dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Harjumaa Kiili vald Vaela küla Saare kinnistu detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmine

Maanteeamet · 23. aprill 2020
Viit
15-2/20/20022-1
Registreeritud
23. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Hans Keskrand (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. mai 2020

Failid

  • 📎Vaela_kulas_Saare_dp_koostamise_algatamine.asice2682 KB

Sisu (failidest)

5.0 5.0 Pos 2 Pos 11 5558 m2 3062 m 2 2 2800 m 2 3 e iivn pekt da 1800 m² 2 T50%;Ä50% Pers äigura ülek T50%;Ä50% KU 31.7 10.0 5.0 RN 11.9 A - TUH 6027 m² 10.0 Pos 3 - - - 2 5093 m L 100% 5 2 1800 m2 2 1111 ALA 1 T50%;Ä50% 6.75 2.0 R 32.6 EE N .5 1 AANT 5.0 10.0 5.0 115 LA M Pos 5 2 4988 m TUHA 2 1500 m2 2 T50%;Ä50% - URNA E ANTE UD K : 50m 5.0 34.2 D MA ERIT 5.0 ÖND EKTE RITU SEVÖ PROJ E EKTE KAIT PROJ Pos 7 29165 m² 2 8149 m 2 5000 m 2 6 5.0 2 2000 m 3+1 ÜE 100% T50%;Ä50% 34.2 NTEE m : 50 MAA N D LEVA Ö SEVÖ 5.0 ASO KAIT 57.7 OL EM 30401:001:1215 LEPPEMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA OLEMASOLEV KINNISTU PIIR 5.3 PLANEERITAV KRUNDI PIIR 30401:001:1217 PLANEERITAV HALJASALA PLANEERITAV HOONESTUSALA 30401:001:1214 PLANEERITAV SÕIDUTEE EHITUSÕIGUSE TABEL 30401:001:1219 krundi aadress 30401:001:1212 30401:001:1216 krundi pindala (m 2 ) hoonete suurim hoonete suurim lubatud hoonete suurim 2 lubatud korruselisus ehitusalune pind (m ) lubatud arv krundil krundi kasutamise sihtotstarve 30401:001:1221 30401:001:1209 30401:001:1195 30401:001:1205 30401:001:1207 30401:001:1223 MÄRKUSED: 30401:001:1218 * Geodeetiline alusplaan on mõõdistatud OÜ GPP poolt, töö nr G47-130306 Töö nimetus: VAELA KÜLAS SAARE DETAILPLANEERING 30401:001:1225 Joonise nimetus: Staadium: 30401:001:1222 ESKIIS JOONIS ESKIIS Mõõtkava: Tellija: Kiili Vallavalitsus Objekti asukoht: 30401:001:1197 30401:001:123730401:001:1235 Projektijuht: Harjumaa Kiili vald Vaela küla Joonise nr: 1 Planeerija: Töö nr: Kuupäev: Jooniseid: 04.2020 1 30401:001:1224 30401:001:1227 Lisa 1 Kiili Vallavolikogu 16.04.2020 otsusele nr 10 Seletuskiri Detailplaneeringu nimetus: Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostajat hetkel pole veel määratud. 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering • Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (DP0158) Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 3,52 ha. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): kü nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Saare 30401:001:1945 3,52 ha 100% maatulundusmaa Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirneb: kü nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Kadaka tee 11 30401:001:1213 2103 m² Elamumaa 100% 2 Kadaka tee 9 30401:001:1211 2004 m² Elamumaa 100% 3 Kadaka tee 7 30401:001:1208 1989 m² Elamumaa 100% 4 Kadaka tee 5 30401:001:1206 1857 m² Elamumaa 100% 5 Kadaka tee 3 30401:001:1204 2004 m² Elamumaa 100% 6 Kadaka tee 1 30401:001:1194 1597 m² Elamumaa 100% 7 Kadaka tee // Kuuse tee 30401:001:1203 13156 m² Transpordimaa 100% 8 Kuuse tee 9 30401:001:1196 5871 m² Elamumaa 100% 9 11115 Kurna-Tuhala tee 30401:001:1963 1911 m² Transpordimaa 100% 10 11115 Kurna-Tuhala tee 30401:001:1946 16181 m² Transpordimaa 100% 11 11115 Kurna-Tuhala tee 65301:001:3119 2071 m² Transpordimaa 100% 12 Kurna tee 65301:001:3118 26391 m² Transpordimaa 100% 13 Rebase 65301:001:2835 77.05 ha Maatulundusmaa 100% 14 Väljamäe tee 9 30401:001:2737 19.21 ha Üldkasutatav maa 100% Olemasolev keskkond 1/5 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Ehitisregistri andmetel asub krundil: Ehitisregistri Ehitis Ehitise Aadress Esmane Korruste Ehitisealu kood nimetus kasutus arv ne pind - - - - - - - Olemasolev tehnovarustus Puuduvad elektri ja ÜVK liitumised. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Kurna teelt. Kehtivad piirangud: Maa-ameti infosüsteemi andmetel põhjustavad katastriüksusele kitsendusi: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd (Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitised: KAEV337314, KAEV337312, VTABB251281, STA251281, KAEV337316, KAEV337313, KAEV337310, KAEV337311, KAEV337315) • Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (Maanteed 11506 ja 11115); • Rae valla üldplaneering. ÜVK kohustus ÜVK liitumised kohustuslikud. 2. Eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kruntideks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse kokku kuni 6 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruselised lasteaia hooned kõrgusega kuni 9,0m ja abihooned kõrgusega kuni 4,5m (ehitisealune pind kokku kuni 5000m2). Lisaks planeeritakse pargi ja reisi parkla vähemalt 7-le masinale ja jalgratastele. Detailplaneeringuga lahendatakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 2/5 Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Saare katastriüksusele määratud maakasutuse juhtfunktsiooniks võimalik arenguala väikeelamumaa juhtfunktsiooniga. Planeeringuala juhtfunktsioon on vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud (üldplaneeringu kaart). Algatatava detailplaneeringu eesmärk on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kruntideks. Ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse lasteaia ehitamiseks. Koostatav detailplaneering peab järgima Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimusi: • Koolid projekteeritakse võimalikult kaugele mürarikastest teedest ja tänavatest ning õhku saastavatest ettevõtetest. Kooli maa-alaga piirnevad teed ja tänavad ehitatakse tolmuvaba kattega. Maa-alast peab olema haljastatud vähemalt 40 %, kusjuures kooli maa-ala pindala 3/5 sõltub ühes vahetuses õppivate laste arvust (üldjuhul ei tohiks olla väiksem kui 20 m2 ühe õpilase kohta). Koolid peavad olema varustatud spordirajatiste ning puhke- ja mänguväljakutega. • Lasteasutuste kruntide planeerimisel peab olema 40 % maa-alast haljastatud, kusjuures maa- ala ei tohi olla väiksem kui 40 m2 ühe lapse kohta. • Koolide ja lasteasutuste ümbruses peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaastevaba elukeskkond. • Tervisehoiuasutuste, lasteaedade, koolide ja spordirajatiste planeerimisel tuleb vältida magistraalteede lähedust. Krundipiiridele rajatakse 10 m ulatuses kõrghaljastus. 4. Detailplaneeringuga kavandatu Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kruntideks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse kokku kuni 6 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruseline lasteaia hoone kõrgusega kuni 9,0m ja abihooned (kahekorruselised) kõrgusega kuni 4,5m. Ehitisealune pind kokku moodustataval ühiskondlike ehitiste krundil kuni 5000m 2. Koos uue lasteaiahoonega tuleb planeerida ka pargi ja reisi parkla vähemalt 7-le masinale ja jalgratastele. Pargi ja reisi parklas näha ette vähemalt 2 masina laadimise võimalused. Lisaks lahendatakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. 5. Servituudi vajadused Teeniv kinnisasi/krunt, Valitsev krunt või asutus, Servituut Märkus millele tehakse ettepanek mille kasuks on tehtud seada servituut ettepanek seada servituut 6. Detailplaneeringu menetlus 02.03.2020 – Kiri nr 8-1/299. Seisukoha küsimine Vaela küla Saare detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Terviseametilt. 02.03.2020 – Kiri nr 8-1/299-1. Seisukoha küsimine Vaela küla Saare detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Keskkonnaametilt. 26.03.2020 – Terviseameti kiri nr 9.3-1/20/1466-2. Seisukoht Vaela küla Saare detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta 31.03.2020 – Keskkonnaameti kiri nr 6-5/20/3285-2. Seisukoht Vaela küla Saare detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta 7. Detailplaneeringu kooskõlastused Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud: Jrk Kooskõlastav Kooskõlastus Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija nr organisatsioon e nr ja originaali asukoht märkused kuupäev Jrk Isik või asutus Arvamuse Arvamuse täielik ärakiri Arvamuse Projekteerija nr kellega on esitamise originaali asukoht märkused koostööd tehtud kuupäev 4/5 Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt Koostatud: 31.03.2020 5/5 Lisa 4 Kiili Vallavolikogu 16.04.2020 otsusele nr 10 VAELA KÜLAS SAARE DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1 Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Vaela külas Saare detailplaneering. Asukoht: Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 3,52 ha. Kruntide andmed: Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): kü nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Saare 30401:001:1945 3,52 ha 100% maatulundusmaa Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering • Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (DP0158) 2 Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kruntideks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse kokku kuni 6 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruselised lasteaia hooned kõrgusega kuni 9,0m ja abihooned kõrgusega kuni 4,5m (ehitisealune pind kokku kuni 5000m2). Lisaks planeeritakse pargi ja reisi parkla vähemalt 7-le masinale ja jalgratastele. Detailplaneeringuga lahendatakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3 Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel. Ajaskaala 1/4 Toiming I poolaasta II poolaasta III poolaasta (0,5 aastat) (0,5 aastat) (0,5 aastat) Detailplaneeringu algatamine x Detailplaneeringu eskiislahenduse koostamine x Detailplaneeringu lahenduse koostamine x Detailplaneeringu kooskõlastamine x Detailplaneeringu vastuvõtmine x Detailplaneeringu avalikustamine x x Detailplaneeringu heakskiitmine x Detailplaneeringu kehtestamine x 4 Lähteseisukohtade koostamise alused 4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; 4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; 4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 4.7 muud standardid, määrused ja seadused; 4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid; 4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid; 4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid; 4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid; 4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500. Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire; 4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole. 5 Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata: 5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute tegemine; 5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus); 5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi; 5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud; 5.2.8 määrata kujad; 2/4 5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine; 5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi; 5.2.12 määrata servituutide vajadus; 5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatus; 5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 6 Insenervõrgud ja teed 6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – riigiteelt 11502 Kurna tee. Lahendada pargi ja reisi parkla vähemalt 7 masinale ja jalgratastele. Pargi ja reisi parklas näha ette vähemalt 2 masina laadimise võimalused; 6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist. 7 Arvamuste küsimine 7.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 7.1.1 Põhja päästekeskusega, 7.1.2 Maanteeametiga, 7.1.3 Terviseametiga 7.1.4 Rae vald. 7.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 7.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 7.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 7.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt. Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3. 8 Detailplaneeringu koosseis 8.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded): 8.1.1 tekstiosa: • tiitelleht; • sisukord; • täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus); 3/4 • seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused). 8.1.2 Joonised: • situatsiooniskeem; • tugiplaan; • planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs; • põhijoonis; • tehnovõrkude joonis; • vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus; 8.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4). 9 Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 9.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab: • Seletuskiri • Joonised • Tehnilised tingimused • Kooskõlastused 9.2 Lisade kaust sisaldab: • Menetlusdokumendid • Koostatud uuringud 9.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina. Failide nimekuju näide: 1_Saare_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf 9.3.1 Tiitellehed eraldi failidena. 9.3.2 Digitaalsed kaustad: 1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid 10 Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis. 11 Detailplaneeringu koostamise korraldamine 11.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 11.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 11.3 detailplaneeringu eskiislahendus kooskõlastada Kiili Vallavolikoguga; 11.4 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu) ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu. 4/4 Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt, 19.02.2020 5/4 Taga-Tilluv älja Tillupõllu Pärna tee 2 Pärna t ee 6 Pärna tee 4 Pärna tee 8 Pärna t ee 1 Mõisaküla tn 37 Mõisaküla tn 27 Pärna t ee Mõisaküla t n 25 Pärna tee 12 Pärna t ee 3 Mõisaküla tn 39 P ärna tee 10 Mõisaküla tn 29 Mõisakül a tn 35 Mõisakül a tn 19 Mõisaküla tn 43 Mõisaküla tn 17 M õisaküla tn 45 Mõisaküla tn 23 Mõisaküla tn 31 M õisaküla tn 33 Mõisaküla tn 41 M õisaküla tn 11 Mõisaküla t n 21 Mõisaküla t änav Karla tee 2 // Pärna tee 14 Mõi saküla t n 36 M õisaküla tn 9 M õisaküla tn 15 Mõisaküla t n 18 Mõisaküla t n 20 Mõisakül a tn 30 Mõisaküla tn 32 Mõisaküla tn 34 Mõisaküla tn 3 Mõi saküla t n 13 K arla t ee 1 // Pärna t ee 16 Mõisaküla t n 16 Mõisaküla t n 22 Mõisaküla t n 8 Pärna t ee 5 Mõisaküla tn 7 Mõisaküla t n 1 Karla tee T1 // Pärna tee T2 Mõisakül a tn 26 Mõisaküla t n 5 M õisaküla tn 14 Mõisaküla tn 24 Mõisaküla tn 28 Pärna tee 18 P ärna tee 20 Pärna tee 22 Ilbapõllu põik 6 Väljamäe põik 31 V älj amäe põik 29 Mõisaküla t n 2 Mõisaküla tn 4 V älj amäe põik 23 Väljamäe põik 15 V äl jam äe põik 17 Mõi saküla t n 6 Väljamäe põik 9 V äl jam äe põik 25 Pärna tee 28 V älj amäe põik 35 Pärna t ee 26 Väljamäe põik 33 Väljamäe põik 27 Pärna tee 24 V äljamäe põik 21 P ärna tee 28e Väljamäe põik 19 Väljamäe põik 13 V älj amäe põik 3 Väljamäe põik 11 Väljamäe põik T10 Väljamäe põik 1 V äljam äe põik 5 Väljamäe põikVäljamäe T12 põik T11 V äl jam äe põik T9 V äl jam äe põik T13 Ääre t n 1 Väljamäe põik T7 Väljamäe põi k T8 V äljamäe põik T6 Väljamäe põik T20 V äljam äe põik T14 V äl jam äe põik T5 Väljamäe põik T4 Väljamäe põi k T15 Väljamäe põik T3 V äl jam äe põik T16 Väljamäe põik 26 Ääre t änav Väljamäe põik T2 Väljamäe põik T17 Väljamäe põik 24 Väljamäe põik T1 V äl jam äe põik T19 V äljamäe põik 12 Väljamäe põik 10 V älj amäe põik 4 Väljamäe põik 20 V älj amäe põik 2 Väljamäe põik 18 Ä äre t n 3 Väljamäe põik T18 V älj amäe põik 8 V äljamäe t ee 14 Väljamäe põik 6 Väljamäe põik 14 Ääre tn 5 V äl jam äe põik 16 Ääre tn 6 Väljamäe tee 12 Kanuti tänav T1 P ikavälja tn 13 Väljamäe tee 9 Pik av älja tn 11 K anuti tänav T2 Väljamäe tee 10 Pik avälja t änav T2 K anuti tänav T3 Pik av älja tn 14 P ikavälja tn 4 Väljamäe tee T2 Pik av älja tn 12 P ikavälja tn 6 P ikavälja tänav T3 P ikav älj a tn 10 Pik av äl ja tn 8 P öögi t ee 4 Pöögi tee 3 Pöögi tee T1 Pöögi tee 2 Mägimänni tee T1 P öögi t ee 1 Mägimänni tee 2 Põrgupõhja Väljamäe t ee T1 V äljam äe t ee 8 Väljamäe tee 2 Väljamäe tee 5 Väljamäe tee T3 S õs tra A stelpaju põi k 3 As telpaju põik 1 A st elpaju põik 5 KIILI VALLAVOLIKOGU OTSUS Kiili 16. aprill 2020 nr 10 Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1 ja lg 5 ja § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-te 3, 4, 5 ja § 35 alusel. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostajat pole hetkel määratud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Kiili vald, telefon 6790260, e-post [email protected]). 1. Algatada Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneeringu koostamine. Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1. 2. Planeeritava maa-ala suurus on 3,52 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2. 3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 3.2. Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (DP0158) 4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kruntideks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse kokku kuni 6 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruselised lasteaia hooned kõrgusega kuni 9,0m ja abihooned kõrgusega kuni 4,5m (ehitisealune pind kokku kuni 5000m2). Lisaks planeeritakse pargi ja reisi parkla vähemalt 7-le masinale ja jalgratastele. Detailplaneeringuga lahendatakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 5. Vaela külas Saare detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 4. 6. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) vajalikkuse väljaselgitamiseks koostatud eelhinnang Vaela külas Saare detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 5. 7. Mitte algatada Vaela külas Saare detailplaneeringule KSH järgmistel põhjustel: 7.1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. 7.2. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus; 7.3. planeeringus tuleb kajastada Kurna- Tuhala teelt ja Kurna teelt lähtuvaid mõjusid (müra, õhusaaste, vibratsioon), nende suurust ning ulatust. 7.4. planeeringuga tuleb näha ette alale tegevused selliselt, et olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjustata. Vajadusel näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. 7.5. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 7.6. detailplaneeringus tuleb kajastada meetmeid ohutuse tagamiseks Maksima logistikakeskusest lähtuda võivate negatiivsete mõjude (näit. avariide) korral. 7.7. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus. 7.8. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid. 7.9. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset (valgusreostust) mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega piirkonna elanikke. 7.10. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. 7.11. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. 7.12. planeeritaval alal kavandatud tegevused ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 7.13. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt esitatud märkustega ja ettepanekutega. 8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. 9. KSH mittealgatamise otsusega saab tutvuda tööpäevadel ja tööajal Kiili vallavalitsuses (Kiili alev, Nabala tee 2a, tel 6790260) ja Kiili valla elektroonilises dokumendiregistris. 10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7. 11. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 12. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 13. Otsus jõustub teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Merje Einmann Vallavolikogu esimees Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 16.04.2020 otsusele nr 10; 2. Skeem Vaela külas Saare detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri määramiseks; 3. Vaela külas Saare detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Vaela külas Saare detailplaneeringu lähteseisukohad; 5. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas Vaela külas Saare detailplaneeringu osas. Lisa 5 Kiili Vallavolikogu 16.04.2020 otsusele nr 10 Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas Vaela külas Saare detailplaneeringu osas. 1.Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Vaela külas asuva Saare katastriüksuse (30401:001:1945) osas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kruntideks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse kokku kuni 6 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruselised lasteaia hooned kõrgusega kuni 9,0m ja abihooned kõrgusega kuni 4,5 m (ehitisealune pind kokku kuni 5000m2). Lisaks planeeritakse pargi ja reisi parkla vähemalt 7-le masinale ja jalgratastele. Detailplaneeringuga lahendatakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. 2.Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega Planeeritaval maa-alal kehtib Kiili valla üldplaneering (juhtotstarbeks võimalikud arengualad). Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Katastriüksus paikneb detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, ei ole planeeringuala ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alal, kuid Kurna- Tuhala tee ääres on välja ehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgud. Planeeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD andmetel): Alal kehtib Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (kehtestatud 23.09.2010, otsus nr 55), mille eesmärgiks ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine. Alast idas kehtib Riigimaa reservmaa nr AT021211057 ja reformimata riigimaa nr 5125 detailplaneering (kehtestatud 25.08.2016, otsus nr 20), mille eesmärgiks Vaela küla valgustatud õppe-, tervise-, sprodi- ja suusaraja rajamine. Detailplaneering on realiseeritud osaliselt. Alast lõunas kehtib Ilba II kinnistu detailplaneering (kehtestatud 04.10.2005 otsus nr 54), mille eesmärgiks ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine. Planeering on ellu viidud. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Rae valla üldplaneeringuga ja teiste planeeringutega, mis võivad mõjutada käesoleva detailplaneeringuga ettenähud tegevusi. Täna ei ole 1 planeeringuid Rebase (65301:001:2835) katastriüksusele algatatud. Rae valla üldplaneeringu alusel on Saare katastriüksuse kõrval olev maa-ala põllumaa (https://map.rae.ee/gis/apps/sites/#/data/). Saare maaüksuse detailplaneeringuga ei kavandata muudatusi maakonnaplaneeringus. 3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus KeHJS § 33 lõigete 3-5 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust; detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast. Asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:  missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;  missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;  strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;  strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;  strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;  mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;  oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;  mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;  eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;  mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa- ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri ja Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) veebikeskkonnast saadud informatsiooni. Detailplaneeringu ala on kolmnurga kujuline ning asub Kiili valla põhjapoolses osas ca 1 km kaugusel Kiili alevist Rae ja Kiili valla piiril. Juurdepääs detailplaneeringu alale on 11115 Kurna-Tuhala teelt (riigi maantee). Saare katastriüksuse pindala on 3,52 ha, millest 3,48 ha on haritav maa, 0,02 looduslik rohumaa ja muu maa 0,02 ha. Katastriüksuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Maa-ameti infosüsteemi andmetel (vt joon 1) põhjustavad katastriüksusele kitsendusi avalikult kasutatava teede kaitsevööndid (11115 Kurna-Tuhala tee, Kurna tee), ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndid (ühisveevärgi ja kanalisatsiooniehitised). Alast põhja-kirde suunal piirneb detailplaneeringu ala ca 31 m ulatuses Kurna külas asuva Kurna tee (sihtotstarve 100% transpordimaa) katastriüksusega. Liikudes sealt edasi suunas on Kurna külas olev Rebase katastriüksus (65301:001:2835, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Saare katastriüksuse idapoolses nurgas on piirimärk ühine Mõisakülas asuva Väljamäe tee 9 katastriüksusega (30401:001:2737, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%). Detailplaneeringu alast kagu-lõunasuunal asuvad Kuuse teel ja Kadaka teel paiknevad 2 elamumaa sihtotstarvetega katastriüksused (põhiliselt ühepere elamud). Planeeringuala piirneb edela-lääne suunal 11115 Kurna-Tuhala tee katastriüksustega (sihtotstarveteks transpordimaa 100%). Teisel pool Kurna-Tuhala teed on Saare katastriüksus (30501:001:0063, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Joon.1 Saare katastriüksuse paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti kaardirakenduse andmed) 3 Geoloogiliselt baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistul (varem Keila kihistu). Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka.( Eesti geoloogiakeskus. 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart). Muldadest paiknevad planeeringualal peamiselt (K) õhukese huumusehorisondiga rähkmullad (lõimis rähkne liivsavi, huumushorisondi tüsedusega ca 20 cm) ja koreserikkad rähkmullad (Kr). Ala lõunapoolses osas on leostunud mulla (Ko), mis sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on parimateks põllumuldadeks. Joon.2 Muldade paiknemine, Saare detailplaneering (väljavõte Maa-ameti elektroonilisest kaardirakendusest) Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi nõrgalt kaitstud. Lähimad puurkaevud on järgmised: alast ca 140m edelas PRK0004912 (Vaela tee 41 kü), alast ca 140m kaugusele kagus PRK0021463 (Kadaka tee 25a kü). Lähim arvestatav veekogu on katastriüksuset läänes ca 1,5 km kaugusel asuv Sausti peakraav, millest vesi suubub Vääna jõkke. Planeeringualal ei ole arvestatavat kõrghaljastust. Suuremaid puid kasvab Saare ja Rebase katastriüksuste piiril (vanal kiviaial). Lähim suurem metsamaa jääb planeeringualast ida suunas asuvale Väljamäe tee 9 katastriüksusele. 4 Lähim maardla (kohaliku tähtsusega Vaela turbamaardla) jääb detailplaneeringu alast läände ca 1,3 km kaugusele. Infosüsteemi EELIS kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lähim kultuurimälestis Asulakoht (17975) alast edelas ca 0,23 km kaugusel. Pärandkultuuriobjektidest on lähim ca 0,7 km kaugusel Kangru tee 3 asuv Kurna vallamaja. Pärandkultuuri all mõistetakse Maa-ameti elektroonilise andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel ei asu planeeringualal ega naaberkatastriüksustel keskkonnalubasid omavaid ettevõtteid. Lähim ohtlik ettevõte on alast ca 0,4 km kaugusele kirdes, Õlleköögi tee 24 (65301:001:2822) katastriüksusel asuv Maksima logistikakeskus (ammoniaagihoidla, vt joon. 3) Lähimad tootmisettevõtted: Kiili Betoon on detailplaneeringu alast loodes ca 0,45km kaugusel; Maksima logistikakeskus detailplaneeringu alast kirdesse ca 0,4 km kaugusele. Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud korraldatud olmejäätmete veoga. Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart). Inimestele lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili alevis. Piirkonna põhiliseks tööhõivekeskuseks on Tallinn. Täna on piirkonnal hea ühistranspordi (liinibussi) ühendus Tallinna linnaga. 4.Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud mõjud, keskkonnaprobleemid Pinnas, muld- ehitamise käigus avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, teede, platside, tehnovõrkude rajamine). Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida saab pärast ehitusalalt eemaldamist suunata uuesti kasutusse haljastuse rajamisel. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb alal olevale mullale eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju, sest kavandatud ehitiste, rajatiste alust maad ei saa enam kasutada taimekasvatuseks, sh põllumajandussaaduste tootmiseks või loomakasvatuse vajaduseks. Kavandatavate ehitiste asukoha, seal täna toimuvate tegevuste ja ehitiste alla jääva eeldatavalt suhteliselt väikse maa-ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus omaks suuremas plaanis vaadatuna piirkonna majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on peamiselt planeeringualal. Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud pinnasereostusi. Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale registreeritud oluline negatiivne mõju. 5 Olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna geoloogilistele omadustele. Mõju on põhiliselt ülemistes kihtides ehitiste rajamise ulatuses. Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele kavandatav tegevus kauguse tõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda. Mets ja teised looduslikud kooslused- kavandatav tegevus eeldatavalt metsale olulist negatiivset mõju ei avalda. Lähimal metsamaal on välja ehitatud terviserada ja ala on inimeste poolt juba aktiivses kasutuses. Planeeringulal olevates looduslikes kooslustes toimub teatud muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast ja sellest, et piirkond on juba inimese poolt olnud varasemal ajal (näit. põllumaa) mõjutatud, võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, taimkatte muutmine, valgustingimuste muutmine ja kinnistute hilisem kasutamine häirib lindude-loomade, putukate liikumist ja pesitsemist, pole teada. Eeldatavalt sõltub mõju alal põhiliselt toimuvate tegevuste iseloomust. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see piirkonnale oluliselt negatiive. Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu. Samas peab mainima, et alale rajatakse uus haljastus ja seal kujunevad välja uued kooslused. Põhjavesi- üheks loodusvaraks, mida planeeritud hoonete kasutamisel edaspidi vajatakse, on vesi. Ehitustegevuse ajal ei ole vee erikasutusluba eeldatavalt vajalik. Ehitiste sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajatavate veekoguste kohta täna info puudub. Olmevee tarbimiseks tuleb liituda ühisveevärgiga (piirkonnas on teenuse pakkujaks Kiili KVH OÜ). Täna ei ole alust eeldada, et tegevuste tulemusena avaldatakse olulist negatiivset mõju Kiili vallale eraldatud põhjaveevarudele. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas põhjavee reostust teada ei ole. Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhitakse pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole eeldatavalt väga suur, on eeldatavad sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus. Täpsemad kogused ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid. Kui sademevett planeeritakse juhtida suublasse, peavad olema tagatud veeseadusega kehtestatud nõuded. Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada selliselt, et see ei põhjustaks negatiivseid häiringuid naabritele. Sademevee kasutamise kohta informatsioon puudub. Nõuetekohasel vee suunamisel ja kasutamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne. Reovesi- planeeringualal tekkinud reovee saab juhtida ühiskanalisatsiooni (sealt on suunatud Tallinnas asuvasse reoveepuhastisse). Kui reovee ärajuhtimisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja veeteenuse pakkujaga sõlmitud lepingust, ei ole hoonete kasutamisel tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele, pinna- ja põhjaveele) oluliselt negatiivne. 6 Piirkonnas töötavad ettevõtted: pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Samuti pole alust olemasoleva teabe alusel eeldada, et kavandatud tegevuse elluviimine mõjutaks piirkonnas täna olemasolevaid ettevõtteid negatiivselt. Täpset mõju pole teada. Kuna piirkonnas olemasolevad ettevõtted asuvad planeeringualast suhteliselt kaugel, siis nende tegevus, kui see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta eeldatavalt oluliselt negatiivselt menetletava detailplaneeringuga kavandatut. Mõningane negatiivne mõju võib kaasneda juhul, kui suureneb transpordi kasutamine (näit. suurendatakse tootmist). Mõju võib olla ka juhul, kui ettevõtetes toimub mõni avarii või tulekahju (näiteks tekib õhureostus või liigne müra). Suurust ja ulatust pole ette teada. Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib erinevaid jäätmeid ehitiste edaspidisel kasutamisel. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole veel teada. Detailplaneeringu piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost või jäätmete käitlemisest oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud keskkonnahäiringuid. Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel. Esmalt on ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel ajal. Hoonetest lähtuv ja transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada. Lasteasutuse ja mänguväljakute kasutamisest tulevad hääled, muusika, kasutatavate tehniliste vahendite ja transpordi müra ei ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ei ületa lubatud piirnorme ja levib eeldatavalt põhiliselt päevasel ajal. Ehitustegevusega võib kaasneda mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-, lakkimistööd). Hoonete kasutamisel tekkivate lõhnade kohta täna teavet ei ole. Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Hoonete ja taristu kasutamisega kaasneva vibratsiooni kohta täpset teavet täna ei ole, kuid arvestades planeeringu eesmärgis toodud ehitiste kasutust, ei ole see eeldatavalt oluline. Kui hoonete rajamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid, ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet ületavaks. Kui planeeringu menetlemisel selgub täpsemat informatsiooni, tuleb vajadusel planeeringus näha ette piisavad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju on eeldatavalt peamisel planeeringualale ja ala lähinaabritele. Planeeringus tuleb kajastada Kurna- Tuhala teelt ja Kurna teelt lähtuvaid mõjusid (müra, õhusaaste, vibratsioon), nende suurust, ulatust ning planeeringu koostamisel tuleb nendega arvestada. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja kasutatakse kütust hoonete kütmiseks. Kuna kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja eeldatavalt huvitatud kütuse säästlikust kasutamisest. Mõju täpne suurus, ulatus pole teada, kuid eeldatavalt on see negatiivne, kuid mitteoluline. Samas on võimalik näha planeeringuga ette keskkonnasäästlikke lahendusi, mis vähendab võimalikku negatiivset mõju. Sõltuvalt kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda näiteks soojuse mõju, kuid 7 eeldatavalt ei ole see oluliselt negatiivne. Täpne info täna puudub. Ala valgustust tuleb suunata selliselt, et see ei häiriks naabreid ega teedel liiklejaid ning ei põhjustaks olulist valgusreostust (kasutada suunatud valgustust ja ökonoomseid valgusteid). Planeeringus tuleb kajastada keskkonnalubade vajadust. Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline. Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral, mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega, küttekolletest väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete mootorite asjatut töötamist. Arvestades mahte, võib antud mõju pidada suhteliselt väikeseks ent negatiivseks. Täpne mõju pole teada. Samuti pole täna võimalik hinnata hoonete kasutamisest kliimale lähtuvat mõju. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid - eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju kauguse tõttu ei kaasne. Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse tulemusena eeldatavalt suureneb pigem piirkonnas pakutavate teenuste osa (lastehoiu kohtade arv). Võib suureneda töökohtade ja ka elanike arv vallas. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral positiivne. Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus. Pole teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naaberkinnisvarade hindasid. Pole teada, et käesoleva planeeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleks vastuolus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega. Pole teada, et naabruses asuvate katastriüksuste sihtotstarbelisest kasutamisest lähtuks oluline negatiivne mõju kavandatavale tegevusele. Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta. Logistiliselt soodsa asukoha ja Tallinna linna läheduse tõttu on inimtegevus oluliselt mõjutanud piirkonda. Nii varasema põllumajandusliku tegevusega kui ka viimaste aastate ehitustegevusega on muudetud piirkonnas oluliselt maastikku, looduskeskkonda, suurenenud on inimtegevusest lähtuvad mõjud. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevuste tulemusena suureneb alal inimtegevuse mõju veelgi. Toimunud muudatused (ehitustegevuse tulemus) on looduskeskkonnale pöördumatud ja siiski teataval määral negatiivsed. Mõju täpne ulatus ja suurus ei ole teada. Detailplaneeringuga kavandatakse ehitisi ja rajatisi, et pakkuda piirkonna peredele lastepäevahoiu teenust ja lastele vaba aja veetmise võimalusi. Ehitatavad hooned ja rajatised peavad vastama EV seadustega kehtestatud nõuetele, olema kasutajatele turvalised, ohutud. Eeldatavalt on planeeringu rakendamisega kaasnev mõju olemasoleva elanikkonna ja 8 looduskeskkonna jaoks mitte oluliselt negatiivne, kui detailplaneeringus nähakse ette leevendusmeetmed kavandatavast tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjude piisavaks vähendamiseks või ei planeerita tegevusi, milledega võib kaasneda oluline negatiivne mõju keskkonnale. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii, sest põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Mõju ulatus ei ole ette teada. Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest. Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha. Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse vms sattumine pinnasele ja sealt vette). Õhusaastumist võib põhjustada hoonete kütmine, automootorite töötamine (seda eriti tuulevaikse ilmaga), transpordi liikumine või laadimistööd (näit. tolm) . Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahjud. Kõige ohtlikum võib eeldatavalt olla Maksima logistikakeskusest lähtuv õhusaaste juhul, kui toimub mingi rike ammoniaagihoidla või sellega seotud torustikega. Mõju suurust ja ulatust pole ette teada. Jäätmevoogude (sh olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud õhusaastet. Kuna kogused pole täpselt teada, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist negatiivset mõju. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub, avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha. Joon 3. Ohtlike objektide asukohad Harjumaal 9 Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju. Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik täpselt ette näha. Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Eriti oluline on, et detailplaneeringus nähaks ette meetmed ohutuse tagamiseks Maksima logistikakeskusest lähtuda võivate negatiivsete mõjude (näit. avariide) korral. 4.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti elektroonilise kaardiserveri andmetest, ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Lähtudes looduskaitseregistri EELIS andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Kavandatavale tegevusele KSH mittealgatamise osas on küsitud Terviseameti ja Keskkonnaameti seisukohti: 5.1 Väljavõte Terviseameti kirjast (26.03.2020 nr 9.3-1/20/1466-2): „Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning on seisukohal, et KSH läbiviimine ei ole vajalik kui edaspidistes etappides arvestatakse järgmiste aspektidega: * Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse eelnõus on kirjutatud: „Planeeringus tuleb kajastada Kurna-Tuhala teelt ja Kurna teelt lähtuvaid mõjusid (müra, õhusaaste, vibratsioon), nende suurust, ulatust.“ Ameti hinnangul tuleks täpsustada hoonete asukohta ning hinnata vajadust mürauuringu koostamiseks. Tähelepanu tuleks pöörata ka uuest loodavast parklast lähtuvatele võimalikele negatiivsetele mõjudele. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. * Detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid. * Detailplaneeringu ala välisõhus levivad tööstusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemeid. * Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ * Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need asuksid elamualadest võimalikult kaugel. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. 1 * Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra normtaset. * Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. * Arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. * Keskkonnamõju strateegilises eelhindamises KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks detailplaneeringu osas on kirjutatud: „Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).“ Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. * Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringu koostamise käigus tuleb seletuskirjas kirjeldada planeeringuala lähiümbrusesse jäävate tööstus- ning tootmisettevõtete mõju detailplaneeringu alale.” 5.2. väljavõte Keskkonnaameti kirjast (31.03.2020 nr 6-5/20/3285-2): „KSH eelhinnangus esitatud info ning kaalutlused KSH algatama ta jätmisel on asjakohased. Keskkonnaamet nõustub, et eeldatavalt ei kaasne Saare detailplaneeringu elluviimisel olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole vajalik.” 6. Kokkuvõte Kavandatud tegevuse tulemusena valminud rajatiste ja alal toimuva suhteliselt intensiivse (võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju on võrreldes täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele, veerežiimile jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Kuna tegevus toimub suhteliselt väikesel pinnal, on toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes küll negatiivne (näit väheneb maa kasutamine põllumajanduslikul otstarbel ja alal suureneb inimtegevuse mõju), kuid laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese mõjuga. Kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja piirkonna keskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Planeeritud ehitiste lisandumine sobib antud asukohta ja ei ole vastuolus piirkonnas toimuvate teiste arendustegevustega. Planeeringuga tuleb näha ette võimalikele negatiivsetele mõjudele piisavad leevendusmeetmed või mitte lubada tegevusi, milledega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju. Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Vaela külas Saare katastriüksuse detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel: - lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. - keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus; - planeeringus tuleb kajastada Kurna- Tuhala teelt ja Kurna teelt lähtuvaid mõjusid (müra, õhusaaste, vibratsioon), nende suurust, ulatust. 1 - planeeringuga tuleb näha ette alale tegevused selliselt, et olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjustata. Vajadusel näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. - avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. - detailplaneeringus tuleb kajastada meetmeid ohutuse tagamiseks Maksima logistikakeskusest lähtuda võivate negatiivsete mõjude (näit. avariide) korral. - keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus. - detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid. - tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset (valgusreostust) mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega piirkonna elanikke. - detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; - ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. - planeeritaval alal kavandatud tegevused ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. - planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt esitatud märkustega ja ettepanekutega. Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. Koostas: Siiri Treimann keskkonnanõunik 31.03.2020 1
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →