5.0
5.0
Pos 2
Pos 11 5558 m2
3062 m 2 2 2800 m
2
3 e
iivn
pekt da
1800 m² 2 T50%;Ä50% Pers äigura
ülek
T50%;Ä50%
KU 31.7
10.0 5.0
RN
11.9
A - TUH
6027 m²
10.0 Pos 3 - - -
2
5093 m L 100%
5
2 1800 m2 2
1111
ALA 1
T50%;Ä50%
6.75 2.0
R
32.6
EE N
.5
1
AANT
5.0
10.0
5.0
115
LA M
Pos 5
2
4988 m
TUHA
2 1500 m2 2
T50%;Ä50%
-
URNA
E
ANTE
UD K
: 50m
5.0 34.2
D MA
ERIT
5.0
ÖND
EKTE
RITU
SEVÖ
PROJ
E
EKTE
KAIT
PROJ
Pos 7 29165 m²
2
8149 m 2 5000 m
2
6 5.0
2
2000 m 3+1 ÜE 100%
T50%;Ä50%
34.2
NTEE
m
: 50
MAA
N D
LEVA
Ö
SEVÖ
5.0
ASO
KAIT
57.7
OL EM
30401:001:1215
LEPPEMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA
OLEMASOLEV KINNISTU PIIR
5.3
PLANEERITAV KRUNDI PIIR
30401:001:1217
PLANEERITAV HALJASALA
PLANEERITAV HOONESTUSALA
30401:001:1214 PLANEERITAV SÕIDUTEE
EHITUSÕIGUSE TABEL
30401:001:1219
krundi aadress
30401:001:1212 30401:001:1216 krundi pindala (m 2 )
hoonete suurim hoonete suurim lubatud hoonete suurim
2
lubatud korruselisus ehitusalune pind (m ) lubatud arv krundil
krundi kasutamise sihtotstarve
30401:001:1221
30401:001:1209
30401:001:1195 30401:001:1205
30401:001:1207 30401:001:1223
MÄRKUSED:
30401:001:1218
* Geodeetiline alusplaan on mõõdistatud OÜ GPP poolt, töö nr G47-130306
Töö nimetus:
VAELA KÜLAS SAARE DETAILPLANEERING
30401:001:1225
Joonise nimetus: Staadium:
30401:001:1222 ESKIIS JOONIS
ESKIIS
Mõõtkava:
Tellija: Kiili Vallavalitsus Objekti asukoht:
30401:001:1197 30401:001:123730401:001:1235 Projektijuht: Harjumaa Kiili vald Vaela küla
Joonise nr:
1
Planeerija: Töö nr: Kuupäev: Jooniseid:
04.2020 1
30401:001:1224 30401:001:1227
Lisa 1
Kiili Vallavolikogu 16.04.2020
otsusele nr 10
Seletuskiri
Detailplaneeringu nimetus:
Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneering.
Detailplaneeringu koostaja
Detailplaneeringu koostajat hetkel pole veel määratud.
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
• Kiili valla üldplaneering
• Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (DP0158)
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas.
Planeeringuala suurus on 3,52 ha.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
kü nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Saare 30401:001:1945 3,52 ha 100% maatulundusmaa
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused
Detailplaneeringu ala piirneb:
kü nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Kadaka tee 11 30401:001:1213 2103 m² Elamumaa 100%
2 Kadaka tee 9 30401:001:1211 2004 m² Elamumaa 100%
3 Kadaka tee 7 30401:001:1208 1989 m² Elamumaa 100%
4 Kadaka tee 5 30401:001:1206 1857 m² Elamumaa 100%
5 Kadaka tee 3 30401:001:1204 2004 m² Elamumaa 100%
6 Kadaka tee 1 30401:001:1194 1597 m² Elamumaa 100%
7 Kadaka tee // Kuuse tee 30401:001:1203 13156 m² Transpordimaa 100%
8 Kuuse tee 9 30401:001:1196 5871 m² Elamumaa 100%
9 11115 Kurna-Tuhala tee 30401:001:1963 1911 m² Transpordimaa 100%
10 11115 Kurna-Tuhala tee 30401:001:1946 16181 m² Transpordimaa 100%
11 11115 Kurna-Tuhala tee 65301:001:3119 2071 m² Transpordimaa 100%
12 Kurna tee 65301:001:3118 26391 m² Transpordimaa 100%
13 Rebase 65301:001:2835 77.05 ha Maatulundusmaa 100%
14 Väljamäe tee 9 30401:001:2737 19.21 ha Üldkasutatav maa 100%
Olemasolev keskkond
1/5
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse
kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel
katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Ehitisregistri andmetel asub krundil:
Ehitisregistri Ehitis Ehitise Aadress Esmane Korruste Ehitisealu
kood nimetus kasutus arv ne pind
- - - - - - -
Olemasolev tehnovarustus
Puuduvad elektri ja ÜVK liitumised.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs detailplaneeringu alale on Kurna teelt.
Kehtivad piirangud:
Maa-ameti infosüsteemi andmetel põhjustavad katastriüksusele kitsendusi:
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd (Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitised:
KAEV337314, KAEV337312, VTABB251281, STA251281, KAEV337316, KAEV337313,
KAEV337310, KAEV337311, KAEV337315)
• Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (Maanteed 11506 ja 11115);
• Rae valla üldplaneering.
ÜVK kohustus
ÜVK liitumised kohustuslikud.
2. Eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa
sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kruntideks ning moodustatud kruntidele
ehitusõiguse määramine. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse
ehitusõiguse kokku kuni 6 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruselised lasteaia
hooned kõrgusega kuni 9,0m ja abihooned kõrgusega kuni 4,5m (ehitisealune pind kokku kuni
5000m2). Lisaks planeeritakse pargi ja reisi parkla vähemalt 7-le masinale ja jalgratastele.
Detailplaneeringuga lahendatakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu
elluviimiseks.
Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
2/5
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Saare katastriüksusele määratud maakasutuse
juhtfunktsiooniks võimalik arenguala väikeelamumaa juhtfunktsiooniga. Planeeringuala
juhtfunktsioon on vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud
ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud (üldplaneeringu kaart). Algatatava detailplaneeringu
eesmärk on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste
sihtotstarbega kruntideks. Ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse
lasteaia ehitamiseks.
Koostatav detailplaneering peab järgima Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud
tingimusi:
• Koolid projekteeritakse võimalikult kaugele mürarikastest teedest ja tänavatest ning õhku
saastavatest ettevõtetest. Kooli maa-alaga piirnevad teed ja tänavad ehitatakse tolmuvaba
kattega. Maa-alast peab olema haljastatud vähemalt 40 %, kusjuures kooli maa-ala pindala
3/5
sõltub ühes vahetuses õppivate laste arvust (üldjuhul ei tohiks olla väiksem kui 20 m2 ühe
õpilase kohta). Koolid peavad olema varustatud spordirajatiste ning puhke- ja
mänguväljakutega.
• Lasteasutuste kruntide planeerimisel peab olema 40 % maa-alast haljastatud, kusjuures maa-
ala ei tohi olla väiksem kui 40 m2 ühe lapse kohta.
• Koolide ja lasteasutuste ümbruses peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaastevaba
elukeskkond.
• Tervisehoiuasutuste, lasteaedade, koolide ja spordirajatiste planeerimisel tuleb vältida
magistraalteede lähedust. Krundipiiridele rajatakse 10 m ulatuses kõrghaljastus.
4. Detailplaneeringuga kavandatu
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa
sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kruntideks ning moodustatud kruntidele
ehitusõiguse määramine. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse
ehitusõiguse kokku kuni 6 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruseline lasteaia
hoone kõrgusega kuni 9,0m ja abihooned (kahekorruselised) kõrgusega kuni 4,5m. Ehitisealune
pind kokku moodustataval ühiskondlike ehitiste krundil kuni 5000m 2. Koos uue lasteaiahoonega
tuleb planeerida ka pargi ja reisi parkla vähemalt 7-le masinale ja jalgratastele. Pargi ja reisi parklas
näha ette vähemalt 2 masina laadimise võimalused. Lisaks lahendatakse heakorrastuse, haljastuse,
juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine
planeeringus kavandatu elluviimiseks.
5. Servituudi vajadused
Teeniv kinnisasi/krunt, Valitsev krunt või asutus, Servituut Märkus
millele tehakse ettepanek mille kasuks on tehtud
seada servituut ettepanek seada servituut
6. Detailplaneeringu menetlus
02.03.2020 – Kiri nr 8-1/299.
Seisukoha küsimine Vaela küla Saare detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse
kohta Terviseametilt.
02.03.2020 – Kiri nr 8-1/299-1.
Seisukoha küsimine Vaela küla Saare detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse
kohta Keskkonnaametilt.
26.03.2020 – Terviseameti kiri nr 9.3-1/20/1466-2.
Seisukoht Vaela küla Saare detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
31.03.2020 – Keskkonnaameti kiri nr 6-5/20/3285-2.
Seisukoht Vaela küla Saare detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
7. Detailplaneeringu kooskõlastused
Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastus Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija
nr organisatsioon e nr ja originaali asukoht märkused
kuupäev
Jrk Isik või asutus Arvamuse Arvamuse täielik ärakiri Arvamuse Projekteerija
nr kellega on esitamise originaali asukoht märkused
koostööd tehtud kuupäev
4/5
Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt
Koostatud: 31.03.2020
5/5
Lisa 4
Kiili Vallavolikogu 16.04.2020
otsusele nr 10
VAELA KÜLAS SAARE
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1 Üldandmed
Detailplaneeringu nimetus:
Vaela külas Saare detailplaneering.
Asukoht:
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas.
Planeeringuala suurus on 3,52 ha.
Kruntide andmed:
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
kü nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Saare 30401:001:1945 3,52 ha 100% maatulundusmaa
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
• Kiili valla üldplaneering
• Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (DP0158)
2 Detailplaneeringu eesmärk
Eesmärk:
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa
sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kruntideks ning moodustatud kruntidele
ehitusõiguse määramine. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse
ehitusõiguse kokku kuni 6 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruselised lasteaia
hooned kõrgusega kuni 9,0m ja abihooned kõrgusega kuni 4,5m (ehitisealune pind kokku kuni
5000m2). Lisaks planeeritakse pargi ja reisi parkla vähemalt 7-le masinale ja jalgratastele.
Detailplaneeringuga lahendatakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu
elluviimiseks.
Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3 Planeeringu ajakava
Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike
toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.
Ajaskaala
1/4
Toiming I poolaasta II poolaasta III poolaasta
(0,5 aastat) (0,5 aastat) (0,5 aastat)
Detailplaneeringu algatamine x
Detailplaneeringu eskiislahenduse koostamine x
Detailplaneeringu lahenduse koostamine x
Detailplaneeringu kooskõlastamine x
Detailplaneeringu vastuvõtmine x
Detailplaneeringu avalikustamine x x
Detailplaneeringu heakskiitmine x
Detailplaneeringu kehtestamine x
4 Lähteseisukohtade koostamise alused
4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”;
4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”;
4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26);
4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded
(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1);
4.7 muud standardid, määrused ja seadused;
4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid;
4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid;
4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid;
4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid;
4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused;
4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta;
4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500.
Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool
planeeritava ala piire;
4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.
5 Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded
5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut;
5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata:
5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute
tegemine;
5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise
sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim
lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);
5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded;
5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega
lubatud hooneid ja rajatisi;
5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile;
5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted;
5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud;
5.2.8 määrata kujad;
2/4
5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad;
5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine;
5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu
kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks
tagatud vee liikumine läbi teetammi;
5.2.12 määrata servituutide vajadus;
5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate
kinnisomandi kitsenduste ulatus;
5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
6 Insenervõrgud ja teed
6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus
määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted:
6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus;
6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus;
6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele;
6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – riigiteelt 11502 Kurna tee.
Lahendada pargi ja reisi parkla vähemalt 7 masinale ja jalgratastele. Pargi ja reisi parklas
näha ette vähemalt 2 masina laadimise võimalused;
6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse
tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.
7 Arvamuste küsimine
7.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1):
7.1.1 Põhja päästekeskusega,
7.1.2 Maanteeametiga,
7.1.3 Terviseametiga
7.1.4 Rae vald.
7.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1):
7.2.1 planeeringust huvitatud isikult;
7.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega;
7.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.
Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt
Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded
(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.
8 Detailplaneeringu koosseis
8.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu
koostamise ning vormistamise nõuded):
8.1.1 tekstiosa:
• tiitelleht;
• sisukord;
• täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus);
3/4
• seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused).
8.1.2 Joonised:
• situatsiooniskeem;
• tugiplaan;
• planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;
• põhijoonis;
• tehnovõrkude joonis;
• vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus;
8.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4).
9 Detailplaneeringu esitamine
Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise
nõuetele § 20 ja §21.
9.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab:
• Seletuskiri
• Joonised
• Tehnilised tingimused
• Kooskõlastused
9.2 Lisade kaust sisaldab:
• Menetlusdokumendid
• Koostatud uuringud
9.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja
huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf
failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja
selle tuletis *.pdf failina.
Failide nimekuju näide: 1_Saare_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf
9.3.1 Tiitellehed eraldi failidena.
9.3.2 Digitaalsed kaustad:
1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf.
2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf.
3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud
4. Kooskõlastused
5. Menetlusdokumendid
10 Detailplaneeringu esitamine
Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste
küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes)
eksemplaris dwg ja pdf formaadis.
11 Detailplaneeringu koostamise korraldamine
11.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus;
11.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja;
11.3 detailplaneeringu eskiislahendus kooskõlastada Kiili Vallavolikoguga;
11.4 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)
ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu.
4/4
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt, 19.02.2020
5/4
Taga-Tilluv älja
Tillupõllu
Pärna tee 2
Pärna t ee 6
Pärna tee 4
Pärna tee 8
Pärna t ee 1
Mõisaküla tn 37
Mõisaküla tn 27
Pärna t ee
Mõisaküla t n 25
Pärna tee 12
Pärna t ee 3 Mõisaküla tn 39
P ärna tee 10
Mõisaküla tn 29 Mõisakül a tn 35
Mõisakül a tn 19
Mõisaküla tn 43
Mõisaküla tn 17 M õisaküla tn 45
Mõisaküla tn 23
Mõisaküla tn 31 M õisaküla tn 33 Mõisaküla tn 41
M õisaküla tn 11 Mõisaküla t n 21
Mõisaküla t änav
Karla tee 2 // Pärna tee 14 Mõi saküla t n 36
M õisaküla tn 9
M õisaküla tn 15
Mõisaküla t n 18 Mõisaküla t n 20
Mõisakül a tn 30 Mõisaküla tn 32
Mõisaküla tn 34
Mõisaküla tn 3 Mõi saküla t n 13
K arla t ee 1 // Pärna t ee 16 Mõisaküla t n 16 Mõisaküla t n 22
Mõisaküla t n 8
Pärna t ee 5
Mõisaküla tn 7
Mõisaküla t n 1
Karla tee T1 // Pärna tee T2
Mõisakül a tn 26
Mõisaküla t n 5
M õisaküla tn 14 Mõisaküla tn 24 Mõisaküla tn 28
Pärna tee 18
P ärna tee 20
Pärna tee 22
Ilbapõllu põik 6 Väljamäe põik 31
V älj amäe põik 29
Mõisaküla t n 2 Mõisaküla tn 4 V älj amäe põik 23
Väljamäe põik 15 V äl jam äe põik 17
Mõi saküla t n 6 Väljamäe põik 9
V äl jam äe põik 25
Pärna tee 28
V älj amäe põik 35
Pärna t ee 26 Väljamäe põik 33
Väljamäe põik 27
Pärna tee 24
V äljamäe põik 21
P ärna tee 28e Väljamäe põik 19
Väljamäe põik 13
V älj amäe põik 3 Väljamäe põik 11 Väljamäe põik T10
Väljamäe põik 1
V äljam äe põik 5
Väljamäe põikVäljamäe
T12 põik T11
V äl jam äe põik T9 V äl jam äe põik T13
Ääre t n 1
Väljamäe põik T7 Väljamäe põi k T8
V äljamäe põik T6 Väljamäe põik T20
V äljam äe põik T14
V äl jam äe põik T5
Väljamäe põik T4 Väljamäe põi k T15
Väljamäe põik T3 V äl jam äe põik T16
Väljamäe põik 26
Ääre t änav Väljamäe põik T2 Väljamäe põik T17 Väljamäe põik 24
Väljamäe põik T1
V äl jam äe põik T19
V äljamäe põik 12
Väljamäe põik 10
V älj amäe põik 4 Väljamäe põik 20
V älj amäe põik 2 Väljamäe põik 18
Ä äre t n 3
Väljamäe põik T18
V älj amäe põik 8
V äljamäe t ee 14 Väljamäe põik 6
Väljamäe põik 14
Ääre tn 5
V äl jam äe põik 16
Ääre tn 6
Väljamäe tee 12
Kanuti tänav T1
P ikavälja tn 13
Väljamäe tee 9
Pik av älja tn 11
K anuti tänav T2
Väljamäe tee 10
Pik avälja t änav T2
K anuti tänav T3
Pik av älja tn 14
P ikavälja tn 4
Väljamäe tee T2
Pik av älja tn 12
P ikavälja tn 6 P ikavälja tänav T3
P ikav älj a tn 10
Pik av äl ja tn 8
P öögi t ee 4
Pöögi tee 3
Pöögi tee T1
Pöögi tee 2
Mägimänni tee T1
P öögi t ee 1
Mägimänni tee 2
Põrgupõhja
Väljamäe t ee T1
V äljam äe t ee 8
Väljamäe tee 2
Väljamäe tee 5
Väljamäe tee T3
S õs tra
A stelpaju põi k 3
As telpaju põik 1 A st elpaju põik 5
KIILI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Kiili 16. aprill 2020 nr 10
Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine
Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1 ja lg 5 ja § 142 lg 6,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-te
3, 4, 5 ja § 35 alusel.
Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a, Kiili
alev, Kiili vald, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald,
telefon 6790260, e-post
[email protected]).
Detailplaneeringu koostajat pole hetkel määratud.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus
(Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Kiili vald, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
1. Algatada Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneeringu koostamine. Käesoleva korralduse
põhjendused on esitatud lisas 1.
2. Planeeritava maa-ala suurus on 3,52 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud
lisas nr 2.
3. Planeeritaval maa-alal kehtib:
3.1. Kiili valla üldplaneering
3.2. Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (DP0158)
4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa
sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kruntideks ning moodustatud kruntidele
ehitusõiguse määramine. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile
määratakse ehitusõiguse kokku kuni 6 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni
kahekorruselised lasteaia hooned kõrgusega kuni 9,0m ja abihooned kõrgusega kuni 4,5m
(ehitisealune pind kokku kuni 5000m2). Lisaks planeeritakse pargi ja reisi parkla vähemalt 7-le
masinale ja jalgratastele. Detailplaneeringuga lahendatakse heakorrastuse, haljastuse,
juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine
planeeringus kavandatu elluviimiseks. Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneeringu
eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.
Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
5. Vaela külas Saare detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 4.
6. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) vajalikkuse väljaselgitamiseks koostatud
eelhinnang Vaela külas Saare detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 5.
7. Mitte algatada Vaela külas Saare detailplaneeringule KSH järgmistel põhjustel:
7.1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,
ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset
keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega
kaasnevad võimalikud mõjud on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt
planeeringualaga.
7.2. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126
kohaselt planeeringumenetluse käigus;
7.3. planeeringus tuleb kajastada Kurna- Tuhala teelt ja Kurna teelt lähtuvaid mõjusid
(müra, õhusaaste, vibratsioon), nende suurust ning ulatust.
7.4. planeeringuga tuleb näha ette alale tegevused selliselt, et olulisi negatiivseid mõjusid ei
põhjustata. Vajadusel näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad
leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta
detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega
loodusvarade taastumisvõime ületamist.
7.5. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
7.6. detailplaneeringus tuleb kajastada meetmeid ohutuse tagamiseks Maksima
logistikakeskusest lähtuda võivate negatiivsete mõjude (näit. avariide) korral.
7.7. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus.
7.8. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei
ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku
tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
7.9. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse,
lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset (valgusreostust) mõju tuleb
vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel
ega piirkonna elanikke.
7.10. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid
ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida
planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
7.11. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele
eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
7.12. planeeritaval alal kavandatud tegevused ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju,
kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega
kehtestatud nõudeid.
7.13. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt esitatud märkustega ja
ettepanekutega.
8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.
9. KSH mittealgatamise otsusega saab tutvuda tööpäevadel ja tööajal Kiili vallavalitsuses (Kiili
alev, Nabala tee 2a, tel 6790260) ja Kiili valla elektroonilises dokumendiregistris.
10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.
11. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg
1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
12. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
13. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Merje Einmann
Vallavolikogu esimees
Lisad:
1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 16.04.2020 otsusele nr 10;
2. Skeem Vaela külas Saare detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri määramiseks;
3. Vaela külas Saare detailplaneeringu eskiislahenduse joonis;
4. Vaela külas Saare detailplaneeringu lähteseisukohad;
5. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise
vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas Vaela külas Saare detailplaneeringu osas.
Lisa 5
Kiili Vallavolikogu
16.04.2020
otsusele nr 10
Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks
Kiili vallas Vaela külas Saare detailplaneeringu osas.
1.Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Vaela
külas asuva Saare katastriüksuse (30401:001:1945) osas. Detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa sihtotstarbega ja ühiskondlike
ehitiste sihtotstarbega kruntideks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.
Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse kokku
kuni 6 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruselised lasteaia hooned
kõrgusega kuni 9,0m ja abihooned kõrgusega kuni 4,5 m (ehitisealune pind kokku kuni
5000m2). Lisaks planeeritakse pargi ja reisi parkla vähemalt 7-le masinale ja jalgratastele.
Detailplaneeringuga lahendatakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu
elluviimiseks.
2.Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega
Planeeritaval maa-alal kehtib Kiili valla üldplaneering (juhtotstarbeks võimalikud
arengualad). Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise
ettepanekut.
Katastriüksus paikneb detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, ei ole planeeringuala ühisveevarustuse ja
-kanalisatsiooni alal, kuid Kurna- Tuhala tee ääres on välja ehitatud ühisveevärgi ja
-kanalisatsioonivõrgud.
Planeeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD andmetel):
Alal kehtib Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (kehtestatud 23.09.2010, otsus nr
55), mille eesmärgiks ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse,
haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine.
Alast idas kehtib Riigimaa reservmaa nr AT021211057 ja reformimata riigimaa nr 5125
detailplaneering (kehtestatud 25.08.2016, otsus nr 20), mille eesmärgiks Vaela küla
valgustatud õppe-, tervise-, sprodi- ja suusaraja rajamine. Detailplaneering on realiseeritud
osaliselt.
Alast lõunas kehtib Ilba II kinnistu detailplaneering (kehtestatud 04.10.2005 otsus nr 54),
mille eesmärgiks ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse,
parkimise ja tehnovõrkude lahendamine. Planeering on ellu viidud.
Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Rae valla üldplaneeringuga ja teiste planeeringutega,
mis võivad mõjutada käesoleva detailplaneeringuga ettenähud tegevusi. Täna ei ole
1
planeeringuid Rebase (65301:001:2835) katastriüksusele algatatud. Rae valla üldplaneeringu
alusel on Saare katastriüksuse kõrval olev maa-ala põllumaa
(https://map.rae.ee/gis/apps/sites/#/data/).
Saare maaüksuse detailplaneeringuga ei kavandata muudatusi maakonnaplaneeringus.
3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus
KeHJS § 33 lõigete 3-5 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustada lähtudes
detailplaneeringu iseloomust ja sisust; detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast
keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud
asutuse seisukohast. Asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;
strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel;
mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju;
oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond;
eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa-
ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri ja Eesti Looduse Infosüsteemi
(EELIS) veebikeskkonnast saadud informatsiooni.
Detailplaneeringu ala on kolmnurga kujuline ning asub Kiili valla põhjapoolses osas ca 1 km
kaugusel Kiili alevist Rae ja Kiili valla piiril. Juurdepääs detailplaneeringu alale on 11115
Kurna-Tuhala teelt (riigi maantee). Saare katastriüksuse pindala on 3,52 ha, millest 3,48 ha on
haritav maa, 0,02 looduslik rohumaa ja muu maa 0,02 ha. Katastriüksuse sihtotstarbeks on
maatulundusmaa. Maa-ameti infosüsteemi andmetel (vt joon 1) põhjustavad katastriüksusele
kitsendusi avalikult kasutatava teede kaitsevööndid (11115 Kurna-Tuhala tee, Kurna tee),
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndid (ühisveevärgi ja kanalisatsiooniehitised).
Alast põhja-kirde suunal piirneb detailplaneeringu ala ca 31 m ulatuses Kurna külas asuva
Kurna tee (sihtotstarve 100% transpordimaa) katastriüksusega. Liikudes sealt edasi suunas on
Kurna külas olev Rebase katastriüksus (65301:001:2835, sihtotstarve maatulundusmaa
100%). Saare katastriüksuse idapoolses nurgas on piirimärk ühine Mõisakülas asuva
Väljamäe tee 9 katastriüksusega (30401:001:2737, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%).
Detailplaneeringu alast kagu-lõunasuunal asuvad Kuuse teel ja Kadaka teel paiknevad
2
elamumaa sihtotstarvetega katastriüksused (põhiliselt ühepere elamud). Planeeringuala
piirneb edela-lääne suunal 11115 Kurna-Tuhala tee katastriüksustega (sihtotstarveteks
transpordimaa 100%). Teisel pool Kurna-Tuhala teed on Saare katastriüksus
(30501:001:0063, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
Joon.1 Saare katastriüksuse paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti kaardirakenduse andmed)
3
Geoloogiliselt baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku
Kahula kihistul (varem Keila kihistu).
Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega
pinnasega alade hulka.( Eesti geoloogiakeskus. 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).
Muldadest paiknevad planeeringualal peamiselt (K) õhukese huumusehorisondiga rähkmullad
(lõimis rähkne liivsavi, huumushorisondi tüsedusega ca 20 cm) ja koreserikkad rähkmullad
(Kr). Ala lõunapoolses osas on leostunud mulla (Ko), mis sobivad kõikide põllukultuuride
kasvatamiseks ja on parimateks põllumuldadeks.
Joon.2 Muldade paiknemine, Saare detailplaneering (väljavõte Maa-ameti elektroonilisest kaardirakendusest)
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on
detailplaneeringu alal põhjavesi nõrgalt kaitstud.
Lähimad puurkaevud on järgmised: alast ca 140m edelas PRK0004912 (Vaela tee 41 kü),
alast ca 140m kaugusele kagus PRK0021463 (Kadaka tee 25a kü).
Lähim arvestatav veekogu on katastriüksuset läänes ca 1,5 km kaugusel asuv Sausti peakraav,
millest vesi suubub Vääna jõkke.
Planeeringualal ei ole arvestatavat kõrghaljastust. Suuremaid puid kasvab Saare ja Rebase
katastriüksuste piiril (vanal kiviaial). Lähim suurem metsamaa jääb planeeringualast ida
suunas asuvale Väljamäe tee 9 katastriüksusele.
4
Lähim maardla (kohaliku tähtsusega Vaela turbamaardla) jääb detailplaneeringu alast läände
ca 1,3 km kaugusele.
Infosüsteemi EELIS kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel
ei ole Natura 2000 alasid.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lähim kultuurimälestis Asulakoht (17975)
alast edelas ca 0,23 km kaugusel.
Pärandkultuuriobjektidest on lähim ca 0,7 km kaugusel Kangru tee 3 asuv Kurna vallamaja.
Pärandkultuuri all mõistetakse Maa-ameti elektroonilise andmebaasi tähenduses eelmiste
põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit
pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.
Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi
kätes.
Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel ei asu planeeringualal ega
naaberkatastriüksustel keskkonnalubasid omavaid ettevõtteid.
Lähim ohtlik ettevõte on alast ca 0,4 km kaugusele kirdes, Õlleköögi tee 24 (65301:001:2822)
katastriüksusel asuv Maksima logistikakeskus (ammoniaagihoidla, vt joon. 3)
Lähimad tootmisettevõtted: Kiili Betoon on detailplaneeringu alast loodes ca 0,45km
kaugusel; Maksima logistikakeskus detailplaneeringu alast kirdesse ca 0,4 km kaugusele.
Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud
korraldatud olmejäätmete veoga.
Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega
pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).
Inimestele lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed,
kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili alevis. Piirkonna põhiliseks tööhõivekeskuseks
on Tallinn.
Täna on piirkonnal hea ühistranspordi (liinibussi) ühendus Tallinna linnaga.
4.Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1 strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud mõjud, keskkonnaprobleemid
Pinnas, muld- ehitamise käigus avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud
on lokaalsed, suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, teede, platside, tehnovõrkude
rajamine). Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida saab pärast ehitusalalt eemaldamist
suunata uuesti kasutusse haljastuse rajamisel. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada
osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub.
Kavandatava tegevusega kaasneb alal olevale mullale eeldatavalt mõningane negatiivne ja
pöördumatu mõju, sest kavandatud ehitiste, rajatiste alust maad ei saa enam kasutada
taimekasvatuseks, sh põllumajandussaaduste tootmiseks või loomakasvatuse vajaduseks.
Kavandatavate ehitiste asukoha, seal täna toimuvate tegevuste ja ehitiste alla jääva eeldatavalt
suhteliselt väikse maa-ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus omaks suuremas plaanis
vaadatuna piirkonna majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on peamiselt
planeeringualal. Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud
pinnasereostusi. Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale
registreeritud oluline negatiivne mõju.
5
Olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt ei avalda olulist negatiivset mõju
piirkonna geoloogilistele omadustele. Mõju on põhiliselt ülemistes kihtides ehitiste rajamise
ulatuses.
Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele kavandatav tegevus
kauguse tõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda.
Mets ja teised looduslikud kooslused- kavandatav tegevus eeldatavalt metsale olulist
negatiivset mõju ei avalda. Lähimal metsamaal on välja ehitatud terviserada ja ala on inimeste
poolt juba aktiivses kasutuses. Planeeringulal olevates looduslikes kooslustes toimub teatud
muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju
(ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik,
mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms).
Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast ja sellest, et piirkond on juba inimese poolt olnud
varasemal ajal (näit. põllumaa) mõjutatud, võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta
oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Kui palju
ehitustegevus, müra, taimkatte muutmine, valgustingimuste muutmine ja kinnistute hilisem
kasutamine häirib lindude-loomade, putukate liikumist ja pesitsemist, pole teada. Eeldatavalt
sõltub mõju alal põhiliselt toimuvate tegevuste iseloomust. Tegevusega võib kaasneda teatav
negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see piirkonnale oluliselt
negatiive. Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda
saab vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu.
Samas peab mainima, et alale rajatakse uus haljastus ja seal kujunevad välja uued kooslused.
Põhjavesi- üheks loodusvaraks, mida planeeritud hoonete kasutamisel edaspidi vajatakse, on
vesi. Ehitustegevuse ajal ei ole vee erikasutusluba eeldatavalt vajalik. Ehitiste
sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajatavate veekoguste kohta täna info puudub. Olmevee
tarbimiseks tuleb liituda ühisveevärgiga (piirkonnas on teenuse pakkujaks Kiili KVH OÜ).
Täna ei ole alust eeldada, et tegevuste tulemusena avaldatakse olulist negatiivset mõju Kiili
vallale eraldatud põhjaveevarudele. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas
põhjavee reostust teada ei ole.
Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja
kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi
juhitakse pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole eeldatavalt väga suur, on
eeldatavad sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö
käigus. Täpsemad kogused ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse
reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja
kasutamise nõudeid. Kui sademevett planeeritakse juhtida suublasse, peavad olema tagatud
veeseadusega kehtestatud nõuded. Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada selliselt, et see ei
põhjustaks negatiivseid häiringuid naabritele. Sademevee kasutamise kohta informatsioon
puudub. Nõuetekohasel vee suunamisel ja kasutamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev
mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne.
Reovesi- planeeringualal tekkinud reovee saab juhtida ühiskanalisatsiooni (sealt on suunatud
Tallinnas asuvasse reoveepuhastisse). Kui reovee ärajuhtimisel lähtutakse õigusaktidega
kehtestatud nõuetest ja veeteenuse pakkujaga sõlmitud lepingust, ei ole hoonete kasutamisel
tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele, pinna- ja põhjaveele) oluliselt negatiivne.
6
Piirkonnas töötavad ettevõtted: pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks negatiivset
mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Samuti pole alust olemasoleva teabe alusel eeldada,
et kavandatud tegevuse elluviimine mõjutaks piirkonnas täna olemasolevaid ettevõtteid
negatiivselt. Täpset mõju pole teada. Kuna piirkonnas olemasolevad ettevõtted asuvad
planeeringualast suhteliselt kaugel, siis nende tegevus, kui see on kooskõlas kehtivate
õigusaktidega, ei mõjuta eeldatavalt oluliselt negatiivselt menetletava detailplaneeringuga
kavandatut. Mõningane negatiivne mõju võib kaasneda juhul, kui suureneb transpordi
kasutamine (näit. suurendatakse tootmist). Mõju võib olla ka juhul, kui ettevõtetes toimub
mõni avarii või tulekahju (näiteks tekib õhureostus või liigne müra). Suurust ja ulatust pole
ette teada.
Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada
kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib
ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib erinevaid jäätmeid ehitiste edaspidisel
kasutamisel. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla
jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole veel teada. Detailplaneeringu
piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse
kehtivatest õigusaktidest, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna
keskkonnataluvust. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost või jäätmete käitlemisest oleks
vaadeldavas piirkonnas tekkinud keskkonnahäiringuid.
Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral
liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel. Esmalt on ehitustöödega
kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel ajal. Hoonetest
lähtuv ja transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada. Lasteasutuse ja mänguväljakute
kasutamisest tulevad hääled, muusika, kasutatavate tehniliste vahendite ja transpordi müra ei
ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ei ületa lubatud piirnorme ja levib eeldatavalt põhiliselt
päevasel ajal. Ehitustegevusega võib kaasneda mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-,
lakkimistööd). Hoonete kasutamisel tekkivate lõhnade kohta täna teavet ei ole.
Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline.
Hoonete ja taristu kasutamisega kaasneva vibratsiooni kohta täpset teavet täna ei ole, kuid
arvestades planeeringu eesmärgis toodud ehitiste kasutust, ei ole see eeldatavalt oluline. Kui
hoonete rajamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid, ei ole alust
eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) osutuks
piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet ületavaks. Kui planeeringu
menetlemisel selgub täpsemat informatsiooni, tuleb vajadusel planeeringus näha ette piisavad
leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju on eeldatavalt peamisel
planeeringualale ja ala lähinaabritele. Planeeringus tuleb kajastada Kurna- Tuhala teelt ja
Kurna teelt lähtuvaid mõjusid (müra, õhusaaste, vibratsioon), nende suurust, ulatust ning
planeeringu koostamisel tuleb nendega arvestada.
Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse
(põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult
vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja kasutatakse kütust hoonete
kütmiseks. Kuna kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja eeldatavalt huvitatud kütuse
säästlikust kasutamisest. Mõju täpne suurus, ulatus pole teada, kuid eeldatavalt on see
negatiivne, kuid mitteoluline. Samas on võimalik näha planeeringuga ette
keskkonnasäästlikke lahendusi, mis vähendab võimalikku negatiivset mõju.
Sõltuvalt kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda näiteks soojuse mõju, kuid
7
eeldatavalt ei ole see oluliselt negatiivne. Täpne info täna puudub. Ala valgustust tuleb
suunata selliselt, et see ei häiriks naabreid ega teedel liiklejaid ning ei põhjustaks olulist
valgusreostust (kasutada suunatud valgustust ja ökonoomseid valgusteid).
Planeeringus tuleb kajastada keskkonnalubade vajadust.
Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh
loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid
ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide
kulu mitte eriti oluline.
Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral,
mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega,
küttekolletest väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks
gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega
tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete
mootorite asjatut töötamist. Arvestades mahte, võib antud mõju pidada suhteliselt väikeseks
ent negatiivseks. Täpne mõju pole teada. Samuti pole täna võimalik hinnata hoonete
kasutamisest kliimale lähtuvat mõju.
Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid - eeldatavalt
kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju kauguse tõttu ei kaasne.
Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele
keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa
täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse
tulemusena eeldatavalt suureneb pigem piirkonnas pakutavate teenuste osa (lastehoiu kohtade
arv). Võib suureneda töökohtade ja ka elanike arv vallas. Seega on mõju eeldatavalt mõningal
määral positiivne.
Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus.
Pole teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naaberkinnisvarade hindasid.
Pole teada, et käesoleva planeeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või
piiriülest mõju.
Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleks vastuolus Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega.
Pole teada, et naabruses asuvate katastriüksuste sihtotstarbelisest kasutamisest lähtuks oluline
negatiivne mõju kavandatavale tegevusele.
Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta. Logistiliselt soodsa
asukoha ja Tallinna linna läheduse tõttu on inimtegevus oluliselt mõjutanud piirkonda. Nii
varasema põllumajandusliku tegevusega kui ka viimaste aastate ehitustegevusega on
muudetud piirkonnas oluliselt maastikku, looduskeskkonda, suurenenud on inimtegevusest
lähtuvad mõjud. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevuste tulemusena suureneb
alal inimtegevuse mõju veelgi. Toimunud muudatused (ehitustegevuse tulemus) on
looduskeskkonnale pöördumatud ja siiski teataval määral negatiivsed. Mõju täpne ulatus ja
suurus ei ole teada. Detailplaneeringuga kavandatakse ehitisi ja rajatisi, et pakkuda piirkonna
peredele lastepäevahoiu teenust ja lastele vaba aja veetmise võimalusi. Ehitatavad hooned ja
rajatised peavad vastama EV seadustega kehtestatud nõuetele, olema kasutajatele turvalised,
ohutud. Eeldatavalt on planeeringu rakendamisega kaasnev mõju olemasoleva elanikkonna ja
8
looduskeskkonna jaoks mitte oluliselt negatiivne, kui detailplaneeringus nähakse ette
leevendusmeetmed kavandatavast tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjude piisavaks
vähendamiseks või ei planeerita tegevusi, milledega võib kaasneda oluline negatiivne mõju
keskkonnale.
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii, sest põhjavesi on
nõrgalt kaitstud. Mõju ulatus ei ole ette teada.
Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või
pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest.
Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha.
Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse vms
sattumine pinnasele ja sealt vette).
Õhusaastumist võib põhjustada hoonete kütmine, automootorite töötamine (seda eriti
tuulevaikse ilmaga), transpordi liikumine või laadimistööd (näit. tolm) . Samuti võivad
õhusaastet põhjustada tulekahjud. Kõige ohtlikum võib eeldatavalt olla Maksima
logistikakeskusest lähtuv õhusaaste juhul, kui toimub mingi rike ammoniaagihoidla või
sellega seotud torustikega. Mõju suurust ja ulatust pole ette teada.
Jäätmevoogude (sh olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate
arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud
õhusaastet. Kuna kogused pole täpselt teada, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist
negatiivset mõju. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub,
avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha.
Joon 3. Ohtlike objektide asukohad Harjumaal
9
Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid
pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju.
Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele
ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik täpselt ette näha.
Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille
tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus,
põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Eriti oluline on, et detailplaneeringus nähaks ette
meetmed ohutuse tagamiseks Maksima logistikakeskusest lähtuda võivate negatiivsete
mõjude (näit. avariide) korral.
4.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule
kaitstavale loodusobjektile.
Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti elektroonilise kaardiserveri
andmetest, ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala.
Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
Lähtudes looduskaitseregistri EELIS andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja
lähiümbruses looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte.
Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast
suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Kavandatavale tegevusele KSH mittealgatamise osas on küsitud Terviseameti ja
Keskkonnaameti seisukohti:
5.1 Väljavõte Terviseameti kirjast (26.03.2020 nr 9.3-1/20/1466-2): „Amet on tutvunud
esitatud materjalidega ning on seisukohal, et KSH läbiviimine ei ole vajalik kui edaspidistes
etappides arvestatakse järgmiste aspektidega:
* Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse eelnõus on kirjutatud: „Planeeringus tuleb
kajastada Kurna-Tuhala teelt ja Kurna teelt lähtuvaid mõjusid (müra, õhusaaste, vibratsioon),
nende suurust, ulatust.“ Ameti hinnangul tuleks täpsustada hoonete asukohta ning hinnata
vajadust mürauuringu koostamiseks. Tähelepanu tuleks pöörata ka uuest loodavast parklast
lähtuvatele võimalikele negatiivsetele mõjudele. Mürauuringu koostamisel arvestada
keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil
planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.
* Detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas
1 toodud liiklusmüra normtasemeid.
* Detailplaneeringu ala välisõhus levivad tööstusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr
71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemeid.
* Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid
meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest.“
* Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need asuksid elamualadest võimalikult kaugel.
Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud
tööstusmüra sihtväärtust.
1
* Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra normtaset.
* Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses
nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
* Arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS
938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN
17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
* Keskkonnamõju strateegilises eelhindamises KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks
detailplaneeringu osas on kirjutatud: „Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna
maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus,
2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).“ Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et
radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid
meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides
tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
* Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringu koostamise käigus tuleb seletuskirjas kirjeldada
planeeringuala lähiümbrusesse jäävate tööstus- ning tootmisettevõtete mõju detailplaneeringu
alale.”
5.2. väljavõte Keskkonnaameti kirjast (31.03.2020 nr 6-5/20/3285-2): „KSH eelhinnangus
esitatud info ning kaalutlused KSH algatama ta jätmisel on asjakohased. Keskkonnaamet
nõustub, et eeldatavalt ei kaasne Saare detailplaneeringu elluviimisel olulist keskkonnamõju
KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole vajalik.”
6. Kokkuvõte
Kavandatud tegevuse tulemusena valminud rajatiste ja alal toimuva suhteliselt intensiivse
(võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju on võrreldes
täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele, veerežiimile
jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Kuna tegevus toimub suhteliselt väikesel pinnal,
on toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes küll negatiivne (näit väheneb
maa kasutamine põllumajanduslikul otstarbel ja alal suureneb inimtegevuse mõju), kuid
laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese mõjuga. Kavandatav tegevus
eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja piirkonna keskkonna
vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Planeeritud ehitiste lisandumine sobib antud asukohta
ja ei ole vastuolus piirkonnas toimuvate teiste arendustegevustega. Planeeringuga tuleb näha
ette võimalikele negatiivsetele mõjudele piisavad leevendusmeetmed või mitte lubada
tegevusi, milledega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju.
Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Vaela külas Saare katastriüksuse
detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel:
- lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei
põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju.
Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud
mõjud on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
- keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126
kohaselt planeeringumenetluse käigus;
- planeeringus tuleb kajastada Kurna- Tuhala teelt ja Kurna teelt lähtuvaid mõjusid (müra,
õhusaaste, vibratsioon), nende suurust, ulatust.
1
- planeeringuga tuleb näha ette alale tegevused selliselt, et olulisi negatiivseid mõjusid ei
põhjustata. Vajadusel näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad
leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta
detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega
loodusvarade taastumisvõime ületamist.
- avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse
detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
- detailplaneeringus tuleb kajastada meetmeid ohutuse tagamiseks Maksima
logistikakeskusest lähtuda võivate negatiivsete mõjude (näit. avariide) korral.
- keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus.
- detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole
varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis
põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
- tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse,
lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset (valgusreostust) mõju tuleb vähendada
valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega piirkonna
elanikke.
- detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega
esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga
kavandatav tegevus võib mõjutada;
- ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele
eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
- planeeritaval alal kavandatud tegevused ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui
ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud
nõudeid.
- planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt esitatud märkustega ja
ettepanekutega.
Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.
Koostas: Siiri Treimann
keskkonnanõunik
31.03.2020
1