Kiri

TINGMÄRGID Pa Kinnistu piir 92 pi 2 a ni Detailplaneeringu järgne krundi piir 945 id 5a u Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkatend 94 Projekteeritud rattatee ab-katend punase markeeringuga va Projekteeritud rattatee ab-katend täna 4. 00 s 00 4. 3. 00 ndu 2. 91 13 3.0 00 Projekteeritud kõnnitee ab-katend 3. 3 0 5.0 0 92 5.6 Lao pike 0 3d 3.0 Projekteeritud tunnel (kõnnitee ja rattatee) 0 5.6 0 2.70 5.0 Projekteeritud graniitkividest katend (täringukivi) 0 4. 00 5.6 0 BUS 91 2.5 0 97 Projekteeritud freespurukatend 1 3 0 4.5 Projekteeritud betoonkivisillutiskatend (Parkla) .00 03 2.5 945 a Projekteeritud kõnnitee sillutiskivikatend Projekteeritud sillutiskivikatend 92 Projekteeritud haljasalade murukate 3d 91 97 3 BUS 3 7.00 30 Varem projekteeritud tee (OÜ PALMPRO töö nr 103-TE-2015) 91 7.00 RIIA 30 Perspektiivne terminali hoone 1.korrus (Arhitektuuribüroo Pluss OÜ Liivi tee Liivi tee 1 töö nr 617.2019) 191.11 173.93 155.00 7.00 Perspektiivne terminali hoone 2.korrus (Arhitektuuribüroo Pluss OÜ 150.00 3.00 30 töö nr 617.2019) 6.00 6.00 6.00 6.00 Papiniidu street 7.00 gallery 329.4 m² 30 Varem koostatud detailplaneering (OÜ Hendrikson & KO töö nr 1894/13) 945 7.00 5.5 Liivi tee a 7.0 0 2.5 5 4 30 Perspektiivsed raudtee hooldeteed (Reaalprojekt OÜ töö nr RB) 9 .50 9.8 UP UP Platform 4 8.53 7.00 gallery 152.4 m² Platform 4 gallery 331.3 m² 30 Perspektiivne raudtee telg .00 .00 3 3.0 Projekteeritud sõidutee künnis 0 3 baby room Inva toilet 7.00 Olemasolev teekattemärgistus 3.9 m² 5.4 m² Staff restroom 36.8 m² Screening room Screening room 181.1 m² 181.1 m² 4.50 Staff toilet and Staff toilet and 945a WC changeing room changeing room 2.2 m² 924 19.5 m² 19.4 m² Toilets 76.1 m² Security (Police) Preparation 11.6 m² 10.1 m² Projekteeritud teekattemärgistus Kiosk/Snacks Platform 2,3 16.0 m² UP Platform 2,3 4.01 gallery 2 Platform 2,3 Staircase to gallery 1 Corridor tunnel 2 Caffee counter 61.8 m² staircase UP First aid room 2.50 2.00 61.8 m² Platform 2,3 26.0 m² Platform 2,3 61.9 m² 18.3 m² 89.6 m² 13.3 m² gallery 3 gallery 4 5.00 109.0 m² Techinical room 257.4 m² 12.00 168.5 m² .50 945a 945a Public area Room a 864.9 m² 2 99.7 m² 945 storage room 5.00 31.6 m² Smoking room 13.0 m² 945a Projekteeritud ootekoda ühistranspordipeatuses 46.8 m² Kids playground a 945 15.7 m² 3+50▲ 2.50 2.50 945a 2.0 2.00 Entrance gallery 151.8 m² 4.00 Projekteeritud äärekivi 0 0 2.50 0 3.0 3.0 2.00 +50 +50 +50 +50 +50 +50 Perspektiivne tee (Lahendatakse eraldi projektiga) +50 e 945a e Perspektiivne Liivi tee ühendus raudtee terminali teega UP UP nit Platform 1 gallery Platform 1 +50 152.3 m² gallery pä tsioo 330.2 m² PK (Lahendatakse eraldi projektiga) 03/4+400 03/4+500 03/4+600 03/4+700 03/4+800 03/4+900 vä kua äs UP rkl e a Perspektiivne tugisein ja tunnel (Lahendatakse eraldi projektiga) 03/4+300 pa lin Ev lja a +50 tta ja ra ikaa Pikaajaline rattaparkla 03/5+00 P 10 PK PK Raudtee kaitsevööndi piir 03/4+200 PK PK 0 +50 a .0 3.00 3.00 3.00 Bussiootekojad rkl 0 Entrance gallery pa ▲3+50 122.7 m² 8.00 tta 3.00 Turistibuss/Linnaliin Ra 2.0 5.00 Taksod Maantee kaitsevööndi piir 9.00 PK 3.50 03/4+100 0 5.5 DN 4.50 3.00 1.74 0 1+7 0 Olemasolev I klassi puu või puude rühm 7.50 3.00 945a 4.50 3.00 5▲ 7.5 3.5 4 a 0 945 4.5 0 Olemasolev II klassi puu või puude rühm 0 2.002.5 3.0 7.50 7.50 0 Kiirparkla Maakonnaliin/Väikebussid 03/5 10 4.5 0 4.50 1.79 4.50 Olemasolev III klassi puu või puude rühm 0 .0 0 3.00 0 0 5.0 +10 0 945 a 3.00 3.00 0 3.00 3.0 4.50 2.00 4.50 977 945 0 Olemasolev IV klassi puu või puude rühm 945a a 7.50 7.50 977 +50 0 Olemasolev V klassi puu või puude rühm 5.00 977 8.00 3 .00 2.4 3.0 10 ▲1+ 6.00 4.00 0 Likvideeritavad objektid 13.00 7 6.50 6.50 6.50 Töömahtude piir 3.00 8.00 5 0 7.5 Perspektiivsed ümbertõstetavad ojektid 2.50 17.00 2.50 4. 2.50 17.00 2.50 TA 60 PK PK 2.50 17.00 2.50 17.00 19.00 2.70 2.70 5.00 2.50 Projekteeritud laudtee LLI 5.00 7.00 5.00 5.00 7.00 5.00 2.70 2.70 4. 5.00 7.00 5.00 5.00 7.00 5.00 60 NN Projekteeritud graniitsõelmekatend PK 5.00 03/ 5 +20 PK Pärnu jõgi Parkivad bussid 0 Projekteeritud okaspuu ja okaspõõsad PK PK Projekteeritud lehtpuu ja lehtpõõsad 00 3. Projekteeritud püsikute ja kõrreliste lausistutusalad (istutusskeem +5 täpsustatakse järgmistes projekteerimise staadiumites) PK 0 2.00 4.50 1.80 4.50 2.00 5.00 3.0 1.5 03 0 PK .00 Projekteeritud seljatoega pink 8.0 0 3.0 Projekteeritud kahepoolne pink või lavats 3.50 4 3.0 0 945 PK a PK PK Projekteeritud prügikast PK 0 3.0 4. 60 Projekteeritud linnamööbel .00 2.50 17.00 2.50 20.50 2.50 17.00 2.50 8.70 2.50 17.00 2.50 17.00 5.00 17.00 2.50 03 a 03/ PK 3.0 945 5+3 0 0 8.0 945 0 PK 2.5 a 0 6.5 0 0 6.0 PK 7.00 7.00 7.00 2.00 2.00 0 3.0 +50 6.40 6.40 0 4.0 2.50 2.50 2.50 7.00 3.00 3.0 945a 0 7. 00 3. 00 3. 00 g i jõ nu r Pär Pä nu jõg i K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Rail Baltica Pärnu terminalihoone välised teed ja Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100 tehnovõrgud [email protected] Projektijuht H. Jänes Objekti asukoht: Pärnu linn Raeküla raudtee Projekteerija K. Koplus Joonise nimi: Asendiplaan Faili nimi: Koostatud: 18.03.2020 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 20001_ES_TL-4-02.dwg 20001 TL-4-02 Eskiis 1:500  K-Projekt Aktsiaselts Teie 25.03.2020 e-kiri [email protected] Meie 24.04.2020 nr 15-2/20/15443-2 Nõuded Rail Baltic Pärnu terminalihoone väliste teede ja tehnovõrkude projekti koostamiseks riigitee nr 4 km 130,84-131,70 teemaal ja kaitsevööndis Olete taotlenud Maanteeametilt nõudeid projekti koostamiseks, millega kavandatakse Rail Baltic Pärnu terminalihoone teede ja tehnovõrkude ehitust riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (edaspidi riigitee) km 130,84-131,70 tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Pärnu linnas. Koostatav projekt ei hõlma Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu kohast tunneliga mahasõitu riigiteelt. Eelistame, kui käesolev projekt ja riigiteelt mahasõidu projekt esitatakse Maanteeametile tervikliku lahendusena menetluseks. Lisaks selgitame, et projekti koostamisel tuleb arvestada riigiteede nr 4 ja nr 59 ristmike lahendusega. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse esitame omapoolsed nõuded Rail Baltic Pärnu terminalihoone väliste teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Esitatud nõuded võivad muutuda/täpsustuda tulenevalt RailBaltic teiste projektide lahendustest. Projekti koostamisel riigitee teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega. 1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse jäävate ehitiste (hoone, piire, parkla, vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 4. Tagada jalgratta- ja jalgtee sidumine tõmbepunktidega ja liikumisvõimaluse jätkuvusega väljapoole projektala. 5. Arendustegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 6. Riigiteed ja raudteed ületava galerii kavandamisel arvestada minimaalseks kõrgusgabariidiks 7 m olemasoleva riigitee teekatte pinnast mõõdetuna teekatte kõrgeimast punktist (tee telg). 7. Sõidutee rajamisel Papiniidu silla alla ei tohi väheneda uuringute käigus fikseeritud olemasoleva silla altläbipääsu kõrgusgabariit. 8. Sõidutee rajamine, k.a. kõik teedeehitusega seotud kaevetööd, ei tohi ohustada olemasoleva Papiniidu silla püsivust ja stabiilsust. 9. Seletuskirja lisada, et ehitus- ja kaevetöödel silla all ja Pärnu jõe kallasrajal Papiniidu silla piirkonnas tuleb arvestada kohaliku geoloogilise profiiliga ja vältida tuleb tegevusi, mis võivad põhjustada pinnase lihkeohtu. 10. Seletuskirja lisada, et enne tööde teostamist paigaldada Papiniidu silla igale sambale vähemalt kaks reeperit, et oleks võimalik mõõta ja fikseerida Papiniidu silla stabiilsus ehituse perioodil ja viis aastat peale ehituse lõppu. Kontrollmõõdistused samba stabiilsuse jälgimiseks tuleb teostada kaks korda aastas kõrgendatud täppismõõdistusena, mis siduda riikliku geodeetilise võrguga. Kontrollmõõdistuste toimumise aeg kooskõlastada Maanteeametiga kaks nädalat enne mõõdistuse tegemist. 11. Teostada silla piirkonnas kallasraja geoloogilised uuringud, et määrata kalda geoloogilise profiili põhjal pinnase omadused ning lihkeohu piirkond. 12. Töötada välja meetmed pinnase lihkeohu vältimiseks ehitusperioodi jooksul. Vajadusel projekteerida kallasraja kindlustus. 13. Teostada geotehnilised uurimistööd: 13.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 13.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava ja edastada see tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Maanteeametile. 13.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 13.4. Kohtades, kus tee piirneb niiske alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded. 13.5. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 14. Tehnovõrkude projekteerimisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 15. Riigitee nr 4 teelõik km 122.849-134.44 on taastusremondi objekt 2020. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2020 aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. 16. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel, kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST- is. 17. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/ juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 18. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei 2 (4)  kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 19. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 20. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 21. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek põhimaantee muldkehast min 2,2 m ümbritsevast maapinnast), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°- 110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 22. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi. 23. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 24. Erandkorras, kui kinnine meetod ei ole teostatav, tuleb lahtisel meetodil tehnovõrgu maanteest risti läbi või maantee muldesse kavandamist põhjendada ja maantee mulde, rajatiste ning katendi (kogu tee laiuses) taastamiseks koostada teeprojekt. 25. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Maanteeamet. 26. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 27. Sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel palume mitte kavandada sademevee juhtimist riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. 28. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 29. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 30. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa isikliku kasutusõiguse ala plaanid. 31. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud 3 (4)  defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 32. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 33. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 34. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks 35. Projekt kooskõlastada Maanteeametiga [email protected] või ehitusloa menetluses läbi EHR- i. Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „ehitusseadustiku“ ja „liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: asendiplaan Anna Palusalu 58507716 [email protected] 4 (4)