Vaido Sooäär
E-Service AS Teie 23.01.2020
[email protected]
Salve tn 2a Meie 31.01.2020 nr 15-2/19/49403-4
11612, Tallinn
Elektripaigaldiste projekti kooskõlastus riigitee
nr 4 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis
Märjamaa vallas Raplamaal
Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud õhuliinide demonteerimine ja madalpinge maakaablite
(edaspidi tehnovõrgud) ehitamine riigitee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla km 44,16-44,60 maaüksuste
piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Käbiküla külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla maaüksuste piires (teemaal):
Km 44,16 õhuliinide demonteerimine;
Km 44,43 tehnovõrkude (maakaablid) ristumine riigiteega, kinnisel meetodil, kaitsehülsis;
Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti kirjas 07.11.2019 nr 15-2/19/49403-2 esitatud nõuetega.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4 ning
Maanteeameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME E-Service AS töö nr 19/LH691741 „Kaljumäe
kinnistu liitumine elektrivõrguga“ Käbiküla küla Märjamaa vald Rapla maakond.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:
1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja
-rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda
(
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus
teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks.
Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusväliste tööde loa väljastamiseks.
2. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal ja kaitsevööndis tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa
taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile
(
[email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus
väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb
lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt, käesolev kooskõlastuskiri ja maakasutusõigust tõendav
dokument (kirja p 1). Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja
taristuministri 13.07.2018. määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud
jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ja materjalide ladustamine sõiduteele ja
vahetult selle äärde on keelatud.
4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde
ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste
kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
5. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja
pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.
6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine,
riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale
tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja
jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on
tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud.
7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks
vajalike tegevusi.
8. Tehnovõrkude paigaldamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist
keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt
projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist
teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema
vahendite arvelt.
9. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn)
formaadis.
10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses
teostab Maanteeamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: (19)LH691741_TP_EL-01_Asend_191122_VS.rar
Arvo Veltri
3372691
[email protected]
2 (2)
NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, asendaja Aleksandr Šmidt, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
731
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla
asendaja Aleksandr Šmidt, tegutsedes notari ülesannetes, notaribüroos Tallinnas,
Narva mnt 5 üheteistkümnendal märtsil kahe tuhande kahekümnendal aastal
(11.03.2020) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood
36009120308, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik (Omaniku esindaja esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali ja käesolevas lepingus
viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise
päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana
tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Tatjana Gaydasheva, isikukood
48108043713, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Õigustatud isiku
esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja
originaali alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari
teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESEMED
1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 59 Pärnu-Tori tee, Urumarja küla, Tori vald,
Pärnu maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega.
1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 8211750 ja selle koosseisu kuulub maaüksus: katastritunnus
80803:001:0283, pindala 34,5000 ha, aadress 59 Pärnu-Tori tee, Urumarja küla, Tori
vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud
alljärgnevad kanded:
1
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Telia Eesti AS
(registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt
02.03.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse
ala on tähistatud 02.03.2018. a lepingu lisaks oleval plaanil. 2.03.2018
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 5.03.2018. Kohtunikuabi Lii Hallikvee.
2) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta kasutusõigus sideehitiste
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 02.08.2018 lepingu
punktidele kolm (3) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 02.08.2018
lepingu lisaks olevatel plaanidel nr 1.1 ja 1.2. 2.08.2018 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 6.08.2018. Kohtunikuabi Eva Nemvalts.
3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu
isiklik kasutusõigus vastavalt 28.08.2018. a sõlmitud lepingu punktile kolm kümme
(3.10) kuni kolm kaksteist (3.12), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 4 olevale
plaanile. 28.08.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 3.09.2018. Kohtunikuabi
Lii Hallikvee.
4) Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094)
kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ alusel avalikes huvides tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus elektroonilise side võrgu omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 10.09.2018.a sõlmitud
lepingu punktidele kolm kakskümmend kaks (3.22.), kolm kakskümmend üheksa
(3.29.) kuni kolm nelikümmend kaks (3.42.) ja neli (4.) ning lepingu lisaks olevale
kinnistu 22 plaanile. 10.09.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 17.09.2018.
Kohtunikuabi Helle Roosvalt.
5) Isiklik kasutusõigus osaühing Sindi Vesi (registrikood 10356904) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus ühisveevärgi-
ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks selle talitluse tagamise eesmärgil 18.04.2019.a lepingu
punktides 4.1 kuni 4.3 ja 5 kokkulepitud tingimustel isikliku kasutusõiguse alal,
milline on tähistatud lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil. 18.04.2019
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 1.05.2019. Kohtunikuabi Ester Kärtner.
6) Isiklik kasutusõigus Tori vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
avalikuks kasutamiseks ettenähtud jalgratta-ja jalgtee (sh valgustuse) ning
sajuveekanalisatsiooni ehitamiseks, omamiseks, likvideerimiseks, avalikuks
kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt
20.05.2019 lepingu p. 3.1.- 3.3., 3.4.1., 3.5.– 3.11., ptk. 4 -9 ja lepingu lisaks nr. 1
olevale plaanile. 20.05.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.05.2019.
Kohtunikuabi Ave Laumets.
7) Isiklik kasutusõigus Tori vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
avalikuks kasutamiseks ettenähtud jalgratta-ja jalgtee ehitamiseks, omamiseks,
avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil
vastavalt lepingu p. 3.1.- 3.4., 3.6. – 3.12., ptk. 4 -9 ja lepingu lisaks olevale plaanile.
2
15.07.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 18.07.2019. Kohtunikuabi Lii
Hallikvee.
8) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini,
jaotus- ja liitumiskilbi paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt
14.08.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3, 4 ja 5 ning lepingu lisaks nr 1
olevale plaanile. 14.08.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.08.2019.
Kohtunikuabi Tiina Kullamä.
9) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Telia Eesti AS
(registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt
08.01.2020 lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1)
kuni neli kaheksa (4.8) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 8.01.2020
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 14.01.2020. Kohtunikuabi Kariina Orr.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(11.03.2020).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I
koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised
(rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid
ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
220703870 Kurina 26 kinnistu elektriliitumine 30,9 kasutusel vallasasi
ELASA mikrotorustik koos
220852994 kasutusel kinnisasi
sidekaevudega
221281410 Siderajatis kasutusel kinnisasi
Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 20,030-
221285739 kasutusel kinnisasi
20,530
221279930 Veetrass ehitusluba antud kinnisasi
221279932 Kanalisatsioonitorustik ehitusluba antud kinnisasi
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid registreeritud. Lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel on
registreeritud projekteeritav looduskaitseobjekt: Tori paljand ja koopad.
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (maaparandushoiuala, elektripaigaldise
kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, ranna või kalda ehituskeeluvööndid, ranna
või kalda piiranguvööndid, ranna või kalda veekaitsevööndid, muinsuskaitseala või
kinnismälestise kaitsevööndid, eesvoolu kaitsevööndid, veehaarde sanitaarkaitseala,
veekogu kallasrada, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, geodeetilise märgi
kaitsevööndid, veekogu avalik kasutus, tee avalik kasutus, geoloogiline uuringu ala,
kaitseala piirang uuendamata (ulatus: 762 m²; nähtus: kaitseala (Tori põrgu)), hoiuala
(ulatus: 2722 m²; nähtus: hoiuala (Pärnu jõe hoiuala (Pärnu)), kaitseala piiranguvöönd
(ulatus: 522 m²; nähtus: kaitseala (Tori pastoraadi park)), II ja III kategooria
3
kaitsealused liigid ja kivistised, tiheasustusala (Tori valla üldplaneering)), mida täies
mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks
notariaalakti tõestamise päeval.
1.7. Kultuurimälestiste riikliku registri andmete kohaselt asub lepingu eseme I koosseisu
kuuluv maaüksus järgmiste kinnismälestistena registreeritud objektide
kaitsevööndites:
1.7.1. Tori pastoraadi peahoone („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri
21.04.1998 määrus nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) ja „Kultuurimälestiseks
tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 17. jaanuar 2006 käskkiri
nr 12 (RTL 2006, 9, 181), 11.08.1998 arvele võetud ehitismälestis nr 16819);
1.7.2. Tori mõisa jääkelder („Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise
lõpetamine, kaitsevööndi määramine ja mälestise nimetuse muutmine“
Kultuuriministri 04. novembri 2005 käskkiri nr 316 (RTL 2005, 112, 1729),
11.08.1998 arvele võetud ehitismälestis nr 16830);
1.7.3. Tori mõisa tallihoone nr 2 („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri
21.04.1998 määrus nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) ja „Kultuurimälestiseks
tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine, kaitsevööndi määramine ja
mälestise nimetuse muutmine“ Kultuuriministri 04. novembri 2005 käskkiri nr 316
(RTL 2005, 112, 1729), 11.08.1998 arvele võetud ehitismälestis nr 16833);
1.7.4. Tori mõisa tallihoone nr 3 („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri
21.04.1998 määrus nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) ja „Kultuurimälestiseks
tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine, kaitsevööndi määramine ja
mälestise nimetuse muutmine“ Kultuuriministri 04. novembri 2005 käskkiri nr 316
(RTL 2005, 112, 1729), 11.08.1998 arvele võetud ehitismälestis nr 16834);
1.7.5. Tori mõisa tallihoone nr 4 („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri
21.04.1998 määrus nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) ja „Kultuurimälestiseks
tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine, kaitsevööndi määramine ja
mälestise nimetuse muutmine“ Kultuuriministri 04. novembri 2005 käskkiri nr 316
(RTL 2005, 112, 1729), 11.08.1998 arvele võetud ehitismälestis nr 16835);
1.7.6. Tori mõisa tallihoone nr 5 („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri
21.04.1998 määrus nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) ja „Kultuurimälestiseks
tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine, kaitsevööndi määramine ja
mälestise nimetuse muutmine“ Kultuuriministri 04. novembri 2005 käskkiri nr 316
(RTL 2005, 112, 1729), 11.08.1998 arvele võetud ehitismälestis nr 16836);
1.7.7. Tori mõisa uus sepikoda („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri
21.04.1998 määrus nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) ja „Kultuurimälestiseks
tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine, kaitsevööndi määramine ja
mälestise nimetuse muutmine“ Kultuuriministri 04. novembri 2005 käskkiri nr 316
(RTL 2005, 112, 1729), 11.08.1998 arvele võetud ehitismälestis nr 16839);
1.7.8. Tori mõisa viinakelder („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri
21.04.1998 määrus nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) ja „Kultuurimälestiseks
tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine, kaitsevööndi määramine ja
mälestise nimetuse muutmine“ Kultuuriministri 04. novembri 2005 käskkiri nr 316
(RTL 2005, 112, 1729), 11.08.1998 arvele võetud ehitismälestis nr 16841);
1.7.9. Tori mõisa viinaköök („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri
21.04.1998 määrus nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) ja „Kultuurimälestiseks
tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine, kaitsevööndi määramine ja
mälestise nimetuse muutmine“ Kultuuriministri 04. novembri 2005 käskkiri nr 316
4
(RTL 2005, 112, 1729), 11.08.1998 arvele võetud ehitismälestis nr 16842);
1.7.10. Tori vallamaja arestikamber („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri
21.04.1998 määrus nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) ja „Kultuurimälestiseks
tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine, kaitsevööndi määramine ja
mälestise nimetuse muutmine“ Kultuuriministri 04. novembri 2005 käskkiri nr 316
(RTL 2005, 112, 1729), 11.08.1998 arvele võetud ehitismälestis nr 16849);
1.7.11. Tori vana vallamaja („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 21.04.1998
määrus nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) ja „Kultuurimälestiseks tunnistamine,
kultuurimälestiseks olemise lõpetamine, kaitsevööndi määramine ja mälestise
nimetuse muutmine“ Kultuuriministri 04. novembri 2005 käskkiri nr 316 (RTL 2005,
112, 1729), 11.08.1998 arvele võetud ehitismälestis nr 16850).
1.8. E-notari teabesüsteemi ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister)
andmete kohaselt asub lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus kaitseala
piiranguvööndis ja hoiuala piires:
1.8.1. looduskaitseobjekti nimetus: Tori põrgu, looduskaitseobjekti tüüp: kaitseala - vana
kaitsekorraga ala, valitseja: Keskkonnaameti Lääne regioon, kaitse alla võtmise
dokument: ENSV MN korraldus nr 331-k „Maastiku üksikelementide dendraariumide
ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest“;
1.8.2. looduskaitseobjekti nimetus: Tori pastoraadi park, looduskaitseobjekti tüüp: kaitseala
- kaitsealune park, valitseja: Keskkonnaameti Lääne regioon, kaitse alla võtmise
dokument: Pärnu linna TSN TK otsus nr 376 „Kohaliku tähtsusega looduse objektide
kaitse alla võtmisest“;
1.8.3. looduskaitseobjekti nimetus: Pärnu jõe hoiuala (Pärnu), looduskaitseobjekti tüüp:
hoiuala, valitseja: Keskkonnaameti Lääne regioon, kaitse alla võtmise dokument:
Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007 määrus nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu
maakonnas“.
1.9. Lepingu esemeks II on aadressil 11199 Põllküla-Madise tee, Madise küla, Lääne-
Harju vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.10. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 10188450 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:
katastritunnus 56202:001:0433, pindala 7,3400 ha, aadress 11199 Põllküla-Madise
tee, Madise küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa
(100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.10.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.10.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse §
158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 02.05.2018 sõlmitud
lepingu punktile kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli (4) ja viis (5) ning
lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 2.05.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
21.05.2018. Kohtunikuabi Siiri Lend.
1.10.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.11. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(11.03.2020).
1.12. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II
koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis),
5
mis ei ole arestitud ega panditud ning mille suhtes ei ole piiranguid ega muid
probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
220645893 Kaabelliin 193 kasutusel kinnisasi
1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.14. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese II
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.15. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (ranna või kalda piiranguvööndid, ranna või
kalda veekaitsevööndid, ranna või kalda ehituskeeluvööndid, veekogu kallasrada,
veekogu avalik kasutus, eesvoolu kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid,
elektripaigaldise kaitsevööndid, tee avalik kasutus, riigikaitselise ehitise kaitsevöönd,
hoiuala (ulatus: 372 m²; nähtus: hoiuala (Vasalemma jõe hoiuala)), II ja III kategooria
kaitsealused liigid ja kivistised)), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata
ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.16. E-notari teabesüsteemi ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister)
andmete kohaselt asub lepingu eseme II koosseisu kuuluv maaüksus hoiuala piires:
looduskaitseobjekti nimetus: Vasalemma jõe hoiuala, looduskaitseobjekti tüüp:
hoiuala, valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon, kaitse alla võtmise dokument:
Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005 määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Harju maakonnas“.
1.17. Lepingu esemeks III on aadressil 11247 Ääsmäe-Hageri tee, Ääsmäe küla, Saue
vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.18. Lepingu ese III on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 5785450 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
72704:002:0193, pindala 13,4500 ha, aadress 11247 Ääsmäe-Hageri tee, Ääsmäe
küla, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas
on tehtud alljärgnevad kanded:
1.18.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.18.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse §
158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 12.01.2018. a lepingu
punktile 3.4, 3.5.4, 4, 5 ning lisaks nr 5 olevale plaanile. 12.01.2018 asjaõiguslepingu
alusel sisse kantud 19.01.2018. Kohtunikuabi Elle Lumiste.
1.18.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.19. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(11.03.2020).
1.20. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme III
koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised
6
(rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid
ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
220574178 elektripaigaldis 3,2 kasutusel kinnisasi
220609878 elektripaigaldis 143 kasutusel kinnisasi
220654549 el. paigaldis 188,4 kasutusel kinnisasi
1.21. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme III koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.22. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sh maaparandushoiuala, ranna või kalda
piiranguvööndid, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, veehaarde sanitaarkaitseala,
avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, sideehitise
kaitsevööndid, tee avalik kasutus, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd
(ulatus: 2 m²; nähtus: kinnismälestis (Ääsmäe mõisa peahoone, 18. saj.)),
muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 2 m²; nähtus: kinnismälestis
(Ääsmäe mõisa ait-kuivati, 18.-20. saj.)), muinsuskaitseala või kinnismälestise
kaitsevöönd (ulatus: 2 m²; nähtus: kinnismälestis (Ääsmäe mõisa park, 18.-20. saj.)),
tiheasustusala (Saue valla üldplaneering)), mida täies mahus käesolevas lepingus ei
kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.23. Kultuurimälestiste riikliku registri andmete kohaselt asub lepingu eseme III koosseisu
kuuluv maaüksus järgmiste kinnismälestistena registreeritud objektide
kaitsevööndites:
1.23.1. Ääsmäe mõisa ait-kuivati, 18.-20. saj. („Kultuurimälestiseks tunnistamine“
Kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 (RTL 1997, 5, 27), „Kultuurimälestisele
kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL,
04.07.2006, 52, 967), 15.04.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 2955);
1.23.2. Ääsmäe mõisa park, 18.-20. saj. („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri
30.08.1996 määrus nr 10 (RTL 1997, 5, 27), „Kultuurimälestisele kaitsevööndi
määramine“ Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52,
967), 15.04.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 2956);
1.23.3. Ääsmäe mõisa peahoone, 18. saj. („Kultuurimälestiseks tunnistamine“
Kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 (RTL 1997, 5, 27), „Kultuurimälestisele
kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL,
04.07.2006, 52, 967), 15.04.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 2957).
1.24. Lepingu esemeks IV on aadressil 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Varbola küla,
Märjamaa vald, Rapla maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade
ja päraldistega.
1.25. Lepingu ese IV on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 11313450 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:
katastritunnus 50401:001:0020, pindala 18,7200 ha, aadress 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee,
Varbola küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve transpordimaa
(100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.25.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.25.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.25.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
7
1.26. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(11.03.2020).
1.27. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme IV
koosseisu kuuluva maaüksusega ehitisi (hooneid ega rajatisi) seotud. Nimetatud
asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.28. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme IV koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.29. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese IV
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.30. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme IV koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sh maaparandushoiuala, ranna või kalda
piiranguvööndid, ranna või kalda ehituskeeluvööndid, ranna või kalda
veekaitsevööndid, veekogu kallasrada, veekogu avalik kasutus, veehaarde
sanitaarkaitseala, eesvoolu kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid,
elektripaigaldise kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, tee avalik kasutus,
geodeetilise märgi kaitsevöönd, ehitistel olevad geodeetilised märgid, II kategooria
kaitsealused liigid ja kivistised), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata
ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
Lepingu ese I kuni lepingu ese IV edaspidi koos ühiselt nimetatud lepingu ese/lepingu
esemed.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende
suhtes ei ole vaidlusi, lepingu eset I, lepingu eset II ja lepingu eset III ei ole
koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega ning
lepingu eset IV ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi-
või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti koodid: lepingu ese
I – KV8923, lepingu ese II – KV43683, lepingu ese III – KV11409, lepingu ese IV –
KV7322). Lepingu esemete suhtes on sõlmitud kasutuslepingud.
2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.5. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata
8
muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid
käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.
2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja §
96 lõike 2 punktis 2 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga
nr 16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks
vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise
ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike
kasutusõigustega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 04.03.2020.a.
käskkirjaga nr 1-2/20/189.
2.1.11. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt
31.10.2019.a. registri nr 2523 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja
piisavad volitused sõlmida käesolev leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega
ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu esemete koosseisu kuuluvad maaüksused ja
kasutusõiguse alad ning on teadlik kasutusõiguse alade suurustest ja piiridest.
2.2.2. Õigustatud isik tegutseb elektrituruseaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse
(avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeteks olevate kinnistute teeninduspiirkonnas ja
vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.3. Tema volitused Õigustatud isiku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole
kehtetuks kuulutatud ega tühistatud.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse seadmisega lepingu esemele I,
lepingu esemele II ja lepingu esemele III ei kahjustata vastavalt punktides üks kaks
kaks (1.2.2), üks kümme kaks (1.10.2) ja üks kaheksateist kaks (1.18.2) nimetatud
isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.
2.3.2. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaanid, millel on näha kasutusõiguse alad.
2.3.3. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist
notariaalakti tõestaja poolt.
9
3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus I) elektri maakaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.3.1. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud Leonhard Weiss Energy AS tööle
nr LP7148 „Uus liitumine madalpingel Kummeli Urumarja küla Tori vald Pärnu
maakond“. Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 5,99-12,14 oli rekonstrueerimistööde objekt
2018. aastal. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele
väljaehitatud rajatistele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde
vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste
kahjustamine peab olema välistatud. Kaabli paigaldus teemaal kogu pikkuses
kaitsetorus 1250 N, minimaalne paigaldussügavus 1,0 m.
3.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 8211750 sisse
kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus II) elektrikaabli kaitsetorus omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise
ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud
tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II).
3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.6.1. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud Stromtec OÜ töö nr
LP8350“Hundi kinnistu elektriliitumine“.
3.6.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 10188450 sisse
kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.7. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele III tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus III) elektri maakaabli ja liitumiskilbi omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise
ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud
tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
10
3.8. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset III käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud sinise
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala III).
3.9. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.9.1. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud E-Service AS töö nr
19/LH691762 „Hageri tee 4a kinnistu liitumine elektrivõrguga“.
3.9.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele III seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 5785450 sisse
kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.10. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele IV tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus IV) elektri maakaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise
ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.11. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset IV käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 4 oleval plaanil tähistatud sinise
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala IV).
3.12. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.12.1. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud E-Service AS töö nr
19/LH691741 „Kaljumäe kinnistu liitumine elektrivõrguga“ Käbiküla küla Märjamaa
vald Rapla maakond.
3.12.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele IV seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 11313450 sisse
kandmisel esimese järjekoha.
Kasutusõiguse ala I, kasutusõiguse ala II, kasutusõiguse ala III ja kasutusõiguse ala IV
eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad ning isiklik
kasutusõigus I, isiklik kasutusõigus II, isiklik kasutusõigus III ja isiklik kasutusõigus IV
eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik:
4.1.1. mitte takistama Õigustatud isiku ja/või Õigustatud isiku töötajate/volitatud isikute
kasutusõiguse ala tasuta kasutamist tehnovõrgu majandamiseks ning samuti kohustub
mitte takistama kasutusõiguse alale juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega;
4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala
olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid
oma tegevuses;
4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks tehnovõrgu korrashoidu ja/või ohustaks
tehnovõrgu toimimist.
4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Õigustatud isik:
4.2.1. teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt
11
kolm (3) päeva enne tööde alustamist; tehnovõrgu avariiremondi korral alustab
Õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest
Omanikule; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja
remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde
alustamise hetke heakorra;
4.2.2. lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma
täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha
talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja
hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.2.3. kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist
ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.2.5. hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.2.6. kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on
Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.
4.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.3.1. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.3.3. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.3.4. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.3.5. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.4. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut,
kus asub käesoleva lepingu lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk ja isiklikku
kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lisadeks olevatel
plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.
4.5. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.6. Notariaalse lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil
sõlmitud tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe.
12
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli neli (4.4) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Õigustatud isiku vahelise
notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik
kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest
leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse
lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku
kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud
toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist.
5.3. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
6. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
8211750 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
1581 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 11.03.2020.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli
kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
6.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
10188450 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
1581 järgne tasuta ja tähtajatu elektrikaabli kaitsetorus isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 11.03.2020.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli
kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
6.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme III isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
5785450 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
1581 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabli ja liitumiskilbi isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt
11.03.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa
13
(3.9), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 3 olevale
plaanile.
6.4. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme IV isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
11313450 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581
järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus Elektrilevi
OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 11.03.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist (3.12), neli üks (4.1) kuni neli
kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile.
7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED
7.1. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või
ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade
ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste
endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt
tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud
kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja
jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi
tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb
koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
7.2. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et
isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või
teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele
reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt
õigustatud isiku vajadustele.
7.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.
Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees
isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
7.4. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik,
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute
notariaalselt tõestatud kokkuleppele.
7.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal
mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle
rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku
nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole
sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks
vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
7.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik,
telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis
14
või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
7.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise
omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud
kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse
tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
7.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval
kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu
või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
7.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui
tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning
majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva
isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -
rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe
talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat
teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse
seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu
osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse §
65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või
maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka
siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus
kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise
vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
7.10. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -
rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning
kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut
tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on
kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi
talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
7.11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 on talumistasu suurus
aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja
sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on
kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse
olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud
katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse
pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse
kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on
15
võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks
käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul
õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on
koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks
kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu
suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on
vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui
selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse
arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
7.12. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks
ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala,
kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või
veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.
7.13. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud
ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,
lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada
veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada
veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud
elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide
kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada
massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada
löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit,
küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu-
ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
7.14. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise
kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavatele nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit
kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel
paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
7.15. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata
ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
7.16. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I
kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel
või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga
seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3)
viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
7.17. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva
ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või
asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
8. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notariaalakti tõestaja büroos.
8.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirjad osalejate soovil
16
paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele
riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale.
Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte
tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
8.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada käesoleva lepingu ühe kinnitatud
ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
9.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
9.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
9.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati
osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tõestamisel 42,00
eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2).
Käibemaks 8,40 eurot. Kokku 50,40 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele III isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele IV isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
17
Saatja: Urmas Põldma <
[email protected]>
Saaja:
[email protected], 'Elektritsentrum'
Teema: taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal.
Tere
Saadan taotluse liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal.
Lugupidamisega,
Urmas Põldma
AS Elektritsentrum
Tel. 56150522