dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Harjumaa Raasiku vald Aruküla alevik Linnaku kinnistu detailplaneering

Maanteeamet · 24. aprill 2020
Seotud ettevõtted
Skepast&Puhkim OÜ (adressaat)
Viit
15-2/20/18674-2
Registreeritud
24. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Skepast&Puhkim OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Krista Einama (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. mai 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf603 KB
  • 📎image001.png
  • 📎pohiplaan-eskiis-2.pdf4210 KB
  • 📎Valla Vk otsuse nr 17 Lisa 1 Linnaku detailplaneeringu algatamine lähteülesanne.pdf260 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 24.04.2020 10:55 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Lähteseisukohad detailplaneeringuks Aruküla alevikus Manused: image001.png; Valla Vk otsuse nr 17 Lisa 1 Linnaku detailplaneeringu algatamine lähteülesanne.pdf; pohiplaan-eskiis-2.pdf From: Ivan Gavrilov <[email protected]> Sent: Wednesday, April 22, 2020 11:02 AM To: [email protected] Subject: Lähteseisukohad detailplaneeringuks Aruküla alevikus Tere, Raasiku vallavolikogu 07.04.2020 algatati Aruküla alevikus Linnaku kinnistu (65101:003:0760) detailplaneering. Nimetatud kinnistu piirneb vahetult 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teega. Vastavalt DP lähteseisukohtadele enne igasugust ehitustegevust peab arendaja koostöös Maanteeametiga lahendama ja omal kulul välja ehitama planeeringuala piires ohutu jalakäijate teeületuskoha üle Lagedi- Aruküla-Peningi maantee. Kirjeldatud maanteelõigul on täna piirkiirus 70km/h. Palume Maanteeameti seisukohta lubatud piirkiiruse vähendamise osas nimetatud lõigul. Piirkiiruse vähendamise taotlemisel tugineme järgmistele argumentidele: - Lagedi-Aruküla-Peningi maantee Läheb Aruküla aleviku piires läbi tiheasustusala ja tegemist on sisuliselt asulasisese tänavaga - Raasiku uues üldplaneeringus (vastu võetud) on elamualadeks märgitud praktiliselt kogu maanteega piirnev aleviku territoorium maanteest lõunas ja nendel aladel hakkab vaadeldavas tulevikus tekkima atendushuvi. Kuna 70km/h piirkiiruse juures ei ole eeldatavasti võimalik lahendada maantee ületuskohad samatasapinnaliselt, tekib vajadus tunnelite või sildade järele, mida ei ole majanduslikult otstarbekas iga uue arenduse puhul rajada. 50km/h piirkiiruse puhul oleks võimalik kogu aleviku piires kulgeva maantee lõigu osas lahendada mõistlik arv samatasapinnalisi ületuskohti (valgusfooriga või ilma) Seoses sellega palume Maanteeameti vastavat arvamust ja lähteseisukohti detailplaneeringu koostamiseks. Manuses on planeeringu põhijoonise eskiis ja KOVi lähteseisukohad. Ivan Gavrilov Planeeringute spetsialist Planeeringute osakond Skepast&Puhkim OÜ Mob +372 5031352 [email protected] Laki põik 2 | 12915 Tallinn www.skpk.ee PÕHIJOONISE ESKIIS 1 :2 0 0 0 m planeeringu ala 60 nd öö korterelamu kinnistu (7x) ev * piirdeaiaga ei ümbritseta avalik haljasala planeeringu alal its * kuni 6 korterit ka Lag * kuni 3 korrust ed i-A ruk m tee üla 50 -P üksikelamu kinnistu (13x) persp. osaliselt avalikult kasutatav haljasala iku võimalik en ing tootmismaal (puurkaevu kinnistu) nn müratõke E i Mä 4 370 m2 KA puurkaevu IT sanitaarkaitseala 3 019 m 2 SE HA LJ AS üksikelamu või kahe korteriga elamu kinnistu (4x) P kontaktvööndi puhkemaa 3 054 m 2 TU S E 3 353 m2 3 090 m2 teemaa kinnistu avaliku mängu- ja/või spordiväljaku võimalik asukoht A 3 070 m2 r50m algupärasena säilitatav männik E T 3 246 m2 3 194 m2 3 160 m KA 2 ITS EH AL (kaitsehaljastus) JA 3 223 m 2 ST US 3 343 m2 4 190 m2 3 514 m2 3 000 m2 m 50 3 000 m2 3 000 m2 3 000 m2 3 000 m2 ee 3 000 m2 3 000 m2 ju t 3 199 m2 Har 3 000 m2 P 3 000 m2 3 000 m2 Ä P perspek ivsed tänavad Vä lja te e OLEMASOLEV OLUKORD JA VÕIMALIK TÄNAVAVÕRK 1 :5 0 0 0 Planeering Linnaku kinnistu detailplaneering ELAMUALA OMADUSED PLANEERITAV KINNISTU Joonise nimetus Põhijoonise eskiis - kõik elamumaa kinnistud min 3 0 0 0 m 2 - katastritunnus 6 5 1 0 1 :0 0 3 :0760 (Linnaku) Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija - parkimine kinnistute piires - pindala 9 9 0 3 7 m 2 Laki 34 12915 Tallinn OÜ Madegar Ehituse tn 14-9, Jüri alevik, Rae vald - ühendused puhkealade vahel säilivad - keh v sihtotstarve - riigikaitsemaa EESTI Tel. +372 664 5808 Tel. Faks. +372 664 5818 Faks. - maksimaalne korruselisus 3 K - planeeritav sihtotstarve - elamumaa ja teenindavad funktsioonid [email protected] - juhtotstarve koostatavas üldplaneeringus - e l a m u m a a Projektijuht Ivan Gavrilov Staadium Eskiis Mõõtkava 1:2000 Projekti nr 2019_0101 Planeerija Ivan Gavrilov Planeerija Kuupäev Joonise nr Planeerija 12.02.2020 DP-01 GSPublisherEngine 0.21.100.100 Lisa 1 KINNITATUD Raasiku Vallavolikogu 7. aprill 2020 otsusega nr 17 LÄHTESEISUKOHAD Aruküla alevikus Linnaku katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks ÜLDOSA Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistust välja jagada elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud ning ehitusõiguse määramine, avalikult kasutatavate alade, liikluspindade ja tehnovõrkudega varustuse planeerimine, olulise haljasmassiivi võimalike kaitsemeetmete planeerimine, Mõisamaa tee ja Välja tee elanikele täiendava ühendustee võimaldamine alevikuga, Lagedi-Aruküla-Peningi maanteele jalakäijatele turvalise teeületuskoha planeerimine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva ja koostamisel oleva Raasiku valla üldplaneeringuga. 1. OLEMASOLEV OLUKORD 1.1. ASUKOHT 1.1.1. Planeeritav ala asub Aruküla alevikus Linnaku katastriüksusel, mis asub Aruküla männikus, vanal sõjaväebaasi alal, Lagedi-Aruküla-Peningi maantee ääres. 1.2. KATASTRIÜKSUS 1.2.1. Linnaku katastriüksus (registriosa 2579902; katastritunnus 65101:003:0760; pindala 99037 m2; sihtotstarve riigikaitsemaa 100%) 1.3. LÄHIALA 1.3.1. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. 1.4. PLANEERINGU ALA 1.4.1. Planeeringu ala moodustab Linnaku katastriüksus ja lähiala. 1.4.2. Planeeringu ala suurus on ligikaudu 140 000 m2. 1.5. HOONESTUS 1.5.1. Linnaku kinnistul hooned puuduvad. 1.5.2. Esinevad endise sõjaväeosa hoonete varemed vundamendiplaatide kujul. 1.5.3. Maa-alused teadmata otstarbega betoonist mahutid. 1.5.4. Raven OÜ-le kuuluval puurkaevu kinnistul on puurkaevu kaitsev ühelt poolt kupli kujuga ning haljaskattega hoone. 1.6. TEHNOVÕRGUD 1.6.1. ELEKTER – teadaolevalt puudub, konsulteerida Elektrilevi OÜ-ga. 1.6.2. VESI - puudub 1.6.2.1. Planeeringualasse jääb Raven OÜ puurkaev, mis on reservkaev. 1.6.3. KANALISATSIOON - puudub 1.6.4. SIDE - puudub 1.7. PIIRANGUD 1.7.1. Puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 50m raadiusega vastavalt veeseadusele. 1.7.2. Raasiku rohevõrk vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule. 1.7.3. Harjumaa rohevõrgustik vastavalt Harju maakonnaplaneeringule. 1.7.4. Teekaitsevöönd on hetkel 30 m maanteest vastavalt Raasiku valla kehtivale üldplaneeringule. Koostatavas üldplaneeringus on ette nähtud 10 m laiune teekaitsevöönd, millele pole Maanteeamet vastuväiteid esitanud. 2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS 2.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID 2.1.1. Raasiku valla üldplaneering 2005 (kehtiv) 2.1.2. Raasiku valla koostatav üldplaneering 2.1.3. Harju maakonnaplaneering 2030+ 2.1.4. Lähteseisukohtade lahutamatu osa on 12.02.2020 esitatud põhijoonise eskiis, milles kirjeldatud ehitusmahtu ei tohiks oluliselt suurendada. 2.2. PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD JA MÕÕDISTAMISED 2.2.1. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute täpne nimekiri ja ulatus selguvad detailplaneeringu koostamise käigus, koostöös pädevate asutustega. 2.2.2. Uuringute tulemused tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta. 2.2.3. Geodeetiline mõõdistus tehnovõrkude ja kinnistute piiridega mõõtkavas M 1:500 kogu planeeringuala ulatuses. 2.2.4. Planeeringu koostamise käigus peab saama selguse vähemalt järgnevalt loetletud teemade osas: 2.2.4.1. Võimalikud ohtlikud jäätmed planeeritaval alal, sh lõhkekehad ja kemikaalid. Kaitseliidule teadaolevalt ei ole planeeringualal lõhkamata lõhkekehi, kuid neid ei ole sealt ka otsitud. Päästeameti praktika kohaselt on sarnastelt objektidelt erisuguseid ohtlikke jäätmeid leitud. Täpne uuringute maht ja metoodika tuleb selgitada koostöös Kaitseliidu, Päästeameti ja EOD spetsialistidega. Kuna maapind sisaldab ehitusmetalli, siis vajadusel teha maa geoskannering. Tähtis on tagada ehitajate ja tulevaste elanike turvalisus. Vajadusel koostada turvalisuse tagamise tegevusjuhis ehitajatele ja heakorrastustööde tegijatele. 2.2.4.2. Müra- ja vibratsioonitasemed maanteeäärsel alal vastavalt Terviseameti poolt esitatavatele nõuetele. 2.2.4.3. Võimalikud kaitsealuste liikide elupaigad. Kontrollida, kas võib leiduda kaitsealuseid kullilisi, käpalisi, nahkhiiri või muid kaitsealuseid liike. 2.2.4.4. Dendroloogiline inventuur etappide kaupa. 2.2.4.5. Floorat ja faunat puudutavate uuringute läbiviimine kooskõlastada eelnevalt Vallavalitsusega. 2.2.4.6. Radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks. 2.2.4.7. Kaitseministeeriumi (Kaitseliit) lähteseisukoht võimalike ohtlike jäätmete olemasolu kohta planeeringualal. 2.3. NÕUTAVAD KOOSKÕLASTUSED JA KAASATAVAD ISIKUD 2.3.1. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 2.3.2. Piirinaabrid 2.3.3. Maanteeamet 2.3.4. Päästeamet 2.3.5. Raven OÜ – vesi ja kanalisatsioon. 2.3.6. Elektrilevi OÜ - elektrivarustus 2.3.7. Keskkonnaamet 2.3.8. Riigimetsa Majandamise Keskus - piirinaaber 2.3.9. Terviseamet 3. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS 3.1. ÜLDNÕUDED 3.1.1. Koostada detailplaneering mõõtkavas M 1:500. Planeeringus määrata moodustavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs, tänavavalgustus. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul. Planeeringu koostamisel kasutada ettenähtud leppemärke, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehelt www.fin.ee/ruumiline-planeerimine . 3.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas. 3.1.3. Krunte teenindav taristu peab olema välja ehitatud enne hoonete ehitamist. 3.2. KRUNDIJAOTUS 3.2.1. Moodustada elamumaa, transpordimaa, puhke- ja loodusliku maa-ala sihtotstarbega krundid. 3.2.2. Elamumaa kruntidele võib kavandada kõrvalotstarbena vähesel määral ärimaa sihtotstarbe, kui see ei põhjusta negatiivseid häiringuid elamutele. 3.2.3. Kruntide ja ehitiste täpne arv selgub detailplaneeringu koostamise käigus. 3.2.4. Elamumaa kruntide minimaalne suurus Aruküla männiku III tsoonis on 3000 m2. 3.2.5. Kruntidel lubatud täisehitusprotsent on 20. 3.2.6. Määrata hoone +/- 0.00. 3.3. HOONESTUS 3.3.1. Määrata koonestusala ja hoonete paiknemine krundil, arvestada sealjuures kehivate piirangutega, olemasolevate vundamendivaremete kohtadega, olemasoleva kõrghaljastusega, krundile juurdepääsudega ja ilmakaartega. 3.3.2. Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Planeerida terviklahendus, mis sobitub looduslikku metsakeskkonda. 3.3.3. Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis. 3.3.4. Antud detailplaneeringu alal on ette nähtud kolme tüüpi eluhooneid: ühepereelamuid, paarismaju ja kortermaju. 3.3.4.1. Individuaalmaja: 2-korruseline, hoone kõrgus maksimaalselt 10 m. Iga elamuüksuse juurde kuulub üks kuni 50 m2 abihoone ja kaks parkimiskohta. Võimalusel rajada katusega parkimiskohad. 3.3.4.2. Paarismaja: 2-korruseline, hoone kõrgus maksimaalselt 10 m. Iga elamuüksuse juurde kuulub üks kuni 25 m2 abihoone ja kaks parkimiskohta. Võimalusel rajada katusega parkimiskohad. 3.3.4.3. Kortermaja: 2-korruseline, hoone kõrgus maksimaalselt 10 m. Iga korteri kohta planeerida 2 parkimiskohta. Ehitusprojekti raames igale korterile ette näha rõdu või terrass (soovitavalt klaasitud) ja tänavatasapinnal asuv ühine hoiuruum nt lapsevankrite hoidmiseks. 3.3.4.4. Sama tüpoloogiaga hooned peavad olema sarnased nende põhiparameetrite osas, nt sokli kõrgus, korruselisus, räästa kõrgus, katusekalle, katuseharja kõrgus. 3.3.4.5. Kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri, vältida väikeseid aknaruute. 3.3.4.6. Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt. Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega. 3.3.4.7. Ehitusprojekti mahus tuleb ette näha piisavalt hoiu- ja abiruume. 3.3.4.8. Planeeringus peab olema reguleeritud alla 20 m2 hoonete püstitamine. 3.4. HALJASTUS JA HEAKORD 3.4.1. Enne kaevetöid konsulteerida Päästeameti ja EOD spetsialistidega. 3.4.2. Planeeringuala peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduskorrale. 3.4.3. Maa-alused tühimikud (mahutid, punkrid, kui neid seal on) tuleb täielikult täita ja sulgeda. 3.4.4. Betoonist tükke ja vundamentide kaevamisest ülejäänud materjali võib kasutada täitematerjalina uute pinnavormide moodustamiseks. Raudbetoonist on soovitatav enne raud eemaldada. 3.4.5. Maakivid, mis kaevetööde käigus pinnale tulevad, võiks kasutada haljastuses või kunstilises kompositsioonis. Samblaga kaetud maakivid on selles asukohas iseloomulikud. 3.4.6. Jalakäijate liikumistrajektooridele paigaldada avalikuks kasutamiseks prügikastid ja pingid. Soovitatavalt kahe jaotusega prügikastid (pakendid, segaolmejäätmed). 3.4.7. Välja ehitada kogu planeeringuala teenindav jäätmete liigiti kogumise rajatis vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduskorrale. 3.4.8. Iga 3 korterelamu kohta peab rajama hoonete vahetusse lähedusse vähemalt ühe väikelastele sobiva turvalise mänguväljaku. 3.4.9. Avatud rohealale tuleb rajada mänguväljak suurematele lastele. Võib ka lisada mänguväljaku väikelastele. 3.4.10. Avatud rohealale võib rajada muid vaba aja veetmist soodustavaid elemente nagu katusealune, välivõimla, grilliplats, piknikulaud, toolid, kiiged jms, kuid välimuses tuleks järgida lähimate hoonetega sarnast stiili, ning et nende kasutamine ei häiriks naabreid. 3.4.11. Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus kogu tugiala piires ei langeks alla 90%. Seda nõuet tuleb järgida ka detailplaneeringute koostamisel. Sellest tulenevalt planeerida kõrghaljastuse osakaal üksik-ja paariselamute kruntidel 60%, koerterelamute kruntidel 50% ja avalikult kasutataval haljasalal säilitada maksimaalne võimalik kompaktne haljastus. 3.4.12. Olemasoleval hoonestatud kinnistul tuleb üldjuhul säilitada sama arv mände. Juhul kui on vaja mõni mänd likvideerida, tuleb samale krundile istutada sama arv mände sobivasse kasvu- ja asukohta. Kui krundil ei leidu uue männi jaoks sobivaid kasvutingimusi, tuleb see asendada männiku alusmetsa sobiva puuliigiga (nt tamm, kask, kuusk) või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega kasutada asendusistutust väljaspool krunti. 3.4.13. Raietööd on lubatud teha kolmes etapis: alusvõsa, mis ei nõua raieluba; väheväärtuslikud puuliigid ühtse raieloaga; väärtuslikud puuliigid üksikpuu kaupa. 3.4.14. Kruntide ja tarade planeerimisel arvestada, et tegemist on rohevõrgustiku alaga, kus peab võimaldama metsloomadele turvalise liikumise. Teravate otstega tarad on keelatud. 3.4.14.1. Üksik- ja paariselamu krunte on lubatud piirata kuni 1,6m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva taraga, mis peab moodustama visuaalselt terviku eluhoonetega ning tänava lõikes. 3.4.14.2. Korterelamute ümber on tarastamine keelatud, va väikelastele mõeldud mänguväljakud. 3.4.14.3. Üksikelamute ümber tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii väikese-, kui ka suurekasvulisi koeri. 3.4.15. Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrged hekid. Kinnistutevahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid. 3.4.16. Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke. Selle põhimõtte garanteerimiseks võiks kaaluda ristmikel asuvate kruntide nurkade liitmist transpordimaaga. 3.5. TURVALISUS 3.5.1. Vältida pimedate nurgataguste loomist. 3.5.2. Soovitav on luua naabrivalve piirkond, kuid et seda teha, on vaja soodustada avaliku ruumi planeerimisel naabritevahelist suhtlust. 3.5.3. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja piisavalt suuremõõtmeline, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine. 3.6. JÄTKUSUUTLIK ARENG JA HEAOLUÜHISKOND 3.6.1. Hooneid planeerides võtta arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi. Arvestades lähipiirkondade uusarendusrajoone, võib eeldada, et paljud uued elanikud on noored lastega pered. Samas on teada, et Eesti ühiskond on pikemas perspektiivis vananev. Perede toimetulekule aitab kaasa, kui lastega pered ja eakad saaksid elada lähestikku ja üksteisele abiks olla. Sellest tulenevalt võiks kaaluda sama maja lõikes eri suurustega korterite ehitamist. 3.6.2. Seoses lasteaiakohtade arvu muutuva vajadusega võib kaaluda eralastehoiuks sobivalt suurte ruumide planeerimisega juhuks, kui keegi sellist ettevõtlust alustada soovib. 3.6.3. Korterelamute esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendatakse ehitusprojektis takistusteta liikumise põhimõtetel. 3.6.4. Kaaluda elamumaadele vähesel määral kõrvalotstarbena ärimaa-ala loomist, kui see ei põhjusta negatiivseid häiringuid elamutele. 3.7. TEED 3.7.1. Eesmärk on tagada juurdepääs Lagedi-Aruküla-Peningi maanteelt Männiku teega ristumiskohalt, lisaks Harju teelt ja Välja teelt. 3.7.2. Enne igasugust muud ehitustegevust peab arendaja koostöös Maanteeametiga lahendama ja omal kulul välja ehitama planeeringuala piires ohutu jalakäijate teeületuskoha üle Lagedi-Aruküla-Peningi maantee. 3.7.3. Välja tee ühenduslõik paikneb riigimaal. Detailplaneeringu koostamise käigus püütakse kohaliku omavalitsuse abil jõuda maaomaniku ja valdajaga kokkuleppele, et arendaja saaks selle lõigu välja ehitada mustkattega teeks. Arendaja katab kulud. 3.7.4. Harju tee ühenduslõik perspektiivse sisetänava ja Lagedi-Aruküla-Peningi maantee vahel mustkattega välja ehitada. 3.7.5. Garanteerida ligipääs ja manööverdamisruum suurtele prügiveo- ja päästeautodele. 3.7.6. Planeeringualal asuvad teed peavad vastama linnatänavate standardile EVS 843:2016 ja majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusele nr 106, Tee projekteerimise normid. 3.8. TEHNOVÕRGUD 3.8.1. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu põhijoonist. 3.8.2. Määrata tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid ja kitsendused. 3.8.3. Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt. 3.8.4. Kõik tehnovõrgud planeerida maa-alustena. 3.8.5. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad olema neid hooneid teenindavad ühiselt kasutatavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni välja ehitatud. 3.8.6. ELEKTER 3.8.6.1. Olemasolev ja planeeritav elektriühendus selgitada välja koostöös Elektrilevi OÜ-ga. 3.8.7. VALGUSTUS 3.8.8. Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. 3.8.9. Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega, kasutada valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. 3.8.10. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. 3.8.11. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid. 3.8.12. Ühiskondliku ala valgustamiseks võib kaaluda madalate jalgtee valgustite kasutamist. 3.8.13. Jalakäijate ülekäigukohad sõiduteedel valgustada tugevamalt, kui ülejäänud tänav, lähtuda standardist CEN/TR 13201-1:2014. 3.8.14. VESI 3.8.14.1. Veeühendus lahendada asula tsentraalsüsteemiga liituvalt, koostöös Raven OÜ-ga. 3.8.14.2. Lahendada tuletõrje veevarustus. 3.8.15. KANALISATSIOON 3.8.15.1. Kanalisatsiooniühendus rajada asula tsentraalsüsteemiga liituvalt, koostöös Raven OÜ-ga. Männiku tee risti juurde vajadusel planeerida ülepumpla. Juhul, kui ühiskanalisatsiooni trass pole liitumise tarviduse ajaks Männiku tee ristmikuni jõudnud, tuleb arvestada võimalusega, et arendaja peab rajama ajutise kollektori või omal kulul ise trassi lähima liitumiskohani rajama. 3.8.15.2. Eraldi kogumismahutid ja imbväljakud on keelatud. Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. 3.8.15.3. Sademeveekanalisatsioon lahendada krundisiseselt. Sademevee naaberkruntidele suunamine on keelatud. 3.8.16. SIDE 3.8.16.1. Võimalusel kasutada liitumiseks valguskaablit. Kui see pole kohe võimalik, siis planeerida kogu planeeringuala ulatuses valmidus valguskaabliga ühendusega liitumiseks nii, et maa-aluste kaablite paigaldamise käigus ei peaks lõhkuma vastvalminud taristut. 4. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS 4.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. 4.2. Detailplaneeringu seletuskirjas anda planeeringu vajaduse põhjendus. Kirjeldada, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. 4.3. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava. 4.4. Joonistest esitada: 4.4.1. situatsiooniskeem, 4.4.2. tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega mõõdetuna vähemalt 10 m planeeringualast väljaspool 4.4.3. fotod olemasolevast situatsioonist, 4.4.4. põhijoonis 1:500, 4.4.5. tehnovõrkude plaan 1:500, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni, 4.4.6. kavandatavat keskkonda illustreeriv materjal. 4.5. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada digitaalselt .pdf-formaadis vallavalitsusele kooskõlastamiseks. 4.6. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avalikustamise läbiviimiseks esitada paberkandjal ühes eksemplaris värviline köide ja kokku murdmata detailplaneeringu põhijoonis. 4.7. Kehtestamisel esitada detailplaneering Raasiku Vallavalitsusele järgnevalt: 4.7.1. Detailplaneeringu köide paberkandjal kolmes eksemplaris. 4.7.2. Digitaalselt allkirjastatult ning failid kokkupakkimata: 4.7.2.1. seletuskiri .doc- ja .pdf formaadis, 4.7.2.2. joonised .dwg- ja .pdf formaadis. 5. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel