Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 24.04.2020 10:55
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: Lähteseisukohad detailplaneeringuks Aruküla alevikus
Manused: image001.png; Valla Vk otsuse nr 17 Lisa 1 Linnaku detailplaneeringu algatamine
lähteülesanne.pdf; pohiplaan-eskiis-2.pdf
From: Ivan Gavrilov <
[email protected]>
Sent: Wednesday, April 22, 2020 11:02 AM
To:
[email protected]
Subject: Lähteseisukohad detailplaneeringuks Aruküla alevikus
Tere,
Raasiku vallavolikogu 07.04.2020 algatati Aruküla alevikus Linnaku kinnistu (65101:003:0760)
detailplaneering. Nimetatud kinnistu piirneb vahetult 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teega. Vastavalt DP
lähteseisukohtadele enne igasugust ehitustegevust peab arendaja koostöös Maanteeametiga
lahendama ja omal kulul välja ehitama planeeringuala piires ohutu jalakäijate teeületuskoha üle Lagedi-
Aruküla-Peningi maantee.
Kirjeldatud maanteelõigul on täna piirkiirus 70km/h. Palume Maanteeameti seisukohta lubatud
piirkiiruse vähendamise osas nimetatud lõigul. Piirkiiruse vähendamise taotlemisel tugineme järgmistele
argumentidele:
- Lagedi-Aruküla-Peningi maantee Läheb Aruküla aleviku piires läbi tiheasustusala ja tegemist on
sisuliselt asulasisese tänavaga
- Raasiku uues üldplaneeringus (vastu võetud) on elamualadeks märgitud praktiliselt kogu
maanteega piirnev aleviku territoorium maanteest lõunas ja nendel aladel hakkab vaadeldavas
tulevikus tekkima atendushuvi. Kuna 70km/h piirkiiruse juures ei ole eeldatavasti võimalik
lahendada maantee ületuskohad samatasapinnaliselt, tekib vajadus tunnelite või sildade järele,
mida ei ole majanduslikult otstarbekas iga uue arenduse puhul rajada. 50km/h piirkiiruse puhul
oleks võimalik kogu aleviku piires kulgeva maantee lõigu osas lahendada mõistlik arv
samatasapinnalisi ületuskohti (valgusfooriga või ilma)
Seoses sellega palume Maanteeameti vastavat arvamust ja lähteseisukohti detailplaneeringu
koostamiseks. Manuses on planeeringu põhijoonise eskiis ja KOVi lähteseisukohad.
Ivan Gavrilov
Planeeringute spetsialist
Planeeringute osakond
Skepast&Puhkim OÜ
Mob +372 5031352
[email protected]
Laki põik 2 | 12915 Tallinn
www.skpk.ee
PÕHIJOONISE ESKIIS 1 :2 0 0 0
m
planeeringu ala
60
nd
öö
korterelamu kinnistu (7x)
ev
* piirdeaiaga ei ümbritseta avalik haljasala planeeringu alal
its
* kuni 6 korterit
ka
Lag * kuni 3 korrust
ed
i-A
ruk
m
tee
üla
50
-P üksikelamu kinnistu (13x) persp. osaliselt avalikult kasutatav haljasala
iku
võimalik en
ing tootmismaal (puurkaevu kinnistu)
nn
müratõke
E i
Mä
4 370 m2
KA
puurkaevu IT
sanitaarkaitseala 3 019 m 2
SE
HA
LJ
AS
üksikelamu või kahe korteriga elamu kinnistu (4x)
P kontaktvööndi puhkemaa
3 054 m 2 TU
S
E 3 353 m2 3 090 m2
teemaa kinnistu
avaliku mängu- ja/või spordiväljaku võimalik asukoht
A
3 070 m2
r50m
algupärasena säilitatav männik
E T 3 246 m2
3 194 m2
3 160 m
KA
2
ITS
EH
AL
(kaitsehaljastus)
JA
3 223 m 2
ST
US
3 343 m2
4 190 m2
3 514 m2
3 000 m2
m
50
3 000 m2
3 000 m2
3 000 m2
3 000 m2
ee
3 000 m2 3 000 m2
ju t
3 199 m2
Har
3 000 m2
P
3 000 m2
3 000 m2
Ä P perspek ivsed tänavad
Vä
lja
te
e
OLEMASOLEV OLUKORD
JA VÕIMALIK TÄNAVAVÕRK
1 :5 0 0 0
Planeering
Linnaku kinnistu detailplaneering
ELAMUALA OMADUSED PLANEERITAV KINNISTU Joonise nimetus
Põhijoonise eskiis
- kõik elamumaa kinnistud min 3 0 0 0 m 2 - katastritunnus 6 5 1 0 1 :0 0 3 :0760 (Linnaku) Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija
- parkimine kinnistute piires - pindala 9 9 0 3 7 m 2 Laki 34
12915 Tallinn
OÜ Madegar
Ehituse tn 14-9, Jüri alevik, Rae vald
- ühendused puhkealade vahel säilivad - keh v sihtotstarve - riigikaitsemaa EESTI
Tel. +372 664 5808 Tel.
Faks. +372 664 5818 Faks.
- maksimaalne korruselisus 3 K - planeeritav sihtotstarve - elamumaa ja teenindavad funktsioonid
[email protected]
- juhtotstarve koostatavas üldplaneeringus - e l a m u m a a Projektijuht Ivan Gavrilov Staadium
Eskiis
Mõõtkava
1:2000
Projekti nr
2019_0101
Planeerija Ivan Gavrilov
Planeerija Kuupäev Joonise nr
Planeerija
12.02.2020 DP-01
GSPublisherEngine 0.21.100.100
Lisa 1
KINNITATUD
Raasiku Vallavolikogu
7. aprill 2020 otsusega nr 17
LÄHTESEISUKOHAD
Aruküla alevikus Linnaku katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks
ÜLDOSA
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistust välja jagada elamumaa, üldkasutatava
maa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud ning ehitusõiguse määramine, avalikult
kasutatavate alade, liikluspindade ja tehnovõrkudega varustuse planeerimine, olulise
haljasmassiivi võimalike kaitsemeetmete planeerimine, Mõisamaa tee ja Välja tee elanikele
täiendava ühendustee võimaldamine alevikuga, Lagedi-Aruküla-Peningi maanteele
jalakäijatele turvalise teeületuskoha planeerimine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on
kooskõlas kehtiva ja koostamisel oleva Raasiku valla üldplaneeringuga.
1. OLEMASOLEV OLUKORD
1.1. ASUKOHT
1.1.1. Planeeritav ala asub Aruküla alevikus Linnaku katastriüksusel, mis asub Aruküla
männikus, vanal sõjaväebaasi alal, Lagedi-Aruküla-Peningi maantee ääres.
1.2. KATASTRIÜKSUS
1.2.1. Linnaku katastriüksus (registriosa 2579902; katastritunnus 65101:003:0760;
pindala 99037 m2; sihtotstarve riigikaitsemaa 100%)
1.3. LÄHIALA
1.3.1. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja
tehnovõrkude planeerimiseks.
1.4. PLANEERINGU ALA
1.4.1. Planeeringu ala moodustab Linnaku katastriüksus ja lähiala.
1.4.2. Planeeringu ala suurus on ligikaudu 140 000 m2.
1.5. HOONESTUS
1.5.1. Linnaku kinnistul hooned puuduvad.
1.5.2. Esinevad endise sõjaväeosa hoonete varemed vundamendiplaatide kujul.
1.5.3. Maa-alused teadmata otstarbega betoonist mahutid.
1.5.4. Raven OÜ-le kuuluval puurkaevu kinnistul on puurkaevu kaitsev ühelt poolt
kupli kujuga ning haljaskattega hoone.
1.6. TEHNOVÕRGUD
1.6.1. ELEKTER – teadaolevalt puudub, konsulteerida Elektrilevi OÜ-ga.
1.6.2. VESI - puudub
1.6.2.1. Planeeringualasse jääb Raven OÜ puurkaev, mis on reservkaev.
1.6.3. KANALISATSIOON - puudub
1.6.4. SIDE - puudub
1.7. PIIRANGUD
1.7.1. Puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 50m raadiusega vastavalt veeseadusele.
1.7.2. Raasiku rohevõrk vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule.
1.7.3. Harjumaa rohevõrgustik vastavalt Harju maakonnaplaneeringule.
1.7.4. Teekaitsevöönd on hetkel 30 m maanteest vastavalt Raasiku valla kehtivale
üldplaneeringule. Koostatavas üldplaneeringus on ette nähtud 10 m laiune
teekaitsevöönd, millele pole Maanteeamet vastuväiteid esitanud.
2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
2.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD
ALUSMATERJALID
2.1.1. Raasiku valla üldplaneering 2005 (kehtiv)
2.1.2. Raasiku valla koostatav üldplaneering
2.1.3. Harju maakonnaplaneering 2030+
2.1.4. Lähteseisukohtade lahutamatu osa on 12.02.2020 esitatud põhijoonise eskiis,
milles kirjeldatud ehitusmahtu ei tohiks oluliselt suurendada.
2.2. PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD JA
MÕÕDISTAMISED
2.2.1. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute täpne nimekiri ja ulatus
selguvad detailplaneeringu koostamise käigus, koostöös pädevate asutustega.
2.2.2. Uuringute tulemused tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta.
2.2.3. Geodeetiline mõõdistus tehnovõrkude ja kinnistute piiridega mõõtkavas M
1:500 kogu planeeringuala ulatuses.
2.2.4. Planeeringu koostamise käigus peab saama selguse vähemalt järgnevalt loetletud
teemade osas:
2.2.4.1. Võimalikud ohtlikud jäätmed planeeritaval alal, sh lõhkekehad ja
kemikaalid. Kaitseliidule teadaolevalt ei ole planeeringualal lõhkamata
lõhkekehi, kuid neid ei ole sealt ka otsitud. Päästeameti praktika kohaselt on
sarnastelt objektidelt erisuguseid ohtlikke jäätmeid leitud. Täpne uuringute
maht ja metoodika tuleb selgitada koostöös Kaitseliidu, Päästeameti ja EOD
spetsialistidega. Kuna maapind sisaldab ehitusmetalli, siis vajadusel teha maa
geoskannering. Tähtis on tagada ehitajate ja tulevaste elanike turvalisus.
Vajadusel koostada turvalisuse tagamise tegevusjuhis ehitajatele ja
heakorrastustööde tegijatele.
2.2.4.2. Müra- ja vibratsioonitasemed maanteeäärsel alal vastavalt Terviseameti
poolt esitatavatele nõuetele.
2.2.4.3. Võimalikud kaitsealuste liikide elupaigad. Kontrollida, kas võib leiduda
kaitsealuseid kullilisi, käpalisi, nahkhiiri või muid kaitsealuseid liike.
2.2.4.4. Dendroloogiline inventuur etappide kaupa.
2.2.4.5. Floorat ja faunat puudutavate uuringute läbiviimine kooskõlastada
eelnevalt Vallavalitsusega.
2.2.4.6. Radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.
2.2.4.7. Kaitseministeeriumi (Kaitseliit) lähteseisukoht võimalike ohtlike
jäätmete olemasolu kohta planeeringualal.
2.3. NÕUTAVAD KOOSKÕLASTUSED JA KAASATAVAD ISIKUD
2.3.1. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering
puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
2.3.2. Piirinaabrid
2.3.3. Maanteeamet
2.3.4. Päästeamet
2.3.5. Raven OÜ – vesi ja kanalisatsioon.
2.3.6. Elektrilevi OÜ - elektrivarustus
2.3.7. Keskkonnaamet
2.3.8. Riigimetsa Majandamise Keskus - piirinaaber
2.3.9. Terviseamet
3. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS
3.1. ÜLDNÕUDED
3.1.1. Koostada detailplaneering mõõtkavas M 1:500. Planeeringus määrata
moodustavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,
hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs,
tänavavalgustus. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu
põhijoonisel tabeli kujul. Planeeringu koostamisel kasutada ettenähtud
leppemärke, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehelt
www.fin.ee/ruumiline-planeerimine .
3.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja
hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.
3.1.3. Krunte teenindav taristu peab olema välja ehitatud enne hoonete ehitamist.
3.2. KRUNDIJAOTUS
3.2.1. Moodustada elamumaa, transpordimaa, puhke- ja loodusliku maa-ala
sihtotstarbega krundid.
3.2.2. Elamumaa kruntidele võib kavandada kõrvalotstarbena vähesel määral ärimaa
sihtotstarbe, kui see ei põhjusta negatiivseid häiringuid elamutele.
3.2.3. Kruntide ja ehitiste täpne arv selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
3.2.4. Elamumaa kruntide minimaalne suurus Aruküla männiku III tsoonis on 3000 m2.
3.2.5. Kruntidel lubatud täisehitusprotsent on 20.
3.2.6. Määrata hoone +/- 0.00.
3.3. HOONESTUS
3.3.1. Määrata koonestusala ja hoonete paiknemine krundil, arvestada sealjuures
kehivate piirangutega, olemasolevate vundamendivaremete kohtadega,
olemasoleva kõrghaljastusega, krundile juurdepääsudega ja ilmakaartega.
3.3.2. Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda.
Planeerida terviklahendus, mis sobitub looduslikku metsakeskkonda.
3.3.3. Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni,
termotöödeldud puitu. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,
madalakvaliteetne laudis.
3.3.4. Antud detailplaneeringu alal on ette nähtud kolme tüüpi eluhooneid:
ühepereelamuid, paarismaju ja kortermaju.
3.3.4.1. Individuaalmaja: 2-korruseline, hoone kõrgus maksimaalselt 10 m. Iga
elamuüksuse juurde kuulub üks kuni 50 m2 abihoone ja kaks parkimiskohta.
Võimalusel rajada katusega parkimiskohad.
3.3.4.2. Paarismaja: 2-korruseline, hoone kõrgus maksimaalselt 10 m. Iga
elamuüksuse juurde kuulub üks kuni 25 m2 abihoone ja kaks parkimiskohta.
Võimalusel rajada katusega parkimiskohad.
3.3.4.3. Kortermaja: 2-korruseline, hoone kõrgus maksimaalselt 10 m. Iga korteri
kohta planeerida 2 parkimiskohta. Ehitusprojekti raames igale korterile ette
näha rõdu või terrass (soovitavalt klaasitud) ja tänavatasapinnal asuv ühine
hoiuruum nt lapsevankrite hoidmiseks.
3.3.4.4. Sama tüpoloogiaga hooned peavad olema sarnased nende
põhiparameetrite osas, nt sokli kõrgus, korruselisus, räästa kõrgus,
katusekalle, katuseharja kõrgus.
3.3.4.5. Kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri, vältida väikeseid
aknaruute.
3.3.4.6. Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone
projekt. Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.
3.3.4.7. Ehitusprojekti mahus tuleb ette näha piisavalt hoiu- ja abiruume.
3.3.4.8. Planeeringus peab olema reguleeritud alla 20 m2 hoonete püstitamine.
3.4. HALJASTUS JA HEAKORD
3.4.1. Enne kaevetöid konsulteerida Päästeameti ja EOD spetsialistidega.
3.4.2. Planeeringuala peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele
ja Raasiku valla jäätmehoolduskorrale.
3.4.3. Maa-alused tühimikud (mahutid, punkrid, kui neid seal on) tuleb täielikult täita
ja sulgeda.
3.4.4. Betoonist tükke ja vundamentide kaevamisest ülejäänud materjali võib kasutada
täitematerjalina uute pinnavormide moodustamiseks. Raudbetoonist on soovitatav
enne raud eemaldada.
3.4.5. Maakivid, mis kaevetööde käigus pinnale tulevad, võiks kasutada haljastuses või
kunstilises kompositsioonis. Samblaga kaetud maakivid on selles asukohas
iseloomulikud.
3.4.6. Jalakäijate liikumistrajektooridele paigaldada avalikuks kasutamiseks
prügikastid ja pingid. Soovitatavalt kahe jaotusega prügikastid (pakendid,
segaolmejäätmed).
3.4.7. Välja ehitada kogu planeeringuala teenindav jäätmete liigiti kogumise rajatis
vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduskorrale.
3.4.8. Iga 3 korterelamu kohta peab rajama hoonete vahetusse lähedusse vähemalt ühe
väikelastele sobiva turvalise mänguväljaku.
3.4.9. Avatud rohealale tuleb rajada mänguväljak suurematele lastele. Võib ka lisada
mänguväljaku väikelastele.
3.4.10. Avatud rohealale võib rajada muid vaba aja veetmist soodustavaid elemente
nagu katusealune, välivõimla, grilliplats, piknikulaud, toolid, kiiged jms, kuid
välimuses tuleks järgida lähimate hoonetega sarnast stiili, ning et nende
kasutamine ei häiriks naabreid.
3.4.11. Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus
kogu tugiala piires ei langeks alla 90%. Seda nõuet tuleb järgida ka
detailplaneeringute koostamisel. Sellest tulenevalt planeerida kõrghaljastuse
osakaal üksik-ja paariselamute kruntidel 60%, koerterelamute kruntidel 50% ja
avalikult kasutataval haljasalal säilitada maksimaalne võimalik kompaktne
haljastus.
3.4.12. Olemasoleval hoonestatud kinnistul tuleb üldjuhul säilitada sama arv mände.
Juhul kui on vaja mõni mänd likvideerida, tuleb samale krundile istutada sama
arv mände sobivasse kasvu- ja asukohta. Kui krundil ei leidu uue männi jaoks
sobivaid kasvutingimusi, tuleb see asendada männiku alusmetsa sobiva
puuliigiga (nt tamm, kask, kuusk) või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega
kasutada asendusistutust väljaspool krunti.
3.4.13. Raietööd on lubatud teha kolmes etapis: alusvõsa, mis ei nõua raieluba;
väheväärtuslikud puuliigid ühtse raieloaga; väärtuslikud puuliigid üksikpuu
kaupa.
3.4.14. Kruntide ja tarade planeerimisel arvestada, et tegemist on rohevõrgustiku alaga,
kus peab võimaldama metsloomadele turvalise liikumise. Teravate otstega tarad
on keelatud.
3.4.14.1. Üksik- ja paariselamu krunte on lubatud piirata kuni 1,6m kõrguse
vähemalt 50% ulatuses läbipaistva taraga, mis peab moodustama visuaalselt
terviku eluhoonetega ning tänava lõikes.
3.4.14.2. Korterelamute ümber on tarastamine keelatud, va väikelastele mõeldud
mänguväljakud.
3.4.14.3. Üksikelamute ümber tarade planeerimisel arvestada, et need peavad
olema sobivad kinni pidama nii väikese-, kui ka suurekasvulisi koeri.
3.4.15. Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama
kõrged hekid. Kinnistutevahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.
3.4.16. Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke. Selle
põhimõtte garanteerimiseks võiks kaaluda ristmikel asuvate kruntide nurkade
liitmist transpordimaaga.
3.5. TURVALISUS
3.5.1. Vältida pimedate nurgataguste loomist.
3.5.2. Soovitav on luua naabrivalve piirkond, kuid et seda teha, on vaja soodustada
avaliku ruumi planeerimisel naabritevahelist suhtlust.
3.5.3. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja piisavalt
suuremõõtmeline, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.
3.6. JÄTKUSUUTLIK ARENG JA HEAOLUÜHISKOND
3.6.1. Hooneid planeerides võtta arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi.
Arvestades lähipiirkondade uusarendusrajoone, võib eeldada, et paljud uued
elanikud on noored lastega pered. Samas on teada, et Eesti ühiskond on pikemas
perspektiivis vananev. Perede toimetulekule aitab kaasa, kui lastega pered ja eakad
saaksid elada lähestikku ja üksteisele abiks olla. Sellest tulenevalt võiks kaaluda
sama maja lõikes eri suurustega korterite ehitamist.
3.6.2. Seoses lasteaiakohtade arvu muutuva vajadusega võib kaaluda eralastehoiuks
sobivalt suurte ruumide planeerimisega juhuks, kui keegi sellist ettevõtlust
alustada soovib.
3.6.3. Korterelamute esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendatakse
ehitusprojektis takistusteta liikumise põhimõtetel.
3.6.4. Kaaluda elamumaadele vähesel määral kõrvalotstarbena ärimaa-ala loomist, kui
see ei põhjusta negatiivseid häiringuid elamutele.
3.7. TEED
3.7.1. Eesmärk on tagada juurdepääs Lagedi-Aruküla-Peningi maanteelt Männiku
teega ristumiskohalt, lisaks Harju teelt ja Välja teelt.
3.7.2. Enne igasugust muud ehitustegevust peab arendaja koostöös Maanteeametiga
lahendama ja omal kulul välja ehitama planeeringuala piires ohutu jalakäijate
teeületuskoha üle Lagedi-Aruküla-Peningi maantee.
3.7.3. Välja tee ühenduslõik paikneb riigimaal. Detailplaneeringu koostamise käigus
püütakse kohaliku omavalitsuse abil jõuda maaomaniku ja valdajaga
kokkuleppele, et arendaja saaks selle lõigu välja ehitada mustkattega teeks.
Arendaja katab kulud.
3.7.4. Harju tee ühenduslõik perspektiivse sisetänava ja Lagedi-Aruküla-Peningi
maantee vahel mustkattega välja ehitada.
3.7.5. Garanteerida ligipääs ja manööverdamisruum suurtele prügiveo- ja
päästeautodele.
3.7.6. Planeeringualal asuvad teed peavad vastama linnatänavate standardile EVS
843:2016 ja majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusele nr 106, Tee
projekteerimise normid.
3.8. TEHNOVÕRGUD
3.8.1. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega
kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada
vormistatud detailplaneeringu põhijoonist.
3.8.2. Määrata tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid ja kitsendused.
3.8.3. Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt.
3.8.4. Kõik tehnovõrgud planeerida maa-alustena.
3.8.5. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad olema neid hooneid
teenindavad ühiselt kasutatavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni
välja ehitatud.
3.8.6. ELEKTER
3.8.6.1. Olemasolev ja planeeritav elektriühendus selgitada välja koostöös
Elektrilevi OÜ-ga.
3.8.7. VALGUSTUS
3.8.8. Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse
ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks.
3.8.9. Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega, kasutada
valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud.
3.8.10. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida
sinist tooni valgusallikaid.
3.8.11. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja
valgustugevuse andureid.
3.8.12. Ühiskondliku ala valgustamiseks võib kaaluda madalate jalgtee valgustite
kasutamist.
3.8.13. Jalakäijate ülekäigukohad sõiduteedel valgustada tugevamalt, kui ülejäänud
tänav, lähtuda standardist CEN/TR 13201-1:2014.
3.8.14. VESI
3.8.14.1. Veeühendus lahendada asula tsentraalsüsteemiga liituvalt, koostöös
Raven OÜ-ga.
3.8.14.2. Lahendada tuletõrje veevarustus.
3.8.15. KANALISATSIOON
3.8.15.1. Kanalisatsiooniühendus rajada asula tsentraalsüsteemiga liituvalt,
koostöös Raven OÜ-ga. Männiku tee risti juurde vajadusel planeerida
ülepumpla. Juhul, kui ühiskanalisatsiooni trass pole liitumise tarviduse ajaks
Männiku tee ristmikuni jõudnud, tuleb arvestada võimalusega, et arendaja
peab rajama ajutise kollektori või omal kulul ise trassi lähima liitumiskohani
rajama.
3.8.15.2. Eraldi kogumismahutid ja imbväljakud on keelatud. Tegemist on nõrgalt
kaitstud põhjaveega alaga.
3.8.15.3. Sademeveekanalisatsioon lahendada krundisiseselt. Sademevee
naaberkruntidele suunamine on keelatud.
3.8.16. SIDE
3.8.16.1. Võimalusel kasutada liitumiseks valguskaablit. Kui see pole kohe
võimalik, siis planeerida kogu planeeringuala ulatuses valmidus
valguskaabliga ühendusega liitumiseks nii, et maa-aluste kaablite
paigaldamise käigus ei peaks lõhkuma vastvalminud taristut.
4. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
4.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest
seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.
4.2. Detailplaneeringu seletuskirjas anda planeeringu vajaduse põhjendus. Kirjeldada,
milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad
majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.
4.3. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.
4.4. Joonistest esitada:
4.4.1. situatsiooniskeem,
4.4.2. tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega
mõõdetuna vähemalt 10 m planeeringualast väljaspool
4.4.3. fotod olemasolevast situatsioonist,
4.4.4. põhijoonis 1:500,
4.4.5. tehnovõrkude plaan 1:500, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni,
4.4.6. kavandatavat keskkonda illustreeriv materjal.
4.5. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada digitaalselt .pdf-formaadis vallavalitsusele
kooskõlastamiseks.
4.6. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avalikustamise läbiviimiseks esitada
paberkandjal ühes eksemplaris värviline köide ja kokku murdmata detailplaneeringu
põhijoonis.
4.7. Kehtestamisel esitada detailplaneering Raasiku Vallavalitsusele järgnevalt:
4.7.1. Detailplaneeringu köide paberkandjal kolmes eksemplaris.
4.7.2. Digitaalselt allkirjastatult ning failid kokkupakkimata:
4.7.2.1. seletuskiri .doc- ja .pdf formaadis,
4.7.2.2. joonised .dwg- ja .pdf formaadis.
5. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS
Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.