dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
OtsusAvalik

Riigitee 25148 Rõuge–Kurgjärve–Haanja km 1,1–1,4 asuva Rõuge asula värava põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Maanteeamet · 27. aprill 2020
Viit
15-7/20/143
Registreeritud
27. aprill 2020
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-7 Keskkonnamõjude hindamise otsused
Toimik
15-7/2020
Vastutaja
Tiit Vunk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)

Failid

  • 📎15-720143 27.04.2020 Otsus.bdoc3868 KB

Sisu (failidest)

Versioon 15.04.2019 /// TÖÖ NR 19003322 Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 19003322 Tartu-Tallinn 2019 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg KMH litsents KMH 0127 Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 8 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 12 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................... 12 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ................................... 13 5.2.1. Natura Eelhindamine ........................................................................................... 14 ◼ Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ............................................................ 15 ◼ Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega ................................................. 16 ◼ Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ............ 16 ◼ Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Naruta aladele .................................. 17 ◼ Natura hindamise tulemused ja järeldus ................................................................. 18 5.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 18 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 18 5.5. Müra ............................................................................................................................ 19 5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 19 5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 20 5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 20 5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 20 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 21 Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava projekti koosseisu. Projekteeritav lõik asub Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Tindi külas (vt joonis 1.1). Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimuste eelnõu. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on projekti eesmärgiks liiklusohutuse taseme tõstmine. Rajatakse Rõuge aleviku sissesõidule Haanja poolt kahepoolne suunamuutetakistus, et vähendada sõidukiiruseid Rõuge alevikus. Samuti pikendatakse olemasolev kergliiklustee kuni suunamuutetakistuse lõpuni, et tõsta jalakäijate ohutust Rõuge asulalõigul ning pikendatakse olemasolevat tänavavalgustust, et tagada suunamuutetakistuse juures piisav valgustatus. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko ekspertide koostöös. Projekteeritava kergliiklustee kohtvaatluse viis läbi Ethel Simmul (Hendrikson & Ko OÜ) 30. märtsil 2019. Töörühma koosseis: ◼ Jaak Järvekülg – juhtekspert, KMH litsents KMH0127; ◼ Ethel Simmul – keskkonnaspetsialist; ◼ Kaile Eschbaum – keskkonnaspetsialist (looduskaitse, Natura 2000). Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Joonis 1.1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem. Maanteeameti poolt väljastatud lähteülesande Lisa 1 - Asukoha skeem: Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 asuv Rõuge asula värav Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 5 keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktu uri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõ itude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks v ajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav teg evus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse nr 224 §13 p 8 „tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus - ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul“. Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava a la tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse er isuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 6 keskkonnamõjude eelhinnang (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve- Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asula värava projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindam ise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on projekti eesmärgiks liiklusohutuse taseme tõstmine. Rajatakse Rõuge aleviku sissesõidule Haanja poolt kahepoolne suunamuutetakistus, et vähendada alevikus sõidukiiruseid. Samuti pikendatakse olemasolev kergliiklustee kuni suunamuutetakistuse lõpuni, et tõsta jalakäijate ohutust Rõuge asulalõigul ning pikendatakse olemasolevat tänavavalgustust, et tagada suunamuutetakistuse juures piisav valgustatus (vt joonis 3.1). Valgustus nähakse ette lülitada olemasoleva tänavavalgustuse elektrivõrku. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Joonis 3.1 Projekteeritavad kergliiklustee ja suunamuutešikaanid. Maanteeameti poolt väljastatud lähteülesande Lisa 2 - Asendiskeem: Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1- 1,4 asuv Rõuge asula värav Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 8 keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projekteeritav lõik asub Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Tindi külas. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2017.a. teeregistri andmetel 668 a/ööp, millest 7% moodustab raskeliiklus. Teest vasakul pool (lõigu esimeses pooles) jääb kavandatava tegevuse lähedusse mitmeid elamuid, lähim asub projekteeritavast kergliiklusteest ~ 20 m kaugusel (vt joonis 3.1, ptk 3 ja joonis 4.2). Paremal pool teed asub lõigu esimeses pooles metsatukk, teises pooles põllumaa. Projektiga käsitletava lõigu esimeses pooles asub olemasoleva maantee kõrval (~3m asfaltkatte servast) kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ajaloomälestis „Rõuge vana kalmistu“ (reg. nr 5724, vt joonis 4.1 ja 4.3). Eemale, ~ 340 m kaugusele jääb arheoloogiamälestis “Rõuge kirikuaed” (reg nr. 13643). Kalmistu alal asuvad lisaks ajaloomälestised “Tannil Kriisa (1866- 1940) haud“ (reg nr. 5727, joonisel 4.1 tähistatud nr. 1) ja “II maailmasõjas hukkunute ühishaud” (reg nr. 5726, joonisel 4.1 tähistatud nr 2). Rõuge kirikuaia alale ning selle ümbrusesse jäävad lisaks arhitektuurimälestis “Rõuge kirik, 1730” (reg nr. 14084, joonisel 4.1 tähistatud nr. 5), ajaloomälestis “Vabadussõja mälestussammas” (reg nr. 5722, joonisel 4.1 tähistatud nr. 4) ning ajaloomälestis “Rõuge kihelkonnakooli hoone” (reg nr. 5721, joonisel 4.1 tähistatud nr. 3). Pärandkultuuri objektid jäävad kavandatavast tegevusest enam kui 350 m kaugusele. (Rõuge kirikuaia kultuurimälestise alale jäävad Vabadussõja kaitsekraavid ning sellest põhjasuunda Rõuge rahvamaja ja Rõuge viljaait (vt joonis 4.1)). Keskkonnaregistri andmetel jääb kogu lõigu ulatuses paremale poole olemasolevat teed kaitseala Haanja looduspark (kood: KLO1000469). Looduspargi ala ühtib suurel määral ühtlasi Haanja loodusala (registrikood: RAH0000547) ning Haanja linnualalga (registrikood: RAH0000022), mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku (vt joonis 4.4). Vastavalt registri kaardiandmetele ühtivad projektiala piirkonnas sõidutee ja Natura alade piirid. Lähimad kaitsealuste liikide leiukohad on valge-toonekure (III kategooria) leiukoht (projekteeritavast kergliiklusteest ~ 330 m kaugusel) ning saarma (III kategooria) leiukoht (vähem kui 200 m kaugusel) (vt joonis 4.4). Kavandatava tegevuse lähedusse ei jää ühtegi I või II kategooria kaitsealuse liigi leiukohta. Lähim vääriselupaik jääb kavandatavast tegevusest ~1,1 km kaugusele Laialehised metsad (registriskood: VEP204438). Kavandatava tegevuse lähedusse jääb mitmeid erakinnistul olevaid väikemaid tiike. Lähim keskkonnaregistrisse kantud vooluveekogu Sandisuu oja (VEE1004102) asub projekteeritavast kergliiklusteest ~220 m kaugusel (vt joonis 4.4). Projekteeritavate tegevuste lähedusse ei jää ühtegi maaparandussüsteemi. Projekteeritavad kergliiklustee ja suunamuutešikaan jäävad kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 4.5). Lähim puurkaev jääb kavandatavast tegevusest ~300 m kaugusele (vt joonis 4.4). Võru maakonnaplaneeringu 4 “Asustuse suunamine“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku alale (vt joonis 4.6). 4 Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 9 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad kultuurimälestised ning pärandkultuuri objektid. Aluskaart: Maa-amet 2019 Joonis 4.2 Vaade projekteeritava kergliiklustee ala lähimale elumajale. Allikas: Hendrikson & Ko, 30.03.2019 Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 10 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Vaade projekteeritava kergliiklustee alale ning Rõuge vana kalmistut ümbritsevale kiviaiale. Allikas: Hendrikson & Ko, 30.03.2019 Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste ning veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019 Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 11 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse ala (tähistatud punase joonega) põhjavee looduslik kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000 Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine Võru maakonnaplaneering 2030+ kaardil „Asustuse suunamine“ kujutatud rohevõrgustiku suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019 Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 12 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 25148 Rõuge- Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte riigiteel juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga rahustatakse asulasse sissesõidul liiklust ja parandatakse kergliiklejate liiklemistingimusi ning seetõttu on projektil ka positiivne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Rõuge piirkonna kohta puudub hetkel kehtiv üldplaneering. (Uue üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Rõuge vallavolikogu 17.04.2018. a otsusega nr 1-3/36.) Maakonnaplaneering kehtestati Võru maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81. Maakonnaplaneeringu lisaks 5 on teemaplaneering "Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad" (koostatud aastal 2013), vastavalt millele on projektiga käsitletavale lõigule kavandatud 1. prioriteetsusklassi kergliiklustee. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku alale. Seega on projektiga kavandatav tegevus maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Lisaks ei halvendata projektiga oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt, oluline mõju maakasutusele puudub. Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 13 keskkonnamõjude eelhinnang 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE Looduskaitseseaduse kohastest kaitstavatest loodusobjektidest, Natura 2000 võrgustiku aladest jm loodusväärtuslikest objektidest jäävad kavandatava tegevuse piirkonda järgmised objektid (vt ptk 4, joonis 4.2): ◼ Haanja looduspark (kood: KLO1000469) asub olemasoleva sõiduteega piirnevalt, kavandatav kergliiklustee asub Haanja looduspargi alal. ◼ Natura 2000 Haanja loodusala (kood: RAH0000547) ning sellega kattuv Haanja linnuala (kood: RAH0000022) asuvad projektiala piirkonnas Haanja looduspargiga kattuvalt ning kavandatav kergliiklustee asub Natura aladel. ◼ Valge-toonekure (kood: KLO9105643, III kategooria) leiukoht asub kergliiklusteest ~ 330 m kaugusel ja ei asu tegevuse mõjualas. ◼ Saarma (kood: KLO9110724, III kategooria) leiukoht asub veidi vähem kui 200 m kaugusel Sandisuu oja juures ja ei asu tegevuse mõjualas. Kavandatava projektiala asukohta ja tegevuse iseloomu arvestades piirdub tegevuse mõjuala kavandatavate rajatiste asukohaga ja selle vahetu lähedusega. Võimaliku keskkonnamõju osas on seetõttu asjakohane käsitleda Haanja loodusparki ja sellega kattuvaid Natura alasid. Viimastele mõju hinnatud eraldi järgmises peatükis Natura eelhindamise vormis. Haanja looduspark Vastavalt kaitse-eeskirjale5 on Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiks: • Kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku. • Kaitsta järgmiste linnuliikide elupaiku: väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must- toonekurg (Ciconia nigra), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), hallpea-rähn (Picus canus), täpikhuik (Porzana porzana), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja händkakk (Strix uralensis). • Kaitsta loodusdirektiivi elupaigatüüpe : liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). 5 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri. Vastu võetud Vabariigi valitsuse 22.01.2015 otsusega nr 10. https://www.riigiteataja.ee/akt/123012015006 Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 14 keskkonnamõjude eelhinnang • Kaitsta loodusdirektiivi liike ja nende elupaiku: harilik kobarpea (Ligularia sibirica), harivesilik (Triturus cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Paljud neist kaitse-eesmärkidest on ka kattuvate Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärkideks (vt ptk 5.2.1). Kavandatava kergliiklustee asukoht on Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis. Vööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kergliiklustee rajatakse looduspargi servale, kus ei ole registreeritud pargi kaitse-eesmärkide (liigid ja elupaigatüübid) olemasolu. Kergliiklustee rajatakse olemasoleva maantee ja Rõuge vana kalmistu vahelisele alale, kus ei leidu säilitamist vajavaid looduslikke kooslusi. Tegevus ei too kaasa olulises mahus kõrghaljastuse eemaldamist. Tegemist ei ole mastaapse tegevusega, mis muudaks oluliselt looduspargi maastikuilmet. Samas võib üldiselt kergliiklusteede rajamist pidada kohalikku eluolu ja puhkemajandust edendavaks tegevuseks, mis on ka kaitse-eesmärkidega kooskõlas. Haanja looduspargi kaitse-eeskirja järgi on kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta kaitsealal keelatud muuhulgas: ◼ koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; ◼ anda projekteerimistingimusi; ◼ anda ehitusluba. Seega on teeprojekt vajalik kooskõlastada Keskkonnaametiga. 5.2.1. NATURA EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Kaja Peterson, SEI Tallinn, 2006). KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 15 keskkonnamõjude eelhinnang Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebaoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormide info; kaitsekorralduskava; Keskkonnaregistri andmebaasid jms). ◼ INFORMATSIOON KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA Kavandatava tegevusena käsitletakse kahepoolse suunamuutetakistuse rajamist Haanja poolt Rõuge aleviku sissesõidule eesmärgiga vähendada alevikus sõidukiiruseid. Tegevuse teiseks osaks on olemasoleva kergliiklustee pikendamine ca 260 m pikkuse lõigu võrra. Täpsemalt saab kavandatavast tegevusest ülevaate ptk 3. Kavandatav suunamuutetakistus rajatakse olemasolevale teele ja see ei asu Natura 2000 võrgustiku aladel ning tegevuse mõjuala ei ulatu Natura aladele. Selle objekti kajastamine Natura hindamises ei ole vajalik. Kavandatav kergliiklustee paikneb aga olemasoleva maantee ja Rõuge vana kalmistu vahelisel alal ja samas ka Haanja loodus- ja linnualal (Joonis 5.1). Tulenevalt planeeritavate tegevuste iseloomust ja väiksest mastaapsusest ei ole tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt hõlmab kergliiklusteed ja selle vahetut lähedust (nt nõlvad). Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 16 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 5.1 Kavandatav tegevus Haanja loodus- ja linnualal. ◼ KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA Kavandatav kergliiklustee ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. ◼ KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUPIIRKONDA JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS Kavandatav kergliiklustee mõjualas asuvad nii Natura 2000 võrgustiku Haanja linnuala kui ka samades piirides asuv Haanja loodusala. Võimalikus mõjualas asuvate Natura alade iseloomustused on toodud järgnevates alalõikudes alade kaupa. Haanja loodusala Haanja loodusala (RAH0000547) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 170 km2 ning see on loodud 24 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 9 sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Loodusala kattub projektiala piirkonnas Haanja looduspargiga (KLO1000469), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse. Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 17 keskkonnamõjude eelhinnang Haanja loodusala kaitse-eesmärgid on järgmised: ◼ Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid6: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). ◼ Loodusdirektiivi II lisa liigid: harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica). Haanja linnuala Haanja linnuala (RAH0000022) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala on ca 170 km2 ning see on loodud 8 erineva linnuliigi kaitseks. Haanja linnuala siseriiklik kaitse on tagatud alaga kattuva Haanja rahvuspargi kaitsekorraga7. Haanja linnuala kaitse-eesmärgid on järgmised: ◼ Linnudirektiivi liigid: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum). ◼ KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NARUTA ALADELE Haanja loodusala Kavandatava tegevuse mõjualas ei ole levinud Haanja loodusala kaitse-eesmärkidest ühtki elupaigatüüpi ega ühegi liigi registreeritud elupaika. Lähimateks elupaigatüüpideks on aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ja liigirikkad madalsood (7230). Ükski neist elupaikadest ei asu kavandatavale kergliiklusteele lähemal kui 170 m. Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis ei asu kaitse-eesmärkideks olevad elupaigatüübid mõjualas. Ebasoodne mõju neile on välistatud. Samuti ei ole oodatav mõju liikidele ja nende elupaikadele, kuna projekti mõjualas Haanja loodusalal ei leidu teadaolevalt kaitse-eesmärkideks olevate liikide leiukohti ega ka liikide jaoks sobilikke elupaiku (jõed, ojad, rabad, soised niidud jne). Kergliiklustee rajamine ei mõjuta ka 6 Tärniga tähistatud elupaiagad on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil. 7 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013–2022; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/haanja_lp_kkk.pdf Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 18 keskkonnamõjude eelhinnang loodusala looduslikke kooslusi ega liikide potentsiaalseid elupaiku, kuna tegemist ei ole mastaapse tegevusega ning selle mõjuala piirdub ehitustööde asukohaga. Haanja linnuala Haanja linnualal kavandatava tegevuse mõjualas ei ole registreeritud ühegi ala kaitse-eesmärgiks oleva linnuliigi leiukohti. Ristmiku ümberehitustööd on lokaalse ning ajutise mõjuga ja nende käigus ei vähendata ühtegi linnustikule olulist elupaika ega rikuta linnuala looduslikke kooslusi. Projekti elluviimisel säilivad kõik Haanja linnuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide elupaigad ja tingimused, mistõttu ei toimu ka linnuala liikide mõjutamist. Ebasoodne mõju linnuala kaitse- eesmärkidele ja nende elupaikadele puudub. ◼ NATURA HINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUS Natura hindamine tuvastas, et riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava projektiga kavandatava kergliiklustee ja suunamuutešikaani rajamisel on ebasoodne mõju Haanja loodusalale ja Haanja linnualale ning nende alade kaitse- eesmärkidele välistatud. 5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Projektiga käsitletava lõigu esimeses pooles asub olemasoleva maantee kõrval (~3m asfaltkatte servast) kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ajaloomälestis „Rõuge vana kalmistu“ (reg. nr 5724). Kuna kergliiklustee on kavandatud sõiduteest samale poole, võivad kavandatavad tegevused eeldatavalt ulatuda osaliselt ka kultuurimälestise registreeritud piiridesse. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 24 lg 2 p3 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel keelatud teede, trasside ja võrkude rajamine ning vastavalt § 25 lg 7 p 1 on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Ülejäänud kultuurimälestised (ja lähimad pärandkultuuriobjektid) asuvad kavandatavast tegevusest juba eemal (vt detailid ptk 4) ja neile mõju puudub. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 443 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. 5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal ei ole täpselt teada projektiga kavandatav sademevete kogumise ja ära juhtimise lahendus. Aga eeldatavalt juhitakse sademeveed juba olemasolevatesse kraavidesse ja eesvooludesse (või teise võimalusena tee äärsetele haljasaladele). Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 19 keskkonnamõjude eelhinnang Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks võib väita, et maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust. Arvestades uurimistöödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. 8 Kuna antud juhul on liiklussagedus suurusjärgu võrra väiksem (2017.a. teeregistri andmetel 668 a/ööp), võib järeldada, et saasteainete ja heljumi sisaldus teedelt pärinevas sadevees ei ole suur ning seda on ohutu juhtida teekraavidesse ja teeäärsetele haljasaladele. Kavandatav tegevus paikneb looduslikult kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.3, ptk 4), lähim puurkaev jääb kavandatavast tegevusest 300 m kaugusele (vt joonis 4.2, ptk 4) ning projekteeritava tegevuse lähedusse ei jää ka ühtegi maaparandussüsteemi. Lähtuvalt kavandatava tegevuse olemusest (kergliiklustee ja suunamuutetakistuse rajamine olemasoleva sõidutee juurde) puudub oluline mõju pinna- ja põhjaveele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. 5.5. MÜRA Projektiga kavandatavate tegevustega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.6. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse 8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 20 keskkonnamõjude eelhinnang territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.7. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevuse nähakse ette olemasoleva tänavavalgustuse pikendamist, et tagada suunamuutetakistuse juures piisav valgustatus. Valgustus nähakse ette lülitada olemasoleva tänavavalgustuse elektrivõrku. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.9. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 21 keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed projekti koostamisele: ◼ Kuna kavandatav tegevus (projekteeritav kergliiklustee) asub Haanja looduspargi alal, siis on vajalik projekt kooskõlastada Keskkonnaameti kui kaitseala valitsejaga. ◼ Kuna kavandatav tegevus (projekteeritav kergliiklustee) võib osaliselt ulatuda ajaloomälestise „Rõuge vana kalmistu“ (reg. nr 5724) alale, on vajalik projekt kooskõlastada ka Muinsuskaitseametiga. ◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Meetmed ehitustegevuseks: ◼ Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 443 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 22 keskkonnamõjude eelhinnang kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. 1 46 . 91 N W 1 46 1 46 . 48 1 46 . . 79 1 76 1 46. 1 45. 1 46 46. 1 46 . 75 E 31 91 1 . 81 1 S 49 47 46 1 . 1 . 51 47 0 . 10 571 69 XX RÕUGE RÕUGE 70 1 47 1 47 1 46 1: . 22 Ha . 30 . 78 an 00 ja 4: 00 TEEKAI TSEVÖÖND30m ÄÄRMI SESÕI DURAJ ASERVAST mn 62 1 47 t . 67 1 46 27 572 1 1 . 87 47 46 . 1 1 . 1 47 1 47 9 2 47 . 36 93 . 28 . 20 571 PK1+00 PK1+25 PK1+50 PK1+75 PK2+00 PK2+10 PK0+75 H 1 46 KM 1, N . PK0+50 W 97 1 46 686a 03 . 66 686a 351 69 421 686a PK0+47. 70 PK0+2 RÕUGE RÕUGE 1: 40 E 1 47 00 PI 1 S X 1 146. 47 . 52 1 47 1 47 46 Ta 4: 1 47 . 89 1 . 00 . 86 00 . 47 . 20 mm 41 55 1 1 . e PK0+ 46 298 72 6 47. 1 H 1 1 47 46. PK0+85. 46. . 94 . 17 1 00 46 R480 44 94 1 46 . 99 3 572 1 47 1 47 . 72 1 KM 1, 82 1 47 1 46 . 46 5 46 . 00 . 69 . 16 . 85 69 2. 1. +39. 70 1: PI 1 0 9 1 H Ha 00 47 1 47 1 46 00 1 35 47 1 . 95 an 70 . . 3 4: 47 82 92 1 64 . 47 08. 82 14 1. ja 09 . 99 . PK1 00 67 +77. 14 6. 6. 02 0 R480 mn 20 14 70 6. 73 3 PI t 1 0 68 46 85 1 R 100 46 4 35 . 25 1 147. 147. 47 . 1 PK0+ 84 0. . 1 47 088 13 147 1 93 47 1 75 47 . 0 48 +36 02 1 . 1. . 95 0 PK1 5 . 67 . 1 46 03 1 47 . R1 2 14 1. M2 .26 1 . 98 0 1 0|2 ,5m 47 . R 50 1 46 64 1 1 0 0 1 1 1 46 . 0 1 47. 1 X 47.5 47 R1 3.3 47 PK1 PA-5 5 . +69. 47. 911 . 86 14 8 . . 93 1 1478 .5 147. 73 X 6 146. 99 08 146.53 +86. 47 X2 76 1 147.00 7. 7 0. 0 65 . 00 4 18 0 60 . M2 475 . 4. 64 . 1 1 475 .5 44 1 24 47 1 147.34 +4 0|2 146.91 5 ,5m 2 4 174 .2 1 4 33a 1 9 . 8. 00 1 47 02 H 47 47 1 . 5 .9 4 172 .0 147.02 X R1 7 M2 2 4 0 86 1 .27 1 0 |2, 5m 4 170 .2 4 170 .1 4 170 .5 4 171 .6 15 20 0. . 911 1 68 . 1476 .5 15 15 15 1 1. 65 5 10 10 15 PK1 V1.1 48 0. 1 R1 48. 3 PK 5 69 1 8 7 . 89 79 . PK1 147.85 A 1 4 1 91 20. 47 147.59 1 48 1 4 a 5 47 4 179 . l Eas 474 .7 74 .2 3 0 .0 979a 1 4 1 4 174 . 4 18 14 7. 70 . laa s 4 174 .3 6 .3 1 48. 8 0 . r 75 E 4 17 44 . 7 979a 07 K 4 5 979a . 93 4 178 . 148.03 4 921a 1 1: 1 4 179 . 76 .3 48. 36 H 0. 01 4 1 5 47 . 14 8 0 5 4 1 4 176 .7 Kp 4 179 . 978 Ha 00 . 99 9 V 11 1 .1 4 178 .9 PA-7 147.56 4 175 .6 4 176 .4 1 1 48. 65 1. 1. 1 1. 5 1. 1. 9 3. an 4 1. 7 1. . 2 4: 81 1 993 V1.1 R 75 2. ja 1 1 4 5 5 8 8 7 8 1 5 148.11 9 8 8 . 8 3 07 7. 9 4 17 4 177 .3 05 148.37 . 8 6 4 8. 9 2. 1 00 479 .3 1 4 180 .4 A 1 47 4 1 0 1 . 8 8 2. 48 . 1 b 4 179 .2 911 77 .2 4 48 1 mn 10 48 923 4 176 .6 4 1 4 177 .7 1 48 . 7 49 6 2. R 75 . 26 1 A . 54 1 4 7 t 1 48 A ee 9 A 9. . 1 . 78 .7 PA-4 2 518R 4 u õg- eKr ugä jre v-a Haj nat 1 1 48 05 05 3. 23 48 39 4 1 5 1 48 . 98 . . 63 68 Kp 4 147.95 478 .1 921a 148. 25 2 79 . 1 993 147.59 8 4 1 A 6 2 4 17.1 9 78 .7 4 180 .7 0. 4 1 1 48. 18 1 48 4 181 .8 R 911 4 17.2 8 1478 .5 147.88 4 17.76 147.45 147.60 147.52 147.69 147.75 148. 31 5 147.58 1 1 . 81 61 V1.1 147.67 78 1 14 5 77 .2 47. 48. 48. 48 7 .4 14 1 20 8 1 7 147.45 . 4 4 147.26 1 .3 146.67 PK2+ 14 1 91 47 92J 8 4 48. 1 0. . 1 0. . 93 24 4 171 .4 4 167 .3 40 4 9. 0. 8. 3b 1 8 2 R 4 1 92 7.9 5 1 4 169 .0 4 1 . 706 48. . 78 0 1 4 4 1 8 .2 4 169 . 2 92 49 1 78 . 4 170 .7 146 1 4 4 5 4 7. 5 5 48 1 9 2 1 5 33 1 83 1 48 1 48 . 06 . 90 486 .0 9 1471 .6 911 4 174 .1 1 47 48 49 . 1 E Kr 1 76 . 4 171 .3 147.00 1 . 1 3 l 4. . 4 7 .0 0 . 1 48. 1 26 4 a 1 4 17 0 0 7 H . 9 79 94 77 . = . 6 s 148 93 1 4 1 i . 9 8 a 6. 1 5 5 . 1 47 1 73 . 7 0. 46. 9 0 0 147.23 4 1 4 1 1 0 48 1 7. 3 5 75 48. . 75 . 1 a 4 1 2 s 7 1 49 R5 146. la A . 88 14 4 174 .1 48 5m 49. E 3 r 146.79 |, 2 2. 1 0 1 . 1 67 8. K i =0. 0 . M225 PA-6 Põ . 5 5 8. 4 1 1 Põ Põ 29 9 . 14 . Põ 49. 4 1 24 +1 80 .1 71 1 4 1 ld ld ld 1 48 1 4 911 PI 72 1 . 2 49 PA-3 3 Põ ld 46 Põ 29 1 8. 9 A 06 9 1 5 . 4 4 0 9 80 . 7 8 0 . 9 . 4 1 47 4 1 ld Põ 1 . 5 09 147 1 48 12 4 18 1 ld 1 47 . 91 47 0 1 . . 47 ld A 47. 76 6 8 0 1 1 . 2 . 14 . . 14 3 48 73 8 5 . 6. 70 40 88 7 48. 14 487 . 923a 42 . 8 . . 0. 0 r 1 0 R 100 6 K 4 5 . K 90 . 0 8 +21 2. . 4 000 66 12 9 1 0 1 1 85 6 974 . 4 1 . 47 7 8 46 1 975 1 49 1 48 .6 0. 48 1 1 48 46 1 4 48. 5 1 78 1 97 5 1 9 8 14 4 P . . . 1 5 974 1 A 49 5 . 91 .8 3 Põ 66 . 99 35 48 8.5 68 42 35 . 7 59 4 1 . 1 4 7 4 1 4 8 2 4 a 47.2 8. .5 4 1 ld 2 9 1 6 . 1 6 . 9 8 2 3 14 28 95 4 7 2 . 1 9 P 47. . X 47. 000 7 8 90 õl 1 7 R1 4 1 1 . 1 48. 48 8 1 +1 1 4 48. 1 2 PK0 1 48 49 4 92 .2 .01 9 . 0 29 d 1 1 1 49 . 8 4 1 49 8 8 . 9 48 49 85 32 92 . 03 91 . A 1 .01 86 . 14 4 1 1 . 1 . 4 9 4 48 1 1 . 84 1 1 4 1 1 1 . 48 5 35 1 47. 5 .51 47 1 08 . 01 1 . 6 8 9 1 R1 4 48 47 48 49 5 0 9 1 PK0 644 4 . 1 0m 0 . 1 83 48 R- 6. 9 9 . . 1 16 4 1 88 . 75 . 61 48 24 . 08 . 69 13 x 4 1 8. 0 149 48 . K3 2 4 4 i 49 .0 4 1 . 5 =0. 1 R 149 . 35 1 1 49 . 34 MN U 1 .1 r 1 48 48 . . 3 4 OL 9 K 4 9 6 +4 2 4 d 45 7 01 49. K 1 1 .1 38 8 ae 1 47 . 1 US 9 49. .4 vi 35 1 1 48 V 4 1 1 49 i Põ 1 Põ 1 1 03 TA 9.07 1 udk 1 557 . 24 ld 46 Põ Põ 47 48 H 1 . 4 19. Ä 4 1 en 49 . ld . 8 1 31 N 40 1 .2 gun Põ 52 1 46 ld Põ ld . 91 6 49 9. 0 a . 64 KOPLIt Lagu PK A 03 . 4 1 15 99 L 1 09 1 ld 1 ld . 3 49 9. 48 47 Põ 3 . 72 46 3 ee 1 5 14 1 4 . 9 .7 ld 1 67 06 0 49 8 . Va . . 1 4 19. 4 191 . 1 49 1 4 198 .1 4 1 89 na 22 02 77 47 . 1 48 KOPLIt 7 . 0 43 1 1 nenu 4 18 49. 0 3 .7 1 3 557 49. . 9 . 149 1 146. 9 Põ a s . 04 4 1 4 1 ka 95 85 49 435 a 4 l 686a E 92 .5 lm ld 1 48 . 12 . 23 8 1 .5 4 1 1 9 is Kr 6 0 95 25 7 . 6 4 1 Põ . 56. 8 9 d ki 1 0 . 1 90 4 1 686a 1 9 9 421 48. 4 18 99 . tu ld 1 48 14 26 1 6 4 . 686a 55 8. 7 . 1 5 3 00 4 0 Mä 3 6. 1 49 0. 1 1 1 4 5 3 6 8 505 . 1 2 69 nn ee 48. 47. 1 149.12 . 0 49 5. 69 PA-2 1 1 6 2 PK2+ viae 5 1 . 5 1 id 14 Rõ 0 . 70 R-1 48. 5 9 r 4 PROJ. TRUUP L= 7 m PK 2+84J 49. 70 3 .9 A K 1 2 .9 1 PK2+ 09 8 0 81 ug 8 49 1: 1 00 4 1 4 186 . 1 48 5 1 7 .7 1 49 1: 49 1 48 . 7 . 1 1 48 1 PK2+2 e- 1 1 1 00 0 06 7 49 6 7 1 4 6 . . 47 d . +52. 00 148 75 4 19 1 . . 08 R-1 Ku . 06 .54 49 4: . 01 rg 4: 5 10 3 . 23 Ko 02 147.53 69 Mä 0 4 . 1 pl R-1 644 15 7 0 148 0 r .2 15 nn jä rv 60 4 1 1 8 4 . 8 3 2 .6 K 1 81 4 19 00 .5 1499 .9 1 50 i 90 D 300 plast 69 70 1 47 . 96 id . 5 48 5 8. d 1 0 .3 PK1 PK1 63 e- iae 150 . 1 Va 1 1: Ha . 63 PA-1 14 i dk v 5 3 na al anak Rõugev s mit nr eg. u,r .5724 TEEKAI TSEVÖÖND30m ÄÄRMI 46 146.82 - 146.75 75J SESÕI .89 u 95 . DURAJ 00 1 nen 4 ASERVAST . 37 Me 2. 48 u 1 PK1+75J PK1 an . 43 88 .9 Lag 1 49 ka 1 ts 4: 4 97 4 lm 1 5 ja 1 . 82 46 07 47 r 975 4 K is . an PI .6 1 61 20 . +49 te 4 18 06 tu 47 1 1 46 57 9. 46 ur PK2+0 Kp 7 4 1 2 .8 . 90 . 1 e 3 6 . 4 1 9 . 68 1 72 ga 47 1 8 5 +25J 14 6 . 5 48. A 8 2 . 1 1 . PK1 1 4 1 49 49 46 24 48. 1 PK1 435 488 .2 . 45 . 84 TINGMÄRGID 1 47 +50 149.48 39 1 8.31 0 - olemasoleva mü piir . 0 35 4 8 3 1 48. - proj. p eena r/kruus kat t e es v r PK2+2 1 0 .7 9 93 PK2+50 1 4 1 3 .4 87 . 1 09 69 48. 48 4 1 9. 1 14 9 75 1 86 . 48 . 49 - olema solevs idek aab el - proj. mulde allserv 70 PK2+40. 4 9 .2 5 1 1 . 1 1: 61 48 7 . 50 47 +00J 1 4 18 Ka Me PK0 8 . 00 J 84 . lm Va 87 Põ - o ts Põ lema so PI 4 1 5 .2 na 1 49 ld ld levs ide kan ali sa ts ioon am 4: 0J 8 1 4 1 . 147.23 01 48. 0 ka 82 Põ 1 3 . aa 9 -po rj.ka rav,põhak j õg rusav r Mä 49. 4 1 lm Põ ld nn 31 is Põ - olema solevm/ pk aa bel 74 8 .3 tu ld ld id 1 8 1 PROJ. TRUUP L= 11 m PK 0+43 Kr 1 4 48 2 1 48. . 60 5J +75J - olema solevv ee torus t ik PK0 - proj. nõva 31 69 4 147.68 1 J 1 48. - olema solevk attemä rgi s t u s 48. Rõ ug 80 1: D 300 plast X - likvideeritav objekt 435 43 40 e 00 va 1: 146.90 - 146.79 - proj. sõidutee asf.bet. kate T 1 +50J 00 -po rj.ä ths ipostkoa l lsehek lui rga PK0 na 13 ka 1 46 - proj. sõidutee ülekate T2 KM 1 lm . 1 46 80 . is tu 1 46 71 - töömaa piir 1 47 . 80 - proj. ma ha sõiu t dea s fb .e t.kae t +25J . 1 59 1 48. 1 PK0 47 48. . 97 PROJ. TRUUP L= 7 m PK 2+45J - proj. jalgtee asf.bet. kate - proj. valgusti konsooliga mastil 1 1 0 1 - proj. klompkivikate -p roj. kat ise o t ruEL ASAs d ie ta rs se l i , 147.46 Projekteerija: Tellija: 088 plast - proj. 0,4 kV maakaabel kaitsetorus 450 N Maanteeamet D 300 +00J - proj. betoonkivikate Tuulekaru OÜ 146.62 - 146.55 - proj. kaablikaitsetoru (750 N) i.d.kood 1230533 Objekti nimetus: - proj. betoonplaat Hiireotsa tee 1, 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja - proj. kruuskate - proj. poolitatav kaablikaitsetoru D100 (750 N) 5 Leppneeme k. 43 km 1,1-1,4 asuva Rõuge asula värava projekteerimine - proj. peenra kindlustus 435 - ol. ol. ja proj. liiklusmärk Viimsi v. 74009, Harjumaa M: +372 502 5245 - proj. haljastus Joonise nimi: - säilitatav liiklusmärk www.tuulekaru.com Asendiplaan ja - proj . taktii lnep laat 5)h=12cm - proj. liiklusmärgi post liikluskorraldus -p o rj.ä äe r kv i ir (s itl2 .9x1 Tegevusluba; Nr 12160 v.a. 31.08.2012 - po rj.ta d rk v iistää e rkv ii(rs il t2 .7x15) - uus kinnistu piir Töö nr: Joonis: Lehtede arv: Projekteeris: Allkiri - po r . j ää e r kivi(i rst. l20x8)h=0cm - metsa raadamine PP007-19 TL 2 1 T. Korn /allkirjastatud digitaalselt/ - proj. katte serv -mäe lss i t a ek s t ievöönd Staadium: Mõõtkava: Kuupäev: Kontrollis: Allkiri -o. lo. lkat t ap ej o rj.kat teühenduso jon - kinnismälestise ala Põhiprojekt M 1:500 03.01.2020 J.Laanes /allkirjastatud digitaalselt/ PP007_PP_TL-4-02_Rouge-Plaan_03-01-2020.dgn 5.01.2020 20:42:13 OTSUS 27.04.2020 nr 15-7/20/143 Riigitee 25148 Rõuge–Kurgjärve–Haanja km 1,1– 1,4 asuva Rõuge asula värava põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigiteele 25148 Rõuge–Kurgjärve–Haanja km 1,1–1,4 asuva Rõuge asula värava ehitamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõike 2 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 punkt 10, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga rajatakse asulasse sisenemisele suunamuutetakistus ning pikendatakse olemasolevat kergliiklusteed kaitsealal „Haanja looduspark“ (KLO1000469). Kuna tegevus paikneb kaitstaval loodusobjektil, rakendub ka nimetatud määruse § 15 punkt 8. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud algatamata Maanteeameti 13.05.2019 otsusega nr 15-7/19/131 projekteerimistingimuste andmisel. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajamineva teemaa määramine. Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 2 2, 23, 24, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, EhS § 2 lõike 6, § 42 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015. a käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustan: 2 1. Jätta algatamata riigitee 25148 Rõuge–Kurgjärve–Haanja km 1,1–1,4 asuva Rõuge asula värava põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud) toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 2. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid: 2.1. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lõike 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile. 2.2. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. 2.3. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 2.4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 2.5. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. 2.6. Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. 2.7. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 2.8. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. 3. Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine. 4. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna. 5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuhil Tiit Vunkil lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates. 3 Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk juhataja keskkonnatalitus Lisad: Lisa 1. T25148 km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava KMH eelhinnang 15-04-2019 Lisa 2. Rõuge asulavärava asendiplaan
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel