Maanteeamet · 27. aprill 2020
Sisu (failidest)
Versioon 15.04.2019 /// TÖÖ NR 19003322
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja
km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 19003322 Tartu-Tallinn 2019
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
KMH litsents KMH 0127
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 2
keskkonnamõjude eelhinnang
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................................... 2
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID....................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 8
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 12
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,
mõju maakasutusele ............................................................................................................... 12
5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ................................... 13
5.2.1. Natura Eelhindamine ........................................................................................... 14
◼ Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ............................................................ 15
◼ Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega ................................................. 16
◼ Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ............ 16
◼ Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Naruta aladele .................................. 17
◼ Natura hindamise tulemused ja järeldus ................................................................. 18
5.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 18
5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 18
5.5. Müra ............................................................................................................................ 19
5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 19
5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 20
5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 20
5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 20
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 21
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 3
keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja
km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava projekti koosseisu. Projekteeritav lõik asub Võru maakonnas
Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Tindi külas (vt joonis 1.1).
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud
projekteerimistingimuste eelnõu. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on projekti
eesmärgiks liiklusohutuse taseme tõstmine. Rajatakse Rõuge aleviku sissesõidule Haanja poolt
kahepoolne suunamuutetakistus, et vähendada sõidukiiruseid Rõuge alevikus. Samuti
pikendatakse olemasolev kergliiklustee kuni suunamuutetakistuse lõpuni, et tõsta jalakäijate
ohutust Rõuge asulalõigul ning pikendatakse olemasolevat tänavavalgustust, et tagada
suunamuutetakistuse juures piisav valgustatus.
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko ekspertide koostöös. Projekteeritava
kergliiklustee kohtvaatluse viis läbi Ethel Simmul (Hendrikson & Ko OÜ) 30. märtsil 2019.
Töörühma koosseis:
◼ Jaak Järvekülg – juhtekspert, KMH litsents KMH0127;
◼ Ethel Simmul – keskkonnaspetsialist;
◼ Kaile Eschbaum – keskkonnaspetsialist (looduskaitse, Natura 2000).
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte
algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik
kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Joonis 1.1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem. Maanteeameti poolt väljastatud lähteülesande
Lisa 1 - Asukoha skeem: Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 asuv Rõuge asula
värav
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 4
keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1. Vastavalt seadusele on
keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne
mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara.
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise
põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega
võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne
kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee
ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab
otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline
keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr
224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“2.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 5
keskkonnamõjude eelhinnang
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktu uri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõ itude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde
kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks v ajaliku tee, teepeenral asetsevate
jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav teg evus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2,
p 10) ning vastavalt VV määruse nr 224 §13 p 8 „tee rajamine või laiendamine, välja
arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus - ja aeglustusradade,
pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee,
teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul“.
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul
vajalike lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava a la tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel
kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse er isuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 6
keskkonnamõjude eelhinnang
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja
lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist
peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-
Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asula värava projekti koosseisus ning seda on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindam ise algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 7
keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on projekti eesmärgiks liiklusohutuse taseme
tõstmine. Rajatakse Rõuge aleviku sissesõidule Haanja poolt kahepoolne suunamuutetakistus,
et vähendada alevikus sõidukiiruseid. Samuti pikendatakse olemasolev kergliiklustee kuni
suunamuutetakistuse lõpuni, et tõsta jalakäijate ohutust Rõuge asulalõigul ning pikendatakse
olemasolevat tänavavalgustust, et tagada suunamuutetakistuse juures piisav valgustatus
(vt joonis 3.1). Valgustus nähakse ette lülitada olemasoleva tänavavalgustuse elektrivõrku.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja
rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise
keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu.
Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta
olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks
tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra,
vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette
näha ei ole.
Joonis 3.1 Projekteeritavad kergliiklustee ja suunamuutešikaanid. Maanteeameti poolt
väljastatud lähteülesande Lisa 2 - Asendiskeem: Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-
1,4 asuv Rõuge asula värav
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 8
keskkonnamõjude eelhinnang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Projekteeritav lõik asub Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Tindi külas. Riigitee
aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2017.a. teeregistri andmetel 668 a/ööp, millest 7%
moodustab raskeliiklus.
Teest vasakul pool (lõigu esimeses pooles) jääb kavandatava tegevuse lähedusse mitmeid
elamuid, lähim asub projekteeritavast kergliiklusteest ~ 20 m kaugusel (vt joonis 3.1, ptk 3 ja
joonis 4.2). Paremal pool teed asub lõigu esimeses pooles metsatukk, teises pooles põllumaa.
Projektiga käsitletava lõigu esimeses pooles asub olemasoleva maantee kõrval (~3m asfaltkatte
servast) kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ajaloomälestis „Rõuge vana kalmistu“ (reg. nr
5724, vt joonis 4.1 ja 4.3). Eemale, ~ 340 m kaugusele jääb arheoloogiamälestis “Rõuge
kirikuaed” (reg nr. 13643). Kalmistu alal asuvad lisaks ajaloomälestised “Tannil Kriisa (1866-
1940) haud“ (reg nr. 5727, joonisel 4.1 tähistatud nr. 1) ja “II maailmasõjas hukkunute ühishaud”
(reg nr. 5726, joonisel 4.1 tähistatud nr 2). Rõuge kirikuaia alale ning selle ümbrusesse jäävad
lisaks arhitektuurimälestis “Rõuge kirik, 1730” (reg nr. 14084, joonisel 4.1 tähistatud nr. 5),
ajaloomälestis “Vabadussõja mälestussammas” (reg nr. 5722, joonisel 4.1 tähistatud nr. 4) ning
ajaloomälestis “Rõuge kihelkonnakooli hoone” (reg nr. 5721, joonisel 4.1 tähistatud nr. 3).
Pärandkultuuri objektid jäävad kavandatavast tegevusest enam kui 350 m kaugusele. (Rõuge
kirikuaia kultuurimälestise alale jäävad Vabadussõja kaitsekraavid ning sellest põhjasuunda
Rõuge rahvamaja ja Rõuge viljaait (vt joonis 4.1)).
Keskkonnaregistri andmetel jääb kogu lõigu ulatuses paremale poole olemasolevat teed kaitseala
Haanja looduspark (kood: KLO1000469). Looduspargi ala ühtib suurel määral ühtlasi Haanja
loodusala (registrikood: RAH0000547) ning Haanja linnualalga (registrikood: RAH0000022), mis
kuuluvad Natura 2000 võrgustikku (vt joonis 4.4). Vastavalt registri kaardiandmetele ühtivad
projektiala piirkonnas sõidutee ja Natura alade piirid.
Lähimad kaitsealuste liikide leiukohad on valge-toonekure (III kategooria) leiukoht
(projekteeritavast kergliiklusteest ~ 330 m kaugusel) ning saarma (III kategooria) leiukoht (vähem
kui 200 m kaugusel) (vt joonis 4.4). Kavandatava tegevuse lähedusse ei jää ühtegi I või II
kategooria kaitsealuse liigi leiukohta. Lähim vääriselupaik jääb kavandatavast tegevusest ~1,1
km kaugusele Laialehised metsad (registriskood: VEP204438).
Kavandatava tegevuse lähedusse jääb mitmeid erakinnistul olevaid väikemaid tiike. Lähim
keskkonnaregistrisse kantud vooluveekogu Sandisuu oja (VEE1004102) asub projekteeritavast
kergliiklusteest ~220 m kaugusel (vt joonis 4.4). Projekteeritavate tegevuste lähedusse ei jää
ühtegi maaparandussüsteemi.
Projekteeritavad kergliiklustee ja suunamuutešikaan jäävad kaitstud ja suhteliselt kaitstud
põhjaveega alale (vt joonis 4.5). Lähim puurkaev jääb kavandatavast tegevusest ~300 m
kaugusele (vt joonis 4.4).
Võru maakonnaplaneeringu 4 “Asustuse suunamine“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus
rohevõrgustiku alale (vt joonis 4.6).
4
Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 9
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad kultuurimälestised ning pärandkultuuri
objektid. Aluskaart: Maa-amet 2019
Joonis 4.2 Vaade projekteeritava kergliiklustee ala lähimale elumajale. Allikas: Hendrikson & Ko,
30.03.2019
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 10
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.3 Vaade projekteeritava kergliiklustee alale ning Rõuge vana kalmistut ümbritsevale
kiviaiale. Allikas: Hendrikson & Ko, 30.03.2019
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste ning veekaitseliste
objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 11
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse ala (tähistatud punase joonega) põhjavee looduslik kaitstus.
Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000
Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine Võru maakonnaplaneering 2030+ kaardil
„Asustuse suunamine“ kujutatud rohevõrgustiku suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 12
keskkonnamõjude eelhinnang
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU
KIRJELDUS, HINNANG MÕJU
OLULISUSELE
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 25148 Rõuge-
Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte
riigiteel juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus
antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga rahustatakse asulasse
sissesõidul liiklust ja parandatakse kergliiklejate liiklemistingimusi ning seetõttu on projektil ka
positiivne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse
iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul
on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad
meetmed on esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust,
mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke
koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
MÕJU MAAKASUTUSELE
Rõuge piirkonna kohta puudub hetkel kehtiv üldplaneering. (Uue üldplaneeringu koostamine ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Rõuge vallavolikogu 17.04.2018. a otsusega nr
1-3/36.)
Maakonnaplaneering kehtestati Võru maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning
osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81.
Maakonnaplaneeringu lisaks 5 on teemaplaneering "Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad"
(koostatud aastal 2013), vastavalt millele on projektiga käsitletavale lõigule kavandatud 1.
prioriteetsusklassi kergliiklustee. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei jää kavandatav tegevus
rohevõrgustiku alale. Seega on projektiga kavandatav tegevus maakonnaplaneeringuga
kooskõlas.
Lisaks ei halvendata projektiga oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse
minimaalselt, oluline mõju maakasutusele puudub.
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 13
keskkonnamõjude eelhinnang
5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH
NATURA 2000 ALADELE
Looduskaitseseaduse kohastest kaitstavatest loodusobjektidest, Natura 2000 võrgustiku aladest
jm loodusväärtuslikest objektidest jäävad kavandatava tegevuse piirkonda järgmised objektid (vt
ptk 4, joonis 4.2):
◼ Haanja looduspark (kood: KLO1000469) asub olemasoleva sõiduteega piirnevalt,
kavandatav kergliiklustee asub Haanja looduspargi alal.
◼ Natura 2000 Haanja loodusala (kood: RAH0000547) ning sellega kattuv Haanja
linnuala (kood: RAH0000022) asuvad projektiala piirkonnas Haanja looduspargiga
kattuvalt ning kavandatav kergliiklustee asub Natura aladel.
◼ Valge-toonekure (kood: KLO9105643, III kategooria) leiukoht asub kergliiklusteest ~
330 m kaugusel ja ei asu tegevuse mõjualas.
◼ Saarma (kood: KLO9110724, III kategooria) leiukoht asub veidi vähem kui 200 m
kaugusel Sandisuu oja juures ja ei asu tegevuse mõjualas.
Kavandatava projektiala asukohta ja tegevuse iseloomu arvestades piirdub tegevuse mõjuala
kavandatavate rajatiste asukohaga ja selle vahetu lähedusega. Võimaliku keskkonnamõju osas
on seetõttu asjakohane käsitleda Haanja loodusparki ja sellega kattuvaid Natura alasid.
Viimastele mõju hinnatud eraldi järgmises peatükis Natura eelhindamise vormis.
Haanja looduspark
Vastavalt kaitse-eeskirjale5 on Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiks:
• Kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke
ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa
kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta
kaitsealuste liikide elupaiku.
• Kaitsta järgmiste linnuliikide elupaiku: väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-
toonekurg (Ciconia nigra), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn
(Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius
collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), hallpea-rähn (Picus canus), täpikhuik (Porzana
porzana), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart
(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja händkakk (Strix uralensis).
• Kaitsta loodusdirektiivi elupaigatüüpe : liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe-
kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised
järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*),
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),
lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160),
nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad
loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud
(9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).
5 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri. Vastu võetud Vabariigi valitsuse 22.01.2015 otsusega nr 10.
https://www.riigiteataja.ee/akt/123012015006
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 14
keskkonnamõjude eelhinnang
• Kaitsta loodusdirektiivi liike ja nende elupaiku: harilik kobarpea (Ligularia sibirica),
harivesilik (Triturus cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), saarmas (Lutra lutra), karvane
maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja paksukojaline
jõekarp (Unio crassus).
Paljud neist kaitse-eesmärkidest on ka kattuvate Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärkideks
(vt ptk 5.2.1).
Kavandatava kergliiklustee asukoht on Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis. Vööndi
kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja
nende elupaikade kaitse.
Kergliiklustee rajatakse looduspargi servale, kus ei ole registreeritud pargi kaitse-eesmärkide
(liigid ja elupaigatüübid) olemasolu. Kergliiklustee rajatakse olemasoleva maantee ja Rõuge vana
kalmistu vahelisele alale, kus ei leidu säilitamist vajavaid looduslikke kooslusi. Tegevus ei too
kaasa olulises mahus kõrghaljastuse eemaldamist. Tegemist ei ole mastaapse tegevusega, mis
muudaks oluliselt looduspargi maastikuilmet. Samas võib üldiselt kergliiklusteede rajamist pidada
kohalikku eluolu ja puhkemajandust edendavaks tegevuseks, mis on ka kaitse-eesmärkidega
kooskõlas.
Haanja looduspargi kaitse-eeskirja järgi on kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta
kaitsealal keelatud muuhulgas:
◼ koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
◼ anda projekteerimistingimusi;
◼ anda ehitusluba.
Seega on teeprojekt vajalik kooskõlastada Keskkonnaametiga.
5.2.1. NATURA EELHINDAMINE
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või
vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000
loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja
2009/147/EÜ.
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ
artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni
juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.
Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised
Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost
2013). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4
rakendamiseks Eestis“ (Kaja Peterson, SEI Tallinn, 2006).
KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames.
KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib
üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku
ala.
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 15
keskkonnamõjude eelhinnang
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes
ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebaoodsaks, kui tegevuse elluviimise
tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena
(kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.
Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi
alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille
tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus selgitatakse
välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.
Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse
olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala
standard andmevormide info; kaitsekorralduskava; Keskkonnaregistri andmebaasid jms).
◼ INFORMATSIOON KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA
Kavandatava tegevusena käsitletakse kahepoolse suunamuutetakistuse rajamist Haanja poolt
Rõuge aleviku sissesõidule eesmärgiga vähendada alevikus sõidukiiruseid. Tegevuse teiseks
osaks on olemasoleva kergliiklustee pikendamine ca 260 m pikkuse lõigu võrra. Täpsemalt saab
kavandatavast tegevusest ülevaate ptk 3.
Kavandatav suunamuutetakistus rajatakse olemasolevale teele ja see ei asu Natura 2000
võrgustiku aladel ning tegevuse mõjuala ei ulatu Natura aladele. Selle objekti kajastamine Natura
hindamises ei ole vajalik.
Kavandatav kergliiklustee paikneb aga olemasoleva maantee ja Rõuge vana kalmistu vahelisel
alal ja samas ka Haanja loodus- ja linnualal (Joonis 5.1). Tulenevalt planeeritavate tegevuste
iseloomust ja väiksest mastaapsusest ei ole tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt
hõlmab kergliiklusteed ja selle vahetut lähedust (nt nõlvad).
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 16
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 5.1 Kavandatav tegevus Haanja loodus- ja linnualal.
◼ KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA
Kavandatav kergliiklustee ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide
saavutamisele.
◼ KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUPIIRKONDA JÄÄVATE NATURA ALADE
ISELOOMUSTUS
Kavandatav kergliiklustee mõjualas asuvad nii Natura 2000 võrgustiku Haanja linnuala kui ka
samades piirides asuv Haanja loodusala.
Võimalikus mõjualas asuvate Natura alade iseloomustused on toodud järgnevates alalõikudes
alade kaupa.
Haanja loodusala
Haanja loodusala (RAH0000547) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti
2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 170 km2 ning see on loodud 24
loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 9 sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks.
Loodusala kattub projektiala piirkonnas Haanja looduspargiga (KLO1000469), mis tagab
loodusala siseriikliku kaitse.
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 17
keskkonnamõjude eelhinnang
Haanja loodusala kaitse-eesmärgid on järgmised:
◼ Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid6: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe-
kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised
järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised
orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140),
nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220),
liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010),
vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel
ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
◼ Loodusdirektiivi II lisa liigid: harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia),
paksukojaline jõekarp (Unio crassus), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp
(Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea (Ligularia
sibirica).
Haanja linnuala
Haanja linnuala (RAH0000022) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus
nr 615-k). Linnuala pindala on ca 170 km2 ning see on loodud 8 erineva linnuliigi kaitseks. Haanja
linnuala siseriiklik kaitse on tagatud alaga kattuva Haanja rahvuspargi kaitsekorraga7.
Haanja linnuala kaitse-eesmärgid on järgmised:
◼ Linnudirektiivi liigid: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo
atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa
bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium
passerinum).
◼ KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NARUTA ALADELE
Haanja loodusala
Kavandatava tegevuse mõjualas ei ole levinud Haanja loodusala kaitse-eesmärkidest ühtki
elupaigatüüpi ega ühegi liigi registreeritud elupaika. Lähimateks elupaigatüüpideks on aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ja
liigirikkad madalsood (7230). Ükski neist elupaikadest ei asu kavandatavale kergliiklusteele
lähemal kui 170 m. Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga
ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis ei asu kaitse-eesmärkideks olevad
elupaigatüübid mõjualas. Ebasoodne mõju neile on välistatud.
Samuti ei ole oodatav mõju liikidele ja nende elupaikadele, kuna projekti mõjualas Haanja
loodusalal ei leidu teadaolevalt kaitse-eesmärkideks olevate liikide leiukohti ega ka liikide jaoks
sobilikke elupaiku (jõed, ojad, rabad, soised niidud jne). Kergliiklustee rajamine ei mõjuta ka
6
Tärniga tähistatud elupaiagad on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus
seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil.
7 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013–2022;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/haanja_lp_kkk.pdf
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 18
keskkonnamõjude eelhinnang
loodusala looduslikke kooslusi ega liikide potentsiaalseid elupaiku, kuna tegemist ei ole
mastaapse tegevusega ning selle mõjuala piirdub ehitustööde asukohaga.
Haanja linnuala
Haanja linnualal kavandatava tegevuse mõjualas ei ole registreeritud ühegi ala kaitse-eesmärgiks
oleva linnuliigi leiukohti. Ristmiku ümberehitustööd on lokaalse ning ajutise mõjuga ja nende
käigus ei vähendata ühtegi linnustikule olulist elupaika ega rikuta linnuala looduslikke kooslusi.
Projekti elluviimisel säilivad kõik Haanja linnuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide elupaigad ja
tingimused, mistõttu ei toimu ka linnuala liikide mõjutamist. Ebasoodne mõju linnuala kaitse-
eesmärkidele ja nende elupaikadele puudub.
◼ NATURA HINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUS
Natura hindamine tuvastas, et riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge
asulavärava projektiga kavandatava kergliiklustee ja suunamuutešikaani rajamisel on
ebasoodne mõju Haanja loodusalale ja Haanja linnualale ning nende alade kaitse-
eesmärkidele välistatud.
5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Projektiga käsitletava lõigu esimeses pooles asub olemasoleva maantee kõrval (~3m asfaltkatte
servast) kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ajaloomälestis „Rõuge vana kalmistu“ (reg. nr
5724). Kuna kergliiklustee on kavandatud sõiduteest samale poole, võivad kavandatavad
tegevused eeldatavalt ulatuda osaliselt ka kultuurimälestise registreeritud piiridesse.
Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 24 lg 2 p3 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata
kinnismälestisel keelatud teede, trasside ja võrkude rajamine ning vastavalt § 25 lg 7 p 1 on
kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud
mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga.
Ülejäänud kultuurimälestised (ja lähimad pärandkultuuriobjektid) asuvad kavandatavast
tegevusest juba eemal (vt detailid ptk 4) ja neile mõju puudub.
Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,
sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 443 (1) alusel töö
peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada
Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.
5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal ei ole täpselt teada projektiga kavandatav sademevete
kogumise ja ära juhtimise lahendus. Aga eeldatavalt juhitakse sademeveed juba
olemasolevatesse kraavidesse ja eesvooludesse (või teise võimalusena tee äärsetele
haljasaladele).
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 19
keskkonnamõjude eelhinnang
Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku
mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus
proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute
Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris
naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks
võib väita, et maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning
hõljuvaine piirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust.
Arvestades uurimistöödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida
(riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. 8
Kuna antud juhul on liiklussagedus suurusjärgu võrra väiksem (2017.a. teeregistri andmetel
668 a/ööp), võib järeldada, et saasteainete ja heljumi sisaldus teedelt pärinevas sadevees ei ole
suur ning seda on ohutu juhtida teekraavidesse ja teeäärsetele haljasaladele.
Kavandatav tegevus paikneb looduslikult kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis
4.3, ptk 4), lähim puurkaev jääb kavandatavast tegevusest 300 m kaugusele (vt joonis 4.2, ptk 4)
ning projekteeritava tegevuse lähedusse ei jää ka ühtegi maaparandussüsteemi. Lähtuvalt
kavandatava tegevuse olemusest (kergliiklustee ja suunamuutetakistuse rajamine olemasoleva
sõidutee juurde) puudub oluline mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised
kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja
veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal
on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks
välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
5.5. MÜRA
Projektiga kavandatavate tegevustega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele
müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist
ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal.
Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal.
Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5.6. ÕHUKVALITEET
Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline
ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete
töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse
8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 20
keskkonnamõjude eelhinnang
territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide
lahuseid).
5.7. VALGUSREOSTUS
Kavandatava tegevuse nähakse ette olemasoleva tänavavalgustuse pikendamist, et tagada
suunamuutetakistuse juures piisav valgustatus. Valgustus nähakse ette lülitada olemasoleva
tänavavalgustuse elektrivõrku.
Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse
vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on
ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk
on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha
tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning
üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.9. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja
peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab
koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 21
keskkonnamõjude eelhinnang
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava projekti puhul pole
vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju
esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise
keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all
kirjeldatud meetmeid.
Meetmed projekti koostamisele:
◼ Kuna kavandatav tegevus (projekteeritav kergliiklustee) asub Haanja looduspargi alal,
siis on vajalik projekt kooskõlastada Keskkonnaameti kui kaitseala valitsejaga.
◼ Kuna kavandatav tegevus (projekteeritav kergliiklustee) võib osaliselt ulatuda
ajaloomälestise „Rõuge vana kalmistu“ (reg. nr 5724) alale, on vajalik projekt
kooskõlastada ka Muinsuskaitseametiga.
◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse
valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja
üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse
võimsusega.
Meetmed ehitustegevuseks:
◼ Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,
sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 443 (1)
alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada
Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.
◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale
kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine
veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja
kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja
vesikeskkonda.
◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustades.
◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui
võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
Riigitee 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava 22
keskkonnamõjude eelhinnang
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele.
◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla
keskkonnale ohtlikud.
1
46
.
91
N
W
1
46
1
46 .
48 1
46
. .
79
1
76
1
46.
1
45.
1
46
46.
1
46 .
75 E
31
91
1 .
81 1 S
49
47 46
1 .
1 .
51
47 0
.
10
571
69 XX
RÕUGE
RÕUGE
70 1
47
1
47 1
46
1: .
22
Ha .
30 .
78
an 00
ja 4:
00 TEEKAI
TSEVÖÖND30m ÄÄRMI
SESÕI
DURAJ
ASERVAST
mn 62 1
47
t .
67
1
46
27
572
1 1 .
87
47 46
.
1 1 . 1
47 1
47
9
2 47
.
36
93
.
28 .
20
571
PK1+00
PK1+25
PK1+50
PK1+75
PK2+00
PK2+10
PK0+75
H 1
46
KM 1,
N
.
PK0+50
W 97 1
46
686a
03
.
66
686a
351
69
421
686a
PK0+47.
70
PK0+2
RÕUGE
RÕUGE
1:
40
E 1
47 00
PI
1 S X 1
146.
47 .
52 1
47
1
47 46
Ta 4:
1
47 .
89 1 .
00 .
86 00
.
47 .
20 mm 41
55 1
1
. e
PK0+
46
298
72
6
47.
1
H 1
1
47
46.
PK0+85.
46.
.
94
.
17 1
00
46
R480
44
94
1
46 .
99 3
572
1
47 1
47 .
72 1
KM 1,
82
1
47 1 46
. 46
5
46 .
00 .
69 .
16 .
85 69
2.
1.
+39.
70
1:
PI
1
0
9
1
H Ha 00 47 1
47 1
46
00
1
35
47 1 .
95
an 70 . .
3
4: 47 82 92 1
64 . 47
08.
82
14
1.
ja 09 .
99 .
PK1
00
67
+77.
14 6.
6.
02
0
R480
mn 20
14
70
6. 73
3
PI
t 1
0
68
46
85 1
R 100
46
4
35
.
25 1
147. 147. 47 . 1
PK0+
84
0.
. 1 47
088
13 147 1 93 47 1
75
47 .
0 48
+36
02 1 .
1.
. 95
0
PK1
5
.
67 .
1 46 03 1
47 .
R1
2 14
1.
M2
.26 1 .
98
0
1
0|2
,5m 47 .
R 50
1
46 64
1
1
0
0
1 1 1 46 .
0
1
47.
1
X 47.5 47
R1 3.3
47
PK1
PA-5 5 .
+69.
47.
911 . 86
14
8
. . 93
1 1478
.5 147. 73 X 6 146.
99 08 146.53
+86.
47 X2 76 1 147.00
7.
7
0.
0
65
.
00
4
18
0
60
. M2
475
.
4.
64 . 1 1 475
.5
44
1 24 47 1 147.34
+4
0|2 146.91
5
,5m 2 4
174
.2 1
4
33a
1 9
. 8.
00
1 47 02
H 47 47 1 . 5
.9 4
172
.0 147.02 X
R1
7 M2
2
4
0
86 1 .27 1 0
|2,
5m 4
170
.2 4
170
.1 4
170
.5 4
171
.6 15
20
0.
. 911
1
68 . 1476
.5 15 15 15 1
1.
65 5 10 10 15
PK1
V1.1 48
0.
1
R1
48.
3
PK
5
69 1 8 7 .
89
79
.
PK1
147.85
A
1 4
1 91
20.
47 147.59
1
48 1 4 a
5
47 4
179
. l
Eas 474
.7 74
.2 3 0
.0
979a
1 4
1 4
174
. 4
18 14
7.
70 . laa
s 4
174
.3 6
.3 1
48. 8
0
. r 75 E 4
17 44 .
7
979a
07 K 4 5
979a
.
93 4
178
. 148.03 4 921a 1
1: 1 4
179
. 76
.3 48.
36 H
0.
01 4
1
5
47 .
14
8 0
5
4
1 4
176
.7 Kp 4
179
.
978
Ha 00 .
99 9
V
11
1
.1 4
178
.9 PA-7 147.56 4
175
.6 4
176
.4
1 1
48.
65
1.
1.
1
1.
5
1.
1.
9
3.
an 4
1.
7
1.
.
2
4: 81 1 993
V1.1
R 75
2.
ja 1 1
4
5
5
8 8
7
8
1 5 148.11 9
8
8 . 8
3
07 7. 9 4
17 4
177
.3 05 148.37 .
8
6
4 8.
9
2.
1 00 479
.3 1 4
180
.4 A 1
47 4
1 0 1
.
8
8 2.
48 . 1
b 4
179
.2 911 77
.2 4 48 1
mn 10 48 923 4
176
.6 4
1 4
177
.7 1
48 .
7 49
6 2.
R 75
.
26 1 A .
54 1
4 7
t 1
48 A
ee 9 A 9. .
1 . 78
.7 PA-4 2
518R
4 u
õg-
eKr
ugä
jre
v-a
Haj
nat 1 1
48
05 05
3.
23 48 39 4
1 5 1
48 .
98
. .
63
68 Kp 4 147.95 478
.1 921a 148.
25
2
79
. 1 993 147.59
8
4
1 A
6
2 4
17.1
9 78
.7 4
180
.7
0.
4
1 1
48.
18
1
48 4
181
.8 R 911 4
17.2
8
1478
.5 147.88 4
17.76 147.45 147.60
147.52
147.69 147.75 148.
31
5
147.58
1
1 .
81 61 V1.1 147.67 78 1 14
5
77
.2 47. 48.
48.
48 7
.4 14 1 20 8
1
7 147.45 .
4 4 147.26 1
.3 146.67
PK2+ 14 1 91
47
92J 8 4
48.
1
0.
. 1
0.
.
93 24 4
171
.4 4
167
.3 40 4 9.
0.
8. 3b 1 8 2
R
4
1 92 7.9
5 1 4
169
.0 4
1 .
706 48. .
78 0
1 4 4
1 8
.2 4
169
. 2
92
49 1 78
. 4
170
.7 146 1
4 4
5
4 7.
5
5
48 1 9
2 1
5
33
1
83
1
48 1
48 .
06 .
90 486
.0 9 1471
.6 911 4
174
.1 1
47
48 49
.
1 E
Kr
1 76
. 4
171
.3 147.00 1 . 1 3 l
4.
. 4 7
.0 0
. 1
48.
1 26 4 a
1 4
17 0 0 7
H . 9
79
94 77
. = .
6 s
148
93 1 4
1 i . 9 8 a
6.
1 5 5
.
1
47 1 73
. 7
0.
46.
9 0 0 147.23 4
1 4
1 1
0 48 1
7.
3 5 75
48.
. 75
.
1
a 4
1
2
s 7 1 49
R5
146.
la A .
88 14 4
174
.1 48
5m
49.
E 3 r 146.79 |,
2
2.
1 0
1 .
1
67 8. K i
=0.
0 .
M225 PA-6 Põ . 5
5
8. 4
1 1 Põ Põ 29 9 .
14
.
Põ
49.
4
1 24
+1
80
.1
71
1 4
1 ld ld ld 1
48 1
4
911
PI
72
1 .
2
49 PA-3 3 Põ ld 46 Põ 29 1 8.
9
A
06
9 1 5
. 4 4
0
9 80
. 7 8
0
. 9
. 4
1 47 4
1 ld Põ 1 .
5
09
147
1
48 12 4
18 1 ld 1
47 .
91 47 0
1
.
. 47 ld
A
47.
76
6
8
0
1
1 . 2
. 14 . . 14
3
48 73 8 5 . 6.
70 40 88 7
48.
14 487
. 923a 42 .
8
.
.
0.
0 r 1 0
R 100
6 K
4
5 .
K
90
. 0 8
+21
2.
. 4
000
66 12 9 1 0 1 1
85
6
974
. 4
1
. 47
7
8 46 1
975
1 49 1 48 .6
0.
48 1 1 48 46 1
4
48.
5
1
78 1
97 5
1
9
8
14
4
P
. . . 1
5
974
1 A 49
5
. 91
.8 3 Põ 66 .
99 35 48 8.5 68
42 35 .
7
59 4 1
. 1 4 7
4
1 4 8 2
4
a 47.2
8.
.5 4
1 ld 2 9
1
6
.
1
6 .
9
8 2 3 14 28
95
4 7 2
.
1 9
P
47.
. X
47.
000
7 8
90
õl
1
7
R1
4
1
1 . 1
48.
48 8 1
+1
1 4
48.
1 2
PK0
1
48 49 4 92
.2 .01 9
. 0 29 d 1 1 1
49
. 8 4
1 49 8 8 .
9 48 49
85
32
92
.
03 91
. A 1 .01 86
. 14 4
1 1 .
1
. 4 9 4 48 1 1 .
84
1 1 4
1 1 1 . 48 5 35
1
47.
5 .51 47 1 08 .
01
1 . 6
8
9 1
R1
4 48 47 48 49 5
0 9
1
PK0
644
4 . 1
0m 0
. 1 83 48
R- 6.
9 9 .
.
1 16 4
1 88
. 75 .
61 48 24 .
08 .
69
13 x 4
1 8. 0
149
48 .
K3 2 4 4
i
49 .0 4
1 .
5
=0.
1 R 149 .
35 1 1
49
.
34 MN U 1
.1 r
1
48 48
. .
3
4 OL 9 K 4 9 6
+4
2 4 d 45 7
01
49. K 1 1
.1 38 8 ae 1
47 .
1 US 9 49. .4 vi 35
1
1
48 V 4
1 1 49 i Põ 1 Põ 1 1
03 TA 9.07 1
udk 1 557 .
24 ld 46 Põ Põ 47 48
H
1
. 4
19. Ä 4
1 en 49 . ld .
8 1
31 N 40 1
.2 gun Põ 52 1
46 ld Põ ld .
91 6 49
9. 0 a .
64
KOPLIt
Lagu
PK
A 03 . 4
1 15 99 L 1 09 1 ld 1 ld .
3
49 9. 48 47 Põ 3 .
72 46 3
ee
1 5 14
1 4
. 9
.7 ld 1
67
06 0 49 8 . Va . .
1
4
19. 4
191
.
1
49
1
4
198
.1 4
1 89
na
22
02 77 47
. 1
48
KOPLIt
7
. 0 43
1
1
nenu
4
18 49. 0 3
.7
1 3 557
49.
. 9 . 149 1
146.
9 Põ
a
s .
04 4
1 4
1 ka
95 85 49
435
a
4
l
686a
E 92
.5 lm ld 1
48 .
12 .
23
8
1
.5 4
1
1
9 is
Kr
6
0
95
25 7
. 6 4
1 Põ .
56.
8 9
d ki
1
0
. 1
90
4 1
686a
1 9 9
421
48. 4
18 99
. tu ld 1 48
14 26 1 6 4 .
686a
55
8. 7
. 1 5 3
00
4 0 Mä 3
6.
1 49 0.
1
1
1
4 5 3
6
8 505
. 1 2 69 nn
ee
48.
47.
1 149.12 .
0
49
5.
69 PA-2 1
1
6 2
PK2+
viae
5
1
. 5 1 id
14
Rõ 0 . 70
R-1
48.
5 9
r 4
PROJ. TRUUP L= 7 m PK 2+84J
49.
70 3
.9 A K 1 2
.9 1
PK2+
09
8 0
81
ug 8 49 1: 1
00
4
1 4
186
. 1
48 5
1 7
.7 1 49
1: 49 1 48 .
7
.
1
1 48 1
PK2+2
e- 1 1 1 00 0
06
7 49 6 7 1
4
6 . . 47
d
.
+52.
00 148 75 4
19 1 . .
08
R-1
Ku .
06 .54 49 4: . 01
rg 4: 5
10 3 .
23 Ko 02 147.53 69 Mä
0
4
.
1 pl
R-1
644
15 7 0
148
0 r .2 15 nn
jä
rv 60 4
1
1
8
4
.
8
3
2
.6
K
1 81
4
19
00
.5 1499
.9
1
50 i 90
D 300 plast 69
70
1
47
.
96
id
.
5
48 5 8. d 1 0
.3
PK1
PK1
63
e- iae 150 .
1 Va 1 1:
Ha
.
63 PA-1 14 i
dk
v
5
3
na
al
anak
Rõugev s
mit nr
eg.
u,r .5724 TEEKAI
TSEVÖÖND30m ÄÄRMI
46
146.82 - 146.75
75J
SESÕI
.89
u 95
.
DURAJ 00
1 nen 4 ASERVAST .
37 Me
2.
48 u 1
PK1+75J
PK1
an .
43 88
.9 Lag 1
49 ka
1 ts 4:
4
97 4
lm 1
5
ja 1 .
82 46 07 47
r
975
4 K is . an
PI
.6 1 61 20 .
+49
te 4
18 06 tu 47 1 1
46 57
9. 46 ur
PK2+0
Kp 7 4
1 2
.8 .
90 . 1
e 3 6
. 4
1 9 .
68
1 72 ga 47
1
8 5
+25J
14 6
. 5
48.
A 8 2
. 1 1 .
PK1
1
4
1 49 49 46 24
48.
1
PK1
435
488
.2 .
45 .
84
TINGMÄRGID 1
47
+50 149.48
39
1
8.31 0 - olemasoleva mü piir .
0
35
4 8 3
1 48.
- proj. p eena
r/kruus kat
t e
es v
r
PK2+2
1 0
.7
9
93
PK2+50
1 4
1
3
.4 87
. 1 09 69
48.
48 4
1 9.
1 14 9 75 1
86
.
48
. 49
- olema solevs idek aab el - proj. mulde allserv
70
PK2+40.
4
9
.2 5 1 1 . 1 1:
61
48 7
. 50 47
+00J
1 4
18 Ka Me
PK0
8 . 00
J
84
. lm Va 87 Põ
- o ts
Põ
lema so
PI
4
1
5
.2 na 1
49 ld ld levs ide kan ali
sa ts
ioon am 4:
0J
8
1
4
1 . 147.23 01
48.
0 ka 82 Põ
1
3
. aa
9
-po
rj.ka
rav,põhak
j õg
rusav
r Mä
49.
4
1 lm Põ ld nn 31
is Põ - olema solevm/ pk aa bel
74
8
.3 tu ld ld id
1
8 1
PROJ. TRUUP L= 11 m PK 0+43
Kr
1
4 48
2
1
48.
.
60
5J
+75J
- olema solevv ee torus t
ik
PK0
- proj. nõva
31
69
4 147.68
1
J
1
48.
- olema solevk attemä rgi
s t
u s
48.
Rõ
ug
80
1: D 300 plast X - likvideeritav objekt
435
43
40
e 00
va 1: 146.90 - 146.79 - proj. sõidutee asf.bet. kate T 1
+50J
00 -po
rj.ä
ths
ipostkoa
l
lsehek
lui
rga
PK0
na
13
ka 1
46
- proj. sõidutee ülekate T2
KM 1
lm . 1
46
80 .
is
tu 1
46
71
- töömaa piir
1
47 .
80 - proj. ma ha sõiu
t dea s fb
.e t.kae
t
+25J
.
1
59
1
48.
1
PK0
47
48.
.
97
PROJ. TRUUP L= 7 m PK 2+45J - proj. jalgtee asf.bet. kate - proj. valgusti konsooliga mastil
1
1
0
1
- proj. klompkivikate -p roj. kat
ise o
t ruEL ASAs d
ie ta
rs se
l
i
,
147.46 Projekteerija: Tellija:
088
plast - proj. 0,4 kV maakaabel kaitsetorus 450 N Maanteeamet
D 300
+00J
- proj. betoonkivikate Tuulekaru OÜ
146.62 - 146.55 - proj. kaablikaitsetoru (750 N) i.d.kood 1230533 Objekti nimetus:
- proj. betoonplaat
Hiireotsa tee 1, 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja
- proj. kruuskate - proj. poolitatav kaablikaitsetoru D100 (750 N)
5 Leppneeme k.
43 km 1,1-1,4 asuva Rõuge asula värava projekteerimine
- proj. peenra kindlustus 435 - ol. ol. ja proj. liiklusmärk Viimsi v. 74009, Harjumaa
M: +372 502 5245
- proj. haljastus Joonise nimi:
- säilitatav liiklusmärk www.tuulekaru.com
Asendiplaan ja
- proj
. taktii
lnep laat
5)h=12cm - proj. liiklusmärgi post liikluskorraldus
-p o
rj.ä äe
r kv
i ir
(s
itl2
.9x1 Tegevusluba; Nr 12160 v.a. 31.08.2012
- po
rj.ta d
rk v
iistää e
rkv
ii(rs
il
t2
.7x15) - uus kinnistu piir Töö nr: Joonis: Lehtede arv: Projekteeris: Allkiri
- po
r .
j ää e
r kivi(i
rst.
l20x8)h=0cm - metsa raadamine PP007-19 TL 2 1 T. Korn /allkirjastatud digitaalselt/
- proj. katte serv -mäe
lss
i
t a
ek s
t
ievöönd Staadium: Mõõtkava: Kuupäev: Kontrollis: Allkiri
-o.
lo.
lkat
t ap
ej o
rj.kat
teühenduso
jon - kinnismälestise ala Põhiprojekt M 1:500 03.01.2020 J.Laanes /allkirjastatud digitaalselt/
PP007_PP_TL-4-02_Rouge-Plaan_03-01-2020.dgn 5.01.2020 20:42:13
OTSUS
27.04.2020 nr 15-7/20/143
Riigitee 25148 Rõuge–Kurgjärve–Haanja km 1,1–
1,4 asuva Rõuge asula värava põhiprojektiga
kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigiteele
25148 Rõuge–Kurgjärve–Haanja km 1,1–1,4 asuva Rõuge asula värava ehitamiseks.
Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõike 2 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab
keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 punkt 10, kui kavandatav tegevus ei kuulu
seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas
infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10
täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.
Projektiga rajatakse asulasse sisenemisele suunamuutetakistus ning pikendatakse olemasolevat
kergliiklusteed kaitsealal „Haanja looduspark“ (KLO1000469). Kuna tegevus paikneb kaitstaval
loodusobjektil, rakendub ka nimetatud määruse § 15 punkt 8. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust
ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud algatamata
Maanteeameti 13.05.2019 otsusega nr 15-7/19/131 projekteerimistingimuste andmisel. KeHJS §
11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on
otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib
ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise
algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole
olulisel määral muutunud.
Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajamineva teemaa
määramine.
Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 2 2,
23, 24, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, EhS § 2 lõike 6, § 42 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.
a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015.
a käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad
käesoleva osas vastuväited, otsustan:
2
1. Jätta algatamata riigitee 25148 Rõuge–Kurgjärve–Haanja km 1,1–1,4 asuva Rõuge asula
värava põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS
§ 61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud) toodud põhjendustel. Kui kavandatavate
tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
2. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid:
2.1. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline
kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb
muinsuskaitseseaduse § 31 lõike 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul
kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile.
2.2. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada kaugemale kui 50
m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine
veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja
kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja
vesikeskkonda.
2.3. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
2.4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu
levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada
(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
2.5. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
2.6. Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui
võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele.
2.7. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
2.8. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad
olla keskkonnale ohtlikud.
3. Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine.
4. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna.
5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuhil Tiit
Vunkil lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates.
3
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras
või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
juhataja
keskkonnatalitus
Lisad:
Lisa 1. T25148 km 1,1-1,4 Rõuge asulavärava KMH eelhinnang 15-04-2019
Lisa 2. Rõuge asulavärava asendiplaan