dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 27. aprill 2020
Viit
16-5/20/20688-1
Registreeritud
27. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-5 Karjääride haldamise alane kirjavahetus
Toimik
16-5/2020
Vastutaja
Silja Jaska (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. mai 2020

Failid

  • 📎DM-109096-2.pdf.bdoc158 KB
  • 📎E-kiri.pdf428 KB

Sisu (failidest)

Maanteeamet [email protected] 27.04.2020 nr DM-109096-2 Kihnu karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Teelise 4, 10916 Tallinn, edaspidi taotleja) esitas Keskkonnaametile 26.09.2019 Kihnu karjääri maavara kaevandamise loa muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis, edaspidi DHS 26.092019 nr 12-2/19/459). Kihnu karjäär asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas Kihnu kruusamaardlas (registrikaart nr 0768). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval katastriüksusel Kihnu kruusamaardla (katastritunnus 30301:001:0611, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa). Seisuga 30.06.2019 on olemasoleva Kihnu karjääriga seotud varuploki jääkvaru 110,892 tuh m3 . Loa taotlusega pikendatakse Kihnu karjääri mäeeraldise maavara kaevandamise luba 15 aasta võrra, keskmise aastase kaevandamise mahuga 7 tuh m³. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (edaspidi MaaPS), keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning, kas koos kaevandamisloa taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 61 lg 1 kohane teave. Esitatud kaevandamisloa taotlus vastas nõuetele, kaevandamisloa taotlus sisaldas KeHJS § 61 lg-s 1 nimetatud teavet. Kaevandamisloa taotlus on avalikustatud 28.11.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas taotluse menetlusse võtmisest 26.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/459-5 menetlusosalisi. Avalikustamise käigus seisukohti ei laekunud. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6 1 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 3 p 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 1. EELHINNANG Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KeHJS § 6 1 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Kaevandamisloa muutmise taotlust, sh KeHJS § 6 1 lg 1 kohast teavet. 1.1. Kavandatav tegevus Kihnu karjäär asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas Kihnu kruusamaardlas (registrikaart nr 0768). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval katastriüksusel Kihnu kruusamaardla (katastritunnus 30301:001:0611, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa). Seisuga 30.06.2019 on olemasoleva Kihnu karjääriga seotud varuploki jääkvaru 110,892 tuh m3 . Loa taotlusega pikendatakse Kihnu karjääri mäeeraldise maavara kaevandamise luba 15 aasta võrra, keskmise aastase kaevandamise mahuga 7 tuh m³. Lõunapoolsel lahustükil on kaevandamistegevust alustatud – mets on raadatud ja kattepinnas kooritud ning ladustatud idas paiknevale mäeeraldise piirile ja teenindusmaale. Lõunapoolse lahustüki kattepinnase maht on ~15 tuh m³. Mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil kaevandamistegevust ei ole käesoleval ajal toimunud. Enne kaevandamise alustamist on vaja raadata mets, juurida kännud ja koorida kattepinnas. Kattepinnase maht põhjapoolsel lahustükil on ~10 tuh m³. Kattepinnas ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal. Metsa raadamistöid ja kändude juurimist on vaja teha ~2,4 ha ulatuses. Varu väljamine toimub kasutades ekskavaatorit. Varu väljatakse ühe astanguga kogu kasuliku kihi ulatuses. Põhjavee ilmnemisel kaevandatakse veealune varu vajadusel ekskavaatoriga eraldi. Kruusa-veeriselise-rahnulise sisalduse tõttu on vaja kaevis enne turustamist purustada ja fraktsioneerida. Väljavedu toimub kalluritega mööda olemasolevat teed (Suigu-Kalmu tee). Kasutatav masinapark on mobiilne ja toodaks karjääri ainult kaevandamise perioodiks. Kihnu karjääri mäeeraldise kattekiht sisaldab kruusa, veeriseid ja tardkivimilisi rahne, mille paksus varieerub 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Korrastamise eelduseks on, et kaevandatud alal põhjavett ei esine. Ala korrastamisel metsamaaks, ei ole korrastatava ala katmine mullaga hädavajalik. Tulenevalt eelnevast, võõrandatakse nõudluse olemasolul mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katend. See osa, mis jääb nõudluse puudumisel alles, kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks (täitmiseks), kui korrastamise projekt ei näe ette teisiti. Kaevandamistegevus ei ole teadaolevalt seotud ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga ega ole nendega ka vastuolus. Kaevandamistegevusega haaratud alasid ümbruskonnas ei ole. Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Koos loa taotlusega on esitatud ka kaevandamisjäätmekava. Kaevandamisjäätmekava kohaselt on Kihnu karjääris kaevandamisel tekkivate kaevandamisjäätmete puhul tegemist saastumata materjaliga, millega ei kaasne keskkonnariski ohtu. Varu on 2002. a geoloogilise uuringu järgi osaliselt veealune. Käesoleval ajal on lõunapoolsel lahustükil kaevandatud kuni absoluutkõrguseni 3,5 meetrit ja senise kaevandamise käigus ei ole esinenud põhjavett. Kuna põhjapoolsel lahustükil ei ole kaevandamistegevust toimunud, siis on keeruline prognoosida, kas seal põhjavett hakkab esinema. Varu väljamine toimub kasutades ekskavaatorit. Varu väljatakse ühe astanguga kogu kasuliku kihi ulatuses. Põhjavee ilmnemisel kaevandatakse veealune varu vajadusel ekskavaatoriga eraldi. Kaevandamine Kihnu karjääri mäeeraldisel põhjustab peamiselt maastiku väljanägemise, samuti maapinna reljeefi muutuse ning taimkatte hävimise. Kuna osal taotletaval mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaal on varasemalt kaevandatud ning ala on korrastamata, siis pärast kaevandmise lõppemist korrastatakse ka juba varasemalt kaevandatud ala. Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Maavara transpordiga võib teedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, laadur, kallurauto). Transpordimasinatel on müratase 2(6) normeeritud. Eestis kehtivate müra normitasemete järgi on 150 kW ja suuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase 84-90 dB piirides. Samasugust müra põhjustavad ka ekskavaator ja frontaallaadur. Purustus- ja sorteerimissõlme müratase jääb 110 – 117 dB piiresse. Masinatest põhjustatud müra levik sõltub elumajade kaugusest müraallikast, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, reljeefist jt teguritest. Loa omanik on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud müra normtaseme arvsuurusi II kategooria aladel tööstusmüra piirväärtus päeval 60 ja öösel 45 dB. Karjääris planeeritavad kaevetööd toimuvad päevasel ajal ning üldreeglina tööpäeviti. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid sõidukeid. Uue-Kalmu kinnistu (katastritunnus 30301:001:0338), Mäese kinnistu (katastritunnus 30301:001:0146) ja Tõnu kinnistu (katastritunnus 30301:001:0139) elamud jäävad karjäärist ca 60 m kaugusele. Elamutele lähimas karjääriosas töötamisel on arvutuslik maksimaalne müratase kahe müraallika (sõelur ja purusti) koostöötamisel 76,5 dB, kui karjääris materjali töötlemist ei toimu, on eeldatav müratase kahe masina koostöötamisel (ekskavaator ja kallur) 49,5 dB. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel, mis tekitavad müra tõkke ja alandavad samuti mürataset keskmiselt 18-25 dB võrra. Samuti tuleb arvestada karjääri ümbritsevat metsaga, mis aitab alandada mürataset. Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Kihnu karjäär asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas Kihnu kruusamaardlas (registrikaart nr 0768). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval katastriüksusel Kihnu kruusamaardla (katastritunnus 30301:001:0611, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa). Kihnu karjäär on põhja-lõunasuunal väljavenitatud ning koosneb kahest lahustükist – põhjapoolne lahustükk ja lõunapoolne lahustükk. Kaevandatud on lõunapoolse lahustüki piires, põhjapoolset lahustükki katab metsamaa. Läänest ja põhjast piirneb mäeeraldis Audru metskond 63 kinnistuga (katastritunnus 30301:001:1048), läänest Masti kinnistuga (katastriüksus 30301:001:0154), lõunast Audru metskond 64 kinnistuga (katastritunnus 30301:001:0612) ning idast 19139 Lennujaama-Suigu tee kinnistuga (katastritunnus 30301:001:1059). Karjäärist ~600 m kaugusele kagusse jääb Rootsiküla külakeskus. Mäeeraldisest idas kulgeb Lennujaama-Suigu kõrvalmaantee (tee nr 19139) ja kohalik Suigu-Abja tee (tee nr 3030014), mis lõunaosas läheb üle metsateeks. Mäeeraldise põhja- ja lõunapoolseid lahustükke läbib idaläänesuunaliselt kohalik Suigu-Kalmu eratee (tee nr 3030028), mida kasutatakse karjääri teenindamiseks. Mäeeraldise lõunapoolsest lahustükist põhjas asub Suigu kalmu teest 5-15 m kaugusel põhjas paralleelselt kulgev ida-läänesuunaline POOTSI:KQP 1-20 kV elektriõhuliin (tunnus K224028647, kaitsevööndiga 10 m) ja sideehitis maismaal (tunnus 148460789; kaitsevööndiga 1 m). Põhjapoolse lahustüki mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa lõunapiir kattub Maa-ameti andmetel elektriõhuliini POOTSI:KQP kaitsevööndiga ~0,3 m ulatuses. Viimase markšeidermõõdistusega (19.10.2017) määrati elektriõhuliini asukoht ja selle kaitsevöönd ning nende andmete põhjal kattumist ei esine. Mäeeraldisest idas kulgeb põhja-lõunasuunaline 1 kV elektriõhuliin Üisrippes (tunnus M20820361, kaitsevööndiga 2 m) ja sideehitised maismaal (tunnus 157273156, 148460763, kaitsevööndiga 1 m). Läänes asuvad sideehitised maismaal (tunnus ELA063, 52510893) ning 1 kV elektriõhuliin Kalmu talu (tunnus M20820385, kaitsevööndiga 2 m) ja Mere poole (tunnus M20820386, kaitsevööndiga 2 m). Kihnu karjäär ei asu ühelgi kaitstaval objektil. Kihnu karjääri põhjapoolse lahustükk piirneb ida suunal VEP nr.161045. Kihnu karjääri põhjapoolse lahustükist lääne suunas ca 0,522 km kaugusel asub VEP nr. L00546. Kihnu karjääri põhjapoolse lahustükist lääne suunas ca 1.046 km kaugusel asub VEP nr. L00545. Kihnu karjääri põhjapoolse lahustüki põhja suunas ca 0,930 km kaugusel ja lõunapoolse lahustüki lõuna suunas ca 0,323 km asub Kihnu hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000298). Kihnu karjääri põhjapoolse lahustükist loode suunas ca 3,746 km kaugusel asub I kaitsekategooria liigi merikotka (Haliaeetus albicilla, keskkonnaregistri kood KLO9124428) elupaik. Kihnu karjääri lõunapoolse lahustüki edela suunas ca 2,805 km kaugusel asuvad III kaitsekategooria liikide soo-neiuvaip (Epipactis palustris; keskkonnaregistri kood KLO9340079), vööthuul- sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii; keskkonnaregistri kood KLO9340064), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha; 3(6) keskkonnaregistri kood KLO9340063), hall käpp (Orchis militaris; keskkonnaregistri kood KLO9340062) leiukoht. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest ~60 m kaugusele itta (katastritunnus 30301:001:0139, 30301:001:0146 ja 30301:001:0338). Kihnu karjääri mäeeraldise kattekiht sisaldab kruusa, veeriseid ja tardkivimilisi rahne, mille paksus varieerub 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Kattekiht on eemaldatud kogu mäeeraldise lõunaosa lahustüki piires ning ladustatud mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa idaserva. Kasulik kiht on esindatud peamiselt eriteralise veeriselis-rahnulise kruusaga. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed ja hästi ümardunud. Kohati esineb kruusas selgeid kvartspäevakivi koostisega ülipeene- kuni ülijämedateralise liiva kihte. Kruusaja liivakihid on vahelduvad. Kasuliku kihi jääkpaksus Kihnu karjääris on 0,9 - 3,0 m vahemikus (keskmiselt 2,2 m). Kasulik kiht on suuremas osas ühtlase paksusega, olles lõunaosas suurem. Maa-ala piires puuduvad märgalad, jõeäärsete alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond. Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja mõjualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. 1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Mõju Natura 2000 võrgustiku alale: Kihnu karjääri põhjapoolse lahustüki põhja suunas ca 930 meetri kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kihnu hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000298). Kihnu hoiuala asub piisavalt kaugel, et eeldatavad mõju ei avaldu. Kihnu karjääriga piirnevatele VEP-idele ja läheduses paiknevatele VEP-idele eeldatavalt mõju ei ole, kuna raiet ei teostata. Kihnu karjääri põhjapoolse lahustükist loode suunas ca 3,746 km kaugusel asub I kaitsekategooria liigi merikotka (Haliaeetus albicilla, keskkonnaregistri kood KLO9124428) elupaik. Nimetatud liigi elupaigale eeldatavad mõju ei ole kuna asub piisavalt kaugel. Kihnu karjääri lõunapoolse lahustüki edela suunas ca 2,805 km kaugusel asuvad III kaitsekategooria liikide soo- neiuvaip (Epipactis palustris; keskkonnaregistri kood KLO9340079), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii; keskkonnaregistri kood KLO9340064), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha; keskkonnaregistri kood KLO9340063), hall käpp (Orchis militaris; keskkonnaregistri kood KLO9340062) leiukoht. Nimetatud liikide leiupaik asub piisavalt kaugel, et mõju liikidele eeldatavalt ei avaldu. Hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt ei ulatu mõju väljapoole mäeeraldise piire, kuna kaevandamisel allpool põhjavee taset veetaset ei alandata ja põhjaveerežiimi oluliselt ei muudeta. Selleks, et ei kahjustataks põhjavee kvaliteeti ning pinnast, tuleb tehnikat hooldada ja remontida selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Maavara transpordiga võib teedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Ülenormatiivse tolmu kohta kaebuste esitamisel tuleb tolmu leviku takistamiseks kasutada täiendavaid meetmeid elumajade vahetus läheduses kulgevatel teelõikudel. Võimalikud tolmu leviku takistamise meetmed on teede niisutamine või katmine kaltsiumkloriidi lahusega. Vähesel määral satub tolm õhku kaevandamistöödel ja kaevise laadimisel kalluritele. Tolmu eraldumise intensiivsus neil protsessidel sõltub kaevise niiskusest ja peenfraktsiooni sisaldusest. Tolmu eraldumine on suurem kuiva ilmaga, vihmase või niiske ilmaga see praktiliselt puudub. Kuivõrd kaevandatav materjal sisaldab alati teataval määral looduslikku niiskust, siis kaevise laadimisel eralduv tolm on tühine. Kehtivas kaevandamisloas on määratud täiendavaks tingimuseks: Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks rakendada leevendavaid meetmeid (nt karjääris paiknevate veoteede niisutamine, kaltsiumkloriidiga töötlemine). Juhul kui kaevandamistegevuse tõttu tekkiv tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb loa omanikul kasutusele võtta tõhusamad leevendusmeetmed. Antud tingimus jääb ka muudetavas loas kehtima. Elamutele lähimas karjääriosas töötamisel on arvutuslik maksimaalne müratase kahe müraallika (sõelur ja purusti) koostöötamisel 76,5 dB, kui karjääris materjali töötlemist ei toimu, on eeldatav müratase kahe masina 4(6) koostöötamisel (ekskavaator ja kallur) 49,5 dB. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel, mis tekitavad müra tõkke ja alandavad samuti mürataset keskmiselt 18-25 dB võrra. Samuti tuleb arvestada karjääri ümbritsevat metsaga, mis aitab alandada mürataset. Kehtivas kaevandamisloas on määratud täiendavaks tingimuseks : Müratasemele kehtestatud piirnormide ületamise vältimiseks peab loa omanik rakendama leevendavaid meetmeid (nt puistanguvallide paigutamine lähedalasuva talu suunale, kaasaegse madala müratasemega tehnika ja mobiilse purustussõlme kasutamine). Antud tingimus jääb ka muudetavas loas kehtima. Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Mäeeraldisel taimkate hävib. Lähtudes eelnevast puudub mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju kultuuripärandile. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Kui seadmete või masinate hooldus ja remont toimub ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil ning tagatud on kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid, on välditud võimalikud avariiolukorrad. Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole. 1.4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: 1. Kavandatava tegevusega ei mõjutata läheduses asuvat Natura 2000 ala, VEP alasid ega kaitsealuseid liike. 2. Kaevandamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste osas, kui täidetakse kehtivas loas määratud tingimusi. 3. Kaevandamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid müra osas kui täidetakse kehtivas loas määratud tingimusi. 4. Kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna allpool põhjavee taset kaevandamisel ei alandata veetaset. 5. Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. 6. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. KeHJS § 11 lg 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3 3 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja ei ole KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju Lähtudes eelhinnangu järeldustest (p 1.4), tuleb lähtuda kehtivas loas määratud tingimustest: õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks rakendada leevendavaid meetmeid (nt karjääris paiknevate veoteede niisutamine, kaltsiumkloriidiga töötlemine). Juhul kui kaevandamistegevuse tõttu tekkiv tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb loa omanikul kasutusele võtta tõhusamad leevendusmeetmed. Müratasemele kehtestatud piirnormide ületamise vältimiseks peab loa omanik rakendama leevendavaid meetmeid (nt puistanguvallide paigutamine lähedalasuva talu suunale, kaasaegse madala müratasemega tehnika ja mobiilse purustussõlme kasutamine). 5(6) II MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis 23.03.2020 kirjaga nr 12-2/20/162 KeHJS § 11 lg 22 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lg 2 alusel loa taotlejale ja Kihnu Vallavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks käesoleva eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu. Maanteeamet vastas oma 23.03.2020 kirjaga nr 16-5/20/14125-2 (DHS 23.03.2020 nr 12-2/20/162-3), et on eelnõuga nõus. Kihnu Vallavalitsus ette antud aja jooksul ei vastanud. III. OTSUSTUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p-le 1, § 6 lg 2 p-le 2 ja lg-le 4, § 61 lg-tele 3 ja 5, § 9 lg-le 1, § 11 lg-tele 2, 22 , 23 , 4, 8 ja 81 , Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg-le 1 ja § 3 p-le 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1- 1/16/306 „Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 „Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus“ p- dele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.9.4 otsustan: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kihnu kruusamaardla Kihnu karjääri maavara kaevandamise loa taotluse menetluse raames. 2. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lg 11 p 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Kihnu Vallavalitsus Merike Rosin [email protected] Liisu Aulik [email protected] 6(6) Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 27.04.2020 13:24 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus KOTKAS dokumendist Manused: DM-109096-2.pdf.bdoc From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, April 27, 2020 1:05 PM To: [email protected] Subject: Teavitus KOTKAS dokumendist Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109096-2 Kihnu karjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?document_id=23602 Keskkonnaamet
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel