Ida-Virumaa Alutaguse vald Iisaku alevik jalg- ja jalgrattatee

Saatja: Merike Joonsaar <[email protected]> Saadetud: 23.04.2020 12:30 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: FW: Alutaguse vallas, Iisaku JJT Manused: KLM logo.jpg; jgfflfbjkpekemil.png; image001.png; image002.jpg; image004.jpg; Iisaku JJT skeem.png Palun täitmiseks Merike From: Madis Nõmm <[email protected]> Sent: Thursday, April 23, 2020 10:28 AM To: Merike Joonsaar <[email protected]>; Marten Leiten <[email protected]>; Kristjan Laurits <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: Fwd: FW: Alutaguse vallas, Iisaku JJT Tere. Tõenäoliselt oli kirjavahetuses Hans Keskrannaga juttu esialgsest (dateeringuga juuli 2019) heakskiidust trassivalikule ja mõnele põhilahendusele. Selle kirja leiab altpoolt. Manuses on esialgse heakskiidu saamisega seotud fail. Kuid see polnud digiallkirjastatud kooskõlastus, mis oli antud hoopis Kooli bussipeatuste asukohavalikule. Arusaadav, et Hans Keskrannaga peetud mahukast kirjavahetusest ei pruugi kuigi hõlpsalt selgust leida. Projekteerija mõistab seda ja on nõus selle neljaosalise projekti asjaolusid täiendavalt seletama nii palju kui vaja ja nii paljudele menetlejatele kui vaja. ---------------------------------- Järgnevas tekstis käsitletakse teelõiku, mida eelpool mainitud kokkulepe tegelikult ei puuduta. Antud kooskõlastamise teema, JJT trassi valik looduskaitsealaga külgneva riigitee serval, muutus probleemiks kui keskkonnaamet taganes täielikult esialgsest trassivaliku kokkuleppest. Menetlev ametnik otsustas, et ei luba lahendust, mille puhul JJT asetsenuks pargis puudest vabal alal; kohas, kus inimesed tahaksid ehk meelsamini kõndida kui riigitee ääres. Lisaks esitas keskkonnaamet täiendava nõudmise, millega soovis, et JJT ja riigitee katendite vahemaa oleks maksimaalselt kui 2 m. Sademevete kogumiseks riigiteede 35 ja 13155 ristmikust kuni riigitee 35 km-ni 0,115 rajatakse sademevete kanalisatsioon, mis lõpeb hoonestuse vahele rajatava imbsüsteemiga. Kuna taolisel lahendusel on omad võimaluste piirid, siis pole sinna sademevete hulkade lisamine võimalik. Seega tuli JJT trassile vahemikus 0,115 - 0,320 km leida mingi muu lahendus. Ainus maastikuline võimalus on juhtida sademeveed maantee truupi d750, mille vastuvõtu võimet ei tohiks lisanduvad vooluhulgad kuidagi kahjustada. Truup ise on rahuldavas korras, varisenud killustik ja kruus tuleb eemaldada, selged kahjustused puuduvad. Ilma restkaevudeta äärekivi lõigu pikkus on tegelikult 78 jm; katendite valgala pind (k.a. proj JJT) on ca 780 m². Mitte kusagil ei ole äärekivi kalle rentslis väiksem kui 0,5%; samuti pole ta ka kusagil eriti suurem. Projekteerija hinnangul pole võimalik väita, et pikikalle on alla nõutava. Kokkuvõttes tähendab see, et vaatamata valgala pindalale ja tänu äärekiviga lõigu pikkusele on vete kogunemise kiirus suhteliselt aeglane. Kas lõigust "truubil puudub äravool" võib aru saada nii, et riigitee truubil on nõuetekohane äravool siis kui sinna voolavad MNT sademeveed ja puudub nõuetekohane äravool siis kui tegemist on KOV poolt juhitavate sademevetega - kusjuures veed voolavad KOV-ile kuuluvale maale? See on punkt, mis ilmselt vajaks veidi sisulist arutelu. Kas MNT soovib, et äravoolu parendataks? Olemasolev maastik toetab äravoolu lõuna suunas, kus maapinna loomulikud kalded lõpevad kalmistu taga väikeses orus, mille põhjas on paar lompi. MNT teeregistris on truubi seisukorra hinne 0 ja märkus: truup peaks olema aga ei ole. See info pole projekteerija arvates põhjendatud, vt fotosid: https://www.dropbox.com/sh/rcm5b1g5jsfwsai/AADwkfLmhllzkRy18MIVXc8sa?dl=0 Truup on igal juhul olemas, nii projekteerijal kui geodeetidel õnnestus mõlemad otsad üles leida. Truubitorude otsad on vaja muidugi varisenud kruusast ja killustikust puhastada ja põhjapoolne päis vajab uuesti kindlustamist. Kui MNT-l on truubi kohta admeid, mille kohaselt seda pole võimalik kasutada, nt et truubitoru on riigitee all kokku kukkunud, siis palume see info meile edastada. Tuletame meelde, et käesoleva nelikprojekti ühe osa, Kasevälja JJT puhul projekteerisime me JJT huvides uue riigite aluse truubi, mis paigaldatakse puurimismeetodil. Kui pakutud äärekiviga lahendus, mis vahetult külgneb riigiteega, antud lõigul siiski ei sobi, on ainus alternatiivne võimalus kasutada keskkonnaameti poolt lubatud maksimaalset vahemaad 2 m. Seega JJT rajataks riigitee katendist 2 m kaugusele; riigitee ja JJT vahele paigutataks 2 m laiune täringukividest kattega riba; riba põhi on on kujundatud nii, et see moodustab kumera nõva, mida mööda sademeveed voolavad riigitee truubini. Kuna maastik on tugeva tõusuga põhja suunas, siis ilmselt tuleb JJT riigitee poolne serv kõrguste kompenseerimiseks ääristada äärekiviga +10. Sellisel juhul ehk poleks vajalik vahepiirde paigaldamine? Palun täpsustada, mida on mõeldud sellega, et piire võib talihooldel vigastusi saada. Parimate soovidega, Madis Nõmm KLM Projekt OÜ +372 518 3282 www.klmprojekt.ee -- Tere. Palun selguse huvides saatke Marten Leiteni (digiallkirjastatud) kooskõlastus, millele olete e-kirjades viidanud. Maanteeamet üldiselt ei kooskõlasta pooleli olevaid projekte. Maanteeameti hinnangul ei ole äärekiviga lahendus sobiv, kuna ei võimalda sademevete nõuetekohast ärajuhtimist (pikalt äärekivi ilma restkaevudeta, truubil puudub äravool, kohati pikikalle alla nõutava) ja hooldust ( puudub võimalus lume vallitamiseks, piire võib talihooldel vigastusi saada). Projektiga edasi minemiseks tuleb need küsimused lahedada. Lugupidamisega Merike Joonsaar Taristu teenuste osakonna peaspetsialist Teelise 4, 10916 Tallinn tel: 611 9375 [email protected] -------- Edastatud kiri -------- Teema:FW: Alutaguse vallas, Iisaku JJT Kuupäev:Thu, 4 Jul 2019 11:29:31 +0000 Saatja:Marten Leiten <[email protected]> Saaja:[email protected] <[email protected]> Tere, Meiepoolsed märkused/ettepanekud allpool. Kuidas me teeme, kas vaatate nad üle ja saadate omapoolse seisukoha mulle tagasi? Lugupidamisega, Marten Leiten Taristu teenuste osakonna juhataja Tel. 5079482 From: Kaie Kruusmaa Sent: 06 June 2019 11:31 To: Marten Leiten <[email protected]> Subject: Re: Alutaguse vallas, Iisaku JJT Tere Vaatasin üle ja tegin väikese ülevaatliku skeemi kavandatavast tegevusest (vt fail Iisaku JJT skeem.png). Kiidaksin projekteerijat, sest väga hea ülevaade on antud seisukoha kujundamiseks. Juhin tähelepanu, et terves ulatuses on riigitee 35 kiiruspiirang 30 km/h. Minu jaoks on 3 peamist küsimust väljapakutud lahenduse osas: 1) Täringukiviribaga ca 55 m pikkune lõik (skeemil punane). Äärekiviga ja täringukiviga kavandatud teelõikudel märkida joonisele riigitee katte laius. Arvestada, et minimaalne riigitee katte laius peab jääma 6,5 m. Kui kalletega projekteeritakse sadevee ärajuhtimine, siis on täringukivi ok. 2) Äärekiviga ca 100 m JJT (skeemil tumesinisega). Äärekivi 10 cm. Eeldatavasti ei piisa ühest restkaevust ristmiku piirkonnas vaid tervele äärekiviga lõigule tuleb kavandada sademevee kanalisatsioon. - Lõigetel on JJT kalle märgitud riigitee suunas. Olemasoleva nõlva ja JJT vahele jääb kuni 1 m vaba ruumi. Ca 30 m pikkusel lõigul tuleb nõlva alaosa ümberprofileerida, et JJT sellisel kujul ära mahuks. Kaie Saatja: Marten Leiten Saatmisaeg: 06 June 2019 09:30 Adressaat: Kaie Kruusmaa <[email protected]> Teema: FW: Alutaguse vallas, Iisaku JJT Tere Kaie, palun vaata võimausel üle. Sellest rääkisime eile. Tänan! Lugupidamisega, Marten Leiten Taristu teenuste osakonna juhataja Tel. 5079482 From: Madis Nõmm <[email protected]> Sent: 05 June 2019 17:14 To: Marten Leiten <[email protected]> Subject: Alutaguse vallas, Iisaku JJT Tere! Saadan tutvumiseks Iisaku JJT trassivaliku. Kui sobib, siis tegemist on dwg failiga. Juhul kui seda pole siiski võimalik avada, koostan pdf-i postituse. Muide samas failis on ka ülejäänud kolm Iisaku ja selle lähiümbrusega seotud lahendust, võib-olla on läbivaatajal dwg joonisest rohkem kasu kui pdf-ist.. Kõigepealt juhin tähelepanu sellele, et alguses kavandas vallavalitsus rajada JJT kuni 35 Iisaku-Avinurme tee ja 13151 Mäetaguse-Iisaku tee ristmikuni. Siiski selgus esilagse trassivaliku käigus, et pole mitte ühtegi võimalust rajada JJT Tamme tn 8 kinnistu ulatuses. Takistuseks on erinevad probleemid: kinnistu läänepoolne osa on kuni teetammini kaetud maaküttekaabliga; teetammi servas on antud lõigul kinnisel meetodil paigaldatud ELASA kaabel; Tamme tn 8 poollagunenud hooneosa paikneb riigitee 35 asfaltkatte servast ainult 2 m kaugusel ja see õnnetu hooneosa on tee poole kaldu; oluline osa JJT paikneks Tamme tn 8 kinnistu territooriumil ja omanik ei tahtnud sellest kuuldagi. Seetõttu algab/lõpeb Iisaku JJT Tamme tn 8 kinnistu mahasõiduga. KOV hinnangul sellest esialgu piisab, kuna üle riigitee 35 asub Kalda tänava ots, mis nende hinnangul on kergliikluse marsruudi loogiline osa. Seal on küll kerge nähtavusprobleem, millest peaks jagu saama okste piiramisega. Lisaks kehtib kogu kavandatava JJT ulatuses kiirusepiirang 30 km/h. I TEELÕIK, joonisel tähistatud pika jämeda musta joonega, foto avaneb siit https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=hybriidk&zlevel=10,27.30180,59.11260&foto=1533291&overla y=aasta&valik=2018&HDzlevel=14,85.00578,-179.24885&HD=img/a7r2/2018-05,2018-05-09-10-13- 45.jpg Kergliiklustee laiusega 3 m on kavandatud vana teetammi servale, mis on vabaks jäänud riigimaantee õgvendamise käigus. Rigitee 35 on valdavalt ühepoolse kaldega. Maantee külgkraavi nõlva kalle on sellel lõigul 1:3. Lilla värviga on tähistatud olemasolev vertikaal. KOV esindaja soovis antud lõigul eraldada riigimaantee ja JJT 0,7-1,0 m laiuse täringukiviribaga. II TEELÕIK, punane jämejoon, foto avaneb siit https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=hybriidk&zlevel=10,27.30180,59.11260&foto=1533291&overla y=aasta&valik=2018&HDzlevel=14,85.00275,-179.16431&HD=img/a7r2/2018-05,2018-05-09-10-13- 45.jpg JJT laiusega 3 m läbib pisikest haljasala, kus muide paikneb Dryocopus martiuse ehk musträhni elupaik ja objektiga tutvumisel õnnestus näha hallipoolse kasukaga oravat (praegu kuugeldades selgus, et tegemist võib olla lendaoravaga); Metsa tänaval auto- ja kergliiklus ei peaks eraldatud olema; kirdesse suunduv väike tänav on tulevane JJT; riigitee 35 ja Metsa tn ristmik rekonstrueeritakse (korraga pöörded 1+1 sõiduauto; üksinda mahub läbi suur gabariit) III TEELÕIK, must jämejoon, foto avaneb siit https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=hybriidk&zlevel=11,27.30426,59.10643&foto=1658158&overla y=aasta&valik=2018&HDzlevel=12,85.03053,-179.10067&HD=img/a7r2/2018-05,2018-05-10-11-23- 31.jpg JJT laiusega 3 m läbib looduskaitsealust parki, jälgides osalt olemasolevat pargiteed; osalt suunatud läbi olemasoleva puudevahelise lagedama ala; suurim pikikalle esialgsetel hinnangutel 2,7%; suundub tagasi riigitee 35 äärde IV TEELÕIK, punane jämejoon, foto avaneb siit https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=hybriidk&zlevel=11,27.30426,59.10643&foto=1658158&overla y=aasta&valik=2018&HDzlevel=13,85.04415,-179.00239&HD=img/a7r2/2018-05,2018-05-10-11-23- 31.jpg JJT laiusega 3 m asub riigitee 35 ääres, mis on valdavalt ühepoolse kaldega; JJT-d piirab põhja suunast nõlv kaldega 1:15-2, mille ülaääres kasvavad looduskaitsealused üksikpuud ja seetõttu pole võimalik nõlva suuremahuliselt ümber kujundada; eraldatud riigiteest 35 äärekiviga +10; JJT ja loodusliku nõlva vahel on enamasti vähemalt 1 m laiuses ruumi lumelükkamiseks; siiski tuleb nõlva alaosa ümberprofileerida ca 30 m pikkusel lõigul kohas, kus nõlva absoluutkõrgus ulatub üle 64,5 m; Alaska talve puhul ilmselt peab KOV traktor lükkama liigse lume lihtsalt parki hunnikusse. Samas pole talvel ehk vaja muretseda JJT laiuse puhul, maapiirkondades sõidetakse jalgrattaga lumevabal ajal. Selle teelõigu kohta on joonistatud kaks skeemlõiget, asukohad tähistatud; lõikejoonised leiab Tartu mnt 32 kinnistult. V TEELÕIK, must jämejoon, foto avaneb siit https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=hybriidk&zlevel=11,27.31181,59.10502&foto=1658123&overla y=aasta&valik=2018&HDzlevel=13,85.02762,-179.23825&HD=img/a7r2/2018-05,2018-05-10-11-22- 49.jpg Alates mäetee juurdepääsust muutub JJT kõnniteeks laiusega 2,2 m, betoonkivikattega; äärekivi +5 (väravas 0); kõnnitee lõpeb riigiteel 13155 kohas, milleni on juba kõnnitee välja ehitatud. Riigiteede 35 ja 13155 ristmikul on sademevete eemalejuhtimisega probleem, (vt manuses kaks fotot, tehtud 28.05.2019). Aadressil Tartu mnt 32 oleva elamu (omanik vanainimene) välistrepi ees on teepeenral katendi kõrval lohk abs 59.92-abs 59.93, millest ei saa vabaneda. Vett sealt kusagile juhtida pole; kinnistu pind on kõrgem; tänaval puuduvad ristimiku piirkonnas kalded. Projekteerija hinnangul on sobiv lahendus järgmine: lohu tsooni paigutada restkaev; riigitee 13155 alla paigaldada äravoolutoru, mis lõpeb kinnistul Tartu mnt 33 (KOV omandus) paigaldatavasse imbsüsteemi. Vastavalt geoloogiale on aluspinnas väga heade filtreerimisomadustega liiv, mille põhjani puurides ei jõutud. -- Parimate soovidega, Madis Nõmm KLM Projekt OÜ +372 518 3282 www.klmprojekt.ee --