Kiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Meie 30.12.2020 nr 12-1/20/60003-1 Vaidlustaja: OÜ KIIRWAREN.KL Registrikood 11169541 Järvekalda tee 1, Harkujärve küla 76902 Harku vald Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Mark Uska Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Lelle 24, 11318 Tallinn Telefon 6671 550 e-post [email protected] Hankija: Maanteeamet Registrikood 70001490 Teelise 4, 10916 Tallinn Telefon 611 9300 E-post [email protected] Hankija volitatud esindaja: Lili Lillepea Õigusosakonna riigihangete talituse peaspetsialist e-post [email protected] Hankija vastus vaidlustusele riigihankes „Ida-Viru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021 - 2026“ (viitenumber 227772). 1. Faktilised asjaolud 1.1. Hankija viib läbi e-menetlusega riigihanget „Ida -Viru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021 - 2026” (viitenumber 227772) (edaspidi hange). Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 1.2. 23.12.2020 edastas Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) hankijale vaidlustaja poolt esitatud vaidlustuse ning palus hankijal kolme tööpäeva jooksul, s.t hiljemalt 30.12.2020, esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ja vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid. 1.3. 23.12.2020 hankijale edastatud vaidlustuse teates palus VAKO hankijal muuhulgas esitada ühe tööpäeva jooksul oma seisukoht hankemenetluse peatamise taotluse suhtes või teatada pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamisest. 1.4. 28.12.2020 pikendas hankija hankes pakkumuste esitamise tähtaega kuni 03.02.2021 kell 13.00 ning edastas ka VAKOle vastava teate pakkumuste esitamise pikendamise kohta. 2. Hankija selgitused vaidlustuse kohta 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega. 2.2. Hankija on riigihanke alusdokumendis (edaspidi RHAD) IV „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused (hankepass täiendavate selgitustega)“ IV OSA „Kvalifitseerimistingimused“ punkti C „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ alapunktis „Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus“ sätestanud muuhulgas kvalifitseerimistingimusena nõude, mille kohaselt peab pakkuja kasutama vähemalt järgmist tehnikat: a. Baasauto – 10 tk. Baasauto on hooldussõiduk, mis on varustatud hüdraulikasüsteemiga teehoolde töödel vajalike lisaseadmete käitamiseks ja mis ei ole teehöövel ega traktor. 2.2.1. Vastavalt HD II Hankelepingu projekti (edaspidi Leping) Lisa 3 „Lepingu eritingimused“ punktist 8.2 a) kohaselt on baasauto hooldussõiduk, mis on varustatud hüdraulikasüsteemiga teehoolde töödel vajalike lisaseadmete käitamiseks (talvel esi-, külgsahk, alustera ja soolapuistur; suvel alustera, esihari, kallurikast ja peenratäitja) ja mis ei ole teehöövel ega traktor. 2.2.2. Vaidlustaja on vaidlustanud nõutud baasautode arvu 10. Vaidlust ei ole selles, et baasautosid on vaja vaidlustatud hankelepingu täitmiseks. 2.2.3. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, et eelnimetatud kvalifitseerimiseks sätestatud baasautode arv 10 on vastuolus RHS § 98 lg 1 teise lausega. 2.2.4. Hankija ülesandeks on teehoiu korraldamine ja liiklusohutuse tagamine riigiteedel. Riigimaanteede hooldamiseks vajaliku baasautode arvu määramisel on hankija võtnud arvesse hooldatavate riigimaanteede pikkuseid, seisunditasemeid, liiklusintensiivsust, piirkondlikke iseärasusi (riigihanke juurde lisatud „Korrashoiuhanke tutvustav koosolek 24.11.2020“ protokoll ja esitlust) ja hoolde erisusi (Lepingu Lisa 2 Korrashoiutööde tehniline kirjeldus punkt 1.26). 2.2.5. Vaidlustaja on baasautode arvu määramisel lähtunud Lepingu Lisas 30 „Maanteede nimekiri talihoolde nõutavad seisunditasemed“ toodud andmed ning teinud arvutuse, et selgitada välja mahtude erinevused võrreldes Ida-Harju hooldepiirkonna hankega. Vaidlustaja on taolise arvutusega vaidlustuses punktis toodud 1.3 tabelis näidanud, et Ida-Harju hankes on proportsionaalselt vähem autosid nõutud. Kui üks Ida-Viru baasauto peab rohkem kilomeetreid hooldama, siis see tähendab, et proportsioon on vaidlustaja senistele väidetele vastupidine. Vaidlustaja tabeli andmete põhjal saab järeldada, et Ida-Virus läbib üks baasauto 83,54 km ja Harjus 57,01 kilomeetrit, mis näitab et võrdväärseete tulemuste saavutamiseks peaks Ida-Viru hankes baasautode arvu tõstma. Kui arvestada vaidlustaja poolt antud hinnangut, et baasautode nõue peab vaidlustatud hankes olema 8, siis tuleks vaidlustaja esitatud arvutuste järgi vaidlustatud hankes ühe baasauto kilomeetriks 835,442 km/ 8= 104,43 km. 2.2.6. Vaidlustaja on vaidlustanud nõutud baasmasinate arvu üksnes võrdluses Ida-Harju korrashoiu hankes nõutud baasmasinate arvuga. 2.2.7. Ida-Viru, Ida-Harju ning ka teiste piirkondade korrashoiu hangetes rakendas hankija kvalifitseerimistingimuste kehtestamiseks ühesugust arvutuskäiku ja metoodikat baasautode arvu määramiseks. Allpool (Tabel 2) on toodud Ida-Viru ning Ida-Harju 2 (7)  kvalifitseerimistingimustel nõutud baasautopargi arvutused ja võrdlus, võttes aluseks HD III „Kululoendis“ (kättesaadav riigihangete registrist vaidlustatud hanke ja Ida- Harju hanke (viitenumbriga 228027) alusdokumentide hulgast) toodud seisunditasemete tööde mahu andmed. Hooldeautode minimaalne arvutuslik vajadus on summa autode vajadusest talihoolde seisunditasemete kaupa, milles omakorda on arvesse võetud hooldeautode keskmist töökiirust 45 km/h, nõutud hooldetsükli aegu, võimalikke keskmisi kaugusi tugikohtadest, varasemaid kogemusi, tühisõitudele ja peatustele kuluvat aega jm, sinna hulka on arvatud ka aeg meeskonna komplekteerimiseks ja soola laadimiseks, vajalikud ümberpööramised ja tühisõidud. Hooldustsüklite nõuded on järgmised: Hooldustsükkel ST 3+ ST3 ST2 ST1 (tundides) Lume ja lörtsi 2 4 8 12 eemaldamine Tabel 1. Hooldustsüklite nõuded. Ida-Viru Ida-Harju Märkus/selgitus (baasmasinate (baasmasinate nõutud arv) nõutud arv) 1. Talihoole 7,109/15 = 115,291/15 = 7,7 seisunditasemega 0,5 autot, autot (Ida-Harjus 3+ teedel (kahe on olemas nii kahe sõiduteega sõiduteega lõigud teelõigud) (112,753 km), kui Hankija lähtub, et ühe ka kolme baasmasinaga hooldatakse sõiduteega lõigud. 15 km teed (2,538 km), valemisse on sisse arvutatud mõlemad) 2. Talihoole 136,064/40 = 100,458/40 = 2,5 Kokku on Hankija seisunditasemega 3,4 autot autot arvutusmetoodika 3+ teedel (ühe kohaselt vaja3+ sõiduteega seisunditasemega teede teelõigud) (nii kahe, kui ka ühe Hankija lähtub, et ühe sõiduteega) baasmasinaga hooldatakse hooldamiseks Ida- 40 km teed Virus – 3,9 autot. Ida- Harjus 10,2, mis on 2,6 korda rohkem, kui Ida- Viru baasautode arv. Kuna vaidlustaja oma 3 (7)  vaidlustuse punktis 1.3 viitas, et Ida-Harjus on 3+ seisunditasemega teid üle kahe korra rohkem, siis on hankija arvutuse tulemusel ongi nende teede korrashoiuks ettenähtud 2,6 korda rohkem baasautosid. 3. Talihoole 133.573/50 = 162,834/50 = 3,3 Ida Harjus on selle seisunditasemega 3 2,7 autot autot tasemega teid 20 % teedel: rohkem ja hankija ongi Hankija lähtub, et ühe selle tasemega teede baasmasinaga hooldatakse korrashoiuks ette 50 km teed näinud oma arvutusmetoodika tulemusel ida harjus 20% rohkem baasautosid. 4. Talihoole 247,026/100 315,438/100 = 3,2 Ida Harjus on selle seisunditasemega 2 = 2,5 autot autot tasemega teid rohkem teedel: ja hankija Hankija lähtub, et ühe arvutusmetoodika baasmasinaga hooldatakse tulemusel ongi 100 km teed arvutusmetoodika tulemusel ida harjus selle tasemega teedeks ette näinud proportsionaalselt rohkem baasautosid. 5. Talihoole 304,561/360 217,022/360 = 0,6 Ida ida-Virus on selle seisunditasemega 1 = 0,8 autot autot tasemega teid rohkem teedel: ja hankija Hankija lähtub, et ühe arvutusmetoodika baasmasinaga hooldatakse tulemusel ongi 360 km teed arvutusmetoodika tulemusel ida Virus selle tasemega teedeks ette näinud proportsionaalselt 4 (7)  rohkem baasautosid. KOKKU 9,9 autot ~ 10 17,3 autot ~ 18 autot autot Tabel 2. Arvutused ja võrdlus. 2.2.8. Võttes aluseks eeltoodud tabelis toodud hankija arvutused on nõutud masinate arv proportsioonis, arvestades mõlema hankelepingu tingimused. 2.2.9. Hankija pöörab VAKO tähelepanu, et erinevate maakondade baasautode vajaduse määramiseks ei ole võimalik lähtuda ainult matemaatilistest proportsioonidest, vaid tuleb arvesse võtta maakonna erisusi (sh punkt 2.2.4.). Hankija korraldas 24.11.2020 tutvustava koosoleku, kus juhtis tähelepanu piirkonna teehoolduse eripäradele (vt riigihanke juurde lisatud „Korrashoiuhanke tutvustav koosolek 24.11.2020“ esitlus slaidid 15-20, mis on kättesaadav riigihangete registrist ). Näiteks on Tallinn-Narva maantee lõik Kõrkkülas tuultele ja sademetele avatud ning seetõttu ka väga tuisuohtlik, mistõttu tuleb rakendada pidevalt ja vajadusel rohkemate baasautode valmisolekut liiklusohtlike olukordade ennetamiseks või likvideerimiseks (sh kriitiline lumepaksus, tuisuvaalud jms ). 2.2.10. Kvalifitseerimistingimuste kehtestamise eesmärk on tagada hankelepingu kohane täitmine ehk sisuliselt on see kontroll hankelepingu täitmise võimekuse kohta. Hankija hinnangul, tuginedes kogemuspõhisele arvutusele ja vajadusele, on võimalik hankelepingut täita talihoolde teostamisel minimaalselt 10 baasautoga, et oleks tagatud hooldeteostamise ajalised ja muud tingimused. Kusjuures, hankija rõhutab, et tegemist on minimaalsete nõuetega ning pakkujatel tuleb arvestada asjaoluga, et sõltuvalt ilmaoludest võib tööde teostamiseks olla vajalik täiendavade autode rakendamine. 2.2.11. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on hankija seisukohal, et riigihankes sätestatud kvalifitseerimistingimus, mille kohaselt tuleb kvalifitseerimiseks esitada andmed ettevõtja omanduses või kasutuses olevate või tulevikus omandatava või kasutusse võetava 10 baasauto kohta, on kooskõlas RHS § 98 lg 1 teise lausega ning nõue on hanke esemega proportsionaalne. Veelgi enam, hankija lähtub minimaalsete tingimuste sätestamisel RHS § 3 punktis 5 toodud põhimõttest ja sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel, kusjuures kvaliteeti püüab vaidlusaluses hankes heauskne hankija tagada läbi minimaalsete kvalifitseerimisnõuete sätestamise. 2.3. Hankija on riigihanke alusdokumendis HD II Hankelepingu projekti Lisa 2 „Korrashoiu tööde tehniline kirjeldus“ p 1.2.1.7 sätestanud: „Talihoolde seisunditasemel 3+ peab vähemalt üks patrullsõitu tegev sõiduk olema varustatud optilise haardetegurimõõturiga, mis võimaldab edastada mõõdetud haardetegurite näitusid internetipõhisesse infosüsteemi.“ 2.3.1. Teehooldes kasutatakse libeduse määramiseks konkreetset näitajat, milleks on haardetegur. Haardeteguri andmed on vajalikud ennetavaks libedusetõrjeks kui ka libeduse enda tõrjumiseks. Hankija on seisukohal, et optilise haardeteguri mõõtur patrullautol parandab riigimaanteede hooldamise taset, see on efektiivne vahend teedel libeduse mõõtmiseks, ülevaate saamiseks teedel olevast libedusest või selle tekkest reaalajas. Muuhulgas on andmed abiks teehooldajale kiireks tegutsemiseks nii ennetava libedusetõrje näol kui ka libeduse enda tõrjumiseks ning tehtud töö tõendamiseks. 2.3.2. Käesoleval ajal mõõdetakse tee haardetegur mõõteseadmega Eltrip. Lühiajalisel pidurdamisel kiirusel 50 km/h annab Eltrip mõõdetud haardeteguri tulemust. Nimetatud seadmega saab mõõta haardetegurit ainult punktkohtades ja suure liiklussagedusega teedel on see liiklusohtlik. 2017. aastal Soomes toimunud talihoole temaatilisel üritusel tutvustati teehooldega seotud ettevõtjatele optilist haardeteguri mõõteseadet, konkreetsel juhul tutvustati Teconer Oy toodet. Antud seade võimaldab võrreldes Eltripiga saada enam andmeid teeolukorra kohta ning sellega saab paremini ennetada libeduse tekkimist ning vältida raskemaid liiklusõnnetusi. Täna kehtivates 5 (7)  lepingutes juba kasutatakse sarnaseid mõõtureid ning hankija hinnangul on see end ära tasunud võimaldades rohkemate andmetega teostada efektiivsemalt teehooldust ning planeerida ennetustegevusi. 2.3.3. Hankija ei nõustu vaidlustaja väidetega, et Lepingu täitmisel ei ole tähtsust optilise haardeteguri mõõturi olemasolu. Lepingu punktis 1.1 sätestatakse, et Lepingu esemeks on Ida - Viru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026 (edaspidi Korrashoid), mida Teehooldaja on kohustatud Lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras aastaringselt tegema. Teehooldaja kohustub tegema Tellija poolt hallatavate Ida - Viru hooldepiirkonna teede Korrashoidu, tagades selle koosseisu kuuluva tavahoolde, perioodilise hoolde ja remonttööde tegemisega ettenähtud seisundinõuded ning täitma Lepinguga reguleeritud teehaldamisega seotud tegevused. Lepingu punkt 1.2 täiendab seda sätestades, et Korrashoiu tegemine hõlmab kõike Lepingu täitmiseks vajalikku, sealhulgas, kuid mitte ainult, materjale, töid, tööjõudu ja töövahendeid ning Korrashoiu vastuvõtuks vajaliku täitedokumentatsiooni vormistamisega ja Tellijale üleandmisega seonduvaid ning kõiki muid vajalikke toiminguid. 2.3.4. Optilise haardeteguri mõõturi nõue on reguleeritud Lepingu Lisas 2 „Korrashoiutööde tehniline kirjeldus“ punktis 1.2.1.7, tegemist on täiendava tingimusega, mille eesmärgiks on koguda vajalikke andmeid, mis on vastuse punktides 2.3.1. ja 2.3.2. nimetatud. 2.3.5. Vaidlustuse p 2.1 on väide, et „TK p-s 1.2.1.7 nõutud optiline haardeteguri mõõtur on kallihinnaline toode, mille kasutamiseks tuleb lisaks ostuhinnale maksta tasu veel ka kaardirakenduste eest“ Teconer Oy ja Vaisala DSC111 optilise haardeteguri seadme hinnad on vahemikus 8 000-10 000 eurot ning hooldustasu hind võrreldes maakonna hooldelepingu eeldatava maksumusega (eeldatav maksumus 11 456 686,00 eurot ilma käibemaksuta) on marginaalne, samas ei oma AS Eesti Teede Tehnokeskus ainulaadset litsentsi Teconer Oy toote müümiseks Eestis ja seetõttu ei ole hankijal kõikehõlmavat turuülevaadet antud seadme hinna ega soetamisvõimaluste kohta. 2.3.6. Vaidlustuse p 2.2 kohaselt „toodab TK p-s 1.2.1.7 nimetatud tehnoloogia ja funktsionaalsusega mõõturit üksnes Soome ettevõte Teconer Oy, mille tooteid müüb Eestis Teede Tehnokeskus AS.“ Hankija ei nõustu nimetatud väitega, kuna optilise haardeteguri mõõteseadmed toodavad ning müüvad Euroopa turul mitmed ettevõtted: sh nt Saksa ettevõte Lufft (www.lufft.com), mõõteseade Marwis link ja Soome ettevõte Vaisala (www.vaisala.com), mõõteseade DSC111 link. 2.3.7. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on hankija seisukohal, et riigihankes sätestatud nõue optilise haardeteguri mõõturi nõue on põhjendatud Hankijale teadaolevalt ei ole võimalik ühegi teise tehnoloogiaga sarnaseid andmeid koguda ning seetõttu on riigihanke alusdokumentides sätestanud minimaalse tehnilise kirjelduse seadmele, millega hankijale vajalikke andmeid koguda saab. 2.4.Tähelepanuta ei tohi jätta asjaolu, et riigimaanteede hooldamisega on tegemist elutähtsa teenusega (vastavalt hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktile 4), mis peab järjepidevalt hästi toimima ja seda viie aasta pikkuse Lepingu vältel ning hankijal peab olema kindlus, et teenuse osutajal on olemas vajalik võimekus teenust osutada. 3. Kokkuvõte ja hankija taotlused 3.1. Kokkuvõtlikult leiab hankija, et riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimused on kooskõlas riigihangete seadusega ja palub: a) jätta vaidlustus rahuldamata; b) jätta menetluskulud vaidlustaja kanda; 6 (7)  c) lahendada kirjalikus menetluses. 4. Asja lahendamiseks vajalike dokumentide edastamine 4.1. Vaidlustatud riigihanke alusdokumendid on kättesaadavad riigihangete registrist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lili Lillepea peaspetsialist riigihangete talitus Lisad: Volikiri Lili Lillepea [email protected] 7 (7)