dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
OtsusAvalik

Riigitee 22251 Põvvatu–Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla ümberehitamise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Maanteeamet · 28. aprill 2020
Viit
15-7/20/144
Registreeritud
28. aprill 2020
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-7 Keskkonnamõjude hindamise otsused
Toimik
15-7/2020
Vastutaja
Tiit Vunk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)

Failid

  • 📎15-720144 28.04.2020 Otsus.bdoc2160 KB

Sisu (failidest)

Versioon 09.04.2020 /// TÖÖ NR 20003617 Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 20003617 Tartu-Tallinn 2020 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155) Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ..................................................... 11 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 15 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................... 15 5.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15 5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16 5.4. Müra ............................................................................................................................ 17 5.5. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 18 5.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 18 5.7. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 18 5.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 18 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 19 LISA 1 MAHUTABEL LISA 2 VANAMÕISA SILLA ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS (STRICTO PROJECT OÜ TÖÖ NR: S1915-3, ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS SEISUGA 19.12.2019) LISA 3 VANAMÕISA SILLA PIKILÕIGE (STRICTO PROJECT OÜ TÖÖ NR: S1915-3, ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS SEISUGA 19.12.2019) Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Vanamõisas silla projektile. Projekteeritav sild asub Tartu maakonnas Luunja vallas Põvvatu külas (vt joonis 1.1). Vastavalt seletuskirjale koostatakse Vanamõisa silla põhiprojekt, mille eesmärk on riigimaantee nr 22251 Põvvatu - Luunja kilomeetril 1,966 asuva Vanamõisa silla (nr 577) asemele uue silla põhiprojekti koostamine, mis suudab kanda kaasaegseid koormuseid. Rekonstrueeritaval lõigul tõuseb sõidumugavus ning liiklusohutuse tase. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Kaile Eschbaum (Hendrikson & Ko OÜ) 08.04.2020. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud Stricto Project OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja jooniseid seisuga 19.12.2019. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2020 Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisr ajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit; 17 1 ) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmist e valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007 Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvald kondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 11. Vee erikasutus Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala; 7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja 1 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 nimetatud juhtudel; § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10), „vee erikasutusega“ (KeHJS § 6 lõige 2 p 18 ) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §11 p 5 kohase tegevusega (kuna vastavalt seletuskirjale toimub silla rajamine, mille tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala) ning sama määruse §13 p 8 tegevusega (uue silla rajamisega toimub teekatte osaline laienemine ). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006 Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt Vanamõisa silla projektile ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt Stricto Project OÜ poolt koostatud projekti seletuskirjale on projekti eesmärgiks riigimaantee nr 22251 Põvvatu - Luunja kilomeetril 1,966 asuva Vanamõisa silla (nr 577) asemele uue silla põhiprojekti koostamine, mis suudab kanda kaasaegseid koormuseid. Rekonstrueeritaval lõigul tõuseb sõidumugavus ning liiklusohutuse tase. (Vt Joonis 3.1) Joonis 3.1 Vaade olemasoleva silla asukohale, kus on vaja tõsta liiklusohutust. Allikas: Hendrikson & Ko, 08.04.2020 Käesoleva projektiga on lahendatud olemasoleva Vanamõisa silla lammutamine ning uue raamsilla koos vajalikus mahus pealesõitude ga rajamine. Uus sild rajatakse pikkusega 5,4 m, millele lisanduvad teega paralleelsed külgtiivad pikkusega 4,45 ning 4,9 m - diagonaalse asetusega. Silla pikkus koos külgtiibadega on 15,2 m. Silla laius on 10,2 m ning sõidutee gabariit 9,0 m. Silla pealisehitis toetub kaldasamba seintega taldmikele. Projekteeritud silla eluiga: 100 aastat. Koos uue silla ehitamisega rajatakse 133 m pikkune asfalteeritud teelõik (vt Lisa 2). Samuti korrigeeritakse lõigule jääva mahasõidu asfaltkatet seoses muudetud tee pikiprofiiliga. Paremale poole teele rajatakse sademevete kog umiseks kraav/küna. Olemasoleva jõe voolusäng kindlustatakse. Alusehitis Kaldasambad moodustuvad taldmikust, seinast ja külgtiibadest. Kaldasambad valatakse pealisehitisega jäigalt kokku. Kaldasamba taldmikud on 0,45 m kõrged, 2,95 m laiad ning 10,7 m pikad. Taldmikud toetuvad paekivikillustiku (fr. 16/31,5) kihiga keskliiva kihile. Taldmiku projekteeritud alumine kõrgus on 36,61 meetrit. Kaldasamba taldmik on jäigalt ühendatud 0,40 meetri paksuse seinaga. Seinte kõrgus on ca 4,3 meetrit. Seinad on omakorda jäigalt ühendatud tekiplaadiga. Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang Pealisehitus Silla pealisehitiseks on monoliitsest raudbetoonist plaat paksusega 0,40 m. Tekiplaadi pealis- ja aluspind jälgib sõidutee piki- ja põikprofiili. Tekiplaadi äärtes on 60 cm laiused servaprussid. Servaprussid asuvad katte pinnast 10 cm kõrgemal ja neil on 4% kalle tee telje poole. Servaprussi servad faasida 20x20 mm. Servaprussi alla on ette nähtud 20 mm sügavune veenina. Silla katendikonstruktsioon on järgnev: ◼ asfaltbetoon AC 16 surf h=4 cm; ◼ asfaltbetoon AC 20 base h=5 cm; ◼ asfaltbetoon AC 8 surf h=3 cm (hüdroisolatsiooni kaitsekiht); ◼ hüdroisolatsioon. Raami kaitsekiht valdavalt 50 mm, hüdroisolatsiooni all 35 mm. Betooni pinna klass raami nähtavatel pindadel on MUO -B, servaprussidel MUO-A-S, mitte nähtavatel pindadel MUO-C. Pealesõiduplaadid Silla mõlemasse osta rajatakse pealesõiduplaadid mõõtudega 8,98x5,00 m ning paksusega 25 cm. Plaat rajatakse põiksuunas horisontaalsena, pikisuunas kaldega 1:10’le. Armatuuri kaitsekiht on 50 mm. Pealesõiduplaadi alla killustikaluse peale paigaldatakse kahekordne ehituskile. Pealesõiduplaadi ja samba se ina vahele paigaldatakse vertikaalsena 10 mm paksune niiskuskindel polüstüreenplaat. Pealesõiduplaadi alla rajatakse 20 cm paksune paekivikillustikust (fr. 16/31,5) padi. Pealesõiduplaadi peale ja asfaldikihtide alla on ette nähtud muutuva paksusega tardkivikillustiku kiht (fr. 16/31,5). Betooni pinna klass pealesõiduplaatidel MUO-C. Tugiosad ja deformatsioonivuuk Sillale ei ole kavandatud tugiosasid. Silla tagaseina ja pealesõiduplaadi ühenduskohta on ette nähtud asfaldivuuk pealmises katendikihis. Vuuk on laiusega 20 mm ja täidetud kummibituumenmastiksiga. Põrkepiirded Sillal puuduvad käsipuud. Põrkepiirdena kasutada H2W3 nõuetele vastavat piiret. Piirde üleminekud teostada vastavalt tootja juhistele. Servaprussi armatuurterase paigutus ning äärekivide paiknemine korrigeerida vajadusel lähtuvalt valitud piirde ja selle ülemineku postide sammust ja paiknemisest. Sademevee ärajuhtimine Läbi asfaldi tunginud vesi juhitakse salaojadega pealesõiduplaadile ning sealt dreenkihi kaudu muldest välja. Salaojad rajatakse epoksiidiga segatud graniitkillustikust fr 12/16. Pinnavee ära juhtimiseks on silla eel ja järel nõlvadele ette nähtud rennid. Rennide põhja laius on 0,5 m, konstruktsiooniks betoonvuugiga munakivikindlustus geotekstiilil. Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang Kindlustustööd Kasutatakse kahte erinevat kindlustust. Kitseoja jõe (keskkonnaregistri koodiga VEE1045900AK) ääred kindlustatakse silla alusehitise kogupikkuses ja sissevoolu poole 15,5 m ning väljavoolu poole 17,3 m pikkuses kogu sängi põhja ja nõlvade laiuselt munakivipuistega (kõ rgusega 1,0m, paksusega 20 cm; kivide mõõtmed 10-15 cm). Sängi nõlvad planeeritakse kaldega 1:1,5. Kindlustatud lõigu otstes viia kindlustatud nõlvad sujuvalt olemasoleva sängi nõlvadega kokku. Silla koonused kindlustatakse vastavalt asendiplaanil näidatud ulatuses geotekstiilile paigaldatud munakivipuistega (kivide mõõtmed 20-25 cm), millede vahed on täidetud betooniga C12/15. Geotekstiilina kasutada (NordGeoSpec profiil 2). Betoonist koonusekindlustuse viimased (kokkupuutel jõe nõlvade betoneerimata kindl ustusega) kivid süvistatakse pinnase sisse, et välistada kindlustuse alloleva pinnase uhtumine. Veerenn rajatakse geotekstiilile paigaldatud munakivipuistega (kivide mõõtmed 10 -15 cm), millede vahed on täidetud betooniga C12/15. Koonuste ja veerenni kindlustuse ülemineku kohas (PK 0+60,5 – PK 0+65,1 ning PK 0+84,2 – PK 0+89,6) murukülviga nõlvaks kasutada nõlval erosioonitõkkematti (näiteks kookosmatti). Kusjuures arvestada, et 1 meetri ulatuses peab matt ulatuma munakivikindlustuse alla ning 2 meetri ulatuses murukattega nõlva alla. Sellele lisanduvad täiendavalt vajalikud ankurduspikkused. Plaani – ja vertikaallahendus Tellijaga kooskõlastatult tuleb koos sillaga välja ehitada 133 m pikkune teelõik, mis sisaldab katendikonstruktsiooni vahetust terve lõigu ulatuses. Vastavalt projekteerimise lähteülesandele on projekteeritava lõigu maanteeklass IV ja projektkiirus 80 km/h. Kõrguslikult on lõigul tee profiili võrreldes olemasolevaga nii säilitatud kui tõstetud, eesmärgiga saada sujuv pikiprofiil ning kiire s ademevete äravool sillalt. Uue asfaltkatte pikikalded jäävad vahemikku 0,93% kuni 3,07%. Lõigule on projekteeritud kaks nõgusat püstkõverikku – raadiused 1900 m ning 1300 m. Pikikalded ja püstkõverike raadiused vastavad lähtetasemele hea. Põikkallete üleminek olemasolevale kokkuviimisel toimub järgnevalt: Lõpp- Oleva tee Oleva tee Põikkalde iseloomustus Alguspikett pikett kalle, vasak kalle, parem Üleminek olemasolevale 0+09,72 0+19,72 2,4% 4,4% kahepoolsele kaldele Kahepoolne 2,5% 0+19,72 1+32,74 2,5% 2,5% Üleminek olemasolevale 1+32,74 1+42,74 2,0% 5,2% kahepoolsele kaldele Plaaniliselt on asub projektlõik sirgel. Lõigul saavutatakse projektikohane katte laius ligikaudu 1:20 kiiludega. Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Kavandatav lõik asub Tartu maakonnas Luunja vallas Põvvatu külas (vt joonis 1.1, ptk 1). Olemasolev Vanamõisa sild on 1-avaline lihttalasild, mille avaehituse moodustab raudbetoonist plaat. Silda iseloomustavad tehnilised näitajad on toodud tabelis 4.1: Tabel 4.1 Olemasoleva Vanamõisa silla tehnilised näitajad Olemasolev Parameeter olukord Sõidutee laius 7,0 m Silla kogulaius 8,9 m Silla arvutusliku ava pikkus 5,1 m Silla pikkus* 11,95m Ehitusaasta** 1930 Projekteeritud kandevõime** N-10/NG-60 * kaldasammaste tagaseintest mõõdetuna ** sildade registri põhjal Sild asub plaanigeomeetriliselt sirglõigul. Enne silda ca 75 m kaugusel paikneb Vanamõisa bussipeatus. Peale silda vasakul ca 40 m kaugusel sillast on mahasõit Ojasilla kinnistule. Sillast ligikaudu 15 m jõest ülesvoolu asub ~4,15 m laiune kergliiklustee sild, mille avaehituse moodustab terastoru läbimõõduga ~ 4,11 m. Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete põhjal oli T22251 Põvvatu - Luunja lõigu km 0-2,5 liikluskoormus 819 sõidukit ööpäevas (sh 1% raskeliiklust). Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse andmetel jääb lähim elu - või ühiskondlik hoone projektiga ette nähtud tegevustest ligikaudu 14 m kaugusele (vt joonis 4.1 ja 4.2). Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ei jää projektiga kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ühtegi kultuurimälestist. Lähim mälestis Luunja mõisa alleed, 19. saj. (registri kood 7205) jääb kavandatavast tegevusest üle 1,5 km kaugusele. Keskkonnaregistri andmetel jääb lähim pärandkultuuri objekt (Vanamõisa kõrts) rekonstrueeritavast sillast ja teelõigust ligikaudu 14 m kaugusele (vt joonis 4.1 ja 4.2). Kavandatav tegevus jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 4.3). Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev (PRK0052771) jääb projektiga ette nähtud rekonstrueeritavast teelõigust ca 250 m kaugusele ning puurkaevule on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala. Kavandatav tegevus ristub Kitseojaga (VEE1045900), millele on kehtestatud 100 m ulatuses ranna või kalda piiranguvöönd, 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd, 10 m ulatuses veekaitsevöönd ning 4 m ulatuses kallasrada. Maaparandussüsteemide registri andmetel kuulub Kitseoja riigi poolt korrashoitav ate ühiseesvoolude hulka (KITSEOJA, maaparandussüst. kood 2104590020000). Samuti jäävad kavandatava tegevuse lähedusse OJAKÜLA (maaparandussüst. kood 2104590020040) ja PAPISAARE Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang (maaparandussüst. kood 2104590020010 ja 2104590020060) maaparandusehitise reguleerivad võrgud (vt joonis 4.1). Kehtiva Luunja valla üldplaneeringu 4 „Keskkonnatingimuste“ kaardi ja Tartu maakonnaplaneeringu 5 „Põhijoonise“ järgi ei jää kavandatava tegevuse mõjupiirkonda rohevõrgustiku alasid ega väärtuslikke maastike. Luunja valla üldplaneeringu alusel jääb sillast umbes 100 m kaugusele planeeritud väärtuslik põllumaa (vt joonis 4. 4). Keskkonnaregistri andmetel jääb lähim registreeritud kaitsealune liik kavandatavast tegevusest üle 1,3 km kaugusele. Kaitsealuseks liigiks on III kaitse kategooriasse kuulu v tiigikonn (KLO9118731). Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Anne loodusala, RAH0000003) jääb kavandatavast tegevusest üle 4 km kaugusele ning lähim looduskaitsealune ala (Luunja m õisa park, KLO1200244) jääb enam kui 1,5 km kaugusele. Lähim vääriselupaik (VEP nr.141078) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 2,1 km kaugusele. Tulenevalt kavandatava tegevuse olemusest ning piisavast kaugusest looduskaitselistest objektidest, ei ole põhjust eeldada ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna looduskaitselistele objektidele. Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide, pärandkultuuri objekti ja lähima hoone suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 4 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1 5 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Vaade rajatava uue silla asukohale, olemasolevale kergliiklusteele (fotol vasakul) ning lähimale ühiskondlikule hoonele/pärandkultuuri objektile (Vanamõisa kõrts, taamal). Allikas: Hendrikson & Ko, 08.04.2020 Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse ala põhjavee looduslik kaitstus ning paiknemine lähima puurkaevu suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 14 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.4 Väljavõte kehtivast Luunja valla üldplaneeringust, „Keskkonnatingimused“ kaardilt. Projektiala on tähistatud punase noolega. Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva silla ja teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil läbi õnnetuste ohu vähendamise inimese tervisele ka soodne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 Vanamõisa sild asub Luunja vallas, kus Luunja Vallavolikogu kehtestas 26. juuni 2008.a määrusega nr 8 -1 Luunja valla üldplaneeringu. Seletuskirja alusel riigi maanteede võrgus muudatusi ei kavandata. Jätkata tuleb töid teekatete kvaliteedi parandamisel ja liikluse ohutumaks muutmisel teede sõlmpunktides. Olemasolevad avalikud teed kuuluvad säilitamisele ja parendamisele. Seega võib öelda, et kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Tulenevalt kavandatava tegevuse mahust ja iseloomust ei too projekt kaasa olulisi muutusi piirkonna maakasutuses. Projektiga ei halvendata oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt. Oluline mõju maakasutusele puudub. 5.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ei jää projektiga kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ühtegi kultuurimälestist. Lähim mälestis Luunja mõisa alleed, 19. saj. (registri kood 7205) jääb kavandatavast tegevusest üle 1,5 km kaugusele. Tulenevalt kavandatava tegevuse olemusest ning piisavast kaugusest kultuurimälestistest, ei ole põhjust eeldada ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna kultuurimälestistele. Keskkonnaregistri andmetel jääb lähim pärandkultuuri objekt (Vanamõisa kõrts) rekonstrueeritavast sillast ja teelõigust ligikaudu 14 m kaugusele (vt joonis 4.1 ja 4.2, ptk 4). Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 16 keskkonnamõjude eelhinnang on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 6 . Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist. 5.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev (PRK0052771) jääb ca 250 m kaugusele ning puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatuses hooldusala (vt joonis 4. 3, ptk 4). Kavandatava tegevusega ei ole puurkaevu hooldusalal tegevusi ette nähtud, seega võib eeldada, et puurkaevudele ei kaasne olulist ebasoodat mõju. Kavandatav tegevus paikneb terves ulatuses nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.3, ptk 4). Seega on väga oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ning veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Vastavalt projekti seletuskirjale rajatakse sõidutee paremale poolele sademevete kogumiseks kraav/küna. Läbi asfaldi tunginud vesi juhita kse salaojadega pealesõiduplaadile ning sealt dreenkihi kaudu muldest välja. Salaojad rajatakse epoksiidiga segatud graniitkillustikust fr 12/16. Pinnavee ära juhtimiseks on silla eel ja järel nõlvadele ette nähtud rennid. Rennide põhja laius on 0,5 m, kon struktsiooniks betoonvuugiga munakivikindlustus geotekstiilil. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 7. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on väike (vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete põhjal oli T22251 Põvvatu - Luunja lõigu km 0-2,5 liikluskoormus 819 sõidukit ööpäevas, sh 1% raskeliiklust), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Kavandatav tegevus ristub Kitseojaga (VEE1045900, vt joonis 4.1 ptk 4), millele on kehtestatud 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd. Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele, seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki. Stricto Project OÜ poolt koostatud töömahtude loetelus (vt Lisa 1) on loet letud projektiga kavandavate tööde kirjeldused ja nendega kaasnevad mahud. Planeeritavate mullatööde 6 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur 7 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang käigus kaevandatakse veekogust ehituseks sobimatut pinnast (sängi süvendamine) mahuga 44 m 3 . Jõesängi puhul nähakse tagasitäidet kohaliku pinnasega mahus 62 m 3 . Silla kandekonstruktsioonide puhul kasutatakse raudbetooni – vundamendi (taldmiku) rajamiseks mahus 28,4 m 3 , kaldasamba (külgtiiva) rajamiseks 17,3 m 3 ning kaldasamba (seina) puhul 32,7 m 3 . Jõepõhja ja -nõlvade kindlustustööde puhul on arvestatud mahuks umbes 38,4 m 3 . Kokkuvõtvalt kaevandatakse projekti raames jõesängist ligikaudu 44 m 3 pinnast ning paigutatakse ehtistööde käigus jõesängi tagasi 62 m 3 süvenduspinnast. Jõepõhja ja -nõlvade kindlustamisega paigutatakse veekogusse 38,4 m 3 tahkeid aineid. Seega saab järeldada, et ette nähtud süvendamise ning veekogusse paigutatavate tahkete ainete mahud jäävad oluliselt alla KeHJS § 6 lg 1 loetletud mahtude (500 m 3 ) ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Veeseaduse § 196 alusel tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida järgmiste tegevuste korral: ◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5 –100- kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine; ◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul; ◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine. Seega tuleb antud juhul taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Vee-elustiku kaitseks tuleks silla ehitustööd kavanda suvisele madalvee perioodile (juunist septembri lõpuni), vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. Kitseoja kuulub täiendavalt maaparandussüsteemide registri andmetel riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka (KITSEOJA, maa parandussüst. kood 2104590020000) ning kavandatava tegevuse lähedusse jäävad OJAKÜLA (maaparandussüst. kood 2104590020040) ja PAPISAARE (maaparandussüst. kood 2104590020010 ja 2104590020060) maaparandusehitise reguleerivad võrgud. Projekt on kooskõlastatud Põllumajandusametiga. Ülal kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole ka kavandatava tegevusega alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist põhja- ja pinnaveele. 5.4. MÜRA Projektiga kavandatakse olemasoleva Vanamõisa silla (nr 577) asemele uue silla rajamist koos 133 m pikkuse uue asfalteeritud teelõigu lisamist. Kavandatud tegevusega ei nihku sõidutee lähimale elu- või ühiskondlikule hoonele ega muudele müratundlikele objektidele lähemale, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- või ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 18 keskkonnamõjude eelhinnang 5.5. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Ehituse järgselt oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut lähima elu- või ühiskondliku hoone (Vanamõisa kõrtsi) territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.6. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega ei nähta ette valgustuse lisamist. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti lähima elu- või ühiskondliku hoone (Vanamõisa kõrtsi) läheduses. 5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iselo omust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.8. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinem ist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ◼ Kuna projektiga toimub veekogu süvendamine, tahkete ainete uputamine ning süvenduspinnase tagasi paigutamine (kõikide tegevuste puhul jäävad mahud alla 100 m 3 ), tuleb taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist, vastavalt veeseaduse § 196 (vt ptk 5. 3). ◼ Silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda elu- või ühiskondlikule hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valiku ga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Elu- või ühiskondlikute hoonete läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalid e lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäät mete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 20 keskkonnamõjude eelhinnang LISA 1 MAHUTABEL Projekti nimi: Kadaka tee 4, Tallinn 10621 [email protected] Registrikood: 12175455 Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva MTR nr: EEP003350 EPE001058 Vanamõisa silla põhiprojekt ELK000047 Kuupäev: TÖÖMAHTUDE LOETELU 19.12.2019 Projekti nr: Staadium: Tähis: Teostas: Martti Kelindeman Kontrollis: Andreas Papp S1915-3 Põhiprojekt 8-001 Nr. Muudatus Muutja Kuupäev 1 ÜLDISED Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 10201 Proovivõtt ja katsetamine kogusumma 1 10202 Load, kindlustutsed kogusumma 1 10203 Infotahvlid kogusumma 1 10204 Tööpiirkonna korrashoid kogusumma 1 10206 Tööohutus kogusumma 1 10207 Keskkonnanõuded kogusumma 1 10208 Kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaan kogusumma 1 10210 Ajutised tööd sh töövõtja objektikontor kogusumma 1 10211 Tööde mõõdistamine ja märkimistööd kogusumma 1 10212 Konsultatsioonid projekteerijaga kogusumma 1 10213 Tööjooniste koostamine kogusumma 1 10215 Muud tööd kogusumma 1 KOKKU ÜLDISED 0 2 EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 20101 Ettevalmistustööd kogusumma 1 20206 Üksikpuude langetamine tk 1 20212 Teemaa-ala puhastamine m2 4524 20301 Liiklusmärgi eemaldamine tk 4,0 20305 Tähispostide eemaldamine tk 5,0 20313 Äärekivide lammutamine m 22,8 20317 Torupiirde eemaldamine (olemasolev piire sillal) m 22,8 Konstruktsioonide lammutamine (vana 20318 m3 170 Vanamõisa silla täielik lammutamine). KOKKU ETTEVALMISTAMINE 0 Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 21 keskkonnamõjude eelhinnang 3 MULLATÖÖD Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 30101 Kasvupinnase eemaldamine (hkesk= 5 cm) m3 70 30103 Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine m3 1218 Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine (sängi 3 30103 m 44 süvendamine) 30201 Kraavide puhastamine (säng) m 98 30301 Truupide puhastamine m 9,2 30501 Dreenkiht (hmin= 30 cm) m2 1310 30501 Dreenkiht (hmin= 20 cm) (mahasõidud) m2 25,0 Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest 30402 m3 371 (peenliiv katendis+astmed+silla kaevik) 30403 Astmete lõikamine m 3 22,0 Oleva mulde pealispinna planeerimine ja 30603 m2 1604 tihendamine 30608 Lubjakivikillustik geotekstiilil (kraavi põhi) m2 73,2 30612 Erosioonikaitse vahendid (matid) m2 56,2 KOKKU MULLATÖÖD 0 4 KATEND Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 40101 Olemasoleva katendi freesimine (hkesk= 9 cm) m2 807 40106 Hinnamuutus freesitava kihi paksuse muutusest 1 cm/m2 Paekivi killustikust alus (fr. 32/63, kiilutud fr. 40501 m2 1183 12/16 mm), h=25 cm Paekivi killustikust alus (fr. 32/63, kiilutud fr. 40501 m2 26,3 12/16 mm), h=20 cm (mahasõidul) Paekivi killustikust alus (fr. 16/32), h=20 cm 40501 m2 90 (pealesõiduplaadi all) Paekivi killustikust alus (fr. 16/32), h=20 cm 40501 m2 77 (taldmiku all) Tardkivi killustikust alus (fr. 16/32), hkeskm=56 cm 40501 m2 125 (pealesõiduplaadi peal) Kruntimine bituumenkrundi või 42001 m2 1088 bituumenemulsiooniga (kulunorm 0,2 l/m2) 43002 Asfaltbetoon AC 16 surf, h=4 cm m2 1088 43002 Asfaltbetoon AC 16 surf, h=5 cm m2 27 43003 Asfaltbetoon AC 20 base, h=5 cm m2 1094 Peenarde kindlustamine (purustatud kruusast fr. 44501 m2 217,9 0/32 mm), h=9 cm Peenarde kindlustamine (purustatud kruusast fr. 44501 m2 12,1 0/32 mm), h=5 cm 45001 Betoonäärekivid 800 x 150 x 290 mm m 8,6 KOKKU KATEND 0 Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 22 keskkonnamõjude eelhinnang 5 TRUUBID JA VEEVIIMARID Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 51007 Truubi otste kindlustamine tk 2,0 Sademevete voolurennid, munakivid d10-15 cm 50802 m 15,9 geoekstiilil NGS 2 betoonvuugiga KOKKU TRUUBID JA VEEVIIMARID 0 6 KONSTRUKTSIOONID Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 60201 Geodeetiline märkimine objekt 1 60202 Süvendi kaevamine m3 580 60206 Süvendi tagasitäide m3 587 Süvendi tagasitäide (sängi tagasitäide kohaliku 60206 m3 62 pinnasega) 60406 Raudbetoon vundament (taldmik) m 3 28,4 60408 Raudbetoon kaldasammas (külgtiivad) m3 17,3 60408 Raudbetoon kaldasammas (sein) m 3 32,7 60409 Raudbetoon tekiplaat m3 22,9 60411 Raudbetoon pealesõiduplaat m3 22,6 60405 Betoonpinna hüdrofoobiv impregneerimine m2 47,4 60802 Hüdroisolatsioon, süsteem 2 m2 70,2 60805 Hüdroisolatsiooni kaitsekiht, AC 8 surf, 3 cm m2 66,6 60806 Võõp hüdroisolatsioon m2 319 60904 Pinnaalune dreen m 10,8 Muud kindlustustööd (jõepõhi ja -nõlvad) 61205 m2 192 munakivid d10-15 cm geotekstiilil NGS 2 Nõlvade kindlustamine (koonused ja veerenni 61206 ümbritsev kindlustus) munakivid d20-25 cm m2 198,1 geoekstiilil NGS 2 betoonvuugiga (tegelik maht) 61610 Liitekohtade täitmine (asfaldivuuk) m 18,0 61610 Liitekohtade täitmine (servaprussi serv) m 29,5 61001 Sõidutee piire H2W3 jm 32,0 61005 Piirde üleminekud tk 4,0 KOKKU KONSTRUKTSIOONID 0 7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 70202 Teemärgistus termovaluplastikuga m2 10,6 70401 Ühepoolne põrkepiire, ohjeldamise tase N2W5 m 100,1 70405 Ankurdatav mahaviik ( l- 12 m) tk 3 70405 Ankurdatav mahaviik ( l- 7,6 m) tk 1 70501 Tähispost tk 4 70502 Tähispost piirdel tk 5 70901 Ajutine liikluskorraldus kogusumma 1 KOKKU LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 0 Riigitee nr 22251 Põvvatu - Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla projekti 23 keskkonnamõjude eelhinnang 8 TEHNOVÕRGUD Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 80212 Kaabli jätkumuhv tk 4,00 Ol. olevate kaablite kaitsmine (paigaldamine 80213 jm 17,15 poolitatavasse torusse) ja vajadusel langetamine 80215 Kontrollitoimingud objekt 1,00 KOKKU TEHNOVÕRGUD 0 9 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 90201 Muru kasvualuse rajamine ja külv m2 993 KOKKU MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD 0 10 TALIHOOLE Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 KOKKU TALIHOOLE 0 KÕIK KOKKU 0 Ettenägemata tööd 10% 0 Kokku koos ettenägemata töödega 0 Käibemaks 20% 0 KOKKU 0 Märkused: 1. Esitatud töödemahud on teoreetilised, st need on mõõdetud jooniste alusel ehitustarindi geomeetrilistest mõõtmetest lähtuvalt (materjalid on arvestatud paigaldatuna ja tihendatuna). 2. Kõik mahud tuleb tööde käigus täpsustada. 3. Objektil võib esineda tundmatuid maa- aluseid kommunikatsioone (elektri-, side-, veevõrgud ja muud rajatised), mis võivad suurendada tööde mahtusid ja tööde maksumust. 4. Käesolev töödekirjelduste loetelu on koostatud 2019.02.18 versiooni järgi. 5. Summad on käibemaksuta. LISA 2 VANAMÕISA SILLA ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS (STRICTO PROJECT OÜ TÖÖ NR: S1915-3, ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS SEISUGA 19.12.2019) LISA 3 VANAMÕISA SILLA PIKILÕIGE (STRICTO PROJECT OÜ TÖÖ NR: S1915-3, ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS SEISUGA 19.12.2019) OTSUS 28.04.2020 nr 15-7/20/144 Riigitee 22251 Põvvatu–Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla ümberehitamise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigiteele 22251 Põvvatu–Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla ümberehitamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõike 2 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Projekti eesmärgiks on riigitee 22251 Põvvatu-Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla (nr 577) asemele uue silla ehitamine, mis suudab kanda kaasaegseid koormuseid, ning sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 punkt 10, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8. Projekt näeb ette pinnase väljakaevet ning tagasitäidet Kitseoja jõe sängist. Seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 2 2, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, EhS § 2 lõike 6, § 42 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015. a käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, Otsustan: 1. Jätta algatamata riigitee 22251 Põvvatu-Luunja km 1,966 asuva Vanamõisa silla ümberehitamise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud) toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 2 2. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid: 2.1.Kuna projektiga toimub veekogu süvendamine, tahkete ainete uputamine ning süvenduspinnase tagasi paigutamine (kõikide tegevuste puhul jäävad mahud alla 100 m3), tuleb taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist, vastavalt veeseaduse § 196 (vt ptk 5.3). 2.2.Silla ehitustööd teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. 2.3.Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. 2.4.Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda elu- või ühiskondlikule hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 2.5.Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Elu- või ühiskondlikute hoonete läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 2.6.Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. 2.7.Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. 2.8.Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 2.9.Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. 3. Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine. 4. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna. 5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuhil Tiit Vunkil lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates. 3 Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk juhataja keskkonnatalitus Lisa. KMH eelhinnang 22251 Vanamõisa sild eelhinnang 09.04.2020
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel