dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 28. aprill 2020
Viit
1-19/20/20818-1
Registreeritud
28. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-19 Märgukirjad ja selgitustaotlused
Toimik
1-19/2020
Vastutaja
Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
Lahendamise tähtaeg
28. aprill 2020

Failid

  • 📎1.15-520202331-2 24.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc321 KB

Sisu (failidest)

Mailis Kullerkupp - Jõekaar [email protected] Meie 24.04.2020 nr 1.15-5/2020/2331-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud Mailis Kullerkupp - Jõekaar Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole, et saada seisukoht Rapla maakonna lubja- ja dolokiviga varustuskindluse tagamise osas perioodil 2020 kuni 2030. Viitasite oma kirjas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele (edaspidi MSVS) § 2 lg 2 p 1. Olete oma kirjas märkinud, et kuna MKM teostab teenistuslikku järelevalvet Maanteeameti ja Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) tegevuse üle, siis peate põhjendatuks, et MKM on pädev vastama Teie küsimustele EGT koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ (edaspidi Raplamaa aruanne) esitatud väidete ja Maanteeameti vajaduste kohta. Juhime tähelepanu asjaolule, et EGT on MKM hallatav riigiasutus, kellel on oma põhimääruse kohaselt pädevus ja eesmärk koostada maavarade kvaliteedi ja varude eksperthinnanguid ja nõustada riigiasutusi. MKM ei pea vajalikuks seada kahtluse alla EGT pädevust eksperthinnanguid koostada. MKM tellis ülalpoolnimetatud töö EGTlt 2018.aastal. Töö eesmärgiks oli lisaks Harjumaa ja Pärnumaa maakondade uuringule ka Rapla maakonna ehitusmaavarade ressursi kaevandamise ja kasutamise võimaluste ning varustuskindluse hindamine kuni aastani 2030 ja perspektiiviga kuni 2050. See info on vajalik teavitamaks avalikkust aegsasti ehitusmaavarade kaevandamise vajalikkusest ja võimalikust planeerimisest, mis ühtlasi aitab kiirendada kaevandamise loa taotluste menetlemise protsessi. Töö tulemus peab andma riigile vajaliku teabe, mille alusel saab otsustada ehitusmaavarade kaevandamise lubade andmise ning täiendavate geoloogiliste uuringute tegemise vajaduse üle. Alljärgnevalt toome ära vastused Teie poolt esitatud küsimustele, millele palusite selget ja põhjendatud vastust: 1) Kas Rapla maakonna ehituslubjakivi (killustik) varustuskindluse tagamisel perioodil 2020 kuni 2030 saab ühtemoodi arvestada ehituslubjakivi (kood 0803), ehitusdolokiviga (kood 0903) ja tehnoloogilise lubjakiviga (kood 0802)? Karbonaatseid kivimeid ehk paekivi jaotatakse lubjakiviks ja dolokiviks keemilise koostise järgi. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Karbonaatsete kivimite koostis on varieeruv ja seotud nende geneesiga. Ordoviitsiumi ja Siluri ladestute karbonaatsete kivimite avamusala on Eestis piiratud ning levib Pärnu-Peipsi joonelt põhja suunas. Avamusala piires tervikuna sobib ehitusmaterjaliks vaid valitud lademete ja kihistute karbonaatne kivim ning konkreetse leiukoha maavara detailsed omadused on määratletavad vaid geoloogilise uuringu käigus. Ehituskillustikku saab teha nii lubjakivist kui ka dolokivist, aga määravaks osutub nende kivimite koostis ja lasumistingimused. Ehituslubjakivi, ehitusdolokivi ja tehnoloogiline dolokivi on kasutatavad ehituskillustiku tootmiseks, kui on määratud kivimi purunemis- ja külmakindlus ning need näitajad vastavad standardite nõuetele. Olulisemad kvaliteedinäitajad paekivist saadud ehituskillustiku klassi määramiseks on purunemiskindlus (LA kategooria) ja külmakindlus (F), mis määratakse standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 alusel. Need nõuded paekivist saadavale ehituskillustikule on esitatud ka keskkonnaministri määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/119122018028). Ehituskillustiku klass (I-IV) oleneb killustiku tootmiseks kasutatava kivimi omadustest. Uurimistöö aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ (edaspidi Raplamaa aruanne) on põhilised nõuded ehituskillustikule esitatud tabelis 2 (https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla- parnu/raplamaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020.pdf Tuleb märkida, et ehituslubjakivi (killustikuna) varust sobib kõrgema klassi teede ja linnatänavate ehitamiseks ca 20…30 % üldvarudest ja madalama klassi teedele ca 80%. Seetõttu on varustuskindluse hindamisel vaja arvestada nii varu kvaliteeti kui ka tee-ehituseks vajamineva materjali kvaliteeti. 2) Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, palume näidata, millises ulatuses (maht tonnides aasta kohta) saab ehituslubjakivi (killustik) varustuskindluse tagamisel arvestada ehituslubjakiviga (kood 0803), ehitusdolokiviga (kood 0903) ja tehnoloogilise lubjakiviga (kood 0802)? Nii nagu ka Raplamaa aruande töö lähteülesanne ette nägi, võeti töö tegemiseks vajalikud algandmed ehitusmaavarade maardlate, mäeeraldiste, kaevandamismahtude, geoloogiliste uuringute ja nende taotluste ning kaevandamisloa taotluste kohta keskkonnaregistri maardlate nimistust. Ressursi leviku ja kaevandamisvõimaluste kirjeldamiseks, maavara kvaliteedi hindamiseks ning varustuskindluse arvutamiseks kasutati täiendavalt Eesti Geoloogiateenistuse Geoloogiafondi materjale (aruanded, kaardid jm faktiline materjal) ja geoloogilise kaardistamise andmeid. Kõikide seni uuritud maavarade varu on arvele võetud keskkonnaregistri maardlate nimistus, mille alusel on Raplamaa aruandes tabelis 13 esitatud lubja- ja dolokivimaardlates olevate mäeeraldiste varustuskindlus kaevandatava varuga Rapla maakonnas seisuga 21.10.2019. Riigiteede ehitus- ja remonditöödeks on põhiline nõudlus II ja III klassi ehituskillustiku järele, mida paekivi puhul saab toota ainult kõrgemargilisest ehituslubjakivist ja kõrgemargilisest ehitusdolokivist (Raplamaa aruanne, lisa 4). Maardlate nimistus ei ole eraldi välja toodud kõrgemargilise ja madalamargilise ehituspaekivi (0803, 0903) varu (ka tabelis 13 on need andmed kokku võetud); varustuskindluse arvutamisel võetakse seda ikkagi arvesse, sest varustuskindlust arvutatakse olemasolevate kaevandamislubade põhjal, kuhu on varud vastavalt madalamargilisena ja kõrgemargilisena märgitud. 3) Kas MKM nõustub, et Rapla maakonna ehituslubjakivi (killustik) varustuskindlus perioodiks 2 (5) 2020 kuni 2030 on tagatud? Esmalt märgime, et ehituslubjakivi ei kasutata ainult killustikuna riigiteede ehitamisel, vaid ka tsemenditööstuses ja üldehituses. Raplamaa aruandes on EGT uurimistöö tulemusena jõudnud seisukohale, et Rapla maakonnas on ehitusotstarbeliste karbonaatsete kivimite varu rahuldaval tasemel madalama kvaliteediga IV klassi ehituskillustiku tootmiseks, kuid rahuldavaks ei saa lugeda varustuskindlust kõrgemargilise ehituspaekiviga aastani 2030, millest saab toota III klassi ehituskillustikku. 4) Kui vastus kolmandale küsimusele on eitav, palume näidata, millises ulatuses on ehituslubjakivi (killustiku) varustuskindlustus Rapla maakonnas perioodil 2020 kuni 2030 tagamata. Raplamaa aruandes on EGT esitanud seisukohad geoloogilise kaardistamise ja geoloogiliste uuringute käigus saadud andmete põhjal. Kuna aastast 2024 kasvab Maanteeameti vajadus III klassi ehituskillustiku järele riigiteede ehitus- ja hooldustöödeks, siis Rapla maakonna olulisemates lubjakivimaardlates (Lubja, Reinu ja Sutlema) kaevandamiseks antud paekivivarust kokku hinnanguliselt ligikaudu 60% ei taga kivimite omaduste tõttu ehituskillustiku tootmist purunemiskindluse kategooriaga LA30. Nende maardlate geoloogilise ehituse põhjal on võimalik väita, et maardlate paekivist saadav lubjakivikillustik on põhiliselt purunemiskindlusega LA35 või veelgi madalama kvaliteediga ja kasutatav ainult täitematerjaliks. Purunemiskindlusega LA30 ja LA35 toodetava killustiku koguste suhe on ligikaudu 1:5. Kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindluse probleem Raplamaal vajab kiiret lahendust, kuna kvaliteetne materjal on vajalik Tallinn-Pärnu 2+2 maantee Rapla maakonna lõikude ehitusel 2024- 2030 ja Rail Baltic seotud teede ja ristmike ehitusel 2020-2025. Killustiku vedu teistest regioonidest (> 50 km) või import oleks kahjulik nii majanduslikult kui keskkonnahoiu aspekte silmas pidades. Tallinn-Pärnu 2+2 maantee ehitus on kavandatud Vabariigi Valitsuse 09.01.2020 korraldusega nr 5 kinnitatud riigiteede teehoiukavas 2020-2030 (lisad 2 ja 4): https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Yldine/riigiteede_teehoiukava_2020-2030.pdf. Pika elueaga teede ehitamine eeldab kvaliteetsete materjalide kasutamist ja kohati suuremaid mahte/kihipaksusi. Täiendav materjal on vajalik riikliku programmi „Kruusateed tolmuvabaks“ maakonna objektide väljaehitamiseks aastaks 2030. 5) Kas MKM nõustub, et alates 2024. aastast kasvab Maanteeameti vajadus III klassi ehituskillustiku järele riigiteede ehitus- ja hooldustöödeks Rapla maakonnas? Jah. Raplamaa aruande lisas 4 on esitatud Maanteeametilt saadud andmed ehitus- ja remonditööde materjalide keskmiste mahtude kohta maakonnas aastatel 2020–2030. Maanteeamet on saatnud andmed EGT-le 27.06.2019, mille järgi on Pärnu ja Rapla maakonna teedeehituse mahud oluliselt suuremad, võrreldes varasemate prognoosidega, kuna Vabariigi Valitsus on oma 2019–-2023 tegevusprogrammis seadnud eesmärgiks Tallinn-Pärnu, Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu põhimaanteede neljarealiseks ehitamise ning muuta arvestatava kasutusega kruusateed tolmuvabaks aastaks 2030 (p. 14.3 ja 14.2): https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019- 2023_esitatud_300519.pdf Rapla- ja Pärnumaa ehitusmaterjalide vajaduse järsk tõus aastatel 2021–2025 tuleneb ka Rail Baltic trassi ehitusest. Tõenäoliselt toimub samal ajal ka Tootsi tuulepargi teede ja Rail Baltic kohalike jaamade (Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Kilksama, Häädemeeste) ning vajalike juurdepääsuteede ehitamine. Kuna ehitusmaavarade levik ei jälgi maakondade piire, siis tuleb riigile oluliste infrastruktuuride ehitamisel varustuskindluse tagamiseks arvesse võtta ka 3 (5) maakonnaülest ehitusmaavarade liikumist. 6) Kui vastus viiendale küsimusele on jaatav, palume näidata, milliseid Rapla maakonnas asuvaid riigiteid kavatsetakse perioodil 2020 kuni 2030 ehitada ja hooldada (riigitee nimetus, ehitatava või hooldatava riigiteelõigu pikkus, tööde üldine kirjeldus ning eeldatavalt ehitus- ja hooldustöödeks vajamineva ehituskillustiku kogus ehitava või hooldatava riigiteelõigu lõikes). Rapla maakonna riigiteede ehitus- ja remondimaterjalide 2020-2030 indikatiivsed mahud ja kvaliteedi nõuded on kirjeldatud EGT aruandes lk 127 ja 151. 2021-2030 aastate kohta ehitus- ja remondiobjektide täpsemad mahud ja projektid täna puuduvad. Iga järgneva aasta projektid valmivad reeglina eelneva aasta sügis-talvel vahetult enne ehitushanke väljakuulutamist. Raplamaa riigiteede ehitus- ja remondiobjektide lähiaastate plaaniga saab tutvuda Maanteeameti kodulehel: https://www.mnt.ee/et/ehitusprojektid-kaart. Raplamaa riigiteede rekonstrueerimisobjektid ja tolmuvabade katete ehitusobjektide 2020-2023 nimekirjad on leitavad siit: https://www.mnt.ee/et/tee/teehoiukava-aastateks-2020-2030. 7) Kas MKM-i arvates tuleb Rapla maakonna ehituslubjakivi (killustik) varustuskindlustuse tagamisel perioodil 2020 kuni 2030 lähtuda ehituslubjakivi (killustik) ehituslubjakivi (killustik) erinevatest markidest (nt kõrgemamargiline ehituslubjakivi ja madalamargiline ehituslubjakivi)? Jah. Lubade menetlustes arvutatakse alati varustuskindlust ja lubjakivi puhul arvestatakse kõrgemargiline ja madalamargiline lubjakivi eraldi. Need andmed on kokku võetud nii nagu eespool p 2 vastatud. 8) Kui vastus seitsmendale küsimusele on jaatav, siis palume selgitust, miks Raplamaa aruanne ei näita mäeeraldiste varustuskindlustust (tabel 13, lk 119) ja ehitusmaavara vajadusi (tabel 15, lk 127) erinevate markide lõikes. Ühtlasi palume sellisel juhul näidata Maanteeameti, Rail Baltica ehitustrassi, Edelaraudtee AS-i ja kohalike omavalitsuse vajadused ehituslubjakivi (killustik) järgi erinevate markide lõikes (maht tonnides aasta kohta). Vastavalt lähteülesandes püstitatud eesmärkidele on EGT töö informatiivne, mitte siduv, ning varustuskindluse analüüs tehakse alati sõltuvalt taotletavast alast. Täielikku vajadust kvaliteedi klasside lõikes prognoosida ei saa, kuivõrd sellist koondanalüüsi pole tehtud. Veel kasutamata maardlate osas on tõenäoliselt vajalik geoloogiliste andmete täpsustamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika asekantsler Lisaadressaadid: Maanteeamet Keskkonnaministeerium 4 (5) Ene Jürjens 625 6327 [email protected] 5 (5)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel