Mailis Kullerkupp - Jõekaar
[email protected] Meie 24.04.2020 nr 1.15-5/2020/2331-2
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Mailis Kullerkupp - Jõekaar
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole, et saada
seisukoht Rapla maakonna lubja- ja dolokiviga varustuskindluse tagamise osas perioodil 2020
kuni 2030. Viitasite oma kirjas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seadusele (edaspidi MSVS) § 2 lg 2 p 1.
Olete oma kirjas märkinud, et kuna MKM teostab teenistuslikku järelevalvet Maanteeameti ja
Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) tegevuse üle, siis peate põhjendatuks, et MKM on pädev
vastama Teie küsimustele EGT koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja
kasutamine Rapla maakonnas“ (edaspidi Raplamaa aruanne) esitatud väidete ja Maanteeameti
vajaduste kohta. Juhime tähelepanu asjaolule, et EGT on MKM hallatav riigiasutus, kellel on oma
põhimääruse kohaselt pädevus ja eesmärk koostada maavarade kvaliteedi ja varude
eksperthinnanguid ja nõustada riigiasutusi. MKM ei pea vajalikuks seada kahtluse alla EGT
pädevust eksperthinnanguid koostada.
MKM tellis ülalpoolnimetatud töö EGTlt 2018.aastal. Töö eesmärgiks oli lisaks Harjumaa ja
Pärnumaa maakondade uuringule ka Rapla maakonna ehitusmaavarade ressursi kaevandamise ja
kasutamise võimaluste ning varustuskindluse hindamine kuni aastani 2030 ja perspektiiviga kuni
2050. See info on vajalik teavitamaks avalikkust aegsasti ehitusmaavarade kaevandamise
vajalikkusest ja võimalikust planeerimisest, mis ühtlasi aitab kiirendada kaevandamise loa
taotluste menetlemise protsessi. Töö tulemus peab andma riigile vajaliku teabe, mille alusel saab
otsustada ehitusmaavarade kaevandamise lubade andmise ning täiendavate geoloogiliste uuringute
tegemise vajaduse üle.
Alljärgnevalt toome ära vastused Teie poolt esitatud küsimustele, millele palusite selget ja
põhjendatud vastust:
1) Kas Rapla maakonna ehituslubjakivi (killustik) varustuskindluse tagamisel perioodil 2020 kuni
2030 saab ühtemoodi arvestada ehituslubjakivi (kood 0803), ehitusdolokiviga (kood 0903) ja
tehnoloogilise lubjakiviga (kood 0802)?
Karbonaatseid kivimeid ehk paekivi jaotatakse lubjakiviks ja dolokiviks keemilise koostise järgi.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Karbonaatsete kivimite koostis on varieeruv ja seotud nende geneesiga. Ordoviitsiumi ja Siluri
ladestute karbonaatsete kivimite avamusala on Eestis piiratud ning levib Pärnu-Peipsi joonelt
põhja suunas. Avamusala piires tervikuna sobib ehitusmaterjaliks vaid valitud lademete ja kihistute
karbonaatne kivim ning konkreetse leiukoha maavara detailsed omadused on määratletavad vaid
geoloogilise uuringu käigus. Ehituskillustikku saab teha nii lubjakivist kui ka dolokivist, aga
määravaks osutub nende kivimite koostis ja lasumistingimused. Ehituslubjakivi, ehitusdolokivi ja
tehnoloogiline dolokivi on kasutatavad ehituskillustiku tootmiseks, kui on määratud kivimi
purunemis- ja külmakindlus ning need näitajad vastavad standardite nõuetele. Olulisemad
kvaliteedinäitajad paekivist saadud ehituskillustiku klassi määramiseks on purunemiskindlus
(LA kategooria) ja külmakindlus (F), mis määratakse standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN
1367-1 alusel. Need nõuded paekivist saadavale ehituskillustikule on esitatud ka
keskkonnaministri määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu
kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/119122018028).
Ehituskillustiku klass (I-IV) oleneb killustiku tootmiseks kasutatava kivimi omadustest.
Uurimistöö aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla
maakonnas“ (edaspidi Raplamaa aruanne) on põhilised nõuded ehituskillustikule esitatud tabelis
2 (https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla-
parnu/raplamaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020.pdf
Tuleb märkida, et ehituslubjakivi (killustikuna) varust sobib kõrgema klassi teede ja linnatänavate
ehitamiseks ca 20…30 % üldvarudest ja madalama klassi teedele ca 80%. Seetõttu on
varustuskindluse hindamisel vaja arvestada nii varu kvaliteeti kui ka tee-ehituseks vajamineva
materjali kvaliteeti.
2) Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, palume näidata, millises ulatuses (maht tonnides
aasta kohta) saab ehituslubjakivi (killustik) varustuskindluse tagamisel arvestada
ehituslubjakiviga (kood 0803), ehitusdolokiviga (kood 0903) ja tehnoloogilise lubjakiviga (kood
0802)?
Nii nagu ka Raplamaa aruande töö lähteülesanne ette nägi, võeti töö tegemiseks vajalikud
algandmed ehitusmaavarade maardlate, mäeeraldiste, kaevandamismahtude, geoloogiliste
uuringute ja nende taotluste ning kaevandamisloa taotluste kohta keskkonnaregistri maardlate
nimistust. Ressursi leviku ja kaevandamisvõimaluste kirjeldamiseks, maavara kvaliteedi
hindamiseks ning varustuskindluse arvutamiseks kasutati täiendavalt Eesti Geoloogiateenistuse
Geoloogiafondi materjale (aruanded, kaardid jm faktiline materjal) ja geoloogilise kaardistamise
andmeid.
Kõikide seni uuritud maavarade varu on arvele võetud keskkonnaregistri maardlate nimistus, mille
alusel on Raplamaa aruandes tabelis 13 esitatud lubja- ja dolokivimaardlates olevate mäeeraldiste
varustuskindlus kaevandatava varuga Rapla maakonnas seisuga 21.10.2019. Riigiteede ehitus- ja
remonditöödeks on põhiline nõudlus II ja III klassi ehituskillustiku järele, mida paekivi puhul saab
toota ainult kõrgemargilisest ehituslubjakivist ja kõrgemargilisest ehitusdolokivist (Raplamaa
aruanne, lisa 4). Maardlate nimistus ei ole eraldi välja toodud kõrgemargilise ja madalamargilise
ehituspaekivi (0803, 0903) varu (ka tabelis 13 on need andmed kokku võetud); varustuskindluse
arvutamisel võetakse seda ikkagi arvesse, sest varustuskindlust arvutatakse olemasolevate
kaevandamislubade põhjal, kuhu on varud vastavalt madalamargilisena ja kõrgemargilisena
märgitud.
3) Kas MKM nõustub, et Rapla maakonna ehituslubjakivi (killustik) varustuskindlus perioodiks
2 (5)
2020 kuni 2030 on tagatud?
Esmalt märgime, et ehituslubjakivi ei kasutata ainult killustikuna riigiteede ehitamisel, vaid ka
tsemenditööstuses ja üldehituses. Raplamaa aruandes on EGT uurimistöö tulemusena jõudnud
seisukohale, et Rapla maakonnas on ehitusotstarbeliste karbonaatsete kivimite varu rahuldaval
tasemel madalama kvaliteediga IV klassi ehituskillustiku tootmiseks, kuid rahuldavaks ei saa
lugeda varustuskindlust kõrgemargilise ehituspaekiviga aastani 2030, millest saab toota III klassi
ehituskillustikku.
4) Kui vastus kolmandale küsimusele on eitav, palume näidata, millises ulatuses on ehituslubjakivi
(killustiku) varustuskindlustus Rapla maakonnas perioodil 2020 kuni 2030 tagamata.
Raplamaa aruandes on EGT esitanud seisukohad geoloogilise kaardistamise ja geoloogiliste
uuringute käigus saadud andmete põhjal. Kuna aastast 2024 kasvab Maanteeameti vajadus III
klassi ehituskillustiku järele riigiteede ehitus- ja hooldustöödeks, siis Rapla maakonna
olulisemates lubjakivimaardlates (Lubja, Reinu ja Sutlema) kaevandamiseks antud paekivivarust
kokku hinnanguliselt ligikaudu 60% ei taga kivimite omaduste tõttu ehituskillustiku tootmist
purunemiskindluse kategooriaga LA30. Nende maardlate geoloogilise ehituse põhjal on võimalik
väita, et maardlate paekivist saadav lubjakivikillustik on põhiliselt purunemiskindlusega LA35 või
veelgi madalama kvaliteediga ja kasutatav ainult täitematerjaliks. Purunemiskindlusega LA30 ja
LA35 toodetava killustiku koguste suhe on ligikaudu 1:5.
Kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindluse probleem Raplamaal vajab kiiret lahendust, kuna
kvaliteetne materjal on vajalik Tallinn-Pärnu 2+2 maantee Rapla maakonna lõikude ehitusel 2024-
2030 ja Rail Baltic seotud teede ja ristmike ehitusel 2020-2025. Killustiku vedu teistest
regioonidest (> 50 km) või import oleks kahjulik nii majanduslikult kui keskkonnahoiu aspekte
silmas pidades. Tallinn-Pärnu 2+2 maantee ehitus on kavandatud Vabariigi Valitsuse 09.01.2020
korraldusega nr 5 kinnitatud riigiteede teehoiukavas 2020-2030 (lisad 2 ja 4):
https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Yldine/riigiteede_teehoiukava_2020-2030.pdf. Pika elueaga teede ehitamine eeldab
kvaliteetsete materjalide kasutamist ja kohati suuremaid mahte/kihipaksusi. Täiendav materjal on
vajalik riikliku programmi „Kruusateed tolmuvabaks“ maakonna objektide väljaehitamiseks
aastaks 2030.
5) Kas MKM nõustub, et alates 2024. aastast kasvab Maanteeameti vajadus III klassi
ehituskillustiku järele riigiteede ehitus- ja hooldustöödeks Rapla maakonnas?
Jah. Raplamaa aruande lisas 4 on esitatud Maanteeametilt saadud andmed ehitus- ja remonditööde
materjalide keskmiste mahtude kohta maakonnas aastatel 2020–2030. Maanteeamet on saatnud
andmed EGT-le 27.06.2019, mille järgi on Pärnu ja Rapla maakonna teedeehituse mahud oluliselt
suuremad, võrreldes varasemate prognoosidega, kuna Vabariigi Valitsus on oma 2019–-2023
tegevusprogrammis seadnud eesmärgiks Tallinn-Pärnu, Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu
põhimaanteede neljarealiseks ehitamise ning muuta arvestatava kasutusega kruusateed
tolmuvabaks aastaks 2030 (p. 14.3 ja 14.2): https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-
2023_esitatud_300519.pdf
Rapla- ja Pärnumaa ehitusmaterjalide vajaduse järsk tõus aastatel 2021–2025 tuleneb ka Rail
Baltic trassi ehitusest. Tõenäoliselt toimub samal ajal ka Tootsi tuulepargi teede ja Rail Baltic
kohalike jaamade (Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Kilksama, Häädemeeste) ning vajalike
juurdepääsuteede ehitamine. Kuna ehitusmaavarade levik ei jälgi maakondade piire, siis tuleb
riigile oluliste infrastruktuuride ehitamisel varustuskindluse tagamiseks arvesse võtta ka
3 (5)
maakonnaülest ehitusmaavarade liikumist.
6) Kui vastus viiendale küsimusele on jaatav, palume näidata, milliseid Rapla maakonnas asuvaid
riigiteid kavatsetakse perioodil 2020 kuni 2030 ehitada ja hooldada (riigitee nimetus, ehitatava
või hooldatava riigiteelõigu pikkus, tööde üldine kirjeldus ning eeldatavalt ehitus- ja
hooldustöödeks vajamineva ehituskillustiku kogus ehitava või hooldatava riigiteelõigu lõikes).
Rapla maakonna riigiteede ehitus- ja remondimaterjalide 2020-2030 indikatiivsed mahud ja
kvaliteedi nõuded on kirjeldatud EGT aruandes lk 127 ja 151. 2021-2030 aastate kohta ehitus- ja
remondiobjektide täpsemad mahud ja projektid täna puuduvad. Iga järgneva aasta projektid
valmivad reeglina eelneva aasta sügis-talvel vahetult enne ehitushanke väljakuulutamist.
Raplamaa riigiteede ehitus- ja remondiobjektide lähiaastate plaaniga saab tutvuda Maanteeameti
kodulehel: https://www.mnt.ee/et/ehitusprojektid-kaart. Raplamaa riigiteede
rekonstrueerimisobjektid ja tolmuvabade katete ehitusobjektide 2020-2023 nimekirjad on leitavad
siit: https://www.mnt.ee/et/tee/teehoiukava-aastateks-2020-2030.
7) Kas MKM-i arvates tuleb Rapla maakonna ehituslubjakivi (killustik) varustuskindlustuse
tagamisel perioodil 2020 kuni 2030 lähtuda ehituslubjakivi (killustik) ehituslubjakivi (killustik)
erinevatest markidest (nt kõrgemamargiline ehituslubjakivi ja madalamargiline ehituslubjakivi)?
Jah. Lubade menetlustes arvutatakse alati varustuskindlust ja lubjakivi puhul arvestatakse
kõrgemargiline ja madalamargiline lubjakivi eraldi. Need andmed on kokku võetud nii nagu
eespool p 2 vastatud.
8) Kui vastus seitsmendale küsimusele on jaatav, siis palume selgitust, miks Raplamaa aruanne ei
näita mäeeraldiste varustuskindlustust (tabel 13, lk 119) ja ehitusmaavara vajadusi (tabel 15, lk
127) erinevate markide lõikes. Ühtlasi palume sellisel juhul näidata Maanteeameti, Rail Baltica
ehitustrassi, Edelaraudtee AS-i ja kohalike omavalitsuse vajadused ehituslubjakivi (killustik) järgi
erinevate markide lõikes (maht tonnides aasta kohta).
Vastavalt lähteülesandes püstitatud eesmärkidele on EGT töö informatiivne, mitte siduv, ning
varustuskindluse analüüs tehakse alati sõltuvalt taotletavast alast. Täielikku vajadust kvaliteedi
klasside lõikes prognoosida ei saa, kuivõrd sellist koondanalüüsi pole tehtud. Veel kasutamata
maardlate osas on tõenäoliselt vajalik geoloogiliste andmete täpsustamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika asekantsler
Lisaadressaadid: Maanteeamet
Keskkonnaministeerium
4 (5)
Ene Jürjens
625 6327
[email protected]
5 (5)