NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1071
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla
notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kahekümne üheksandal aprillil kahe tuhande
kahekümnendal aastal (29.04.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood
46806062737, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Omaniku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel
ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud
notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki
alusel),
Aktsiaselts KOVEK, registrikood 10395123, asukoht Vae tn 6, Laagri alevik, Saue vald,
Harju maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb vastavalt nõukogu otsusele registrikaardile kantud juhatuse liige Jaanus
Teder, isikukood 36803272730, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel
(Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud ja
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki ja Õigustatud isiku põhikirja ja nõukogu otsuse alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 11166 Turba-Lehetu tee, Turba alevik, Saue vald,
Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega.
1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 3249050 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
51801:001:0653, pindala 15452 m², aadress 11166 Turba-Lehetu tee, Turba alevik,
Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on
tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
1
(registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus
elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses tasu eest vastavalt
seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt 14.12.2016 lepingu
punktidele kolm üks (3.1.) kuni kolm kaks (3.2.), kolm neli (3.4.), kolm kolmteist
(3.13.) kuni kolm neliteist (3.14.) ja neli (4) ning lepingu lisaks olevale plaanile II.
14.12.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 19.12.2016. Kohtunikuabi Silvia
Sauväli.
3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja
tähtajatu isiklik kasutusõigus fiiberoptilise sidekaabelliini omamiseks, ehitamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks kasutusõiguse alal,
mille paiknemine on 20.12.2016 lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud sinise
värviga viirutatud alana vastavalt 20.12.2016.a lepingu punktile 2 ning lepingu lisaks
nr 2 olevale plaanile. 20.12.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.12.2016.
Kohtunikuabi Ester Kärtner.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(29.04.2020).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu
kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised
ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
riiklikusse ehitisregistrisse kantud.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
220873954 veetorustik 580 kasutusel vallasasi
221322317 Kanalisatsioon ehitamisel kinnisasi
221321994 Veetorustik ehitamisel kinnisasi
221323157 Sademeveekanalisatsioon ehitamisel kinnisasi
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese I
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas elektripaigaldise kaitsevööndid,
avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, tee avalik kasutus,
tiheasustusala (Nissi valla üldplaneering)), mida täies mahus käesolevas lepingus ei
kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.8. Lepingu esemeks II on aadressil 11166 Turba-Lehetu tee L1, Turba alevik, Saue
vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega.
1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 9999450 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
51801:001:0566, pindala 7866 m², aadress 11166 Turba-Lehetu tee L1, Turba alevik,
Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on
tehtud alljärgnevad kanded:
1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
2
1.9.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(29.04.2020).
1.11. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II
koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised
(rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid
ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
221322317 Kanalisatsioon ehitamisel kinnisasi
221321994 Veetorustik ehitamisel kinnisasi
1.12. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.13. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese II
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.14. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas elektripaigaldise kaitsevööndid,
avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, tee avalik kasutus,
tiheasustusala (Nissi valla üldplaneering)), mida täies mahus käesolevas lepingus ei
kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
Lepingu ese I ja lepingu ese II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu
esemed.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende
suhtes ei ole vaidlusi, lepingu eset I ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata
kolmandate isikute õigustega ja lepingu eset II ei ole koormatud kolmandate isikute
õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega,
nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut
informeerinud.
2.1.3. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti koodid: lepingu ese
I – KV62768, lepingu ese II – KV50545). Lepingu esemete suhtes ei ole sõlmitud
kasutuslepinguid.
2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.5. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas
3
lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata
piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.
2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96
lõike 2 punktis 2 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr
16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks
vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise
ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemetele isiklike
kasutusõiguste seadmine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 16.03.2020.a.
käskkirjaga nr 1-2/20/221.
2.1.11. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt
31.10.2019.a. registri nr 2518 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja
piisavad volitused sõlmida käesolev leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega
ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
täitmiseks.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei
kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning
äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega
saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.
2.2.4. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud
ega tema volitusi tühistatud ning neid on vajadusel nõuetekohaselt pikendatud, ning ei
esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping, ja
tal on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed
otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks, sealhulgas notariaalakti tõestajale esitatud
digitaalselt allkirjastatud nõukogu otsus, millega on määratletud juhatuse liikme
esindusõigus, ning käesoleva lepingu sõlmimine ei välju Õigustatud isiku igapäevase
majandustegevuse raamest ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks ei ole vaja nõukogu
nõusolekut.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse seadmisega ei
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega
soodustatud isikute huve.
2.3.2. Nad lisavad käesolevale lepingule plaanid, millistel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.3. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning
on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise
4
aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele I tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus I), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme I
koosseisu kuuluval maaüksusel tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil
veetorustikku ja survekanalisatsioonitorustikku, kasutada neid sihipäraselt ning samuti
teostada kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil
(veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik koos kaasnevate rajatistega edaspidi koos
nimetatud tehnovõrk).
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille
paiknemine on käesoleva lepingu lisaks nr 1 olevatel plaanidel 1.1-1.5 tähistatud
helesinise viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele I seatav isiklik
kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse
nr 3249050 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele II tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus II), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme II
koosseisu kuuluval maaüksusel tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil
veetorustikku ja survekanalisatsioonitorustikku, kasutada neid sihipäraselt ning samuti
teostada kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil
(veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik koos kaasnevate rajatistega edaspidi koos
nimetatud tehnovõrk).
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille
paiknemine on käesoleva lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud helesinise
viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II).
3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele II seatav isiklik
kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse
nr 9999450 sissekandmisel esimese järjekoha.
Isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud
isiklik kasutusõigus. Kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II eelnevalt edaspidi koos
nimetatud kasutusõiguse ala.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja
Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning
kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on
mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks.
5
4.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse
alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3)
päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse
korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme
igakordsele omanikule.
4.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul
lepingu eseme endise seisundi.
4.1.4. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti
nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate
õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.
4.1.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja
jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.
Muud kokkulepped
4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja
peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.
4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.9. Tehnorajatised ehitada vastavalt AS Viimsi Keevitus tööle nr 120/19 „Turba aleviku
ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp“.
4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva
lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk ja isiklikku
kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks
olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.
4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
6
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.12. Notariaalse lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil
sõlmitud tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
3249050 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581
järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Aktsiaselts KOVEK (registrikood
10395123) kasuks veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 29.04.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele
kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning
lepingu lisaks nr 1 olevatele plaanidele 1.1-1.5.
5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
9999450 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Aktsiaselts KOVEK (registrikood
10395123) kasuks veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 29.04.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele
kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning
lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
6.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva
lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes
lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised.
Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad
kokkulepped.
6.2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale
õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu
sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
6.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või
ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade
ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste
endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt
7
tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud
kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise
korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna,
koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse
kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat
jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et
isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või
teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele
reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt
õigustatud isiku vajadustele.
6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.
Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku
kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal
mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle
rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku
nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole
sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks
vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema
kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi
(kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku,
nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende
teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks
kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja
kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult
kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või
-rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata,
määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi
seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
6.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise
omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud
kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse
tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
6.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval
kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu
või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui
tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning
majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva
isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -
rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe
talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat
teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
8
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse
seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu
osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse §
65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või
maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka
siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise
side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus
kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu
või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
6.11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -
rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning
kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut
tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on
kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi
talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
6.12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas
on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise
ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse
pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne
kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu
rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse
pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3)
Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse
lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema
osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis
kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva
paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda
talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud
kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik
talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus
vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil
kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik
ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle
suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse
arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
6.13. Vastavalt ehitusseadustiku § 74 lg 1 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd
on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja
kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse
tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1)
ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-,
täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase
teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid,
kette, logisid, traale või võrke.
6.14. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005.a. määrusega nr 76 (RTL 2005, 123, 1949) §
9
2 lõikele 1 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi
ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga
torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500
mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale
poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni
2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis
on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla
250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille
siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m;
5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2
m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m.
7. OSALEJATE KONTAKTANDMED
7.1. Omaniku esindaja: Maanteeamet, asukoht Teelise tn 4, Tallinn, telefon +3726119300,
e-post
[email protected].
7.2. Õigustatud isik: Aktsiaselts KOVEK, asukoht Vae tn 6, Laagri alevik, Saue vald,
Harju maakond, telefon +3726796757, +37256667796, e-post
[email protected].
7.3. Osalejad lepivad kokku, et punktides seitse üks (7.1) ja seitse kaks (7.2) esitatud
andmete muutumisest kohustuvad nad teineteist kirjalikult informeerima.
8. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notariaalakti tõestaja büroos.
8.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirjad osalejate soovil
paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse osalejatele
riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale.
Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte
tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
8.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada käesoleva lepingu ühe kinnitatud
ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale
kolme (3) tööpäeva jooksul.
9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
9.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
9.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
9.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati
10
osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute tõestamisel
39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Käibemaks
7,92 eurot. Kokku 47,52 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot:
riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot:
riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
11