NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1059
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla,
notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kahekümne üheksandal aprillil kahe tuhande
kahekümnendal aastal (29.04.2020) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood
46806062737, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Omaniku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali ja
käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud
notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki
alusel),
Elering AS, registrikood 11022625, aadress Kadaka tee 42, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb
notariaalaktile lisatud volikirja alusel Ene Antik, isikukood 47502202223, kelle
isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse
on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESEMED
1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 16153 Risti tee L2, Risti alevik, Lääne-Nigula
vald, Lääne maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 13708350 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:
katastritunnus 68001:001:0018, pindala 16153 m², aadress 16153 Risti tee L2, Risti
1
alevik, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik
kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Imatra Elekter Aktsiaselts
(registrikood 10224137) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu
isiklik kasutusõigus vastavalt 18.06.2019 lepingu punktile kolm üks (3.1) kuni kolm
kolm (3.3), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 18.06.2019
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.08.2019. Kohtunikuabi Kariina Orr.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(29.04.2020).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I
koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis),
mis ei ole arestitud ega panditud ning mille suhtes ei ole piiranguid ega muid
probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud asjaolu on notariaalakti
tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
ELA084 Risti-Riisipere-Haiba
220797241 740,4 kasutusel kinnisasi
valguskaabel mikrotorustikus
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese I
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud mitmed kitsendused (sealhulgas avalikult kasutatava tee
kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, tee avalik
kasutus, geodeetilise märgi kaitsevööndid, tiheasustusala (Risti valla üldplaneering)),
mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud
tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.8. Lepingu esemeks II on aadressil 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee,
Rõuma küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond asuv kinnistu koos selle juurde
kuuluvate osade ja päraldistega.
1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 13697550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:
katastritunnus 68001:002:0400, pindala 12,1000 ha, aadress 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-
Kuressaare tee, Rõuma küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond, maa sihtotstarve
transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.9.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
2
1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(29.04.2020).
1.11. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme II
koosseisu kuuluva maaüksusega ehitisi (hooneid ega rajatisi) seotud. Nimetatud
asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.12. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.13. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese II
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.14. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas ranna või kalda
piiranguvööndid, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, avalikult kasutatava tee
kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, tee avalik
kasutus), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele
esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.15. Lepingu esemeks III on aadressil 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee, Rõuma
küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond asuv kinnistu koos selle juurde
kuuluvate osade ja päraldistega.
1.16. Lepingu ese III on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 15532050 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:
katastritunnus 68001:002:0221, pindala 6990 m², aadress 9 Ääsmäe-Haapsalu-
Rohuküla tee, Rõuma küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond, maa sihtotstarve
transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.16.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.16.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.16.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.17. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(29.04.2020).
1.18. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme III
koosseisu kuuluva maaüksusega ehitisi (hooneid ega rajatisi) seotud. Nimetatud
asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.19. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme III koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.20. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese III
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.21. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee
kaitsevööndid, hoiuala (ulatus: 6022 m²; nähtus: hoiuala (Marimetsa-Õmma hoiuala
(Läänemaa)), II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Limosa limosa (mustsaba-
3
vigle)), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele
esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.22. Lepingu eseme III koosseisu kuuluv maaüksus asub hoiuala piires ja EELIS (Eesti
Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmete kohaselt on loodusobjekti tüüp:
hoiuala, loodusobjekti nimetus: Marimetsa-Õmma hoiuala (Läänemaa), loodusobjekti
valitseja: Keskkonnaameti Lääne regioon, Keskkonnaameti Põhja regioon;
loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: Vabariigi Valitsuse 28.02.2006.a. määrus nr
59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas“.
1.23. Lepingu esemeks IV on aadressil 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee L3, Risti
alevik, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond asuv kinnistu koos selle juurde
kuuluvate osade ja päraldistega.
1.24. Lepingu ese IV on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 2989832 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
68001:001:0126, pindala 4043 m², aadress 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee L3,
Risti alevik, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond, maa sihtotstarve transpordimaa
(100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.24.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.24.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.24.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.25. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(29.04.2020).
1.26. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme IV
koosseisu kuuluva maaüksusega ehitisi (hooneid ega rajatisi) seotud. Nimetatud
asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.27. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme IV koosseisu kuuluval
maaüksusel looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid
looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.28. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese IV
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.29. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme IV koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, tee avalik kasutus), mida täies mahus käesolevas
lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti
tõestamise päeval.
Lepingu ese I kuni lepingu ese IV edaspidi koos ühiselt nimetatud lepingu ese/lepingu
esemed.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende
4
suhtes ei ole vaidlusi, lepingu eset II, lepingu eset III, lepingu eset IV ei ole
koormatud kolmandate isikute õigustega ning lepingu eset I ei ole koormatud
käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi-
või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti koodid: lepingu ese
I – KV6722, lepingu ese II – KV4289, lepingu ese III – KV54341, lepingu ese IV –
KV52656). Lepingu eseme II, lepingu eseme III ja lepingu eseme IV suhtes ei ole
sõlmitud kasutuslepinguid. Lepingu eseme I suhtes on sõlmitud kasutuslepingud.
2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.5. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas
lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata
piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.
2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja §
96 lõike 2 punktis 2 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga
nr 16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks
vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise
ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike
kasutusõigustega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 27.03.2020.a.
käskkirjaga nr 1-2/20/264.
2.1.11. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt
31.10.2019.a. registri nr 2518 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja
piisavad volitused sõlmida käesolev leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega
ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
täitmiseks.
2.1. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.1.2. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei
kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning
äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.
2.1.3. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega
5
saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.
2.1.4. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning ei esine
asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping, ja tal on
kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused
käesoleva lepingu sõlmimiseks, sh käesoleva lepingu sõlmimine ei välju esindatava
äriühingu igapäevase majandustegevuse raamest.
2.2. Osalejad kinnitavad, et:
2.2.1. Käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse seadmisega lepingu esemele I ei
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isikliku kasutusõigusega
soodustatud isiku huve.
2.2.2. Nad lisavad käesolevale lepingule plaanid, millistel on näha kasutusõiguse ala.
2.2.3. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning
on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise
aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus I) elektri õhuliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud sinise
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele
I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosasse nr 13708350 sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus II) elektri õhuliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud sinise
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II).
3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele
II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosasse nr 13697550 sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.7. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
6
esemele III tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus III) elektri õhuliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.8. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset III käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud sinise
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala III).
3.9. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele
III seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosasse nr 15532050 sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.10. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele IV tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus IV) elektri õhuliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.11. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset IV käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 4 oleval plaanil tähistatud sinise
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala IV).
3.12. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele
IV seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosasse nr 2989832 sisse kandmisel esimese järjekoha.
Kasutusõiguse ala I, kasutusõiguse ala II, kasutusõiguse ala III, kasutusõiguse ala IV
eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad ning isiklik
kasutusõigus I, isiklik kasutusõigus II, isiklik kasutusõigus III, isiklik kasutusõigus IV
eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja
Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt
ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on
mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks.
4.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku
kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest
vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud
isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu
eseme igakordsele omanikule.
4.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul
lepingu eseme endise seisundi.
4.1.4. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti
7
nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate
õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.
4.1.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja
jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.
Muud kokkulepped
4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu ja -rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi
hooldetöid (sealhulgas teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja
peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.
4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.9. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud Empower OÜ tööle nr
KPL1707K5 „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Kullamaa-Risti lõigul
Läänemaal Lääne-Nigula vallas“.
4.10. Kasutusõiguse alaga samase koridori uute tehnovõrkude rajamisel tuleb tehnovõrgu
projekt igakordselt Omanikuga kooskõlastada.
4.11. Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ei anna õigust riigiteelt kasutusõiguse ala
asukohas liikluse piiramiseks, materjalide ladustamiseks, maha sõitmiseks ega
mahasõidu rajamiseks. Nendeks toiminguteks annab Maanteeamet loa või
kooskõlastuse ja nõuded igakordselt seadusest tulenevatel alustel.
4.12. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt,
et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva
lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk ja isiklikku
kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks
olevatel plaanil näidatud tehnovõrku ei asu.
4.13. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu sõlmimise
aluseks olevale käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti
8
kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei
ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.14. Notariaalse lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil
sõlmitud tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kaksteist (4.12) toodud kokkulepe
ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
13708350 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
1581 järgne tasuta ja tähtajatu elektri õhuliini isiklik kasutusõigus Elering AS,
registrikood 11022625, kasuks vastavalt 29.04.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üksteist
(4.11) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
13697550 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581
järgne tasuta ja tähtajatu elektri õhuliini isiklik kasutusõigus Elering AS,
registrikood 11022625, kasuks vastavalt 29.04.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli üksteist
(4.11) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
5.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme III isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
15532050 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581
järgne tasuta ja tähtajatu elektri õhuliini isiklik kasutusõigus Elering AS,
registrikood 11022625, kasuks vastavalt 29.04.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli
üksteist (4.11) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
5.4. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme IV isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
2989832 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581
järgne tasuta ja tähtajatu elektri õhuliini isiklik kasutusõigus Elering AS,
registrikood 11022625, kasuks vastavalt 29.04.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist (3.12), neli üks (4.1) kuni neli
üksteist (4.11) ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile.
9
6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED
6.1. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või
ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade
ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste
endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt
tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud
kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja
jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi
tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb
koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
6.2. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et
isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või
teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele
reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt
õigustatud isiku vajadustele.
6.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.
Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees
isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal
mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle
rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku
nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole
sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks
vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik,
telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis
või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise
omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud
kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse
tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval
kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu
või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
6.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui
tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning
majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva
10
isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -
rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe
talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat
teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse
seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu
osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse §
65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või
maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka
siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus
kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise
vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
6.9. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -
rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning
kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut
tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on
kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi
talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 on talumistasu suurus
aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja
sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on
kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse
olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud
katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse
pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse
kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on
võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks
käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul
õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on
koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks
kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu
suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on
vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui
selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse
arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
6.11. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks
ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala,
kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või
11
veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.
6.12. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud
ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,
lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada
veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada
veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud
elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide
kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada
massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada
löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit,
küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu-
ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
6.13. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise
kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavatele nõuetele § 10 lg 1 on õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini
telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kV kuni
35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kV kuni 35 kV
nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV
nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide
korral 40 meetrit. (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub
väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi
kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist.
6.14. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata
ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
6.15. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I
kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel
või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga
seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3)
viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
7. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notariaalakti tõestaja büroos.
7.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja osalejate soovil
paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele
riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale.
Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte
tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
7.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada käesoleva lepingu ühe kinnitatud
ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
8.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
12
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati
osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tõestamisel 42,00
eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2).
Käibemaks 8,40 eurot. Kokku 50,40 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele III isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele IV isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
13