Maanteeamet · 29. aprill 2020
Sisu (failidest)
Lisa 17
SÕITJATEVEO AVALIKU TEENINDAMISE LEPINGU
ROHUKÜLA-HELTERMAA JA VIRTSU-KUIVASTU PARVLAEVALIINIL
MUUTMINE
Eesti Vabariik kui veo tellija, keda esindab pädeva asutusena Maanteeamet, asukoht
Teelise 4, 10916 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel peadirektor Priit Sauk (edaspidi
nimetatud Maanteeamet)
ja
TS Laevad OÜ, asukoht Sadama tn 25/2, 15051 Tallinn, äriregistrikood 12678055, keda
esindavad juhatuse liikmed Jaak Kaabel ja Guldar Kivro ning
OÜ TS Shipping, asukoht Sadama tn 25/2, 15051 Tallinn, äriregistri kood 11163254, keda
esindab juhatuse liige Ülo Eero, (edaspidi TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping ühiselt nimetatud
Vedaja)
arvestades, et:
a. MKM sõlmis riigihanke viitenumbriga 156229 tulemusel Vedajaga 11.12.2014
sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu
parvlaevaliinil (edaspidi nimetatud Leping);
b. Ühistranspordiseaduse (edaspidi nimetatud ÜTS) § 96 lõikest 18 tulenevalt läksid
alates 01.01.2018 kõik avaliku teenindamise lepingute alusel sõitjate vedu korraldava
pädeva asutuse ülesanded MKM-lt üle Maanteeametile;
c. 21.03.2018.a sõlmitud Lepingu lisa 7 kohaselt asendati Lepingus, välja arvatud
Lepingu jaos VIII „Reisiparvlaevade väljaostu optsioon ja reisiparvlaevade omandi
üleminek“, sõna „Ministeerium“ vastavas käändes sõnaga „Maanteeamet“ vastavas
käändes. Nimetatu tähendab, et Lepingu jaos VIII sätestatu reisiparvlaevade
väljaostuoptsioon on jätkuvalt MKM-il, mitte Maanteeametil;
d. ÜTS § 10 lõike 1 kohaselt on ühistranspordi kavandamise ja korraldamise üks eesmärk
ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada
ühistranspordi pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri
sotsiaalsete gruppide, sealhulgas saarte elanike liikumisvajadusest;
e. ÜTS § 19 lõike 1 punkti 3 kohaselt korraldab Maanteeamet pädeva asutusena liinivedu
parvlaevaliikluses kaugliinidel, sealhulgas mandri-Eesti ja Saaremaa ning mandri-Eesti
ja Hiiumaa vahel;
f. ÜTS § 6 lõike 3 kohaselt on Vedaja üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse mõistes;
1
g. Mandri-Eesti ja Saaremaa ning mandri-Eesti ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliikluse
katkematu toimimine on oluline, muu hulgas tagamaks saareelanike vajaduste ja
ettevõtjate oluliste huvide realiseerimine;
h. Lepingu punkti 1 kohaselt on Lepingu esemeks avaliku liiniveo teenuse teostamine (sh
sõitjate-, sõidukite ja kaubaveo korraldamine ja teostamine) Vedaja poolt Rohuküla-
Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01.10.2016 kuni
30.09.2026;
i. Lepingu punkti 11 alapunkti 2) kohaselt kohustub Vedaja muu hulgas korraldama
sõidupiletite müügi ja broneerimise nii Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa
sadamates kui ka e-keskkonna vahendusel (nn e-pilet) ning tagama müügi ja
broneerimise Lepingu alusel korraldatavatele reisidele;
j. Lepingu punkti 11 alapunkti 4) kohaselt kohustub Vedaja kasutama veoteenuse
osutamiseks riigihankes viitenumbriga 156229 esitatud pakkumuses kirjeldatud nelja
reisiparvlaeva, mis peavad vastama Lepingu punktis 10 nimetatud tingimustele;
k. Lepingu täitmise käigus on ilmnenud, et iga-aastaselt on teatud perioodidel Virtsu-
Kuivastu liinil reiside vajadus oluliselt suurem, kui Lepingu kohase nelja
reisiparvlaevaga on võimalik teostada. Sellest tulenevalt on Maanteeamet ja Vedaja
23.04.2018 sõlminud 2018. kohta Lepingu lisa 8 ja 18.03.2019 sõlminud 2019. kohta
Lepingu lisa 12 lisareiside tellimiseks reisiparvlaevaga „Regula“. Samas on Lepingu
täitmise käigus ilmnenud, et reisiparvlaevaga „Regula“ ei suudeta juba praegu, kuid
eriti tulevikus reisijate arvu jätkuval kasvul täita lisareiside vajadust, mida kinnitab
järgnev:
Reisiparvlaev „Regula“ mahutavate liinimeetrite arv on oluliselt väiksem, kui
Lepingu kohastel uutel reisiparvlaevadel;
Reisiparvlaev „Regula“ tehniline võimekus on oluliselt väiksem, kui Lepingu
kohastel uutel reisiparvlaevadel;
Reisiparvlaeval „Regula“ on oluliselt halvem manööverdamisvõimekus võrreldes
Lepingu kohaste uute reisiparvlaevadega.
Kuigi 2018 on reisiparvlaev „Regula“ pidanud näiteks juuni-oktoober tegema 548
lisareisi ning 2019 on lisareiside arv samadel kuudel koos asendusreisidega olnud 720,
on hoolimata lisareisidest 2018 ja 2019 keskmine mahajäänud sõidukite liinimeetrite
arv olnud Virtsu-Kuivastu liinil kõnealusel perioodil järgmine:
Kuu 2017 2018 2019
Juuni 12.25 12.90 19.11
Juuli 19.01 27.40 36.19
August 13.48 23.39 27.29
September 3.54 9.07 21.34
2
Eeltoodu näitab kõnealusel tipphooajal iga-aastaselt olulist mahajäänud liinimeetrite
arvu kasvu ja seda hoolimata Maanteeameti tellitud lisareisidest. Sealjuures on arvestust
peetud üksnes sadamaalal mahajäänud liinimeetrite arvu üle, mitte aga sadamaalalt
väljaspool asunud mahajäänud liinimeetrite arvu üle;
l. Eeltoodust nähtub vajadus osutada Lepingu kohast veoteenust iga-aastaselt teatud
perioodidel Lepingus sätestatud nelja reisiparvlaeva asemel viie reisiparvlaevaga, mis
vastavad Lepingus sätestatud nõuetele. Selle saavutamiseks on vaja muuta Lepingut;
m. Tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi nimetatud RHS) § 219 lõikest 3 kohaldatakse
ka kuni 01.09.2017 kehtinud RHS alusel sõlmitud hankelepingute muutmisele alates
01.09.2017 jõustunud RHS § 123.
n. RHS § 123 lg 1 punkti 3 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut
riigihanget korraldamata, kui samalt pakkujalt ostetakse täiendavaid teenuseid, mille
järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud,
juhul kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või
märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik
tulenevalt teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures
ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Maanteeamet on seisukohal, et antud juhul on Lepingu muutmine RHS § 123 lg 1
punkti 3 alusel lubatud järgmistel põhjustel:
Maanteeametil on tekkinud lisatellimuse esitamise vajadus, mis seisneb iga-
aastaselt teatud perioodidel (eelkõige juuni-oktoober ja jõulud) Vedajalt suuremas
mahus ja suurema nõudlusega aegadel teenuste ostmises, kui Vedajal on võimalik
osutada Lepingu kohase nelja reisiparvlaevaga;
Maanteeameti hinnangul ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, et Virtsu-Kuivastu
liini teenindaks samaaegselt rohkem, kui üks vedaja, kuna sadamate taristute
kasutamine, reiside planeerimine, korraldamine, sõidupiletite müük ja
broneerimine nii Virtsus ja Kuivastus kohapeal kui ka e-keskkonna vahendusel
paralleelselt tegutsevate erinevate vedajate poolt ei ole mõistlikult teostatav;
Maanteeameti hinnangul ei ole ka majanduslikult võimalik, et Virtsu-Kuivastu
liinile tuleb lisareiside vajadusega perioodidel lisareise teostama keegi teine peale
olemasoleva Vedaja, kuna uue teenuseosutaja kulutused võrreldes olemasoleva
Vedajaga osutuks ebamõistlikult suuremaks uue reisiparvlaeva hankimisel,
meeskonna komplekteerimisel ja reisi vältel osutatavate teenuste korraldamisel.
Juhul, kui see üldse oleks tehniliselt teostatav, siis oleks uue teenuseosutaja
kulutused võrreldes olemasoleva Vedajaga ebamõistlikult suuremad ka sadamate
taristute kasutamisel, reiside planeerimisel, korraldamisel, sõidupiletite müügil ja
broneerimisel nii Virtsus ja Kuivastus kohapeal kui ka e-keskkonna vahendusel;
Lähtudes eeltoodust on pakkuja vahetamine Maanteeameti hinnangul võimatu,
kuid isegi, kui see oleks võimalik, siis põhjustaks see eelnimetatud põhjustel
Maanteeametile olulist ebamugavust ja märkimisväärseid lisakulusid;
Maanteeameti kalkulatsiooni kohaselt ei ületaks Lepingu muudatuse väärtus 50%
Lepingu algsest maksumusest;
Maanteeameti arvates ei muudeta Lepingu muudatusega ka Lepingu üldist olemust,
kuna Lepingu esemeks jääb jätkuvalt avaliku liiniveo teenuse teostamine Vedaja
poolt reisiparvlaevadega Rohuküla-Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu
parvlaevaliinidel ajavahemikus 01.10.2016 kuni 30.09.2026,
3
on sõlminud Lepingu muutmise kokkuleppe (edaspidi Kokkulepe) järgnevas:
1. Maanteeamet kohustub perioodil 01.06.2020-30.09.2026 tellima Vedajalt Virtsu-
Kuivastu liinil kokku vähemalt 500 lisareisi iga viidatud perioodi jääva kalendriaasta
jooksul (edaspidi nimetatud Lisareisid). Lisareisidena käesoleva Kokkuleppe
tähenduses käsitletakse reise, mida Vedaja ei ole suuteline teostama Lepingu kohase
nelja reisiparvlaevaga, mistõttu Vedaja kohustub Lisareise teostama viienda
reisiparvlaevaga.
2. Aastatel 2020-2022 teostab Vedaja Virtsu-Kuivastu liinil Lisareise reisiparvlaevaga
„Regula“ või mõne muu asendusreisiparvlaevaga. Nimetatud perioodil on Vedajal
lisareiside teostamise kohustus üksnes juhul, kui Vedajal õnnestub prahtida Lisareiside
teostamiseks sobiv reisiparvlaev sobivatel tingimustel. Seetõttu, täpse Lisareiside arvu,
perioodi ja veoteenuse tasu kohustuvad Maanteeamet ja Vedaja iga nimetatud aasta
kohta leppima kokku eraldi. Maanteeamet ja Vedaja võtavad eesmärgiks, et Lisareiside
veoteenuse tasu lepitakse kokku selliselt, et aluseks võetakse 18.03.2019 sõlmitud
Lepingu lisas 12 kokku lepitud veoteenuse tasu, mille reisitasu ja periooditasu muutuva
osa suurust korrigeeritakse vastavalt Lepingu punktis 7 esitatud põhimõtetele. Sellise
hinnakokkuleppe eelduseks on, et Vedajal õnnestub prahtida Lisareiside teostamiseks
sobilik reisiparvlaev sobivatel tingimustel ning tellimuse periood jääb varasemaga
võrdväärseks. Vedajale Lisareiside eest väljamaksmisele kuuluvast veoteenuse tasust
kuulub vastavalt Lepingu punktile 6 maha arvamisele Vedajale laekunud piletitulu
(koos broneerimistasudega).
3. Aastatel 2023-2026 teostab Vedaja Virtsu-Kuivastu liinil Lisareise Vedaja poolt
tellitava uue reisiparvlaevaga, mis vastab Kokkuleppe lisas 1 esitatud
miinimumnõuetele. Täpse Lisareiside arvu, perioodi ja veoteenuse tasu kohustuvad
Maanteeamet ja Vedaja leppima kokku eraldi, sh arvestades Kokkuleppe punktis 6
toodut. Kokku lepitav Lisareiside arv ei tohi ühelgi aastal jääda alla 500. Maanteeamet
ja Vedaja võtavad eesmärgiks, et nende vahel kokku lepitav Lisareiside veoteenuse tasu
ei ületaks võimalusel Lepingus sisalduvat veoteenuse tasu, arvutatuna ühe Lepingu
kohase reisiparvlaeva kohta. See tähendab, et Lisareiside veoteenuse tasu koosseisus
sisalduv:
3.1. Reisitasu ei tohi ületada Lepingu punktis 6(1) Virtsu-Kuivastu liini suhtes
sätestatud reisitasu, mida korrigeeritakse vastavalt Lepingu punktile 7;
3.2. Periooditasu fikseeritud osa ei tohi võimalusel ületada Lepingu punktis 6(2)
Virtsu-Kuivastu liini suhtes sätestatud periooditasu fikseeritud osa, arvutatuna
ühe Lepingu kohase reisiparvlaeva kohta Virtsu-Kuivastu liinil. Nimetatu
võimalikkus selgub reisiparvlaeva nr 5 soetusmaksumuse selgumisel;
3.3. Periooditasu muutuv osa ei tohi ületada Lepingu punktis 6(3) Virtsu-Kuivastu
liini suhtes sätestatud periooditasu muutuvat osa, arvutatuna ühe Lepingu
kohase reisiparvlaeva kohta Virtsu-Kuivastu liinil, mida korrigeeritakse
vastavalt Lepingu punktile 7.
4
Vedajale Lisareiside eest väljamaksmisele kuuluvast veoteenuse tasust kuulub vastavalt
Lepingu punktile 6 maha arvamisele Vedajale laekunud piletitulu (koos
broneerimistasudega).
4. Maanteeamet kinnitab, et ta on teadlik, et Kokkuleppe lisas 1 nimetatud
miinimumnõuetele vastava reisiparvlaeva projekteerimine ja ehitamine saab toimuma
Vedaja kulul.
5. Kokkuleppe kohase reisiparvlaeva nr 5 soetusmaksumus ei ole Kokkuleppe sõlmimise
hetkel veel teada ning see peab olema selgunud Kokkuleppe punktis 6 nimetatud
Lepingu muudatuste sõlmimise hetkeks. Vedaja teostab toiminguid ja kannab kulud
Kokkuleppe elluviimise nimel, mh reisiparvlaeva nr 5 maksumuse väljaselgitamiseks.
6. Maanteeamet ja Vedaja kohustuvad 60 kalendripäeva jooksul arvates Vedaja poolt
Maanteeametile reisiparvlaeva nr 5 soetusmaksumusest teavitamisest, leppima kokku
reisiparvlaeva nr 5 spetsifikatsiooni, Kokkuleppe punktis 3 nimetatud Lisareiside
veoteenuse tasu, valmisoleku osutada parvlaevaga nr 5 Lisareise ja muutma Lepingut
vähemalt järgmiselt:
6.1. Lepingu lisaga 7 Lepingusse lisatud punkti 7.1. muudetakse ja kehtestatakse
järgnevas redaktsioonis (muudatus alla joonitud):
„7.1. Juhul kui Lepingu punkti 4 kolmanda lause alusel sõidugraafiku ajutise
tihendamise eesmärgil tellitud lisareiside tegemiseks on Vedajal vaja kasutada
muud laeva kui Lepingu punkt 10 alapunktis 1 nimetatud või Lepingu lisas 17
sätestatud reisiparvlaeva nr 5, lepitakse selliste lisareiside tellimisel kokku
lisareiside tegemise tingimused, sealhulgas periood ja veoteenuse tasu
kogusumma. Nimetatud juhul tellitud lisareiside tegemise eest ühes
kalendriaastas makstav veoteenuse tasu ei tohi ületada 1/4 Lepingu punktis 6
nimetatud aastasest Periooditasu fikseeritud ja muutuva osa kogusummast.
Veoteenuse tasu väljamaksmisel lahutatakse veoteenuse tasust lisareiside
tegemisest laekunud piletitulu (koos broneerimistasudega).“
6.2. Lepingusse lisatakse punkt 10.1. järgmises sõnastuses:
„10.1. Veoteenuse teostamiseks kasutatav Lepingu lisa 17 alusel kasutatav
reisiparvlaev nr 5 peab vastama vähemalt Lepingu lisa 17 lisas 1 toodud
miinimumnõuetele ja Poolte vahel eraldi kokku lepitud spetsifikatsioonile.“
6.3. Lepingu lisaga 7 Lepingus muudetud punkti 11 alapunkti 4) muudetakse ja
kehtestatakse järgnevas redaktsioonis (muudatused alla joonitud):
„4) kasutama avaliku teenuse osutamiseks Lepingu punktis 1 nimetatud
riigihankele esitatud pakkumuses kirjeldatud reisiparvlaevu ja Lepingu lisas 17
sätestatud reisiparvlaeva nr 5, välja arvatud järgmistel juhtudel:
5
4.1. Vedajal on Maanteeameti kirjalikul nõusolekul õigus kasutada liiniveoks
ajutiselt ka Lepingu punkti 10 alapunktile 1 mittevastavat ning alapunktides 8
ja 11 sätestatust väiksemaid reisiparvlaevu või Lepingu lisas 17 sätestatud
reisiparvlaevale nr 5 mittevastavat reisiparvlaeva, kui selline vajadus on tingitud
reisiparvlaeva tehnilisest rikkest, korralisest remondist, ilmastiku- või
jääoludest või veetasemest. Väiksema reisiparvlaeva kasutamisel arvestatakse
Reisitasuks ühe reisi eest 80% tavapärase Reisitasu maksumusest.
Kokkulepitust suurema reisiparvlaeva kasutamisel täiendavat tasu ei maksta.
Vedaja teavitab väiksema reisiparvlaeva kasutamisest ja selle põhjusest
viivitamatult Ministeeriumi;
4.2. Vedajal on Maanteeameti kirjalikul nõusolekul õigus Lepingu punkti 4
kolmanda lause alusel sõidugraafiku ajutise tihendamise eesmärgil tellitud
lisareiside tegemiseks kasutada Lepingu punkti 10 alapunktidele 1, 8 ja 11 või
Lepingu lisas 17 sätestatud reisiparvlaevale nr 5 mittevastavat reisiparvlaeva
ning kui reisiparvlaeva ei kasutata talvisel navigatsiooniperioodil, ka Lepingu
punkti 10 alapunktidele 3 ja 6 mittevastavat parvlaeva;“
Lisad:
1. Uue, nn viienda, reisiparvlaeva miinimumnõuded.
6
1
Lisa 1
Uue, nn viienda, reisiparvlaeva miinimumnõuded
1. LAEVA ÜLDISELOOMUSTUS
Ehitatav laev on tüübilt reisiparvlaev, mida hakatakse kasutama opereerimiseks Eesti
rannikuvetes, Väinameres, eelkõige Virtsu – Kuivastu aga ka Rohuküla-Heltermaa
laevaliinidel.
Laev on ette nähtud reisijate, sõidukite ja lasti veoks mahutavusega kuni 120 sõiduautot või
vastavalt muud sõidukid (veoautod, autorongid, bussid jne) ning minimaalse reisijate arvuga
300 inimest.
Laeval on jääklass, mis on samaväärne Soome-Rootsi jääklassile 1C (15 – 30 cm jää paksus)
või 1B (30 – 50 cm jää paksus)
Laev vastab reisijate ja sõidukite veoks ettenähtud õigusaktide nõuetele ning on kooskõlas
järgnevate normatiivdokumentidega:
- EL direktiiv 2009/45/EÜ ja selle muudatused 2010/36/EÜ (nõuded C klassi
klassifitseeritud, kohalikus rannasõidus sõitvatele reisilaevadele);
- meresõiduohutuse seadus § 32 lg 7 alusel kehtestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruse nr 30 (09.03.2005) ja selle muudatustega;
- meresõiduohutuse seadusega;
- EL direktiiv 2003/24/EÜ (reisilaevade ohutuseeskirjad ja –nõuded);
- EL direktiiv 2003/25/EÜ (ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta);
- ohtlike kaupade veol ro-ro tekil (sh autod täidetud kütusepaakidega) kehtivate
nõuetega.
2. LAEVA TÜÜP JA TEHNILISED ANDMED
Laev sõidab võrdväärselt mõlemas suunas (double ended ferry) ning on varustatud identse
vööri-ja ahtrirambiga.
Kogupikkus, LOA kuni 114 m
Laius, mld kuni 19,7 m
Maksimumsüvis 3,50 m (ca 400 tonnise lasti korral)
Reisijate arv ca 300 inimest
Istekohtade arv vähemalt 200 istekohta siseruumides
Kiirus vabas vees vähemalt 10,5 sõlme (service speed)
Sõiduautode arv (näidisauto 5,00 m x 1,85 m) 110 - 120
Autorongide vedamise võimekus
(näidisveok 19,0 m x 2,85 m) 8
2
Laev on aastaringselt kasutatav ilma välise puksiir- ja jäämurdeteenuseta reisijate,
sõiduautode ja muude sõidukite (veoautod, autorongid, bussid jne) veoks, valitud jääklassi
normide piires.
Laeva küte, ventilatsioon, masinad ja seadmed projekteeritakse ja ehitatakse arvestades
järgmisi temperatuure:
välistemperatuur -30 ºC - … +30 ºC
merevee temperatuur -1 ºC …+25 ºC
Laev on sobiv ohtliku lasti veoks.
Laev klassifitseeritakse Veeteede Ameti tunnustust omava klassiühingu poolt.
Laev vastab tellijale üleandmise hetkel kehtivatele Eesti ja rahvusvahelistele reeglitele ning
konventsionaalsetele nõuetele.
Laeva lipuriigiks saab Eesti Vabariik.
3. LAEVA JÕUSEADMED JA KÄITURID
Ehitatav laev on diisel-elektri hübriidlaev (Virtsu – Kuivastu liinil 100% elektrilaev,
õhkjahutusega akupank ca 3,5 MWh). Laeva käiturid kasutavad tööks akudesse salvestatud
elektrienergiat ja/või diiselkütusel töötavate diiselgeneraatorite poolt toodetud elektrienergiat.
Antud lahendus eeldab Virtsu – Kuivastu liinil piisava kaldavõrgu ja kiirlaadijate olemasolu.
Ehitatav laev on kütuseelemendiga-elektrilaeva valmidusega
Laeva asimuut käiturid vastavad laeva jääklassile. Käiturid asetsevad laeva ahtris ja vööris,
kummaski 1 või 2 seadet.
4. LAEVA REISIJATE- JA KAUBAVEOVÕIMEKUS
Laeva autotekk mahutab 110 - 120 sõiduautot gabariitidega 5,00 m x 1,85 m.
Autotekile on võimalik laadida kuni 8 autorongi gabariitidega 19,0 m x 2,85 m
Autoteki vaba läbisõidu kõrgus, kuhu paigutatakse autorongid, on vähemalt 5,0 m.
Kui laevale tuleb lisatekk ainult sõiduautodele, siis selle vaba läbisõidu kõrgus on vähemalt
2,5 m.
Autoteki lubatud maksimaalne teljekoormus on peatekil 13 tonni ja vahetekil 1,3 tonni.
Autotekil on vööris ja ahtris kummaski 2 kohta ohtlike kaupade veoks.
Laeva vööri-ja ahtriramp on ühilduv Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadamates
kasutuseolevate kaldarampide konstruktsioonidega.
Laeva sildumisvahendid arvestavad nimetatud sadamate kaldaehitiste ja kaide kasutamisest
tulenevate nõuete ja piirangutega.
Autotekilt pääseb reisijate salongi lisaks treppidele ka liftiga. Lifti mõõtmed võimaldavad
ratastoolis reisijate transportimist.
Reisijate tekil peab olema vähemalt 36 m2 tualettide kogupinda.
Reisijate toitlustamine toimub laeval nn mugavuspoe põhimõttel.
3
5. LAEVAPERE ELU- JA OLMETINGIMUSED
Laevas on vähemalt 4 ühekohalist ja 4 kahekohalist kajutit. Iga kajut on varustatud
sanitaarsõlme (duššinurk, WC pott, kraanikauss, peegel valgustusega), voodi, riietekapi ja
laua ning tooliga.
Laevas on laevapere liikmete käsutuses mess puhke- ja sööginurgaga, saun, kehalise treeningu
ruum. Puhkeruumi varustusse kuulub vähemalt diivan, diivanilaud, TV vastuvõtja koos audio-
ja videotehnikaga, külmik/sügavkülmik, mikrolaineahi, kohviautomaat. Sööginurgas on
söögilauad koos toolidega vähemalt 12-le inimesele.
Majutamistingimused laevas on vastavuses mereteenistuse seaduse alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a vastu võetud määrusega nr 112 "Nõuded laevapere liikme
laeval majutamise tingimustele".
6. LAEVA TÄIENDAVAD TEHNILISED TINGIMUSED
Laeva ehitamisel arvestatakse järgmiste keskkonnasõbralikkust ja energiatõhusust tagavate
meetmetega:
- Laeva kere kuju projekteeritakse maksimaalselt „õhuliseks“, et saavutada optimaalne
kaal. Laeva kere peab olema varustatud lengerkiiludega;
- Laeva on paigaldatud hetke kaasaegseimad energiakulu seireseadmed;
- Laeva värvimiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke värve (nt. kere kaetakse silikoon
värviga, et saavutada minimaalne hõõrdetegur);
- Laeva valgustuses kasutatakse energiasäästlikku LED tehnoloogiat ja ruumides on
targad lahendused valgustuse reguleerimiseks;
- Laeva kere kaalu minimiseerimiseks võib kaaluda laeva pealisehitise materjaliks
alumiiniumi;
- Laev peab olema ehitatud maksimaalse soojustagastus süsteemidega (jääkvesi,
väljalaske gaasid, konditsioneer);
- Küte, ventilatsioon ja konditsioneer peavad olema vajaduspõhised (lokaalselt
reguleeritavad);
- Päästevarustus peab vastama nõutud standardile ja olema tootjalt, kellel on esindus
Eestis, Soomes või Lätis;
- Laev peab olema varustatud digitaalsete ukse lukkudega (kõik turvaplaanis olevad
uksed) ja nende üldkasutust jälgiva süsteemiga (kasutajapõhine);
- Laeva elektrihaldus ja automaatika süsteemidele peab olema Eestis hooldusesindus või
-partner;