dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
LepingAvalik

Leping

Maanteeamet · 29. aprill 2020
Viit
1-12/18/0102-15
Registreeritud
29. aprill 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-12 Üldlepingud
Toimik
1-12
Vastutaja
Mika Männik (MA, Liiklusteenistus, Ühistranspordi osakond)

Failid

  • 📎1-12180102-15 29.04.2020 Leping.bdoc888 KB

Sisu (failidest)

Lisa 17 SÕITJATEVEO AVALIKU TEENINDAMISE LEPINGU ROHUKÜLA-HELTERMAA JA VIRTSU-KUIVASTU PARVLAEVALIINIL MUUTMINE Eesti Vabariik kui veo tellija, keda esindab pädeva asutusena Maanteeamet, asukoht Teelise 4, 10916 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel peadirektor Priit Sauk (edaspidi nimetatud Maanteeamet) ja TS Laevad OÜ, asukoht Sadama tn 25/2, 15051 Tallinn, äriregistrikood 12678055, keda esindavad juhatuse liikmed Jaak Kaabel ja Guldar Kivro ning OÜ TS Shipping, asukoht Sadama tn 25/2, 15051 Tallinn, äriregistri kood 11163254, keda esindab juhatuse liige Ülo Eero, (edaspidi TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping ühiselt nimetatud Vedaja) arvestades, et: a. MKM sõlmis riigihanke viitenumbriga 156229 tulemusel Vedajaga 11.12.2014 sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil (edaspidi nimetatud Leping); b. Ühistranspordiseaduse (edaspidi nimetatud ÜTS) § 96 lõikest 18 tulenevalt läksid alates 01.01.2018 kõik avaliku teenindamise lepingute alusel sõitjate vedu korraldava pädeva asutuse ülesanded MKM-lt üle Maanteeametile; c. 21.03.2018.a sõlmitud Lepingu lisa 7 kohaselt asendati Lepingus, välja arvatud Lepingu jaos VIII „Reisiparvlaevade väljaostu optsioon ja reisiparvlaevade omandi üleminek“, sõna „Ministeerium“ vastavas käändes sõnaga „Maanteeamet“ vastavas käändes. Nimetatu tähendab, et Lepingu jaos VIII sätestatu reisiparvlaevade väljaostuoptsioon on jätkuvalt MKM-il, mitte Maanteeametil; d. ÜTS § 10 lõike 1 kohaselt on ühistranspordi kavandamise ja korraldamise üks eesmärk ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistranspordi pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri sotsiaalsete gruppide, sealhulgas saarte elanike liikumisvajadusest; e. ÜTS § 19 lõike 1 punkti 3 kohaselt korraldab Maanteeamet pädeva asutusena liinivedu parvlaevaliikluses kaugliinidel, sealhulgas mandri-Eesti ja Saaremaa ning mandri-Eesti ja Hiiumaa vahel; f. ÜTS § 6 lõike 3 kohaselt on Vedaja üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse mõistes; 1 g. Mandri-Eesti ja Saaremaa ning mandri-Eesti ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliikluse katkematu toimimine on oluline, muu hulgas tagamaks saareelanike vajaduste ja ettevõtjate oluliste huvide realiseerimine; h. Lepingu punkti 1 kohaselt on Lepingu esemeks avaliku liiniveo teenuse teostamine (sh sõitjate-, sõidukite ja kaubaveo korraldamine ja teostamine) Vedaja poolt Rohuküla- Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01.10.2016 kuni 30.09.2026; i. Lepingu punkti 11 alapunkti 2) kohaselt kohustub Vedaja muu hulgas korraldama sõidupiletite müügi ja broneerimise nii Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadamates kui ka e-keskkonna vahendusel (nn e-pilet) ning tagama müügi ja broneerimise Lepingu alusel korraldatavatele reisidele; j. Lepingu punkti 11 alapunkti 4) kohaselt kohustub Vedaja kasutama veoteenuse osutamiseks riigihankes viitenumbriga 156229 esitatud pakkumuses kirjeldatud nelja reisiparvlaeva, mis peavad vastama Lepingu punktis 10 nimetatud tingimustele; k. Lepingu täitmise käigus on ilmnenud, et iga-aastaselt on teatud perioodidel Virtsu- Kuivastu liinil reiside vajadus oluliselt suurem, kui Lepingu kohase nelja reisiparvlaevaga on võimalik teostada. Sellest tulenevalt on Maanteeamet ja Vedaja 23.04.2018 sõlminud 2018. kohta Lepingu lisa 8 ja 18.03.2019 sõlminud 2019. kohta Lepingu lisa 12 lisareiside tellimiseks reisiparvlaevaga „Regula“. Samas on Lepingu täitmise käigus ilmnenud, et reisiparvlaevaga „Regula“ ei suudeta juba praegu, kuid eriti tulevikus reisijate arvu jätkuval kasvul täita lisareiside vajadust, mida kinnitab järgnev:  Reisiparvlaev „Regula“ mahutavate liinimeetrite arv on oluliselt väiksem, kui Lepingu kohastel uutel reisiparvlaevadel;  Reisiparvlaev „Regula“ tehniline võimekus on oluliselt väiksem, kui Lepingu kohastel uutel reisiparvlaevadel;  Reisiparvlaeval „Regula“ on oluliselt halvem manööverdamisvõimekus võrreldes Lepingu kohaste uute reisiparvlaevadega. Kuigi 2018 on reisiparvlaev „Regula“ pidanud näiteks juuni-oktoober tegema 548 lisareisi ning 2019 on lisareiside arv samadel kuudel koos asendusreisidega olnud 720, on hoolimata lisareisidest 2018 ja 2019 keskmine mahajäänud sõidukite liinimeetrite arv olnud Virtsu-Kuivastu liinil kõnealusel perioodil järgmine: Kuu 2017 2018 2019 Juuni 12.25 12.90 19.11 Juuli 19.01 27.40 36.19 August 13.48 23.39 27.29 September 3.54 9.07 21.34 2 Eeltoodu näitab kõnealusel tipphooajal iga-aastaselt olulist mahajäänud liinimeetrite arvu kasvu ja seda hoolimata Maanteeameti tellitud lisareisidest. Sealjuures on arvestust peetud üksnes sadamaalal mahajäänud liinimeetrite arvu üle, mitte aga sadamaalalt väljaspool asunud mahajäänud liinimeetrite arvu üle; l. Eeltoodust nähtub vajadus osutada Lepingu kohast veoteenust iga-aastaselt teatud perioodidel Lepingus sätestatud nelja reisiparvlaeva asemel viie reisiparvlaevaga, mis vastavad Lepingus sätestatud nõuetele. Selle saavutamiseks on vaja muuta Lepingut; m. Tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi nimetatud RHS) § 219 lõikest 3 kohaldatakse ka kuni 01.09.2017 kehtinud RHS alusel sõlmitud hankelepingute muutmisele alates 01.09.2017 jõustunud RHS § 123. n. RHS § 123 lg 1 punkti 3 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui samalt pakkujalt ostetakse täiendavaid teenuseid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik tulenevalt teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Maanteeamet on seisukohal, et antud juhul on Lepingu muutmine RHS § 123 lg 1 punkti 3 alusel lubatud järgmistel põhjustel:  Maanteeametil on tekkinud lisatellimuse esitamise vajadus, mis seisneb iga- aastaselt teatud perioodidel (eelkõige juuni-oktoober ja jõulud) Vedajalt suuremas mahus ja suurema nõudlusega aegadel teenuste ostmises, kui Vedajal on võimalik osutada Lepingu kohase nelja reisiparvlaevaga;  Maanteeameti hinnangul ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, et Virtsu-Kuivastu liini teenindaks samaaegselt rohkem, kui üks vedaja, kuna sadamate taristute kasutamine, reiside planeerimine, korraldamine, sõidupiletite müük ja broneerimine nii Virtsus ja Kuivastus kohapeal kui ka e-keskkonna vahendusel paralleelselt tegutsevate erinevate vedajate poolt ei ole mõistlikult teostatav;  Maanteeameti hinnangul ei ole ka majanduslikult võimalik, et Virtsu-Kuivastu liinile tuleb lisareiside vajadusega perioodidel lisareise teostama keegi teine peale olemasoleva Vedaja, kuna uue teenuseosutaja kulutused võrreldes olemasoleva Vedajaga osutuks ebamõistlikult suuremaks uue reisiparvlaeva hankimisel, meeskonna komplekteerimisel ja reisi vältel osutatavate teenuste korraldamisel. Juhul, kui see üldse oleks tehniliselt teostatav, siis oleks uue teenuseosutaja kulutused võrreldes olemasoleva Vedajaga ebamõistlikult suuremad ka sadamate taristute kasutamisel, reiside planeerimisel, korraldamisel, sõidupiletite müügil ja broneerimisel nii Virtsus ja Kuivastus kohapeal kui ka e-keskkonna vahendusel;  Lähtudes eeltoodust on pakkuja vahetamine Maanteeameti hinnangul võimatu, kuid isegi, kui see oleks võimalik, siis põhjustaks see eelnimetatud põhjustel Maanteeametile olulist ebamugavust ja märkimisväärseid lisakulusid;  Maanteeameti kalkulatsiooni kohaselt ei ületaks Lepingu muudatuse väärtus 50% Lepingu algsest maksumusest;  Maanteeameti arvates ei muudeta Lepingu muudatusega ka Lepingu üldist olemust, kuna Lepingu esemeks jääb jätkuvalt avaliku liiniveo teenuse teostamine Vedaja poolt reisiparvlaevadega Rohuküla-Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01.10.2016 kuni 30.09.2026, 3 on sõlminud Lepingu muutmise kokkuleppe (edaspidi Kokkulepe) järgnevas: 1. Maanteeamet kohustub perioodil 01.06.2020-30.09.2026 tellima Vedajalt Virtsu- Kuivastu liinil kokku vähemalt 500 lisareisi iga viidatud perioodi jääva kalendriaasta jooksul (edaspidi nimetatud Lisareisid). Lisareisidena käesoleva Kokkuleppe tähenduses käsitletakse reise, mida Vedaja ei ole suuteline teostama Lepingu kohase nelja reisiparvlaevaga, mistõttu Vedaja kohustub Lisareise teostama viienda reisiparvlaevaga. 2. Aastatel 2020-2022 teostab Vedaja Virtsu-Kuivastu liinil Lisareise reisiparvlaevaga „Regula“ või mõne muu asendusreisiparvlaevaga. Nimetatud perioodil on Vedajal lisareiside teostamise kohustus üksnes juhul, kui Vedajal õnnestub prahtida Lisareiside teostamiseks sobiv reisiparvlaev sobivatel tingimustel. Seetõttu, täpse Lisareiside arvu, perioodi ja veoteenuse tasu kohustuvad Maanteeamet ja Vedaja iga nimetatud aasta kohta leppima kokku eraldi. Maanteeamet ja Vedaja võtavad eesmärgiks, et Lisareiside veoteenuse tasu lepitakse kokku selliselt, et aluseks võetakse 18.03.2019 sõlmitud Lepingu lisas 12 kokku lepitud veoteenuse tasu, mille reisitasu ja periooditasu muutuva osa suurust korrigeeritakse vastavalt Lepingu punktis 7 esitatud põhimõtetele. Sellise hinnakokkuleppe eelduseks on, et Vedajal õnnestub prahtida Lisareiside teostamiseks sobilik reisiparvlaev sobivatel tingimustel ning tellimuse periood jääb varasemaga võrdväärseks. Vedajale Lisareiside eest väljamaksmisele kuuluvast veoteenuse tasust kuulub vastavalt Lepingu punktile 6 maha arvamisele Vedajale laekunud piletitulu (koos broneerimistasudega). 3. Aastatel 2023-2026 teostab Vedaja Virtsu-Kuivastu liinil Lisareise Vedaja poolt tellitava uue reisiparvlaevaga, mis vastab Kokkuleppe lisas 1 esitatud miinimumnõuetele. Täpse Lisareiside arvu, perioodi ja veoteenuse tasu kohustuvad Maanteeamet ja Vedaja leppima kokku eraldi, sh arvestades Kokkuleppe punktis 6 toodut. Kokku lepitav Lisareiside arv ei tohi ühelgi aastal jääda alla 500. Maanteeamet ja Vedaja võtavad eesmärgiks, et nende vahel kokku lepitav Lisareiside veoteenuse tasu ei ületaks võimalusel Lepingus sisalduvat veoteenuse tasu, arvutatuna ühe Lepingu kohase reisiparvlaeva kohta. See tähendab, et Lisareiside veoteenuse tasu koosseisus sisalduv: 3.1. Reisitasu ei tohi ületada Lepingu punktis 6(1) Virtsu-Kuivastu liini suhtes sätestatud reisitasu, mida korrigeeritakse vastavalt Lepingu punktile 7; 3.2. Periooditasu fikseeritud osa ei tohi võimalusel ületada Lepingu punktis 6(2) Virtsu-Kuivastu liini suhtes sätestatud periooditasu fikseeritud osa, arvutatuna ühe Lepingu kohase reisiparvlaeva kohta Virtsu-Kuivastu liinil. Nimetatu võimalikkus selgub reisiparvlaeva nr 5 soetusmaksumuse selgumisel; 3.3. Periooditasu muutuv osa ei tohi ületada Lepingu punktis 6(3) Virtsu-Kuivastu liini suhtes sätestatud periooditasu muutuvat osa, arvutatuna ühe Lepingu kohase reisiparvlaeva kohta Virtsu-Kuivastu liinil, mida korrigeeritakse vastavalt Lepingu punktile 7. 4 Vedajale Lisareiside eest väljamaksmisele kuuluvast veoteenuse tasust kuulub vastavalt Lepingu punktile 6 maha arvamisele Vedajale laekunud piletitulu (koos broneerimistasudega). 4. Maanteeamet kinnitab, et ta on teadlik, et Kokkuleppe lisas 1 nimetatud miinimumnõuetele vastava reisiparvlaeva projekteerimine ja ehitamine saab toimuma Vedaja kulul. 5. Kokkuleppe kohase reisiparvlaeva nr 5 soetusmaksumus ei ole Kokkuleppe sõlmimise hetkel veel teada ning see peab olema selgunud Kokkuleppe punktis 6 nimetatud Lepingu muudatuste sõlmimise hetkeks. Vedaja teostab toiminguid ja kannab kulud Kokkuleppe elluviimise nimel, mh reisiparvlaeva nr 5 maksumuse väljaselgitamiseks. 6. Maanteeamet ja Vedaja kohustuvad 60 kalendripäeva jooksul arvates Vedaja poolt Maanteeametile reisiparvlaeva nr 5 soetusmaksumusest teavitamisest, leppima kokku reisiparvlaeva nr 5 spetsifikatsiooni, Kokkuleppe punktis 3 nimetatud Lisareiside veoteenuse tasu, valmisoleku osutada parvlaevaga nr 5 Lisareise ja muutma Lepingut vähemalt järgmiselt: 6.1. Lepingu lisaga 7 Lepingusse lisatud punkti 7.1. muudetakse ja kehtestatakse järgnevas redaktsioonis (muudatus alla joonitud): „7.1. Juhul kui Lepingu punkti 4 kolmanda lause alusel sõidugraafiku ajutise tihendamise eesmärgil tellitud lisareiside tegemiseks on Vedajal vaja kasutada muud laeva kui Lepingu punkt 10 alapunktis 1 nimetatud või Lepingu lisas 17 sätestatud reisiparvlaeva nr 5, lepitakse selliste lisareiside tellimisel kokku lisareiside tegemise tingimused, sealhulgas periood ja veoteenuse tasu kogusumma. Nimetatud juhul tellitud lisareiside tegemise eest ühes kalendriaastas makstav veoteenuse tasu ei tohi ületada 1/4 Lepingu punktis 6 nimetatud aastasest Periooditasu fikseeritud ja muutuva osa kogusummast. Veoteenuse tasu väljamaksmisel lahutatakse veoteenuse tasust lisareiside tegemisest laekunud piletitulu (koos broneerimistasudega).“ 6.2. Lepingusse lisatakse punkt 10.1. järgmises sõnastuses: „10.1. Veoteenuse teostamiseks kasutatav Lepingu lisa 17 alusel kasutatav reisiparvlaev nr 5 peab vastama vähemalt Lepingu lisa 17 lisas 1 toodud miinimumnõuetele ja Poolte vahel eraldi kokku lepitud spetsifikatsioonile.“ 6.3. Lepingu lisaga 7 Lepingus muudetud punkti 11 alapunkti 4) muudetakse ja kehtestatakse järgnevas redaktsioonis (muudatused alla joonitud): „4) kasutama avaliku teenuse osutamiseks Lepingu punktis 1 nimetatud riigihankele esitatud pakkumuses kirjeldatud reisiparvlaevu ja Lepingu lisas 17 sätestatud reisiparvlaeva nr 5, välja arvatud järgmistel juhtudel: 5 4.1. Vedajal on Maanteeameti kirjalikul nõusolekul õigus kasutada liiniveoks ajutiselt ka Lepingu punkti 10 alapunktile 1 mittevastavat ning alapunktides 8 ja 11 sätestatust väiksemaid reisiparvlaevu või Lepingu lisas 17 sätestatud reisiparvlaevale nr 5 mittevastavat reisiparvlaeva, kui selline vajadus on tingitud reisiparvlaeva tehnilisest rikkest, korralisest remondist, ilmastiku- või jääoludest või veetasemest. Väiksema reisiparvlaeva kasutamisel arvestatakse Reisitasuks ühe reisi eest 80% tavapärase Reisitasu maksumusest. Kokkulepitust suurema reisiparvlaeva kasutamisel täiendavat tasu ei maksta. Vedaja teavitab väiksema reisiparvlaeva kasutamisest ja selle põhjusest viivitamatult Ministeeriumi; 4.2. Vedajal on Maanteeameti kirjalikul nõusolekul õigus Lepingu punkti 4 kolmanda lause alusel sõidugraafiku ajutise tihendamise eesmärgil tellitud lisareiside tegemiseks kasutada Lepingu punkti 10 alapunktidele 1, 8 ja 11 või Lepingu lisas 17 sätestatud reisiparvlaevale nr 5 mittevastavat reisiparvlaeva ning kui reisiparvlaeva ei kasutata talvisel navigatsiooniperioodil, ka Lepingu punkti 10 alapunktidele 3 ja 6 mittevastavat parvlaeva;“ Lisad: 1. Uue, nn viienda, reisiparvlaeva miinimumnõuded. 6 1 Lisa 1 Uue, nn viienda, reisiparvlaeva miinimumnõuded 1. LAEVA ÜLDISELOOMUSTUS Ehitatav laev on tüübilt reisiparvlaev, mida hakatakse kasutama opereerimiseks Eesti rannikuvetes, Väinameres, eelkõige Virtsu – Kuivastu aga ka Rohuküla-Heltermaa laevaliinidel. Laev on ette nähtud reisijate, sõidukite ja lasti veoks mahutavusega kuni 120 sõiduautot või vastavalt muud sõidukid (veoautod, autorongid, bussid jne) ning minimaalse reisijate arvuga 300 inimest. Laeval on jääklass, mis on samaväärne Soome-Rootsi jääklassile 1C (15 – 30 cm jää paksus) või 1B (30 – 50 cm jää paksus) Laev vastab reisijate ja sõidukite veoks ettenähtud õigusaktide nõuetele ning on kooskõlas järgnevate normatiivdokumentidega: - EL direktiiv 2009/45/EÜ ja selle muudatused 2010/36/EÜ (nõuded C klassi klassifitseeritud, kohalikus rannasõidus sõitvatele reisilaevadele); - meresõiduohutuse seadus § 32 lg 7 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 30 (09.03.2005) ja selle muudatustega; - meresõiduohutuse seadusega; - EL direktiiv 2003/24/EÜ (reisilaevade ohutuseeskirjad ja –nõuded); - EL direktiiv 2003/25/EÜ (ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta); - ohtlike kaupade veol ro-ro tekil (sh autod täidetud kütusepaakidega) kehtivate nõuetega. 2. LAEVA TÜÜP JA TEHNILISED ANDMED Laev sõidab võrdväärselt mõlemas suunas (double ended ferry) ning on varustatud identse vööri-ja ahtrirambiga. Kogupikkus, LOA kuni 114 m Laius, mld kuni 19,7 m Maksimumsüvis 3,50 m (ca 400 tonnise lasti korral) Reisijate arv ca 300 inimest Istekohtade arv vähemalt 200 istekohta siseruumides Kiirus vabas vees vähemalt 10,5 sõlme (service speed) Sõiduautode arv (näidisauto 5,00 m x 1,85 m) 110 - 120 Autorongide vedamise võimekus (näidisveok 19,0 m x 2,85 m) 8 2 Laev on aastaringselt kasutatav ilma välise puksiir- ja jäämurdeteenuseta reisijate, sõiduautode ja muude sõidukite (veoautod, autorongid, bussid jne) veoks, valitud jääklassi normide piires. Laeva küte, ventilatsioon, masinad ja seadmed projekteeritakse ja ehitatakse arvestades järgmisi temperatuure: välistemperatuur -30 ºC - … +30 ºC merevee temperatuur -1 ºC …+25 ºC Laev on sobiv ohtliku lasti veoks. Laev klassifitseeritakse Veeteede Ameti tunnustust omava klassiühingu poolt. Laev vastab tellijale üleandmise hetkel kehtivatele Eesti ja rahvusvahelistele reeglitele ning konventsionaalsetele nõuetele. Laeva lipuriigiks saab Eesti Vabariik. 3. LAEVA JÕUSEADMED JA KÄITURID Ehitatav laev on diisel-elektri hübriidlaev (Virtsu – Kuivastu liinil 100% elektrilaev, õhkjahutusega akupank ca 3,5 MWh). Laeva käiturid kasutavad tööks akudesse salvestatud elektrienergiat ja/või diiselkütusel töötavate diiselgeneraatorite poolt toodetud elektrienergiat. Antud lahendus eeldab Virtsu – Kuivastu liinil piisava kaldavõrgu ja kiirlaadijate olemasolu. Ehitatav laev on kütuseelemendiga-elektrilaeva valmidusega Laeva asimuut käiturid vastavad laeva jääklassile. Käiturid asetsevad laeva ahtris ja vööris, kummaski 1 või 2 seadet. 4. LAEVA REISIJATE- JA KAUBAVEOVÕIMEKUS Laeva autotekk mahutab 110 - 120 sõiduautot gabariitidega 5,00 m x 1,85 m. Autotekile on võimalik laadida kuni 8 autorongi gabariitidega 19,0 m x 2,85 m Autoteki vaba läbisõidu kõrgus, kuhu paigutatakse autorongid, on vähemalt 5,0 m. Kui laevale tuleb lisatekk ainult sõiduautodele, siis selle vaba läbisõidu kõrgus on vähemalt 2,5 m. Autoteki lubatud maksimaalne teljekoormus on peatekil 13 tonni ja vahetekil 1,3 tonni. Autotekil on vööris ja ahtris kummaski 2 kohta ohtlike kaupade veoks. Laeva vööri-ja ahtriramp on ühilduv Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadamates kasutuseolevate kaldarampide konstruktsioonidega. Laeva sildumisvahendid arvestavad nimetatud sadamate kaldaehitiste ja kaide kasutamisest tulenevate nõuete ja piirangutega. Autotekilt pääseb reisijate salongi lisaks treppidele ka liftiga. Lifti mõõtmed võimaldavad ratastoolis reisijate transportimist. Reisijate tekil peab olema vähemalt 36 m2 tualettide kogupinda. Reisijate toitlustamine toimub laeval nn mugavuspoe põhimõttel. 3 5. LAEVAPERE ELU- JA OLMETINGIMUSED Laevas on vähemalt 4 ühekohalist ja 4 kahekohalist kajutit. Iga kajut on varustatud sanitaarsõlme (duššinurk, WC pott, kraanikauss, peegel valgustusega), voodi, riietekapi ja laua ning tooliga. Laevas on laevapere liikmete käsutuses mess puhke- ja sööginurgaga, saun, kehalise treeningu ruum. Puhkeruumi varustusse kuulub vähemalt diivan, diivanilaud, TV vastuvõtja koos audio- ja videotehnikaga, külmik/sügavkülmik, mikrolaineahi, kohviautomaat. Sööginurgas on söögilauad koos toolidega vähemalt 12-le inimesele. Majutamistingimused laevas on vastavuses mereteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a vastu võetud määrusega nr 112 "Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele". 6. LAEVA TÄIENDAVAD TEHNILISED TINGIMUSED Laeva ehitamisel arvestatakse järgmiste keskkonnasõbralikkust ja energiatõhusust tagavate meetmetega: - Laeva kere kuju projekteeritakse maksimaalselt „õhuliseks“, et saavutada optimaalne kaal. Laeva kere peab olema varustatud lengerkiiludega; - Laeva on paigaldatud hetke kaasaegseimad energiakulu seireseadmed; - Laeva värvimiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke värve (nt. kere kaetakse silikoon värviga, et saavutada minimaalne hõõrdetegur); - Laeva valgustuses kasutatakse energiasäästlikku LED tehnoloogiat ja ruumides on targad lahendused valgustuse reguleerimiseks; - Laeva kere kaalu minimiseerimiseks võib kaaluda laeva pealisehitise materjaliks alumiiniumi; - Laev peab olema ehitatud maksimaalse soojustagastus süsteemidega (jääkvesi, väljalaske gaasid, konditsioneer); - Küte, ventilatsioon ja konditsioneer peavad olema vajaduspõhised (lokaalselt reguleeritavad); - Päästevarustus peab vastama nõutud standardile ja olema tootjalt, kellel on esindus Eestis, Soomes või Lätis; - Laev peab olema varustatud digitaalsete ukse lukkudega (kõik turvaplaanis olevad uksed) ja nende üldkasutust jälgiva süsteemiga (kasutajapõhine); - Laeva elektrihaldus ja automaatika süsteemidele peab olema Eestis hooldusesindus või -partner;
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel