Töö number 2017-0086
Huvitatud isik AS Tartu Graanul
Pelleti, Tila küla, 60532 Tartu vald
Telefon: +372 5359 9993; e-post:
[email protected]
Registrikood: 12681488
Skepast&Puhkim OÜ
Konsultant
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795
Staadium Eelnõu
Kuupäev 2020
Pelleti, Väike-Kivestiku ja Veski
kinnistute detailplaneering
Algatatud: 18.10.2017
Vastuvõetud:
Kehtestatud:
Projekti nr 2017-0086
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail
[email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
2 / 25
Sisukord
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ......................................... 5
1.1. Planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded ...................................................... 5
1.2. Planeeringu koostamise alused ........................................................................... 6
2. OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................. 7
2.1. Planeeritava ala kontaktvöönd ............................................................................ 7
2.2. Planeeritav ala ................................................................................................. 8
2.3. Kehtivad kitsendused ........................................................................................ 9
3. PLANEERINGULAHENDUS............................................................................. 10
3.1. Ehitusõigus ja kruntimine ................................................................................ 10
3.2. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................ 11
3.3. Teede liiklus ja parkimiskorraldus ...................................................................... 11
3.4. Keskkond ja haljastuse põhimõtted ................................................................... 12
3.5. Jäätmekäitlus ................................................................................................ 13
3.6. Tuleohutusnõuded .......................................................................................... 13
3.7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .......................................... 14
4. TEHNOVÕRGUD ........................................................................................... 15
4.1. Veevarustus- ja kanalisatsioon ......................................................................... 15
4.2. Sademevesi................................................................................................... 16
4.3. Elektrivarustus ............................................................................................... 17
4.4. Sidevarustus ................................................................................................. 17
4.5. Soojavarustus................................................................................................ 18
5. KOKKUVÕTE KSH ARUANDEST ...................................................................... 19
5.1. Mõju põhja ja pinnaveele (sademevesi) .............................................................. 19
5.2. Mõju inimeste heaolule ja tervisele .................................................................... 19
5.2.1. Müra ............................................................................................................ 19
5.2.2. Vibratsioon .................................................................................................... 21
5.2.3. Õhusaaste ..................................................................................................... 21
5.2.4. Valgusreostus ................................................................................................ 21
5.3. Sotsiaalmajanduslikud mõjud ........................................................................... 22
5.3.1. Liikluskorraldus .............................................................................................. 22
5.3.2. Jäätmekäitlus ................................................................................................ 22
6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE........................................................................ 24
7. PLANEERINGU VASTAVUSE ANALÜÜS ........................................................... 25
7.1. Vastavus algatamise tingimustele...................................................................... 25
JOONISED
1. Situatsiooniskeem
2. Kontaktvöönd
3. Tugijoonis
4. Põhijoonis
5. Tehnovõrkude koondplaan
3 / 25
Planeeringu koostamisel osalesid
Detailplaneering koostati koostöös Tartu Vallavalitsuse, AS Tartu Graanul ning Skepast&Puhkim OÜ
esindajatega:
Tartu Vallavalitsus
Tartu Graanul AS
Kaido Parv juhatuse liige
Skepast&Puhkim OÜ:
Piret Kirs projektijuht, planeerija
Triin Lepland planeerija
Marju Kaivapalu keskkonnaekspert
Moonika Lipping keskkonnaspetsialist
Svetlana Kivistik VK insener
Kati Kraavi tehnik
4 / 25
1. Planeeringu koostamise eesmärk ja alused
Planeeringuga kavandatakse Tartu Graanuli AS tööstusala laiendamist Pelleti, Väike-Kivestiku ja
Veski maaüksustele. Alale planeeritakse rajada pelletitootmise liin ning laiendada puidu
järeltootmisega seotud tootmisala, kavandatakse saematerjali kuivatamise laiendamist ning lisaks
kavandatakse elektri- ja soojuse koostootmisjaama rajamist.
Peale algatamist on katastris seisuga 15.02.2018 registreeritud muudatus seoses katastriüksusega
Kivvestiko (79403:002:0299). Katastriüksusele on nüüd määratud lähiaadress Väike-Kivestiku (kat.
nr 79403:002:0299). Seoses sellega on käesoleva planeeringu nimetus „Pelleti, Väike-Kivestiku ja
Veski kinnistute detailplaneering.“
1.1. Planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded
Vastavalt Tila külas asuvate Pelleti, Väike-Kivestiku ja Veski maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu
algatamise korralduse lähteülesandele on planeeringu koostamise eesmärgiks Pelleti, Väike-
Kivestiku ja Veski maaüksustele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine olemasoleva
tootmistegevuse laiendamiseks ja koostootmisjaama rajamiseks. Lisaks lahendatakse planeeringu
koostamise käigus haljastus, heakord, juurdepääsuteed, parkimiskorraldus ja tehnovõrkude
põhimõtteline lahendus. Planeeringu ülesanded on:
• Pelleti ja Väike-Kivestiku kinnistute liitmine
• Veski ja Väike-Kivestiku maaüksuse sihtotstarbe muutmine
• Ehitusõiguste määramine
• Liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine
• Keskkonnakaitseliste abinõude ning vajalike kitsenduste määramine
Kavandatav planeering on üldplaneeringu kohane. Kehtiva üldplaneeringu järgne maakasutuse
juhtfunktsioon on Tila küla käsitletavas piirkonnas tootmismaa ja ärimaa (tähistus TT/B).
Juhtfunktsioon on määratud segakasutusalana. Üldplaneeringu kontekstis mõeldakse selle all:
kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete maad, büroo- ja kontorihoonete maad ning
tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maad,
mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Äri- ja
tootmismaade arendamise ning kasutamise põhimõttena on üldplaneeringus sätestatud, et kõik
senised olemasolevad äri- ja tootmismaad säilivad ja eesmärgiks on olemasolevate tootmismaade
intensiivsem kasutusele võtmine ning täiendavate tootmismaade reserveerimine. Tootmismaad peab
eraldama elamualadest kaitsehaljastusega, et tagada puhvertsoonid tootmise ja elamumaa
juhtfunktsiooniga alade vahel. Üldplaneeringus ei ole määratletud Tila küla tootmismaa ja ärimaa
segafunktsiooniga alal ei minimaalseid/maksimaalseid kruntide suuruseid, hoonete lubatavaid
maksimaalseid kõrgusi, hoonete suurimaid ehitisealuseid pindalasid jne. Kõik need parameetrid
lahendatakse konkreetsete detailplaneeringutega, arvestades planeeringuala paiknemist, suurust,
kuju jne.
Polüfunktsionaalne keskus, reoveekogumise ala
Keskuse maa
Elamumaa
Kaitsehaljastusemaa
Tootmismaa ja ärimaa
Maaparandusobjekt
Skeem 1. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringu
põhijoonisest (planeeringuala on tähistatud punase
kriipsjoonega)
5 / 25
1.2. Planeeringu koostamise alused
Detailplaneeringu algatamise ja koostamise alus:
• Tila külas asuvate Pelleti, Kivvestiko ja Veski maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu
algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine, Tartu Vallavalitsuse korraldus nr 514 (18.10.2017).
Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:
• Tartu Valla üldplaneering, kehtestatud Tartu Vallavolikogu 03.09.2008 otsusega nr 102;
• Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2019 -2031;
• Tartu valla arengukava;
• Kõnnu, Pajusoo ja Veski maaüksuste detailplaneering, kehtestatud Tartu Vallavolikogu
27.02.2008 otsusega nr 13.
Planeeringu teostamisel koostatud uuringud:
• Topo-geodeetilised mõõdistustööd, ELKER RMT OÜ, Töö nr Tartuv-176-GA, 15.09. 2016.a;
• Liiklusuuring, Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2018-0078, koostatud detsember 2018.
6 / 25
2. Olemasolev olukord
(Vt joonis 2 „Kontaktvöönd“ ja 3 „Tugijoonis“)
2.1. Planeeritava ala kontaktvöönd
Planeeringuga haaratav ala asub Tartu valla kaguosas Tila külas tiheasustusalal. Tartu linna piirist
jääb planeeringuala ca 4,7km ning valla administratiivsest keskusest, Kõrvekülast, ca 1,5km
kaugusele.
Käsitletav ala asub arenevas äri- ja tootmismaa kruntide piirkonnas. Alast loodesse jääb Jõhvi-Tartu-
Valga tee nr 3. Põhjast, lõunast ja läänest on planeeritav ala aga ümbritsetud valdavalt põllumaaga.
Kirdes piirneb ala elamumaaga, kus lähim elamu jääb Väike-Kivestiku kinnistust ca 35m kaugusele.
Planeeritavast alast kagusse jäävad peamiselt lao- ja tootmishooned.
Pelleti kinnistu piirneb järgnevate kinnistutega:
- idast Kuuseladva (79403:002:1501, tootmismaa);
- kagust Petersi (79403:002:0721,maatulundusmaa);
- edelast Kuusikuveere (79403:002:0943, tootmismaa);
- läänest sõidutee ja Thea ( 79403:002:0021,maatulundusmaa);
- loodest sõidutee ja Levari (79403:002:0326, tootmismaa);
- põhjast Väike-Kivestiku (79403:002:0299, maatulundusmaa) ja Saare (79403:002:0137,
elamumaa).
Väike-Kivestiku kinnistu piirneb:
- põhjast Lepiku (79403:002:0847, maatulundusmaa) ja Kalda (79403:002:0846,
maatulundusmaa);
- idast Saare (79403:002:0137, elamumaa);
- lõunast Pelleti (79403:002:0663, tootmismaa);
- läänest Levari (79403:002:0326, tootmismaa).
Veski kinnistu piirneb:
- kirdest sõidutee ja Kalda (79403:002:0846, maatulundusmaa);
- idast sõidutee ja Levari (79403:002:0326, tootmismaa);
- kagust sõidutee ja Pelleti (79403:002:0663, tootmismaa);
- lõunast Thea ( 79403:002:0021,maatulundusmaa);
- edelast Tehnoringi tee 33 (79403:002:1418, tootmis- ja ärimaa);
- loodest Tehnoringi tee (79403:002:1390, transpordimaa);
- põhjast Tehnoringi tee 37 (79403:002:1419, tootmis -ja ärimaa) ja Pajusoo
(79403:002:1389, transpordimaa).
Kontaktvööndisse jäävate maaüksuste ja kruntide suurused varieeruvad, kus maatulundusmaad
jäävad vahemikku 9000m² kuni 15ha, tootmismaad 3236m² kuni 1,14ha ning tootmis ja ärimaade
suurused valdavalt 6000m². Lähim elamumaa on suurusega 12999m².
Planeeritava ala lähialale jäävad järgmised detailplaneeringud:
Koostamisel olevad planeeringud
• Tila külas asuva Väike-Kivistiku maaüksuse detailplaneering – algatatud 24.05.2018 Tartu
vallavalitsuse korraldusega nr 439.
7 / 25
Kehtestatud detailplaneeringud:
• Mihkli maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestatud Vallavalitsuse otsusega 03.08.16
nr 370. Planeeritud on 9 äri-ja tootmismaa sihtotstarbega krunti ning 2 transpordimaa krunti;
• Kõnnu, Pajusoo ja Veski maaüksuste detailplaneering, kehtestatud Tartu Vallavolikogu
27.02.2008a. otsusega nr 13. Planeeritud on 27 äri- ja tootmismaa krunti , 4 transpordimaa
krunti ja 2 alajaama krunti;
• Pajuveere ja Tärmiääre kinnistute detailplaneering, kehtestatud 14.09.2011a. korraldusega
nr 311. Planeeritud on 8 äri- ja tootmismaa krunti;
• Väike-Kuusiku, Viilhalli, Käänutaguse, Tagaserva ja Kivipealse maaüksuste detailplaneering,
kehtestatud Tartu Vallavolikogu otsusega 17.10.2007 nr 187. Planeeringu eesmärk
tööstuspargi rajamine. Planeeritud on 9 tootmismaa ning 3 transpordimaa krunti;
• Metsaääre maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 26.02.2016
korraldusega nr 79. Planeeringuga al määratud tootmismaaks ning ehitusõigus
tootmishoonete projekteerimiseks
Antud planeeringulahenduses on arvestatud alaga piirnevate olemasolevate tootmishoonete
kinnistute struktuuri ja hoonestuse paiknemise lahendusi. Hoonete planeerimisel on arvestatud
planeeritud ja olemasoleva hoonestuse arhitektuurse sobivusega. Käesolev planeeringulahendus
haakub piirnevate tootmis- ja ärimaa kruntidega ning antud planeeringulahendus laiendab arenevat
tootmis- ja äripiirkonda.
2.2. Planeeritav ala
Planeeringuala pindala on ca 6,0ha, mis hõlmab tervenisti Veski , Pelleti ja Väike-Kivestiku kinnistuid
ning osaliselt kinnistute vahele jäävat Kuusesoo teed. Planeeritav ala on valdavalt tasane, lõuna
suunas langev. Absoluutkõrgused jäävad 59,46 ja 64,04 m vahele. Kõrgem koht (absoluutkõrgus ca
65,94 m) on tuletõrje veevõtumahuti Pelleti kinnistul.
Planeeritavat ala läbib Kuusesoo tee, mis on valla tee ning millelt toimub ka juurdepääs
planeeritavatele kinnistutele. Kuusesoo teest lõunapoole jääb valdavalt rohumaaga kaetud Veski
kinnistu, põhjapoole jäävad aga Väike-Kivestiku ning Pelleti kinnistud. Väike-Kivestiku on
hoonestamata ning tegemist on hetkel põllumaaga. Pelleti kinnistu on hoonestatud Tartu Graanul
OÜ-le kuuluvate lao-ja tootmishoonete ning silo tüüpi mahutitega.
Ehitisregistri (EHR) andmetel jäävad Pelleti kinnistule järgmised hooned1:
• Tootmishoone (EHR kood 104030479)
• Pumbamaja (EHR kood 104030480)
• Katlamaja (EHR kood 104030482)
• Puidukuivati (EHR kood 104030483)
• Hakkehoidla (EHR kood 120870250)
• Katlamaja/pressiruum (EHR kood 120306304)
• PVC hall (EHR kood 120817425)
• Teraviljahoidla (EHR kood 120244881)
Lisaks hoonetele jäävad Pelleti kinnistule registreeritud rajatistena laoplats ja tõstukite liikumisteed
(EHR kood 220306305) ning puidukuivati plaatvundament (EHR kood220799528).
Olevate tootmishoonete välisviimistluses on kasutatud profileeritud plekki ja sandwich paneele,
esineb nii viil- kui lamekatust.
Pelleti maaüksuse olemasolev tootmisterritoorium on edelaküljel piiratud osaliselt profileeritud
plekist, osaliselt keevisvõrk ning osaliselt läbipaistmatu 2m kõrguse valatud piirdega. Valatud
piirdeaed jätkub ka ala kagu- ja kirdeküljel.
1
Ehitisregistri väljavõte 06.06.2019
8 / 25
Hoonetevaheline ala on asfalteeritud ning parkimine toimub väljaspool tootmisterritooriumi Kuusesoo
tee ääres. Tootmisega mitteseotud sõidukid territooriumile ei pääse.
Pelleti kinnistul kulgevad olemasolevat tootmiskompleksi teenindavad tehnovõrgud – elektri
maakaabelliinid, vee-, sademevee ja olmekanalisatsiooni torustikud, gaasitorustik. Piki Kuusesoo
teed kulgeb sidetrass. Olevatel tehnovõrkudel kehtivad õigusaktidest tulenevad kaitsevööndid.
Tabel 1. Planeeringualale ulatuvad kinnistud.
Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve
Pelleti 79403:002:0663 3.03 ha (sh ehitiste Tootmismaa 100%
alune maa 3774 m²)
Väike-Kivestiku 79403:002:0299 9771 m² Maatulundusmaa 100%
Veski 79403:002:0367 2,02 ha Maatulundusmaa 100%
Kuusesoo tee - - -
2.3. Kehtivad kitsendused
Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendusi põhjustavad objektid:
• Tiheasustusala, (Tartu valla Üldplaneeringu kohaselt);
• Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk, maaparandushoiuala, KUUSISOO;
• Sideehitis maismaal, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, kaitsevöönd 1m kummalegi poole
trassi;
• Sideehitis maismaal, Telia Eesti AS, kaitsevöönd 1m torustiku välimisest mõõtmest;
• Elektrimaakaabelliin, KÕRVEKÜLA:PQR, Elektrilevi OÜ, kaitsevööndi koridor 2m;
• Maagaasi jaotustorustik Kõrveküla B3, AS Eesti Gaas kaitsevöönd 1m torustiku välimisest
mõõtmest;
• Komplektalajaam HEKA 2SB 1600: Tartu Graanul, kaitsevöönd 2m ümber alajaama;
• Alajaam ”Tartu Graanuli JP”, kaitsevöönd 2m.
9 / 25
3. Planeeringulahendus
(vt joonis nr 4 „Põhijoonis“)
Detailplaneeringuga liidetakse Pelleti ja Väike-Kivestiku kinnistud. Detailplaneeringuga määratakse
Pelleti, Väike-Kivestiku ja Veski moodustatavatele kruntidele ehitusõigus olemasoleva
tootmistegevuse laiendamiseks ning koostootmisjaama rajamiseks, lahendatakse vajalikud
juurdepääsud ja tehnovõrkude lahendused, seatakse keskkonnatingimused.
3.1. Ehitusõigus ja kruntimine
Planeeritava ala puhul on tegemist ühe tootmismaa ning kahe maatulundusmaa maaüksusega.
Planeeringuga nähakse ette Pelleti ja Väike-Kivestiku kinnistute liitmine, millega moodustub
40 121m² suurune tootmismaa krunt. Detailplaneeringu liikides määratakse moodustatava krundi
sihtotstarbeks elektrienergia tootmise ja jaotamise maa (OE), soojusenergia tootmise ja jaotamise
maa (OS) ning tootmishoone maa (TT). Sihtotstarbe protsentuaalne jaotus vastavalt vajadusele.
Veski kinnistust moodustatakse kaks krunti. Üks krunt (Pos 01) suurusega 1327m² on ette nähtud
transpordimaa kergliiklustee tarbeks (LT). Teine moodustatav krunt (Pos 02) suurusega 18 919m²
on ette nähtud tootmismaa, kus detailplaneeringu liikides määratakse krundi sihtotstarbeks
elektrienergia tootmise ja jaotamise maa (OE), soojusenergia tootmise ja jaotamise maa (OS) ning
tootmishoone maa (TT), kus sihtotstarbe protsentuaalne jaotus on vastavalt vajadusele.
Moodustatavale krundile POS 1 – ehitusõigust ei määrata.
POS 2 - Detailplaneeringuga määratakse maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks 4000 m2.
Planeeringualale on lubatud rajada kuni kuus hoonet (alla 20 m2 ehitised kaasaarvatud) maksimaalse
kõrgusega 12m maapinnast, v.a. koostootmisjaama hoone, mille lubatud maksimaalne kõrgus on
20m, korstna kõrgus vahemikus 28-33m.
POS 3 – Ala maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on määratud 10 000m². Lubatud hoonete arv
alal on 10 hoonet maksimaalse kõrgusega 12m maapinnast. Olemasolevat hoonestust võib
remontida või muud moodi parendada. Rekonstrueerimisel või lammutamisel uushoonestuse
rajamiseks tuleb jääda hoonestusala piiridesse ning lähtuda alale määratud ehitusõigusest.
Tabelis 2 ja põhijoonisel on kokkuvõtvalt toodud ehitusõigusega seotud info.
Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga ei määrata. Krundi hoonestusala planeerimisel on lähtutud
olemasolevast situatsioonist ja vajalikest tuleohutuskujadest. Planeeringuala joonistele kantud
suurem hoonestusala võimaldab vabamalt valida uute hoonete asukohta arvestades hoonetevahelise
vähima lubatud kaugusega. Joonisele on kantud võimalike erinevate ehitiste asukohad, mida võib
aga hoonestusala piires muuta. Kõik planeeritavad hooned peavad jääma määratud hoonestusalade
piiridesse, väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud.
Tabel 2. Ehitusõiguse tabel.
Pos Krundi Krundi Max Max Max Max Sihtotstarve Siht-
nr aadress suurus hoonete hoo- hoone korru- detail- otstarve
/ m2 ehitise- nete kõrgus / selisus planeeringu katastri-
alune arv m liigi põhjal** üksuse liigi
pind / krun põhjal*
m2 dil
1 1327 - - - - LT 100 L 100
2 Veski 18 919 4 000 6 12-20*** 2 OS/OE/TT T 100
0-100
10 / 25
3 Pelleti 40 121 10 000 10 12 2 OS/OE/TT T 100
Väike- 0-100
Kivestiku
* T - tootmismaa; L- transpordimaa
**LT - tee ja tänava maa-ala; OS - soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa; OE -
elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa; TT - tootmishoone maa. Protsentuaalne jaotus
vastavalt vajadusele.
***Planeeritavad hooned kuni 12m ning koostootmisjaam kuni 20m. Korstna kõrgus 28-33m.
3.2. Arhitektuurinõuded ehitistele
Planeeritavate tootmishoonete välisviimistlus- ja katuseakatte materjale ei määratleta. Küll aga on
keelatud kasutada imiteerivaid materjale (plastvooder jmt). Samuti ei määratleta hoonete lubatud
katusekallete vahemikku, kuna see võib sõltuda hoones asetsevast tehnoloogilisest seadmest.
Hooned tuleb projekteerida selliselt, et need häiriks keskkonda võimalikult vähe ja sobituksid
välisilmelt ümbritseva piirkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema olemasolevasse
hoonestuskompleksi sobiv ning kaasaegne.
Kuna kavandatavast korstnast võib kujuneda piirkonnas oluline maamärk tuleb edasise
projekteerimise käigus ehitusprojektiga lahendada korstna välisilme, mis sobituks antud piirkonda.
Piirete ehitamine ei ole kohustuslik. Piirete lubatud maksimaalne kõrgus 2,2m. Uued rajatavad
piirded peavad värvilt ja tüübilt sobituma ümbritseva keskkonnaga. Võimalusel kasutada
võrkaia/keevispaneel lahendusi koos haljastusega, et vähendada visuaalset mõju lähipiirkonnale.
Planeeringuala Saare kinnistu poolses osas lubatud piirdena kasutada ka muldvalli, mida on võimalik
haljastada.
3.3. Teede liiklus ja parkimiskorraldus
Olemasolev juurdepääs planeeringualale toimub Kuusesoo teelt. Tegemist on valla teega (tee nr
7940123), millel puudub katastriüksus. Kuusesoo tee sõiduteeosa on ca 6,5m laiune ning
kõvakattega. Olemasoleva juurdepääs Pelleti kinnistule säilib. Planeeringujoonisel näidatud
planeeritud juurdepääsu asukoht Veski kinnistule on põhimõtteline ja seda on lubatud täpsustada
edasisel projekteerimisel piki krundipiiri nihutades.
Kuusesoo tee ääres kergliiklustee puudub. Tagamaks jalakäijate liiklusohutus on Veski kinnistust
moodustatud eraldi transpordimaa krunt. Moodustatav kergliiklustee krunt on loogiline jätk naaber
kinnistul asuvale kergliiklustee jaoks väljakrunditud maa-alale. Kergliiklustee täpse asukoha ning
liikluskorralduslike vahendite kasutus määratakse projekteerimise käigus.
Tulenevalt võimalikust liikluskoormuse suurenemisest alal koostati 2018 a. detsembris
detailplaneeringu raames liiklusuuring (Skepast&Puhkim töö nr 2018-0078). Liikluse hindamiseks
toimus automaatloendus Kuusesoo teel, kohalik tee nr 7940123. Liiklusprognoosi koostamisel lähtuti
TTÜ baasprognoosist ja võimalikust lähipiirkonna detailplaneeringutest lisanduvast liiklussagedusest.
Koostatud uuringu kohaselt on tänane liiklussagedus Kuusesoo teel 660 a/ööp, kuid arvestades
kavandatavaid arendusi võib see aastaks 2033 tõusta tasemele 1550 a/ööp.
Uuringu arvutustulemused näitavad, et 4-haruline ristmik, kui see kanaliseerida, toimib
aktsepteeritaval tasemel ka perspektiivse lisanduva liikluse olukorras. Lisaks on piirkonnast Jõhvi-
Tartu-Valga maanteele pääsemiseks olemas ka alternatiivsed teed, mis võimaldab Kuusesoo tee ja
Kruusa tn ristmiku läbilaskvuse vähenemisel tagada liikluse ümberjaotumise piirkonnas.
Olemasoleva tootmiskompleksi hetkeline liikluskoormus on ca 44 autot ööpäevas. Ala laiendamisel
lisandub liiklus ca 25 autot. Seega arvestatav liiklus kokku 69 autot ööpäevas. Peamiselt toimub
transport tööajal. Märkimisväärem võib olla ehitusaegne transpordikoormus, kuid tegemist on ajutise
11 / 25
lühiaegse perioodiga. Võimalike lisanduvate negatiivsete mõjude vältimiseks ja vähendamiseks tuleb
raskeveokite liiklus maksimaalselt planeerida päevasele ajale.
Planeeringuala liikluslahenduse projekteerimisel tuleb arvestada suuremõõtmeliste autode
juurdepääsuga, milledele vajalik tagada 15m pöörderaadius. Krundisiseste teede/platside asukohad
ja suurused täpsustuvad edasisel projekteerimisel. Kogu krunte teenindav parkimislahendus peab
mahtuma ära oma krundile (sh ka manööverdusala).
Vastavalt Eesti Vabariigi Linnatänavate standardile (EVS 843:2016) tuleb arvutuslik parkimiskohtade
arv planeeringualal kokku 233 kohta (normatiiviks on võetud tööstusettevõtte ja ladu väikeelamute
alal, ka laialdane tootmismaa linna äärealal näitajaga 1/90 (parkimiskohtade arv /suletud brutopinna
1
kohta)). POS1 6000 × = 66,6
90
1
POS2 15000 × = 166,6
90
Alale on kavandatud parkimiskohtade arv vastavalt eeldatavate töötajate arvule (töötajad töötavad
vahetustega). Vajadusel parklat laiendatakse või rajatakse uus parkimisala selleks sobivass kohta.
Planeeringuala tegelik parkimiskohtade vajadus kokku on maksimaalselt 50 kohta.
Valdavalt on planeeringualal tegemist suurte laopindadega, kus töötajate arv on väike.
Käesolevalt tootmisega mitteseotud sõidukid Pelleti kinnistu tootmisterritooriumile ei pääse ning
parkimine toimub Pelleti kinnistu piiril, väljaspool tootmisala vahetult Kuusesoo tee ääres.
Planeeringuga nähakse parkimiskohad POS 2 ja POS 3 tarbeks kinnistule POS 2. Planeeringujoonisel
on kujutatud võimalik parkimise lahendus, mida võib projekteerimisel muuta. Planeeritud
parkimiskohtade arv, paigutus ning parkla/-te konfiguratsioon määratakse lõplikult edasisel
projekteerimisel olenevalt rajatavate hoonete suletud brutopinna tegelikust väärtusest, asetusest
hoonestusalal ning kasutusintensiivsusest. Parkimiskohtade määramise indikatiivseks aluseks võtta
reaalne kohtade vajadus.
3.4. Keskkond ja haljastuse põhimõtted
Käesoleva detailplaneeringuga koos algatati ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH).
Eelnevalt on koostatud KSH eelhinnang, milles järeldati, et planeeringuga kavandatav võib avaldada
mõju pinna- ja põhjaveele ja õhukvaliteedile kuna ei ole teada, millist tehnoloogiat planeeritakse
kasutada ning milline on kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus.
KSH aruande koostamise käigus analüüsiti potentsiaalset müratasemete tõusu mõju ning on antud
hinnang õhusaaste mõjude osas. Müratasemete modelleerimisel võeti arvesse koosmõju ka teiste
tootmisalade rasketranspordiga ning välisõhusaaste modelleerimisel võeti arvesse koosmõju teiste
tootmisalade saasteallikatega. Anti hinnang pinnasele ja hinnati keskkonnareostuse esinemise
võimalikkust planeeringualal.
Olemasolevas olukorras on kinnistu piiril betoonpaneelidest piirdeaed (kõrgus ca 2m), mille positiivne
mõju on maapinna kohal toimuvatel mürasündmustel – nt autotransport, manööverdamine, madalal
(maapinnast <2m kõrgusel) paiknevad müraallikad.
Lähima elamumaa, Saare maaüksuse suhtes on määravaks eelkõige maapinnast kõrgemal paiknevad
müraallikad, millele muldvallil mõju puudub (vajaduse korral on efektiivsem leevendusmeetmeid
rakendada vahetult müraallika juures).
Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava tegevuse leevendamiseks:
• Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada tööstusmürale kehtestatud piirväärtusi. Hoonete
projekteerimisel vajadusel tagada arhitektuursete võtetega ülenormatiivse või häiriva müra
leviku piiramine väljapoole krundipiire;
• Koostootmisjaama projekteerimisel tagada piisavad hajumistingimused (tagada vajalik
korstna kõrgus);
• Valgustuse projekteerimisel ja rajamisel mitte tekitada valgusreostust;
12 / 25
• Ehitustööd ja kinnistu aktiivne kasutamisaeg planeerida tööpäevadele ning päevasele ajale.
Öisel ajal ehitustegevust ja kinnistu aktiivset kasutamist mitte kavandada;
• Ehitusprojekti koostamisel lahendada ka haljastuse projekteerimine. Haljastusprojekti
koostamisel näha haljastatavale alale müra ja tolmu levikut piirav haljastus, soovitatavalt
kõrghaljastus. Võimalusel kombineerida haljastus piirdeaiaga.
Planeeritaval alal ega selle lähipiirkonnas ei ole rohelise võrgustiku alasid ega olulist kõrghaljastust.
Lähim kaitseala on Raadi looduskaitseala (KLO1000640), mis paikneb planeeringuga kavandatava
tegevuse alast umbes 2,3 km kaugusel lõuna- ja edela pool ning on seega piisavalt eraldatud
välistamaks igasugused otsesed või kaudsed olulised mõjud.
Planeeringualal olemasolev kõrghaljastus puudub ning ala on enamjaolt kavandatud kõvakattega.
Valla üldplaneeringu kohaselt peab peale hoonestuse ja kõvakattega pindade ehitamist krundi
haljastatavaks alaks (puud, põõsad, muru jne) jääma minimaalselt 20% üldpindalast, millest
omakorda kõrghaljastuse osakaal 10%.
Kuna tootmisalale planeeritud kasutusfunktsiooniga kaasnevad vajalikud kõvakattega pinnad on
uushaljastus sobilik rajada eelkõige puhvertsoonina krundi äärealadele. Planeeringualas asuvale
krundile POS 3 on Saare maaüksuse piiri äärde ette nähtud rajada kõrghaljastus kombineerituna
põõsastega, et tekiks puhvertsoon laohoonete ja kõrval oleva elamumaaga. Rajada võib ka
haljastatava muldvalli. Muldvalli rajamisega kaasneb kaks efekti: Saare maaüksuselt on tõkestatud
vaade koostootmisjaama territooriumile ja muldvall vähendaks maapinnal paiknevate müraallikate
suhtes müratasemeid 3-5 dB võrra.
Uushaljastuse rajamine ja liigi valik lahendada haljastusprojektiga. Haljastuse kavandamisel
arvestada hoone, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning kasutada piirkonda sobivaid
taimeliike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele jt taimedele vajalikud kasvutingimused
arvestades hoonest ja lähedalolevast olemasolevast kõrghaljastusest tulenevate võimalike
mõjutustega kasvuruumi osas.
Planeeritava haljastuse rajamisel on soovitav kasutada okaspuudest keerdmändi (Pinus contorta
var.latifolia), serbia kuuske (Picea omorika). Istutatava okaspuu kõrgus peab olema 4-5 meetrit.
Lehtpuude puhul mullastiku suhtes vähenõudlikest liikidest on soovitav kasutada harilikku vahtrat
(Acer platanoides) või mägivahtrat (Acer pseudoplatanus), istutatava lehtpuu kõrgus min. 4 m.
Planeeringuala haljastus kavandatakse iseseisva haljastusprojektiga ehitusprojekti staadiumis.
3.5. Jäätmekäitlus
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Tartu valla jäätmehoolduseeskirjast.
Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas
paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed
koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab
omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga.
3.6. Tuleohutusnõuded
Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste
tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus ning EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus-
ja laohoonete ning garaažide tuleohutus. Hoonete ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja
hoonetevaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017.a vastu võetud määrusele nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.
Projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh nõuetega Eesti Standardi st EVS 812-
7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded, mille kohaselt peab
13 / 25
tagatud olema päästetehnika juurdepääs hoone kõikidele külgedele ja arvestada tuleb päästetehnika
raskusega (min 25 t), päästetehnika laiusega (min 3.5 m) ja pööramisraadiusega (min 12 m).
Kuna planeeringualal liiklevad sõltuvalt ala kasutusotstarbest veokid, siis on tagatud ka tuletõrjeauto
liikumiseks vajalik liikumisruum ning ilmastikukindel katend.
Hoonete tulepüsivusklassiks on määratud TP2.
Pelleti kinnistul asub 260m³ suurune tuletõrje veemahuti, mis tagab tuletõrjevee vooluhulga 20l/s
3h jooksul.
3.7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeringu realiseerimisel kujuneb planeeringualast heakorrastatud ja aktiivse kasutusega ala.
Planeeritava ala turvalisuse tagamise meetmed:
• krundi piirile on lubatud rajada piirdeaed;
• vältida tiheda ja kõrge piirde rajamist, et säilitada piirkonna ülevaatlikkus;
• tagada tänavavalgustus ja projekteerimisel lahendada kinnistu valgustus;
• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (prügikastid, tõkkepuud, märgid,
valgustid);
• kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid;
• piirata sissepääsu territooriumile peale tööaja lõppu;
• tagada ala turvalisus ka peale tööaja lõppu. Turvatunnet tõstab näiteks nähtavate
valvekaamerate paigaldamine territooriumile ning territooriumi sulgemine;
• hoida planeeritav ala korras.
Turvalisuse tagamise meetmete määramisel on lähtutud Eesti Vabariigi standardist EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.
14 / 25
4. Tehnovõrgud
Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud põhijoonisel ning see täpsustub ehitusprojekti
staadiumis. Tehnovõrkude lahendus on koostatud vastavalt võrguvaldajate poolt väljastatud
tehnilistele tingimustele.
4.1. Veevarustus- ja kanalisatsioon
Veevarustus
Planeeringualal puudub ühisveevarustus. Olemasolev veevarustus on tagatud Kivikuusiku
maaüksusel paiknevast puurkaevust.
Planeeritav ala asub AS-i Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas ning ala veega varustamiseks on AS Tartu
Veevärk väljastanud 09.04.2019.a tehnilised tingimused INF/245.
Veevarustuse lahenduse koostamisel on lähtutud varem koostatud vee-, sademevee- ja
reoveekanalisatsioonitorustike eelprojektist (Tartu vald Vahi ja Kõrveküla aleviku ning Tila küla
piirkonna vee-, sademevee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku eelprojekt; OÜ Altren Projekt töö nr
VK1638). Selle töö järgi on projekteeritud ringistatud veetorustik alates Kõrveküla-Tartu kergtee
ääres paiknevast veetorust kuni teisel pool Jõhvi-Tartu-Valga maanteed Kõrveküla alevikus asuva
Ehituse tn De110 veetorustikuni. Kuusesoo teele projekteeritud veetorustikust tuleb ette näha
veevarustuse liitumispunktid kavandatavatele kruntidele. Planeeritud veetorustik on läbimõõduga
De110, materjal PE. Veetorustiku kinnistuühendused kruntidele Pos 2 ja Pos 3 on läbimõõduga De63.
Liitumispunkt rajatakse kuni 1m kaugusele kinnistu piirist tänava maa-alale. Liitumispunktiks on
maakraan DN50 spindlipikenduse ja kapega.
Vastavalt Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2019-20312 on
planeeringu kontaktalal asuvatele Kobrulehe ja Veehaarde kinnistutele AS-il Tartu Veevärk kavas
rajada veehaare koos veetöötlusjaamaga. Rajatiste kavandatav kasutuselevõtu aeg on 2022.a.
Planeeringuala veeallikaks jääb rajatav veehaare.
Planeeringuala ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumine osutub võimalikuks peale veehaarde ja
veetöötlusjaama valmimist ja käivitamist ning vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamist.
Planeeritavale alale rajatava hoonekompleksi (Pos 2 + Pos 3) ööpäevane veevajadus on kuni 48
m³/d.
Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustuse trasside põhimõtteline asukoht. Torustike täpsed
asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise
projekteerimise käigus, võttes aluseks kinnistute arvutusliku veetarbimise ja hüdrantidest vajaliku
vooluhulga ning rõhu.
Kanalisatsioonisüsteem
Planeeringualal puudub ühiskanalisatsioonisüsteem. Käesolevalt kogutakse tekkiv reovesi
olemasolevasse reoveemahutisse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele.
Kanalisatsioonisüsteemi lahenduse koostamisel on lähtutud varem koostatud vee-, sademevee- ja
reoveekanalisatsioonitorustike eelprojektist (Tartu vald Vahi ja Kõrveküla aleviku ning Tila küla
piirkonna vee-, sademevee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku eelprojekt; OÜ Altren Projekt töö nr
VK1638). Selle töö järgi on projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik planeeringuala
kinnistutelt mööda Kuusesoo teed kagu suunas kuni Tärmi kinnistule projekteeritud reoveepumplani.
Pumpla survetoru ühendatakse Kõrveküla-Tartu kergtee ääres paikneva De110 PE survetorustikuga.
2
Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031; Keskkonnalahendused OÜ töö nr 44-
18; Tartu Vallavalitsuse poolt heaks kiidetud 12.04.2019
15 / 25
Planeeringualale on planeeritud kinnistuühendused läbimõõduga De160 Kuusesoo teele
projekteeritud isevoolsest reoveekanalisatsiooni torustikust De200.
Planeeringuala ühiskanalisatsiooniga liitumine osutub võimalikuks peale planeeringuala eelvooluks
olevate eelprojektiga projekteeritud kanalisatsioonitorustike väljaehitamist.
Tuletõrje veevarustus
Planeeringu tuletõrjeveevarustus on lahendatud vastavalt normdokumendile: EVS 812-
6:2012+A1+A2 EHITISTE TULEOHUTUS Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
Planeeringuala hoonete väliskustutusvee vajadus on arvutuslikult 20 l/s 3 tunni jooksul, mis teeb
tuletõrjevee vajaduseks 216 m³.
Väline tulekustutusvesi saadakse Kuusesoo teele projekteeritud tuletõrjehüdrantidest ja ka
olemasolevast tuletõrjevee mahutist mahuga 260 m³. Juhul, kui edaspidise projekteerimise käigus
selgub, et projekteeritud hüdrantidest tagatav maksimaalne vooluhulk on väiksem kui nõutav 20 l/s,
tuleb rajada päästeauto pumbaga survestatav hüdrantidega tuletõrjevee torustik, mis saab alguse
tuletõrjevee mahutist. Selleks tuleb kavandada kuivhüdrant koos survestuskaevuga. Päästeauto
võtab vee kuivhüdrandist ning pumpab vee survestuskaevu kaudu hüdrantidega varustatud
torustikku. Tuletõrjevee torustikul paiknevate hüdrantide teenindusraadius on 50 m.
Mahuti täitmine hakkab toimuma ühisveevärgist. Mahuti tühjenemise korral peab selle täitmine
olema tagatud 72 h jooksul. Tuletõrje veevõtukoht tuleb nõuetekohaselt tähistada.
Tuletõrjeveevarustus, mahuti vajadus ja hüdrantide asukohad täpsustatakse ja määratakse lõplikult
kindlaks veevarustuse projekti koosseisus.
4.2. Sademevesi
Planeeritaval alal koguneva sademevee allikaks on hoonete katused ning kõvakattega teed ja platsid.
Käesoleval ajal kogutakse sademevesi kokku asfalteeritud platsidelt Pos 03 paiknevate
restkaevudega ja suunatakse torustiku kaudu lähedal asuvatesse kraavidesse. Kuna kasutatavad
torustikud on amortiseerinud, nende kohta puuduvad teostusjoonised ja nende tehnilised
parameetrid on teadmata, näeb planeeringu lahendus ette uue sademeveesüsteemi rajamist kuni
eelvooluni.
Sademevee eelvooluks on Murisoo peakraav (ei ole avalik ega avalikult kasutatav, VEE1044200)
valgala suurusega 10 km², mis suubub Emajõkke. Sademevee eelvoolu suunamiseks on planeeritud
rajada ca 541 m pikkune torustik planeeringualalt olemasoleva kraavini, mis läbib Metsaserva ja
Metsaserva juurdelõige kinnistuid ning suubub Murisoo peakraavi. Olemasolev kraav tuleb puhastada
settest, voolutakistustest ja seal kasvavast puittaimestikust, vajadusel süvistada.
Kraavi juhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee
puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja
sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“
sätestatud nõuetele.
Planeeringuala sademeveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk on krundil Pos 2 Q=81 l/s ja Pos 3
Q=242 l/s.
Krundile Pos 2 on planeeritud koostootmisjaam ja selle territooriumilt (arvestatud valgala pindala
suurusega ca 5000 m²) saastunud sademevee kogumiseks on planeeritud sademevee
kogumismahuti mahuga 120 m³, mis ühtlasi töötab ka sademevee ühtlustusmahutina.
Kogumismahuti mahu määramisel on arvestatud 60 minutilise vihma kestvusega ja selle ajaga
koguneva sademevee kogusega. Tavaolukorras suunatakse sademevesi läbi mahuti õlipüüdurisse,
mis on koos liiva-mudapüüduriga, ning avariiolukorras veetakse saastunud sademevesi mahutist
paakautoga puhastusseadmesse. Peale mahutit tuleb paigaldada proovivõtukaev, mis on varustatud
16 / 25
pöördklapiga, mille sulgemisega saab avariiolukorras tõkestada saastunud sademevee edasi
liikumist.
Krundi Pos 3 parklatest ja laoplatsidelt kogutakse sademevesi kokku vertikaalplaneerimisega ette
nähtud kalletega restkaevude abil ja juhitakse õlipüüdurisse, mis on koos liiva-mudapüüduriga, ning
sealt edasi sademeveekanalisatsiooni torustikku. Katuste sademevesi juhitakse otse sademevee
kanalisatsioonitorustiku kaudu suublasse. Suure kõvakattega valgala tõttu on ette nähtud kaks I
klassi sisseehitatud liiva-mudapüüduriga möödavooluta õlipüüdurit ENS65. Peale õlipüüdurit tuleb
paigaldada proovivõtukaev.
Püüdurite ja mahuti ümbruses peab olema kõvakate ja juurdepääsutee (hooldustee).
Sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni peab olema välistatud.
Sademevee lahendus tuleb kooskõlastada eesvoolu omanikega.
Planeeringuala loodeosa (Veski kinnistu) jääb 1969.a rajatud Kuusisoo maaparandusehitisesüsteemi
(süsteemi kood 2104420020100/002) reguleeriva võrgu alale.
Veski kinnistul planeeritava hoonestuse alla jääv drenaažitorustik tuleb likvideerida.
Tea katastriüksuse (79403:002:0021) kuivenduse toimimiseks peab detailplaneeringu ala ehitiste
alla jääva Kuusisoo maaparandusehitise kuivenduse (drenaaži) rekonstrueerima.
Rekonstrueerimisprojekti koostamiseks tuleb taotleda projekteerimistingimused Põllumajandusameti
Tartu keskusest. Rekonstrueerimistööd peavad olema tehtud enne planeeringu ehitistele ehitusloa
väljastamist.
Täpne sademeveelahendus ja täpsustatud vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide
käigus ning lahendatakse koos vertikaalplaneerimisega.
4.3. Elektrivarustus
Olemasolevate hoonete ja seadmete elektrivarustus on tagatud alal asuvatest alajaamadest ja
trafodest.
Alal asub alajaam ja keskpingejaotla. Alajaama sisenevad Elektrilevi OÜ keskpingekaablid.
Kavandatavate hoonete ja rajatiste ühendused planeeritakse projekteerimise staadiumis elektri
maakaabelliinidega alal asuvatest alajaamadest, trafodest.
Elektrijaama võrguühenduse tootmissuunaline võimsus 3000 kW ja tarbimissuunaline 4000kW.
Elektriliinidel peab olema tagatud normide kohane kaitsevöönd. Ehitustööde käigus tuleb tagada
olemasolevate liinide kaitse või vajadusel teostada liinide ümbertõstmine.
Kuusesoo tee äärde on kavandatud tänavavalgustus. Valgustite täpsed asukohad ja kõrgus
määratakse projekteerimise käigus. Krundisisene valgustus lahendatakse samuti projekteerimise
käigus.
4.4. Sidevarustus
Kuusesoo teel on välja ehitatud sidetrass. Planeeringualal on sideühendus vajalikul määral tagatud.
Ehitustööde käigus tuleb tagada olemasolevate liinide kaitse või vajadusel teostada liinide
ümbertõstmine.
17 / 25
4.5. Soojavarustus
Planeeringuga kavandatud ala küttelahenduseks on lokaalne soojavarustus oma katlamaja või
koostootmisjaama baasil.
18 / 25
5. KOKKUVÕTE KSH ARUANDEST
Keskkonnakaitseliselt kõige sisukamaks teemaks on koostootmisjaama kavandamine ja sellega
kaasnevad keskkonnamõjud, mistõttu teostatakse KSH KMH täpsusega. Töö käigus on selgitatud,
kirjeldatud ja hinnatud DP elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid
meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja
käsitletavat territooriumi.
5.1. Mõju põhja ja pinnaveele (sademevesi)
Võimalikud mõjud põhjaveele on seotud põhjaveetaseme võimaliku alanemise, ümberkaudsete
kinnistute joogiveega varustamise ning põhjavee, sh joogivee saastamisega. Mõjud on seotud nii
ehitus- kui kasutusetapiga.
Ehitusetapis tarbitakse vett peamiselt olmeveena, kogused on väikesed ning põhjavee alanemist ning
mõju ümberkaudsete kinnistute joogiveega varustamisele sellega ei kaasne. Kasutusetapis
tarbitakse vett nii tootmises kui olmes.
Põhjavee võimalikku alanemist ning põhjaveetaseme muutust projekti realiseerimisega eeldada ei
ole.
Planeeringualal ei asu pinnaveekogusid, samuti ei ulatu kavandatav tegevus lähimate
pinnaveekogude piiranguvöönditesse. Olulist negatiivset mõju pinnaveekogude hüdroloogilisele
režiimile eeldada ei ole.
Planeeringuala jääb osaliselt Kuusisoo maaparandussüsteemi alale. Detailplaneeringu realiseerimisel
tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine. Planeeritava koostootmisjaama alla jääv
drenaažitorustik tuleb likvideerida ning naaberkinnistu (Thea kinnistu kat.tunnusega
79403:002:0021) kuivenduse toimimiseks tuleb enne koostootmisjaama rajamist Kuusisoo
maaparandusehitise kuivendus (drenaaž) rekonstrueerida.
Leevendavad meetmed:
• Tagada Veski kinnistule jääva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Ehitusprojekt
kooskõlastada Põllumajandusametiga;
• Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete
sattumist pinnasesse ja veekeskkonda;
• Kasutatavate materjalide ning tekkivate jäätmete ladustamiskohad peavad olema sellised,
kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette;
• Käitises tekkiva reo- ja heitvee käitlemine on lubatud ühiskanalisatsiooniga liitumise teel.
Vajadusel tuleb vee vastavusse viimiseks rakendada selle kohtpuhastust enne kanalisatsiooni
juhtimist või koguda vesi reoveekogumismahutitesse ning anda käitlemiseks üle selleks
vastavalt luba omavale jäätmekäitlejale;
• Nii käitise ehitus- kui kasutusetapis teostatakse DP alal igapäevaselt visuaalset seiret tööle
kehtestatud ohutusnõuetest, jäätmekäitlusnõuetest kinnipidamiseks ning võimalik lekete ja
reostuse ilmnemise tuvastamiseks.
5.2. Mõju inimeste heaolule ja tervisele
5.2.1. Müra
Pelletitehase laiendamisega kaasneb ehitustegevusega seotud müra levimine lähipiirkonna aladele.
Seoses kavandatava tegevusega viidi läbi kasutusaegsete müratasemete leviku modelleerimine.
19 / 25
Müratasemete levik modelleeriti nii liiklus- ja tööstusmüra koosmõjuna, kui ka eraldi. Müratasemeid
vaadeldi kavandatavale alale lähimate eluhoonete pelletitehase poolsetel fassaadidel. Lähimad
eluhooned asuvad järgmistel kinnistutel:
− Saare (79403:002:0137), eluhoone kaugus planeeringuala piirist on 32 m;
− Metsaserva (79403:002:0535), eluhoone kaugus planeeringuala piirist on 235 m.
Ehitusmüra on põhjustatud ehitusprotsessidest ning ehitustehnika kasutamisest. Tegemist on
lühiajalise häiringuga, mille leevendamiseks on järgmised meetmed:
• kasutada tuleb heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid;
• kinni tuleb pidada õigusaktides kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate
kellaaegade kohta;
• kui tekib vajadus teostada ehitustöid öisel ajal, siis ei tohi seda teha elamute läheduses.
Kasutusaegne müra on põhjustatud pelletitehase territooriumil töötavatest seadmetest
(koostootmisjaam, koostootmisjaama korsten, lintkuivati, veski ja pressid) ning samuti
territooriumisisesest liiklusest ning liiklusest Kuusesoo teel.
Müratasemete hindamise tulemusena selgus, et liiklusmüra tasemed lähimate eluhoonete fassaadidel
ning vastavate elamumaa kinnistute piiril jäävad alla kehtestatud piirväärtuseid. (Saare kinnistu
eluhoone fassaadil Ld=35 dB ja Ln=27 dB ning kinnistu piiril Ld=38 dB ja Ln=31 dB; Metsaserva
kinnistu eluhoone fassaadil Ld=24 dB ja Ln=16 dB ning kinnistu piiril Ld=29 dB ja Ln=21 dB).
Tööstusmüra leviku hindamisel vaadeldi vaid öist perioodi (23.00-7.00), kuna eelduslikult töötavad
müraallikad 24 tundi ööpäevas. Leevendusmeetmeid rakendades ei ületa müratasemed lähimate
elamute pelletitehase poolsetel fassaadidel ning vastavate elamumaa kinnistute piiril kehtestatud
piirväärtuseid (Saare kinnistul eluhoone fassaadil Ln=43 dB ja kinnistu piiril 45 dB ning Metsaserva
kinnistul eluhoone fassaadil Ln=34 dB ja kinnistu piiril 37 dB).
Leevendusmeetmed kasutusaegse müra levikul on :
• Koostootmisjaama hoone korstna otsa (juhul kui korstna kõrgus on 28 m) tuleb paigutada
summuti, mille abil saavutatakse müratase, mis ei ole suurem kui LWA=100 Db (põhjustatud
korstna suitsugaaside ventilaatorist);
• Lintkuivati müratase ei tohi olla suurem kui LWA=80 db;
• Veski ja pressid tuleb paigutada hoone sisse;
• Koostootmisjaama hoone fassaadi heliisolatsiooni indeks RW peab olema vähemalt 25 dB.
Veski ja presside hoone fassaadi heliisolatsiooni indeks RW peab olema vähemalt 36 dB;
• Saare elamumaa (kinnistu 79403:002:0137) eristamiseks tootmismaast tuleb DP
rakendamisel planeeringuala eraldada Saare kinnistust kaitsehaljastusega.
• Juhul, kui arenduse elluviimisel muutuvad tööstusmürallikate parameetrid või käitise
töötamisel esineb kaebusi käitisest lähtuva müra osas, tuleb läbi viia mürataseme
mõõtmised, määrata kindlaks normtasemete ületamist põhjustavad müraallikas ning
vajadusel rakendada täiendavaid meetmeid nõuetekohase mürataseme tagamiseks.
Eelistada tuleks meetmeid, millega on võimalik vähendada müra levikut vahetult müraallika
juures (nt mürakaitseekraan seadme juures, vaiksem seade/süsteem). Maapinnast kuni 2-
2,5 m kõrgusel asuvatest müraallikatest lähtuva müra leviku piiramiseks võib vajadusel
täiendavalt rajada müratõkkeseina. Mürakaitseekraani konstruktsiooni pinnamass peab
olema vähemalt 20 kg/m2 (nt kergkonstruktsioonis SW-paneelid, puidust ekraan,
betoonpaneelid vm) ja ekraani kõrgus tuleb valida selliselt, et see tõkestaks minimaalselt
müraallika ja müra eest kaitstava objekti vahelise sirgjoone (müra eest kaitstava objekti
juurest ei tohi olla müraallikas vaadeldav).
20 / 25
5.2.2. Vibratsioon
Koostootmisjaama ja pelletitehase laiendamise ehitusperioodil tekitavad vibratsiooni hoonete ja tee-
ehituseks kasutatavad masinad ja seadmed. Ehitusaegset vibratsiooni on võimalik välistada sobivate
ehitusmeetoditega.
Koostootmisjaama ja pelletitehase kasutamisperioodil võib sõidukite (eelkõige raskeveokite) ja
tehases kasutatavate seadmete poolt tekitatav vibratsioon olla tajutav, ent ei ole eeldada
vibratsioonitasemete teket, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada
kahjustusi olemasolevatele hoonetele, mis paiknevad planeeringu ala läheduses.
5.2.3. Õhusaaste
Õhusaaste levik sõltub oluliselt klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur,
õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv. Kavandatava tegevusega kaasnevad heited õhku.
Ehitustegevuse käigus võib esineda ajutist õhukvaliteedi halvenemist peamiselt tolmu tekkimise
tõttu. Õhusaastet võib põhjustada puistes ehitusmaterjalide laadimine ja ladustamine ning
kaevetööde läbiviimine projekti alal. Kaasnev õhusaaste on lokaalne ja lühiajaline.
Kasutusetapis mõju välisõhu kvaliteedile avaldub koostootmisjaama käitamisel välisõhku
suunatavate saasteainete heitena. Ühtlasi hinnati ka lõhnainete võimalikku esinemist. Lisaks on
hinnatud ka pelleti tehase tehnoloogistest protsessidest väljutatavate saasteainete heitkoguseid.
Kavandatav tegevus tõstab piirkonna saastetasemeid, kuid ei ole oodata saasteainete piirnormide
ületamist lähimate elamute juures. Seadusest tulenevalt on ettevõtetel kohustus kasutada parimat
võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat ja püüdeseadmeid, et vähendada nende
tegevuse tagajärjel välisõhku suunatavate saasteainete heitkoguseid.
Kavandatava tegevuse peamine lõhnaallikas on põhiliselt koostootmisjaama toodavad RDF jäätmed.
Normaalse töö käigus saavutatakse tõhus lõhnakontroll õhu ekstraheerimise teel.
Leevendavad meetmed:
• Ehitusaegse tolmu levikut on võimalik vältida materjali langemiskõrguse vähendamise abil,
ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, vajadusel lenduva materjali niisutamisega,
ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide
laadimist ei teostata tugeva tuulega;
• Koostootmisjaamast väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused
peavad vastama keskkonnaministri 28.06.2013 määrus nr 49 „Jäätmepõletus- ja
koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused ning
välisõhku väljutatava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid1“ nõuetele;
• Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse
kulu, materjali kulu, seadmete töötunnid jne);
• Regulaarselt seirata välisõhu saasteainete heidete ja heiteallikatega seotud seadmete
korrasolekut.
5.2.4. Valgusreostus
Detailplaneeringualal nähakse ette tänavavalgustus ja hoonete kõrval asuvate platside
kohtvalgustus. Arvestades ala kaugust lähimatest elamutest (ca 35 m) võib kaasneda mõningane
valgusreotus. Seega on otstarbekas rajada elamu ja planeeringuala vahele kõrghaljastus, et vältida
valgusreostust.
21 / 25
5.3. Sotsiaalmajanduslikud mõjud
5.3.1. Liikluskorraldus
DP rakendamisega suureneb mõnevõrra liiklussagedus Kuusesoo teel ka ehitusetapis seoses
ehitusmasinate ja ehitusmaterjale ning jäätmeid transportivate veokite liikumisega. Tegemist on
ajutise mõjuga. Tegemist ei ole olulise mõjuga.
Jalakäijate liiklusohutuse tagamiseks nähakse ette, et Veski kinnistust moodustatakse eraldi
kergliiklustee krunt, mis on loogiline jätk naaberkinnistul asuvale kergliiklustee jaoks väljakrunditud
maa-alale.
Leevendavad meetmed:
• Kavandatavad liikluslahendused, sh DP ala teenindavate sõidukite parkimine ja
manööverdamisalad peavad jääma planeeringuala piiridesse;
• Kuusesoo teel tuleb tagada liikumisvõimalused jalakäijatele ning juurdepääs sõidukitega DP
alaga piirnevatele kinnistutele.
5.3.2. Jäätmekäitlus
Jäätmete kogumine kruntidel lahendatakse vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega ning
lähtudes Tartu valla jäätmehoolduseekirjast. Jäätmed kogutakse kruntidel paiknevatesse
prügikastidesse ja –konteineritesse ning organiseeritakse nende regulaarne äravedu kehtivat
jäätmeluba omava firma poolt. Ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
Leevendavad meetmed:
• Jäätmete kogumiseks ja ajutiseks ladustamiseks tuleb nii ehitus- kui kasutusetapis näha selleks
ette vastavad kohad käitise territooriumil;
• Ohtlikud jäätmed ning tavajäätmed, mida on võimalik koguda pakendatult, tuleb koguda liigiti
jäätmeliikidele sobivatesse kogumisnõudesse/-mahutitesse;
• Jäätmed tuleb ladustada tekkekohal (DP ala piires);
• Nii ehitus- kui kasutusetapis tuleb jäätmete kogumiskonteinerite ka ladustamiskohtade puhul
jälgida, et välistatud on jäätmete laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja
põhjavette. Võimalusel tuleb jäätmed ladustada kõvakattega pinnal;
• Ladustamisalast väljapoole sattunud materjalid ja jäätmed (nt kandumine tuule, sademevee või
autorataste mõjul) tuleb koheselt kokku koguda ning reostuse tekkimisel see viivitamatult
likvideerida;
• Jäätmetest tuleneva tolmu leviku vältimiseks tuleb nende kogumisel, teisaldamisel, transpordil
ja ladustamisel jälgida tuulte suundasid ning vajadusel rakendada meetmeid tolmu leviku
vältimiseks/vähendamiseks naaberaladele (nt tolmavate jäätmete niisutamine, katmine);
• Ehitusetapis tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal
taaskasutamiseks vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004 määrusele nr 21, tuleb võimalikult
suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal (maa-aladelt eemaldatud pinnas ja betoon
tagasitäiteks ja ala korrastamiseks, puit kütuseks samadel tingimustel puitkütusega). Tulenevalt
kalendriaastas taaskasutatavate jäätmete kogustest, tuleb jäätmete tekkekohal kasutamiseks
tegevus registreerida Keskkonnaametis või taotleda selleks jäätmeluba;
• Käitises tekkiva reo- ja heitvee käitlemine on lubatud ühiskanalisatsiooniga liitumise teel. Tagada
tuleb, et ärajuhitav vesi vastab võrguvaldaja tingimustele. Vajadusel tuleb vee vastavusse
22 / 25
viimiseks rakendada selle kohtpuhastust enne kanalisatsiooni juhtimist või koguda vesi
reoveekogumismahutitesse ning anda käitlemiseks üle selleks vastavalt luba omavale
jäätmekäitlejale;
• Koostootmisjaamas tekkivast kolde- ja lendtuhast tuleb nende käitlusesse suunamist teostada
laboratoorsed analüüsid jäätmete klassifitseerimiseks ohututeks või ohtlikeks ning
prügilakõlbulikkuse määramiseks. Analüüside teostamine tuleb kokku leppida jäätmekäitleja või
vastava prügila käitajaga.
23 / 25
6. Planeeringu elluviimine
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte
kohaselt. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt
Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Pärast detailplaneeringu kehtestamist viiakse läbi maakorralduslikud toimingud: Väike-Kivestiku ja
Pelleti katastriüksuste liitmine (kinnisasjade omaniku poolt Tartu Vallavalitsusele esitatud avalduse
alusel) ning kinnistusregistrisse vastavate kannete tegemine.
Enne planeeringu realiseerimist on vajalikud vee- sademevee- ja kanalisatsioonitorustike
väljaehitamine piirkonnas. Arendaja kohustub omal kulul detailplaneeringualal projekteerima ja välja
ehitama detailplaneeringukohased teed ja parklad, haljastuse, välisvalgustuse, vee, sademevee,
kanalisatsiooni jm tehnovõrgud.
Kui planeeringualaga piirneva kohaliku tee seisukord halveneb arendusaladega seotud
liikluskoormuse suurenemise tõttu, on tee parendamine arendajate/igakordsete kinnistute omanike
kohustus. Parendamise vajadus tekib kui tee seisukord ei vasta liikluskoormuse kasvule ja tee
ohutusnõuetele. Kohustuste ja ülesannete jaotus toimub vastavalt arendajate ja kohaliku
omavalitsuse omavahelistele kokkulepetele. Konkreetsed ülesanded, sh väljaspool planeeringuala
planeeringu realiseerimiseks vajalikud lahendused ja vastavalt võetavad kohustused lepitakse
osapoolte vahel kokku ja fikseeritakse lepingus enne planeeringualal mistahes hoone ehitusloa
väljastamist.
Veski kinnistule jääv drenaažitorustik tuleb likvideerida. Kuusisoo maaparandusehitise reguleeriva
võrgu rekonstrueerimisprojekti koostamiseks tuleb taotleda projekteerimistingimused
Põllumajandusameti Tartu keskusest. Kuusisoo maaparandusehitise (kood 21044200201000/002)
reguleeriva võrgu alal tuleb ehitiste projektid kooskõlastada Põllumajandusameti Tartu keskusega.
Rekonstrueerimistööd peavad olema tehtud enne planeeringu ehitistele ehitusloa väljastamist.
Planeeringulahenduse elluviimisel ei tohi kaasneda negatiivset mõju inimeste tervisele ja tagatud
peab olema võimalike ohutegurite ärahoidmine.
24 / 25
7. PLANEERINGU VASTAVUSE ANALÜÜS
7.1. Vastavus algatamise tingimustele
1) Planeeringualal kruntimist ei toimu. Lubatud on kruntide liitmine.
Osaliselt arvestatud. Veski kinnistust on välja krunditud ala kergliiklustee moodustamiseks.
Pelleti ja Väike-Kivestiku kinnistud on ette nähtud liita;
2) Kruntide ehitusõigus: sihtotstarve T, Ä; ehitusalune pindala 40% krundi pinnast; suurim
lubatud kõrgus 20m.
Arvestatud;
3) Määrata arhitektuurinõuded: korruselisus 2, katusekalle 0-20,kastuse tüüp, materjal, värv
kohustuslik ehitusjoon jne.
Arvestatud, tingimused lisatud seletuskirja p.3.2.;
4) Sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud.
Arvestatud, kirjutatud seletuskirjas;
5) Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus.
Näidatud on teemaa-ala piirid, juurdepääsude asukohad lubatavad pöörded,
liikluskorralduslikud põhimõtted. Eraldi moodustatud krunt kergliiklusteele; Koostatud on
liiklusuuring.
Tehtud on parkimisnormatiivi arvutus vastavalt standardile, mille tulem ei vasta käesoleval
ajal reaalsele vajadusele. Parkimiskohtade täpne arv ning paigutus täpsustatakse edasise
projekteerimise käigus vastavalt hoonete konkreetsele kasutusotstarbele ja vajadusele.
Parkimine on ette nähtud POS 2 krundil.
6) Haljastuse heakorra põhimõtted
Alal puudub olev kõrghaljastus. DP-ga on ette nähtud haljastuse rajamine 20% ulatuses
krundi pindalast kus kõrghaljastuse osakaal peab olema minimaalselt 10%.Kaitsehaljastus
on ette nähtud piki Väike-Kivestiku ja Saare kinnistu vahelist piiri;
Piirete rajamine ei ole kohustuslik.
7) Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
DP lahendusega on antud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus vastavalt tehnovõrkude
valdajate poolt väljastatud tehnilistele tingimustele;
8) Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel reaalservituutide ja isiklike
servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis vältida servituutide määramise vajadusest.
Arvestatud;
9) Määrata jäätmekäitluse korraldamine
Arvestatud, kirjutatud seletuskirja;
10) Detailplaneeringuga vajalik läbi viia keskonnamõjude strateegiline hindamine.
Koostootmisjaama ehitusprojekti koostamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Arvestatud;
25 / 25
Tartu Vallavalitsus Teie 16.04.2020 7-1/36-1 nr 7-1/36-1
[email protected]
Haava 6 Meie 29.04.2020 nr 15-2/20/19564-2
Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512,
Tartu maakond
Tila külas asuvate Pelleti, Väike-Kivestiku ja Veski
maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu
kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Tartu vallas Tila külas asuvate Pelleti
(katastritunnusega 79403:002:0663), Väike-Kivestiku (katastritunnusega 79403:002:0299) ja Veski
(katastritunnusega 79403:002:0367) maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu (Skepast&Puhkim OÜ
töö nr 2017_0086, edaspidi detailplaneering). Planeeringu eesmärgiks on Pelleti, Väike- Kivestiku
ja Veski maaüksustele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine olemasoleva Tartu Graanuli AS
tootmistegevuse laiendamiseks ja koostootmisjaama rajamiseks.
Planeeringuala asub riigiteest nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga enam kui 240 meetri kaugusele. Riigitee 3 on
põhimaantee, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019. a. andmetel 14 707
autot/ööpäevas. Juurdepääs planeeringualale on mööda kohalikku Kuusesoo teed nr 7940123,
mahasõiduga riigiteelt nr 3 km 125,793.
Detailplaneeringu käigus on koostatud Skepast&Puhkim OÜ poolt liiklusuuring töö nr. 018-0078
„Pelleti, Väike-Kivestiku ja Veski kinnistute detailplaneering. Liiklusuuring“. Vastavalt uuringule
on liiklussagedus Kuusesoo teel 660 a/ööp ja planeeringualalt lisandub 25 autot. Varasemalt
koostatud kehtivatest detailplaneeringutest lisandub 736 a/ööp kuid nende planeeringute
realiseerumine on käesoleval hetkel teadmata.
Maanteeamet on 28.03.2018 kirjaga nr 15-2/18/11049-2 andnud välja seisukohad detailplaneeringu
koostamiseks ning 25.09.2019 kirjas nr 15-2/18/11049-5 andnud tagasisidet avalikustatud
planeeringumaterjalidele. Maanteeamet nõustub, et käesoleva detailplaneeringu realiseerimisel ei
kaasne kohest vajadust ristmiku rekonstrueerimiseks.
Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse,
kooskõlastame Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2017_0086 „Pelleti, Väike-Kivestiku ja Veski
maaüksuste ja lähiala detailplaneering“. Käesolevale kirjale on lisatud detailplaneeringu
seletuskiri ja põhijoonis.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kui piirkonna detailplaneeringute elluviimisest tulenev liiklussageduse kasv eeldab
liiklusohutuse tagamiseks riigitee 3 ja kohaliku Kuusesoo tee nr 7940123 ristmiku
ümberehitamist kanaliseeritud ristmikuks, siis Maanteeamet ei võta lähtudes PlanS § 131
lõikest 1 ristmiku projekteerimise ega väljaehitamisega seonduvaid kohustusi enda kanda.
2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume Maanteeametit kaasata menetlusse kui
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
Käesolev kooskõlastus kehtib kaks aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja
möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
Lisad:
1. Pelleti_DP_seletuskiri_1
2. 2017_0086_Pelleti_DP_4_põhijoonis
Kristi Kuuse
58603278
[email protected]
2 (2)