Mehis Leigri Teie 17.03.2020 nr 15-5/20/10271-2
juhataja
taristu haldamise osakond Meie 30.04.2020 nr 14-3/20/2832-3
Maanteeamet
[email protected]
Kavadi järve paisutus
Austatud Mehis Leigri
Edastasite 17.03.2020 kirjaga nr 15-5/20/10271-2 Keskkonnaametile teadmiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile edastatud vastuskirja, milles märkisite, et asjaolusid analüüsinult ei
pea Maanteeamet ettepanekut taotleda veeluba Kavadi järve veetaseme paisutamiseks Rõuge vallas
Uue-Saaluse külas põhjendatuks ning olukorda lahendavaks.
Selgitasite, et riigiteed läbiva, truup-regulaatorina toimiva veerajatise tehniline seisukord on kehv ning
teeliikluse toimimiseks ja teehoiuks sellel riigitee lõigul pole vajadust teed läbiva vesi-ehitise ega kõrval
paikneva veekogu paisutuse järele. Kuigi läbivoolu rajatis pole ehitatud teevaldaja poolt, on
Maanteeamet valmis lahendusse panustama. Maareformi tulemusel kinnisaja praeguse valdajana
lülitaks Maanteeamet kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga teehoiukavasse
riigiteel 25133 Räpo - Uue-Saaluse paikneva läbivoolu rajatise likvideerimise ja teetammi järvepoolse
külje erosioonikindlaks muutmise.
Keskkonnaamet on sõlminud 24.04.2020 töövõtulepingu Kavadi järve veetasemete ja paisude seisundite
uuringuks osaühinguga Eesti Veeprojekt.
Keskkonnaamet tänab, et olete valmis lahendusse panustama ning loodame koostööd Maanteeametiga
juba Kavadi järve veetasemete ja paisude seisundite uuringu koostamise käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ena Poltimäe
juhataja
Lõuna regioon
Lisa: uuringu lähteülesanne
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium; Keiu Käära (
[email protected])
Meelis Järvemägi 7990906
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Lähteülesanne Kavadi järve veetasemete uuringule ja paisu seisundi hindamisele
Töö I osa eesmärk:
Määrata Kavadi järve1 optimaalne veetase, mille juures oleks tagatud nii Natura elupaiga
esinduslikkus kui järve kallasraja ja järve kaldal elavate inimeste vara säilimine. Hinnata järve
pindala ja veetaseme võimalikku muutust viimase 25 aasta vältel. Uurida Kavadi järve
põhiväljavoolude seisukorda ning teha kindlaks, millises ulatuses ja proportsioonis need
võimaldavad veetaset reguleerida vältides Alajärve üleujutusi.
Töö II osa eesmärk:
Esitada tehnilised lahendused olukorra parandamiseks ja veetaseme reguleerimiseks.
Taust:
Kavadi järv on rajatud 1880. aastal paisutamise teel mitmest väiksest järvest. Kuna Kavadi on
sellisena püsinud üle 100 aasta, käsitletakse veekogu kui looduslikku järve, mitte kui paisjärve.
Järve absoluutne kõrgus on 210,4 m, järve pindala 27,4 ha, sügavus 8,2 m.
Kavadi järv on läbivooluga, lõunast suubub järve Iskna jõgi2 ning väljavoolusid on Kavadi
järvel kaks. Järve idaosa väljavoolul on regulaator, vanasti on kasutatud seal veejõudu
koorejaama tööle panekuks. Selle väljavoolu kaudu voolab Kavadist vesi Alajärve3, millest
väljub Voki oja4. Kavadi järve teine väljavool toimub liigestatud veekogu põhjasopist, kust
lähtuv voolusäng kannab Iskna jõe nime.
Väidetavalt 1999.a. Kavadi järve liigveelaskme parandustöid teostades asendas Haanja
Looduspark senise järve väljavoolu uue rajatisega, mille kõrgus ületas eeldatavalt eelmist.
Rajatud liigveelaskme ehitusprojekti puudumise tõttu pole võimalik välja tuua toona uuele
kõrgusele fikseeritud Kavadi järve veetaset.
2007. aastal koostas Margo Hurt ekspertarvamuse5 (edaspidi ekspertarvamus), milles ta hindas
Kavadi järve optimaalset veetaset ja veerežiimi ning määras veetaseme optimaalseks
absoluutkõrguseks mittesuurvee perioodil 211,21 m (ümardades 211,2 m)6 merepinnast. Antud
kõrgusele fikseeriti uurimuse järgselt ka järve põhjakalda äravoolule rajatud uue 3 m laiuse
betoonrenni põhjaplaadi kõrgus. Paisude inventariseerimise7 käigus on teostatud Uue-Saaluse
paisu mõõdistus8 ja lisatud teave põhjapoolse betoonrennina kujundatud liigveelaskme kohta.
Viimastel aastakümnetel on kohalike elanike hinnangul Kavadi järve tase liialt kõrge ning
põhjustab üleujutusi ja kahjustusi hoonetele.
Töö koostamisel I osas tuleb:
1. Analüüsida ja hinnata Kavadi järve põhiväljavoolude – paisu ja liigveelaskme
seisukorda ning teha kindlaks, millises ulatuses need võimaldavad veetaset muuta.
1
VEE2143700
2
VEE1005100
3 VEE2143600
4 VEE1005201
5
Lisa 2 – Ekspertarvamus. Kavadi järve optimaalse veetaseme ja veerežiimi hindamine. Veetaseme
absoluutkõrguse määramine. M. Hurt, 2007.
6
BK77
7
https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/kalade-randetingimuste-parandamine
8
Lisa 1 - I-9_UUE-SAALUSE paisu inventariseerimine.xlsx
2. Teha kindlaks, milline on järve hetke veetase ja analüüsida veetasemete muutusi
erinevatel aastaaegadel ekspertarvamuses välja toodud kõrguste ja inventariseerimise
andmetega. Selleks teostada geodeetilised mõõdistused paisu ja liigveelaskme juures
veetasemete osas9.
3. Hinnata järve ja selle kallasraja hetkeolukorda ning sätestada Kavadi järve optimaalne
veekõrgus tagamaks nii järve hea seisundi (sh Natura ala esinduslikkuse) kui ka
kallasraja läbitavuse. Koostada veetasemete mõjuala LIDAR kaart erinevate
veetasemete korral (25 cm vahega).
4. Teha kindlaks, kas 90-datel on järve veetaset tõstetud, selleks võrrelda kunagistel
kaartidel/ortofotodel või muudele allikatele tuginedes kajastatud järve veepiiri
praegusega. Analüüsida veetaseme alandamise mõjusid (sh Natura 2000) nii Kavadi
järvele kui ka teistele veekogudele, mis Kavadi järvest mõjutatud on.
5. Hinnata Kavadi järve veetaseme reguleerimise mõju Alajärvele, näidates ära
maksimaalsed vooluhulgad, mida võib suunata Alajärve kaudu Voki ojja.
Töö koostamisel II osas tuleb:
6. Esitada põhjapoolse liigveelasu tehniline lahendus, mis suudaks suurveeaegse vee ära
juhtida Iskna jõe kaudu, kahjustamata Kavadi järve ja Alajärve äärseid kinnistuid.
7. Pakkuda välja lahendused (sealhulgas võimalikud insener-tehnilised lahendused),
kuidas peaks olema reguleeritud Kavadi järve veevahetus, kuidas vajadusel järve
kalda-äärseid kinnistuid kaitsta ning koostada meetmekava, kuidas edasi toimida.
Töö esitamine: Eksperthinnang esitatakse *.doc või *.pdf , kaardimaterjalid Mapinfo
formaadis.
Töö I osa esitatakse digitaalselt hiljemalt 14.06.2020. a.
Töö II osa esitatakse digitaalselt hiljemalt 16.08.2020. a.
Töö esitatakse e-posti aadressile
[email protected].
Kvalifitseerumise tingimus: Eksperthinnangu koostaja peab omama magistrikraadi või
sellega võrdsustatud kõrgharidust loodusteaduste valdkonnas ning samasisuliste ekspertiiside
koostamise kogemust ja geodeet omama vastavat kutsetunnistust10. Kaasatud peab olema vee-
elustiku ekspert väikejärvede osas, kellel on magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus
loodusteaduste valdkonnas ning kes on osalenud samasisulises uuringus.
9
X=6405025; Y=684555 ja X=6404666; Y=685036
10
tase 6