Kiri

Heikki Pormeister Teie 17.04.2020 aktsiaselts TREF [email protected] Meie 30.04.2020 nr 15-1/18-1022/21385-2 Vastuskiri TREF AS 17.04.2020 kirjale nr 75 Töövõtjal on lasunud kohustus juba hankemenetluse käigus pakkujana hoolikalt käituda hanke alusdokumentidega tutvudes ja pakkumust esitades. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse järgselt on isik hankelepingu sõlmisel ühtlasi kohustatud kinnitama, et on tutvunud, uurinud ja kontrollinud nii lepingut, kui ka selle lisaks olevaid dokumente, sh enne ehitustöödega alustamist projekti selgitamaks välja, kas see on piisav täitmaks nõuetekohaselt Lepingut (Lepingu p 2.7 ja Lepingu Lisa 2.1 „Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused“ Lisa „Maanteeameti infrarajatiste mudelprojekteerimise üldjuhendid“ p 1.1). Lepingu p-st 4.4.8 on jäetud Töövõtjale võimalus, et kui ta avastab projektis või muus dokumendis puuduseid, mis võiks seada ohtu Lepingu nõuetekohase täitmise, peab ta ilmnenud puudusest Tellijat informeerima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. Sama punkt sedastab rangelt, et peale nimetatud tähtaja möödumist ei ole Töövõtjal enam alust avastatud puudusele Lepingu dokumentides (sh projektis) nõudeõigusele tugineda. Lisaks nõuab Lepingu Lisa 2.1 p 1.2, et Töövõtja peab projektivigadest teavitama lisaks nii Tellijale ja Insenerile jooksvalt ka projekteerijat. Kõnesoleva Lepingu projektis avastatud puuduse osas on selge, et tegemist on õiguslikke tagajärgi kaasa toova asjaoluga. Lepingu p 12.1 sätestab, et teated, mille edastamisel võib olla teisele lepingupoolele õiguslikke tagajärgi, tuleb esitada teisele lepingupoolele vaid kirjalikult. Järgnevalt, juhul kui avastatakse projektiviga, kohustab Lepingu Lisa 6 p 4 Töövõtjat tegema avastatud puuduse korral Tellijale majanduslikult kõige mõistlikuma ettepaneku vea likvideerimiseks. Tellija tasub vaid ettenägematute tööde arvel mõistliku lahendusega seotud kulud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Teine variant on Töövõtjal Lepingu Lisa 6 p 2.5 kohaselt Lepingus sisalduv Töö, mille maht suureneb üle mõõtmisel või projektlahenduse täpsustamisel - lugeda kokkulepituks vaid tingimusel, kui selle tegemise vajadus on kajastatud töökoosoleku protokollis, mida lepingupooled on kinnitanud oma allkirjaga. Kuid ka see eeldab, et Töövõtja esitab selle järgselt hinnakalkulatsiooni (kui vastav ühikuhind on lepingus sätestatud) või vormistatakse lepingupoolte vahel Lepingu muudatus. Igal juhul on ettenägematute tööde puhul tegemist Lepingu muudatusega riigihangete seaduse mõttes ja sellised muudatused peavad sõlmitud lepingupoolte kokkuleppel ja kirjalikult. Lisaks sätestab Lepingu p 14.1 teine lause, et kõik kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Lisaks eeltoodule eeldab ettenägematute töödega alustamine ka, et Töövõtja on saanud selleks Lepingu p 4.3.3 järgi Inseneri koostatud ja Tellija poolt kooskõlastatud kirjaliku juhise. Arvestades, et Töövõtja ei ole teavitanud kirjalikult Maanteeametit avastatud projektiveast, mis vajab sellest lähtuvalt lisatööde teostamist ja mille tõttu suurenevad mh lepinguliste tööde mahud, samuti ei ole Töövõtja selle järgselt esitanud kohustuslikult majanduslikult kõige mõistlikumat ettepanekut ja hinnapakkumist lisanduvale tööle, lisaks ei ole Töövõtja seejärel saanud lisatööde teostamiseks Inseneri koostatud ja Tellija poolt kooskõlastatud juhist ning toimunud ei ole ka eeltoodu alusel Lepingu muudatust; ei ole eeltoodust juhindudes Töövõtja nõudel ka õiguslikku alust. Juhime veel kord tähelepanu, et lepingu tingimusi kehtivalt muuta, tuleb esmalt hinnata muudatuse lubatavust riigihangete seaduses sätestatu valguses, misjärel sõlmitakse muudatus kirjalikult lepingupoolte tahteavalduste kaudu. Seega on tegemist olukorraga, kus Töövõtja on rikkunud mitmeid Lepingust tulenevaid kohustusi, mh ka VÕS § 641 lg-st 3 tulenevat kohustust kontrollida põhiprojekti nõuetekohasust ja puuduste korral Maanteeametit neist informeerida. Nimetatud seisukohta toetab ka pikaajaline Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1- 76-16 p 15, lahendi nr 3-2-1-32-12 p 13, lahendi nr 2-15-15662 p 17 ja lisaks Töövõtja endaga seotud lahendi nr 2-17-12910 p-d 13-14). VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Riigikohus on asunud seisukohale, et töövõtja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta tõendab, et on juhiste, materjali või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud ning tellijat võimalikest puudustest ka teavitanud (Riigikohtu lahend nr 3-2- 1-32-12, p 13). Töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard tuleneb samuti seega VÕS § 641 lg-st 3. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku 2 (3) eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-76-16 p 15). Seega annab VÕS § 641 lg 3 aluse Töövõtja vastutusest vabanemiseks, kui Töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 järgi. Arvestades asjaoluga, et Töövõtja ei ole Maanteeametit avastatud puudusest projektis teavitanud, on ta eelnevale tuginedes ka täielikult vastutav esitatud dokumentide mittevastavuste eest VÕS § 642 lg 1 kohaselt, kandes sedavõrd ka Töö teostatavuse ja rentaabluse riisikot VÕS § 639 lg 1 järgi. Juhul kui Töövõtja oma dokumente vastavusse ei vii, mis võimaldaks Maanteeametil Töö nõuetekohaselt vastu võtta ja neid Maanteeametile 08.05.2020 kuupäevaks ei esita, realiseerib Maanteeamet enammakstud Töö maksumuse osas ning vajadusel muude nõuete osas täitmistagatise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janar Taal lõuna teehoiu osakonna juhataja lõuna teehoiu osakond Siim Remmelgas 5082585 [email protected] 3 (3)