3006
GEOTEHNIKA ARUANNE
Hoburaua tee, Viimsi
Puurmeister T. Zimovets
Juhataja K.Grünberg
Tallinn, 2020
SISUKORD
TEKST
l. Üldosa
2. Geoloogiline ehitus
3. Geotehnilised tingimused
Lisad
1. Puuraukude fotod
JOONISED
1. Uuringupunktide asukoha plaan M 1:500. Joonis 1.
2. Puuraukude geotulbad
2
1. ÜLDOSA
Asukoht ja ehitise iseloomustus
Uuritav ala asub Viimsi vallas, Metsakasti külas, Hoburaua teel. Alal planeeritakse
rajada ÜVK torustik. Puurauk teostati Randvere tee teepeenras.
Tellija
Uuringud tellis OÜ Watercom, esindaja Nikolai Gorjuškin.
Tööde mahud
Välitööd tehti 22. aprillil 2020. a. Töö teostasid puurmeister Tõnu Zimovets ja Uku
Ostrat. Välitööde käigus puuriti puurmasinaga 1 puurauk (PA) sügavusega kuni 3,0
meetrit. Puurimistel kasutati agregaati GM 65 GTT südamikpuurimise meetodil
läbimõõduga Ø110 mm. Puuraugus kirjeldati pinnased visuaalselt, mõõdeti
pinnasevee taset. Pinnaste kirjeldus on esitatud puuraugu tulpadel.
Uuringupunktide asukohad on seotud plaaniliselt olemasoleva situatsiooniga.
Puuraukude suudmete kõrgused on võetud tellija poolt saadetud alusplaanilt.
Pinnaste geotehnilised näitajad on hinnatud puurimistulemuste põhjal ning on esitatud
normsuurustena tabelis 1.
Uuringute tegemisel ja aruande koostamisel on juhindatud MKM-i määrusele nr 32
„Ehitusgeoloogiliste uuringule esitatavad nõuded“.
3
2. GEOLOOGILINE EHITUS
Geoloogiline ehitus
Uuritud ala paikneb Viimsi poolsaare kaguosas vahetult lubjakivi terrassi ees
merekulutustasandikul.
Käesolevas töös eraldati järgmised kihid:
KIHT 1. Kruus, pruuni värvuse, tiheda konsistentsiga kruuspinnas lasub puuraugus
pealmise 0,9 m paksuse kihina. Pealmises osas on pinnas killustikusegune.
KIHT 2. Peenliiv, tumepruuni värvusega konsistentsilt kesktihe peenliiv esineb
puuraugus sügavusel 0,9 – 1,4 m ja halli värvusega tihe veeküllastunud kiht sügavusel
2,25 – 3,0 m maapinnast.
KIHT 3. Mölline peenliiv, halli värvusega tihe mölline peenliiv esineb puuraugus
sügavusel 1,4 – 1,9 m maapinnast.
KIHT 4. Savimöll, halli värvusega pehme konsistentsiga savimöll esineb 1,9 – 2,25 m
sügavusel maapinnast.
Pinnasevesi
Uuringute ajal 22.04.2020 ilmus pinnasevesi puuraugus 1,5 m sügavusele.
Niiskuspaikkonna tüübid on määratud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi,
Teine versioon“, tabel L1.T1 järgi. Teelõik paikneb kuivas paikkonnas (1. paikkonna
tüüp).
4
3. GEOTEHNILISED TINGIMUSED
Looduslikud tingimused ÜVK torustiku rajamiseks on rahuldavad. Geoloogilises
lõikes esinevad hea kandevõimega liiv- ja kruuspinnased. Liivpinnased (kihid 2-4) on
tundlikud struktuuri rikkumise ja leondumise suhtes, mistõttu tuleb ehituse käigus
vältida vee kogunemist teekünasse. Normatiivne (keskmine) külmumissügavus
Tallinnas on 1,2 m.
Lähteandmed projekteerimiseks
Tabel 1: Pinnaste omadused.
Külmakerke grupp*
Kihi
nr
Pinnas Dreenivus Niiskelt või
Kuivalt
märjalt
1 Kruus Dreeniv (0,5 m/ööp) I II
2 Peenliiv Dreeniv (0,5 m/ööp) I II
3 Mölline peenliiv Mittedreeniv (0,1 m/ööp) III IV
4 Savimöll Mittedreeniv (0,1 m/ööp) III IV
* Muldkeha remondi projekteerimise juhise 2006-27 tabeli 22 järgi.
5
Lisa 1. Puuraukude fotod
Foto 1. PA1
6
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
HOBURAUA TEE, METSAKASTI KÜLA, VIIMSI Töö nr.20016
VALD, HARJU MAAKOND 28.04.2020 a.
Katete taastamise põhiprojekt
TÖÖ KOOSSEIS
SELETUSKIRI
1. ÜLDIST
2. TEEDE OSA
- Olemasolev olukord
- Plaanilahendus
- Liikluskorraldus
- Katendi konstruktsioon
- Kvaliteedinõuded
- Vertikaalplaneering
- Tehnovõrgud
- Jäätmekava
- Töötervishoid ja tööohutus
- Tegevus teel ja teekaitsevööndis
JOONISED
1. ASENDIPLAAN (1:500) AS-4-1
LISAD
1/7
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
HOBURAUA TEE, METSAKASTI KÜLA, VIIMSI Töö nr.20016
VALD, HARJU MAAKOND 28.04.2020 a.
Katete taastamise põhiprojekt
SELETUSKIRI
1. ÜLDIST
Käesolevaga on esitatud OÜ Watercom tellimusel VKV projekti järgne katete taastamise
põhiprojekt.
Projekteerimise lähtematerjalideks on:
Topo-geodeetiline alusplaan – koostatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia
Inseneribüroo OÜ poolt, töö nr. TT-5376. november 2019.a.
OÜ Watercom –„ Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine,“ põhiprojekt, töö nr. 20-04
Lähteülesanne
Projekti koostamisel on lähtutud ja ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda järgmistest
õigusaktidest. Aluseks võtta seaduste ja määruste kehtiv redaktsioon:
Planeerimisseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
EVS 901-3:2009 Tee-ehitus osa 3: Asfaltsegud;
EVS-EN 1340:2003 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid;
MKM määrus 17.07 2015. a. määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“
MKM määrus 2.07 2015. a. määrus nr. 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“
MKM määrus nr. 101. 3.08.2015. „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
MKM määrus nr. 34 14.04.2016 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistamisele
esitatatavad nõuded“
MKM määrus nr. 90. 13.07.2015. "Liikluskorralduse nõuded teetöödel"
27.01 2015 Viimsi Vallavolikogu määrus nr. 4 lisa „Viimsi valla kaevetööde eeskiri.“
Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeamet; parandused ja täiendused
10.02.2009).
Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a käskkiri nr
0215)
Teehoiutööde ja haljasalade rajamise ja remondi täiendavad nõuded (Tallinna Kommunaalameti
juhataja käskkiri 05.03.2012.a. nr 1.1-15/20).
Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis. Maanteeameti peadirektori
käskkiri 05.01.2016.a. nr 0001.
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ 23.12.2015.a. käskkiri nr. 0314.
Maanteeameti peadirektori käskkiri nr. 0234. 6.12.2016.a "Teetööde tehnilised kirjeldused."
AS Viimsi Vesi tehnilised nõuded.
2/7
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
HOBURAUA TEE, METSAKASTI KÜLA, VIIMSI Töö nr.20016
VALD, HARJU MAAKOND 28.04.2020 a.
Katete taastamise põhiprojekt
2. TEEDE OSA
Olemasolev olukord
Hoburaua tee piirkonna puhul on üldiselt tegemist Viimsi vallale iseloomuliku keskuse lähedale
paigutuva külaga, mis on mõnevõrra eemal Viimsi alevikust ning paikneb kõrvalmaantee 11250
Viimsi – Randvere tee ääres, millel on suhteliselt suur liiklussagedus (2019. viidud uuringute
andmeil km. 9.701 positsioonil liiklussagedus 4528 autot ööpäevas). Viimsi – Randvere tee laius
on 8 meetrit, millele lisanduvad kindlustamata tugipeenrad laiusega 0,5 m. Lõuna pool Viimsi –
Randvere teed on teekraav planeeritava suundpuurimise lähistel sügavusega ca 60 cm. Viimsi –
Randvere sõidutee on eraldatud teeäärsest kõnniteest äärekividega.
Hoburaua tee kujutab endast ühe- kuni kahekorruseliste eramutega piirkonda, mis kulgeb
Viimsi-Randvere teelt välja- ja sissesõiduteena. Hoburaua tee on kahelt positsioonilt
sissesõiduteedega ringistatud kvartalisisene tänav, mille laius on ca 3,0 – 3,5 m. Rajatavate
torustike kaeveala paigutub kitsale alale, mida mõlemalt poolt kogu projektala ulatuses piiravad
piirdeaiad ja rohke haljastus. Piirkonnas on märkimisväärsel määral puid ning põõsaid, mis
raskendavad tingimusi kaevetöödeks. Hoburaua tee sõidutee on varasemast ajast ehitatud koos
selle juurde kuuluva teedrenaažiga, mille seisukord on teadmata. Kuna tingimused teele tekkiva
pinnavee ära juhtimiseks piki- ja põikkallete tõttu on nigelad, tuleks olemasolev teedrenaaž
säilitada. Teede ääres kulgevad ka sidekaablid ja üle piirkonna mõningased madalpinge
õhukaabelliinid ning olemasolev kohalik veetorustike võrk.
Hoburaua tee ja Teeääre tee on lõiguti rahuldavas ning mitte rahuldavas seisukorras. Kohati
esineb katendi lagunemist, võrkpragusid, piki- ning põikpragusid. Kohati sunnib tee seisukord
mõjutama sõidustiili. Teeääre tee on kohati mitte rahuldavas seisukorras ning mõjutab sõitja
sõidustiili.
Plaanilahendus
Käesolev projekt näeb ette Hoburaua teel, Teeääre teel ning osaliselt Viimsi – Randvere teel vee-
ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde käigus kahjustunud katete taastamine. Hoburaua tee ja
Teeääre tee taastatakse 1-kihilise a/b kattega (AC 12 surf h=6 cm). Mõnel pool on ette nähtud ka
killustikkatte taastamine lubjakivikillustikust kattega (fr 16/32, h=20cm). Haljasalal rikutud
katted tuleb taastada kasvumullaga (h=10cm). Tagada kõrghaljastuse max terviklik säilimine.
Projekt näeb ette ka hoonesisendi lähistel rikutud betoonpanduste taastamise vastavalt
konstruktsioonile.
Liikluskorraldus
Liikluskorraldus ehitustööde ajal peab vastama juhendile MKM määrus nr. 90. 13.07.2015.
"Liikluskorralduse nõuded teetöödel."
Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs majavaldustele!
Ehitaja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende
liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks.
Liikluskorraldus projekteeritava ala vahetus läheduses säilib peale tööde lõppu olemasoleval
kujul.
Katendi konstruktsioon
Taastatav sõidutee A/B kate:
AC 12 surf (100% graniitkillustik, LA20) h= 6 cm
Lubjakivikillustikust alus fr. 32/63; kiiluda
fr. 16/32 ja 8/16 -ga, E=170 MPa h= 25 cm
3/7
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
HOBURAUA TEE, METSAKASTI KÜLA, VIIMSI Töö nr.20016
VALD, HARJU MAAKOND 28.04.2020 a.
Katete taastamise põhiprojekt
Keskliiv (min f=2,0 m/ööp), Kt=0,98 min h= 20 cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h=…cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h=Toru De + 30 cm
Killustik fr. 4/8 * h= 15cm
Ol olev pinnas (Kt=0,92)
*Kui projekteeritav toru on ainult survetoru (veetoru), võib olla toru aluseks täiteliiv (min
f = 0,5 m/ööp).
Taastatav killustikust kate:
Lubjakivikillustik fr. 16/32 h= 20 cm
Keskliiv (min f=2,0 m/ööp), Kt=0,98 min h= 20 cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h=… cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h=Toru De + 30 cm
Killustik fr. 4/8 * h= 15cm
Ol olev pinnas (Kt=0,92)
*Kui projekteeritav toru on ainult survetoru (veetoru), võib olla toru aluseks täiteliiv (min
f = 0,5 m/ööp).
Taastatav betoonkivist kate:
Betoonkivist sillutiskate h= 6 cm
Paigaldusliiv h=3 cm
Lubjakivikillustikust alus fr. 32/63; kiiluda
fr. 16/32 ja 8/16 -ga, E=170 MPa h= 25 cm
Keskliiv (min f=2,0 m/ööp), Kt=0,98 min h= 20 cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h=… cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h=Toru De + 30 cm
Killustik fr. 4/8 * h= 15cm
Ol olev pinnas (Kt=0,92)
*Kui projekteeritav toru on ainult survetoru (veetoru), võib olla toru aluseks täiteliiv (min
f = 0,5 m/ööp).
Taastatav murukate:
Kasvumuld+murukülv h= 10 cm
Tihendatav, sobiv ja tagasipandav pinnas ** h=… cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h=Toru De + 30 cm
Killustik fr. 4/8 * h= 15cm
Ol olev pinnas (Kt=0,92)
*Kui projekteeritav toru on ainult survetoru (veetoru), võib olla toru aluseks täiteliiv (min
f = 0,5 m/ööp).
** Vt. tagasitäidetavale täitele esitatavaid tingimusi VK-projektiosas (Watercom OÜ).
4/7
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
HOBURAUA TEE, METSAKASTI KÜLA, VIIMSI Töö nr.20016
VALD, HARJU MAAKOND 28.04.2020 a.
Katete taastamise põhiprojekt
Taastatav pandus:
R/b pandus * h= … cm
Lubjakivikillustikust alus fr. 32/63; kiiluda
fr. 16/32 ja 8/16 -ga, E=170 MPa h= 20 cm
Keskliiv (min f=2,0 m/ööp), Kt=0,98 min h= 20 cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h=… cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h=Toru De + 30 cm
Killustik fr. 4/8 ** h= 15cm
Ol olev pinnas (Kt=0,92)
* Panduse mõõtmed, terasarmatuuri samm ja läbimõõdud ning vuugivahede samm välja
selgitada vastavalt konkreetsele taastatavale betoonpandusele, põikkalle hoonest eemale
peab olema 2%.
*Kui projekteeritav toru on ainult survetoru (veetoru), võib olla toru aluseks täiteliiv (min
f = 0,5 m/ööp).
Kui filtratsioonimoodul on piisav (min f=0,5 m/ööp), siis tohib kaeviku tagasitäitmisel kasutada
kohalikku pinnast. Filtratsioonimooduli määramisel on arvesse võetud Maanteeameti käskkirja
nr. 0001, 05.01.2016. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ning remondi juhis.
Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009, EVS 901-3:2009 ning
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, 2014-15“esitatud nõuetest. NB! Asfaltsegude
sõelkõverad peavad mahtuma EVS 901-3:2009“Asfaltsegud“ toodud sõelkõvera välja.
1) Tihe kuum asfaltbetoonsegu AC 12 surf 70/100 koostada vastavalt standardis EVS 901-
3:2009“Asfaltsegud“ p 5.4.8. toodud seguretseptile. Seguretsept koostada vastavalt
väärtustele, mis on antud veerus: „>500 a/ööp“ esitatud nõuded. Lisaks sellele peavad
olema täidetud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, 2014-15“ tabelis 1 veerus
AKÖL 20<900 esitatud nõuded.
- Terastikulise koostise kategooria Gc 85/20
- Kulumiskindluse maksimaalväärtus An NR
- Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass: LA20
- Plaatsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI25
- Bituumen sideaine 70/100
- Purustatud pindade osakaalu kategooria C100/0
- Külmakindluse kategooria NaCl lahuses FNaCl4
- Peenosiste sisalduse kategooria f2
- Külmakindluse kategooria F2
- Sideaine minimaalne sisaldus Bmin = 5,2%
5/7
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
HOBURAUA TEE, METSAKASTI KÜLA, VIIMSI Töö nr.20016
VALD, HARJU MAAKOND 28.04.2020 a.
Katete taastamise põhiprojekt
Kvaliteedinõuded
Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ (MKM
03.08.2015.a. määrus nr 101) „Teehoiutööde ehitusjärelvalve kord” (TSM 15.06.2001.a.
määrus nr 66, RTL 2001,78,107) esitatud nõuetele. Samuti tuleb tööde teostamisel jälgida
Maanteeameti koostatud „Teetööde tehnilised kirjeldused“ juhendeid.
Katendi kihtkonstruktsioonide rajamisel peab vältima olemasolevate kommunikatsioonide
vigastamist.
Kui tööde käigus selgub, et kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu
pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega.
Lubjakivikillustikust tasanduskiht toru all tihendatakse, tihendustegur vähemalt 0,95. Sõidutee
kohal peab tihendustegur olema min Kt= 0,98.
Lubjakivikillustikaluses kasutada lubjakivikkillustikku purunemiskindlusega LA30.
Lubjakivikillustikalus sõiduteel rajatakse kiilumismeetodil kolmekihilisena. Aluse killustik fr
32/63 kiilutakse killustikuga fr 16/32 kulunormiga 35 kg/m2 ja fr 8/16, kulunormiga 15 kg/m²
(Tee ehitamise kvaliteedinõuded. MKM 03.08.2015.a. määrus nr 101).
Tagasitäited ja tihendamine teostatakse kihipaksusega max 0,3 m.
Lubjakivikillustikaluse pinnal peab sõidetaval alal elastsusmoodul mõõdetuna INSPECTOR või
LOADMAN seadmega olema vähemalt 170 MPa, kõnnitee alal 140 MPa ning kaeviku põhjas
vähemalt 120 MPa.
Vertikaalplaneering
Taastatavate ja projekteeritud katendite kalle säilib olemasolevas suunas, mis tuleb kõrguslikult
sujuvalt kokku viia olemasoleva säilitatava katendiga. Seejuures tuleb põikkaldega juhtida
asfaltkattel kogunev sademevesi haljasalale, kus on olemasolev tee-drenaaži torustik.
Olemasolevate kaevude asukohti, torustikke ega muid trasse ei ole plaanis muuta.
Kõik kaevuluugid ja kaped tuleb tõsta projekteeritud pinnakõrguste tasemele. Katete taastamisel
tuleb tagada kõikide kommunikatsioonide rikkumatus nii ehitamise ajal kui ka hilisemal
ekspluateerimisel.
Tehnovõrgud
Ehitusel tuleb jälgida, et ei vigastataks või muul moel kahjustataks olemasolevaid maa-aluseid
kommunikatsioone. Vajadusel enne tööde alustamist tuleb kohale kutsuda kommunikatsioonide
valdajad ja nende juuresolekul täpsustada šurfimise teel kommunikatsioonide täpne asukoht ja
sügavus, et vältida nende vigastamist.
Jäätmekava
Ehitusjäätmete kogumist ja käitlemist viiakse läbi vastavalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjas
esitatud nõuetele (Viimsi Vallavolikogu 11.03.2014 määrus nr 8)
Asfaltbetooni murdu ja üle jäävat täitepinnast vedav isik peab omama jäätmeluba või olema
registreeritud Keskkonnaameti Põhja regioonis (Tallinn, Viljandi mnt.16)
6/7
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
HOBURAUA TEE, METSAKASTI KÜLA, VIIMSI Töö nr.20016
VALD, HARJU MAAKOND 28.04.2020 a.
Katete taastamise põhiprojekt
Töötervishoid ja tööohutus
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.
detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”
Tegevus teel ja teekaitsevööndis
Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks
muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse sulgemiseks
või piiramiseks teeb tee omanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab vallavalitsus või
Maanteeameti teemaal Maanteeamet.
Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu korraldamine võib
toimuda üksnes liiklusvälise ürituse korraldaja kulul. Liikluse ümberkorraldamiseks vajalikud
kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik tee omanikule hüvitama enne ürituse
algust.
Teede projekteerija Pärt Põltsam
7/7
TAASTATAV SÕIDUTEE A/B KATE
TAASTATAV SÕIDUTEE BETOONKIVIST KATE M 1:50
M 1:50
ASFALTBETOON AC 12 surf 6cm
Betoonkivist sillutiskate koos 6cm 100% tardkivikillustik
paigalduskihiga 3cm LUBJAKIVIKILLUSTIKALUS 25cm
LUBJAKIVIKILLUSTIKALUS 25cm fr. 8/16 5cm
fr. 8/16 5cm fr. 16/32 10cm
fr. 16/32 10cm fr. 32/63 10cm
fr. 32/63 10cm KESKLIIV 20cm
KESKLIIV 20cm (Kf≥2m/ööp),Kt=0,98
(Kf≥2m/ööp),Kt=0,98 TÄITELIIV ...cm
TÄITELIIV ...cm (Kf≥2,0m/ööp),Kt=0,98
(Kf≥2,0m/ööp),Kt=0,98 TÄITELIIV(esmane tagasitäide) Toru De+30cm
TÄITELIIV(esmane tagasitäide) Toru De+30cm (min Kf=0,5m/ööp, Kt=0,95)
(min Kf=0,5m/ööp, Kt=0,95) KILLUSTIK fr 4/8 15cm
KILLUSTIK fr 4/8 15cm OL.OLEV PINNAS
OL.OLEV PINNAS
Liivakast demonteerida tööde-eelselt ja hiljem taastada
vastavalt plaanile
vastavalt plaanile
vastavalt kaeviku laiusele
vastavalt kaeviku laiusele
V1
10.90
Aed taastada / paneelid tagasi tõsta
0 10.90
11.0 V1
11.0.90
0,30
10
0,30 10.80 0,30 0,30
0
10.9
0
3:1
0,30
3 :1
0,30
8 0
3:1
10.
3:1
10
V1
10.80 10
0 .80
10.7 .90
V1
10.8
10.09
0 10
.8 .7
11.0010.90 10 0
V1
0
V1
10.80
V1
V1
10.0
0,4 + Toru De(m) + 0,4
1 .8
0
90 0
.9
61
0,4 + Toru De(m) + 0,4 V1
10.7
TAASTATAV MURUKATE .00 10
TAASTATAV KILLUSTIKUST KATE
M 1:50 11
0
0
0
PROJEKTEERITUD TORU KOHAL
.1
V1
11.2
11
M 1:50
V1
10.8
KASVUMULD+MURUKÜLV 10cm
.30 LUBJAKIVIKILLUSTIK 20cm
• Tihendatav ja sobiv ...cm
0
11 fr. 16/32 20cm
tagasipandav tagasitäide 40
TÄITELIIV(esmane tagasitäide) 30cm 11. KESKLIIV 20cm
(min Kf=0,5m/ööp, Kt=0,95) (Kf≥2m/ööp),Kt=0,98
GEOTEKSTIIL IV profiil Aed taastada / paneelid tagasi tõsta TÄITELIIV ...cm
V1
KILLUSTIK fr 4/8 15cm (Kf≥2,0m/ööp),Kt=0,98
.50
OL.OLEV PINNAS TÄITELIIV(esmane tagasitäide) Toru De+30cm
V1
(min Kf=0,5m/ööp, Kt=0,95)
11
KILLUSTIK fr 4/8 15cm
OL.OLEV PINNAS
vastavalt plaanile
10
.70
vastavalt kaeviku laiusele
V1
vastavalt plaanile
0
Aed taastada / paneelid tagasi tõsta
10.7
.6
V1
0.70
vastavalt kaeviku laiusele
11
0
1
0,30 0,30
10. 0.70
3:1
10.80
10.80
80
3:1
LEV
1
d, O
311
12
10.90 ER
o
E
ATE l
ma
Kaitstavad Sõit utuse
vast
l
EV
11.20 , OL
0
351 0,30
10
põõsad
.7
V1
11.3101.30 20
V1
3:1
1
.90
Aed taastada / paneelid tagasi tõsta 0,30
1
3:1
EV
0
11.4
, OL
.50
11.00
644
V1
11
60
ee
PROJEKTEERITUD
.
HOB
11
UA t
V1 TORU DE160
11.10
URA
PROJEKTEERITUD
URA
80
TORU De160
0
LEV
.
UA t
V1
11.7
HOB
11 Aed taastada / paneelid tagasi tõsta 0,4 + Toru De(m) + 0,4
O
e
Aed taastada / paneelid tagasi tõsta
11.20
e
0,4 + Toru De(m) + 0,4
644,
644
11.30
Aed taastada / paneelid tagasi tõsta
, OL
e
A te
MET
11.80
90
EV
AHV
SAR
PROJEKTEERITUD TAASTATAVAD KATENDID
11.
SAR
A
Aed taastada / paneelid tagasi tõsta
HVA
Taastatav I-kihiline asfaltkatend
MET
STO
Taastatav liivakast
tee
P 1
100.30
V1
222
,O Taastatav (ümberlaotav) betoonkivikatend
644,
LEV .8
10 0 Taastatav betoonpandus
12.00
O
Taastatav killustikust katend
LEV
.90
11.9
Taastatav haljastus
0
11.30
EV
12.10 Projekteeritud samakõrgusjooned
, OL
12.20
174
STOP 222, OLEV Olevad liiklusmärgid
V1
LEV
d, O
174
ER
E
ATE l 311 OLEVAD TINGMÄRGID
ma
, OL
o l
Sõit utuse
vast
LE V
V
1, O
OLE
EV
35 Olevad katastriüksuse piirid
20
,
Olevad drenaažitorud
V1
644
Olevad keskpingekaablid
e
Kihi paksus (m)
te
HOB
Olevad olmekanalisatsioonitoru
AUA
U
Sügavus (m)
Olevad madalpingekaablid
RAU
UR
PA-1 GEOTEHNIKA
Töö nr. 3006: "GEOTEHNIKA ARUANNE, Hoburaua tee, Viimsi, "
HOB
Olevad madalpinge õhukaablid
12.30
Atee
INSENERIBÜROO G.I.B OÜ Olevad sidekaablid
1
Aed taastada / paneelid tagasi tõsta
2
644
Olevad sidekaablite kaitsetorud
.4
Kruus, pruuni värvuse, tiheda konsistentsiga
0
, OL
kruuspinnas lasub puuraugus pealmise 0,9 m paksuse Olevad sademeveekanalisatsioonitorud
EV
kihina. Pealmises osas on killustikusegune. Olevad soojustorud
maapinnast. KF-0.5 m/ööp
Külmakerkegrupp - kuivalt I, niiskelt või märjalt II 0.90 Olevad truubid
Olevad veetorud
0.90 PROJEKTEERITUD TINGMÄRGID
Vesi sügavusel 1.50 Peenliiv, tumepruuni värvusega konsistentsilt kesktihe Projekteeritud olmekanalisatsioonitorud (kinnistuvälised)
peenliiv esineb puuraugus sügavusel 0,9 – 1,4 m ja halli
värvusega tihe veeküllastunud kiht sügavusel 2,25 – 3,0 m 0.50 V1 Projekteeritud veetorud (kinnistuvälised)
KF-0.5 m/ööp
V1 Projekteeritud veetorud (kinnistusisesed)
Külmakerkegrupp - kuivalt I, niiskelt või märjalt II 1.40 Likvideeritavad tehnovõrgud
Mölline peenliiv, halli värvusega tihe mölline peenliiv esineb
puuraugus sügavusel 1,4 – 1,9 m maapinnast. V1 Kinnisel meetodil rajatavad torud
0.50
KF-0.1 m/ööp Projekteeritud tulekustutusvee hüdrant
Külmakerkegrupp - kuivalt III, niiskelt või märjalt IV Projekteeritud vaatluskaev
1.90 Projekteeritud veesõlm
Savimöll, halli värvusega pehme konsistentsiga savimöll Projekteeritud kontrollkolmik / toruots
1,9 – 2,25 m sügavusel maapinnast. 0.35
KF-0.1 m/ööp Projekteeritud maakraan
Külmakerkegrupp - kuivalt III, niiskelt või märjalt IV 2.25
MÄRKUSED:
1. Alused ja katted rajada vastavalt "Teehoiutööde Projekti nimetus: Töö nr:
tehnoloogianõuetele" (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai
2004. a. määrus nr 132).
KATETE TAASTAMISE PROJEKT
20016
2. Pideva terakoostisega kivimaterjalisegust killustikalused peavad Töö nr.
vastama "Maanteede projekteerimisnormide ja nendega seotud Leht nr:
määruste korrektuur" 2011. tabeli 4.12 nõuetele. AS-4-1
3. Kohtades, kus kaeviku kalle on järsem kui 3:1 tuleb kaevetööde Asukoht:
teostamisel kaeviku serv kindlustada punnseinaga(vaiseinaga). HOBURAUA TEE, METSAKASTI KÜLA, VIIMSI VALD, HARJU Staadium:
4. Kui kaevetööde käigus kahjustatakse suuremat ala kui joonisel OÜ Mastlop MAAKOND
näidatud, tuleb ka see nõuetekohaselt taastada. Reg.kood 12618952; EEP003122, ELK000079 PÕHIPROJEKT
Peterburi tee 2F, Tallinn 11415
5. Kaevetööde teostamisel tuleb lähtuda kehtivast Tallinna linna tel. +372 56 24 26 34, e-mail
[email protected]
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ poolt, töö nr. kaevetööde eeskirjast. Tellija: OÜ WATERCOM
TT-5376: "Randvere küla, Hoburaua tee piirkonna topo-geodeetilised uurimustööd"; 6. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt Projektijuht Pärt Põltsam
Ädala 10, 10614 Tallinn. Tel: 53099258 Mõõtkava:
2. Mõõdistustööd leidsid aset vahemikus 10.10.2019 - 30.10.2019; vajadusele ja tööohutusnõudeid silmas pidades.Toestamisvajadust Projekteeris Pärt Põltsam e-mail:
[email protected]
3. Informatiivsed katastriüksuste piirid Maa-ametist seisuga 07.10.2019 määrates peab arvestama ehituspaiga pinnasekihtide
4. Koordinaadid riiklikus koordinaatide süsteemis L-Est 97; kandevõimet,pinnasevee taset, kaevesügavust, Kontrollis Pärt Põltsam
Joonise nimetus:
aastaaega,paigaldamistööde kestust, liiklust torustiku läheduses ning ASENDIPLAAN 1:500
5. Kõrgused Balti süsteemis;
valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. (tunnistuse nr. 106091)
WATERCOM OÜ
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald,
Harju maakond
PÕHIPROJEKT
Projektijuht: Riho Ots Projekteerija: Magnar Mäekivi
Projekteerija: Watercom OÜ (MTR reg nr EEP001970)
Ädala 10, Tallinna linn 10614
Töö nr: 20-04
Tallinn, 2020
2
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 4
1.1 Üldosa ja projekti eesmärk ........................................................................................... 4
1.2 Kasutatud standardid, lähteandmed ja juhendid......................................................... 5
1.2.1 Projekteerimise standardid ja juhendid............................................................................ 5
1.2.2 Lähteandmed ja -materjalid .............................................................................................. 6
1.2.3 Ehitusgeoloogilised tingimused ....................................................................................... 6
1.2.4 Ehitusgeodeetiline alusplaan ........................................................................................... 7
1.3 Objekti asukoht ............................................................................................................. 7
1.4 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 7
1.4.1 Alu tee piirkond ................................................................................................................. 7
2 KANALISATSIOON ................................................................................................................ 10
2.1 Projekteeritud kanalisatsioon ....................................................................................... 10
2.1.1 Projektlahendus ................................................................................................................ 10
2.1.2 Torustike ehitamine kinnisel meetodil .............................................................................. 10
2.1.3 Kanalisatsioonitoru ehitamise tüüpsed tingimused ......................................................... 10
2.1.4 Vanade kanalisatsioonitorustike likvideerimine ............................................................... 11
2.1.5 Ühendused tarbijatele ja uued liitujad .............................................................................. 11
2.2 Tööde mahud ................................................................................................................. 11
3 VEEVARUSTUS ..................................................................................................................... 12
3.1 Projekteeritud veevarustus ........................................................................................... 12
3.1.1 Projektlahendus ................................................................................................................ 12
3.1.2 Torustike ehitamine kinnisel meetodil .............................................................................. 12
3.1.3 Veetoru ehitamise tüüpsed tingimused ........................................................................... 13
3.1.4 Vanade veetorustike likvideerimine .................................................................................. 13
3.1.5 Ühendused tarbijatele ja uued liitujad .............................................................................. 13
3.1.6 Tuletõrje hüdrandid ja tuletõrje veevarustus .................................................................... 14
3.2 Tööde mahud ................................................................................................................. 14
4 TORUSTIKE MATERJALID.................................................................................................... 15
4.1 Üldnõuded ..................................................................................................................... 15
4.2 Survelised torud ja nende ühendused ......................................................................... 15
4.3 Surveliste torude sulgarmatuur, malmkaped, spindlipikendused ............................. 16
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
3
4.4 Kinnitusvahendid, tihendid .......................................................................................... 17
4.5 Nõuded maapealsetele hüdrantidele ........................................................................... 17
4.6 Nõuded vabavoolsetele olmekanalisatsioonitorudele ................................................ 17
4.7 Nõuded olmekanalisatsioonikaevudele ....................................................................... 17
5 EHITUSTÖÖD ........................................................................................................................ 18
5.1 Seadusandlus ja standardid ......................................................................................... 18
5.2 Üldised nõuded ja juhised tööde teostamiseks .......................................................... 18
5.3 Tööde teostamise aeg ................................................................................................... 18
5.4 Aruandlus....................................................................................................................... 19
5.5 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ...................................................... 19
5.6 Ettevalmistustööd .......................................................................................................... 19
5.7 Kaevetööd ...................................................................................................................... 20
5.8 Ehituskaevikust välja kaevatud pinnas ........................................................................ 20
5.9 Ehituskaeviku toestamine ............................................................................................. 20
5.10 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitseks kaevetöödel ....................... 21
5.11 Keskkonnakaitse ......................................................................................................... 21
5.12 Veetõrje ehituskaevikust ............................................................................................. 22
5.13 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ............................................................................. 22
5.14 Algtäide ........................................................................................................................ 22
5.15 Lõpptäide / ehituskaeviku tagasitäide ....................................................................... 22
5.16 Tagasitäite tihendamine .............................................................................................. 23
5.17 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ............................................................. 23
5.18 Maakraani kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ...................................... 23
6 VEETORUSTIKE KONTROLLIMINE ...................................................................................... 24
6.1 Üldist .............................................................................................................................. 24
6.2 Hüdraulilised katsetused .............................................................................................. 24
6.3 Mehaanilised katsetused .............................................................................................. 24
6.4 Torustike läbipesu, desinfitseerimine .......................................................................... 24
7 ISEVOOLSETE TORUSTIKE KONTROLLIMINE ................................................................... 25
8 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE .................................................................................... 25
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
4
1 SISSEJUHATUS
1.1 Üldosa ja projekti eesmärk
Käesolev töö on tellitud vastavalt AS Viimsi Vesi poolt läbi viidud väikeost hankele nr.
„Viimsi valla, Metsakasti küla, Hoburaua tee ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni
torustike projekteerimis-ehitustööd.“ Hankel edukaks kuulutatud OÜ Watercom
teostab seejuures ka ette nähtud projekteerimistööd. Projekt näeb ette Randvere külas
Hoburaua teel veevarustuse ja olmekanalisatsiooni torustike rajamise ning nende
süsteemide ühendamist AS Viimsi Vesi võrku Randvere teel, kus on olemasolevalt AS
Viimsi Vesi kanalisatsioonikollektor De250 ning magistraalveetoru De160.
Olemasolevalt on Hoburaua tee piirkonnas lokaalne puurkaev-pumpla ning läbi
Hoburaua tee kulgevad metalltorud, mille läbi kohalikud elanikud saavad omale vee.
Olmekanalisatsioon kogutakse kogumismahutitega. Kõikidele piirkonna kinnistutele
rajatakse veevarustuse ja olmekanalisatsiooni liitumispunktid ning veetorud
ühendatakse ümber (va Hoburaua tee 7 ja Hoburaua tee 2). Käesoleva projekti
aluseks on detailplaneering „LIIVA I MAAÜKSUS,“ töö nr. DP-02-037, mille koostajaks
oli Projekt Grupp OÜ 1997. aastal. Vastavalt projektile on piirkonnas ette nähtud ka
kaks tuletõrjehüdranti. Vesi ühendatakse piirkonnas ringistatuna Hoburaua tee 1
lähistel ning teiselt poolt Hoburaua tee 21 lähistel, olmekanalisatsiooniga ühenduse
saamiseks tuleb puurida hülss PE De315 teisele poole kõrvalmaanteed nr. 11250
Viimsi-Randvere, kuhu hiljem sujutatakse kanalisatsioonitoru PVC De160 läbi ning
tehakse ühendus kaevu, mis paigutatakse kollektori peale. Piirkonna olemasolevad
veetorud saab maha jätta, kui kõikidele klientidele on tehtud ümberühendus AS Viimsi
Vesi veevõrku.
Valdavalt on projektis ette nähtud tööd plaanis läbi viia lahtisel kaevemeetodil, kuid
ühel lõigul on ette nähtud ka veetorustik rajada suundpuurimise teel ning
olmekanalisatsioonitoru Viimsi-Randvere tee ületusel suundpuurimise teel selle hülsi
tarbeks.
Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud
tingimustega.
Projekti tegemisel pole teada muude kolmandate isikute kehtestatud tingimusi ja/või
nõudmisi tehtavale tööle.
Geodeetiline alusplaan on koostatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia
Inseneribüroo OÜ poolt, töö nr TT-5376: “Randvere küla, Hoburaua tee piirkonna
topo-geodeetilised uurimistööd.”
Ehitusgeoloogilised uuringud on koostanud Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. AS
kõrvalmaantee 11250 Viimsi – Randvere kindlustamata tugipeenral kanalisatsioonitoru
suundpuurimisele eelneva lähteinfo saamiseks. Töö nimi on „Geotehnika aruanne,
Hoburaua tee, Viimsi“ töö nr. 3006.
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
5
1.2 Kasutatud standardid, lähteandmed ja juhendid
1.2.1 Projekteerimise standardid ja juhendid
Projekteerimisel on arvestatud järgmiste seaduste, normide ja nõuetega:
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus, vastu võetud 10.02.1999 ning sellest
tulenevalt kehtestatud nõuded;
• Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015 ning sellest tulenevalt kehtestatud
nõuded;
• Elektriohutuseadus, vastu võetud 24.01.2007 ning sellest tulenevalt
kehtestatud nõuded;
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;
• Maanteeameti 03.08.2015 nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“;
• Majandus - ja Kommunikatsiooniministri 02.07.2015 määrus nr 82 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“;
• EVS 932:2017 – Ehitusprojekt;
• EVS 843:2016 – Linnatänavad;
• EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk;
• EVS 835:2014 - Hoone Veevärk (vooluhulkade arvutamismeetodid);
• EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk;
• EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon (vooluhulkade arvutamismeetodid);
• EVS 843:2016 – Linnatänavad;
• EVS 812-6:2012 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
• EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
• EVS-EN 1610:2015 – Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja
katsetamine;
• Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (MA peadirektori 29.03.2017.a
käskkiri nr. 0088);
• Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (MA peadirektori 22.11.2016.a
käskkiri nr. 0215);
• Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a käskkiri
nr. 0314);
• EVS 901-1 „Tee- ehitus. Osa 1 : Asfaltsegude täitematerjalid;
• EVS 901-2 „Tee- ehitus. Osa 2: bituumensideained;
• EVS 901-3 „Tee- ehitus. Osa 3: Asfaltsegud;
• EVS 901-20 „Tee- ehitus. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine;
• EVS-EN 13108 Asfaltsegud. Materjalide spetsifikatsioonid;
• Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015 määrus nr 90);
• Maanteeameti poolt koostatud Teetööde tehnilised kirjeldused;
• RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
• Maa RYL 2000 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;
• Viimsi valla kaevetööde eeskirjad;
• Viimsi valla heakorraeeskiri;
• Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri;
• Üldkehtivad reeglid ja tavad.
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
6
1.2.2 Lähteandmed ja -materjalid
Tehnilised tingimused:
Viimsi vald ei väljasta eraldi tehnilisi tingimusi, kuna projekt on koostatud
detailplaneeringu DP-02-037 „Liiva I Maaüksus,“ OÜ Projekt Grupp alusel;
Telia Eesti AS väljastatud projekteerimistingimused 10.03.2020 nr. 33520342;
Imatra Elekter AS ei väljasta eraldi tehnilisi tingimusi antud projekti väikse mahukuse
tõttu;
Maanteeameti tehnilised tingimused 31.03.2020 nr 15-2/20/12602-2.
Uuringud:
Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ poolt koostatud
geodeetiline alusplaan „Randvere küla, Hoburaua tee piirkonna topo-geodeetilised
uurimistööd,“ töö nr. TT-5376;
Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. AS poolt koostatud geoloogiline uuring „Geotehnika
aruanne, Hoburaua tee, Viimsi,“ töö nr. 3006.
Projektid:
Käesoleva projekti raames puuduvad teised ehitusprojektid, millega võiks olla
kokkupuuteid projektalal.
Planeeringud:
„Liiva I Maaüksus,“ töö nr. DP-02-037, Projekt Grupp OÜ";
„Liiva I MÜ DP Korrektuur,“ töö nr. DP-99-004, Tiit Kaljundi Projektgrupp OÜ;
Muud lähtematerjalid:
Maa-ameti kaardirakendused;
Väikeost hange: "Viimsi valla, Metsakasti küla, Hoburaua tee ühisveevarustuse ja –
kanalisatsiooni torustike projekteerimis-ehitustööd," osa II Tellija tingimused;
Objektil tehtud videod ja fotod.
1.2.3 Ehitusgeoloogilised tingimused
Käesoleva projekti projekteerimisel pole Hoburaua teel ette nähtud eraldi geoloogilisi
uuringuid. Geoloogiline uurimustöö viidi läbi Viimsi-Randvere teel Maanteeameti
nõudmisel nende teemaal ette nähtud suundpuurimise raames.
Alljärgnevalt on aga kirjeldatud hinnanguliselt geoloogilisi tingimusi vastavalt
varasemalt koostatud geoloogilistele aruannetele, mis on paigutunud
projekteerimisalasse. Teostatud uuringud on läbi viidud ammusel ajal ning
puuraukude positsioonid ei ole täpsustatud joonistel vaid asuvad ehitustöid puudutava
piirkonna läheduses. Geoloogilisi kirjeldusi alljärgnevas osas tuleb võtta eeldades, et
objektil tegelikkuses paljanduvad geoloogilised tingimused võivad kirjeldatust erineda,
kuna puuraugud võivad olla tehtud konkreetsetest kaevekohtadest eemal.
Viimsi-Randvere teel tehtud uuring Hoburaua tee lähistel vastavalt 1968 aastal Eesti NSV
Riiklik Ehituskomitee Riiklik Projekteerimise Instituut "Eesti Projekt" koostatud aruandele
nr. 3075:„ Tehniline kompleks televisioonisaatjale Viimsi poolsaarel.“
Puurauk teostati 1,50-meetri sügavuseni, mille vahemikus ei paljandunud lubjakivi-
alus. 1968. aastal teostatud puuragu kõige pealmises osas lasus 25-sentimeetri
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
7
paksune mullakiht. Selle all lasus 35-sentimeetrine liivakiht. Vahemikus 60-1.50 meetrit
lasus merelise päritoluga poolkõva liivsavi veeristega.
Pinnasevesi ilmus nähtavale 50-sentimeetri sügavusel.
1.2.4 Ehitusgeodeetiline alusplaan
Geodeetilise plaani on koostanud OÜ Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia
Inseneribüroo. Objekti peal viidi läbi mõõdistustööd vahemikus 10.10.2019. a. kuni
30.10.2019. a.. Töö nimetus on: „Randvere küla, Hoburaua tee piirkonna topo-
geodeetilised uurimistööd,“ ning töö nr. TT-5376 . Projektala kõrgussüsteemi
kõrgusarvud vastavalt EH2000 süsteemile. Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis.
Maakatastri andmed on võetud Maa-ametist vastavalt 07.10.2020 seisuga.
1.3 Objekti asukoht
Randvere küla, Viimsi vald Maa-ameti aerofoto
Objekti asukoht (Hoburaua tee)
11250 kõrvalmaantee Viimsi-Randvere
Joonis 1 Objekti asukoht Randvere külas, Hoburaua teel ja Teeääre teel, Viimsi-Randvere kõrvalmaantee ääres
1.4 Olemasolev olukord
1.4.1 Alu tee piirkond
Piirkond:
Hoburaua tee piirkonna puhul on üldiselt tegemist Viimsi vallale iseloomuliku keskuse
lähedale paigutuva külaga, mis on mõnevõrra eemal Viimsi alevikust ning paikneb
kõrvalmaantee 11250 Viimsi – Randvere tee ääres, millel on suhteliselt suur
liiklussagedus (2019. viidud uuringute andmeil km. 9.701 positsioonil liiklussagedus
4528 autot ööpäevas). Suure liikluskoormusega peaks arvestama ületuse
suundpuurimise teostamisel. Hoburaua tee kujutab endast ühe- kuni kahekorruseliste
eramutega piirkonda, mis kulgeb Viimsi-Randvere teelt välja- ja sissesõiduteena.
Hoburaua tee on kahelt positsioonilt sissesõiduteedega ringistatud kvartalisisene
tänav, mille laius on tüüpselt 3,0 m. Rajatavate torustike kaeveala paigutub kitsale
alale, mida mõlemalt poolt kogu projektala ulatuses piiravad piirdeaiad ja rohke
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
8
haljastus. Piirkonnas on märkimisväärsel määral puid ning põõsaid, mis raskendavad
tingimusi kaevetöödeks. Hoburaua tee sõidutee on varasemast ajast ehitatud koos
selle juurde kuuluva teedrenaažiga, mille seisukord on teadmata. Kuna tingimused
teele tekkiva pinnavee ära juhtimiseks on nigelad, tuleks olemasolev teedrenaaž
säilitada. Teede ääres kulgevad ka sidekaablid ja üle piirkonna mõningased
madalpinge õhukaabelliinid.
Kanalisatsioonitorustikud:
Ühiskanalisatsioonitorustikud piirkonnas puuduvad. Iga kinnistu kogub
olmekanalisatsiooni kinnistusiseselt oma kinnistu kogumismahutisse.
Randvere teed pidi kulgeb lõuna pool Viimsi – Randvere teed PVC De250
kanalisatsiooni kollektor, millel on ka läbivoolukaev PE De560/500, kuhu olemasolevalt
on üle Viimsi – Randvere tee ühendatud PVC De160 torustik perspektiiviga sellele
ühendada Hoburaua tee potentsiaalsed kliendid. Olemasolev toru PVC De160 on aga
liiga kõrgel, et sinna isevoolselt juhtida kõikide klientide olmevesi. Lisaks ei sobi kaev
PE De560/500, et sellele teha sinna uus ühendus, kuna puurimisel oleks see vaja
eemaldada ning uus ühendustoru tuleks ühendada kaevu põhja.
Veetorustikud:
Piirkonnas on kohalikele elanikele kuuluv puurkaev-pumpla, millega varustatakse
Hoburaua tee kliente veega. Puurkaev-pumpla asub Hoburaua tee 9 kinnistul
piirkonna põhjaosas ja sellest lähtub metalltoru De75, mille torustikud on viidud
mööda Hoburaua teed ja Teeääre teed ning kust igale Hoburaua tee piirkonna
kinnistule on olemasolevalt tagatud veevarustuse teenus. Süsteem ei ole ringistatud.
Randvere teed pidi kulgeb lõuna pool Viimsi – Randvere teed PE De160
magistraaltoru, millelt on väljavõtetega toodud ka kaks PE De110 toruotsa
(elektrikeeviskorkidega suletud) üle Viimsi – Randvere tee Hoburaua tee poole, kust
perspektiivselt saaks Hoburaua tee klientidele tagada veevarustuse ringistatud
süsteemi näol.
Hüdrandid:
Piirkonnas on üks tuletõrjehüdrant Hoburaua tee 21 kinnistul.
Kaitsevööndid:
Hoburaua tee projektitööde piirkonnas puuduvad kultuurimälestised, ohtlike ettevõtete
mõju ja tuletõrje vesivarustus, pärandkultuuri objektid, kaitstavad
maaparandussüsteemid ning lisaks ei kuulu objekti projektala Natura 2000
kaitsealasse.
Muud kaitsevööndid Hoburaua tee ümbruses:
Puurkaevu kat nr.14479 sanitaarkaitseala - 10 m;
Kõrvalmaantee 11250 Viimsi – Randvere avalikult kasutatava tee kaitsevöönd -
30 m;
Muud kaablikaitsetsoonid.
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
9
Joonis 2 Teeääre tee Projekteeritav torustik paigutub fotot vaadeldes vasakule poole teed (haljasalal)
Joonis 3 Viimsi - Randvere Positsioon, kus on ette nähtud kanalisatsioonitoru hülsi puurimine
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
10
2 KANALISATSIOON
2.1 Projekteeritud kanalisatsioon
2.1.1 Projektlahendus
Rajatav olmekanalisatsioonisüsteem kujutab endast vabavoolsena projekteeritud
süsteemi, kus Hoburaua tee kinnistutelt kogutakse olmekanalisatsioon kokku
läänepoolse sissesõidutee kinnistutelt alates kuni idapoolse sissesõiduteeni ning
juhitakse see Viimsi-Randvere maantee alt läbi olemasolevasse
kanalisatsioonikollektorisse De250. Lisaks kogutakse läänepoolse sissesõidutee
kollektorile Teeääre tee kinnistute olmekanalisatsiooni veed (Teeääre tee 2a, 2, 3 ja 6),
mille tarvis on projekteeritud eraldi neid kinnistuid läbiv liin.
Hoburaua tee kollektor on projekteeritud võimalikult madala kaldega, et luua
võimalikult head tingimused Viimsi – Randvere teel ette nähtud kanalisatsiooni
hülsstoru puurimiseks. Kõrguste vahe peaks olema võimalikult suur, et hülsi
puurimisel ei tekiks liiga madal või vastupidine kalle, mis ei võimaldaks hiljem hülssi
paigaldada PVC De160 toru sobiva piki-kaldega. Hülsstoru läbimõõduks puurimisel on
valitud De315 mm.
Kõikidele kinnistutele on püütud projekteerida liitumispunktid, lähtudes kinnistutel
olevate kogumismahutite positsioonidest, mis hilisemalt võimaldab kanalisatsioonivee
juhtida võimalikult otsest teed pidi liitumispunkti. Vaatamata sellele on aga täpsustatud
kinnistu omanikega projekteerimistööde aegselt liitumispunkti asukohad vastavalt
potentsiaalsete klientide enda soovile, mis võib välja pakutust aga erineda.
Piirkonnas puuduvad olemasolevad või varasemalt loodud
ühiskanalisatsioonitorustikud.
Uutele liitumispunktidele on ette nähtud kinnistust kuni ühe meetri kaugusele
liitumispunkti kaevud / kontrollkolmikud. Olmekanalisatsiooni torustikud on ette nähtud
rajada polüvinüülkloriidtorudest, rõngasjäikusega minimaalselt 8 kN/m2. Torustike
soojustamata standardne rajamissügavus on 1,20 m torustiku peale.
2.1.2 Torustike ehitamine kinnisel meetodil
Kõrvalmaantee 11250 Viimsi – Randvere alt on vastavalt käesolevale projektile ette
nähtud kanalisatsioonitoru tarvis hülsstoru suundpuurimine.
Suundpuurimisel on arvestatud, et projektselt oleks rajatava toru kalle ~1,5%, mis
puurimisel võib tulla mõnevõrra väiksem. Suundpuurimisel tekkinud eksimust
kompenseerib suur projektne kalle ja hülsstoru sisemine läbimõõt 276 mm, mis
võimaldab vajadusel hülsis torule anda piisavalt suure kalde, et tagada isepuhastuvus
torus.
Suundpuurimine viiakse võimalusel läbi viisil, et puurimisagregaat paigutatakse lõuna
poole Viimsi – Randvere teed, et saaks kõrguse täpselt paika panna eelvoolu poolt.
Tööde-eelselt tuleb koostada ajutisest liikluskorraldusest liiklusskeem ja
kooskõlastada see Maanteeametiga ning vastavalt liiklusskeemile tuleb tööde aegselt
välja panna ajutise liikluskorralduse märgid.
Tööde järgselt viiakse läbi rekonstrueeritud lõikudel kaamerauuringud, et selgitada
rekonstrueeritud torustike seisukord.
2.1.3 Kanalisatsioonitoru ehitamise tüüpsed tingimused
Vabavoolsed kanalisatsioonitorud on ette nähtud polüvinüülkloriidtorustikena PVC
De160. Torustik peab olema olevast / kavandatavast maapinnast minimaalselt 1,20 m
sügavusel arvestatuna toru laest. Kui torulae ja maapinna vahe on väiksem kui
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
11
1,20 m, tuleb torustik soojustada vastavalt joonisele VK-6-02. Torud on omavahel
ühendatavad muhvühenduste abil. Muhvühendused peavad olema veetihedad ja
varustatud tihendiga.
Vaatluskaevudena on ette nähtud polüetüleenkorpusega tellitavad teleskoopsed
kaevud. Kanalisatsioonitorustikud peavad olema polüvinüülkloriidist PVC
(rõngasjäikusega SN8). Maa all kanalisatsioonitoru kohal 300-400 mm kõrgusel selle
laest peab olema paigaldatud punane märkelint kirjaga „KANALISATSIOON.“
2.1.4 Vanade kanalisatsioonitorustike likvideerimine
Vastavalt käesolevale projektile pole ette nähtud olemasolevate
kanalisatsioonitorustike likvideerimisi.
2.1.5 Ühendused tarbijatele ja uued liitujad
Aadress Nimiläbimõõt Liitumiskaev Piirkond
Hoburaua tee 1 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 2 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 3 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 4 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 5 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 6 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 7 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 8 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 8a DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 9 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 11 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 13 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 15 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 17 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Hoburaua tee 19 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Hoburaua tee
Teeääre tee 2 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Teeääre tee
Teeääre tee 3 DN150 PE kaev De400/315 Teeääre tee
Teeääre tee 6 DN150 PVC De200/160 kontrollkolmik Teeääre tee
2.2 Tööde mahud
Üldised kanalisatsioonitorude ehitamise mahud
Rajatav kanalisatsioonitoru lahtisel kaevemeetodil PVC De160 SN8 – 488,8 jm
Rajatav kanalisatsioonitoru hülss kinnisel kaevemeetodil PE De315 PN10 – 15,6 jm
Rajatav olmekanalisatsiooni liitumispunkti kontrolltoru PVC De200/160 – 17 tk
Rajatav olmekanalisatsiooni liitumispunkti kaev PE De400/315 – 1 tk
Rajatav olmekanalisatsiooni kaev PE De400/315 – 14 tk
Rajatav olmekanalisatsiooni kaev PE De560/500 – 6 tk
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
12
3 VEEVARUSTUS
3.1 Projekteeritud veevarustus
3.1.1 Projektlahendus
Rajatavad veetorustikud saab ehitada Hoburaua teel ringistatult, kus väljavõtted on
võimalik teha Hoburaua tee 1 kinnistul ja Hoburaua tee 21 kinnistu lähistel Hoburaua
tee teemaal. Tegemist on De110 toruotstega, millele saab teha väljavõtte. Üldiselt
rajatakse läbi Hoburaua tee kulgevalt PE De110 torustik ühest sissesõiduteest teiseni
ning Teeääre tee kinnistutele PE De40 torustik nende toiteks. Muu hulgas paigutatakse
uue torustike liini peale kaks maapealset hüdranti. Hilisemalt, kui kõikidel Hoburaua
tee potentsiaalsetel klientidel on võrguühendus AS Viimsi Vesi võrkudega, võib jätta
maha vana puurkaevpumpla ja selle torustiku, selle projekti raames pole kõikide
veetorude maha jätmine / tamponeerimine ette nähtud.
Uutele liitumispunktidele või ümberühendatavatele olemasolevatele liitumistorustikele
on ette nähtud kinnistust kuni ühe meetri kaugusele liitumispunkti maakraanid.
Veevarustuse torustikud on ette nähtud rajada polüetüleentorudest, surveklassiga
minimaalselt PN ≥10. Veetorustike rajamissügavus on min 1.80 m (toru peale).
Kõikide kinnistute torustikud ühendatakse ümber vanale hoonesse siseneva toru peale
(va. Hoburaua tee 7 ja Hoburaua tee 2).
Hoburaua tee 9 kliendile on ette nähtud liitumistorustik rajada läbi vana De75
metalltoru sinna uus toru vana sisse lükates ning ühendus on ette nähtud teha
Hoburaua tee 9 hoone torule olemasoleva puurkaevpumpla lähistel eesmärgiga
ehitada ökonoomselt ja et ei tekiks juurde taastatavaid katendeid. Hoburaua tee 9
kinnistule saab ühenduse teha kõige viimasena, kuna olemasolevast
puurkaevpumplast lähtub olemasolevalt piirkonna veevarustus kõikidele Hoburaua tee
klientidele.
Hoburaua tee 11 kinnistule luuakse ühendus kinnistusiseselt selle uuel positsioonil
maja idapoolsel küljel. Vana torustik, mis lähtub puurkaevpumplast, jäetakse maha.
Vastavalt hankedokumentatsioonile on ette nähtud veetorustike ümberühendus ka
Teeääre tee 2 ja Teeääre tee 6 kinnistutel. Samal viisil on ette nähtud
ümberühendamine ka Hoburaua tee 8 ja Hoburaua tee 8a kinnistutel, kus peab
torustikud välja ehitama pikemalt ka kinnistu sees.
Käesolevas projektis on ette nähtud veetoru PE De110 ehitamine suundpuurimise teel
Hoburaua tee 1 kinnistu lähistel, et sellel lõigul oleks ehitus läbi viidud ökonoomselt ja
katendeid lõhkumata.
3.1.2 Torustike ehitamine kinnisel meetodil
Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud
lähtuvalt Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise
võimalikkuse kohta, kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest,
konkreetsest puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
13
meetodi kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud
kaeviku asukoht (koos sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise
ulatus). Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste
pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab
selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile
heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse
kaitsekihiga, milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab
Insener. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE)
ühendatakse soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral).
Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri.
Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel
tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei
vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Puurimismeeskond peab olema
läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt.
3.1.3 Veetoru ehitamise tüüpsed tingimused
Kõik veetorude ja liitmike vahelised ühendused tuleb teha elektrikeevisliitmike abil või
põkk-keevisega. Veetorud peavad olema minimaalse surveklassiga PN10 (kannatab
koormust 10 kN/m² kohta) ning paigaldatud minimaalselt 1,80 m sügavusele toru laest
arvestatuna. Veetoru materjalina on ette nähtud polüetüleentorud PE. Maa all veetoru
kohal 300-400 mm kõrgusel selle laest peab olema paigaldatud sinine märkelint
kirjaga „VESI.“ Lisaks peab olema veetoru peale kogu ulatuses paigaldatud
signaalkaabel (vaskkaabel ristlõikega 2,5 mm2) spindlipikenduse peast kuni
liitumispunkti maakraanini.
3.1.4 Vanade veetorustike likvideerimine
Vastavalt käesolevale projektile on ette nähtud märkimisväärses osas projektitööde
järgselt maha jäetavate torustike likvideerimine. Veetorustikud likvideeritakse
sõiduteede ja kõvakatendite all, täites need seal vahtbetooniga. Lisaks likvideeritakse
maha jäetav sulgarmatuur (kummikiilsiibrid, maakraanid jm), mis jääb likvideeritavatele
lõikudele, kui neid on. Likvideeritavad veekaevud / hüdrandikaevud tuleb sulgeda
viisil, et suletakse neisse suubuvad / neist lähtuvad veetorude otsad betooniga,
täidetakse kaev liivaga, tihendatakse täiteliiv, eemaldatakse ülemine kaevurake, päis ja
kaevuluuk ning ehitatakse selle kohale teekonstruktsioon, kui kaev asub sõiduteel /
kõnniteel. Likvideeritavad veetorustikud / selle armatuur on nähtavad plaanijoonistel,
kus likvideeritavad torustikud on tähistatud vastava tingmärgiga. Likvideeritavate
veetorustike maht on nähtav töömahtude loendis.
3.1.5 Ühendused tarbijatele ja uued liitujad
Aadress Nimiläbimõõt Liitumise tüüp Piirkond
Hoburaua tee 1 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
Hoburaua tee 2 DN25 Uus liitumispunkt, maakraan Hoburaua tee
Hoburaua tee 3 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
Hoburaua tee 4 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
Hoburaua tee 5 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
Hoburaua tee 6 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh.
Hoburaua tee
Hoburaua tee 7 DN25 Uus liitumispunkt, maakraan Hoburaua tee
Hoburaua tee 8 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
Hoburaua tee 8a DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
Hoburaua tee 9 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
14
Hoburaua tee 11 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
Hoburaua tee 13 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
Hoburaua tee 15 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
Hoburaua tee 17 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
Hoburaua tee 19 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Hoburaua tee
Teeääre tee 2 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Teeääre tee
Teeääre tee 3 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Teeääre tee
Teeääre tee 6 DN25 Uus liitumispunkt, ümberüh. Teeääre tee
3.1.6 Tuletõrje hüdrandid ja tuletõrje veevarustus
Käesolevas projektis on ette nähtud kahe tuletõrjevee hüdrandi paigaldus.
Hüdrantide paigaldusel on lähtutud AS Viimsi Vesi eelprojekti lahendusest ning püütud
tagada lähedalolevate hoonete suhtes projekteeritud ja olevatest hüdrantidest alates
võimalikult optimaalsel viisil päästemeeskonna ligipääs ja tuletõrjevooliku laotamise
teekond. Kuni 100-meetri ulatuses hüdrandist alates on püütud tagada tuletõrjevooliku
laotamise teekond ilma ette jäävate hoonete takistusteta võimalikult paljude hoonete
nende kõikide nurkadeni. Sel viisil on vastavalt käesolevale projektile õnnestunud katta
Hoburaua tee ja Teeääre tee olevatele hoonetele tuletõrjeveevarustus.
Tuletõrjehüdrandid peabad tagama 10 l/s vooluhulga kolme tunni jooksul.
3.2 Tööde mahud
Üldised veetoru ehitamise mahud
Rajatav veetoru lahtisel kaevemeetodil PE De110 PN10 – 346,2 jm
Rajatav veetoru lahtisel kaevemeetodil PE De40 PN16 – 47,1 jm
Rajatav veetoru lahtisel kaevemeetodil PE De32 PN16 – 141,2 jm
Rajatav veetoru kinnisel kaevemeetodil PE De110 PN10 – 20,7 jm
Rajatav liitumispunkt ja liitumispunkti maakraan DN25 – 18 kmpl
Rajatav maapealne soojustatud hüdrant DN100 – 2 kmpl
Rajatav ühendus De110 veetoru pealt – 2 kmpl
Likvideeritavad torustikud – 115 jm
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
15
4 TORUSTIKE MATERJALID
4.1 Üldnõuded
Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja
poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel
või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud
nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud
kulud kannab tööde teostaja.
Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt
markeeritud.
4.2 Survelised torud ja nende ühendused
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku materjaliks on PE100 SDR17 PN10 (polüetüleen).
Magistraaltorustikena ja tuletõrjehüdrantide torustikena kasutada veetorusid
läbimõõduga De110 mm.
PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile.
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN 12201-2:2003 või
ISO4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema
kantud torule. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud peavad olema valmistatud
materjalist, mida aktsepteerib EV Sotsiaalministeeriumi Terviseamet. Torustikud, mille
läbimõõt on väiksem, kui De110 võib kasutada keras. De110 ja suurema läbimõõduga
torustik lubatud kasutada latt-torustikuna. Torustikud ühendada omavahel kas põkk-
keevisühendusega või muhvkeevitusega. Survetorustike paigaldamisel tuleb torustiku
külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskjuhe,
pinnasesse jäävad juhtme jätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud
kuumkahaneva kattega. Juhtme otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.
Kinnisel meetodil paigaldatava torustiku külge tuleb kinnitada isoleeritud vaskjuhe min
4mm2 ristlõikega. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30 cm toru laest)
paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja malmist detaile
(kolmikud, ristid);
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi
koonusliitmikke;
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhviga;
Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10;
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
16
4.3 Surveliste torude sulgarmatuur, malmkaped,
spindlipikendused
Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama
standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.
Maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Maa-aluste torustike sulgarmatuurina kasutatakse pinnasesse paigaldatavaid kummi-
kiilsiibreid (maasiibrid). Kummikiilsiibrite surveklass peab olema PN10 vastavalt
torustiku surveklassile. Siibrid peavad vastama standardi EN 1074-1:2000 nõuetele.
Siibrid peavad olema elastse tihenduspinnaga, lühikest tüüpi, vastama standardile DIN
3352. Siibrid peavad olema äärikutega.
Siibrite ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN10. Äärikud
peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne).
Kõik siibrid, maakraanid ja spindlipikendused peavad olema sertifitseeritud
tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt (valmistajatehasele
peab olema omistatud kehtiv sertifikaat, mis kinnitab, et tooted on testitud ja nende
kvaliteet vastab asjakohasele standardile).
- Siibrid peavad vastama standardile DIN 3352;
- Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN 3202;
- Siibrite äärikud ja poldiaugud peavad vastama standardile DIN 2501;
- Siibrid peavad vastama surveklassile PN10;
- Siibrid peavad olema elastse tihenduspinnaga;
- Siibrite korpus peab olema keragrafiitmalmist minimaalse tugevusklassiga
GGG 400 - DIN 1693.
- Siibrid peavad olema seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga vastavalt
standardile FDIN 30677;
- Maakraanid peavad olema tõmbekindlate muhvühendustega või
keevisühendustega HDPE torule;
- Maakraanid peavad vastama surveklassile vähemalt PN10.
Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest
vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema
malmist. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastama EN124
klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN.
Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava
värvkattega. Siibrite ja majaühenduste spindlipikendused peavad olema avatavad
maksimaalse jõuga 200 N.
Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud
kontaktpindadega mittekolksuvaid kapesid.
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
17
4.4 Kinnitusvahendid, tihendid
Survetorustike liitmike ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema
valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-
1.
Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele,
tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku
poolt.
Äärikutihendid peavad olema valmistatud materjalist, mille omadused on ühendusest
läbi voolava vedeliku mõjule kindlad. Tihend peab olema nn. poldiavade ringjoone
sisest tüüpi (temas ei tohi olla avasid poltide jaoks). Pimeäärikud paigaldatakse
järgides samu põhimõtteid.
Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Poltidena kasutatakse
galvaniseeritud terasest polte.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid
peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid
4.5 Nõuded maapealsetele hüdrantidele
Maapealsete hüdrantide korpus peab olema polüetüleenist (PE) ning soojustus
polüuretaanist. Hüdrandil peab olema kaks ühendusotsa, mis vastavad GOST28552-
89 nõuetele. Hüdrandid peavad olema teleskoopselt reguleeritavad. Äärikud ja
poldiaugud peavad vastama ISO7005-2 (BS4504, DIN2501) nõuetele. Konstruktsioon
peab olema sertifitseeritud vastavalt standardile EN14384:2005. Hüdrandi tõusutoru
peab olema roostevaba terasest AISI304 (Ø114mm). Tõusutoru korpus peab olema
polüetüleenist PEHD De110mm SDR11. Hüdrant peab olema varustatud automaatse
tühjendusklapiga, mille korpus on messingust, membraan kummist ja poldid
roostevabast terasest. Tühjendusklapp peab olema ühendatud pilutatud
drenaažitoruga PE De110 (2 m) ning see peab olema ümbritsetud pestud killustikuga
fr. 8/16 1000 kg ning see omakorda geotekstiiliga. Hüdrandi poldid peavad olema
galvaniseeritud terasest. Kummikiilsiibri spindlipikendus peab olema teleskoopiline
spindlipikendus siibrile DN100. Hüdrandi alla peab olema monteeritud plastikust
poogen 90˚.
4.6 Nõuded vabavoolsetele olmekanalisatsioonitorudele
Olmekanalisatsiooni välisvõrkude vabavoolse torustikuna kasutatakse üldjuhul
plasttorusid välisläbimõõduga De160mm PVC (polüvinüülkloriid). Isevoolse
kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama
standardile EVS-EN 1401-2:2000. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud
torule. Kõikide isevoolsete torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse
klass peab olema vähemalt SN8. Seal, kus kanalisatsioonitoru kohale jääb pinnast
peale vähem kui 1 m, peab toru rõngasjäikus olema SN16.
4.7 Nõuded olmekanalisatsioonikaevudele
Olmekanalisatsioonis välisvõrkude torustiku kontrollkaevudena kasutatakse üldjuhul
teleskoopilise kõrgendusega standardseid polüetüleenist plastkaevusid läbimõõduga
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
18
De400 (teleskoop De315) ja De560 (teleskoop De500). Liitumiskaevudena
kasutatakse polüvinüülkloriidist kontrollkolmikuid De200 (teleskoop De160) ja
standardseid polüetüleenist plastkaevusid De400 (teleskoop De315).
Vaatluskaevud tehakse nii materjali kui suuruse poolest vastavalt projektile. Kaevud
ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada
vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega.
Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud teleskoopsed polüetüleenkaevud ning
vastama standardile SFS 3468 või EVS-EN 13598-2:2009. Kaevud peavad olema
veetihedad. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 mm.
Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124:1999.
Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate
voolurennidega. Kasutada võib valupõhjaga kaevusid, keevispõhjaga
pöörangukaevude kasutamine ei ole lubatud. Kõik ühendustorude liited kaevudesse
peavad olema tehtud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused
tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad.
Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel.
Haljasalal peavad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgemad.
Luukide kandejõud suure liiklusega piirkondades peab olema 40 t ning vähese
liiklusega piirkondades 25 t.
5 EHITUSTÖÖD
5.1 Seadusandlus ja standardid
Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude
õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega.
Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide
tundmine on tööde teostaja vastutusel.
5.2 Üldised nõuded ja juhised tööde teostamiseks
Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud
tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi
tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada
neist tulenevate kuludega.
5.3 Tööde teostamise aeg
Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja/Ehitaja
vahelises lepingus.
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
19
5.4 Aruandlus
Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning
töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse
vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga.
5.5 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste
rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb
täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste
vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite,
torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada
vastav luba.
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes
vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust
tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika (näit.
vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks). Vigastuse avastamisel tuleb sellest
kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb
taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule
taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude
hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt
pole ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud,
survekanalisatsioonitorustikud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate,
teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga
(alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale
kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka
majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde
teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult
olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.
5.6 Ettevalmistustööd
Tööde alustamine on võimalik juhul, kui Omanik on selleks andnud kirjaliku loa.
Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde
litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil.
Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra
ehituseelsete fotode abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu
ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja
äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja
hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja –
pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu
arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse
tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile kahes eksemplaris
digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult
enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
20
mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte
tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist)
teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode
tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta
teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse
olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari
antakse üle Insenerile.
5.7 Kaevetööd
Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest,
mis on vajalik tööde teostamiseks. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt
saadud kaeveloa alusel.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite
jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet
saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle)
selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest
võttes aluseks EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud,
mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil, on arvestatud Töövõtja
pakkumise hinna sisse.
Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde (α) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul
sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku
põhja minimaalne laius on 0,7 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust
mõlemale poole toru. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on
vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust kummalegi poole toru.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et
oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus
läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi.
Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku
võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude
ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama
leiukoha muutumatul kujul.
5.8 Ehituskaevikust välja kaevatud pinnas
Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud
ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku omavalitsusega
kooskõlastatud kohas.
Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada koha
peal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist)
vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Omanikuga.
5.9 Ehituskaeviku toestamine
Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt
sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest.
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
21
Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.
Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind
on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks
pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ette nähtud kasutada tehases
valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate
kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006
juhistest.
5.10 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitseks
kaevetöödel
Projekti koostamisel on eeldatud, et geodeetiliste tööde aruandes esitatud
informatsioon olemasolevate insener-tehniliste kommunikatsioonide asukoha kohta on
tõene.
Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja
nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning
üldkehtivate põhimõtete ja arusaamadega kvaliteetsest tööst.
Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste
valdajatega rajatiste asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud
rajatiste valdajate poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine jms) rajatise vahetus
läheduses töötamisel. Ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt
projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele.
Kaevetööde tegemisel olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse
ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks.
Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele
konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele.
Kommunikatsioonid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi
välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga
kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2 m
märgistatud kaablitele. Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude
läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega.
5.11 Keskkonnakaitse
Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsi ja selle kõrval
oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, nõuetele ja Tellija poolt
antud juhistele.
Ehitustööde käigus tekkivad ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavuses Viimsi valla
jäätmehoolduseeskirja nõuetega. Ehitamise käigus tekkivate jäätmete käitlemine tuleb
kooskõlastada Viimsi valla keskkonnaspetsialistiga.
Ehitusjäätmed vedav isik peab olema registreeritud ja omama vastavat litsentsi.
Ehitus- ja hooldustööd tuleb teha selliselt, et negatiivne mõju elanikkonnale ja
ümbritsevale keskkonnale oleks minimaalne. Ehituse käigus tuleb järgida
keskkonnakaitse reegleid.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid
ning vältima keskkonna reostamist.
Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud
ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised
rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja
ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
22
etapis kasutanud. Lõpp-koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase
taastamist.
Tööplats puhastatakse ja korrastatakse. Peale tööde lõppu taastatakse tööplatsil
endine heakord. Tööde tsoonis ennistatakse heakord ja haljastus. Lõhutud muru ja
teekatted (asfalt, killustik) tuleb taastada.
5.12 Veetõrje ehituskaevikust
Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning
pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul.
Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks
rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist.
5.13 Toru aluse, tasanduskihi rajamine
Ehituskaeviku põhja tehakse tasanduskiht, mis peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui
toru läbimõõt kummalegi poole. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90%
ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt.
Üldjuhul on torude alla ette nähtud vähemalt 15 cm paksune peenkillustikust või
kruusast tasanduskiht, mõõdetuna toru põhjast. Tasanduskihina kasutatava loodusliku
kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust
De. Kui 200 ≤ De ≤ 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on De200 mm, siis
on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. De110mm torude puhul ei tohi kasutatava
killustiku fraktsiooni suurus olla suurem kui 16 mm.
Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui
0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja
kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali
kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Tasanduskihi tihendamine peab olema
tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt.
Ehitustööde käigus täpsustada tasanduskihi alla ja kõrvale geotekstiili paigaldamise
vajadus ja ulatus, lähtuvalt pinnasetingimusest ja pinnasevee tasemest konkreetsetel
töölõikudel.
5.14 Algtäide
Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali.
Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei
tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Toru peal
olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt
300 mm.
Algtäite materjalina kasutada liiva filtratsioonimooduliga min 0,5 m/ööp, tera suurus
max 4 mm.
5.15 Lõpptäide / ehituskaeviku tagasitäide
Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette
paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
23
Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita
liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja
tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi
tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda,
muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast.
Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses
lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite
ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest.
Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks
tühimikke.
Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord.
5.16 Tagasitäite tihendamine
Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 %
maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95%
maksimumtiheduseni (Proctorini).
5.17 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded
Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus-
ja paigaldusjuhenditest.
Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende
kõrvalekaldeid:
• Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija
Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100
mm;
• Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100
mm;
• Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm
(isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);
Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel:
- teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud
- tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus
5.18 Maakraani kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine
Maakraanide kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:
- asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale
tasapinnale;
- kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20
cm madalamale teepinnast;
- betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb
kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole.
Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele.
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
24
6 VEETORUSTIKE KONTROLLIMINE
6.1 Üldist
Tööde tegemiseks vajaliku(d) loa(d) hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad
kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette
nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele.
Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde
algust.
Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga ja lubade tasudega,
mis on vajalik kohalikel omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või
lubade väljastamiseks.
6.2 Hüdraulilised katsetused
PE survetorustike veekindluse test tehakse vastavalt standardile SFS 3115. Test on
ühtlasi torustiku surveprooviks, kui Insener ei otsusta teisiti. Testis tekitatakse veega
täidetud suletud torustikulõigus ülerõhk, mille suurust reguleeritakse järkjärgult, et
vältida PE materjali omadustest tulenevaid mõõtmisvigu. Iga siibriga torulõik
täidetakse aeglaselt veega ja õhk surutakse torust välja, katsetatakse kõiki ühendusi.
Surveproov viiakse läbi pumba abil ning põhineb toru täitmisel veega madalamast
otsast. Töövõtja tagab rõhumõõturite kasutamise, mida saab iseseisvalt jälgida.
Survekatse teha rõhuga 7,5 bar´I. Torustike katsetamine toimub pärast torustike
ehituse või mõne lõigu ehituse lõppu, v.a. olukorrad, kus tagasitäite tegemine ei ole
oluline torustike stabiilsuse ja tööde ohutuse tõttu ja katsetamine toimub enne
liitekohtade ja ühenduste katmist tagasitäitega.
6.3 Mehaanilised katsetused
Teostatakse järgnevad katsed:
- kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning
lekkekindlust;
- kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust;
- survesüsteemide ja kaevude kindlust, stabiilsust ja veekindlust kontrollitakse
testrõhul.
6.4 Torustike läbipesu, desinfitseerimine
Pärast katsetuste lõppu tuleb veetorustikule teha läbipesu. Torustiku läbipesu peab
toimuma lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast
veetorustiku läbipesu tuleb torustikust võtta veeproov, et kontrollida kas veeproovi
tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri
31. juuli 2001. a määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid (ja eelpool nimetatud määruse muudatustele).
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
25
7 ISEVOOLSETE TORUSTIKE KONTROLLIMINE
Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, kuid mitte varem kui 10 päeva on möödunud
lõpliku tagasitäite tegemisest, tuleb Töövõtjal kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud
läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse
käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms.
Vahetult peale torustiku survepesu tuleb kõikide isevoolsete kanalisatsioonitorustiku lõikudele
teha kaameravaatlus torustiku paigaldusjärgse seisukorra väljaselgitamiseks. Lõigu pealevool,
millele videouuringut teostatakse, peab vaatluse ajaks olema suletud. Inseneri nõudel tuleb
enne vaatlust juhtida torusse vett.
Kaameravaatlus viiakse läbi vastavalt standardile EN 13508-2 “Ehitiste väliste
reoveesüsteemide seisund – 2. Osa: Visuaalse vaatluse koodisüsteem“ ja isevoolsete
kanalisatsioonitorustike vaatlusjuhendile (Nordic Innovation Centre väljaanne, veebr.2005).
Videouuringu teostamiseks kasutatakse CCTV kaameraid. Tööd kontrollib spetsialist, kellel on
kasutada spetsiaalselt selleks varustatud (vints, generaator, juhtpaneel, monitor,
videokaamera) sõiduk. Video salvestatakse DVD plaadile. Kasutatavad seadmed peavad
võimaldama, kasutades klaviatuuri, teha videole märkmeid. Kasutatav kaamera peab olema
varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks.
Minimaalselt peab videol iga objekti kohta olema märgitud torustiku asukoht, toru materjal ja
läbimõõt, uuringu kuupäev ja kellaaeg, uuringu eesmärk (eeluuring, teostusuuring jne), kaugus
algusest (cm täpsusega), liikumissuund ja vaatenurk vastaval kaugusel. Liikumissuuna
iseloomustamiseks kasutatavad tähistused peavad olema identsed teostusmõõdistusel
märgitud tähistustega.
Üks koopia igast filmist esitatakse Insenerile torustiku paigalduse ning seisundi hindamiseks.
Igale DVD sildile ja karbile märgitakse filmimise kuupäev, kellaaeg, filmitud torustik ja selle
asukoht.
Tellijale üleantavate eksemplaride arv ja formaat lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel.
Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener
nõuda täiendavat katsetamist ja/või kaameravaatlust vigadest teatamise perioodil. Insener
otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse.
8 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist
teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering
geodeetiliste uuringute tegemiseks.
Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri
14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded.”
Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu
ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja
kohapealses kontoris ning Inseneri nõudmisel esitatama kontrolliks.
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
26
Omanikul on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii
sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist
eelpoolmainitud nõuetele.
Teostusjoonis peab võimaldama nõutud täpsusega kindlaks määrata ehitatud rajatiste
asukohti looduses (sealhulgas kõrgusi).
Teostusjoonisele lisatud tehnilised andmed peavad kajastama ehitist iseloomustavaid
parameetreid (mõõdud, materjalid jne.).
Lahtise kaevikuga pinnasesse paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistada enne
kaeviku tagasitäitmist.
Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt
kohapeal kehtivatele nõuetele.
OÜ Watercom, Riho Ots, Magnar Mäekivi, 23.04.2020, töö nr. 20-04
Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine. Põhiprojekt
K-01-8, V-01-16 (ühendus) V-01-23 (maakraan + ühendus) K-01-9, V-01-22 (väljavõte) V-01-24 (väljavõte) V-01-26 (ühendus) V-01-25 (maakraan) LK-01-8, K-01-10, LK-01-9, V-01-28 (maakraan + ühendus) K-01-11, V-01-29 (väljavõte) V-01-30 (maakraan + ühendus)
Ø400 PE De32/DN25 De32/DN25 Ø400 PE De110/32 De110/32 De32/DN25 De32 Ø200 PVC Ø400 PE Ø200 PVC De32/DN25 Ø560 PE De110/32 De32/DN25
mp 10.89 mp 10.77 mp 11.01 mp 10.85 mp 10.97 mp 10.94 K-01-12,
proj. mp 10.89 proj. mp 10.77 proj. mp 11.01 proj. mp 10.84 proj. mp 10.97 proj. mp 10.94 Ø400 PE
1 tp 9.22, Ø160 1 tp 9.06, Ø160 1 tp 9.03, Ø160 1 tp 9.01, Ø160 1 tp 8.97, Ø160 1 tp 8.94, Ø160 mp 10.65
2 tp 9.22, Ø160 2 tp 9.06, Ø160 2 tp 9.03, Ø160 2 tp 9.01, Ø160 2 tp 8.97, Ø160 2 tp 8.94, Ø160 proj. mp 10.65
V-01-15 (maakraan )
3 tp 9.22, Ø160 3 tp 9.06, Ø160 h=1.98 3 tp 9.01, Ø160 h=2.00 3 tp 8.94, Ø160 1 tp 8.85, Ø160
De32
h=1.67 h=1.71 h=1.84 h=2.00 2 tp 8.85, Ø160
V-01-14 (väljavõte)
3 tp 8.85, Ø160
De110/32
h=1.80
LK-01-5, LK-01-10,
Ø200 PVC Ø200 PVC
mp 10.93 mp 10.89
proj. mp 10.93 proj. mp 10.89
1 tp 9.43, Ø160 1 tp 8.88, Ø160
2 tp 9.43, Ø160 2 tp 8.88, Ø160
h=1.50 h=2.01
K-01-7,
PE D
.2
K-01-13,
i=0.94De160, L=3
Ø400 PE
4.4
Ø400 PE
e
mp 10.99
32, L=
32, L
PVC
proj. mp 10.99 mp 10.65
%
=18 V1 32, L=1
proj. mp 10.65
De1 i=0.83%
1 tp 9.41, Ø160
PE De
PE D
PVC
1 tp 8.80, Ø160
.0
2 tp 9.41, Ø110
60, L
2 tp 8.80, Ø160
e
h=1.58
PE D De160
PVC .42%
=2.4
2.5 2 3 tp 8.80, Ø160
, L=1
i=0
K-01-6, 60 1
De1
e110 , L=21
h=1.85
PE
3
Ø560 PE L=7. PVC 56% 2 3
110,
.9
e 2 i=0.
D
D LK-01-11,
, L=9
PE . 4
, L=8
e32
mp 11.19 1
PE
1
e160
V1
Ø200 PVC
25.9 D 3
proj. mp 11.19 C
,
%
PV i=0.60 1
De1
, L=
.5
L=1
1
e110 .2 3 2
4.9 mp 10.87
1 tp 9.50, Ø160 PE D 60, L=35 , L=1
10
.6
9.7 PE De
1 110 proj. mp 10.87
De E De
2 tp 9.50, Ø160 2
5% =4.3
, L=
6 PVC i=0.4 P L
3 to 9.50, Ø160 =10. e32, 1 tp 8.83, Ø160
10, L PE D
0.8
e 1 V1 PE 2 tp 8.83, Ø160
h=1.69 PE D , L=5.3 De
PVC De160, L=8.0
e110
PE D
32,
1 3 2, h=2.04
PE D
V1
L=
PVC
V-01-12 (väljavõte) 1
L=3.
3 2 8. V-01-31 (väljavõte)
e
7 9
110,
L=2.
PVC
De110/32 4.4
De1
2 , De110/32
e110
4
0, L=
i=0.75%
.1 PE D De1
6
V1
=7.1
L=38
L=32 VC De1
3 2
60,
LK-01-4, PVC 68%
De16 .83%
160,
2 V-01-32 (maakraan + ühendus)
e 1
D 1 0 .
PVC .50%
i=0.4
i=
L
V1
Ø200 PVC
P 9%
L =2
1 De32/DN25
.0
i=0
e32,
i=0 2
0, L=6
V1
mp 11.24 .0 2
=49 .0
.8
K-01-14,
V1
0, L 1 V-01-27 (väljavõte)
e11 0, L=15
PE D
proj. mp 11.24 D 3
PE 6 Ø400 PE
=4.2
.0
De1 De110/32
60, L
1 tp 9.57, Ø160 2 1
61 L
PVC0.60% 1 2 60, mp 10.75
De1%
V1
2 tp 9.57, Ø160 i= LK-01-12, 3 C
2 PV 0.71
=10.
1
V-01-17 (väljavõte) V-01-21 (hüdrant) i= proj. mp 10.75
h=1.67 % 3 Ø200 PVC 1
1 tp 8.65, Ø160
.74
3
0 2 De110/32 De110/110 mp 10.72
V1
V-01-13 (maakraan + otsakork) , i= 2 tp 8.65, Ø160
.5 1 V-01-18 (maakraan ) V-01-20 (kolmik)
De32/DN25 =9 proj. mp 10.72
, L .9 3 tp 8.65, Ø160
V1
0 8 De110/32 De110/110 1 tp 8.70, Ø160
16 = 2 h=2.10
K-01-5, De , L =4.4
PVC 1%
PE D De160
C e32 L
i=0.4
e32,
PVC3%
V-01-19 (ühendus) 2 tp 8.70, Ø160
i=0.5
V
Ø400 PE P ED
De32/DN25 h=2.02 PE D V-01-33 (väljavõte)
P LK-01-7,
De16
e11
mp 11.50 De110/32
PE D
LK-01-6, Ø200 PVC
0, L
proj. mp 11.50 V-01-34 (maakraan + otsakork) V-01-36 (väljavõte)
0, L
Ø200 PVC mp 10.77
e110
=49 2.2
, L=
1 tp 9.64, Ø160 De32 De110/32
=29.
proj. mp 10.77
V1
2 tp 9.64, Ø160 mp 10.79
.6
3
V-01-35 (ühendus)
, L =1
proj. mp 10.79 1 tp 9.11, Ø160 V-01-37 (maakraan)
6
3 tp 9.64, Ø160 De32/DN25
V1
1 tp 9.27, Ø160 2 tp 9.11, Ø160 De32
9.3
h=1.86
2 tp 9.27, Ø160 h=1.66 V-01-38 (ühendus)
LK-01-3,
h=1.52 V-02-2 (maakraan + ühendus) LK-02-1, TO-02-1, % De32/DN25
Ø200 PVC 0.81 3
PE D De160,
. 2, i= L=7.1
PVC5%
De32/DN25 Ø400 PE Ø160 PVC = 6 2
i=0.
mp 11.52 ,L 2, V-01-39 (väljavõte)
e160 PE De3 2 1
mp 11.16 mp 11.14 VC D 1
e110
proj. mp 11.52 K-02-1, V-02-1 (kolmik) P De110/32
1
1 tp 9.70, Ø160 2 proj. mp 11.16 proj. mp 11.14 LK-01-13,
Ø400 PE De40/32/32 =7.8
V1
2 1
, L=1 20.0
3 L
2 tp 9.70, Ø160 1 tp 10.17, Ø160 1 tp 10.17, Ø160 e32,
mp 11.34 PE D Ø200 PVC
PVC 3%
L=
i=0.
=8.5 V-02-9 (maakraan + otsakork) 2 tp 10.17, Ø160 2 tp 10.17, Ø160
2.5
h=1.82 mp 10.71
0, L proj. mp 11.34
PE D
6
PVC D
De1 De32/DN25
5
h=0.99 h=0.97
De1
=3.2 proj. mp 10.71
V-01-9 (väljavõte) PVC 1% 1 tp 10.12, Ø160 e32, L
V1
i=0.
7 V-02-3 (maakraan) PE D
e110
60,
De110/32 2 tp 10.12, Ø160 3% 1 tp 8.60, Ø160
i=0.8
e1
3 tp 10.12, Ø160 De32 4.8, 2 tp 8.60, Ø160
L=3
, L=
60, L=
, L=6
V-01-10 (maakraan + ühendus) e160
h=1.22 VC D h=2.11
PE D
3.9
De32/DN25 P
.8
4
.6
3
12
V-02-8 (väljavõte) V-02-5 (väljavõte) V-01-40 (maakraan) 1 2
0.8
2
e
V-01-8 (väljavõte)
% L=
K-01-15,
32, L
2
De40/32 De40/32 De32/DN25 1
39 0,
De110/32 1
=9.4 2 1 Ø560 PE
0. 6
, L
12
2
i= De1
e3
LK-02-2, PE D 1
=
K-01-4, L=7. 6.0 mp 10.82
6.1
Kaitstavad
e32,
PE D
C
L=
Ø200 PVC PE D De160,
PV
Ø400 PE L= 8.3 põõsad 8 L= 1.9 proj. mp 10.82
V1
32, =18. e32, PVC
V1
e mp 11.34
40, L
e11
mp 11.70 PE D D e L = 19.3 2 PE D i=0.6
7% 1 tp 8.55, Ø160
PE 160, 2% 1 proj. mp 11.34
PE D De160, =26.5
0, L
proj. mp 11.70 D e 2 tp 8.55, Ø160
PVC De160,
PVC i=0.5
PE 2.2
1 3
=24.
PVC
1 tp 10.13, Ø160
3 tp 8.55, Ø160
L=
40, L , L=24.8
1 tp 9.82, Ø160 =15
De
PVC
PE D
e
e110
PE D 60
V1 2 tp 10.13, Ø160
11
2 tp 9.82, Ø160 De1
2 4 tp 8.55, Ø160
.0
PE e32,
1
=8.8 8.0
0
1 .3 PVC 0.52% h=1.21
PE
,
De1=1.42%
2, L = 4
PVC
, L=2
4
e32,
3 tp 9.82, Ø160 L . K-02-2, h=1.97
De3 160, L
= e40, , L=2 i=
De3 L=1
PE D De16083%
i
D
E 3 2 3 V-02-4 (ühendus)
P De 0.75%
60,
h=1.88 V1 Ø400 PE
L=26
C V C 0 . V-01-42 (ühendus)
De1
PV i=
L=0.
i=
4.0
L
P
2, L
1
2 De32/DN25
PE 10. 0,
mp 11.51
L=0
PV 9.8 51%
V1 De110/110
L= e16
V-01-7 (hüdrant)
=1.
60, L
1 1 2
.5
De 8
9
L= i=0.
C
proj. mp 11.52
.7
LK-01-14,
11
D
4
De110/110
.2
2 3 PV 1 tp 10.02, Ø160 K-01-16,
0,
=0.9 i=1.11%
K-02-3, Ø200 PVC 2
3 .9 C Ø560 PE
V-01-9 (maakraan + ühendus)
L =9 De Ø400 PE 2 tp 10.02, Ø160 mp 10.81
1
0, 16
PV ND sis, i=
De32/DN25 1 mp 11.31
16 0, 3 tp 10.02, Ø160
SU 5 hül
PE D
e mp 11.69 proj. mp 10.81
C D PU
De
D % L
C .71 i= =0.9
proj. mp 11.31
U
2 proj. mp 11.69 h=1.49 1 tp 8.59, Ø160
LK-01-2, PV i=0
31
1.
e16 URI
e32,
11 1 tp 8.43, Ø160
Ø200 PVC 1 tp 9.89, Ø160 V-02-6 (maakraan) V-01-41 (ühendus) 2 tp 8.59, Ø160
PVC i=1.00 =27.0
%
0, L MIN %
2 tp 8.43, Ø160
PE
L=1.
mp 11.67 2 tp 9.89, Ø160 De32/DN25 De32/DN25 h=2.22
=16 E 1
h=2.88
De1
De1 %
V1
proj. mp 11.67 3 tp 9.89, Ø160 V-02-7 (ühendus)
2
.4, 5,3m
0.7
10,
60,
1 tp 9.88, Ø160 h=1.80 De32/DN25 3
OLEVAD TINGMÄRGID
i=1
8
1
L
L=3
2 tp 9.88, Ø160 LK-02-4, LK-02-3,
.46
2
h=1.79 Olevad katastriüksuse piirid
0.1
%
Ø200 PVC Ø200 PVC
mp 11.71 mp 11.52 Olevad drenaažitorud
V-01-6 (väljavõte)
proj. mp 11.71 proj. mp 11.52 Olevad keskpingekaablid
De110/40
2.6 1 tp 9.90, Ø160 1 tp 10.03, Ø160 Olevad olmekanalisatsioonitoru
K-01-2, , L= Olevad madalpingekaablid
e32
V1
D 2 tp 9.90, Ø160 2 tp 10.03, Ø160
Ø400 PE PE Olevad madalpinge õhukaablid
h=1.81 h=1.49
mp 11.86 Olevad sidekaablid
proj. mp 11.86 1 Olevad sidekaablite kaitsetorud
1
1 tp 10.50, Ø160 2
2 Olevad sademeveekanalisatsioonitorud
2.8 K-01-17,
SUU
2 tp 10.50, Ø160 , L= K-01-3, Olevad soojustorud
60 Ø560 PE
De1
V1
h=1.36 Ø560 PE Olevad truubid
PVC 7%
NDP e110, L=
0 mp 10.82
i=1. mp 11.70 Olevad veetorud
PE D
V-01-4 (väljavõte) proj. mp 10.82
UUR
proj. mp 11.70
De110 1 tp 8.19, Ø160
1 tp 9.87, Ø160
IMIN
V-01-2 (väljavõte) 2 tp 8.19, Ø160 PROJEKTEERITUD TINGMÄRGID
2 tp 9.87, Ø160
3 tp 9.36, Ø110
E 20
V1
De110/32 3 tp 10.43, Ø160
Projekteeritud olmekanalisatsioonitorud (kinnistuvälised)
35.8
h=2.63
h=1.83
.7m
V-01-3 (maakraan + ühendus) V1 Projekteeritud veetorud (kinnistuvälised)
De32/DN25 V-01-5 (poogen) V1 Projekteeritud veetorud (kinnistusisesed)
K-01-1, De110 Likvideeritavad tehnovõrgud
Ø400 PE
mp 12.24 V1 Kinnisel meetodil rajatavad torud
proj. mp 12.24 Projekteeritud tulekustutusvee hüdrant
1 tp 10.80, Ø160 Projekteeritud vaatluskaev
2 tp 10.80, Ø160 Projekteeritud veesõlm
h=1.44 Projekteeritud kontrollkolmik / toruots
Projekteeritud maakraan
LK-01-1, Kaevu tähis
K-01-17,
Ø200 PVC
Ø560 PE Kaevu läbimõõt (korpuse välisläbimõõt (mm))
mp 12.24
proj. mp 12.24
mp 62.02 Olev absoluutkõrgus kaevuluugi kohal
1 tp 10.83, Ø160
proj. mp 62.02 Projekteeritud absoluutkõrgus kaevuluugi kohal
2 tp 10.83, Ø110
1 tp 60.96, Ø160 1. Kaevust väljuva toru põhja absoluutkõrgus, toru läbimõõt (mm)
2 tp 60.96, Ø110 2. Kaevu siseneva toru põhja absoluutkõrgus, toru läbimõõt (mm)
h=1.41
Märkused: h=1.06 3. ...
V-01-1 (ühendus) Kaevu kõrgus (m)
1. Märkused ja kirjeldused kavandatavate ehitustööde kohta vt. seletuskirjast;
De110/110 PVC De160, L=16.4
2. Ehitustööde mahud on vaadeldavad töömahtude tabelis; Toru materjal, läbimõõt (mm), toru pikkus (m), toru lang (%)
3. Tööde kavandamisel tuleb ette näha ehituskaeviku kaevikuraketise või V-01-38 (ühendus) Veesõlme tähis (veesõlme olemus lühikirjeldus)
raketissüsteemide kasutamine. Vastasel juhul peab kaeviku kaldenurga (α) määrama De32/DN25 Veesõlme suubuvate torustike läbimõõt (De - välisläbimõõt (mm))
individuaalselt projektitööde eripaigus, juhindudes Tööinspektsiooni juhendist (DN - nimiläbimõõt)
"Tööohutus ehitusplatsil," 2014; PE De110, L=24.0 Toru materjal, läbimõõt (mm)
4. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb
kavandatavad kaevetööd nende omaniku juhendite kohaselt;
5. Insenervõrkude kaitsetsoonis planeerida teostatavad tööd käsitsi ning vajadusel Tellija Töö nr.
näha ette nende võrkude kaitsmine;
6. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide
WATERCOM OÜ AS VIIMSI VESI 20-04
asukohad ja sügavused; Watercom OÜ / Ädala 10, Tallinn Töö Staadium
7. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,80 m maapinnast torustiku peale Harjumaa 10614
Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine
projekteeritavast / olemasolevast maapinnast; PP
Tel. 626 2620
8. Kanalisatsiooni torustiku minimaalne rajamissügavus on 1,20 m maapinnast
[email protected]
torustiku peale projekteeritavast / olemasolevast maapinnast; Objekt Kuupäev
Reg nr. 11944939
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ poolt, töö nr. 9. Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis; MTR nr. EEP001970 Hoburaua tee, Metsakasti küla, Viimsi vald, Harju maakond 16.03.2020
TT-5376: "Randvere küla, Hoburaua tee piirkonna topo-geodeetilised uurimustööd"; 10. Ristumistel ja paralleelkulgemistel elektri- ja sidekaablitega kavandamisel järgida
2. Mõõdistustööd leidsid aset vahemikus 10.10.2019 - 30.10.2019; täpselt võrguvaldajate ettekirjutusi ja vähimaid vahekaugusi nende suhtes; Projektijuht Riho Ots Joonis Mõõtkava
3. Informatiivsed katastriüksuste piirid Maa-ametist seisuga 07.10.2019 11. Projekteeritavate veetorustike rõhuklass peab olema vähemalt PN10; Trasseeringu asendiplaaniline eskiis 1:500
4. Koordinaadid riiklikus koordinaatide süsteemis L-Est 97; 12. Veesõlmedest paremini aru saamiseks vaadata veesõlmede joonist VK-7-01; Projekteerija Magnar Mäekivi
5. Kõrgused Balti süsteemis; 13. Kõik ette nähtud kanalisatsioonitorustikud ja veetorustikud soojustada vastavalt Kontrollis Joonise nr.
joonisele VK-6-01.
VK-4-1
Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 30.04.2020 11:54
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: Projekti kooskõlastamine - 11250 Viimsi - Randvere mnt km 10.140 puurimine
Manused: image001.png; 2004_PP_VK-3-01_seletus.pdf; 2004_PP_VK-4-1_trassiskeem.pdf;
2004_PP_VK-6-1_pikiprofiil.pdf; 2004_PP_VK-6-2_ristloigePuurimisest.pdf; 20016_PP_TL-3-
1_seletus.pdf; 20016_PP_TL-4-1_asend.dwg; 20016_PP_TL-4-1_asend.pdf; 2004_PP_VK-4-
1_trassiskeemBIND.dwg; 3006 Hoburaua geotehnika aruanne.asice
From: Magnar Mäekivi <
[email protected]>
Sent: Wednesday, April 29, 2020 7:36 PM
To:
[email protected]
Subject: Projekti kooskõlastamine - 11250 Viimsi - Randvere mnt km 10.140 puurimine
Tere,
Saadan kooskõlastamiseks projekti „Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine.“
Projekt puudutab 11250 Viimsi – Randvere km 10.140 peal puurimise läbi viimist ning km 10.025 lähistel
on veeühendus, mis küll ei toimu teemaa peal, kuid tehnika võib seal ligidal viibida.
Tegin eraldi ristlõike joonise puurimisest ja lisasin ka geoloogia.
Projekt: „Hoburaua tee ÜVK torustike rajamine.“
Töö nr: 20-04
Projekti autor: Watercom OÜ
Vastutav VK-osa projekteerija: Magnar Mäekivi, kutsetunnustus 114096
Taastamise projekt: „Katete taastamise projekt, Hoburaua tee, metsakasti küla, viimsi vald, harju
maakond.“
Töö nr: 20016
Projekti autor: Mastlop OÜ
Vastutav teede-osa projekteerija: Pärt Põltsam, kutsetunnistus 106091
Tervitab,
Magnar Mäekivi
OÜ Watercom
Projektijuht
+372 53 099 258
[email protected]