Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
TARTU MAAKOND
TARTU VALD
LÄHTE ALEVIK
JÕGEVA TEE 8
ÜKSIKELAMU
EHITUSPROJEKT
Tellija: Janari Neeme
Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Reg. Nr 10854826
MTR reg nr EEP002853, 27.01.2014
MTR reg nr EPE000887, 29.01.2014
Telefon: 53 900 147
E-post:
[email protected]
Vastutav isik: Hillar Rink
Projektijuht: Margus Laikask
Töö nr: 57-19-ML
Projekti staadium: eelprojekt
TALLINN
26.09.2019
1/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Projekti koosseis
Seletuskiri
1. Üldosa 3
2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus 3-4
3. Arhitektuurne lahendus 4-5
4. Konstruktiivne lahendus 5-8
4.1 Alusmüürid 7
4.2 Välisseinad 7
4.3 Siseseinad 7
4.4 Laed 7-8
4.5 Põrandad 8
4.6 Aknad-uksed 8
4.7 Katus 8
4.8 Trepid 8
5. Sise- ja välisviimistlus 8
6. Veevarustus ja kanalisatsioon 8-9
7. Biopuhasti 10-11
8. Küte ja ventilatsioon 11-12
9. Energiatõhususe miinimumnõuded 12-13
10. Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele 13
11. Elektrivarustus 13-14
12. Sidevarustus 14
13. Tulekaitse abinõud 14-16
14. Haljastus ja heakorrastus 16
15. Ehitus- ja lammutustöödel ehitusjäätmete käitlemine 16
16. Hoone tehnilised näitajad 16-17
17. Olemasoleva elamu lammutus 17-19
Graafiline osa
Situatsiooniskeem M1:5 000
Nähtavuskolmnurkade joonis M1:5000
Asendiplaan tehnovõrkudega M1:500
Vundamentide plaan M1:100
Põhikorruse plaan M1:100
Hoone lõige M1:100
Hoone vaade 1-4 ja 4-1 M1:100
Hoone vaated A-D ja D-AM1:100
Akende spetsifikatsioon M1:100
Uste spetsifikatsioon M1:100
Piirdeaed ja väravad M1:100
Biopuhasti joonis M1:50
2/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Seletuskiri
1. Üldosa
Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on Tartu Vallavalitsuse poolt väljastatud
projekteerimistingimused nr 1911802/03422, v a 27.05.2019 ja tellija esitatud
ruumiprogramm üksikelamu projekteerimiseks.
Ehitusprojekti koostamisel on arvesse võetud järgmisi standardeid, seaduseid ja
määruseid:
Ehitusseadustik
MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, vastu võetud 11.12.2018 –
,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“
Majandus- ja taristuministri määrusele nr 36, v a 30.04.2015 – ”Nõuded
energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”.
Siseministri määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“
Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heitja
sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee
reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise
meetmed“
Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, v v 16.05.2001 „Kanalisatsiooniehitiste
veekaitsenõuded“
Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004
Keskkonnaministri määrus nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – „Jäätmete
liigitamise kord ja jäätmenimistu“
Vabariigi Valitsuse määrus nr 148, vastu võetud 08.12.2011 - JÄÄTMETE
TAASKASUTAMIS- JA KÕRVALDAMISTOIMINGUTE
NIMISTUD
2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus
Projekteeritav üksikelamu asub Tartu maakonnas, Tartu vallas, Lähte alevikus, Jõgeva
tee 8 kinnistul. Jõgeva tee 8 kinnistu ja sellel olemasolev hoonestus asub 39 Tartu-
Jõgeva-Aravete tee teekaitsevööndis (50m). Kinnistu õueala läbib olemasoleva 0,4kV
el-õhuliini ja kinnistut läbiva gaasitrassi kaitsevöönd (2+2m).
Riigitee külgnähtavus ja vaba ruumi nõue
Ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee külgnähtavus ning vaba ruumi nõue
vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7
(projektkiirus 70km/h, tase – rahuldav):
- ristumiskoha nähtavuskaugus – 200m
- sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius – 7m
Ristumiskoha nähtavuskolmnurga ja riigitee külgnähtavuse ning vaba ruumi nõude
tagamiseks kuulub olemasolev kinnistu Jõgeva tee-poolne piirdeaed osaliselt
likvideerimisele.
3/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatuse hindamine ning meetmed häiringute
vähendamiseks
Lähtuvalt asjaolust, et ehitusprojektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse,
tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Keskkonnaministri
16.12.2016. a. määruse nr 71 lisa 1 kohaselt on müra normtase II kategooria aladel
(elamu-alad) 55-65dB. Ehitustööde käigus – piirdekonstruktsioonide piisav
isoleerimine ja 3x- selektiivpaketiga avatäidete paigaldamisega on müra normtase
täidetud. Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest
põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee
liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik
leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik.
Käesoleval hetkel on kinnistu hoonestatud – kinnistul asuvad elamu ja selle
teenundamiseks vajalikud abihooned. Kinnistul asuvad hooned on Ehitisregistrisse
kandmata. Kinnistul asuvate ehitise kandmiseks Ehitisregistrisse tuleb koostada
mõõdistusprojektid ning esitada vastavasisulised teatised ja taotlused Ehitisregistrile,
mis lahendatakse eraldi tööga – olemasolevate ehitiste kandmist Ehitisregistrisse ei
lahendata käesoleva ehitusprojekti koosseisus.
Käesolev ehitusprojekt näeb ette kinnsitul asuva olemasoleva elamu täieliku
lammutamise. Projekteeritava üksikelamu asukoht on kinnistu õueala idaosas
lammutatava elamu asukohal. Hoone orientatsioon kinnistul ilmakaarte suunas on
loode-kaguuunaline. Ümber projekteeritava elamu külvata muru, pinnase kalded
ehitusjärgse vertikaalplaneerimisega anda hoonest eemale. Vertikaalplaneerimisega ei
muudeta olulisel määral kinnistu õueala kõrgust ega reljeefsust.
Kinnistu õuealal kasvav kõrghaljastus (lehtpuud) ja viljapuuaed kuuluvad
säilitamisele. Ehitustööde käigus kuulub likvideerimisele üks lehtpuu.
Kinnistu õueala on valdavalt ühtlase tasase reljeefiga, abs-kõrguste vahemikuga
53,38...55,01. Kinnistu õuealal väljakujunenud haljasala kuulub säilitamisele –
säilitada olemasolev kõrghaljastus ja viljapuuaed. Kinnistu olemasolevad
juurdepääsuteed pinnasteena. Projekteeritavad kinnistusisesed teed ja platsid
betoonkividest. Üksikelamu 0,00 vastab 54,30 absoluutkõrgusele.
Juurdepääs kinnistule – olemasolev mahasõit Soo tänavalt.
3. Arhitektuurne lahendus
Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja
projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:
Ehitusseadustik
MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded
Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II
Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja
viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II
Hoone kasutusiga – 50 aastat (EPN 15.1)
Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1)
4/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Üksikelamu Jõgeva tee 8 on projekteeritud L-kujulise põhjaplaaniga vertikaalse
voodrilauaga viimistletud ühekorruselise kelpkatusega hoonena.
Hoone alusmüürid betoonist, välis- ja kandvad seinad väikeplokkidest,
katusekonstruktsioon puidust, katusekatteks betoonist katusekivi.
Üksikelamu peasissekäik asub põhikorrusel hoone Soo tn-poolsel küljel. Põhikorrusel
paiknevad avar esik, koridor, garderoob, kabinet, koduhoid, tehniline ruum õhk-vesi
soojuspumbaga (Q=12kW) ja ventilatsiooniseadmega, WC, neli magamistuba, neist
üks eraldi garderoobiga, vannituba aurusaunaga ning avar hommiku- ja õhtupäikesele
avatud elutuba kööginurgaga. Hoone läänepoolsel küljel paikneb suur puitterrass
avatuna õhtupäikesele.
Piirdetarindite soojusjuhtivus
Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K)
Välisseinad 0,1
Katuslagi 0,07
Aknad, välisukse klaas 0,8-1,1
Põrand pinnasel 0,07
Piirdetarindite soojusjuhtivusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate
materjalide puhul on tagatud.
4. Konstruktiivne lahendus
Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja
projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:
EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded
EVS-EN 1990:2002+NA:2002 – Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide
projekteerimise alused;
EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 ja EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 –
Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.
Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;
EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 ja EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 –
Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.
Lumekoormus;
EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007, EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2008, EVS-
EN 1991-1-4:2005/AC:2010, EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010 ja EVS-EN
1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 – Eurokoodeks 1:
Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus;
EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 ja EVS-EN 1992-1-1:2005/AC:2010 –
Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:
Üldreeglid ja reeglid hoonetele;
EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009 ja EVS-EN 1995-1-
1:2005/A2:2014 – Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa
1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks;
EVS-EN 1996-1-2:2005/AC:2010 Eurokoodeks 6 : kivikonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus
EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata
kivikonstruktsioonide projekteerimiseks
5/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Ehitise eluiga – min 50 aastat (EPN 15.1)
Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1)
Tarindite tehnilised andmed
Monoliitsetes raudbetoonkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:
Materjal Materjali klass
Betoon C25/30
Armatuurteras A400H (A-III), A500, A-I,
armeerimiskiud
Puitkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:
Materjal Materjali klass
Saematerjal C16
Kivikonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:
Materjal Materjali mark/klass
Armatuurteras A400H (A-III)
Väikeplokid Bauroc Classic, Baurock Element M5
Tsementmört M5
Piirdetarindite helipidavus
Piirdetarindite konstrueerimisel on lähtutud järgmistest helipidavuse nõuetest EVS
842:2003 järgi:
Tarind Õhumürapidavus R*w (dB)
Eluruumide vaheseinad 40
Piirdetarindite helipidavusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate
materjalide puhul on tagatud.
Ehitise koormused
Konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus ja
lumekoormus. Horisontaalkoormused on tuulekoormus ja omakaalu
horisontaalkomponent.
Omakaalukoormus EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi, osavarutegur kandepiirseisundis
1,20 ja kasutuspiirseisundis 1,0
Kasuskoormused EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi osavarutegur kandepiirseisundis 1,50
ja kasutuspiirseisundis 1,0
Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on maapinnal sk=1,5 kN/m².
Lumekoormuse kujutegur viilkatusel 0,8 (lumekoti puhul maksimaalselt 2,5),
osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s),
osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
Kõik antud koormuste väärtused on normatiivsed suurused, millega on
projekteerimisel arvestatud, mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud.
6/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Ehitise kvaliteedinõuded
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded
Tarindi RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja
piirdetarindid. Kvaliteediklass II
Maa RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja
alustarindid. Kvaliteediklass II
Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II
Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja
viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II
Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.
Kvaliteediklass II
4.1 Alusmüürid
Projekteeritavad hoone alusmüürid rajada monoliitsest raudbetoonist tihendatud
killustikalusel (20cm) plaatvundamendina. Vundamendi seinad katta väljast
bituumenmastiksist hüdroisolatsiooniga ja soojustada 10cm vahtpolüsteroolist
(Styrofoam 250 SL-A-N) soojustusplaatidega. Alusmüüride maa-alune osa mööda
välisperimeetrit isoleerida täiendavalt SBS-rullmaterjaliga. Ümber vundamendi
teostada tagasitäide. Projekteeritava terrassi alusmüürid 30x30x120cm r/b
postvundamentidel.
Seoses alusmüüride rajamisega ülalpool külmumispiiri (-1,2m), on vajalik
vundamentide täiendav soojustamine külmakergete vältimiseks. See teostada 10cm
vahtpolüsteroolist plaatidega 1m ulatuses ümber hoone vundamendi välisperimeetrit.
Põhikorruse põrand valada 8cm betoonplaadina 30cm vahtpolüsteroolsoojustuse
aluskihile. Soojustuse alla asetada kile pinnase niiskuse isoleerimiseks.
Alusmüüride sokli osa viimistleda lubi-tsementkrohviga. Soklikrohv tuleb paigaldada
soklile ca 5-7cm maapinnast kõrgemale, et takistada niiskuse liikumist pinnaselt
krohvile. Pinnasekalle anda hoonest eemale. Vihmaveetorude (D=100mm) alla tuleb
paigaldada sadevete kogujad, mis suunavad sadeveed hoonest eemale.
4.2 Välisseinad
Hoone põhikorruse projekteeritavad välisseinad Baurock Classic 200 väikeplokkidest.
Välisseintesse paigaldada soojustuseks 200mm mineraalvilla plaadid puitkarkassi
200x50mm, samm 600mm vahel. Välisseinad katta väljast 50mm tuuletõkkeplaadiga.
Tuuletõkkeplaatide vuugid tihendada montaazivahuga.
Välisviimistlus – vertikaalne voodrilaud topelt 25x50mm dist-liistu alusel –
tuulutuskanali olemasolu tagamiseks.
4.3 Siseseinad
Projekteeritavad mittekandvad vaheseinad põhikorrusel Baurock Element 100
väikeplokkidest.
4.4 Laed
Põhikorruse vahelagi puittaladel – ferm-tüüpi, samm 600mm. Karkassi vahel
soojusisolatsiooniks 400mm mineraalvilla. Laetaladele kinnitada altpoolt 15mm
metallkarkassile kipsplaat. San-ruumide ja aurusauna laele asetada aurutõkkekile ja
jätta 20mm tuulutusõhkvahe. Põhikorruse esiku laes luuk pääsuks pööningule, mis
7/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
peab vastama tuleohutuse nõuetele – luuk peab olema varustatud statsionaarse
redeliga.
4.5 Põrandad
Põrandatel eluruumides kombineeritult parkett, san-ruumide põrand viimistleda
keraamiliste plaatidega. Projekteeritava terrassi põrand kestvuspuidust
põrandalauadadest puittalastiku 200x50mm, samm 600mm alusel.
4.6 Aknad-uksed
Aknad PVC-raamidega, 3x-selektiivpaketiga. Välisküljed valget värvi, siseküljed
valged. Avatäited paigaldada fassaadilaudisega ühte tasapinda, vältimaks väliste
palede teket. Aknalauad puidust. Aknaplekid värvitud tsingitud terasplekist (toon
RR33 – must – Ruukki terastoodete kataloog).
Siseuksed – tahveluksed, välisuksed – soojustatud puituksed.
4.7 Katus
Projekteeritav katus kelpkatus, katuse kalle 25 kraadi. Katusekonstruktsioon ferm-
tüüpi, samm 600mm. Katusefermidele paigaldada difuusne katuse aluskate, 50x50mm
tuulutusliist ning roovitus 50x50mm. Katusekatteks betoonist katusekivi. Katuslagi
soojustada kokku 400mm mineraalvillaga aurutõkke alusel.
4.8 Trepid
Välistrepid puitkanduritel kestvuspuidust.
5. Sise- ja välisviimistlus
Eluruumide ja tehnilise ruumi seinad-laed pahteldatud-värvitud. San-ruumi seintes
keraamilised plaadid.
Üksikelamu välisviimistluses domineerivad värvid on roheline ja must. Räästakast
valget värvi ja vihmaveetorud ja –rennid musta värvi – katusega ühes toonis.
6. Veevarustus ja kanalisatsioon
Kasutatud standardid ja Dokumendi nr. Dokumendi nimetus
ehitusnormid hoonevälise
veevarustuse ja
kanalisatsiooni
projekteerimisel: Nr.
Üldine
1 EVS 932:2017 Ehitusprojekt
Veevarustus ja kanalisatsioon
1 EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk
2 EVS 835:2014 Hoone veevärk
3 EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon
4 EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk
5 EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja
kanalisatsioonitorustike
ehitamine ja katsetamine
6 RIL 77-2013 Maa sisse ja vette
paigaldatavad plasttorud.
Paigaldusjuhend.
7 Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised
8/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
kvaliteedinõuded.
Pinnasetööd ja alustarindid
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).
Arvutuslik tarbevee vooluhulk – 0,4m3/d
Arvutuslik reovee vooluhulk – 0,4m3/d
Arvestuslik sademevete kogus hoone katuselt ja kinnistusisestelt teedelt ja platsidelt
on 5l/s, sh
- sadevee kogus hoone katuselt – 2,03l/s
sadevee kogus kinnistu teedelt ja platsidelt – 2,97l/s
Kinnistu veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud lokaalselt.
Hoone veega varustamine projekteeritud kinnistule rajatavast perspektiivsest
puurkaevust (hooldusalaga 10m) veejaotustoruga 32x2,9. Puurkaevu rajamiseks
koostada eraldi ehitusprojekt ning taodelda eraldi ehitusluba – puurkaevu ajamine ei
kuulu lahendamisele käesoleva ehitusprojektiga. Veefilter paigaldada põhikorruse
tehnilisse ruumi.
Kinnistul asuv olemasolev salvkaev, mille nõuetekohane hooldusala (R=10m) ei ole
tagatud, kuulub ehitustööde käigus likvideerimisele. Likvideeritava salvkaevu
veetõsteseade eemaldada ning kaev tamponeerida.
Reovete kanaliseerimine lahendatud lokaalselt.
Elamu puhastatud reoveed juhtida kinnistule projekteeritud imbväljakule (5x15m)
kujaga 10m läbi projekteeritava klaasplastikust (V=3m3) biopuhasti (biopuhasti kuja
10m).
Puhastatud reovete immutamine pinnasesse asub perspektiivse puurkaevu hooldusala
välispiirist 50m kaugusel.
Imbväljak rajada 400mm paksuselt killustikust (fr 16...32mm). Teostada tagasitäide
filterkanga või soojustusplaadi alusel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a.
määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise
kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende
nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 6 lõikele 4 peab heitvee immutussügavus
olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset.
Sademevete hajutamine toimub oma kinnistu piirides – sadevett mitte juhtida
naaberkinnistutele ega teemaale.
Hoonesisene veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustik ehitada plastikust põrandaaluste
jaotustorustikena, mille otsad tuua iga san-seadme tarvis seina peale. Projekteeritud
isevoolse kanalisatsioonitorustiku minimaalsed kalded vastavalt toru läbimõõdule on
järgmised: ¢110-i=0,02; ¢75-i=0,02; ¢50-i=0,03.
Sooja tarbevee tootmine tehnilises ruumis asuva õhk-vesisoojuspumbaga (Q=12kW).
Kanalisatsioonitorustiku tuulutus tagada läbi katuse väljaviigu.
9/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
7. Biopuhasti
Reovee biopuhasti on mõeldud kasutamiseks olmereoveepuhastina. Puhasti anuma
üldmaht on 3m³. Pikkus 2080mm, läbimõõt 1200mm. Puhasti kaal on ca 300kg.
Sisendühendusteks on PVC110 ja väljundühendusteks PVC110.
Reovee keskmine viibeaeg puhastis on ca 48 tundi.
Puhastatud vesi vastab loodusesse lastavale heitveele kehtestatud nõuetele ja seda
võib lasta otse kraavi, jõkke, järve või immutada maasse.
Biopuhasti tööpõhimõte
Saabuv reovesi juhitakse eelselitisse, kus toimub reovee selitus. Eelselitusest liigub
settinud reovesi biopuhastisse. Biopuhasti hoolduskaevu kaane all asub
puhastusseadme juhtimiskeskus koos kompressoriga. Kompressorist tulev suruõhk
juhitakse jaotustoru kaudu biokambri alumises osas asuvasse taldrikaeraatorisse.
Biopuhastist tulev vesi juhitakse isevoolsel teel erilise konstruktsiooniga
ühendustorustike kaudu järelselitisse kus biopuhastist tulnud muda settib seliti põhja.
Peale selitust juhitakse vesi imbväljakule, kes see imbub pinnasesse.
Puhasti elektrivajadus 220V.
BIOPUHASTI TEHNILISED ANDMED
PE 5
Q max (m3/h) 0,114
Q ( m3/d) 1,1
BOD 7 (kg/d) 0,3
Filtrimise aeg tundides ca 48
Läbimõõt (mm) 1200
Pikkus (mm) 2080
Energiatarve (W) 86
Mahutite arv 1
Biopuhasti kambri arv 1
BIOPUHASTI PAIGALDUSJUHEND
1. Kaevatakse vastav süvend, mille põhjale tihendatakse umbes 30 cm paksune
liivakiht.
2. Paigaldatakse puhasti 1,5% kaldega väljuva toru suunas ja tihendatakse selle umber
15 cm paksune liivakiht.
3. Soovitatavalt täidetakse mahuti ¼ ulatuses veega.
4. Kõrge pinnavee korral ankuradatakse väikepuhasti koormarihmadega või
terastrossidega betoonankrute külge. (paigaldatakse enne puhasti asetamist
süvendisse). Vajadusel, kui puhasti asub sügavusel alla 70 cm maapinnast,
soojustatakse puhastusseade vahtplastist või muust tugevast soojusmaterjalist.
Isolatsiooniplaadid võib asetada ka väikepuhasti külgedele puhasti ja liivakihi vahele.
5. Puhasti ümber täidetakse 40 cm liivakihtidena neid pidevalt tihendades.
6. Ühendatakse sisend ja väljundtoru.
7. Asetatakse paigale taldrikaeraator jälgides, et ta seisaks põhjas stabiilselt.
8. Ühendatakse kompressori voolik aeraatori toruotsaga.
9. Tehakse vastavad elektrilised ühendused ja lülitatakse seade
vooluvõrku.
10/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
BIOPUHASTI KASUTAMISJUHEND
Reovee biopuhasti on mõeldud kasutamiseks nominaalkoormusega kuni 1m3/d ja
maksimaalkoormusega kuni 3m3/d (lühiajaline).
Reoveepuhastisse ei tohi lasta lasta bakteritele kahjulikke kemikaale (happeid jms.),
õlisid, ega rasvaineid.
Maksimaalkoormusel töötav reoveepuhasti vajab hooldust korra aastas.
NB! Muda tuleks välja vedada kõigist puhastusseadme kambritest vähemalt korra
poole aasta jooksul.(Keskmisse kambrisse tuleks jätta väike hulk muda, et
puhastusprotsess saaks normaalselt jätkuda).
Biopuhasti kohta paigaldusjärgselt tuleb esitada kasutusteatis. Kasutusteatisele tuleb
lisada asjakohased dokumendid (kaetud tööde aktid, teostusmõõdistus (omapuhasti ja
torustiku kohta), toodete sertifikaadid, hooldusjuhendid jms).
8. Küte ja ventilatsioon
Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.
Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid“;
Eesti Standard EVS 812-3:2018/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3:
Küttesüsteemid“;
Eesti Standard EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine;
EVS 860-1:2010 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1:
Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”;
Soome Ehitusnormide kogumik osa D2 „Ehitiste mikrokliima ja
ventilatsioon“;
EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2:
Ventilatsioonisüsteemid
EVS 860-5:2017 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine
EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja
tingmärgid
CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide
projekteerimine ja dimensioneerimine
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).
Hoone ligikaudne energiavajadus kokku on ca 12200kWh/a
Üksikelamusse on projekteeritud lokaalne keskküte õhk-vesisoojuspumba baasil
(Q=12kW), mis paigaldatakse põhikorruse tehnilisse ruumi. Soojakandjaks
vesipõrandaküte. Hoone vesipõrandakütte torustik plasttorudest 20x0,2, mis
paigaldada põhikorruse põrandasse sammuga 300mm. Iga põrandakütte kontuuri
pikkus ei tohi ületada 110 jm-t. Vesipõrandakütte põhikorruse selgusõlm paigaldada
tehnilise ruumi seinale.
Hoonesse on projekteeritud soojustagastusega sundventilatsiooni süsteem - selle
puhul kogutakse väljaminev õhk niisketest ruumidest (köök, san-ruumid), selle soojus
kantakse üle sissetulevale õhule, mis ühtlasi filtreeritakse.
11/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Sund-ventilatsiooni agregaat (Q=800m3/h) paigaldada põhikorruse tehnilise ruumi
seinale. Ventilatsiooniagregaadi sissetõmbe ja väljaheite torustik paigaldada hoone
katusele. Õhu sissepuhe eluruumidesse, väljatõmme abiruumidest (san-ruumid, esik).
Kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi katuse vent-väljaviigu. Vent-väljaviigu
tulepüsivus peab olema min EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0.
Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
Ventilatsioonitorustik paigaldada pööningule, isoleerida soojakadude vältimiseks.
Torustik ehitada vent-torudest d100-160mm.
9. Energiatõhususe miinimumnõuded
Energiatõhususe miinimumnõuded vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
määrusele nr 63, vastu võetud 11.12.2018 – ,,Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“
Ehitatavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
väikemajades (sh paarismajad ja ridaelamud) köetava pinnaga 120-220m2 - 140 kWh
aastas ruutmeetri kohta;
Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t kasutatud
elektrienergia ja kasutatud kütuste energiasisalduse) ja energiakandjate
kaalumistegurite korrutised.
Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:
- elekter 2,0
Nõuded suvisele ruumitemperatuurile
Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa
elamutes rohkem kui 150 kraadtunni (°Ch) võrra ajavahemikul 1. juunist
31. augustini. Jahutusperiood võib olla osas hoonetes pikem eelnimetatud
ajavahemikust, kuid seda ei võeta arvesse suvise temperatuuri nõude kontrollimisel.
Jahutuse netoenergiavajadus ja jahutussüsteemi energiakasutus arvutatakse kogu
jahutusperioodile. Ruumide ülekuumenemise vältimiseks tuleb eelistada ehituslikke
lahendusi (nt päikesekaitse, klaaspindade vastav suurus ja suund, tarindite massiivsus)
ja ruumide tuulutamist.
Üldised nõuded välispiiretele
Piirdetarindite soojusjuhtivus
Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K)
Välisseinad 0,1
Katuslagi 0,07
Aknad, välisukse klaas 0,8-1,1
Põrand pinnasel 0,07
Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud.
Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest,
ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest
külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.
12/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul
ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Sellest väärtusest
kõrgema soojajuhtivusega akende puhul tuleb tagada soojuslik mugavus
küttelahendustega. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks
soojustatakse üldjuhul kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava
soojustusega.
Soojustuse valikul tuleb lähtuda sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega.
Üldjuhul piiratakse elamute välispiirete summaarset soojaerikadu köetava pinna
ruutmeetri kohta väärtuseni 1,0 W/(m2K). Väikemajade soojustuse valikul võib
aluseks võtta järgmised lähteandmed: välisseinte soojajuhtivus 0,12–0,22 W(m2K),
katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,1–0,15, akende ja uste soojajuhtivus 0,6–
1,1 W(m2K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja
ventilatsioonilahendustest.
Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis
välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks
tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või
õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks.
Üldised nõuded tehnosüsteemidele
Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud nende
pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid
soojakadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase soojustusega.
Ventilatsiooni energiatõhususe saavutamiseks kasutada madala rõhulanguga
torustikke ja ventilatsiooniseadmete komponente ning võimalikult kõrge kasuteguriga
ventilaatoreid ja juhtseadmeid.
Üldised nõuded hoonete energiavarustusele
Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoonetes paigaldatakse üldjuhul
üks soojusallikas.
10. Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele
Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele vastavalt Majandus- ja
taristuministri määrusele nr 36, v a 30.04.2015 – ”Nõuded energiamärgise andmisele
ja energiamärgisele”.
Hoone energiatõhususarvu määramine
(1) Energiaarvutusel põhineva energiamärgise väljastamisel määratakse hoone
energiatõhususarv kohase energiaarvutuse alusel.
11. Elektrivarustus
Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja
projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:
13/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.
• 10421629-JV ST... „Eesti Energia (0,4...20 kV) võrgustandard“
• 18.02.2015 „Seadme ohutuse seadus“
• EVS-HD 60364-4-41: 2017 „Madalpingelised elektripaigaldised.“
• EVS- HD 60364-5-54:2011/A11:2017 „Madalpingelised
elektripaigaldised.“
• EVS-HD 60364-7...: 2007 „Madalpingelised elektripaigaldised.“
• EVS-EN 60529:2001/A2:2014/AC:2019 “Ümbrisega tagatavad
kaitseastmed”
• EVS-EN 60909-0:2016 “Short-circuit currents in three phase a.c.
systems”
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).
Üksikelamu varustamine elektrienergiaga projekteeritud olemasoleva elektrivõrgu
liitumiskilbist, mis asub Jõgeva tee 8 kinnistul õhuliini mastil, maa-aluse kaabliga
AXPK 4G16 põhikorruse esiku seinale paigaldatavasse peajaotuskilpi. Peajaotuskilp
seinapealne, kilp maandada. Hoonesisene elektriinstallatsioon teostada
süvispaigaldusena seintes ja lagedes. Valgustuse grupiliinides kasutada
elektrijuhtmeid PPJ ristlõikega 3x1,5, pistikupesade grupiliinides kasutada
elektrijuhtmeid PPJ ristlõikega 3x2,5. Elektriseadmete (elektripliit, õhk-
vesisoojuspump, vent-seade ja sauna aurugeneraator) grupiliinides kasutada
elektrijuhtmeid PPJ 5x2,5. Kõik grupiliinid peajaotuskilbis varustada
rikkevoolukaitsmetega. Valgustite lülitid paigaldada põrandast 1,2m kõrgusele,
pistikupesad 0,3m kõrgusele põrandast, v a köögi töötasapinna pistikupesad, mis
paigaldada 0,9m kõrgusele põrandast.
12. Sidevarustus
Üksikelamu varustamine sidega projekteerida üle õhu vastavalt piirkonna
võrguteenuse pakkuja tehnilistele võimalustele. Hoonesisene nõrkvoolu installatsioon
teostada süvispaigaldusena seintes ja lagedes. Eluruumid varustada võrgukaabliga
(CAT), mis viia elutuppa. Hoonesiseselt kasutada juhtmevaba ühendust (Wi-fi).
13. Tulekaitse abinõud
Hoone tuleohustusalased normdokumendid
- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. määrus nr.97 - „Nõuded
ehitusprojektile“
- Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
ja nõuded tuletõrje veevarustusele “
- Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010
- EVS 812-3:2018 - „Küttesüsteemid“
- EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2:
Ventilatsioonisüsteemid
- EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - „Tuletõrje veevarustus“
- EVS 812-7:2018 - EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded
14/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Hoone tulepüsivus ja selle saavutamine
Hoone liigitus tuleohutuse järgi – I kasutusviis (eluhooned).
Hoone peamine kasutusotstarve – 11101 Üksikelamu.
Hoone eripõlemiskoormus – alla 600MJ/m2.
Üksikelamu tuleohutusklass on TP-3 (tuldkartev). See tähendab - hoone
kandekonstruktsiooni tulepüsivus ei ole määratud, kui see ei mõjuta
tuletõkkesektsioonide tulepüsivust. Hoone vundament on betoonist, välisseinad on
väikeplokkidest, põhikorruse lagi on puidust, katuslagi ja katuse konstruktsioon on
puit, katusekatteks betoonist katusekivi.
Hoone jaotamine tuletõkkesektsioonidesse
Üksikelamus eraldiseisvad tuletõkkesektsioonid puuduvad.
Tuleohutuspaigaldised
Üksikelamusse paigutada eluruumidesse üks 6 kg pulberkustuti. Hoonesse paigaldada
suitsuandurid. Hoonest suitsu eraldamiseks kasutada avatavaid aknaid ja uksi.
Evakuatsioon
Üksikelamust elanike evakueerimiseks kasutada välisust. Hädaväljapääsudena
kasutada vajadusel aknaid, mis vastavad Siseministri määrusele nr 17, vastu võetud
30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“ § 43. Hädaväljapääs lg (1) - Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava
kõrgus peab olema vähemalt 600 millimeetrit ja laius 500 millimeetrit ning kõrguse ja
laiuse summa vähemalt 1500 millimeetrit.
Küttekolded, suitsulõõrid ja ventilatsioon
Elamus küttekolded ja korstnad puuduvad.
Kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi katuse vent-väljaviigu. Vent-väljaviigu
tulepüsivus peab olema min EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0.
Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
Ventilatsioon lahendada nii, et ei tekiks täiendavat tuleohtu- ja levikut (EVS 812-
2:2014+AC:2018).
Planeerig
Kinnistu asub tiheasustus alal (EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017
mõistes).
Projekteeritav üksikelamu ja kinnistul asuvad abihooned on lähimatest naaberkinnistu
hoonetest kaugemal kui 8m, kuid lähemal kui 40m. Kinnistule on kindlustatud
tulekustutusmasinate juurdepääs. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sisse-, ja
päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu
(üksikelamu) ja seda teenindavate abihoonete puhul < 50 m peasissepääsust.
Juurdepääsutee laius ≥ 3,5 m ja juurdepääsutee kandevõime ≥ 25 t. Juurde- ja
sissepääsu nõuded on tagatud - sissepääs üksikelamusse ja abihoonetesse välisuste
kaudu. Tulekahju korral tagatakse tulekustutusvee olemasolu Päästeameti
paakautodega lähimast hüdrandist (mis peab vastama EVS 812-
6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017), mis asub Lähte alevikus 1km kaugusel
kinnistust. Hüdrandist peab olema tagatud tulekustutusvee hulk 10l/s 3 tunni jooksul.
15/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Juurdepääsude tagamine
Üksikelamu pööningule pääseb põhikorruse esiku laes asuva luugi 60x120cm kaudu,
mis vastab tuleohutuse nõuetele – luuk peab olema varustatud statsionaarse redeliga.
Pööningule soojustuse kohale ehitada laudadest käigutee.
Kasutatavate ehitusmaterjalide tuletundlikkus
Katusekate Broof(t2-t4)
Välisviimistlus/tuulutusõhkvahe D – s2, d2
Välisseina välispind D – s2, d2
Õhutuspilu välispind D – s2, d2
Kandekonstruktsioonid D – s2, D2
Soojustusmaterjalid A2
Siseviimistlusmaterjalid D – s2, D2
Sisepinna laed ja seinad D – s2, d2
Terrassi põrand Dfl-s1
Köögi õhupuhasti väljaviik A2-s1,d0
Tehnilise ruumi seinad ja lagi B - s1, d0
Tehnilise ruumi põrand Dfl-s1
Installatsioonikaablid Dca – s2,d2,a2
14. Haljastus ja heakorrastus
Kinnistu õuealal väljakujunenud haljastus koos kõrghaljastuse ja viljapuuaiaga kuulub
säilitamisele. Kinnistusisesed ning õueala teed ja platsid betoonkividest. Kinnistu
õuealal on tagatud parkimine 3 sõidukile. Kinnistu õuealale paigutada kinnised
prügikonteinerid. Jäätmete käitlemisel lähtuda Tartu valla jäätmehoolduseeskirjast.
Kinnistu õueala piirded – Jõgeva tee-poolsel küljel olemasolev 2,4m puidust tolmu- ja
müratõkke plankaed, lõunapoolne õueala olemasolev piire võrkaiana teraspostidel.
Soo tn-poolne projekteeritav piirdeaed 1,5m kõrgune puitlippaed teraspostidel.
15. Ehitus- ja lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine
Ehitus- ja lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine vastavalt Tartu valla
jäätmehoolduseeskirjale. Ehitise vastuvõtmisel tuleb ehitise kasutusloa taotluse
dokumentidele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema
registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või
kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete
käitluskohas.
Ehitusjäätmed koguda kinnistesse konteineritesse, millele on tagatud regulaarne
äravedu.
16. Hoone tehnilised näitajad
Ehitisealune pind 227,5m2
Maapealse osa alune pind 227,5m2
Suletud netopind 188,5m2
Sh eluruumi pind 183,9m2
Tehnopind 4,6m2
Köetav pind 188,5m2
16/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Maapealse osa korruste arv 1
Tubade arv 6
Hoone maht 618,8m3
Hoone maapealse osa maht 618,8m3
Hoone tulepüsivus TP-3
Hoone 0,00 54,3
Hoone absoluutne kõrgus 59,8
Hoone kõrgus 5,8m
Hoone sügavus 0,0m
Hoone pikkus 19,4m
Hoone laius 15,4m
17. Olemasoleva elamu lammutus
Elamu konstruktiivne kirjeldus
Hoone on ühekorruseline, keldrita ning viilkatusega hoone.
Hoone on järgmise konstruktsiooniga:
lintvundament on maakividest;
seinad on kombineeritult palkkonstruktsioonis ja väikeplokkidest,
soojustamata.
aluspõrandad on puittaladel, soojustamata;
vahelaed on puittaladel, soojustamata;
katuse kandekonstruktsioonideks on puidust sarikad, katusekonstruktsioon on
soojustamata;
katusekatteks on kombineeritult eterniitkate ja betoonist katusekivid;
aknad puit-raamidega;
Tehnovõrgud
Hoone on ühendatud olemasoleva elektrivõrguga. Enne lammutustööde alustamist
tuleb lammutatav hoone lahti ühendada olemasolevast elektrivõrgust.
Lammutustööde teostamine
Tehnoloogia ja transport
Hoone lammutatakse käsitsi.
Hoone avatäited (uksed ja aknad) eemaldatakse hoonelt käsitsi ning kogutakse kokku
eraldi. Lammutustöödel kasutada 15m3 teisaldatavaid jäätmekonteinereid, mis
paigaldada omale kinnistule ning täitunud konteineritele tuleb tagada regulaarne
äravedu.
Hoone katusekatte materjal eemaldada katuselt ja puidust, väikeplokkidest
kandekonstruktsioonid lammutada. Maa-alused maakividest konstruktsioonid
lammutatakse ning lammutatud konstruktsioonide materjal transporditakse prügilasse,
v a lammutusest tekkiv puitmaterjal, mis taaskasutatakse küttematerjalina.
Lammutusjäätmete transportimiseks kasutatakse autotransporti.
Sisse- ja väljasõit krundile toimub Soo tänavalt. Kinnistul toimub transpordi liikumine
õuealal.
Lammutustööde piiritlus
Lammutustööde käigus lammutatakse kõik hoone maapealsed ja maa-alused
konstruktsioonid s.t., et lammutatakse ka hoone põrandad ning vundamendid.
17/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
Ajutine piirdeaed
Ohutuse tagamiseks lammutustööde ajal piiratakse lammutustsoon piirdelindiga.
Jäätmete käitlemine ja ladustamine
Lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine vastavalt Tartu valla
jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav
isik peab olema registreeritud Keskkonnaameti Lõuna regioonis. Tekkinud
ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes
vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.
Ehitusjäätmed töömaal koguda kinnistesse ehitusjäätmete konteinerisse, millele on
tagatud äravedu. Ohtlikud jäätmed (eterniit, klaas, ruberoid jms) käidelda muudest
jäätmetest eraldi.
Lammutustööde mahud
Lammutustööde liik Kogus, m2
Katus 285,0
Seinad 171,0
Avatäited 30,0
Alusmüürid 82,0
Vahelaed, põrandad 385,0
Ehitusjäätmete spetsifikatsioon
Jäätme liik Kogus, m3 Jäätmenimistu jaotisekood*
Maakivid 49,2 17 05 04
Väikeplokid 17,1 17 01 07
Puitmaterjal 14,7 17 02 01
Klaas 0,5 17 02 02
Ruberoid 0,2 17 03 01
Katusekivid 7,0 17 01 07
Eterniit 2,4 17 06 05
Kokku 91,1
* - jäätmenimistu jaotisekood vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 70, vastu
võetud 14.12.2015 – „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisale 1
Lammutustööde mahud ning lammutusjäätmete spetsifikatsioon tuleb töövõtjatel enne
hinnapakkumise esitamist kontrollida ja täpsustada.
Ehitusjäätmed käidelda järgnevalt
Jäätme liik Käitlusviis
Maakivid Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Väikeplokid Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Puitmaterjal Taaskasutusse – kood R1* – jäätmete
kasutamine peamiselt kütusena või
energiaallikana muul viisil
Klaas Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Ruberoid Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Katusekivid Transportida ehitusjäätmete prügilasse
Eterniit Transportida ehitusjäätmete prügilasse
18/19
Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ
Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019
* - Vabariigi Valitsuse määrus nr 148, vastu võetud 08.12.2011 - JÄÄTMETE
TAASKASUTAMIS- JA KÕRVALDAMISTOIMINGUTE NIMISTUD
Üldised märkused
Objekti varustamise ja vajaduse elektrienergiaga varustamiseks lammutustööde ajaks
lahendada töövõtjal koos tellijaga.
Lammutustööde teostamise ajal varustada objekt esmaste tulekustutusvahenditega.
Lammutustööde korraldamisel järgida Eesti Vabariigi Valitsuse määrust
nr.377,08.12.1999.a., ET-1 0111-0320. Töötervishoiu ja Tööohutuse nõuded ehituses.
Lammutustööde ajal tuleb tellijal korraldada kohustuslik omanikujärelevalve.
Tööohutuse eest vastutab lammutustööde töövõtja. Kõik ehitusplatsil töötavad
inimesed peavad olema ohutustehnika nõuetest instrueeritud.
Lammutustööde käigus tuleb täita jäätmeõiend ning peale tööde lõppu esitada
jäätmekava Tartu Vallavalitsuse vastavale spetsialistile.
Keskkonnakaitse
Lammutustööde ajal juhinduda jäätmekäitluse eeskirjadest ja jäätmeseadusest.
Lammutamisel tekkivad võimalikud keskkonnaohtlikud jäätmed anda üle nendega
tegelevatele firmadele. Vältida krundil ja selle lähedal olevate puude vigastamist.
Koostanud: M. Laikask
Vastutav isik: H. Rink
19/19
Tartu Vallavalitsus Teie 27.04.2020 menetlus nr 189491
[email protected]
Haava 6 Meie 30.04.2020 nr 15-2/20/20851-2
Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512,
Tartu maakond
Nõusolek Tartu vallas Lähte alevikus Jõgeva
tee 8 kinnistul riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest kõrvale
kaldumiseks
Olete esitanud Maanteeametile nõusoleku saamiseks Tartu maakonnas Tartu vallas Lähte alevikus
riigitee nr 39 Tartu - Jõgeva - Aravete (edaspidi riigitee) km 11,120-11,169 kaitsevööndis
paiknevale Jõgeva tee 8 kinnistule (katastritunnusega 79401:005:0450) kavandatava üksikelamu
ehitusloa eelnõu. Ehitusloa aluseks on Arhitektuuribüroo M. Laikask OÜ töö nr 57-19-ML „Tartu
maakonnas Tartu vallas Lähte alevikus Jõgeva tee 8 üksikelamu ehitusprojekt“ (edaspidi projekt).
Projektiga kavandatakse olemasoleva hoone lammutamine riigitee kaitsevööndis ja uue eluhoone
rajamine samas asukohas. Projekteeritud hoone lähim nurk asub riigiteest 13,5 m kaugusel. Samuti
planeeritakse kanalisatsioonitorustiku ning imbsüsteemi ehitus, veetoru ning uue 0,4kV el-kaabli
ehitus. Tegevusi riigitee alusel maal kavandatud ei ole. Ristumiskoha nähtavuskolmnurga ja
riigitee 7 m laiuse vaba ruumi nõude tagamiseks kuulub olemasolev piirdeaed osaliselt Soo tänava
(katastritunnusega 79601:001:0689) poolsest otsast likvideerimisele.
Maanteeamet esitas ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 17.05.2019 kirjaga nr 15-
2/19/22253-2 ning märkused ehitusloa eelnõule 29.10.2019 kirjaga nr 15-21948555-2. Kirjades
esitatud seisukohtade ja märkustega on projekti koostamisel arvestatud.
Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis EhS § 70 lg 2 p 2 tulenevast
piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Arhitektuuribüroo M. Laikask OÜ tööle nr 57-19-ML
„Tartu maakonnas Tartu vallas Lähte alevikus Jõgeva tee 8 üksikelamu ehitusprojekt“.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
või selle korrakohast kasutamist.
2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud
nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. LA1_EP_AA-1-01_v02_seletuskiri
2. LA1_EP_AA-1-03_v02_nahtavuskolmnurgad
3. LA1_EP_AA-1-04_v02_asendiplaan
Kristi Kuuse
58603278
[email protected]
2 (2)