dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastus

Maanteeamet · 30. aprill 2020
Viit
15-2/20/20851-2
Registreeritud
30. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Kristi Kuuse (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22020851-2 30.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc11760 KB

Sisu (failidest)

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 TARTU MAAKOND TARTU VALD LÄHTE ALEVIK JÕGEVA TEE 8 ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT Tellija: Janari Neeme Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Reg. Nr 10854826 MTR reg nr EEP002853, 27.01.2014 MTR reg nr EPE000887, 29.01.2014 Telefon: 53 900 147 E-post: [email protected] Vastutav isik: Hillar Rink Projektijuht: Margus Laikask Töö nr: 57-19-ML Projekti staadium: eelprojekt TALLINN 26.09.2019 1/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Projekti koosseis Seletuskiri 1. Üldosa 3 2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus 3-4 3. Arhitektuurne lahendus 4-5 4. Konstruktiivne lahendus 5-8 4.1 Alusmüürid 7 4.2 Välisseinad 7 4.3 Siseseinad 7 4.4 Laed 7-8 4.5 Põrandad 8 4.6 Aknad-uksed 8 4.7 Katus 8 4.8 Trepid 8 5. Sise- ja välisviimistlus 8 6. Veevarustus ja kanalisatsioon 8-9 7. Biopuhasti 10-11 8. Küte ja ventilatsioon 11-12 9. Energiatõhususe miinimumnõuded 12-13 10. Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele 13 11. Elektrivarustus 13-14 12. Sidevarustus 14 13. Tulekaitse abinõud 14-16 14. Haljastus ja heakorrastus 16 15. Ehitus- ja lammutustöödel ehitusjäätmete käitlemine 16 16. Hoone tehnilised näitajad 16-17 17. Olemasoleva elamu lammutus 17-19 Graafiline osa Situatsiooniskeem M1:5 000 Nähtavuskolmnurkade joonis M1:5000 Asendiplaan tehnovõrkudega M1:500 Vundamentide plaan M1:100 Põhikorruse plaan M1:100 Hoone lõige M1:100 Hoone vaade 1-4 ja 4-1 M1:100 Hoone vaated A-D ja D-AM1:100 Akende spetsifikatsioon M1:100 Uste spetsifikatsioon M1:100 Piirdeaed ja väravad M1:100 Biopuhasti joonis M1:50 2/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Seletuskiri 1. Üldosa Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on Tartu Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused nr 1911802/03422, v a 27.05.2019 ja tellija esitatud ruumiprogramm üksikelamu projekteerimiseks. Ehitusprojekti koostamisel on arvesse võetud järgmisi standardeid, seaduseid ja määruseid:  Ehitusseadustik  MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, vastu võetud 11.12.2018 – ,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“  Majandus- ja taristuministri määrusele nr 36, v a 30.04.2015 – ”Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”.  Siseministri määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“  Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heitja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“  Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, v v 16.05.2001 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“  Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004  Keskkonnaministri määrus nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“  Vabariigi Valitsuse määrus nr 148, vastu võetud 08.12.2011 - JÄÄTMETE TAASKASUTAMIS- JA KÕRVALDAMISTOIMINGUTE NIMISTUD 2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus Projekteeritav üksikelamu asub Tartu maakonnas, Tartu vallas, Lähte alevikus, Jõgeva tee 8 kinnistul. Jõgeva tee 8 kinnistu ja sellel olemasolev hoonestus asub 39 Tartu- Jõgeva-Aravete tee teekaitsevööndis (50m). Kinnistu õueala läbib olemasoleva 0,4kV el-õhuliini ja kinnistut läbiva gaasitrassi kaitsevöönd (2+2m). Riigitee külgnähtavus ja vaba ruumi nõue Ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7 (projektkiirus 70km/h, tase – rahuldav): - ristumiskoha nähtavuskaugus – 200m - sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius – 7m Ristumiskoha nähtavuskolmnurga ja riigitee külgnähtavuse ning vaba ruumi nõude tagamiseks kuulub olemasolev kinnistu Jõgeva tee-poolne piirdeaed osaliselt likvideerimisele. 3/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatuse hindamine ning meetmed häiringute vähendamiseks Lähtuvalt asjaolust, et ehitusprojektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisa 1 kohaselt on müra normtase II kategooria aladel (elamu-alad) 55-65dB. Ehitustööde käigus – piirdekonstruktsioonide piisav isoleerimine ja 3x- selektiivpaketiga avatäidete paigaldamisega on müra normtase täidetud. Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik. Käesoleval hetkel on kinnistu hoonestatud – kinnistul asuvad elamu ja selle teenundamiseks vajalikud abihooned. Kinnistul asuvad hooned on Ehitisregistrisse kandmata. Kinnistul asuvate ehitise kandmiseks Ehitisregistrisse tuleb koostada mõõdistusprojektid ning esitada vastavasisulised teatised ja taotlused Ehitisregistrile, mis lahendatakse eraldi tööga – olemasolevate ehitiste kandmist Ehitisregistrisse ei lahendata käesoleva ehitusprojekti koosseisus. Käesolev ehitusprojekt näeb ette kinnsitul asuva olemasoleva elamu täieliku lammutamise. Projekteeritava üksikelamu asukoht on kinnistu õueala idaosas lammutatava elamu asukohal. Hoone orientatsioon kinnistul ilmakaarte suunas on loode-kaguuunaline. Ümber projekteeritava elamu külvata muru, pinnase kalded ehitusjärgse vertikaalplaneerimisega anda hoonest eemale. Vertikaalplaneerimisega ei muudeta olulisel määral kinnistu õueala kõrgust ega reljeefsust. Kinnistu õuealal kasvav kõrghaljastus (lehtpuud) ja viljapuuaed kuuluvad säilitamisele. Ehitustööde käigus kuulub likvideerimisele üks lehtpuu. Kinnistu õueala on valdavalt ühtlase tasase reljeefiga, abs-kõrguste vahemikuga 53,38...55,01. Kinnistu õuealal väljakujunenud haljasala kuulub säilitamisele – säilitada olemasolev kõrghaljastus ja viljapuuaed. Kinnistu olemasolevad juurdepääsuteed pinnasteena. Projekteeritavad kinnistusisesed teed ja platsid betoonkividest. Üksikelamu 0,00 vastab 54,30 absoluutkõrgusele. Juurdepääs kinnistule – olemasolev mahasõit Soo tänavalt. 3. Arhitektuurne lahendus Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:  Ehitusseadustik  MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded  Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II  Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II Hoone kasutusiga – 50 aastat (EPN 15.1) Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1) 4/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Üksikelamu Jõgeva tee 8 on projekteeritud L-kujulise põhjaplaaniga vertikaalse voodrilauaga viimistletud ühekorruselise kelpkatusega hoonena. Hoone alusmüürid betoonist, välis- ja kandvad seinad väikeplokkidest, katusekonstruktsioon puidust, katusekatteks betoonist katusekivi. Üksikelamu peasissekäik asub põhikorrusel hoone Soo tn-poolsel küljel. Põhikorrusel paiknevad avar esik, koridor, garderoob, kabinet, koduhoid, tehniline ruum õhk-vesi soojuspumbaga (Q=12kW) ja ventilatsiooniseadmega, WC, neli magamistuba, neist üks eraldi garderoobiga, vannituba aurusaunaga ning avar hommiku- ja õhtupäikesele avatud elutuba kööginurgaga. Hoone läänepoolsel küljel paikneb suur puitterrass avatuna õhtupäikesele. Piirdetarindite soojusjuhtivus Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K) Välisseinad 0,1 Katuslagi 0,07 Aknad, välisukse klaas 0,8-1,1 Põrand pinnasel 0,07 Piirdetarindite soojusjuhtivusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud. 4. Konstruktiivne lahendus Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:  EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded  EVS-EN 1990:2002+NA:2002 – Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;  EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 ja EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 – Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;  EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 ja EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 – Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus;  EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007, EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2008, EVS- EN 1991-1-4:2005/AC:2010, EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010 ja EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 – Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus;  EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 ja EVS-EN 1992-1-1:2005/AC:2010 – Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele;  EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009 ja EVS-EN 1995-1- 1:2005/A2:2014 – Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks;  EVS-EN 1996-1-2:2005/AC:2010 Eurokoodeks 6 : kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks 5/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Ehitise eluiga – min 50 aastat (EPN 15.1) Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1) Tarindite tehnilised andmed Monoliitsetes raudbetoonkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale: Materjal Materjali klass Betoon C25/30 Armatuurteras A400H (A-III), A500, A-I, armeerimiskiud Puitkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale: Materjal Materjali klass Saematerjal C16 Kivikonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale: Materjal Materjali mark/klass Armatuurteras A400H (A-III) Väikeplokid Bauroc Classic, Baurock Element M5 Tsementmört M5 Piirdetarindite helipidavus Piirdetarindite konstrueerimisel on lähtutud järgmistest helipidavuse nõuetest EVS 842:2003 järgi: Tarind Õhumürapidavus R*w (dB) Eluruumide vaheseinad 40 Piirdetarindite helipidavusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud. Ehitise koormused Konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus ja lumekoormus. Horisontaalkoormused on tuulekoormus ja omakaalu horisontaalkomponent. Omakaalukoormus EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi, osavarutegur kandepiirseisundis 1,20 ja kasutuspiirseisundis 1,0 Kasuskoormused EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0 Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on maapinnal sk=1,5 kN/m². Lumekoormuse kujutegur viilkatusel 0,8 (lumekoti puhul maksimaalselt 2,5), osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s), osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Kõik antud koormuste väärtused on normatiivsed suurused, millega on projekteerimisel arvestatud, mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud. 6/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Ehitise kvaliteedinõuded  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded  Tarindi RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid. Kvaliteediklass II  Maa RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Kvaliteediklass II  Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II  Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II  Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kvaliteediklass II 4.1 Alusmüürid Projekteeritavad hoone alusmüürid rajada monoliitsest raudbetoonist tihendatud killustikalusel (20cm) plaatvundamendina. Vundamendi seinad katta väljast bituumenmastiksist hüdroisolatsiooniga ja soojustada 10cm vahtpolüsteroolist (Styrofoam 250 SL-A-N) soojustusplaatidega. Alusmüüride maa-alune osa mööda välisperimeetrit isoleerida täiendavalt SBS-rullmaterjaliga. Ümber vundamendi teostada tagasitäide. Projekteeritava terrassi alusmüürid 30x30x120cm r/b postvundamentidel. Seoses alusmüüride rajamisega ülalpool külmumispiiri (-1,2m), on vajalik vundamentide täiendav soojustamine külmakergete vältimiseks. See teostada 10cm vahtpolüsteroolist plaatidega 1m ulatuses ümber hoone vundamendi välisperimeetrit. Põhikorruse põrand valada 8cm betoonplaadina 30cm vahtpolüsteroolsoojustuse aluskihile. Soojustuse alla asetada kile pinnase niiskuse isoleerimiseks. Alusmüüride sokli osa viimistleda lubi-tsementkrohviga. Soklikrohv tuleb paigaldada soklile ca 5-7cm maapinnast kõrgemale, et takistada niiskuse liikumist pinnaselt krohvile. Pinnasekalle anda hoonest eemale. Vihmaveetorude (D=100mm) alla tuleb paigaldada sadevete kogujad, mis suunavad sadeveed hoonest eemale. 4.2 Välisseinad Hoone põhikorruse projekteeritavad välisseinad Baurock Classic 200 väikeplokkidest. Välisseintesse paigaldada soojustuseks 200mm mineraalvilla plaadid puitkarkassi 200x50mm, samm 600mm vahel. Välisseinad katta väljast 50mm tuuletõkkeplaadiga. Tuuletõkkeplaatide vuugid tihendada montaazivahuga. Välisviimistlus – vertikaalne voodrilaud topelt 25x50mm dist-liistu alusel – tuulutuskanali olemasolu tagamiseks. 4.3 Siseseinad Projekteeritavad mittekandvad vaheseinad põhikorrusel Baurock Element 100 väikeplokkidest. 4.4 Laed Põhikorruse vahelagi puittaladel – ferm-tüüpi, samm 600mm. Karkassi vahel soojusisolatsiooniks 400mm mineraalvilla. Laetaladele kinnitada altpoolt 15mm metallkarkassile kipsplaat. San-ruumide ja aurusauna laele asetada aurutõkkekile ja jätta 20mm tuulutusõhkvahe. Põhikorruse esiku laes luuk pääsuks pööningule, mis 7/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 peab vastama tuleohutuse nõuetele – luuk peab olema varustatud statsionaarse redeliga. 4.5 Põrandad Põrandatel eluruumides kombineeritult parkett, san-ruumide põrand viimistleda keraamiliste plaatidega. Projekteeritava terrassi põrand kestvuspuidust põrandalauadadest puittalastiku 200x50mm, samm 600mm alusel. 4.6 Aknad-uksed Aknad PVC-raamidega, 3x-selektiivpaketiga. Välisküljed valget värvi, siseküljed valged. Avatäited paigaldada fassaadilaudisega ühte tasapinda, vältimaks väliste palede teket. Aknalauad puidust. Aknaplekid värvitud tsingitud terasplekist (toon RR33 – must – Ruukki terastoodete kataloog). Siseuksed – tahveluksed, välisuksed – soojustatud puituksed. 4.7 Katus Projekteeritav katus kelpkatus, katuse kalle 25 kraadi. Katusekonstruktsioon ferm- tüüpi, samm 600mm. Katusefermidele paigaldada difuusne katuse aluskate, 50x50mm tuulutusliist ning roovitus 50x50mm. Katusekatteks betoonist katusekivi. Katuslagi soojustada kokku 400mm mineraalvillaga aurutõkke alusel. 4.8 Trepid Välistrepid puitkanduritel kestvuspuidust. 5. Sise- ja välisviimistlus Eluruumide ja tehnilise ruumi seinad-laed pahteldatud-värvitud. San-ruumi seintes keraamilised plaadid. Üksikelamu välisviimistluses domineerivad värvid on roheline ja must. Räästakast valget värvi ja vihmaveetorud ja –rennid musta värvi – katusega ühes toonis. 6. Veevarustus ja kanalisatsioon Kasutatud standardid ja Dokumendi nr. Dokumendi nimetus ehitusnormid hoonevälise veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimisel: Nr. Üldine 1 EVS 932:2017 Ehitusprojekt Veevarustus ja kanalisatsioon 1 EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk 2 EVS 835:2014 Hoone veevärk 3 EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon 4 EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk 5 EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine 6 RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 7 Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised 8/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1). Arvutuslik tarbevee vooluhulk – 0,4m3/d Arvutuslik reovee vooluhulk – 0,4m3/d Arvestuslik sademevete kogus hoone katuselt ja kinnistusisestelt teedelt ja platsidelt on 5l/s, sh - sadevee kogus hoone katuselt – 2,03l/s sadevee kogus kinnistu teedelt ja platsidelt – 2,97l/s Kinnistu veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud lokaalselt. Hoone veega varustamine projekteeritud kinnistule rajatavast perspektiivsest puurkaevust (hooldusalaga 10m) veejaotustoruga 32x2,9. Puurkaevu rajamiseks koostada eraldi ehitusprojekt ning taodelda eraldi ehitusluba – puurkaevu ajamine ei kuulu lahendamisele käesoleva ehitusprojektiga. Veefilter paigaldada põhikorruse tehnilisse ruumi. Kinnistul asuv olemasolev salvkaev, mille nõuetekohane hooldusala (R=10m) ei ole tagatud, kuulub ehitustööde käigus likvideerimisele. Likvideeritava salvkaevu veetõsteseade eemaldada ning kaev tamponeerida. Reovete kanaliseerimine lahendatud lokaalselt. Elamu puhastatud reoveed juhtida kinnistule projekteeritud imbväljakule (5x15m) kujaga 10m läbi projekteeritava klaasplastikust (V=3m3) biopuhasti (biopuhasti kuja 10m). Puhastatud reovete immutamine pinnasesse asub perspektiivse puurkaevu hooldusala välispiirist 50m kaugusel. Imbväljak rajada 400mm paksuselt killustikust (fr 16...32mm). Teostada tagasitäide filterkanga või soojustusplaadi alusel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a. määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 6 lõikele 4 peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Sademevete hajutamine toimub oma kinnistu piirides – sadevett mitte juhtida naaberkinnistutele ega teemaale. Hoonesisene veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustik ehitada plastikust põrandaaluste jaotustorustikena, mille otsad tuua iga san-seadme tarvis seina peale. Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku minimaalsed kalded vastavalt toru läbimõõdule on järgmised: ¢110-i=0,02; ¢75-i=0,02; ¢50-i=0,03. Sooja tarbevee tootmine tehnilises ruumis asuva õhk-vesisoojuspumbaga (Q=12kW). Kanalisatsioonitorustiku tuulutus tagada läbi katuse väljaviigu. 9/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 7. Biopuhasti Reovee biopuhasti on mõeldud kasutamiseks olmereoveepuhastina. Puhasti anuma üldmaht on 3m³. Pikkus 2080mm, läbimõõt 1200mm. Puhasti kaal on ca 300kg. Sisendühendusteks on PVC110 ja väljundühendusteks PVC110. Reovee keskmine viibeaeg puhastis on ca 48 tundi. Puhastatud vesi vastab loodusesse lastavale heitveele kehtestatud nõuetele ja seda võib lasta otse kraavi, jõkke, järve või immutada maasse. Biopuhasti tööpõhimõte Saabuv reovesi juhitakse eelselitisse, kus toimub reovee selitus. Eelselitusest liigub settinud reovesi biopuhastisse. Biopuhasti hoolduskaevu kaane all asub puhastusseadme juhtimiskeskus koos kompressoriga. Kompressorist tulev suruõhk juhitakse jaotustoru kaudu biokambri alumises osas asuvasse taldrikaeraatorisse. Biopuhastist tulev vesi juhitakse isevoolsel teel erilise konstruktsiooniga ühendustorustike kaudu järelselitisse kus biopuhastist tulnud muda settib seliti põhja. Peale selitust juhitakse vesi imbväljakule, kes see imbub pinnasesse. Puhasti elektrivajadus 220V. BIOPUHASTI TEHNILISED ANDMED PE 5 Q max (m3/h) 0,114 Q ( m3/d) 1,1 BOD 7 (kg/d) 0,3 Filtrimise aeg tundides ca 48 Läbimõõt (mm) 1200 Pikkus (mm) 2080 Energiatarve (W) 86 Mahutite arv 1 Biopuhasti kambri arv 1 BIOPUHASTI PAIGALDUSJUHEND 1. Kaevatakse vastav süvend, mille põhjale tihendatakse umbes 30 cm paksune liivakiht. 2. Paigaldatakse puhasti 1,5% kaldega väljuva toru suunas ja tihendatakse selle umber 15 cm paksune liivakiht. 3. Soovitatavalt täidetakse mahuti ¼ ulatuses veega. 4. Kõrge pinnavee korral ankuradatakse väikepuhasti koormarihmadega või terastrossidega betoonankrute külge. (paigaldatakse enne puhasti asetamist süvendisse). Vajadusel, kui puhasti asub sügavusel alla 70 cm maapinnast, soojustatakse puhastusseade vahtplastist või muust tugevast soojusmaterjalist. Isolatsiooniplaadid võib asetada ka väikepuhasti külgedele puhasti ja liivakihi vahele. 5. Puhasti ümber täidetakse 40 cm liivakihtidena neid pidevalt tihendades. 6. Ühendatakse sisend ja väljundtoru. 7. Asetatakse paigale taldrikaeraator jälgides, et ta seisaks põhjas stabiilselt. 8. Ühendatakse kompressori voolik aeraatori toruotsaga. 9. Tehakse vastavad elektrilised ühendused ja lülitatakse seade vooluvõrku. 10/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 BIOPUHASTI KASUTAMISJUHEND Reovee biopuhasti on mõeldud kasutamiseks nominaalkoormusega kuni 1m3/d ja maksimaalkoormusega kuni 3m3/d (lühiajaline). Reoveepuhastisse ei tohi lasta lasta bakteritele kahjulikke kemikaale (happeid jms.), õlisid, ega rasvaineid. Maksimaalkoormusel töötav reoveepuhasti vajab hooldust korra aastas. NB! Muda tuleks välja vedada kõigist puhastusseadme kambritest vähemalt korra poole aasta jooksul.(Keskmisse kambrisse tuleks jätta väike hulk muda, et puhastusprotsess saaks normaalselt jätkuda). Biopuhasti kohta paigaldusjärgselt tuleb esitada kasutusteatis. Kasutusteatisele tuleb lisada asjakohased dokumendid (kaetud tööde aktid, teostusmõõdistus (omapuhasti ja torustiku kohta), toodete sertifikaadid, hooldusjuhendid jms). 8. Küte ja ventilatsioon  Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.  Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;  Eesti Standard EVS 812-3:2018/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;  Eesti Standard EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine;  EVS 860-1:2010 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”;  Soome Ehitusnormide kogumik osa D2 „Ehitiste mikrokliima ja ventilatsioon“;  EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  EVS 860-5:2017 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest  EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid  CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1). Hoone ligikaudne energiavajadus kokku on ca 12200kWh/a Üksikelamusse on projekteeritud lokaalne keskküte õhk-vesisoojuspumba baasil (Q=12kW), mis paigaldatakse põhikorruse tehnilisse ruumi. Soojakandjaks vesipõrandaküte. Hoone vesipõrandakütte torustik plasttorudest 20x0,2, mis paigaldada põhikorruse põrandasse sammuga 300mm. Iga põrandakütte kontuuri pikkus ei tohi ületada 110 jm-t. Vesipõrandakütte põhikorruse selgusõlm paigaldada tehnilise ruumi seinale. Hoonesse on projekteeritud soojustagastusega sundventilatsiooni süsteem - selle puhul kogutakse väljaminev õhk niisketest ruumidest (köök, san-ruumid), selle soojus kantakse üle sissetulevale õhule, mis ühtlasi filtreeritakse. 11/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Sund-ventilatsiooni agregaat (Q=800m3/h) paigaldada põhikorruse tehnilise ruumi seinale. Ventilatsiooniagregaadi sissetõmbe ja väljaheite torustik paigaldada hoone katusele. Õhu sissepuhe eluruumidesse, väljatõmme abiruumidest (san-ruumid, esik). Kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi katuse vent-väljaviigu. Vent-väljaviigu tulepüsivus peab olema min EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ventilatsioonitorustik paigaldada pööningule, isoleerida soojakadude vältimiseks. Torustik ehitada vent-torudest d100-160mm. 9. Energiatõhususe miinimumnõuded Energiatõhususe miinimumnõuded vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63, vastu võetud 11.12.2018 – ,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Ehitatavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi: väikemajades (sh paarismajad ja ridaelamud) köetava pinnaga 120-220m2 - 140 kWh aastas ruutmeetri kohta; Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t kasutatud elektrienergia ja kasutatud kütuste energiasisalduse) ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised. Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised: - elekter 2,0 Nõuded suvisele ruumitemperatuurile Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa elamutes rohkem kui 150 kraadtunni (°Ch) võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Jahutusperiood võib olla osas hoonetes pikem eelnimetatud ajavahemikust, kuid seda ei võeta arvesse suvise temperatuuri nõude kontrollimisel. Jahutuse netoenergiavajadus ja jahutussüsteemi energiakasutus arvutatakse kogu jahutusperioodile. Ruumide ülekuumenemise vältimiseks tuleb eelistada ehituslikke lahendusi (nt päikesekaitse, klaaspindade vastav suurus ja suund, tarindite massiivsus) ja ruumide tuulutamist. Üldised nõuded välispiiretele Piirdetarindite soojusjuhtivus Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K) Välisseinad 0,1 Katuslagi 0,07 Aknad, välisukse klaas 0,8-1,1 Põrand pinnasel 0,07 Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. 12/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Sellest väärtusest kõrgema soojajuhtivusega akende puhul tuleb tagada soojuslik mugavus küttelahendustega. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse üldjuhul kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega. Soojustuse valikul tuleb lähtuda sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega. Üldjuhul piiratakse elamute välispiirete summaarset soojaerikadu köetava pinna ruutmeetri kohta väärtuseni 1,0 W/(m2K). Väikemajade soojustuse valikul võib aluseks võtta järgmised lähteandmed: välisseinte soojajuhtivus 0,12–0,22 W(m2K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,1–0,15, akende ja uste soojajuhtivus 0,6– 1,1 W(m2K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest. Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks. Üldised nõuded tehnosüsteemidele Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid soojakadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase soojustusega. Ventilatsiooni energiatõhususe saavutamiseks kasutada madala rõhulanguga torustikke ja ventilatsiooniseadmete komponente ning võimalikult kõrge kasuteguriga ventilaatoreid ja juhtseadmeid. Üldised nõuded hoonete energiavarustusele Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoonetes paigaldatakse üldjuhul üks soojusallikas. 10. Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 36, v a 30.04.2015 – ”Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”. Hoone energiatõhususarvu määramine (1) Energiaarvutusel põhineva energiamärgise väljastamisel määratakse hoone energiatõhususarv kohase energiaarvutuse alusel. 11. Elektrivarustus Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu: 13/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019  Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. • 10421629-JV ST... „Eesti Energia (0,4...20 kV) võrgustandard“ • 18.02.2015 „Seadme ohutuse seadus“ • EVS-HD 60364-4-41: 2017 „Madalpingelised elektripaigaldised.“ • EVS- HD 60364-5-54:2011/A11:2017 „Madalpingelised elektripaigaldised.“ • EVS-HD 60364-7...: 2007 „Madalpingelised elektripaigaldised.“ • EVS-EN 60529:2001/A2:2014/AC:2019 “Ümbrisega tagatavad kaitseastmed” • EVS-EN 60909-0:2016 “Short-circuit currents in three phase a.c. systems” Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1). Üksikelamu varustamine elektrienergiaga projekteeritud olemasoleva elektrivõrgu liitumiskilbist, mis asub Jõgeva tee 8 kinnistul õhuliini mastil, maa-aluse kaabliga AXPK 4G16 põhikorruse esiku seinale paigaldatavasse peajaotuskilpi. Peajaotuskilp seinapealne, kilp maandada. Hoonesisene elektriinstallatsioon teostada süvispaigaldusena seintes ja lagedes. Valgustuse grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid PPJ ristlõikega 3x1,5, pistikupesade grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid PPJ ristlõikega 3x2,5. Elektriseadmete (elektripliit, õhk- vesisoojuspump, vent-seade ja sauna aurugeneraator) grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid PPJ 5x2,5. Kõik grupiliinid peajaotuskilbis varustada rikkevoolukaitsmetega. Valgustite lülitid paigaldada põrandast 1,2m kõrgusele, pistikupesad 0,3m kõrgusele põrandast, v a köögi töötasapinna pistikupesad, mis paigaldada 0,9m kõrgusele põrandast. 12. Sidevarustus Üksikelamu varustamine sidega projekteerida üle õhu vastavalt piirkonna võrguteenuse pakkuja tehnilistele võimalustele. Hoonesisene nõrkvoolu installatsioon teostada süvispaigaldusena seintes ja lagedes. Eluruumid varustada võrgukaabliga (CAT), mis viia elutuppa. Hoonesiseselt kasutada juhtmevaba ühendust (Wi-fi). 13. Tulekaitse abinõud Hoone tuleohustusalased normdokumendid - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. määrus nr.97 - „Nõuded ehitusprojektile“ - Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele “ - Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010 - EVS 812-3:2018 - „Küttesüsteemid“ - EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid - EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - „Tuletõrje veevarustus“ - EVS 812-7:2018 - EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 14/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Hoone tulepüsivus ja selle saavutamine Hoone liigitus tuleohutuse järgi – I kasutusviis (eluhooned). Hoone peamine kasutusotstarve – 11101 Üksikelamu. Hoone eripõlemiskoormus – alla 600MJ/m2. Üksikelamu tuleohutusklass on TP-3 (tuldkartev). See tähendab - hoone kandekonstruktsiooni tulepüsivus ei ole määratud, kui see ei mõjuta tuletõkkesektsioonide tulepüsivust. Hoone vundament on betoonist, välisseinad on väikeplokkidest, põhikorruse lagi on puidust, katuslagi ja katuse konstruktsioon on puit, katusekatteks betoonist katusekivi. Hoone jaotamine tuletõkkesektsioonidesse Üksikelamus eraldiseisvad tuletõkkesektsioonid puuduvad. Tuleohutuspaigaldised Üksikelamusse paigutada eluruumidesse üks 6 kg pulberkustuti. Hoonesse paigaldada suitsuandurid. Hoonest suitsu eraldamiseks kasutada avatavaid aknaid ja uksi. Evakuatsioon Üksikelamust elanike evakueerimiseks kasutada välisust. Hädaväljapääsudena kasutada vajadusel aknaid, mis vastavad Siseministri määrusele nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 43. Hädaväljapääs lg (1) - Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 millimeetrit ja laius 500 millimeetrit ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 millimeetrit. Küttekolded, suitsulõõrid ja ventilatsioon Elamus küttekolded ja korstnad puuduvad. Kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi katuse vent-väljaviigu. Vent-väljaviigu tulepüsivus peab olema min EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ventilatsioon lahendada nii, et ei tekiks täiendavat tuleohtu- ja levikut (EVS 812- 2:2014+AC:2018). Planeerig Kinnistu asub tiheasustus alal (EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 mõistes). Projekteeritav üksikelamu ja kinnistul asuvad abihooned on lähimatest naaberkinnistu hoonetest kaugemal kui 8m, kuid lähemal kui 40m. Kinnistule on kindlustatud tulekustutusmasinate juurdepääs. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sisse-, ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu (üksikelamu) ja seda teenindavate abihoonete puhul < 50 m peasissepääsust. Juurdepääsutee laius ≥ 3,5 m ja juurdepääsutee kandevõime ≥ 25 t. Juurde- ja sissepääsu nõuded on tagatud - sissepääs üksikelamusse ja abihoonetesse välisuste kaudu. Tulekahju korral tagatakse tulekustutusvee olemasolu Päästeameti paakautodega lähimast hüdrandist (mis peab vastama EVS 812- 6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017), mis asub Lähte alevikus 1km kaugusel kinnistust. Hüdrandist peab olema tagatud tulekustutusvee hulk 10l/s 3 tunni jooksul. 15/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Juurdepääsude tagamine Üksikelamu pööningule pääseb põhikorruse esiku laes asuva luugi 60x120cm kaudu, mis vastab tuleohutuse nõuetele – luuk peab olema varustatud statsionaarse redeliga. Pööningule soojustuse kohale ehitada laudadest käigutee. Kasutatavate ehitusmaterjalide tuletundlikkus Katusekate Broof(t2-t4) Välisviimistlus/tuulutusõhkvahe D – s2, d2 Välisseina välispind D – s2, d2 Õhutuspilu välispind D – s2, d2 Kandekonstruktsioonid D – s2, D2 Soojustusmaterjalid A2 Siseviimistlusmaterjalid D – s2, D2 Sisepinna laed ja seinad D – s2, d2 Terrassi põrand Dfl-s1 Köögi õhupuhasti väljaviik A2-s1,d0 Tehnilise ruumi seinad ja lagi B - s1, d0 Tehnilise ruumi põrand Dfl-s1 Installatsioonikaablid Dca – s2,d2,a2 14. Haljastus ja heakorrastus Kinnistu õuealal väljakujunenud haljastus koos kõrghaljastuse ja viljapuuaiaga kuulub säilitamisele. Kinnistusisesed ning õueala teed ja platsid betoonkividest. Kinnistu õuealal on tagatud parkimine 3 sõidukile. Kinnistu õuealale paigutada kinnised prügikonteinerid. Jäätmete käitlemisel lähtuda Tartu valla jäätmehoolduseeskirjast. Kinnistu õueala piirded – Jõgeva tee-poolsel küljel olemasolev 2,4m puidust tolmu- ja müratõkke plankaed, lõunapoolne õueala olemasolev piire võrkaiana teraspostidel. Soo tn-poolne projekteeritav piirdeaed 1,5m kõrgune puitlippaed teraspostidel. 15. Ehitus- ja lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine Ehitus- ja lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine vastavalt Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitise vastuvõtmisel tuleb ehitise kasutusloa taotluse dokumentidele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmed koguda kinnistesse konteineritesse, millele on tagatud regulaarne äravedu. 16. Hoone tehnilised näitajad Ehitisealune pind 227,5m2 Maapealse osa alune pind 227,5m2 Suletud netopind 188,5m2 Sh eluruumi pind 183,9m2 Tehnopind 4,6m2 Köetav pind 188,5m2 16/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Maapealse osa korruste arv 1 Tubade arv 6 Hoone maht 618,8m3 Hoone maapealse osa maht 618,8m3 Hoone tulepüsivus TP-3 Hoone 0,00 54,3 Hoone absoluutne kõrgus 59,8 Hoone kõrgus 5,8m Hoone sügavus 0,0m Hoone pikkus 19,4m Hoone laius 15,4m 17. Olemasoleva elamu lammutus Elamu konstruktiivne kirjeldus Hoone on ühekorruseline, keldrita ning viilkatusega hoone. Hoone on järgmise konstruktsiooniga:  lintvundament on maakividest;  seinad on kombineeritult palkkonstruktsioonis ja väikeplokkidest, soojustamata.  aluspõrandad on puittaladel, soojustamata;  vahelaed on puittaladel, soojustamata;  katuse kandekonstruktsioonideks on puidust sarikad, katusekonstruktsioon on soojustamata;  katusekatteks on kombineeritult eterniitkate ja betoonist katusekivid;  aknad puit-raamidega; Tehnovõrgud Hoone on ühendatud olemasoleva elektrivõrguga. Enne lammutustööde alustamist tuleb lammutatav hoone lahti ühendada olemasolevast elektrivõrgust. Lammutustööde teostamine Tehnoloogia ja transport Hoone lammutatakse käsitsi. Hoone avatäited (uksed ja aknad) eemaldatakse hoonelt käsitsi ning kogutakse kokku eraldi. Lammutustöödel kasutada 15m3 teisaldatavaid jäätmekonteinereid, mis paigaldada omale kinnistule ning täitunud konteineritele tuleb tagada regulaarne äravedu. Hoone katusekatte materjal eemaldada katuselt ja puidust, väikeplokkidest kandekonstruktsioonid lammutada. Maa-alused maakividest konstruktsioonid lammutatakse ning lammutatud konstruktsioonide materjal transporditakse prügilasse, v a lammutusest tekkiv puitmaterjal, mis taaskasutatakse küttematerjalina. Lammutusjäätmete transportimiseks kasutatakse autotransporti. Sisse- ja väljasõit krundile toimub Soo tänavalt. Kinnistul toimub transpordi liikumine õuealal. Lammutustööde piiritlus Lammutustööde käigus lammutatakse kõik hoone maapealsed ja maa-alused konstruktsioonid s.t., et lammutatakse ka hoone põrandad ning vundamendid. 17/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 Ajutine piirdeaed Ohutuse tagamiseks lammutustööde ajal piiratakse lammutustsoon piirdelindiga. Jäätmete käitlemine ja ladustamine Lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine vastavalt Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaameti Lõuna regioonis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmed töömaal koguda kinnistesse ehitusjäätmete konteinerisse, millele on tagatud äravedu. Ohtlikud jäätmed (eterniit, klaas, ruberoid jms) käidelda muudest jäätmetest eraldi. Lammutustööde mahud Lammutustööde liik Kogus, m2 Katus 285,0 Seinad 171,0 Avatäited 30,0 Alusmüürid 82,0 Vahelaed, põrandad 385,0 Ehitusjäätmete spetsifikatsioon Jäätme liik Kogus, m3 Jäätmenimistu jaotisekood* Maakivid 49,2 17 05 04 Väikeplokid 17,1 17 01 07 Puitmaterjal 14,7 17 02 01 Klaas 0,5 17 02 02 Ruberoid 0,2 17 03 01 Katusekivid 7,0 17 01 07 Eterniit 2,4 17 06 05 Kokku 91,1 * - jäätmenimistu jaotisekood vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisale 1 Lammutustööde mahud ning lammutusjäätmete spetsifikatsioon tuleb töövõtjatel enne hinnapakkumise esitamist kontrollida ja täpsustada. Ehitusjäätmed käidelda järgnevalt Jäätme liik Käitlusviis Maakivid Transportida ehitusjäätmete prügilasse Väikeplokid Transportida ehitusjäätmete prügilasse Puitmaterjal Taaskasutusse – kood R1* – jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil Klaas Transportida ehitusjäätmete prügilasse Ruberoid Transportida ehitusjäätmete prügilasse Katusekivid Transportida ehitusjäätmete prügilasse Eterniit Transportida ehitusjäätmete prügilasse 18/19 Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Projekteerija: Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ Tartu mk, Tartu vald, Lähte alevik, Jõgeva tee 8 Töö nr: 57-19-ML, v a 26.09.2019 * - Vabariigi Valitsuse määrus nr 148, vastu võetud 08.12.2011 - JÄÄTMETE TAASKASUTAMIS- JA KÕRVALDAMISTOIMINGUTE NIMISTUD Üldised märkused Objekti varustamise ja vajaduse elektrienergiaga varustamiseks lammutustööde ajaks lahendada töövõtjal koos tellijaga. Lammutustööde teostamise ajal varustada objekt esmaste tulekustutusvahenditega. Lammutustööde korraldamisel järgida Eesti Vabariigi Valitsuse määrust nr.377,08.12.1999.a., ET-1 0111-0320. Töötervishoiu ja Tööohutuse nõuded ehituses. Lammutustööde ajal tuleb tellijal korraldada kohustuslik omanikujärelevalve. Tööohutuse eest vastutab lammutustööde töövõtja. Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema ohutustehnika nõuetest instrueeritud. Lammutustööde käigus tuleb täita jäätmeõiend ning peale tööde lõppu esitada jäätmekava Tartu Vallavalitsuse vastavale spetsialistile. Keskkonnakaitse Lammutustööde ajal juhinduda jäätmekäitluse eeskirjadest ja jäätmeseadusest. Lammutamisel tekkivad võimalikud keskkonnaohtlikud jäätmed anda üle nendega tegelevatele firmadele. Vältida krundil ja selle lähedal olevate puude vigastamist. Koostanud: M. Laikask Vastutav isik: H. Rink 19/19 Tartu Vallavalitsus Teie 27.04.2020 menetlus nr 189491 [email protected] Haava 6 Meie 30.04.2020 nr 15-2/20/20851-2 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512, Tartu maakond Nõusolek Tartu vallas Lähte alevikus Jõgeva tee 8 kinnistul riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks Olete esitanud Maanteeametile nõusoleku saamiseks Tartu maakonnas Tartu vallas Lähte alevikus riigitee nr 39 Tartu - Jõgeva - Aravete (edaspidi riigitee) km 11,120-11,169 kaitsevööndis paiknevale Jõgeva tee 8 kinnistule (katastritunnusega 79401:005:0450) kavandatava üksikelamu ehitusloa eelnõu. Ehitusloa aluseks on Arhitektuuribüroo M. Laikask OÜ töö nr 57-19-ML „Tartu maakonnas Tartu vallas Lähte alevikus Jõgeva tee 8 üksikelamu ehitusprojekt“ (edaspidi projekt). Projektiga kavandatakse olemasoleva hoone lammutamine riigitee kaitsevööndis ja uue eluhoone rajamine samas asukohas. Projekteeritud hoone lähim nurk asub riigiteest 13,5 m kaugusel. Samuti planeeritakse kanalisatsioonitorustiku ning imbsüsteemi ehitus, veetoru ning uue 0,4kV el-kaabli ehitus. Tegevusi riigitee alusel maal kavandatud ei ole. Ristumiskoha nähtavuskolmnurga ja riigitee 7 m laiuse vaba ruumi nõude tagamiseks kuulub olemasolev piirdeaed osaliselt Soo tänava (katastritunnusega 79601:001:0689) poolsest otsast likvideerimisele. Maanteeamet esitas ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 17.05.2019 kirjaga nr 15- 2/19/22253-2 ning märkused ehitusloa eelnõule 29.10.2019 kirjaga nr 15-21948555-2. Kirjades esitatud seisukohtade ja märkustega on projekti koostamisel arvestatud. Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis EhS § 70 lg 2 p 2 tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Arhitektuuribüroo M. Laikask OÜ tööle nr 57-19-ML „Tartu maakonnas Tartu vallas Lähte alevikus Jõgeva tee 8 üksikelamu ehitusprojekt“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. LA1_EP_AA-1-01_v02_seletuskiri 2. LA1_EP_AA-1-03_v02_nahtavuskolmnurgad 3. LA1_EP_AA-1-04_v02_asendiplaan Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel