Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-
Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang
Tellija: OÜ Tuulekaru
Täitja: OÜ Alkranel
Projektijuht: Alar Noorvee
(litsents nr: KMH0098)
Tartu 2019
1
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
2
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Kavandatav tegevuse iseloomustus ..................................................................................... 5
1.1. Asukoht, tegevuse iseloom, eesmärk ja maht .............................................................. 5
1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ........................................................... 6
1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine, sh energiakasutus ...... 7
1.4. Ülevaade tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku
ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja jäätmeteke .................................... 7
1.5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................. 8
1.6. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ........................................ 8
2. Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond .............................................................. 9
2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused ................................................................................................................................ 9
2.2. Taristu .......................................................................................................................... 9
2.3. Vesi ja pinnas (sh geoloogia ja hüdrogeoloogia) ....................................................... 11
2.4. Loodusväärtused ja looduslik mitmekesisus ............................................................. 13
2.5. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................. 14
3. Hinnang tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju olulisusele ............................................. 16
3.1. Mõju elustikule, sh kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele
loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele) ja liikidele ..................................... 16
3.2. Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ................................................................ 18
3.3. Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud .................................................................. 19
3.4. Mõju õhukvaliteedile ja kliimale ............................................................................... 21
3.5. Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväärtusega aladele ................................ 22
3.6. Mõju märgaladele ...................................................................................................... 22
3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ning elanikkonnale ............................................... 22
3.9. Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld ja maavarad), jäätmeteke,
valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude
kumulatiivsus) ...................................................................................................................... 22
Kokkuvõte ja meetmed mõjude minimeerimiseks ................................................................... 24
Olulisemad kasutatud allikad ................................................................................................... 26
3
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMHEH) riigimaanteel nr
11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile.
Seejuures selgitatakse eelhinnangu käigus, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline
keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine.
KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib:
• eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 on
esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine
kohustuslik. Antud tegevusele vastavalt KeHJS § 6 lg 1 automaatselt keskkonnamõju
hindamise kohustuslikkust ei kaasne.
Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 10 „infrastruktuuri ehitamine või kasutamine“
alla, mille korral tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusega võib kaasneda eeldatavalt
oluline keskkonnamõju (KeHJS § 22). Kavandataval tegevusel on seos Vabariigi Valitsuse
29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1:
✓ § 15 p 8 selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt
mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Rekonstrueeritava maanteelõigu äärde jääb kaitsealune Peningi mõisa park (kaitseala,
KLO1200389). Kaitsealale kehtib vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste
parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“.
KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks
KeHJS § 61 lg 5). Käesolev KMH eelhinnang on koostatud lähtuvalt määruses esitatud nõuetest.
Lisaks on aluseks võetud kaks juhendmaterjali:
• Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,
sh Natura-eelhindamine;
• Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend (Keskkonnaministeerium,
november 2017)
KMH eelhinnangu tellijaks ja projekti koostajaks on OÜ Tuulekaru. KMH eelhinnangu
koostajaks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja
keskkonnaspetsialist Kersti Õun.
4
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
1. Kavandatav tegevuse iseloomustus
1.1. Asukoht, tegevuse iseloom, eesmärk ja maht
Rekonstrueeritav kõrvalmaantee 11310 Aruvalla – Jägala Perila – Tõhelgi lõigu (11,6-17,8 km)
rekonstrueerimise asukoht on Harju maakonnas, Raasiku vallas, Peningi, Perila ja Tõhelgi
külas.
Lõigule ehitati bituumenstabiliseeritud kiht aastal 1973. Viimati pinnati lõiku 11,602-15,085 ja
16,452-17,800 2012 aastal ja km 15,085-16,452 aastal 2010. Projekteeritaval lõigul asub 3
üheavalist ja 1 kaheavaline truupi, lisaks võimalikud truubid mahasõitudel ja ristumistel teiste
teedega. Lõigul asuvad Rätla, Retimäe ja Peningi bussipeatused. Olemasoleval maanteel esineb
piki- ja põikpragusid, ebatasasusi ning katte serv on defektne.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018. aastal loendusandmete järgi oli kõrvalmaantee
11310 Aruvalla-Jägala km 11,6-16,3 lõigul 1231 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja
autobussid moodustasid 2% ja autorongid 2% ning lõigul 16,3-18 oli liiklussageduseks 362
sõidukit ööpäevas, millest raskeliiklus moodustas 5%.
Joonis 1.1. Rekonstrueeritava maanteelõigu asukoht (aluskaart: Maa-amet, 2019)
Kavandatava tegevuse ümbruse maakasutuse kirjeldus on esitatud ptk 2.1.
5
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Kavandatava tegevuse eesmärk on kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi
11,6-17,8 lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine, sh parandada
külgnähtavust, korrastada vete ärajuhtimissüsteemid ja liikluskorraldusvahendid. Samuti on
ette nähtud korrastada olemasolevad mahasõidud ning ristmikud, lisaks rekonstrueeritakse
olemasolevad bussipeatused. Maantee projektkiiruseks 90 km/h ja ettenähtud sõiduradade arv
on 2. Sõiduraja laiuseks peab projekteerima 3,25 m ning kindlustatud teepeenra laiuseks 0,75
m ja tugipeenra laiuseks 0,5 m.
1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Projekteeritava kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi näol on tegemist
olemasoleva maanteega, mille paiknemisega maastikus on arvestatud nii Raasiku valla
üldplaneeringus (2005), kui ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 2018).
Üldplaneeringu kohaselt on valda läbiva Jüri–(Lagedi)–Aruküla–Peningi–Perila–Kiviloo ning
Aruvalla-Jägala maanteed on valla jaoks olulised ja tõusva tähtsusega magistraalsed
ühendusteed. Üldplaneeringu kohaselt on Aruvalla – Jägala maantee äärde ette nähtud
kergliiklustee rajamine. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva maanteelõigu tehnilises
kirjelduses ei ole ette nähtud kergliiklustee rajamist.
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu 2030+ kohaselt läbib vaadeldav maanteelõik
osaliselt turbamaardlat ning kahte rohevõrgustiku koridori (joonis 1.2). Transporditaristu puhul
on peamisteks rohevõrgustiku konfliktobjektideks suure liiklusintensiivsusega maanteed (neist
olulisemad Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Luhamaa, Tallinna ringtee, Tallinn-Paldiski, Tallinn-
Pärnu-Ikla, Tallinn-Rapla-Türi). Lisaks jääb maanteelõik Peningi külast põhjapoole väärtusliku
traditsioonilise maastiku äärde. Tegemist on Kalesi algupärase ajastumaastikuga ehk
traditsioonilise kultuurmaastikuga, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline
maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada erinevate piirkondade kohalikku eripära.
Nii olemasoleva kui ka planeeritava transporditaristu puhul on äärmiselt oluline arvestada
maakonnaplaneeringus kehtestatud rohelise võrgustiku struktuuridega ning rakendada
meetmeid, mis tagaksid rohevõrgu sidususe ja leevendaksid mõjusid konfliktsetes kohtades.
Kavandatava tegevuse objektiks olev maantee ei ole nimetatud maakonnaplaneeringus kui
rohevõrgustiku konfliktobjekt.
6
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 1.2. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringust 2030+ (rekonstrueeritav teelõik märgitud
punasega, OÜ Hendrikson & Ko, 2018)
1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara,
vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine,
sh energiakasutus
Loodusvaradest kasutatakse teede ehitusel eelkõige maavaradest täitepinnasena liiva, kruusa ja
lubjakivi killustikku. Osaliselt on võimalik kasutada ka olemasoleva maanteetammi
täitepinnast. Lisaks kasutatakse loodusvarasid ka teekattematerjalide tootmisel. Asfaltbetooni
tootmisel kasutatakse täitematerjalina killustiku ja purustatud kruusa fraktsioone. Sideainena
kasutatakse naftabituumenit.
Diiselkütuse ja bensiini kasutamine (energiakasutus) kaasneb tee-ehitusmasinate töötamisel ja
materjalide veol.
Maantee rekonstrueerimisel ei kasutata olulisel määral vett.
Kuivõrd tegemist on olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, siis ei hõivata olulisel määral
uut maa-ala.
1.4. Ülevaade tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse
ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja jäätmeteke
Maantee rekonstrueerimise ja kasutamisega kaasneb müra, vibratsiooni ja õhusaaste teke.
Samuti tuleb arvestada maanteelt valguva sademeveega.
Ehitustegevuse ajal kaasneb paratamatult ka teatud määral jäätmeteke.
Mõjude iseloomu ja ulatust on täpsemalt kirjeldatud ptk 3.
7
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Maantee rekonstrueerimise ja kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis põhjustaksid
soojuse, kiirguse või olulist lõhna teket. Maanteelõigu valgustus projekteeritakse minimaalses
vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Valgustuse tehniline lahendus on
ökonoomne ning tagab võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Tee valgustuse
projekteerimisel lähtutakse erinevatest standarditest ning mh ka Riigimaanteede valgustamise
juhisest. Tee valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus. Tegemist
maanteelõiguga, mille ääres suuremad asulad puuduvad. Seega eeldatavasti projekteeritakse
valgustused peamiselt Peningi külla ja bussipeatustesse ning sellega ei kaasne ka olulist
valgusreostuse suurenemist väliskeskkonda.
1.5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Maantee rekonstrueerimise üks eesmärke on liiklusohutuse tõstmine. Seega aitab kavandatava
tegevuse elluviimine vähendada võimalikke avariide esinemise tõenäosust. Ehitustegevuse ajal
aset leidvate avariide esinemise tõenäosus on väike, kuna töötsoonis on kiirus piiratud või
vajadusel mingil ajaperioodil on tee liiklusele suletud ning liikluskorraldus tagatud vastavate
märkide abil.
1.6. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,
sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide
oht
Kavandatava tegevusega kaasneb olemasoleva maantee rekonstrueerimine, millega
suurendatakse liiklusohutust vaadeldaval lõigul. Seega vähendab kavandatav tegevus
võimaliku suurõnnetuste ohu esinemise tõenäosust.
Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste esinemine piirkonnas on vähetõenäoline ega
avalda mõju kavandatava tegevuse elluviimisele. Pole ette näha ka kavandatavast tegevusest
tulenevate tormikahjude suurenemise tõenäosust.
Maanteelõik ületab kahte veekogu – Kaunissaare-Patika kanal (VEE1089205) ja Silmsi oja
(VEE1088400). Mõlema veekogu valgala on üle 25 km2. Kliimamuutustest põhjustatud
suurõnnetuste ohu (tormikahjud, üleujutused jms) tõenäosus vaadeldaval lõigul on väike.
Arvestades maapinna kõrguste vahesid, pole tee üleujutamine tõenäoline.
8
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
2. Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond
2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või
planeeritavad tegevused
Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast, olles valdkonniti erinev. Enamus
kavandatava tegevusega kaasnevatest mõjudest jäävad teemaa piiridesse. Samas võib nt müra
korral olla mõjuala ulatus laiem. Arvestades maantee liiklussagedusega (1231 sõidukit
ööpäevas) ei ole ette näha, et mõjuala ulatus oleks ka müra osas suurem kui 100 m maanteest.
Vaadeldava maanteelõigu äärse asustuse näol on tegemist valdavalt juba väljakujunenud
asustusmustriga. Seejuures on maakasutuse sihtotstarbena valdavalt esindatud maatulundusmaa
funktsioonid. Elamumaa sihtotstarbega jäävad maantee äärde peamiselt Peningi ja Perila külas
asuvad kinnistud. Valdavas osas jäävad rekonstrueeritava maanteelõigu äärde põllumaad ja
metsamaad.
Peningi ja Perila külas jääb elamuid ka maantee äärde. Olemasolevaid elamuid on ka mõnel
maatulundusmaa kinnistul. Lähimad elamud jäävad Peningi ja Perila külades
rekonstrueeritavast maanteelõigust peamiselt ~15 m kaugusele, kuid on näiteks Peningi
mõisakompleksi üks hoonetest jääb rekonstrueeritavast maanteelõigust umbes 5 m kaugusele.
2.2. Taristu
Kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi lõigu vasakul tee ääres asub Telia
Eesti AS poolt hallatav sideehitis. Rekonstrueeritava lõigule jäävad järgmised elektriliinid:
• Perila külla elektrimaakaabelliin JK49433;
• Perila külast ca 850 m põhjapoole elektriõhuliin alla 1 kV Kolgi, Kruusimäe;
• Perila külast ca 1010 m põhjapoole elektriõhuliin 1-20 kV VÕIDU:RAA;
• Perila külast ca 1,75 km põhjapoole elektriõhuliin alla 1 kV Laut;
• Peningi külast ca 1,2 km lõunapoole elektriõhuliin alla 1 kV Puuslani;
• Peningi külas jääb rekonstrueeritava maanteelõigu äärde (umbes 700 m)
elektrimaakaabelliin VÕIDU:RAA
• Peningi külas jääb lisaks veel kaks elektriõhuliin alla 1 kV (Raasiku tee 1a ja Raasiku
tee 5).
• Peningi külast ca 1 km ja 1,6 põhja poole jääb elektriõhuliin 1-20 kV VÕIDU:RAA
Maanteelõigu lähialale jäävad järgnevad maaparandussüsteemid on toodud tabelis 2.1 ja
joonisel 2.1.
Tabel 2.1 Maaparandussüsteemid rekonstrueeritava lõigu lähialal (allikas: Maa-amet, 2019).
Nimetus Süsteemikood Pindala (ha)
Silmsi 4108840020130 53,2
4108840020120 8
Peningi 4108790040620 159,4
Lohisoo 4108840020080 58,2
Sanderkopi 4108840020070 64,4
4108790040710 70,7
4108840020050 39,7
9
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 2.1 Maaparandussüsteemid lähipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet ja EELIS, 2019).
Rekonstrueeritavast teelõigust jääb 50 m raadiusesse viis puurkaevu (toodud tabelis 2.2 ja
joonisel 2.2).
Tabel 2.2 Piirkonnas asuvad puurkaevud.
Katastri Keskkonna- Otstarve Sügavus Sanitaar- Kaugus
nr registrikood (m) kaitseala (m) kavandatavast
tegevusest
21638 PRK0021638 olmevee 20 50 47 m
saamiseks
54914 PRK0054914 olmevee 63 10 28 m
saamiseks
1927 PRK0001927 hüdrogeoloogilise 5 - 10 m
uuringu puurkaev
1926 PRK0001926 hüdrogeoloogilise 21,5 - 17 m
uuringu puurkaev
51036 PRK0051036 olmevee 24 10 28 m
saamiseks
10
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 2.2 Puurkaevude asukoha kavandatava tegevuse lähipiirkonnas (mustaga märgitud
rekonstrueeritav teelõik ning sinisega puurkaevud, aluskaart: Maa-amet, 2019).
Projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses paikneb Maa-ameti planeeringute
kaardirakenduse alusel (11.11.2019) kaks menetluses oleva detailplaneeringu ala. Linamäe I
detailplaneeringu algatamise kuupäev oli 08.06.2004 ning eesmärgiks maa sihtotstarbe
muutmine ja kruntideks jagamine. Kaasiku detailplaneeringu algatamise kuupäev oli
11.09.2007 ning eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine ja kruntideks jagamine.
2.3. Vesi ja pinnas (sh geoloogia ja hüdrogeoloogia)
Maanteelõik ületab Kaunissaare-Patika kanalit (VEE1089205), mis rajati 1987. aastal
juhtimaks vett Jägala süsteemist Pirita jõkke. Kanal kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi
joogiveehaardesse. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele toimub Jägala-Pirita kanalisse
juhitava vooluhulga reguleerimine Kaunissaare hüdrosõlmes, kanali alguses veehaarde-
regulaatori kaudu. Kanal on isevoolne, maksimaalse läbilaskevõimega 2,5 m3/s, pikkusega 25
km. Kanali ristumiskohad teedega on lahendatud raudbetoonist truupregulaatoritega (16 tk
sisemõõtmetega 3x2 m). Nende sisse-väljavooluotsakud on kindlustatud raudbetoonist
plaatidega. Kanali suurema languga piirkonnas (enne Silmsi oja ca 150 m pikkune lõik) on
kanali kogu perimeeter kindlustatud raudbetoonist plaatidega (ca 1600 m2 ulatuses). Kanal on
ka eesvooluks metsa- ja põllumaade kuivenduskraavidele. Vesi suubub kanalisse
torutruupidega 200 - 1000 mm, mille suubumiskohtades on kanali nõlv kindlustatud
raudbetoonist plaatidega või monoliitbetoonist valuga. Osa kuivenduskraave, samuti Silmsi oja,
Leivajõgi ja Jõelähtme jõgi on juhitud kanali alt läbi düükritega. Veekogu ei ole avalikult
kasutatav.
Lisaks ületab maanteelõik Silmsi oja (VEE1088400), pikkus 16,1 km ning suubub Jõelähtme
jõkke. Veekogu kuulub osaliselt riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (vabariigi
Valitsuse 01.11.2018. a korraldus nr 274). Ida-Eesti veemajanduskava kohaselt on oja
seisundieesmärk "hea" saavutatud.
11
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Maanteelõik asub nõrgalt kaitstud (reostusohtlik) põhjaveega alal (allikas: Maa-amet, 2019;
joonis 2.3).
Joonis 2.3. Põhjavee kaitstus vaadeldava maanteelõigu piirkonnas. Maanteelõik tähistatud punase
joonega. (aluskaart: Maa-amet, 2019).
Vastavalt Maa-ameti ehitusgeoloogia kaardirakenduse kohaselt moodustab aluspõhja avamuse
Keila ja Oandu lademe savikas, biohermne lubjakivi. Pinnakatte sette tüüpideks on moreen,
liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk, samuti ka turvas.
Rekonstrueeritava maanteelõigu ääres umbes 20 m kaugusel paikneva puurkaevu
(katastrinumbriga 51036) Keskkonnaregistri avaliku teenuse andmetele on puurkaevu
geoloogiline läbilõige toodud tabelis 2.2.
Tabel 2.1. Puurkaevu (katastrinumbriga 51036) geoloogiline läbilõige
Stratigraafiline Kivimi litoloogiline Lasumi Lamami Paksus, m
indeks kirjeldus sügavus, sügavus,
m m
lgQIII Liiv ja saviliiv 0 2 2
gQIII Saviliivmoreen 2 4,5 2,5
O3kl-on Lubjakivi 4,5 24 19,5
Kavandatava tegevuse ala jääb osaliselt Peningi turbamaardlale (joonis 2.4). Maa-ameti
maardlate kaardirakenduse kohaselt on maardla pindala 4857,46 ha. Põhimaavaraks on
vähelagunenud turvas (aiandusturbana) ning hästilagunenud turvas (kütte- ja väetusturbana).
Kaasnevaks maavaraks järvemuda ja järvelubi põlluväetiseks. Lähim turbatootmisala Peningi
maardlal asub rekonstrueeritavast teelõigust umbes 1 km kaugusel – Peningi turbatootmisala.
Kaevandamisloa omaja on AS Tootsi Turvas, loa number on HARM-061 ning
kaevandamisluba kehtib kuni 12.12.2019.
12
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 2.4 Maardla rekonstrueeritava maanteelõigu lähialal (aluskaart: Maa-amet, 2019).
2.4. Loodusväärtused ja looduslik mitmekesisus
Alljärgnevalt ja joonisel 2.4 on toodud ülevaade kaitstavatest loodusobjektidest, mis jäävad
maantee 100 m vööndisse. Andmed pärinevad EELISe (11.11.2019) andmebaasist.
EELISe andmetel ei läbi projekteeritava maanteelõigu trass looduskaitsealasid ega hoiualasid
(sh Natura 2000 alasid). Lähim Natura ala (Paraspõllu loodusala, RAH0000459) jääb
kavandatavast tegevusest umbes 2,4 km kaugusele.
Rekonstrueeritava maanteelõigu äärde (umbes 140 m ulatuses) jääb kaitsealune Peningi mõisa
park (kaitseala, KLO1200389). Kaitsealale kehtib vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a määrus nr
64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Vastavalt nimetatud
määruse § 1 lg 2 on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt,
kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning
pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja
arendamise suunamisega.
EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus,
11.11.2019) andmetel leidub Peningi mõisa pargis (rekonstrueeritava maanteelõigu ääres)
nahkhiiri: veelendlane (Myotis daubentonii, KLO9100349), põhja-nahkhiir (Eptesicus
nilssonii, KLO9100350) ja suurkõrv (Plecotus auritus, KLO9100351). Rohkem kaitsealuseid
liike rekonstrueeritava maantee 100 m vööndisse ei jää. Järgmine kaitsealune liik asub
rekonstrueeritavast maanteelõigust umbes 1 km kaugusel ida pool. Tegemist on I
13
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
kaitsekategooria liigiga väike-konnakotkas (Aquila pomarina, KLO9114532) ning leiukohale
on moodustatud ka Peningi väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001369). Samuti jääb
maanteelõigust umbes 1 km kaugusele läänesuunda II kaitsekategooria liigi metsise (Tetrao
urogallus, KLO9122048) leiukoht.
Joonis 2.5. Kaitse- ja hoiualad ning kaitsealused liigid maanteelõigu lähialal. (aluskaart: Maa-amet,
2019 ja EELIS, 11.11.2019).
Lähim vääriselupaik (kuusikud ja kuuse segamets, VEP158093) jääb kavandatavast tegevusest
umbes 1,5 km kaugusele.
2.5. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad
Projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses asub neli muinsuskaitseobjekti (joonis 2.6):
• Kultusekivi (registri nr 18709, seisund hea);
• Asulakoht (registri nr 18699, seisund rahuldav);
• Kirikuase (registri nr 18668, seisund rahuldav);
• Asulakoht (registri nr 18667, seisund rahuldav).
Projekteeritav maanteelõigu ääres asub viis pärandkultuuriobjekti (joonis 2.5):
• Peningi mõis (objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%);
• Peningi koolimaja (objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%);
14
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
• Peningi vallamaja (objekt on hästi säilinud);
• Mälestuskivi Gustav Ernesaksa sünnikohas (objekt on hästi säilinud);
• Perila veskikoht (objekti ei ole säilinud).
Joonis 2.6 Muinsuskaitse (tähistatud sinisega)- ja pärandkultuuriobjektid (punasega) rekonstrueeritava
maanteelõigu (tähistatud mustaga) lähipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2019).
15
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
3. Hinnang tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju olulisusele
Järgnevates peatükkides käsitletakse mõjutatava keskkonna ning kavandatava tegevusega
vahelisi seoseid ning kaasuvaid olulisi keskkonnamõjusid.
KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks
KeHJS § 61 lg 5). Määruse § 4 alusel, tuleb eelhinnangus hinnata, kas kavandataval tegevusel
võib olla otsene või kaudne oluline keskkonnamõju, arvestades:
1) mõju suurust;
2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus;
3) mõju ilmnemise tõenäosust;
4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;
5) mõju piiriülesust;
6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate
tegevustega;
8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi.
Lisaks eelnevale tuleb hinnangu andmisel lähtuda mõjutatava keskkonna vastupanuvõimest,
loodusvarade kättesaadavusest, kvaliteedist ja taastumisvõimest ning inimeste (elanikkonna)
heaolu ja tervist puudutavatest aspektidest.
Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu ei ole ette näha (riigi)piiriülese
keskkonnamõju esinemist.
3.1. Mõju elustikule, sh kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja
kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele) ja
liikidele
Kõrvalmaantee 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimisel asub lähim
kaitsealune objekt (kaitseala Peningi mõisa park, sh nahkhiirte leiukoht) teelõigu ääres. Peningi
mõisa pargi kaitseala piir ulatub katastriüksusele 65101:003:0349, mille sihtotstarve on
transpordimaa. Peamiselt jääb kavandatav tegevus kaitseala piiridest välja, v.a kahe maha sõidu
rekonstrueerimine (vt joonis 3.1). Tegemist on olemasolevate maha sõitudega ning vastavalt
kavandatud tegevusel jääb rekonstrueeritavate maha sõitude asfaltkate Peningi mõisa pargi
piirist välja. Peningi mõisa pargi alale jääb tugipeenar ehk asfaltkatte ning haljastatud ala
vaheline ala. Vastavalt olemasolevale olukorrale jääb ka praegu tugipeenar Peningi mõisa pargi
alale. Võrreldes olemasoleva olukorraga läheb tee osaliselt ka kitsamaks, näiteks Peningi
mõisakompleksi tee ääres oleva hoone juurest. Seega Peningi mõisa pargi kaitse-eesmärke
(ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt,
esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste
kujunduselementide säilitamine) ei kahjustata.
16
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 3.1. 11310 Aruvalla-Jägala km Perila-Tõhelgi lõigu Peningi pargi äärne lõik (aluskaart: Maa-
amet, 2019).
Peningi mõisa pargi territooriumit kasutavad eeldatavalt elupaigaks ja toitumiskohaks
nahkhiired. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017) alusel nahkhiirte
peamisteks ohuteguriteks nii suviste elupaikade kui ka talvituspaikade hävimine ja kvaliteedi
langus, hukkumine tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürgid kui ka looduslikud
mõjutegurid. Eestis kasutavad nahkhiired talvitumiseks peamiselt mitmesuguseid maa-aluseid
ruume, mis on kaitstud (tugevate) miinuskraadide eest. Lisaks maa-alustele talvituspaikadele
võivad osad loomad talvitumiseks kasutada ka maapealseid talvituspaikasid, kuid neist on
Eestis vähe teada (Masing, Keppart & Lutsar 2008). Rekonstrueerimistööde piirkonna vahetus
läheduses võivad talvituspaigaks olla näiteks Peningi mõisakompleksis asuvad hooned.
Suvisteks varjepaikadeks on majade katusealused, seinapraod, pööningud ning puuõõnsused ja
müürilõhed.
Kavandatava tegevuse käigus rekonstrueeritakse maanteelõik, mis asub kaitsealuste liikide
leiukohast ligikaudu 80 m kaugusel ning ei kavandata tegevusi, mis ohustaksid nimetatud
liikide hävimist. Kuna tegemist on olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, siis ei rajata ka
uusi häiringuid põhjustavaid objekte ega likvideerita olemasolevaid puid või hooneid.
17
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Juhul, kui Peningi mõisa pargiga piirnevale alale rajatakse maantee valgustus, siis võib see
põhjustada nahkhiirtele häiringuid. Et nahkhiiri võimalikult vähe häirida, on soovitav Peningi
mõisa pargiga piirneval alal maantee valgustuse rajamise korral kasutada madalaid valgusteid.
Peningi mõisa pargi valitseja on Keskkonnaamet. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a
määrusele nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ § 7 lg 2 kohaselt
on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud mh nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa
andmine. Seega on vajalik taotleda Keskkonnaametilt nõusolekut nimetatud teelõigu
rekonstrueerimiseks Peningi mõisa pargi piirkonnas.
Lähim Natura 2000 ala (2,4 km kaugusel) ning teised kaitsealused liigid paiknevad
rekonstrueeritavast maanteest enam kui 100 m kaugusel ning neile mõju puudub.
Vastavalt eelpool toodud informatsioonile ning asjaolule, et tegemist on olemasoleva
maanteelõigu, olemasolevate ristmike ja maha sõitude rekonstrueerimisega, mõju kaitsealustele
loodusobjektidele puudub.
3.2. Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele)
Peatüki 2.2 alusel piirneb olemasoleva maantee vaadeldav lõik osaliselt
maaparandussüsteemiga kaetud aladega. Ehitustegevuse käigus tuleb vältida
maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures projekteerimise käigus
vajadusel ette süsteemide ümberehitamist.
Teedelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem orgaanilisi
ühendeid (naftaproduktid jm), raskmetalle, jäätõrjeaineid ja toiteaineid. Seejuures sõltub
sademevee koostis peamiselt liiklussagedusest. AS Maves poolt 2013. a koostatud uuringu
„Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring“ alusel tuleb liiklusega
kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000
autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas.
Vaadeldava maanteelõigu liiklussagedus oli 2018. a 1231 a/ööp. Kuigi perspektiivis võib
eeldada liiklussageduse teatavat kasvu, jäävad liiklussagedused eelduslikult ka perspektiivis
tunduvalt madalamaks eelnimetatud AS Maves (2013) uuringu tulemusel sademevee
puhastamisvajaduse rajamist soovitanud liiklussagedustest.
Maanteelt ei juhita sademevett otse Kaunissaare-Patika kanalisse või Silmsi ojja. Kogu
rekonstrueeritava lõigu ulatuses rajatakse kuivenduskraave umbes 1 km ulatuses, antud
kohtades kogutakse sademevesi teetammi kuivenduskraavi, mis omakorda seotakse kohaliku
maaparandussüsteemiga. Maaparandussüsteemiga seotud töödeks väljastab
Põllumajandusamet projekteerimistingimused. Muul juhul valgub sademevesi pinnasesse.
Pikim kuivenduskraav asub Sanderkopi maaparandussüsteemi juures asuval lõigul (joonis 2.1).
Seega ühendatakse eeldatavasi kuivenduskraav Sanderkopi maaparandussüsteemi eesvooluga
ehk Kalesi kraaviga. Silmsi oja on riigi poolt korrashoitavate ühiseesvool, kuid antud
maanteelõigus ei ole kuivenduskraave kavandatud ning sademevesi hajub pinnasesse.
Arvestades kõike eelnevat, siis ei ole ette näha mõju pinnaveele. Samas tuleb teetöödel jälgida,
et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks jõgede/kraavide ääres.
Maardlatele ei ole projektiga kavandatud tegevustega olulist ebasoodsat mõju ette näha,
kuivõrd tegemist on olemasoleva maanteelõigu rekonstrueerimisega.
18
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Rekonstrueeritava teelõigu 50 m raadiusesse jääb viis puurkaevu (toodud ptk 2.2). Kavandatava
tegevuse alale ulatub puurkaevu 21638 sanitaarkaitseala umbes 3 m ulatuses). Puurkaev jääb
kavandatud tegevusest umbes 47 m kaugusele. Puurkaevu sanitaarkaitsealale on kavandatud
kraav. Puurkaev on 20 m sügavune, seega kraavi rajamine ning kavandatav tegevus ei mõjuta
puurkaevu veevarustust ning veekvaliteeti.
Kokkuvõtvalt ei ole olulise ebasoodsa mõju ilmnemist veekeskkonnale (sh põhjaveele),
pinnasele ja maardlatele ette näha. Seejuures tuleb arvestada leevendavate meetmetega (vt ptk
Kokkuvõte ja meetmed mõjude minimeerimiseks).
3.3. Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud
Liiklusmüra normeerimise aluseks on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, mille
kohaselt rakendub vaadeldava lõigu puhul maanteele lähimate majapidamiste juures II
kategooria ala (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-
alad, rohealad) müra piirväärtus päevasel ajal 60 dB (maanteepoolsel küljel 65 dB) ja öisel ajal
55 dB (maanteepoolsel küljel 60 dB). Lähimad elamud jäävad rekonstrueeritava maanteelõigu
äärde.
Kavandatava tegevusega on seotud kahte liiki müraallikaid. Esiteks ehitusperioodil kaasnev
müra, teiseks automüra, mille allikaid on kaks: mootor (heitgaaside väljalaskesüsteem) ja
rataste veeremisel teepinnal tekkiv müra. Kumb on suurem, sõltub liiklusvahendi kiirusest ja
teekatte materjalist. Mootorimüra kiirusest eriti ei sõltu, küll aga suureneb kiirusega rattamüra.
Sõiduautodel alates 50 km/h ja raskeveokitel alates 70 km/h on rattamüra peamine (Alkranel
OÜ, 2009). Rekonstrueeritava maanteelõigu kiirusepiirangud on toodud joonisel 3.2.
19
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Joonis 3.2 Kiirusepiirangud rekonstrueeritaval maanteelõigul. Punane 50 km/h, kollane – 70 km/h, ja
roheline – 90 km/h (allikas: Maa-amet, 2019).
Peamiselt jääb rekonstrueeritava maanteelõigu äärde elamuid Peningi külas, kus on kehtestatud
kiiruspiirang on 50 km/h. Seega on rattamüra mõju tee ääres olevatele elamutele väiksem,
kuivõrd rattamüra on peamine alates sõidukiirusest 50 km/h (sõiduautode puhul).
Maanteede rekonstrueerimise järgselt võib olemasolev müraolukord muutuda ebasoodsamaks,
kui maantee rekonstrueerimise järgselt kasvab oluliselt liiklussagedus või kui tõstetakse lubatud
sõidukiirust või kui toimub maantee tõstmine pikiprofiilis kõrgemale võrreldes olemasoleva
olukorraga. Kõige olulisem müraolukorra mõjutaja on maanteelõigu liiklussagedus.
Kavandav tegevus liiklussagedust otseselt ei suurenda, samuti ei ole kavas piirkiiruse tõstmine
(projekteeritaval maanteelõigul on valdavas osas kiirusepiiranguks 90 km/h, lõikudes, kus
teeäärde jäävad elamud on kehtestatud kiirusepiirangud (joonis 3.2). Maantee
rekonstrueerimise projektkiiruseks on samuti ette nähtud 90 km/h) ega kavandata olulisi
muudatusi maantee pikiprofiilis. Rekonstrueerimise järgselt teest lähtuvad negatiivseid mõjud
pigem vähenevad, sest teekatte uuendamine muudab liiklemist sujuvamaks. Siledam ja tasasem
teekate ning sujuvam liiklus on peamine müra leevendav tegur, kuna siledam teekate vähendab
rataste veeremisel teepinnal tekkivat müra.
Tulenevalt väikesest liiklussagedusest teel (1231 sõidukit ööpäevas) ei ole põhjust eeldada
ülenormatiivsete müratasemete avaldumist tee lähialal. Seega olulise mõju eeldus müra osas
puudub.
20
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Kavandatava tegevuse elluviimine vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket, kuna
paraneb teekate ja konstruktsioon. Liiklusest tingitud vibratsiooni mõjutab eeskätt teekatte
konarlus. Kui sõiduki telg tee konarluste tõttu rohkem rapub ja hüpleb, siis annab iga taoline
telje hüpe tee aluspinnale löögi, mis põhjustab pinnase vibreerimist. Üldjuhul vibratsioon
väheneb teest kaugenemisega (Hunaidi, 2000). Seega maanteelõigu rekonstrueerimine ja
teekatte uuendamine vähendab liiklusest tulenevat vibratsiooni ja vibratsiooni osas puudub
olulise ebasoodsa mõju eeldus.
Ehitustöödest põhjustatud vibratsiooni võivad tingida eelkõige katte freesimistööd, aluspinnase
tihendamine jms. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis
hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav.
Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi,
2000). Sellisel tasemel vibratsiooni kavandatava ehitustegevuse käigus ette näha ei ole. Samuti
on ehitustegevuse käigus põhjustatav vibratsioon lühiajaline ning ajutine. Seega olulist mõju
vibratsiooni osas ette näha ei ole.
3.4. Mõju õhukvaliteedile ja kliimale
Õhusaaste koormus võib omada ebasoodsat mõju inimeste heaolule ja tervisele, kui ületatakse
piirväärtusi.
Liiklussageduse, sõidutee seisukorra ning mootorsõidukite ja nende tehniliste näitajatega on
seotud sõidutee poolt avaldatav õhusaaste koormus. Liiklusest pärinevateks primaarseteks
saasteaineteks on CO, NOx ja PM10 (ka PM2,5, sest mootorist pärit heitmete põlemisosakesed
jäävad diameetrilt tavaliselt alla 2,5 μm). Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes
kontsentratsioonides piirdub reeglina tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete
asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole.
Aruande Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine (Kobras AS, 2009) raames teostati olemasoleva liiklussageduse (olenevalt lõigust
3580 - 7350 sõidukit/ööp) ja hinnangulise perspektiivse liiklussageduse juures aastaks 2035
õhusaaste modelleerimine. Liikluse poolt tekitatud õhusaaste hindamisel võeti aluseks
keskkonnaministri määrus nr 115 Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja
saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning
saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Tulemused näitasid, et ühegi modelleeritud saasteaine
(PM10, CO, NOx, NO2 ja SO2 ja benseen) osas piirväärtuse ületamist projektialal ei toimunud,
suurimad kontsentratsioonid ja ületamiste arv oli kaugel allpool piirväärtusi. Käesoleval hetkel
reguleerib õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75
Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid. Kehtiv määrus eelpool nimetatud saasteainete piirväärtusi muutnud ei ole.
Seega lähtudes käesoleva eelhinnanguga hõlmatava lõigu oluliselt väiksemast
liiklussagedusest, ei ole olulisi mõjusid õhukvaliteedile kavandatava tegevuse elluviimisel ette
näha.
Kui sõidutee seisukord on laitmatu ning liikluskorraldus soosib head liiklussujuvust, siis
vähenevad ka sõidukite poolt õhku paisatavate heitgaaside kogused. Seega mõjub maanteelõigu
rekonstrueerimine ka õhukvaliteedile pigem positiivselt ja olulise ebasoodsa mõju eeldused
puuduvad.
21
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
3.5. Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväärtusega aladele
Ehitustööde ajal seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise ajal
vältimatud nagu näiteks liikluskorralduslikud muudatused. Antud mõju on lühiajaline ning
ajutine, seega võib pidada seda väheoluliseks.
Maastikuilmele avaldatakse mõju ehitustegevuse käigus. Ehitustööd ei too maastikuilmele
kaasa mõjutusi, mis võiks olla kestva ning pöördumatu iseloomuga. Kuna tegemist on
olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, siis maakasutusele ja maastikule tegevuse
realiseerimisel mõjud puuduvad.
Projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses asub kaks kultuurimälestist (asulakohad),
tegemist on olemasoleva maanteelõigu rekonstrueerimisega ning ei kavandata tegevusi
asulakohtades. Seega mõjud kultuurimälestistele puuduvad. Oluline on siiski
rekonstrueerimistöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsiks tulekul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit.
Projekteeritav maanteelõigu äärde jääb ka pärandkultuuriobjekte, kuid tegevust objektide
piirkonnas ei toimu. Tegemist on olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, seega ei ole ette
näha mõjusid pärandkultuuriobjekti säilimisele.
3.6. Mõju märgaladele
Mõju märgaladele puudub, sest kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu märgalasid.
3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ning elanikkonnale
Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada maanteega seotud müra, vibratsiooni ja õhukvaliteet.
Antud teemasid on käsitletud eeltoodud peatükkides. Kuivõrd ebasoodsaid mõjusid müra,
vibratsiooni ja õhusaaste osas ei ole ette näha, siis ei ole ette näha ka vastavate valdkondade
ebasoodsaid mõjusid inimeste heaolule ja tervisele.
Vastavalt peatükile 1 on kavandatava tegevuse eesmärk tõsta vaadeldava lõigu üldist
liiklusohutust. Liiklusohutuse suurendamist võib pidada inimeste heaolu ja tervise seisukohast
soodsaks ehk positiivseks mõjuks.
Kuna kavandatava tegevusega ei muudeta olulisel määral senist liikluskorraldust, siis olulisi
muutusi piirkonna inimeste igapäevaliikumistele pikas perspektiivis maantee remont kaasa ei
too. Küll aga kaasnevad liikumispiirangud remont- ja ehitustööde ajal. Antud piirangud on
ajutised ning nendega ei kaasne ebasoodsaid mõjusid inimeste heaolule ja tervisele.
3.9. Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld ja maavarad),
jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele
tegevustele ja mõjude kumulatiivsus)
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid seoses, soojuse, kiirguse,
valgusreostuse või lõhnaga.
22
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Ehitustööde käigus kasutatakse looduslikke ressursse. Loodusvarasid kasutatakse vajalikul
määral ning sellisel moel ja mahus, mis ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju. Tööde teostamisel
kasutatavad seadmed vastavad standarditele ning nende energiakulu on optimaalne.
Rekonstrueerimistööde käigus tekib ehitusjäätmeid, mille koguseid on raske prognoosida.
Ehitusperioodil tekkivad erinevad ehitusjäätmed tuleb kohapeal sortida ja vastavalt materjalile
kas taaskasutada või üle anda jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel
käitlemisel jäätmetekkel oluline mõju puudub.
Õnnetuste risk on vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha
olulist mõju keskkonnale. Maantee rekonstrueerimise järgselt väheneb õnnetuste risk liikluses,
kuna parandatakse liiklusohutust.
Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt faktoreid, mis on kumuleeruva mõjuga teistele
praegustele ja planeeritavatele tegevustele Seega muud võimalikud koosmõjud teiste sarnaste
tegevustega puuduvad, kuna muid olulisi sarnaseid tegevusi teadaolevalt piirkonnas ei toimu.
23
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Kokkuvõte ja meetmed mõjude minimeerimiseks
Keskkonnamõju eelhinnangu (KMHEH) objektiks oli riigimaantee nr 11310 Aruvalla – Jägala
km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu eesmärgiks
oli selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda olulisi ebasoodsaid
keskkonnamõjusid ning kas on vajalik algatada täiemahuline keskkonnamõju hindamine.
Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade
kavandatavast tegevusest ning analüüsiti kaasuvaid võimalikke mõjusid ja nende olulisust
vastavalt eelhinnangule sätestatud nõuetele. KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe
sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu
sisu täpsustatud nõuded (aluseks KeHJS § 61 lg 5).
Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks elustikku,
üldist keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Tegevusega ei kaasne
vibratsiooni, kiirguse, valguse ega soojuse reostust, ega mõju maakasutusele, märgaladele või
maavaradele. Piiriülene mõju puudub.
Tegevusega ei kaasne olulisi mõjusid pinna- ja põhjaveele või pinnasele, õhukvaliteedi
muutustele, mürale või inimeste tervisele või heaolule. Oluline ebasoodne mõju õnnetuste
riskide suurenemise osas puudub. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel puudub jäätmetekkel
oluline keskkonnamõju.
Lähtudes ptk 1 ja ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist, ei näe
eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja
läbiviimiseks KeHJS alusel. Siiski on projekti teostamisel oluline lähtuda alljärgnevatest
tingimustest:
• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida maaparandussüsteemide toimimise halvendamist,
nähes seejuures projekteerimise käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist.
• Teetöödel jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks
jõgede/kraavide ääres.
• Rekonstrueerimistöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsiks tulekul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest
Muinsuskaitseametit.
• Et nahkhiiri võimalikult vähe häirida, on soovitav Peningi mõisa pargiga piirneval alal
maantee valgustuse rajamise korral kasutada madalaid valgusteid.
Vastavalt seadusandlusele, tehnilisele kirjeldusele ning objekti eripäradele (nt kaitsealused
objektid) tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada erinevate asutustega. Riigiteele (sh
kõrvalmaanteele) väljastab projekteerimistingimused Maanteeamet projekteerimistingimuste
menetluse järgselt. Alljärgnevas tabelis on toodud tingimused projekti koostamiseks ning
ehitustegevuseks.
Tabelis 4.1 Tingimused kavandatavaks tegevuseks.
Teema Vajalikud tingimused/kooskõlastused Asutus
Projekteerimiseks Ehitamiseks
Peningi Kooskõlastada Kooskõlastada ehitusluba - Keskkonnaamet
mõisa park projekteerimistingimused – alus alus Kaitsealuste parkide,
Kaitsealuste parkide,
24
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
arboreetumite ja puistute kaitse- arboreetumite ja puistute
eeskiri § 7 lg 2. kaitse-eeskiri § 7 lg 2.
Asulakoht nr Väljastab eritingimused – alus Kooskõlastada põhiprojekt, Muinsuskaitse-
18667 Muinsuskaitseseadus § 61 lg 4 ehitusluba – alus amet
Muinsuskaitseseadus § 58. lg
1
Maaparandus Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt, Põllumajandus-
süsteemid projekteerimistingimused – alus ehitusluba – alus amet
Maaparandusseadus § 52 lg 1. Maaparandusseadus § 50 lg
1.
Elektriliinid Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt - Elektrilevi OÜ
projekteerimistingimused – alus alus rekonstrueeritava lõigu
rekonstrueeritava lõigu põhiprojekti tehniline
põhiprojekti tehniline kirjeldus. kirjeldus.
Sideehitis Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt - Telia Eesti AS
projekteerimistingimused - alus alus rekonstrueeritava lõigu
rekonstrueeritava lõigu põhiprojekti tehniline
põhiprojekti tehniline kirjeldus. kirjeldus.
Väljastab Kooskõlastada põhiprojekt - Raasiku
projekteerimistingimused (nt alus rekonstrueeritava lõigu Vallavalitsus
bussipeatused) - alus põhiprojekti tehniline
rekonstrueeritava lõigu kirjeldus.
põhiprojekti tehniline kirjeldus.
25
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Olulisemad kasutatud allikad
✓ Alkranel OÜ, 2009. Tikmani maaüksusele (51301:013:0018) ja selle lähialale jõudva
liiklusmüra modelleerimine.
✓ EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur,
11.11.2019);
✓ Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001. Eesti põhjaveekaitstuse kaart 1:400 000;
✓ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2013. Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis;
✓ Hunadi, O., 2000. Traffic Vibrations in Buildings;
✓ Kobras AS, 2009. Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste
keskkonnamõju hindamine;
✓ Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh
Natura-eelhindamine;
✓ Maa-ameti kaardirakendus, 2019;
✓ Raasiku valla üldplaneering (2005);
✓ Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 2018).
✓ AS Maves, 2013. Uuringu „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise
puhastamise uuring“.
26
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. OÜ Alkranel, 2019
Lugupeetud menetlusosaline
31.12.2020 nr 15-1/20-0109/60061-1
Riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-
17,80 Perila-Tõhelgi lõigu
rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse
kaasamine
Maanteeamet algatas ehitusloa menetluse riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-
Tõhelgi lõigu rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt projektile
„Riigitee nr 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti
koostamine“ (töö nr 002-19).
Projekti eesmärk on olemasoleva maantee Perila-Tõehelgi (km 11,60-17,80) vahelise lõigu
rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmiseks ning katendi kandevõime
parandamiseks. Projektiga kavandatakse tee muldkeha remont, uue asfaltbetoonkattega katendi
ehitamine, olemasolevate bussipeatuste, mahasõitude, ristmike ja vete äravoolusüsteemide
korrastamine ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine.
Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/eJKFN9MHwu4cPLt
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks
ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 15.01.2021 e-posti aadressil
[email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna
projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post mä
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Viiklepp
projektijuht
projekteerimise talitus
Lisa. Riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise
ehitusloa eelnõu
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee ehitusloa andmine Riigitee 11310 Aruvalla Jägala km 11,60-
17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine
Maanteeamet algatas pp.kk.2020.aastal ehitusloa andmise menetluse riigitee 11310 Aruvalla–
Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS)
§ 101 lõike 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-
Tõhelgi lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 65101:003:0349) Harju
maakonnas Raasiku vallas.
Maanteeameti 23.03.2020 korraldusega nr 1 3/20/042 on antud projekteerimistingimused riigitee
11310 Aruvalla Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamiseks.
Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt Tuulekaru OÜ tööle nr 002-19 „Riigitee nr 11310
Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti koostamine“. Projekti
asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 12.06.2021 nähtavad lingilt:
https://pilv.mkm.ee/s/eJKFN9MHwu4cPLt
Projekti eesmärk on olemasoleva maantee Perila-Tõehelgi (km 11,60-17,80) vahelise lõigu
rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmiseks ning katendi kandevõime
parandamiseks. Projektiga kavandatakse tee muldkeha remont, uue asfaltbetoonkattega katendi
ehitamine, olemasolevate bussipeatuste, mahasõitude, ristmike ja vete äravoolusüsteemide
korrastamine ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine.
2. MENETLUSE KÄIK
Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse.
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub
Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
§ 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Käesoleva kavandatava tegevuse projekteerimistingimuste menetluses on keskkonnamõju
hindamine jäetud algatamata Maanteeameti 23.03.2020. a otsusega nr 1 3/20/042. KeHJS § 11
2
lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on
otsustaja sama paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta
samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise
algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole
olulisel määral muutunud.
Projektiga ei olnud võimalik tagada Maanteeameti 23.03.2020. a otsuses nr 1 3/20/042 nõuet 2.2
- et nahkhiiri võimalikult vähe häirida, on soovitav Peningi mõisa pargiga piirneval alal maantee
valgustuse projekteerimise korral kasutada madalaid valgusteid. Projektis ei saa nõuet kasutada,
sest poste ei vahetata. Peningi asula vahel on tegemist KOVile kuuluva valgustusega ning nende
soov oli valgustuse ühtlustamine (osad uued lambid, osad vanad). Projektiga nähti ette minimaalset
muutust ehk siis vahetatakse välja ainult enamus valgustite laternad ja osadel ka konsoolid.
Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel.
Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule,
kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei
soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada.
Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest
keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45
lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning
Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise
teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel
puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu
rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.
3
2. Jätta algatamata „Riigitee nr 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu
põhiprojekti koostamine“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud
põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega
esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne
olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ja puudub vajadus viia
läbi keskkonnauuringuid.
4. Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki käesoleva korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti Põhja
teehoiu osakond.
6. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud
asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel.
5. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisad: 1. 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi rekonstrueerimise tee ehitusluba
2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel
3. KMH eelhinnang
Maanteeameti korralduse „Ehitusloa
andmine Riigitee nr 11310 Aruvalla–
Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi
lõigu rekonstrueerimiseks“
Lisa nr 1
TEE EHITUSLUBA
☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 15-1/20-0109/60061-1
Tee ehitusloa andmise kuupäev 31.12.2020
Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn
Ametniku nimi Andres Urm
Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
a) Ehitustegevuse käigus tuleb vältida maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes
seejuures projekteerimise käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist.
b) Teetöödel jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks jõgede/kraavide
ääres.
c) Rekonstrueerimistöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsiks tulekul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-
17,80 Perila-Tõhelgi lõigu
rekonstrueerimiseks
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Tuulekaru OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12310533
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Hiireotsa tee 1, Viimsi vald,
74009 Harjumaa
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 502 5245
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11310 Aruvalla–Jägala km
11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu
põhiprojekti koostamine
2.7 Tee ehitusprojekti number TÖÖ nr: 002-19
(allkirjastatud digitaalselt)
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee ehitusloa andmine Riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimiseks“
lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas
1 Muinsuskaitseamet Põhjendus:
Otsus:
2 Põllumajandusamet Põhjendus:
Otsus:
3 Keskkonnaamet
4 Terviseamet
5 Raasiku Vallavalitsus
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
nr osas
1 Raasiku Vallavalitsus Põhjendus:
Otsus:
2 Maa amet
1
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee ehitusloa andmine Riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimiseks“
lisa 2
3 Telia Eesti AS
4 Elektrilevi OÜ
5 Raven OÜ
6 Elering AS
7 AS Tallinna Vesi
8 MTÜ Põhja
Ühistranspordikeskus
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
nr tunnus esitatud arvamuse osas
1 Põhjendus:
Sauepõllu 65101:001:0484
Otsus:
2 Rehepapi 65101:003:0298
3 11310 Aruvalla-
65101:003:0349
Jägala tee
4 Tõhelgi 65101:003:0931
5 Kuuse 65101:003:2710
6 Võilille 65101:003:0225
7 Pargi tänav 65101:003:0897
8 Vihmaussi 65101:003:0258
9 Raasiku tee 12 65101:003:0172
10 Raasiku tee 10 65101:003:1780
11 Raasiku tee 8 65101:003:0106
12 Raasiku tee 6 65101:003:2290
13 Raasiku tee 4b 65101:003:0915
14 Pargi tee 65101:003:0786
15 Ilumaa 65101:003:0495
2
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee ehitusloa andmine Riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimiseks“
lisa 2
16 Peningi mõis 65101:003:0467
17 Parkimisplatsi tee 65101:003:0898
18 Masina 65101:003:1002
19 Salve tee 65101:003:0903
20 Saha 65101:003:0998
21 Latri tee 65101:003:0901
22 Mustu 65101:003:1001
23 Mustlepa 65101:003:0177
24 Sanglepa 65101:003:0637
25 Linamäe 65101:003:0402
26 Uus-Linamäe 65101:003:0401
27 Välimäe 65101:003:0528
28 Sillaotsa 65101:003:2130
29 Saialille 65101:003:0247
30 Võsavillemi 65101:004:0129
31 Koplimäe 65101:004:0125
32 Aksiimi 65101:004:0470
33 Nadeli 65101:004:0480
34 Murulase 65101:004:0141
35 Vesiveski 65101:004:0013
36 Kruusila 65101:004:0019
37 Rätla tee 65101:004:0387
38 Võsa 65101:004:0379
39 Jägala-Pirita kanal 65103:001:0002
40 Kallama 65101:004:0232
41 Soisalu 65101:004:0198
42 Killo tee 65101:004:0354
43 Kiili 65101:004:0398
44 Kreegi 65101:004:0250
45 Külakeskuse tee 65101:004:0351
46 Susimurru tee 65101:001:0347
3
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee ehitusloa andmine Riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimiseks“
lisa 2
47 Ernesaksa tee 8 65101:001:0346
48 Jägala-Pirita kanal 65103:001:0001
49 Lepa 65101:004:0381
50 Mätliku tee 65101:001:0158
51 Hallika 65101:004:0022
52 Sügavloo 65101:004:0209
53 Vesiveski 65101:004:0014
54 Perila-Karjamõisa
65101:004:0369
tee lõik 1
55 Tahemaa 65101:004:0117
56 Vesiveski 65101:004:0008
57 Pärniku 65101:004:0167
58 Hiireuru 65101:004:0128
59 Paunküla
65101:004:0384
metskond 11
60 Tatramäe 65101:003:0249
61 Kaasiku 65101:003:2200
62 Linamäe 65101:003:0404
63 Linamäe 65101:003:0403
64 Tedre-Meki 65101:003:0259
65 Kingu 65101:003:1840
66 Vesiroti 65101:003:0253
67 Hiire 65101:003:0674
67 Peningi-Kalesi tee
65101:003:0909
lõik 1
68 Roosivälja 65101:003:0825
69 Raasiku tee 1 65101:003:1770
70 Raasiku tee 1a 65101:003:0043
71 Poe tänav 65101:003:0896
72 Poe tn 4 65101:003:0124
73 Vesiroosi tee 65101:003:0899
4
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee ehitusloa andmine Riigitee 11310 Aruvalla–Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimiseks“
lisa 2
74 Raasiku tee 3 65101:003:0082
75 Raasiku tee 5 65101:003:2690
76 Raasiku tee 7 65101:003:2150
77 Raasiku tee 9 65101:003:0205
78 Raasiku tee 11a 65101:003:0996
79 Raasiku tee 11 65101:003:0206
80 Raasiku tee 13 65101:003:0114
81 11300 Lagedi-
Aruküla-Peningi 65101:003:0397
tee
82 Pireti 65101:003:0305
83 Tõhelgi 65101:003:0932
84 Pirgu 65101:003:0326
85 Kullemäe tee 65101:001:0156
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva
jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu
kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus tunnus tunnus
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust
avaldada (EhS § 42 lg 9).
5