Ministeeriumid 1.06.2018 nr 8-1/18/2720
Riigikantselei
Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi
TAI strateegia) täitmise aruande aastatel 2016-2017 heakskiitmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Eelnõu.pdf;
2. TAI aruanne 2018.pdf;
3. Seletuskiri-TAI aruanne.pdf
Martin Eessalu
735 4061
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
29.05.2018
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja … juuni 2018 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine
Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016–2017
1. Võtta teadmiseks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–
2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016–2017.
2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi
veebilehel.
Jüri Ratas
peaminister Heiki Loot
riigisekretär
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016-20171
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad
tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti
kestmiseks ja arenguks.
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine
Eesti” (edaspidi TAI strateegia)2 rakendamine peab tagama Eesti TAI süsteemi koordineeritud
arendamise ja võimekuse tõusu, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite
kasutamise rakenduskavaga aastateks 2014-2020 (OP) ja muude riiklike tegevuskavadega.
Samuti peab rakendamine arvestama TAI strateegiaga külgnevate ja osaliselt kattuvate
valdkondade strateegiate ja arengukavadega (nt Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020).
Üldeesmärgi elluviimiseks on seatud neli strateegilist eesmärki:
(1) Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine;
(2) teadus- ja arendustegevus (TA) toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides;
(3) TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks;
(4) Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav.
1. Strateegia eesmärkide täitmine
Tabel 1. TAI strateegia üldised mõõdikud.
2017 2018 2019 2020
Näitaja 2012 2013 2014 2015 2016
tege-
siht Sihttase
lik
Teadus- ja
arendustegevuse Selgub
investeeringute tase 2,12 1,73 1,45 1,5 1,28 2,4 2,6 2,8 3,0
2018
1
SKPst ,
sh erasektori TA Selgub
1,24 0,84 0,65 0,72 0,68 1,4 1,6 1,8 2,0
kulutused SKPst (%). 2018
(Ettevõtete) tootlikkus
hõivatu kohta (% ELi Selgub
73,2 72,8 73,8 70,9 71,8 75,4 76,0 78,0 80
1 2018
keskmisest) .
1
Tulemusaruandes on kajastatud põhiliselt HTMi vastutusalas olevad meetmed ja tegevused. Teiste
ministeeriumite tegevuste ülevaade täiendatakse kooskõlastusringi käigus.
2
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“
heakskiitmine – Riigi Teataja III, 29.01.2014, 2.
1
Koht ELi
innovatsiooniliidu - 14 13 13 14 12 15 11 11 10
2
tulemustabelis .
1
Allikad: Eurostat, Statistikaamet
2
Allikas: Innovatsiooniliidu tulemustabel 2014;
1.1. Hetkeolukorra ja üldeesmärgi indikaatorite täitmise analüüs
TAI strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ 2014-2020 nägi ette, et teadus- ja arendustegevuse
rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse 1%le SKPst aastaks 2015 ja edaspidi
hoitakse seda sel tasemel. Samas senised riigieelarve seadused ning kehtiv
riigieelarvestrateegia ei ole olnud selle eesmärgiga kooskõlas (st tegelik rahastamise maht on
jäänud TAI strateegias seatud sihttasemele alla). Ametliku statistika järgi olid 2016.aastal
valitsussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele 0,63% SKP-st. Kuigi 2016 ja 2017
kinnitatud eelarved on olnud üle 0,8% SKP-st, sisaldavad need arvud teatud ulatuses kulutusi,
mis statistikas teadus- ja arendustegevuse alla ei loeta (varasemate aastate kogemus näitab, et
see summa on ca 15 mln eurot ehk 0,07% SKP-st). Näiteks lähevad mitmed TAI strateegia
rahastamiskava tegevused arvesse kõrghariduskulutustena (nt ASTRA meetmest EMTA saali
ehitamine, Sisekaitseakadeemia õppehoone, doktorikoolid, üliõpilaste mobiilsus jm). Samuti
on tõenäoline, et näiteks kõik planeeritud struktuuritoetused ei jõua samal aastal
väljamaksmiseni (st nad kajastuvad ametlikus statistikas viivitusega).
Eestis tehti 2016. aastal teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) kulutusi kokku 270,35 mln
euro eest, mis on 10,7% vähem kui aasta varem. TA kulutuste suhe SKP-sse oli 1,28%, mis
varasema aasta tasemega (1,50%) võrreldes langes märgatavalt (tabel 1; joon 1). EL keskmisele
TA intensiivsusele, mis on ligi 2% SKPst, jääme alla ja viimase nelja aastaga oleme liidu
keskmisest kaugenenud üsna palju. TA rahastamisest tuli ligi 38% riigieelarvest, 52%
ettevõtlussektorist ja 10% välismaa allikatest. Valitsemissektori kogukuludest moodustas
TA rahastamine ligi 1,19% (parimatel aastatel on see olnud üle 2%). Riigieelarve vahendusel
TA-le eraldatud raha sisaldab ka EL toetusi. Ettevõtlussektori TA kulutused olid 2016. aastal
139 miljonit eurot, millest 5% tuli riigieelarvest. Investeeringute osatähtsus ettevõtlussektori
TA kuludes oli madal, ulatudes vaid 13%-ni kogukuludest, mis on viimase viie aasta väikseim.
Ettevõtlussektori poolt finantseeritud teadus- ja arenduskulutused riiklikus ja
kõrgharidussektoris moodustasid 2016. aastal 6,3% riikliku ja kõrgharidussektori kulutustest,
see on kasvanud võrreldes 2015. aastaga (2015 – 4,6%).
Juhul kui trend jätkub, pole strateegia üldeesmärgi sihttasemete täitmine realistlik. Tänase
rahastamistaseme tingimustes on prognoositav TA investeeringute tase aastaks 2020 1,0-
1,5% SKPst. Prognoositav erasektori kulutuste TA tase on aastaks 2020 0,5% SKPst.
2
Joonis 1. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht %-na SKP-st. Allikas: Eurostat.
2,50
2,30
2,10
TA investeeringud
EU28
1,90
TA investeeringud
1,70 EE
1,50 TA investeeringud
erasektor EU 28
1,30
TA investeeringud
1,10 erasektor EE
0,90 TA avalik sektor
EU 28
0,70
TA avalik sektor
0,50 EE
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Teaduse senine rahastustase pole loonud piisavalt stabiilset keskkonda teadustöö pikaajaliseks
planeerimiseks ning pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Rahastamise langus võib viia ajude
väljavooluni ning eurotoetuste eest rajatud taristu alakasutuseni.
HTM on viimasel paaril aastal järk-järgult suurendanud teadusasutuste baasfinantseerimist.
2018. aastal on baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavaheline suhe 40/60. 50/50
eesmärgi täitmine eeldab lisaraha. TA põhilised instrumendid (uurimistoetused ning
baasfinantseerimine kokku), millest toimub jooksva teadustöö rahastamine, ei ole peale 2008.
a majandussurutisest tingitud eelarve vähendamist veel endisele reaalväärtuse tasemele
jõudnud. Kuna keskmine palk ja sellega seonduvalt ka teadlaste palk on viimastel aastatel
järjekindlalt tõusnud, on sellel olnud oma mõju teadusrahastuse põhiinstrumentide ostujõu
langusele (sama raha eest saab teha vähem teadus- ja arendustööd). Kui arvestame
inflatsiooniga, siis 2007. a püsihindades on põhiinstrumentide langus olnud ca 20%.
Reaalväärtuse langust on aidanud tasakaalustada 2016. ja 2017. aastal saavutatud
maksutuludest rahastatud HTM teaduseelarve osakaalu tõus.
Baasfinantseerimise tõus on olnud seotud ka tingimuste muutmisega ettevõtluskoostöö
stimuleerimiseks. Teadusasutuste baasfinantseerimise valemis suurendati 2017.a
ettevõtluslepingute ja välisrahastuse osakaalu (valemis rakendati ettevõtluslepingute jaoks
koefitsienti 2). Mida rohkem on tulu koostööst ettevõtlusega, seda rohkem saavad
teadusasutused baasfinantseerimist. Esimesi tulemusi võis näha juba 2016. aastal – kasvas nii
TA asutuste lepingute osakaal kui ka maht (2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 4,75 mln euro
võrra). Võib eeldada, et see kasvutendents jätkub ning baasfinantseerimise kaudu
ettevõtluskoostöö ja välisrahastuse hankimise stimuleerimine toimib
Eesti positsioon Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (European Innovation Scoreboard)
on langenud järsult alates 2014. aastast seoses investeeringute mahu vähenemisega. 2017. aasta
näitajaga on Eesti tabelis 15. positsioonil, nn mõõdukate innovaatorite rühmas koos nt
3
Portugali, Tšehhi ja Leeduga).3 Perioodil 2010-2016 on Eesti selles tabelis liikunud riikide
arvestuses tugevate ja mõõdukate innovaatorite piirimail. Lähtudes summaarsest innovatsiooni
indeksist, mille alusel riike reastatakse ning mis esitatakse osakaaluna EL keskmisest seisuga
2010, on Eesti näitaja mitmel aastal (nt 2013, 2015) olnud üle 91% EL keskmisest. 2016. aasta
kohta on tabelis Eesti koondindeksiks arvutatud 79,8%, mis on küll eelneva aastaga võrreldes
tuntav langus, ent erineb tuntavalt eelmistest trendidest ning on suure tõenäosusega seletatav
peamiselt metoodika muutusega.4, 5
Euroopa Komisjoni poolt väljastatav innovatsiooni tulemustabel vaatleb riikide tulemuslikkust
27 näitaja osas. Tulemusi vaadeldakse võrdluses sama näitaja EL keskmisega. 2017. aastal
avaldatud tabelis oli Eesti tulemus EL keskmisest kõrgem 8 näitaja puhul. Silmapaistvamad
Eesti koondindeksid on inimressursid (122,1% EL keskmisest) ning finants- ja tugimeetmed
(124,4% EL keskmisest). Ka on head näitajad koondindeksite põhjal innovatsioonisõbralik
keskkond (112,8% EL keskmisest); teadussüsteemi atraktiivsus (93,6% EL keskmisest); eriti
tõuseb esile rahvusvahelises koostöös ilmunud publikatsioonide hulk (Eesti näitaja 337,8% EL
keskmisest).6 Summaarse innovatsiooniindeksi langus on lisaks üldistele taustateguritele
(majanduslikud mõjud, teiste riikide areng) seotud ühelt poolt innovaatiliste ettevõtete ja
intellektuaalomandi näitajate vähenemisega aga teisalt ka oluliste metoodiliste muutustega.
Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmine on konkurentsivõime edendamisel üks peamisi ülesandeid
ning seda eriti olukorras, kus ettevõtete tootmiskulud on lähenemas arenenud riikide tasemele
(tabel 2). Võrdluses naaberriikidega, on Eesti tase ja areng pigem võrreldav Balti riikidega ning
jääb veel alla Soomele ja Rootsile. Eesti ettevõtete tootlikkus Euroopa liidu keskmisega
võrreldes on pigem kasvutrendis. Kuna nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv
on Eestis kiirelt suurenenud, võib eeldada, et hõive suurenemisest tulenev majanduskasv on
ammendumas. Edaspidi saab majanduskasvu veduriks olla kiirem tootlikkuse ja toodete
lisaväärtuse kasv, millele peaks eelnema investeeringute suurenemine. Hetkel on aga seis
selline, et viimasel paaril aastal on investeeringud olnud langustrendis. Kui globaalne
ebakindlus väheneb ja eksporditurud hakkavad taastumise märke näitama, on ka Eestis oodata
majanduskasvu kiirenemist. 2020. aastaks seatud sihttaseme (80%) saavutamine eeldab, et
ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta läheneb Euroopa Liidu keskmisele aastas keskmiselt umbes
2 protsendipunkti võrra.
Tabel 2. Ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta, osakaal ELi keskmisest. Allikas: Eurostat .
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
EL28 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0
Eesti 61,2 66,5 66,0 66,6 70,6 72,0 73,3 73,3 73,8 70,9 71,8
Läti 51,7 54,4 56,1 56,1 58,8 61,4 62,9 62,5 64,6 63,9 64,8
Leedu 57,7 62,0 65,0 61,2 67,2 71,3 73,0 74,1 74,6 73,3 72,1
Soome 111,7 115,5 115,9 113,4 112,6 112,5 109,5 108,3 107,2 107,1 107,9
Rootsi 116,5 119,1 118,2 116,2 116,7 116,2 116,2 114,0 113,3 114,2 113,8
Strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmist analüüsitakse meetmete tulemusaruandes (vt
allpool ptk 2.). Meetmete eesmärgid, tegevused ja struktuur tulenevad otseselt TAI strateegiast
3 European Innovation Scoreboard 2017. https://ec.europa.eu/growth/industry/innovation/facts-
figures/scoreboards_et
4 EIS 2017 Eesti raport vt http://ec.europa.eu/docsroom/documents/23917
5 2017. aasta innovatsiooni tulemustabeli ülesehitus, koostamise raamistik ja indikaatorid läbisid võrreldes varasemate
aastatega põhjaliku uuenduskuuri. Nt eemaldati senikehtinud 25 indikaatorite tabelist 3, uuendati/muudeti viit ning
lisati 5 (nt elukestev õpe, ettevõtete poolt pakutav IKT (täiend) koolitus oma töötajatele jm).
6 EIS 2017. Estonian profile. http://ec.europa.eu/docsroom/documents/23917
4
ning on koostatud selle järgi. Meetmete rahastamiskava tuleneb vastava aasta riigieelarve
seadusest ning riigi eelarvestrateegiast, kus on sätestatud valdkonna kululaed. Kuigi TAI
strateegia rahastamiskavas on kirjas, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja
kohalikust eelarvest tõstetakse 2015. aastaks 1%-le SKPst ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel,
siis riigieelarve seadus ning ka riigieelarve strateegia ei ole sellega veel kooskõlas (st tegelik
rahastamise maht jäi 2017. a TAI strateegias seatud sihttasemele alla). Meetmete elluviimisel
arvestatakse TAI strateegia sisulisi eesmärke ja tegevusi, kuid tegevuste mahu ja ulatuse juures
on võimalik tegutseda piirides, mida eelarvelised võimalused ette näevad. Seetõttu on iga
meetme juures kirjeldatud ka TAI strateegia eesmärkide täitmise prognoosi, sh mõnel juhul ei
ole TAI strateegias seatud sihttasemed olemasoleva ressursiga saavutatavad.
2. Ülevaade strateegia täitmisest meetmete lõikes
2.1. Meede 1: Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine
Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine. See on rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline ja nähtav ning katab põhilisi kõrgharidus- ja kultuurivaldkondi.
Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt. Taristu on nüüdisaegne. Teadlaste ja innovaatorite
järelkasv on kindlustatud. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär
on populaarne.
Indikaator 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 TAI strateegia
täitmise prognoos
sihttase
TAI: 213 208 239 253 290 290 300 300 300 Strateegia sihttaseme
Doktorikraadi täitmine ei ole
kaitsmiste arv tõenäoliselt realistlik,
õppeaastas kuna doktoranditoetus
on eraldiseisvalt
endiselt väheatraktiivne
ning vastuvõetavate
üliõpilaste, sh
doktorantide arv on
langenud. Prognoositav
tase 2020 on 200-250.
Strateegia eesmärgi
täitmine eeldab
lisavahendeid. Alates
2018 tõuseb
doktoranditoetus 50%
võrra, , mis peaks
looma eeldusi
doktoriõppe
tulemuslikkuse
paranemiseks, aga mis
eraldiseisvalt ei ole veel
piisav TAI strateegia
eesmärgi
saavutamiseks..
TAI: 10% 7,4% 8,0% selgub selgub 10,0% 10,5% 11% 11% 11% Strateegia sihttaseme
maailmas 2018 2019 täitmine ei ole praeguse
enamtsiteeritud rahastamiskavaga
teadusartikli realistlik, kuna avaliku
hulka kuuluvate sektori investeeringud
Eesti on vähenenud
ja kaugenenud TAI
5
kõrgetasemeliste eesmärkidest.
artiklite osakaal Strateegia eesmärgi
täitmine eeldab
lisavahendeid.
TAI: 1562 1511 1753 selgub 1 550 1 580 1600 1600 1600 Täitmine pigem ületab
Kõrgetasemeliste 2018 prognoosi.
artiklite arv
miljoni elaniku
kohta*
Tabel 3. TAI strateegia meetme 1 indikaatorite täitmine aastatel 2014-2017 ja sihttasemed.
*Allikad: EUROSTAT, Thomson Reuters Web of Science
Kõrgel tasemel haridusliku ja kultuurilise keskkonna hoidmiseks ning Eestile
asukohakonkurentsis ihaldusväärsema positsiooni kujundamiseks on vaja suurendada TA
konkurentsivõimet ning tagada põhilisi valdkondi kattev mitmekesisus. Selleks tuleb hoida
teaduskorralduses teaduse rahastamise kvaliteedipõhisust, arendada teadustööks atraktiivset
keskkonda ning toetada kõrgkoolide ja teadusasutuste autonoomiat ja spetsialiseerumist. Tuleb
eelistada investeeringuid inimvara arengusse, teha jõupingutusi akadeemilise järelkasvu
tagamiseks ning teadlaste ja inseneride arvu suurendamiseks erasektoris, kaasates selleks
andekaid noori nii Eestist kui ka välismaalt. Tuleb lihtsustada ja vähendada ELi tõukefondide
meetmete bürokraatiat ning vähendada meetmete arvu.
Kui 2014.a detsembris kinnitati struktuuritoetuste rakenduskava ja 2015.a koostati ja kinnitati
enamus kõik toetuse andmise tingimustest, 2016.a oli suurte investeerimisotsuste ja
rahastusotsuste tegemise aasta, siis 2017. aastal asuti neid otsuseid ellu viima. Nende
hulgas mahukamad olid institutsionaalne arendusprogramm teadusasutustele ja kõrgkoolidele
(ASTRA), teaduse tippkeskuste toetamine ning riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri
investeeringute kava.
Üle mitme aasta otsustati riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia koostamisel suurendada
teaduse põhirahastamist. 2016. aastal tõusis teaduse rahastamine 5 mln euro võrra, 2016.a
RES-is lepiti kokku teaduse põhirahastuse tõus alates 2017.a riigieelarvest 8 mln euro võrra.
See polnud küll piisav TAI strateegias seatud teaduse rahastamise eesmärgi 1% täitmiseks, kuid
aitas kompenseerida varasematel aastatel toimunud rahastuse langust. 2016. aastal langesid
teadus- ja arendustegevuse kogukulud Eestis 32 miljoni võrra, jõudes 270 miljoni euroni. See
on vaid 1,28% SKPst ja vähem kui pool 2020. aastaks seatud 3-protsendilisest eesmärgist.
Langus on seotud Euroopa Liidu tõukefondidega. 2016. aasta osutus vaheaastaks - eelmine
tõukefondide rahastamise periood oli just lõppenud, kuid uus polnud veel alanud. Riigieelarve
ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes küündisid avaliku sektori teadus- ja
arendustegevuse kulud 2018. aastal 0,81 protsendini. 2018. aastal kasvab näitaja ka tänu sellele,
et valitsus otsustas suurendada riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 14,9 miljoni
euro võrra.
2.1.1 Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele
(ASTRA)
Institutsionaalse arendusprogrammi raames toetatakse kõrgkoolide ja teadus- ja
arendusasutuste vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, keskendumist
6
strateegilisele põhitegevusele ning asutuste võrgustiku korrastamist; suurendatakse
teadusasutuste vastutust oma tegevuse tulemuslikkuse eest. Teadlaste ja inseneride järelkasvu
tagamiseks toetatakse doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA asutuste ja rakenduskõrgkoolide
teenuste väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele,
rakendusuuringute võimekuse kasvatamine jm), samuti investeeringuid vastutusvaldkondade ja
kasvuvaldkondade õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamiseks.
2016. a juunis kinnitas Vabariigi Valitsus Institutsionaalse arendusprogrammi teadus- ja
arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) investeeringute kava. Investeeringute kavaga
toetati seitse investeeringuprojekti kogusummas 54,1 miljonit eurot:
Tabel 4. Institutsionaalse arendusprogrammi teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA)
investeeringute kava.
Projekti nimetus Toetus (€)
Tartu Ülikooli IT-keskuse rajamine 15 000 000
Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rajamine 15 000 000
Sisekaitseakadeemia õppekompleksi rajamine 13 500 000
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi rajamine 4 000 000
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna katsehalli renoveerimine 3 771 126
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi hoonekompleksi renoveerimine 2 072 992
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone majatiibade ühendamine ja 750 000
juurdeehitus
KOKKU 54 094 118
Enamuse objektide ehitamisega on algust tehtud. 2017. aastaks ei ole ehitustegevusega
alustatud vaid 2 objekti puhul (TTÜ katsehall ja KBFI hoonekompleks), eeltööd
(projekteerimine) on tehtud. Tartu Ülikooli IT keskuse ehitusleping on sõlmitud, käivad
lammutustööd, Eesti Kunstiakadeemia ehituse lõpptähtaeg on 03.04.2018, Sisekaitseakadeemia
ehituse lõpptähtaeg on 02.01.2019, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi ehituse
lõpptähtaeg on 21.08.2019. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juurdeehituse lõpptähtaeg oli
31.10.2017.
Valitsuses kinnitatud taristu investeeringute kõrval toetatakse ASTRA programmist ka
ülikoolide ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist. Sisutegevusteks (nt
teadusaparatuur, doktorikoolid, koostööplatvorm ettevõtetega) saab toetust kokku 20
teadusasutust ja ülikooli kogusummas 67,4 miljonit eurot. Suurimad toetuse saajad on Tartu
Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool. Toetatavad sisutegevused hõlmavad:
struktuurseid muutusi ja struktuurireformide läbiviimist ülikoolides ja teadusasutustes
(muuhulgas toetatakse Tartu Observatooriumi ja Eesti Biokeskuse ühinemist TÜ-ga);
ülikoolidevahelisi doktorikoole; ülikoolide ja ettevõtete koostööplatvormi väljatöötamist
(Adapter); õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist, sh rahvusvahelistumist; õppe- ja
teadusaparatuuri kaasajastamist ning taristu avamist ettevõtetele. 2017. aastal käivitusid kõik
toetust saanud projektid.
Paljude TANi 20.septembri 2016 otsustega teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu
korrastamise osas on käesolevaks ajaks märkimisväärselt edasi jõutud::
a. Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus liitusid 01.01.2018. Tartu Ülikooliga,
ühinemisi toetatakse ASTRA programmist.
7
b. Eesti Infotehnoloogia Kolledž on ühinenud Tallinna Tehnikaülikooliga. 2017. a
septembrist alates toimub vastuvõtt TTÜ-l ja TIK-l ühiselt.
c. Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli ühinemise osas on HTM ja TLÜ allkirjastanud
ühiste kavatsuste protokolli, ühinemise osas läbirääkimised jätkuvad.
d. Eesti Keele Instituudi jätkab vastavalt valitsuse otsusele iseseisvana. Ka Eesti
Keelenõukogu on toetanud EKI jätkamist iseseisvana.
e. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ühinemise osas jätkati 2017. a KBFI
läbirääkimisi Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga Haridus- ja
Teadusministeeriumi osalusel. Praeguseks on jõutud seisukohale, et protsess võtab
kokkulepeteni jõudmiseni veel rohkem aega.
f. Tervise Arengu Instituudi puhul otsustas Sotsiaalministeerium, et instituut jätkab
iseseisvana.
2017. aastal läbi viidud korralisel evalveerimisel hindas 22st tunnustatud väliseksperdist
koosnev komisjon 20 Eesti teadus- ja arendusasutuse teadustegevuse taset loodusteaduste,
tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria,
sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Võrreldes eelmise vooruga
hinnati esmakordselt eraldi kriteeriumina ka asutuste teadustegevuse mõju Eesti ühiskonnale,
seostati teadus- ja arendustegevuse hindamine kõrghariduse kvaliteedi hindamisega ning
vähendati hindamisega seonduvat bürokraatlikku koormust. Evalveerimise peamiste
tulemustena võib välja tuua järgneva:
1) Eesti teadus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel – esitatud 38-st taotlusest
evalveeriti positiivselt 36 (positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste
nimekiri on kättesaadav veebis
http://www.etag.ee/tegevused/evalveerimine/korraline-evalveerimine/). Ka
erinevate kriteeriumide lõikes antud hinnetest 40% olid kõrgeimad võimalikest.
2) Eesti teadus teenib ühiskonna ja majanduse huve. Peamiste ühiskondliku mõju
avaldumiskohtadena tõid eksperdid lisaks majanduses rakendust leidnud
teadustulemustele välja ka teadlaste pakutavad eksperthinnangud ja
konsultatsioonid, osalemise riiklike strateegiate ja seaduste loomises, osavõtu
rahvusvahelistes nõuandvates ja otsustuskogudes, žüriides ning komisjonides,
õppematerjalide, sõnaraamatute, riigieksamite ja teadust populariseerivate
materjalide koostamise, täiendusõppe pakkumise, olümpiaadide, näituste,
kontsertide korraldamise, e-ressursside arendamise ning spin-off ettevõtete loomise
jpm. Teaduse sotsiaalmajanduslik mõju ei ole siiski veel iseenesestmõistetav ning
selle kirjeldamisele on edaspidi vaja enam tähelepanu pöörata.
3) Eesti teadusasutuste infrastruktuur ja laborite varustatus on väga heal
rahvusvahelisel tasemel. Mõnel juhul väljendasid välishindajad siiski muret selle
potentsiaali ülalpidamisvõimaluste ja kasutusvõimekuse osas, juhul kui
teadusrahastuses ei suurene stabiilne komponent.
4) Oluline kitsaskoht Eesti teadussüsteemis on ebastabiilne rahastamine ja suur
sõltuvus Euroopa Liidu tõukefondidest. Stabiilse iseloomuga baasrahastuse vähene
osakaal teadustuludes ei võimalda pikaajalist planeerimist, mis on teadustöö
tulemuslikkuse saavutamisel ülioluline.
5) Eestis on doktorantuuris õppimise aeg liiga pikk. Ekspertide hinnangul on
doktorantuuri lõpetamiseks seatud tulemuslikkuse (üldreegilina kolm avaldatud
artiklit) nõue liiga range ja doktorantide stipendiumid liiga väikesed, mis ei
võimalda pühenduda ainult õpingutele.
6) Korraline evalveerimine on vajalik teadusasutuste võrgu arenguks. Eelmise
evalveerimise soovituste kohaselt läbi viidud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti
8
Maaviljeluse Instituudi ühendamine Eesti Taimekasvatuse Instituudiks on tõstnud
ETKI teadustöö kvaliteeti. Sel korral kiitsid hindajad heaks Tartu Observatooriumi
ja Eesti Biokeskuse ühendamise kava Tartu Ülikooliga.
7) Korralise evalveerimise tulemused näitavad, et Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel
tehtud muudatused evalveerimise protsessi on olnud vajalikud.
8) Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib evalveerimise tulemusena saadud teavet
teaduspoliitika arendamiseks ja järgmiste kvaliteedihindamiste korraldamisel.
Evalveerimise läbinud asutuste hinnangul on ekspertide soovitused valdkondade
edasiseks arendamiseks kasulikud ka neile endale.
2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine, sh
baasfinantseerimine ja uurimistoetused
Tegevuse eesmärgiks on teadus- ja arendustegevuse põhiliste rahastusinstrumentide
(baasfinantseerimine, institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja
jätkusuutliku arendamise toetused jt) rakendamine ja nende mahu kasvatamine kooskõlaliselt
ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja
loodud võimekuse realiseerumine. Tagatakse erinevate rahastusinstrumentide koostoime ja TAI
süsteemi tasakaalustatud areng. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastus:
teadusasutuste baasfinantseerimine,
konkurentsipõhised uurimistoetused ning taristu ülalpidamine,
riigi TA asutuste tegevuskulud,
Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevustoetus (selle koosseisus väliskoostöö projektid,
ettevalmistustoetuse maksmine kvaliteetsete Horisont2020 taotluste koostajatele jm
(TAI 1.5.)),
Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine
(TAI 1.9)).
Muud tegevused ja kulud (Norra ja EMP välisabi, riigi TA asutuste muude tulude arvel
tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud).
2016. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus on kirjas, et teaduse rahastamisel lähtutakse sihist
saavutada baasfinantseerimise ja projektipõhise rahastamise tasakaal tasemel 50/50. 2017. aasta
riigieelarves kokkulepitud teaduse põhirahastuse tõus võimaldas suurendada
baasfinantseerimist ning muuta baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet
tasemeni 30/70. Vastavalt RES 2018-2021 eraldatud lisavahenditele ja 2018. a riigieelarvele,
on alates 2018. a võimalik baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet täiendavalt
parandada tasemeni 40/60. 2018. aastal tõuseb baasfinantseerimise maht 10 mln euro võrra 26,9
mln euroni. Baasfinantseerimise osakaalu edasine suurendamine 50/50 eesmärgini eeldab
lisavahendeid. Alates 2017. aastast rakendusid baasfinantseerimise määruse muudatused,
millega suurendati lepingulise tulu osakaalu baasfinantseerimise valemis. Selle eesmärgiks on
stimuleerida teadusasutuste koostööd ettevõtetega ning välisrahastuse hankimist.
ETAGi, HTMi ning teadusasutuste osalusel valmistati 2016. a ette uurimistoetuste ja
baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis.
Uurimistoetuste muutmine on pikem protsess, järk-järgulise üleminekuga alustati 2017.a. Uue
kontseptsiooni rakendamise esimese etapina avati 2017. aastal kontseptsioonist lähtuvate
uuendustega personaalsete uurimistoetuste (grantide) taotlusvoor. Alates 2018. aastast toimub
järk-järguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile. 2018. aaastal algatatakse koos
kõrgharidusseadustiku väljatöötamisega ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse
9
(TAKS) muutmine ning töötatakse välja uued rakendusaktid, sh töötatakse välja ministri
määrus "Teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuste määramise tingimused ja kord" seoses
baasfinantserimise muutmisega tegevustoetusteks. Endise süsteemiga võrreldes on uued
uurimistoetused seotud teadlaskarjääri mudeliga ja mahult suuremad, rahastusinstrumentide
killustatus väiksem, riiklik rahastamine stabiilsem ning uurimistoetuste ja baasfinantseerimise
vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja aruandlus lihtsam.
Tabel 5. HTM teaduse eelarve põhiinstrumendid 2016-2018.
HTM teaduse eelarve põhiinstrumendid 2016 2017 2018
Institutsionaalsed uurimistoetused (IUT),
30 143 291 28 780 070 28 780 000
sihtfinantseerimine ja infrastruktuuri ülalpidamiskulud
Personaalsed uurimistoetused (PUT) 8 125 139 10 657 360 11 457 000
Baasfinantseerimine 13 882 991 16 882 991 26 904 190
Baasfinantseerimise osakaal HTM teaduse
27% 30% 40%
põhiinstrumentidest
Baasfinantseerimise osakaal kogu HTM teaduse eelarvest 11% 13% 18%
2.1.3. Teaduse tippkeskuste toetamine
Teaduse tippkeskus on oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus,
mille eesmärk on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate
teadusuuringute taset ja tulemuslikkust. Tegevusest toetatakse teaduse tippkeskusi
maailmatasemel teadusuuringute edendamisel.
Teaduse tippkeskuse moodustavad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmad,
uurimisrühmade arv tippkeskustes on erinev, jäädes 2 ja 16 uurimisrühma vahele. Otsused 9
teaduse tippkeskuse finantseerimiseks tehti veebruaris 2016 kogusummas 41,17 miljonit eurot7:
Tabel 6. Eesti tippkeskused perioodil 2014-2020.
Tippkeskuse nimi Asutus Valdkond Partnerid Toetus
(mln€)
Eesti Infotehnoloogia Tippkeskus TTÜ Inseneri- ja TÜ, 4,8
tehnikateadused Cybernetica
Teadmistepõhise ehituse tippkeskus TTÜ Inseneri- ja TÜ, EMÜ 4,1
tehnikateadused
Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised TÜ Inseneri-
ja TTÜ 4,5
seadmed energia salvestamise ja muundamise tehnikateadused
süsteemidele
Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskus TÜ Arstiteadused TTÜ, EBK 4,8
Eesti-uuringute Tippkeskus KIRMUS Humanitaarteadused EMTA, 4,6
EKI, TLÜ,
TÜ, TTÜ
Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja EMÜ Loodusteadused TÜ 4,2
põllumajanduskooslustes
Molekulaarse Rakutehnoloogia Tippkeskus TÜ Loodusteadused TTÜ 4,6
Tume universum KBFI Loodusteadused TO, TÜ 3,8
Kontrollitud korrastatus kvant- ja KBFI Loodusteadused TÜ, TTÜ 3,7
nanomaterjalides
Tippkeskuste põhitegevused on seotud interdistsiplinaarse uurimistööga, samuti luuakse ja
täiendatakse uurimistööks vajalikke tingimusi ning tegeletakse teaduse populariseerimisega.
7 http://adm.archimedes.ee/str/toetuse-edenemine/periood-2014-2020/teaduse-tippkeskused/
10
Enamus tippkeskustest on avaldanud kõrgetasemelisi artikleid planeeritust rohkem (ühtekokku
917 artiklit 2017. aasta jooksul), mis omakorda näitab, et tippkeskuste tegevused on käivitunud
väga hästi ning uurimisrühmade vaheline sünergia toimib.
2. 1.4. Teaduse ja teadushariduse populariseerimine ühiskonnas
Tegevuse raames tagatakse teaduskeskus AHHAA tegevustoetus, riigi teaduspreemiad ning
viiakse läbi teaduse populariseerimise projektikonkurss ja tagatakse teadustööde riiklike
konkursside preemiad (üliõpilaste teadustööde riikliku konkurss, õpilaste teadustööde riiklik
konkurss, õpilasleiutajate konkurss, kasvatusteaduslike tööde konkurss, teaduse
populariseerimise auhind, koostööpartnerite toetamine). Rakendatakse alameede "Teaduse
populariseerimine" (TeaMe+) (telesaated, õppematerjalid, kampaaniad jpm). Selle kõige
mahukam tegevus on noorte teadussaate „Rakett69“ tootmise jätkamine. Lisaks sellele on
2017. aastal hangitud uus teadust populariseeriv saatesari üldauditooriumile. 2017 I kvartalis
otsustati Teeme+ avatud taotlusvooru raames toetada 1,28 mln euroga süsteemsete teadust
populariseerivaid ürituste sarju ja teadushuviringide käivitamist. Suuremahuliste ürituste
sarjade elluviimiseks anti toetust 11-le taotlejale kogusummas üle 700 000 euro.
Väikesemahulisteks ettevõtmisteks eraldati toetust 12-le taotlejale kogusummas üle 500 000
euro.
2.1.5. Teaduskollektsioonide toetamine
Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning
teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist.
Teaduskollektsioonidega seotud tegevuste üldiseks raamistikuks on haridus- ja teadusministri
1. aprilli 2011. a määrus nr 11 „Teaduskollektsioonidele esitatavad nõuded ning
teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja finantseerimise
otsustamise tingimused ja kord“. 2017. aastal toetati meetmest 18 teaduskollektsiooni tegevust
kuues teadusasutuses 797 293 euroga.
2. 1.6. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel
Vabariigi Valitsus kinnitas riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava
oktoobris 2016. Kavas on 13 objekti, toetuse summa moodustab kokku 19,1 mln eurot:
Eesti Genoomikakeskus
Eesti Keeleressursside Keskuse (EKRK) ühendatud sisuotsing
Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilise magistraalvõrgu kaasajastamine
Infotehnoloogiline mobiilsus-observatoorium (IMO)
Eesti eluteaduste andmete teadustaristu (ELIXIR)
Nutika tootmise tuumiktaristu (Industry 4.0) – Smart Industry Centre (SmartIC)
arendamine
Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+)
European Spallation Source ERIC instrumentide kavandamine, projekteerimine ja
ehitamine ning rakendamine teaduslikeks uuringuteks (ESSource)
Kliiniliste teadusuuringute üksuse välja-arendamine
Eesti teaduspilve loomine (ETAIS II)
Analüütilise Keemia Kvaliteedi Infrastruktuuri täiendava analüütilise võimekuse
arendamine
11
Loodusteaduslikud arhiivid ja andme-võrgustik (NATARC)
Euroopa Sotsiaaluuring Eestis 2016-2022.
Märkimisväärselt suuri tulemusi veel ei ole, sest 2017. aastal projektid alles käivitusid.
Kõikides projektides on käimas aktiivne hanketegevus. Edukama näitena 2017. aastast võib
tuua Nutika tootmise tuumiktaristut (Industry 4.0) – Smart Industry Centre (SmartIC), mille
raames soetati taristu kaks keskset seadet: metalli 3D kompuutertomograaf EMÜ
kompuutertomograafia laborisse ja metalli 3D printimissüsteem TTÜ 3D printimise laborisse
ProtoLab. Nimetatud laborid avati 2017.a novembris ja need moodustavad SmartIC
tuumiktaristu põhilise osa. ESSource II projekt on edukalt käivitunud: 94% projekti raames
planeeritud in-kind tegevusest on juba kaetud ESS-i ja projekti partnerite vaheliste lepingutega
ja in-kind tegevus on alanud. Lisaks korraldati neutronuuringute võimaluste tutvustamiseks ja
levitamiseks koostöös Põhjamaade The Nordic Neutron Science Programme ja The SwedNess
programmiga ligi 60 osalejaga suvekool Tartus. Eesti keeleressursside keskus läbis Euroopa
keeleressursside infrastruktuuri CLARIN-i keskuse staatuse saamiseks kvaliteedihindamise.
NATARCi raames avati avalikkusele uue eElurikkuse portaali demoversioon, mis annab
kasutajatele võimaluse otsida ühes kohas Eesti elurikkuse masinloetavaid avaandmeid, olles
sellega esimene riigi ja teadlaste andmeid ühendav inforessurss.
2018.a toimub riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride teekaardi järjekordne uuendamine.
Eesmärgiks on tagada süsteemne taristu, sh digitaalse taristu arendamine ning planeerida
riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid korrapäraselt uuendatava tegevuskava alusel,
arvestades rahvusvaheliste taristutega liitumisel seatud kvaliteeditingimusi. Tegevusest
toetatakse osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides ning
tagatakse HITSA/EENET-i tegevustoetus, s.h liikmemaksud. 2018.a teises pooles
valmistatakse ette riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeerimisettepanekute
kogumise II voor (mahus ca 10 mln eurot).
12
2.2 Meede 2: TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine
Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. See lähtub ühiskonna ja
majanduse vajadustest ning tähtsustab rakendusi. Teadusasutused on motiveeritud
rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks ettevõtjate ning valitsusasutustega. Riik on
rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija. Sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate
uuringute korraldus on tõhus.
Indikaator 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 TAI strateegia
täitmise prognoos
sihttase
TAI ja OP: 3,8% 4,6% 6,3% selgu 6% 6% 7% 7% 7% Hetkel pole põhjust
Erasektori b prognoosi muuta,
finantseeritud 2019 eesmärk on saavutatav.
avaliku sektori Käivitunud on era- ja
teadus- ja avaliku sektori
arendustegevuse koostööd soodustavad
kulutuste osakaal toetusmeetmed (nt
rakendusuuringute
toetus ja teised
meetmed).
TAI: 34% 35% 42% selgu 38% 39% 40% 40% 40% Hetkel pole põhjust
Sotsiaalmajandus b prognoosi
likele 2019 muuta.Alates 2016.a
rakendustele (v.a andmetest rakendati
akadeemilised uuendatud ametlikku
uuringud) OECD metoodikat,
suunatud mille tulemusel tekkis
kulutuste osakaal sotsiaalmajanduslikel
riigieelarves eesmärkidel rahastatud
planeeritud TA TA osakaalust täpsem
eraldistest* ülevaade.
*Allikad: Eurostat, Statistikaamet: Kuni 2015.aasta andmeteni kajastati TA kulutusi tegijapõhiselt, aga alates 2016 on
Statistikaamet koostöös HTMiga rakendanud uut metoodikat ning kajastanud andmeid rahastajapõhiselt. Uut metoodikat
rakendas Statistikaamet alates 2016.a andmekogumisest.
Ministeeriumite TA tegevust korraldatakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduses (TAKS8) sätestatud nõuetele, mille alusel muuhulgas on kõigi ministeeriumide
ülesanded teadus- ja arendustegevuse valdkonnas:
oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise
korraldamine;
valdkondlike teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise
korraldamine ning oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine
ning nende täitmise korraldamine;
oma valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks vajalike
vahendite põhjendamine ja määramine valitsemisala eelarve projekti koostamisel ning
nende teadus- ja arendusasutuste eelarvete kinnitamine riigieelarves valitsemisala
teadus- ja arendustegevuseks eraldatud summade ulatuses.
TAI strateegias on sätestatud, et igas ministeeriumis on määratud TA tegevuste koordineerimise
eest vastutav isik (nt teadusnõunik), kes osaleb strateegia rakendusplaani koostamises ning
8
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus § 13, lg 1 – Riigi Teataja I 1997, 30, 471.
13
vahendab riigieelarve planeerimisprotsessis ja ülevaadete ning aruannete koostamisel TA
teemalist teavet. Lisaks sellele on TAI strateegia eesmärgiks rakendada meetmed
ministeeriumide TA alase vastutuse ja võimekuse suurendamiseks, sh luua ministeeriumide
vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks
korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel
eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil.
TAI strateegias on sätestatud, et TAN arutab strateegia rakenduskava enne selle esitamist
Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks, annab hinnangu strateegia möödunudaastasele
rakendamisele ja soovitusi edaspidiseks, sh kord aastas käsitleb TAN:
nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade toetamise tegevusi;
sotsiaalmajanduslike eesmärkide täitmisega seotud TAd ministeeriumides.
Vastavalt TAI strateegiale koostatakse rakendusplaan riigieelarve strateegia (RES)
planeerimise käigus, kus ministeeriumide roll on nimetada oma RESi taotlustes planeeritava
TA (vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile COFOG, ingl classification of the
functions of government) ja kasvuvaldkondade arendamiseks mõeldud tegevused. Koostöös
ministeeriumite ja Statistikaametiga on strateegia elluviimise üheks sihiks täpsustada TAI
kulutuste arvestamise ja klassifitseerimise korda, eesmärgiga saada täpsem ja süsteemsem
ülevaade tehtud kulutustest vastavalt GBAORD metoodikale (ingl Government budget
appropriations or outlays for research and development). Samuti on oluline ministeeriumite
vastutusvaldkondades toimuva TA tegevuste ja rahastamise süstemaatiline planeerimine ja
monitoorimine, mida riigil on TAI süsteemi juhtimiseks vaja.
2.2.1. Riiklike programmide "Eesti keel ja kultuurimälu II" ning "Eesti
keeletehnoloogia" elluviimine
Eesmärgiks on toetada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid,
keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ning soodustada nende võimalikult laialdast
rakendamist. Alates 2018.a käivitatakse uus Eesti keeletehnoloogia teadus- ja arendustegevuse
programm. Aastaks 2019 uuendatakse ja käivitatakse uus riiklik programm „Eesti keel ja
kultuurimälu“. 2016. ja 2017. aastal jätkati riiklike programmide "Eesti keel ja kultuurimälu
II" (EKKM) ning "Eesti keeletehnoloogia" (EKT) elluviimist. EKKM eesmärk on toetada
eesti keele ja kultuuri uurimise arendus- ja tugitegevusi, mh teaduslike tervikkäsitluste,
sõnaraamatute ja andmebaaside koostamist, humanitaarvaldkonnale olulise allikmaterjali
digiteerimist, allikapublikatsioonide ja uurimuste väljaandmist. 2017. aastal toetati kümmet
rahvusteadustega tegelevat asutust 533 308 euroga. EKT eesmärk on toetada eesti
keeletehnoloogia taseme tõstmist ning keeletehnoloogiliste vahendite rakendamist. 2017. aastal
toetati kuut keeletehnoloogia valdkonna arendamisega tegelevat asutust 811 342 euroga. 2017.
aastaga lõppes EKT programm ja HTM valmistas ette uue keeletehnoloogia valdkonna teadus-
ja arendustegevuse programmi, mis käivitatakse 2018. a esimeses kvartalis.
2.2.2. Tuumiktaristu toetamine ja avamine välistele kasutajatele
Tegevuse elluviimine toimub läbi tuumiktaristu toetusmeetme. Tuumiktaristu on teadus- ja
arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu, mis on loodud avalikes
huvides ja mida teadus- ja arendusasutuse kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik
kasutada teistel isikutel.
2.2.3. Teadusandmebaaside litsentside hankimine ja teadusraamatukogude toetamine
14
Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside
ühishankeid, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude
koondkataloog ESTER arendamist ja käigushoidmist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020
kokkulepitud lisavahendite arvelt on alates 2017 võimalik tagada elektrooniliste
teadusandmebaaside juurdepääs senisel tasemel püsivalt riigieelarvest. 2016. aastal valmis
Eesti Teadusagentuuri avatud teaduse ekspertkomisjoni põhimõtted ja soovitused riikliku
poliitika kujundamiseks "Avatud teadus Eestis" ning 2017. aastal viidi RITA programmi
raames jätkutegevusena läbi vastav analüüs avatud teadusega seonduvate kulude ja
halduskoormuse ning võimalike lahendusstsenaariumide osas. Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli
ning Eesti Teaduste akadeemia esitavad oma analüüside lõppraportid 2018. aasta alguses.
Avatud teadus (Open Science) on märksõna, mis kirjeldab uusi trende teadustöös: muuta
teadusuuringud avatumaks ning rohkem koostööl põhinevaks, kasutades tänapäevaseid info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi. Esmajoones tähistab avatud teaduse mõiste vaba
juurdepääsu teaduspublikatsioonidele ja teadusandmetele, kuid selle alla kuulub ka avatud
lähtekood, avatud metodoloogia ning avatud eelretsenseerimine.
2.2.4. Riigiasutuste TA alase võimekuse tõstmine (RITA)
Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud riigi rakendusuuringute
programm RITA kogumahus 29 mln eurot. Tegevuse eesmärgiks on suurendada
ministeeriumide TA alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende
kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised
koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks
valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel
rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil.
2017. aastal viidi RITA raames läbi viis konkurssi kogumahus 7,5 mln ja alustati uuringute
rakendamist järgmistel teemadel:
1. Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikemate ja säästvamate
kasutusvõimaluste väljatöötamine.
2. Tervikliku ja riigiülese olukorrateadlikkuse võime loomine riigikaitseks ja
kriisireguleerimiseks.
3. Personaalmeditsiini lähenemise rakendamise Eesti tervishoiusüsteemis (kliinilise
juhtprojekti elluviimine).
4. Biomajanduse sektorites lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine.
5. Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed hariduse,
tööturu ja sotsiaalsüsteemis.
2017. aastal tehti ettevalmistusi RITA strateegiliste teadusuuringute 2. vooruks. Strateegiliste
teadus- ja arendustegevuse uuringuprojektide ideede kogumise 2. voor käivitati 2017.aastal,
TAN andis oma arvamuse 2017.a lõpus ning 2018.a on planeeritud uuringuettepanekute
esitamine, hindamine ja uuringute käivitamine. Seekord valiti rahastamiseks 10 teemat:
1. Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri (KII) kaitse simuleerimine Küberharjutusväljal
2. Raskete eriveoste mobiilsuse ning taristu seisukorrateadlikkuse parandamine
3. Kliimamuutuste leevendamisvõimalused süsinikuringlusega läbi süsiniku
püüdmistehnoloogiate rakendamise heitemahukates tööstussektorites ja süsiniku kasutamise
teistes tööstussektorites
4. Kaug- ja lähiseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel
15
5. Tehisintellekti metoodika (masin- ja süvaõpe, närvivõrkude jms) kasutamine riigi ja kohalike
omavalitsuste teenuste automatiseerimiseks
6. Eesti mereala loodusväärtuste analüüs ning innovaatiliste mereala analüüsi- ja
hinnangumeetodite arendamine
7. Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused
8. Tolmeldajate, sh meemesilaste hukkumise vähendamise võimalused
9. Mobiilne eluviis ja elukohaandmed riiklikes registrites
10. Soolise palgalõhe vähendamine
2016-2017 aastal hakkas efektiivselt tööle ministeeriumite teadusnõunike koostöövõrgustik ja
tõusis valdkonnaministeeriumite võimekus teadusuuringuid suunata ja seirata.
Teadusnõunikud on ametis 8 ministeeriumis: Haridus- ja Teadusministeeriumis,
Kaitseministeeriumis, Keskkonnaministeeriumis, Kultuuriministeeriumis,
Maaeluministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Siseministeeriumis ja
Sotsiaalministeeriumis. Teadusnõunike tööülesannete hulka kuulub:
• ministeeriumi nõustamine TA küsimustes;
• rahvusvahelise ja siseriikliku TA-alase koostöö planeerimine ja korraldamine;
• valitsemisala TA uuringute kavade välja töötamine ja nende elluviimine koostöös
erinevate osapooltega;
• Eesti esindamine rahvusvahelistes TA koostöö algatustes.
Jätkatakse ka Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist (uute moodulite väljatöötamist ja
olemasolevate edasiarendamist, uute liideste ja teenuste loomist, ning ETIS-e teiste
infosüsteemidega sidustatuse parandamist).
2.3 Meede 3 Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest
TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. Nutika spetsialiseerumise meetodil valitud ja
juhitud TAI investeeringud soodustavad kasvuvaldkondade arengut ennaktempos. Teadmusmahuka
ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt.
Indikaator 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 TAI
strateegia
Sihttase täitmise
prognoos
TAI: 16,3 15,4 selgu selgu 14,7 14,8 15% 15% 15% Hetkel pole
Kõrgtehnoloogil % % b b % % põhjust
iste toodete ja 2018 2019 prognoosi
teenuste osakaal muuta. Pigem
ekspordis, % ületab
prognoosi.
TAI: Kõrg- ja 7,0% 7,6% 8,3% selgu 8,5% 8,8% 9% 9% 9% Hetkel pole
keskkõrgtehnolo b põhjust
ogiliste sektorite 2018 prognoosi
hõive osakaal muuta.
koguhõives, %
16
Eesti Arengufondi koordineeritud ning koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega valminud
analüüsi9 põhjal on nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadeks:
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite10
Tervisetehnoloogiad ja -teenused11
Ressursside efektiivsem kasutamine12
Nimetatud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetatakse strateegia meetme nr 3
tegevuste kaudu, aga nutika spetsialiseerumise eesmärkidesse võivad panustada ka teised, sh
horisontaalse iseloomuga meetmed.
Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on kirjeldatud TAI strateegia peatükis 5.2.,
kus on öeldud, et strateegiate juhtimis-, seire- ja koordinatsioonisüsteemi täpsem kirjeldus ning
tööjaotus kajastatakse TAI strateegia ning ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanides.
Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks on majandus- ja
kommunikatsiooniministri 10.02.2014.a käskkirjaga nr 14-004 kokku kutsutud juhtkomitee,
kuhu kuuluvad ministeeriumite, Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad.
Juhtkomitee ülesandeks on jälgida nutika spetsialiseerumise püstitatud eesmärkide täitmist ja
nende suunas liikumist ning vajadusel teha ministeeriumidele, Innovatsioonipoliitika
komisjonile ja Teaduspoliitika komisjonile ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes
ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine.
2.3.1. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade rakendusuuringute toetamine
Rakendatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused SA
Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuuri koostöös. Toetuse andmise eesmärgiks on:
1) Aidata kaasa ettevõtjate huvides läbi viidavate rakendusuuringute ja tootearenduse
rahastamisele avalikes TA asutustes;
2) tõsta Eesti avalike TA asutuste motivatsiooni ja valmisolekut ettevõtlusele vajalike
rakendusuuringute ja tootearendusprojektide läbiviimiseks kasvuvaldkondades;
3) soodustada teadmussiiret ettevõtete ja Eesti avalike TA asutuste vahel.
Toetuse andmise tulemusena toimib Eesti teadus- ja arendustegevus senisest enam ühiskonna
ja majanduse huvides ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni süsteem toetab
majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks. Samuti on eesmärk, et Eesti avalikud
TA asutused teeksid rohkem koostööd ettevõtetega. Rakendusuuringute elluviimise tulemusel
kasvab TA asutuste ja ettevõtete koostööprojektide arv ja tulemuslikkus ning ettevõtted saavad
toote/teenuse edasiseks arendamiseks vajalikku informatsiooni, oskusteavet ja tehnoloogilisi
lahendusi. Tootearenduse tulemusel saavad ettevõtted oma toote/teenuse prototüübi testitud
toimimiskeskkonnas, viimistleda ja kvalifitseerida süsteeme ning testida toodet/teenust
reaalselt eksisteerival kujul toimimiskeskkonnas.
Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetatakse nii horisontaalsetest meetmetest, kui ka
ainult kasvuvaldkondadele suunatud meetmetest.
9
Eesti Arengufond, „Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs”, 20.02.2013,
http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf.
10
näiteks IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), küberturvalisus, tarkvara arendamine.
11
näiteks biotehnoloogia, e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks).
12
näiteks materjaliteadus- ja tööstus, innovaatiline ehitus ehk „tark maja”, tervist toetav toit, keemiatööstus
(põlevkivi efektiivsem kasutamine).
17
2016.aastal käivitati uue meetmena nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise
tegevused kogumahuga 26,6 mln eurot. Meetme raames rahastatakse ettevõtete poolt avalikest
teadusasutustest tellitavaid rakendusuuringuid ja tootearendust, kus ettevõte on nii taotleja,
uuringuvajaduse sõnastaja kui ka uuringutulemuste rakendaja rollis. Seisuga 22.12.2017 on
laekunud 68 taotlust ja hinnatud nendest on 44 taotleja poolt esitatud 51 taotlust. Neist
hinnatutest on rahastatud 21 taotlust (edukuse määr 41%), ei rahastatud 30 taotlust. 96%
esitatud taotlustest on rakendusuuringud, 4% tootearendusprojektid. Rahastatud projektide
kogumaht on 9,4 miljonit eurot, sellest toetuse maht moodustas 6,4 miljonit eurot (68%
projektide kogumaksumusest) ja taotlejate omafinantseeringu maht 3 miljonit eurot (32%
projektide kogumaksumusest). Ülevaade rahastatud projektide kohta on kättesaadav aadressil
http://archimedes.ee/str/toetuse-edenemine/periood-2014-2020/projektid/nutika-
spetsialiseerumise-rakendusuuringud/. Taotlejatest moodustavad valdava enamuse
väikeettevõtted, keda on umbes 85% taotlejate üldarvust. Keskmise suurusega ettevõtteid oli
10% ja suurettevõtteid 5%. Kõige rohkem taotlusi on esitatud info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas, kõige vähem tervisetehnoloogiate ja –toodete
valdkonnas. Nii taotlused kui rahuldatud taotlused võisid kuuluda samaaegselt mitmesse
kasvuvaldkonda. Rahastatud taotluste osakaalude jaotus valdkonniti on sarnane taotluste
valdkondlikele osakaaludele. Taotluste rahalist mahtu iseloomustab suur varieeruvus: väikseim
küsitud toetuse summa oli 20 tuhat eurot ja suurim 1,76 miljonit eurot. Meetme rakendudes on
HTM pidevalt püüdnud arvesse võtta huvigruppide tagasisidet ja muutnud meetme tingimusi
pidevalt taotlejatele soodsamaks. 2017. aasta alguses kahekordistati meetme tingimustes
ettevõtte enda teostatavate abikõlblike kulude määra ja laiendati lubatavate kulude liiki. 2018.
aastal on rakendatud uued taotlemise vormid, et ettevõte saaks taotleda toetust sellistele
projektidele, mis sisaldavad nii rakendusuuringuid kui tootearendust koos.
Meetme käivitumine on olnud pisut aeglane, aga selle põhjustena võib välja tuua meetme
uudsuse (sellist meedet pole Eestis varem olnud). Taotluste edukuse määr (41%) on võrreldes
sarnaste toetusskeemidega suhteliselt kõrge. Kehtestatud kriteeriumipõhised lävendid täidavad
oma eesmärki ning rahastatud saavad ainult need projektid, millel on lisaks heale teaduslikule
tasemele piisav potentsiaal projekti tulemused ka ellu viia. Meetme avamine horisontaalsena
(ilma valdkondlike kitsendusteta) on end õigustanud, kuna taotlusi on kõigist valdkondadest ja
rahastatud taotluste valdkondlikud proportsioonid vastavad üldiselt taotluste valdkondlikele
proportsioonidele.
2.3.2. Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades
Eesmärgiks on toetada kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasvu.
Jätkatakse ülikoolide ja ettevõtete koostöös pakutava doktorantuuri toetamist.
(160-422 eurot kuus) meetme eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamise
toetamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda
tõuge riigi kasvualade arengule. 2017. aastal määrati nutika spetsialiseerumise
erialastipendiumeid kokku 1912 I ja II astme üliõpilasele ning 89-le doktorandile.
Vaadates erialastipendiumite nimekirja kuuluvaid õppekavasid kolme kasvuala tasemest
detailsemal kaheksa õppekavagrupi tasemel, selgub et 40% stipendiaatidest õpib informaatika
ja infotehnoloogia õppekavadel, 35% tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavadel, mistõttu
ülejäänud kuue prioriteetse õppekavagrupi (põllumajandus ja metsandus, ehitus,
keskkonnateadused, matemaatika, füüsikalised loodusteadused, tervishoid) osakaalud jäävad
igaüks alla 10% (tabel 2 lisa 2). Stipendiaatide arv moodustab kõigist täiskoormusel õppivatest
18
tudengitest kaheksas NSiga seotud õppekavagrupis umbes veerandi (osakaalud vahemikus 21-
29%).
2.4 Meede 4. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases
koostöös
Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav. Riikideülene koostöö aitab lahendada
Eesti ja maailma ees seisvaid ülesandeid. Eesti osaleb partnerina Euroopa teadusruumi algatustes (sh
teadustegevuse ühiskavandamises), Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi
algatustes, rahvusvahelistes teadustaristutes. Ettevõtjatele on kättesaadavad maailma uusimad TAI
tulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu.
Indikaator 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 TAI strateegia
täitmise prognoos
sihttase
TAI ja OP: - 157 153 127 97 99 100 100 100 Pigem tuleb ületäitmine.
Eesti edukus Kuna Horisont2020-s on
ELi teadus- ja käivitunud vähem-
arendustegevu arenenud riikide
se toetusmeetmed osaluse
raamprogram laiendamiseks, kus Eesti
mis Horisont on olnud edukas, oli
2020: mõõdiku tase 2016.a
võidetud koguni 153%. Edaspidi
lepingute meile sobivate meetmete
maht elaniku taotlusvoorude maht
kohta, % ELi langeb, mistõttu ka meie
keskmisest, edukus võib langeda.
kusjuures EL Seisuga september 2017
= 100 on tase 127%.
TAI: 0,78 selgub selgub selgub 2,8% 2,9% 3% 3% 3% Hetkel pole põhjust
Rahvusvahelis % 2018 2019 2020 prognoosi muuta, kuna
elt käivituvad uued
koordineeritu väliskoostööd toetavad
d uurimistöö tegevused.
osakaal riigi
rahastatud
TA-s
Tegevuste elluviimisel tuleb:
Toetada Eesti osalemist partnerina Euroopa Teadusruumi algatustes, sh teadustegevuse
ühiskavandamises ja teadusprogrammides, vastavalt ministeeriumite prioriteetidele
ning Eesti sotsiaalmajanduslikele eesmärkidele;
Arendada Eesti teaduskoostöö võimalusi Põhjala ja Balti regioonis;
Toetada Eesti teadlaste ja inseneride juurdepääsu rahvusvahelisele teadustaristule, sh
osaleda teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava
kaudu Eestile olulisemate teadustaristute rajamisel.
19
Väikeriigina ja piiratud ressursside tingimustes pole Eestil võimalik igal pool osaleda - seetõttu
on vaja teha valikuid. Valikute tegemise aluseks on Vabariigi Valitsuse 05.02.2015.a
korraldusega nr.61 heaks kiidetud "Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus-
ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes"13. Strateegiline raamistik määrab
partnerlustes riigi osaluse põhimõtted, kirjeldab valikute tegemise otsustusprotsessi ja erinevate
osapoolte rollijaotuse.
2.4.1. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine
Eesti osaleb üha edukamalt EL konkurentsipõhises teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogrammis „Horisont 2020“ (2014-2020, eelarvega 74 miljardit eurot). 2) Eesti
taotlusaktiivsus on väga kõrge ja võrdväärne regiooni kõrgete innovatsiooninäitajate riikidega.
Horisondi esimese kolme jooksul on Eesti saanud ligikaudu 100 miljonit EUR, 342
osalemisega. Eesti tulu Horisondist on SKP suhtes 242% kõrgem EL keskmisest ja elaniku
kohta 129% EL keskmist. SKP suhtes ja elaniku kohta on Eesti senine tulu EL parimate seas.
Programmis osalemisest ei saa kasu mitte ainult teadusasutused, vaid ka ettevõtted, kes
moodustavad 30% Eesti osalejatest ja valitsusasutused. Eesti teadlaste rahvusvahelise
koostööna ilmunud publikatsioonide osakaal on Euroopa innovatsiooni tulemustabeli järgi ligi
2 korda kõrgem kui EL keskmine (198% EU keskmisest). Välismaalt saadud rahastuse osakaal
kogu teadusrahastusest on püsivalt olnud üle 10%, mis on üle EL keskmise taseme (siin ei ole
arvestatud struktuurifonde, mis sellele lisanduvad). Eesti on välisteadlastele järjest
atraktiivsem. Välisteadlaste arv Eesti avalikes teadusasutustes on järjest tõusnud, Eestis töötab
ligi 400 välisteadlast, mis moodustab ligi 7% teadlaste arvust.
2016. aastal töötati Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtimisel välja Eesti EL eesistumise
sisuprioriteedid, pandi paika eesistumise ürituste loetelu ja kalender. Tehti aktiivset koostööd
ja selgitustööd EL institutsioonide, liikmesriikide ja teaduse esindusorganisatsioonidega Eesti
eesistumise sisuprogrammi ja ürituste ettevalmistamiseks ning tutvustamiseks. 2017.a. I
poolaastal tehti ettevalmistusi Eesti eesistumise Euroopa Liidus ürituste korraldamiseks ja
sisuprogrammi arendamisega. Eesti eesmärk eesistujana 2017 aasta II poolaastal oli jõuda
üksmeelele TAI rollis ja mõjus ühiskonnale laiemalt ning Horisont 2020 vahehindamise
tulemuste põhjal kokku leppida Nõukogu põhisõnumid NK järeldustena järgmiseks
raamprogrammiks. Eesti valis Horisont 2020 vahehindamise arutelude fookusteks tippteaduse
mõju ja EL TAI partnerlustele. Eesistumise arutelude tulemusena valmistas Eesti ette
liikmesriikide ambitsioonika ühispositsiooni 9. EL raamprogrammi (FP9) kohta Nõukogu
järeldustena, mh lepiti kokku FP9 põhiprintsiibid, suunised EL TAI rahastamisvahendite
reeglite ühtlustamiseks ja suunised EL TAI partnerluste maastiku korrastamiseks ning toetus
jätkutegevusteks Eesti juhtimisel. Teaduse valdkonnas korraldas Haridus- ja
Teadusministeerium koostöös partneritega viis suuremat üritust: teadusministrite mitteametlik
kohtumine, Tippteaduse konverents, ERAC/RWP väljasõiduistung, e-infrastruktuuri
peegelrühma kohtumine ja digikonverents. Lisaks toimus väga suur hulk eesistumisega
kaasnevaid ekspertkohtumisi ja üritusi Tallinnas, Tartus ja Brüsselis, kuhu ministeerium nii
otseselt kui kaudsemalt panustas. Eesti pälvis liikmesriikide toetuse ja tunnustuse üliheal
tasemel organiseerimise ning keerulise protsessi eduka juhtimise eest.
13
https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_el_tai_partnerlustes_osalemise_strateegilise_raamistiku_eelnou.pdf.
20
Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine
(Mobilitas Pluss, Dora Pluss). Mobilitas pluss toetuse andmise tingimused kinnitas haridus-
ja teadusminister 2015.a lõpus ning rakendamine algas 2016. Toetatavad tegevused on: teaduse
ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine; toetused teadustöö
tegemiseks Eestis; ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine; tippteadlaste toetamine (välisriigis
vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste töölevõtmine Eesti TA asutustesse); Euroopa
Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes väljavalitud Eesti partnerite
toetamine algatustes osalemiseks. Lisaks ERA NET projektides osalemise toetamine, Eesti EL
algatustes osalemist toetav kontaktbüroo Brüsselis, Eesti teaduse välisturundus „Research in
Estonia“, rahvusvahelised koolitused ja teadlaste õppevisiidid. 2017.aastal toetas Mobilitas
Pluss Eesti EL nõukogu eesistumisega seotud teadusvaldkonna ürituste sisulist ettevalmistamist
ja läbiviimist. Kokku toetati 55 järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase projekti, toetust on antud
ka 13 tippteadlase toomiseks Eestisse. Toetati 4 ERA-Net ja 2 EIT projekti elluviimist, jätkus
töö ERC grandi taotlejatega. Jätkusid Research in Estonia turundustegevused. Dora pluss
programmist võimaldatakse Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja magistrantidel osaleda
välismaal toimuvatel erialastel konverentsidel, seminaridel, kursustel või muus erialases
tegevuses. Toetatakse 1) tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja -
doktorante; 2) külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks kuuks; 3)
suve- ja talvekoolide korraldamist. Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele
suunatud lühiajalisi erialaseid ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12–42
kalendripäeva). Samuti tutvustatakse Eestis õppimise ja töötamise võimalusi. Kokku on antud
Eesti õpirände toetust 675-le noorteadlasele ja magistrandile, Eestis õppimiseks said toetust 361
välismagistranti, 50 välisdoktoranti ja 28 külalisdoktoranti. Jätkati turundustegevustega Study
in Estonia sihtturgudel Türgis, Venemaal, Indias ja Soomes. 2017. aastal korraldati 3 suvekooli
2016.aastal koostati esimene Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes
osalemise kava, mille eesmärk on määrata riigi osaluse põhimõtted EL partnerlustes, kirjeldada
valikute tegemise otsustusprotsessi ja osapoolte rollijaotust.
Haridus- ja Teadusministeerium osaleb partnerina Interreg Balti teadusvõrgustiku projektis
(Baltic Science Network, BSN). Projektis osalevad kõikide Läänemere piirkonna riikide
teaduspoliitika kujundajad ja teaduse rahastajad. Projekti eesmärk on töötada välja Läänemere
piirkonna teaduskoostöö edasine kava. Projekti raames viis Tartu Ülikool koostöös Tallinna
Tehnikaülikooliga 2017. aastal läbi uuringu, mis kaardistas Läänemere piirkonna
teaduskoostöö ja selleks kasutatavad meetmed ning andis soovitusi Eesti ja teiste riikide osaluse
suurendamiseks ERA ühisalgatustes. Samuti viidi läbi rahvusvaheline seminar, kus arutleti
soovituste rakendamise võimalikkuse üle. Järgneva aasta jooksul koostatakse osalevate riikide
tegevuskavad ja Läänemere piirkonna teaduskoostöö edasine kava eluteaduste, prooton-
neutronuuringute ja heaoluühiskonna valdkondades.
2017. aasta maikuus allkirjastati ühiste kavatsuste leping Eesti Vabariigi ning Islandi,
Liechtensteini ja Norra Kuningriigi vahel, mis võimaldab aastatel 2014-2021 kasutada Euroopa
Majanduspiirkonna ja Norra Kuningriigi toetust Baltimaade ja Norra ühiseks teaduskoostöö
programmi väljatöötamiseks ning elluviimiseks. HTMi juhtimisel valmistati ette Eesti-Norra
teaduskoostöö uue programmperioodi ettepanekud ja tegevused. Eesmärk on ka uuel
perioodil toetada Eesti-Norra kahepoolset teaduskoostööd, mis eelmisel perioodil oli väga
edukas. Uue meetmena on plaanis käivitada Norra eestvedamisel ühine Balti piirkonna
teaduskoostöö toetamise programm. Uuel perioodil jätkatakse ka kõrghariduse
stipendiumiprogrammiga. Uue perioodi teaduse ja hariduse programmi rahaline maht kokku on
21
8,3 miljonit eurot, millest EMP/Norra toetus on veidi üle 7 miljoni euro. Baltimaade-Norra
teaduskoostööprogrammiks kavandatakse sellest ca 5 miljonit eurot.
Möödunud aastal alustati läbirääkimisi Läti ja Leedu haridus- ja teadusministeeriumitega
teaduskoostööprogrammi ettevalmistamiseks ning vajalike dokumentide koostamiseks. Avatud
taotlusvoor Eesti teadlastele on kavas avada 2018. aasta teisel poolel.
2.4.2. Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste
teadusorganisatsioonide liikmelisuse eesmärgiks on luua Eesti ettevõtetele ning teadus- ja
arendusasutustele võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes
teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis, Euroopa
Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise
katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu. Alates 2019
tagatakse Eesti kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS)
rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel. Osalemine rahvusvahelistes
teadusorganisatsioonides on tänapäeval enesestmõistetav kui teaduse arengutaseme indikaator
ning liikmemaksude tasumine loob meile võimaluse proaktiivsuseks. Eesmärgiks on luua Eesti
ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi
rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis,
Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS),
rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu.
Eesti on ESA täisliige alates 1. septembrist 2015. Eesti panus ESA eelarvesse alates
2016.aastast on 2,5 miljonit eurot aastas. Septembris 2015 avas ESA eksklusiivselt Eesti
ettevõtjatele suunatud pakkumiskutse (Industry Incentive Scheme), mille eesmärgiks on tagada
kiirem sisse elamine ESA tegevustesse ja mille raames võeti aastal 2016 neli korda vastu Eesti
ettevõtjate projekte.
Regulaarselt on toetatud teadlaste algatusi Eesti Vabariigi ja CERNi vaheliste teadus-, arendus-
ja õppetööalaste koostööprojektide käivitamiseks ja rahastamiseks. Riigieelarvest toetati 2017.
aastal Eesti teadlaste teaduskoostööd CERNiga 319 558 eurot aastas, tasuti Euroopa
Molekulaarbioloogia konverentsi (EMBC) aastamaksu 20 569 eurot.
Eesti tasus 2017. a. üle-Euroopaliste teadustaristute tegevuses osalemise liikmemaksu
järgmiselt: CLARIN ERIC korral 13028, EATRIS ERIC - 100000, BBMRI ERIC – 22239,
European Social Survey ERIC - 22073 ja ELIXIR - 5500 eurot. Eesti tasus Euroopa
Neutronkiirgusallika (European Spallation Source ERIC) osamaksu 70000 eurot. 2016-2017
sõlmis Eesti ESS konsortsium (TÜ, TTÜ, KBFI) ca 1,7 miljoni euro eest in-kind lepinguid.
Eesti Teaduste Akadeemia toetab teadlaste rahvusvahelist mobiilsust. Akadeemia ja tema
välispartnerite vahel sõlmitud kahepoolsete koostöölepingute üheks praktiliseks väljundiks on
akadeemiline teadlasvahetus, milles võivad osaleda kõik Eesti teadlased. Eesti Teaduste
Akadeemia eelarvest toimub rahastamine külalisteadlaste vastuvõtukulude kandmiseks Eestis,
meie teadlaste kulud välismaal kannab aga Eesti TA partner sihtriigis. Eesti Teaduste
Akadeemia koostööpartnerid teadlasvahetuse korraldamiseks seisuga veebruar 2018 on:
Austria TA ,Baškiiria TA, Bulgaaria TA, Iisraeli TA, Flaami TA, Leedu TA, Läti TA,
Montenegro Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Poola TA, Rootsi HumTA, Slovakkia TA,
Sloveenia TA, Tšehhi TA, Ukraina TA, Ungari TA, Valgevene TA ja Venemaa TA.
Eesti Teaduste Akadeemia kattis talle eraldatud eelarvest 21 rahvusvahelise
teadusorganisatsiooni Eesti 2017.a. liikmemaksu kokku 41900 eurot. Nende rahvusvaheliste
organisatsioonide hulgas olid Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ICSU), Euroopa Teadusfond,
22
Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda, Euroopa Akadeemiate Föderatsioon, Thesaurus
Linguae Latinae, Rahvusvaheline Geodeesia ja Geofüüsika Liit, Rahvusvaheline
Geoloogiateaduste Liit, Euroopa Füüsika Selts, Rahvusvaheline Automaatjuhtimise
Föderatsioon, Rahvusvaheline Geograafia Liit, Rahvusvaheline Matemaatika Liit,
Rahvusvaheline Astronoomiaunioon, Rahvusvaheline Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Liit,
Euroopa Teadusfondi Polaaruuringute Komitee, Euroopa Teadusfondi Merekomitee,
Rahvusvaheline Akadeemiate Liit (UAI)Euroopa Loodusteaduslike Kogude Konsortsium,
Rahvusvaheline Kvaternaariuuringute Liit, Rahvusvaheline Geomorfoloogia Assotsiatsioon,
Rahvusvaheline Puhta ja Rakendusfüüsika Liit ja Rahvusvaheline Teadusajaloo ja
Teadusfilosoofia Ühendus.
2018. aastaks planeeritud uued algatused:
1) IKT teadus- ja arendustegevuse toetamine
Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mis saaksid tekkida ennekõike läbi
olemasolevate tugevuste võimendamise. IKT valdkonnas on tugev potentsiaal majanduse
kiireks arenguks. IKT valdkonnas on kavas laiendada ülikoolide teadus- ja arendustegevust,
tugevdada nii seoseid teiste valdkondadega (sh tööstuse digitaliseerimine, kõrgharidus) kui ka
tugevdada kompetentse IKT põhilistes arengusuundades, mis valitakse ministeeriumite,
ettevõtete ning ülikoolide koostöös. Tulemusena moderniseeritakse ja mehitatakse ülikoolide
õppetoolid ja uurimisgrupid, milles IKT-l on oluline osa, aga mitte tingimata põhiosa. See
stimuleerib IKT kasutamist nendes valdkondades, kus Eestil on tajutud mahajäämus (näiteks
tööstus), aga ka kõigis teistes valdkondades. Samuti tugevdatakse teaduslikku taset IKT
põhierialadel, mis Eesti e-eestvedaja staatuse hoidmiseks maailmas on hädavajalik, kuid mida
me ei ole piisavalt saavutanud (meil on positiivsed arengud, kuid vähestel suundadel). Hea
teaduslik tase on ka eelduseks õppe kõrgele kvaliteedile. IKT teadus- ja arendustegevuse
finantseerimine võimaldab ülikoolidel palgata kõrgetasemelisi teadustöötajaid, õppejõude ning
pöörata tähelepanu teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamisele. See kõik loob eeldusi
ülikoolide ja ettevõtete koostöö laiendamiseks ning tippspetsialistide ettevalmistamiseks
ettevõtlusele (IKT doktorikraadi kaitsnutest ligi 75% töötab ettevõtluses ning üle 30%
ettevõtlussektori TA-kuludest tehakse IKT valdkonna ettevõtetes).
2) Toetatakse läbimurdelisi teadustulemusi innovatsiooni ja turupotentsiaali
arendamiseks (Proof of Concept)
Teadlastele on vaja anda võimalus oma teadmised ärimudelisse sisestada. Töötatakse välja
uudne eksperimentaalarendust toetav skeem, mille alusel toetatakse projekte, kus uurijad senise
teadustöö tulemusena saavad edasi liikuda konkreetsemale rakendusele, nt läbi analüüsida
võimaliku ärimudeli ülesehitus. 2018.a töötatakse välja toetuse andmise tingimused koostöös
erinevate osapooltega.
3) 2018. aastal algatatakse Eesti TAI süsteemi rahvusvaheline välishindamine Euroopa
Komisjoni Policy Support Facility kaudu.
Hindamine viiakse läbi HTM, MKM, Riigikantselei ja teiste partnerite koostöös, võttes arvesse
TAN antud soovitusi ja suuniseid. Välishindamise tulemusi kasutatakse eelkõige uue TAI
strateegiaperioodi 2021+ ettevalmistamiseks, kuid võimalusel arvestatakse soovitusi ka
käesoleva TAI programmi uuendamisel aastatel 2019-2020.
3. Teiste poliitikavaldkondade panus TAI strateegia eesmärkidesse
23
Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium
2016. a jaanuaris avanes ettevõtja arenguplaani meede, kuhu riik panustab 73 miljonit eurot
ja mis aitab ettevõtetel leida kitsaskohad oma arengus ning riigi abiga need lahendada.
Toetatakse uute toodete ja teenuste arendamist, protsesside arendamist, inimeste koolitamist,
arendustöötajate palkamist, müüki ja turundust ning väiksemal määral ka põhivara
investeeringuid. Seega kõrge potentsiaaliga ettevõttel on võimalik saada igakülgset abi edu
saavutamiseks välisturgudel. Arenguprogramm kui suurima eelarvega EASi meede peab
tagama ka olulise edasimineku tootlikkuse tasemes.
Tööstustoodangu mahu suurendamiseks on vaja head keskkonda tööstuse toimimiseks, mis
aitaks suurendada konkurentsivõimet välismaal. Selle jaoks on MKM välja töötamas
tööstuspoliitika rohelist raamatut, mis vastavalt koalitsioonileppele peaks jõudma
kinnitamiseni 2017 septembris. Tööstuspoliitika roheline raamat toob välja probleemid, mis
takistavad tööstussektori arengut ja pakub välja lahendused. Seejuures sisaldab see
ettepanekuid nii tööjõu kättesaadavuse parandamiseks, rahvusvahelistumise kasvatamiseks kui
ka ettepanekuid maksumuudatusteks, mis peaks tööstuse konkurentsivõimet parandama.
Eesti siseturg on väike ja eksport saab olla üheks põhiliseks raha sissevoolu allikaks
majandusse. Ekspordi ja investeeringute suurendamiseks on kasvustrateegiaga töötatud välja
Made in Estonia 3.0 tegevuskava 2014–2017. 2017. Aastal alustati alustatati MKM-i
eestvedamisel ettevalmistusi Made in Estonia 4.0 koostamiseks aastateks 2018–2020. Valitud
sihtriikides töötavad spetsiaalsed ekspordinõunikud, kes aitavad ettevõtetel kohaneda ja kliente
leida. Kokku on EAS-il järgnevateks aastateks otseselt ekspordi stimuleerimiseks 29 miljonit
eurot.
Koostöö suurendamiseks toimib klastriprogramm, mis aitab stimuleerida ettevõtete koostööd
edukamaks tegutsemiseks välisturgudel, et vahetada kogemusi, teha ühiskülastusi, turu-
uuringuid jms. Toetati järgnevaid klastreid: Connected Health, Digitaalehituse klaster, Eesti
IKT klaster, Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klaster, ESTRONICS, Jätkusuutliku ja
energiatõhusa kinnisvara ning energiavarustuse klastri (KEN klastri) arendamine, Kaitse- ja
julgeolekutööstuse innovatsiooni klaster, Liikumistervise innovatsiooni klaster, Puidutööstuse
konkurentsivõime arendamise klaster ja Targa linna klaster.
Toetatavad tehnoloogia arenduskeskused jätkavad projektide elluviimist: Toidu- ja
Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus; Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus; ELIKO
Tehnoloogia Arenduskeskus; Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus; Tarkvara
tehnoloogia Arenduskeskus; IMECC Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide
Tehnoloogia Arenduskeskus.
Suur murekoht on kvalifitseeritud tööjõu puudus, mida on arengut takistava tegurina
ettevõtted välja toonud juba aastaid. Kuigi demograafiline situatsioon on keeruline ja uute
hõivesse tulevate inimeste arv väheneb, siis tuleb olemasolevat ressurssi paremini ära kasutada.
Selle jaoks on ellu kutsutud OSKA programm, mis aitab tööjõu vajadust ja pakkumist
paremini ühildada. Lisaks jätkatakse koostöös Siseministeeriumi ja erasektori partneritega
välismaalaste seaduse jätkuvat arendamist eesmärgiga kaasata Eesti ettevõtetesse välismaiseid
spetsialiste. Kuna väga spetsiifiliste ametialade järgi on nõudlus väike, siis mitmetes
valdkondades ei ole otstarbekas neid ise koolitada ning kasulikum on hea spetsialist välismaalt
tuua. Meelitamaks Eestisse välisspetsialiste ning pakkumaks neile igakülgset süsteemset
tugiteenust, on ellu kutsutud tegevuskava Work in Estonia.
24
Rakendunud on innovatsiooni toetavate riigihangete programm, mille kaugem eesmärk on
muuta mõtteviisi, liikumaks eemale odavaima hinna põhisest hankepoliitikast
probleemikesksema lahenduse suunas. Programm toetab erinevaid uudseid lähenemisviise
riigihanke läbiviimisel, mille tulemusena saab avalikust sektorist senisest enam innovatsiooni
eestvedaja.
Kõik nutika spetsialiseerumise meetmed jõustati 2016. a, samas ettevõtlik avastusprotsess
selles osas jätkub, mis võib kaasa tuua mõningaid muutusi toetusmeetmete sisus, kui see osutub
otstarbekaks. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosaku toetusskeeme VKE-dele koostööks
innovatsioonipartneritega (teadusasutused, inseneribürood, TAKid, patendivolinikud jt).
Eesmärk on, et kaheastmelise toetusskeemikaudu antakse innovatsiooniosakuid välja
keskmiselt 20-30 tk kuus ja arendusosakuid keskmiselt 10-15 tk kuus.
Eesti liikmelisus Euroopa Kosmoseagentuuris: Eesti osaleb kahes ESA valikprogrammis:
Earth Observation Envelope Programme (EOEP) ja General Support Technology Programme
(GSTP). Esimesed ESA ja Eesti poolt välja valitud ettevõtete ja TA-asutuste projektid on
käivitatud. Eesmärk on, et ettevõtete edukusemäär rahvusvahelistes koostöövõrgustikes
osalemisel võrreldes eelmise aastaga kasvaks. Lisaks ESA-le osaletakse ka rahvusvahelistes
koostöövõrgustikes, näiteks EUREKA programmis ning EEN võrgustikus.
Toimuvad ettevalmistused varase faasi fondifondi loomiseks. Samuti toimuvad
ettevalmistavad tegevused innovatsioonilaenu väljastamise meetme käivitamiseks. Jätkatakse
Start-up Estonia 2.0 programmi elluviimist.
Maaeluministeerium
Põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse rakendusuuringuid, teadmussiiret ning
innovatsiooni rahastab Maaeluministeerium programmide „Põllumajanduslikud
rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021“, „Sordiaretusprogramm aastatel
2009–2019“, „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel
2014–2020“, Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmete ning Euroopa Merendus-
ja Kalandusfondi 2014–2020 (EMKF) rakenduskava erinevate meetmete raames. Loetletud
programmid ja meetmed toetavad Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ 2014–2020 meetme „TA ühiskondliku ja majandusliku
kasu suurendamine“ eesmärkide täitmist. 2017. aastal rahastati rakendusuuringute programmi
raames 30 rakenduslikku teadusuuringute projekti ja kolme etalonlabori tegevust.
Sordiaretusprogrammi teemad on koondatud üheksaks sordiaretusprojektiks.
Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi programmi raames rahastatakse geneetiliste
ressursside kogumist ja kollektsioonide haldust, rahvusvahelise koostöö edendamist, korraldus-
ja teavitustööd.
MAK meetme 16 alameetme 16.2 "Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate
arendamine" toel käivitus 2016. aastal innovatsioonikoostöö 12 koostööprojekti raames, mis
valiti välja 2015. a taotlusvoorus. 2016. aastal toimus ka uus taotlusvoor, mis seekord oli
suunatud väikesemahulistele projektidele algusega 2017. aastal ning mille tulemusel tehti
positiivne rahastamisotsus kümne projekti osas. 2017. aasta lõpus avati taotlusvoor piiriülestele
innovatsioonikoostööprojektidele, mille tulemused selguvad 2018. aasta juunis.
2016. aastal alustasid tegevust kaks MAK meetme 16 raames toetatavat innovatsiooniklastrit,
MTÜ Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklaster ja Piimaklaster MTÜ. 2016. aastal toimus
innovatsiooniklastri toetuse teine taotlusvoor, mille tulemusena kiideti heaks neli uut klastrit,
MTÜ Liivimaa Lihaveis, Aiandusklaster MTÜ, Maheklaster MTÜ ning MTÜ Põllukultuuride
klaster. 2017. aastal jätkus Kalanduse Teabekeskuse tegevus EMKF meetmete „Teadlaste ja
25
kalurite koostöötoetuse“ ja „Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetuse“ toel, mille
raames viis teabekeskus ellu erinevaid tegevusi kalapüügi, kalatööstuse ja vesiviljeluse
sektoritele ning avalikkusele. Lisaks sektorile vajaliku oskusteabe, nõuande ja heade tavade
levitamise ning kalandussektori ettevõtjate majandustegevusega seonduvate koolituste,
uuringute ja katseprojektide korraldamisele pöörati palju tähelepanu lastele ning noortele
suunatud tegevustele. 2017. aastal toimusid esimesed innovatsioonimeetmete taotlusvoorud.
Vesiviljeluse innovatsioonitoetus määrati neljale ja kalapüügi innovatsioonitoetus kuuele
mahukale projektile.
Meetme „Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös“
eesmärkide saavutamisele aitab kaasa rakendusuuringute programm. 2017. aastal rahastas
Maaeluministeerium programmi eelarvest kokku 12 ühisprojekti, sh kolme ERA-Net Core
Organic Plus projekti, kahte ERA-Net C-IPM projekti, ühte ERA-Net Susfood projekti, ühte
FACCE ERA-Net Plus CSA projekti, ühte ERA Net COFASP projekti, FACCE JPI
pilootprojekti MACSUR2 (Euroopa põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse detailne
kliimamuutuste riskihinnang), kahte Euphresco teaduskoostöövõrgustiku koostööprojekti ning
ühte Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti. Maaeluministeerium on kaasatud veel
välisteaduskoostöö võrgustikesse ERA-Net Cofund Sustainable Crop Production (SusCrop),
ERA-Net Sustainable Animal Production (SusAn), JPI Agriculture, Food Security and Climate
Change (FACCE JPI), JPI Healthy and Productive Seas and Oceans (JPI OCEANS), Central
and Eastern European initiative for knowledgebasedagriculture, aquaculture and forestry in the
bioeconomy (BIOEAST), BONUS ning EJP on One Health ja EJP on agricultural soil
management.
Sotsiaalministeerium
Tervisevaldkonnas on kõige olulisemaks TA tegevuseks olnud personaalmeditsiini programmi
elluviimisega seotud tegevused. Koostöös Eesti Teadusagentuuriga käivitus
personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame veresoonkonna haiguste
ennetuses. 2017. aastal liitus SoM ERA-Net Cofund PerMediga ning alates 2018 aastast on
Eesti teadlastel võimalus osaleda rahvusvahelises personaalmeditsiini projektikonkursil, kus
SoM toetab Eesti teadlaste tööd kuni 300 000 euroga. Ühekordne suur toetus (5 000 000)
õnnestus saada ka 100 000 geenikaardi tegemiseks.
Varem on ESFRi meetmest toetatud Eesti osalemist Euroopa Sotsiaaluuringus, mille
rahvusvahelise konsortsiumi liige Sotsiaalministeerium on. Kuna eraldatud toetuse maht ei ole
kolme uuringulaine elluviimiseks realistlik, oleme teinud ettepaneku lisarahastada uuringut
riigieelarvest.
Sotsiaalministeerium panustab teaduse populariseerimise eesmärkidesse. 2016. aasta lõpus
toimus järjekordne Sotsiaalministeeriumi teemadel kirjutatud üliõpilastööde konkurss, millest
osavõtt oli märkimisväärne. Alates 2017. aastast hakkame lisaks üliõpilastöödele andma välja
ka preemiaid Eesti Teadusagentuuri riiklikul õpilaste teadustööde konkursil.
Personaalmeditsiini teemat tutvustasime 2016. a sügisel ERRi raadiosaates „Nutikas“.
2016. aastal viis Sotsiaalministeerium 2017. aasta teisel poolel osales SoM üliõpilaste
teadustööde riiklikul konkursil nii konkursi komisjoni töös, kui andes välja ka eripreemiaid.
Alates 2017. aastast hakati andma välja ka preemiaid Eesti Teadusagentuuri riiklikul õpilaste
teadustööde konkursil. Mõlema konkursiga on kavas jätkata edaspidi.
26
2017. aastal viis Sotsiaalministeerium läbi mitmeid erinevaid rakendusuuringuid, et toetada
poliitikakujundamise otsuseid tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas (täpsem nimekiri on lisas).
Läbi RITA meetme on toimunud tõhus koostöö teiste ministeeriumite teadusnõunikega. 2017.
aastal koordineeriti ühiselt koos Kultuuriministeeriumiga mitte eesti rahvusest inimeste
keeleõppe meetmeid analüüsivat rakendusuuringut. Samuti valmistati koostöös
Maaeluministeeriumiga ette RITA 1 suurprojektide taotlus antibiootikumide resistentsuse
uurimiseks. Sotsiaalministeerium algatas RITA 1 raames palgalõhe vähendamise võimaluste
uuringu.
Keskkonnaministeerium
Aastal 2016 panustati TAI strateegia 1. meetmesse oluliselt läbi keskkonnaalaste uuringute
ja analüüside. Mainimist väärivad näiteks: „Keskkonnakasutuse välismõjude
kvantifitseerimise uuring“; „Kasvuhoonegaaside 2016. a inventuuri ja inventuuriaruande
koostamine“; „Eesti mereala survetegurite/koormuste indeksi väljatöötamine ja rakendamine“;
„EL programm Perioodi 2007-2013 meetme "Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse
suunamise arendamine" mõju hindamine“; „Aastatel 2004-2012 EL ja KIK abirahadega rajatud
ja rekonstrueeritud reoveepuhastite tõhususe hindamine“; „Põlevkivisektori efektiivsuse
indikaatorite arvutusmetoodika väljatöötamine ja andmete analüüsimine“; „Meriforelli
kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine“.
Keskkonnaagentuuris panustati TAI strateegia 1 meetmesse uute andmete loomise ja vanade
täiendamise peamiselt läbi erinevate seire tegevuste näiteks: Eluslooduse seiretööd;
Põhjaveekogumite seire; Avamereseire, Rannikumere seire; Euroopa õhu puhtamaks
muutumise direktiivi täitmiseks kasutatava õhukvaliteedi modelleerimine; Välisõhu seire
linnades; Õhusaaste kauglevi uuringud ja seire; Maastike kaugseire; Seismoseire; Mullaseire;
Sademete seire; Õhu kvaliteedi kompleksuuringud Tahkusel; Raskmetallide sadenemise
bioindikatsiooniline hindamine; lisaks erinevad seiretööd järvedes.
2016. aastal koostati ka lähteülesanne uuringule „Maapõueressursside efektiivsemate,
keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“
TAI strateegia 4. meetmesse panustati aastal 2016 peamiselt läbi IC4 Water konsortsiumi
lepinguga liitumisega: CSA „Tackling Water Challenges in the International Context“.
Konsortsiumi eesmärk on arendada uued riikidevahelise teaduse ja innovatsiooni koostöö
põhimõtted. Fookus on ÜRO kestliku arengu eesmärkidel, peamiselt veega seotud väljakutsetel.
Alustati ka Nature Based Solutions 2017 konverentsi korraldamisega, mis toob 2017. aasta
oktoobris Tallinnas kokku suure hulga teadlasi, poliitikuid ja eksperte loodusest inspireeritud
tehnoloogiate ja ökoinnovatsiooni aladel. Konverentsi abil püüame tugevdada ka Eesti
koostööd rahvusvahelises teadustöös. Konverentsi korraldamisel otsime ka võimalust
korraldada ühe kõrval-üritusena JPI Water kohtumist.
Nagu ka teistel ministeeriumitel, oli Keskkonnaministeeriumi põhifookus aastal 2017
eesistumisel. Sellest hoolimata olid mõned teadus- ja arendustegevusega seotud tegevused ja
arengud. Uuringutest väärivad eraldi märkimist:
„Veekaitsenõuete riikidevaheline võrdlev analüüs“ mille koostasid Eesti Maaülikool ja
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Uuring oli koostööprojekt Riigikantseleiga.
Eesmärgiks oli hinnata veekaitse eesmärgil kehtestatud nõuete mõju põllumajandustootjate
konkurentsivõimele riikidevahelises võrdluses. Selleks viidi Eestis ja valitud võrdlusriikides
kehtivate asjakohaste veekaitse nõuete põhjal läbi proportsionaalsuse analüüs.
27
„Tallinna lahe seisundi parandamise meetmete katsetamine ja mõju hindamine“, mille koostas
TTÜ Meresüsteemide Instituut. Projekti üldisem eesmärk oli Tallinna lahe keskkonnaseisundi
parandamine ja haisuprobleemi leevendamine. Praktilise väljundina toimus vetikamattide
katseline eemaldamine, eemaldamise tehniliste raskuste selgitamine ja tulemuslikkuse
hindamine. Soovituste ja juhiste koostamine vetikamattide eemaldamiseks edaspidi. Ka oli
keskseks vetikate kuhjumise, migratsiooni ja haisu kaardistamise jätkamine pöörates
tähelepanu lühiajalisele muutlikkusele ja aastate erinevusele. Hinnata vetikamassi omadusi
mehhaanilise koristamise ja koristusjärgse utiliseerimise aspektidest. Pöörata tähelepanu
lainetusele kui lagunemisprotsesse mõjutavale tegurile.
„Eesti rohetehnoloogia sektori analüüs“, mille koostasid HeiVäl OÜ ja Technopolis Group
Eesti OÜ. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja suurima potentsiaaliga rohetehnoloogiad
(greentech, cleantech) ning rohekasvu valdkonnad Eestis ning tuua välja valdkondades
tegutsevad Eesti ettevõtted, nende innovaatilisus, globaalne majanduslik potentsiaal ning
ekspordivõimekus ja pakkuda välja nende toetamise ning arendamise soovitused.
Olulist mõju teadus- ja arendustegevusele mängis ka maastikukonventsiooni
ettevalmistamiseks vajaliku taustaanalüüsi koostamine ning Nagoya protokolli määruse
ülevõtmine.
Sündmustest tasub eraldi välja tuua oktoobri lõpus Tallinna Ülikooli ja DG RTD’ga koostöös
korraldatud konverentsi „Nature-based Solutions: From Innovation to Common-use“. Üritus
oli suunatud otseselt keskkonnavaldkonnas looduspõhiste lahenduste teemalisele teadus- ja
arendustegevusele ja selle tulevikule kogu Euroopa kontekstis.
Ürituse raames toimus ka JPI-de workshop, mida korraldasid ja viisid läbi esmakordselt koos:
Water JPI, JPI Oceans, FACCE JPI, Climate JPI, JPI Urban Europe ja ERA-NET BiodivERsA.
Nende esindajad kohtusid ka meie asekantsleritega Keskkonna-, Haridus- ja teadus- ning
Maaeluministeeriumitest ja Teadusagentuuri esindajatega.
Lähtuvalt konverentsil arutatust, teeme ka enda tegevuses plaane järgnevatel aastatel, kuidas
selle valdkonna teadust toetada ning kohalike omavalitsuste ja teadusasutuste suhtlust arendada.
Siseministeerium
2016. aasta lõpus koostati Siseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse
kontseptsioon ning Siseministeerium osales koostöös RITA tegevus 1 esimese taotlusvooru
kahe teema väljatöötamises: 1) „Tervikliku olukorrateadlikkuse võime loomine laiapindseks
riigikaitseks“ ning 2) „Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed
haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis“. 2016. aastal osales Siseministeerium partnerina õpilaste
teadustööde riiklikul konkursil.
Olulisemad läbiviidud teadus-arendusprojektid ja uuringud Siseministeeriumis olid varalise
kahjuga liiklusõnnetuste kahjukäsitluse teenuse erasektorile delegeerimise mõjuanalüüs;
vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamine; kodanikuühenduste regulaarne
andmekorje Statistikaametist; siseturvalisuse institutsioonide usaldusväärsuse uuring;
siseministeeriumi teenistujate pühendumuse ja rahulolu uuring; siseministeeriumi
töökeskkonna analüüs ja elukoha registreerimise e-teenuse kliendirahulolu-uuring.
Sisekaitseakadeemia 2016. aasta prioriteediks oli TAI süsteemi ja protsesside täiustamine
muutes üldist korraldust paindlikumaks ja tõhusamaks. Alates 2016. aastast töötavad
28
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituudis kaks täiskohaga teadurit, kelle peamine fookus
on ränne ja radikaliseerumine. 2016. aasta novembris toimus Sisekaitseakadeemia
rahvusvaheline aastakonverents, mis keskendus psühholoogilise kaitse ja strateegilise
kommunikatsiooni valdkonnale. Läbi viidi seitse rakendusuuringut, millest kolm tuginesid
tööandjate tellimusele. Lisaks toimus ka õpilastele ja töötajatele suunatud innovatsiooni
konkurss uute algatuste esiletoomiseks ja rakendamiseks. Oluliselt suurenes ka
välisrahastusega projektide elluviimine ja taotlemine. Sisekaitseakadeemia teostas järgmised
olulisemad läbiviidud teadus-arendusprojektid ja uuringud:
1) Development and integration of a common training system for trainers from firerescue
departments working with children and young people in the Republic of Bulgaria, the Republic
of Estonia and the Federal Republic of Germany;
2) DRIVER (Driving Innovation in Crisis Management for European Resilience);
3) TARGET (Augmented reality solutions for tactical units);
4) Kosovo Twinning II: Further Support to Kosovo Safety And Security education;
5) Detection and response to radicalisation appearances;
6) Euroopa Komisjoni elanikkonnakaitse mehhanismi Staff Management ja Security kursuste
väljatöötamine ja läbiviimine;
7) Balti regiooni (LTU, LVA, EST, POL) ühine mudel politseiametnike koolitamiseks ja
valmisolekuks füüsilise jõu kasutamisel;
8) Parim võimalik koolitusteenus rahvusvahelise kaitse menetluse tõhustamiseks:
9) ROBORDER: heterogeensed robootika süsteemid autonoomsetes sülemsüsteemides
piirivalve valdkonnas;
10) GeoSKA – Sisejulgeoleku valdkonna spetsialistide geoinformaatikaalase kompetentsi
arendamine Sisekaitseakadeemia tasemeõppes;
11) Erasmus+ Üleilmne Õpiränne - Kosovo, Ukraina, Gruusia;
12) SKAI – Haridusinvesteering siseturvalisuse valdkonda;
13) Päästetöödega ära hoitud varakahju arvestamise metoodika;
14) Piirkondlike sotsiaalmajanduslike muutujate väljaselgitamine eluhoonete tulekahjude
asukoha prognoosimiseks;
15) Teiste riikide praktikad kinnipidamiskeskustes tugiteenuste rakendamisel;
16) Puitehitiste tuleohutustestid: Fire test of CLT compartment.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teostas 2017. aastal teadus- ja arendustegevusi
kogumaksumusega 160 458 €, millest 44 618 € rahastati riigieelarvest ning 115 841 €
välisvahenditest.
Olulisemad läbiviidud teadus-arendusprojektid ja uuringud:
1) Unity (Strengthen the connection between the police and the diverse communities they serve
to maximise the safety and security of all citizens);
2) DARRA (Detection and response to radicalisation appearances);
3) ILEAnet (Innovation by Law Enforcement Agencies networking);
4) PPA teadus- ja arendustegevuse stipendium „Mehitamata lennuvahendite vastase tegevusega
seotud õiguslikud või tehnilised küsimused ja lahendused siseturvalisuse vaates“;
5) Politsei- ja Piirivalveameti uurimisstipendium Narva politsei ajaloo uurimiseks;
6) Avaliku arvamuse uuring.
Päästeamet teostas 2017. aastal teadus- ja arendustegevusi kogumaksumusega 61 242 €, mis
kõik olid rahastatud riigieelarvest.
29
Olulisemad läbiviidud teadus-arendusprojektid ja uuringud:
1) Elanikkonna veeohutusalase teadlikkuse analüüs;
2) Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku analüüs;
3) Päästeameti teenistujate hädaolukorraks valmisoleku analüüs;
4) Elanikkonna tuleohutusalase teadlikkuse ning hädaolukordadeks valmisoleku tõstmise
tegevuskavade väljatöötamine;
5) Päästeteenistujate füüsiliste katsete analüüs;
6) Päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ekspertanalüüs;
7) Päästeameti kui tööandja positsioneeringu ja töötajate rahulolu uuring.
Lisasaks osaleb Siseministeerium neljas RITA 1 meetmest rahastatud suuremahulises teadus-
arendusprojektis (mille finantsiline pool on kajastatud Eesti Teadusagentuuri aruannetes),
millest tänaseks on käima läinud „Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti Riigile,
tööandjatele, kogukondadele ja haridusele“ ning erinevas ettevalmistusfaasis on „Tervikliku
olukorrateadlikkuse võime loomine riigikaitseks“, „Mobiilne eluviis ja elukohaandmed
riiklikes registrites“ ja „Kaug- ja lähiseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste
väljatöötamisel ja arendamisel“.
Kultuuriministeerium
2016. aastal rahastas ministeerium uuringuid summas 18 359 eurot. Uuringute abil analüüsiti
kultuuri- ja lõimumispoliitika ellu rakendamist. Seepärast panustavad uuringud TAI
strateegia meetmesse 2 “Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse
huvides“. Kultuuriministeerium toetab ideed, et senisest rohkem on vaja tellida ja rahastada
rakendusuuringuid, mis aitab ületada poliitika väljatöötamise ja ellu rakendamise väljakutseid.
2017. a toimusid järgmised suurimad Kultuuriministeeriumi valitsemisala teadus- ja
arendustegevused:
a) Loodi ministeeriumi teadus- ja arendusnõukogu, et suurendada ministeeriumi võimekust tegelda
teadus- ja arendustegevustega. Tööd jätkas teadusnõunik;
b) Kaardistati ministeeriumi Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
partnerlustes osalemise huvid, mida täiendavalt analüüsitakse ETAGi korraldatud seminaride
raames 2018. a;
c) Euroopa Regionaalarengu Fondi RITA programmist (tegevus 2 „Teadmisepõhise
poliitikakujundamise toetamine“) saadi rahastuse kaheks rakendusuuringuks: „Eesti
sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. Sajand“
ja „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe vajadusuuring
lõimumismeetmete rakendamiseks“. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga osaleti RITA programmi
tegevuses 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ uurimissuuna ettepanekuga “Laste ja noorte
füüsilise aktiivsuse suurendamine ja ülekaalulisuse vähendamine Eestis“. Teadusnõukogu ei
toetanud ettepanekut;
d) Viidi läbi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring (www.kul.ee/et/EIM2017). Koostöös
Statistikaametiga jätkati lõimumise andmebaasi edasi arendamist (www.stat.ee/loimumine);
e) Mitmed valitsemisvaldkonna organisatsioonid viisid läbi rakendusuuringuid, et arendada
kultuurivaldkonna teenuseid. Koostöös Kultuuriministeeriumiga koostasid uuringute
lähteülesanded ning rahastamise taotlused (vt LISA 2);
f) Eesti Rahva Muuseumi TA keskendus eesti ja soome-ugri etnoloogia ning museoloogia
valdkonna uuringutele. Selle tulemused pälvisid 2017. aastal ka positiivse evalveerimise
humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas järgmiseks seitsmeks aastaks (vt LISA 3).
30
g) Eesti Disainikeskus jätkas edasi programmi “Disaini Buldooser”.
Kaitseministeerium
Kaitseministeeriumi ja valitsemisala valdkondliku teadus- ja arendustegevuse aluseks on
Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitika 2014-2022 ning Eesti
kaitsetööstuspoliitika 2013-2022. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA)
põhieesmärgiks on Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse toetamine võimelünkade
kindlaksmääramise ja lahenduste pakkumise kaudu ning sellest lähtuti nii 2016. aasta
tegevustes kui järgmise perioodi tegevuste kavandamisel. Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM)
kui poliitikakujundaja peamiseks rolliks on Eesti kaitsealase teadus-ja arendustegevuse
suunamine, kaitsetööstuse ja innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö koordineerimine ning
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ja suure ekspordipotentsiaaliga kaitsetööstuse
arendamise toetamine.
Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse seisukohalt tähtsaimad üldpädevused on: (1)
eestvedamine, (2) julgeoleku- ja kaitsepoliitika, (3) operatsioonianalüüs, (4) ressursihaldus, (5)
riigikaitse strateegia, (6) sõjaajalugu ja (7) tehnoloogiad. Peamisteks toimijateks valitsemisalas
on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (edaspidi KVÜÕA), mille ülesandeks on sõjalise
võimearenduse jaoks vajalike uuringute toetamine, koordineerimine ja läbiviimine. KVÜÕA
kannab põhivastutust üldpädevuste kui eestvedamine, operatsioonianalüüs, ressursihaldus ja
tehnoloogiad arendamisel ning on toetavas rollis teiste üldpädevuste arendamisel.
Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse (edaspidi RKK) roll on julgeoleku- ja
kaitsepoliitika ning riigikaitse strateegia on üldpädevuse arendamine. Eesti Sõjamuuseum-
kindral Laidoneri muuseum (edaspidi ESM) kannab põhirolli sõjaajaloo üldpädevuse
valdkonna arendamisel.
Aasta-aastalt korrastub sarnaselt teiste valitsemisalade teadus-arendusvaldkondadele ka Kaitseministeeriumi
teadus- ja arendustegevuse valdkond. 2016. aasta lõpus kehtestati KaM strateegiliste uuringute kord, mis
on mõeldud mitte-sõjaliste strateegiliste uuringute tellimiseks. Olulise tegevussuunana on eesmärgiks seatud
täiendava võimekuse kasvuks kaitse-eelarve välise rahastuse kaasamine. Olulise tegevussuunana on
eesmärgiks seatud täiendava võimekuse kasvuks kaitse-eelarve välise rahastuse kaasamine.
Selleks kasutatakse muuhulgas EL Regionaalarengu Fondi rahastusel loodud nn. RITA
programmi vahendeid. Kaitseministeerium osales eelkõige koos Siseministeeriumiga RITA
tegevus 1 esimese taotlusvooru teema „Tervikliku olukorrateadlikkuse võime loomine
laiapindseks riigikaitseks“ väljatöötamises, projekt käivitub 2018. aastal. 2017. aasta RITA
tegevus taotlusvooru esitati 2 uurimisteemat, mis mõlemad said ka rahastuse (kokku 1,5
MEUR). RITA tegevus 2 raames lõppes üks projekt aastal 2017 (Cyber Range Library Study),
käivitus koostööprojekt SIM-iga, mis jätkub 2018. aastal (Varude õiguslik analüüs).
2017. aastal osales Kaitseministeerium õpilaste teadustööde konkursil partnerina, tegevust
jätkatakse 2018. aastal.
Väga oluliseks on muutunud rahvusvaheline suund. Nimelt on Euroopa Liit astumas samme
kaitsealase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Ellu on kutsutud Euroopa Kaitsefond ning
2017. aastal käivitus Kaitsefondi teadusuuringute vahendi pilootprogramm (Preparatory
Action) perioodiks 2017-2019 (kogusummas 90 MEUR-i). Toimus esimene taotlusvoor, kus
kolme call´i kohta laekus 24 pakkumist, kokku 183 osapoolelt ning mahukaimas teemas oli
kõigis kolmes pakkumises sees ka Eesti osapool. Kaitseministeerium on aktiivselt osalenud nii
PA ettevalmistamises, 2017.a tööprogrammi (kui ka järgmiste aastate tööprogrammide)
ettevalmistamises ja sisustamises ning infojagamises, nõustamises ning potentsiaalsete
konsortsiumite moodustamisele kaasa aidanud. Osaletud ning valdkonnaspetsiifiliselt juhitud
on H2020 secure societies tegevusi. Sisendit antud ning seisukohti kujundatud järgmise
31
raamprogrammi kui võimaliku kaitsevaldkonna teadusprogrammi (European Defence
Research Programme- EDRP) osas.
Kaitseministeeriumi juhtimisel valmistati ette Euroopa Kaitsefondi teist suunda-
võimearendusvahendit ehk European Defence Industrial Programme (EDIDP), mille
pilootperioodiks on 2019-2020, eelarvega 500 MEUR. Kaitseministeeriumi juhtimisel
eesistumise ajal töötati liikmesriikide tasandil läbi loodava programmi regulatsioon ning
suunad ja programm rakendub 2018. aastal.
Jätkuvalt osaletakse aktiivselt Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ning NATO STO töös erinevatel
tasanditel ja programmides-algatustes.
Tihe tegevus toimub küberteemades. KaM esindajad on aktiivsed ECSO tegevustes ning
tehakse R&T koostööd mitmete riikide ja organisatsioonidega.
Ülevaade Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustelt 2017. aastal:
1) KVÜÕA teadusajakirja „Sõjateadlane“ (ETIS 1.2 kategooria) väljaandena ilmus 2017. aastal
viis numbrit
2) Alustati kaitseväe teadus- ja arendustegevuse korra dokumendi koostamist, mis sätestab
teadus-arendustegevuse protsessi, et see oleks kaitseväe üksustes üheselt reguleeritud. Kord
plaanitakse kinnitada 2018. aasta alguses.
3) Kaitseväe juhataja aastakäsu lisana kinnitati teadus- ja arendustegevuse plaan, mis sätestab
kaitseväe prioriteetsed teadus-arendustegevuse projektid ja teemad, mida viiakse ellu nii
KVÜÕAs kui koostöö tsiviilülikoolidega.
4) Jätkati kaitseväele oluliste doktoriõppekohtade loomist ja mehitamist. Praeguse seisuga on
KVÜÕA poolt doktoriõppesse teistesse ülikoolidesse saadetud 5 tegevväelast. Alates 2018.
aastast on kavas saata doktoriõppesse kaks tegevväelast aastas. Tegemist on kaitseväe teadus-
ja arendustegevuse alase pädevuse tõstmise kõige olulisema meetmega.
5) KVÜÕA toetas ja osales tehnoloogiatalgutel Garage48 Hardware&Arts. Üritusel edukalt
teostatud tehnoloogiakontseptsioone suudeti omavahenditest koostöös ülikoolidega edasi
arendada.
6) Jätkub tehnoloogia-alase koostöölepingu järgne koostöö Tartu ülikooli ja Tallinna
tehnikaülikooliga. Lepingu iga-aastane maht on 100 000 EUR.
7) Jätkub inimvara kompleksuuringu korraldamine, mis katab ajateenijate ja reservväealaste
hoiakute, terviseprofiili ning kaitseväeteenistusega seotud motivatsiooni uurimise
8) KVÜÕA osaleb või on esindatud kümnes NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni
töörühmas
8) Lõppesid järgnevad uuringud:
a. Olukorrateadlikkuse loomise kontseptsioon laiapõhjalise riigikaitse kontekstis
9) Käivitusid järgnevad uuringud:
a. Sõjalaeva maksumus- ja kulumudelite loomine koostöös TÜga
b. Veteranide suitsidaalsuse kaitse- ja riskitegurid koostöös ERSIga
c. CV9040 soomuki mõõtmestamine, 3D modelleerimine ja tugevusarvutuste
teostamine koostöös TTÜga
d. Mehitamata süsteemid taktikalise taseme üksuse lahinguvõime tõstmiseks, koostöö
Soome kaitseuuringute keskusega
e. Infooperatsioonide projekt, koostöös TÜga
f. Raadiolahenduse projekt, koostöös TÜga
g. KVÜÕA juhib koostöös Rootsi FOIga töörühma NATO STO SAS-131
Kontseptuaalne lahend väikeriigile sõjalise ründe künnise tõstmiseks
32
Rahandusministeerium
Rahandusministeeriumil on TAI rakendusplaanis toodud tegevused kahes punktis:
1) RMi tellitavad uuringud ja analüüsid (250 000 eurot aastas kogu perioodi vältel).
2) Piirkondlike kompetentsikeskuste arengu toetamine seotult piirkondlike ettevõtlusvõrgustike
ja tööjõu arendamisega
Meetme tegevusele "Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine" tegutsevatele
kompetentsikeskustele on planeeritud perioodiks 2016-2023 toetus kogumahuks 8 mil eurot.
Esimeseks põhitegevuste taotlusvooruks (2016-2019) planeeriti toetuse kogumahuks 3,85
miljonit eurot, lisavooruks (2018) 457 798 eurot ja teiseks põhitegevuste taotlusvooruks (2020-
2023) 3,69 miljonit eurot. Väljamakstud toetuse summa 2016 aastal oli 666 990 eurot. 2016.a
põhitegevuste taotlusvooruga (toetuse maht 3,85 mln) toetati viit juba tegutsevat regionaalset
kompetentsikeskust teadus- ja arendustegevuste läbiviimiseks ja teadusuuringute taristu
soetusteks. Toetuse andmise eesmärk on majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja
ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Harju ja Tartu maakonda. Toetuse andmise alameesmärk
on arendada väljaspool Harju ja Tartu maakonda piirkondlikele arengueeldustele tuginevad
regionaalsedkompetentsikeskused, mis kujunevad vähemalt ühel valdkondlikul suunal
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja seeläbi suurendavad piirkonna konkurentsivõimet
tervikuna.
Justiitsministeerium
2016. a said RITA tegevuse 2 abil kaasrahastuse järgmised Justiitsministeeriumi projektid:
korruptsiooniriskide ja pettuste uuring – 39 600 € (uuringu läbiviimise
aeg: 2017). Uuringu eesmärk on kaardistada Eesti haridussüsteemi (alusharidus, põhikooli- ja
gümnaasiumiharidus ning kõrgharidus) suuremad korruptsiooniriskid ning pakkuda välja
meetmed koos ajakavaga nende lahendamiseks.
– ohvrite direktiivi rakendumise analüüs – 46 800 €
(uuringu läbiviimise aeg: 2017). Uuringu eesmärk: saada ülevaade olukorrast kannatanute
õiguste ning kaitsemeetmete tagamisel kriminaalmenetluses lähtuvalt Euroopa Liidu ohvrite
direktiivist.
uuring – 38 000 € (uuringu läbiviimise aeg: 2017-2018). Uuringu eesmärk on luua eeldused
vägivallakuritegude toimepanijate retsidiivsuse vähendamiseks.
2016. a lõpus, 2017. a alguses otsustati rahastada Alkoholi ja alkoholi surrogaatide tarvitamise
tagajärjel tekkivate ainevahetusproduktide (metaboliitide) uuringut – 150 000 € (uuringu
läbiviimise aeg: 2017 -2018). Uuringu eesmärk on vähendada alkoholijoobes autojuhtide
osakaalu liikluses tõenduspõhiste kohtuekspertiisi käigus tehtavate uuringutega;
vähendada alkoholi ja alkoholi surrogaatidest tingitud surmasid täpsema diagnostika ja seeläbi
ravi efektiivsuse tõstmisega. Uuringu käigus saadakse informatsiooni uute rakendatavate
metaboliitide kohta, millega täiendatakse kohtuarstliku ekspertiisi tõenduspõhisust ja aidatakse
kaasa õiguslike küsimuste lahendamisele.
Riigikantselei
Riigikantselei panustab teadus- ja arendustegevuste rahastamisesse läbi prioriteetse suuna 12
„Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevuse
33
poliitikakujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine. 2016. aastal võeti vastu
kolm uuringut:
a arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ aja- ja asjakohasuse analüüs,
kogumaksumusega 28 800 eurot.
oopa Liidust lahkumise mõjud julgeolekupoliitilisele keskkonnale,
kogumaksumusega 12 000 eurot.
2016. aastal sõlmiti veel lepingud järgnevate uuringute läbiviimiseks (tööd võetakse vastu
2017. aasta I kvartalis):
–2016 vahehindamine ja HIV ja AIDSi 2006–2015
strateegia lõpphindamine, kogumaksumusega 80 400 eurot.
-2030
planeeritavas taastuvenergia poliitikaraamistikus, kogumaksumusega 24 600 eurot.
-2020 mõjuanalüüs, kogumaksumusega 58 128 eurot.
eurot.
liikumise tõkete kaardistamine EL digitaalse ühisturu eesmärkide
valguses, kogumaksumusega 45 360 eurot.
2017. aastal võeti vastu prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2
„Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevuse poliitikakujundamist toetava
analüütilise võimekuse suurendamine raames võeti vastu 8 mõjuanalüüsi:
3.1. Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2016 vahehindamine ja HIV ja AIDSi 2006–2015
strateegia lõpphindamine, kogumaksumusega 80 400 eurot. Koostööpartner oli
Sotsiaalministeerium.
3.2. Bioenergia säästlikkuse tagamise süsteemi rakendamise mõjude hindamine 2020-2030
planeeritavas taastuvenergia poliitikaraamistikus, kogumaksumusega 24 600 eurot.
Koostööpartnerid olid Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium.
3.3. Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 mõjuanalüüs, kogumaksumusega 58 128 eurot.
Koostööpartner oli Justiitsministeerium.
3.4. Ühingute piiriülese liikumise reguleerimine Euroopa Liidus, kogumaksumusega 38 100
eurot. Koostööpartner oli Justiitsministeerium.
3.5. Isiku terviseandmete vaba liikumise tõkete kaardistamine EL digitaalse ühisturu
eesmärkide valguses, kogumaksumusega 45 360 eurot. Koostööpartner oli
Sotsiaalministeerium.
3.6. Kolmandate osapoolte e-tervise rakenduste valideerimise korraldus, kogumaksumusega
47 649,60 eurot. Koostööpartner oli Sotsiaalministeerium.
3.7. Analüüs põllumajandustegevusele avalduva majandusliku mõju ja konkurentsiolukorra
vahelistest seostest, kogumaksumusega 47 800,80 eurot. Koostööpartnerid olid
Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium.
3.8. Ühtse põllumajanduspoliitika tulevikuuring, kogumaksumusega 55 296 eurot.
Koostööpartnerid olid Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium.
Lisaks toetati analüütiliste tööde teostamisega ka Euroopa Nõukogu Eesti eesistumist 6
tulevikuanalüüsiga:
3.9. Tuleviku töö – uued suunad ja lahendused, kogumaksumusega 40 800 eurot.
Koostööpartner oli Sotsiaalministeerium.
3.10 Increased coherence and openness of European Union research and innovation
34
partnerships, kogumaksumusega 17 460 eurot. Koostööpartner oli Haridus- ja
Teadusministeerium.
3.11 Pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise mõju hindamise raamistik,
kogumaksumusega 10 000 eurot. Koostööpartner oli Sotsiaalministeerium.
3.12 The legal and political bottlenecks in the European Union for deployment of maritime
transport e-solutions, kogumaksumusega 58 680 eurot. Koostööpartner oli Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
3.13. Making Europe a Data Economy: A New Framework for Free Movement of Data in the
Digital Age, kogumaksumusega 24 000 eurot. Koostööpartner oli Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
3.14. Võimearendus Euroopa Liidu globaalstrateegia hüvanguks, kogumaksumusega 12 000
eurot. Koostööpartner oli Kaitseministeerium.
4. Kokkuvõte olulisematest tegevustest ning hinnang TAI strateegia üldeesmärgi
täitmise kohta
2016.a olulisemad tegevused:
Mobilitas pluss toetuse andmise tingimused kinnitas haridus- ja teadusminister 2015.a lõpus
ning rakendamine algas 2016. Eesmärk on tõsta Eesti teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelist
nähtavust; tõsta Eesti atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina; tugevdada Eesti teadlaste
ja teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet; toetada
riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja
ettevõtetele pakutavaid võimalusi koostööks. Toetatavad tegevused on: teaduse ja kõrghariduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine; toetused teadustöö tegemiseks Eestis;
ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine; tippteadlaste toetamine (välisriigis vahetu
töökogemusega tipptasemel teadlaste töölevõtmine Eesti TA asutustesse); Euroopa
Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes väljavalitud Eesti partnerite
toetamine algatustes osalemiseks. Lisaks ERA NET projektides osalemise toetamine, Eesti EL
algatustes osalemist toetav kontaktbüroo Brüsselis, Eesti teaduse välisturundus „Research in
Estonia“, rahvusvahelised koolitused ja teadlaste õppevisiidid. 2016.aastal koostati esimene
Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise kava, mille
eesmärk on määrata riigi osaluse põhimõtted EL partnerlustes, kirjeldada valikute tegemise
otsustusprotsessi ja osapoolte rollijaotust.
2015.a lõpus kinnitas haridus- ja teadusminister kõrghariduse rahvusvahelistumise programmi
Dora pluss, mis käivitati 2016.aastal. Eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö
tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Programmist võimaldatakse Eesti kõrgkoolide
noorteadlastel ja magistrantidel osaleda välismaal toimuvatel erialastel konverentsidel,
seminaridel, kursustel või muus erialases tegevuses. Toetatakse 1) tasemeõppes täiskoormusega
õppivaid välismagistrante ja -doktorante; 2) külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima
üheks kuni kümneks kuuks; 3) suve- ja talvekoolide korraldamist. Tegevuse raames
korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud lühiajalisi erialaseid ja intensiivkursusi Eesti
kõrgkoolide juures (12–42 kalendripäeva). Samuti tutvustatakse Eestis õppimise ja töötamise
võimalusi.
Haridus- ja Teadusministeerium hakkas osalema partnerina Interreg Balti teadusvõrgustiku
projektis (Baltic Science Network, BSN). Projektis osalevad kõikide Läänemere piirkonna
riikide teaduspoliitika kujundajad ja teaduse rahastajad. Projekti eesmärk on töötada välja
Läänemere piirkonna teaduskoostöö edasine kava. Eesti Haridus- ja Teadusministeerium
35
vastutab projektis EL raamprogrammis osaluse laiendamise (widening) soovituste
väljatöötamise eest.
HTMi juhtimisel valmistati ette Eesti-Norra teaduskoostöö uue programmperioodi
ettepanekud ja tegevused. Eesmärk on ka uuel perioodil toetada Eesti-Norra kahepoolset
teaduskoostööd, mis eelmisel perioodil oli väga edukas. Uue meetmena on plaanis käivitada
Norra eestvedamisel ühine Balti piirkonna teaduskoostöö toetamise programm. Samuti
jätkatakse kõrghariduse stipendiumiprogrammiga. Uue perioodi rahaline maht peaks eelmisega
võrreldes suurenema. Lõplik otsus uue perioodi meetmete kohta tehti 2017.aastal.
2017.a olulisemad tegevused:
Kui 2014.a detsembris kinnitati struktuuritoetuste rakenduskava ja 2015.a koostati ja kinnitati
enamus kõik toetuse andmise tingimustest, 2016.a oli suurte investeerimisotsuste ja
rahastusotsuste tegemise aasta, siis 2017. aastal asuti neid otsuseid ellu viima. Nende
hulgas mahukamad olid institutsionaalne arendusprogramm teadusasutustele ja kõrgkoolidele
(ASTRA), teaduse tippkeskuste toetamine ning riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri
investeeringute kava.
Üle mitme aasta otsustati riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia koostamisel suurendada
teaduse põhirahastamist. 2016. aastal tõusis teaduse rahastamine 5 mln euro võrra, 2016.a
RES-is lepiti kokku teaduse põhirahastuse tõus alates 2017.a riigieelarvest 8 mln euro võrra.
See polnud küll piisav TAI strateegias seatud teaduse rahastamise eesmärgi 1% täitmiseks, kuid
aitas kompenseerida varasematel aastatel toimunud rahastuse langust. Riigieelarve ja
majanduskasvu prognoosidele tuginedes küündivad avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse
kulud 2018. aastal 0,81 protsendini. 2018. aastal kasvab näitaja ka tänu sellele, et valitsus
otsustas suurendada riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 14,9 miljoni euro võrra.
2017. aasta riigieelarves kokkulepitud teaduse põhirahastuse tõus võimaldas suurendada
baasfinantseerimist ning muuta baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet
tasemeni 30/70. Vastavalt RES 2018-2021 eraldatud lisavahenditele ja 2018. a riigieelarvele,
on alates 2018. a võimalik baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet täiendavalt
parandada tasemeni 40/60. 2018. aastal tõuseb baasfinantseerimise maht 10 mln euro võrra 26,9
mln euroni. Alates 2017. aastast rakendusid baasfinantseerimise määruse muudatused, millega
suurendati lepingulise tulu osakaalu baasfinantseerimise valemis. Selle eesmärgiks on
stimuleerida teadusasutuste koostööd ettevõtetega ning välisrahastuse hankimist.
ETAGi, HTMi ning teadusasutuste osalusel valmistati 2016. a ette uurimistoetuste ja
baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis.
Uurimistoetuste muutmine on pikem protsess, järk-järgulise üleminekuga alustati 2017.a. Uue
kontseptsiooni rakendamise esimese etapina avati 2017. aastal kontseptsioonist lähtuvate
uuendustega personaalsete uurimistoetuste (grantide) taotlusvoor. Alates 2018. aastast toimub
järk-järguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile.
Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud riigi rakendusuuringute
programm RITA kogumahus 29 mln eurot. Tegevuse eesmärgiks on suurendada
ministeeriumide TA alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende
kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised
koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks
valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel
rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. 2017. aastal viidi RITA
raames läbi viis konkurssi kogumahus 7,5 mln ja alustati uuringute rakendamist.
36
2016.aastal käivitati uue meetmena nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise
tegevused kogumahuga 26,6 mln eurot. Meetme raames rahastatakse ettevõtete poolt avalikest
teadusasutustest tellitavaid rakendusuuringuid ja tootearendust, kus ettevõte on nii taotleja,
uuringuvajaduse sõnastaja kui ka uuringutulemuste rakendaja rollis. Seisuga 22.12.2017 on
laekunud 68 taotlust ja hinnatud nendest on 44 taotleja poolt esitatud 51 taotlust. Neist
hinnatutest on rahastatud 21 taotlust (edukuse määr 41%), ei rahastatud 30 taotlust. 96%
esitatud taotlustest on rakendusuuringud, 4% tootearendusprojektid. Rahastatud projektide
kogumaht on 9,4 miljonit eurot, sellest toetuse maht moodustas 6,4 miljonit eurot (68%
projektide kogumaksumusest).
Paljude TANi 20.septembri 2016 otsustega teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu korrastamise
osas on käesolevaks ajaks märkimisväärselt edasi jõutud: Tartu Observatoorium ja Eesti
Biokeskus liitusid 01.01.2018. Tartu Ülikooliga, ühinemisi toetatakse ASTRA programmist;
Eesti Infotehnoloogia Kolledž on ühinenud Tallinna Tehnikaülikooliga.
2017. aastal läbi viidud korralisel evalveerimisel hindas 22st tunnustatud väliseksperdist
koosnev komisjon 20 Eesti teadus- ja arendusasutuse teadustegevuse taset loodusteaduste,
tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria,
sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Võrreldes eelmise vooruga
hinnati esmakordselt eraldi kriteeriumina ka asutuste teadustegevuse mõju Eesti ühiskonnale,
seostati teadus- ja arendustegevuse hindamine kõrghariduse kvaliteedi hindamisega ning
vähendati hindamisega seonduvat bürokraatlikku koormust. Eesti teadus on rahvusvahelises
võrdluses kõrgel tasemel – esitatud 38-st taotlusest evalveeriti positiivselt 36.
37
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse
“Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti“ täitmise aruanne aastatel 2016-2017” eelnõu juurde
Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna asejuhataja Ene
Kadastik (
[email protected]; tel 5184031) ja peaekspert Martin Eessalu (
[email protected];
tel 735 4061) koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ning
teiste ministeeriumidega. Eelnõud arutas 06.03.2018 Teadus- ja Arendusnõukogu, kes võttis esitatud
informatsiooni teadmiseks ja kiitis aruande tööversiooni heaks.
Eelnõu sisu
Kehtiv Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine
Eesti” (edaspidi TAI strateegia) kiideti Riigikogus heaks 22. jaanuaril 2014. Käesolev aruanne
käsitleb ajavahemikku 1. jaanuar 2016. a kuni 31. detsember 2017. a. Aruanne sisaldab ülevaadet
strateegiaperioodi jooksul toimunud olulisematest TA&I valdkonna tegevustest, algatustest ja
arengutest. Samuti on antud ülevaade strateegias toodud indikaatoritest, kasutades uusimat
võimalikku statistikat ja muid kättesaadavaid andmeid.
Aruande sisukokkuvõte
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti”
(edaspidi TAI strateegia)1 rakendamine peab tagama Eesti TAI süsteemi koordineeritud arendamise
ja võimekuse tõusu, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise
rakenduskavaga aastateks 2014-2020 (OP) ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti peab
rakendamine arvestama TAI strateegiaga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate
ja arengukavadega (nt Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020).
Alates 2012. a on Eesti TA investeeringute tase olnud languses: 2,31% SKP-st (2011) oleme
langenud 1,28% (2016). Seejuures on ettevõtlussektori investeeringud langenud vastavalt 1,46% -lt
0,68%-le. Selline suur kukkumine on seotud ühekordse iseloomuga investeeringutega õlisektoris
2011-2012 (uue tehnoloogiaga tehaste käikulaskmine). Tehaste valmimisel need investeeringud
lõppesid. Kahjuks on nüüd vähenemine jõudnud ka avalikku sektorisse ning teistesse
majandusharudesse. Aastatel 2009-2011 toimunud kiireimast kasvust on saanud kiireim TA
investeeringute langus. Euroopa Liidu keskmine TA kulutuste osakaal SKPst oli 2014. aastal 2,03%
ning euroalas 2,12%. Eestis tehti 2016. aastal teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) kulutusi
kokku 270,35 mln euro eest, mis on 10,7% vähem kui aasta varem. TA kulutuste suhe SKP-sse oli
1,28%, mis varasema aasta tasemega (1,50%) võrreldes langes märgatavalt. EL keskmisele TA
intensiivsusele, mis on ligi 2% SKPst jääme alla ja viimase nelja aastaga oleme liidu keskmisest
kaugenenud üsna palju.
TA rahastamisest tuli ligi 38% riigieelarvest, 52% ettevõtlussektorist ja 10% välismaa allikatest.
Valitsemissektori kogukuludest moodustas TA rahastamine ligi 1,19% (parimatel aastatel on see
olnud üle 2%). Riigieelarve vahendusel TA-le eraldatud raha sisaldab ka EL toetusi.
Ettevõtlussektori TA kulutused olid 2016. aastal 139 miljonit eurot, millest 5% tuli riigieelarvest.
Investeeringute osatähtsus ettevõtlussektori TA kuludes oli madal, ulatudes vaid 13%-ni
kogukuludest, mis on viimase viie aasta väikseim. Ettevõtlussektori poolt finantseeritud teadus- ja
1
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ heakskiitmine –
Riigi Teataja III, 29.01.2014, 2.
arenduskulutused riiklikus ja kõrgharidussektoris moodustasid 2016. aastal 6,3% riikliku ja
kõrgharidussektori kulutustest, see on kasvanud võrreldes 2015. aastaga (2015 – 4,6%).
Kehtiv TAI strateegia ja meetmed, samuti teaduse rahastamisele pühendatud arutelud kõigi
huvigruppidega on andnud juhtnöörid, mis lubavad saavutada nii suurema sotsiaal-majandusliku
tulemuslikkuse kui tihedama seose ettevõtluse, ühiskonna ja avaliku sektoriga. HTM suurendab uuel
perioodil ülikoolide ja teadusasutuste motivatsiooni koostööks ettevõtlusega, suurendades
ettevõtluslepingute ja välisrahastuse osakaalu baasfinantseerimise valemis. Samuti kasutame
tõukefonde, et toetada ettevõtteid rakendusuuringute tellimisel ülikoolidest ja avalikest
teadusasutustest.
2016.a olulisemad tegevused:
Mobilitas pluss toetuse andmise tingimused kinnitas haridus- ja teadusminister 2015.a lõpus ning
rakendamine algas 2016. Eesmärk on tõsta Eesti teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust;
tõsta Eesti atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina; tugevdada Eesti teadlaste ja teadust
tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet; toetada riikidevaheliste
teadusorganisatsioonide ja –võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavaid
võimalusi koostööks. Toetatavad tegevused on: teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine,
mobiilsuse ja järelkasvu toetamine; toetused teadustöö tegemiseks Eestis; ERC grandi taotlemise
edukuse tõstmine; tippteadlaste toetamine (välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste
töölevõtmine Eesti TA asutustesse); Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020
algatustes väljavalitud Eesti partnerite toetamine algatustes osalemiseks. Lisaks ERA NET
projektides osalemise toetamine, Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo Brüsselis, Eesti
teaduse välisturundus „Research in Estonia“, rahvusvahelised koolitused ja teadlaste õppevisiidid.
2016.aastal koostati esimene Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes
osalemise kava, mille eesmärk on määrata riigi osaluse põhimõtted EL partnerlustes, kirjeldada
valikute tegemise otsustusprotsessi ja osapoolte rollijaotust.
2015.a lõpus kinnitas haridus- ja teadusminister kõrghariduse rahvusvahelistumise programmi Dora
pluss, mis käivitati 2016.aastal. Eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana
tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelisemaks. Programmist võimaldatakse Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja
magistrantidel osaleda välismaal toimuvatel erialastel konverentsidel, seminaridel, kursustel või
muus erialases tegevuses. Toetatakse 1) tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja
-doktorante; 2) külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks kuuks; 3) suve-
ja talvekoolide korraldamist. Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud
lühiajalisi erialaseid ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12–42 kalendripäeva). Samuti
tutvustatakse Eestis õppimise ja töötamise võimalusi.
Haridus- ja Teadusministeerium hakkas osalema partnerina Interreg Balti teadusvõrgustiku
projektis (Baltic Science Network, BSN). Projektis osalevad kõikide Läänemere piirkonna riikide
teaduspoliitika kujundajad ja teaduse rahastajad. Projekti eesmärk on töötada välja Läänemere
piirkonna teaduskoostöö edasine kava. Eesti Haridus- ja Teadusministeerium vastutab projektis EL
raamprogrammis osaluse laiendamise (widening) soovituste väljatöötamise eest.
HTMi juhtimisel valmistati ette Eesti-Norra teaduskoostöö uue programmperioodi ettepanekud
ja tegevused. Eesmärk on ka uuel perioodil toetada Eesti-Norra kahepoolset teaduskoostööd, mis
eelmisel perioodil oli väga edukas. Uue meetmena on plaanis käivitada Norra eestvedamisel ühine
Balti piirkonna teaduskoostöö toetamise programm. Samuti jätkatakse kõrghariduse
2
stipendiumiprogrammiga. Uue perioodi rahaline maht peaks eelmisega võrreldes suurenema. Lõplik
otsus uue perioodi meetmete kohta tehti 2017.aastal.
2017.a olulisemad tegevused:
Kui 2014.a detsembris kinnitati struktuuritoetuste rakenduskava ja 2015.a koostati ja kinnitati
enamus kõik toetuse andmise tingimustest, 2016.a oli suurte investeerimisotsuste ja
rahastusotsuste tegemise aasta, siis 2017. aastal asuti neid otsuseid ellu viima. Nende hulgas
mahukamad olid institutsionaalne arendusprogramm teadusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA),
teaduse tippkeskuste toetamine ning riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava.
Üle mitme aasta otsustati riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia koostamisel suurendada teaduse
põhirahastamist. 2016. aastal tõusis teaduse rahastamine 5 mln euro võrra, 2016.a RES-is lepiti
kokku teaduse põhirahastuse tõus alates 2017.a riigieelarvest 8 mln euro võrra. See polnud küll
piisav TAI strateegias seatud teaduse rahastamise eesmärgi 1% täitmiseks, kuid aitas kompenseerida
varasematel aastatel toimunud rahastuse langust. Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele
tuginedes küündivad avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 2018. aastal 0,81 protsendini.
2018. aastal kasvab näitaja ka tänu sellele, et valitsus otsustas suurendada riigi investeeringuid
teadus- ja arendustegevusse 14,9 miljoni euro võrra. 2017. aasta riigieelarves kokkulepitud teaduse
põhirahastuse tõus võimaldas suurendada baasfinantseerimist ning muuta baasfinantseerimise ja
uurimistoetuste omavahelist suhet tasemeni 30/70. Vastavalt RES 2018-2021 eraldatud
lisavahenditele ja 2018. a riigieelarvele, on alates 2018. a võimalik baasfinantseerimise ja
uurimistoetuste omavahelist suhet täiendavalt parandada tasemeni 40/60. 2018. aastal tõuseb
baasfinantseerimise maht 10 mln euro võrra 26,9 mln euroni. Alates 2017. aastast rakendusid
baasfinantseerimise määruse muudatused, millega suurendati lepingulise tulu osakaalu
baasfinantseerimise valemis. Selle eesmärgiks on stimuleerida teadusasutuste koostööd ettevõtetega
ning välisrahastuse hankimist.
ETAGi, HTMi ning teadusasutuste osalusel valmistati 2016. a ette uurimistoetuste ja
baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis.
Uurimistoetuste muutmine on pikem protsess, järk-järgulise üleminekuga alustati 2017.a. Uue
kontseptsiooni rakendamise esimese etapina avati 2017. aastal kontseptsioonist lähtuvate
uuendustega personaalsete uurimistoetuste (grantide) taotlusvoor. Alates 2018. aastast toimub järk-
järguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile.
Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud riigi rakendusuuringute
programm RITA kogumahus 29 mln eurot. Tegevuse eesmärgiks on suurendada ministeeriumide
TA alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks
sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised koostöövormid
teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes
põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna
eest vastutaval ministeeriumil. 2017. aastal viidi RITA raames läbi viis konkurssi kogumahus 7,5
mln ja alustati uuringute rakendamist.
2016.aastal käivitati uue meetmena nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise
tegevused kogumahuga 26,6 mln eurot. Meetme raames rahastatakse ettevõtete poolt avalikest
teadusasutustest tellitavaid rakendusuuringuid ja tootearendust, kus ettevõte on nii taotleja,
uuringuvajaduse sõnastaja kui ka uuringutulemuste rakendaja rollis. Seisuga 22.12.2017 on
laekunud 68 taotlust ja hinnatud nendest on 44 taotleja poolt esitatud 51 taotlust. Neist hinnatutest
on rahastatud 21 taotlust (edukuse määr 41%), ei rahastatud 30 taotlust. 96% esitatud taotlustest on
3
rakendusuuringud, 4% tootearendusprojektid. Rahastatud projektide kogumaht on 9,4 miljonit
eurot, sellest toetuse maht moodustas 6,4 miljonit eurot (68% projektide kogumaksumusest).
Paljude TANi 20.septembri 2016 otsustega teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu korrastamise osas
on käesolevaks ajaks märkimisväärselt edasi jõutud: Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus
liitusid 01.01.2018. Tartu Ülikooliga, ühinemisi toetatakse ASTRA programmist; Eesti
Infotehnoloogia Kolledž on ühinenud Tallinna Tehnikaülikooliga.
2017. aastal läbi viidud korralisel evalveerimisel hindas 22st tunnustatud väliseksperdist koosnev
komisjon 20 Eesti teadus- ja arendusasutuse teadustegevuse taset loodusteaduste, tehnika ja
tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning
humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Võrreldes eelmise vooruga hinnati esmakordselt eraldi
kriteeriumina ka asutuste teadustegevuse mõju Eesti ühiskonnale, seostati teadus- ja
arendustegevuse hindamine kõrghariduse kvaliteedi hindamisega ning vähendati hindamisega
seonduvat bürokraatlikku koormust. Eesti teadus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel –
esitatud 38-st taotlusest evalveeriti positiivselt 36.
Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumide ja Riigikantseleiga.
Mailis Reps
minister Tea Varrak
kantsler
4
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0596 - "Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016-2017"
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/199b04a3-b5b4-4611-a324-f194fdffd7a8
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/199b04a3-b5b4-4611-a324-f194fdffd7a8?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main