dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

"Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016-2017"

Kultuuriministeerium · 7. juuni 2018
Viit
1-12/1343-1
Registreeritud
7. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Aleksandr Aidarov
Lahendamise tähtaeg
27. juuni 2018

Failid

  • 📎HTM-2720.bdoc1763 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 1.06.2018 nr 8-1/18/2720 Riigikantselei Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) täitmise aruande aastatel 2016-2017 heakskiitmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu.pdf; 2. TAI aruanne 2018.pdf; 3. Seletuskiri-TAI aruanne.pdf Martin Eessalu 735 4061 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 29.05.2018 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … juuni 2018 nr Päevakorrapunkt nr Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016–2017 1. Võtta teadmiseks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014– 2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016–2017. 2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016-20171 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia)2 rakendamine peab tagama Eesti TAI süsteemi koordineeritud arendamise ja võimekuse tõusu, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2014-2020 (OP) ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti peab rakendamine arvestama TAI strateegiaga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega (nt Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020). Üldeesmärgi elluviimiseks on seatud neli strateegilist eesmärki: (1) Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine; (2) teadus- ja arendustegevus (TA) toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides; (3) TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks; (4) Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav. 1. Strateegia eesmärkide täitmine Tabel 1. TAI strateegia üldised mõõdikud. 2017 2018 2019 2020 Näitaja 2012 2013 2014 2015 2016 tege- siht Sihttase lik Teadus- ja arendustegevuse Selgub investeeringute tase 2,12 1,73 1,45 1,5 1,28 2,4 2,6 2,8 3,0 2018 1 SKPst , sh erasektori TA Selgub 1,24 0,84 0,65 0,72 0,68 1,4 1,6 1,8 2,0 kulutused SKPst (%). 2018 (Ettevõtete) tootlikkus hõivatu kohta (% ELi Selgub 73,2 72,8 73,8 70,9 71,8 75,4 76,0 78,0 80 1 2018 keskmisest) . 1 Tulemusaruandes on kajastatud põhiliselt HTMi vastutusalas olevad meetmed ja tegevused. Teiste ministeeriumite tegevuste ülevaade täiendatakse kooskõlastusringi käigus. 2 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ heakskiitmine – Riigi Teataja III, 29.01.2014, 2. 1 Koht ELi innovatsiooniliidu - 14 13 13 14 12 15 11 11 10 2 tulemustabelis . 1 Allikad: Eurostat, Statistikaamet 2 Allikas: Innovatsiooniliidu tulemustabel 2014; 1.1. Hetkeolukorra ja üldeesmärgi indikaatorite täitmise analüüs TAI strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ 2014-2020 nägi ette, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse 1%le SKPst aastaks 2015 ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel. Samas senised riigieelarve seadused ning kehtiv riigieelarvestrateegia ei ole olnud selle eesmärgiga kooskõlas (st tegelik rahastamise maht on jäänud TAI strateegias seatud sihttasemele alla). Ametliku statistika järgi olid 2016.aastal valitsussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele 0,63% SKP-st. Kuigi 2016 ja 2017 kinnitatud eelarved on olnud üle 0,8% SKP-st, sisaldavad need arvud teatud ulatuses kulutusi, mis statistikas teadus- ja arendustegevuse alla ei loeta (varasemate aastate kogemus näitab, et see summa on ca 15 mln eurot ehk 0,07% SKP-st). Näiteks lähevad mitmed TAI strateegia rahastamiskava tegevused arvesse kõrghariduskulutustena (nt ASTRA meetmest EMTA saali ehitamine, Sisekaitseakadeemia õppehoone, doktorikoolid, üliõpilaste mobiilsus jm). Samuti on tõenäoline, et näiteks kõik planeeritud struktuuritoetused ei jõua samal aastal väljamaksmiseni (st nad kajastuvad ametlikus statistikas viivitusega). Eestis tehti 2016. aastal teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) kulutusi kokku 270,35 mln euro eest, mis on 10,7% vähem kui aasta varem. TA kulutuste suhe SKP-sse oli 1,28%, mis varasema aasta tasemega (1,50%) võrreldes langes märgatavalt (tabel 1; joon 1). EL keskmisele TA intensiivsusele, mis on ligi 2% SKPst, jääme alla ja viimase nelja aastaga oleme liidu keskmisest kaugenenud üsna palju. TA rahastamisest tuli ligi 38% riigieelarvest, 52% ettevõtlussektorist ja 10% välismaa allikatest. Valitsemissektori kogukuludest moodustas TA rahastamine ligi 1,19% (parimatel aastatel on see olnud üle 2%). Riigieelarve vahendusel TA-le eraldatud raha sisaldab ka EL toetusi. Ettevõtlussektori TA kulutused olid 2016. aastal 139 miljonit eurot, millest 5% tuli riigieelarvest. Investeeringute osatähtsus ettevõtlussektori TA kuludes oli madal, ulatudes vaid 13%-ni kogukuludest, mis on viimase viie aasta väikseim. Ettevõtlussektori poolt finantseeritud teadus- ja arenduskulutused riiklikus ja kõrgharidussektoris moodustasid 2016. aastal 6,3% riikliku ja kõrgharidussektori kulutustest, see on kasvanud võrreldes 2015. aastaga (2015 – 4,6%). Juhul kui trend jätkub, pole strateegia üldeesmärgi sihttasemete täitmine realistlik. Tänase rahastamistaseme tingimustes on prognoositav TA investeeringute tase aastaks 2020 1,0- 1,5% SKPst. Prognoositav erasektori kulutuste TA tase on aastaks 2020 0,5% SKPst. 2 Joonis 1. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht %-na SKP-st. Allikas: Eurostat. 2,50 2,30 2,10 TA investeeringud EU28 1,90 TA investeeringud 1,70 EE 1,50 TA investeeringud erasektor EU 28 1,30 TA investeeringud 1,10 erasektor EE 0,90 TA avalik sektor EU 28 0,70 TA avalik sektor 0,50 EE 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Teaduse senine rahastustase pole loonud piisavalt stabiilset keskkonda teadustöö pikaajaliseks planeerimiseks ning pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Rahastamise langus võib viia ajude väljavooluni ning eurotoetuste eest rajatud taristu alakasutuseni. HTM on viimasel paaril aastal järk-järgult suurendanud teadusasutuste baasfinantseerimist. 2018. aastal on baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavaheline suhe 40/60. 50/50 eesmärgi täitmine eeldab lisaraha. TA põhilised instrumendid (uurimistoetused ning baasfinantseerimine kokku), millest toimub jooksva teadustöö rahastamine, ei ole peale 2008. a majandussurutisest tingitud eelarve vähendamist veel endisele reaalväärtuse tasemele jõudnud. Kuna keskmine palk ja sellega seonduvalt ka teadlaste palk on viimastel aastatel järjekindlalt tõusnud, on sellel olnud oma mõju teadusrahastuse põhiinstrumentide ostujõu langusele (sama raha eest saab teha vähem teadus- ja arendustööd). Kui arvestame inflatsiooniga, siis 2007. a püsihindades on põhiinstrumentide langus olnud ca 20%. Reaalväärtuse langust on aidanud tasakaalustada 2016. ja 2017. aastal saavutatud maksutuludest rahastatud HTM teaduseelarve osakaalu tõus. Baasfinantseerimise tõus on olnud seotud ka tingimuste muutmisega ettevõtluskoostöö stimuleerimiseks. Teadusasutuste baasfinantseerimise valemis suurendati 2017.a ettevõtluslepingute ja välisrahastuse osakaalu (valemis rakendati ettevõtluslepingute jaoks koefitsienti 2). Mida rohkem on tulu koostööst ettevõtlusega, seda rohkem saavad teadusasutused baasfinantseerimist. Esimesi tulemusi võis näha juba 2016. aastal – kasvas nii TA asutuste lepingute osakaal kui ka maht (2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 4,75 mln euro võrra). Võib eeldada, et see kasvutendents jätkub ning baasfinantseerimise kaudu ettevõtluskoostöö ja välisrahastuse hankimise stimuleerimine toimib Eesti positsioon Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (European Innovation Scoreboard) on langenud järsult alates 2014. aastast seoses investeeringute mahu vähenemisega. 2017. aasta näitajaga on Eesti tabelis 15. positsioonil, nn mõõdukate innovaatorite rühmas koos nt 3 Portugali, Tšehhi ja Leeduga).3 Perioodil 2010-2016 on Eesti selles tabelis liikunud riikide arvestuses tugevate ja mõõdukate innovaatorite piirimail. Lähtudes summaarsest innovatsiooni indeksist, mille alusel riike reastatakse ning mis esitatakse osakaaluna EL keskmisest seisuga 2010, on Eesti näitaja mitmel aastal (nt 2013, 2015) olnud üle 91% EL keskmisest. 2016. aasta kohta on tabelis Eesti koondindeksiks arvutatud 79,8%, mis on küll eelneva aastaga võrreldes tuntav langus, ent erineb tuntavalt eelmistest trendidest ning on suure tõenäosusega seletatav peamiselt metoodika muutusega.4, 5 Euroopa Komisjoni poolt väljastatav innovatsiooni tulemustabel vaatleb riikide tulemuslikkust 27 näitaja osas. Tulemusi vaadeldakse võrdluses sama näitaja EL keskmisega. 2017. aastal avaldatud tabelis oli Eesti tulemus EL keskmisest kõrgem 8 näitaja puhul. Silmapaistvamad Eesti koondindeksid on inimressursid (122,1% EL keskmisest) ning finants- ja tugimeetmed (124,4% EL keskmisest). Ka on head näitajad koondindeksite põhjal innovatsioonisõbralik keskkond (112,8% EL keskmisest); teadussüsteemi atraktiivsus (93,6% EL keskmisest); eriti tõuseb esile rahvusvahelises koostöös ilmunud publikatsioonide hulk (Eesti näitaja 337,8% EL keskmisest).6 Summaarse innovatsiooniindeksi langus on lisaks üldistele taustateguritele (majanduslikud mõjud, teiste riikide areng) seotud ühelt poolt innovaatiliste ettevõtete ja intellektuaalomandi näitajate vähenemisega aga teisalt ka oluliste metoodiliste muutustega. Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmine on konkurentsivõime edendamisel üks peamisi ülesandeid ning seda eriti olukorras, kus ettevõtete tootmiskulud on lähenemas arenenud riikide tasemele (tabel 2). Võrdluses naaberriikidega, on Eesti tase ja areng pigem võrreldav Balti riikidega ning jääb veel alla Soomele ja Rootsile. Eesti ettevõtete tootlikkus Euroopa liidu keskmisega võrreldes on pigem kasvutrendis. Kuna nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv on Eestis kiirelt suurenenud, võib eeldada, et hõive suurenemisest tulenev majanduskasv on ammendumas. Edaspidi saab majanduskasvu veduriks olla kiirem tootlikkuse ja toodete lisaväärtuse kasv, millele peaks eelnema investeeringute suurenemine. Hetkel on aga seis selline, et viimasel paaril aastal on investeeringud olnud langustrendis. Kui globaalne ebakindlus väheneb ja eksporditurud hakkavad taastumise märke näitama, on ka Eestis oodata majanduskasvu kiirenemist. 2020. aastaks seatud sihttaseme (80%) saavutamine eeldab, et ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta läheneb Euroopa Liidu keskmisele aastas keskmiselt umbes 2 protsendipunkti võrra. Tabel 2. Ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta, osakaal ELi keskmisest. Allikas: Eurostat . 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 EL28 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Eesti 61,2 66,5 66,0 66,6 70,6 72,0 73,3 73,3 73,8 70,9 71,8 Läti 51,7 54,4 56,1 56,1 58,8 61,4 62,9 62,5 64,6 63,9 64,8 Leedu 57,7 62,0 65,0 61,2 67,2 71,3 73,0 74,1 74,6 73,3 72,1 Soome 111,7 115,5 115,9 113,4 112,6 112,5 109,5 108,3 107,2 107,1 107,9 Rootsi 116,5 119,1 118,2 116,2 116,7 116,2 116,2 114,0 113,3 114,2 113,8 Strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmist analüüsitakse meetmete tulemusaruandes (vt allpool ptk 2.). Meetmete eesmärgid, tegevused ja struktuur tulenevad otseselt TAI strateegiast 3 European Innovation Scoreboard 2017. https://ec.europa.eu/growth/industry/innovation/facts- figures/scoreboards_et 4 EIS 2017 Eesti raport vt http://ec.europa.eu/docsroom/documents/23917 5 2017. aasta innovatsiooni tulemustabeli ülesehitus, koostamise raamistik ja indikaatorid läbisid võrreldes varasemate aastatega põhjaliku uuenduskuuri. Nt eemaldati senikehtinud 25 indikaatorite tabelist 3, uuendati/muudeti viit ning lisati 5 (nt elukestev õpe, ettevõtete poolt pakutav IKT (täiend) koolitus oma töötajatele jm). 6 EIS 2017. Estonian profile. http://ec.europa.eu/docsroom/documents/23917 4 ning on koostatud selle järgi. Meetmete rahastamiskava tuleneb vastava aasta riigieelarve seadusest ning riigi eelarvestrateegiast, kus on sätestatud valdkonna kululaed. Kuigi TAI strateegia rahastamiskavas on kirjas, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse 2015. aastaks 1%-le SKPst ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel, siis riigieelarve seadus ning ka riigieelarve strateegia ei ole sellega veel kooskõlas (st tegelik rahastamise maht jäi 2017. a TAI strateegias seatud sihttasemele alla). Meetmete elluviimisel arvestatakse TAI strateegia sisulisi eesmärke ja tegevusi, kuid tegevuste mahu ja ulatuse juures on võimalik tegutseda piirides, mida eelarvelised võimalused ette näevad. Seetõttu on iga meetme juures kirjeldatud ka TAI strateegia eesmärkide täitmise prognoosi, sh mõnel juhul ei ole TAI strateegias seatud sihttasemed olemasoleva ressursiga saavutatavad. 2. Ülevaade strateegia täitmisest meetmete lõikes 2.1. Meede 1: Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine. See on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav ning katab põhilisi kõrgharidus- ja kultuurivaldkondi. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt. Taristu on nüüdisaegne. Teadlaste ja innovaatorite järelkasv on kindlustatud. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär on populaarne. Indikaator 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 TAI strateegia täitmise prognoos sihttase TAI: 213 208 239 253 290 290 300 300 300 Strateegia sihttaseme Doktorikraadi täitmine ei ole kaitsmiste arv tõenäoliselt realistlik, õppeaastas kuna doktoranditoetus on eraldiseisvalt endiselt väheatraktiivne ning vastuvõetavate üliõpilaste, sh doktorantide arv on langenud. Prognoositav tase 2020 on 200-250. Strateegia eesmärgi täitmine eeldab lisavahendeid. Alates 2018 tõuseb doktoranditoetus 50% võrra, , mis peaks looma eeldusi doktoriõppe tulemuslikkuse paranemiseks, aga mis eraldiseisvalt ei ole veel piisav TAI strateegia eesmärgi saavutamiseks.. TAI: 10% 7,4% 8,0% selgub selgub 10,0% 10,5% 11% 11% 11% Strateegia sihttaseme maailmas 2018 2019 täitmine ei ole praeguse enamtsiteeritud rahastamiskavaga teadusartikli realistlik, kuna avaliku hulka kuuluvate sektori investeeringud Eesti on vähenenud ja kaugenenud TAI 5 kõrgetasemeliste eesmärkidest. artiklite osakaal Strateegia eesmärgi täitmine eeldab lisavahendeid. TAI: 1562 1511 1753 selgub 1 550 1 580 1600 1600 1600 Täitmine pigem ületab Kõrgetasemeliste 2018 prognoosi. artiklite arv miljoni elaniku kohta* Tabel 3. TAI strateegia meetme 1 indikaatorite täitmine aastatel 2014-2017 ja sihttasemed. *Allikad: EUROSTAT, Thomson Reuters Web of Science Kõrgel tasemel haridusliku ja kultuurilise keskkonna hoidmiseks ning Eestile asukohakonkurentsis ihaldusväärsema positsiooni kujundamiseks on vaja suurendada TA konkurentsivõimet ning tagada põhilisi valdkondi kattev mitmekesisus. Selleks tuleb hoida teaduskorralduses teaduse rahastamise kvaliteedipõhisust, arendada teadustööks atraktiivset keskkonda ning toetada kõrgkoolide ja teadusasutuste autonoomiat ja spetsialiseerumist. Tuleb eelistada investeeringuid inimvara arengusse, teha jõupingutusi akadeemilise järelkasvu tagamiseks ning teadlaste ja inseneride arvu suurendamiseks erasektoris, kaasates selleks andekaid noori nii Eestist kui ka välismaalt. Tuleb lihtsustada ja vähendada ELi tõukefondide meetmete bürokraatiat ning vähendada meetmete arvu. Kui 2014.a detsembris kinnitati struktuuritoetuste rakenduskava ja 2015.a koostati ja kinnitati enamus kõik toetuse andmise tingimustest, 2016.a oli suurte investeerimisotsuste ja rahastusotsuste tegemise aasta, siis 2017. aastal asuti neid otsuseid ellu viima. Nende hulgas mahukamad olid institutsionaalne arendusprogramm teadusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA), teaduse tippkeskuste toetamine ning riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava. Üle mitme aasta otsustati riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia koostamisel suurendada teaduse põhirahastamist. 2016. aastal tõusis teaduse rahastamine 5 mln euro võrra, 2016.a RES-is lepiti kokku teaduse põhirahastuse tõus alates 2017.a riigieelarvest 8 mln euro võrra. See polnud küll piisav TAI strateegias seatud teaduse rahastamise eesmärgi 1% täitmiseks, kuid aitas kompenseerida varasematel aastatel toimunud rahastuse langust. 2016. aastal langesid teadus- ja arendustegevuse kogukulud Eestis 32 miljoni võrra, jõudes 270 miljoni euroni. See on vaid 1,28% SKPst ja vähem kui pool 2020. aastaks seatud 3-protsendilisest eesmärgist. Langus on seotud Euroopa Liidu tõukefondidega. 2016. aasta osutus vaheaastaks - eelmine tõukefondide rahastamise periood oli just lõppenud, kuid uus polnud veel alanud. Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes küündisid avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 2018. aastal 0,81 protsendini. 2018. aastal kasvab näitaja ka tänu sellele, et valitsus otsustas suurendada riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 14,9 miljoni euro võrra. 2.1.1 Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) Institutsionaalse arendusprogrammi raames toetatakse kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, keskendumist 6 strateegilisele põhitegevusele ning asutuste võrgustiku korrastamist; suurendatakse teadusasutuste vastutust oma tegevuse tulemuslikkuse eest. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks toetatakse doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse kasvatamine jm), samuti investeeringuid vastutusvaldkondade ja kasvuvaldkondade õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamiseks. 2016. a juunis kinnitas Vabariigi Valitsus Institutsionaalse arendusprogrammi teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) investeeringute kava. Investeeringute kavaga toetati seitse investeeringuprojekti kogusummas 54,1 miljonit eurot: Tabel 4. Institutsionaalse arendusprogrammi teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) investeeringute kava. Projekti nimetus Toetus (€) Tartu Ülikooli IT-keskuse rajamine 15 000 000 Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rajamine 15 000 000 Sisekaitseakadeemia õppekompleksi rajamine 13 500 000 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi rajamine 4 000 000 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna katsehalli renoveerimine 3 771 126 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi hoonekompleksi renoveerimine 2 072 992 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone majatiibade ühendamine ja 750 000 juurdeehitus KOKKU 54 094 118 Enamuse objektide ehitamisega on algust tehtud. 2017. aastaks ei ole ehitustegevusega alustatud vaid 2 objekti puhul (TTÜ katsehall ja KBFI hoonekompleks), eeltööd (projekteerimine) on tehtud. Tartu Ülikooli IT keskuse ehitusleping on sõlmitud, käivad lammutustööd, Eesti Kunstiakadeemia ehituse lõpptähtaeg on 03.04.2018, Sisekaitseakadeemia ehituse lõpptähtaeg on 02.01.2019, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi ehituse lõpptähtaeg on 21.08.2019. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juurdeehituse lõpptähtaeg oli 31.10.2017. Valitsuses kinnitatud taristu investeeringute kõrval toetatakse ASTRA programmist ka ülikoolide ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist. Sisutegevusteks (nt teadusaparatuur, doktorikoolid, koostööplatvorm ettevõtetega) saab toetust kokku 20 teadusasutust ja ülikooli kogusummas 67,4 miljonit eurot. Suurimad toetuse saajad on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool. Toetatavad sisutegevused hõlmavad: struktuurseid muutusi ja struktuurireformide läbiviimist ülikoolides ja teadusasutustes (muuhulgas toetatakse Tartu Observatooriumi ja Eesti Biokeskuse ühinemist TÜ-ga); ülikoolidevahelisi doktorikoole; ülikoolide ja ettevõtete koostööplatvormi väljatöötamist (Adapter); õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist, sh rahvusvahelistumist; õppe- ja teadusaparatuuri kaasajastamist ning taristu avamist ettevõtetele. 2017. aastal käivitusid kõik toetust saanud projektid. Paljude TANi 20.septembri 2016 otsustega teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu korrastamise osas on käesolevaks ajaks märkimisväärselt edasi jõutud:: a. Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus liitusid 01.01.2018. Tartu Ülikooliga, ühinemisi toetatakse ASTRA programmist. 7 b. Eesti Infotehnoloogia Kolledž on ühinenud Tallinna Tehnikaülikooliga. 2017. a septembrist alates toimub vastuvõtt TTÜ-l ja TIK-l ühiselt. c. Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli ühinemise osas on HTM ja TLÜ allkirjastanud ühiste kavatsuste protokolli, ühinemise osas läbirääkimised jätkuvad. d. Eesti Keele Instituudi jätkab vastavalt valitsuse otsusele iseseisvana. Ka Eesti Keelenõukogu on toetanud EKI jätkamist iseseisvana. e. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ühinemise osas jätkati 2017. a KBFI läbirääkimisi Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga Haridus- ja Teadusministeeriumi osalusel. Praeguseks on jõutud seisukohale, et protsess võtab kokkulepeteni jõudmiseni veel rohkem aega. f. Tervise Arengu Instituudi puhul otsustas Sotsiaalministeerium, et instituut jätkab iseseisvana. 2017. aastal läbi viidud korralisel evalveerimisel hindas 22st tunnustatud väliseksperdist koosnev komisjon 20 Eesti teadus- ja arendusasutuse teadustegevuse taset loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Võrreldes eelmise vooruga hinnati esmakordselt eraldi kriteeriumina ka asutuste teadustegevuse mõju Eesti ühiskonnale, seostati teadus- ja arendustegevuse hindamine kõrghariduse kvaliteedi hindamisega ning vähendati hindamisega seonduvat bürokraatlikku koormust. Evalveerimise peamiste tulemustena võib välja tuua järgneva: 1) Eesti teadus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel – esitatud 38-st taotlusest evalveeriti positiivselt 36 (positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste nimekiri on kättesaadav veebis http://www.etag.ee/tegevused/evalveerimine/korraline-evalveerimine/). Ka erinevate kriteeriumide lõikes antud hinnetest 40% olid kõrgeimad võimalikest. 2) Eesti teadus teenib ühiskonna ja majanduse huve. Peamiste ühiskondliku mõju avaldumiskohtadena tõid eksperdid lisaks majanduses rakendust leidnud teadustulemustele välja ka teadlaste pakutavad eksperthinnangud ja konsultatsioonid, osalemise riiklike strateegiate ja seaduste loomises, osavõtu rahvusvahelistes nõuandvates ja otsustuskogudes, žüriides ning komisjonides, õppematerjalide, sõnaraamatute, riigieksamite ja teadust populariseerivate materjalide koostamise, täiendusõppe pakkumise, olümpiaadide, näituste, kontsertide korraldamise, e-ressursside arendamise ning spin-off ettevõtete loomise jpm. Teaduse sotsiaalmajanduslik mõju ei ole siiski veel iseenesestmõistetav ning selle kirjeldamisele on edaspidi vaja enam tähelepanu pöörata. 3) Eesti teadusasutuste infrastruktuur ja laborite varustatus on väga heal rahvusvahelisel tasemel. Mõnel juhul väljendasid välishindajad siiski muret selle potentsiaali ülalpidamisvõimaluste ja kasutusvõimekuse osas, juhul kui teadusrahastuses ei suurene stabiilne komponent. 4) Oluline kitsaskoht Eesti teadussüsteemis on ebastabiilne rahastamine ja suur sõltuvus Euroopa Liidu tõukefondidest. Stabiilse iseloomuga baasrahastuse vähene osakaal teadustuludes ei võimalda pikaajalist planeerimist, mis on teadustöö tulemuslikkuse saavutamisel ülioluline. 5) Eestis on doktorantuuris õppimise aeg liiga pikk. Ekspertide hinnangul on doktorantuuri lõpetamiseks seatud tulemuslikkuse (üldreegilina kolm avaldatud artiklit) nõue liiga range ja doktorantide stipendiumid liiga väikesed, mis ei võimalda pühenduda ainult õpingutele. 6) Korraline evalveerimine on vajalik teadusasutuste võrgu arenguks. Eelmise evalveerimise soovituste kohaselt läbi viidud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti 8 Maaviljeluse Instituudi ühendamine Eesti Taimekasvatuse Instituudiks on tõstnud ETKI teadustöö kvaliteeti. Sel korral kiitsid hindajad heaks Tartu Observatooriumi ja Eesti Biokeskuse ühendamise kava Tartu Ülikooliga. 7) Korralise evalveerimise tulemused näitavad, et Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel tehtud muudatused evalveerimise protsessi on olnud vajalikud. 8) Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib evalveerimise tulemusena saadud teavet teaduspoliitika arendamiseks ja järgmiste kvaliteedihindamiste korraldamisel. Evalveerimise läbinud asutuste hinnangul on ekspertide soovitused valdkondade edasiseks arendamiseks kasulikud ka neile endale. 2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine, sh baasfinantseerimine ja uurimistoetused Tegevuse eesmärgiks on teadus- ja arendustegevuse põhiliste rahastusinstrumentide (baasfinantseerimine, institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja jätkusuutliku arendamise toetused jt) rakendamine ja nende mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Tagatakse erinevate rahastusinstrumentide koostoime ja TAI süsteemi tasakaalustatud areng. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastus:  teadusasutuste baasfinantseerimine,  konkurentsipõhised uurimistoetused ning taristu ülalpidamine,  riigi TA asutuste tegevuskulud,  Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevustoetus (selle koosseisus väliskoostöö projektid, ettevalmistustoetuse maksmine kvaliteetsete Horisont2020 taotluste koostajatele jm (TAI 1.5.)),  Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine (TAI 1.9)).  Muud tegevused ja kulud (Norra ja EMP välisabi, riigi TA asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud). 2016. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus on kirjas, et teaduse rahastamisel lähtutakse sihist saavutada baasfinantseerimise ja projektipõhise rahastamise tasakaal tasemel 50/50. 2017. aasta riigieelarves kokkulepitud teaduse põhirahastuse tõus võimaldas suurendada baasfinantseerimist ning muuta baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet tasemeni 30/70. Vastavalt RES 2018-2021 eraldatud lisavahenditele ja 2018. a riigieelarvele, on alates 2018. a võimalik baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet täiendavalt parandada tasemeni 40/60. 2018. aastal tõuseb baasfinantseerimise maht 10 mln euro võrra 26,9 mln euroni. Baasfinantseerimise osakaalu edasine suurendamine 50/50 eesmärgini eeldab lisavahendeid. Alates 2017. aastast rakendusid baasfinantseerimise määruse muudatused, millega suurendati lepingulise tulu osakaalu baasfinantseerimise valemis. Selle eesmärgiks on stimuleerida teadusasutuste koostööd ettevõtetega ning välisrahastuse hankimist. ETAGi, HTMi ning teadusasutuste osalusel valmistati 2016. a ette uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis. Uurimistoetuste muutmine on pikem protsess, järk-järgulise üleminekuga alustati 2017.a. Uue kontseptsiooni rakendamise esimese etapina avati 2017. aastal kontseptsioonist lähtuvate uuendustega personaalsete uurimistoetuste (grantide) taotlusvoor. Alates 2018. aastast toimub järk-järguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile. 2018. aaastal algatatakse koos kõrgharidusseadustiku väljatöötamisega ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse 9 (TAKS) muutmine ning töötatakse välja uued rakendusaktid, sh töötatakse välja ministri määrus "Teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuste määramise tingimused ja kord" seoses baasfinantserimise muutmisega tegevustoetusteks. Endise süsteemiga võrreldes on uued uurimistoetused seotud teadlaskarjääri mudeliga ja mahult suuremad, rahastusinstrumentide killustatus väiksem, riiklik rahastamine stabiilsem ning uurimistoetuste ja baasfinantseerimise vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja aruandlus lihtsam. Tabel 5. HTM teaduse eelarve põhiinstrumendid 2016-2018. HTM teaduse eelarve põhiinstrumendid 2016 2017 2018 Institutsionaalsed uurimistoetused (IUT), 30 143 291 28 780 070 28 780 000 sihtfinantseerimine ja infrastruktuuri ülalpidamiskulud Personaalsed uurimistoetused (PUT) 8 125 139 10 657 360 11 457 000 Baasfinantseerimine 13 882 991 16 882 991 26 904 190 Baasfinantseerimise osakaal HTM teaduse 27% 30% 40% põhiinstrumentidest Baasfinantseerimise osakaal kogu HTM teaduse eelarvest 11% 13% 18% 2.1.3. Teaduse tippkeskuste toetamine Teaduse tippkeskus on oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus, mille eesmärk on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust. Tegevusest toetatakse teaduse tippkeskusi maailmatasemel teadusuuringute edendamisel. Teaduse tippkeskuse moodustavad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmad, uurimisrühmade arv tippkeskustes on erinev, jäädes 2 ja 16 uurimisrühma vahele. Otsused 9 teaduse tippkeskuse finantseerimiseks tehti veebruaris 2016 kogusummas 41,17 miljonit eurot7: Tabel 6. Eesti tippkeskused perioodil 2014-2020. Tippkeskuse nimi Asutus Valdkond Partnerid Toetus (mln€) Eesti Infotehnoloogia Tippkeskus TTÜ Inseneri- ja TÜ, 4,8 tehnikateadused Cybernetica Teadmistepõhise ehituse tippkeskus TTÜ Inseneri- ja TÜ, EMÜ 4,1 tehnikateadused Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised TÜ Inseneri- ja TTÜ 4,5 seadmed energia salvestamise ja muundamise tehnikateadused süsteemidele Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskus TÜ Arstiteadused TTÜ, EBK 4,8 Eesti-uuringute Tippkeskus KIRMUS Humanitaarteadused EMTA, 4,6 EKI, TLÜ, TÜ, TTÜ Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja EMÜ Loodusteadused TÜ 4,2 põllumajanduskooslustes Molekulaarse Rakutehnoloogia Tippkeskus TÜ Loodusteadused TTÜ 4,6 Tume universum KBFI Loodusteadused TO, TÜ 3,8 Kontrollitud korrastatus kvant- ja KBFI Loodusteadused TÜ, TTÜ 3,7 nanomaterjalides Tippkeskuste põhitegevused on seotud interdistsiplinaarse uurimistööga, samuti luuakse ja täiendatakse uurimistööks vajalikke tingimusi ning tegeletakse teaduse populariseerimisega. 7 http://adm.archimedes.ee/str/toetuse-edenemine/periood-2014-2020/teaduse-tippkeskused/ 10 Enamus tippkeskustest on avaldanud kõrgetasemelisi artikleid planeeritust rohkem (ühtekokku 917 artiklit 2017. aasta jooksul), mis omakorda näitab, et tippkeskuste tegevused on käivitunud väga hästi ning uurimisrühmade vaheline sünergia toimib. 2. 1.4. Teaduse ja teadushariduse populariseerimine ühiskonnas Tegevuse raames tagatakse teaduskeskus AHHAA tegevustoetus, riigi teaduspreemiad ning viiakse läbi teaduse populariseerimise projektikonkurss ja tagatakse teadustööde riiklike konkursside preemiad (üliõpilaste teadustööde riikliku konkurss, õpilaste teadustööde riiklik konkurss, õpilasleiutajate konkurss, kasvatusteaduslike tööde konkurss, teaduse populariseerimise auhind, koostööpartnerite toetamine). Rakendatakse alameede "Teaduse populariseerimine" (TeaMe+) (telesaated, õppematerjalid, kampaaniad jpm). Selle kõige mahukam tegevus on noorte teadussaate „Rakett69“ tootmise jätkamine. Lisaks sellele on 2017. aastal hangitud uus teadust populariseeriv saatesari üldauditooriumile. 2017 I kvartalis otsustati Teeme+ avatud taotlusvooru raames toetada 1,28 mln euroga süsteemsete teadust populariseerivaid ürituste sarju ja teadushuviringide käivitamist. Suuremahuliste ürituste sarjade elluviimiseks anti toetust 11-le taotlejale kogusummas üle 700 000 euro. Väikesemahulisteks ettevõtmisteks eraldati toetust 12-le taotlejale kogusummas üle 500 000 euro. 2.1.5. Teaduskollektsioonide toetamine Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist. Teaduskollektsioonidega seotud tegevuste üldiseks raamistikuks on haridus- ja teadusministri 1. aprilli 2011. a määrus nr 11 „Teaduskollektsioonidele esitatavad nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja finantseerimise otsustamise tingimused ja kord“. 2017. aastal toetati meetmest 18 teaduskollektsiooni tegevust kuues teadusasutuses 797 293 euroga. 2. 1.6. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel Vabariigi Valitsus kinnitas riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava oktoobris 2016. Kavas on 13 objekti, toetuse summa moodustab kokku 19,1 mln eurot:  Eesti Genoomikakeskus  Eesti Keeleressursside Keskuse (EKRK) ühendatud sisuotsing  Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilise magistraalvõrgu kaasajastamine  Infotehnoloogiline mobiilsus-observatoorium (IMO)  Eesti eluteaduste andmete teadustaristu (ELIXIR)  Nutika tootmise tuumiktaristu (Industry 4.0) – Smart Industry Centre (SmartIC) arendamine  Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+)  European Spallation Source ERIC instrumentide kavandamine, projekteerimine ja ehitamine ning rakendamine teaduslikeks uuringuteks (ESSource)  Kliiniliste teadusuuringute üksuse välja-arendamine  Eesti teaduspilve loomine (ETAIS II)  Analüütilise Keemia Kvaliteedi Infrastruktuuri täiendava analüütilise võimekuse arendamine 11  Loodusteaduslikud arhiivid ja andme-võrgustik (NATARC)  Euroopa Sotsiaaluuring Eestis 2016-2022. Märkimisväärselt suuri tulemusi veel ei ole, sest 2017. aastal projektid alles käivitusid. Kõikides projektides on käimas aktiivne hanketegevus. Edukama näitena 2017. aastast võib tuua Nutika tootmise tuumiktaristut (Industry 4.0) – Smart Industry Centre (SmartIC), mille raames soetati taristu kaks keskset seadet: metalli 3D kompuutertomograaf EMÜ kompuutertomograafia laborisse ja metalli 3D printimissüsteem TTÜ 3D printimise laborisse ProtoLab. Nimetatud laborid avati 2017.a novembris ja need moodustavad SmartIC tuumiktaristu põhilise osa. ESSource II projekt on edukalt käivitunud: 94% projekti raames planeeritud in-kind tegevusest on juba kaetud ESS-i ja projekti partnerite vaheliste lepingutega ja in-kind tegevus on alanud. Lisaks korraldati neutronuuringute võimaluste tutvustamiseks ja levitamiseks koostöös Põhjamaade The Nordic Neutron Science Programme ja The SwedNess programmiga ligi 60 osalejaga suvekool Tartus. Eesti keeleressursside keskus läbis Euroopa keeleressursside infrastruktuuri CLARIN-i keskuse staatuse saamiseks kvaliteedihindamise. NATARCi raames avati avalikkusele uue eElurikkuse portaali demoversioon, mis annab kasutajatele võimaluse otsida ühes kohas Eesti elurikkuse masinloetavaid avaandmeid, olles sellega esimene riigi ja teadlaste andmeid ühendav inforessurss. 2018.a toimub riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride teekaardi järjekordne uuendamine. Eesmärgiks on tagada süsteemne taristu, sh digitaalse taristu arendamine ning planeerida riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid korrapäraselt uuendatava tegevuskava alusel, arvestades rahvusvaheliste taristutega liitumisel seatud kvaliteeditingimusi. Tegevusest toetatakse osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides ning tagatakse HITSA/EENET-i tegevustoetus, s.h liikmemaksud. 2018.a teises pooles valmistatakse ette riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeerimisettepanekute kogumise II voor (mahus ca 10 mln eurot). 12 2.2 Meede 2: TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. See lähtub ühiskonna ja majanduse vajadustest ning tähtsustab rakendusi. Teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks ettevõtjate ning valitsusasutustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija. Sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate uuringute korraldus on tõhus. Indikaator 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 TAI strateegia täitmise prognoos sihttase TAI ja OP: 3,8% 4,6% 6,3% selgu 6% 6% 7% 7% 7% Hetkel pole põhjust Erasektori b prognoosi muuta, finantseeritud 2019 eesmärk on saavutatav. avaliku sektori Käivitunud on era- ja teadus- ja avaliku sektori arendustegevuse koostööd soodustavad kulutuste osakaal toetusmeetmed (nt rakendusuuringute toetus ja teised meetmed). TAI: 34% 35% 42% selgu 38% 39% 40% 40% 40% Hetkel pole põhjust Sotsiaalmajandus b prognoosi likele 2019 muuta.Alates 2016.a rakendustele (v.a andmetest rakendati akadeemilised uuendatud ametlikku uuringud) OECD metoodikat, suunatud mille tulemusel tekkis kulutuste osakaal sotsiaalmajanduslikel riigieelarves eesmärkidel rahastatud planeeritud TA TA osakaalust täpsem eraldistest* ülevaade. *Allikad: Eurostat, Statistikaamet: Kuni 2015.aasta andmeteni kajastati TA kulutusi tegijapõhiselt, aga alates 2016 on Statistikaamet koostöös HTMiga rakendanud uut metoodikat ning kajastanud andmeid rahastajapõhiselt. Uut metoodikat rakendas Statistikaamet alates 2016.a andmekogumisest. Ministeeriumite TA tegevust korraldatakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (TAKS8) sätestatud nõuetele, mille alusel muuhulgas on kõigi ministeeriumide ülesanded teadus- ja arendustegevuse valdkonnas:  oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine;  valdkondlike teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine ning oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine;  oma valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks vajalike vahendite põhjendamine ja määramine valitsemisala eelarve projekti koostamisel ning nende teadus- ja arendusasutuste eelarvete kinnitamine riigieelarves valitsemisala teadus- ja arendustegevuseks eraldatud summade ulatuses. TAI strateegias on sätestatud, et igas ministeeriumis on määratud TA tegevuste koordineerimise eest vastutav isik (nt teadusnõunik), kes osaleb strateegia rakendusplaani koostamises ning 8 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus § 13, lg 1 – Riigi Teataja I 1997, 30, 471. 13 vahendab riigieelarve planeerimisprotsessis ja ülevaadete ning aruannete koostamisel TA teemalist teavet. Lisaks sellele on TAI strateegia eesmärgiks rakendada meetmed ministeeriumide TA alase vastutuse ja võimekuse suurendamiseks, sh luua ministeeriumide vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. TAI strateegias on sätestatud, et TAN arutab strateegia rakenduskava enne selle esitamist Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks, annab hinnangu strateegia möödunudaastasele rakendamisele ja soovitusi edaspidiseks, sh kord aastas käsitleb TAN:  nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade toetamise tegevusi;  sotsiaalmajanduslike eesmärkide täitmisega seotud TAd ministeeriumides. Vastavalt TAI strateegiale koostatakse rakendusplaan riigieelarve strateegia (RES) planeerimise käigus, kus ministeeriumide roll on nimetada oma RESi taotlustes planeeritava TA (vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile COFOG, ingl classification of the functions of government) ja kasvuvaldkondade arendamiseks mõeldud tegevused. Koostöös ministeeriumite ja Statistikaametiga on strateegia elluviimise üheks sihiks täpsustada TAI kulutuste arvestamise ja klassifitseerimise korda, eesmärgiga saada täpsem ja süsteemsem ülevaade tehtud kulutustest vastavalt GBAORD metoodikale (ingl Government budget appropriations or outlays for research and development). Samuti on oluline ministeeriumite vastutusvaldkondades toimuva TA tegevuste ja rahastamise süstemaatiline planeerimine ja monitoorimine, mida riigil on TAI süsteemi juhtimiseks vaja. 2.2.1. Riiklike programmide "Eesti keel ja kultuurimälu II" ning "Eesti keeletehnoloogia" elluviimine Eesmärgiks on toetada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ning soodustada nende võimalikult laialdast rakendamist. Alates 2018.a käivitatakse uus Eesti keeletehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programm. Aastaks 2019 uuendatakse ja käivitatakse uus riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu“. 2016. ja 2017. aastal jätkati riiklike programmide "Eesti keel ja kultuurimälu II" (EKKM) ning "Eesti keeletehnoloogia" (EKT) elluviimist. EKKM eesmärk on toetada eesti keele ja kultuuri uurimise arendus- ja tugitegevusi, mh teaduslike tervikkäsitluste, sõnaraamatute ja andmebaaside koostamist, humanitaarvaldkonnale olulise allikmaterjali digiteerimist, allikapublikatsioonide ja uurimuste väljaandmist. 2017. aastal toetati kümmet rahvusteadustega tegelevat asutust 533 308 euroga. EKT eesmärk on toetada eesti keeletehnoloogia taseme tõstmist ning keeletehnoloogiliste vahendite rakendamist. 2017. aastal toetati kuut keeletehnoloogia valdkonna arendamisega tegelevat asutust 811 342 euroga. 2017. aastaga lõppes EKT programm ja HTM valmistas ette uue keeletehnoloogia valdkonna teadus- ja arendustegevuse programmi, mis käivitatakse 2018. a esimeses kvartalis. 2.2.2. Tuumiktaristu toetamine ja avamine välistele kasutajatele Tegevuse elluviimine toimub läbi tuumiktaristu toetusmeetme. Tuumiktaristu on teadus- ja arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu, mis on loodud avalikes huvides ja mida teadus- ja arendusasutuse kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik kasutada teistel isikutel. 2.2.3. Teadusandmebaaside litsentside hankimine ja teadusraamatukogude toetamine 14 Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER arendamist ja käigushoidmist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 kokkulepitud lisavahendite arvelt on alates 2017 võimalik tagada elektrooniliste teadusandmebaaside juurdepääs senisel tasemel püsivalt riigieelarvest. 2016. aastal valmis Eesti Teadusagentuuri avatud teaduse ekspertkomisjoni põhimõtted ja soovitused riikliku poliitika kujundamiseks "Avatud teadus Eestis" ning 2017. aastal viidi RITA programmi raames jätkutegevusena läbi vastav analüüs avatud teadusega seonduvate kulude ja halduskoormuse ning võimalike lahendusstsenaariumide osas. Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Eesti Teaduste akadeemia esitavad oma analüüside lõppraportid 2018. aasta alguses. Avatud teadus (Open Science) on märksõna, mis kirjeldab uusi trende teadustöös: muuta teadusuuringud avatumaks ning rohkem koostööl põhinevaks, kasutades tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi. Esmajoones tähistab avatud teaduse mõiste vaba juurdepääsu teaduspublikatsioonidele ja teadusandmetele, kuid selle alla kuulub ka avatud lähtekood, avatud metodoloogia ning avatud eelretsenseerimine. 2.2.4. Riigiasutuste TA alase võimekuse tõstmine (RITA) Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud riigi rakendusuuringute programm RITA kogumahus 29 mln eurot. Tegevuse eesmärgiks on suurendada ministeeriumide TA alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. 2017. aastal viidi RITA raames läbi viis konkurssi kogumahus 7,5 mln ja alustati uuringute rakendamist järgmistel teemadel: 1. Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikemate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine. 2. Tervikliku ja riigiülese olukorrateadlikkuse võime loomine riigikaitseks ja kriisireguleerimiseks. 3. Personaalmeditsiini lähenemise rakendamise Eesti tervishoiusüsteemis (kliinilise juhtprojekti elluviimine). 4. Biomajanduse sektorites lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine. 5. Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed hariduse, tööturu ja sotsiaalsüsteemis. 2017. aastal tehti ettevalmistusi RITA strateegiliste teadusuuringute 2. vooruks. Strateegiliste teadus- ja arendustegevuse uuringuprojektide ideede kogumise 2. voor käivitati 2017.aastal, TAN andis oma arvamuse 2017.a lõpus ning 2018.a on planeeritud uuringuettepanekute esitamine, hindamine ja uuringute käivitamine. Seekord valiti rahastamiseks 10 teemat: 1. Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri (KII) kaitse simuleerimine Küberharjutusväljal 2. Raskete eriveoste mobiilsuse ning taristu seisukorrateadlikkuse parandamine 3. Kliimamuutuste leevendamisvõimalused süsinikuringlusega läbi süsiniku püüdmistehnoloogiate rakendamise heitemahukates tööstussektorites ja süsiniku kasutamise teistes tööstussektorites 4. Kaug- ja lähiseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel 15 5. Tehisintellekti metoodika (masin- ja süvaõpe, närvivõrkude jms) kasutamine riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste automatiseerimiseks 6. Eesti mereala loodusväärtuste analüüs ning innovaatiliste mereala analüüsi- ja hinnangumeetodite arendamine 7. Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused 8. Tolmeldajate, sh meemesilaste hukkumise vähendamise võimalused 9. Mobiilne eluviis ja elukohaandmed riiklikes registrites 10. Soolise palgalõhe vähendamine 2016-2017 aastal hakkas efektiivselt tööle ministeeriumite teadusnõunike koostöövõrgustik ja tõusis valdkonnaministeeriumite võimekus teadusuuringuid suunata ja seirata. Teadusnõunikud on ametis 8 ministeeriumis: Haridus- ja Teadusministeeriumis, Kaitseministeeriumis, Keskkonnaministeeriumis, Kultuuriministeeriumis, Maaeluministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Siseministeeriumis ja Sotsiaalministeeriumis. Teadusnõunike tööülesannete hulka kuulub: • ministeeriumi nõustamine TA küsimustes; • rahvusvahelise ja siseriikliku TA-alase koostöö planeerimine ja korraldamine; • valitsemisala TA uuringute kavade välja töötamine ja nende elluviimine koostöös erinevate osapooltega; • Eesti esindamine rahvusvahelistes TA koostöö algatustes. Jätkatakse ka Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist (uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist, uute liideste ja teenuste loomist, ning ETIS-e teiste infosüsteemidega sidustatuse parandamist). 2.3 Meede 3 Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. Nutika spetsialiseerumise meetodil valitud ja juhitud TAI investeeringud soodustavad kasvuvaldkondade arengut ennaktempos. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt. Indikaator 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 TAI strateegia Sihttase täitmise prognoos TAI: 16,3 15,4 selgu selgu 14,7 14,8 15% 15% 15% Hetkel pole Kõrgtehnoloogil % % b b % % põhjust iste toodete ja 2018 2019 prognoosi teenuste osakaal muuta. Pigem ekspordis, % ületab prognoosi. TAI: Kõrg- ja 7,0% 7,6% 8,3% selgu 8,5% 8,8% 9% 9% 9% Hetkel pole keskkõrgtehnolo b põhjust ogiliste sektorite 2018 prognoosi hõive osakaal muuta. koguhõives, % 16 Eesti Arengufondi koordineeritud ning koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega valminud analüüsi9 põhjal on nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadeks:  Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite10  Tervisetehnoloogiad ja -teenused11  Ressursside efektiivsem kasutamine12 Nimetatud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetatakse strateegia meetme nr 3 tegevuste kaudu, aga nutika spetsialiseerumise eesmärkidesse võivad panustada ka teised, sh horisontaalse iseloomuga meetmed. Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on kirjeldatud TAI strateegia peatükis 5.2., kus on öeldud, et strateegiate juhtimis-, seire- ja koordinatsioonisüsteemi täpsem kirjeldus ning tööjaotus kajastatakse TAI strateegia ning ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanides. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014.a käskkirjaga nr 14-004 kokku kutsutud juhtkomitee, kuhu kuuluvad ministeeriumite, Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. Juhtkomitee ülesandeks on jälgida nutika spetsialiseerumise püstitatud eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teha ministeeriumidele, Innovatsioonipoliitika komisjonile ja Teaduspoliitika komisjonile ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine. 2.3.1. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade rakendusuuringute toetamine Rakendatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuuri koostöös. Toetuse andmise eesmärgiks on: 1) Aidata kaasa ettevõtjate huvides läbi viidavate rakendusuuringute ja tootearenduse rahastamisele avalikes TA asutustes; 2) tõsta Eesti avalike TA asutuste motivatsiooni ja valmisolekut ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute ja tootearendusprojektide läbiviimiseks kasvuvaldkondades; 3) soodustada teadmussiiret ettevõtete ja Eesti avalike TA asutuste vahel. Toetuse andmise tulemusena toimib Eesti teadus- ja arendustegevus senisest enam ühiskonna ja majanduse huvides ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks. Samuti on eesmärk, et Eesti avalikud TA asutused teeksid rohkem koostööd ettevõtetega. Rakendusuuringute elluviimise tulemusel kasvab TA asutuste ja ettevõtete koostööprojektide arv ja tulemuslikkus ning ettevõtted saavad toote/teenuse edasiseks arendamiseks vajalikku informatsiooni, oskusteavet ja tehnoloogilisi lahendusi. Tootearenduse tulemusel saavad ettevõtted oma toote/teenuse prototüübi testitud toimimiskeskkonnas, viimistleda ja kvalifitseerida süsteeme ning testida toodet/teenust reaalselt eksisteerival kujul toimimiskeskkonnas. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetatakse nii horisontaalsetest meetmetest, kui ka ainult kasvuvaldkondadele suunatud meetmetest. 9 Eesti Arengufond, „Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs”, 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf. 10 näiteks IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), küberturvalisus, tarkvara arendamine. 11 näiteks biotehnoloogia, e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks). 12 näiteks materjaliteadus- ja tööstus, innovaatiline ehitus ehk „tark maja”, tervist toetav toit, keemiatööstus (põlevkivi efektiivsem kasutamine). 17 2016.aastal käivitati uue meetmena nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused kogumahuga 26,6 mln eurot. Meetme raames rahastatakse ettevõtete poolt avalikest teadusasutustest tellitavaid rakendusuuringuid ja tootearendust, kus ettevõte on nii taotleja, uuringuvajaduse sõnastaja kui ka uuringutulemuste rakendaja rollis. Seisuga 22.12.2017 on laekunud 68 taotlust ja hinnatud nendest on 44 taotleja poolt esitatud 51 taotlust. Neist hinnatutest on rahastatud 21 taotlust (edukuse määr 41%), ei rahastatud 30 taotlust. 96% esitatud taotlustest on rakendusuuringud, 4% tootearendusprojektid. Rahastatud projektide kogumaht on 9,4 miljonit eurot, sellest toetuse maht moodustas 6,4 miljonit eurot (68% projektide kogumaksumusest) ja taotlejate omafinantseeringu maht 3 miljonit eurot (32% projektide kogumaksumusest). Ülevaade rahastatud projektide kohta on kättesaadav aadressil http://archimedes.ee/str/toetuse-edenemine/periood-2014-2020/projektid/nutika- spetsialiseerumise-rakendusuuringud/. Taotlejatest moodustavad valdava enamuse väikeettevõtted, keda on umbes 85% taotlejate üldarvust. Keskmise suurusega ettevõtteid oli 10% ja suurettevõtteid 5%. Kõige rohkem taotlusi on esitatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas, kõige vähem tervisetehnoloogiate ja –toodete valdkonnas. Nii taotlused kui rahuldatud taotlused võisid kuuluda samaaegselt mitmesse kasvuvaldkonda. Rahastatud taotluste osakaalude jaotus valdkonniti on sarnane taotluste valdkondlikele osakaaludele. Taotluste rahalist mahtu iseloomustab suur varieeruvus: väikseim küsitud toetuse summa oli 20 tuhat eurot ja suurim 1,76 miljonit eurot. Meetme rakendudes on HTM pidevalt püüdnud arvesse võtta huvigruppide tagasisidet ja muutnud meetme tingimusi pidevalt taotlejatele soodsamaks. 2017. aasta alguses kahekordistati meetme tingimustes ettevõtte enda teostatavate abikõlblike kulude määra ja laiendati lubatavate kulude liiki. 2018. aastal on rakendatud uued taotlemise vormid, et ettevõte saaks taotleda toetust sellistele projektidele, mis sisaldavad nii rakendusuuringuid kui tootearendust koos. Meetme käivitumine on olnud pisut aeglane, aga selle põhjustena võib välja tuua meetme uudsuse (sellist meedet pole Eestis varem olnud). Taotluste edukuse määr (41%) on võrreldes sarnaste toetusskeemidega suhteliselt kõrge. Kehtestatud kriteeriumipõhised lävendid täidavad oma eesmärki ning rahastatud saavad ainult need projektid, millel on lisaks heale teaduslikule tasemele piisav potentsiaal projekti tulemused ka ellu viia. Meetme avamine horisontaalsena (ilma valdkondlike kitsendusteta) on end õigustanud, kuna taotlusi on kõigist valdkondadest ja rahastatud taotluste valdkondlikud proportsioonid vastavad üldiselt taotluste valdkondlikele proportsioonidele. 2.3.2. Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades Eesmärgiks on toetada kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasvu. Jätkatakse ülikoolide ja ettevõtete koostöös pakutava doktorantuuri toetamist. (160-422 eurot kuus) meetme eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamise toetamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. 2017. aastal määrati nutika spetsialiseerumise erialastipendiumeid kokku 1912 I ja II astme üliõpilasele ning 89-le doktorandile. Vaadates erialastipendiumite nimekirja kuuluvaid õppekavasid kolme kasvuala tasemest detailsemal kaheksa õppekavagrupi tasemel, selgub et 40% stipendiaatidest õpib informaatika ja infotehnoloogia õppekavadel, 35% tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavadel, mistõttu ülejäänud kuue prioriteetse õppekavagrupi (põllumajandus ja metsandus, ehitus, keskkonnateadused, matemaatika, füüsikalised loodusteadused, tervishoid) osakaalud jäävad igaüks alla 10% (tabel 2 lisa 2). Stipendiaatide arv moodustab kõigist täiskoormusel õppivatest 18 tudengitest kaheksas NSiga seotud õppekavagrupis umbes veerandi (osakaalud vahemikus 21- 29%). 2.4 Meede 4. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav. Riikideülene koostöö aitab lahendada Eesti ja maailma ees seisvaid ülesandeid. Eesti osaleb partnerina Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises), Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, rahvusvahelistes teadustaristutes. Ettevõtjatele on kättesaadavad maailma uusimad TAI tulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu. Indikaator 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 TAI strateegia täitmise prognoos sihttase TAI ja OP: - 157 153 127 97 99 100 100 100 Pigem tuleb ületäitmine. Eesti edukus Kuna Horisont2020-s on ELi teadus- ja käivitunud vähem- arendustegevu arenenud riikide se toetusmeetmed osaluse raamprogram laiendamiseks, kus Eesti mis Horisont on olnud edukas, oli 2020: mõõdiku tase 2016.a võidetud koguni 153%. Edaspidi lepingute meile sobivate meetmete maht elaniku taotlusvoorude maht kohta, % ELi langeb, mistõttu ka meie keskmisest, edukus võib langeda. kusjuures EL Seisuga september 2017 = 100 on tase 127%. TAI: 0,78 selgub selgub selgub 2,8% 2,9% 3% 3% 3% Hetkel pole põhjust Rahvusvahelis % 2018 2019 2020 prognoosi muuta, kuna elt käivituvad uued koordineeritu väliskoostööd toetavad d uurimistöö tegevused. osakaal riigi rahastatud TA-s Tegevuste elluviimisel tuleb:  Toetada Eesti osalemist partnerina Euroopa Teadusruumi algatustes, sh teadustegevuse ühiskavandamises ja teadusprogrammides, vastavalt ministeeriumite prioriteetidele ning Eesti sotsiaalmajanduslikele eesmärkidele;  Arendada Eesti teaduskoostöö võimalusi Põhjala ja Balti regioonis;  Toetada Eesti teadlaste ja inseneride juurdepääsu rahvusvahelisele teadustaristule, sh osaleda teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava kaudu Eestile olulisemate teadustaristute rajamisel. 19 Väikeriigina ja piiratud ressursside tingimustes pole Eestil võimalik igal pool osaleda - seetõttu on vaja teha valikuid. Valikute tegemise aluseks on Vabariigi Valitsuse 05.02.2015.a korraldusega nr.61 heaks kiidetud "Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes"13. Strateegiline raamistik määrab partnerlustes riigi osaluse põhimõtted, kirjeldab valikute tegemise otsustusprotsessi ja erinevate osapoolte rollijaotuse. 2.4.1. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Eesti osaleb üha edukamalt EL konkurentsipõhises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020“ (2014-2020, eelarvega 74 miljardit eurot). 2) Eesti taotlusaktiivsus on väga kõrge ja võrdväärne regiooni kõrgete innovatsiooninäitajate riikidega. Horisondi esimese kolme jooksul on Eesti saanud ligikaudu 100 miljonit EUR, 342 osalemisega. Eesti tulu Horisondist on SKP suhtes 242% kõrgem EL keskmisest ja elaniku kohta 129% EL keskmist. SKP suhtes ja elaniku kohta on Eesti senine tulu EL parimate seas. Programmis osalemisest ei saa kasu mitte ainult teadusasutused, vaid ka ettevõtted, kes moodustavad 30% Eesti osalejatest ja valitsusasutused. Eesti teadlaste rahvusvahelise koostööna ilmunud publikatsioonide osakaal on Euroopa innovatsiooni tulemustabeli järgi ligi 2 korda kõrgem kui EL keskmine (198% EU keskmisest). Välismaalt saadud rahastuse osakaal kogu teadusrahastusest on püsivalt olnud üle 10%, mis on üle EL keskmise taseme (siin ei ole arvestatud struktuurifonde, mis sellele lisanduvad). Eesti on välisteadlastele järjest atraktiivsem. Välisteadlaste arv Eesti avalikes teadusasutustes on järjest tõusnud, Eestis töötab ligi 400 välisteadlast, mis moodustab ligi 7% teadlaste arvust. 2016. aastal töötati Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtimisel välja Eesti EL eesistumise sisuprioriteedid, pandi paika eesistumise ürituste loetelu ja kalender. Tehti aktiivset koostööd ja selgitustööd EL institutsioonide, liikmesriikide ja teaduse esindusorganisatsioonidega Eesti eesistumise sisuprogrammi ja ürituste ettevalmistamiseks ning tutvustamiseks. 2017.a. I poolaastal tehti ettevalmistusi Eesti eesistumise Euroopa Liidus ürituste korraldamiseks ja sisuprogrammi arendamisega. Eesti eesmärk eesistujana 2017 aasta II poolaastal oli jõuda üksmeelele TAI rollis ja mõjus ühiskonnale laiemalt ning Horisont 2020 vahehindamise tulemuste põhjal kokku leppida Nõukogu põhisõnumid NK järeldustena järgmiseks raamprogrammiks. Eesti valis Horisont 2020 vahehindamise arutelude fookusteks tippteaduse mõju ja EL TAI partnerlustele. Eesistumise arutelude tulemusena valmistas Eesti ette liikmesriikide ambitsioonika ühispositsiooni 9. EL raamprogrammi (FP9) kohta Nõukogu järeldustena, mh lepiti kokku FP9 põhiprintsiibid, suunised EL TAI rahastamisvahendite reeglite ühtlustamiseks ja suunised EL TAI partnerluste maastiku korrastamiseks ning toetus jätkutegevusteks Eesti juhtimisel. Teaduse valdkonnas korraldas Haridus- ja Teadusministeerium koostöös partneritega viis suuremat üritust: teadusministrite mitteametlik kohtumine, Tippteaduse konverents, ERAC/RWP väljasõiduistung, e-infrastruktuuri peegelrühma kohtumine ja digikonverents. Lisaks toimus väga suur hulk eesistumisega kaasnevaid ekspertkohtumisi ja üritusi Tallinnas, Tartus ja Brüsselis, kuhu ministeerium nii otseselt kui kaudsemalt panustas. Eesti pälvis liikmesriikide toetuse ja tunnustuse üliheal tasemel organiseerimise ning keerulise protsessi eduka juhtimise eest. 13 https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_el_tai_partnerlustes_osalemise_strateegilise_raamistiku_eelnou.pdf. 20 Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine (Mobilitas Pluss, Dora Pluss). Mobilitas pluss toetuse andmise tingimused kinnitas haridus- ja teadusminister 2015.a lõpus ning rakendamine algas 2016. Toetatavad tegevused on: teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine; toetused teadustöö tegemiseks Eestis; ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine; tippteadlaste toetamine (välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste töölevõtmine Eesti TA asutustesse); Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes väljavalitud Eesti partnerite toetamine algatustes osalemiseks. Lisaks ERA NET projektides osalemise toetamine, Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo Brüsselis, Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“, rahvusvahelised koolitused ja teadlaste õppevisiidid. 2017.aastal toetas Mobilitas Pluss Eesti EL nõukogu eesistumisega seotud teadusvaldkonna ürituste sisulist ettevalmistamist ja läbiviimist. Kokku toetati 55 järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase projekti, toetust on antud ka 13 tippteadlase toomiseks Eestisse. Toetati 4 ERA-Net ja 2 EIT projekti elluviimist, jätkus töö ERC grandi taotlejatega. Jätkusid Research in Estonia turundustegevused. Dora pluss programmist võimaldatakse Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja magistrantidel osaleda välismaal toimuvatel erialastel konverentsidel, seminaridel, kursustel või muus erialases tegevuses. Toetatakse 1) tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja - doktorante; 2) külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks kuuks; 3) suve- ja talvekoolide korraldamist. Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud lühiajalisi erialaseid ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12–42 kalendripäeva). Samuti tutvustatakse Eestis õppimise ja töötamise võimalusi. Kokku on antud Eesti õpirände toetust 675-le noorteadlasele ja magistrandile, Eestis õppimiseks said toetust 361 välismagistranti, 50 välisdoktoranti ja 28 külalisdoktoranti. Jätkati turundustegevustega Study in Estonia sihtturgudel Türgis, Venemaal, Indias ja Soomes. 2017. aastal korraldati 3 suvekooli 2016.aastal koostati esimene Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise kava, mille eesmärk on määrata riigi osaluse põhimõtted EL partnerlustes, kirjeldada valikute tegemise otsustusprotsessi ja osapoolte rollijaotust. Haridus- ja Teadusministeerium osaleb partnerina Interreg Balti teadusvõrgustiku projektis (Baltic Science Network, BSN). Projektis osalevad kõikide Läänemere piirkonna riikide teaduspoliitika kujundajad ja teaduse rahastajad. Projekti eesmärk on töötada välja Läänemere piirkonna teaduskoostöö edasine kava. Projekti raames viis Tartu Ülikool koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga 2017. aastal läbi uuringu, mis kaardistas Läänemere piirkonna teaduskoostöö ja selleks kasutatavad meetmed ning andis soovitusi Eesti ja teiste riikide osaluse suurendamiseks ERA ühisalgatustes. Samuti viidi läbi rahvusvaheline seminar, kus arutleti soovituste rakendamise võimalikkuse üle. Järgneva aasta jooksul koostatakse osalevate riikide tegevuskavad ja Läänemere piirkonna teaduskoostöö edasine kava eluteaduste, prooton- neutronuuringute ja heaoluühiskonna valdkondades. 2017. aasta maikuus allkirjastati ühiste kavatsuste leping Eesti Vabariigi ning Islandi, Liechtensteini ja Norra Kuningriigi vahel, mis võimaldab aastatel 2014-2021 kasutada Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Kuningriigi toetust Baltimaade ja Norra ühiseks teaduskoostöö programmi väljatöötamiseks ning elluviimiseks. HTMi juhtimisel valmistati ette Eesti-Norra teaduskoostöö uue programmperioodi ettepanekud ja tegevused. Eesmärk on ka uuel perioodil toetada Eesti-Norra kahepoolset teaduskoostööd, mis eelmisel perioodil oli väga edukas. Uue meetmena on plaanis käivitada Norra eestvedamisel ühine Balti piirkonna teaduskoostöö toetamise programm. Uuel perioodil jätkatakse ka kõrghariduse stipendiumiprogrammiga. Uue perioodi teaduse ja hariduse programmi rahaline maht kokku on 21 8,3 miljonit eurot, millest EMP/Norra toetus on veidi üle 7 miljoni euro. Baltimaade-Norra teaduskoostööprogrammiks kavandatakse sellest ca 5 miljonit eurot. Möödunud aastal alustati läbirääkimisi Läti ja Leedu haridus- ja teadusministeeriumitega teaduskoostööprogrammi ettevalmistamiseks ning vajalike dokumentide koostamiseks. Avatud taotlusvoor Eesti teadlastele on kavas avada 2018. aasta teisel poolel. 2.4.2. Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmelisuse eesmärgiks on luua Eesti ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu. Alates 2019 tagatakse Eesti kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel. Osalemine rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides on tänapäeval enesestmõistetav kui teaduse arengutaseme indikaator ning liikmemaksude tasumine loob meile võimaluse proaktiivsuseks. Eesmärgiks on luua Eesti ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu. Eesti on ESA täisliige alates 1. septembrist 2015. Eesti panus ESA eelarvesse alates 2016.aastast on 2,5 miljonit eurot aastas. Septembris 2015 avas ESA eksklusiivselt Eesti ettevõtjatele suunatud pakkumiskutse (Industry Incentive Scheme), mille eesmärgiks on tagada kiirem sisse elamine ESA tegevustesse ja mille raames võeti aastal 2016 neli korda vastu Eesti ettevõtjate projekte. Regulaarselt on toetatud teadlaste algatusi Eesti Vabariigi ja CERNi vaheliste teadus-, arendus- ja õppetööalaste koostööprojektide käivitamiseks ja rahastamiseks. Riigieelarvest toetati 2017. aastal Eesti teadlaste teaduskoostööd CERNiga 319 558 eurot aastas, tasuti Euroopa Molekulaarbioloogia konverentsi (EMBC) aastamaksu 20 569 eurot. Eesti tasus 2017. a. üle-Euroopaliste teadustaristute tegevuses osalemise liikmemaksu järgmiselt: CLARIN ERIC korral 13028, EATRIS ERIC - 100000, BBMRI ERIC – 22239, European Social Survey ERIC - 22073 ja ELIXIR - 5500 eurot. Eesti tasus Euroopa Neutronkiirgusallika (European Spallation Source ERIC) osamaksu 70000 eurot. 2016-2017 sõlmis Eesti ESS konsortsium (TÜ, TTÜ, KBFI) ca 1,7 miljoni euro eest in-kind lepinguid. Eesti Teaduste Akadeemia toetab teadlaste rahvusvahelist mobiilsust. Akadeemia ja tema välispartnerite vahel sõlmitud kahepoolsete koostöölepingute üheks praktiliseks väljundiks on akadeemiline teadlasvahetus, milles võivad osaleda kõik Eesti teadlased. Eesti Teaduste Akadeemia eelarvest toimub rahastamine külalisteadlaste vastuvõtukulude kandmiseks Eestis, meie teadlaste kulud välismaal kannab aga Eesti TA partner sihtriigis. Eesti Teaduste Akadeemia koostööpartnerid teadlasvahetuse korraldamiseks seisuga veebruar 2018 on: Austria TA ,Baškiiria TA, Bulgaaria TA, Iisraeli TA, Flaami TA, Leedu TA, Läti TA, Montenegro Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Poola TA, Rootsi HumTA, Slovakkia TA, Sloveenia TA, Tšehhi TA, Ukraina TA, Ungari TA, Valgevene TA ja Venemaa TA. Eesti Teaduste Akadeemia kattis talle eraldatud eelarvest 21 rahvusvahelise teadusorganisatsiooni Eesti 2017.a. liikmemaksu kokku 41900 eurot. Nende rahvusvaheliste organisatsioonide hulgas olid Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ICSU), Euroopa Teadusfond, 22 Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda, Euroopa Akadeemiate Föderatsioon, Thesaurus Linguae Latinae, Rahvusvaheline Geodeesia ja Geofüüsika Liit, Rahvusvaheline Geoloogiateaduste Liit, Euroopa Füüsika Selts, Rahvusvaheline Automaatjuhtimise Föderatsioon, Rahvusvaheline Geograafia Liit, Rahvusvaheline Matemaatika Liit, Rahvusvaheline Astronoomiaunioon, Rahvusvaheline Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Liit, Euroopa Teadusfondi Polaaruuringute Komitee, Euroopa Teadusfondi Merekomitee, Rahvusvaheline Akadeemiate Liit (UAI)Euroopa Loodusteaduslike Kogude Konsortsium, Rahvusvaheline Kvaternaariuuringute Liit, Rahvusvaheline Geomorfoloogia Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Puhta ja Rakendusfüüsika Liit ja Rahvusvaheline Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus. 2018. aastaks planeeritud uued algatused: 1) IKT teadus- ja arendustegevuse toetamine Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mis saaksid tekkida ennekõike läbi olemasolevate tugevuste võimendamise. IKT valdkonnas on tugev potentsiaal majanduse kiireks arenguks. IKT valdkonnas on kavas laiendada ülikoolide teadus- ja arendustegevust, tugevdada nii seoseid teiste valdkondadega (sh tööstuse digitaliseerimine, kõrgharidus) kui ka tugevdada kompetentse IKT põhilistes arengusuundades, mis valitakse ministeeriumite, ettevõtete ning ülikoolide koostöös. Tulemusena moderniseeritakse ja mehitatakse ülikoolide õppetoolid ja uurimisgrupid, milles IKT-l on oluline osa, aga mitte tingimata põhiosa. See stimuleerib IKT kasutamist nendes valdkondades, kus Eestil on tajutud mahajäämus (näiteks tööstus), aga ka kõigis teistes valdkondades. Samuti tugevdatakse teaduslikku taset IKT põhierialadel, mis Eesti e-eestvedaja staatuse hoidmiseks maailmas on hädavajalik, kuid mida me ei ole piisavalt saavutanud (meil on positiivsed arengud, kuid vähestel suundadel). Hea teaduslik tase on ka eelduseks õppe kõrgele kvaliteedile. IKT teadus- ja arendustegevuse finantseerimine võimaldab ülikoolidel palgata kõrgetasemelisi teadustöötajaid, õppejõude ning pöörata tähelepanu teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamisele. See kõik loob eeldusi ülikoolide ja ettevõtete koostöö laiendamiseks ning tippspetsialistide ettevalmistamiseks ettevõtlusele (IKT doktorikraadi kaitsnutest ligi 75% töötab ettevõtluses ning üle 30% ettevõtlussektori TA-kuludest tehakse IKT valdkonna ettevõtetes). 2) Toetatakse läbimurdelisi teadustulemusi innovatsiooni ja turupotentsiaali arendamiseks (Proof of Concept) Teadlastele on vaja anda võimalus oma teadmised ärimudelisse sisestada. Töötatakse välja uudne eksperimentaalarendust toetav skeem, mille alusel toetatakse projekte, kus uurijad senise teadustöö tulemusena saavad edasi liikuda konkreetsemale rakendusele, nt läbi analüüsida võimaliku ärimudeli ülesehitus. 2018.a töötatakse välja toetuse andmise tingimused koostöös erinevate osapooltega. 3) 2018. aastal algatatakse Eesti TAI süsteemi rahvusvaheline välishindamine Euroopa Komisjoni Policy Support Facility kaudu. Hindamine viiakse läbi HTM, MKM, Riigikantselei ja teiste partnerite koostöös, võttes arvesse TAN antud soovitusi ja suuniseid. Välishindamise tulemusi kasutatakse eelkõige uue TAI strateegiaperioodi 2021+ ettevalmistamiseks, kuid võimalusel arvestatakse soovitusi ka käesoleva TAI programmi uuendamisel aastatel 2019-2020. 3. Teiste poliitikavaldkondade panus TAI strateegia eesmärkidesse 23 Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium 2016. a jaanuaris avanes ettevõtja arenguplaani meede, kuhu riik panustab 73 miljonit eurot ja mis aitab ettevõtetel leida kitsaskohad oma arengus ning riigi abiga need lahendada. Toetatakse uute toodete ja teenuste arendamist, protsesside arendamist, inimeste koolitamist, arendustöötajate palkamist, müüki ja turundust ning väiksemal määral ka põhivara investeeringuid. Seega kõrge potentsiaaliga ettevõttel on võimalik saada igakülgset abi edu saavutamiseks välisturgudel. Arenguprogramm kui suurima eelarvega EASi meede peab tagama ka olulise edasimineku tootlikkuse tasemes. Tööstustoodangu mahu suurendamiseks on vaja head keskkonda tööstuse toimimiseks, mis aitaks suurendada konkurentsivõimet välismaal. Selle jaoks on MKM välja töötamas tööstuspoliitika rohelist raamatut, mis vastavalt koalitsioonileppele peaks jõudma kinnitamiseni 2017 septembris. Tööstuspoliitika roheline raamat toob välja probleemid, mis takistavad tööstussektori arengut ja pakub välja lahendused. Seejuures sisaldab see ettepanekuid nii tööjõu kättesaadavuse parandamiseks, rahvusvahelistumise kasvatamiseks kui ka ettepanekuid maksumuudatusteks, mis peaks tööstuse konkurentsivõimet parandama. Eesti siseturg on väike ja eksport saab olla üheks põhiliseks raha sissevoolu allikaks majandusse. Ekspordi ja investeeringute suurendamiseks on kasvustrateegiaga töötatud välja Made in Estonia 3.0 tegevuskava 2014–2017. 2017. Aastal alustati alustatati MKM-i eestvedamisel ettevalmistusi Made in Estonia 4.0 koostamiseks aastateks 2018–2020. Valitud sihtriikides töötavad spetsiaalsed ekspordinõunikud, kes aitavad ettevõtetel kohaneda ja kliente leida. Kokku on EAS-il järgnevateks aastateks otseselt ekspordi stimuleerimiseks 29 miljonit eurot. Koostöö suurendamiseks toimib klastriprogramm, mis aitab stimuleerida ettevõtete koostööd edukamaks tegutsemiseks välisturgudel, et vahetada kogemusi, teha ühiskülastusi, turu- uuringuid jms. Toetati järgnevaid klastreid: Connected Health, Digitaalehituse klaster, Eesti IKT klaster, Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klaster, ESTRONICS, Jätkusuutliku ja energiatõhusa kinnisvara ning energiavarustuse klastri (KEN klastri) arendamine, Kaitse- ja julgeolekutööstuse innovatsiooni klaster, Liikumistervise innovatsiooni klaster, Puidutööstuse konkurentsivõime arendamise klaster ja Targa linna klaster. Toetatavad tehnoloogia arenduskeskused jätkavad projektide elluviimist: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus; Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus; ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus; Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus; Tarkvara tehnoloogia Arenduskeskus; IMECC Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus. Suur murekoht on kvalifitseeritud tööjõu puudus, mida on arengut takistava tegurina ettevõtted välja toonud juba aastaid. Kuigi demograafiline situatsioon on keeruline ja uute hõivesse tulevate inimeste arv väheneb, siis tuleb olemasolevat ressurssi paremini ära kasutada. Selle jaoks on ellu kutsutud OSKA programm, mis aitab tööjõu vajadust ja pakkumist paremini ühildada. Lisaks jätkatakse koostöös Siseministeeriumi ja erasektori partneritega välismaalaste seaduse jätkuvat arendamist eesmärgiga kaasata Eesti ettevõtetesse välismaiseid spetsialiste. Kuna väga spetsiifiliste ametialade järgi on nõudlus väike, siis mitmetes valdkondades ei ole otstarbekas neid ise koolitada ning kasulikum on hea spetsialist välismaalt tuua. Meelitamaks Eestisse välisspetsialiste ning pakkumaks neile igakülgset süsteemset tugiteenust, on ellu kutsutud tegevuskava Work in Estonia. 24 Rakendunud on innovatsiooni toetavate riigihangete programm, mille kaugem eesmärk on muuta mõtteviisi, liikumaks eemale odavaima hinna põhisest hankepoliitikast probleemikesksema lahenduse suunas. Programm toetab erinevaid uudseid lähenemisviise riigihanke läbiviimisel, mille tulemusena saab avalikust sektorist senisest enam innovatsiooni eestvedaja. Kõik nutika spetsialiseerumise meetmed jõustati 2016. a, samas ettevõtlik avastusprotsess selles osas jätkub, mis võib kaasa tuua mõningaid muutusi toetusmeetmete sisus, kui see osutub otstarbekaks. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosaku toetusskeeme VKE-dele koostööks innovatsioonipartneritega (teadusasutused, inseneribürood, TAKid, patendivolinikud jt). Eesmärk on, et kaheastmelise toetusskeemikaudu antakse innovatsiooniosakuid välja keskmiselt 20-30 tk kuus ja arendusosakuid keskmiselt 10-15 tk kuus. Eesti liikmelisus Euroopa Kosmoseagentuuris: Eesti osaleb kahes ESA valikprogrammis: Earth Observation Envelope Programme (EOEP) ja General Support Technology Programme (GSTP). Esimesed ESA ja Eesti poolt välja valitud ettevõtete ja TA-asutuste projektid on käivitatud. Eesmärk on, et ettevõtete edukusemäär rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemisel võrreldes eelmise aastaga kasvaks. Lisaks ESA-le osaletakse ka rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, näiteks EUREKA programmis ning EEN võrgustikus. Toimuvad ettevalmistused varase faasi fondifondi loomiseks. Samuti toimuvad ettevalmistavad tegevused innovatsioonilaenu väljastamise meetme käivitamiseks. Jätkatakse Start-up Estonia 2.0 programmi elluviimist. Maaeluministeerium Põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse rakendusuuringuid, teadmussiiret ning innovatsiooni rahastab Maaeluministeerium programmide „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021“, „Sordiaretusprogramm aastatel 2009–2019“, „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014–2020“, Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmete ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 (EMKF) rakenduskava erinevate meetmete raames. Loetletud programmid ja meetmed toetavad Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ 2014–2020 meetme „TA ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“ eesmärkide täitmist. 2017. aastal rahastati rakendusuuringute programmi raames 30 rakenduslikku teadusuuringute projekti ja kolme etalonlabori tegevust. Sordiaretusprogrammi teemad on koondatud üheksaks sordiaretusprojektiks. Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi programmi raames rahastatakse geneetiliste ressursside kogumist ja kollektsioonide haldust, rahvusvahelise koostöö edendamist, korraldus- ja teavitustööd. MAK meetme 16 alameetme 16.2 "Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine" toel käivitus 2016. aastal innovatsioonikoostöö 12 koostööprojekti raames, mis valiti välja 2015. a taotlusvoorus. 2016. aastal toimus ka uus taotlusvoor, mis seekord oli suunatud väikesemahulistele projektidele algusega 2017. aastal ning mille tulemusel tehti positiivne rahastamisotsus kümne projekti osas. 2017. aasta lõpus avati taotlusvoor piiriülestele innovatsioonikoostööprojektidele, mille tulemused selguvad 2018. aasta juunis. 2016. aastal alustasid tegevust kaks MAK meetme 16 raames toetatavat innovatsiooniklastrit, MTÜ Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklaster ja Piimaklaster MTÜ. 2016. aastal toimus innovatsiooniklastri toetuse teine taotlusvoor, mille tulemusena kiideti heaks neli uut klastrit, MTÜ Liivimaa Lihaveis, Aiandusklaster MTÜ, Maheklaster MTÜ ning MTÜ Põllukultuuride klaster. 2017. aastal jätkus Kalanduse Teabekeskuse tegevus EMKF meetmete „Teadlaste ja 25 kalurite koostöötoetuse“ ja „Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetuse“ toel, mille raames viis teabekeskus ellu erinevaid tegevusi kalapüügi, kalatööstuse ja vesiviljeluse sektoritele ning avalikkusele. Lisaks sektorile vajaliku oskusteabe, nõuande ja heade tavade levitamise ning kalandussektori ettevõtjate majandustegevusega seonduvate koolituste, uuringute ja katseprojektide korraldamisele pöörati palju tähelepanu lastele ning noortele suunatud tegevustele. 2017. aastal toimusid esimesed innovatsioonimeetmete taotlusvoorud. Vesiviljeluse innovatsioonitoetus määrati neljale ja kalapüügi innovatsioonitoetus kuuele mahukale projektile. Meetme „Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös“ eesmärkide saavutamisele aitab kaasa rakendusuuringute programm. 2017. aastal rahastas Maaeluministeerium programmi eelarvest kokku 12 ühisprojekti, sh kolme ERA-Net Core Organic Plus projekti, kahte ERA-Net C-IPM projekti, ühte ERA-Net Susfood projekti, ühte FACCE ERA-Net Plus CSA projekti, ühte ERA Net COFASP projekti, FACCE JPI pilootprojekti MACSUR2 (Euroopa põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse detailne kliimamuutuste riskihinnang), kahte Euphresco teaduskoostöövõrgustiku koostööprojekti ning ühte Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti. Maaeluministeerium on kaasatud veel välisteaduskoostöö võrgustikesse ERA-Net Cofund Sustainable Crop Production (SusCrop), ERA-Net Sustainable Animal Production (SusAn), JPI Agriculture, Food Security and Climate Change (FACCE JPI), JPI Healthy and Productive Seas and Oceans (JPI OCEANS), Central and Eastern European initiative for knowledgebasedagriculture, aquaculture and forestry in the bioeconomy (BIOEAST), BONUS ning EJP on One Health ja EJP on agricultural soil management. Sotsiaalministeerium Tervisevaldkonnas on kõige olulisemaks TA tegevuseks olnud personaalmeditsiini programmi elluviimisega seotud tegevused. Koostöös Eesti Teadusagentuuriga käivitus personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame veresoonkonna haiguste ennetuses. 2017. aastal liitus SoM ERA-Net Cofund PerMediga ning alates 2018 aastast on Eesti teadlastel võimalus osaleda rahvusvahelises personaalmeditsiini projektikonkursil, kus SoM toetab Eesti teadlaste tööd kuni 300 000 euroga. Ühekordne suur toetus (5 000 000) õnnestus saada ka 100 000 geenikaardi tegemiseks. Varem on ESFRi meetmest toetatud Eesti osalemist Euroopa Sotsiaaluuringus, mille rahvusvahelise konsortsiumi liige Sotsiaalministeerium on. Kuna eraldatud toetuse maht ei ole kolme uuringulaine elluviimiseks realistlik, oleme teinud ettepaneku lisarahastada uuringut riigieelarvest. Sotsiaalministeerium panustab teaduse populariseerimise eesmärkidesse. 2016. aasta lõpus toimus järjekordne Sotsiaalministeeriumi teemadel kirjutatud üliõpilastööde konkurss, millest osavõtt oli märkimisväärne. Alates 2017. aastast hakkame lisaks üliõpilastöödele andma välja ka preemiaid Eesti Teadusagentuuri riiklikul õpilaste teadustööde konkursil. Personaalmeditsiini teemat tutvustasime 2016. a sügisel ERRi raadiosaates „Nutikas“. 2016. aastal viis Sotsiaalministeerium 2017. aasta teisel poolel osales SoM üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil nii konkursi komisjoni töös, kui andes välja ka eripreemiaid. Alates 2017. aastast hakati andma välja ka preemiaid Eesti Teadusagentuuri riiklikul õpilaste teadustööde konkursil. Mõlema konkursiga on kavas jätkata edaspidi. 26 2017. aastal viis Sotsiaalministeerium läbi mitmeid erinevaid rakendusuuringuid, et toetada poliitikakujundamise otsuseid tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas (täpsem nimekiri on lisas). Läbi RITA meetme on toimunud tõhus koostöö teiste ministeeriumite teadusnõunikega. 2017. aastal koordineeriti ühiselt koos Kultuuriministeeriumiga mitte eesti rahvusest inimeste keeleõppe meetmeid analüüsivat rakendusuuringut. Samuti valmistati koostöös Maaeluministeeriumiga ette RITA 1 suurprojektide taotlus antibiootikumide resistentsuse uurimiseks. Sotsiaalministeerium algatas RITA 1 raames palgalõhe vähendamise võimaluste uuringu. Keskkonnaministeerium Aastal 2016 panustati TAI strateegia 1. meetmesse oluliselt läbi keskkonnaalaste uuringute ja analüüside. Mainimist väärivad näiteks: „Keskkonnakasutuse välismõjude kvantifitseerimise uuring“; „Kasvuhoonegaaside 2016. a inventuuri ja inventuuriaruande koostamine“; „Eesti mereala survetegurite/koormuste indeksi väljatöötamine ja rakendamine“; „EL programm Perioodi 2007-2013 meetme "Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine" mõju hindamine“; „Aastatel 2004-2012 EL ja KIK abirahadega rajatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastite tõhususe hindamine“; „Põlevkivisektori efektiivsuse indikaatorite arvutusmetoodika väljatöötamine ja andmete analüüsimine“; „Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine“. Keskkonnaagentuuris panustati TAI strateegia 1 meetmesse uute andmete loomise ja vanade täiendamise peamiselt läbi erinevate seire tegevuste näiteks: Eluslooduse seiretööd; Põhjaveekogumite seire; Avamereseire, Rannikumere seire; Euroopa õhu puhtamaks muutumise direktiivi täitmiseks kasutatava õhukvaliteedi modelleerimine; Välisõhu seire linnades; Õhusaaste kauglevi uuringud ja seire; Maastike kaugseire; Seismoseire; Mullaseire; Sademete seire; Õhu kvaliteedi kompleksuuringud Tahkusel; Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine; lisaks erinevad seiretööd järvedes. 2016. aastal koostati ka lähteülesanne uuringule „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“ TAI strateegia 4. meetmesse panustati aastal 2016 peamiselt läbi IC4 Water konsortsiumi lepinguga liitumisega: CSA „Tackling Water Challenges in the International Context“. Konsortsiumi eesmärk on arendada uued riikidevahelise teaduse ja innovatsiooni koostöö põhimõtted. Fookus on ÜRO kestliku arengu eesmärkidel, peamiselt veega seotud väljakutsetel. Alustati ka Nature Based Solutions 2017 konverentsi korraldamisega, mis toob 2017. aasta oktoobris Tallinnas kokku suure hulga teadlasi, poliitikuid ja eksperte loodusest inspireeritud tehnoloogiate ja ökoinnovatsiooni aladel. Konverentsi abil püüame tugevdada ka Eesti koostööd rahvusvahelises teadustöös. Konverentsi korraldamisel otsime ka võimalust korraldada ühe kõrval-üritusena JPI Water kohtumist. Nagu ka teistel ministeeriumitel, oli Keskkonnaministeeriumi põhifookus aastal 2017 eesistumisel. Sellest hoolimata olid mõned teadus- ja arendustegevusega seotud tegevused ja arengud. Uuringutest väärivad eraldi märkimist: „Veekaitsenõuete riikidevaheline võrdlev analüüs“ mille koostasid Eesti Maaülikool ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Uuring oli koostööprojekt Riigikantseleiga. Eesmärgiks oli hinnata veekaitse eesmärgil kehtestatud nõuete mõju põllumajandustootjate konkurentsivõimele riikidevahelises võrdluses. Selleks viidi Eestis ja valitud võrdlusriikides kehtivate asjakohaste veekaitse nõuete põhjal läbi proportsionaalsuse analüüs. 27 „Tallinna lahe seisundi parandamise meetmete katsetamine ja mõju hindamine“, mille koostas TTÜ Meresüsteemide Instituut. Projekti üldisem eesmärk oli Tallinna lahe keskkonnaseisundi parandamine ja haisuprobleemi leevendamine. Praktilise väljundina toimus vetikamattide katseline eemaldamine, eemaldamise tehniliste raskuste selgitamine ja tulemuslikkuse hindamine. Soovituste ja juhiste koostamine vetikamattide eemaldamiseks edaspidi. Ka oli keskseks vetikate kuhjumise, migratsiooni ja haisu kaardistamise jätkamine pöörates tähelepanu lühiajalisele muutlikkusele ja aastate erinevusele. Hinnata vetikamassi omadusi mehhaanilise koristamise ja koristusjärgse utiliseerimise aspektidest. Pöörata tähelepanu lainetusele kui lagunemisprotsesse mõjutavale tegurile. „Eesti rohetehnoloogia sektori analüüs“, mille koostasid HeiVäl OÜ ja Technopolis Group Eesti OÜ. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja suurima potentsiaaliga rohetehnoloogiad (greentech, cleantech) ning rohekasvu valdkonnad Eestis ning tuua välja valdkondades tegutsevad Eesti ettevõtted, nende innovaatilisus, globaalne majanduslik potentsiaal ning ekspordivõimekus ja pakkuda välja nende toetamise ning arendamise soovitused. Olulist mõju teadus- ja arendustegevusele mängis ka maastikukonventsiooni ettevalmistamiseks vajaliku taustaanalüüsi koostamine ning Nagoya protokolli määruse ülevõtmine. Sündmustest tasub eraldi välja tuua oktoobri lõpus Tallinna Ülikooli ja DG RTD’ga koostöös korraldatud konverentsi „Nature-based Solutions: From Innovation to Common-use“. Üritus oli suunatud otseselt keskkonnavaldkonnas looduspõhiste lahenduste teemalisele teadus- ja arendustegevusele ja selle tulevikule kogu Euroopa kontekstis. Ürituse raames toimus ka JPI-de workshop, mida korraldasid ja viisid läbi esmakordselt koos: Water JPI, JPI Oceans, FACCE JPI, Climate JPI, JPI Urban Europe ja ERA-NET BiodivERsA. Nende esindajad kohtusid ka meie asekantsleritega Keskkonna-, Haridus- ja teadus- ning Maaeluministeeriumitest ja Teadusagentuuri esindajatega. Lähtuvalt konverentsil arutatust, teeme ka enda tegevuses plaane järgnevatel aastatel, kuidas selle valdkonna teadust toetada ning kohalike omavalitsuste ja teadusasutuste suhtlust arendada. Siseministeerium 2016. aasta lõpus koostati Siseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse kontseptsioon ning Siseministeerium osales koostöös RITA tegevus 1 esimese taotlusvooru kahe teema väljatöötamises: 1) „Tervikliku olukorrateadlikkuse võime loomine laiapindseks riigikaitseks“ ning 2) „Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis“. 2016. aastal osales Siseministeerium partnerina õpilaste teadustööde riiklikul konkursil. Olulisemad läbiviidud teadus-arendusprojektid ja uuringud Siseministeeriumis olid varalise kahjuga liiklusõnnetuste kahjukäsitluse teenuse erasektorile delegeerimise mõjuanalüüs; vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamine; kodanikuühenduste regulaarne andmekorje Statistikaametist; siseturvalisuse institutsioonide usaldusväärsuse uuring; siseministeeriumi teenistujate pühendumuse ja rahulolu uuring; siseministeeriumi töökeskkonna analüüs ja elukoha registreerimise e-teenuse kliendirahulolu-uuring. Sisekaitseakadeemia 2016. aasta prioriteediks oli TAI süsteemi ja protsesside täiustamine muutes üldist korraldust paindlikumaks ja tõhusamaks. Alates 2016. aastast töötavad 28 Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituudis kaks täiskohaga teadurit, kelle peamine fookus on ränne ja radikaliseerumine. 2016. aasta novembris toimus Sisekaitseakadeemia rahvusvaheline aastakonverents, mis keskendus psühholoogilise kaitse ja strateegilise kommunikatsiooni valdkonnale. Läbi viidi seitse rakendusuuringut, millest kolm tuginesid tööandjate tellimusele. Lisaks toimus ka õpilastele ja töötajatele suunatud innovatsiooni konkurss uute algatuste esiletoomiseks ja rakendamiseks. Oluliselt suurenes ka välisrahastusega projektide elluviimine ja taotlemine. Sisekaitseakadeemia teostas järgmised olulisemad läbiviidud teadus-arendusprojektid ja uuringud: 1) Development and integration of a common training system for trainers from firerescue departments working with children and young people in the Republic of Bulgaria, the Republic of Estonia and the Federal Republic of Germany; 2) DRIVER (Driving Innovation in Crisis Management for European Resilience); 3) TARGET (Augmented reality solutions for tactical units); 4) Kosovo Twinning II: Further Support to Kosovo Safety And Security education; 5) Detection and response to radicalisation appearances; 6) Euroopa Komisjoni elanikkonnakaitse mehhanismi Staff Management ja Security kursuste väljatöötamine ja läbiviimine; 7) Balti regiooni (LTU, LVA, EST, POL) ühine mudel politseiametnike koolitamiseks ja valmisolekuks füüsilise jõu kasutamisel; 8) Parim võimalik koolitusteenus rahvusvahelise kaitse menetluse tõhustamiseks: 9) ROBORDER: heterogeensed robootika süsteemid autonoomsetes sülemsüsteemides piirivalve valdkonnas; 10) GeoSKA – Sisejulgeoleku valdkonna spetsialistide geoinformaatikaalase kompetentsi arendamine Sisekaitseakadeemia tasemeõppes; 11) Erasmus+ Üleilmne Õpiränne - Kosovo, Ukraina, Gruusia; 12) SKAI – Haridusinvesteering siseturvalisuse valdkonda; 13) Päästetöödega ära hoitud varakahju arvestamise metoodika; 14) Piirkondlike sotsiaalmajanduslike muutujate väljaselgitamine eluhoonete tulekahjude asukoha prognoosimiseks; 15) Teiste riikide praktikad kinnipidamiskeskustes tugiteenuste rakendamisel; 16) Puitehitiste tuleohutustestid: Fire test of CLT compartment. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teostas 2017. aastal teadus- ja arendustegevusi kogumaksumusega 160 458 €, millest 44 618 € rahastati riigieelarvest ning 115 841 € välisvahenditest. Olulisemad läbiviidud teadus-arendusprojektid ja uuringud: 1) Unity (Strengthen the connection between the police and the diverse communities they serve to maximise the safety and security of all citizens); 2) DARRA (Detection and response to radicalisation appearances); 3) ILEAnet (Innovation by Law Enforcement Agencies networking); 4) PPA teadus- ja arendustegevuse stipendium „Mehitamata lennuvahendite vastase tegevusega seotud õiguslikud või tehnilised küsimused ja lahendused siseturvalisuse vaates“; 5) Politsei- ja Piirivalveameti uurimisstipendium Narva politsei ajaloo uurimiseks; 6) Avaliku arvamuse uuring. Päästeamet teostas 2017. aastal teadus- ja arendustegevusi kogumaksumusega 61 242 €, mis kõik olid rahastatud riigieelarvest. 29 Olulisemad läbiviidud teadus-arendusprojektid ja uuringud: 1) Elanikkonna veeohutusalase teadlikkuse analüüs; 2) Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku analüüs; 3) Päästeameti teenistujate hädaolukorraks valmisoleku analüüs; 4) Elanikkonna tuleohutusalase teadlikkuse ning hädaolukordadeks valmisoleku tõstmise tegevuskavade väljatöötamine; 5) Päästeteenistujate füüsiliste katsete analüüs; 6) Päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ekspertanalüüs; 7) Päästeameti kui tööandja positsioneeringu ja töötajate rahulolu uuring. Lisasaks osaleb Siseministeerium neljas RITA 1 meetmest rahastatud suuremahulises teadus- arendusprojektis (mille finantsiline pool on kajastatud Eesti Teadusagentuuri aruannetes), millest tänaseks on käima läinud „Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti Riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele“ ning erinevas ettevalmistusfaasis on „Tervikliku olukorrateadlikkuse võime loomine riigikaitseks“, „Mobiilne eluviis ja elukohaandmed riiklikes registrites“ ja „Kaug- ja lähiseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel“. Kultuuriministeerium 2016. aastal rahastas ministeerium uuringuid summas 18 359 eurot. Uuringute abil analüüsiti kultuuri- ja lõimumispoliitika ellu rakendamist. Seepärast panustavad uuringud TAI strateegia meetmesse 2 “Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides“. Kultuuriministeerium toetab ideed, et senisest rohkem on vaja tellida ja rahastada rakendusuuringuid, mis aitab ületada poliitika väljatöötamise ja ellu rakendamise väljakutseid. 2017. a toimusid järgmised suurimad Kultuuriministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevused: a) Loodi ministeeriumi teadus- ja arendusnõukogu, et suurendada ministeeriumi võimekust tegelda teadus- ja arendustegevustega. Tööd jätkas teadusnõunik; b) Kaardistati ministeeriumi Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes osalemise huvid, mida täiendavalt analüüsitakse ETAGi korraldatud seminaride raames 2018. a; c) Euroopa Regionaalarengu Fondi RITA programmist (tegevus 2 „Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine“) saadi rahastuse kaheks rakendusuuringuks: „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. Sajand“ ja „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe vajadusuuring lõimumismeetmete rakendamiseks“. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga osaleti RITA programmi tegevuses 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ uurimissuuna ettepanekuga “Laste ja noorte füüsilise aktiivsuse suurendamine ja ülekaalulisuse vähendamine Eestis“. Teadusnõukogu ei toetanud ettepanekut; d) Viidi läbi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring (www.kul.ee/et/EIM2017). Koostöös Statistikaametiga jätkati lõimumise andmebaasi edasi arendamist (www.stat.ee/loimumine); e) Mitmed valitsemisvaldkonna organisatsioonid viisid läbi rakendusuuringuid, et arendada kultuurivaldkonna teenuseid. Koostöös Kultuuriministeeriumiga koostasid uuringute lähteülesanded ning rahastamise taotlused (vt LISA 2); f) Eesti Rahva Muuseumi TA keskendus eesti ja soome-ugri etnoloogia ning museoloogia valdkonna uuringutele. Selle tulemused pälvisid 2017. aastal ka positiivse evalveerimise humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas järgmiseks seitsmeks aastaks (vt LISA 3). 30 g) Eesti Disainikeskus jätkas edasi programmi “Disaini Buldooser”. Kaitseministeerium Kaitseministeeriumi ja valitsemisala valdkondliku teadus- ja arendustegevuse aluseks on Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitika 2014-2022 ning Eesti kaitsetööstuspoliitika 2013-2022. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) põhieesmärgiks on Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse toetamine võimelünkade kindlaksmääramise ja lahenduste pakkumise kaudu ning sellest lähtuti nii 2016. aasta tegevustes kui järgmise perioodi tegevuste kavandamisel. Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM) kui poliitikakujundaja peamiseks rolliks on Eesti kaitsealase teadus-ja arendustegevuse suunamine, kaitsetööstuse ja innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö koordineerimine ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ja suure ekspordipotentsiaaliga kaitsetööstuse arendamise toetamine. Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse seisukohalt tähtsaimad üldpädevused on: (1) eestvedamine, (2) julgeoleku- ja kaitsepoliitika, (3) operatsioonianalüüs, (4) ressursihaldus, (5) riigikaitse strateegia, (6) sõjaajalugu ja (7) tehnoloogiad. Peamisteks toimijateks valitsemisalas on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (edaspidi KVÜÕA), mille ülesandeks on sõjalise võimearenduse jaoks vajalike uuringute toetamine, koordineerimine ja läbiviimine. KVÜÕA kannab põhivastutust üldpädevuste kui eestvedamine, operatsioonianalüüs, ressursihaldus ja tehnoloogiad arendamisel ning on toetavas rollis teiste üldpädevuste arendamisel. Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse (edaspidi RKK) roll on julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning riigikaitse strateegia on üldpädevuse arendamine. Eesti Sõjamuuseum- kindral Laidoneri muuseum (edaspidi ESM) kannab põhirolli sõjaajaloo üldpädevuse valdkonna arendamisel. Aasta-aastalt korrastub sarnaselt teiste valitsemisalade teadus-arendusvaldkondadele ka Kaitseministeeriumi teadus- ja arendustegevuse valdkond. 2016. aasta lõpus kehtestati KaM strateegiliste uuringute kord, mis on mõeldud mitte-sõjaliste strateegiliste uuringute tellimiseks. Olulise tegevussuunana on eesmärgiks seatud täiendava võimekuse kasvuks kaitse-eelarve välise rahastuse kaasamine. Olulise tegevussuunana on eesmärgiks seatud täiendava võimekuse kasvuks kaitse-eelarve välise rahastuse kaasamine. Selleks kasutatakse muuhulgas EL Regionaalarengu Fondi rahastusel loodud nn. RITA programmi vahendeid. Kaitseministeerium osales eelkõige koos Siseministeeriumiga RITA tegevus 1 esimese taotlusvooru teema „Tervikliku olukorrateadlikkuse võime loomine laiapindseks riigikaitseks“ väljatöötamises, projekt käivitub 2018. aastal. 2017. aasta RITA tegevus taotlusvooru esitati 2 uurimisteemat, mis mõlemad said ka rahastuse (kokku 1,5 MEUR). RITA tegevus 2 raames lõppes üks projekt aastal 2017 (Cyber Range Library Study), käivitus koostööprojekt SIM-iga, mis jätkub 2018. aastal (Varude õiguslik analüüs). 2017. aastal osales Kaitseministeerium õpilaste teadustööde konkursil partnerina, tegevust jätkatakse 2018. aastal. Väga oluliseks on muutunud rahvusvaheline suund. Nimelt on Euroopa Liit astumas samme kaitsealase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Ellu on kutsutud Euroopa Kaitsefond ning 2017. aastal käivitus Kaitsefondi teadusuuringute vahendi pilootprogramm (Preparatory Action) perioodiks 2017-2019 (kogusummas 90 MEUR-i). Toimus esimene taotlusvoor, kus kolme call´i kohta laekus 24 pakkumist, kokku 183 osapoolelt ning mahukaimas teemas oli kõigis kolmes pakkumises sees ka Eesti osapool. Kaitseministeerium on aktiivselt osalenud nii PA ettevalmistamises, 2017.a tööprogrammi (kui ka järgmiste aastate tööprogrammide) ettevalmistamises ja sisustamises ning infojagamises, nõustamises ning potentsiaalsete konsortsiumite moodustamisele kaasa aidanud. Osaletud ning valdkonnaspetsiifiliselt juhitud on H2020 secure societies tegevusi. Sisendit antud ning seisukohti kujundatud järgmise 31 raamprogrammi kui võimaliku kaitsevaldkonna teadusprogrammi (European Defence Research Programme- EDRP) osas. Kaitseministeeriumi juhtimisel valmistati ette Euroopa Kaitsefondi teist suunda- võimearendusvahendit ehk European Defence Industrial Programme (EDIDP), mille pilootperioodiks on 2019-2020, eelarvega 500 MEUR. Kaitseministeeriumi juhtimisel eesistumise ajal töötati liikmesriikide tasandil läbi loodava programmi regulatsioon ning suunad ja programm rakendub 2018. aastal. Jätkuvalt osaletakse aktiivselt Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ning NATO STO töös erinevatel tasanditel ja programmides-algatustes. Tihe tegevus toimub küberteemades. KaM esindajad on aktiivsed ECSO tegevustes ning tehakse R&T koostööd mitmete riikide ja organisatsioonidega. Ülevaade Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustelt 2017. aastal: 1) KVÜÕA teadusajakirja „Sõjateadlane“ (ETIS 1.2 kategooria) väljaandena ilmus 2017. aastal viis numbrit 2) Alustati kaitseväe teadus- ja arendustegevuse korra dokumendi koostamist, mis sätestab teadus-arendustegevuse protsessi, et see oleks kaitseväe üksustes üheselt reguleeritud. Kord plaanitakse kinnitada 2018. aasta alguses. 3) Kaitseväe juhataja aastakäsu lisana kinnitati teadus- ja arendustegevuse plaan, mis sätestab kaitseväe prioriteetsed teadus-arendustegevuse projektid ja teemad, mida viiakse ellu nii KVÜÕAs kui koostöö tsiviilülikoolidega. 4) Jätkati kaitseväele oluliste doktoriõppekohtade loomist ja mehitamist. Praeguse seisuga on KVÜÕA poolt doktoriõppesse teistesse ülikoolidesse saadetud 5 tegevväelast. Alates 2018. aastast on kavas saata doktoriõppesse kaks tegevväelast aastas. Tegemist on kaitseväe teadus- ja arendustegevuse alase pädevuse tõstmise kõige olulisema meetmega. 5) KVÜÕA toetas ja osales tehnoloogiatalgutel Garage48 Hardware&Arts. Üritusel edukalt teostatud tehnoloogiakontseptsioone suudeti omavahenditest koostöös ülikoolidega edasi arendada. 6) Jätkub tehnoloogia-alase koostöölepingu järgne koostöö Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooliga. Lepingu iga-aastane maht on 100 000 EUR. 7) Jätkub inimvara kompleksuuringu korraldamine, mis katab ajateenijate ja reservväealaste hoiakute, terviseprofiili ning kaitseväeteenistusega seotud motivatsiooni uurimise 8) KVÜÕA osaleb või on esindatud kümnes NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni töörühmas 8) Lõppesid järgnevad uuringud: a. Olukorrateadlikkuse loomise kontseptsioon laiapõhjalise riigikaitse kontekstis 9) Käivitusid järgnevad uuringud: a. Sõjalaeva maksumus- ja kulumudelite loomine koostöös TÜga b. Veteranide suitsidaalsuse kaitse- ja riskitegurid koostöös ERSIga c. CV9040 soomuki mõõtmestamine, 3D modelleerimine ja tugevusarvutuste teostamine koostöös TTÜga d. Mehitamata süsteemid taktikalise taseme üksuse lahinguvõime tõstmiseks, koostöö Soome kaitseuuringute keskusega e. Infooperatsioonide projekt, koostöös TÜga f. Raadiolahenduse projekt, koostöös TÜga g. KVÜÕA juhib koostöös Rootsi FOIga töörühma NATO STO SAS-131 Kontseptuaalne lahend väikeriigile sõjalise ründe künnise tõstmiseks 32 Rahandusministeerium Rahandusministeeriumil on TAI rakendusplaanis toodud tegevused kahes punktis: 1) RMi tellitavad uuringud ja analüüsid (250 000 eurot aastas kogu perioodi vältel). 2) Piirkondlike kompetentsikeskuste arengu toetamine seotult piirkondlike ettevõtlusvõrgustike ja tööjõu arendamisega Meetme tegevusele "Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine" tegutsevatele kompetentsikeskustele on planeeritud perioodiks 2016-2023 toetus kogumahuks 8 mil eurot. Esimeseks põhitegevuste taotlusvooruks (2016-2019) planeeriti toetuse kogumahuks 3,85 miljonit eurot, lisavooruks (2018) 457 798 eurot ja teiseks põhitegevuste taotlusvooruks (2020- 2023) 3,69 miljonit eurot. Väljamakstud toetuse summa 2016 aastal oli 666 990 eurot. 2016.a põhitegevuste taotlusvooruga (toetuse maht 3,85 mln) toetati viit juba tegutsevat regionaalset kompetentsikeskust teadus- ja arendustegevuste läbiviimiseks ja teadusuuringute taristu soetusteks. Toetuse andmise eesmärk on majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Harju ja Tartu maakonda. Toetuse andmise alameesmärk on arendada väljaspool Harju ja Tartu maakonda piirkondlikele arengueeldustele tuginevad regionaalsedkompetentsikeskused, mis kujunevad vähemalt ühel valdkondlikul suunal rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja seeläbi suurendavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna. Justiitsministeerium 2016. a said RITA tegevuse 2 abil kaasrahastuse järgmised Justiitsministeeriumi projektid: korruptsiooniriskide ja pettuste uuring – 39 600 € (uuringu läbiviimise aeg: 2017). Uuringu eesmärk on kaardistada Eesti haridussüsteemi (alusharidus, põhikooli- ja gümnaasiumiharidus ning kõrgharidus) suuremad korruptsiooniriskid ning pakkuda välja meetmed koos ajakavaga nende lahendamiseks. – ohvrite direktiivi rakendumise analüüs – 46 800 € (uuringu läbiviimise aeg: 2017). Uuringu eesmärk: saada ülevaade olukorrast kannatanute õiguste ning kaitsemeetmete tagamisel kriminaalmenetluses lähtuvalt Euroopa Liidu ohvrite direktiivist. uuring – 38 000 € (uuringu läbiviimise aeg: 2017-2018). Uuringu eesmärk on luua eeldused vägivallakuritegude toimepanijate retsidiivsuse vähendamiseks. 2016. a lõpus, 2017. a alguses otsustati rahastada Alkoholi ja alkoholi surrogaatide tarvitamise tagajärjel tekkivate ainevahetusproduktide (metaboliitide) uuringut – 150 000 € (uuringu läbiviimise aeg: 2017 -2018). Uuringu eesmärk on vähendada alkoholijoobes autojuhtide osakaalu liikluses tõenduspõhiste kohtuekspertiisi käigus tehtavate uuringutega; vähendada alkoholi ja alkoholi surrogaatidest tingitud surmasid täpsema diagnostika ja seeläbi ravi efektiivsuse tõstmisega. Uuringu käigus saadakse informatsiooni uute rakendatavate metaboliitide kohta, millega täiendatakse kohtuarstliku ekspertiisi tõenduspõhisust ja aidatakse kaasa õiguslike küsimuste lahendamisele. Riigikantselei Riigikantselei panustab teadus- ja arendustegevuste rahastamisesse läbi prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevuse 33 poliitikakujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine. 2016. aastal võeti vastu kolm uuringut: a arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ aja- ja asjakohasuse analüüs, kogumaksumusega 28 800 eurot. oopa Liidust lahkumise mõjud julgeolekupoliitilisele keskkonnale, kogumaksumusega 12 000 eurot. 2016. aastal sõlmiti veel lepingud järgnevate uuringute läbiviimiseks (tööd võetakse vastu 2017. aasta I kvartalis): –2016 vahehindamine ja HIV ja AIDSi 2006–2015 strateegia lõpphindamine, kogumaksumusega 80 400 eurot. -2030 planeeritavas taastuvenergia poliitikaraamistikus, kogumaksumusega 24 600 eurot. -2020 mõjuanalüüs, kogumaksumusega 58 128 eurot. eurot. liikumise tõkete kaardistamine EL digitaalse ühisturu eesmärkide valguses, kogumaksumusega 45 360 eurot. 2017. aastal võeti vastu prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevuse poliitikakujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine raames võeti vastu 8 mõjuanalüüsi: 3.1. Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2016 vahehindamine ja HIV ja AIDSi 2006–2015 strateegia lõpphindamine, kogumaksumusega 80 400 eurot. Koostööpartner oli Sotsiaalministeerium. 3.2. Bioenergia säästlikkuse tagamise süsteemi rakendamise mõjude hindamine 2020-2030 planeeritavas taastuvenergia poliitikaraamistikus, kogumaksumusega 24 600 eurot. Koostööpartnerid olid Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium. 3.3. Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 mõjuanalüüs, kogumaksumusega 58 128 eurot. Koostööpartner oli Justiitsministeerium. 3.4. Ühingute piiriülese liikumise reguleerimine Euroopa Liidus, kogumaksumusega 38 100 eurot. Koostööpartner oli Justiitsministeerium. 3.5. Isiku terviseandmete vaba liikumise tõkete kaardistamine EL digitaalse ühisturu eesmärkide valguses, kogumaksumusega 45 360 eurot. Koostööpartner oli Sotsiaalministeerium. 3.6. Kolmandate osapoolte e-tervise rakenduste valideerimise korraldus, kogumaksumusega 47 649,60 eurot. Koostööpartner oli Sotsiaalministeerium. 3.7. Analüüs põllumajandustegevusele avalduva majandusliku mõju ja konkurentsiolukorra vahelistest seostest, kogumaksumusega 47 800,80 eurot. Koostööpartnerid olid Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium. 3.8. Ühtse põllumajanduspoliitika tulevikuuring, kogumaksumusega 55 296 eurot. Koostööpartnerid olid Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium. Lisaks toetati analüütiliste tööde teostamisega ka Euroopa Nõukogu Eesti eesistumist 6 tulevikuanalüüsiga: 3.9. Tuleviku töö – uued suunad ja lahendused, kogumaksumusega 40 800 eurot. Koostööpartner oli Sotsiaalministeerium. 3.10 Increased coherence and openness of European Union research and innovation 34 partnerships, kogumaksumusega 17 460 eurot. Koostööpartner oli Haridus- ja Teadusministeerium. 3.11 Pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise mõju hindamise raamistik, kogumaksumusega 10 000 eurot. Koostööpartner oli Sotsiaalministeerium. 3.12 The legal and political bottlenecks in the European Union for deployment of maritime transport e-solutions, kogumaksumusega 58 680 eurot. Koostööpartner oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3.13. Making Europe a Data Economy: A New Framework for Free Movement of Data in the Digital Age, kogumaksumusega 24 000 eurot. Koostööpartner oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3.14. Võimearendus Euroopa Liidu globaalstrateegia hüvanguks, kogumaksumusega 12 000 eurot. Koostööpartner oli Kaitseministeerium. 4. Kokkuvõte olulisematest tegevustest ning hinnang TAI strateegia üldeesmärgi täitmise kohta 2016.a olulisemad tegevused: Mobilitas pluss toetuse andmise tingimused kinnitas haridus- ja teadusminister 2015.a lõpus ning rakendamine algas 2016. Eesmärk on tõsta Eesti teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust; tõsta Eesti atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina; tugevdada Eesti teadlaste ja teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet; toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavaid võimalusi koostööks. Toetatavad tegevused on: teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine; toetused teadustöö tegemiseks Eestis; ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine; tippteadlaste toetamine (välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste töölevõtmine Eesti TA asutustesse); Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes väljavalitud Eesti partnerite toetamine algatustes osalemiseks. Lisaks ERA NET projektides osalemise toetamine, Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo Brüsselis, Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“, rahvusvahelised koolitused ja teadlaste õppevisiidid. 2016.aastal koostati esimene Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise kava, mille eesmärk on määrata riigi osaluse põhimõtted EL partnerlustes, kirjeldada valikute tegemise otsustusprotsessi ja osapoolte rollijaotust. 2015.a lõpus kinnitas haridus- ja teadusminister kõrghariduse rahvusvahelistumise programmi Dora pluss, mis käivitati 2016.aastal. Eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Programmist võimaldatakse Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja magistrantidel osaleda välismaal toimuvatel erialastel konverentsidel, seminaridel, kursustel või muus erialases tegevuses. Toetatakse 1) tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja -doktorante; 2) külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks kuuks; 3) suve- ja talvekoolide korraldamist. Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud lühiajalisi erialaseid ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12–42 kalendripäeva). Samuti tutvustatakse Eestis õppimise ja töötamise võimalusi. Haridus- ja Teadusministeerium hakkas osalema partnerina Interreg Balti teadusvõrgustiku projektis (Baltic Science Network, BSN). Projektis osalevad kõikide Läänemere piirkonna riikide teaduspoliitika kujundajad ja teaduse rahastajad. Projekti eesmärk on töötada välja Läänemere piirkonna teaduskoostöö edasine kava. Eesti Haridus- ja Teadusministeerium 35 vastutab projektis EL raamprogrammis osaluse laiendamise (widening) soovituste väljatöötamise eest. HTMi juhtimisel valmistati ette Eesti-Norra teaduskoostöö uue programmperioodi ettepanekud ja tegevused. Eesmärk on ka uuel perioodil toetada Eesti-Norra kahepoolset teaduskoostööd, mis eelmisel perioodil oli väga edukas. Uue meetmena on plaanis käivitada Norra eestvedamisel ühine Balti piirkonna teaduskoostöö toetamise programm. Samuti jätkatakse kõrghariduse stipendiumiprogrammiga. Uue perioodi rahaline maht peaks eelmisega võrreldes suurenema. Lõplik otsus uue perioodi meetmete kohta tehti 2017.aastal. 2017.a olulisemad tegevused: Kui 2014.a detsembris kinnitati struktuuritoetuste rakenduskava ja 2015.a koostati ja kinnitati enamus kõik toetuse andmise tingimustest, 2016.a oli suurte investeerimisotsuste ja rahastusotsuste tegemise aasta, siis 2017. aastal asuti neid otsuseid ellu viima. Nende hulgas mahukamad olid institutsionaalne arendusprogramm teadusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA), teaduse tippkeskuste toetamine ning riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava. Üle mitme aasta otsustati riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia koostamisel suurendada teaduse põhirahastamist. 2016. aastal tõusis teaduse rahastamine 5 mln euro võrra, 2016.a RES-is lepiti kokku teaduse põhirahastuse tõus alates 2017.a riigieelarvest 8 mln euro võrra. See polnud küll piisav TAI strateegias seatud teaduse rahastamise eesmärgi 1% täitmiseks, kuid aitas kompenseerida varasematel aastatel toimunud rahastuse langust. Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes küündivad avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 2018. aastal 0,81 protsendini. 2018. aastal kasvab näitaja ka tänu sellele, et valitsus otsustas suurendada riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 14,9 miljoni euro võrra. 2017. aasta riigieelarves kokkulepitud teaduse põhirahastuse tõus võimaldas suurendada baasfinantseerimist ning muuta baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet tasemeni 30/70. Vastavalt RES 2018-2021 eraldatud lisavahenditele ja 2018. a riigieelarvele, on alates 2018. a võimalik baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet täiendavalt parandada tasemeni 40/60. 2018. aastal tõuseb baasfinantseerimise maht 10 mln euro võrra 26,9 mln euroni. Alates 2017. aastast rakendusid baasfinantseerimise määruse muudatused, millega suurendati lepingulise tulu osakaalu baasfinantseerimise valemis. Selle eesmärgiks on stimuleerida teadusasutuste koostööd ettevõtetega ning välisrahastuse hankimist. ETAGi, HTMi ning teadusasutuste osalusel valmistati 2016. a ette uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis. Uurimistoetuste muutmine on pikem protsess, järk-järgulise üleminekuga alustati 2017.a. Uue kontseptsiooni rakendamise esimese etapina avati 2017. aastal kontseptsioonist lähtuvate uuendustega personaalsete uurimistoetuste (grantide) taotlusvoor. Alates 2018. aastast toimub järk-järguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud riigi rakendusuuringute programm RITA kogumahus 29 mln eurot. Tegevuse eesmärgiks on suurendada ministeeriumide TA alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. 2017. aastal viidi RITA raames läbi viis konkurssi kogumahus 7,5 mln ja alustati uuringute rakendamist. 36 2016.aastal käivitati uue meetmena nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused kogumahuga 26,6 mln eurot. Meetme raames rahastatakse ettevõtete poolt avalikest teadusasutustest tellitavaid rakendusuuringuid ja tootearendust, kus ettevõte on nii taotleja, uuringuvajaduse sõnastaja kui ka uuringutulemuste rakendaja rollis. Seisuga 22.12.2017 on laekunud 68 taotlust ja hinnatud nendest on 44 taotleja poolt esitatud 51 taotlust. Neist hinnatutest on rahastatud 21 taotlust (edukuse määr 41%), ei rahastatud 30 taotlust. 96% esitatud taotlustest on rakendusuuringud, 4% tootearendusprojektid. Rahastatud projektide kogumaht on 9,4 miljonit eurot, sellest toetuse maht moodustas 6,4 miljonit eurot (68% projektide kogumaksumusest). Paljude TANi 20.septembri 2016 otsustega teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu korrastamise osas on käesolevaks ajaks märkimisväärselt edasi jõutud: Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus liitusid 01.01.2018. Tartu Ülikooliga, ühinemisi toetatakse ASTRA programmist; Eesti Infotehnoloogia Kolledž on ühinenud Tallinna Tehnikaülikooliga. 2017. aastal läbi viidud korralisel evalveerimisel hindas 22st tunnustatud väliseksperdist koosnev komisjon 20 Eesti teadus- ja arendusasutuse teadustegevuse taset loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Võrreldes eelmise vooruga hinnati esmakordselt eraldi kriteeriumina ka asutuste teadustegevuse mõju Eesti ühiskonnale, seostati teadus- ja arendustegevuse hindamine kõrghariduse kvaliteedi hindamisega ning vähendati hindamisega seonduvat bürokraatlikku koormust. Eesti teadus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel – esitatud 38-st taotlusest evalveeriti positiivselt 36. 37 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ täitmise aruanne aastatel 2016-2017” eelnõu juurde Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna asejuhataja Ene Kadastik ([email protected]; tel 5184031) ja peaekspert Martin Eessalu ([email protected]; tel 735 4061) koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ning teiste ministeeriumidega. Eelnõud arutas 06.03.2018 Teadus- ja Arendusnõukogu, kes võttis esitatud informatsiooni teadmiseks ja kiitis aruande tööversiooni heaks. Eelnõu sisu Kehtiv Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia) kiideti Riigikogus heaks 22. jaanuaril 2014. Käesolev aruanne käsitleb ajavahemikku 1. jaanuar 2016. a kuni 31. detsember 2017. a. Aruanne sisaldab ülevaadet strateegiaperioodi jooksul toimunud olulisematest TA&I valdkonna tegevustest, algatustest ja arengutest. Samuti on antud ülevaade strateegias toodud indikaatoritest, kasutades uusimat võimalikku statistikat ja muid kättesaadavaid andmeid. Aruande sisukokkuvõte Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia)1 rakendamine peab tagama Eesti TAI süsteemi koordineeritud arendamise ja võimekuse tõusu, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2014-2020 (OP) ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti peab rakendamine arvestama TAI strateegiaga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega (nt Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020). Alates 2012. a on Eesti TA investeeringute tase olnud languses: 2,31% SKP-st (2011) oleme langenud 1,28% (2016). Seejuures on ettevõtlussektori investeeringud langenud vastavalt 1,46% -lt 0,68%-le. Selline suur kukkumine on seotud ühekordse iseloomuga investeeringutega õlisektoris 2011-2012 (uue tehnoloogiaga tehaste käikulaskmine). Tehaste valmimisel need investeeringud lõppesid. Kahjuks on nüüd vähenemine jõudnud ka avalikku sektorisse ning teistesse majandusharudesse. Aastatel 2009-2011 toimunud kiireimast kasvust on saanud kiireim TA investeeringute langus. Euroopa Liidu keskmine TA kulutuste osakaal SKPst oli 2014. aastal 2,03% ning euroalas 2,12%. Eestis tehti 2016. aastal teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) kulutusi kokku 270,35 mln euro eest, mis on 10,7% vähem kui aasta varem. TA kulutuste suhe SKP-sse oli 1,28%, mis varasema aasta tasemega (1,50%) võrreldes langes märgatavalt. EL keskmisele TA intensiivsusele, mis on ligi 2% SKPst jääme alla ja viimase nelja aastaga oleme liidu keskmisest kaugenenud üsna palju. TA rahastamisest tuli ligi 38% riigieelarvest, 52% ettevõtlussektorist ja 10% välismaa allikatest. Valitsemissektori kogukuludest moodustas TA rahastamine ligi 1,19% (parimatel aastatel on see olnud üle 2%). Riigieelarve vahendusel TA-le eraldatud raha sisaldab ka EL toetusi. Ettevõtlussektori TA kulutused olid 2016. aastal 139 miljonit eurot, millest 5% tuli riigieelarvest. Investeeringute osatähtsus ettevõtlussektori TA kuludes oli madal, ulatudes vaid 13%-ni kogukuludest, mis on viimase viie aasta väikseim. Ettevõtlussektori poolt finantseeritud teadus- ja 1 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ heakskiitmine – Riigi Teataja III, 29.01.2014, 2. arenduskulutused riiklikus ja kõrgharidussektoris moodustasid 2016. aastal 6,3% riikliku ja kõrgharidussektori kulutustest, see on kasvanud võrreldes 2015. aastaga (2015 – 4,6%). Kehtiv TAI strateegia ja meetmed, samuti teaduse rahastamisele pühendatud arutelud kõigi huvigruppidega on andnud juhtnöörid, mis lubavad saavutada nii suurema sotsiaal-majandusliku tulemuslikkuse kui tihedama seose ettevõtluse, ühiskonna ja avaliku sektoriga. HTM suurendab uuel perioodil ülikoolide ja teadusasutuste motivatsiooni koostööks ettevõtlusega, suurendades ettevõtluslepingute ja välisrahastuse osakaalu baasfinantseerimise valemis. Samuti kasutame tõukefonde, et toetada ettevõtteid rakendusuuringute tellimisel ülikoolidest ja avalikest teadusasutustest. 2016.a olulisemad tegevused: Mobilitas pluss toetuse andmise tingimused kinnitas haridus- ja teadusminister 2015.a lõpus ning rakendamine algas 2016. Eesmärk on tõsta Eesti teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust; tõsta Eesti atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina; tugevdada Eesti teadlaste ja teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet; toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavaid võimalusi koostööks. Toetatavad tegevused on: teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine; toetused teadustöö tegemiseks Eestis; ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine; tippteadlaste toetamine (välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste töölevõtmine Eesti TA asutustesse); Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes väljavalitud Eesti partnerite toetamine algatustes osalemiseks. Lisaks ERA NET projektides osalemise toetamine, Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo Brüsselis, Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“, rahvusvahelised koolitused ja teadlaste õppevisiidid. 2016.aastal koostati esimene Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise kava, mille eesmärk on määrata riigi osaluse põhimõtted EL partnerlustes, kirjeldada valikute tegemise otsustusprotsessi ja osapoolte rollijaotust. 2015.a lõpus kinnitas haridus- ja teadusminister kõrghariduse rahvusvahelistumise programmi Dora pluss, mis käivitati 2016.aastal. Eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Programmist võimaldatakse Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja magistrantidel osaleda välismaal toimuvatel erialastel konverentsidel, seminaridel, kursustel või muus erialases tegevuses. Toetatakse 1) tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja -doktorante; 2) külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks kuuks; 3) suve- ja talvekoolide korraldamist. Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud lühiajalisi erialaseid ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12–42 kalendripäeva). Samuti tutvustatakse Eestis õppimise ja töötamise võimalusi. Haridus- ja Teadusministeerium hakkas osalema partnerina Interreg Balti teadusvõrgustiku projektis (Baltic Science Network, BSN). Projektis osalevad kõikide Läänemere piirkonna riikide teaduspoliitika kujundajad ja teaduse rahastajad. Projekti eesmärk on töötada välja Läänemere piirkonna teaduskoostöö edasine kava. Eesti Haridus- ja Teadusministeerium vastutab projektis EL raamprogrammis osaluse laiendamise (widening) soovituste väljatöötamise eest. HTMi juhtimisel valmistati ette Eesti-Norra teaduskoostöö uue programmperioodi ettepanekud ja tegevused. Eesmärk on ka uuel perioodil toetada Eesti-Norra kahepoolset teaduskoostööd, mis eelmisel perioodil oli väga edukas. Uue meetmena on plaanis käivitada Norra eestvedamisel ühine Balti piirkonna teaduskoostöö toetamise programm. Samuti jätkatakse kõrghariduse 2 stipendiumiprogrammiga. Uue perioodi rahaline maht peaks eelmisega võrreldes suurenema. Lõplik otsus uue perioodi meetmete kohta tehti 2017.aastal. 2017.a olulisemad tegevused: Kui 2014.a detsembris kinnitati struktuuritoetuste rakenduskava ja 2015.a koostati ja kinnitati enamus kõik toetuse andmise tingimustest, 2016.a oli suurte investeerimisotsuste ja rahastusotsuste tegemise aasta, siis 2017. aastal asuti neid otsuseid ellu viima. Nende hulgas mahukamad olid institutsionaalne arendusprogramm teadusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA), teaduse tippkeskuste toetamine ning riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava. Üle mitme aasta otsustati riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia koostamisel suurendada teaduse põhirahastamist. 2016. aastal tõusis teaduse rahastamine 5 mln euro võrra, 2016.a RES-is lepiti kokku teaduse põhirahastuse tõus alates 2017.a riigieelarvest 8 mln euro võrra. See polnud küll piisav TAI strateegias seatud teaduse rahastamise eesmärgi 1% täitmiseks, kuid aitas kompenseerida varasematel aastatel toimunud rahastuse langust. Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes küündivad avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 2018. aastal 0,81 protsendini. 2018. aastal kasvab näitaja ka tänu sellele, et valitsus otsustas suurendada riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 14,9 miljoni euro võrra. 2017. aasta riigieelarves kokkulepitud teaduse põhirahastuse tõus võimaldas suurendada baasfinantseerimist ning muuta baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet tasemeni 30/70. Vastavalt RES 2018-2021 eraldatud lisavahenditele ja 2018. a riigieelarvele, on alates 2018. a võimalik baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavahelist suhet täiendavalt parandada tasemeni 40/60. 2018. aastal tõuseb baasfinantseerimise maht 10 mln euro võrra 26,9 mln euroni. Alates 2017. aastast rakendusid baasfinantseerimise määruse muudatused, millega suurendati lepingulise tulu osakaalu baasfinantseerimise valemis. Selle eesmärgiks on stimuleerida teadusasutuste koostööd ettevõtetega ning välisrahastuse hankimist. ETAGi, HTMi ning teadusasutuste osalusel valmistati 2016. a ette uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis. Uurimistoetuste muutmine on pikem protsess, järk-järgulise üleminekuga alustati 2017.a. Uue kontseptsiooni rakendamise esimese etapina avati 2017. aastal kontseptsioonist lähtuvate uuendustega personaalsete uurimistoetuste (grantide) taotlusvoor. Alates 2018. aastast toimub järk- järguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud riigi rakendusuuringute programm RITA kogumahus 29 mln eurot. Tegevuse eesmärgiks on suurendada ministeeriumide TA alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. 2017. aastal viidi RITA raames läbi viis konkurssi kogumahus 7,5 mln ja alustati uuringute rakendamist. 2016.aastal käivitati uue meetmena nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused kogumahuga 26,6 mln eurot. Meetme raames rahastatakse ettevõtete poolt avalikest teadusasutustest tellitavaid rakendusuuringuid ja tootearendust, kus ettevõte on nii taotleja, uuringuvajaduse sõnastaja kui ka uuringutulemuste rakendaja rollis. Seisuga 22.12.2017 on laekunud 68 taotlust ja hinnatud nendest on 44 taotleja poolt esitatud 51 taotlust. Neist hinnatutest on rahastatud 21 taotlust (edukuse määr 41%), ei rahastatud 30 taotlust. 96% esitatud taotlustest on 3 rakendusuuringud, 4% tootearendusprojektid. Rahastatud projektide kogumaht on 9,4 miljonit eurot, sellest toetuse maht moodustas 6,4 miljonit eurot (68% projektide kogumaksumusest). Paljude TANi 20.septembri 2016 otsustega teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu korrastamise osas on käesolevaks ajaks märkimisväärselt edasi jõutud: Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus liitusid 01.01.2018. Tartu Ülikooliga, ühinemisi toetatakse ASTRA programmist; Eesti Infotehnoloogia Kolledž on ühinenud Tallinna Tehnikaülikooliga. 2017. aastal läbi viidud korralisel evalveerimisel hindas 22st tunnustatud väliseksperdist koosnev komisjon 20 Eesti teadus- ja arendusasutuse teadustegevuse taset loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Võrreldes eelmise vooruga hinnati esmakordselt eraldi kriteeriumina ka asutuste teadustegevuse mõju Eesti ühiskonnale, seostati teadus- ja arendustegevuse hindamine kõrghariduse kvaliteedi hindamisega ning vähendati hindamisega seonduvat bürokraatlikku koormust. Eesti teadus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel – esitatud 38-st taotlusest evalveeriti positiivselt 36. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumide ja Riigikantseleiga. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0596 - "Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016-2017" Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/199b04a3-b5b4-4611-a324-f194fdffd7a8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/199b04a3-b5b4-4611-a324-f194fdffd7a8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel