Rahandusministeerium 1.06.2018 nr 8-2/18/2719
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte
tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on
võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Eelnõu.docx
2. Seletuskiri.docx
3. Lisa 1.docx
Sama:
Sihtasutus Innove
Eesti Noorsootöö Keskus
Sihtasutus Archimedes
Eesti Noorteühenduste Liit
MTÜ Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit
Katrin Olt
735 4073
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
MINISTRI KÄSKKIRI
Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a
käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte
kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“
elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte
tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks lisa 1 „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja
noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ toetuse andmise tingimused“ ja kehtestan selle
uues sõnastuses (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
SELETUSKIRI
Haridus- ja teadusministri käskkirja „„Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte
tööhõivevalmiduse parandamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine
eelnõu juurde
I Sissejuhatus
Eelnõu on kehtestatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse” § 7 lõike 2 punkti 1, ja
§ 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2013. a korraldusega
nr 572 „„Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“ heakskiitmine“.
Eelnõu reguleerib toetuse andmist rakendusasutusele tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja
noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks (edaspidi eelnõu või TAK). Meetme tegevus 2.7.1
„Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kuulub
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr. 2 „Sotsiaalse
kaasatuse suurendamine“ meetme „Noorte tööhõivelisuse toetamine ning vaesuse mõju
vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ tegevuste hulka.
Tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ eelnõus
(edaspidi vastavalt eelnõu või TAK) sätestatud tegevuse eesmärgiks on kättesaadavad ja
sihtgrupi vajadustele vastavad noorsootöö teenused, mis aitavad tõsta noorte
konkurentsivõimet, vähendada noorte tõrjutusriski ja tõrjutuse mõju. Keerulisemates oludes
noored saavad vajalikku täiendavat tuge. On olemas parem teadmine noorte olukorrast,
tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest, toimib tegevuste mõju ja kvaliteedi hindamine.
Tegevuse tulemusel paraneb noorte vajadustele vastavate noorsootöö teenuste kättesaadavus,
mis aitab tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada tõrjutusriski ja tõrjutuse negatiivset mõju,
keerulisemates oludes noored saavad vajalikku tuge ning paraneb teadmine noorte olukorrast,
tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest, mis on aluseks tegevuste mõju hindamisele ja kvaliteedi
tõstmisele.
TAK aitab saavutada noortevaldkonna arengukava 2014–2020 (edaspidi NAK) alaeesmärki 2
noorel on väiksem risk olla tõrjutud, noortevaldkonna programmi meedet 2 noorte kaasamise
suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine ning STS § 12 lõikes 1 nimetatud
meetmete nimekirjas märgitud meetme eesmärki vähendada vaesusest tulenevat mõju haridus-
ja karjäärivalikutele, ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist ja
toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist koos prioriteetse suuna nr. 2 „Sotsiaalse
kaasatuse suurendamine“, eesmärgi nr. 7 „Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine
noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas“ tegevustega 2.7.3., 2.7.4 ja 2.7.5.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert
Katrin Siider (
[email protected]; tel 735 0216), õigusosakonna asejuhataja Marko Jaeger
(
[email protected]; tel 735 4063) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup
(
[email protected]; tel 735 0279).
1
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga pikendatakse 2015. aastal kehtestatud TAT-i kuni 31.08.2023.
Peatükis 6 punktis 6.1. muudetakse sõnastust selliselt, et lisaks KOV ülestele tegevuskavadele
oleks võimalik rakendada ka KOV põhiseid tegevuskavu. Eelnev sõnastus käsitles ainult KOV
üleseid tegevuskavu ning enne haldusreformi oli see ka täidetav. Peale haldusreformi on
koostöögruppidest moodustunud uued KOV-id, mistõttu ei ole KOV üleseid tegevuskavu
otstarbekas ning alati võimalik teha, vaid tuleb jätkata haldusreformijärgsete KOV põhiste
kavadega.
Punkti 6.2.4 sõnastust täpsustatakse ning lisatakse koostööpartnerina, vastavalt väljakujunenud
praktikale, ka omavalitsus.
Punkti 6.2.5 sõnastust täiendatakse ning lisatakse info levitamise meetodina ka infosündmus.
Punkti 6.4. alapunktid liidetakse, sest praktilises teostuses ei ole alategevuste eraldi hoidmine
vajalik ning seire ja mõju hindamine on omavahel põimunud.
Peatükis 9 tuuakse välja rakenduskava tulemusnäitajate, VV korralduse väljundnäitajate ja
tegevuse spetsiifiliste väljundnäitajate 2023. aasta sihttasemed.
Tegevuse spetsiifilise väljundnäitaja 6.1. 2020. aasta sihttaset muudetakse. Uus sihttase on:
„tegevusse kaasatud omavalitsuste arv on vähemalt 50% tegutsevatest omavalitsustest“.
Muudatus on põhjustatud haldusreformist mille tulemusel on Eestis 79 omavalitsust, mistõttu
ei ole praegu kehtivas eelnõus seatud sihttase, kaasata tegevusse 100 omavalitsust, enam
saavutatav.
Tegevuse spetsiifilise väljundnäitaja 6.2 2020. aasta sihttaset muudetakse. Uus sihttase on 7000
noort. Muudatus on tingitud asjaolust, et praegu kehtivas eelnõus seatud sihttase, kaasata
tegevusse 5000 noort, saavutatakse juba 2018. aasta lõpuks – see on võimalik, kuna antud
tegevuste järgi on suur vajadus. Näiteks on noorte huvi kutselaborite tegevussuuna vastu olnud
väga suur, mistõttu plaanime olemasolevate kutselaborite tutvustamisega jätkata kuni antud
toetusskeemi perioodi lõpuni, kuid uusi kutselaboreid ei ole plaanis juurde luua. Samuti on
oluline jätkata töösuve, noorte omaalgatuste toetamise ning kogukonnapraktika
tegevussuunaga. Lisaks seatakse väljundnäitajale 2023. aasta sihttase.
Tegevuse 6.4. väljundnäitajat täpsustatakse ning esitatakse lõimituna tegevuse kirjeldusega.
Uus sõnastus on „Välja on töötatud terviklik noorte- ja noortevaldkonna seire- ja
analüüsisüsteem“.
Peatükis 11 on muudetud eelarve jaotust vastavalt pikendatava TAT-i terviklikule mahule
16 344 900 eurot. Eelarvet on vähendatud 1% tulenevalt tehnilisest kohendusest tingitud
rakenduskava muudatusest.
Peatüki 12 punkti 12.3.3. sõnastust täiendatakse, et selgemalt välja tuua võimalus
kompenseerida ka kolmandate osapoolte osalemisega seotud kulud, mis on seotud TAT-i
tegevuste tegemisega. Kolmandateks osapoolteks on isikud, kes ei ole elluviija töötajad, kuid
kes on seotud TAT-i tegevuste tegemisega ning kelle puhul võib tekkida vajadus katta punktis
12.3.3. välja toodud tegevustes osalemise kulud. Lisaks, punkti 12.3.5. täiendatakse
võimalusega hüvitada õpilas- ja üliõpilastööde konkursside korraldamise kulud, sealhulgas
kulud auhindadele.
Peatükis 15 tunnistatakse kehtetuks punktid 15.5 ja 15.6, mis reguleerivad elluviija kohustust
esitada rakendusasutusele kord aastas tegevuste elluviimise tulemusaruanne. Tulemusaruande
2
esitamise praktiline vajadus puudub, sest tulemusaruanne sisaldab sama infot, mis
rakendusüksusele esitatav vahearuanne. Sellest tulenevalt piisab, kui elluviija esitab
rakendusüksusele esitatava vahearuande ka rakendusasutusele. Selleks, et vahearuandega oleks
tagatud põhjalik ülevaade tegevuste elluviimisest, täiendatakse punkti 15.1.1 elluviija
kohustusega selgitada vahearuandes näitajate ala- või ületäitmist. Eelnõusse lisatakse järgmised
punktid: 15.2.2., mis sätestab elluviija kohustuse esitada ülevaade tegevuste elluviimisest,
15.2.3., mis sätestab elluviija kohustuse anda hinnang tegevuste tulemuslikkusele ja 15.2.4.,
mis sätestab elluviija kohustuse esitada ülevaade tegevuste elluviimisel esinenud probleemidest
ja ettevõetud abinõudest. Ainuke erinevus rakendusasutusele esitatava tulemusaruande ja
rakendusüksusele esitatava vahearuande vahel on see, et tulemusaruanne sisaldab ülevaadet
eelarve täitmisest. Samas, arvestades kulude tekkepõhisust ei ole 05.01 (tulemusaruande
esitamise kuupäev) esitatavad finantsnäitajad lõplikud. Tegelikult on eelarve jooksvat täitmist
võimalik vaadata nii SFOS-ist kui SAP-ist.
III Eelnõu terminoloogia
Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.
IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita.
V Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
TAK-i elluviimisse on rakendusasutuse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kaasatud
elluviijana Eesti Noorsootöö Keskus. Elluviija partnerina osaleb tegevuse rakendamises MTÜ
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit.
Käesoleva regulatsiooni alusel perioodil 01.01.2015–31.08.2023 elluviidavat tegevust
rahastatakse 100% ulatuses struktuuritoetusest. Tegevuste toetuse kogumaksumus on
16 344 900 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid moodustavad kuni 85%,
maksimaalses summas 13 893 165 eurot, ning riiklik kaasfinantseering vähemalt 15%, summas
2 451 735 eurot.
VI Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub allkirjastamisel. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuar 2015.
VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Siseministeeriumile, Eesti Noorsootöö Keskusele, Eesti Noorteühenduste Liidule, SA-le
Innove, SA-le Archimedes ja MTÜ Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidule.
Reelika Ojakivi
noorteosakonna juhataja
3
Lisa 1
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr
281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja
noorte tööhõivevalmiduse parandamine” elluviimiseks“ muutmine“
„Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ toetuse
andmise tingimused
Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16
lõike 1 alusel.
Sisukord
1 Reguleerimisala ........................................................................................................................ 2
2 Rakendusasutus ja rakendusüksus............................................................................................ 2
3 Elluviija ja partner .................................................................................................................... 2
4 Tegevuste abikõlblikkuse periood ............................................................................................ 2
5 Toetuse andmise eesmärk......................................................................................................... 2
6 Toetatavad tegevused ............................................................................................................... 2
7 Tulemused ................................................................................................................................ 5
8 Sihtgrupp .................................................................................................................................. 5
9 Tulemus- ja väljundnäitajad ..................................................................................................... 5
10 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ........................................................................ 7
11 Tegevuste eelarve ..................................................................................................................... 8
12 Kulude abikõlblikkus ............................................................................................................... 9
13 Toetuse maksmise tingimused ja kord ................................................................................... 10
14 Elluviija ja partneri kohustused .............................................................................................. 11
15 Tegevuse elluviimise aruandlus ............................................................................................ 11
16 Tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine .............................................................. 12
17 Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele ....................................................................... 12
18 Dokumentide säilitamine........................................................................................................ 13
1 Reguleerimisala
Tegevused viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse
suuna nr. 2 “Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr. 7:
“Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas” meetme
“Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste
kättesaadavuse kaudu” tegevuse „Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, tõrjutuse ennetamine
ja noorte tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET noortele“ täitmiseks.
2 Rakendusasutus ja rakendusüksus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr. 557 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus-
ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove
struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus).
3 Elluviija ja partner
Käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviija on Eesti Noorsootöö Keskus
(edaspidi elluviija).
Elluviija partner tegevuse 6.2.1. ellu viimisel on MTÜ Eesti Mittetulundusühingute ja
Sihtasutuste Liit (EMSL, edaspidi partner).
4 Tegevuste abikõlblikkuse periood
Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 kuni 31.08.2023.
Kõiki punktis 6 nimetatud tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul.
5 Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on noorte kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh
tõrjutusriskis noorte seas.
6 Toetatavad tegevused
Elluviija, tagades tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse
parandamiseks tegevuste üldjuhtimise ja elluviimiseks vajaliku võimekuse asutuses, mh luues
selleks vajalikud töökohad, tagab järgmiste tegevuste elluviimise:
6.1. Noorsootöö teenuste kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine.
Tegevuse eesmärgiks on noorsootöö teenuste jõudmine uute noorteni ning noorte
noorsootöös osalemise võimaluste laiendamine. Eesmärgi saavutamiseks kaardistab elluviija
noorsootöö teenuste piirkondliku kättesaadavuse ja loob vajadusel mitmest omavalitsusest
koosnevaid koostöögruppe. Suuremat tähelepanu pööratakse neile omavalitsustele ja
koostöögruppidele, kus noorte tõrjutusrisk on kõrgem ja noortel vähem osalemisvõimalusi.
Noorsootöös osalemise võimaluste laiendamiseks ja noorte kaasamise suurendamiseks toetab
elluviija noorsootöö teenuste (eelkõige avatud noorsootöö, huviharidus ja -tegevus,
noortelaagrid, ühistegevuse erinevad vormid, sh noorteühingute tegevus jms) osutamist
noortele, nõustab omavalitsusi ja omavalitsuste koostöögruppe ning aitab neil välja töötada
ja rakendada omavalitsuste põhiseid ja üleseid tegevuskavasid.
2
Tegevuse tulemusel paraneb piirkonna omavalitsuste ja noorsootööd korraldavate asutuste ja
ühingute koostöö. Omavalitsused on võimelised suuremal määral noori, sh tõrjutusriskis
noori, noorsootöösse kaasama ning omavalitsuste üleselt paremini kasutama teenuste
pakkujate võimalusi. Teenuste korraldajate ja osutajate leidmiseks viib elluviija läbi hanked.
6.2. Noorte konkurentsivõime tõstmine ja noorte tööeluga kokkupuute suurendamine, mis
kavandatakse ja viiakse ellu viies grupis:
6.2.1. Kogukonna arengut toetavad tegevused, mille raames partner (EMSL) viib ellu tegevused,
mis pakuvad noortele võimalusi tutvuda vabaühenduste tegevusega ja osaleda nende
töös, täites mõnd noorele jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku
ülesannet kogukonnas. Tegevuse raames nõustatakse koole, omavalitusi ja teisi
praktikakohti pakkuvaid vabaühendusi ning motiveeritakse neid kogukonda arendavates
tegevustes osalema. Partner levitab kogukonnapraktika koolide ja vabaühenduste
koostöömudelit, juhendab osalevaid vabaühendusi ja kogukonnaellu panustavate noorte
juhendajaid, korraldades selleks võrgustikukohtumisi, teavitab noori
osalemisvõimalustest, haldab kogukonnapraktika võimalusi pakkuvate vabaühenduste
andmebaasi, analüüsib tegevuste tulemusi ja korraldab tulemustest teavitamise.
6.2.2. Noorte töösuvi, mille raames tagab elluviija noortemalevate tegevuse läbiviimise. Malevas
osalemine pakub noortele võimalusi saada esmane töökogemus ja tutvuda erinevate
tööaladega, muuhulgas suureneb noorte teadlikkus tööalasest seadusandlusest. Elluviija
ülesandeks on arendada noortemalevate kvaliteeti ning koordineerida malevategevuse
kättesaadavust üle Eesti. Elluviija korraldab uute malevakohtade loomiseks
olemasolevate ja potentsiaalsete tööandjate ja malevakorraldajate teavitamise ning
koostöö. Malevakorraldajate pädevuse ning võimekuse suurendamiseks ning noorte
töötamise korraldamiseks vastavalt tööseadusandlusele korraldab elluviija koostöös
malevakorraldajate ja tööandjatega vajalikud koostöövõrgustiku- ja arendustegevused.
Elluviija tagab info jõudmise noorteni malevates pakutavatest töökohtadest ja
osalusvõimalustest. Maleva korraldajate ja läbiviijate leidmiseks viib elluviija läbi
vajalikud hanked.
6.2.3. Kutseid ja ameteid tutvustavad laborid, mille rakendamiseks valib elluviija laborite
vahendusel tutvustatavad kutsed ja ametid ning koostab tutvustamise kava. Elluviija
korraldab laborite valmimise ja kättesaadavuse. Vajadusel viib elluviija läbi hanked
laborite ideede teostuse, materjalide, seadmete, juhendmaterjalide ja muu laborite
toimimiseks ja rändluseks vajaliku tagamiseks. Elluviija viib läbi vajalikud
teavitustegevused (sh messidel osalemine) ning korraldab kutseid ja ameteid tutvustavate
laborite rändluse (tutvustamine erinevates piirkondades), mille kaudu tagatakse kutsete
ja ametitega tutvumise võimalused nii noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele
(sh noorsootöö asutustes, koolides, infomessidel jms) kui ka erinevate erialade
esindajatele.
6.2.4. Noorte omaalgatuse toetamine, mille eesmärgiks on pakkuda noortele koostöös
omavalitsustega, noorsootöö organisatsioonide ja ühingutega võimalusi viia ellu
omaalgatusel põhinevaid tegevusi. Elluviija korraldab noorte omaalgatusi toetavaid
tegevusi ise või viib vajadusel läbi hanked leidmaks organisatsioone ja ühinguid, kes
aitavad noortel omaalgatusprojekte kavandada ja ellu viia. Elluviija korraldab noorte
ideede ja algatuste leidmiseks teabepäevi ja koostöökohtumisi. Omaalgatuslikud
projektid võimaldavad noortel omandada oskusi ja kogemusi ideede väljatöötamisel,
3
projektide elluviimisel ning omandatud oskuste ja teadmiste väärtustamisel. Elluviija
korraldab teostatud projektide tulemustest teavitamise ja parimate kogemuste jagamise.
6.2.5. Noorteinfo kättesaadavuse tagamiseks korraldab elluviija koostöös sidusvaldkondade
spetsialistidega erinevate noorte sihtrühmade vajadustele vastavate infomaterjalide
väljatöötamise, levitamise ja/või noorteinfosündmus(t)e korraldamise, sh tutvustamaks
noorsootöö võimalusi. Noorte vajadustele vastava info levitamine aitab parandada noorte
ja nende vanemate teadlikkust valikuvõimalustest, sh noorsootöö teenustest ja
tugimeetmetest, tööellu siirdumisest ja seal toimetulekut toetavatest teenustest ning
ühiskonnas osalemise ja osalustakistuste ületamise võimalustest, vähendades selle kaudu
noorte tõrjutusriski ja toetades nende tööhõivevalmidust. Elluviija korraldab noorteinfo
jõudmise noorteni, kasutades selleks nii olemasolevaid kui ka uusi meediavorme ja -
kanaleid ning vajadusel töötab välja ja rakendab uusi kasutajasõbralikke infoedastuse
vorme. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajadusel hangete läbiviimise.
6.3. Raskemates oludes (NEET) 1 noorte jaoks tugimeetmete käivitamine, mille raames
kavandab ja käivitab elluviija noorsootööasutustele tuginedes lisatuge pakkuvad teenused
noortele, kes ei osale õpinguis ega tööturul (NEET). Noorsootöö ja teiste toetavate teenuste
eesmärk on pakkuda raskemates oludes noortele selliseid tegevusi ja tuge, mis toetavad nende
naasmist õpingutesse või tööle – NEET noorte ülesse leidmine, motiveerimine ja
aktiivsetesse tegevustesse kaasamine ning individuaalse toe pakkumine selleks, et toetada
nende tagasipöördumist haridusse või tööellu. Kõige keerulisemates oludes noortele
pakutakse pikemaajalisi individuaalseid tugitegevusi. Tegevuse elluviimiseks korraldab
elluviija vajadusel hangete läbiviimise.
6.4. Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust:
Noorte tõrjutusriski põhjustest parema teadmise saavutamiseks korraldab elluviija
noorteseire raames andmete kogumise noorte olukorrast, tagab andmekasutuseks vajaliku
toimiva veebikeskkonna olemasolu. Vähemalt kord aastas tagab elluviija noorteseire
andmetele tuginedes tervikliku analüüsi koostamise ja avalikustamise noorte, sh
tõrjutusriskis noorte, olukorrast ja seisundist Eestis. Noortele, sh tõrjutusriskis noortele
suunatud tegevuste mõju hindamiseks ja noortega, sh tõrjutusriskis noortega töötavate
spetsialistide analüüsivõimekuse toetamiseks korraldab elluviija noorsootöö mõju
hindamiseks vajaliku mudeli väljatöötamise, meetodite ja hindamisinstrumentide
piloteerimise, jätkusuutliku arendamise ja rakendamise ning juhendab
hindamisinstrumentide kasutajaid noorsootöö mõju ja kvaliteedi hindamisel. Tegevuse
elluviimiseks korraldab elluviija vajalikud hanked.
6.5. Kommunikatsiooni ja teavitustegevus
Toetatava tegevuse raames toimub meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios,
televisioonis) ja muul moel järjepidev teavitamine TAT tegevustest, pakutavatest teenustest
ja tulemustest. Samuti partneri ja hangete võitjate nõustamine kommunikatsiooni ja teavituse
korraldamisel.
1
NEET– not in employment, education or training
4
7 Tulemused
Tegevuste tulemusel on kättesaadavad sihtgrupi vajadustele vastavad noorsootöö teenused,
mis aitavad tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada noorte tõrjutusriski ja tõrjutuse mõju
ning pakuvad vajalikku lisatuge raskemates oludes noortele. Olemas on parem teadmine
noorte olukorrast, tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest. Teadmine on aluseks tegevuse mõju
hindamisele ja kvaliteedi tõstmisele.
8 Sihtgrupp
Toetatavate tegevuste sihtgrupiks on noored vanuses 7–26 eluaastat, noortevaldkonna
töötajad, sh noortevaldkonna asutused ja ühingud ning nende töötajad (sh vabatahtlikud),
seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud), koolituste ja
uuringute teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad, ametnikud, tööandjad.
9 Tulemus- ja väljundnäitajad
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave
2013 a 2018 a 2023 a
RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJAD
Tulemusnäitaja Osakaal 86% 87,5% 89% Rakenduskava EL
noortemeetmest vahendite
kasusaajatest, kes on kasutamise
sihtgrupile suunatud eesmärgi
tegevused läbinud “Kaasamine ja
tööhõivevalmiduse
parandamine
noorte, sh
tõrjutusriskis
noorte, seas”
tulemusnäitaja.
Tulemusnäitaja Tugimeetmetes 36% 40% 50% Rakenduskava EL
osalenud NEET vahendite
noorte (vanuses 15– kasutamise
26) osakaal, kes 6 eesmärgi
“Kaasamine ja
kuud peale
tööhõivevalmiduse
tegevusest
parandamine
lahkumist on noorte, sh
väljunud NEET tõrjutusriskis
noore staatusest noorte, seas”
tulemusnäitaja.
5
Näitaja Algtase Sihttase 2018 a Sihttase 2020 a Sihttase 2023 a
nimetus
TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD)
1.Tulemusnäitaja Noorsootöö
tegevusele: teenustes 0 130 000 noort, 198 000 noort, 198 000 noort,
Ebavõrdsete olude osalejate sh 8600 NEET sh 15 000 NEET sh 15 000 NEET
mõju vähendamine, noort noort noort
koguarv, sh
tõrjutuse ennetamine
teenust saanud
ja noorte
NEET noorte
tööhõivelisuse
arv (vanuses
toetamine, sh lisatoe
pakkumine NEET 15–26a)
noortele
TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
1.1.Väljundnäitaja Tegevusse
tegevusele kaasatud 0 40 Vähemalt 50% Vähemalt 50%
6.1.Noorsootöö omavalitsuste tegutsevatest tegutsevatest
teenuste arv omavalitsustest omavalitsustest
kättesaadavuse
suurendamine ja
tõrjutusriskis noorte
kaasamine
1.2.Väljundnäitaja Noorte
tegevusele konkurentsi- 0 3000 7000 8500
6.2.Noorte võimet
konkurentsivõime ja tööeluga
tõstmine ja noorte
kokkupuudet
tööeluga kokkupuute
suurendamine suurendavatess
e tegevustesse
kaasatud
noorte arv
1.3.Väljundnäitaja Teenust saanud
tegevusele NEET noorte 0 8600 15 000 15 000
6.3.Raskemates (vanuses 15–
oludes (NEET) 26a) arv
noorte jaoks
tugimeetmete
käivitamine
6
1.4.Väljundnäitaja Välja on
tegevusele töötatud 0 1 1 1
6.4.Teadmiste terviklik noorte
suurendamine ja
noortest ja noortele noortevaldkon
suunatud tegevuste na seire- ja
analüüsisüstee
mõjust
m.
1.5.Väljundnäitaja Loodud ja
tegevusele elluviidud Puudub Jah Jah Jah
6.5.Kommunikatsioo kommunikatsi
ni ja teavitustegevus ooni strateegia
10 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Kavandatud tegevused omavad mõju regionaalarengule, toetades
piirkondlikke erisuste arvestamist noorsootöö teenuste kättesaadavuse
kavandamisel. Prioriteediks on suurendada noorsootöö kättesaadavust ja
arendada valdkonna asutuste ja töötajate võimekust ning koostööd
sidusvaldkondadega, eelkõige neis piirkondades, kus noorte võimalused
on väiksemad ja tõrjutusrisk suurem. Tegevused aitavad tasakaalustada
erinevate teenuspakkujate võimekust ning toetavad piirkonnas
noorsootööteenuste sidusust ja teenuste korralduse terviklikkust.
Infoühiskond Tegevus omab mõju ja toetab infoühiskonna arengut noorteinfo teenuse
sisulise arendamise ja infotehnoloogiliste võimaluste laialdasema ja
tõhusama kasutamise kaudu. Tegevuste elluviimisel toetatakse noorte
vajadustele vastava noorteinfo kättesaadavust noorte elu puudutavatest
valikuvõimalustest, sh pakutavatest noorsootöö teenustest.
Keskkond- ja kliima Otsene mõju puudub.
Võrdsed võimalused Tegevused omavad mõju naiste ja meeste võrdõiguslikkusele, puuetega ja
mitte-eestlastest noorte kaasamisele. Noortevaldkonna arengukava 2014–
2020 üheks läbivaks põhimõteteks on võrdsete võimeluste tagamine
noortele – arvestada noorte soost, rahvusest, kultuurist, tervislikust
seisunist, elukohast, sotsiaalmajanduslikust olukorrast jm tulenevate
erisustega . Ebavõrdsuse ning tõrjutuse vähendamine noorte seas on üks
arengukava viiest põhifookusest, millega arvestamist eeldatakse kõigis
arengukava täitmiseks elluviidavates tegevustes. Toetatavate tegevuste
elluviimisel arvestatakse vajadusega tagada noorsootöö kättesaadavus
sõltumata noorte rahvuslikust, keelelisest, usulisest jms kuuluvusest.
7
Riigivalitsemine Tegevus toetab ühtse riigivalitsemise arengut aktiivse ja
otsustusprotsessidesse kaasatud kodanikkonna kujundamise kaudu.
Tegevused toetavad noorte kaasamist otsustusprotsessidesse valitsemise
igal tasandil. Samuti kaasatakse noori nende vajadustest lähtuvate teenuste
kujundamisse sh noorsootööasutustes nagu huvikoolid, noortekeskused
ning noorteühingud jm.
11 Tegevuste eelarve
Toetatavate tegevuste kogumaksumus on 16 344 900 EURi, mida rahastatakse järgnevalt:
Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 13 893 165 (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik
kaasfinantseering 2 451 735 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest).
TULEMUS- VÄLJUND- TEGEVUSED ja Abikõlblike sh
NÄITAJA NÄITAJA kindlaksmääratud kulude/toetatavate partneri
kulukohad tegevuste eelarve kokku
(EMSL)
kulud ja
toetatavad
tegevused
1.1. Tegevusse 6.1 Noorsootöö 6 934 955
kaasatud teenuste
omavalitsuste arv kättesaadavuse
suurendamine ja
tõrjutusriskis
noorte kaasamine
Sh Otsene 759 676
personalikulu
sh Muud kulud 6 175 279
1.2. Noorte 6.2 Noorte 2 542 533 215 241
konkurentsivõimet konkurentsivõime
ja tööeluga tõstmine ja noorte
kokkupuudet tööeluga
suurendavatesse kokkupuute
tegevustesse suurendamine
kaastaud noorte
arv Sh Otsene 683 132 170 727
personalikulu
Noorsootöö Sh Muud kulud 1 859 401 44 514
teenustes
8
osalejate 1.3. Teenust saanud 6.3 Raskemates oludes 4 953 000
koguarv sh NEET (vanuses (NEET) noorte
15–26a) noorte jaoks
teenust tugimeetmete
arv
saanud käivitamine2
NEET Sh Muud kulud 4 953 000
(vanuses 15–
1.4. Välja on töötatud 6.4 Teadmiste 1 278 467
26a) noorte
terviklik noorte ja
arv suurendamine
noortevaldkonna noortest ja
seire- ja noortele suunatud
analüüsisüsteem. tegevuste mõjust
Sh Otsene 525 405
personalikulu
Muud kulud 753 062
1.5 Loodud ja Kommunikatsiooni 128 222
elluviidud ja teavitustegevus
kommunikatsiooni Muud kulud
strateegia
Horisontaalne tegevus Otsene 184 775
personalikulu
Projekti kaudsed 322 948 25 609
kulud, sh
EMSL (ühtse määra
alusel 15%)
KOKKU PROJEKTI EELARVE 16 344 900 240 850
12 Kulude abikõlblikkus
12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ja
makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast toetuse
andmise abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.
12.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
2
Suuna koordineerimisega seotud otsesed personalikulud on kajastatud peamiselt punkti 6.2 all.
9
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
(edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja korrast.
12.3. Abikõlblikud on järgmised punkti 6 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
12.3.1. hindamiste, uuringute ja analüüside korraldamise ja levitamise ning kontseptsioonide
loomise ning levitamise kulud;
12.3.2. standardite, raamistike, juhend- ja koolitus- ning õpimaterjalide tõlkimise, väljatöötamise
või soetamise kulud, sh litsentsi- ja autoritasud ning levitamise kulud;
12.3.3. toetusskeemi eesmärke puudutavate koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade,
konverentside, õppereiside ja kursuste ettevalmistamise, läbiviimise (sh toitlustus- ja
transpordikulud) ning tulemuste levitamise kulud, sh kolmandate osapoolte osalemisega
seotud kulud;
12.2.4. suulise ja kirjaliku tõlke kulud;
12.3.5. tegevuse raames läbi viidavate konkursside, sh õpilas- ja üliõpilastööde konkursside
korraldamise kulud, sealhulgas kulud auhindadele;
12.3.6. toetusskeemi eesmärke puudutavate kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate,
teavitustegevuste ja esitluste kavandamise ja läbiviimise kulud ning toetuse kasutamise
ja avalikustamisega seotud teavituskulud;
12.3.7. tegevuste 6.1–6.4. raames läbi viidavate kommunikatsiooni-, turundus-, reklaami- ja
konsultatsiooniteenused, kujundus- ja trükiteenused, meenete ja muude
turundusmaterjalide tootmiskulud; tele- ja raadiosaadete väljatöötamise, tootmise ja
avaldamisega seotud kulud; tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste
lahenduste (näiteks widget'id, veebilehed, app'id) loomine, tegevuse elluviimisel loodud
ja tegevuse elluviimiseks kasutatavate veebilehtede majutus- ja muud sarnased teenused;
12.3.8. toetatavate tegevuste elluviijate personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3.;
12.3.9. kaudsed kulud, mis on loetletud ühendmääruse § 9 lg-tes 5 ja 6 hüvitatakse ainult ühtse
määra alusel, milleks on 15% projekti otsestest personalikuludest;
12.3.10. tulumaksuseaduse § 48 lg-s 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad
maksud toetavate tegevuse abikõlblike kulude puhul;
12.3.11. elluviimiseks vajalike juriidiliste ja auditeerimisteenuste ostmisega seotud kulud;
12.3.12. muud toetava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud.
12.4. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse ühendmääruse §-s 4 sätestatud mitteabikõlblikud kulud.
12.5. Juhul, kui elluviija või partner teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse
ühendmääruse § 5 lg-s 6 sätestatud tingimusi.
13 Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–
30 ja ühendmääruse §-dele 11–15.
13.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 p-le 1 ning ühtse
määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lg-tele 1 ja 4 rakendusüksusele esitatud
maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus.
13.3 Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Iga kalendriaasta
maksete prognoosi esitab elluviija rakendusüksusele hiljemalt eelneva kalendriaasta 20.
detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse
andmise tingimuste kinnitamist.
10
13.4 Elluviija esitab riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral
maksetaotluse tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel
vähemalt kord kvartalis.
13.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist
tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seadusele ja ühendmääruse § 11 lg-le 4 ning § 15 lg-le 1.
13.6 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul
(edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või
kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja
lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või
dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus
menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat
13.7 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse
pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
13.8 Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
14 Elluviija ja partneri kohustused
14.1 Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 toetuse saajale sätestatud kohustused.
14.2 Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.2.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel
kalendriaastal 20. detsembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja
tegevuskava kinnitab rakendusasutus;
14.2.2 esitama punktis 14.2.1 (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid 5 tööpäeva
jooksul rakendusüksusele;
14.2.3 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
14.2.4 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade
lõikes;
14.2.5 esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule.
14.2.6 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva
jooksul peale aastase eelarve kinnitamist.
14.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb
rohkem kui 25% võrra punktis 13.3 (väljamaksete prognoos) esitatud prognoosist.
14.2.8 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning
mõlema poole õigused ja kohustused.
14.3 Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.
15 Tegevuse elluviimise aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele rakendusüksuse kehtestatud vormil
vahearuande järgneva aasta 15. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt
järgmine informatsioon:
11
15.1.1. punktis 9 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või
ületäitmise kohta;
15.2.2. ülevaade tegevuste elluviimisest;
15.2.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele;
15.2.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest.
15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
16 Tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine
16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis ja edastab muutmise
eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja elluviijale.
16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega. Juhul, kui muudatus
puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi,
edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud
valdkondlikule komisjonile.
16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11
muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste
lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve
muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks
rakendusasutusele.
16.5. Elluviija muudab punkti 14.2.1. alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul kui üks
eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab
selle eelnevalt rakendusüksusega, muudatuse kinnitab rakendusasutus. Juhul kui muudatus
on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest
teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama
rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve.
16.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele
ja rakendusüksusele.
17 Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele
17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule.
12
18 Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude
alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Reelika Ojakivi
noorteosakonna juhataja
13
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0571 - Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Kultuuriministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21522259-440f-4896-a70c-bf50f96fb328
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21522259-440f-4896-a70c-bf50f96fb328?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main