dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 6. juuni 2018
Viit
1-12/1331-1
Registreeritud
6. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Kadri Kilvet
Lahendamise tähtaeg
18. juuni 2018

Failid

  • 📎HTM-2719.bdoc1448 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 1.06.2018 nr 8-2/18/2719 Sotsiaalministeerium Siseministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu.docx 2. Seletuskiri.docx 3. Lisa 1.docx Sama: Sihtasutus Innove Eesti Noorsootöö Keskus Sihtasutus Archimedes Eesti Noorteühenduste Liit MTÜ Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit Katrin Olt 735 4073 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU MINISTRI KÄSKKIRI Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks lisa 1 „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ toetuse andmise tingimused“ ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja „„Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine eelnõu juurde I Sissejuhatus Eelnõu on kehtestatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse” § 7 lõike 2 punkti 1, ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 572 „„Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“ heakskiitmine“. Eelnõu reguleerib toetuse andmist rakendusasutusele tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks (edaspidi eelnõu või TAK). Meetme tegevus 2.7.1 „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kuulub ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr. 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme „Noorte tööhõivelisuse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ tegevuste hulka. Tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ eelnõus (edaspidi vastavalt eelnõu või TAK) sätestatud tegevuse eesmärgiks on kättesaadavad ja sihtgrupi vajadustele vastavad noorsootöö teenused, mis aitavad tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada noorte tõrjutusriski ja tõrjutuse mõju. Keerulisemates oludes noored saavad vajalikku täiendavat tuge. On olemas parem teadmine noorte olukorrast, tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest, toimib tegevuste mõju ja kvaliteedi hindamine. Tegevuse tulemusel paraneb noorte vajadustele vastavate noorsootöö teenuste kättesaadavus, mis aitab tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada tõrjutusriski ja tõrjutuse negatiivset mõju, keerulisemates oludes noored saavad vajalikku tuge ning paraneb teadmine noorte olukorrast, tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest, mis on aluseks tegevuste mõju hindamisele ja kvaliteedi tõstmisele. TAK aitab saavutada noortevaldkonna arengukava 2014–2020 (edaspidi NAK) alaeesmärki 2 noorel on väiksem risk olla tõrjutud, noortevaldkonna programmi meedet 2 noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine ning STS § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud meetme eesmärki vähendada vaesusest tulenevat mõju haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist ja toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist koos prioriteetse suuna nr. 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“, eesmärgi nr. 7 „Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas“ tegevustega 2.7.3., 2.7.4 ja 2.7.5. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert Katrin Siider ([email protected]; tel 735 0216), õigusosakonna asejuhataja Marko Jaeger ([email protected]; tel 735 4063) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected]; tel 735 0279). 1 II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga pikendatakse 2015. aastal kehtestatud TAT-i kuni 31.08.2023. Peatükis 6 punktis 6.1. muudetakse sõnastust selliselt, et lisaks KOV ülestele tegevuskavadele oleks võimalik rakendada ka KOV põhiseid tegevuskavu. Eelnev sõnastus käsitles ainult KOV üleseid tegevuskavu ning enne haldusreformi oli see ka täidetav. Peale haldusreformi on koostöögruppidest moodustunud uued KOV-id, mistõttu ei ole KOV üleseid tegevuskavu otstarbekas ning alati võimalik teha, vaid tuleb jätkata haldusreformijärgsete KOV põhiste kavadega. Punkti 6.2.4 sõnastust täpsustatakse ning lisatakse koostööpartnerina, vastavalt väljakujunenud praktikale, ka omavalitsus. Punkti 6.2.5 sõnastust täiendatakse ning lisatakse info levitamise meetodina ka infosündmus. Punkti 6.4. alapunktid liidetakse, sest praktilises teostuses ei ole alategevuste eraldi hoidmine vajalik ning seire ja mõju hindamine on omavahel põimunud. Peatükis 9 tuuakse välja rakenduskava tulemusnäitajate, VV korralduse väljundnäitajate ja tegevuse spetsiifiliste väljundnäitajate 2023. aasta sihttasemed. Tegevuse spetsiifilise väljundnäitaja 6.1. 2020. aasta sihttaset muudetakse. Uus sihttase on: „tegevusse kaasatud omavalitsuste arv on vähemalt 50% tegutsevatest omavalitsustest“. Muudatus on põhjustatud haldusreformist mille tulemusel on Eestis 79 omavalitsust, mistõttu ei ole praegu kehtivas eelnõus seatud sihttase, kaasata tegevusse 100 omavalitsust, enam saavutatav. Tegevuse spetsiifilise väljundnäitaja 6.2 2020. aasta sihttaset muudetakse. Uus sihttase on 7000 noort. Muudatus on tingitud asjaolust, et praegu kehtivas eelnõus seatud sihttase, kaasata tegevusse 5000 noort, saavutatakse juba 2018. aasta lõpuks – see on võimalik, kuna antud tegevuste järgi on suur vajadus. Näiteks on noorte huvi kutselaborite tegevussuuna vastu olnud väga suur, mistõttu plaanime olemasolevate kutselaborite tutvustamisega jätkata kuni antud toetusskeemi perioodi lõpuni, kuid uusi kutselaboreid ei ole plaanis juurde luua. Samuti on oluline jätkata töösuve, noorte omaalgatuste toetamise ning kogukonnapraktika tegevussuunaga. Lisaks seatakse väljundnäitajale 2023. aasta sihttase. Tegevuse 6.4. väljundnäitajat täpsustatakse ning esitatakse lõimituna tegevuse kirjeldusega. Uus sõnastus on „Välja on töötatud terviklik noorte- ja noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem“. Peatükis 11 on muudetud eelarve jaotust vastavalt pikendatava TAT-i terviklikule mahule 16 344 900 eurot. Eelarvet on vähendatud 1% tulenevalt tehnilisest kohendusest tingitud rakenduskava muudatusest. Peatüki 12 punkti 12.3.3. sõnastust täiendatakse, et selgemalt välja tuua võimalus kompenseerida ka kolmandate osapoolte osalemisega seotud kulud, mis on seotud TAT-i tegevuste tegemisega. Kolmandateks osapoolteks on isikud, kes ei ole elluviija töötajad, kuid kes on seotud TAT-i tegevuste tegemisega ning kelle puhul võib tekkida vajadus katta punktis 12.3.3. välja toodud tegevustes osalemise kulud. Lisaks, punkti 12.3.5. täiendatakse võimalusega hüvitada õpilas- ja üliõpilastööde konkursside korraldamise kulud, sealhulgas kulud auhindadele. Peatükis 15 tunnistatakse kehtetuks punktid 15.5 ja 15.6, mis reguleerivad elluviija kohustust esitada rakendusasutusele kord aastas tegevuste elluviimise tulemusaruanne. Tulemusaruande 2 esitamise praktiline vajadus puudub, sest tulemusaruanne sisaldab sama infot, mis rakendusüksusele esitatav vahearuanne. Sellest tulenevalt piisab, kui elluviija esitab rakendusüksusele esitatava vahearuande ka rakendusasutusele. Selleks, et vahearuandega oleks tagatud põhjalik ülevaade tegevuste elluviimisest, täiendatakse punkti 15.1.1 elluviija kohustusega selgitada vahearuandes näitajate ala- või ületäitmist. Eelnõusse lisatakse järgmised punktid: 15.2.2., mis sätestab elluviija kohustuse esitada ülevaade tegevuste elluviimisest, 15.2.3., mis sätestab elluviija kohustuse anda hinnang tegevuste tulemuslikkusele ja 15.2.4., mis sätestab elluviija kohustuse esitada ülevaade tegevuste elluviimisel esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest. Ainuke erinevus rakendusasutusele esitatava tulemusaruande ja rakendusüksusele esitatava vahearuande vahel on see, et tulemusaruanne sisaldab ülevaadet eelarve täitmisest. Samas, arvestades kulude tekkepõhisust ei ole 05.01 (tulemusaruande esitamise kuupäev) esitatavad finantsnäitajad lõplikud. Tegelikult on eelarve jooksvat täitmist võimalik vaadata nii SFOS-ist kui SAP-ist. III Eelnõu terminoloogia Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita. V Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud TAK-i elluviimisse on rakendusasutuse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kaasatud elluviijana Eesti Noorsootöö Keskus. Elluviija partnerina osaleb tegevuse rakendamises MTÜ Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. Käesoleva regulatsiooni alusel perioodil 01.01.2015–31.08.2023 elluviidavat tegevust rahastatakse 100% ulatuses struktuuritoetusest. Tegevuste toetuse kogumaksumus on 16 344 900 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid moodustavad kuni 85%, maksimaalses summas 13 893 165 eurot, ning riiklik kaasfinantseering vähemalt 15%, summas 2 451 735 eurot. VI Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub allkirjastamisel. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuar 2015. VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Eesti Noorsootöö Keskusele, Eesti Noorteühenduste Liidule, SA-le Innove, SA-le Archimedes ja MTÜ Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidule. Reelika Ojakivi noorteosakonna juhataja 3 Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” elluviimiseks“ muutmine“ „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ toetuse andmise tingimused Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. Sisukord 1 Reguleerimisala ........................................................................................................................ 2 2 Rakendusasutus ja rakendusüksus............................................................................................ 2 3 Elluviija ja partner .................................................................................................................... 2 4 Tegevuste abikõlblikkuse periood ............................................................................................ 2 5 Toetuse andmise eesmärk......................................................................................................... 2 6 Toetatavad tegevused ............................................................................................................... 2 7 Tulemused ................................................................................................................................ 5 8 Sihtgrupp .................................................................................................................................. 5 9 Tulemus- ja väljundnäitajad ..................................................................................................... 5 10 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ........................................................................ 7 11 Tegevuste eelarve ..................................................................................................................... 8 12 Kulude abikõlblikkus ............................................................................................................... 9 13 Toetuse maksmise tingimused ja kord ................................................................................... 10 14 Elluviija ja partneri kohustused .............................................................................................. 11 15 Tegevuse elluviimise aruandlus ............................................................................................ 11 16 Tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine .............................................................. 12 17 Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele ....................................................................... 12 18 Dokumentide säilitamine........................................................................................................ 13 1 Reguleerimisala Tegevused viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna nr. 2 “Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr. 7: “Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas” meetme “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu” tegevuse „Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, tõrjutuse ennetamine ja noorte tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET noortele“ täitmiseks. 2 Rakendusasutus ja rakendusüksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr. 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus). 3 Elluviija ja partner Käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviija on Eesti Noorsootöö Keskus (edaspidi elluviija). Elluviija partner tegevuse 6.2.1. ellu viimisel on MTÜ Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL, edaspidi partner). 4 Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 kuni 31.08.2023. Kõiki punktis 6 nimetatud tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. 5 Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on noorte kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas. 6 Toetatavad tegevused Elluviija, tagades tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks tegevuste üldjuhtimise ja elluviimiseks vajaliku võimekuse asutuses, mh luues selleks vajalikud töökohad, tagab järgmiste tegevuste elluviimise: 6.1. Noorsootöö teenuste kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine. Tegevuse eesmärgiks on noorsootöö teenuste jõudmine uute noorteni ning noorte noorsootöös osalemise võimaluste laiendamine. Eesmärgi saavutamiseks kaardistab elluviija noorsootöö teenuste piirkondliku kättesaadavuse ja loob vajadusel mitmest omavalitsusest koosnevaid koostöögruppe. Suuremat tähelepanu pööratakse neile omavalitsustele ja koostöögruppidele, kus noorte tõrjutusrisk on kõrgem ja noortel vähem osalemisvõimalusi. Noorsootöös osalemise võimaluste laiendamiseks ja noorte kaasamise suurendamiseks toetab elluviija noorsootöö teenuste (eelkõige avatud noorsootöö, huviharidus ja -tegevus, noortelaagrid, ühistegevuse erinevad vormid, sh noorteühingute tegevus jms) osutamist noortele, nõustab omavalitsusi ja omavalitsuste koostöögruppe ning aitab neil välja töötada ja rakendada omavalitsuste põhiseid ja üleseid tegevuskavasid. 2 Tegevuse tulemusel paraneb piirkonna omavalitsuste ja noorsootööd korraldavate asutuste ja ühingute koostöö. Omavalitsused on võimelised suuremal määral noori, sh tõrjutusriskis noori, noorsootöösse kaasama ning omavalitsuste üleselt paremini kasutama teenuste pakkujate võimalusi. Teenuste korraldajate ja osutajate leidmiseks viib elluviija läbi hanked. 6.2. Noorte konkurentsivõime tõstmine ja noorte tööeluga kokkupuute suurendamine, mis kavandatakse ja viiakse ellu viies grupis: 6.2.1. Kogukonna arengut toetavad tegevused, mille raames partner (EMSL) viib ellu tegevused, mis pakuvad noortele võimalusi tutvuda vabaühenduste tegevusega ja osaleda nende töös, täites mõnd noorele jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet kogukonnas. Tegevuse raames nõustatakse koole, omavalitusi ja teisi praktikakohti pakkuvaid vabaühendusi ning motiveeritakse neid kogukonda arendavates tegevustes osalema. Partner levitab kogukonnapraktika koolide ja vabaühenduste koostöömudelit, juhendab osalevaid vabaühendusi ja kogukonnaellu panustavate noorte juhendajaid, korraldades selleks võrgustikukohtumisi, teavitab noori osalemisvõimalustest, haldab kogukonnapraktika võimalusi pakkuvate vabaühenduste andmebaasi, analüüsib tegevuste tulemusi ja korraldab tulemustest teavitamise. 6.2.2. Noorte töösuvi, mille raames tagab elluviija noortemalevate tegevuse läbiviimise. Malevas osalemine pakub noortele võimalusi saada esmane töökogemus ja tutvuda erinevate tööaladega, muuhulgas suureneb noorte teadlikkus tööalasest seadusandlusest. Elluviija ülesandeks on arendada noortemalevate kvaliteeti ning koordineerida malevategevuse kättesaadavust üle Eesti. Elluviija korraldab uute malevakohtade loomiseks olemasolevate ja potentsiaalsete tööandjate ja malevakorraldajate teavitamise ning koostöö. Malevakorraldajate pädevuse ning võimekuse suurendamiseks ning noorte töötamise korraldamiseks vastavalt tööseadusandlusele korraldab elluviija koostöös malevakorraldajate ja tööandjatega vajalikud koostöövõrgustiku- ja arendustegevused. Elluviija tagab info jõudmise noorteni malevates pakutavatest töökohtadest ja osalusvõimalustest. Maleva korraldajate ja läbiviijate leidmiseks viib elluviija läbi vajalikud hanked. 6.2.3. Kutseid ja ameteid tutvustavad laborid, mille rakendamiseks valib elluviija laborite vahendusel tutvustatavad kutsed ja ametid ning koostab tutvustamise kava. Elluviija korraldab laborite valmimise ja kättesaadavuse. Vajadusel viib elluviija läbi hanked laborite ideede teostuse, materjalide, seadmete, juhendmaterjalide ja muu laborite toimimiseks ja rändluseks vajaliku tagamiseks. Elluviija viib läbi vajalikud teavitustegevused (sh messidel osalemine) ning korraldab kutseid ja ameteid tutvustavate laborite rändluse (tutvustamine erinevates piirkondades), mille kaudu tagatakse kutsete ja ametitega tutvumise võimalused nii noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele (sh noorsootöö asutustes, koolides, infomessidel jms) kui ka erinevate erialade esindajatele. 6.2.4. Noorte omaalgatuse toetamine, mille eesmärgiks on pakkuda noortele koostöös omavalitsustega, noorsootöö organisatsioonide ja ühingutega võimalusi viia ellu omaalgatusel põhinevaid tegevusi. Elluviija korraldab noorte omaalgatusi toetavaid tegevusi ise või viib vajadusel läbi hanked leidmaks organisatsioone ja ühinguid, kes aitavad noortel omaalgatusprojekte kavandada ja ellu viia. Elluviija korraldab noorte ideede ja algatuste leidmiseks teabepäevi ja koostöökohtumisi. Omaalgatuslikud projektid võimaldavad noortel omandada oskusi ja kogemusi ideede väljatöötamisel, 3 projektide elluviimisel ning omandatud oskuste ja teadmiste väärtustamisel. Elluviija korraldab teostatud projektide tulemustest teavitamise ja parimate kogemuste jagamise. 6.2.5. Noorteinfo kättesaadavuse tagamiseks korraldab elluviija koostöös sidusvaldkondade spetsialistidega erinevate noorte sihtrühmade vajadustele vastavate infomaterjalide väljatöötamise, levitamise ja/või noorteinfosündmus(t)e korraldamise, sh tutvustamaks noorsootöö võimalusi. Noorte vajadustele vastava info levitamine aitab parandada noorte ja nende vanemate teadlikkust valikuvõimalustest, sh noorsootöö teenustest ja tugimeetmetest, tööellu siirdumisest ja seal toimetulekut toetavatest teenustest ning ühiskonnas osalemise ja osalustakistuste ületamise võimalustest, vähendades selle kaudu noorte tõrjutusriski ja toetades nende tööhõivevalmidust. Elluviija korraldab noorteinfo jõudmise noorteni, kasutades selleks nii olemasolevaid kui ka uusi meediavorme ja - kanaleid ning vajadusel töötab välja ja rakendab uusi kasutajasõbralikke infoedastuse vorme. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajadusel hangete läbiviimise. 6.3. Raskemates oludes (NEET) 1 noorte jaoks tugimeetmete käivitamine, mille raames kavandab ja käivitab elluviija noorsootööasutustele tuginedes lisatuge pakkuvad teenused noortele, kes ei osale õpinguis ega tööturul (NEET). Noorsootöö ja teiste toetavate teenuste eesmärk on pakkuda raskemates oludes noortele selliseid tegevusi ja tuge, mis toetavad nende naasmist õpingutesse või tööle – NEET noorte ülesse leidmine, motiveerimine ja aktiivsetesse tegevustesse kaasamine ning individuaalse toe pakkumine selleks, et toetada nende tagasipöördumist haridusse või tööellu. Kõige keerulisemates oludes noortele pakutakse pikemaajalisi individuaalseid tugitegevusi. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajadusel hangete läbiviimise. 6.4. Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust: Noorte tõrjutusriski põhjustest parema teadmise saavutamiseks korraldab elluviija noorteseire raames andmete kogumise noorte olukorrast, tagab andmekasutuseks vajaliku toimiva veebikeskkonna olemasolu. Vähemalt kord aastas tagab elluviija noorteseire andmetele tuginedes tervikliku analüüsi koostamise ja avalikustamise noorte, sh tõrjutusriskis noorte, olukorrast ja seisundist Eestis. Noortele, sh tõrjutusriskis noortele suunatud tegevuste mõju hindamiseks ja noortega, sh tõrjutusriskis noortega töötavate spetsialistide analüüsivõimekuse toetamiseks korraldab elluviija noorsootöö mõju hindamiseks vajaliku mudeli väljatöötamise, meetodite ja hindamisinstrumentide piloteerimise, jätkusuutliku arendamise ja rakendamise ning juhendab hindamisinstrumentide kasutajaid noorsootöö mõju ja kvaliteedi hindamisel. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajalikud hanked. 6.5. Kommunikatsiooni ja teavitustegevus Toetatava tegevuse raames toimub meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel järjepidev teavitamine TAT tegevustest, pakutavatest teenustest ja tulemustest. Samuti partneri ja hangete võitjate nõustamine kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel. 1 NEET– not in employment, education or training 4 7 Tulemused Tegevuste tulemusel on kättesaadavad sihtgrupi vajadustele vastavad noorsootöö teenused, mis aitavad tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada noorte tõrjutusriski ja tõrjutuse mõju ning pakuvad vajalikku lisatuge raskemates oludes noortele. Olemas on parem teadmine noorte olukorrast, tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest. Teadmine on aluseks tegevuse mõju hindamisele ja kvaliteedi tõstmisele. 8 Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupiks on noored vanuses 7–26 eluaastat, noortevaldkonna töötajad, sh noortevaldkonna asutused ja ühingud ning nende töötajad (sh vabatahtlikud), seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud), koolituste ja uuringute teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad, ametnikud, tööandjad. 9 Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2013 a 2018 a 2023 a RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJAD Tulemusnäitaja Osakaal 86% 87,5% 89% Rakenduskava EL noortemeetmest vahendite kasusaajatest, kes on kasutamise sihtgrupile suunatud eesmärgi tegevused läbinud “Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas” tulemusnäitaja. Tulemusnäitaja Tugimeetmetes 36% 40% 50% Rakenduskava EL osalenud NEET vahendite noorte (vanuses 15– kasutamise 26) osakaal, kes 6 eesmärgi “Kaasamine ja kuud peale tööhõivevalmiduse tegevusest parandamine lahkumist on noorte, sh väljunud NEET tõrjutusriskis noore staatusest noorte, seas” tulemusnäitaja. 5 Näitaja Algtase Sihttase 2018 a Sihttase 2020 a Sihttase 2023 a nimetus TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) 1.Tulemusnäitaja Noorsootöö tegevusele: teenustes 0 130 000 noort, 198 000 noort, 198 000 noort, Ebavõrdsete olude osalejate sh 8600 NEET sh 15 000 NEET sh 15 000 NEET mõju vähendamine, noort noort noort koguarv, sh tõrjutuse ennetamine teenust saanud ja noorte NEET noorte tööhõivelisuse arv (vanuses toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET 15–26a) noortele TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD 1.1.Väljundnäitaja Tegevusse tegevusele kaasatud 0 40 Vähemalt 50% Vähemalt 50% 6.1.Noorsootöö omavalitsuste tegutsevatest tegutsevatest teenuste arv omavalitsustest omavalitsustest kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine 1.2.Väljundnäitaja Noorte tegevusele konkurentsi- 0 3000 7000 8500 6.2.Noorte võimet konkurentsivõime ja tööeluga tõstmine ja noorte kokkupuudet tööeluga kokkupuute suurendamine suurendavatess e tegevustesse kaasatud noorte arv 1.3.Väljundnäitaja Teenust saanud tegevusele NEET noorte 0 8600 15 000 15 000 6.3.Raskemates (vanuses 15– oludes (NEET) 26a) arv noorte jaoks tugimeetmete käivitamine 6 1.4.Väljundnäitaja Välja on tegevusele töötatud 0 1 1 1 6.4.Teadmiste terviklik noorte suurendamine ja noortest ja noortele noortevaldkon suunatud tegevuste na seire- ja analüüsisüstee mõjust m. 1.5.Väljundnäitaja Loodud ja tegevusele elluviidud Puudub Jah Jah Jah 6.5.Kommunikatsioo kommunikatsi ni ja teavitustegevus ooni strateegia 10 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Kavandatud tegevused omavad mõju regionaalarengule, toetades piirkondlikke erisuste arvestamist noorsootöö teenuste kättesaadavuse kavandamisel. Prioriteediks on suurendada noorsootöö kättesaadavust ja arendada valdkonna asutuste ja töötajate võimekust ning koostööd sidusvaldkondadega, eelkõige neis piirkondades, kus noorte võimalused on väiksemad ja tõrjutusrisk suurem. Tegevused aitavad tasakaalustada erinevate teenuspakkujate võimekust ning toetavad piirkonnas noorsootööteenuste sidusust ja teenuste korralduse terviklikkust. Infoühiskond Tegevus omab mõju ja toetab infoühiskonna arengut noorteinfo teenuse sisulise arendamise ja infotehnoloogiliste võimaluste laialdasema ja tõhusama kasutamise kaudu. Tegevuste elluviimisel toetatakse noorte vajadustele vastava noorteinfo kättesaadavust noorte elu puudutavatest valikuvõimalustest, sh pakutavatest noorsootöö teenustest. Keskkond- ja kliima Otsene mõju puudub. Võrdsed võimalused Tegevused omavad mõju naiste ja meeste võrdõiguslikkusele, puuetega ja mitte-eestlastest noorte kaasamisele. Noortevaldkonna arengukava 2014– 2020 üheks läbivaks põhimõteteks on võrdsete võimeluste tagamine noortele – arvestada noorte soost, rahvusest, kultuurist, tervislikust seisunist, elukohast, sotsiaalmajanduslikust olukorrast jm tulenevate erisustega . Ebavõrdsuse ning tõrjutuse vähendamine noorte seas on üks arengukava viiest põhifookusest, millega arvestamist eeldatakse kõigis arengukava täitmiseks elluviidavates tegevustes. Toetatavate tegevuste elluviimisel arvestatakse vajadusega tagada noorsootöö kättesaadavus sõltumata noorte rahvuslikust, keelelisest, usulisest jms kuuluvusest. 7 Riigivalitsemine Tegevus toetab ühtse riigivalitsemise arengut aktiivse ja otsustusprotsessidesse kaasatud kodanikkonna kujundamise kaudu. Tegevused toetavad noorte kaasamist otsustusprotsessidesse valitsemise igal tasandil. Samuti kaasatakse noori nende vajadustest lähtuvate teenuste kujundamisse sh noorsootööasutustes nagu huvikoolid, noortekeskused ning noorteühingud jm. 11 Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste kogumaksumus on 16 344 900 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 13 893 165 (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 2 451 735 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). TULEMUS- VÄLJUND- TEGEVUSED ja Abikõlblike sh NÄITAJA NÄITAJA kindlaksmääratud kulude/toetatavate partneri kulukohad tegevuste eelarve kokku (EMSL) kulud ja toetatavad tegevused 1.1. Tegevusse 6.1 Noorsootöö 6 934 955 kaasatud teenuste omavalitsuste arv kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine Sh Otsene 759 676 personalikulu sh Muud kulud 6 175 279 1.2. Noorte 6.2 Noorte 2 542 533 215 241 konkurentsivõimet konkurentsivõime ja tööeluga tõstmine ja noorte kokkupuudet tööeluga suurendavatesse kokkupuute tegevustesse suurendamine kaastaud noorte arv Sh Otsene 683 132 170 727 personalikulu Noorsootöö Sh Muud kulud 1 859 401 44 514 teenustes 8 osalejate 1.3. Teenust saanud 6.3 Raskemates oludes 4 953 000 koguarv sh NEET (vanuses (NEET) noorte 15–26a) noorte jaoks teenust tugimeetmete arv saanud käivitamine2 NEET Sh Muud kulud 4 953 000 (vanuses 15– 1.4. Välja on töötatud 6.4 Teadmiste 1 278 467 26a) noorte terviklik noorte ja arv suurendamine noortevaldkonna noortest ja seire- ja noortele suunatud analüüsisüsteem. tegevuste mõjust Sh Otsene 525 405 personalikulu Muud kulud 753 062 1.5 Loodud ja Kommunikatsiooni 128 222 elluviidud ja teavitustegevus kommunikatsiooni Muud kulud strateegia Horisontaalne tegevus Otsene 184 775 personalikulu Projekti kaudsed 322 948 25 609 kulud, sh EMSL (ühtse määra alusel 15%) KOKKU PROJEKTI EELARVE 16 344 900 240 850 12 Kulude abikõlblikkus 12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 12.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks 2 Suuna koordineerimisega seotud otsesed personalikulud on kajastatud peamiselt punkti 6.2 all. 9 lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja korrast. 12.3. Abikõlblikud on järgmised punkti 6 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.3.1. hindamiste, uuringute ja analüüside korraldamise ja levitamise ning kontseptsioonide loomise ning levitamise kulud; 12.3.2. standardite, raamistike, juhend- ja koolitus- ning õpimaterjalide tõlkimise, väljatöötamise või soetamise kulud, sh litsentsi- ja autoritasud ning levitamise kulud; 12.3.3. toetusskeemi eesmärke puudutavate koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside, õppereiside ja kursuste ettevalmistamise, läbiviimise (sh toitlustus- ja transpordikulud) ning tulemuste levitamise kulud, sh kolmandate osapoolte osalemisega seotud kulud; 12.2.4. suulise ja kirjaliku tõlke kulud; 12.3.5. tegevuse raames läbi viidavate konkursside, sh õpilas- ja üliõpilastööde konkursside korraldamise kulud, sealhulgas kulud auhindadele; 12.3.6. toetusskeemi eesmärke puudutavate kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, teavitustegevuste ja esitluste kavandamise ja läbiviimise kulud ning toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud; 12.3.7. tegevuste 6.1–6.4. raames läbi viidavate kommunikatsiooni-, turundus-, reklaami- ja konsultatsiooniteenused, kujundus- ja trükiteenused, meenete ja muude turundusmaterjalide tootmiskulud; tele- ja raadiosaadete väljatöötamise, tootmise ja avaldamisega seotud kulud; tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste lahenduste (näiteks widget'id, veebilehed, app'id) loomine, tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks kasutatavate veebilehtede majutus- ja muud sarnased teenused; 12.3.8. toetatavate tegevuste elluviijate personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3.; 12.3.9. kaudsed kulud, mis on loetletud ühendmääruse § 9 lg-tes 5 ja 6 hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti otsestest personalikuludest; 12.3.10. tulumaksuseaduse § 48 lg-s 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetavate tegevuse abikõlblike kulude puhul; 12.3.11. elluviimiseks vajalike juriidiliste ja auditeerimisteenuste ostmisega seotud kulud; 12.3.12. muud toetava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud. 12.4. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse ühendmääruse §-s 4 sätestatud mitteabikõlblikud kulud. 12.5. Juhul, kui elluviija või partner teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 lg-s 6 sätestatud tingimusi. 13 Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28– 30 ja ühendmääruse §-dele 11–15. 13.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 p-le 1 ning ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lg-tele 1 ja 4 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus. 13.3 Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Iga kalendriaasta maksete prognoosi esitab elluviija rakendusüksusele hiljemalt eelneva kalendriaasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 10 13.4 Elluviija esitab riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral maksetaotluse tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 13.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele ja ühendmääruse § 11 lg-le 4 ning § 15 lg-le 1. 13.6 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat 13.7 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.8 Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14 Elluviija ja partneri kohustused 14.1 Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 toetuse saajale sätestatud kohustused. 14.2 Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. detsembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus; 14.2.2 esitama punktis 14.2.1 (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 14.2.3 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 14.2.4 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade lõikes; 14.2.5 esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule. 14.2.6 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. 14.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra punktis 13.3 (väljamaksete prognoos) esitatud prognoosist. 14.2.8 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 14.3 Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15 Tegevuse elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuande järgneva aasta 15. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 11 15.1.1. punktis 9 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või ületäitmise kohta; 15.2.2. ülevaade tegevuste elluviimisest; 15.2.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 15.2.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16 Tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis ja edastab muutmise eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja elluviijale. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Elluviija muudab punkti 14.2.1. alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega, muudatuse kinnitab rakendusasutus. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 16.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 17 Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 12 18 Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Reelika Ojakivi noorteosakonna juhataja 13 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0571 - Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Kultuuriministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21522259-440f-4896-a70c-bf50f96fb328 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21522259-440f-4896-a70c-bf50f96fb328?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel