dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 6. juuni 2018
Viit
1-12/1329-1
Registreeritud
6. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
6. juuli 2018

Failid

  • 📎HTM-2790.bdoc1095 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 6.06.2018 nr 8-1/18/2790 Arvamuse avaldamiseks: Tallinna Ülikool Rektorite Nõukogu Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Üliõpilaskondade Liit Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus Universitas Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Tööandjate Keskliit Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 06.07.2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) kantsler Tea Varrak [Allkirjastaja ametinimetus 2] Lisad: 1. eelnõu_TLÜ 2. seletuskiri_TLÜ Sille Uusna 735 4029 [email protected] Margus Haidak 735 0151 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 05.06.2018 Tallinna Ülikooli seadus § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse Tallinna Ülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded, tegevuse alused ning juhtorganid. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Tallinna Ülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded (1) Tallinna Ülikool (edaspidi ülikool) on 1919. aastal asutatud Tallinna Õpetajate Seminari ning ülikooliga ühinenud asutuste akadeemilise tegevuse järjepidevuse kandja. (2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, kõrgharidusseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel. (3) Ülikool on uuenduslik ja terviklik teadus-, arendus-, loome-, õppe- ja kultuuriasutus, kus toimub õpe kõrgharidustaseme kõigil astmetel. Ülikooli eesmärk on toetada kõrgetasemelise, interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise akadeemilise tegevusega Eesti kestlikku arengut. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ülikool: 1) edendab eelkõige haridus-, humanitaar-, loodus- ja sotsiaalteadusi ning kunste, aitab kaasa tervisliku ja kestliku elukeskkonna kujundamisele ning arendab ühiskonna vajadustest lähtuvaid digipädevusi; 2) edendab õpetajahariduse järjepidevuse kandjana õpetajakoolitust ja kasvatusteadusi ning panustab haridusuuendusse; 3) edendab eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit uurivaid teadusi ja eestikeelset haridust ning säilitab rahvuslikku kultuuripärandit; 4) kujundab oma üliõpilastest vastutustundlikke, ettevõtlikke ja algatusvõimelisi kodanikke ja haritlasi, kes on valmis panustama teadmispõhise elukorralduse juurdumisse, loovad oma tegevusega ühiskonnale olulist lisaväärtust ja osalevad ühiskondlikus mõttevahetuses; 5) arendab riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning elukestva õppe võimalusi ja osutab ühiskonnale vajalikke teenuseid. § 3. Ülikooli juhtorganid Ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor. § 4. Nõukogu (1) Nõukogu on ülikooli juhtorgan, mis vastutab ülikooli pikaajalise ja kestliku arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest, tagades ülikooli eesmärkide saavutamise. (2) Nõukogu koosseisu kuulub üksteist liiget, kellest: 1) viis liiget nimetab senat ülikooli põhikirjas sätestatud korras; 2) ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia; 1 3) viis liiget nimetab valdkonna eest vastutav minister isikute hulgast, kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks ja ülikooli ühiskonnaga sidustamiseks vajalikud teadmised ülikooli tegevusvaldkondades, majanduses või ettevõtluses ning laitmatu reputatsioon. (3) Väljastpoolt ülikooli nimetatavaks nõukogu liikmeks ei saa olla teda nimetava asutuse juhtorgani liige, ülikooli töötaja ega teise Eesti ülikooli juhtorgani liige ning üks isik saab olla nõukogusse nimetatud ainult ühel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel. (4) Nõukogu koosseisu määrab viieks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (5) Nõukogu liikme nimetanud asutus või isik võib enda nimetatud liikme põhjendatud juhul enne tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil tagasiastumisel nimetatakse tema asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni. (6) Nõukogu: 1) võtab vastu ülikooli arengukava; 2) võtab vastu ülikooli eelarve; 3) võib panna ühekordse veto senati põhikirja vastuvõtmise otsusele; 4) võtab vastu ülikooli finantsplaani, eelarve täitmise aruande ja majandusaasta aruande; 5) otsustab kinnisvara omandamise, võõrandamise, piiratud asjaõigusega koormamise ja ülikoolile laenu võtmise; 6) täidab teisi seaduse või ülikooli põhikirjaga talle pandud ülesandeid. (7) Kui nõukogu kasutab käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 sätestatud vetoõigust, siis põhikirja vastuvõtmine ei jõustu ja pärast ülikooli põhikirjas sätestatud menetluse läbimist otsustab senat selle vastuvõtmise lõplikult. § 5. Senat (1) Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu, mis vastutab ülikooli teadus-, arendus-, loome- ja õppetegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. (2) Senati koosseisu kuuluvad: 1) rektor, kes on senati esimees; 2) prorektorid; 3) üliõpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 senati koosseisust; 4) teised põhikirjas nimetatud isikud. (3) Senati moodustamise tingimused ja kord sätestatakse ülikooli põhikirjas. (4) Senat: 1) võtab vastu ülikooli põhikirja; 2) võib panna ühekordse veto nõukogu arengukava või eelarve vastuvõtmise otsusele, kui veto poolt on vähemalt 2/3 senati koosseisust; 3) teeb teadus-, arendus-, loome- ja õppetegevusega seotud olulised otsused ning kehtestab selle valdkonna õigusaktid vastavalt ülikooli põhikirjale; 4) täidab teisi seaduse või ülikooli põhikirjaga talle pandud ülesandeid. 2 (5) Kui senat kasutab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud vetoõigust, siis arengukava või eelarve vastuvõtmise otsus ei jõustu ning pärast ülikooli põhikirjas sätestatud menetluse läbimist otsustab nõukogu arengukava või eelarve vastuvõtmise lõplikult. § 6. Rektor (1) Rektor on ülikooli seaduslik esindaja, kes juhib ülikooli igapäevast tegevust, lähtudes juhtimisel ülikooli arengukavast, eelarvest ja teistest strateegilistest dokumentidest. (2) Rektor: 1) esindab ülikooli ja teostab ülikooli nimel tehinguid ning volitab selleks vajadusel teisi isikuid; 2) vastutab ülikooli üldseisundi ja arengu, eelarve täitmise ja rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest; 3) tagab nõukogu ja senati määruste ja otsuste täitmise; 4) omab ühekordset vetoõigust nõukogu ja senati määruse või otsuse suhtes; 5) tagab ülikooli põhikirja, arengukava, finantsplaani ja eelarve projektide koostamise; 6) on aruandekohustuslik nõukogu ja senati ees; 7) määrab kindlaks prorektorite arvu ja tegevusvaldkonnad ning sõlmib nendega kuni viieks aastaks töölepingud; 8) täidab teisi ülikooli põhikirja või muude õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning otsustab ülikooli tegevusega seotud küsimusi, mis ei ole antud nõukogu ega senati pädevusse. (3) Rektori valib valimiskogu kuni viieks aastaks ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Valimiskogu liikmeteks on nõukogu ja senati liikmed ning teised ülikooli põhikirjas nimetatud isikud. (4) Ülikooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. (5) Nõukogu esimees sõlmib rektoriga lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused. Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Rektor astub ametisse nõukogu ja senati ees ametivande andmisega. (6) Nõukogul ja senatil on õigus avaldada rektorile umbusaldust ning rektor vabastatakse enne lepingu tähtaja möödumist ametist, kui selle otsuse poolt on 2/3 mõlema kogu koosseisust. (7) Rektori volitused lõpevad lepingu tähtaja möödumisel, omal soovil ametist tagasiastumisel või enne lepingu tähtaja möödumist ametist vabastamisel põhikirjas sätestatud korras. (8) Kui rektori volitused lõpevad ja volituste lõppemise ajaks ei ole valitud uut rektorit, määrab nõukogu rektori kohusetäitja kuni uue rektori valimiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Kohusetäitjaga sõlmitavale lepingule kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut. (9) Rektoriks valitud ülikooli töötajal on pärast rektori volituste lõppemist õigus jätkata töötamist samaväärsel ametikohal, kus ta ülikoolis töötas. § 7. Ülikooli juhtorganite õigusaktid (1) Nõukogu annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid. 3 (2) Senat annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid. (3) Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju ja korraldusi. § 8. Ülikooli vara ja rahastamine (1) Ülikool on oma vara omanik, kellel on õigus oma vara vallata, kasutada ja käsutada käesolevas seaduses ja ülikooli põhikirjas sätestatud korras, tagades vara eesmärgipärase, otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku valitsemise. (2) Ülikool omandab ja kasutab oma vara ülikooli tegevusteks ja eesmärkide saavutamiseks ning võõrandab vara, mis ei ole eeltoodu saavutamiseks vajalik, tagades tehingute kooskõla õigusaktidega, läbipaistvuse ja kontrollitavuse. (3) Ülikool arendab, säilitab ja täiendab kultuuripärandi kaitseks ja oma ülesannete täitmiseks akadeemilise ja ajaloolise väärtusega kogusid ja arhiive, tagades neile teadus- ja õppetöö eesmärgil vaba juurdepääsu, ning osutab ühiskonnale muid avalikke teenuseid raamatukogu ja teiste üksuste kaudu. (4) Ülikool valdab, kasutab ja käsutab oma vara, arvestades järgnevaid piiranguid: 1) kinnisvara on õigus omandada, võõrandada või koormata piiratud asjaõigusega ülikooli nõukogu otsusel ning tema kehtestatud tingimustel ja korras; 2) ülikoolil ei ole õigust tagada oma varaga teise isiku kohustusi ega anda laenu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud juhul; 3) ülikoolil on õigus asutada oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kellel ei ole õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust; 4) ülikoolil ei ole õigust anda sponsortoetusi; 5) ülikoolil on õigus nõukogu otsusel omatulude arvelt tagada ülikooli poolt põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu arvestusega, et kohustuste suurus kokku ei tohi ületada kümmet protsenti ülikooli eelarveaasta omatuludest. (5) Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest samadel alustel teiste avalik-õiguslike ülikoolidega, samuti õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest saadud vahenditest ning muudest allikatest. § 9. Ülikooli lõpetamine Ülikooli lõpetamise otsustab Riigikogu. Ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele. § 10. Üleminekusätted (1) Ülikooli kuratooriumi volitused lõpevad 2019. aasta 31. detsembril. (2) Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia esitavad käesoleva seaduse alusel moodustatava nõukogu liikmed valdkonna eest vastutavale ministrile hiljemalt 2019. aasta 1. oktoobriks. (3) Käesoleva seaduse alusel moodustatava nõukogu esimese koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega arvestades, et nõukogu volitused algavad 2020. aasta 1. jaanuaril. 4 (4) Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused kehtivad kuni käesolevas seaduses nimetatud senati valimisteni, kuid mitte kauem kui 2020. aasta 31. augustini. (5) Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud juhtorganid täidavad kuni 2019. aasta 31. detsembrini ülikooliseadusega neile pandud ülesandeid. (6) Ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2020. aasta 1. märtsiks. (7) Ülikooli enne käesoleva seaduse jõustumist valitud rektori volitused kehtivad kuni volituste lõppemiseni. § 11. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. septembril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ...........................2018 Algatab Vabariigi Valitsus .......................2018 5 Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse Tallinna Ülikooli seadus. Kõrgharidustaseme õpet ja kõrgharidustasemel õppimist puudutavad sätted on lisatud kõrgharidusseaduse eelnõusse. Iga avalik-õigusliku ülikooli vastutusvaldkonnad, juhtimine ja muud erisused kehtestatakse selle ülikooli kohta käivas seaduses. Seni on oma seadus avalik-õiguslikest ülikoolidest olnud üksnes Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil. Tallinna Ülikooli seaduse eelnõuga kaasnevaks olulisimaks muudatuseks on Tallinna Ülikooli juhtimisstruktuuri uuendamine. Uus juhtimismudel võimaldab ülikoolil oluliselt suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka ülikooli akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid ja tugevdada sidet ühiskonnaga. Ülikooli juhtorganiks on eelnõu kohaselt nõukogu, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled väljastpoolt akadeemilist kogukonda. Senat on akadeemiline otsustuskogu, mis otsustab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimuste üle. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust ja esindab ülikooli. Uus juhtimismudel rakendub täies mahus 2020. aasta 1. jaanuarist. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ettevalmistamiseks moodustas Tallinna Ülikooli rektor töörühma, kuhu kuulusid rektoraadi liikmed, instituutide ja kolledžite direktorid ning rektoraadi büroo juhataja, kaasatud olid rektoraadi büroo juristid. Lisaks toimus eelnõu ettevalmistamise perioodil arutelu senati liikmetega. Tallinna Ülikoolist koostasid eelnõu ja seletuskirja rektor Tiit Land, teadusprorektor Katrin Niglas, õppeprorektor Priit Reiska, rektoraadi büroo juhataja Mikk Kasesalk ning juristid Karin Vahtra ja Heli Vallisaar. Haridus- ja Teadusministeeriumist koostas eelnõu ja seletuskirja haridusseadustiku juht Sille Uusna (tel: 7354029, [email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud teaduse ja keelepoliitika asekantsler Indrek Reimand (tel: 7350208, [email protected]) ning kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak (tel: 7350151, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Heddi Lutterus (Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja, tel: 7650 141, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Inga Kukk ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel tugineti Tallinna Ülikooli nõukogus 5. märtsil 2018. a heaks kiidetud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu projektile ja selle seletuskirjale, mida toetasid ka Tallinna Ülikooli kuratooriumi liikmed. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 1 Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga, samuti Eesti Kunstiakadeemia seaduse, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse ning Eesti Maaülikooli seadusega. Eelnõuga kehtestatakse uus seadus, seega ühegi varasema seaduse redaktsiooni ei muudeta. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu koostamise aluseks on kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus1. II Seaduse eesmärk Tallinna Ülikooli seaduse kehtestamine on osa kõrgharidusseadustiku kaasajastamisest. Kõrgharidusvaldkonna üldseaduseks on kõrgharidusseadus, milles on kõrgharidustaseme õppe üldnõuded, üliõpilaste peamised õigused ja kohustused kõrgharidustasemel õppimisel, kõrgkoolide põhitunnused, avalik-õiguslikud ülikoolid ning täpsemad nõuded riigi rakenduskõrgkoolidele ja erakõrgkoolidele, akadeemiliste töötajatega seonduv, kõrghariduse kvaliteedi hindamise alused ja rahastamise põhimõtted. Eelnõuga määratakse Tallinna Ülikooli ülesanded ja tegevusvaldkonnad nii teadus- ja arendustegevuses kui ka õppetöös. Muudatuste tulemusel on ülikoolil strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav nõukogu, akadeemilisi küsimusi otsustav ning ülikooli liikmeskonna esindajatest koosnev senat ja rektor igapäevase tegevuse juhina. Muudatuste eesmärk on kaasata ülikooli juhtimisse ülikooliväliseid liikmeid, et toetada ülikooli seotust ühiskonnaga ning tõsta tema konkurentsivõimet. Eelnõuga sätestatakse ka ülikooli vara kasutamise põhimõtted. Teemade jaotus kõrgharidusseaduse ja ülikooli seaduse vahel on kavandatud järgmiselt Kõrgharidusseadus Kõrgharidussüsteemi osapooled Kõrgharidustaseme õpped, oodatav tulemus Üliõpilase õigused ja kohustused Kõrgkoolide põhitunnused Rakenduskõrgkoolid Erakõrgkoolid Kõrghariduse kvaliteedi hindamine Rahastamine EMTA EMÜ EKA seadus TLÜ seadus TTÜ seadus TÜ seadus seadus seadus Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime Ülesanne Ülesanne Ülesanne Ülesanne Ülesanne Ülesanne Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Ümberkorraldami Ümberkorraldami Ümberkorraldami Ümberkorraldami ne ja lõpetamine Ümberkorraldami Ümberkorraldami ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine 2.1. Kehtiv regulatsioon Põhiseaduse §-s 37 on sätestatud õiguse haridusele, sh õiguse kõrgharidusele teostamise tingimused ja § 38 sätestab ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia. 1 Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus 2 Ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia viitab sellele, et neil asutustel on enesekorraldusõigus. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab: 1) sisemist organisatsiooni; 2) juhtimisstruktuuri; 3) ressursside asutusesisest jagamist; 4) ressursside hankimist erasektorist; 5) oma töötajaskonna värbamist; 6) tingimuste seadmist õppetööks ja teadus- ja õpetustegevuse vabadust. Avalik-õiguslikest ülikoolidest on oma seadus Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil. Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli tegevuse alused on olnud kehtestatud ülikooliseaduses. Selleks, et anda Tallinna Ülikoolile paremad võimalused arendada akadeemilisele vabadusele tuginevat õppe- ja teadustööd ning teha autonoomselt otsuseid õppe- ja teadustöö sisu kohta, on oluline luua Tallinna Ülikooli arengut toetav õigusraamistik. Kehtiva ülikooliseaduse kohaselt on ülikooli kõrgem otsustuskogu nõukogu, mis koosneb lisaks rektorile ja prorektoritele ülikoolisisestest akadeemilistest töötajatest, üliõpilastest ja teistest põhikirjas nimetatud isikutest. Nõukogu kohustuste hulka kuuluvad ülikooli põhikirja, eelarve ning arengukava kinnitamine. Ülikooli kuratooriumil, millesse kuuluvad ülikoolivälised liikmed, on nõuandev roll ning nõukogul ei ole kohustust sellega arvestada. Seega olulised huvirühmade esindajad Eesti ülikoolide otsustusprotsessi üldjuhul kaasatud ei ole. Eesti ülikoolides kehtiva juhtimismudeli probleemidele on tähelepanu juhtinud ka mitmed väliseksperdid. Juba 2007. aastal tõid Eesti kõrgharidussüsteemi analüüsinud OECD eksperdid välja, et Eesti kõrghariduse paremaks muutmisel on võtmeküsimus, kuidas ühendada üksikute õppeasutuste prioriteedid ning kõrgharidussüsteemi laiemad sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid. Rõhutati vajadust suurendada õppeasutuste väljapoole suunatud fookust, mis tähendab muu hulgas kõrgkooliväliste huvitatud osapoolte suuremat rolli süsteemis, õppeasutuste juhtimises ja kvaliteedikontrollis2. III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala Eelnõuga kehtestatakse Tallinna Ülikooli staatus avalik-õigusliku juriidilise isikuna, selle juriidilise isiku loomise peamine eesmärk ehk avalik ülesanne, juhtorganite moodustamise kord ja nende pädevuse jaotus ning ülikooli vara ja rahastamist puudutavad üldised alused. Eelnõu jõustumisel kõigi ülikoolide jaoks ühist ülikooliseadust Tallinna Ülikoolile enam ei kohaldata. Võrreldes kehtiva ülikooliseadusega ei reguleerita avalik-õiguslike ülikoolide kohta enam järgmisi teemasid: Ülikooli asutamine, ühinemine, jagunemine, tegevuse lõpetamine ja nime muutmine – avalik- õigusliku juriidilise isiku asutab ja lõpetab Riigikogu seadusega, otsustades selle käigus ka avalik-õigusliku juriidilise isiku nime küsimuse. Eelnõus on viide lõpetamisel rakendatavale menetluse liigile – avalik-õigusliku ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras. Ülikooli ühinemine ja jagunemine – ülikooliseaduse vastavas paragrahvis ei olnud sisulisi erisusi välja toodud. Ülikooli struktuur – ülikooli struktuuriüksused, nende ülesanded, staatus ja juhtimine reguleeritakse ülikooli põhikirjas, mitte enam seadusega. Ülikooli õigus kujundada oma 2 Jeroen Huisman, Paulo Santiago, Per Högselius, Maria Jose Lemaitre ja William Thorne. OECD kolmanda taseme hariduse temaatiline ülevaade. Eesti, lk 65-66. Tartu 2007 3 struktuuri (sisemist organisatsiooni) on osa põhiseaduse §-s 38 nimetatud institutsionaalsest autonoomiast. Puudub oluline avalik huvi selle õiguse piiramiseks. Ülikooli struktuuri reguleerimisest seaduse tasandil loobumine ei kohusta ülikoolide struktuuri muutma, aga annab edasistes arendustegevustes ülikoolile suurema paindlikkuse õppe- ja teadustegevuse integreerimiseks vajalike struktuurimuudatuste tegemisel. Kontroll, järelevalve ja aruandlus – Riigikontrolli pädevus ülikooli tegevuse kontrollimiseks ei tulene mitte kehtivast ülikooli seadusest, vaid Riigikontrolli seadusest. Seega puudub vajadus Riigikontrolli pädevust ülikooli seaduses korrata. Haldusjärelevalve korraldamise alus tuleneb Vabariigi Valitsuse seadusest: haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Avalik-õiguslike ülikoolide puhul ei ole ette nähtud otstarbekuse kontrollimist, tehakse õiguspärasuse kontrolli haldusülesande täitmise osas. Edaspidi on kavas kogu haridusvaldkonna järelevalve koondada haridusseadusesse, mille eelnõu on menetluses. Aruandluse regulatsioon kehtivas ülikooliseaduses on sisutühi, sest aruandluse kord (majandusaasta aruande kohustus) tuleneb kas teistest õigusaktidest või siis lepitakse kokku konkreetse rahastamismeetme juures. § 2. Tallinna Ülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded Eelnõu § 2 lg 1 – eelnõu määratleb Tallinna Ülikooli ajaloolise ja akadeemilise järjepidevuse. 1919. a alustati klassiõpetajate ja mitme aine õpetajate ettevalmistamisega Tallinna Õpetajate Seminaris, millest sai alguse järjepidev ja ajas suurenev õpetajahariduslik tegevus. 1928 nimetati seminar Tallinna Pedagoogiumiks, 1937 taasnimetati pedagoogium Tallinna Õpetajate Seminariks ja 1947 seminar omakorda Tallinna Õpetajate Instituudiks. Alates 1952 sai instituudi nimetuseks Tallinna Pedagoogiline Instituut (1955 omistati instituudile Eduard Vilde nimi), mis aastal 1992 nimetati ümber Tallinna Pedagoogikaülikooliks. 18. märtsil 2005 nimetas Riigikogu Tallinna Pedagoogikaülikooli ümber Tallinna Ülikooliks. Ülikooliga on aastate jooksul ühinenud erinevad õppeasutused, teadus- ja arendusasutused jt, kelle akadeemilist tegevust ülikoolis jätkatakse: Ökoloogia Instituut, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Humanitaarinstituut, Ajaloo Instituut, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, Akadeemia Nord ja Tallinna Pedagoogiline Seminar. Eelnõu § 2 lg 2 – põhiseaduses sätestatud institutsionaalse autonoomia kasutamiseks on ülikoolidel avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (TsÜS § 25 lg 2). Eelnõu § 2 lg 3 – kõrgharidusseaduse eelnõu kohaselt on ülikool õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on antud õppe õigus kõrgharidustaseme kolmel astmel. Ülikooli missioon on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid teenuseid ning toetada üliõpilastest vastutustundlike ja algatusvõimeliste kodanike kujunemist. Ülikoolid teevad koostööd nii teiste õppeasutuste kui ka kogu ühiskonnaga, toetades tulemusliku teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna arengut ja rahvuskultuuri püsimist. Sõna „ülikool“ või selle võõrkeelset vastet võib oma nimes kasutada ülikool, millel on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevus mitmes teadusvaldkonnas ning kus toimub õpe mitmes õppevaldkonnas kõrgharidustaseme kõigil astmetel. 4 Tallinna Ülikool on uuenduslik ja terviklik teadus-, arendus-, loome-, õppe- ja kultuuriasutus, kus toimub õpe kõrgharidustaseme kõigil astmetel. Ülikooli eesmärk on kõrgetasemelise, interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise akadeemilise tegevusega toetada Eesti kestlikku arengut. Eelnõu § 2 lg 4 – sätestatakse Tallinna Ülikooli eesmärgist tulenevad ülesanded. Loetelus on nimetatud olulisemad ülikoolis väljakujunenud tegevusvaldkonnad, hõlmates nii õppevaldkondi kui ka positiivselt evalveeritud teadusvaldkondi (toomata välja kõiki valdkondi). Arvestades ajaloolist järjepidevust õpetajahariduse andmisel ning lähtudes riiklikus Eesti elukestva õppe strateegias ülikooli prioriteedina nimetatust, on loetelus eraldi välja toodud õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste edendamine ning haridusuuendusse panustamine. Lisaks tasemeõppele pakub ülikool ühiskonnale vajalike teenustena jätkuvalt ka muid oma põhitegevusega seotud teenuseid (nt täienduskoolitus, lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine, eksperthinnangute andmine jms). § 3. Ülikooli juhtorganid Eelnõu kohaselt on ülikooli juhtorganid nõukogu, senat ja rektor. Kavandatav mitmetasandiline juhtimismudel annab võimaluse paremini arvestada ülikooliväliste partnerite ja ülikooli liikmete seisukohtadega ning toetab akadeemiliste ja administratiivsete tegevuste koostoimimist, luues parema võimaluse ellu viia uuendusi õppe- ja teadustöös. Ülikooli põhitegevuseks on õppe- ja teadustöö, mis peaks tuginema akadeemilise demokraatia üldistele printsiipidele, sealhulgas akadeemilisele vabadusele. Avalik-õigusliku ülikooli puhul lisandub siin veel ühiskonna eesmärkide ja vajaduste arvestamine ülikooli juhtimises ja tegevuse suunamises. Eelnõu kohaselt on ülikooli juhtorganite põhimõtteline pädevuste jaotus järgmine:  Nõukogu – otsustuskogu, mis vastutab pikaajalise ja jätkusuutliku arengu ning majandus-, finants- ja varaga seotud küsimuste eest, tagab ülikooli eesmärkide saavutamise.  Senat – akadeemiline otsustuskogu, otsustab teadus-, arendus-, loome- ja õppetegevuse küsimused.  Rektor – ülikooli seaduslik esindaja, juhib igapäevast tegevust. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt (TsÜS § 37 lg 1). Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Eelnõu kontekstis saavad muudeks pädevateks organiteks olla nii nõukogu kui ka senat, sest vastavalt eelnõule tagab rektor nõukogu ning senati määruste ja otsuste täitmise. Ülikooli juhtorgani liikmel on TsÜS sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustus (TsÜS § 35). Kuna juhtorgani liikme üldised hoolsus- ja lojaalsuskohustused ning juhtorgani liikme vastutus kehtivad ka praegu avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganitesse kuuluvate isikute suhtes, siis puudub vajadus nende teemade täiendavaks reguleerimiseks eelnõus. Eelnõu väljatöötamisel oli küsimuseks, kelle huve juhtorgani liige esindab. Arvestades, et tegemist on juhtorganite liikmetega, peavad kõik liikmed lähtuma ülikooli huvidest ning olema ülikoolile lojaalsed. Varem on teiste ülikoolide juhtorganite pädevuse määramisel kasutatud ka kaheetapilist otsustamist, kus üks kogu võtab mingis küsimuses otsuse vastu ja teine kinnitab selle. Sellist 5 lahendust ei saa pidada õigusselgeks, sest ilma täiendava regulatsioonita ei ole võimalik selgelt määrata, kelle otsus toob kaasa akti jõustumise ja sellega kaasneva juhtorgani liikme vastutuse. Seetõttu on eelnõus jaotatud pädevus selliselt, et üks juhtorgan võib küll teisele mõnes küsimuse lahendamiseks omapoolsed ettepanekud esitada, aga lõppotsuse tegija ja vastutajana on nimetatud ainult üks juhtorgan. Juhtorganite pädevus on seaduses toodud põhimõtteliste ülesannete tasemel, seega saab põhikirjas nii nõukogu, senati kui ka rektori ülesandeid täpsustada ja vajadusel kas eraldi ülikoolisisese õigusakti või põhikirjaga leppida kokku ka nõukogu või senati töökorralduse alused. § 4. Nõukogu Eelnõu § 4 lg 1 – ülikooli juhtorganeid puudutavate muudatuste eesmärk on tagada ülikooli tegevuse sidusus riigi ja ühiskonna eesmärkide saavutamisega. Nõukogu üldise pädevuse võib kokku võtta ülikooli strateegilise juhtimise ning majandus- ja eelarve küsimustega. Eelnõu § 4 lg 2 – eelnõu kohaselt kuulub Tallinna Ülikooli nõukogusse üksteist liiget. Liikmete arvu määratlemisel on lähtutud ülikooli ettepanekust, mis lähtub piisava arvu ülikooli jaoks oluliste valdkondade esindatusest nõukogus. Nõukogu liikmete kandidaatide esitamise õigus on eelnõus antud selliselt, et nõukogu koosseisust üle poole moodustaksid ülikoolivälised liikmed. Viis liiget nimetatakse nõukogusse ülikooli põhikirjas sätestatud korras, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning viis liiget nimetab haridus- ja teadusminister nende isikute hulgast, kellel on nõukogu liikme ülesannete täitmiseks sobiv ettevalmistus ja laitmatu reputatsioon. Välisliikmete enamusega nõukogu koosseis on kujundatud eesmärgiga saavutada ülikooli tegevuse suurem vastavus ühiskonna huvidele ja kiire kohanemisvõime konkurentsis püsimiseks. Tulenevalt nõukogu ülesannetest ülikooli strateegilise juhtimise, majanduse ja finantsvaldkonnas eeldatakse eelnõu kohaselt nõukogu liikmetelt ka vastavaid teadmisi. Laitmatu reputatsiooni mõistet kasutatakse finantssektoris ja selle puudumist seostatakse karistatusega, seosega negatiivselt hinnatavate menetluste, näiteks pankrotimenetlusega, väärtustest tingitud asjaoludega, nagu ebaausus, usalduse kuritarvitamise jms-ga. Vastu isiku tahet teda juhtorganisse ei nimetata, seega on isiku nõukogusse nimetamise eelduseks ka isiku nõusolek. Eelnõu § 4 lg 3 – saavutamaks suuremat ühiskondlikku kaasatust ja vältimaks huvide konflikti (mis võiks tekkida teiste Eesti ülikoolidega seotud isikute kaasamisel) on eelnõus sätestatud, et ülikooliväliselt nimetatavaks nõukogu liikmeks ei saa olla Tallinna Ülikooli töötaja ega teise Eesti ülikooli juhtorganitesse kuuluv isik, samuti mitte Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtimisülesannetega (Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt minister ja kantsler) ega Eesti Teaduste Akadeemia juhtorganitesse kuuluv isik. Samuti ei saa ühte isikut esitada nõukogusse mitu nimetajat. Eelnõu § 4 lg 4 – sarnaselt Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile määrab nõukogu koosseisu viieks aastaks Vabariigi Valitsus. Eelnõu § 4 lg 5 – nõukogu liikme nimetanud organ või isik võib enda nimetatud liikme põhjendatud juhul enne tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Tagasikutsumisel või nõukogu liikme omal soovil tagasi astumisel lõpevad nõukogu liikme volitused vastava tahteavalduse tegemisel. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil tagasiastumisel nimetatakse tema 6 asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni. Seega on viis aastat nõukogu koosseisu, mitte konkreetse liikme volituste kestus. Eelnõu § 4 lg 6 – eelnõus on toodud loetelu ülikoolielu jaoks kaalukamatest nõukogu ülesannetest. Nõukogu roll otsustusõiguse osas on kujundatud erinevate ülesannete osas erinevalt. Teatud otsustuste puhul on nõukogul ainuotsustusõigus (nt finantsplaan, eelarve täitmise ja majandusaasta aruande vastuvõtmine, kinnisvara- ja laenuotsused). Teatud otsustuste puhul on nõukogul küll lõplik otsustusõigus (nt arengukava ja eelarve), kuid akti jõustumist võib vetostada senat. Kui senat vetoõigust kasutab, on vajalik põhikirjas sätestatud menetluse läbimine. Vastupidine otsustusprotsess on eelnõus ettenähtud ülikooli põhikirja puhul, mille võtab vastu senat ning nõukogul on õigus kasutada vetoõigust, kuid lõpliku otsuse põhikirja osas teeb senat. Selline juhtorganite vaheline koostöö annab võimaluse ühise eesmärgi saavutamiseks saada ülikooli olulisemate aktide vastuvõtmiseks laiapõhjalisem sisend ja kaasatus. Nõukogu liikmed kuuluvad rektori valimisel valimiskogusse, seega osalevad ka rektori valimisel. Lähtudes nõukogu üldpädevusest on nõukogu ülesanne ka kõrghariduse tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitud halduslepingu täitmisele hinnangu andmine, ülikooli loodavate juriidiliste isikute asutamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustamine, samuti õigus moodustada ülikooli tegevuse kontrollimiseks revisjone ning kuulata ära revisjonide ja auditite tulemused. Eelnõu § 4 lg 7 – senati ülesanne on vastu võtta ülikooli põhikiri. Juhul, kui nõukogu ei nõustu põhikirjaga sellisel kujul, nagu senat selle vastu võtab, võib nõukogu panna senati põhikirja vastuvõtmise otsusele ühekordse veto. Vetostamisel põhikiri ei jõustu ja läbida tuleb ülikooli põhikirjas ettenähtud menetlus. Nõukogu roll on põhikirja vastuvõtmisel oluline, samas on oluline ka, et põhikiri saaks vastu võetud. Seetõttu on eelnõus sätestatud, et juhul, kui põhikirjas ettenähtud toimingud on tehtud, võtab senat põhikirja vastu ja see jõustub. Kui nõukogu vetoõigust põhikirjas ettenähtud tähtajal ei kasuta, siis jõustub senati vastu võetud põhikiri vetostamise tähtaja möödumisel. § 5. Senat Eelnõu § 5 lg 1 – ülikooli peamine ülesanne on pakkuda kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ning tegeleda kõrgel tasemel teadus-, arendus- ja loometegevusega ning pakkuda ühiskonnale vajalikke teenuseid täienduskoolituste ja teadmussiirde näol. Nende valdkondade olulisemate otsuste tegija on akadeemiline juhtorgan ehk senat. Eelnõu § 5 lg 2 – senati kohustuslike liikmetena on eelnõus sarnaselt senise ülikooliseadusega nimetatud rektor, prorektorid ja vähemalt 1/5 koosseisu ulatuses üliõpilaste esindajad. Eelnõuga on jäetud senatisse kuuluvate liikmete lõpliku loetelu ning liikmete arvu ülempiiri kehtestamine ülikooli põhikirja küsimuseks, nagu see on ka seni olnud. Seni on ülikooliseaduses sätestatud nõukogu esimees olnud ametikoha järgi rektor, sama on jätkatud ka eelnõus senati puhul, nimetades, et senati esimeheks on rektor. Eelnõu § 5 lg 3 – senati moodustamise tingimused ja kord on kehtestatud põhikirjas, nagu ka kehtiva ülikooliseaduse kohaselt nõukogu puhul. 7 Eelnõu § 5 lg 4 – ülikooli põhikirja vastuvõtmine on senati pädevuses. Kehtivas ülikooliseaduses on kollegiaalse juhtorgani ülesannetena loetletud 24 erineva kaalu ja ulatusega ülesannet. Sellise detailsuse alus on ülikooliseaduse struktuuris, mille keskpunktis on ülikooli tegevus ja eesmärk anda detailsed tegevusjuhised ja volitusnormid. Kõrgharidusseaduse eelnõus reguleeritakse kõrgharidusvaldkonda eesmärkide ja suuniste kaudu, mitte enam detailsete tegevusjuhistega. Kui see on vajalik õiguse kõrgharidusele teostamiseks, on kõrghariduse eelnõus antud kõrgkoolile ülesanne teatud küsimus lahendada. Pikka loetelu kõrgkooli ülesannetest kõrgharidusseaduse eelnõus ei ole. Eelnõu kohaselt on senati pädevuses kõikide akadeemilise eluga seotud küsimuste lahendamine ehk õppe- , teadus-, arendus- ja loometegevusega seotud otsused ja vastavate kordade kehtestamine. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses nimetatud teadusnõukogu ülesandeid täidab senat ulatuses, mis vastab eelnõus toodud senati pädevusele. Analoogselt nõukoguga omab senat teatud otsustuste puhul ainuotsustusõigust (nt õppe- ja teadustegevusega seotud otsused), teatud otsustuste puhul lõplikku otsustusõigust (nt põhikirja vastuvõtmine) ja teatud otsustuste puhul akti vetostamisõigust. Ülikooli autonoomiat on muuhulgas sisustatud ülikooli õigusega määrata ise oma struktuur, töökorraldus ja juhtimise korraldus ning eelviidatu (sh ülikooli struktuuri kujunemine, üksused, nende pädevus ja juhtimine, liikmeskonna õigused ja kohustused) on tavapäraselt ülikooli põhikirja reguleerimisalas. Eeltoodust tulenevalt on eelnõus põhjendatuks peetud, et ülikooli liikmetest koosnev senat omab ülikooli põhikirja vastuvõtmisel lõplikku otsustusõigust. Lähtudes seni kehtinud ülikooliseaduses nimetatud ülesannetest ja eelnõuga senatile antavast üldpädevusest, kuuluksid senati pädevusse järgmised ülesanded: 1) kehtestab ülikooli vastuvõtutingimused (ülikooliseaduse § 132 lõiked 1–12, § 27 lõige 5, § 28 lõige 5, § 291 lõige 3); 2) kinnitab ülikooli struktuuriüksuste põhimäärused, v.a ülikooli haldus- ja tugistruktuuri osas, ja ülikooli asutuste põhikirjad (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 2, § 19 lõiked 2 ja 31); 3) kehtestab akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 41, § 22 lõige 11, § 223 lõige 4, § 34 lõige 6); 4) kehtestab kraadide kaitsmise korra ja tingimused (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 5); 5) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 6; 6) kehtestab üliõpilaste ülikoolist väljaarvamise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 61); 7) kinnitab ülikoolis toimuva täiendusõppe valdkonnad, vormi ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 8, § 32 lõige 2); 8) kehtestab ülikooli valitsemisse ning õppe- ja teadustegevusse puutuvad üldised eeskirjad (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 11, § 22 lõige 91, § 301 lõige 1, § 42 lõike 1 punktid 1 ja 8); 9) otsustab õppe- ja teadustegevuse üldküsimusi, mis puudutavad vähemalt kaht struktuuriüksust (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 12); 10) kehtestab korraliste akadeemiliste töötajate töölevõtu konkursi eeskirjad (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 13, § 39 lõige 2) ja külalisstaatuses akadeemilise töötaja kutsumise tingimused (ülikooliseaduse § 34 lõige 5); 11) kehtestab akadeemiliste töötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 131, § 29 lõige 31); 8 12) kehtestab ülikooli asutuse direktori töölevõtu konkursi tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 132, § 19 lõige 32); 13) valib korralised professorid (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 14, § 39 lõige 3); 14) võib anda emeriidi staatuse (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 15, § 35 lõige 3, § 36 lõige 2); 15) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 17); 16) otsustab muude õppekeelte kasutuse (ülikooliseaduse § 22 lõige 8); 17) nimetab õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded (ülikooliseaduse § 23 lõige 1); 18) kehtestab muude teadusasutuste akadeemiliste töötajate magistri- ja doktoriõppe läbiviimises osalemise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 34 lõige 2). Kavandatavast kõrgharidusseaduse eelnõus kõrgkoolile antud ülesannetest on ülikooli senati ülesandeks õppekorralduse aluste ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra kehtestamine, õppe õiguse taotluse esitamine, kõrgharidustaseme õppesse vastuvõtu tingimused, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuete kehtestamine, vastuvõetavate üliõpilaste arvu ülempiiri kehtestamine, õppekavadel lubatud õppekoormuse määramine, akadeemilise puhkuse korralduse kehtestamine, õppekulude hüvitamise tingimuste üle otsustamine, eksmatrikuleerimise tingimuste ja korra kehtestamine, diplomite väljaandmisega seonduva otsustamine ning akadeemiliste töötajatega seonduvate regulatsioonide kinnitamine. Eelnõu § 5 lg 5 – nõukogu võtab vastu ülikooli eelarve ja arengukava. Kui senat ei nõustu eelarve või arengukavaga sellisel kujul, nagu nõukogu need vastu võtab, võib senat panna nõukogu otsusele ühekordse veto, kui sellise otsuse poolt on vähemalt 2/3 senati koosseisust. Vetostamisel nõukogu otsus arengukava või eelarve vastuvõtmise kohta ei jõustu ning läbida tuleb põhikirjas sätestatud menetlus. Pärast menetlust otsustab nõukogu akti vastuvõtmise uuesti ja vastuvõtmisega akt jõustub. Kui senat vetoõigust põhikirjas ettenähtud tähtajal ei kasuta, siis jõustub nõukogu vastu võetud arengukava või eelarve vetostamise tähtaja möödumisel. § 6. Rektor Eelnõu § 6 lõiked 1 ja 2 – rektor on ülikooli seaduslik esindaja ehk tegevjuht, kes esindab ülikooli ja vastutab ülikooli igapäevase toimimise eest. Rektorile on antud õigus volitada vajadusel oma pädevuses olevate tehingute tegemine edasi. Teistele juhtorganitele ülesannete edasivolitamise õigust ei ole antud. Lisaks võib ülikooli igapäevategevuste järjepideva toimimise tagamiseks reguleerida ülikooli siseselt rektori asendamise. Ajutise asendamise vajaduse võivad tingida rektori puhkus, haigus jms. Rektori pädevus sõlmida teatud juhul tähtajalisi töölepinguid ning kinnitada üliõpilaskonna põhikiri tulenevad kavandatavast kõrgharidusseadusest. Kuna eelnõus on eraldi nimetatud prorektorid senati liimetena, siis on rektori ülesandena välja toodud ka prorektoritega tähtajaliste töölepingute sõlmimine. Juhtorganite pädevused on eelnõus reguleeritud senisest märksa üldisemalt ja põhimõttelisemal tasandil. Selleks, et ükski ülesanne ei jääks vastutajata, otsustab rektor küsimuse juhul, kui seadusega ülikooli pädevusse antud ülesande täitmiseks ei ole pädevat organit määratud ning nõukogu ei otsusta seda lahendada ise või anda lahendamiseks senatile. 9 Rektori ülesanne on tagada, et nõukogus ja senatis vastuvõetud otsuseid ülikoolis rakendatakse. Rektorile on antud ka nõukogu ja senati otsustele ühekordse veto panemise õigus. Seda eelkõige juhuks, kui rektor hindab, et ta ei suuda tagada mõne otsuse rakendamist ülikoolis ja ta ei ole saanud vastavat tagasisidet piisavalt veenvalt anda enne otsuse tegemist nõukogule ega senatile, mille koosseisu ta kuulub. Eelnõu § 6 lg 3 – eelnõu kohaselt valib rektori valimiskogu, mille liikmete hulka kuuluvad nõukogu ja senati liikmed ja teised ülikooli põhikirjas nimetatud isikud. Laiapõhjalise valimiskoguga rektori valimine annab rektorile vajaliku mandaadi nii ülikoolisiseselt kui ka ülikooliväliste liikmetega nõukogult. Kuivõrd rektor peab nõukogu ja senati otsused ellu viima, on oluline, et tema valimisel oleks kaasatud ka mõlema juhtorgani liikmed. Ülikoolil on võimalik põhikirjas otsustada, et rektori valivad üksnes nõukogu ja senati liikmed ja teisi isikuid valimiskogus ei ole. Põhikirjas ei saa otsustada, et rektori valib ainult nõukogu üksinda või senat üksinda. Eelnõu § 6 lg 4 – sarnaselt kehtivale ülikooliseadusele on sätestatud, et rektoriks kandideeriv isik peab olema valitud professori ametikohale. Professori ametikoha hariduskvalifikatsiooninõudeks on doktorikraad, lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud tegevus oma valdkonna õppe- teadus-, arendus- ning loometegevuse korraldamisel. Akadeemilise töötaja karjäärimudeli kõrgeima astme saavutamise nõudmine rektorilt on vajalik, et tagada tema legitiimsus akadeemilises kogukonnas. Lisaks akadeemilisele tipptasemele eeldavad rektori ülesanded aga ka seda, et tal on tippjuhi oskused organisatsiooni juhtimisel. Seega on tegemist äärmiselt nõudliku positsiooniga, mille nõuetele kvalifitseeruvate isikute hulk on väga väike. Eelnõu § 6 lg 5 – rektori kui avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganiga sõlmitakse käsunduslepingu laadne leping. Rektori ülesanne on tegeleda ülikooli igapäevase juhtimisega, seega ei sobi töösuhe kokku rektori kui juhtorgani ja temal lasuvate ülesannetega. Ka töölepingu seaduse § 1 lõike 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Seda on oma mitmetes lahendites rõhutanud ka Riigikohus3. Rektor on juhtorgan ning rektoriks valitud isik on isiku vaatest juhtorgani liige (analoogiline on näiteks üheliikmeline juhatus). Rektor astub ametisse nõukogu ja senati ees ametivande andmisega, seega jätkatakse traditsiooni, mille kohaselt annab rektor ametisse astumisel sümboolse ametivande. Nõukogu esimees sõlmib rektoriga kuni viieks aastaks lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused. Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Üleminekuna nähakse eelnõu rakendussätetes ette, et eelnõu jõustumisel ametis oleva rektoriga sõlmitud leping ja tema volitused kehtivad tähtaja saabumiseni või enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastamiseni. Eelnõu § 6 lg 6 – arvestades rektori positsiooni juhtorganina, on tema ennetähtaegselt ametist vabastamise pädevus umbusalduse puhul antud samaaegselt nii nõukogule kui ka senatile, mõlema organi sellekohaste otsuste poolt peab hääletama vähemalt 2/3 kogu koosseisust. 3 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 2005. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-108-05 - RT III 2005, 42, 421; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2004. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-39-04 - RT III 2004, 11, 138; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. novembri 2002.a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-134-02 - RT III 2002, 35, 385 10 Eelnõu § 6 lg 7 – rektori volitused lõpevad lepingutähtaja möödumise päeval, omal soovil ametist tagasiastumise korral tagasiastumise päeval või ametist enne lepingutähtaja möödumist vabastamise päeval. Eelnõu § 6 lg 8 – kui rektori volitused lõpevad kas tähtaja saabumise tõttu või mõnel erakorralisel põhjusel enne tähtaja saabumist, ning kui selleks ajaks ei ole valitud uut rektorit, kinnitab nõukogu kuni üheks aastaks või uue rektori valimiseni rektori kohusetäitja. See välistab olukorra, kus ülikool muutuks sisuliselt tegutsemisvõimetuks, kui puuduks ülikooli juhtiv ja esindav rektor. Nii, nagu ka plaanipärase valimise korral, sõlmib ka rektori kohusetäitjaga lepingu nõukogu. Eelnõu § 6 lg 9 – volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi samaväärsele ametikohale, millel ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist. Kehtiva ülikooliseaduse kohaselt pidi rektorile tagama võimaluse minna tagasi täpselt samale ametikohale, millel töötamise ta rektoriks saades peatas. Samas võib kümne aastaga juhul, kui isik on olnud rektor kahel perioodil järjest, ülikooli struktuur muutuda selliselt, et seda üksust, kus isik töötas ega täpselt sama ametinimetusega ametikohta ülikooli struktuuris enam ei ole. Eelnõu kohaselt tuleb rektorile võimaldada naasmine samaväärsele positsioonile, millelt ta rektoriks valiti. Juhul, kui samaväärsele ametikohale asumine eeldab avalikku konkurssi, on käesolev säte erisätteks ja rektoril on õigus antud ametikohale asuda ilma konkursita. § 7. Ülikooli juhtorganite õigusaktid Ülikooli nõukogu ja senat annavad üldaktidena määruseid ning võtavad üksikaktidena vastu otsuseid. Rektor annab käskkirju ja korraldusi, mis võivad olla nii üksikküsimuste kui üldkorraldustena ka üldküsimuste lahendamiseks. § 8. Ülikooli vara ja rahastamine Eelnõu § 8 lõiked 1 ja 2 – ülikoolile on antud vara talle seadusega antud ülesannete täitmiseks ning vara valdamine, kasutamine ja käsutamine peab olema läbipaistev, säästlik ning ülesannete täitmiseks mittevajaliku vara võõrandamine õiguspärane, läbipaistev ja kontrollitav. Eelnõu § 8 lg 3 – sätestatakse, et ülikooli eesmärgi ja ülesannete täitmiseks säilitab ja arendab ülikool akadeemilise ja ajaloolise väärtusega kogusid ja arhiive ning osutab ühiskonnale avalikke teenuseid. Avalikud teenused ja kultuuripärand hõlmavad ennekõike ülikooli raamatukogu ja muuseumide tegevust ning ajalooväärtusi sisaldavaid teaduskollektsioone. Ülikool tagab ka vaba juurdepääsu nendele teenustele. Eelnõu § 8 lg 4 – kinnisvaraga seotud tehingud on olulise (sh rahalise) mõjuga. Seetõttu on kinnisvara omandamine, võõrandamine ja piiratud asjaõigusega koormamine antud nõukogu otsustada. Kinnisvara võõrandamise ja koormamise osas on lähtutud kehtiva ülikooliseaduse põhimõttest, et vastava otsuse teeb kollegiaalne otsustuskogu. Kuna kinnisvara tehingud on suhteliselt harva esinevad, ei ole ka otsustamine nõukogule liialt koormav. Ülikool peab tagama oma põhiülesannete täitmise. Seetõttu ei saa ülikool eelnõu kohaselt üldjuhul tagada teiste isikute võetud kohustusi ega anda sponsortoetusi ja teha muid rahalisi annetusi. Eelnõu kohaselt on ülikoolil õigus nõukogu otsusel omatulude arvelt tagada ülikooli poolt põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu arvestusega, et nimetatud kohustuste suurus kokku ei tohi ületada 10 protsenti ülikooli eelarveaasta omatuludest. Eelviidatud õigus sätestati esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli 11 seaduses ning analüüsides peeti seda õiguspäraseks tulenevalt ülikooli autonoomiast, mida on muuhulgas sisustatud ka ülikooli õigusega võtta võlakohustusi. Ülikoolil on küll õigus asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kuid ei ole õigust läbi nende asutada erakooli ning asuda pakkuma eraharidust, konkureerides samal ajal avaliku sektori õppeasutustega. Ülikool on loodud avaliku ülesandena kõrgharidustaseme õppe korraldamiseks. Riigil on põhiseadusest tulenevalt kohustus tagada piisavalt võimalusi kõrgharidustaseme õppeks ning selle ülesande täitmiseks on loodud ülikool. Kõrgkoolide rahastamist puudutavaid põhimõtteid ei muudeta võrreldes kehtivates seadustes sätestatuga. Eelnõu § 8 lg 5 – sarnaselt seni kehtinud ülikooliseadusega saab ülikool tegevustoetust riigieelarvest. Samuti on ülikoolil õigus saada tulu oma tegevusest: tulu õppekulude hüvitamisest, põhitegevusest tulenevate teenuste osutamisest, teadus- ja arendustegevusest ja muudest põhikirjalistest tegevustest. Haridus- ja Teadusministeerium eraldab ülikoolile tegevustoetust kõrgharidusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 9. Ülikooli lõpetamine Kuivõrd avalik-õigusliku ülikooli tegevuse alused on reguleeritud seadusega, on Riigikogul seadust muutes võimalik nii muuta ülikooli nime, korraldada ülikoolide ühinemine või ülikool juriidilise isikuna lõpetada. Riigikogu saab algatada seaduseelnõu ise, aga seaduseelnõu algatamise õigus on ka Vabariigi Valitsusel. Vabariigi Valitsusse viib oma valdkonna küsimused vastava valdkonna eest vastutav minister, kellel on omakorda kohustus kaasata eelnõude ettevalmistamisesse kõik asjassepuutuvad osapooled. Seega juhul, kui on olemas niivõrd kaalukas argument, et ülikool on vaja lõpetada, võib Riigikogu algatada vastava seaduseelnõu ise või saada sellise eelnõu Vabariigi Valitsuselt, kellele on sellise eelnõu esitanud otsustamiseks haridus- ja teadusminister. Kõik demokraatlikus ühiskonnas vajalikud kaasamis- ning teavitamistegevused tuleb iga eelnõu ettevalmistamisel, sh ülikooli lõpetamiseks vajaliku seaduse ettevalmistamisel eelnõu algatajal tagada. Eelnõus on menetluslikult viidatud TsÜS § 41-46 sätestatud likvideerimismenetlusele. Samas on Riigikogul tegelikult õigus ülikooli lõpetamiseks vajalikus seaduseelnõus ette näha muu ja konkreetsele juhule sobivam lõpetamise kord. Ülikooli lõpetamise algatamise alusteks on mh juhud, kui ülikool ei vasta enam kõrgharidusseaduse eelnõus toodud ülikooli tunnustele – puudub kas õppe õigus kõrghariduse kolmel astmel või ei täida ülikool nõuet, mille kohaselt peab olema teadustegevus evalveeritud positiivselt mitmes teadusvaldkonnas. § 10. Üleminekusätted Üleminekusätetes on kirjeldatud, millises järjestuses tegevustega ja ajagraafikus uuele juhtimismudelile üle minnakse. Eelnõu ei mõjuta ametis oleva rektori lepingu kehtivust ja tema ametiaega. Ametis oleva rektori volitused kehtivad lepingus sätestatud tähtaja lõppemiseni või enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastamiseni. Ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused kehtivad kuni senati valimisteni, aga mitte kauem, kui 2020. aasta 31. augustini. Eelviidatud nõukogusse kuuluvate erinevate 12 liikmete gruppide volituste kehtivuse perioodid on erinevad (töötajate esindajad 3 aastat, üliõpilased 1 aasta). 31. augustil 2020. a lõpevad nõukogusse kuuluvate üliõpilaste volitused nõukogu liikmetena, pärast mida ei ole nõukogu enam tervikliku koosseisuga. Kõrgharidusseaduse jõustumine on kavandatud 1. septembril 2019. a. Samal ajal on kavandatud ka eelnõu jõustumine. Eelnõu koostamisel kaaluti ka varasemat jõustumisaega, aga kuna TLÜ seaduse rakendamiseks olulised sätted on kõrgharidusseaduses, peeti oluliseks, et TLÜ seadus ei jõustuks kõrgharidusseadusest varem. Eelnõus on sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2019. a ehk kuni uue nõukogu koosseisu volituste alguseni töötavad senised juhtorganid ülikooliseaduse alusel. 01.09.2019 01.10.2019 01.12.2019 01.01.2020 01.03.2020 •Seadus jõustub •Nõukogu •Vabariigi •Ülikooliseaduse •Uus põhikiri on liikmete esitajad Valitsus kinnitab alusel vastu võetud ning esitavad HTMile nõukogu moodustatud vajalikud ülikooli kandidaadid. koosseisu. kuratooriumi regulatsioonid volitused on seadusega lõppenud. kooskõlla viidud. •Uue nõukogu volitused algavad. § 11. Jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud 2019. aasta 1. septembril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole. 6. Seaduse mõjud 6. 1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: Tallinna Ülikool Mõju ulatus: Eelnõu peamine mõju on seotud ülikooli juhtimisstruktuuri muutmisega, mis suurendab ühiskonna ja ülikooli vahelist koostööd ülikooli juhtimisel. Eelnõus kavandatavad juhtimisstruktuuri muudatused mõjutavad ülikooli institutsionaalset autonoomiat. Eelnõuga ei sekku riik oma algatusel ülikooli enesekorraldusõigusesse, vaid muudatused on algatanud Tallinna Ülikool ise. Juhtimisstruktuuri muudatuste tulemusel kaasatakse ülikooli juhtimisse ülikooliväliseid isikuid. Kuna nõukogu pädevusse ei kuulu õppe- ning teadus- ja arendustegevuse sisu üle otsustamine, vaid eeltoodu kuulub akadeemilise juhtorganina tegutseva senati pädevusse, siis selline ülikooliväliste liikmete kaasamine ülikooli juhtimisse ei sekku liigselt ülikooli institutsionaalsesse iseseisvusesse. Ülikooli sisemist organisatsiooni ja oma töötajaskonna kujundamist eelnõu ei mõjuta. 13 Kuivõrd seaduse regulatsioon annab juhtorganite pädevusele üldise sisu, aga ei nimeta üldjuhul konkreetseid ülesandeid, tuleb kohaneda olukorraga, kus võib esineda ebaselgusi pädeva organi määratlemisel ja tuleb kaaluda, kas see kuulub nõukogu, senati või rektori pädevusse. Mõju avaldumise sagedus: kordade seadusega kooskõlla viimine on ülikooli jaoks ühekordne tegevus. Võib eeldada, et küsimusi, mille puhul ei ole päris selge, millise juhtorgani pädevusse selle lahendamine kuulub, ei ole sageli. Juhtorganite uued koosseisud valitakse perioodiliselt. Ebasoovitavate mõjude risk: risk on, et ülikoolisiseselt võib eriti üleminekuperioodil tekitada vastuolusid või ebaselgust uue juhtimismudeli rakendamine, sh välisliikmete enamusega nõukogu roll otsustusorganina ülikooli strateegilise arengu kujundamisel. 6.2. Mõju regionaalarengule Eelnõu ei mõjuta otseselt regionaalarengut. 6.3. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju I Sihtrühm: üliõpilased Mõju ulatus: ülikooli akadeemilisse otsustuskogusse, s.o senatisse, kuuluvad üliõpilased, kes peavad moodustama vähemalt 1/5 senati koosseisust. See tagab üliõpilastele endiselt õiguse kaasa rääkida ülikooli õppetegevust puudutavates küsimustes. Arvestades, et üliõpilasi eelnõu kohaselt nõukogusse ei kuulu, väheneb nende otsustusõigus strateegiliste, majandus- ja finantsküsimuste osas. Samas tagab senatile antud pädevus kasutada vetoõigust ülikooli arengukava ja eelarve puhul ka senatisse kuuluvatele üliõpilastele kaasatuse ja sisendi andmise võimaluse nende aktide kujundamisel. Mõju avaldumise sagedus: selline mõju võib avalduda iga kord, kui Tallinna Ülikooli seadust või mõne teise ülikooli seadust muudetakse. Ebasoovitavate mõjude risk: eelnõul võib olla negatiivne mõju üliõpilastele juhul, kui teiste ülikoolide seadused kujunevad mingites põhimõttelistes küsimustes erinevateks Tallinna Ülikooli seadusest. Kui ülikoolide seadused üksteisest erinevad, võivad olenevalt sellest, millisesse ülikooli õppima asuda põhjendamatult erineda üliõpilase ülikooli juhtimises osalemise tingimused. II Sihtrühm: ülikooli liikmeskond Mõju ulatus: eelnõu ei piira ülikooli akadeemilist vabadust. Ülikooli ühe juhtorganina omab akadeemiline otsustuskogu ehk senat pädevusi ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse ja muu akadeemilise elu küsimustes. Senatisse kuuluvad muuhulgas akadeemiliste töötajate esindajad. Seega senati kaudu saavad akadeemilised töötajad ka edaspidi osaleda ülikooli juhtimises ning otsustada ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse üle. Seega eelnõuga tehtavad muudatused teaduse ja õpetuse vabadust ning selle sisu ülikoolis ei piira. Lisaks ei välista eelnõu võimalust akadeemiliste töötajate kuulumiseks ka strateegilisse juhtorganisse ehk nõukogusse. Mõju avaldumise sagedus: ülikooli liikmeskonna jaoks on kokkupuude muudatusega pigem harv, sest ainuüksi muudatuste tulemusel ülikooli igapäevane tegevus ei muutu. 14 Ebasoovitavate mõjude risk: risk on, et ülikoolisiseselt võib eriti üleminekuperioodil tekitada vastuolusid või ebaselgust uue juhtimismudeli rakendamine, sh välisliikmete enamusega nõukogu roll otsustusorganina ülikooli strateegilise arengu kujundamisel. 6.4. Mõju majandusele Eelnõuga muudetakse oluliselt ülikooli juhtimisstruktuuri, mis võimaldab ülikoolil paremini ühiskonna ootustele reageerida, kaasates ülikooli juhtimisse ettevõtluse ja teiste ühiskondlike partnerite esindajaid. Samuti võimaldab eelnõu rakendamine luua soodsad tingimused teadmus- ja tehnoloogiasiirde rakendamiseks majandusarengu hüvanguks ja ülikoolist väljakasvavate innovaatiliste idufirmade arenguks. Võrreldes senisega laieneb ülikooli õigus võtta laene ja tagada teiste isikute kohustusi. Ülikoolile antakse nõukogu otsusel õigus tagada omatulude arvelt ülikooli põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu tingimusel, et selliste kohustuste suurus kokku ei ületa 10% ülikooli eelarveaasta omatuludest. 6.5. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda. 6.6. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne mõjusid riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele. Seaduse rakendamisega tulusid ei kaasne. Seaduse rakendamise kulusid ei kaeta Euroopa Liidu vahenditest. 8. Rakendusaktid Eelnõu vastuvõtmisel peab Vabariigi Valitsus korraldusega kinnitama Tallinna Ülikooli nõukogu esimese koosseisu. Ülikool ja Eesti Teaduse Akadeemia peavad oma liikmed nõukogusse esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 01.10.2019. a. Koosseisu kinnitamisel tuleb arvestada sellega, et eelnõu kohaselt algavad Tallinna Ülikooli uue nõukogu volitused 2020. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu vastuvõtmisel ei kaasne vajadust muuta kehtivaid määrusi ega muutu eelnõu vastuvõtmisel kehtetuks praegu kehtivaid määrusi. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 01.09.2019. a. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 12. märtsini 2018. a valmistasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikool ette oma ülikoolide seaduste eelnõude projekte ning esitasid need Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel tugineti 15 Tallinna Ülikooli nõukogus 5. märtsil 2018. a heaks kiidetud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu projektile ja selle seletuskirjale, mida toetas ülikooli kuratoorium. Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Tallinna Ülikoolile, avalik-õiguslike ülikoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendusele Universitas, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler Algatab Vabariigi Valitsus …………..2018 16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0586 - Tallinna Ülikooli seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c9ca9ec-c069-445d-a207-4ce454602954 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c9ca9ec-c069-445d-a207-4ce454602954?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel