Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid
6.06.2018 nr 8-1/18/2790
Arvamuse avaldamiseks:
Tallinna Ülikool
Rektorite Nõukogu
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude
Ühendus Universitas
Eesti Ametiühingute Keskliit
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Tööandjate Keskliit
Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 06.07.2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
kantsler Tea Varrak
[Allkirjastaja ametinimetus 2]
Lisad:
1. eelnõu_TLÜ
2. seletuskiri_TLÜ
Sille Uusna 735 4029
[email protected]
Margus Haidak 735 0151
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
05.06.2018
Tallinna Ülikooli seadus
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse Tallinna Ülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded,
tegevuse alused ning juhtorganid.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Tallinna Ülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded
(1) Tallinna Ülikool (edaspidi ülikool) on 1919. aastal asutatud Tallinna Õpetajate Seminari
ning ülikooliga ühinenud asutuste akadeemilise tegevuse järjepidevuse kandja.
(2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse,
kõrgharidusseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel.
(3) Ülikool on uuenduslik ja terviklik teadus-, arendus-, loome-, õppe- ja kultuuriasutus, kus
toimub õpe kõrgharidustaseme kõigil astmetel. Ülikooli eesmärk on toetada kõrgetasemelise,
interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise akadeemilise tegevusega Eesti kestlikku arengut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ülikool:
1) edendab eelkõige haridus-, humanitaar-, loodus- ja sotsiaalteadusi ning kunste, aitab kaasa
tervisliku ja kestliku elukeskkonna kujundamisele ning arendab ühiskonna vajadustest
lähtuvaid digipädevusi;
2) edendab õpetajahariduse järjepidevuse kandjana õpetajakoolitust ja kasvatusteadusi ning
panustab haridusuuendusse;
3) edendab eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit uurivaid teadusi ja
eestikeelset haridust ning säilitab rahvuslikku kultuuripärandit;
4) kujundab oma üliõpilastest vastutustundlikke, ettevõtlikke ja algatusvõimelisi kodanikke ja
haritlasi, kes on valmis panustama teadmispõhise elukorralduse juurdumisse, loovad oma
tegevusega ühiskonnale olulist lisaväärtust ja osalevad ühiskondlikus mõttevahetuses;
5) arendab riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning elukestva õppe võimalusi ja osutab
ühiskonnale vajalikke teenuseid.
§ 3. Ülikooli juhtorganid
Ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.
§ 4. Nõukogu
(1) Nõukogu on ülikooli juhtorgan, mis vastutab ülikooli pikaajalise ja kestliku arengu ning
oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest, tagades ülikooli eesmärkide
saavutamise.
(2) Nõukogu koosseisu kuulub üksteist liiget, kellest:
1) viis liiget nimetab senat ülikooli põhikirjas sätestatud korras;
2) ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia;
1
3) viis liiget nimetab valdkonna eest vastutav minister isikute hulgast, kellel on nõukogu liikme
kohustuste täitmiseks ja ülikooli ühiskonnaga sidustamiseks vajalikud teadmised ülikooli
tegevusvaldkondades, majanduses või ettevõtluses ning laitmatu reputatsioon.
(3) Väljastpoolt ülikooli nimetatavaks nõukogu liikmeks ei saa olla teda nimetava asutuse
juhtorgani liige, ülikooli töötaja ega teise Eesti ülikooli juhtorgani liige ning üks isik saab olla
nõukogusse nimetatud ainult ühel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel.
(4) Nõukogu koosseisu määrab viieks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega valdkonna eest
vastutava ministri ettepanekul.
(5) Nõukogu liikme nimetanud asutus või isik võib enda nimetatud liikme põhjendatud juhul
enne tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil
tagasiastumisel nimetatakse tema asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud
asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni.
(6) Nõukogu:
1) võtab vastu ülikooli arengukava;
2) võtab vastu ülikooli eelarve;
3) võib panna ühekordse veto senati põhikirja vastuvõtmise otsusele;
4) võtab vastu ülikooli finantsplaani, eelarve täitmise aruande ja majandusaasta aruande;
5) otsustab kinnisvara omandamise, võõrandamise, piiratud asjaõigusega koormamise ja
ülikoolile laenu võtmise;
6) täidab teisi seaduse või ülikooli põhikirjaga talle pandud ülesandeid.
(7) Kui nõukogu kasutab käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 sätestatud vetoõigust, siis
põhikirja vastuvõtmine ei jõustu ja pärast ülikooli põhikirjas sätestatud menetluse läbimist
otsustab senat selle vastuvõtmise lõplikult.
§ 5. Senat
(1) Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu, mis vastutab ülikooli teadus-, arendus-,
loome- ja õppetegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi.
(2) Senati koosseisu kuuluvad:
1) rektor, kes on senati esimees;
2) prorektorid;
3) üliõpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 senati koosseisust;
4) teised põhikirjas nimetatud isikud.
(3) Senati moodustamise tingimused ja kord sätestatakse ülikooli põhikirjas.
(4) Senat:
1) võtab vastu ülikooli põhikirja;
2) võib panna ühekordse veto nõukogu arengukava või eelarve vastuvõtmise otsusele, kui veto
poolt on vähemalt 2/3 senati koosseisust;
3) teeb teadus-, arendus-, loome- ja õppetegevusega seotud olulised otsused ning kehtestab selle
valdkonna õigusaktid vastavalt ülikooli põhikirjale;
4) täidab teisi seaduse või ülikooli põhikirjaga talle pandud ülesandeid.
2
(5) Kui senat kasutab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud vetoõigust, siis
arengukava või eelarve vastuvõtmise otsus ei jõustu ning pärast ülikooli põhikirjas sätestatud
menetluse läbimist otsustab nõukogu arengukava või eelarve vastuvõtmise lõplikult.
§ 6. Rektor
(1) Rektor on ülikooli seaduslik esindaja, kes juhib ülikooli igapäevast tegevust, lähtudes
juhtimisel ülikooli arengukavast, eelarvest ja teistest strateegilistest dokumentidest.
(2) Rektor:
1) esindab ülikooli ja teostab ülikooli nimel tehinguid ning volitab selleks vajadusel teisi
isikuid;
2) vastutab ülikooli üldseisundi ja arengu, eelarve täitmise ja rahaliste vahendite õiguspärase ja
otstarbeka kasutamise eest;
3) tagab nõukogu ja senati määruste ja otsuste täitmise;
4) omab ühekordset vetoõigust nõukogu ja senati määruse või otsuse suhtes;
5) tagab ülikooli põhikirja, arengukava, finantsplaani ja eelarve projektide koostamise;
6) on aruandekohustuslik nõukogu ja senati ees;
7) määrab kindlaks prorektorite arvu ja tegevusvaldkonnad ning sõlmib nendega kuni viieks
aastaks töölepingud;
8) täidab teisi ülikooli põhikirja või muude õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning otsustab
ülikooli tegevusega seotud küsimusi, mis ei ole antud nõukogu ega senati pädevusse.
(3) Rektori valib valimiskogu kuni viieks aastaks ülikooli põhikirjas sätestatud korras.
Valimiskogu liikmeteks on nõukogu ja senati liikmed ning teised ülikooli põhikirjas nimetatud
isikud.
(4) Ülikooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori
ametikohale.
(5) Nõukogu esimees sõlmib rektoriga lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja
kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused.
Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Rektor astub
ametisse nõukogu ja senati ees ametivande andmisega.
(6) Nõukogul ja senatil on õigus avaldada rektorile umbusaldust ning rektor vabastatakse enne
lepingu tähtaja möödumist ametist, kui selle otsuse poolt on 2/3 mõlema kogu koosseisust.
(7) Rektori volitused lõpevad lepingu tähtaja möödumisel, omal soovil ametist tagasiastumisel
või enne lepingu tähtaja möödumist ametist vabastamisel põhikirjas sätestatud korras.
(8) Kui rektori volitused lõpevad ja volituste lõppemise ajaks ei ole valitud uut rektorit, määrab
nõukogu rektori kohusetäitja kuni uue rektori valimiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks
aastaks. Kohusetäitjaga sõlmitavale lepingule kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5
sätestatut.
(9) Rektoriks valitud ülikooli töötajal on pärast rektori volituste lõppemist õigus jätkata
töötamist samaväärsel ametikohal, kus ta ülikoolis töötas.
§ 7. Ülikooli juhtorganite õigusaktid
(1) Nõukogu annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid.
3
(2) Senat annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid.
(3) Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju ja korraldusi.
§ 8. Ülikooli vara ja rahastamine
(1) Ülikool on oma vara omanik, kellel on õigus oma vara vallata, kasutada ja käsutada
käesolevas seaduses ja ülikooli põhikirjas sätestatud korras, tagades vara eesmärgipärase,
otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku valitsemise.
(2) Ülikool omandab ja kasutab oma vara ülikooli tegevusteks ja eesmärkide saavutamiseks
ning võõrandab vara, mis ei ole eeltoodu saavutamiseks vajalik, tagades tehingute kooskõla
õigusaktidega, läbipaistvuse ja kontrollitavuse.
(3) Ülikool arendab, säilitab ja täiendab kultuuripärandi kaitseks ja oma ülesannete täitmiseks
akadeemilise ja ajaloolise väärtusega kogusid ja arhiive, tagades neile teadus- ja õppetöö
eesmärgil vaba juurdepääsu, ning osutab ühiskonnale muid avalikke teenuseid raamatukogu ja
teiste üksuste kaudu.
(4) Ülikool valdab, kasutab ja käsutab oma vara, arvestades järgnevaid piiranguid:
1) kinnisvara on õigus omandada, võõrandada või koormata piiratud asjaõigusega ülikooli
nõukogu otsusel ning tema kehtestatud tingimustel ja korras;
2) ülikoolil ei ole õigust tagada oma varaga teise isiku kohustusi ega anda laenu, välja arvatud
käesoleva lõike punktis 5 nimetatud juhul;
3) ülikoolil on õigus asutada oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks eraõiguslikke juriidilisi
isikuid, kellel ei ole õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust;
4) ülikoolil ei ole õigust anda sponsortoetusi;
5) ülikoolil on õigus nõukogu otsusel omatulude arvelt tagada ülikooli poolt põhikirjaliste
ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu arvestusega, et
kohustuste suurus kokku ei tohi ületada kümmet protsenti ülikooli eelarveaasta omatuludest.
(5) Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest samadel alustel teiste avalik-õiguslike
ülikoolidega, samuti õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste
teenuste osutamisest saadud vahenditest ning muudest allikatest.
§ 9. Ülikooli lõpetamine
Ülikooli lõpetamise otsustab Riigikogu. Ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse
korras vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele.
§ 10. Üleminekusätted
(1) Ülikooli kuratooriumi volitused lõpevad 2019. aasta 31. detsembril.
(2) Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia esitavad
käesoleva seaduse alusel moodustatava nõukogu liikmed valdkonna eest vastutavale ministrile
hiljemalt 2019. aasta 1. oktoobriks.
(3) Käesoleva seaduse alusel moodustatava nõukogu esimese koosseisu kinnitab Vabariigi
Valitsus korraldusega arvestades, et nõukogu volitused algavad 2020. aasta 1. jaanuaril.
4
(4) Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused kehtivad kuni käesolevas
seaduses nimetatud senati valimisteni, kuid mitte kauem kui 2020. aasta 31. augustini.
(5) Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud juhtorganid täidavad kuni 2019. aasta 31.
detsembrini ülikooliseadusega neile pandud ülesandeid.
(6) Ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2020.
aasta 1. märtsiks.
(7) Ülikooli enne käesoleva seaduse jõustumist valitud rektori volitused kehtivad kuni volituste
lõppemiseni.
§ 11. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. septembril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, ...........................2018
Algatab Vabariigi Valitsus
.......................2018
5
Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu
seletuskiri
I Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse Tallinna Ülikooli seadus. Kõrgharidustaseme õpet ja
kõrgharidustasemel õppimist puudutavad sätted on lisatud kõrgharidusseaduse eelnõusse. Iga
avalik-õigusliku ülikooli vastutusvaldkonnad, juhtimine ja muud erisused kehtestatakse selle
ülikooli kohta käivas seaduses. Seni on oma seadus avalik-õiguslikest ülikoolidest olnud üksnes
Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil.
Tallinna Ülikooli seaduse eelnõuga kaasnevaks olulisimaks muudatuseks on Tallinna Ülikooli
juhtimisstruktuuri uuendamine. Uus juhtimismudel võimaldab ülikoolil oluliselt suuremal
määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka ülikooli akadeemilisest kogukonnast väljaspool
olevaid isikuid ja tugevdada sidet ühiskonnaga. Ülikooli juhtorganiks on eelnõu kohaselt
nõukogu, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled väljastpoolt
akadeemilist kogukonda. Senat on akadeemiline otsustuskogu, mis otsustab ülikooli õppe- ning
teadus- ja arendustegevuse küsimuste üle. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust ja esindab
ülikooli.
Uus juhtimismudel rakendub täies mahus 2020. aasta 1. jaanuarist.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ettevalmistamiseks moodustas Tallinna Ülikooli rektor töörühma, kuhu kuulusid
rektoraadi liikmed, instituutide ja kolledžite direktorid ning rektoraadi büroo juhataja, kaasatud
olid rektoraadi büroo juristid. Lisaks toimus eelnõu ettevalmistamise perioodil arutelu senati
liikmetega.
Tallinna Ülikoolist koostasid eelnõu ja seletuskirja rektor Tiit Land, teadusprorektor Katrin
Niglas, õppeprorektor Priit Reiska, rektoraadi büroo juhataja Mikk Kasesalk ning juristid Karin
Vahtra ja Heli Vallisaar.
Haridus- ja Teadusministeeriumist koostas eelnõu ja seletuskirja haridusseadustiku juht Sille
Uusna (tel: 7354029,
[email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud teaduse ja
keelepoliitika asekantsler Indrek Reimand (tel: 7350208,
[email protected]) ning
kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak (tel: 7350151,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Heddi Lutterus (Haridus- ja Teadusministeeriumi
õigusosakonna juhataja, tel: 7650 141,
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt
toimetanud Inga Kukk (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel tugineti Tallinna Ülikooli nõukogus 5. märtsil 2018. a heaks
kiidetud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu projektile ja selle seletuskirjale, mida toetasid ka
Tallinna Ülikooli kuratooriumi liikmed.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
1
Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga, samuti Eesti Kunstiakadeemia seaduse, Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse ning Eesti Maaülikooli seadusega. Eelnõuga
kehtestatakse uus seadus, seega ühegi varasema seaduse redaktsiooni ei muudeta.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
Eelnõu koostamise aluseks on kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu
väljatöötamise kavatsus1.
II Seaduse eesmärk
Tallinna Ülikooli seaduse kehtestamine on osa kõrgharidusseadustiku kaasajastamisest.
Kõrgharidusvaldkonna üldseaduseks on kõrgharidusseadus, milles on kõrgharidustaseme õppe
üldnõuded, üliõpilaste peamised õigused ja kohustused kõrgharidustasemel õppimisel,
kõrgkoolide põhitunnused, avalik-õiguslikud ülikoolid ning täpsemad nõuded riigi
rakenduskõrgkoolidele ja erakõrgkoolidele, akadeemiliste töötajatega seonduv, kõrghariduse
kvaliteedi hindamise alused ja rahastamise põhimõtted.
Eelnõuga määratakse Tallinna Ülikooli ülesanded ja tegevusvaldkonnad nii teadus- ja
arendustegevuses kui ka õppetöös. Muudatuste tulemusel on ülikoolil strateegilisi otsuseid
tegev ja väliseid liikmeid kaasav nõukogu, akadeemilisi küsimusi otsustav ning ülikooli
liikmeskonna esindajatest koosnev senat ja rektor igapäevase tegevuse juhina. Muudatuste
eesmärk on kaasata ülikooli juhtimisse ülikooliväliseid liikmeid, et toetada ülikooli seotust
ühiskonnaga ning tõsta tema konkurentsivõimet. Eelnõuga sätestatakse ka ülikooli vara
kasutamise põhimõtted.
Teemade jaotus kõrgharidusseaduse ja ülikooli seaduse vahel on kavandatud järgmiselt
Kõrgharidusseadus
Kõrgharidussüsteemi osapooled
Kõrgharidustaseme õpped, oodatav tulemus
Üliõpilase õigused ja kohustused
Kõrgkoolide põhitunnused
Rakenduskõrgkoolid
Erakõrgkoolid
Kõrghariduse kvaliteedi hindamine
Rahastamine
EMTA EMÜ
EKA seadus TLÜ seadus TTÜ seadus TÜ seadus
seadus seadus
Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime
Õigusvõime Õigusvõime
Ülesanne Ülesanne Ülesanne Ülesanne
Ülesanne Ülesanne
Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid
Alusdokumendid Alusdokumendid
Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid
Juhtorganid Juhtorganid
Ümberkorraldami Ümberkorraldami Ümberkorraldami Ümberkorraldami
ne ja lõpetamine Ümberkorraldami Ümberkorraldami ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine
ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine
2.1. Kehtiv regulatsioon
Põhiseaduse §-s 37 on sätestatud õiguse haridusele, sh õiguse kõrgharidusele teostamise
tingimused ja § 38 sätestab ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia.
1
Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
2
Ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia viitab sellele, et neil asutustel on enesekorraldusõigus.
Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab: 1) sisemist
organisatsiooni; 2) juhtimisstruktuuri; 3) ressursside asutusesisest jagamist; 4) ressursside
hankimist erasektorist; 5) oma töötajaskonna värbamist; 6) tingimuste seadmist õppetööks ja
teadus- ja õpetustegevuse vabadust.
Avalik-õiguslikest ülikoolidest on oma seadus Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil.
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikooli ja Tallinna
Ülikooli tegevuse alused on olnud kehtestatud ülikooliseaduses. Selleks, et anda Tallinna
Ülikoolile paremad võimalused arendada akadeemilisele vabadusele tuginevat õppe- ja
teadustööd ning teha autonoomselt otsuseid õppe- ja teadustöö sisu kohta, on oluline luua
Tallinna Ülikooli arengut toetav õigusraamistik.
Kehtiva ülikooliseaduse kohaselt on ülikooli kõrgem otsustuskogu nõukogu, mis koosneb lisaks
rektorile ja prorektoritele ülikoolisisestest akadeemilistest töötajatest, üliõpilastest ja teistest
põhikirjas nimetatud isikutest. Nõukogu kohustuste hulka kuuluvad ülikooli põhikirja, eelarve
ning arengukava kinnitamine. Ülikooli kuratooriumil, millesse kuuluvad ülikoolivälised
liikmed, on nõuandev roll ning nõukogul ei ole kohustust sellega arvestada. Seega olulised
huvirühmade esindajad Eesti ülikoolide otsustusprotsessi üldjuhul kaasatud ei ole.
Eesti ülikoolides kehtiva juhtimismudeli probleemidele on tähelepanu juhtinud ka mitmed
väliseksperdid. Juba 2007. aastal tõid Eesti kõrgharidussüsteemi analüüsinud OECD eksperdid
välja, et Eesti kõrghariduse paremaks muutmisel on võtmeküsimus, kuidas ühendada üksikute
õppeasutuste prioriteedid ning kõrgharidussüsteemi laiemad sotsiaalsed ja majanduslikud
eesmärgid. Rõhutati vajadust suurendada õppeasutuste väljapoole suunatud fookust, mis
tähendab muu hulgas kõrgkooliväliste huvitatud osapoolte suuremat rolli süsteemis,
õppeasutuste juhtimises ja kvaliteedikontrollis2.
III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
Eelnõuga kehtestatakse Tallinna Ülikooli staatus avalik-õigusliku juriidilise isikuna, selle
juriidilise isiku loomise peamine eesmärk ehk avalik ülesanne, juhtorganite moodustamise kord
ja nende pädevuse jaotus ning ülikooli vara ja rahastamist puudutavad üldised alused.
Eelnõu jõustumisel kõigi ülikoolide jaoks ühist ülikooliseadust Tallinna Ülikoolile enam ei
kohaldata. Võrreldes kehtiva ülikooliseadusega ei reguleerita avalik-õiguslike ülikoolide kohta
enam järgmisi teemasid:
Ülikooli asutamine, ühinemine, jagunemine, tegevuse lõpetamine ja nime muutmine – avalik-
õigusliku juriidilise isiku asutab ja lõpetab Riigikogu seadusega, otsustades selle käigus ka
avalik-õigusliku juriidilise isiku nime küsimuse. Eelnõus on viide lõpetamisel rakendatavale
menetluse liigile – avalik-õigusliku ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras.
Ülikooli ühinemine ja jagunemine – ülikooliseaduse vastavas paragrahvis ei olnud sisulisi
erisusi välja toodud.
Ülikooli struktuur – ülikooli struktuuriüksused, nende ülesanded, staatus ja juhtimine
reguleeritakse ülikooli põhikirjas, mitte enam seadusega. Ülikooli õigus kujundada oma
2 Jeroen Huisman, Paulo Santiago, Per Högselius, Maria Jose Lemaitre ja William Thorne. OECD kolmanda taseme hariduse
temaatiline ülevaade. Eesti, lk 65-66. Tartu 2007
3
struktuuri (sisemist organisatsiooni) on osa põhiseaduse §-s 38 nimetatud institutsionaalsest
autonoomiast. Puudub oluline avalik huvi selle õiguse piiramiseks. Ülikooli struktuuri
reguleerimisest seaduse tasandil loobumine ei kohusta ülikoolide struktuuri muutma, aga annab
edasistes arendustegevustes ülikoolile suurema paindlikkuse õppe- ja teadustegevuse
integreerimiseks vajalike struktuurimuudatuste tegemisel.
Kontroll, järelevalve ja aruandlus – Riigikontrolli pädevus ülikooli tegevuse kontrollimiseks
ei tulene mitte kehtivast ülikooli seadusest, vaid Riigikontrolli seadusest. Seega puudub vajadus
Riigikontrolli pädevust ülikooli seaduses korrata. Haldusjärelevalve korraldamise alus tuleneb
Vabariigi Valitsuse seadusest: haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab
haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist.
Avalik-õiguslike ülikoolide puhul ei ole ette nähtud otstarbekuse kontrollimist, tehakse
õiguspärasuse kontrolli haldusülesande täitmise osas. Edaspidi on kavas kogu
haridusvaldkonna järelevalve koondada haridusseadusesse, mille eelnõu on menetluses.
Aruandluse regulatsioon kehtivas ülikooliseaduses on sisutühi, sest aruandluse kord
(majandusaasta aruande kohustus) tuleneb kas teistest õigusaktidest või siis lepitakse kokku
konkreetse rahastamismeetme juures.
§ 2. Tallinna Ülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded
Eelnõu § 2 lg 1 – eelnõu määratleb Tallinna Ülikooli ajaloolise ja akadeemilise järjepidevuse.
1919. a alustati klassiõpetajate ja mitme aine õpetajate ettevalmistamisega Tallinna Õpetajate
Seminaris, millest sai alguse järjepidev ja ajas suurenev õpetajahariduslik tegevus. 1928
nimetati seminar Tallinna Pedagoogiumiks, 1937 taasnimetati pedagoogium Tallinna Õpetajate
Seminariks ja 1947 seminar omakorda Tallinna Õpetajate Instituudiks. Alates 1952 sai
instituudi nimetuseks Tallinna Pedagoogiline Instituut (1955 omistati instituudile Eduard Vilde
nimi), mis aastal 1992 nimetati ümber Tallinna Pedagoogikaülikooliks. 18. märtsil 2005
nimetas Riigikogu Tallinna Pedagoogikaülikooli ümber Tallinna Ülikooliks.
Ülikooliga on aastate jooksul ühinenud erinevad õppeasutused, teadus- ja arendusasutused jt,
kelle akadeemilist tegevust ülikoolis jätkatakse: Ökoloogia Instituut, Rahvusvaheliste ja
Sotsiaaluuringute Instituut, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Eesti Akadeemiline
Raamatukogu, Eesti Humanitaarinstituut, Ajaloo Instituut, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut,
Akadeemia Nord ja Tallinna Pedagoogiline Seminar.
Eelnõu § 2 lg 2 – põhiseaduses sätestatud institutsionaalse autonoomia kasutamiseks on
ülikoolidel avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik,
kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle
juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (TsÜS § 25 lg 2).
Eelnõu § 2 lg 3 – kõrgharidusseaduse eelnõu kohaselt on ülikool õppe-, loome- ning teadus- ja
arendusasutus, millele on antud õppe õigus kõrgharidustaseme kolmel astmel. Ülikooli
missioon on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja
loometegevusel põhinevaid teenuseid ning toetada üliõpilastest vastutustundlike ja
algatusvõimeliste kodanike kujunemist. Ülikoolid teevad koostööd nii teiste õppeasutuste kui
ka kogu ühiskonnaga, toetades tulemusliku teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna
arengut ja rahvuskultuuri püsimist. Sõna „ülikool“ või selle võõrkeelset vastet võib oma nimes
kasutada ülikool, millel on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevus mitmes
teadusvaldkonnas ning kus toimub õpe mitmes õppevaldkonnas kõrgharidustaseme kõigil
astmetel.
4
Tallinna Ülikool on uuenduslik ja terviklik teadus-, arendus-, loome-, õppe- ja kultuuriasutus,
kus toimub õpe kõrgharidustaseme kõigil astmetel. Ülikooli eesmärk on kõrgetasemelise,
interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise akadeemilise tegevusega toetada Eesti kestlikku arengut.
Eelnõu § 2 lg 4 – sätestatakse Tallinna Ülikooli eesmärgist tulenevad ülesanded. Loetelus on
nimetatud olulisemad ülikoolis väljakujunenud tegevusvaldkonnad, hõlmates nii
õppevaldkondi kui ka positiivselt evalveeritud teadusvaldkondi (toomata välja kõiki
valdkondi). Arvestades ajaloolist järjepidevust õpetajahariduse andmisel ning lähtudes
riiklikus Eesti elukestva õppe strateegias ülikooli prioriteedina nimetatust, on loetelus eraldi
välja toodud õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste edendamine ning haridusuuendusse
panustamine. Lisaks tasemeõppele pakub ülikool ühiskonnale vajalike teenustena jätkuvalt ka
muid oma põhitegevusega seotud teenuseid (nt täienduskoolitus, lepinguline teadustegevus,
erialane nõustamine, eksperthinnangute andmine jms).
§ 3. Ülikooli juhtorganid
Eelnõu kohaselt on ülikooli juhtorganid nõukogu, senat ja rektor.
Kavandatav mitmetasandiline juhtimismudel annab võimaluse paremini arvestada
ülikooliväliste partnerite ja ülikooli liikmete seisukohtadega ning toetab akadeemiliste ja
administratiivsete tegevuste koostoimimist, luues parema võimaluse ellu viia uuendusi õppe- ja
teadustöös. Ülikooli põhitegevuseks on õppe- ja teadustöö, mis peaks tuginema akadeemilise
demokraatia üldistele printsiipidele, sealhulgas akadeemilisele vabadusele. Avalik-õigusliku
ülikooli puhul lisandub siin veel ühiskonna eesmärkide ja vajaduste arvestamine ülikooli
juhtimises ja tegevuse suunamises.
Eelnõu kohaselt on ülikooli juhtorganite põhimõtteline pädevuste jaotus järgmine:
Nõukogu – otsustuskogu, mis vastutab pikaajalise ja jätkusuutliku arengu ning majandus-,
finants- ja varaga seotud küsimuste eest, tagab ülikooli eesmärkide saavutamise.
Senat – akadeemiline otsustuskogu, otsustab teadus-, arendus-, loome- ja õppetegevuse
küsimused.
Rektor – ülikooli seaduslik esindaja, juhib igapäevast tegevust.
Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju
juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt (TsÜS § 37 lg 1). Juhtorgani
liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi
õiguspärasele otsusele. Eelnõu kontekstis saavad muudeks pädevateks organiteks olla nii
nõukogu kui ka senat, sest vastavalt eelnõule tagab rektor nõukogu ning senati määruste ja
otsuste täitmise.
Ülikooli juhtorgani liikmel on TsÜS sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustus (TsÜS § 35).
Kuna juhtorgani liikme üldised hoolsus- ja lojaalsuskohustused ning juhtorgani liikme vastutus
kehtivad ka praegu avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganitesse kuuluvate isikute suhtes,
siis puudub vajadus nende teemade täiendavaks reguleerimiseks eelnõus.
Eelnõu väljatöötamisel oli küsimuseks, kelle huve juhtorgani liige esindab. Arvestades, et
tegemist on juhtorganite liikmetega, peavad kõik liikmed lähtuma ülikooli huvidest ning olema
ülikoolile lojaalsed.
Varem on teiste ülikoolide juhtorganite pädevuse määramisel kasutatud ka kaheetapilist
otsustamist, kus üks kogu võtab mingis küsimuses otsuse vastu ja teine kinnitab selle. Sellist
5
lahendust ei saa pidada õigusselgeks, sest ilma täiendava regulatsioonita ei ole võimalik selgelt
määrata, kelle otsus toob kaasa akti jõustumise ja sellega kaasneva juhtorgani liikme vastutuse.
Seetõttu on eelnõus jaotatud pädevus selliselt, et üks juhtorgan võib küll teisele mõnes küsimuse
lahendamiseks omapoolsed ettepanekud esitada, aga lõppotsuse tegija ja vastutajana on
nimetatud ainult üks juhtorgan.
Juhtorganite pädevus on seaduses toodud põhimõtteliste ülesannete tasemel, seega saab
põhikirjas nii nõukogu, senati kui ka rektori ülesandeid täpsustada ja vajadusel kas eraldi
ülikoolisisese õigusakti või põhikirjaga leppida kokku ka nõukogu või senati töökorralduse
alused.
§ 4. Nõukogu
Eelnõu § 4 lg 1 – ülikooli juhtorganeid puudutavate muudatuste eesmärk on tagada ülikooli
tegevuse sidusus riigi ja ühiskonna eesmärkide saavutamisega. Nõukogu üldise pädevuse võib
kokku võtta ülikooli strateegilise juhtimise ning majandus- ja eelarve küsimustega.
Eelnõu § 4 lg 2 – eelnõu kohaselt kuulub Tallinna Ülikooli nõukogusse üksteist liiget. Liikmete
arvu määratlemisel on lähtutud ülikooli ettepanekust, mis lähtub piisava arvu ülikooli jaoks
oluliste valdkondade esindatusest nõukogus. Nõukogu liikmete kandidaatide esitamise õigus
on eelnõus antud selliselt, et nõukogu koosseisust üle poole moodustaksid ülikoolivälised
liikmed. Viis liiget nimetatakse nõukogusse ülikooli põhikirjas sätestatud korras, ühe liikme
nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning viis liiget nimetab haridus- ja teadusminister nende
isikute hulgast, kellel on nõukogu liikme ülesannete täitmiseks sobiv ettevalmistus ja laitmatu
reputatsioon.
Välisliikmete enamusega nõukogu koosseis on kujundatud eesmärgiga saavutada ülikooli
tegevuse suurem vastavus ühiskonna huvidele ja kiire kohanemisvõime konkurentsis
püsimiseks. Tulenevalt nõukogu ülesannetest ülikooli strateegilise juhtimise, majanduse ja
finantsvaldkonnas eeldatakse eelnõu kohaselt nõukogu liikmetelt ka vastavaid teadmisi.
Laitmatu reputatsiooni mõistet kasutatakse finantssektoris ja selle puudumist seostatakse
karistatusega, seosega negatiivselt hinnatavate menetluste, näiteks pankrotimenetlusega,
väärtustest tingitud asjaoludega, nagu ebaausus, usalduse kuritarvitamise jms-ga.
Vastu isiku tahet teda juhtorganisse ei nimetata, seega on isiku nõukogusse nimetamise
eelduseks ka isiku nõusolek.
Eelnõu § 4 lg 3 – saavutamaks suuremat ühiskondlikku kaasatust ja vältimaks huvide konflikti
(mis võiks tekkida teiste Eesti ülikoolidega seotud isikute kaasamisel) on eelnõus sätestatud, et
ülikooliväliselt nimetatavaks nõukogu liikmeks ei saa olla Tallinna Ülikooli töötaja ega teise
Eesti ülikooli juhtorganitesse kuuluv isik, samuti mitte Haridus- ja Teadusministeeriumi
juhtimisülesannetega (Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt minister ja kantsler) ega Eesti
Teaduste Akadeemia juhtorganitesse kuuluv isik. Samuti ei saa ühte isikut esitada nõukogusse
mitu nimetajat.
Eelnõu § 4 lg 4 – sarnaselt Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile määrab nõukogu
koosseisu viieks aastaks Vabariigi Valitsus.
Eelnõu § 4 lg 5 – nõukogu liikme nimetanud organ või isik võib enda nimetatud liikme
põhjendatud juhul enne tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Tagasikutsumisel või nõukogu
liikme omal soovil tagasi astumisel lõpevad nõukogu liikme volitused vastava tahteavalduse
tegemisel. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil tagasiastumisel nimetatakse tema
6
asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme
volituste lõpuni. Seega on viis aastat nõukogu koosseisu, mitte konkreetse liikme volituste
kestus.
Eelnõu § 4 lg 6 – eelnõus on toodud loetelu ülikoolielu jaoks kaalukamatest nõukogu
ülesannetest.
Nõukogu roll otsustusõiguse osas on kujundatud erinevate ülesannete osas erinevalt. Teatud
otsustuste puhul on nõukogul ainuotsustusõigus (nt finantsplaan, eelarve täitmise ja
majandusaasta aruande vastuvõtmine, kinnisvara- ja laenuotsused). Teatud otsustuste puhul on
nõukogul küll lõplik otsustusõigus (nt arengukava ja eelarve), kuid akti jõustumist võib
vetostada senat. Kui senat vetoõigust kasutab, on vajalik põhikirjas sätestatud menetluse
läbimine. Vastupidine otsustusprotsess on eelnõus ettenähtud ülikooli põhikirja puhul, mille
võtab vastu senat ning nõukogul on õigus kasutada vetoõigust, kuid lõpliku otsuse põhikirja
osas teeb senat. Selline juhtorganite vaheline koostöö annab võimaluse ühise eesmärgi
saavutamiseks saada ülikooli olulisemate aktide vastuvõtmiseks laiapõhjalisem sisend ja
kaasatus.
Nõukogu liikmed kuuluvad rektori valimisel valimiskogusse, seega osalevad ka rektori
valimisel. Lähtudes nõukogu üldpädevusest on nõukogu ülesanne ka kõrghariduse
tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitud halduslepingu täitmisele hinnangu andmine, ülikooli
loodavate juriidiliste isikute asutamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustamine,
samuti õigus moodustada ülikooli tegevuse kontrollimiseks revisjone ning kuulata ära
revisjonide ja auditite tulemused.
Eelnõu § 4 lg 7 – senati ülesanne on vastu võtta ülikooli põhikiri. Juhul, kui nõukogu ei nõustu
põhikirjaga sellisel kujul, nagu senat selle vastu võtab, võib nõukogu panna senati põhikirja
vastuvõtmise otsusele ühekordse veto. Vetostamisel põhikiri ei jõustu ja läbida tuleb ülikooli
põhikirjas ettenähtud menetlus. Nõukogu roll on põhikirja vastuvõtmisel oluline, samas on
oluline ka, et põhikiri saaks vastu võetud. Seetõttu on eelnõus sätestatud, et juhul, kui põhikirjas
ettenähtud toimingud on tehtud, võtab senat põhikirja vastu ja see jõustub.
Kui nõukogu vetoõigust põhikirjas ettenähtud tähtajal ei kasuta, siis jõustub senati vastu võetud
põhikiri vetostamise tähtaja möödumisel.
§ 5. Senat
Eelnõu § 5 lg 1 – ülikooli peamine ülesanne on pakkuda kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet
ning tegeleda kõrgel tasemel teadus-, arendus- ja loometegevusega ning pakkuda ühiskonnale
vajalikke teenuseid täienduskoolituste ja teadmussiirde näol. Nende valdkondade olulisemate
otsuste tegija on akadeemiline juhtorgan ehk senat.
Eelnõu § 5 lg 2 – senati kohustuslike liikmetena on eelnõus sarnaselt senise ülikooliseadusega
nimetatud rektor, prorektorid ja vähemalt 1/5 koosseisu ulatuses üliõpilaste esindajad. Eelnõuga
on jäetud senatisse kuuluvate liikmete lõpliku loetelu ning liikmete arvu ülempiiri kehtestamine
ülikooli põhikirja küsimuseks, nagu see on ka seni olnud. Seni on ülikooliseaduses sätestatud
nõukogu esimees olnud ametikoha järgi rektor, sama on jätkatud ka eelnõus senati puhul,
nimetades, et senati esimeheks on rektor.
Eelnõu § 5 lg 3 – senati moodustamise tingimused ja kord on kehtestatud põhikirjas, nagu ka
kehtiva ülikooliseaduse kohaselt nõukogu puhul.
7
Eelnõu § 5 lg 4 – ülikooli põhikirja vastuvõtmine on senati pädevuses.
Kehtivas ülikooliseaduses on kollegiaalse juhtorgani ülesannetena loetletud 24 erineva kaalu ja
ulatusega ülesannet. Sellise detailsuse alus on ülikooliseaduse struktuuris, mille keskpunktis on
ülikooli tegevus ja eesmärk anda detailsed tegevusjuhised ja volitusnormid.
Kõrgharidusseaduse eelnõus reguleeritakse kõrgharidusvaldkonda eesmärkide ja suuniste
kaudu, mitte enam detailsete tegevusjuhistega. Kui see on vajalik õiguse kõrgharidusele
teostamiseks, on kõrghariduse eelnõus antud kõrgkoolile ülesanne teatud küsimus lahendada.
Pikka loetelu kõrgkooli ülesannetest kõrgharidusseaduse eelnõus ei ole.
Eelnõu kohaselt on senati pädevuses kõikide akadeemilise eluga seotud küsimuste lahendamine
ehk õppe- , teadus-, arendus- ja loometegevusega seotud otsused ja vastavate kordade
kehtestamine. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses nimetatud teadusnõukogu
ülesandeid täidab senat ulatuses, mis vastab eelnõus toodud senati pädevusele. Analoogselt
nõukoguga omab senat teatud otsustuste puhul ainuotsustusõigust (nt õppe- ja teadustegevusega
seotud otsused), teatud otsustuste puhul lõplikku otsustusõigust (nt põhikirja vastuvõtmine) ja
teatud otsustuste puhul akti vetostamisõigust. Ülikooli autonoomiat on muuhulgas sisustatud
ülikooli õigusega määrata ise oma struktuur, töökorraldus ja juhtimise korraldus ning eelviidatu
(sh ülikooli struktuuri kujunemine, üksused, nende pädevus ja juhtimine, liikmeskonna õigused
ja kohustused) on tavapäraselt ülikooli põhikirja reguleerimisalas. Eeltoodust tulenevalt on
eelnõus põhjendatuks peetud, et ülikooli liikmetest koosnev senat omab ülikooli põhikirja
vastuvõtmisel lõplikku otsustusõigust.
Lähtudes seni kehtinud ülikooliseaduses nimetatud ülesannetest ja eelnõuga senatile antavast
üldpädevusest, kuuluksid senati pädevusse järgmised ülesanded:
1) kehtestab ülikooli vastuvõtutingimused (ülikooliseaduse § 132 lõiked 1–12, § 27 lõige
5, § 28 lõige 5, § 291 lõige 3);
2) kinnitab ülikooli struktuuriüksuste põhimäärused, v.a ülikooli haldus- ja tugistruktuuri
osas, ja ülikooli asutuste põhikirjad (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 2, § 19 lõiked 2
ja 31);
3) kehtestab akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse
hindamise tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse
arvestamise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 41, § 22 lõige 11, §
223 lõige 4, § 34 lõige 6);
4) kehtestab kraadide kaitsmise korra ja tingimused (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 5);
5) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas välismaalase õppekeele
oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded (ülikooliseaduse §
14 lõike 3 punkt 6;
6) kehtestab üliõpilaste ülikoolist väljaarvamise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14
lõike 3 punkt 61);
7) kinnitab ülikoolis toimuva täiendusõppe valdkonnad, vormi ja korra (ülikooliseaduse §
14 lõike 3 punkt 8, § 32 lõige 2);
8) kehtestab ülikooli valitsemisse ning õppe- ja teadustegevusse puutuvad üldised
eeskirjad (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 11, § 22 lõige 91, § 301 lõige 1, § 42 lõike
1 punktid 1 ja 8);
9) otsustab õppe- ja teadustegevuse üldküsimusi, mis puudutavad vähemalt kaht
struktuuriüksust (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 12);
10) kehtestab korraliste akadeemiliste töötajate töölevõtu konkursi eeskirjad
(ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 13, § 39 lõige 2) ja külalisstaatuses akadeemilise
töötaja kutsumise tingimused (ülikooliseaduse § 34 lõige 5);
11) kehtestab akadeemiliste töötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja korra
(ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 131, § 29 lõige 31);
8
12) kehtestab ülikooli asutuse direktori töölevõtu konkursi tingimused ja korra
(ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 132, § 19 lõige 32);
13) valib korralised professorid (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 14, § 39 lõige 3);
14) võib anda emeriidi staatuse (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 15, § 35 lõige 3, § 36
lõige 2);
15) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded (ülikooliseaduse §
14 lõike 3 punkt 17);
16) otsustab muude õppekeelte kasutuse (ülikooliseaduse § 22 lõige 8);
17) nimetab õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad,
mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded
(ülikooliseaduse § 23 lõige 1);
18) kehtestab muude teadusasutuste akadeemiliste töötajate magistri- ja doktoriõppe
läbiviimises osalemise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 34 lõige 2).
Kavandatavast kõrgharidusseaduse eelnõus kõrgkoolile antud ülesannetest on ülikooli senati
ülesandeks õppekorralduse aluste ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise
tingimuste ja korra kehtestamine, õppe õiguse taotluse esitamine, kõrgharidustaseme õppesse
vastuvõtu tingimused, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuete kehtestamine,
vastuvõetavate üliõpilaste arvu ülempiiri kehtestamine, õppekavadel lubatud õppekoormuse
määramine, akadeemilise puhkuse korralduse kehtestamine, õppekulude hüvitamise tingimuste
üle otsustamine, eksmatrikuleerimise tingimuste ja korra kehtestamine, diplomite
väljaandmisega seonduva otsustamine ning akadeemiliste töötajatega seonduvate
regulatsioonide kinnitamine.
Eelnõu § 5 lg 5 – nõukogu võtab vastu ülikooli eelarve ja arengukava. Kui senat ei nõustu
eelarve või arengukavaga sellisel kujul, nagu nõukogu need vastu võtab, võib senat panna
nõukogu otsusele ühekordse veto, kui sellise otsuse poolt on vähemalt 2/3 senati koosseisust.
Vetostamisel nõukogu otsus arengukava või eelarve vastuvõtmise kohta ei jõustu ning läbida
tuleb põhikirjas sätestatud menetlus. Pärast menetlust otsustab nõukogu akti vastuvõtmise
uuesti ja vastuvõtmisega akt jõustub.
Kui senat vetoõigust põhikirjas ettenähtud tähtajal ei kasuta, siis jõustub nõukogu vastu võetud
arengukava või eelarve vetostamise tähtaja möödumisel.
§ 6. Rektor
Eelnõu § 6 lõiked 1 ja 2 – rektor on ülikooli seaduslik esindaja ehk tegevjuht, kes esindab
ülikooli ja vastutab ülikooli igapäevase toimimise eest. Rektorile on antud õigus volitada
vajadusel oma pädevuses olevate tehingute tegemine edasi. Teistele juhtorganitele ülesannete
edasivolitamise õigust ei ole antud. Lisaks võib ülikooli igapäevategevuste järjepideva
toimimise tagamiseks reguleerida ülikooli siseselt rektori asendamise. Ajutise asendamise
vajaduse võivad tingida rektori puhkus, haigus jms. Rektori pädevus sõlmida teatud juhul
tähtajalisi töölepinguid ning kinnitada üliõpilaskonna põhikiri tulenevad kavandatavast
kõrgharidusseadusest. Kuna eelnõus on eraldi nimetatud prorektorid senati liimetena, siis on
rektori ülesandena välja toodud ka prorektoritega tähtajaliste töölepingute sõlmimine.
Juhtorganite pädevused on eelnõus reguleeritud senisest märksa üldisemalt ja põhimõttelisemal
tasandil. Selleks, et ükski ülesanne ei jääks vastutajata, otsustab rektor küsimuse juhul, kui
seadusega ülikooli pädevusse antud ülesande täitmiseks ei ole pädevat organit määratud ning
nõukogu ei otsusta seda lahendada ise või anda lahendamiseks senatile.
9
Rektori ülesanne on tagada, et nõukogus ja senatis vastuvõetud otsuseid ülikoolis rakendatakse.
Rektorile on antud ka nõukogu ja senati otsustele ühekordse veto panemise õigus. Seda eelkõige
juhuks, kui rektor hindab, et ta ei suuda tagada mõne otsuse rakendamist ülikoolis ja ta ei ole
saanud vastavat tagasisidet piisavalt veenvalt anda enne otsuse tegemist nõukogule ega senatile,
mille koosseisu ta kuulub.
Eelnõu § 6 lg 3 – eelnõu kohaselt valib rektori valimiskogu, mille liikmete hulka kuuluvad
nõukogu ja senati liikmed ja teised ülikooli põhikirjas nimetatud isikud. Laiapõhjalise
valimiskoguga rektori valimine annab rektorile vajaliku mandaadi nii ülikoolisiseselt kui ka
ülikooliväliste liikmetega nõukogult. Kuivõrd rektor peab nõukogu ja senati otsused ellu viima,
on oluline, et tema valimisel oleks kaasatud ka mõlema juhtorgani liikmed.
Ülikoolil on võimalik põhikirjas otsustada, et rektori valivad üksnes nõukogu ja senati liikmed
ja teisi isikuid valimiskogus ei ole. Põhikirjas ei saa otsustada, et rektori valib ainult nõukogu
üksinda või senat üksinda.
Eelnõu § 6 lg 4 – sarnaselt kehtivale ülikooliseadusele on sätestatud, et rektoriks kandideeriv
isik peab olema valitud professori ametikohale. Professori ametikoha
hariduskvalifikatsiooninõudeks on doktorikraad, lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud tegevus
oma valdkonna õppe- teadus-, arendus- ning loometegevuse korraldamisel. Akadeemilise
töötaja karjäärimudeli kõrgeima astme saavutamise nõudmine rektorilt on vajalik, et tagada
tema legitiimsus akadeemilises kogukonnas.
Lisaks akadeemilisele tipptasemele eeldavad rektori ülesanded aga ka seda, et tal on tippjuhi
oskused organisatsiooni juhtimisel. Seega on tegemist äärmiselt nõudliku positsiooniga, mille
nõuetele kvalifitseeruvate isikute hulk on väga väike.
Eelnõu § 6 lg 5 – rektori kui avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganiga sõlmitakse
käsunduslepingu laadne leping. Rektori ülesanne on tegeleda ülikooli igapäevase juhtimisega,
seega ei sobi töösuhe kokku rektori kui juhtorgani ja temal lasuvate ülesannetega. Ka töölepingu
seaduse § 1 lõike 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani
liikme lepingule. Seda on oma mitmetes lahendites rõhutanud ka Riigikohus3. Rektor on
juhtorgan ning rektoriks valitud isik on isiku vaatest juhtorgani liige (analoogiline on näiteks
üheliikmeline juhatus).
Rektor astub ametisse nõukogu ja senati ees ametivande andmisega, seega jätkatakse
traditsiooni, mille kohaselt annab rektor ametisse astumisel sümboolse ametivande. Nõukogu
esimees sõlmib rektoriga kuni viieks aastaks lepingu, millega määratakse kindlaks rektori
õigused ja kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud
tingimused. Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.
Üleminekuna nähakse eelnõu rakendussätetes ette, et eelnõu jõustumisel ametis oleva rektoriga
sõlmitud leping ja tema volitused kehtivad tähtaja saabumiseni või enne lepingutähtaja
möödumist ametist vabastamiseni.
Eelnõu § 6 lg 6 – arvestades rektori positsiooni juhtorganina, on tema ennetähtaegselt ametist
vabastamise pädevus umbusalduse puhul antud samaaegselt nii nõukogule kui ka senatile,
mõlema organi sellekohaste otsuste poolt peab hääletama vähemalt 2/3 kogu koosseisust.
3
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 2005. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-108-05 - RT III 2005, 42, 421; Riigikohtu
tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2004. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-39-04 - RT III 2004, 11, 138; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.
novembri 2002.a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-134-02 - RT III 2002, 35, 385
10
Eelnõu § 6 lg 7 – rektori volitused lõpevad lepingutähtaja möödumise päeval, omal soovil
ametist tagasiastumise korral tagasiastumise päeval või ametist enne lepingutähtaja möödumist
vabastamise päeval.
Eelnõu § 6 lg 8 – kui rektori volitused lõpevad kas tähtaja saabumise tõttu või mõnel
erakorralisel põhjusel enne tähtaja saabumist, ning kui selleks ajaks ei ole valitud uut rektorit,
kinnitab nõukogu kuni üheks aastaks või uue rektori valimiseni rektori kohusetäitja. See
välistab olukorra, kus ülikool muutuks sisuliselt tegutsemisvõimetuks, kui puuduks ülikooli
juhtiv ja esindav rektor. Nii, nagu ka plaanipärase valimise korral, sõlmib ka rektori
kohusetäitjaga lepingu nõukogu.
Eelnõu § 6 lg 9 – volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi samaväärsele
ametikohale, millel ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist. Kehtiva ülikooliseaduse kohaselt
pidi rektorile tagama võimaluse minna tagasi täpselt samale ametikohale, millel töötamise ta
rektoriks saades peatas. Samas võib kümne aastaga juhul, kui isik on olnud rektor kahel
perioodil järjest, ülikooli struktuur muutuda selliselt, et seda üksust, kus isik töötas ega täpselt
sama ametinimetusega ametikohta ülikooli struktuuris enam ei ole. Eelnõu kohaselt tuleb
rektorile võimaldada naasmine samaväärsele positsioonile, millelt ta rektoriks valiti. Juhul, kui
samaväärsele ametikohale asumine eeldab avalikku konkurssi, on käesolev säte erisätteks ja
rektoril on õigus antud ametikohale asuda ilma konkursita.
§ 7. Ülikooli juhtorganite õigusaktid
Ülikooli nõukogu ja senat annavad üldaktidena määruseid ning võtavad üksikaktidena vastu
otsuseid. Rektor annab käskkirju ja korraldusi, mis võivad olla nii üksikküsimuste kui
üldkorraldustena ka üldküsimuste lahendamiseks.
§ 8. Ülikooli vara ja rahastamine
Eelnõu § 8 lõiked 1 ja 2 – ülikoolile on antud vara talle seadusega antud ülesannete täitmiseks
ning vara valdamine, kasutamine ja käsutamine peab olema läbipaistev, säästlik ning ülesannete
täitmiseks mittevajaliku vara võõrandamine õiguspärane, läbipaistev ja kontrollitav.
Eelnõu § 8 lg 3 – sätestatakse, et ülikooli eesmärgi ja ülesannete täitmiseks säilitab ja arendab
ülikool akadeemilise ja ajaloolise väärtusega kogusid ja arhiive ning osutab ühiskonnale
avalikke teenuseid. Avalikud teenused ja kultuuripärand hõlmavad ennekõike ülikooli
raamatukogu ja muuseumide tegevust ning ajalooväärtusi sisaldavaid teaduskollektsioone.
Ülikool tagab ka vaba juurdepääsu nendele teenustele.
Eelnõu § 8 lg 4 – kinnisvaraga seotud tehingud on olulise (sh rahalise) mõjuga. Seetõttu on
kinnisvara omandamine, võõrandamine ja piiratud asjaõigusega koormamine antud nõukogu
otsustada. Kinnisvara võõrandamise ja koormamise osas on lähtutud kehtiva ülikooliseaduse
põhimõttest, et vastava otsuse teeb kollegiaalne otsustuskogu. Kuna kinnisvara tehingud on
suhteliselt harva esinevad, ei ole ka otsustamine nõukogule liialt koormav.
Ülikool peab tagama oma põhiülesannete täitmise. Seetõttu ei saa ülikool eelnõu kohaselt
üldjuhul tagada teiste isikute võetud kohustusi ega anda sponsortoetusi ja teha muid rahalisi
annetusi. Eelnõu kohaselt on ülikoolil õigus nõukogu otsusel omatulude arvelt tagada ülikooli
poolt põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile
laenu arvestusega, et nimetatud kohustuste suurus kokku ei tohi ületada 10 protsenti ülikooli
eelarveaasta omatuludest. Eelviidatud õigus sätestati esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli
11
seaduses ning analüüsides peeti seda õiguspäraseks tulenevalt ülikooli autonoomiast, mida on
muuhulgas sisustatud ka ülikooli õigusega võtta võlakohustusi.
Ülikoolil on küll õigus asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kuid ei ole õigust läbi nende
asutada erakooli ning asuda pakkuma eraharidust, konkureerides samal ajal avaliku sektori
õppeasutustega. Ülikool on loodud avaliku ülesandena kõrgharidustaseme õppe
korraldamiseks. Riigil on põhiseadusest tulenevalt kohustus tagada piisavalt võimalusi
kõrgharidustaseme õppeks ning selle ülesande täitmiseks on loodud ülikool.
Kõrgkoolide rahastamist puudutavaid põhimõtteid ei muudeta võrreldes kehtivates seadustes
sätestatuga.
Eelnõu § 8 lg 5 – sarnaselt seni kehtinud ülikooliseadusega saab ülikool tegevustoetust
riigieelarvest. Samuti on ülikoolil õigus saada tulu oma tegevusest: tulu õppekulude
hüvitamisest, põhitegevusest tulenevate teenuste osutamisest, teadus- ja arendustegevusest ja
muudest põhikirjalistest tegevustest. Haridus- ja Teadusministeerium eraldab ülikoolile
tegevustoetust kõrgharidusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
§ 9. Ülikooli lõpetamine
Kuivõrd avalik-õigusliku ülikooli tegevuse alused on reguleeritud seadusega, on Riigikogul
seadust muutes võimalik nii muuta ülikooli nime, korraldada ülikoolide ühinemine või ülikool
juriidilise isikuna lõpetada.
Riigikogu saab algatada seaduseelnõu ise, aga seaduseelnõu algatamise õigus on ka Vabariigi
Valitsusel. Vabariigi Valitsusse viib oma valdkonna küsimused vastava valdkonna eest vastutav
minister, kellel on omakorda kohustus kaasata eelnõude ettevalmistamisesse kõik
asjassepuutuvad osapooled. Seega juhul, kui on olemas niivõrd kaalukas argument, et ülikool
on vaja lõpetada, võib Riigikogu algatada vastava seaduseelnõu ise või saada sellise eelnõu
Vabariigi Valitsuselt, kellele on sellise eelnõu esitanud otsustamiseks haridus- ja
teadusminister. Kõik demokraatlikus ühiskonnas vajalikud kaasamis- ning teavitamistegevused
tuleb iga eelnõu ettevalmistamisel, sh ülikooli lõpetamiseks vajaliku seaduse ettevalmistamisel
eelnõu algatajal tagada.
Eelnõus on menetluslikult viidatud TsÜS § 41-46 sätestatud likvideerimismenetlusele. Samas
on Riigikogul tegelikult õigus ülikooli lõpetamiseks vajalikus seaduseelnõus ette näha muu ja
konkreetsele juhule sobivam lõpetamise kord.
Ülikooli lõpetamise algatamise alusteks on mh juhud, kui ülikool ei vasta enam
kõrgharidusseaduse eelnõus toodud ülikooli tunnustele – puudub kas õppe õigus kõrghariduse
kolmel astmel või ei täida ülikool nõuet, mille kohaselt peab olema teadustegevus evalveeritud
positiivselt mitmes teadusvaldkonnas.
§ 10. Üleminekusätted
Üleminekusätetes on kirjeldatud, millises järjestuses tegevustega ja ajagraafikus uuele
juhtimismudelile üle minnakse. Eelnõu ei mõjuta ametis oleva rektori lepingu kehtivust ja tema
ametiaega. Ametis oleva rektori volitused kehtivad lepingus sätestatud tähtaja lõppemiseni või
enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastamiseni.
Ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused kehtivad kuni senati valimisteni, aga
mitte kauem, kui 2020. aasta 31. augustini. Eelviidatud nõukogusse kuuluvate erinevate
12
liikmete gruppide volituste kehtivuse perioodid on erinevad (töötajate esindajad 3 aastat,
üliõpilased 1 aasta). 31. augustil 2020. a lõpevad nõukogusse kuuluvate üliõpilaste volitused
nõukogu liikmetena, pärast mida ei ole nõukogu enam tervikliku koosseisuga.
Kõrgharidusseaduse jõustumine on kavandatud 1. septembril 2019. a. Samal ajal on kavandatud
ka eelnõu jõustumine. Eelnõu koostamisel kaaluti ka varasemat jõustumisaega, aga kuna TLÜ
seaduse rakendamiseks olulised sätted on kõrgharidusseaduses, peeti oluliseks, et TLÜ seadus
ei jõustuks kõrgharidusseadusest varem. Eelnõus on sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2019. a
ehk kuni uue nõukogu koosseisu volituste alguseni töötavad senised juhtorganid
ülikooliseaduse alusel.
01.09.2019 01.10.2019 01.12.2019 01.01.2020 01.03.2020
•Seadus jõustub •Nõukogu •Vabariigi •Ülikooliseaduse •Uus põhikiri on
liikmete esitajad Valitsus kinnitab alusel vastu võetud ning
esitavad HTMile nõukogu moodustatud vajalikud ülikooli
kandidaadid. koosseisu. kuratooriumi regulatsioonid
volitused on seadusega
lõppenud. kooskõlla viidud.
•Uue nõukogu
volitused
algavad.
§ 11. Jõustumine
Seaduse jõustumine on kavandatud 2019. aasta 1. septembril.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole.
6. Seaduse mõjud
6. 1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Tallinna Ülikool
Mõju ulatus: Eelnõu peamine mõju on seotud ülikooli juhtimisstruktuuri muutmisega, mis
suurendab ühiskonna ja ülikooli vahelist koostööd ülikooli juhtimisel. Eelnõus kavandatavad
juhtimisstruktuuri muudatused mõjutavad ülikooli institutsionaalset autonoomiat. Eelnõuga ei
sekku riik oma algatusel ülikooli enesekorraldusõigusesse, vaid muudatused on algatanud
Tallinna Ülikool ise. Juhtimisstruktuuri muudatuste tulemusel kaasatakse ülikooli juhtimisse
ülikooliväliseid isikuid. Kuna nõukogu pädevusse ei kuulu õppe- ning teadus- ja
arendustegevuse sisu üle otsustamine, vaid eeltoodu kuulub akadeemilise juhtorganina
tegutseva senati pädevusse, siis selline ülikooliväliste liikmete kaasamine ülikooli juhtimisse ei
sekku liigselt ülikooli institutsionaalsesse iseseisvusesse. Ülikooli sisemist organisatsiooni ja
oma töötajaskonna kujundamist eelnõu ei mõjuta.
13
Kuivõrd seaduse regulatsioon annab juhtorganite pädevusele üldise sisu, aga ei nimeta üldjuhul
konkreetseid ülesandeid, tuleb kohaneda olukorraga, kus võib esineda ebaselgusi pädeva organi
määratlemisel ja tuleb kaaluda, kas see kuulub nõukogu, senati või rektori pädevusse.
Mõju avaldumise sagedus: kordade seadusega kooskõlla viimine on ülikooli jaoks ühekordne
tegevus. Võib eeldada, et küsimusi, mille puhul ei ole päris selge, millise juhtorgani pädevusse
selle lahendamine kuulub, ei ole sageli. Juhtorganite uued koosseisud valitakse perioodiliselt.
Ebasoovitavate mõjude risk: risk on, et ülikoolisiseselt võib eriti üleminekuperioodil tekitada
vastuolusid või ebaselgust uue juhtimismudeli rakendamine, sh välisliikmete enamusega
nõukogu roll otsustusorganina ülikooli strateegilise arengu kujundamisel.
6.2. Mõju regionaalarengule
Eelnõu ei mõjuta otseselt regionaalarengut.
6.3. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
I Sihtrühm: üliõpilased
Mõju ulatus: ülikooli akadeemilisse otsustuskogusse, s.o senatisse, kuuluvad üliõpilased, kes
peavad moodustama vähemalt 1/5 senati koosseisust. See tagab üliõpilastele endiselt õiguse
kaasa rääkida ülikooli õppetegevust puudutavates küsimustes. Arvestades, et üliõpilasi eelnõu
kohaselt nõukogusse ei kuulu, väheneb nende otsustusõigus strateegiliste, majandus- ja
finantsküsimuste osas. Samas tagab senatile antud pädevus kasutada vetoõigust ülikooli
arengukava ja eelarve puhul ka senatisse kuuluvatele üliõpilastele kaasatuse ja sisendi andmise
võimaluse nende aktide kujundamisel.
Mõju avaldumise sagedus: selline mõju võib avalduda iga kord, kui Tallinna Ülikooli seadust
või mõne teise ülikooli seadust muudetakse.
Ebasoovitavate mõjude risk: eelnõul võib olla negatiivne mõju üliõpilastele juhul, kui teiste
ülikoolide seadused kujunevad mingites põhimõttelistes küsimustes erinevateks Tallinna
Ülikooli seadusest. Kui ülikoolide seadused üksteisest erinevad, võivad olenevalt sellest,
millisesse ülikooli õppima asuda põhjendamatult erineda üliõpilase ülikooli juhtimises
osalemise tingimused.
II Sihtrühm: ülikooli liikmeskond
Mõju ulatus: eelnõu ei piira ülikooli akadeemilist vabadust. Ülikooli ühe juhtorganina omab
akadeemiline otsustuskogu ehk senat pädevusi ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse
ja muu akadeemilise elu küsimustes. Senatisse kuuluvad muuhulgas akadeemiliste töötajate
esindajad. Seega senati kaudu saavad akadeemilised töötajad ka edaspidi osaleda ülikooli
juhtimises ning otsustada ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse üle. Seega eelnõuga
tehtavad muudatused teaduse ja õpetuse vabadust ning selle sisu ülikoolis ei piira. Lisaks ei
välista eelnõu võimalust akadeemiliste töötajate kuulumiseks ka strateegilisse juhtorganisse ehk
nõukogusse.
Mõju avaldumise sagedus: ülikooli liikmeskonna jaoks on kokkupuude muudatusega pigem
harv, sest ainuüksi muudatuste tulemusel ülikooli igapäevane tegevus ei muutu.
14
Ebasoovitavate mõjude risk: risk on, et ülikoolisiseselt võib eriti üleminekuperioodil tekitada
vastuolusid või ebaselgust uue juhtimismudeli rakendamine, sh välisliikmete enamusega
nõukogu roll otsustusorganina ülikooli strateegilise arengu kujundamisel.
6.4. Mõju majandusele
Eelnõuga muudetakse oluliselt ülikooli juhtimisstruktuuri, mis võimaldab ülikoolil paremini
ühiskonna ootustele reageerida, kaasates ülikooli juhtimisse ettevõtluse ja teiste ühiskondlike
partnerite esindajaid. Samuti võimaldab eelnõu rakendamine luua soodsad tingimused teadmus-
ja tehnoloogiasiirde rakendamiseks majandusarengu hüvanguks ja ülikoolist väljakasvavate
innovaatiliste idufirmade arenguks.
Võrreldes senisega laieneb ülikooli õigus võtta laene ja tagada teiste isikute kohustusi.
Ülikoolile antakse nõukogu otsusel õigus tagada omatulude arvelt ülikooli põhikirjaliste
ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu tingimusel, et
selliste kohustuste suurus kokku ei ületa 10% ülikooli eelarveaasta omatuludest.
6.5. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda.
6.6. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne mõjusid riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste
eelarvetele. Seaduse rakendamisega tulusid ei kaasne. Seaduse rakendamise kulusid ei kaeta
Euroopa Liidu vahenditest.
8. Rakendusaktid
Eelnõu vastuvõtmisel peab Vabariigi Valitsus korraldusega kinnitama Tallinna Ülikooli
nõukogu esimese koosseisu. Ülikool ja Eesti Teaduse Akadeemia peavad oma liikmed
nõukogusse esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 01.10.2019. a. Koosseisu
kinnitamisel tuleb arvestada sellega, et eelnõu kohaselt algavad Tallinna Ülikooli uue nõukogu
volitused 2020. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu vastuvõtmisel ei kaasne vajadust muuta kehtivaid määrusi ega muutu eelnõu
vastuvõtmisel kehtetuks praegu kehtivaid määrusi.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 01.09.2019. a.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
12. märtsini 2018. a valmistasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikool ette oma ülikoolide seaduste eelnõude projekte ning
esitasid need Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel tugineti
15
Tallinna Ülikooli nõukogus 5. märtsil 2018. a heaks kiidetud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu
projektile ja selle seletuskirjale, mida toetas ülikooli kuratoorium.
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks
Tallinna Ülikoolile, avalik-õiguslike ülikoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Teaduste
Akadeemiale, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste
Ametiliitude Ühendusele Universitas, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate
Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule.
Mailis Reps
minister Tea Varrak
kantsler
Algatab Vabariigi Valitsus …………..2018
16
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0586 - Tallinna Ülikooli seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 06.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c9ca9ec-c069-445d-a207-4ce454602954
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c9ca9ec-c069-445d-a207-4ce454602954?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main