Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid 6.06.2018 nr 8-1/18/2789
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Maaülikool
Rektorite Nõukogu
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude
Ühendus Universitas
Eesti Ametiühingute Keskliit
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 06.07.2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. eelnõu_EMÜ.pdf;
2. seletuskiri_EMÜ.pdf
Sille Uusna 735 4029
[email protected]
Margus Haidak 735 0151
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
05.06.2018
Eesti Maaülikooli seadus
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse Eesti Maaülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded,
tegevuse alused ning juhtorganid.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Eesti Maaülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded
(1) Eesti Maaülikool (edaspidi ülikool) on 1848. aastal asutatud Tartu veterinaariakooli
järjepidevuse kandja.
(2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse,
kõrgharidusseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel.
(3) Ülikool on integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on
rahvusvahelise kõrgetasemelise teadus-, õppe- ja arendustööga ning sellele tuginevate
uuenduslike teenustega panustada ühiskonna jätkusuutlikku arengusse ja rahva heaolu kasvu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ülikool:
1) edendab väärtusahela põhiselt biomajandust ning arendab teadus- ja arendustegevust
loodusressursside kestliku kasutamise ning maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud
valdkondades;
2) pakub teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi
kõrghariduse kõigil astmetel põllumajandusteaduste ja veterinaaria, metsanduse ja
keskkonnateaduste valdkondades ning nendega seotud tehnika ja tehnoloogia valdkonnas;
3) korraldab loomaarstiõppe kliinilist õpet.
§ 3. Ülikooli juhtimine
(1) Ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor.
(2) Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, mis vastutab ülikooli pikaajalise ja kestliku arengu
ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest, tagades ülikooli
eesmärkide saavutamise.
(3) Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu, mis vastutab ülikooli teadus-, arendus-,
loome- ja õppetegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi.
(4) Rektor on ülikooli seaduslik esindaja, kes juhib ülikooli igapäevast tegevust, lähtudes
juhtimisel ülikooli arengukavast, eelarvest ja teistest strateegilistest dokumentidest.
§ 4. Nõukogu
(1) Nõukogu:
1) võtab vastu ülikooli põhikirja;
2) võtab vastu ülikooli arengukava;
1
3) võtab vastu ülikooli eelarve ja selle täitmise aruande, finantsplaani ning majandusaasta
aruande;
4) annab hinnangu valdkonna eest vastutava ministriga rahastamiseks sõlmitud halduslepingu
täitmisele;
5) otsustab ülikoolile laenu võtmise;
6) nimetab audiitori ja kuulab ära audiitori aruande;
7) korraldab ülikooli tegevuse kontrollimiseks revisjone;
8) täidab teisi seaduse või ülikooli põhikirjaga talle pandud ülesandeid.
(2) Nõukogu koosseisu kuulub seitse liiget, kellest:
1) kolm liiget nimetab senat ülikooli põhikirjas sätestatud korras;
2) ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia;
3) kolm liiget nimetab valdkonna eest vastutav minister isikute hulgast, kellel on nõukogu
liikme kohustuste täitmiseks ja ülikooli ühiskonnaga sidustamiseks vajalikud teadmised
ülikooli tegevusvaldkondades, majanduses või ettevõtluses ning laitmatu reputatsioon.
(3) Väljastpoolt ülikooli nimetatavaks nõukogu liikmeks ei saa olla teda nimetava asutuse
juhtorgani liige, ülikooli töötaja ega teise Eesti ülikooli juhtorgani liige ning üks isik saab olla
nõukogusse nimetatud ainult ühel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel.
(4) Nõukogu koosseisu määrab viieks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega valdkonna eest
vastutava ministri ettepanekul.
(5) Nõukogu liikme nimetanud asutus või isik võib enda nimetatud liikme põhjendatud juhul
enne tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil
tagasiastumisel nimetatakse tema asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud
asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni.
§ 5. Senat
(1) Senat:
1) teeb õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevusega seotud olulised otsused ning kehtestab selle
valdkonna õigusaktid vastavalt ülikooli põhikirjale;
2) täidab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses nimetatud teadusnõukogu ülesandeid,
kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
3) esitab nõukogule vastuvõtmiseks põhikirja;
4) võib panna ühekordse veto nõukogu põhikirja, eelarve või arengukava vastuvõtmise otsusele,
kui veto poolt on vähemalt 2/3 senati koosseisust;
5) täidab teisi seaduse või ülikooli põhikirjaga talle pandud ülesandeid.
(2) Kui senat kasutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud vetoõigust, siis nõukogu
otsus ei jõustu ja pärast ülikooli põhikirjas sätestatud menetluse läbimist otsustab nõukogu
põhikirja, eelarve või arengukava vastuvõtmise lõplikult.
(3) Senati koosseisu kuuluvad:
1) rektor, kes on senati esimees;
2) teised rektoraadi liikmed;
3) üliõpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 senati koosseisust;
4) teised põhikirjas nimetatud isikud.
(4) Senati moodustamise tingimused ja kord sätestatakse ülikooli põhikirjas.
§ 6. Rektor
2
(1) Rektor:
1) esindab ülikooli ja teostab ülikooli nimel tehinguid ning volitab selleks vajadusel teisi
isikuid;
2) vastutab ülikooli üldseisundi ja arengu, eelarve täitmise ja rahaliste vahendite õiguspärase ja
otstarbeka kasutamise eest;
3) tagab nõukogu ning senati määruste ja otsuste täitmise;
4) omab ühekordset vetoõigust nõukogu või senati määruse või otsuse suhtes;
5) tagab ülikooli põhikirja, arengukava, finantsplaani ja eelarve projektide koostamise;
6) on aruandekohustuslik nõukogu ja senati ees;
7) täidab teisi ülikooli põhikirja või muude õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning otsustab
ülikooli tegevusega seotud küsimusi, mis ei ole antud nõukogu ega senati pädevusse.
(2) Rektori valib valimiskogu kuni viieks aastaks ülikooli põhikirjas sätestatud korras.
Valimiskogu liikmeteks on nõukogu ja senati liikmed ning teised ülikooli põhikirjas nimetatud
isikud.
(3) Ülikooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori
ametikohale.
(4) Nõukogu esimees sõlmib rektoriga lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja
kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused.
Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Rektor astub
ametisse nõukogu ja senati ees ametivande andmisega.
(5) Nõukogul ja senatil on õigus avaldada rektorile umbusaldust ning rektor vabastatakse enne
lepingu tähtaja möödumist ametist, kui selle otsuse poolt on 2/3 mõlema kogu koosseisust.
(6) Rektori volitused lõpevad lepingu tähtaja möödumisel, omal soovil ametist tagasiastumisel
või enne lepingu tähtaja möödumist ametist vabastamisel põhikirjas sätestatud korras.
(7) Kui rektori volitused lõpevad ja volituste lõppemise ajaks ei ole valitud uut rektorit, määrab
nõukogu rektori kohusetäitja kuni uue rektori valimiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks
aastaks. Kohusetäitjaga sõlmitavale lepingule kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4
sätestatut.
(8) Rektoriks valitud ülikooli töötajal on pärast rektori volituste lõppemist õigus jätkata
töötamist samal või samaväärsel ametikohal, kus ta ülikoolis töötas.
§ 7. Ülikooli juhtorganite õigusaktid
(1) Nõukogu annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid.
(2) Senat annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid.
(3) Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju ja korraldusi.
3
§ 8. Ülikooli vara ja rahastamine
(1) Ülikool on oma vara omanik, kellel on õigus oma vara vallata, kasutada ja käsutada
käesolevas seaduses ja ülikooli põhikirjas sätestatud korras, tagades vara eesmärgipärase,
otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku valitsemise.
(2) Ülikool omandab ja kasutab oma vara ülikooli tegevusteks ja eesmärkide saavutamiseks
ning võõrandab vara, mis ei ole eeltoodu saavutamiseks vajalik, tagades tehingute kooskõla
õigusaktidega, läbipaistvuse ja kontrollitavuse.
(3) Ülikool arendab, säilitab ja täiendab kultuuripärandi kaitseks ja oma ülesannete täitmiseks
akadeemilise ja ajaloolise väärtusega kogusid ja arhiive, tagades neile teadus- ja õppetöö
eesmärgil vaba juurdepääsu ning osutab ühiskonnale muid avalikke teenuseid raamatukogu,
loomakliiniku ja teiste üksuste kaudu.
(4) Ülikool valdab, kasutab ja käsutab oma vara, arvestades järgnevaid piiranguid:
1) kinnisvara on õigus omandada, võõrandada või koormata piiratud asjaõigusega ülikooli
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras;
2) ülikoolil ei ole õigust tagada oma varaga teise isiku kohustusi ega anda laenu, välja arvatud
käesoleva lõike punktis 5 nimetatud juhul;
3) ülikoolil on õigus nõukogu otsusel asutada oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks
eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kellel ei ole õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus-
ja arendusasutust;
4) ülikoolil ei ole õigust anda sponsortoetusi ja teha muid rahalisi annetusi;
5) ülikoolil on õigus nõukogu otsusel omatulude arvelt tagada ülikooli poolt põhikirjaliste
ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu arvestusega, et
kohustuste suurus kokku ei tohi ületada kümmet protsenti ülikooli eelarveaasta omatuludest.
(5) Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest samadel alustel teiste avalik-õiguslike
ülikoolidega, samuti õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste
teenuste osutamisest saadud vahenditest ning muudest allikatest.
(6) Loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulud kaetakse
lisafinantseeringuna veterinaarkorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 9. Ülikooli lõpetamine
Ülikooli lõpetamise otsustab Riigikogu. Ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse
korras vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele.
§ 10. Üleminekusätted
(1) Ülikooli kuratooriumi volitused lõpevad 2019. aasta 31. detsembril.
(2) Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia esitavad
käesoleva seaduse alusel moodustatava nõukogu liikmed valdkonna eest vastutavale ministrile
hiljemalt 2019. aasta 1. oktoobriks.
(3) Käesoleva seaduse alusel moodustatava nõukogu esimese koosseisu kinnitab Vabariigi
Valitsus korraldusega arvestades, et nõukogu volitused algavad 2020. aasta 1. jaanuaril.
4
(4) Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused kehtivad kuni käesolevas
seaduses nimetatud senati valimisteni, kuid mitte kauem, kui ülikooliseaduse alusel
moodustatud nõukogu volituste kehtivuse lõpuni.
(5) Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud juhtorganid täidavad kuni 2019. aasta 31.
detsembrini ülikooliseadusega neile pandud ülesandeid.
(6) Ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2020.
aasta 1. märtsiks.
(8) Ülikooli enne käesoleva seaduse jõustumist valitud rektori volitused kehtivad kuni volituste
lõppemiseni.
§ 11. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. septembril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, ...........................2018
Algatab Vabariigi Valitsus
.......................2018
5
Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu
seletuskiri
I Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Maaülikooli seadus. Kõrgharidustaseme õpet ja
kõrgharidustasemel õppimist puudutavad sätted on lisatud kõrgharidusseaduse eelnõusse. Iga
avalik-õigusliku ülikooli vastutusvaldkonnad, juhtimine ja muud erisused kehtestatakse selle
ülikooli kohta käivas seaduses. Seni on oma seadus avalik-õiguslikest ülikoolidest olnud üksnes
Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil.
Eesti Maaülikooli seaduse eelnõuga kaasnevaks olulisimaks muudatuseks on Eesti Maaülikooli
juhtimisstruktuuri uuendamine. Uus juhtimismudel võimaldab ülikoolil oluliselt suuremal
määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka ülikooli akadeemilisest kogukonnast väljaspool
olevaid isikuid ja tugevdada sidet ühiskonnaga. Ülikooli juhtorganiks on eelnõu kohaselt
nõukogu, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled väljastpoolt
akadeemilist kogukonda. Senat on akadeemiline otsustuskogu, mis otsustab ülikooli õppe- ning
teadus- ja arendustegevuse küsimuste üle. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust ja esindab
ülikooli.
Uus juhtimismudel rakendub täies mahus 2020. aasta 1. jaanuarist.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ettevalmistajad Eesti Maaülikoolis olid rektor Mait Klaassen, akadeemiline sekretär Lea
Michelson (tel 731 3063,
[email protected]) ja jurist Marit Seesmaa (tel 731 3065,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistaja Haridus- ja Teadusministeeriumis oli haridusseadustiku
juht Sille Uusna (tel: 7354029,
[email protected]) Eelnõu koostamisse olid kaasatud teaduse
ja keelepoliitika asekantsler Indrek Reimand (tel: 7350208,
[email protected]) ning
kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak (tel: 7350151,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Heddi Lutterus (Haridus- ja Teadusministeeriumi
õigusosakonna juhataja, tel: 7950 141,
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt
toimetanud Inga Kukk (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel tugineti Eesti Maaülikooli nõukogus 8. märtsil 2018. a heaks
kiidetud Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu projektile ja selle seletuskirjale.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga, samuti Eesti Kunstiakadeemia seaduse, Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse ning Tallinna Ülikooli seadusega. Eelnõuga
kehtestatakse uus seadus, seega ühegi varasema seaduse redaktsiooni ei muudeta.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
1
Eelnõu koostamise aluseks on kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu
väljatöötamise kavatsus1.
II Seaduse eesmärk
Eesti Maaülikooli seaduse kehtestamine on osa kõrgharidusseadustiku kaasajastamisest.
Kõrgharidusvaldkonna üldseaduseks on kõrgharidusseadus, milles on kõrgharidustaseme õppe
üldnõuded, üliõpilaste peamised õigused ja kohustused kõrgharidustasemel õppimisel,
kõrgkoolide põhitunnused, avalik-õiguslikud ülikoolid ning täpsemad nõuded riigi
rakenduskõrgkoolidele ja erakõrgkoolidele, akadeemiliste töötajatega seonduv, kõrghariduse
kvaliteedi hindamise alused ja rahastamise põhimõtted.
Eelnõuga määratakse Eesti Maaülikooli ülesanded ja tegevusvaldkonnad nii teadus- ja
arendustegevuses kui ka õppetöös. Muudatuste tulemusel on ülikoolil strateegilisi otsuseid
tegev ja väliseid liikmeid kaasav nõukogu, akadeemilisi küsimusi otsustav ning ülikooli
liikmeskonna esindajatest koosnev senat ja rektor igapäevase tegevuse juhina. Muudatuste
eesmärk on kaasata ülikooli juhtimisse ülikooliväliseid liikmeid, et toetada ülikooli seotust
ühiskonnaga ning tõsta tema konkurentsivõimet. Eelnõuga sätestatakse ka ülikooli vara
kasutamise põhimõtted.
Teemade jaotus kõrgharidusseaduse ja ülikooli seaduse vahel on kavandatud järgmiselt
Kõrgharidusseadus
Kõrgharidussüsteemi osapooled
Kõrgharidustaseme õpped, oodatav tulemus
Üliõpilase õigused ja kohustused
Kõrgkoolide põhitunnused
Rakenduskõrgkoolid
Erakõrgkoolid
Kõrghariduse kvaliteedi hindamine
Rahastamine
EKA seadus EMTA EMÜ seadus TLÜ seadus TTÜ seadus TÜ seadus
Õigusvõime
seadus Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime
Õigusvõime
Ülesanne Ülesanne Ülesanne Ülesanne Ülesanne
Ülesanne
Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid
Alusdokumendid
Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid
Juhtorganid
Ümberkorraldami Ümberkorraldami Ümberkorraldami Ümberkorraldami Ümberkorraldami
ne ja lõpetamine Ümberkorraldami ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine
ne ja lõpetamine
2.1. Kehtiv regulatsioon
Põhiseaduse §-s 37 on sätestatud õiguse haridusele, sh õiguse kõrgharidusele teostamise
tingimused ja § 38 sätestab ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia.
Ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia viitab sellele, et neil asutustel on enesekorraldusõigus.
Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab: 1) sisemist
organisatsiooni; 2) juhtimisstruktuuri; 3) ressursside asutusesisest jagamist; 4) ressursside
hankimist erasektorist; 5) oma töötajaskonna värbamist; 6) tingimuste seadmist õppetööks ja
teadus- ja õpetustegevuse vabadust.
1
Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
2
Avalik-õiguslikest ülikoolidest on oma seadus Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil.
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikooli ja Tallinna
Ülikooli tegevuse alused on olnud kehtestatud ülikooliseaduses. Selleks, et anda Eesti
Maaülikoolile paremad võimalused arendada akadeemilisele vabadusele tuginevat õppe- ja
teadustööd ning teha autonoomselt otsuseid õppe- ja teadustöö sisu kohta, on oluline luua Eesti
Maaülikooli arengut toetav õigusraamistik.
Kehtiva ülikooliseaduse kohaselt on ülikooli kõrgem otsustuskogu nõukogu, mis koosneb
ülikoolisisestest akadeemilistest töötajatest ning üliõpilastest. Nõukogu kohustuste hulka
kuuluvad ülikooli põhikirja, eelarve ning arengukava kinnitamine. Ülikooli kuratooriumil,
millesse kuuluvad ülikoolivälised liikmed, on nõuandev roll ning nõukogul ei ole kohustust
sellega arvestada. Seega olulised huvirühmade esindajad Eesti ülikoolide otsustusprotsessi
üldjuhul kaasatud ei ole.
Eesti ülikoolides kehtiva juhtimismudeli probleemidele on tähelepanu juhtinud ka mitmed
väliseksperdid. Juba 2007. aastal tõid Eesti kõrgharidussüsteemi analüüsinud OECD eksperdid
välja, et Eesti kõrghariduse paremaks muutmisel on võtmeküsimus, kuidas ühendada üksikute
õppeasutuste prioriteedid ning kõrgharidussüsteemi laiemad sotsiaalsed ja majanduslikud
eesmärgid. Rõhutati vajadust suurendada õppeasutuste väljapoole suunatud fookust, mis
tähendab muu hulgas kõrgkooliväliste huvitatud osapoolte suuremat rolli süsteemis,
õppeasutuste juhtimises ja kvaliteedikontrollis2.
III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Maaülikooli staatus avalik-õigusliku juriidilise isikuna, selle
juriidilise isiku loomise peamine eesmärk ehk avalik ülesanne, juhtorganite moodustamise kord
ja nende pädevuse jaotus ning ülikooli vara ja rahastamist puudutavad üldised alused.
Eelnõu jõustumisel kõigi ülikoolide jaoks ühist ülikooliseadust Eesti Maaülikoolile enam ei
kohaldata. Võrreldes kehtiva ülikooliseadusega ei reguleerita avalik-õiguslike ülikoolide kohta
enam järgmisi teemasid:
Ülikooli asutamine, ühinemine, jagunemine, tegevuse lõpetamine ja nime muutmine – avalik-
õigusliku juriidilise isiku asutab ja lõpetab Riigikogu seadusega, otsustades selle käigus ka
avalik-õigusliku juriidilise isiku nime küsimuse. Eelnõus on viide lõpetamisel rakendatavale
menetluse liigile – avalik-õigusliku ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras.
Ülikooli ühinemine ja jagunemine – ülikooliseaduse vastavas paragrahvis ei olnud sisulisi
erisusi välja toodud.
Ülikooli struktuur – ülikooli struktuuriüksused, nende ülesanded, staatus ja juhtimine
reguleeritakse ülikooli põhikirjas, mitte enam seadusega. Ülikooli õigus kujundada oma
struktuuri (sisemist organisatsiooni) on osa põhiseaduse §-s 38 nimetatud institutsionaalsest
autonoomiast. Puudub oluline avalik huvi selle õiguse piiramiseks. Ülikooli struktuuri
reguleerimisest seaduse tasandil loobumine ei kohusta ülikoolide struktuuri muutma, aga annab
edasistes arendustegevustes ülikoolile suurema paindlikkuse õppe- ja teadustegevuse
integreerimiseks vajalike struktuurimuudatuste tegemisel.
2 Jeroen Huisman, Paulo Santiago, Per Högselius, Maria Jose Lemaitre ja William Thorne. OECD kolmanda taseme hariduse
temaatiline ülevaade. Eesti, lk 65-66. Tartu 2007
3
Kontroll, järelevalve ja aruandlus – Riigikontrolli pädevus ülikooli tegevuse kontrollimiseks
ei tulene mitte kehtivast ülikooli seadusest, vaid Riigikontrolli seadusest. Seega puudub vajadus
Riigikontrolli pädevust ülikooli seaduses korrata. Haldusjärelevalve korraldamise alus tuleneb
Vabariigi Valitsuse seadusest: haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab
haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist.
Avalik-õiguslike ülikoolide puhul ei ole ette nähtud otstarbekuse kontrollimist, tehakse
õiguspärasuse kontrolli haldusülesande täitmise osas. Edaspidi on kavas kogu
haridusvaldkonna järelevalve koondada haridusseadusesse, mille eelnõu on menetluses.
Aruandluse regulatsioon kehtivas ülikooliseaduses on sisutühi, sest aruandluse kord
(majandusaasta aruande kohustus) tuleneb kas teistest õigusaktidest või siis lepitakse kokku
konkreetse rahastamismeetme juures.
§ 2. Eesti Maaülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded
Eelnõu § 2 lg 1 – Eesti Maaülikooli ajalugu ulatub aastasse 1848, kui loodi kõrgema
õppeasutusena Tartu Veterinaariakool, mis 1873. aastal nimetati Tartu Veterinaariainstituudiks.
Aastal 1919 ühendati Tartu Veterinaariainstituut Tartu Ülikooliga ja nimetati
loomaarstiteaduskonnaks. Samal aastal rajati Tartu Ülikoolis põllumajandusteaduskond, mis
1920. aastal jagati metsa- ning agronoomiaosakonnaks, kusjuures viimane hõlmas nii taime-
kui loomakasvatust. 1946. aastal loodi metsaosakonna baasil metsandusteaduskond. 1950.
aastal nimetati loomaarstiteaduskond ümber veterinaariateaduskonnaks. 1951. aastal loodi
kolme nimetatud teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). Lisaks
olemasolevatele veterinaaria- ja metsandusteaduskonnale moodustati
põllumajandusteaduskonnast agronoomia- ja zootehnikateaduskond. Tallinna Polütehnilisest
Instituudist toodi üle põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskond ja avati
hüdromelioratsiooni teaduskond hüdromelioratsiooni ja maakorralduse erialadega. 1969. aastal
loodi majandusteaduskond.
1991. aastal nimetati Eesti Põllumajanduse Akadeemia Eesti Põllumajandusülikooliks
(EPMÜ). 1992. aastal liitus EPMÜ-ga väikeettevõte ELVI Aqua, mille baasil loodi
Keskkonnakaitse Instituut. 1997. aastal nimetati veterinaariateaduskond
loomaarstiteaduskonnaks. EPMÜ kui riiklik ülikool muudeti 1996. aastal avalik-õiguslikuks
ülikooliks. 1993. aastal ühines EPMÜ-ga Maaelu Arengu Instituut, 1994. aastal Eesti
Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut, 1996. aastal Eesti Metsanduse
ja Looduskaitse Instituudi teadustööga tegelevad üksused, mille baasil loodi 1997. aastal
Metsanduslik Uurimisinstituut. 1997. aastal ühinesid EMÜ-ga Zooloogia ja Botaanika Instituut,
Eksperimentaalbioloogia Instituut ja Eesti Taimebioloogia Uurimiskeskus EVIKA. 2005. aastal
jõustus ülikooliseaduse muudatus, millega Eesti Põllumajandusülikooli nimi muudeti Eesti
Maaülikooliks. Eelnõuga ei looda EMÜ-d kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut TsÜS § 25
lõike 2 tähenduses, sest seda on tehtud juba ülikooliseaduse vastuvõtmisega.
Eelnõu § 2 lg 2 – põhiseaduses sätestatud institutsionaalse autonoomia kasutamiseks on
ülikoolidel avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik,
kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle
juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (TsÜS § 25 lg 2).
Eelnõu § 2 lg 3 – kõrgharidusseaduse eelnõu kohaselt on ülikool õppe-, loome- ning teadus- ja
arendusasutus, millele on antud õppe õigus kõrgharidustaseme kolmel astmel. Ülikooli
missioon on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja
loometegevusel põhinevaid teenuseid ning toetada üliõpilastest vastutustundlike ja
algatusvõimeliste kodanike kujunemist. Ülikoolid teevad koostööd nii teise õppeasutuste kui
ka kogu ühiskonnaga, toetades tulemusliku teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna
4
arengut ja rahvuskultuuri püsimist. Sõna „ülikool“ või selle võõrkeelset vastet võib oma nimes
kasutada ülikool, millel on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevus mitmes
teadusvaldkonnas ning kus toimub õpe mitmes õppevaldkonnas kõrgharidustaseme kõigil
astmetel.
Eesti Maaülikooli missiooniks on luua ja jagada teadmisi biomajanduse edendajatele looduse
ja inimese hüvanguks ning tugevuseks on võimekus erinevate biomajanduse valdkondade
sidusaks ja väärtusahelapõhiseks käsitluseks. EMÜ on selles kontekstis valdkonna kultuuri
kandjaks ning väärtushoiakute kujundajaks laiemas tähenduses, mitte kitsalt kaunite kunstide
tähenduses. Biomajandus on majanduse osa, mis kasutab taastuvaid loodusressursse toidu,
energia, materjalide ning erinevate produktide tootmiseks ja teenuste arendamiseks.
Biomajandus on jätkusuutlik vaid siis, kui on tagatud elurikkus ja ökosüsteemide tervis ning
minimeeritud negatiivsed keskkonnamõjud. Biomajandus panustab jätkusuutlike tehnoloogiate
abil ettevõtluse ja ühiskonna arengusse.
Eelnõu § 2 lg 4 – ülikooli eesmärgiks on teha kõrgel tasemel teadus- ja arendustööd kõigis
loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja maamajandusega seotud
valdkondades ja olla rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikool biomajanduse valdkonnas.
Loetelus on nimetatud olulisemad ülikoolis väljakujunenud tegevusvaldkonnad, hõlmates nii
vastutusvaldkondi kui ka positiivselt evalveeritud teadusvaldkondi (toomata välja kõiki
õpetatavaid valdkondi). Eesti Maaülikool pakub kõrghariduse omandamise võimalusi
põllumajandusteaduste ja veterinaaria, metsanduse ja keskkonnateaduste valdkondades ning
nendega seotud tehnika ja tehnoloogia valdkonnas ning vastutab teadus- ja arendustegevuse
eest loodusressursside kestliku kasutamise ning maaelu arendamisega seotud valdkondades.
Eesti Maaülikool korraldab loomaarstiõppe kliinilist õpet. Täpsemad vastutusvaldkonnad
sätestatakse halduslepingutes. Lisaks tasemeõppele pakub ülikool ühiskonnale vajalike
teenustena jätkuvalt ka muid oma põhitegevusega seotud teenuseid (nt täienduskoolitus,
lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine, eksperthinnangute andmine jms).
§ 3. Ülikooli juhtimine
Eelnõu § 3 lg 1 – eelnõu kohaselt juhivad ülikooli nõukogu, senat ja rektor.
Kavandatav mitmetasandiline juhtimismudel annab võimaluse paremini arvestada
ülikooliväliste partnerite ja ülikooli liikmete seisukohtadega ning toetab akadeemiliste ja
administratiivsete tegevuste koostoimimist, luues parema võimaluse ellu viia uuendusi õppe- ja
teadustöös. Ülikooli põhitegevuseks on õppe- ja teadustöö, mis peaks tuginema akadeemilise
demokraatia üldistele printsiipidele, sealhulgas akadeemilisele vabadusele. Avalik-õigusliku
ülikooli puhul lisandub siin veel ühiskonna eesmärkide ja vajaduste arvestamine ülikooli
juhtimises ja tegevuse suunamises.
Eelnõu § 3 lõiked 2–4 – eelnõu kohaselt on ülikooli juhtorganite põhimõtteline pädevuste
jaotus järgmine:
Nõukogu – otsustuskogu, mis vastutab pikaajalise ja jätkusuutliku arengu ning majandus-,
finants- ja varaga seotud küsimuste eest, tagab ülikooli eesmärkide saavutamise.
Senat – akadeemiline otsustuskogu, otsustab teadus-, arendus-, loome- ja õppetegevuse
küsimused.
Eelnõu § 3 lg 4 kohaselt on rektor ülikooli seaduslik esindaja, kes juhib ülikooli igapäevast
tegevust.
5
Kehtivas ülikooliseaduses on nõukoguks nimetatud akadeemilist otsustuskogu. Eelnõu kohaselt
on nõukogu juhtorgan, millesse kuuluvad ka ülikoolivälised liikmed. Seni ülikooliseaduses
„nõukoguks“ nimetatud juhtorgan on eelnõu kohaselt sarnane senatiga.
Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju
juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt (TsÜS § 37 lg 1). Juhtorgani
liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi
õiguspärasele otsusele. Eelnõu kontekstis saavad muudeks pädevateks organiteks olla nii
nõukogu kui ka senat, sest vastavalt eelnõule tagab rektor nõukogu ning senati määruste ja
otsuste täitmise.
Ülikooli juhtorgani liikmel on TsÜS sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustus (TsÜS § 35).
Kuna juhtorgani liikme üldised hoolsus- ja lojaalsuskohustused ning juhtorgani liikme vastutus
kehtivad ka praegu avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganitesse kuuluvate isikute suhtes,
siis puudub vajadus nende teemade täiendavaks reguleerimiseks eelnõus.
Eelnõu väljatöötamisel oli küsimuseks, kelle huve juhtorgani liige esindab. Eelnõus on lähtutud
sellest, et kõik juhtorganite liikmed lähtuvad ülikooli huvidest ning on ülikoolile lojaalsed.
Varem on ülikooli juhtorganite pädevuse määramisel kasutatud ka kaheetapilist otsustamist,
kus üks kogu võtab mingis küsimuses otsuse vastu ja teine kinnitab selle. Sellist lahendust ei
saa pidada õigusselgeks, sest ilma täiendava regulatsioonita ei ole võimalik selgelt määrata,
kelle otsus toob kaasa akti jõustumise ja sellega kaasneva juhtorgani liikme vastutuse. Seetõttu
on eelnõus jaotatud pädevus selliselt, et senat esitab nõukogule vastuvõtmiseks põhikirja,
arengukava ja eelarve, aga lõppotsuse neis küsimustes teeb nõukogu. Senatil on õigus panna
nõukogu põhikirja, arengukava või eelarve vastuvõtmise otsusele ühekordne veto, kui
nõukogus tehtud otsusega ei ole rahul vähemalt 2/3 senati koosseisust.
Juhtorganite pädevus on seaduses toodud põhimõtteliste ülesannete tasemel, seega saab
põhikirjas nii nõukogu, senati kui ka rektori ülesandeid täpsustada ja vajadusel kas eraldi
ülikoolisisese õigusakti või põhikirjaga leppida kokku ka nõukogu või senati töökorralduse
alused.
§ 4. Nõukogu
Eelnõu § 4 lg 1 – eelnõuga suurendatakse väliseid liikmeid kaasava juhtorgani rolli ja vastutust
ülikooli juhtimisel. Muudatuste eesmärk on tagada ülikooli tegevuse sidusus riigi ja ühiskonna
eesmärkide saavutamisega.
Nõukogu üldise pädevuse võib kokku võtta ülikooli strateegilise juhtimise ning majandus- ja
eelarve küsimustega. Lisaks on eelnõus toodud loetelu ülikoolielu jaoks kaalukaimatest
ülesannetest, mille lõppvastutajaks on nõukogu ja selle liikmed. Nõukogu on lõplikuks organiks
rektoriga lepingu sõlmimisel, ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve vastuvõtmisel ning
nõukogu otsustab ülikooli nimel laenu võtmise. Eelnõu koostamisel kaaluti, kas kõrghariduse
tegevustoetuse ja sihttoetuse eraldamiseks sõlmitud halduslepingu täitmisele hinnangu
andmine, audiitori nimetamine ja audiitori aruande ärakuulamine, samuti õigus moodustada
ülikooli tegevuse kontrollimiseks revisjone peaksid olema nõukogu ülesannetena nimetatud
seaduses või selgitusena seletuskirjas. Tulenevalt Eesti Maaülikooli hinnangust, et sedalaadi
tegevusi ei ole võimalik tuletada nõukogu üldpädevusest, on need ülesanded lisatud nõukogu
ülesannete loetellu seaduses.
6
Ülikooli loodavate eraõiguslike juriidiliste isikute asutamine, ümberkujundamine ja tegevuse
lõpetamise otsustamine on reguleeritud eelnõu vara ja rahastamise paragrahvis. Eesti
Maaülikooli ettepanekul on ka selle ülesande juures selgelt välja toodud nõukogu pädevus:
nõukogu kehtestab kinnisvara omandamise, võõrandamise ning piiratud asjaõigusega
koormamise tingimused ja korra.
Nõukogu liikmed kuuluvad rektori valimisel valimiskogusse, seega osalevad ka rektori
valimisel. Nõukogu ülesanne on ka ülikooli loodavate juriidiliste isikute asutamise,
ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustamine.
Eelnõu § 4 lg 2 – eelnõu kohaselt kuulub Eesti Maaülikooli nõukogusse seitse liiget. Liikmete
arvu määratlemisel on lähtutud Eesti Maaülikooli ettepanekust, milles on arvestatud piisava
arvu ülikooli jaoks oluliste valdkondade esindatust nõukogus. Nõukogu liikmete kandidaatide
esitamise õigus on eelnõus antud selliselt, et nõukogu koosseisust üle poole moodustaksid
ülikoolivälised liikmed. Kolm liiget nimetatakse nõukogusse ülikooli põhikirjas sätestatud
korras, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning kolm liiget nimetab haridus- ja
teadusminister nende isikute hulgas, kellel on nõukogu liikme ülesannete täitmiseks sobiv
ettevalmistus ja laitmatu reputatsioon.
Välisliikmete enamusega nõukogu koosseis on kujundatud eesmärgiga saavutada ülikooli
tegevuse suurem vastavus ühiskonna huvidele ja kiire kohanemisvõime konkurentsis
püsimiseks. Tulenevalt nõukogu ülesannetest ülikooli strateegilise juhtimise, majanduse ja
finantsvaldkonnas eeldatakse eelnõu kohaselt nõukogu liikmetelt ka vastavaid teadmisi.
Laitmatu reputatsiooni mõistet kasutatakse finantssektoris ja selle puudumist seostatakse
karistatusega, seosega negatiivselt hinnatavate menetluste, näiteks pankrotimenetlusega,
väärtustest tingitud asjaoludega, nagu ebaausus, usalduse kuritarvitamise jms-ga.
Vastu isiku tahet teda juhtorganisse ei nimetata, seega on isiku nõukogusse nimetamise
eelduseks ka isiku nõusolek.
Eelnõu § 4 lg 3 – et saavutada suuremat ühiskondlikku kaasatust ja vältida huvide konflikti
(mis võiks tekkida teiste Eesti ülikoolidega seotud isikute kaasamisel) on eelnõus sätestatud, et
ülikooliväliselt nimetatavaks nõukogu liikmeks ei saa olla Eesti Maaülikooli töötaja ega teise
Eesti ülikooli juhtorganitesse kuuluv isik, samuti mitte Haridus- ja Teadusministeeriumi
juhtimisülesannetega (Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt minister ja kantsler) ega Eesti
Teaduste Akadeemia juhtorganitesse kuuluv isik. Samuti ei saa ühte isikut esitada nõukogusse
mitu nimetajat.
Eelnõu § 4 lg 4 – sarnaselt Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile määrab nõukogu
koosseisu viieks aastaks Vabariigi Valitsus.
Eelnõu § 4 lg 5 – nõukogu liikme nimetanud organ või isik võib enda nimetatud liikme
põhjendatud juhul enne tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Tagasikutsumisel või nõukogu
liikme omal soovil tagasi astumisel lõpevad nõukogu liikme volitused vastava tahteavalduse
tegemisel. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil tagasiastumisel nimetatakse tema
asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme
volituste lõpuni. Seega on viis aastat nõukogu koosseisu, mitte konkreetse liikme volituste
kestus.
§ 5. Senat
7
Eelnõu § 5 lg 1 – ülikooli peamine ülesanne on pakkuda kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet
ning tegeleda kõrgel tasemel teadus-, arendus- ja loometegevusega ning pakkuda ühiskonnale
vajalikke teenuseid täienduskoolituste ja teadmussiirde näol. Nende valdkondade olulisemate
otsuste tegija on, nagu ka kehtivas ülikooliseaduses, akadeemiline juhtorgan ehk senat.
Kehtivas ülikooliseaduses on akadeemilise juhtorgani ülesannetena loetletud 24 erineva kaalu
ja ulatusega ülesannet. Sellise detailsuse põhjus on ülikooliseaduse struktuuris, mille
keskpunktis on ülikooli tegevus ja eesmärk anda detailsed tegevusjuhised ja volitusnormid.
Kõrgharidusseaduse eelnõus reguleeritakse kõrgharidusvaldkonda eesmärkide ja suuniste
kaudu, mitte enam detailsete tegevusjuhistega. Kui see on vajalik õiguse kõrgharidusele
teostamiseks, on kõrghariduse eelnõus antud kõrgkoolile ülesanne teatud küsimus lahendada.
Pikka loetelu kõrgkooli ülesannetest kõrgharidusseaduse eelnõus ei ole.
Eelnõu kohaselt on senati pädevuses kõikide akadeemilise eluga seotud küsimuste lahendamine
ehk õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevusega seotud otsused ja vastavate kordade
kehtestamine. TAKSis nimetatud teadusnõukogu ülesannetest täidab senat neid, mida EMÜ
seadusega ei ole antud muu organi pädevusse. Nimelt TAKS § 7 lg 6 p 1 nimetatud põhikirja
kinnitamine on EMÜ seaduse kohaselt nõukogu pädevuses ja seega ei täida seda ülesannet
teadusnõukogu.
Lähtudes seni kehtinud ülikooliseaduses nimetatud ülesannetest ja eelnõuga senatile antavast
üldpädevusest, võib senati pädevusse kuuluvaks lugeda järgmisi ülesandeid:
1) kehtestab ülikooli vastuvõtutingimused (ülikooliseaduse § 132 lõiked 1–12, § 27 lõige
5, § 28 lõige 5, § 291 lõige 3);
2) kinnitab ülikooli struktuuriüksuste põhimäärused, v.a ülikooli haldus- ja tugistruktuuri
osas, ja ülikooli asutuste põhikirjad (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 2, § 19 lõiked 2
ja 31);
3) kehtestab akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse
hindamise tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse
arvestamise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 41, § 22 lõige 11, §
223 lõige 4, § 34 lõige 6);
4) kehtestab kraadide kaitsmise korra ja tingimused (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 5);
5) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas välismaalase õppekeele
oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded (ülikooliseaduse §
14 lõike 3 punkt 6;
6) kehtestab üliõpilaste ülikoolist väljaarvamise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14
lõike 3 punkt 61);
7) kinnitab ülikoolis toimuva täiendusõppe valdkonnad, vormi ja korra (ülikooliseaduse §
14 lõike 3 punkt 8, § 32 lõige 2);
8) kehtestab ülikooli valitsemisse ning õppe- ja teadustegevusse puutuvad üldised
eeskirjad (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 11, § 22 lõige 91, § 301 lõige 1, § 42 lõike
1 punktid 1 ja 8);
9) otsustab õppe- ja teadustegevuse üldküsimusi, mis puudutavad vähemalt kaht
struktuuriüksust (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 12);
10) kehtestab korraliste akadeemiliste töötajate töölevõtu konkursi eeskirjad
(ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 13, § 39 lõige 2) ja külalisstaatuses akadeemilise
töötaja kutsumise tingimused (ülikooliseaduse § 34 lõige 5);
11) kehtestab akadeemiliste töötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja korra
(ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 131, § 29 lõige 31);
12) kehtestab ülikooli asutuse direktori töölevõtu konkursi tingimused ja korra
(ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 132, § 19 lõige 32);
13) valib korralised professorid (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 14, § 39 lõige 3);
8
14) võib anda emeriidi staatuse (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 15, § 35 lõige 3, § 36
lõige 2);
15) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded (ülikooliseaduse §
14 lõike 3 punkt 17);
16) otsustab muude õppekeelte kasutuse (ülikooliseaduse § 22 lõige 8);
17) nimetab õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad,
mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded
(ülikooliseaduse § 23 lõige 1);
18) kehtestab muude teadusasutuste akadeemiliste töötajate magistri- ja doktoriõppe
läbiviimises osalemise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 34 lõige 2).
Kavandatavast kõrgharidusseaduse eelnõus kõrgkoolile antud ülesannetest on ülikooli senati
ülesandeks õppekorralduse aluste ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise
tingimuste ja korra kehtestamine, õppe õiguse taotluse esitamine, kõrgharidustaseme õppesse
vastuvõtu tingimused, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuete kehtestamine,
vastuvõetavate üliõpilaste arvu ülempiiri kehtestamine, õppekavadel lubatud õppekoormuse
määramine, akadeemilise puhkuse korralduse kehtestamine, õppekulude hüvitamise tingimuste
üle otsustamine, eksmatrikuleerimise tingimuste ja korra kehtestamine, diplomite
väljaandmisega seonduva otsustamine ning akadeemiliste töötajatega seonduvate
regulatsioonide kinnitamine.
Eelnõu § 5 lg 2 – senati ülesanne on esitada nõukogule vastuvõtmiseks ülikooli põhikiri,
arengukava ja eelarve. Juhul, kui senat ei nõustu põhikirja, arengukava või eelarvega sellisel
kujul, nagu nõukogu selle vastu võtab, võib senat panna nõukogu vastavale otsusele ühekordse
veto, kui sellise otsuse poolt on vähemalt 2/3 senati koosseisust. Vetostamise tagajärjel
alustatavad toimingud nähakse ette ülikooli põhikirjas.
Senati roll on ülikoolielus oluline, samas on oluline ka, et nii põhikiri kui ka teised olulised
otsused saaksid vastu võetud. Seetõttu on eelnõus sätestatud, et juhul, kui põhikirjas ettenähtud
toimingud on tehtud, võtab nõukogu põhikirja, arengukava ja eelarve vastu ning need
jõustuvad.
Eelnõu § 5 lg 3 – senati kohustuslike liikmetena on eelnõus sarnaselt senise ülikooliseadusega
nimetatud rektor, rektoraadi liikmed (prorektorid) ja vähemalt 1/5 koosseisu ulatuses üliõpilaste
esindajad. Eelnõuga on jäetud senatisse kuuluvate liikmete lõpliku loetelu ning liikmete arvu
ülempiiri kehtestamine ülikooli põhikirja küsimuseks, nagu see on ka seni olnud.
Eelnõu § 5 lg 4 – senati liikmete valimise kord on kehtestatud põhikirjas. Eelnõu kohaselt on
rektor senati esimees.
§ 6. Rektor
Eelnõu § 6 lg 1 – rektor on ülikooli tegevjuht, kes esindab ülikooli ja vastutab ülikooli
igapäevase toimimise eest. Rektorile on antud õigus volitada vajadusel oma pädevuses olevaid
toiminguid edasi. Teistele juhtorganitele ülesannete edasivolitamise õigust ei ole antud. Rektori
pädevus sõlmida teatud juhul tähtajalisi töölepinguid ning kinnitada üliõpilaskonna põhikiri
tulenevad kavandatavast kõrgharidusseadusest.
Juhtorganite pädevused on eelnõus reguleeritud senisest märksa üldisemalt ja põhimõttelisemal
tasandil. Selleks, et ükski ülesanne ei jääks vastutajata, otsustab rektor küsimuse juhul, kui
seadusega ülikooli pädevusse antud ülesande täitmiseks pädevat organit määratud ning
nõukogu ei otsusta seda lahendada ise või anda lahendamiseks senatile.
9
Rektori ülesanne on tagada, et nõukogus ja senatis vastuvõetud otsuseid ülikoolis rakendatakse.
Rektorile on antud ka nõukogu ja senati otsustele ühekordse veto panemise õigus. Seda eelkõige
juhuks, kui rektor hindab, et ta ei suuda tagada mõne otsuse rakendamist ülikoolis ja ta ei ole
saanud vastavat tagasisidet piisavalt veenvalt anda enne otsuse tegemist nõukogule ega senatile,
mille koosseisu ta kuulub.
Eelnõu § 6 lg 2 – eelnõu kohaselt valib rektori valimiskogu, mille liikmete hulka kuuluvad
nõukogu ja senati liikmed ning teised ülikooli põhikirjas nimetatud isikud. Laiapõhjalise
valimiskoguga rektori valimine annab rektorile vajaliku mandaadi nii ülikoolisiseselt kui ka
ülikooliväliste liikmetega nõukogult. Kuivõrd rektor peab nõukogu ja senati otsused ellu viima,
on oluline, et tema valimisel oleks kaasatud ka mõlema juhtorgani liikmed.
Ülikoolil on võimalik põhikirjas otsustada, et rektori valivad üksnes nõukogu ja senati liikmed
ja teisi isikuid valimiskogus ei ole. Põhikirjas ei saa otsustada, et rektori valib ainult nõukogu
üksinda või senat üksinda.
Eelnõu § 6 lg 3 – sarnaselt kehtivale ülikooliseadusele on sätestatud, et rektoriks kandideeriv
isik peab olema valitud professori ametikohale. Professori ametikoha
hariduskvalifikatsiooninõudeks on doktorikraad, lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud tegevus
oma valdkonna õppe- teadus-, arendus- ning loometegevuse korraldamisel. Akadeemilise
töötaja karjäärimudeli kõrgeima astme saavutamise nõudmine rektorilt on vajalik, et tagada
tema legitiimsus akadeemilises kogukonnas.
Lisaks akadeemilisele tipptasemele eeldavad rektori ülesanded aga ka seda, et tal on tippjuhi
oskused organisatsiooni juhtimisel. Seega on tegemist äärmiselt nõudliku positsiooniga, mille
nõuetele kvalifitseeruvate isikute hulk on väga väike.
Eelnõu § 6 lg 4 – rektori kui avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganiga sõlmitakse
käsunduslepingu laadne leping. Rektori ülesanne on tegeleda ülikooli igapäevase juhtimisega,
seega ei sobi töösuhe kokku rektori kui juhtorgani ja temal lasuvate ülesannetega. Ka töölepingu
seaduse § 1 lõike 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani
liikme lepingule. Seda on oma mitmetes lahendites rõhutanud ka Riigikohus3. Rektor on
juhtorgan ning rektoriks valitud isik on isiku vaatest juhtorgani liige (analoogiline on näiteks
üheliikmeline juhatus).
Rektor astub ametisse nõukogu ja senati ees ametivande andmisega. Nõukogu esimees sõlmib
rektoriga kuni viieks aastaks lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja
kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused.
Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.
Üleminekuna nähakse eelnõu rakendussätetes ette, et eelnõu jõustumisel ametis oleva rektoriga
sõlmitud leping ja tema volitused kehtivad tähtaja saabumiseni või enne lepingutähtaja
möödumist ametist vabastamiseni.
Eelnõu § 6 lg 5 – arvestades rektori positsiooni juhtorganina, on tema ennetähtaegselt ametist
vabastamise pädevus umbusalduse puhul antud samaaegselt nii nõukogule kui ka senatile,
mõlema organi sellekohaste otsuste poolt peab hääletama vähemalt 2/3 kogu koosseisust.
3
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 2005. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-108-05 - RT III 2005, 42, 421; Riigikohtu
tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2004. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-39-04 - RT III 2004, 11, 138; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.
novembri 2002.a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-134-02 - RT III 2002, 35, 385
10
Eelnõu § 6 lg 6 – rektori volitused lõpevad lepingutähtaja möödumise päeval, omal soovil
ametist tagasiastumise korral tagasiastumise päeval või ametist enne lepingutähtaja möödumist
vabastamise päeval.
Eelnõu § 6 lg 7 – kui rektori volitused lõpevad kas tähtaja saabumise tõttu või mõnel
erakorralisel põhjusel enne tähtaja saabumist, ning kui selleks ajaks ei ole valitud uut rektorit,
kinnitab nõukogu kuni üheks aastaks või uue rektori valimiseni rektori kohusetäitja. See
välistab olukorra, kus ülikool muutuks sisuliselt tegutsemisvõimetuks, kui puuduks ülikooli
juhtiv ja esindav rektor. Nii, nagu ka plaanipärase valimise korral, sõlmib ka rektori
kohusetäitjaga lepingu nõukogu.
Eelnõu § 6 lg 8 – volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi kas samale ametikohale
või juhul, kui sellist ametikohta enam struktuuris ei ole, siis samaväärsele ametikohale, millel
ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist. Kehtiva ülikooliseaduse kohaselt pidi rektorile
tagama võimaluse minna tagasi täpselt samale ametikohale, millel töötamise ta rektoriks saades
peatas. Samas võib kümne aastaga juhul, kui isik on olnud rektor kahel perioodil järjest, ülikooli
struktuur muutuda selliselt, et seda üksust, kus isik töötas ega täpselt sama ametinimetusega
ametikohta ülikooli struktuuris enam ei ole. Muudatuse eesmärk on tagada, et esiteks peab
rektoriks valitud isikule võimaldama tagasipöördumise ametikohale, millelt ta osutus valituks,
ning kui see ametikoht on kaotatud, siis tekib tal õigus asuda tööle samaväärsele ametikohale.
§ 7. Ülikooli juhtorganite õigusaktid
Ülikooli nõukogu ja senat annavad üldaktidena määruseid ning võtavad üksikaktidena vastu
otsuseid. Rektor annab käskkirju ja korraldusi, mis võivad olla nii üksikküsimuste kui
üldkorraldustena ka üldküsimuste lahendamiseks.
§ 8. Ülikooli vara ja rahastamine
Eelnõu § 8 lõiked 1 ja 2– ülikoolile on antud vara talle seadusega antud ülesannete täitmiseks
ning vara valdamine, kasutamine ja käsutamine peab olema läbipaistev, säästlik ning ülesannete
täitmiseks mittevajaliku vara võõrandamine õiguspärane, läbipaistev ja kontrollitav.
Eelnõu § 8 lg 3 – sätestatakse, et ülikooli eesmärgi ja ülesannete täitmiseks säilitab ja arendab
ülikool akadeemilise ja ajaloolise väärtusega kogusid ja arhiive ning osutab ühiskonnale
avalikke teenuseid. Avalikud teenused ja kultuuripärand hõlmavad ennekõike ülikooli
raamatukogu ja muuseumide tegevust ning ajalooväärtusi sisaldavaid teaduskollektsioone.
Ülikool tagab ka vaba juurdepääsu nendele teenustele.
Eelnõu § 8 lg 4 – kinnisvara omandamise, võõrandamise ja piiratud asjaõigusega koormamise
eest vastutab nõukogu. Kehtivas seaduses oli sätestatud nõukogu ülesanne teha ka kõik
kinnisvara omandamise, võõrandamise ja piiratud asjaõigusega seonduvad otsused. Lähtudes
sellest, et kinnisvaraga seonduvad otsused võivad olla teatud juhtudel väikese mõjuga või
kiireloomulised ning nõukogu koguneb harva, on nõukogule antud ülesanne kehtestada
kinnisvara omandamise, võõrandamise ja piiratud asjaõigusega koormamise tingimused ja
kord. Tingimustes võib nõukogu ette näha, et nõukogu otsustada on suuremahulisemad või
kulukamad kinnisvara otsused, väiksema mahuga otsuste tegemiseks saab volitada näiteks
rektori. Eesti Maaülikool tõi eelnõu koostamisel välja, et ülikooli praktikas tuleb küllaltki tihti
ette olukordi, kus on vaja koormata piiratud asjaõigusega ülikooli vara ning seetõttu ei ole selle
otsuse tegemist otstarbekas anda juhtorganile, kes koguneb harva.
11
Ülikool peab tagama oma põhiülesannete täitmise. Seetõttu ei saa ülikool eelnõu kohaselt
üldjuhul tagada teiste isikute võetud kohustusi ega anda sponsortoetusi ja teha muid rahalisi
annetusi. Eelnõu kohaselt on ülikoolil õigus nõukogu otsusel omatulude arvelt tagada ülikooli
poolt põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile
laenu arvestusega, et nimetatud kohustuste suurus kokku ei tohi ületada 10 protsenti ülikooli
eelarveaasta omatuludest. Eelviidatud õigus sätestati esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli
seaduses ning analüüsides peeti seda õiguspäraseks tulenevalt ülikooli autonoomiast, mida on
muuhulgas sisustatud ka ülikooli õigusega võtta võlakohustusi.
Ülikoolil on küll õigus asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kuid ei ole õigust läbi nende
asutada erakooli ning asuda pakkuma eraharidust, konkureerides samal ajal avaliku sektori
õppeasutustega. Ülikool on loodud avaliku ülesandena kõrgharidustaseme õppe
korraldamiseks. Riigil on põhiseadusest tulenevalt kohustus tagada piisavalt võimalusi
kõrgharidustaseme õppeks ning selle ülesande täitmiseks on loodud ülikool. Eesti Maaülikooli
ettepanekul on eraõiguslike juriidiliste isikute asutamine, ümberkujundamine ja tegevuse
lõpetamise otsustamine sõnaselgelt antud nõukogu pädevusse.
Eelnõu § 8 lg 5 – sarnaselt seni kehtinud ülikooliseadusega saab ülikool tegevustoetust
riigieelarvest. Samuti on ülikoolil õigus saada tulu oma tegevusest: tulu õppekulude
hüvitamisest, põhitegevusest tulenevate teenuste osutamisest, teadus- ja arendustegevusest ja
mujalt. Haridus- ja Teadusministeerium eraldab ülikoolile tegevustoetust ning sihttoetust
kõrgharidusseaduse eelnõus sätestatud tingimustel ja korras.
Eelnõu § 8 lg 6 – lisaks võivad kõrgkoolid saada sihttoetusi ka teistelt ministeeriumitelt.
Loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmine toimub
veterinaarkorralduse seaduses sätestatud alustel läbi Maaeluministeeriumi eelarve.
§ 9. Ülikooli lõpetamine
Kuivõrd avalik-õigusliku ülikooli tegevuse alused on reguleeritud seadusega, on Riigikogul
seadust muutes võimalik nii muuta ülikooli nime, korraldada ülikoolide ühinemine või ülikool
juriidilise isikuna lõpetada.
Riigikogu saab algatada seaduseelnõu ise, aga seaduseelnõu algatamise õigus on ka Vabariigi
Valitsusel. Vabariigi Valitsusse viib oma valdkonna küsimused vastava valdkonna eest vastutav
minister, kellel on omakorda kohustus kaasata eelnõude ettevalmistamisesse kõik
asjassepuutuvad osapooled. Seega juhul, kui on olemas niivõrd kaalukas argument, et ülikool
on vaja lõpetada, võib Riigikogu algatada vastava seaduseelnõu ise või saada sellise eelnõu
Vabariigi Valitsuselt, kellele on sellise eelnõu esitanud otsustamiseks haridus- ja
teadusminister. Kõik demokraatlikus ühiskonnas vajalikud kaasamis- ning teavitamistegevused
tuleb iga eelnõu ettevalmistamisel, sh ülikooli lõpetamiseks vajaliku seaduse ettevalmistamisel
eelnõu algatajal tagada.
Eelnõus on menetluslikult viidatud TsÜS § 41-46 sätestatud likvideerimismenetlusele. Samas
on Riigikogul tegelikult õigus ülikooli lõpetamiseks vajalikus seaduseelnõus ette näha muu ja
konkreetsele juhule sobivam lõpetamise kord.
Ülikooli lõpetamise algatamise alusteks on mh juhud, kui ülikool ei vasta enam
kõrgharidusseaduse eelnõus toodud ülikooli tunnustele – puudub kas õppe õigus kõrghariduse
kolmel astmel või ei täida ülikool nõuet, mille kohaselt peab olema teadustegevus evalveeritud
positiivselt mitmes teadusvaldkonnas.
12
§ 10. Üleminekusätted
Üleminekusätetes on kirjeldatud, millises järjestuses tegevustega ja ajagraafikus uuele
juhtimismudelile üle minnakse. Eelnõu ei mõjuta ametis oleva rektori lepingu kehtivust ja tema
ametiaega. Ametis oleva rektori volitused kehtivad lepingus sätestatud tähtaja lõppemiseni või
enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastamiseni.
Ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused kehtivad kuni senati valimisteni, aga
mitte kauem, kui ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volituste kestus on. Seega võib
akadeemia otsustada, et senati valimised toimuvad 2019. aasta jooksul ja senati volitused
algavad sarnaselt uue nõukoguga 1. jaanuaril 2020. a. Samas võib ülikool ka otsustada, et
ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu töötab kuni oma volituste lõpuni ja senati
valimised toimuvad nö korraliselt.
Kõrgharidusseaduse jõustumine on kavandatud 1. septembril 2019. a. Samal ajal on kavandatud
ka eelnõu jõustumine. Eelnõu koostamisel kaaluti ka varasemat jõustumisaega, aga kuna EMÜ
seaduse rakendamiseks olulised sätted on kõrgharidusseaduses, peeti oluliseks, et EMÜ seadus
ei jõustuks kõrgharidusseadusest varem. Eelnõus on sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2019. a
ehk kuni uue nõukogu koosseisu volituste alguseni töötavad senised juhtorganid nö vana
ülikooliseaduse alusel.
01.09.2019 01.10.2019 01.12.2019 01.01.2020 01.03.2020
•Seadus jõustub •Nõukogu •Vabariigi Valitsus •Ülikooliseaduse •Uus põhikiri on
liikmete esitajad kinnitab nõukogu alusel vastu võetud
esitavad HTMile koosseisu. moodustatud ning vajalikud
kandidaadid. kuratooriumi ülikooli
volitused on regulatsioonid
lõppenud. seadusega
•Uue nõukogu kooskõlla viidud.
volitused
algavad.
§ 11. Jõustumine
Seaduse jõustumine on kavandatud 2019. aasta 1. septembril.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole.
6. Seaduse mõjud
6. 1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Eesti Maaülikool
13
Mõju ulatus: eelnõu peamine mõju on seotud ülikooli juhtimisstruktuuri muutmisega, mis
suurendab ühiskonna ja ülikooli vahelist koostööd ülikooli juhtimisel. Eelnõus kavandatavad
juhtimisstruktuuri muudatused mõjutavad ülikooli institutsionaalset autonoomiat. Eelnõuga ei
sekku riik oma algatusel ülikooli enesekorraldusõigusesse, vaid muudatused on algatanud Eesti
Maaülikool ise. Juhtimisstruktuuri muudatuste tulemusel kaasatakse ülikooli juhtimisse
ülikooliväliseid isikuid. Kuna nõukogu pädevusse ei kuulu õppe- ning teadus- ja
arendustegevuse sisu üle otsustamine, vaid akadeemilise juhtorganina tegutseb edasi senat, siis
selline ülikooliväliste liikmete kaasamine ülikooli juhtimisse ei sekku liigselt ülikooli
institutsionaalsesse iseseisvusesse. Ülikooli sisemist organisatsiooni ja oma töötajaskonna
kujundamist eelnõu ei mõjuta.
Kuivõrd seaduse regulatsioon annab juhtorganite pädevusele üldise sisu, aga ei nimeta üldjuhul
konkreetseid ülesandeid, tuleb kohaneda olukorraga, kus mitmete küsimuste puhul tuleb
kaaluda, kas see kuulub nõukogu, senati või rektori pädevusse.
Mõju avaldumise sagedus: kordade seadusega kooskõlla viimine on ülikooli jaoks ühekordne
tegevus. Võib eeldada, et küsimusi, mille puhul ei ole päris selge, millise juhtorgani pädevusse
selle lahendamine kuulub, ei ole sageli. Juhtorganite uued koosseisud valitakse perioodiliselt.
Ebasoovitavate mõjude risk: risk on, et ülikoolisiseselt võib eriti üleminekuperioodil tekitada
ebaselgust nõukogu rolli suurendamine.
6.2. Mõju regionaalarengule
Eelnõu ei mõjuta otseselt regionaalarengut.
6.3. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
I Sihtrühm: üliõpilased
Mõju ulatus: ülikooli akadeemilisse otsustuskogusse, s.o senatisse, kuuluvad ka edaspidi
üliõpilased, kes peavad moodustama vähemalt 1/5 senati koosseisust. See tagab üliõpilastele
endiselt õiguse kaasa rääkida ülikooli õppetegevust puudutavates küsimustes.
Mõju avaldumise sagedus: selline mõju võib avalduda iga kord, kui Eesti Maaülikooli seadust
või mõne teise ülikooli seadust muudetakse.
Ebasoovitavate mõjude risk: eelnõul võib olla negatiivne mõju üliõpilastele juhul, kui teiste
ülikoolide seadused kujunevad mingites põhimõttelistes küsimustes erinevateks Eesti
Maaülikooli seadusest. Kui kõik ülikoolide seadused üksteisest erinevad, võivad olenevalt
sellest, millisesse ülikooli õppima asuda põhjendamatult erineda üliõpilase õiguse
kõrgharidusele teostamise või esindusõiguse teostamise tingimused.
II Sihtrühm: ülikooli liikmeskond
Mõju ulatus: eelnõu ei piira ülikooli akadeemilist vabadust. Ülikooli juhtorganina säilib senat
kui akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest
ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Senatisse kuuluvad akadeemiliste töötajate esindajad. Seega
nõukogu kaudu saavad akadeemilised töötajad ka edaspidi osaleda ülikooli juhtimises ning
otsustada ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse üle. Seega eelnõuga tehtavad
muudatused teaduse ja õpetuse vabadust ning selle sisu ülikoolis ei piira.
14
Mõju avaldumise sagedus: ülikooli liikmeskonna jaoks on kokkupuude muudatusega pigem
harv, sest ainuüksi muudatuste tulemusel ülikooli igapäevane tegevus ei muutu.
Ebasoovitavate mõjude risk: risk on, et ülikoolisiseselt võib eriti üleminekuperioodil tekitada
ebaselgust nõukogu rolli suurendamine.
6.4. Mõju majandusele
Eelnõuga muudetakse oluliselt ülikooli juhtimisstruktuuri, mis võimaldab ülikoolil paremini
ühiskonna ootustele reageerida, kaasates ülikooli juhtimisse ettevõtluse ja teiste ühiskondlike
partnerite esindajaid. Samuti võimaldab eelnõu rakendamine luua soodsad tingimused teadmus-
ja tehnoloogiasiirde rakendamiseks majandusarengu hüvanguks ja ülikoolist väljakasvavate
innovaatiliste idufirmade arenguks.
Võrreldes senisega laieneb ülikooli õigus võtta laene ja tagada teiste isikute kohustusi.
Ülikoolile antakse nõukogu otsusel õigus tagada omatulude arvelt ülikooli põhikirjaliste
ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu tingimusel, et
selliste kohustuste suurus kokku ei ületa 10% ülikooli eelarveaasta omatuludest.
6.5. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda.
6.6. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne mõjusid riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste
eelarvetele. Seaduse rakendamisega tulusid ei kaasne. Seaduse rakendamise kulusid ei kaeta
Euroopa Liidu vahenditest.
8. Rakendusaktid
Eelnõu vastuvõtmisel peab Vabariigi Valitsus korraldusega kinnitama Eesti Maaülikooli
nõukogu esimese koosseisu. Ülikool ja Eesti Teaduse Akadeemia peavad oma liikmed
nõukogusse esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 01.10.2019. a. Koosseisu
kinnitamisel tuleb arvestada sellega, et eelnõu kohaselt algavad Eesti Maaülikooli uue nõukogu
volitused 2020. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu vastuvõtmisel ei kaasne vajadust muuta kehtivaid määrusi ega muutu eelnõu
vastuvõtmisel kehtetuks praegu kehtivaid määrusi.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 01.09.2019. a.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
12. märtsini 2018. a valmistasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikool ette oma ülikoolide seaduste eelnõude projekte ning
15
esitasid need Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel tugineti
Eesti Maaülikooli nõukogus 8. märtsil 2018. a heaks kiidetud Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu
projektile ja selle seletuskirjale.
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti
Maaülikoolile, avalik-õiguslike ülikoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Teaduste Akadeemiale,
Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude
Ühendusele Universitas, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude
Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule.
Mailis Reps
minister Tea Varrak
kantsler
Algatab Vabariigi Valitsus …………..2018
16
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0587 - Eesti Maaülikooli seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 06.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ccda04a4-89e8-41f3-ac63-0c9dd500ca6c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ccda04a4-89e8-41f3-ac63-0c9dd500ca6c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main