Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid 6.06.2018 nr 8-1/18/2787
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Kunstiakadeemia
Rektorite Nõukogu
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude
Ühendus Universitas
Eesti Ametiühingute Keskliit
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Kunstiakadeemia seaduse
eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 06.07.2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tea Varrak (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. eelnõu_EKA.pdf
2. seletuskiri_EKA.pdf.
Sille Uusna 7354 029
[email protected]
Margus Haidak 735 0151
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
05.06.2018
Eesti Kunstiakadeemia seadus
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse Eesti Kunstiakadeemia õiguslik seisund, eesmärk ja
ülesanded, tegevuse alused ning juhtorganid.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Eesti Kunstiakadeemia õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded
(1) Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi akadeemia) on 1914. aastast tegutsev kunstide ülikool.
(2) Akadeemia on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse,
kõrgharidusseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel.
(3) Akadeemia on integreeritud teadus-, arendus-, õppe-, loome- ja kultuuriasutus. Akadeemia
eesmärk on panustada rahvusvahelise kõrgetasemelise teadus-, õppe-, arendus- ja loometööga
ning sellele tuginevate uuenduslike teenustega ühiskonna kestlikku arengusse ning rahva
heaolu kasvu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks akadeemia:
1) pakub teadus-, arendus- ja loometegevusele tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi
kõrghariduse kõigil astmetel ja täiendusõppes kunsti, arhitektuuri, disaini ja humanitaaria
valdkondades;
2) on kunsti-, disaini- ja arhitektuurihariduse edendaja ja järjepidevuse hoidja;
3) viljeleb kunsti ja teadust, sh loomepõhist uurimust;
4) on kunsti, disaini ja arhitektuuri eest seisja ühiskonnas.
§ 3. Akadeemia juhtimine
(1) Akadeemiat juhivad nõukogu, senat ja rektor.
(2) Nõukogu on akadeemia juhtorgan, mis vastutab akadeemia pikaajalise ja kestliku arengu
ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest, tagades akadeemia
eesmärkide saavutamise.
(3) Senat on akadeemia akadeemiline otsustuskogu, mis vastutab akadeemia teadus-, arendus-,
loome- ja õppetegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi.
(4) Rektor on akadeemia seaduslik esindaja, kes juhib akadeemia igapäevast tegevust, lähtudes
juhtimisel akadeemia arengukavast, eelarvest ja teistest strateegilistest dokumentidest.
§ 4. Nõukogu
(1) Nõukogu:
1) võtab vastu akadeemia põhikirja;
2) võtab vastu akadeemia arengukava;
1
3) võtab vastu akadeemia eelarve ja selle täitmise aruande, finantsplaani ning majandusaasta
aruande;
4) otsustab kinnisvara omandamise, võõrandamise, piiratud asjaõigusega koormamise ja
akadeemiale laenu võtmise;
5) täidab teisi seaduse või akadeemia põhikirjaga talle pandud ülesandeid.
(2) Nõukogu koosseisu kuulub üheksa liiget, kellest:
1) neli liiget nimetab senat akadeemia põhikirjas sätestatud korras;
2) ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia;
3) neli liiget nimetab valdkonna eest vastutav minister isikute hulgast, kellel on nõukogu liikme
kohustuste täitmiseks ja akadeemia ühiskonnaga sidustamiseks vajalikud teadmised akadeemia
tegevusvaldkondades, majanduses või ettevõtluses ning laitmatu reputatsioon.
(3) Väljastpoolt akadeemiat nimetatavaks nõukogu liikmeks ei saa olla teda nimetava asutuse
juhtorgani liige, akadeemia töötaja ega teise Eesti ülikooli juhtorgani liige ning üks isik saab
olla nõukogusse nimetatud ainult ühel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel.
(4) Nõukogu koosseisu määrab viieks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega valdkonna eest
vastutava ministri ettepanekul.
(5) Nõukogu liikme nimetanud asutus või isik võib enda nimetatud liikme põhjendatud juhul
enne tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil
tagasiastumisel nimetatakse tema asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud
asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni.
§ 5. Senat
(1) Senat:
1) teeb õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevusega seotud olulised otsused ning kehtestab selle
valdkonna õigusaktid vastavalt akadeemia põhikirjale;
2) võtab vastu teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses nimetatud teadusnõukogu
moodustamise alused ja töökorra;
3) esitab nõukogule vastuvõtmiseks põhikirja;
4) võib panna ühekordse veto nõukogu põhikirja, arengukava ja eelarve vastuvõtmise otsusele,
kui veto poolt on vähemalt 2/3 senati koosseisust;
5) täidab teisi seaduse või akadeemia põhikirjaga talle pandud ülesandeid.
(2) Kui senat kasutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud vetoõigust, siis nõukogu
otsus ei jõustu ja pärast akadeemia põhikirjas sätestatud menetluse läbimist otsustab nõukogu
põhikirja, eelarve või arengukava vastuvõtmise lõplikult.
(3) Senati koosseisu kuuluvad:
1) rektor, kes on senati esimees;
2) teised rektoraadi liikmed;
3) üliõpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 senati koosseisust;
4) teised põhikirjas nimetatud isikud.
(4) Senati moodustamise tingimused ja kord sätestatakse akadeemia põhikirjas.
§ 6. Rektor
(1) Rektor:
2
1) esindab akadeemiat ja teostab akadeemia nimel tehinguid ning volitab selleks vajadusel teisi
isikuid;
2) vastutab akadeemia üldseisundi ja arengu, eelarve täitmise ja rahaliste vahendite õiguspärase
ja otstarbeka kasutamise eest;
3) tagab nõukogu ja senati määruste ja otsuste täitmise;
4) omab ühekordset vetoõigust nõukogu ja senati määruse või otsuse suhtes. Vetostamisel
määrus või otsus ei jõustu ning nõukogu või senat otsustab pärast akadeemia põhikirjas
sätestatud menetluse läbimist määruse või otsuse vastuvõtmise lõplikult;
5) tagab akadeemia põhikirja, arengukava, finantsplaani ja eelarve projektide koostamise;
6) on aruandekohustuslik nõukogu ja senati ees;
7) täidab teisi akadeemia põhikirja või muude õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning
otsustab akadeemia tegevusega seotud küsimusi, mis ei ole antud nõukogu ega senati
pädevusse.
(2) Rektori valib valimiskogu kuni viieks aastaks akadeemia põhikirjas sätestatud korras.
Valimiskogu liikmeteks on nõukogu ja senati liikmed ning teised akadeemia põhikirjas
nimetatud isikud.
(3) Akadeemia rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud
professori ametikohale.
(4) Nõukogu esimees sõlmib rektoriga lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja
kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused.
Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Rektor astub
ametisse nõukogu ja senati ees ametivande andmisega.
(5) Nõukogul ja senatil on õigus avaldada rektorile umbusaldust ning rektor vabastatakse enne
lepingu tähtaja möödumist ametist, kui selle otsuse poolt on 2/3 mõlema kogu koosseisust.
(6) Rektori volitused lõpevad lepingu tähtaja möödumisel, omal soovil ametist tagasiastumisel
või enne lepingu tähtaja möödumist ametist vabastamisel põhikirjas sätestatud korras.
(7) Kui rektori volitused lõpevad ja volituste lõppemise ajaks ei ole valitud uut rektorit, määrab
nõukogu rektori kohusetäitja kuni uue rektori valimiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks
aastaks. Kohusetäitjaga sõlmitavale lepingule kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4
sätestatut.
(8) Rektoriks valitud akadeemia töötajal on pärast rektori volituste lõppemist õigus jätkata
töötamist samaväärsel ametikohal, kus ta akadeemias töötas.
§ 7. Akadeemia juhtorganite õigusaktid
(1) Nõukogu annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid.
(2) Senat annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid.
(3) Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju ja korraldusi.
§ 8. Loomepõhine uurimus
3
Eesti Kunstiakadeemias viljeldakse loomepõhist uurimust, mis on isiku loomevabadusel
põhinev teadustegevus eesmärgiga saada loominguliste vahendite abil uusi teadmisi inimese,
looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta.
§ 9. Akadeemia vara ja rahastamine
(1) Akadeemia on oma vara omanik, kellel on õigus oma vara vallata, kasutada ja käsutada
käesolevas seaduses ja akadeemia põhikirjas sätestatud korras, tagades vara eesmärgipärase,
otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku valitsemise.
(2) Akadeemia omandab ja kasutab oma vara akadeemia tegevusteks ja eesmärkide
saavutamiseks ning võõrandab vara, mis ei ole eeltoodu saavutamiseks vajalik, tagades
tehingute kooskõla õigusaktidega, läbipaistvuse ja kontrollitavuse.
(3) Akadeemia arendab, säilitab ja täiendab kultuuripärandi kaitseks ja oma ülesannete
täitmiseks kunstilise, akadeemilise ja ajaloolise väärtusega kogusid ja arhiive, tagades neile
teadus- ja õppetöö eesmärgil vaba juurdepääsu ning osutab ühiskonnale muid avalikke
teenuseid raamatukogu ja teiste üksuste kaudu.
(4) Akadeemia valdab, kasutab ja käsutab oma vara, arvestades järgnevaid piiranguid:
1) kinnisvara on õigus omandada, võõrandada või koormata piiratud asjaõigusega akadeemia
nõukogu otsusel ning tema kehtestatud tingimustel ja korras;
2) akadeemial ei ole õigust tagada oma varaga teise isiku kohustusi ega anda laenu, välja
arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud juhul;
3) akadeemial on õigus asutada oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks eraõiguslikke juriidilisi
isikuid, kellel ei ole õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust;
4) akadeemial ei ole õigust anda sponsortoetusi ja teha muid rahalisi annetusi;
5) akadeemial on õigus nõukogu otsusel omatulude arvelt tagada akadeemia poolt põhikirjaliste
ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu arvestusega, et
kohustuste suurus kokku ei tohi ületada kümmet protsenti akadeemia eelarveaasta omatuludest.
(5) Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest samadel alustel teiste avalik-õiguslike
ülikoolidega, arvestades kunstiõppe eripära, samuti õppekulude hüvitamisest ja akadeemia
põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest saadud vahenditest ning muudest
allikatest.
§ 10. Akadeemia lõpetamine
Akadeemia lõpetamise otsustab Riigikogu. Akadeemia lõpetamine toimub
likvideerimismenetluse korras vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele.
§ 11. Üleminekusätted
(1) Akadeemia kuratooriumi volitused lõpevad 2019. aasta 31. detsembril.
(2) Akadeemia ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia
esitavad käesoleva seaduse alusel moodustatava nõukogu liikmed valdkonna eest vastutavale
ministrile hiljemalt 2019. aasta 1. oktoobriks.
(3) Käesoleva seaduse alusel moodustatava nõukogu esimese koosseisu kinnitab Vabariigi
Valitsus korraldusega arvestades, et nõukogu volitused algavad 2020. aasta 1. jaanuaril.
4
(4) Akadeemia ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused kehtivad kuni
käesolevas seaduses nimetatud senati valimisteni, kuid mitte kauem, kui ülikooliseaduse alusel
moodustatud nõukogu volituste kehtivuse lõpuni.
(5) Akadeemia ülikooliseaduse alusel moodustatud juhtorganid täidavad kuni 2019. aasta 31.
detsembrini ülikooliseadusega neile pandud ülesandeid.
(6) Akadeemia põhikiri ja teised õigusaktid viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt
2020. aasta 1. märtsiks.
(7) Akadeemia enne käesoleva seaduse jõustumist valitud rektori volitused kehtivad kuni
volituste lõppemiseni.
§ 12. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. septembril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, ...........................2018
Algatab Vabariigi Valitsus
.......................2018
5
Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu
seletuskiri
I Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia seadus. Kõrgharidustaseme õpet ja
kõrgharidustasemel õppimist puudutavad sätted on lisatud kõrgharidusseaduse eelnõusse. Iga
avalik-õigusliku ülikooli vastutusvaldkonnad, juhtimine ja muud erisused kehtestatakse selle
ülikooli kohta käivas seaduses. Seni on oma seadus avalik-õiguslikest ülikoolidest olnud üksnes
Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil.
Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõuga kaasnevaks olulisemaks muudatuseks on Eesti
Kunstiakadeemia juhtimisstruktuuri uuendamine. Uus juhtimismudel võimaldab ülikoolil
oluliselt suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka ülikooli akadeemilisest
kogukonnast väljaspool olevaid isikuid ja tugevdada sidet ühiskonnaga. Ülikooli juhtorganiks
on eelnõu kohaselt nõukogu, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled
väljastpoolt akadeemilist kogukonda. Senat on akadeemiline otsustuskogu, mis otsustab
ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimuste üle. Rektor juhib ülikooli igapäevast
tegevust ja esindab ülikooli.
Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 2020. aasta 1. jaanuarist.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eesti Kunstiakadeemia poolt olid eelnõu ettevalmistajateks rektor Mart Kalm ja kuratooriumi
esimees Maria Mägi.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusseadustiku juht Sille
Uusna (tel: 7354029,
[email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud teaduse ja
keelepoliitika asekantsler Indrek Reimand (tel: 7350208,
[email protected]) ning
kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak (tel: 7350151,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Heddi Lutterus (Haridus- ja Teadusministeeriumi
õigusosakonna juhataja, tel: 7350 141,
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt
toimetanud Inga Kukk (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel tugineti Eesti Kunstiakadeemia nõukogus heaks kiidetud
Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu projektile.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga, samuti Eesti Maaülikooli seaduse, Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse ning Tallinna Ülikooli seadusega. Eelnõuga
kehtestatakse uus seadus, seega ühegi varasema seaduse redaktsiooni ei muudeta.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
1
Eelnõu koostamise aluseks on kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu
väljatöötamise kavatsus1.
II Seaduse eesmärk
Eesti Kunstiakadeemia seaduse kehtestamine on osa kõrgharidusseadustiku kaasajastamisest.
Kõrgharidusvaldkonna üldseaduseks on kavandatud kõrgharidusseadus, milles on
kõrgharidustaseme õppe üldnõuded, üliõpilaste peamised õigused ja kohustused
kõrgharidustasemel õppimisel, kõrgkoolide põhitunnused, avalik-õiguslikud ülikoolid ning
täpsemad nõuded riigi rakenduskõrgkoolidele ja erakõrgkoolidele, akadeemiliste töötajatega
seonduv, kõrghariduse kvaliteedi hindamise alused ja rahastamise põhimõtted.
Eelnõuga määratakse Eesti Kunstiakadeemia ülesanded ja tegevusvaldkonnad nii teadus- ja
arendustegevuses kui ka õppetöös. Muudatuste tulemusel on ülikoolil strateegilisi otsuseid
tegev ja väliseid liikmeid kaasav nõukogu, akadeemilisi küsimusi otsustav ning ülikooli
liikmeskonna esindajatest koosnev senat ja rektor igapäevase tegevuse juhina. Muudatuste
eesmärk on kaasata ülikooli juhtimisse ülikooliväliseid liikmeid, et toetada ülikooli seotust
ühiskonnaga ning tõsta tema konkurentsivõimet. Eelnõuga sätestatakse ka ülikooli vara
kasutamise põhimõtted.
Teemade jaotus kõrgharidusseaduse ja ülikooli seaduse vahel on kavandatud järgmiselt
Kõrgharidusseadus
Kõrgharidussüsteemi osapooled
Kõrgharidustaseme õpped, oodatav tulemus
Üliõpilase õigused ja kohustused
Kõrgkoolide põhitunnused
Rakenduskõrgkoolid
Erakõrgkoolid
Kõrghariduse kvaliteedi hindamine
Rahastamine
EMTA EMÜ
EKA seadus TLÜ seadus TTÜ seadus TÜ seadus
seadus seadus
Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime
Õigusvõime Õigusvõime
Ülesanne Ülesanne Ülesanne Ülesanne
Ülesanne Ülesanne
Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid
Alusdokumendid Alusdokumendid
Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid
Juhtorganid Juhtorganid
Ümberkorraldami Ümberkorraldami Ümberkorraldami Ümberkorraldami
ne ja lõpetamine Ümberkorraldami Ümberkorraldami ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine
ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine
2.1. Kehtiv regulatsioon
Põhiseaduse §-s 37 on sätestatud õiguse haridusele, sh õiguse kõrgharidusele teostamise
tingimused ja § 38 sätestab ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia.
Ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia viitab sellele, et neil asutustel on enesekorraldusõigus.
Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab: 1) sisemist
organisatsiooni; 2) juhtimisstruktuuri; 3) ressursside asutusesisest jagamist; 4) ressursside
hankimist erasektorist; 5) oma töötajaskonna värbamist; 6) tingimuste seadmist õppetööks ja
teadus- ja õpetustegevuse vabadust.
1
Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
2
Avalik-õiguslikest ülikoolidest on oma seadus Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil.
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikooli ja Tallinna
Ülikooli tegevuse alused on olnud kehtestatud ülikooliseaduses. Selleks, et anda Eesti
Kunstiakadeemiale paremad võimalused arendada akadeemilisele vabadusele tuginevat õppe-
ja teadustööd ning teha autonoomselt otsuseid õppe- ja teadustöö sisu kohta, on oluline luua
Eesti Kunstiakadeemia arengut toetav õigusraamistik.
Kehtiva ülikooliseaduse kohaselt on ülikooli kõrgem otsustuskogu nõukogu, mis koosneb
ülikoolisisestest akadeemilistest töötajatest ning üliõpilastest. Nõukogu kohustuste hulka
kuuluvad ülikooli põhikirja, eelarve ning arengukava kinnitamine. Ülikooli kuratooriumil,
millesse kuuluvad ülikoolivälised liikmed, on nõuandev roll ning nõukogul ei ole kohustust
sellega arvestada. Seega olulised huvirühmade esindajad Eesti ülikoolide otsustusprotsessi
üldjuhul kaasatud ei ole.
Eesti ülikoolides kehtiva juhtimismudeli probleemidele on tähelepanu juhtinud ka mitmed
väliseksperdid. Juba 2007. aastal tõid Eesti kõrgharidussüsteemi analüüsinud OECD eksperdid
välja, et Eesti kõrghariduse paremaks muutmisel on võtmeküsimus, kuidas ühendada üksikute
õppeasutuste prioriteedid ning kõrgharidussüsteemi laiemad sotsiaalsed ja majanduslikud
eesmärgid. Rõhutati vajadust suurendada õppeasutuste väljapoole suunatud fookust, mis
tähendab muu hulgas kõrgkooliväliste huvitatud osapoolte suuremat rolli süsteemis,
õppeasutuste juhtimises ja kvaliteedikontrollis2.
III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia staatus avalik-õigusliku juriidilise isikuna, selle
juriidilise isiku loomise peamine eesmärk ehk avalik ülesanne, juhtorganite moodustamise kord
ja nende pädevuse jaotus ning ülikooli vara ja rahastamist puudutavad üldised alused.
Eelnõu jõustumisel kõigi ülikoolide jaoks ühist ülikooliseadust Eesti Kunstiakadeemiale enam
ei kohaldata. Võrreldes kehtiva ülikooliseadusega ei reguleerita avalik-õiguslike ülikoolide
kohta enam järgmisi teemasid:
Ülikooli asutamine, ühinemine, jagunemine, tegevuse lõpetamine ja nime muutmine – avalik-
õigusliku juriidilise isiku asutab ja lõpetab Riigikogu seadusega, otsustades selle käigus ka
avalik-õigusliku juriidilise isiku nime küsimuse. Eelnõus on viide lõpetamisel rakendatavale
menetluse liigile – avalik-õigusliku ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras.
Ülikooli ühinemine ja jagunemine – ülikooliseaduse vastavas paragrahvis ei olnud sisulisi
erisusi välja toodud.
Ülikooli struktuur – ülikooli struktuuriüksused, nende ülesanded, staatus ja juhtimine
reguleeritakse ülikooli põhikirjas, mitte enam seadusega. Ülikooli õigus kujundada oma
struktuuri (sisemist organisatsiooni) on osa põhiseaduse §-s 38 nimetatud institutsionaalsest
autonoomiast. Puudub oluline avalik huvi selle õiguse piiramiseks. Ülikooli struktuuri
reguleerimisest seaduse tasandil loobumine ei kohusta ülikoolide struktuuri muutma, aga annab
edasistes arendustegevustes ülikoolile suurema paindlikkuse õppe- ja teadustegevuse
integreerimiseks vajalike struktuurimuudatuste tegemisel.
2 Jeroen Huisman, Paulo Santiago, Per Högselius, Maria Jose Lemaitre ja William Thorne. OECD kolmanda taseme hariduse
temaatiline ülevaade. Eesti, lk 65-66. Tartu 2007
3
Kontroll, järelevalve ja aruandlus – Riigikontrolli pädevus ülikooli tegevuse kontrollimiseks
ei tulene mitte kehtivast ülikooli seadusest, vaid Riigikontrolli seadusest. Seega puudub vajadus
Riigikontrolli pädevust ülikooli seaduses korrata. Haldusjärelevalve korraldamise alus tuleneb
Vabariigi Valitsuse seadusest: haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab
haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist.
Avalik-õiguslike ülikoolide puhul ei ole ette nähtud otstarbekuse kontrollimist, Haridus- ja
Teadusministeerium teeb õiguspärasuse kontrolli haldusülesande täitmise osas. Edaspidi on
kavas kogu haridusvaldkonna järelevalve koondada haridusseadusesse, mille eelnõu on
menetluses. Aruandluse regulatsioon kehtivas ülikooliseaduses on aegunud, sest aruandluse
kord (majandusaasta aruande kohustus) tuleneb kas teistest õigusaktidest või siis lepitakse
kokku konkreetse rahastamismeetme juures.
§ 2. Eesti Kunstiakadeemia õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded
Eelnõu § 2 lg 1 – tänane EKA sai alguse Tallinna Eesti Kunstiseltsi 1912 avatud
joonistuskursustest. Pärast Venemaa Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi poolt põhikirja
kinnitamist avas selts 30. oktoobril 1914 juba püsiva Tallinna Kunsttööstuskooli, mida kool
loeb oma sünnipäevaks. Jättes kõrvale palju vanema Tartu ülikooli, on EKA tänastest
ülikoolidest ainus, mille eesti ringkonnad suutsid asutada juba enne Eesti iseseisvumist.
Kunsttööstus tähendas sõjaeelses kõnepruugis sama, mida praegu mõistetakse disaini all. Kooli
eesmärk oli valmistada ette kujundavat oskustööjõudu kohalikele ettevõtetele nagu Taska,
Haupti jpt nahatöökojad, Lorupi klaasi- ja kristallitööstus, Langebrauni portselanimaalitööstus
jne. Sellele kutseõppeasutusele lisandus kõrgkooli osa 1938, kui loodi Riigi Kõrgem
Kunstikool, mis süvendas kujutava kunsti õpinguid. Pärast sõda, kui liideti Tartu Riiklik
Kunstiinstituut, sai 1950 kooli nimeks Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut. Seal õpetati kujutavat
kunsti (maal, skulptuur, graafika, teatridekoratsioon), tarbekunsti (metallehistöö, mood ja
tekstiil, klaas ja keraamika, nahakunst) ja arhitektuuri. Ehkki omaette tööstusele suunatud
disainikateeder avati alles 1966, andsid disaini ja tarbekunsti erialade vilistlased näo toonaste
ettevõtete nagu Kommunaar, Linda, Tarbeklaas, Estoplast, ARS, Standard, Tartu
Mööblikombinaat, Tallinna Moemaja jt toodangule. Kui TPI lõpetas 1948 vastuvõtu
arhitektiõppesse, siis 1950 avas arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ERKI, olles selleks
sunnitud sulgema juba 1938 alustatud sise- ja maastikuarhitektide ettevalmistamise. Hoo sisse
saanud arhitektiõppe kõrval taastus 1959 sisearhitektide koolitamine. Laulva revolutsiooni
käigus nimetati kool ümber Tallinna Kunstiülikooliks ja aastast 1995 kannab Eesti
Kunstiakadeemia nime. 1990. aastatel lisandusid kunstikultuuri teaduskonna erialad:
kunstiteadus, muinsuskaitse ja restaureerimine ning kunstiharidus. Alates eelmise sajandi
lõpust on kooli tulnud digimaailm, vabade kunstide teaduskonnas uusmeedia, animatsiooni ja
fotograafia eriala näol, disainiharidusse on lisandunud graafiline disain ja interaktsioonidisain.
Kool asus Tallinnas 1914-17 Pikal tänaval Kanuti gildi hoones, aastatel 1917-2010 Tartu mnt
1, seejärel üüripindadel ja alates 2018 Põhja pst 7.
Eelnõu § 2 lg 2 – põhiseaduses sätestatud institutsionaalse autonoomia kasutamiseks on
ülikoolidel avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik,
kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle
juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (TsÜS § 25 lg 2).
Eelnõu § 2 lg 3 – kõrgharidusseaduse eelnõu kohaselt on ülikool õppe-, loome- ning teadus- ja
arendusasutus, millele on antud õppe õigus kõrgharidustaseme kolmel astmel. Ülikooli
missioon on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja
loometegevusel põhinevaid teenuseid ning toetada üliõpilastest vastutustundlike ja
algatusvõimeliste kodanike kujunemist. Ülikoolid teevad koostööd nii teiste õppeasutuste kui
ka kogu ühiskonnaga, toetades tulemusliku teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna
4
arengut ja rahvuskultuuri püsimist. Sõna „ülikool“ või selle võõrkeelset vastet võib oma nimes
kasutada ülikool, millel on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevus mitmes
teadusvaldkonnas ning kus toimub õpe mitmes õppevaldkonnas kõrgharidustaseme kõigil
astmetel.
Arengukavas aastateks 2016-2020 on kool sõnastanud oma missiooni järgnevalt: Eesti
Kunstiakadeemia on Eesti peamine kunsti-, disaini-, arhitektuuri-, kunstiteaduse-,
muinsuskaitse- ja kunstihariduse professionaalide koolitaja ning arendaja, visuaalkultuuri
edendaja ja tutvustaja, Eesti ühiskonna oluline edasiviija. EKA õpetus on nüüdisaegne ja
erialasid lõimiv, loominguline ja uurimuslik. Samas on sõnastatud akadeemia strateegilised
eesmärgid: 1) Tegutseda uues kaasaegses õppehoones interdistsiplinaarselt, rahvusvaheliselt ja
võrgustunult. 2) Panustada ühiskonna arengusse akadeemiliselt ja loominguliselt ning olla
õppijakeskne ja jätkusuutlik õppe- ja teadusasutus. 3) Olla oma peamistes akadeemilistes
vastutusvaldkondades juhtiv kompetentsikeskus Eestis ning tunnustatud keskus
rahvusvaheliselt.
Eelnõu § 2 lg 4 – Eesti Kunstiakadeemia ülesanne on pakkuda kõrgharidust ja täiendõpet selle
kõigis vormides spetsiifiliselt kunsti, arhitektuuri, disaini, kunstiteaduse, muinsuskaitse ja
kunstihariduse vallas. Nende valdkondade vanima ja kogenenuima koolina näeb ta end ka
vastava hariduse järjepidevuse hoidja ja edendajana. Kuivõrd ülikooli tasemel haridus tugineb
teadus-, arendus- ja loometegevusel on kooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka
kuulub ka spetsiifiline teadusvorm loomeuurimus, mida käsitleb lähemalt § 8. Kuivõrd kool
tööandjana moodustab Eestis kunstivaldkonna professionaalide suurima kogumi, mida ta oma
tegevusega taastoodab, siis tuleb tal seista ühiskonnas kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkonna
hea käekäigu eest.
Loetelus on nimetatud olulisemad ülikoolis väljakujunenud tegevusvaldkonnad hõlmates nii
vastutusvaldkondi kui ka positiivselt evalveeritud teadusvaldkondi (toomata välja kõiki
õpetatavaid valdkondi). Täpsemad vastutusvaldkonnad sätestatakse halduslepingutes. Lisaks
tasemeõppele pakub ülikool ühiskonnale vajalike teenustena jätkuvalt ka muid oma
põhitegevusega seotud teenuseid (nt täienduskoolitus, lepinguline teadustegevus, erialane
nõustamine, eksperthinnangute andmine jms).
§ 3. Akadeemia juhtimine
Eelnõu § 3 lg 1 – eelnõu kohaselt juhivad akadeemiat nõukogu, senat ja rektor.
Kavandatav mitmetasandiline juhtimismudel annab võimaluse paremini arvestada
ülikooliväliste partnerite ja ülikooli liikmete seisukohtadega ning toetab akadeemiliste ja
administratiivsete tegevuste koostoimimist, luues parema võimaluse ellu viia uuendusi õppe- ja
teadustöös. Ülikooli põhitegevuseks on õppe- ja teadustöö, mis peaks tuginema akadeemilise
demokraatia üldistele printsiipidele, sealhulgas akadeemilisele vabadusele. Avalik-õigusliku
ülikooli puhul lisandub siin veel ühiskonna eesmärkide ja vajaduste arvestamine ülikooli
juhtimises ja tegevuse suunamises.
Eelnõu § 3 lõiked 2–4 – eelnõu kohaselt on ülikooli juhtorganite põhimõtteline pädevuste
jaotus järgmine:
Nõukogu – otsustuskogu, mis vastutab pikaajalise ja jätkusuutliku arengu ning majandus-,
finants- ja varaga seotud küsimuste eest, tagab ülikooli eesmärkide saavutamise.
Senat – akadeemiline otsustuskogu, otsustab teadus-, arendus-, loome- ja õppetegevuse
küsimused.
Rektor – ülikooli seaduslik esindaja, juhib igapäevast tegevust.
5
Kehtivas ülikooliseaduses on nõukoguks nimetatud akadeemilist otsustuskogu. Eelnõu kohaselt
on nõukogu juhtorgan, millesse kuuluvad ka ülikoolivälised liikmed. Seni ülikooliseaduses
„nõukoguks“ nimetatud juhtorgan on eelnõu kohaselt sarnane senatiga.
Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju
juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt (TsÜS § 37 lg 1). Juhtorgani
liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi
õiguspärasele otsusele. Eelnõu kontekstis saavad muudeks pädevateks organiteks olla nii
nõukogu kui ka senat, sest vastavalt eelnõule tagab rektor nõukogu ning senati määruste ja
otsuste täitmise.
Ülikooli juhtorgani liikmel on TsÜS sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustus (TsÜS § 35).
Kuna juhtorgani liikme üldised hoolsus- ja lojaalsuskohustused ning juhtorgani liikme vastutus
kehtivad ka praegu avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganitesse kuuluvate isikute suhtes,
siis puudub vajadus nende teemade täiendavaks reguleerimiseks eelnõus.
Eelnõu väljatöötamisel oli küsimuseks, kelle huve juhtorgani liige esindab. Eelnõus on lähtutud
sellest, et kõik juhtorganite liikmed lähtuvad ülikooli huvidest ning on ülikoolile lojaalsed.
Varem on ülikooli juhtorganite pädevuse määramisel kasutatud ka kaheetapilist otsustamist,
kus üks kogu võtab mingis küsimuses otsuse vastu ja teine kinnitab selle. Sellist lahendust ei
saa pidada õigusselgeks, sest ilma täiendava regulatsioonita ei ole võimalik selgelt määrata,
kelle otsus toob kaasa akti jõustumise ja sellega kaasneva juhtorgani liikme vastutuse. Seetõttu
on eelnõus jaotatud pädevus selliselt, et senat esitab nõukogule vastuvõtmiseks põhikirja,
arengukava ja eelarve, aga lõppotsuse neis küsimustes teeb nõukogu. Senatil on õigus panna
nõukogu põhikirja, arengukava või eelarve vastuvõtmise otsusele ühekordne veto, kui
nõukogus tehtud otsusega ei ole rahul vähemalt 2/3 senati koosseisust.
Juhtorganite pädevus on seaduses toodud põhimõtteliste ülesannete tasemel, seega saab
põhikirjas nii nõukogu, senati kui ka rektori ülesandeid täpsustada ja vajadusel kas eraldi
ülikoolisisese õigusakti või põhikirjaga leppida kokku ka nõukogu või senati töökorralduse
alused.
§ 4. Nõukogu
Eelnõu § 4 lg 1 – eelnõuga suurendatakse väliseid liikmeid kaasava juhtorgani rolli ja vastutust
ülikooli juhtimisel. Muudatuste eesmärk on tagada ülikooli tegevuse sidusus riigi ja ühiskonna
eesmärkide saavutamisega.
Nõukogu üldise pädevuse võib kokku võtta ülikooli strateegilise juhtimise ning majandus- ja
eelarve küsimustega. Lisaks on eelnõus toodud loetelu ülikoolielu jaoks kaalukaimatest
ülesannetest, mille lõppvastutajaks on nõukogu ja selle liikmed. Nõukogu on lõplikuks organiks
rektoriga lepingu sõlmimisel, ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve vastuvõtmisel, otsustab
ülikooli nimel laenu võtmise, kinnisvara omandamise, võõrandamise, piiratud asjaõigusega
koormamise ja ülikoolile laenu võtmise.
Nõukogu liikmed kuuluvad rektori valimisel valimiskogusse, seega osalevad ka rektori
valimisel. Lähtudes nõukogu üldpädevusest on nõukogu ülesanne ka kõrghariduse
tegevustoetuse ja sihttoetuse eraldamiseks sõlmitud halduslepingu täitmisele hinnangu
andmine, ülikooli loodavate juriidiliste isikute asutamise, ümberkujundamise ja tegevuse
6
lõpetamise otsustamine, audiitori nimetamine ja audiitori aruande ärakuulamine, samuti õigus
moodustada ülikooli tegevuse kontrollimiseks revisjone.
Eelnõu § 4 lg 2 – eelnõu kohaselt kuulub Eesti Kunstiakadeemia nõukogusse üheksa liiget.
Liikmete arvu määratlemisel on lähtutud akadeemia ettepanekust, milles on arvestatud piisava
arvu akadeemia jaoks oluliste valdkondade esindatust nõukogus. Nõukogu liikmete
kandidaatide esitamise õigus on eelnõus antud selliselt, et nõukogu koosseisust üle poole
moodustaksid ülikoolivälised liikmed. Neli liiget nimetatakse nõukogusse ülikooli põhikirjas
sätestatud korras, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning neli liiget nimetab
haridus- ja teadusminister nende isikute hulgas, kellel on nõukogu liikme ülesannete täitmiseks
sobiv ettevalmistus ja laitmatu reputatsioon.
Välisliikmete enamusega nõukogu koosseis on kujundatud eesmärgiga saavutada ülikooli
tegevuse suurem vastavus ühiskonna huvidele ja kiire kohanemisvõime konkurentsis
püsimiseks. Tulenevalt nõukogu ülesannetest ülikooli strateegilise juhtimise, majanduse ja
finantsvaldkonnas eeldatakse eelnõu kohaselt nõukogu liikmetelt ka vastavaid teadmisi.
Laitmatu reputatsiooni mõistet kasutatakse finantssektoris ja selle puudumist seostatakse
karistatusega, seosega negatiivselt hinnatavate menetluste, näiteks pankrotimenetlusega,
väärtustest tingitud asjaoludega, nagu ebaausus, usalduse kuritarvitamise jms-ga.
Vastu isiku tahet teda juhtorganisse ei nimetata, seega on isiku nõukogusse nimetamise
eelduseks ka isiku nõusolek.
Eelnõu § 4 lg 3 – et saavutada suuremat ühiskondlikku kaasatust ja vältida huvide konflikti
(mis võiks tekkida teiste Eesti ülikoolidega seotud isikute kaasamisel) on eelnõus sätestatud, et
ülikooliväliselt nimetatavaks nõukogu liikmeks ei saa olla Eesti Kunstiakadeemia töötaja ega
teise Eesti ülikooli juhtorganitesse kuuluv isik, samuti mitte Haridus- ja Teadusministeeriumi
juhtimisülesannetega (Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt minister ja kantsler) ega Eesti
Teaduste Akadeemia juhtorganitesse kuuluv isik. Samuti ei saa ühte isikut esitada nõukogusse
mitu nimetajat.
Eelnõu § 4 lg 4 – sarnaselt Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile määrab nõukogu
koosseisu viieks aastaks Vabariigi Valitsus.
Nõukogu liikme nimetanud organ või isik võib enda nimetatud liikme põhjendatud juhul enne
tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil
tagasiastumisel nimetatakse tema asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud
asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni. Seega on viis aastat nõukogu koosseisu, mitte
konkreetse liikme volituste kestus.
Eelnõu § 4 lg 5 – nõukogu liikme nimetanud organ või isik võib enda nimetatud liikme
põhjendatud juhul enne tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Tagasikutsumisel või nõukogu
liikme omal soovil tagasi astumisel lõpevad nõukogu liikme volitused vastava tahteavalduse
tegemisel. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil tagasiastumisel nimetatakse tema
asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme
volituste lõpuni. Seega on viis aastat nõukogu koosseisu, mitte konkreetse liikme volituste
kestus.
§ 5. Senat
Eelnõu § 5 lg 1 – ülikooli peamine ülesanne on pakkuda kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet
ning tegeleda kõrgel tasemel teadus-, arendus- ja loometegevusega ning pakkuda ühiskonnale
7
vajalikke teenuseid täienduskoolituste ja teadmussiirde näol. Nende valdkondade olulisemate
otsuste tegija on, nagu ka kehtivas ülikooliseaduses, akadeemiline juhtorgan ehk senat.
Kehtivas ülikooliseaduses on akadeemilise juhtorgani ülesannetena loetletud 24 erineva kaalu
ja ulatusega ülesannet. Sellise detailsuse põhjus on ülikooliseaduse struktuuris, mille
keskpunktis on ülikooli tegevus ja eesmärk anda detailsed tegevusjuhised ja volitusnormid.
Kõrgharidusseaduse eelnõus reguleeritakse kõrgharidusvaldkonda eesmärkide ja suuniste
kaudu, mitte enam detailsete tegevusjuhistega. Kui see on vajalik õiguse kõrgharidusele
teostamiseks, on kõrghariduse eelnõus antud kõrgkoolile ülesanne teatud küsimus lahendada.
Pikka loetelu kõrgkooli ülesannetest kõrgharidusseaduse eelnõus ei ole.
Eelnõu kohaselt on senati pädevuses kõikide akadeemilise eluga seotud küsimuste lahendamine
ehk õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevusega seotud otsused ja vastavate kordade
kehtestamine. Senat võtab vastu teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses nimetatud
teadusnõukogu moodustamise alused ja töökorra. TAKSis nimetatud teadusnõukogu
ülesannetest on EKAs moodustataval teadusnõukogul need, mida EKA seadusega ei ole antud
muu organi pädevusse. Nimelt TAKS § 7 lg 6 p 1 nimetatud põhikirja kinnitamine on EKA
seaduse kohaselt nõukogu pädevuses ja seega ei täida seda ülesannet teadusnõukogu.
Lähtudes seni kehtinud ülikooliseaduses nimetatud ülesannetest ja eelnõuga senatile antavast
üldpädevusest, täidab senat järgmisi ülesandeid:
1) kehtestab ülikooli vastuvõtutingimused (ülikooliseaduse § 132 lõiked 1–12, § 27 lõige 5, §
28 lõige 5, § 291 lõige 3);
2) kinnitab ülikooli struktuuriüksuste põhimäärused, v.a ülikooli haldus- ja tugistruktuuri osas,
ja ülikooli asutuste põhikirjad (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 2, § 19 lõiked 2 ja 31);
3) kehtestab akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise
tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise
tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 41, § 22 lõige 11, § 223 lõige 4, §
34 lõige 6);
4) kehtestab kraadide kaitsmise korra ja tingimused (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 5);
5) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas välismaalase õppekeele
oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded (ülikooliseaduse § 14
lõike 3 punkt 6;
6) kehtestab üliõpilaste ülikoolist väljaarvamise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14
lõike 3 punkt 61);
7) kinnitab ülikoolis toimuva täiendusõppe valdkonnad, vormi ja korra (ülikooliseaduse § 14
lõike 3 punkt 8, § 32 lõige 2);
8) kehtestab ülikooli valitsemisse ning õppe- ja teadustegevusse puutuvad üldised eeskirjad
(ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 11, § 22 lõige 91, § 301 lõige 1, § 42 lõike 1 punktid 1
ja 8);
9) otsustab õppe- ja teadustegevuse üldküsimusi, mis puudutavad vähemalt kaht
struktuuriüksust (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 12);
10) kehtestab korraliste akadeemiliste töötajate töölevõtu konkursi eeskirjad (ülikooliseaduse §
14 lõike 3 punkt 13, § 39 lõige 2) ja külalisstaatuses akadeemilise töötaja kutsumise
tingimused (ülikooliseaduse § 34 lõige 5);
11) kehtestab akadeemiliste töötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja korra
(ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 131, § 29 lõige 31);
12) kehtestab ülikooli asutuse direktori töölevõtu konkursi tingimused ja korra (ülikooliseaduse
§ 14 lõike 3 punkt 132, § 19 lõige 32);
13) valib korralised professorid (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 14, § 39 lõige 3);
14) võib anda emeriidi staatuse (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 15, § 35 lõige 3, § 36 lõige
2);
8
15) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded (ülikooliseaduse § 14
lõike 3 punkt 17);
16) otsustab muude õppekeelte kasutuse (ülikooliseaduse § 22 lõige 8);
17) nimetab õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad,
mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded (ülikooliseaduse
§ 23 lõige 1);
18) kehtestab muude teadusasutuste teadustöötajate magistri- ja doktoriõppe läbiviimises
osalemise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 34 lõige 2).
Kavandatavast kõrgharidusseaduse eelnõus kõrgkoolile antud ülesannetest on ülikooli senati
ülesandeks õppekorralduse aluste ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise
tingimuste ja korra kehtestamine, õppe õiguse taotluse esitamine, kõrgharidustaseme õppesse
vastuvõtu tingimused, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuete kehtestamine,
vastuvõetavate üliõpilaste arvu ülempiiri kehtestamine, õppekavadel lubatud õppekoormuse
määramine, akadeemilise puhkuse korralduse kehtestamine, õppekulude hüvitamise tingimuste
üle otsustamine, eksmatrikuleerimise tingimuste ja korra kehtestamine, diplomite
väljaandmisega seonduva otsustamine ning akadeemiliste töötajatega seonduvate
regulatsioonide kinnitamine.
Eelnõu § 5 lg 2 – senati ülesanne on esitada nõukogule vastuvõtmiseks ülikooli põhikiri. Juhul,
kui senat ei nõustu põhikirja, arengukava või eelarvega sellisel kujul, nagu nõukogu selle vastu
võtab, võib senat panna nõukogu vastavale otsusele ühekordse veto, kui sellise otsuse poolt on
vähemalt 2/3 senati koosseisust. Vetostamise tagajärjel alustatavad toimingud nähakse ette
ülikooli põhikirjas.
Senati roll on ülikoolielus oluline, samas on oluline ka, et nii põhikiri kui ka teised olulised
otsused saaksid vastu võetud. Seetõttu on eelnõus sätestatud, et juhul, kui põhikirjas ettenähtud
toimingud on tehtud, võtab nõukogu põhikirja, arengukava ja eelarve vastu ning need
jõustuvad.
Eelnõu § 5 lg 3 – senati kohustuslike liikmetena on eelnõus sarnaselt senise ülikooliseadusega
nimetatud rektor, rektoraadi liikmed ehk prorektorid ja vähemalt 1/5 koosseisu ulatuses
üliõpilaste esindajad. Eelnõuga on jäetud senatisse kuuluvate liikmete lõpliku loetelu ning
liikmete arvu ülempiiri kehtestamine ülikooli põhikirja küsimuseks, nagu see on ka seni olnud.
Eelnõu § 5 lg 4 – ka senati liikmete valimise kord on kehtestatud põhikirjas, nagu ka kehtiva
ülikooliseaduse kohaselt. Eelnõu kohaselt on rektor senati esimees.
§ 6. Rektor
Eelnõu § 6 lg 1 – rektor on ülikooli tegevjuht, kes esindab ülikooli ja vastutab ülikooli
igapäevase toimimise eest. Rektorile on antud õigus volitada vajadusel oma pädevuses olevaid
toiminguid edasi. Teistele juhtorganitele ülesannete edasivolitamise õigust ei ole antud. Rektori
pädevus sõlmida teatud juhul tähtajalisi töölepinguid ning kinnitada üliõpilaskonna põhikiri
tulenevad kavandatavast kõrgharidusseadusest.
Juhtorganite pädevused on eelnõus reguleeritud senisest märksa üldisemalt ja põhimõttelisemal
tasandil. Selleks, et ükski ülesanne ei jääks vastutajata, otsustab rektor küsimuse juhul, kui
seadusega ülikooli pädevusse antud ülesande täitmiseks pädevat organit määratud ning
nõukogu ei otsusta seda lahendada ise või anda lahendamiseks senatile.
9
Rektori ülesanne on tagada, et nõukogus ja senatis vastuvõetud otsuseid ülikoolis rakendatakse.
Rektorile on antud ka nõukogu ja senati otsustele ühekordse veto panemise õigus. Seda eelkõige
juhuks, kui rektor hindab, et ta ei suuda tagada mõne otsuse rakendamist ülikoolis ja ta ei ole
saanud vastavat tagasisidet piisavalt veenvalt anda enne otsuse tegemist nõukogule ega senatile,
mille koosseisu ta kuulub. Selguse huvides on eelnõus täpsustatud, et rektori pandud vetole
järgnevad toimingud reguleeritakse põhikirjas. Kui põhikirjas sätestatud toimingud on tehtud,
teevad need juhtorganid, kelle otsusele veto pandi, uued otsused.
Eelnõu § 6 lg 2 – eelnõu kohaselt valib rektori valimiskogu, mille liikmete hulka kuuluvad
nõukogu ja senati liikmed ja teised ülikooli põhikirjas nimetatud isikud. Laiapõhjalise
valimiskoguga rektori valimine annab rektorile vajaliku mandaadi nii ülikoolisiseselt kui ka
ülikooliväliste liikmetega nõukogult. Kuivõrd rektor peab nõukogu ja senati otsused ellu viima,
on oluline, et tema valimisel oleks kaasatud ka mõlema juhtorgani liikmed.
Ülikoolil on võimalik põhikirjas otsustada, et rektori valivad üksnes nõukogu ja senati liikmed
ja teisi isikuid valimiskogus ei ole. Põhikirjas ei saa otsustada, et rektori valib ainult nõukogu
üksinda või senat üksinda.
Eelnõu § 6 lg 3 – sarnaselt kehtivale ülikooliseadusele on sätestatud, et rektoriks kandideeriv
isik peab olema valitud professori ametikohale. Professori ametikoha
hariduskvalifikatsiooninõudeks on doktorikraad, lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud tegevus
oma valdkonna õppe- teadus-, arendus- ning loometegevuse korraldamisel. Akadeemilise
töötaja karjäärimudeli kõrgeima astme saavutamise nõudmine rektorilt on vajalik, et tagada
tema legitiimsus akadeemilises kogukonnas.
Lisaks akadeemilisele tipptasemele eeldavad rektori ülesanded aga ka seda, et tal on tippjuhi
oskused organisatsiooni juhtimisel. Seega on tegemist äärmiselt nõudliku positsiooniga, mille
nõuetele kvalifitseeruvate isikute hulk on väga väike.
Eelnõu § 6 lg 4 – rektori kui avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganiga sõlmitakse
käsunduslepingu laadne leping. Rektori ülesanne on tegeleda ülikooli igapäevase juhtimisega,
seega ei sobi töösuhe kokku rektori kui juhtorgani ja temal lasuvate ülesannetega. Ka töölepingu
seaduse § 1 lõike 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani
liikme lepingule. Seda on oma mitmetes lahendites rõhutanud ka Riigikohus3. Rektor on
juhtorgan ning rektoriks valitud isik on isiku vaatest juhtorgani liige (analoogiline on näiteks
üheliikmeline juhatus).
Rektor astub ametisse nõukogu ja senati ees ametivande andmisega. Nõukogu esimees sõlmib
rektoriga kuni viieks aastaks lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja
kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused.
Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.
Üleminekuna nähakse eelnõu rakendussätetes ette, et eelnõu jõustumisel ametis oleva rektoriga
sõlmitud leping ja tema volitused kehtivad tähtaja saabumiseni või enne lepingutähtaja
möödumist ametist vabastamiseni.
Eelnõu § 6 lg 5 – arvestades rektori positsiooni juhtorganina, on tema ennetähtaegselt ametist
vabastamise pädevus umbusalduse puhul antud samaaegselt nii nõukogule kui ka senatile,
mõlema organi sellekohaste otsuste poolt peab hääletama vähemalt 2/3 kogu koosseisust.
3
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 2005. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-108-05 - RT III 2005, 42, 421; Riigikohtu
tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2004. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-39-04 - RT III 2004, 11, 138; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.
novembri 2002.a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-134-02 - RT III 2002, 35, 385
10
Eelnõu § 6 lg 6 – rektori volitused lõpevad lepingutähtaja möödumise päeval, omal soovil
ametist tagasiastumise korral tagasiastumise päeval või ametist enne lepingutähtaja möödumist
vabastamise päeval.
Eelnõu § 6 lg 7 – kui rektori volitused lõpevad kas tähtaja saabumise tõttu või mõnel
erakorralisel põhjusel enne tähtaja saabumist, ning kui selleks ajaks ei ole valitud uut rektorit,
kinnitab nõukogu kuni üheks aastaks või uue rektori valimiseni rektori kohusetäitja. See
välistab olukorra, kus ülikool muutuks sisuliselt tegutsemisvõimetuks, kui puuduks ülikooli
juhtiv ja esindav rektor. Nii, nagu ka plaanipärase valimise korral, sõlmib ka rektori
kohusetäitjaga lepingu nõukogu.
Eelnõu § 6 lg 8 – volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi samaväärsele
ametikohale, millel ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist. Kehtiva ülikooliseaduse kohaselt
pidi rektorile tagama võimaluse minna tagasi täpselt samale ametikohale, millel töötamise ta
rektoriks saades peatas. Samas võib kümne aastaga juhul, kui isik on olnud rektor kahel
perioodil järjest, ülikooli struktuur muutuda selliselt, et seda üksust, kus isik töötas ega täpselt
sama ametinimetusega ametikohta ülikooli struktuuris enam ei ole. Eelnõu kohaselt tuleb
rektorile võimaldada naasmine samaväärsele positsioonile, millelt ta rektoriks valiti.
§ 7. Akadeemia juhtorganite õigusaktid
Ülikooli nõukogu ja senat annavad üldaktidena määruseid ning võtavad üksikaktidena vastu
otsuseid. Rektor annab käskkirju ja korraldusi, mis võivad olla nii üksikküsimuste kui
üldkorraldustena ka üldküsimuste lahendamiseks.
§ 8. Loomepõhine uurimus
Loomepõhine uurimus (inglise keeles artistic research) on 1990. aastatel Skandinaavias,
Ühendkuningriigis, Kanadas, Austraalias jm tekkinud uus spetsiifiline uurimisvaldkond, mis
kasutab teadusliku probleemi lahendusmeetodina kunstniku loomingulist praktikat. Rootsi
Kõrgharidusseadus4 näeb loomepõhist uurimust ühe eeldusena, mille alusel kõrgkooli asutada.
Loomepõhine uurimus on ülikoolispetsiifiline ja valdavalt väljakasvanud loomeerialade
doktoriõppest. Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, st Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Muusika-
ja Teatriakadeemias väljakujunenud praktika kohaselt sisaldab loomepõhine uurimus nii
loometööd kui ka refleksiivset teksti.
Loomepõhine uurimus sai alguse kunsti sisemisest arengust, kui alates kontseptualismist
hakkas kunst endasse lõimima kvalitatiivseid uurimismeetodeid (intervjueerimine,
dokumenteerimine, osalusvaatlus, arhiveerimine) ja hägustas seega traditsioonilised ranged
piirid teaduse ja kunsti vahel. Laiemalt humanitaarteaduste hulka liigituva loomepõhise
uurimuse sisu tekib refleksiivselt autori unikaalse praktika põhjal ja erineb seega kunsti väljast
tõlgendavate kunstiteadlaste lähenemisest. Loomepõhise uurimuse levik tähendab, et ülikoolide
loomeerialadel on see autori valik, kas viljelda kunsti või teha loomepõhist uurimust. Osalt
ilmneb siin põlvkondlik erinevus, vanemad õppejõud eelistavad kunsti, nooremad, sageli
doktoriõppe läbinud, aga loomepõhist uurimust.
§ 9. Akadeemia vara ja rahastamine
4
The Swedish Higher Education Act
11
Eelnõu § 9 lõiked 1 ja 2– ülikoolile on antud vara talle seadusega antud ülesannete täitmiseks
ning vara valdamine, kasutamine ja käsutamine peab olema läbipaistev, säästlik ning ülesannete
täitmiseks mittevajaliku vara võõrandamine õiguspärane, läbipaistev ja kontrollitav.
Eelnõu § 9 lg 3 – sätestatakse, et ülikooli eesmärgi ja ülesannete täitmiseks säilitab ja arendab
ülikool kunstilise, akadeemilise ja ajaloolise väärtusega kogusid ja arhiive ning osutab
ühiskonnale avalikke teenuseid. Avalikud teenused ja kultuuripärand hõlmavad ennekõike
ülikooli raamatukogu ja muuseumide tegevust ning ajalooväärtusi sisaldavaid
teaduskollektsioone. Ülikool tagab ka vaba juurdepääsu nendele teenustele.
Eelnõu § 9 lg 4 – kinnisvara omandamine, võõrandamine ja piiratud asjaõigusega koormamine
on antud nõukogu otsustada. Kinnisvara võõrandamise ja koormamise osas on lähtutud kehtiva
ülikooliseaduse põhimõttest, et vastava otsuse teeb kollegiaalne otsustuskogu. Kuna kinnisvara
tehingud on suhteliselt harva esinevad, ei ole ka otsustamine nõukogule liialt koormav.
Ülikool peab tagama oma põhiülesannete täitmise. Seetõttu ei saa ülikool eelnõu kohaselt
üldjuhul tagada teiste isikute võetud kohustusi ega anda sponsortoetusi ja teha muid rahalisi
annetusi. Eelnõu kohaselt on ülikoolil õigus nõukogu otsusel omatulude arvelt tagada ülikooli
poolt põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile
laenu arvestusega, et nimetatud kohustuste suurus kokku ei tohi ületada 10 protsenti ülikooli
eelarveaasta omatuludest. Eelviidatud õigus sätestati esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli
seaduses ning analüüsides peeti seda õiguspäraseks tulenevalt ülikooli autonoomiast, mida on
muuhulgas sisustatud ka ülikooli õigusega võtta võlakohustusi.
Ülikoolil on küll õigus asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kuid ei ole õigust läbi nende
asutada erakooli ning asuda pakkuma eraharidust, konkureerides samal ajal avaliku sektori
õppeasutustega. Ülikool on loodud avaliku ülesandena kõrgharidustaseme õppe
korraldamiseks. Riigil on põhiseadusest tulenevalt kohustus tagada piisavalt võimalusi
kõrgharidustaseme õppeks ning selle ülesande täitmiseks on loodud ülikool.
Eelnõu § 9 lg 5 – sarnaselt seni kehtinud ülikooliseadusega saab ülikool tegevustoetust
riigieelarvest. Samuti on ülikoolil õigus saada tulu oma tegevusest: tulu õppekulude
hüvitamisest, põhitegevusest tulenevate teenuste osutamisest, teadus- ja arendustegevusest ja
muudest põhikirjalistest tegevustest. Haridus- ja Teadusministeerium eraldab ülikoolile
tegevustoetust ja sihttoetust kõrgharidusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
§ 10. Akadeemia lõpetamine
Kuivõrd avalik-õigusliku ülikooli tegevuse alused on reguleeritud seadusega, on Riigikogul
seadust muutes võimalik nii muuta ülikooli nime, korraldada ülikoolide ühinemine või ülikool
juriidilise isikuna lõpetada.
Riigikogu saab algatada seaduseelnõu ise, aga seaduseelnõu algatamise õigus on ka Vabariigi
Valitsusel. Vabariigi Valitsusse viib oma valdkonna küsimused vastava valdkonna eest vastutav
minister, kellel on omakorda kohustus kaasata eelnõude ettevalmistamisesse kõik
asjassepuutuvad osapooled. Seega juhul, kui on olemas niivõrd kaalukas argument, et ülikool
on vaja lõpetada, võib Riigikogu algatada vastava seaduseelnõu ise või saada sellise eelnõu
Vabariigi Valitsuselt, kellele on sellise eelnõu esitanud otsustamiseks haridus- ja
teadusminister. Kõik demokraatlikus ühiskonnas vajalikud kaasamis- ning teavitamistegevused
tuleb iga eelnõu ettevalmistamisel, sh ülikooli lõpetamiseks vajaliku seaduse ettevalmistamisel
eelnõu algatajal tagada.
12
Eelnõus on menetluslikult viidatud TsÜS § 41–46 sätestatud likvideerimismenetlusele. Samas
on Riigikogul tegelikult õigus ülikooli lõpetamiseks vajalikus seaduseelnõus ette näha muu ja
konkreetsele juhule sobivam lõpetamise kord.
Ülikooli lõpetamise algatamise alusteks on mh juhud, kui ülikool ei vasta enam
kõrgharidusseaduse eelnõus toodud ülikooli tunnustele – puudub kas õppe õigus kõrghariduse
kolmel astmel või ei täida ülikool nõuet, mille kohaselt peab olema teadustegevus positiivselt
evalveeritud.
§ 11. Üleminekusätted
Üleminekusätetes on kirjeldatud, millises järjestuses tegevustega ja ajagraafikus uuele
juhtimismudelile üle minnakse. Eelnõu ei mõjuta ametis oleva rektori lepingu kehtivust ja tema
ametiaega. Ametis oleva rektori volitused kehtivad lepingus sätestatud tähtaja lõppemiseni või
enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastamiseni.
Ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused kehtivad kuni senati valimisteni, aga
mitte kauem, kui ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volituste kestus on. Seega võib
akadeemia otsustada, et senati valimised toimuvad 2019. aasta jooksul ja senati volitused
algavad sarnaselt uue nõukoguga 1. jaanuaril 2020. a. Samas võib akadeemia ka otsustada, et
ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu töötab kuni oma volituste lõpuni ja senati
valimised toimuvad nö korraliselt.
Kõrgharidusseaduse jõustumine on kavandatud 1. septembril 2019. a. Samal ajal on kavandatud
ka eelnõu jõustumine. Eelnõu koostamisel kaaluti ka varasemat jõustumisaega, aga kuna EKA
seaduse rakendamiseks olulised sätted on kõrgharidusseaduses, peeti oluliseks, et EKA seadus
ei jõustuks kõrgharidusseadusest varem. Eelnõus on sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2019. a
ehk kuni uue nõukogu koosseisu volituste alguseni töötavad senised juhtorganid
ülikooliseaduse alusel.
01.09.2019 01.10.2019 01.12.2019 01.01.2020 01.03.2020
•Seadus jõustub •Nõukogu •Vabariigi •Ülikooliseaduse •Uus põhikiri on
liikmete esitajad Valitsus kinnitab alusel vastu võetud ning
esitavad HTMile nõukogu moodustatud vajalikud ülikooli
kandidaadid. koosseisu. kuratooriumi regulatsioonid
volitused on seadusega
lõppenud. kooskõlla viidud.
•Uue nõukogu
volitused
algavad.
§ 12. Jõustumine
Seaduse jõustumine on kavandatud 2019. aasta 1. septembril.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
13
Eelnõuga seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole.
6. Seaduse mõjud
6. 1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Eesti Kunstiakadeemia
Mõju ulatus: eelnõu peamine mõju on seotud akadeemia juhtimisstruktuuri muutmisega, mis
suurendab ühiskonna ja akadeemia vahelist koostööd akadeemia juhtimisel. Eelnõus
kavandatavad juhtimisstruktuuri muudatused mõjutavad ülikooli institutsionaalset
autonoomiat. Eelnõuga ei sekku riik oma algatusel ülikooli enesekorraldusõigusesse, vaid
muudatused on algatanud Eesti Kunstiakadeemia ise. Juhtimisstruktuuri muudatuste tulemusel
kaasatakse akadeemia juhtimisse ülikooliväliseid isikuid. Kuna nõukogu pädevusse ei kuulu
õppe- ning teadus- ja arendustegevuse sisu üle otsustamine, vaid akadeemilise juhtorganina
tegutseb edasi senat, siis selline ülikooliväliste liikmete kaasamine akadeemia juhtimisse ei
sekku liigselt ülikooli institutsionaalsesse iseseisvusesse. Ülikooli sisemist organisatsiooni ja
oma töötajaskonna kujundamist eelnõu ei mõjuta.
Kuivõrd seaduse regulatsioon annab juhtorganite pädevusele üldise sisu, aga ei nimeta üldjuhul
konkreetseid ülesandeid, tuleb kohaneda olukorraga, kus paljude küsimuste puhul tuleb
kaaluda, kas see kuulub nõukogu, senati või rektori pädevusse.
Mõju avaldumise sagedus: kordade seadusega kooskõlla viimine on akadeemia jaoks
ühekordne tegevus. Võib eeldada, et küsimusi, mille puhul ei ole päris selge, millise juhtorgani
pädevusse selle lahendamine kuulub, ei ole sageli. Juhtorganite uued koosseisud valitakse
perioodiliselt.
Ebasoovitavate mõjude risk: risk on, et ülikoolisiseselt võib eriti üleminekuperioodil tekitada
ebaselgust nõukogu rolli suurendamine.
6.2. Mõju regionaalarengule
Eelnõu ei mõjuta otseselt regionaalarengut.
6.3. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
I Sihtrühm: üliõpilased
Mõju ulatus: ülikooli akadeemilisse otsustuskogusse, s.o senatisse, kuuluvad ka edaspidi
üliõpilased, kes peavad moodustama vähemalt 1/5 senati koosseisust. See tagab üliõpilastele
endiselt õiguse kaasa rääkida ülikooli õppetegevust puudutavates küsimustes.
Mõju avaldumise sagedus: selline mõju võib avalduda iga kord, kui Eesti Kunstiakadeemia
seadust või mõne teise ülikooli seadust muudetakse.
Ebasoovitavate mõjude risk: eelnõul võib olla negatiivne mõju üliõpilastele juhul, kui teiste
ülikoolide seadused kujunevad mingites põhimõttelistes küsimustes erinevateks Eesti
Kunstiakadeemia seadusest. Kui kõik ülikoolide seadused üksteisest erinevad, võivad olenevalt
sellest, millisesse ülikooli õppima asuda põhjendamatult erineda üliõpilase õiguse
kõrgharidusele teostamise või esindusõiguse teostamise tingimused.
14
II Sihtrühm: ülikooli liikmeskond
Mõju ulatus: eelnõu ei piira ülikooli akadeemilist vabadust. Akadeemia juhtorganina säilib
senat kui akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab akadeemia õppe- ning teadus- ja
arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Senatisse kuuluvad akadeemiliste
töötajate esindajad. Seega nõukogu kaudu saavad akadeemilised töötajad ka edaspidi osaleda
ülikooli juhtimises ning otsustada akadeemia õppe- ning teadus- ja arendustegevuse üle. Seega
eelnõuga tehtavad muudatused teaduse ja õpetuse vabadust ning selle sisu ülikoolis ei piira.
Mõju avaldumise sagedus: ülikooli liikmeskonna jaoks on kokkupuude muudatusega pigem
harv, sest ainuüksi muudatuste tulemusel ülikooli igapäevane tegevus ei muutu.
Ebasoovitavate mõjude risk: risk on, et ülikoolisiseselt võib eriti üleminekuperioodil tekitada
ebaselgust nõukogu rolli suurendamine.
6.4. Mõju majandusele
Eelnõuga muudetakse oluliselt akadeemia juhtimisstruktuuri, mis võimaldab akadeemial
paremini ühiskonna ootustele reageerida, kaasates akadeemia juhtimisse ettevõtluse ja teiste
ühiskondlike partnerite esindajaid. Samuti võimaldab eelnõu rakendamine luua soodsad
tingimused teadmus- ja tehnoloogiasiirde rakendamiseks majandusarengu hüvanguks ja
ülikoolist väljakasvavate innovaatiliste idufirmade arenguks.
Võrreldes senisega laieneb akadeemia õigus võtta laene ja tagada teiste isikute kohustusi.
Akadeemiale antakse nõukogu otsusel õigus tagada omatulude arvelt akadeemia põhikirjaliste
ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu tingimusel, et
selliste kohustuste suurus kokku ei ületa 10% akadeemia eelarveaasta omatuludest.
6.5. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda.
6.6. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne mõjusid riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste
eelarvetele. Seaduse rakendamisega tulusid ei kaasne. Seaduse rakendamise kulusid ei kaeta
Euroopa Liidu vahenditest.
8. Rakendusaktid
Eelnõu vastuvõtmisel peab Vabariigi Valitsus korraldusega kinnitama Eesti Kunstiakadeemia
nõukogu esimese koosseisu. Akadeemia ja Eesti Teaduse Akadeemia peavad oma liikmed
nõukogusse esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 01.10.2019. a. Koosseisu
kinnitamisel tuleb arvestada sellega, et eelnõu kohaselt algavad Eesti Kunstiakadeemia uue
nõukogu volitused 2020. aasta 1. jaanuaril.
15
Eelnõu vastuvõtmisel ei kaasne vajadust muuta kehtivaid määrusi ega muutu eelnõu
vastuvõtmisel kehtetuks praegu kehtivaid määrusi.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 01.09.2019. a.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
12. märtsini 2018. a valmistasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikool ette oma ülikoolide seaduste eelnõude projekte ning
esitasid need Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel tugineti
Eesti Kunstiakadeemia nõukogus heaks kiidetud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu
projektile ja selle seletuskirjale.
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti
Kunstiakadeemiale, avalik-õiguslike ülikoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Teaduste
Akadeemiale, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste
Ametiliitude Ühendusele Universitas, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate
Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule.
Mailis Reps
minister Tea Varrak
kantsler
Algatab Vabariigi Valitsus …………..2018
16
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0588 - Eesti Kunstiakadeemia seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 06.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/42a04033-0bb4-40e2-a735-866393f8dd8a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/42a04033-0bb4-40e2-a735-866393f8dd8a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main