dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 6. juuni 2018
Viit
1-12/1327-1
Registreeritud
6. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Karin Ligi
Lahendamise tähtaeg
6. juuli 2018

Failid

  • 📎HTM-2787.bdoc1128 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 6.06.2018 nr 8-1/18/2787 Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kunstiakadeemia Rektorite Nõukogu Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Üliõpilaskondade Liit Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus Universitas Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 06.07.2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tea Varrak (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. eelnõu_EKA.pdf 2. seletuskiri_EKA.pdf. Sille Uusna 7354 029 [email protected] Margus Haidak 735 0151 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 05.06.2018 Eesti Kunstiakadeemia seadus § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse Eesti Kunstiakadeemia õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded, tegevuse alused ning juhtorganid. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Eesti Kunstiakadeemia õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded (1) Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi akadeemia) on 1914. aastast tegutsev kunstide ülikool. (2) Akadeemia on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, kõrgharidusseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel. (3) Akadeemia on integreeritud teadus-, arendus-, õppe-, loome- ja kultuuriasutus. Akadeemia eesmärk on panustada rahvusvahelise kõrgetasemelise teadus-, õppe-, arendus- ja loometööga ning sellele tuginevate uuenduslike teenustega ühiskonna kestlikku arengusse ning rahva heaolu kasvu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks akadeemia: 1) pakub teadus-, arendus- ja loometegevusele tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrghariduse kõigil astmetel ja täiendusõppes kunsti, arhitektuuri, disaini ja humanitaaria valdkondades; 2) on kunsti-, disaini- ja arhitektuurihariduse edendaja ja järjepidevuse hoidja; 3) viljeleb kunsti ja teadust, sh loomepõhist uurimust; 4) on kunsti, disaini ja arhitektuuri eest seisja ühiskonnas. § 3. Akadeemia juhtimine (1) Akadeemiat juhivad nõukogu, senat ja rektor. (2) Nõukogu on akadeemia juhtorgan, mis vastutab akadeemia pikaajalise ja kestliku arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest, tagades akadeemia eesmärkide saavutamise. (3) Senat on akadeemia akadeemiline otsustuskogu, mis vastutab akadeemia teadus-, arendus-, loome- ja õppetegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. (4) Rektor on akadeemia seaduslik esindaja, kes juhib akadeemia igapäevast tegevust, lähtudes juhtimisel akadeemia arengukavast, eelarvest ja teistest strateegilistest dokumentidest. § 4. Nõukogu (1) Nõukogu: 1) võtab vastu akadeemia põhikirja; 2) võtab vastu akadeemia arengukava; 1 3) võtab vastu akadeemia eelarve ja selle täitmise aruande, finantsplaani ning majandusaasta aruande; 4) otsustab kinnisvara omandamise, võõrandamise, piiratud asjaõigusega koormamise ja akadeemiale laenu võtmise; 5) täidab teisi seaduse või akadeemia põhikirjaga talle pandud ülesandeid. (2) Nõukogu koosseisu kuulub üheksa liiget, kellest: 1) neli liiget nimetab senat akadeemia põhikirjas sätestatud korras; 2) ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia; 3) neli liiget nimetab valdkonna eest vastutav minister isikute hulgast, kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks ja akadeemia ühiskonnaga sidustamiseks vajalikud teadmised akadeemia tegevusvaldkondades, majanduses või ettevõtluses ning laitmatu reputatsioon. (3) Väljastpoolt akadeemiat nimetatavaks nõukogu liikmeks ei saa olla teda nimetava asutuse juhtorgani liige, akadeemia töötaja ega teise Eesti ülikooli juhtorgani liige ning üks isik saab olla nõukogusse nimetatud ainult ühel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel. (4) Nõukogu koosseisu määrab viieks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (5) Nõukogu liikme nimetanud asutus või isik võib enda nimetatud liikme põhjendatud juhul enne tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil tagasiastumisel nimetatakse tema asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni. § 5. Senat (1) Senat: 1) teeb õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevusega seotud olulised otsused ning kehtestab selle valdkonna õigusaktid vastavalt akadeemia põhikirjale; 2) võtab vastu teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses nimetatud teadusnõukogu moodustamise alused ja töökorra; 3) esitab nõukogule vastuvõtmiseks põhikirja; 4) võib panna ühekordse veto nõukogu põhikirja, arengukava ja eelarve vastuvõtmise otsusele, kui veto poolt on vähemalt 2/3 senati koosseisust; 5) täidab teisi seaduse või akadeemia põhikirjaga talle pandud ülesandeid. (2) Kui senat kasutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud vetoõigust, siis nõukogu otsus ei jõustu ja pärast akadeemia põhikirjas sätestatud menetluse läbimist otsustab nõukogu põhikirja, eelarve või arengukava vastuvõtmise lõplikult. (3) Senati koosseisu kuuluvad: 1) rektor, kes on senati esimees; 2) teised rektoraadi liikmed; 3) üliõpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 senati koosseisust; 4) teised põhikirjas nimetatud isikud. (4) Senati moodustamise tingimused ja kord sätestatakse akadeemia põhikirjas. § 6. Rektor (1) Rektor: 2 1) esindab akadeemiat ja teostab akadeemia nimel tehinguid ning volitab selleks vajadusel teisi isikuid; 2) vastutab akadeemia üldseisundi ja arengu, eelarve täitmise ja rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest; 3) tagab nõukogu ja senati määruste ja otsuste täitmise; 4) omab ühekordset vetoõigust nõukogu ja senati määruse või otsuse suhtes. Vetostamisel määrus või otsus ei jõustu ning nõukogu või senat otsustab pärast akadeemia põhikirjas sätestatud menetluse läbimist määruse või otsuse vastuvõtmise lõplikult; 5) tagab akadeemia põhikirja, arengukava, finantsplaani ja eelarve projektide koostamise; 6) on aruandekohustuslik nõukogu ja senati ees; 7) täidab teisi akadeemia põhikirja või muude õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning otsustab akadeemia tegevusega seotud küsimusi, mis ei ole antud nõukogu ega senati pädevusse. (2) Rektori valib valimiskogu kuni viieks aastaks akadeemia põhikirjas sätestatud korras. Valimiskogu liikmeteks on nõukogu ja senati liikmed ning teised akadeemia põhikirjas nimetatud isikud. (3) Akadeemia rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. (4) Nõukogu esimees sõlmib rektoriga lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused. Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Rektor astub ametisse nõukogu ja senati ees ametivande andmisega. (5) Nõukogul ja senatil on õigus avaldada rektorile umbusaldust ning rektor vabastatakse enne lepingu tähtaja möödumist ametist, kui selle otsuse poolt on 2/3 mõlema kogu koosseisust. (6) Rektori volitused lõpevad lepingu tähtaja möödumisel, omal soovil ametist tagasiastumisel või enne lepingu tähtaja möödumist ametist vabastamisel põhikirjas sätestatud korras. (7) Kui rektori volitused lõpevad ja volituste lõppemise ajaks ei ole valitud uut rektorit, määrab nõukogu rektori kohusetäitja kuni uue rektori valimiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Kohusetäitjaga sõlmitavale lepingule kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut. (8) Rektoriks valitud akadeemia töötajal on pärast rektori volituste lõppemist õigus jätkata töötamist samaväärsel ametikohal, kus ta akadeemias töötas. § 7. Akadeemia juhtorganite õigusaktid (1) Nõukogu annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid. (2) Senat annab oma pädevuse piires määrusi ja võtab vastu otsuseid. (3) Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju ja korraldusi. § 8. Loomepõhine uurimus 3 Eesti Kunstiakadeemias viljeldakse loomepõhist uurimust, mis on isiku loomevabadusel põhinev teadustegevus eesmärgiga saada loominguliste vahendite abil uusi teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta. § 9. Akadeemia vara ja rahastamine (1) Akadeemia on oma vara omanik, kellel on õigus oma vara vallata, kasutada ja käsutada käesolevas seaduses ja akadeemia põhikirjas sätestatud korras, tagades vara eesmärgipärase, otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku valitsemise. (2) Akadeemia omandab ja kasutab oma vara akadeemia tegevusteks ja eesmärkide saavutamiseks ning võõrandab vara, mis ei ole eeltoodu saavutamiseks vajalik, tagades tehingute kooskõla õigusaktidega, läbipaistvuse ja kontrollitavuse. (3) Akadeemia arendab, säilitab ja täiendab kultuuripärandi kaitseks ja oma ülesannete täitmiseks kunstilise, akadeemilise ja ajaloolise väärtusega kogusid ja arhiive, tagades neile teadus- ja õppetöö eesmärgil vaba juurdepääsu ning osutab ühiskonnale muid avalikke teenuseid raamatukogu ja teiste üksuste kaudu. (4) Akadeemia valdab, kasutab ja käsutab oma vara, arvestades järgnevaid piiranguid: 1) kinnisvara on õigus omandada, võõrandada või koormata piiratud asjaõigusega akadeemia nõukogu otsusel ning tema kehtestatud tingimustel ja korras; 2) akadeemial ei ole õigust tagada oma varaga teise isiku kohustusi ega anda laenu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud juhul; 3) akadeemial on õigus asutada oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kellel ei ole õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust; 4) akadeemial ei ole õigust anda sponsortoetusi ja teha muid rahalisi annetusi; 5) akadeemial on õigus nõukogu otsusel omatulude arvelt tagada akadeemia poolt põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu arvestusega, et kohustuste suurus kokku ei tohi ületada kümmet protsenti akadeemia eelarveaasta omatuludest. (5) Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest samadel alustel teiste avalik-õiguslike ülikoolidega, arvestades kunstiõppe eripära, samuti õppekulude hüvitamisest ja akadeemia põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest saadud vahenditest ning muudest allikatest. § 10. Akadeemia lõpetamine Akadeemia lõpetamise otsustab Riigikogu. Akadeemia lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele. § 11. Üleminekusätted (1) Akadeemia kuratooriumi volitused lõpevad 2019. aasta 31. detsembril. (2) Akadeemia ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia esitavad käesoleva seaduse alusel moodustatava nõukogu liikmed valdkonna eest vastutavale ministrile hiljemalt 2019. aasta 1. oktoobriks. (3) Käesoleva seaduse alusel moodustatava nõukogu esimese koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega arvestades, et nõukogu volitused algavad 2020. aasta 1. jaanuaril. 4 (4) Akadeemia ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused kehtivad kuni käesolevas seaduses nimetatud senati valimisteni, kuid mitte kauem, kui ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volituste kehtivuse lõpuni. (5) Akadeemia ülikooliseaduse alusel moodustatud juhtorganid täidavad kuni 2019. aasta 31. detsembrini ülikooliseadusega neile pandud ülesandeid. (6) Akadeemia põhikiri ja teised õigusaktid viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2020. aasta 1. märtsiks. (7) Akadeemia enne käesoleva seaduse jõustumist valitud rektori volitused kehtivad kuni volituste lõppemiseni. § 12. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. septembril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ...........................2018 Algatab Vabariigi Valitsus .......................2018 5 Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia seadus. Kõrgharidustaseme õpet ja kõrgharidustasemel õppimist puudutavad sätted on lisatud kõrgharidusseaduse eelnõusse. Iga avalik-õigusliku ülikooli vastutusvaldkonnad, juhtimine ja muud erisused kehtestatakse selle ülikooli kohta käivas seaduses. Seni on oma seadus avalik-õiguslikest ülikoolidest olnud üksnes Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil. Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõuga kaasnevaks olulisemaks muudatuseks on Eesti Kunstiakadeemia juhtimisstruktuuri uuendamine. Uus juhtimismudel võimaldab ülikoolil oluliselt suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka ülikooli akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid ja tugevdada sidet ühiskonnaga. Ülikooli juhtorganiks on eelnõu kohaselt nõukogu, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled väljastpoolt akadeemilist kogukonda. Senat on akadeemiline otsustuskogu, mis otsustab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimuste üle. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust ja esindab ülikooli. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 2020. aasta 1. jaanuarist. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eesti Kunstiakadeemia poolt olid eelnõu ettevalmistajateks rektor Mart Kalm ja kuratooriumi esimees Maria Mägi. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusseadustiku juht Sille Uusna (tel: 7354029, [email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud teaduse ja keelepoliitika asekantsler Indrek Reimand (tel: 7350208, [email protected]) ning kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak (tel: 7350151, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Heddi Lutterus (Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja, tel: 7350 141, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Inga Kukk ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel tugineti Eesti Kunstiakadeemia nõukogus heaks kiidetud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu projektile. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga, samuti Eesti Maaülikooli seaduse, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse ning Tallinna Ülikooli seadusega. Eelnõuga kehtestatakse uus seadus, seega ühegi varasema seaduse redaktsiooni ei muudeta. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 1 Eelnõu koostamise aluseks on kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus1. II Seaduse eesmärk Eesti Kunstiakadeemia seaduse kehtestamine on osa kõrgharidusseadustiku kaasajastamisest. Kõrgharidusvaldkonna üldseaduseks on kavandatud kõrgharidusseadus, milles on kõrgharidustaseme õppe üldnõuded, üliõpilaste peamised õigused ja kohustused kõrgharidustasemel õppimisel, kõrgkoolide põhitunnused, avalik-õiguslikud ülikoolid ning täpsemad nõuded riigi rakenduskõrgkoolidele ja erakõrgkoolidele, akadeemiliste töötajatega seonduv, kõrghariduse kvaliteedi hindamise alused ja rahastamise põhimõtted. Eelnõuga määratakse Eesti Kunstiakadeemia ülesanded ja tegevusvaldkonnad nii teadus- ja arendustegevuses kui ka õppetöös. Muudatuste tulemusel on ülikoolil strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav nõukogu, akadeemilisi küsimusi otsustav ning ülikooli liikmeskonna esindajatest koosnev senat ja rektor igapäevase tegevuse juhina. Muudatuste eesmärk on kaasata ülikooli juhtimisse ülikooliväliseid liikmeid, et toetada ülikooli seotust ühiskonnaga ning tõsta tema konkurentsivõimet. Eelnõuga sätestatakse ka ülikooli vara kasutamise põhimõtted. Teemade jaotus kõrgharidusseaduse ja ülikooli seaduse vahel on kavandatud järgmiselt Kõrgharidusseadus Kõrgharidussüsteemi osapooled Kõrgharidustaseme õpped, oodatav tulemus Üliõpilase õigused ja kohustused Kõrgkoolide põhitunnused Rakenduskõrgkoolid Erakõrgkoolid Kõrghariduse kvaliteedi hindamine Rahastamine EMTA EMÜ EKA seadus TLÜ seadus TTÜ seadus TÜ seadus seadus seadus Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime Õigusvõime Ülesanne Ülesanne Ülesanne Ülesanne Ülesanne Ülesanne Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Alusdokumendid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Juhtorganid Ümberkorraldami Ümberkorraldami Ümberkorraldami Ümberkorraldami ne ja lõpetamine Ümberkorraldami Ümberkorraldami ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine ne ja lõpetamine 2.1. Kehtiv regulatsioon Põhiseaduse §-s 37 on sätestatud õiguse haridusele, sh õiguse kõrgharidusele teostamise tingimused ja § 38 sätestab ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia. Ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia viitab sellele, et neil asutustel on enesekorraldusõigus. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab: 1) sisemist organisatsiooni; 2) juhtimisstruktuuri; 3) ressursside asutusesisest jagamist; 4) ressursside hankimist erasektorist; 5) oma töötajaskonna värbamist; 6) tingimuste seadmist õppetööks ja teadus- ja õpetustegevuse vabadust. 1 Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus 2 Avalik-õiguslikest ülikoolidest on oma seadus Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil. Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli tegevuse alused on olnud kehtestatud ülikooliseaduses. Selleks, et anda Eesti Kunstiakadeemiale paremad võimalused arendada akadeemilisele vabadusele tuginevat õppe- ja teadustööd ning teha autonoomselt otsuseid õppe- ja teadustöö sisu kohta, on oluline luua Eesti Kunstiakadeemia arengut toetav õigusraamistik. Kehtiva ülikooliseaduse kohaselt on ülikooli kõrgem otsustuskogu nõukogu, mis koosneb ülikoolisisestest akadeemilistest töötajatest ning üliõpilastest. Nõukogu kohustuste hulka kuuluvad ülikooli põhikirja, eelarve ning arengukava kinnitamine. Ülikooli kuratooriumil, millesse kuuluvad ülikoolivälised liikmed, on nõuandev roll ning nõukogul ei ole kohustust sellega arvestada. Seega olulised huvirühmade esindajad Eesti ülikoolide otsustusprotsessi üldjuhul kaasatud ei ole. Eesti ülikoolides kehtiva juhtimismudeli probleemidele on tähelepanu juhtinud ka mitmed väliseksperdid. Juba 2007. aastal tõid Eesti kõrgharidussüsteemi analüüsinud OECD eksperdid välja, et Eesti kõrghariduse paremaks muutmisel on võtmeküsimus, kuidas ühendada üksikute õppeasutuste prioriteedid ning kõrgharidussüsteemi laiemad sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid. Rõhutati vajadust suurendada õppeasutuste väljapoole suunatud fookust, mis tähendab muu hulgas kõrgkooliväliste huvitatud osapoolte suuremat rolli süsteemis, õppeasutuste juhtimises ja kvaliteedikontrollis2. III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala Eelnõuga kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia staatus avalik-õigusliku juriidilise isikuna, selle juriidilise isiku loomise peamine eesmärk ehk avalik ülesanne, juhtorganite moodustamise kord ja nende pädevuse jaotus ning ülikooli vara ja rahastamist puudutavad üldised alused. Eelnõu jõustumisel kõigi ülikoolide jaoks ühist ülikooliseadust Eesti Kunstiakadeemiale enam ei kohaldata. Võrreldes kehtiva ülikooliseadusega ei reguleerita avalik-õiguslike ülikoolide kohta enam järgmisi teemasid: Ülikooli asutamine, ühinemine, jagunemine, tegevuse lõpetamine ja nime muutmine – avalik- õigusliku juriidilise isiku asutab ja lõpetab Riigikogu seadusega, otsustades selle käigus ka avalik-õigusliku juriidilise isiku nime küsimuse. Eelnõus on viide lõpetamisel rakendatavale menetluse liigile – avalik-õigusliku ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras. Ülikooli ühinemine ja jagunemine – ülikooliseaduse vastavas paragrahvis ei olnud sisulisi erisusi välja toodud. Ülikooli struktuur – ülikooli struktuuriüksused, nende ülesanded, staatus ja juhtimine reguleeritakse ülikooli põhikirjas, mitte enam seadusega. Ülikooli õigus kujundada oma struktuuri (sisemist organisatsiooni) on osa põhiseaduse §-s 38 nimetatud institutsionaalsest autonoomiast. Puudub oluline avalik huvi selle õiguse piiramiseks. Ülikooli struktuuri reguleerimisest seaduse tasandil loobumine ei kohusta ülikoolide struktuuri muutma, aga annab edasistes arendustegevustes ülikoolile suurema paindlikkuse õppe- ja teadustegevuse integreerimiseks vajalike struktuurimuudatuste tegemisel. 2 Jeroen Huisman, Paulo Santiago, Per Högselius, Maria Jose Lemaitre ja William Thorne. OECD kolmanda taseme hariduse temaatiline ülevaade. Eesti, lk 65-66. Tartu 2007 3 Kontroll, järelevalve ja aruandlus – Riigikontrolli pädevus ülikooli tegevuse kontrollimiseks ei tulene mitte kehtivast ülikooli seadusest, vaid Riigikontrolli seadusest. Seega puudub vajadus Riigikontrolli pädevust ülikooli seaduses korrata. Haldusjärelevalve korraldamise alus tuleneb Vabariigi Valitsuse seadusest: haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Avalik-õiguslike ülikoolide puhul ei ole ette nähtud otstarbekuse kontrollimist, Haridus- ja Teadusministeerium teeb õiguspärasuse kontrolli haldusülesande täitmise osas. Edaspidi on kavas kogu haridusvaldkonna järelevalve koondada haridusseadusesse, mille eelnõu on menetluses. Aruandluse regulatsioon kehtivas ülikooliseaduses on aegunud, sest aruandluse kord (majandusaasta aruande kohustus) tuleneb kas teistest õigusaktidest või siis lepitakse kokku konkreetse rahastamismeetme juures. § 2. Eesti Kunstiakadeemia õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded Eelnõu § 2 lg 1 – tänane EKA sai alguse Tallinna Eesti Kunstiseltsi 1912 avatud joonistuskursustest. Pärast Venemaa Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi poolt põhikirja kinnitamist avas selts 30. oktoobril 1914 juba püsiva Tallinna Kunsttööstuskooli, mida kool loeb oma sünnipäevaks. Jättes kõrvale palju vanema Tartu ülikooli, on EKA tänastest ülikoolidest ainus, mille eesti ringkonnad suutsid asutada juba enne Eesti iseseisvumist. Kunsttööstus tähendas sõjaeelses kõnepruugis sama, mida praegu mõistetakse disaini all. Kooli eesmärk oli valmistada ette kujundavat oskustööjõudu kohalikele ettevõtetele nagu Taska, Haupti jpt nahatöökojad, Lorupi klaasi- ja kristallitööstus, Langebrauni portselanimaalitööstus jne. Sellele kutseõppeasutusele lisandus kõrgkooli osa 1938, kui loodi Riigi Kõrgem Kunstikool, mis süvendas kujutava kunsti õpinguid. Pärast sõda, kui liideti Tartu Riiklik Kunstiinstituut, sai 1950 kooli nimeks Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut. Seal õpetati kujutavat kunsti (maal, skulptuur, graafika, teatridekoratsioon), tarbekunsti (metallehistöö, mood ja tekstiil, klaas ja keraamika, nahakunst) ja arhitektuuri. Ehkki omaette tööstusele suunatud disainikateeder avati alles 1966, andsid disaini ja tarbekunsti erialade vilistlased näo toonaste ettevõtete nagu Kommunaar, Linda, Tarbeklaas, Estoplast, ARS, Standard, Tartu Mööblikombinaat, Tallinna Moemaja jt toodangule. Kui TPI lõpetas 1948 vastuvõtu arhitektiõppesse, siis 1950 avas arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ERKI, olles selleks sunnitud sulgema juba 1938 alustatud sise- ja maastikuarhitektide ettevalmistamise. Hoo sisse saanud arhitektiõppe kõrval taastus 1959 sisearhitektide koolitamine. Laulva revolutsiooni käigus nimetati kool ümber Tallinna Kunstiülikooliks ja aastast 1995 kannab Eesti Kunstiakadeemia nime. 1990. aastatel lisandusid kunstikultuuri teaduskonna erialad: kunstiteadus, muinsuskaitse ja restaureerimine ning kunstiharidus. Alates eelmise sajandi lõpust on kooli tulnud digimaailm, vabade kunstide teaduskonnas uusmeedia, animatsiooni ja fotograafia eriala näol, disainiharidusse on lisandunud graafiline disain ja interaktsioonidisain. Kool asus Tallinnas 1914-17 Pikal tänaval Kanuti gildi hoones, aastatel 1917-2010 Tartu mnt 1, seejärel üüripindadel ja alates 2018 Põhja pst 7. Eelnõu § 2 lg 2 – põhiseaduses sätestatud institutsionaalse autonoomia kasutamiseks on ülikoolidel avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (TsÜS § 25 lg 2). Eelnõu § 2 lg 3 – kõrgharidusseaduse eelnõu kohaselt on ülikool õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on antud õppe õigus kõrgharidustaseme kolmel astmel. Ülikooli missioon on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid teenuseid ning toetada üliõpilastest vastutustundlike ja algatusvõimeliste kodanike kujunemist. Ülikoolid teevad koostööd nii teiste õppeasutuste kui ka kogu ühiskonnaga, toetades tulemusliku teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna 4 arengut ja rahvuskultuuri püsimist. Sõna „ülikool“ või selle võõrkeelset vastet võib oma nimes kasutada ülikool, millel on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevus mitmes teadusvaldkonnas ning kus toimub õpe mitmes õppevaldkonnas kõrgharidustaseme kõigil astmetel. Arengukavas aastateks 2016-2020 on kool sõnastanud oma missiooni järgnevalt: Eesti Kunstiakadeemia on Eesti peamine kunsti-, disaini-, arhitektuuri-, kunstiteaduse-, muinsuskaitse- ja kunstihariduse professionaalide koolitaja ning arendaja, visuaalkultuuri edendaja ja tutvustaja, Eesti ühiskonna oluline edasiviija. EKA õpetus on nüüdisaegne ja erialasid lõimiv, loominguline ja uurimuslik. Samas on sõnastatud akadeemia strateegilised eesmärgid: 1) Tegutseda uues kaasaegses õppehoones interdistsiplinaarselt, rahvusvaheliselt ja võrgustunult. 2) Panustada ühiskonna arengusse akadeemiliselt ja loominguliselt ning olla õppijakeskne ja jätkusuutlik õppe- ja teadusasutus. 3) Olla oma peamistes akadeemilistes vastutusvaldkondades juhtiv kompetentsikeskus Eestis ning tunnustatud keskus rahvusvaheliselt. Eelnõu § 2 lg 4 – Eesti Kunstiakadeemia ülesanne on pakkuda kõrgharidust ja täiendõpet selle kõigis vormides spetsiifiliselt kunsti, arhitektuuri, disaini, kunstiteaduse, muinsuskaitse ja kunstihariduse vallas. Nende valdkondade vanima ja kogenenuima koolina näeb ta end ka vastava hariduse järjepidevuse hoidja ja edendajana. Kuivõrd ülikooli tasemel haridus tugineb teadus-, arendus- ja loometegevusel on kooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm loomeuurimus, mida käsitleb lähemalt § 8. Kuivõrd kool tööandjana moodustab Eestis kunstivaldkonna professionaalide suurima kogumi, mida ta oma tegevusega taastoodab, siis tuleb tal seista ühiskonnas kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkonna hea käekäigu eest. Loetelus on nimetatud olulisemad ülikoolis väljakujunenud tegevusvaldkonnad hõlmates nii vastutusvaldkondi kui ka positiivselt evalveeritud teadusvaldkondi (toomata välja kõiki õpetatavaid valdkondi). Täpsemad vastutusvaldkonnad sätestatakse halduslepingutes. Lisaks tasemeõppele pakub ülikool ühiskonnale vajalike teenustena jätkuvalt ka muid oma põhitegevusega seotud teenuseid (nt täienduskoolitus, lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine, eksperthinnangute andmine jms). § 3. Akadeemia juhtimine Eelnõu § 3 lg 1 – eelnõu kohaselt juhivad akadeemiat nõukogu, senat ja rektor. Kavandatav mitmetasandiline juhtimismudel annab võimaluse paremini arvestada ülikooliväliste partnerite ja ülikooli liikmete seisukohtadega ning toetab akadeemiliste ja administratiivsete tegevuste koostoimimist, luues parema võimaluse ellu viia uuendusi õppe- ja teadustöös. Ülikooli põhitegevuseks on õppe- ja teadustöö, mis peaks tuginema akadeemilise demokraatia üldistele printsiipidele, sealhulgas akadeemilisele vabadusele. Avalik-õigusliku ülikooli puhul lisandub siin veel ühiskonna eesmärkide ja vajaduste arvestamine ülikooli juhtimises ja tegevuse suunamises. Eelnõu § 3 lõiked 2–4 – eelnõu kohaselt on ülikooli juhtorganite põhimõtteline pädevuste jaotus järgmine:  Nõukogu – otsustuskogu, mis vastutab pikaajalise ja jätkusuutliku arengu ning majandus-, finants- ja varaga seotud küsimuste eest, tagab ülikooli eesmärkide saavutamise.  Senat – akadeemiline otsustuskogu, otsustab teadus-, arendus-, loome- ja õppetegevuse küsimused.  Rektor – ülikooli seaduslik esindaja, juhib igapäevast tegevust. 5 Kehtivas ülikooliseaduses on nõukoguks nimetatud akadeemilist otsustuskogu. Eelnõu kohaselt on nõukogu juhtorgan, millesse kuuluvad ka ülikoolivälised liikmed. Seni ülikooliseaduses „nõukoguks“ nimetatud juhtorgan on eelnõu kohaselt sarnane senatiga. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt (TsÜS § 37 lg 1). Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Eelnõu kontekstis saavad muudeks pädevateks organiteks olla nii nõukogu kui ka senat, sest vastavalt eelnõule tagab rektor nõukogu ning senati määruste ja otsuste täitmise. Ülikooli juhtorgani liikmel on TsÜS sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustus (TsÜS § 35). Kuna juhtorgani liikme üldised hoolsus- ja lojaalsuskohustused ning juhtorgani liikme vastutus kehtivad ka praegu avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganitesse kuuluvate isikute suhtes, siis puudub vajadus nende teemade täiendavaks reguleerimiseks eelnõus. Eelnõu väljatöötamisel oli küsimuseks, kelle huve juhtorgani liige esindab. Eelnõus on lähtutud sellest, et kõik juhtorganite liikmed lähtuvad ülikooli huvidest ning on ülikoolile lojaalsed. Varem on ülikooli juhtorganite pädevuse määramisel kasutatud ka kaheetapilist otsustamist, kus üks kogu võtab mingis küsimuses otsuse vastu ja teine kinnitab selle. Sellist lahendust ei saa pidada õigusselgeks, sest ilma täiendava regulatsioonita ei ole võimalik selgelt määrata, kelle otsus toob kaasa akti jõustumise ja sellega kaasneva juhtorgani liikme vastutuse. Seetõttu on eelnõus jaotatud pädevus selliselt, et senat esitab nõukogule vastuvõtmiseks põhikirja, arengukava ja eelarve, aga lõppotsuse neis küsimustes teeb nõukogu. Senatil on õigus panna nõukogu põhikirja, arengukava või eelarve vastuvõtmise otsusele ühekordne veto, kui nõukogus tehtud otsusega ei ole rahul vähemalt 2/3 senati koosseisust. Juhtorganite pädevus on seaduses toodud põhimõtteliste ülesannete tasemel, seega saab põhikirjas nii nõukogu, senati kui ka rektori ülesandeid täpsustada ja vajadusel kas eraldi ülikoolisisese õigusakti või põhikirjaga leppida kokku ka nõukogu või senati töökorralduse alused. § 4. Nõukogu Eelnõu § 4 lg 1 – eelnõuga suurendatakse väliseid liikmeid kaasava juhtorgani rolli ja vastutust ülikooli juhtimisel. Muudatuste eesmärk on tagada ülikooli tegevuse sidusus riigi ja ühiskonna eesmärkide saavutamisega. Nõukogu üldise pädevuse võib kokku võtta ülikooli strateegilise juhtimise ning majandus- ja eelarve küsimustega. Lisaks on eelnõus toodud loetelu ülikoolielu jaoks kaalukaimatest ülesannetest, mille lõppvastutajaks on nõukogu ja selle liikmed. Nõukogu on lõplikuks organiks rektoriga lepingu sõlmimisel, ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve vastuvõtmisel, otsustab ülikooli nimel laenu võtmise, kinnisvara omandamise, võõrandamise, piiratud asjaõigusega koormamise ja ülikoolile laenu võtmise. Nõukogu liikmed kuuluvad rektori valimisel valimiskogusse, seega osalevad ka rektori valimisel. Lähtudes nõukogu üldpädevusest on nõukogu ülesanne ka kõrghariduse tegevustoetuse ja sihttoetuse eraldamiseks sõlmitud halduslepingu täitmisele hinnangu andmine, ülikooli loodavate juriidiliste isikute asutamise, ümberkujundamise ja tegevuse 6 lõpetamise otsustamine, audiitori nimetamine ja audiitori aruande ärakuulamine, samuti õigus moodustada ülikooli tegevuse kontrollimiseks revisjone. Eelnõu § 4 lg 2 – eelnõu kohaselt kuulub Eesti Kunstiakadeemia nõukogusse üheksa liiget. Liikmete arvu määratlemisel on lähtutud akadeemia ettepanekust, milles on arvestatud piisava arvu akadeemia jaoks oluliste valdkondade esindatust nõukogus. Nõukogu liikmete kandidaatide esitamise õigus on eelnõus antud selliselt, et nõukogu koosseisust üle poole moodustaksid ülikoolivälised liikmed. Neli liiget nimetatakse nõukogusse ülikooli põhikirjas sätestatud korras, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning neli liiget nimetab haridus- ja teadusminister nende isikute hulgas, kellel on nõukogu liikme ülesannete täitmiseks sobiv ettevalmistus ja laitmatu reputatsioon. Välisliikmete enamusega nõukogu koosseis on kujundatud eesmärgiga saavutada ülikooli tegevuse suurem vastavus ühiskonna huvidele ja kiire kohanemisvõime konkurentsis püsimiseks. Tulenevalt nõukogu ülesannetest ülikooli strateegilise juhtimise, majanduse ja finantsvaldkonnas eeldatakse eelnõu kohaselt nõukogu liikmetelt ka vastavaid teadmisi. Laitmatu reputatsiooni mõistet kasutatakse finantssektoris ja selle puudumist seostatakse karistatusega, seosega negatiivselt hinnatavate menetluste, näiteks pankrotimenetlusega, väärtustest tingitud asjaoludega, nagu ebaausus, usalduse kuritarvitamise jms-ga. Vastu isiku tahet teda juhtorganisse ei nimetata, seega on isiku nõukogusse nimetamise eelduseks ka isiku nõusolek. Eelnõu § 4 lg 3 – et saavutada suuremat ühiskondlikku kaasatust ja vältida huvide konflikti (mis võiks tekkida teiste Eesti ülikoolidega seotud isikute kaasamisel) on eelnõus sätestatud, et ülikooliväliselt nimetatavaks nõukogu liikmeks ei saa olla Eesti Kunstiakadeemia töötaja ega teise Eesti ülikooli juhtorganitesse kuuluv isik, samuti mitte Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtimisülesannetega (Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt minister ja kantsler) ega Eesti Teaduste Akadeemia juhtorganitesse kuuluv isik. Samuti ei saa ühte isikut esitada nõukogusse mitu nimetajat. Eelnõu § 4 lg 4 – sarnaselt Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile määrab nõukogu koosseisu viieks aastaks Vabariigi Valitsus. Nõukogu liikme nimetanud organ või isik võib enda nimetatud liikme põhjendatud juhul enne tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil tagasiastumisel nimetatakse tema asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni. Seega on viis aastat nõukogu koosseisu, mitte konkreetse liikme volituste kestus. Eelnõu § 4 lg 5 – nõukogu liikme nimetanud organ või isik võib enda nimetatud liikme põhjendatud juhul enne tema volituste lõppu tagasi kutsuda. Tagasikutsumisel või nõukogu liikme omal soovil tagasi astumisel lõpevad nõukogu liikme volitused vastava tahteavalduse tegemisel. Nõukogu liikme tagasikutsumisel või omal soovil tagasiastumisel nimetatakse tema asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni. Seega on viis aastat nõukogu koosseisu, mitte konkreetse liikme volituste kestus. § 5. Senat Eelnõu § 5 lg 1 – ülikooli peamine ülesanne on pakkuda kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ning tegeleda kõrgel tasemel teadus-, arendus- ja loometegevusega ning pakkuda ühiskonnale 7 vajalikke teenuseid täienduskoolituste ja teadmussiirde näol. Nende valdkondade olulisemate otsuste tegija on, nagu ka kehtivas ülikooliseaduses, akadeemiline juhtorgan ehk senat. Kehtivas ülikooliseaduses on akadeemilise juhtorgani ülesannetena loetletud 24 erineva kaalu ja ulatusega ülesannet. Sellise detailsuse põhjus on ülikooliseaduse struktuuris, mille keskpunktis on ülikooli tegevus ja eesmärk anda detailsed tegevusjuhised ja volitusnormid. Kõrgharidusseaduse eelnõus reguleeritakse kõrgharidusvaldkonda eesmärkide ja suuniste kaudu, mitte enam detailsete tegevusjuhistega. Kui see on vajalik õiguse kõrgharidusele teostamiseks, on kõrghariduse eelnõus antud kõrgkoolile ülesanne teatud küsimus lahendada. Pikka loetelu kõrgkooli ülesannetest kõrgharidusseaduse eelnõus ei ole. Eelnõu kohaselt on senati pädevuses kõikide akadeemilise eluga seotud küsimuste lahendamine ehk õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevusega seotud otsused ja vastavate kordade kehtestamine. Senat võtab vastu teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses nimetatud teadusnõukogu moodustamise alused ja töökorra. TAKSis nimetatud teadusnõukogu ülesannetest on EKAs moodustataval teadusnõukogul need, mida EKA seadusega ei ole antud muu organi pädevusse. Nimelt TAKS § 7 lg 6 p 1 nimetatud põhikirja kinnitamine on EKA seaduse kohaselt nõukogu pädevuses ja seega ei täida seda ülesannet teadusnõukogu. Lähtudes seni kehtinud ülikooliseaduses nimetatud ülesannetest ja eelnõuga senatile antavast üldpädevusest, täidab senat järgmisi ülesandeid: 1) kehtestab ülikooli vastuvõtutingimused (ülikooliseaduse § 132 lõiked 1–12, § 27 lõige 5, § 28 lõige 5, § 291 lõige 3); 2) kinnitab ülikooli struktuuriüksuste põhimäärused, v.a ülikooli haldus- ja tugistruktuuri osas, ja ülikooli asutuste põhikirjad (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 2, § 19 lõiked 2 ja 31); 3) kehtestab akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 41, § 22 lõige 11, § 223 lõige 4, § 34 lõige 6); 4) kehtestab kraadide kaitsmise korra ja tingimused (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 5); 5) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 6; 6) kehtestab üliõpilaste ülikoolist väljaarvamise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 61); 7) kinnitab ülikoolis toimuva täiendusõppe valdkonnad, vormi ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 8, § 32 lõige 2); 8) kehtestab ülikooli valitsemisse ning õppe- ja teadustegevusse puutuvad üldised eeskirjad (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 11, § 22 lõige 91, § 301 lõige 1, § 42 lõike 1 punktid 1 ja 8); 9) otsustab õppe- ja teadustegevuse üldküsimusi, mis puudutavad vähemalt kaht struktuuriüksust (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 12); 10) kehtestab korraliste akadeemiliste töötajate töölevõtu konkursi eeskirjad (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 13, § 39 lõige 2) ja külalisstaatuses akadeemilise töötaja kutsumise tingimused (ülikooliseaduse § 34 lõige 5); 11) kehtestab akadeemiliste töötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 131, § 29 lõige 31); 12) kehtestab ülikooli asutuse direktori töölevõtu konkursi tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 132, § 19 lõige 32); 13) valib korralised professorid (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 14, § 39 lõige 3); 14) võib anda emeriidi staatuse (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 15, § 35 lõige 3, § 36 lõige 2); 8 15) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded (ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 17); 16) otsustab muude õppekeelte kasutuse (ülikooliseaduse § 22 lõige 8); 17) nimetab õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded (ülikooliseaduse § 23 lõige 1); 18) kehtestab muude teadusasutuste teadustöötajate magistri- ja doktoriõppe läbiviimises osalemise tingimused ja korra (ülikooliseaduse § 34 lõige 2). Kavandatavast kõrgharidusseaduse eelnõus kõrgkoolile antud ülesannetest on ülikooli senati ülesandeks õppekorralduse aluste ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra kehtestamine, õppe õiguse taotluse esitamine, kõrgharidustaseme õppesse vastuvõtu tingimused, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuete kehtestamine, vastuvõetavate üliõpilaste arvu ülempiiri kehtestamine, õppekavadel lubatud õppekoormuse määramine, akadeemilise puhkuse korralduse kehtestamine, õppekulude hüvitamise tingimuste üle otsustamine, eksmatrikuleerimise tingimuste ja korra kehtestamine, diplomite väljaandmisega seonduva otsustamine ning akadeemiliste töötajatega seonduvate regulatsioonide kinnitamine. Eelnõu § 5 lg 2 – senati ülesanne on esitada nõukogule vastuvõtmiseks ülikooli põhikiri. Juhul, kui senat ei nõustu põhikirja, arengukava või eelarvega sellisel kujul, nagu nõukogu selle vastu võtab, võib senat panna nõukogu vastavale otsusele ühekordse veto, kui sellise otsuse poolt on vähemalt 2/3 senati koosseisust. Vetostamise tagajärjel alustatavad toimingud nähakse ette ülikooli põhikirjas. Senati roll on ülikoolielus oluline, samas on oluline ka, et nii põhikiri kui ka teised olulised otsused saaksid vastu võetud. Seetõttu on eelnõus sätestatud, et juhul, kui põhikirjas ettenähtud toimingud on tehtud, võtab nõukogu põhikirja, arengukava ja eelarve vastu ning need jõustuvad. Eelnõu § 5 lg 3 – senati kohustuslike liikmetena on eelnõus sarnaselt senise ülikooliseadusega nimetatud rektor, rektoraadi liikmed ehk prorektorid ja vähemalt 1/5 koosseisu ulatuses üliõpilaste esindajad. Eelnõuga on jäetud senatisse kuuluvate liikmete lõpliku loetelu ning liikmete arvu ülempiiri kehtestamine ülikooli põhikirja küsimuseks, nagu see on ka seni olnud. Eelnõu § 5 lg 4 – ka senati liikmete valimise kord on kehtestatud põhikirjas, nagu ka kehtiva ülikooliseaduse kohaselt. Eelnõu kohaselt on rektor senati esimees. § 6. Rektor Eelnõu § 6 lg 1 – rektor on ülikooli tegevjuht, kes esindab ülikooli ja vastutab ülikooli igapäevase toimimise eest. Rektorile on antud õigus volitada vajadusel oma pädevuses olevaid toiminguid edasi. Teistele juhtorganitele ülesannete edasivolitamise õigust ei ole antud. Rektori pädevus sõlmida teatud juhul tähtajalisi töölepinguid ning kinnitada üliõpilaskonna põhikiri tulenevad kavandatavast kõrgharidusseadusest. Juhtorganite pädevused on eelnõus reguleeritud senisest märksa üldisemalt ja põhimõttelisemal tasandil. Selleks, et ükski ülesanne ei jääks vastutajata, otsustab rektor küsimuse juhul, kui seadusega ülikooli pädevusse antud ülesande täitmiseks pädevat organit määratud ning nõukogu ei otsusta seda lahendada ise või anda lahendamiseks senatile. 9 Rektori ülesanne on tagada, et nõukogus ja senatis vastuvõetud otsuseid ülikoolis rakendatakse. Rektorile on antud ka nõukogu ja senati otsustele ühekordse veto panemise õigus. Seda eelkõige juhuks, kui rektor hindab, et ta ei suuda tagada mõne otsuse rakendamist ülikoolis ja ta ei ole saanud vastavat tagasisidet piisavalt veenvalt anda enne otsuse tegemist nõukogule ega senatile, mille koosseisu ta kuulub. Selguse huvides on eelnõus täpsustatud, et rektori pandud vetole järgnevad toimingud reguleeritakse põhikirjas. Kui põhikirjas sätestatud toimingud on tehtud, teevad need juhtorganid, kelle otsusele veto pandi, uued otsused. Eelnõu § 6 lg 2 – eelnõu kohaselt valib rektori valimiskogu, mille liikmete hulka kuuluvad nõukogu ja senati liikmed ja teised ülikooli põhikirjas nimetatud isikud. Laiapõhjalise valimiskoguga rektori valimine annab rektorile vajaliku mandaadi nii ülikoolisiseselt kui ka ülikooliväliste liikmetega nõukogult. Kuivõrd rektor peab nõukogu ja senati otsused ellu viima, on oluline, et tema valimisel oleks kaasatud ka mõlema juhtorgani liikmed. Ülikoolil on võimalik põhikirjas otsustada, et rektori valivad üksnes nõukogu ja senati liikmed ja teisi isikuid valimiskogus ei ole. Põhikirjas ei saa otsustada, et rektori valib ainult nõukogu üksinda või senat üksinda. Eelnõu § 6 lg 3 – sarnaselt kehtivale ülikooliseadusele on sätestatud, et rektoriks kandideeriv isik peab olema valitud professori ametikohale. Professori ametikoha hariduskvalifikatsiooninõudeks on doktorikraad, lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud tegevus oma valdkonna õppe- teadus-, arendus- ning loometegevuse korraldamisel. Akadeemilise töötaja karjäärimudeli kõrgeima astme saavutamise nõudmine rektorilt on vajalik, et tagada tema legitiimsus akadeemilises kogukonnas. Lisaks akadeemilisele tipptasemele eeldavad rektori ülesanded aga ka seda, et tal on tippjuhi oskused organisatsiooni juhtimisel. Seega on tegemist äärmiselt nõudliku positsiooniga, mille nõuetele kvalifitseeruvate isikute hulk on väga väike. Eelnõu § 6 lg 4 – rektori kui avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganiga sõlmitakse käsunduslepingu laadne leping. Rektori ülesanne on tegeleda ülikooli igapäevase juhtimisega, seega ei sobi töösuhe kokku rektori kui juhtorgani ja temal lasuvate ülesannetega. Ka töölepingu seaduse § 1 lõike 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Seda on oma mitmetes lahendites rõhutanud ka Riigikohus3. Rektor on juhtorgan ning rektoriks valitud isik on isiku vaatest juhtorgani liige (analoogiline on näiteks üheliikmeline juhatus). Rektor astub ametisse nõukogu ja senati ees ametivande andmisega. Nõukogu esimees sõlmib rektoriga kuni viieks aastaks lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused. Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Üleminekuna nähakse eelnõu rakendussätetes ette, et eelnõu jõustumisel ametis oleva rektoriga sõlmitud leping ja tema volitused kehtivad tähtaja saabumiseni või enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastamiseni. Eelnõu § 6 lg 5 – arvestades rektori positsiooni juhtorganina, on tema ennetähtaegselt ametist vabastamise pädevus umbusalduse puhul antud samaaegselt nii nõukogule kui ka senatile, mõlema organi sellekohaste otsuste poolt peab hääletama vähemalt 2/3 kogu koosseisust. 3 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 2005. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-108-05 - RT III 2005, 42, 421; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2004. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-39-04 - RT III 2004, 11, 138; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. novembri 2002.a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-134-02 - RT III 2002, 35, 385 10 Eelnõu § 6 lg 6 – rektori volitused lõpevad lepingutähtaja möödumise päeval, omal soovil ametist tagasiastumise korral tagasiastumise päeval või ametist enne lepingutähtaja möödumist vabastamise päeval. Eelnõu § 6 lg 7 – kui rektori volitused lõpevad kas tähtaja saabumise tõttu või mõnel erakorralisel põhjusel enne tähtaja saabumist, ning kui selleks ajaks ei ole valitud uut rektorit, kinnitab nõukogu kuni üheks aastaks või uue rektori valimiseni rektori kohusetäitja. See välistab olukorra, kus ülikool muutuks sisuliselt tegutsemisvõimetuks, kui puuduks ülikooli juhtiv ja esindav rektor. Nii, nagu ka plaanipärase valimise korral, sõlmib ka rektori kohusetäitjaga lepingu nõukogu. Eelnõu § 6 lg 8 – volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi samaväärsele ametikohale, millel ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist. Kehtiva ülikooliseaduse kohaselt pidi rektorile tagama võimaluse minna tagasi täpselt samale ametikohale, millel töötamise ta rektoriks saades peatas. Samas võib kümne aastaga juhul, kui isik on olnud rektor kahel perioodil järjest, ülikooli struktuur muutuda selliselt, et seda üksust, kus isik töötas ega täpselt sama ametinimetusega ametikohta ülikooli struktuuris enam ei ole. Eelnõu kohaselt tuleb rektorile võimaldada naasmine samaväärsele positsioonile, millelt ta rektoriks valiti. § 7. Akadeemia juhtorganite õigusaktid Ülikooli nõukogu ja senat annavad üldaktidena määruseid ning võtavad üksikaktidena vastu otsuseid. Rektor annab käskkirju ja korraldusi, mis võivad olla nii üksikküsimuste kui üldkorraldustena ka üldküsimuste lahendamiseks. § 8. Loomepõhine uurimus Loomepõhine uurimus (inglise keeles artistic research) on 1990. aastatel Skandinaavias, Ühendkuningriigis, Kanadas, Austraalias jm tekkinud uus spetsiifiline uurimisvaldkond, mis kasutab teadusliku probleemi lahendusmeetodina kunstniku loomingulist praktikat. Rootsi Kõrgharidusseadus4 näeb loomepõhist uurimust ühe eeldusena, mille alusel kõrgkooli asutada. Loomepõhine uurimus on ülikoolispetsiifiline ja valdavalt väljakasvanud loomeerialade doktoriõppest. Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, st Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias väljakujunenud praktika kohaselt sisaldab loomepõhine uurimus nii loometööd kui ka refleksiivset teksti. Loomepõhine uurimus sai alguse kunsti sisemisest arengust, kui alates kontseptualismist hakkas kunst endasse lõimima kvalitatiivseid uurimismeetodeid (intervjueerimine, dokumenteerimine, osalusvaatlus, arhiveerimine) ja hägustas seega traditsioonilised ranged piirid teaduse ja kunsti vahel. Laiemalt humanitaarteaduste hulka liigituva loomepõhise uurimuse sisu tekib refleksiivselt autori unikaalse praktika põhjal ja erineb seega kunsti väljast tõlgendavate kunstiteadlaste lähenemisest. Loomepõhise uurimuse levik tähendab, et ülikoolide loomeerialadel on see autori valik, kas viljelda kunsti või teha loomepõhist uurimust. Osalt ilmneb siin põlvkondlik erinevus, vanemad õppejõud eelistavad kunsti, nooremad, sageli doktoriõppe läbinud, aga loomepõhist uurimust. § 9. Akadeemia vara ja rahastamine 4 The Swedish Higher Education Act 11 Eelnõu § 9 lõiked 1 ja 2– ülikoolile on antud vara talle seadusega antud ülesannete täitmiseks ning vara valdamine, kasutamine ja käsutamine peab olema läbipaistev, säästlik ning ülesannete täitmiseks mittevajaliku vara võõrandamine õiguspärane, läbipaistev ja kontrollitav. Eelnõu § 9 lg 3 – sätestatakse, et ülikooli eesmärgi ja ülesannete täitmiseks säilitab ja arendab ülikool kunstilise, akadeemilise ja ajaloolise väärtusega kogusid ja arhiive ning osutab ühiskonnale avalikke teenuseid. Avalikud teenused ja kultuuripärand hõlmavad ennekõike ülikooli raamatukogu ja muuseumide tegevust ning ajalooväärtusi sisaldavaid teaduskollektsioone. Ülikool tagab ka vaba juurdepääsu nendele teenustele. Eelnõu § 9 lg 4 – kinnisvara omandamine, võõrandamine ja piiratud asjaõigusega koormamine on antud nõukogu otsustada. Kinnisvara võõrandamise ja koormamise osas on lähtutud kehtiva ülikooliseaduse põhimõttest, et vastava otsuse teeb kollegiaalne otsustuskogu. Kuna kinnisvara tehingud on suhteliselt harva esinevad, ei ole ka otsustamine nõukogule liialt koormav. Ülikool peab tagama oma põhiülesannete täitmise. Seetõttu ei saa ülikool eelnõu kohaselt üldjuhul tagada teiste isikute võetud kohustusi ega anda sponsortoetusi ja teha muid rahalisi annetusi. Eelnõu kohaselt on ülikoolil õigus nõukogu otsusel omatulude arvelt tagada ülikooli poolt põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu arvestusega, et nimetatud kohustuste suurus kokku ei tohi ületada 10 protsenti ülikooli eelarveaasta omatuludest. Eelviidatud õigus sätestati esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli seaduses ning analüüsides peeti seda õiguspäraseks tulenevalt ülikooli autonoomiast, mida on muuhulgas sisustatud ka ülikooli õigusega võtta võlakohustusi. Ülikoolil on küll õigus asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kuid ei ole õigust läbi nende asutada erakooli ning asuda pakkuma eraharidust, konkureerides samal ajal avaliku sektori õppeasutustega. Ülikool on loodud avaliku ülesandena kõrgharidustaseme õppe korraldamiseks. Riigil on põhiseadusest tulenevalt kohustus tagada piisavalt võimalusi kõrgharidustaseme õppeks ning selle ülesande täitmiseks on loodud ülikool. Eelnõu § 9 lg 5 – sarnaselt seni kehtinud ülikooliseadusega saab ülikool tegevustoetust riigieelarvest. Samuti on ülikoolil õigus saada tulu oma tegevusest: tulu õppekulude hüvitamisest, põhitegevusest tulenevate teenuste osutamisest, teadus- ja arendustegevusest ja muudest põhikirjalistest tegevustest. Haridus- ja Teadusministeerium eraldab ülikoolile tegevustoetust ja sihttoetust kõrgharidusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 10. Akadeemia lõpetamine Kuivõrd avalik-õigusliku ülikooli tegevuse alused on reguleeritud seadusega, on Riigikogul seadust muutes võimalik nii muuta ülikooli nime, korraldada ülikoolide ühinemine või ülikool juriidilise isikuna lõpetada. Riigikogu saab algatada seaduseelnõu ise, aga seaduseelnõu algatamise õigus on ka Vabariigi Valitsusel. Vabariigi Valitsusse viib oma valdkonna küsimused vastava valdkonna eest vastutav minister, kellel on omakorda kohustus kaasata eelnõude ettevalmistamisesse kõik asjassepuutuvad osapooled. Seega juhul, kui on olemas niivõrd kaalukas argument, et ülikool on vaja lõpetada, võib Riigikogu algatada vastava seaduseelnõu ise või saada sellise eelnõu Vabariigi Valitsuselt, kellele on sellise eelnõu esitanud otsustamiseks haridus- ja teadusminister. Kõik demokraatlikus ühiskonnas vajalikud kaasamis- ning teavitamistegevused tuleb iga eelnõu ettevalmistamisel, sh ülikooli lõpetamiseks vajaliku seaduse ettevalmistamisel eelnõu algatajal tagada. 12 Eelnõus on menetluslikult viidatud TsÜS § 41–46 sätestatud likvideerimismenetlusele. Samas on Riigikogul tegelikult õigus ülikooli lõpetamiseks vajalikus seaduseelnõus ette näha muu ja konkreetsele juhule sobivam lõpetamise kord. Ülikooli lõpetamise algatamise alusteks on mh juhud, kui ülikool ei vasta enam kõrgharidusseaduse eelnõus toodud ülikooli tunnustele – puudub kas õppe õigus kõrghariduse kolmel astmel või ei täida ülikool nõuet, mille kohaselt peab olema teadustegevus positiivselt evalveeritud. § 11. Üleminekusätted Üleminekusätetes on kirjeldatud, millises järjestuses tegevustega ja ajagraafikus uuele juhtimismudelile üle minnakse. Eelnõu ei mõjuta ametis oleva rektori lepingu kehtivust ja tema ametiaega. Ametis oleva rektori volitused kehtivad lepingus sätestatud tähtaja lõppemiseni või enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastamiseni. Ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused kehtivad kuni senati valimisteni, aga mitte kauem, kui ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volituste kestus on. Seega võib akadeemia otsustada, et senati valimised toimuvad 2019. aasta jooksul ja senati volitused algavad sarnaselt uue nõukoguga 1. jaanuaril 2020. a. Samas võib akadeemia ka otsustada, et ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu töötab kuni oma volituste lõpuni ja senati valimised toimuvad nö korraliselt. Kõrgharidusseaduse jõustumine on kavandatud 1. septembril 2019. a. Samal ajal on kavandatud ka eelnõu jõustumine. Eelnõu koostamisel kaaluti ka varasemat jõustumisaega, aga kuna EKA seaduse rakendamiseks olulised sätted on kõrgharidusseaduses, peeti oluliseks, et EKA seadus ei jõustuks kõrgharidusseadusest varem. Eelnõus on sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2019. a ehk kuni uue nõukogu koosseisu volituste alguseni töötavad senised juhtorganid ülikooliseaduse alusel. 01.09.2019 01.10.2019 01.12.2019 01.01.2020 01.03.2020 •Seadus jõustub •Nõukogu •Vabariigi •Ülikooliseaduse •Uus põhikiri on liikmete esitajad Valitsus kinnitab alusel vastu võetud ning esitavad HTMile nõukogu moodustatud vajalikud ülikooli kandidaadid. koosseisu. kuratooriumi regulatsioonid volitused on seadusega lõppenud. kooskõlla viidud. •Uue nõukogu volitused algavad. § 12. Jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud 2019. aasta 1. septembril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 13 Eelnõuga seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole. 6. Seaduse mõjud 6. 1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: Eesti Kunstiakadeemia Mõju ulatus: eelnõu peamine mõju on seotud akadeemia juhtimisstruktuuri muutmisega, mis suurendab ühiskonna ja akadeemia vahelist koostööd akadeemia juhtimisel. Eelnõus kavandatavad juhtimisstruktuuri muudatused mõjutavad ülikooli institutsionaalset autonoomiat. Eelnõuga ei sekku riik oma algatusel ülikooli enesekorraldusõigusesse, vaid muudatused on algatanud Eesti Kunstiakadeemia ise. Juhtimisstruktuuri muudatuste tulemusel kaasatakse akadeemia juhtimisse ülikooliväliseid isikuid. Kuna nõukogu pädevusse ei kuulu õppe- ning teadus- ja arendustegevuse sisu üle otsustamine, vaid akadeemilise juhtorganina tegutseb edasi senat, siis selline ülikooliväliste liikmete kaasamine akadeemia juhtimisse ei sekku liigselt ülikooli institutsionaalsesse iseseisvusesse. Ülikooli sisemist organisatsiooni ja oma töötajaskonna kujundamist eelnõu ei mõjuta. Kuivõrd seaduse regulatsioon annab juhtorganite pädevusele üldise sisu, aga ei nimeta üldjuhul konkreetseid ülesandeid, tuleb kohaneda olukorraga, kus paljude küsimuste puhul tuleb kaaluda, kas see kuulub nõukogu, senati või rektori pädevusse. Mõju avaldumise sagedus: kordade seadusega kooskõlla viimine on akadeemia jaoks ühekordne tegevus. Võib eeldada, et küsimusi, mille puhul ei ole päris selge, millise juhtorgani pädevusse selle lahendamine kuulub, ei ole sageli. Juhtorganite uued koosseisud valitakse perioodiliselt. Ebasoovitavate mõjude risk: risk on, et ülikoolisiseselt võib eriti üleminekuperioodil tekitada ebaselgust nõukogu rolli suurendamine. 6.2. Mõju regionaalarengule Eelnõu ei mõjuta otseselt regionaalarengut. 6.3. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju I Sihtrühm: üliõpilased Mõju ulatus: ülikooli akadeemilisse otsustuskogusse, s.o senatisse, kuuluvad ka edaspidi üliõpilased, kes peavad moodustama vähemalt 1/5 senati koosseisust. See tagab üliõpilastele endiselt õiguse kaasa rääkida ülikooli õppetegevust puudutavates küsimustes. Mõju avaldumise sagedus: selline mõju võib avalduda iga kord, kui Eesti Kunstiakadeemia seadust või mõne teise ülikooli seadust muudetakse. Ebasoovitavate mõjude risk: eelnõul võib olla negatiivne mõju üliõpilastele juhul, kui teiste ülikoolide seadused kujunevad mingites põhimõttelistes küsimustes erinevateks Eesti Kunstiakadeemia seadusest. Kui kõik ülikoolide seadused üksteisest erinevad, võivad olenevalt sellest, millisesse ülikooli õppima asuda põhjendamatult erineda üliõpilase õiguse kõrgharidusele teostamise või esindusõiguse teostamise tingimused. 14 II Sihtrühm: ülikooli liikmeskond Mõju ulatus: eelnõu ei piira ülikooli akadeemilist vabadust. Akadeemia juhtorganina säilib senat kui akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab akadeemia õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Senatisse kuuluvad akadeemiliste töötajate esindajad. Seega nõukogu kaudu saavad akadeemilised töötajad ka edaspidi osaleda ülikooli juhtimises ning otsustada akadeemia õppe- ning teadus- ja arendustegevuse üle. Seega eelnõuga tehtavad muudatused teaduse ja õpetuse vabadust ning selle sisu ülikoolis ei piira. Mõju avaldumise sagedus: ülikooli liikmeskonna jaoks on kokkupuude muudatusega pigem harv, sest ainuüksi muudatuste tulemusel ülikooli igapäevane tegevus ei muutu. Ebasoovitavate mõjude risk: risk on, et ülikoolisiseselt võib eriti üleminekuperioodil tekitada ebaselgust nõukogu rolli suurendamine. 6.4. Mõju majandusele Eelnõuga muudetakse oluliselt akadeemia juhtimisstruktuuri, mis võimaldab akadeemial paremini ühiskonna ootustele reageerida, kaasates akadeemia juhtimisse ettevõtluse ja teiste ühiskondlike partnerite esindajaid. Samuti võimaldab eelnõu rakendamine luua soodsad tingimused teadmus- ja tehnoloogiasiirde rakendamiseks majandusarengu hüvanguks ja ülikoolist väljakasvavate innovaatiliste idufirmade arenguks. Võrreldes senisega laieneb akadeemia õigus võtta laene ja tagada teiste isikute kohustusi. Akadeemiale antakse nõukogu otsusel õigus tagada omatulude arvelt akadeemia põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutatud juriidiliste isikute kohustusi ja anda neile laenu tingimusel, et selliste kohustuste suurus kokku ei ületa 10% akadeemia eelarveaasta omatuludest. 6.5. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda. 6.6. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne mõjusid riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele. Seaduse rakendamisega tulusid ei kaasne. Seaduse rakendamise kulusid ei kaeta Euroopa Liidu vahenditest. 8. Rakendusaktid Eelnõu vastuvõtmisel peab Vabariigi Valitsus korraldusega kinnitama Eesti Kunstiakadeemia nõukogu esimese koosseisu. Akadeemia ja Eesti Teaduse Akadeemia peavad oma liikmed nõukogusse esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 01.10.2019. a. Koosseisu kinnitamisel tuleb arvestada sellega, et eelnõu kohaselt algavad Eesti Kunstiakadeemia uue nõukogu volitused 2020. aasta 1. jaanuaril. 15 Eelnõu vastuvõtmisel ei kaasne vajadust muuta kehtivaid määrusi ega muutu eelnõu vastuvõtmisel kehtetuks praegu kehtivaid määrusi. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 01.09.2019. a. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 12. märtsini 2018. a valmistasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikool ette oma ülikoolide seaduste eelnõude projekte ning esitasid need Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel tugineti Eesti Kunstiakadeemia nõukogus heaks kiidetud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu projektile ja selle seletuskirjale. Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kunstiakadeemiale, avalik-õiguslike ülikoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendusele Universitas, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler Algatab Vabariigi Valitsus …………..2018 16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0588 - Eesti Kunstiakadeemia seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/42a04033-0bb4-40e2-a735-866393f8dd8a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/42a04033-0bb4-40e2-a735-866393f8dd8a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel