Ministeeriumid
Meie 04.06.2018 nr 1.1-10/4530-1
Maksukohustuslaste registri
põhimääruse muutmine
Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a
määruse nr 240 „„Maksukohustuslase registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“
muutmise määruse eelnõu.
Eelnõu on kättesaadav aadressil: http://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu 2 lehel
2. Seletuskiri 10 lehel
Sama:
Eesti Maksumaksjate Liit,
[email protected]
Eesti Kaubandus- Tööstuskoda,
[email protected]
Eesti Tööandjate Keskliit,
[email protected]
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,
[email protected]
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected]
Riigi Infosüsteemi Amet
[email protected]
Statistikaamet
[email protected]
Kairi Sudakov 6113068,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
29.05.2018
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240
„„Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri
pidamise põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 „„Maksukohustuslaste
registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruses nr 240 „„Maksukohustuslaste registri“ asutamine
ja registri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 133 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Töötamise registrisse kantakse andmed maksukorralduse seaduse § 202 lõikes 2 ja § 251
lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikute kohta.“;
2) paragrahvi 134 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„10) tööd tegeva isiku ametinimetus vastavalt riigisisesele ametite klassifikaatorile või selle
puudumisel vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisele ametite
klassifikaatorile 2008 (ISCO-08); klassifikaatorites sobiva klassifikatsiooni puudumisel lähim
ametikoht, lähtudes tööülesannete sisust;
11) töökoha asukoht;“;
3) paragrahvi 134 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) tööaja määr vahemikus 0–1 sajandiku täpsusega.“;
4) paragrahvi 134 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10–12 sätestatut ei kohaldata maksukorralduse
seaduse § 202 lõikes 2 ega § 251 lõike 4 punktides 2, 16 ja 17 nimetatud isikute töötamise
registreerimisel.“;
5) paragrahv 151 tunnistatakse kehtetuks;
6) määrust täiendatakse §-ga 36 järgmises sõnastuses:
„§ 36. Andmekoosseisude kandmine töötamise registrisse
Enne 2018. aasta 1. juulit töötamise registrisse kantud tööd tegevate isikute kohta kannab tööd
võimaldav isik käesoleva määruse § 134 lõike 1 punktides 10 ja 11 sätestatud andmed töötamise
registrisse hiljemalt 2018. aasta 1. oktoobriks.“;
7) määrust täiendatakse §-ga 37 järgmises sõnastuses:
„§ 37. Töötamise registrisse tööaja määra kandmine
Käesoleva määruse § 134 lõike 1 punkti 12 ei kohaldata enne 2019. aasta 1. jaanuari töötamise
registrisse kantud tööd tegevate isikute töötamise registreerimisel.“.
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Paragrahvi 1 punktid 2, 4 ja 6 jõustuvad 2018. aasta 1. juulil.
(2) Paragrahvi 1 punktid 1 ja 5 jõustuvad 2018. aasta 1. septembril.
(3) Paragrahvi 1 punktid 3 ja 7 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Peaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Heiki Loot
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240
„Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimääruse
muutmise määruse eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Maksukorralduse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus sätestatud
muudatuste kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtjal õigus kanda maksukorralduse seaduse
(MKS) § 202 lõike 1 kohaselt tema majandustegevuses osalev abikaasa, kellega ei ole sõlmitud
töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut,
töötamise registrisse (TÖR).1 See kanne on aluseks sotsiaalkaitse saamisel. Seaduse
muudatused seoses füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuses osaleva abikaasa
registreerimise korraga, on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. septembril.
Eelnõuga kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruses nr 240
„Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi MKRi
põhimäärus, avaldamismärkega RT I, 15.12.2017, 20) sätted, millega viiakse füüsilisest isikust
ettevõtja abikaasa registreerimise regulatsioon kooskõlla MKS ja teiste seaduste muutmise
seaduse jõustuvate muudatustega. Määrus on kavandatud jõustuma selles osas 1. septembril
2019. a.
MKRi põhimäärust täiendatakse selliselt, et lisatakse TÖRi uued andmekoosseisud:
ametnimetus, töökoha asukoht ja tööaja määr. Nimetatud andmete koosseise ei lisata enam
maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt maksukorralduse
seadusesse, kuna seaduse eelnõus kavandatava muudatuse kohaselt sätestatakse TÖRi andmete
koosseis edaspidi vaid rakendusaktis. Seaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. juulil
2018. a.
Ametinimetuse ja töökoha asukoha andmete kogumise eesmärgiks TÖRi on vähendada
Statistikaameti valimisse kuuluvate tööandjate halduskoormust samuti tagada piisava
kvaliteediga andmed riikliku statistika tegemiseks.2 Statistikaamet koostab juhendi nimetatud
andmete kandmise kohta TÖRi. Nimetatud andmeid hakkab samuti kasutama Maksu- ja
Tolliamet riskianalüüsi tegemisel.
Hetkel esitavad tööandjad andmeid tööaja määra kohta tulumaksuseaduse § 40 lõike 5 alusel
Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni vormides,3 kuid muudatuste jõustumisel esitatakse
1
Enne muudatuste tegemist kehtiva seaduse kohaselt võis äriregistrisse kantud FIE abikaasale sotsiaalkaitse
tagamiseks esitada MKS § 202 lõike 1 kohaselt avalduse, et abikaasa registreeritakse maksukohustuslaste registris.
MKS § 251 lõike 1 kohaselt on töötamise register maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu-
ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning
Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.
2
Näiteks võimaldavad lisanduvad andmekoosseisud palga ja tööturu statistika tegemist aga ka 2021. a läbiviidava
registripõhise rahva- ja eluruumide loenduse (REGREL) läbiviimist registrite põhiselt. Selle võrra on võimalik
vähendada tööandjatel lasuvat halduskoormust.
3
TuMS § 40 lg 5 esimene ja teine lause sätestavad, et tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4
nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60
„Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest
andmed vaid TÖRi, tehes seal vastava kande. Ka selle muudatuse eesmärgiks on vähendada
tööandjatel lasuvat halduskoormust. Määrus on nimetatud osas kavandatud jõustuma 1. juulil
2018. a.
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 17 lõike 1 alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna
peaspetsialist Kairi Sudakov (tel 611 3068,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi
tegi Rahandusministeeriumi jurist Virge Aasa (
[email protected]) ning keeleliselt toimetas
Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638;
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud maksukorralduse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise eelnõuga,
mis jõustub 1. jaanuaril 2019. a. FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa registreerimise korda
muutev regulatsioon jõustub 1. septembril 2018. a.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
§ 1 punkt 1 – MKRi põhimääruse § 133 muutmine
MKRi põhimääruse § 133 sätestab, et TÖRi kantakse andmed MKS § 251 lõigetes 4 ja 5
nimetatud isikute kohta. Lisaks hakatakse TÖRi andmeid kandma ka MKS § 202 lõikes 2
sätestatud isiku kohta ehk füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte majandustegevuses osaleva
abikaasa kohta.
TÖR on maksukohustuslaste registri alamregister. Seni on FIE ettevõtte majandustegevuses
osaleva abikaasa andmeid kantud maksukohustuslase registrisse FIE vastavasisulise avalduse
alusel. Edaspidi on FIEl õigus teha abikaasa kohta sarnane kanne TÖRi, mis on aluseks
sotsiaalkaitse saamisel. MKR-s abikaasa registreerimisega võtab FIE vabatahtlikult
sotsiaalmaksuseaduse §-st 61 lähtuvalt endale kohustuse maksta abikaasa eest sotsiaalmaksu
talle sotsiaalkaitse tagamiseks. Sellega kaasneb ravi- ja pensionikindlustus. Abikaasale ei laiene
õigus töötuskindlustushüvitisele.
Muudatuse eesmärgiks on koondada FIE abikaasa andmed ühtsetel alustel TÖR-i sarnaselt
teiste tööd tegevate isikutega ja kaasajastada andmete esitamise viisi. Eelnõu koostamise ajal
kehtiva MKS § 202 lõike 1 kohaselt peab FIE juhul, kui ta soovib oma ettevõtte tegevuses
osaleva abikaasa maksukohustuslaste registris registreerida, esitama selleks Maksu- ja
Tolliametile vastavasisulise avalduse. Kavandatava regulatsiooni kohaselt saab FIE teha oma
ettevõtte majandustegevuses osaleva abikaasa kohta TÖRi kande.
Kande tegemise liigiks TÖRis on „FIE abikaasa sotsiaalmaksukohustusega“. Sarnaselt teiste
tööd tegevate isikutega tuleb TÖRi kanda FIE abikaasa puhul tegevuse alustamise aeg. Juhul,
kui tegevuses osalemine on ajutine, tuleb märkida ka tegevuse lõpukuupäev. Ühtlasi peab FIE
tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ Vormi TSD
lisa 1 ja 2 kohaselt tuleb esitada andmed tööaja määra kohta.
kande tegemisel sarnaselt tööd võimaldavate isikutega kandma enda andmed. Erinevalt
varasemast ei pea FIE esitama andmeid FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa elukoha kohta.
Nimetatud andmed saab maksuhaldur vajadusel rahvastikuregistrist.
§ 1 punktid 2 ja 3 – MKRi põhimääruse § 134 lõike 1 täiendamine punktidega 10–12
MKRi põhimääruse § 134 lõikes 1 on sätestatud TÖRi kantavate andmete koosseis. Nimetatud
paragrahvi täiendatakse punktidega 10–12, mille kohaselt hakatakse TÖRi koguma andmeid
tööd tegeva isiku ametinimetuse, töökoha asukoha ja tööaja määra kohta.
Tööd tegeva isiku ametnimetuse ja töökoha asukoha kohta andmete kogumise eesmärgiks on
koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid. Hetkel esitavad ettevõtted Maksu- ja Tolliametile
ning Statistikaametile osaliselt sarnaseid andmeid. TÖR on tööd võimaldavale isikule mugavam
andmete edastamise keskkond. Samuti annab see Statistikaametile paremad võimalused
andmete kogumiseks.
Riikliku statistika seaduse (edaspidi RStS) § 29 lõige 2 annab Statistikaametile õiguse teha
ettepanekuid andmekogudes olevate andmete koosseisu ja kasutatavate klassifikaatorite
muutmiseks, kui andmete kaetus ning andmekogus olevate andmete koosseis, detailsus ja
kvaliteet ei võimalda teha riikliku statistika kvaliteedikriteeriumidele vastavat riikliku
statistikat. Riikliku statistika tegijal on kohustus kasutada eelkõige andmekogudesse kogutud
andmeid. Muudatus on tingitud Statistikaameti vastavasisulisest ettepanekust. Samuti leidis
nimetatud teema kõlapinda ka projektis Aruandlus 3.0.4
Statistikaamet on kogunud seni andmeid riikliku statistika tegemise jaoks riiklikest registritest,
valikuuringu meetodil ning küsitlustega. Andmete kogumine ametinimetuse (ametite
klassifikaatori järgi) ning töökoha asukoha kohta võimaldab teha senisest detailsemalt
statistikat palga- ja tööturu kohta. Sealhulgas on Statistikaamet seadnud eesmärgiks teha
registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) aastal 2021 täielikult registripõhiselt.
Kahtlemata võimaldab eelnimetatud muudatus selle eesmärgi täitmist.
TÖRis töötaja registreerimine on tööd võimaldavale isikule kohustuslik ning hetkel sisaldab
TÖR juba andmeid erinevate töötamise liikide kohta. TÖRi loomisel oli esialgseks eesmärgiks
vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete
õiguste parem kaitse ning vähendada seejuures ettevõtjate halduskoormust.5 Rahandusministri
6. oktoobri 2008. a määruse nr 29 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus“ § 13 punkti 2 kohaselt
on isikute maksuriskide hindamine ja kindlaksmääramine üheks MTA maksuauditi osakonna
põhiülesandeks.
Kuigi ametinimetuse ja töökoha asukoha kohta andmete kogumine toimub eelkõige statistilisel
eesmärgil, saab MTA kasutada neid andmeid ka enda töö jaoks vajalike riskianalüüside
koostamisel, et selgitada välja, millistes majandustegevuse valdkondades toimub või võib
toimuda enam rikkumisi. Kogutavate andmete alusel ei saa samas teha järeldusi isiku
4
Nullbürokraatia algatusest välja kasvanud projekt Aruandlus 3.0 on Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti
Panga ühisprojekt, mille eesmärgiks on vähendada ettevõtjate koormust palga ja tööjõu andmete esitamisel. Selle
eesmärgiks on luua võimalused riigile vajalike andmete automaatseks liikumiseks, lähtudes minimaalsusest ja
lihtsusest. Nullbürokraatia raames esitatud 147st ettepanekust iga kümnes käsitles maksustamiseks ja statistika
tegemiseks vajalike andmete koos kogumist, sh TSD lisade ja TÖRi andmekoosseisu täiendamist. Aruandlus 3.0
projekti eesmärgiks on töötada välja lahendused andmete automaatseks hõivamiseks ettevõtjate majandus- ja
personaliarvepidamisest.
5
MKS eelnõu seletuskiri kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b852a61d-
a767-4110-8ea2-1bdc5695e424/Maksukorralduse%20seaduse%20muutmise%20seadus
maksukohustuse osas. Maksude tasumise õiguspärasuse kohta on maksuhalduril õigus võtta
seisukoht alles pärast maksumenetluse läbiviimist ja selleks asjakohaste tõendite kogumist.
MKRi põhimääruse muutmise eelnõu kohaselt tuleb tööd võimaldaval isikul kanda TÖRi tööd
tegeva isiku ametinimetus vastavalt riigisisesele ametite klassifikaatorile või selle puudumisel
ametinimetus vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisele ametite
klassifikaatorile 2008 (ISCO-08). Sobiva klassifikatsiooni puudumisel märgitakse töö
ülesannete sisust lähtudes lähim ametinimetus.
Statistikaamet on hetkel klassifikaatoreid korrastamas ning tulenevalt asjaolust, et
klassifikaatorid võivad muutuda, on Statistikaametil kavas koostöös Maksu- ja Tolliametiga
koostada juhend, et oleks arusaadav, millisest klassifikaatorist lähtuda tuleb ning kuidas
töökoha asukohta TÖRi kandma peaks.
Ametite klassifikaatoril on neli taset, millesse ameteid rühmitatakse.6 Klassifikaatori koosseisu
kuulub ametinimetusi sisaldav register. Kavatsus on täiendada olemasolevat ametite
klassifikaatorit ja luua juurde viies tasand (st siseriiklik tasand), mis sisaldab ametinimetusi ja
nendele vastavaid 8-kohalisi numberkoode. Registris olevad ametinimetused moodustavad
viienda taseme ja igaüks neist saab identifitseeritava koodi. Loodav ametite klassifikaatori
süsteem peaks aitama kasutajal kerge vaevaga üles leida vajaliku ametinimetuse koos vastava
koodiga. Samuti peaks infosüsteem abistama kasutajat õige valiku tegemisel, sh võimaldama
otsingut sarnaste ametinimetuste seast.
Töökoha aadress ehk toimla on tööandja tegevuskoha aadress, kuhu töötaja on määratud
tööülesandeid täitma.7 Eesmärk on määratleda töökoha asukoht võimalikult suure
täpsusastmega. Kui aga töö tegemise koht ei ole püsiv, näiteks ehitamine, objektide valve või
ei ole see kokku lepitud, siis määratakse isiku töökohaks tööandja asukoht. Tööobjektid, näiteks
valvatavad korterid, pooleliolevad ehitusobjektid jms, ei ole töökohad. Statistikaamet koostab
täpse juhise töökoha aadressi registreerimise nõuete kohta, mis abistab tööandjat andmete
sisestamisel.
TÖR-i kantavate andmete kvaliteedi tagab MTA ja Statistikaameti koostöö. MKS § 10 lõike 2
punkt 5 paneb MTA-le üldise kohustuse valvata töötamise registreerimise kohustuse täitmise
üle. RStS kohustab Statistikaametit tagama, et statistikatööks kogutavad andmed oleksid
korrektsed. Andmeid ametinimetuse ja töökoha asukoha kohta kogutakse riikliku statistika
tegemiseks, mis annab Statistikaametile õiguse pöörduda andmete täpsustamise vajaduse korral
ise tööd võimaldava isiku poole andmete parandamiseks ning pakkuda vajadusel
konsultatsiooni. MTA ja Statistikaamet teavitavad samuti TÖRi kandeid teinud tööd
võimaldavaid isikuid vajadusest täiendada TÖRi kandeid.
Kavandatav regulatsioon ei loo olulisi täiendavaid piiranguid isikute põhiõigustele ja -
vabadustele. TÖR ei ole avalik register. Vastavalt RStS § 35 lõikele 1 levitab riikliku statistika
tegija riikliku statistika tegemiseks kogutud andmeid ainult sellisel kujul, mis välistab
statistilise üksuse otsese või kaudse tuvastamise võimaluse, kui riikliku statistika seaduses ei
ole sätestatud teisiti. Statistikaamet töötleb ja avaldab andmeid anonümiseeritud kujul. Seega
on muudatus kooskõlas ka isikuandmete kaitse üldpõhimõtetega.
6
Ametite klassifikaator on kättesaadav hetkel Statistikaameti veebis:
http://metaweb.stat.ee/classificator_publish_list.htm?siteLanguage=ee
7
Tegevuspaik ehk toimla on statistikas majandusüksuse osa, mis üldjuhul on hõlmatud ühe tegevusalaga ning mis
asub ühes kohas.
Eelnõuga lisatava MKRi põhimääruse § 134 lõike 1 punktist 12 tekib tööd võimaldavale isikule
kohustus teha TÖRi kanne töölepingu alusel töötava isiku või teenistussuhtes oleva ametniku
tööaja määra kohta.
Hetkel on tulumaksu kinnipidaja kohustatud deklaratsiooni vorm TSD lisal 1 esitama nende
töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike tööaja määra, kelle
töötamine ei ole TÖRi andmetel peatatud, sõltumata väljamakse tegemisest.8 Tööaja määr on
seega märgitud seni maksustamisperioodi kohta, mille kohta deklaratsioon on esitatud. Tööaja
määraks on töötajaga töölepingus või ametnikuga ametisse asumisel kokku lepitud tööaja määr,
mis ei sõltu tegelikult töötatud tundidest.
Muudatuse tegemisega ei kaasne täiendavaid piiranguid isikute põhiõigustele ega –vabadustele,
kuna vastavaid andmeid maksuhaldur juba kogub. Muudatuse tegemisel muutub vaid tööaja
deklareerimise viis. Täiendavat halduskoormust tööandjale ei teki ka summeeritud tööaja määra
puhul, kuna TÖRi kantakse tööaja määr lähtudes sellest, mis on kokku lepitud kas isiku
ametisse asumisel või töölepingu sõlmimisel. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas tööandja
kasutab summeeritud tööaja arvestust.
TÖRi tuleb tööaja määr märkida vahemikus 0 – 1,00. Osalise tööaja korral märgitakse tööaeg
arv „0,…“ sajandiku täpsusega (arv 0 ja kaks kohta pärast koma vastavalt kokku lepitud tööaja
määrale). Kui MKS § 251 lõike 3 punkti 5 kohaselt on töötamine peatunud, on tööaja määr 0,00.
Täistööajaga tööd tegeva isiku tööaja määraks on arv 1,00 ja juhul kui isik teeb osalise tööaja
korral, mil tööaeg on pool täistööajast, on tööaja määraks 0,50.
Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019. a. Maksu- ja Tolliamet kannab 1. jaanuari
2019. a seisuga TÖRi kantud tööd tegevate isikute kohta deklaratsiooni vormi TSD lisa 1 ja 2
alusel tööaja määra. TÖRi kantakse tööaja määr 31. detsembri 2018. a seisuga. Muudatuse
eesmärk on vähendada ettevõtjatel lasuvat halduskoormust.
§ 1 punkt 4 – MKRi põhimääruse § 134 täiendamine lõikega 3
MKRi põhimääruse § 134 lõike 3 kohaselt ei pea ametinimetust, töökoha asukohta ja tööaja
määra märkima järgmiste isikute registreerimisel TÖRis:
FIE ettevõtte majandustegevuses osalev abikaasa (MKS § 202 lõige 2);
võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik (MKS § 251 lõige 4 punkt 2);9
pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olev mittetöötav abikaasa,
kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel, või
välisteenistujaga või pikaajalises lähetuses Eesti Vabariigi välisesinduses töötava
haldusteenistujaga kaasas olev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu
välisteenistuse seaduse § 67 alusel (MKS § 251 lõige 4 punkt 16);
8
Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest,
kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide
kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ lisa 2: „Vormi TSD lisa 1“ „Residendist füüsilistele isikutele
tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustuslik kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse ning
arvutatud sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse“. Ühtlasi sama määruse lisa 3 „Vormi TSD lisa 2“
„Mitteresidendist füüsilistele või juriidilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja
töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse“.
9
Majandustegevusalade klassifitseerimisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK),
mis põhineb Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilisel klassifikaatoril NACE. Puudub eraldiseisev
kohustus FIE kandmiseks TÖRi. FIE kantakse äriseadustiku § 3 kohaselt äriregistrisse, märkides ära Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK).
ettevõtlustulu maksu maksja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse
tähenduses (MKS § 251 lõige 4 punkt 17).
Nimetatud isikute kohta ei pea andmeid esitama põhjusel, et vältida TÖRi andmete esitamise
halduskoormuse suurenemist. Ühtlasi ei pruugi esitatavad andmed olla sellise täpsuse astmega
nagu MKS § 251 lõike 4 punktides 1, 3–14 ning MKS § 251 lõikes 5 nimetatud isikute kohta
registreerimise kande tegemisel esitatavad andmed.
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavate isikute puhul ei ole võimalik tagada, et
esitatavad andmekoosseisud oleksid piisava täpsusega. Kuigi töövõtulepingu alusel tööd
tegevate isikute puhul võib olla võimalik mõningatel juhtudel ametinimetuse ja töökoha
asukoha andmete esitamine, on halduskoormuse tõusu vältimise eesmärgil jäetud andmete
esitamise kohustus kehtestamata. Need töötamise vormid on tihtipeale oma olemuselt
lühiajalisemad, võrreldes tavapärase töösuhtega.
MKS § 251 lõike 4 punkti 17 kohaselt registreeritakse TÖRis ettevõtlustulu maksu maksja
ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses. Ettevõtlustulu lihtsustatud
maksustamise seaduse § 1 lõike 3 kohaselt maksustatakse ettevõtlustulu maksuga 1) teenuse
osutamisest saadud summad ja 2) kauba müügist saadud summad. Mõiste „teenuse osutamise
eest saadud summa“ puhul tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatust. Teenuse osutamise
lepingud on sätestatud võlaõigusseaduse 8. peatükis.
FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kohta ei hakata samuti koguma nimetatud
andmekoosseise, kuigi ta registreeritakse TÖRis. FIEde töötamist ei registreerita TÖRis, nende
sotsiaalsed tagatised on sõltuvuses tema registreeritusest äriregistris.
§ 1 punkt 5 – MKRi põhimääruse § 151 kehtetuks tunnistamine
MKRi põhimääruse § 151 sätestab, et MKS §-s 202 lõikes 2 nimetatud isik registreeritakse
Maksu- ja Tolliametis FIE avalduse alusel.
Tulenevalt MKSi ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus kavandatud muudatustest teeb
FIE ettevõtte majandustegevuses osaleva abikaasa kohta kande TÖRis. MKRi põhimääruse §
151 tunnistatakse kehtetuks, kuna nimetatud säte ei ole enam asjakohane.
§ 1 punkt 6 – MKRi põhimääruse täiendamine §-ga 36
MKRi põhimäärust täiendatakse §-ga 36, mille kohaselt enne 1. juulit 2018. a TÖRi kantud
tööd tegevate isikute kohta kannab tööd võimaldav isik töötaja ametinimetuse ja töö tegemise
koha andmed TÖRi hiljemalt 2018. aasta 1. oktoobriks.
Tegemist on sättega, mis võimaldab teha tööd võimaldaval isikul kandeid halduskoormuse
hajutamise eesmärgil pikema aja jooksul nende tööd tegevate isikute kohta, kes on juba TÖRi
kantud. Muudatuse eesmärgiks on vältida suuremate tööandjate halduskoormuse hüppelist
tõusu ning anda aega muudatusega kohanemiseks.
§ 1 punkt 7 – MKRi põhimääruse täiendamine §-ga 37
MKRi põhimäärust täiendatakse §-ga 37, mille kohaselt ei kohaldata käesoleva määruse § 134
lõike 1 punkti 13 enne 1. jaanuari 2019. a TÖRi kantud tööd tegevate isikute töötamise
registreerimisel.
See tähendab, et riiklik maksuhaldur ei nõua kõikidelt tööandjatelt, kelle kohta on 31. jaanuari
2018. a seisuga esitatud deklaratsiooniga andmed tööaja määra kohta, vastavasisulise kande
tegemist. Maksuhaldur kannab ise deklaratsioonil esitatud olemasolevad andmed töötajate ja
teenistujate tööaja määra kohta TÖRi.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tulenevate isikuandmete kaitse üldpõhimõtetega.
4. Määruse mõjud
Määruse kehtestamisega ei kaasne lisaks MKSi ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirjas väljatoodud mõjudele FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa registreerimise
korra muutmise osas täiendavaid mõjusid. Lisaks on allpool kirjeldatud TÖRi uute
andmekoosseisude: ametinimetuse, töökoha asukoha ja tööaja määra lisamise mõjusid.
Viidatud seaduse eelnõu kohaselt on FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa registreerimise
korra muutmise mõju alljärgnev:
FIE abikaasa töötamise kandmine TÖR-i
Sihtrühmad
1. Muudatus puudutab füüsilisest isikust ettevõtjaid ja nende abikaasasid, kes osalevad FIE
tegevuses, olemata temaga töösuhetes.
2. Riigiasutustest on sihtrühmaks eelkõige riiklike maksude maksuhaldur, kaudselt ka
Sotsiaalkindlustusamet ja Haigekassa, kes saavad FIE abikaasa sotsiaalkindlustust tagavad
andmed MTA kaudu.
Mõju ulatus
1. Tegemist on tehnilise muudatusega FIE abikaasa andmete töötlemisel. Sisulisi muudatusi
ega mõjusid FIE abikaasa registreerimisel muudatuse rakendamisega ei kaasne. Muudatusega
ei kaasne seega ka maksukohustuslastele majanduslikku mõju.
2. Muudatusega kaasneb vähene kulu seoses MTA IT süsteemide arendamisega.
Mõju avaldumise sagedus
Regulatsiooni kui terviku mõju avaldumise sagedus on maksukohustuslaste jaoks väike, kuna
puudutatud isikute ring on väike ja kannete muutmise vajadus harv. Eelnõu mõju avaldumise
sagedusele mõju ei avalda. Tänaseks MKRis registreeritud FIE abikaasade andmed kannab
MTA üle TÖRi, millega kaasneb ühekordne vähene töökoormus.
Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei tuvastatud.
TÖRi ametinimetuse ja töökoha asukoha andmete lisamine
Sihtrühmad
1. Muudatused mõjutavad neid tööd võimaldavaid isikuid, kes teevad kandeid MKS § 251 lõike
4 punktides 1, 3–14 ning MKS § 251 lõikes 5 nimetatud isikute kohta.10 MKS § 251 lõike 4
punktides 2, 16 ja 17 nimetatud isikute töötamise registreerimisel ei tule vastavasisulisi kandeid
teha. Samuti ei tule teha vastavat kannet MKS § 202 alusel füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte
majandustegevuses osaleva abikaasa registreerimisel.11
Samuti mõjutavad muudatused passiivselt isikuid, kes on kantud või kelle andmeid kantakse
tulevikus TÖRi.
2. Muudatus avaldab mõju Statistikaametile ja MTAle. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste
koguarvuga on väike.
Mõju ulatus
1. Arvestades asjaolu, et TÖRi mõistes on tööd tegevate isikute hulk suur, võib muudatuse
passiivset mõjuala pidada samuti suureks.
Muudatuste tegemine nõuab ettevõtjatelt TÖRi kahe täiendava välja täitmist tööd tegeva isiku
tööle asumisel ja vastavate andmete muutumise korral. Tööd võimaldavatel isikutel, kes on
kandnud TÖRi MKS § 251 lõike 4 punktides 1, 3–14 ning MKS § 251 lõikes 5 nimetatud isikud,
tõuseb muudatuse jõustumisel ühekordselt halduskoormus, kuna esineb vajadus täiendavate
kannete tegemiseks. Suuremate ettevõtete puhul on halduskoormus suurem.
Võrreldes olukorraga, kui tööd võimaldav isik peaks hakkama täitma TÖRi kannete asemel
Statistikaameti valikuuringuid, on tegemist lahendusega, millel on väiksem halduskoormus.
Statistikaametile jääb alles õigus teha valikuuringuid. TÖRi esitab andmeid ligikaudu 70 000
tööandjat, neist 10 000 esitavad andmeid sagedamini kui kord kvartalis. Tunnetatud
halduskoormus suureneb, sest muudatuste jõustumisel tuleb andmeid muuta ka töösuhte kestel,
juhul kui vastavad andmed muutuvad. Statistikaameti palgaaruandeid tuleb täita kvartaalselt.
2. Muudatused mõjutavad Statistikaameti töökorraldust, kuna riikliku statistika tegemiseks ja
registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) läbiviimiseks on võimalik kasutada
senise valikuuringu meetodi asemel TÖRi ja teiste andmekogude andmeid. Kuna Statistikaamet
koguks samu andmeid muudatuste tegemata jäämisel valikuuringuga, siis on muudatus
olemuselt positiivne, sest väheneb Statistikaameti töökoormus andmete kogumisel.
Statistikaamet tagab andmete õigsuse kvaliteedi hindamise kaudu ning vajadusel isikute
teavitamisega koostöös MTAga. Andmekogude andmete kvaliteedi hindamise eesmärgiks on
välja selgitada, kas nende andmete alusel on võimalik teha kvaliteedikriteeriumidele vastavat
riiklikku statistikat. Andmete kvaliteedi süsteemne ja regulaarne hindamine toimub
Statistikaameti ja andmekogude vastutavate töötlejate koostööstööle tuginedes rahvusvaheliselt
tunnustatud metaandmete kirjeldamise standardile, milleks on SDMX ühtsel statistikamõistete
loetelul põhinev ESMS (Euro-SDMX Metadata Structure). ESMS selgitavad metaandmed on
10
Nimetatud isikuteks on töölepingu alusel töötav isik, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, ametnik
ja töötaja avaliku teenistuse seaduse § 7 tähenduses, Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige,
kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, osavalla- või
linnaosavanem. Samuti on nimetatud isikuteks ka äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures ettevõtja
majandushuvides töötavad, kuid tasu mitte saavad isikud.
11
Nimetatud isikuteks on võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja,
pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu
avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel, või välisteenistujaga kaasas olev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse
abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel, ettevõtlustulu maksu maksja ettevõtlustulu lihtsustatud
maksustamise seaduse tähenduses. FIEt ei kanta TÖRi, ta satub sinna sarnaselt teiste tööd võimaldavate isikutega,
kui teeb kande isiku kohta, kellele ta tööd võimaldanud on.
ette nähtud Euroopa statistikasüsteemis avaldatava statistika kirjeldamiseks. Metaandmeid
uuendatakse vastavalt vajadusele vähemalt kord aastas.
Muudatused mõjutavad MTAt, kuna nende rakendamine eeldab andmetöötlussüsteemide
arendamist.
Mõju avaldumise sagedus
1. Tööd võimaldaval isikul tekib kohustus esitada TÖRi täiendavaid andmeid ametinimetuse ja
töökoha asukoha kohta tööd tegeva isiku tööle asumisel. Samuti tekib kohustus muuta neid
andmeid, juhul kui tööd tegeva isiku ametinimetus või töökoha asukoht muutuvad.
2. MTAle ja Statistikaametile ei ole mõju avaldumine sage, kuid võimaldab asutuse tööd
paremini korraldada.
Ebasoovitavate mõjude risk
Muudatuste koondmõju ettevõtluskeskkonnale, ettevõtete tegevusele ja riigiasutuste
korraldusele on keskmine.
TÖRi tööaja määra lisamine
Sihtrühmad
1. Kõik maksukohustuslased, kes esitavad deklaratsioonil andmeid tööaja määra kohta.
Sihtrühm on suur.
2. Maksu- ja Tolliametil tuleb vähesel määral muuta ümber oma töökorraldust. Sihtrühma
suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike.
Mõju ulatus
Mõju ulatus mõlema sihtrühma puhul on väike. Maksukohustuslased ei pea hakkama igakuiselt
andmeid uuendama, kuna tööaja määra säilimisel ei pea TÖRi andmeid täiendavalt esitama.
Andmeid tuleb muuta vaid töökoormuse muutumisel.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatustega kaasneb maksuhaldurile kulu IT
süsteemide arendamisega.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatuste koondmõju ettevõtluskeskkonnale,
ettevõtete tegevusele ja riigiasutuste korraldusele on väike.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad kulud: kulud IT süsteemide arendamisele on hinnanguliselt
150 000 eurot. Statistikaameti tööjõukulud vähenevad, kuid täpset summat on keeruline
prognoosida, kuna see sõltub suuresti sellest, kui efektiivselt andmeid koguda võimalik on.
Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid.
6. Määruse jõustumine
FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa registreerimise korra muudatused jõustuvad 1.
septembril 2018. a.
Muudatused, mille kohaselt tuleb TÖRi kanda andmed ametinimetuse ja töökoha asukoha
kohta, jõustuvad 1. juulil 2018. a.
Muudatus, mille kohaselt tuleb TÖRi kanda tööaja määr, jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi EIS
vahendusel ning arvamuse avaldamiseks Statistikaametile, Riigi Infosüsteemide Ametile, Eesti
Maksumaksjate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Andmekaitse Inspektsioonile.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0569 - Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 „„Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 26.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/953c652d-2c66-4203-a3e7-b5db1f5fd68c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/953c652d-2c66-4203-a3e7-b5db1f5fd68c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main