Kultuuriministeerium · 4. juuni 2018
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 04.06.2018 nr 112
Taotlusvooru "Etendusasutuste tegevustoetus"
2019. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra
kehtestamine
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud “Kultuuriministeeriumi
põhimääruse” punkti 9 alapunkti 17 ja 21 alusel ja kooskõlas „Kultuuripoliitika põhialused
aastani 2020“ punktidega 26.1 ja 26.2 ning Vabariigi Valitsuse korraldusega 28.12.2016 nr 439
kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016-2019 punktidega 5.1 ja 5.3.:
1. Kuulutan välja taotlusvooru „Etendusasutuste tegevustoetus” 2019. aastal ning kehtestan
selle tingimused ja korra.
2. Taotlusvooru komisjon
2.1.Komisjon on moodustatud kultuuriministri 27.03.2017 käskkirjaga nr 85.
2.2.Komisjon juhindub oma töös kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud
toetuse taotluse menetlemise korrast.
3. Taotlusvooru eesmärk
3.1. Taotlusvooru eesmärk on toetada Eesti etenduskunstide valdkonna kunstilist ja
institutsioonilist mitmekesisust ning etenduskunstide kättesaadavust erinevatele
sihtgruppidele üle Eesti.
3.2. Toetus määratakse etenduse või kontserdi külastaja toetusena. Toetuste määramise
eesmärk on toetada kulude katmist, mis tulenevad Kultuuriministeeriumi poolt tellitavast
külastajate arvust ja uute lavastuste või kontserdikavade arvust ning nende
teenindamiseks tehtavatest kulutustest, mis tulenevad töötajate tasustamisest ja vara
haldamisest 2019. aastal.
3.3. Avalik-õiguslike asutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste tegevuse finantseerimisel
arvestatakse vastavatele etendusasutustele kasutada antud riigivara hoidmise ja
säilitamisega seotud kulutuste katmise vajadusi.
4. Taotluste esitamine ja toetuste aruandlus
4.1. Taotluste esitamise tähtpäev on 31. august 2018. a.
4.2. Taotlusvoorust jagatava toetuse alampiir taotleja kohta on 15 000 eurot.
4.3. Taotluses toodud 2019. aasta tegevuste kogueelarve peab ületama 150 000 eurot.
4.4. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt
elektrooniliselt tegevustoetuse taotlusvormil Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-
keskkonnas www.toetused.kul.ee. Taotleja peab esitama koos taotlusega etendusasutuse
arengukava (Lisa 1) ja taotletava aasta repertuaariplaani, eeldatava uuslavastuste-,
etenduse- ja publiku arvu (Lisa 2).
4.5. Riigieelarvest toetuse saanud etendusasutustele tegevustoetuse aruande esitamise
tähtpäev repertuaaristatistika (etendustegevus ja lisategevused, külastajate arv) puhul on
15. veebruar 2020 või sellele järgnev tööpäev ning esitamine toimub Eesti Teatri
Agentuuri teatristatistika andmebaasi kaudu.
Tegevustoetuse aruanne tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-
keskkonnas www.toetused.kul.ee. Aruande lisana tuleb esitada Eesti Teatri Agentuuri
teatristatistika andmebaasi esitatud majandusstatistika andmete väljavõte. Aruande
esitamise tähtpäev on 01. aprill 2020.
5. Tingimused taotlejale
5.1. Taotleja peab taotluse esitamise ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimise hetkel
vastama kõigile alljärgnevatele tingimustele:
5.1.1. taotleja peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhikirjajärgne
põhitegevusala on etenduskunstide alane tegevus;
5.1.2. taotleja peab olema tegutsenud põhikirjajärgsel põhitegevusalal vähemalt 3 aastat;
5.1.3. taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei ole
kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
5.2.Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel:
5.2.1. maksuvõlgnevust (k.a makse) - riiklike maksude võlga ega tähtpäevaks tasumata
jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla
tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg
olema tasutud ajakava kohaselt;
5.2.2. majandusaasta aruande esitamise võlga;
5.2.3. täitmata kohustust Kultuuriministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi).
5.3.Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal
ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
5.4.Taotleja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, artikli 2 punkti
18 tähenduses.
5.5.Taotlejale ei tohi olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse
alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga
kokkusobimatuks, seni täitmata korraldust toetuse tagasimaksmiseks.
6. Tegevuste elluviimise abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
6.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse perioodil 01.01.2019- 31.12.2019. a tekkinud järgmised
kulud:
6.1.1. uuslavastuste ja kontsertide ettevalmistamise ja repertuaaris olevate lavastuste
etendamisega seotud kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija
poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
6.1.2. tekkepõhised kulud, mis tehakse punktis 6.1. nimetatud abikõlblikkuse perioodil,
kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks.
6.1.3. käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse
käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis
osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.
6.2. Taotlusvoorust toetatud tegevuste mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse:
6.2.1. kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse;
6.2.2. taotlusvooru eesmärkidega mitteseotud tegevuse elluviimise seisukohast
põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
6.2.3. käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse
käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis
osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
6.3.Toetuse saaja on kohustatud toetuse tulude ja kulude osas pidama eraldi
raamatupidamisarvestust. Kõik tegevuste elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud
peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate
algdokumentidega.
7. Taotluste hindamine ja kriteeriumid
7.1. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas etendusasutusele eraldatav toetus loetakse
grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida
on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, artikli 53 tähenduses või mitte.
Kui toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi järgitakse toetuse andmisel grupierandi
määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatud tingimusi. Riigiabi summa ei tohi
ületada summat, mis on vajalik tegevuskahjumi katmiseks ja asjaomasel perioodil
mõistliku kasumi saamiseks, mis tuleb tagada asjakohaste prognooside alusel või
tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
7.2. Komisjon hindab taotlusi järgmiste kriteeriumite alusel:
7.2.1. etendusasutuse viimase kolme aasta kunstiline tase;
(hinnatakse: väga kõrge, kõrge, keskmine, madal)
7.2.2. etendusasutuse rahvuskultuuriline tähtsus (olulisus ja tuntus Eesti teatrimaastikul);
(hinnatakse: väga kõrge, kõrge, keskmine, madal)
7.2.3. etendusasutuse regionaalne tähtsus (sh külalisetenduste andmine üle Eesti);
(hinnatakse: väga kõrge, kõrge, keskmine, madal)
7.2.4. etendusasutuse valdkondlik mõju (sh väljendusvahendite uuenduslikkus, teatrikeele
eripära jmt)
(hinnatakse: väga kõrge, kõrge, keskmine, madal)
7.2.5. etendusasutuse 2019. a tegevuskava ja sellega seotud eelarve realistlikkus;
(hinnatakse: väga hea, hea, rahuldav, nõrk)
7.2.6. etendustegevusega seotud viimase kolme aasta lisaprogrammid (sh töötoad,
vestlused, dramaturgia arendamine, eri sihtgruppidele suunatud lisategevused jmt);
(hinnatakse: väga hea, hea, rahuldav, nõrk)
7.2.7. etendusasutuse viimase kolme aasta osalemine kaasproduktsioonides,
rahvusvahelistes koostööprojektides ja etenduste andmine välismaal.
(hinnatakse: väga hea, hea, rahuldav, nõrk)
8. Komisjoni töökord ja komisjoni ettepanekute tegemine ministrile
8.1. Komisjoni töö eest vastutab Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler ja komisjoni
teenindab Kultuuriministeeriumi kunstide osakond.
8.2. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta Kultuuriministeeriumi finantsosakonna
teenistuja.
8.3. Komisjon võib vajadusel projektide hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta
eksperte.
8.4. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud
juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
8.5. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht
ületab taotlusvooru eelarve või taotluste täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud.
Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on
taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
8.6. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb
kultuuriminister. Kultuuriminister võib põhjendatud juhul otsuse tegemisel mitte mitte
arvestada komisjoni ettepanekut ja teha komisjoni ettepanekust teistsuguse otsuse.
8.7. Taotluse rahuldamise otsustamine toimub pärast 2019. aasta riigieelarve seaduse
jõustumist ja selle alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2019. aasta eelarve
kinnitamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
Kinnitatud
Kultuuriministri 04.06.2018 käskkirjaga nr 112
Etendusasutuse arengukava
Lisa 1
ASUTUS
STRATEEGIA AASTATEKS 2019-2022
MISSIOON
Missioon on lühike organisatsiooni mõtte ja otstarbe kirjeldus, mis määratleb organisatsiooni koha ja rolli
kultuurimaastikul. Missioon vastab küsimusele: Mille jaoks organisatsioon eksisteerib?
Nt: Eesti Draamateatri missioon
Eesti Draamateater on elujõulise, arenguvõimelise ja kõrgetasemelise emakeelse teatrikunsti
looja.
Samuti võiks missiooni all keskenduda neile omadustele, mis eristavad asutust kõikidest teistest ja on
seeläbi ainulaadsed ja kordumatud (nt ainus teemaga tegelev asutus, kõige ülevaatlikumate kogudega,
antud piirkonnas ainus võimalusi pakkuv vms).
Nt: Tartu Linnamuuseumi ainulaadsus
Tartu Linnamuuseum on ainus Tartu ja temaga seotud inimeste kultuuriloo ja -pärandi
kogumisele, säilitamisele, uurimisele ja vahendamisele keskendunud muuseum maailmas.
VISIOON
Visioon on lühike organisatsiooni tegevuse kirjeldus mingil momendil tulevikus, mis näitab, mida, kellele
ja kuidas ta pakub. Visiooni pikkus on tavaliselt kuni veerand lehekülge, samas võib lühema ja
konkreetsema visioonisõnastuse arengukavas ka pikemalt ja detailsemalt lahti kirjutada.
Nt: Saaremaa kultuurivaldkonna arengukava visioon
Saaremaa on iidne kultuurikants, kus on osatud oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutada,
olles üks omanäolisemaid ja rikkalikuma kultuuripildiga piirkondi Eestis. Saaremaa on
kultuuritegemiseks inspireeriv keskkond, kus on hea kultuuri teha ja kultuurist osa saada.
Kultuuritöötajad on hinnatud ja motiveeritud. Saaremaast on kujunenud rahvusvaheliselt
arvestatav kultuurikeskus.
VÄÄRTUSED
Siinkohal tuuakse need tööpõhimõtted ja eetilised tõekspidamised, mida organisatsioon töös oluliseks
peab (nt usaldusväärsus, uuenduslikkus vms). Iga toodud väärtus tuleks ka lahti seletada ehk mida antud
väärtus sellele organisatsioonile tähendab.
Nt. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi väärtused
Unikaalsus – ETMMi kogud on unikaalsed ja haruldased, mida koheldakse vastutustunde ja
austusega. Muuseumikogu säilimine on tagatiseks Eesti rikkaliku teatri- ning muusikaajaloo
säilimisele eestlaste meeltes.
Professionaalsus ja usaldusväärsus – kõigis oma tegemistes on muuseum professionaalne
kultuuri- ja mäluasutus. Muuseumist väljuv info on kontrollitud ja tõene. Muuseumi
tippspetsialistide kompetentsist sõltub muuseumi usaldusväärus ning koostöövõimelisus, maine ja
positsioon ühiskonnas.
Kaasaegsus – ETMM on alati ajaga ja ühiskonna arengutega kaasas käiv organisatsioon, mis
eesmärkide saavutamiseks kasutab uusimaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal traditsioone,
mis on olnud muuseumi tegevuse aluseks sadu aastatid. Muuseum on organisatsioonina paindlik
ja võimeline kiirelt reageerima ühiskonnas toimuvatele arengutele.
KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES
Sageli kajastatakse asutust või tema tegevusvaldkondi teistes arengukavades (koalitsioonilepe,
valdkondlikud, ministeeriumide, maakondade, linnade ja valdade arengukavad). Neis kokkulepitud
suunad mõjutavad ka asutuse enda arengukavandamist. Kindlasti ei piisa nende arengukavade
nimetamisest, vaid tuleks lühidalt näidata ära ka seosed käesoleva arengukava ja teiste strateegiliste
dokumentide vahel.
Nt. Rakvere teater teistes arengukavades
Kultuuriministeeriumi strateegiline arengukava:
Ministeerium on oluliseks pidanud kultuuri kättesaadavust kõikjal Eestis (programmid, mis
on suunatud kultuuri vahendamisele maakondades) – Rakvere teater asub väljaspool
suurlinna ja annab poole oma etendustest erinevates Eesti paikades, seega annab ta olulise
panuse märgitud eesmärgi täitmisse.
Rakvere linna arengukava:
Linna arengukavas on sätestatud Rakvere teatri hoonete remondi toetamine, Tõllakuuri
kinosaali ja Seltsimaja väljaehitamine.
Linna arengukavaga jätkatakse rahvusvaheliste festivalide, sh Baltoscandali toetamist
linnaeelarvest, mis annab kindlust festivali jätkusuutlikuks korraldamiseks.
HETKEOLUKORD
Organisatsiooni hetkeolukorra analüüsi koostamisel võib kasutada SWOT-analüüsi meetodit, tuues ära
organisatsiooni tugevused (sisemised tegurid, mis aitavad organisatsiooni arengule kaasa), nõrkused
(sisemised tegurid, mis takistavad arengut), võimalused (väliskeskkonna tegurid, mis võivad soodustada
arengut) ja ohud (väliskeskkonna tegurid, mis võivad pidurdada või takistada arengut). Oluline on silmas
pidada, et tugevused ja nõrkused on organisatsiooni enda sisemised näitajad, võimalused ja ohud
tulenevad väliskeskkonnast (poliitiline, majanduslik, tehnoloogiline, sotsiaalne, looduskeskkond ja
väärtused ühiskonnas). Hetkeolukorra analüüsi juures ei tohiks piirduda märksõnadega, vaid kirjutada
kõik osad selgelt ja loetavalt lahti. Kindlasti ei tohiks piirduda sümptomitega (nt inimesed lahkuvad
töölt), vaid jõuda tegelike põhjusteni (nt väikesed palgad, halvad töötingimused).
PÕHIANDMETE Siin antakse ülevaade asutust puudutavatest põhiandmetest, sh asutuse
ÜLEVAADE suurus, personal, statistiline ülevaade, kogud, eelarved eelmistel aastatel,
investeeringud jne. Samuti võib lühidalt kirjeldada asutuse ajalugu või
olulisimaid teetähiseid, kindlasti tuleks vältida pika ajaloolise kokkuvõtte
kirjutamist, selle võib panna lisasse.
MEIE 1. Nt: Kumu kunstimuuseumi avamisega on saavutatud suur
TUGEVUSED tähelepanu ja tunnustus Eestis ja välismaal (Eesti
Kunstimuuseum)
2. Tugevus
3. Tugevus
4. Tugevus
5. Tugevus
6. Tugevus
7. Tugevus
MEIE 1. Nt. ERM ei suuda piisavalt kaasa rääkida ühiskondlikes
NÕRKUSED protsessides ning ERMi nähakse sageli vaid kitsalt traditsioonilist
talupojakultuuri säilitava ja tutvustava asutusena (Eesti Rahva
Muuseum)
2. Nõrkus
3. Nõrkus
4. Nõrkus
5. Nõrkus
6. Nõrkus
7. Nõrkus
KESKKONNA 1. Nt. Ühiskonnas on enam populaarsust võitmas säästva arengu
VÕIMALUSED teema, mis on esialgu seotud küll pigem keskkonnakaitsega, kuid
võimaldab tähelepanu tõmmata ka muinsuskaitsele
(Muinsuskaitseamet)
2. Võimalus
3. Võimalus
4. Võimalus
5. Võimalus
6. Võimalus
7. Võimalus
KESKKONNA 1. Nt. Alternatiivsete meelelahutusvõimaluste pealetung, mis kõik
OHUD võistlevad inimeste piiratud aja- ja raharessursi pärast (Teater
Ugala)
2. Oht
3. Oht
4. Oht
5. Oht
6. Oht
7. Oht
EESMÄRGID JA TEGEVUSED
Strateegiline eesmärk on siht, mis väljendab organisatsiooni taotletavat mõju. Strateegilisi eesmärke võib
olla rohkem kui üks, nad võivad olla reastatud tähtsuse järjekorras. Strateegiline eesmärk sõnastatakse
tulemuse või seisundina, mitte protsessina (nt info vahendamine ei ole eesmärk, sihtgrupis tõusnud
teadlikkus aga küll). Organisatsiooni eesmärgiks ei saa olla lihtsalt mingi tegevus, vaid selle tegevuse
tulemus.
Strateegiliste eesmärkide sõnastamisel tuleks lähtuda SMART meetodist, mille kohaselt eesmärk peab
olema spetsiifiline (piisavalt konkreetne, mitte üldsõnaline), mõõdetav (eesmärgi saavutamist peaks
olema võimalik mõõta), saavutatav (eesmärk peaks olema realistlik), asjakohane (eesmärk peaks
tulenema hetkeolukorra analüüsist ja toetama organisatsiooni missioonile ja visioonile) ja ajastatud
(eesmärgi saavutamisele on seatud ajalised piirid).
Lisaks rutiinsetele tegevustele (neile, mida on tehtud varem ja mille tegemist jätkatakse ka tulevikus)
tuleks kindlasti keskenduda arendustegevustele ehk uutele algatustele (st tegevused, millega alustatakse
arengukava perioodil ja mis ei kuulu organisatsiooni traditsiooniliste tegevuste hulka). Uute algatuste
puhul peaks esile tooma ka tegevuse kavandatava algusaja, ligikaudse maksumuse ja vahetu tulemuse.
Peaks meeles pidama, et uut taset või uut olukorda ei ole võimalik saavutada vanu asju vanal viisil ja
mahus tehes.
Iga eesmärgi juurde kuuluvad mõõdikud ehk indikaatorid, mille abil on võimalik hinnata eesmärgi
saavutamist. Iga eesmärgi juures on üks või mitu indikaatorit, mis väljendavad eesmärki mõõdetaval
kujul.
EESMÄRK 1:
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Mõõdik 1
Mõõdik 2
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
Tegevus 1
Tegevus 2
Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:
Uus algatus 1
Uus algatus 2
EESMÄRK 2:
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Mõõdik 1
Mõõdik 2
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
Tegevus 1
Tegevus 2
Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:
Uus algatus 1
Uus algatus 2
EESMÄRK 3:
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Mõõdik 1
Mõõdik 2
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
Tegevus 1
Tegevus 2
Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:
Uus algatus 1
Uus algatus 2
ORGANISATSIOONI ARENDAMISE EESMÄRK:
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Mõõdik 1
Mõõdik 2
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
Tegevus 1
Tegevus 2
Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:
Uus algatus 1
Uus algatus 2
Nt: SA Kihnu Kultuuriruumi eesmärk 2
Kihnu kultuuriruumi edasikestmine on tagatud läbi järjepideva kihnu keele ja kultuuri õpetamise ja
tutvustamise ning kihnu pärimuskultuur ja elulaad pakuvad piisavalt võimalusi selle teaduslikuks
uurimiseks ja kaardistamiseks.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Välja antud kihnukeelsete õpikute arv
Korraldatud keele- ja laululaagrid Manijal
Kihnu kultuuri käsitlevate teadusartiklite arv
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
Kihnukeelsete õpikute väljaandmine, sh lugemik, ajalugu, laulikud. Õpikute kasutamine
kooliprogrammis;
Kihnu keele- ja laululaagrite korraldamine Manijal;
Teadusartiklite väljaandmisele kaasaaitamine (nt kihnu rätiku teemal).
Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:
Käsitöömeistrite ja –oskuste kaardistamine ja kontaktide kogumine andmebaasi.
AASTANE TEGEVUSPLAAN (VT ALLPOOL)
Arengukava elluviimine toimub üheaastase tegevuskava alusel. Üheaastane tegevuskava tuleb esitada
arengukava esimese aasta kohta, sealjuures tuleb märkida strateegiline eesmärk, antud eesmärki
elluviivad tegevused, tegevuste elluviimise tähtajad ja vastutajad ning võimalusel ka plaanitud finantsid.
TEGEVUSKAVA AASTAKS 2019
1. Strateegiline eesmärk: Nt. 2018 aastaks on muuseumi kogud täienenud ja nende säilitamine toimub nõuetele vastavates tingimustes
Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve
1. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus Kuu/kuupäev Nimi Summa
Nt: Kogudega seotud Nt: Muuseumi kogumispoliitika Nt: Luuakse ühised alused Nt: Märts Nt: Kerli Kask Nt. 10 000 EEK
tegevused väljatöötamine muuseumikogude komplekteerimiseks
ja arendamiseks
2. Tegevuse nimetus
3. Tegevuse nimetus
4. Tegevuse nimetus
2. Strateegiline eesmärk
Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve
2. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus
2. Tegevuse nimetus
3. Tegevuse nimetus
4. Tegevuse nimetus
3. Strateegiline eesmärk
Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve
3. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus
2. Tegevuse nimetus
3. Tegevuse nimetus
4. Tegevuse nimetus
4. Strateegiline eesmärk
Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve
4. Meede 1. Tegevuse nimetus Tegevuse vahetu tulemus
2. Tegevuse nimetus
3. Tegevuse nimetus
4. Tegevuse nimetus
Kinnitatud
Kultuuriministri 04.06.2018 käskkirjaga nr 112
Etendusasutuse repertuaariplaan
Lisa 2
LISA 2
Etendusasutuse 2019. aasta plaanitud repertuaariplaan, eeldatav uuslavastuste-, etenduste- ja publiku arv.
Etendusasutus:
Tegevustoetuse kasutamise aasta uuslavastuse
Jrk. nr. Lavastusliik Sihtgrupp Esietendus Lavastuse pealkiri Näidendi autor Lavastaja Kunstnik Mängukoht
Tegevustoetuse kasutamise aasta ja kahe järgmise aasta kavandatud etenduste ja külastajate arv
Etenduste arv Külastajate arv
2019
2020
2021