Riigikantselei 04.06.2018 nr 1-11/1312-1
Ministeeriumid
Lõimumiskava koostamise ettepanek
Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Lõimumise
valdkonna arengukava aastateks 2021-2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu.
Palume vastust eelnõude infosüsteemis (EIS) märgitud tähtajaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Lisa:
1. korralduse eelnõu 1 lehel
2. eelnõu seletuskiri 2 lehel
3. arengukava koostamise ettepanek (lisa 1) 20 lehel
Olga Sõtnik +3725120962
[email protected]
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
Vabariigi Valitsuse korralduse „Lõimumise valdkonna arengukava aastateks 2021-2030“
koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade
liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 5 lõikest
1 esitab Kultuuriministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda koostama lõimumise
valdkondkonna arengukava aastateks 2021-2030 (edaspidi “Lõimuv Eesti 2030”).
„Lõimuv Eesti 2030“ katab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Kodakondsus ja
lõimumine“ ning panustab „Kodanikuühiskonna arendamine“, „Haridus“, „Eesti keel ja eestlus“,
„Kultuur“, „Sport“, „Regionaalareng ja maaelu“, „Riigivalitsemine“, „Julgeolek ja riigikaitse“,
„Siseturvalisus“ ja „Tööturg“, „Perepoliitika“, „Tervis“, „Sotsiaalne kaitse“ valdkonna
arengudokumentidesse.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Arengukava algatamise ettepaneku, Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas
Kultuuriministeeriumi peaspetsialist Olga Sõtnik (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Lõimumise arengukava koostatakse selleks, et:
1. leppida Vabariigi Valitsuse tasandil ministeeriumide ja valdkondade üleselt kokku selles,
kuidas ja milliste tegevustega saavutada ühiskonna sotsiaalset sidusust, kus igal inimesel
olenemata tema rassilisest või etnilisest päritolust on võimalik ennast teostada;
2. planeerida ministeeriumide valitsemisalade lõimumise valdkonna tegevused ja ressursid
ning kasutada neid ressursse kooskõlastatult saavutamaks tegevuste suurem mõjusus;
3. erinevate partnerite – ministeeriumide, KOVide, kolmanda sektori organisatsioonide jt
sihid ja tegevused lõimumise valdkonnas oleksid koordineeritud ja kooskõlas;
4. viia süsteemselt ja koordineeritult ellu Riigikogu poolt vastu võetud alusdokumendis
„Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti
ühiskonda”1 sätestatut.
Eelnõu koosneb kolmest punktist.
Punktiga 1 kiidetakse heaks ettepanek koostada „Lõimumise valdkonna arengukava aastateks
2021-2030”.
Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks
Kultuuriministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks Riigikantselei, Haridus-ja
Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium,
Justiitsministeerium.
Punktiga 3 tehakse Kultuuriministeeriumile ülesandeks esitada arengukava Vabariigi Valitsusele
heakskiitmiseks hiljemalt 2020. aasta märtsis.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/75582
3. Korralduse mõjud
Lõimumise valdkonna arengukava elluviimisega kaasneb oluline mõju eelkõige sotsiaal-
demograafilistele protsessidele, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning
riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele. Esialgne mõjude analüüs
valdkondade lõikes on väljatoodud arengukava koostamise ettepanekus (vt lisa 1).
Põhjalikum analüüs meetmete lõikes viiakse läbi arengukava koostamise käigus, kus meetmete
rakendamisega kaasnevaid olulisi mõjusid hinnatakse koostöös partneritega.
4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud
Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi tegevuskulude eelarvest.
5. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldkorras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja
kõikidele ministeeriumitele.
Vabariigi Valitsus
EELNÕU
mai.2018
KORRALDUS
„Lõimumise valdkonna arengukava aastani
2030” koostamise ettepaneku heakskiitmine
mai 2018
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri
2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise,
täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“:
1. Kiita heaks ettepanek koostada „Lõimumise valdkonna arengukava aastateks 2021-2030”
(edaspidi arengukava).
2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Kultuuriministeerium
ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks Haridus- ja Teadusministeerium,
Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium ja
Riigikantselei.
3. Kultuuriministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt
2020. aasta märtsis.
Jüri Ratas
Peaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
LISA 1
LÕIMUMISE VALDKONNA ARENGUKAVA
AASTATEKS 2021-2030
KOOSTAMISE ETTEPANEK
Tallinn 2018
Kultuuriministeerium
1
SISUKORD
Sissejuhatus ja taust................................................................................................................................. 3
Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus ............................................................................................ 3
Olukorra analüüs ja probleemide kirjeldus .............................................................................................. 3
Kodakondsus, poliitiline enesemäärang ja osalemine ......................................................................... 4
Kodakondsus .................................................................................................................................... 4
Poliitiline enesemäärang ja osalemine ............................................................................................. 4
Eesti riigiidentiteet. Rahvusriikluse ja kodanikuriikluse ühisosa........................................................... 5
Haridus................................................................................................................................................. 5
Tööturg ................................................................................................................................................ 6
Keeleoskus ja keeltega seotud hoiakud ............................................................................................... 7
Meediakasutus ja infoväli .................................................................................................................... 8
Võrdsete võimaluste tajumine ............................................................................................................. 8
Uussisserändajad ................................................................................................................................. 9
Monitooringus välja toodud tähtsamad positiivsed arengud ja murekohad ..................................... 10
Arengukava üldeesmärk ja ulatus ning tegevussuunad ......................................................................... 10
Segregatsioon hariduses .................................................................................................................... 11
Sotsiaalmajanduslikud lõhed ............................................................................................................. 11
Kodanikuühiskonna arendamine ja Kogukondade vahelised kontaktid ............................................. 12
Meedia ja ühine infoväli..................................................................................................................... 12
Seosed teiste strateegiliste dokumentidega .......................................................................................... 13
Riigikogu poolt heaks kiidetud strateegilised dokumendid ................................................................ 13
Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud valdkondlikud arengukavad ................................................ 14
Muud arengudokumendid ................................................................................................................. 16
Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esmane analüüs .................................... 16
Seosed läbivate teemadega ................................................................................................................... 18
Keskkonnahoid ja kliima..................................................................................................................... 18
Võrdsed võimalused .......................................................................................................................... 18
Infoühiskond ...................................................................................................................................... 18
Regionaalareng .................................................................................................................................. 18
Riigivalitsemise areng ........................................................................................................................ 19
Arengukava koostamise ja kaasamise ajakava ....................................................................................... 19
Arengukava koostamise ja juhtimise eeldatav korraldus ....................................................................... 19
Arengukava koostamises osalevad ministeeriumid ja teised seotud osapooled.................................... 20
2
SISSEJUHATUS JA TAUST
Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid
ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” §-st 5 ja riigieelarve
seadusest, esitab Kultuuriministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku lõimumise valdkonna
arengukava aastateks 2021-2030 koostamiseks (edaspidi „Lõimuv Eesti 2030“).
„Lõimuv Eesti 2030“ katab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Kodakondsus ja lõimumine“ ning
panustab „Kodanikuühiskonna arendamine“, „Haridus“, „Eesti keel ja eestlus“, „Kultuur“, „Sport“,
„Regionaalareng ja maaelu“, „Riigivalitsemine“, „Julgeolek ja riigikaitse“, „Siseturvalisus“ ja „Tööturg“,
„Perepoliitika“, „Tervis“, „Sotsiaalne kaitse“ valdkonna arengudokumentidesse.
Lõimumine on valitsuse tegevusprogrammis ja riigi eelarvestrateegias poliitikavaldkond, mis aitab
lähtuvalt oma valdkondadeülesest spetsiifikast ellu viia teiste poliitikavaldkondade eesmärke, sh
tagada Eesti riigi julgeolekut, siduda ja arendada ühiskonda, vähendada ebavõrdusust haridus- ja
tööturul, säilitada eesti keelt ja kultuuri. Samas on võimalik sidus ja lõimunud ühiskond saavutada vaid
erinevate valdkondade panuse ja koostöö abil.
Lõimumisvaldkonna arengukava koostamise ettepanek on aluseks uue arengukava
koostamisprotsessile. Ettepanekus on põhjendatud arengukava koostamise vajadus, valdkonna
peamised probleemid , selgitatud arengukava eesmärk ja kirjeldatud koostamise protsess.
ARENGUKAVA KOOSTAMISE EESMÄRK JA VAJADUS
Lõimumise arengukava koostatakse selleks, et:
1. leppida Vabariigi Valitsuse tasandil ministeeriumide ja valdkondade üleselt kokku selles, kuidas
ja milliste tegevustega saavutada ühiskonna sotsiaalset sidusust, kus igal inimesel olenemata
tema rassilisest või etnilisest päritolust on võimalik ennast ühiskonnas teostada;
2. planeerida ministeeriumide valitsemisalade lõimumise valdkonna tegevused ja ressursid ning
kasutada neid ressursse kooskõlastatult saavutamaks tegevuste suurem mõjusus;
3. erinevate partnerite – ministeeriumide, KOVide, kolmanda sektori organisatsioonide jt sihid ja
tegevused lõimumise valdkonnas oleksid koordineeritud ja kooskõlas;
4. viia süsteemselt ja koordineeritult ellu Riigikogu poolt vastu võetud alusdokumendis „Eesti
riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda”1
sätestatut.
OLUKORRA ANALÜÜS JA PROBLEEMIDE KIRJELDUS
Eesti ühiskonna lõimumist on alates 2000. aastast uuritud regulaarselt läbiviidud integratsiooni
monitooringute abil.
Viimase monitooringu 2 viis 2017. a läbi. Balti Uuringute Instituut koostöös Poliitikauuringute
Keskusega Praxis.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/75582
2
Monitooringu täistekstiga saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel aadressil:
http://www.kul.ee/et/EIM2017.
3
Monitooring uuris inimeste hoiakuid järgmistes valdkondades:
- Kodakondsus, poliitiline enesemäärang ja osalemine;
- Eesti riigiidentiteet. Rahvusriikluse ja kodanikuriikluse ühisosa;
- Haridus;
- Tööturg;
- Keeleoskus ja keeltega seotud hoiakud;
- Meediakasutus ja infoväli;
- Võrdsete võimaluste tunnetamine;
- Uussisserändajad.
Allpool on toodud põhilised andmed ja järeldused iga valdkonna kohta.
KODAKONDSUS, POLIITILINE ENESEMÄÄRANG JA OSALEMINE
KODAKONDSUS
Viimase veerandsajandiga on tugevalt muutunud teistest rahvustest Eesti elanike kodakondsusstaatus.
Eesti kodakondsus on 85%-l, määratlemata kodakondsusega inimeste osakaal on kahanenud 32%-lt
6%-le. Määratlemata kodakondsusega vastanutest soovib enamik (55%) Eesti kodakondsust, ligikaudu
iga viies (18%) on rahul oma praeguse staatusega ning 8% soovib Venemaa Föderatsiooni
kodakondsust. Märkimisväärseid muutusi huvis Eesti kodakondsuse omandamise vastu võrreldes
2015. aasta uuringuga ei ole. Pikaajalise trendina võib siiski täheldada Eesti kodakondsuse
omandamise huvi mõningast vähenemist (2011. a 60%, 2015. a 57%, 2017. a 55%).
Peamine põhjus, miks Eesti kodakondsust ei taotleta, on kõigi vastajate hinnangul asjaolu, et selle
puudumine ei takista Eestis elamist: ligikaudu 10 aastaga on selle vastuse osakaal kasvanud 19%-lt
47%-le. Samuti tuuakse argumendiks, et Vene Föderatsiooni kodakondsusega või määratlemata
kodakondsusega on lihtsam reisida SRÜ riikidesse (kasv 23%-lt 44%-le). Varem peamise põhjusena
nimetatud eesti keele oskuse puudumine või hirm kodakondsuseksami ees hakkab jääma tagaplaanile.
POLIITILINE ENESEMÄÄRANG JA OSALEMINE
Sisepoliitika vastu tunnevad eestlased (69%) rohkem huvi kui teistest rahvustest elanikud (54%).
Võrreldes 2015. aasta andmetega on eestlaste huvi veidi kasvanud ja teistest rahvustest elanikel
mõnevõrra vähenenud. Valimistel osalemine on rahvuseti suhteliselt võrdne ja see trend ei ole
võrreldes eelmise monitooringuga muutunud. Kohalike omavalitsuste valimistel on teistest
passiivsemad need, kellel ei ole Eesti kodakondsust, ja kõige noorem vanuserühm (18–24aastased),
seda nii eestlaste kui ka teistest rahvustest elanike puhul.
Kuulumine mõnda ühendusse või seltsi on ühtlaselt vähe levinud kõigis ühiskonnarühmades – ühtegi
ühendusse ei kuulu 83% eestlastest ega 87% teistest rahvustest Eesti kodakondsusega elanikest.
Veelgi suurem on see näitaja määratlemata kodakondsusega elanike puhul: neist ei ole tervelt 92%
ühegi seltsi ega ühenduse liige.
Riigi institutsioone usaldavad enim eestlastest Eesti kodanikud, neile järgnevad Eesti kodanikest
teistest rahvustest elanikud ja Venemaa kodanikud, kõige vähem aga määratlemata kodakondsusega
isikud. Sarnane järjestus tuleb välja ka varasematest integratsiooni monitooringutest. Erinevused
usalduses käivad käsikäes uskumusega, et Eestis ei ole eri rahvusest inimestel peaaegu üheski
valdkonnas võrdsed võimalused, eriti poliitikas ja avalikus sektoris tegutsemise puhul.
4
EESTI RIIGIIDENTITEET. RAHVUSRIIKLUSE JA KODANIKURIIKLUSE ÜHISOSA
Eesti riigiidentiteedi mõistet on võimalik tõlgendada mitmeti. Integratsiooni monitooringus on
riigiidentiteet määratletud Eesti kui ühelt poolt rahvusriigi ja teiselt poolt kodanikuriigi põhimõtete
toetamise alusel. Eestivenelaste puhul käsitletakse tugevat riigiidentiteeti Eesti rahvusriigi sümbolite ja
põhimõtete toetamisena, eestlaste puhul aga valmidusena kaasata vähemusrahvuste liikmed Eesti
ühiskonda võrdõiguslikkuse põhimõtte alusel.
Integratsiooni monitooringu tulemuste analüüsist selgub, et valdav osa (umbes 80%) nii eestlastest kui
ka eestivenelastest on tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjad. See aga ei tähenda, et
kahe keelekogukonna vahel puuduksid erimeelsused näiteks ühiskonna mitmekultuurilisuse plusside ja
miinuste või rahvustevahelise sotsiaalse ebavõrdsuse tajumisel ja mõtestamisel.
Näiteks väitega „Kui riigis on erinevad rahvused, on nendevahelised konfliktid paratamatud“ nõustus
60% eestlastest ja 32% eestivenelastest. Samas nõustus väitega „Laulupeol võiksid kõlada ka
venekeelsed laulud, sest venekeelne elanikkond moodustab kolmandiku Eesti elanikkonnast“ rohkem
kui pool eestivenelastest, kuid ainult kuuendik eestlastest.
Ka rahvustevahelise sotsiaalse võrdsusega seotud teemade tajumine on kahe rühma puhul väga
erinev. Kui enamik (80– 90%) venekeelsetest vastajatest tajub nii majanduse ja poliitika kui ka hariduse
ja kultuuri valdkonnas rahvustevahelist ebavõrdsust, siis eestlastest tajub seda sõltuvalt valdkonnast
kolmandik kuni pool vastajatest. Eesti integratsiooni monitooringu riigiidentiteeti käsitleva analüüsi
põhijäreldus on, et ehkki eestlaste ja eestivenelaste vahel on seoses Eesti ühiskonna
mitmekultuurilisuse ja rahvustevahelise sotsiaalse ebavõrdsusega eriarvamused, ei ole see takistanud
nende kahe rühma suhteliselt tugevat üksmeelt Eesti rahvusriikluse ja kodanikuriikluse põhialuste
toetamises.
HARIDUS
Haridussüsteemil on inimeste lõimumisele kaasaaitamisel kaalukas roll. Lasteaiad ja koolid ei paku
mitte ainult keeleõpet, vaid toetavad ka ühiskonnas hakkamasaamist laiemalt. Pere, sõprade ja meedia
kõrval kujundavad õppeasutused noorte väärtushinnanguid ning aitavad neil elus probleemidega
paremini toime tulla. 2017. aasta monitooring toob esile mitu rõõmustavat tendentsi, kuid osutab ka
valupunktidele.
Eestis elavad inimesed on veendunud, et osaline eestikeelne õpe peaks venekeelsetes õppeasutustes
algama juba lasteaias, sest see tagab noortele parema keeleoskuse, suurema valikuvõimaluse hariduse
omandamisel ja hilisemas elus tugeva konkurentsivõime. 2017. aasta küsitluse põhjal pooldab varajast
osalise eestikeelse õppe algust 77% kõigist Eesti elanikest. Üle kolme neljandiku muust rahvusest
elanikke on olnud aastaid veendunud selles, et ainuõige aeg eestikeelse õppega algust teha on
lasteaias.
Kaks kolmandikku (67%) Eesti elanikest pooldab varianti, et ühes rühmas või klassis õpivad koos eri
rahvusest või erinevat emakeelt kõnelevad lapsed. Erineva emakeelega noorte koosõppimises
ebasoodsat mõju tajuvate inimeste arv on pikemas plaanis selgelt kahanenud, mis osutab ühiskonna
avatuse kasvule üldisemalt. Sõltumata rahvusest on rohkem kui pooled elanikud (59% eestlastest ja
54% mitte-eestlastest) seisukohal, et segarühmas õppimine soodustab heade õpitulemuste
saavutamist. Halba mõju rahvusvähemuste keelele ja kultuurile tajub selles ainult iga kümnes muu
emakeele kandja. Eestlased üldiselt pooldavad (81%) erineva emakeele ja eri rahvusest lastega
segarühmi, kuid samas peavad nad oluliseks, et eesti keelest erineva koduse keelega õpilased ei oleks
5
seal ülekaalus. Nende eestlaste osakaal, kes üldse ei poolda segarühmi, on varasema küsitlusega
võrreldes kaks korda vähenenud (2015 – 10%, 2017 – 5%). Eestlaste eelistatuim variant on
haridusasutus, kus umbes veerand õpilastest on teise emakeelega (30%).
Mitmekultuuriliste lasteaedade ja koolide suhtes on avatumaks muutunud ka muust rahvusest
elanikud: 2011. aastaga võrreldes on märkimisväärselt vähem (vähenemine 21%-lt 13%-le) neid, kes
pooldavad teistest rahvustest noorte ülekaaluga koole või lasteaedu. Kolm korda on kahanenud nende
teistest rahvustest elanike arv, kes üldse segalasteaedu ja -koole ei poolda (vähenemine 12%-lt 4%-le).
2017. aastal eelistavad muust rahvusest Eesti elanikud ühiseid eestikeelseid lasteaedu, kus teistest
rahvustest laste jaoks on olemas nende emakeelt valdavad abikasvatajad (29%), ja
keelekümbluslasteaedu (26%).
Kõrghariduseelistustest ilmneb, et teiste rahvuste esindajad soosivad eestikeelset kõrgharidust samal
määral venekeelsega, seejuures on viimase pooldamine kahanemas. Kui praegu soovib venekeelset
kõrgharidust endale või oma järglastele iga neljas muust rahvusest Eesti elanik, siis 2008. aastal oli see
näitaja veel 39%. 41% teisest rahvusest inimesi arvab, et kvaliteetne kõrgharidus ei ole teisest
rahvusest noortele eesti eakaaslastega võrdselt kättesaadav, samuti hinnatakse kriitiliselt samaväärset
ligipääsu gümnaasiumiharidusele (26%). Kõige võrdväärsemalt kättesaadavaks peavad teistest
rahvustest elanikud põhi- ja huviharidust.
TÖÖTURG
Eesti integratsiooni monitooringu, teiste sarnasteuuringute tulemused ning statistikaameti andmed
näitavad, et võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem positsioon ning
viimase kümnendi jooksul ei ole tööturu näitajate trendides suuri muutusi toimunud. Teistest
rahvustest elanikel on madalam tööhõivemäär, kõrgem töötuse määr ja oma turvalisust tööturul
hindavad nad väheseks.
2016. aastal oli eestlaste tööhõivemäär 67,6% ja teistest rahvustest inimestel 61,4%. Tööhõivemäära
vahe on kasvanud 2,4%-lt 2010. aastal 6,2%-le 2016. aastal. Teistest rahvustest elanike töötuse määr
on kõrgem kui eestlastel kogu käesoleval kümnendil. 2016. aastal oli eestlaste töötuse määr 6%,
teisest rahvusest inimestel 10%, 2006. aastal töötuse määra vahe oli 6% (10% muust rahvusest
inimestel ja 4% eestlastel), majanduskriisi ajal 2010. aastal vahe oli 10% (23% muust rahvusest
inimestel ning 13% eestlastel). 2017. aasta monitooringu tulemuste järgi on teistest rahvustest
hõivatute seas 22% neid inimesi, kes peavad võimalikuks, et järgmise aasta jooksul kaotavad nad oma
praeguse põhitöökoha, eesti rahvusest hõivatute seas selliseid on 12%. Võrreldes eestlastega on
teistest rahvustest hõivatute seas vähem neid, kes on saavutanud kõrgema ametipositsiooni. 2016.
aastal 14% eestlastest pidasid juhataja ametit, samal ajal venelastest juhte oli 6% ning muust
rahvusest inimeste seas 11%.3
Teistest rahvustest hõivatute sissetulek ja töötasu on väiksem kui eestlastel. Kui eestlastest on
kõrgema sissetuleku kvintiilis 23%, siis teistest rahvustest inimestest kõigest 12%. Varasemate
analüüside järgi on selgitamata palgalõhe4 eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel ligikaudu
12%. Samuti on teistest rahvustest inimeste hulgas rohkem neid, kes tunnetavad ebaõiglast kohtlemist
töö eest tasustamisel: oma töötasu pidas õiglaseks 50% eestlastest ja 46% teiste rahvuste esindajatest.
3
Statistikaamet, tabel TT219
4
See osa palgalõhest, mida ei saa selgitada eestlaste ja teisest rahvusest inimeste vaheliste erinevustega palka
mõjutavates mõõdetavates karakteristikutes (nagu ametid, tegevusalad, haridus, tööaeg jne).
6
Positiivse suundumusena on see vahe kahe viimase aastaga mõnevõrra siiski vähenenud (9%-lt 2015.
aastal, 4%-ni 2017.a.).
Analüüs näitab, et teistest rahvustest elanikud on kogenud ebavõrdset kohtlemist sagedamini ning ka
oma hinnangutes peavad nad päritolu oluliseks teguriks, mis mõjutab nende väljavaateid tööl. 57%
Eesti teistest rahvustest inimestest ja 23% eestlastest leiab, et venekeelsete elanike halvem olukord
tööturul tuleneb sellest, et paljudes ettevõtetes eelistatakse edutada eestlasi, mistõttu jäävad
venekeelsed töötajad madalamatele positsioonidele. Monitooringust ilmneb, et teistest rahvustest
elanike seas on suuremal määral neid, kelle hinnangul tuleneb venelaste ebavõrdsus tööturul riigi
poliitikast (teistest rahvustest inimesed – 59%, eestlased – 18%) ja kelle arvates peaks riik rakendama
meetmeid ebavõrdsuse lahendamiseks. Piirkonniti peab venekeelsete inimeste halvema olukorra
põhjuseks just riigi poliitikat koguni 78% Ida-Virumaa teistest rahvustest inimestest.
Kokkuvõtvalt näitab analüüs, et teistest rahvustest elanike seas on rohkem neid, kelle hinnangul
tuleneb muust rahvusest inimeste ebavõrdsus tööturul suures osas ettevõtete praktikast ja riigi
poliitikast ning kelle hinnangul peaks riik rakendama meetmeid ebavõrdsuse lahendamiseks. Siinjuures
peavad eesti keelt oskavad teistest rahvustest elanikud ettevõtete praktikat ja riigi poliitikat
mõnevõrra vähem tähtsaks ja rõhutavad eelkõige inimeste individuaalseid oskusi ja teadmisi.
KEELEOSKUS JA KEELTEGA SEOTUD HOIAKUD
Keelteoskus on inimese jaoks oluline parema hariduse, töökoha ja positsiooni saavutamiseks.
Ühiskonnale tähendab eri rahvustest elanike hea keelte valdamine suuremat lõimumist. Kuigi
eestlased ja teistest rahvustest elanikud elavad suuresti erinevates keeleruumides ning puutuvad
vastastikku kokku eelkõige tööl või avalikus sfääris, ühendab kõiki Eesti elanikke aeglaselt suurenev
vajadus inglise keele järele ning aktsepteerivamad hoiakud teiste keelte suhtes.
Sarnane on nii eestlaste kui ka teistest rahvustest elanike suhtumine sellesse, et kui inimene oskab
eesti keelt, pole vahet, kas ta on eestlane või mitte. Eestlastest nõustub selle väitega 66%, teisest
rahvusest elanikest aga 58%.
2017. aasta Eesti integratsiooni monitooringu andmed näitavad, et teistest rahvustest elanike eesti
keele oskus on mõnevõrra paranenud. Üle 15-aastastest teistest rahvustest Eesti elanikest peab end
aktiivseks eesti keele oskajaks (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab) 41%, passiivse
keeleoskusega (saab aru ja veidi räägib või saab veidi aru ja ei räägi) on pooled ning üldse ei oska eesti
keelt kümnendik neist. Kõige mugavamalt tuntakse ennast lugemises ja suulisest kõnest arusaamises
(vastavalt 71% ja 69%). Võrreldes 2015. aastaga on keele mittevaldajate osakaal kõige rohkem
vähenenud just Ida-Virumaal (2015 30%, 2017 22%).
Võrreldes 2015. aastaga on eestlaste vene keele oskus jäänud üldiselt samale tasemele, ehkki
mõnevõrra on siiski suurenenud (9%-lt 15%-le) nende osakaal, kes ei oska vene keeles kirjutada.
Natuke alla poole eestlastest oskab enda hinnangul aktiivselt vene keelt, ligikaudu sama paljud
hindavad enda vene keele oskuse passiivseks ja 5% vastanutest ei oska üldse vene keelt. Vene keelt
valdab vabalt 21% eestlastest.
Üldiselt on Eesti inimeste hoiakud muutunud aastate jooksul rohkem vastastikku arvestavaks. Ühelt
poolt peab vähem eestlasi eesti keele oskust teistest rahvustest elanike jaoks Eestis kohustuslikuks,
teisalt hindavad Eesti elanikud varasemast olulisemaks just eesti keele oskuse rolli rahvustevahelise
usalduse suurendamises. Avatus teiste keelte vastu kasvab koos vastastikuse suhtlusega: mida rohkem
kontakte ja suhtlust eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel on, seda sallivamad ja avatumad nad
on ka teiste keelte suhtes.
7
MEEDIAKASUTUS JA INFOVÄLI
Eesti venekeelsed elanikud on korraga nii kohaliku venekeelse, Venemaa kui vähesemal määral ka
eestikeelse meedia mõjuväljas. Erinevalt eestlastest, kes viibivad üsna ühesuguses meediaruumis,
saavad teistest rahvustest inimesed meediast küllalt vastukäivaid vaatekohti kohalike ja
maailmasündmuste kohta. Üha suuremat rolli mängib meediatarbimises sotsiaalmeedia, mis on
teistest rahvustest noorte puhul muutunud juba kõige olulisemaks infoallikaks. Kui vanematest
põlvkondadest on ETV+ kui infoallika enda jaoks avastanud rohkem kui pooled, siis noorte hulgas on
neid alla kolmandiku. Pigem on noorte hulgas näha eestikeelsete veebipõhiste infokanalite tähtsuse
väikest kasvu.
Viimase kümmekonna aastaga on teisest rahvusest inimeste hinnangud oma üldisele informeeritusele
Eestis toimuvast lähenenud eestlaste omale. Näiteks teadlikkuses oma kodukohas toimuvast on vahe
rahvusrühmade vahel peaaegu kadunud (85% eestlastest ja 83% teistest rahvustest inimesi peavad
seda heaks või väga heaks).
Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud erinevate infoallikate
olulisusele ja usaldusväärsusele. Eestlased on väga selgelt orienteeritud eestikeelsele meediale ning
olulisimateks meediakanaliteks peavad nad ERRi (84%), samuti teisi eestikeelseid tele- (74%) ja
raadiokanaleid. Venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid
(71%), PBK (70%) ja ERRi venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (62%). Uuringutulemustest joonistub välja,
et Eesti venekeelsetel elanikel ei ole ühiseid autoriteetseid meediakanaleid. Üldiselt usaldavad nad
meediakanaleid eestlastest märksa vähem ning pildi ühiskonnas toimuvast panevad nad kokku mitme
kanali infole toetudes. Teistest rahvustest elanike meediakasutuses moodustab suurima ühisosa
kohalik venekeelne meedia: vähemalt üht kohalikku venekeelset kanalit peab oluliseks 89% kõigist
vastanutest. Eestikeelse meedia olulisus on seotud teistest rahvustest inimeste eesti keele oskusega,
Venemaa meedia tähtsus on Eesti kodakondsust omavate teisest rahvustest ja eesti keelt valdavate
elanike hulgas mõnevõrra väiksem. Meediaorientatsioon on seotud ka kuuluvustundega: mida
tugevam on riigiidentiteet, seda olulisemateks infoallikateks hindavad vastajad nii eestikeelseid kui ka
kohalikke venekeelseid kanaleid.
VÕRDSETE VÕIMALUSTE TAJUMINE
Eduka lõimumise üks eeldus ja eesmärk on võrdsete võimaluste tagamine. Paraku ei taju Eestis elavad
teistest rahvustest inimesed oma võimalusi eestikeelsete elanikega võrdsena. Sealjuures tajuvad nad
ebavõrdseid võimalusi kõigis monitooringu käigus analüüsitud eluvaldkondades, nii ühiskonnaelus
osalemises, töö-, haridus- kui ka kultuurielus. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et
uuringus käsitletakse elanike hinnanguid võrdsetele võimalustele. See on küll oluline indikaator võrdse
kohtlemise ja lõimumise kohta üleüldiselt, kuid ei ole üks üheses seoses tegelike võimaluste ega
ebavõrdse kohtlemisega.
Oma võimalusi osaleda poliitilises tegevuses, kohalikul tasandil otsustamises ja kodanikuühendustes
hindavad teistest rahvustest elanikud eestlastega võrreldes kesisemaks, kuid siiski paremaks kui kaks
aastat tagasi. Sealjuures ei erine hinnangud osalemisele poliitilises tegevuses Eesti kodakondsusega ja
kodakondsuseta teistest rahvustest elanike vahel.
Ebavõrdsust tunnetavad teistest rahvustest elanikud ka sissetulekutes ja tööelus. Näiteks leiab kaks
kolmandikku neist, et sissetulekute ja materiaalse heaolu poolest on eestlaste olukord parem, ning
71%, et eestlastel on võrreldes venekeelsete elanikega paremad võimalused saada hea töö. Eesti keelt
vabalt valdavate teistest rahvustest elanike hinnangud saada hea töö on sealjuures palju positiivsemad
8
(64% leiab, et eestlaste võimalused on paremad) kui eesti keelt mitteoskavate elanike hinnangud (77%
arvab, et eestlaste võimalused on paremad). Tööelus tunnetavad teiste rahvuste esindajad ka
ebavõrdset kohtlemist, kusjuures ligikaudu pooled neist on kas ise kogenud või kuulnud, et kedagi on
tööga seoses rahvuse või emakeele tõttu eelistatud. 15% teistest rahvustest inimestest on paaril
viimasel aastal puutunud ise kokku või kuulnud, et kedagi on töökeskkonnas rahvuse või emakeele
tõttu eelistatud. Võrreldes 2015. aasta monitooringu tulemustega pole kokkupuuted ebavõrdsega
tööelus ei sagenenud ega vähenenud.
20% teistest rahvustest elanikest tunnetab Eestis ohtu oma rahvuskultuuri säilimisele ja 13% näeb
ohtu eesti keele õppimises, kuna see viib nende hinnangul võõrandumiseni oma rahvuskultuurist. See-
eest ei tunne 58% (eelkõige Ida-Virumaal elavatest) teistest rahvustest inimestest mingit survet
loobuda oma rahvuskultuurist ja eestistuda ning 85% leiab, et Eestis on ruumi mitmesugustele keeltele
ja kultuuridele.
Piirkonniti tunnetatakse ebavõrdsust enim kohtades, kus etniline eraldatus on suurem, st Tallinnas ja
Ida-Virumaal. Neis Eesti piirkondades, kus teised rahvused on eestlastega segunenud rohkem,
tunnetatakse ebavõrdsust vähem. Samuti tunnetavad ebavõrdsust rohkem siinsed venelased ja teiste
riikide kodanikest või määratlemata kodakondsusega teiste rahvuste esindajad. Eestlased hindavad
teiste rahvuste võimalusi ühiskonnaelus osaleda võrreldes enda omadega tunduvalt võrdsemaks kui
teiste rahvuste esindajad ise. Samas tunnistab suur osa eestlastest ebavõrdsuse esinemist.
UUSSISSERÄNDAJAD
Eesti integratsiooni monitooring 2017 on esimene analüüs Eestis, milles uuritakse suuremahulise
kvantitatiivse küsitluse teel uussisserändajate kohanemist. Uussisserändajatena käsitletakse uuringus
inimesi, kes on Eestisse saabunud viimase viie aasta jooksul, kes ei ole siin sündinud ja kellele on
väljastatud Eestis viibimiseks esmane elamisluba või kes on registreerinud oma elamisõiguse Eestis
esimest korda. Uussisserändajate eesti keele oskus on esimestel Eestis viibitud aastatel ootuspäraselt
väga napp, kuid aja möödudes paraneb. Seega õpitakse eesti keelt üsna tulemuslikult, kuid ka viie
aasta järel on passiivse või puuduliku keeleoskusega uussisserändajate osakaal ikka veel suur (ligikaudu
pooled). Igapäevased aktiivsed kontaktid eestlastega kipuvad uussisserändajatel olema peamiselt töö-
ja koolikeskkonnas. Väljaspool seda on suhtlust eestlastega märkimisväärselt vähe.
Enim on uussisserändajatel aidanud kohaneda teistest rahvustest sõbrad, kolleegid või kaasõpilased,
tööandja või ülikool ning eestlastest sõbrad – ligikaudu üks kolmandik kõikidest vastajatest nimetas
ühte või mitut neist teguritest. Sotsiaalmeedia vahendatud kontaktidest on abi saanud ligikaudu 15%
ja kohanemisprogrammidest 12% vastajatest.
Enda üldise kohanemise Eestis hindab keskmisest paremaks 81% vastanutest. Eesti kodakondsuse
plaanib tulevikus omandada 32% siia saabunud uussisserändajatest, kusjuures on see soov harvem
Euroopa Liidust pärit inimeste hulgas ja sagedasem kolmandatest riikidest pärit inimeste seas. Seltside
või kodanikuühenduste tegevuses on osalenud viiendik uussisserändajatest, kuid ligikaudu pooled
vastajatest avaldasid soovi teha seda tulevikus. Soov osaleda kodanikuühiskonna tegevustes on
suurem just kolmandatest riikidest pärit inimeste hulgas.
Natuke üle poole küsitlusele vastanutest on töötavad inimesed (56%), kellest kaks kolmandikku (69%)
peab enda positsiooni Eesti tööturul suhteliselt tugevaks ning on kindel praeguse töökoha olemasolus
ka järgmise aasta jooksul. Ainult 3% töötavatest inimestest pidas tõenäoliseks, et kaotab töökoha
järgmise aasta jooksul. Uuringus etteantud valikust nimetasid üle poole uussisserändajatest Eestis
kõige enam meeldivana e-riiki koos vähese bürokraatia ja kiire asjaajamisega (81%), loodust ja
9
keskkonnakaitset (76%) ning kehtivat õiguskorda ja isikuvabadusi (59%). Ainult kolmandik kuni
neljandik neist hindas aga kõrgelt inimese võimalusi mõjutada otsuseid (25%), leida sõpru (34%) ning
rassiliste ja religioossete pingete puudumist (35%).
MONITOORINGUS VÄLJA TOODUD TÄHTSAMAD POSITIIVSED ARENGUD JA
MUREKOHAD
Positiivsed järeldused:
- Teisest rahvusest inimeste eesti keele oskus paraneb ning vajadus eesti keele järele on
suurenemas nii tööl kui ka vabal ajal.
- Uuringus defineeritud keskmise ja suure tugevusega riigiidentiteedi kandjateks on neli inimest
viiest – neile tugineb Eesti ühiskonna kui terviku lõimumine.
- Enamik Eesti elanikke toetab selgelt eestikeelse õppega alustamist juba lasteaias, üha enam
eelistatakse ühist eestikeelset lasteaeda ning toetus keelepõhisele eristamisele hariduses on
langustrendis.
- Suur osa uussisserändajatest on Eesti eluga hästi kohanenud, kuid näiteks keeleõpe,
kohanemistugi ja kontaktide loomine eestlastega on valdkonnad, mis vajavad jätkuvalt suurt
tähelepanu.
Murekohad:
- Teisest rahvusest elanike positsioon Eesti tööturul on eestlastega võrreldes jätkuvalt halvem,
töökindluse mõttes on eriti haavatavas seisus teisest rahvusest kesk-ja vanemaealised naised.
- Eestlased ja teisest rahvusest elanikud toimetavad suuresti omaenda keeleruumis – põhiline
kokkupuude teise rahvusega piirdub eelkõige töö, kooli ja avaliku sfääriga ning vabal ajal
suhtleb vastastikku igapäevaselt vaid kümnendik eestlastest ja teisest rahvusest inimestest.
- Määratlemata kodakondsusega isikute soov omandada Eesti kodakondsust on hakanud
langema ja peapõhjuseks on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista siin elamist.
- Usaldus riigiinstitutsioonide vastu on teisest rahvusest inimestel jätkuvalt madalam kui
eestlastel, suurim lõhe jookseb usalduses kaitseväe, presidendi ja politsei vastu.
ARENGUKAVA ÜLDEESMÄRK JA ULATUS NING TEGEVUSSUUNAD
Kehtiva lõimumisvaldkonna arengukava üldeesmärk on: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt
sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad
demokraatlikke väärtusi.
Lõimuv Eesti 2030 koostamisel on ettepanek lähtuda samast eesmärgist. Vajadusel arengukava
koostamise käigus ajakohastatakse ja täpsustatakse lõimumise üldeesmärki.
Arengukava üldeesmärgi elluviimiseks on tegevused kavandatud neljas valdkonnas:
- segregatsiooni vähendamine, sh hariduses;
- sotsiaal-majanduslike lõhede vähendamine erinevate rahvusrühmade vahel;
- kodanikuühiskonna arendamine ja kogukondade vaheliste kontaktide suurendamine;
- meedia ja ühine infoväli.
10
Eesti keele õppega seonduvad tegevused planeeritakse kõikide alateemade lõikes, lähtuvalt valdkonna
alaeesmärgi spetsiifikast ning arvestades sihtrühma vajadusi. Arengukava meetmed planeeritakse
lähtuvalt eesti keelepoliitilistest eesmärkidest – säilitada ja kaitsta eesti keelt.
Samuti kõikide tegevuste planeerimisel lähtutakse regionaalsetest eripäradest ja pakutakse
piirkondadele iseomaseid, just neile sobivaid lahendusi lõimumisprobleemide lahendamiseks.
Ka tehnoloogia ja innovatsioon peavad saama senisest rohkem lõimumise osaks.
SEGREGATSIOON HARIDUSES
Alaeesmärk: Eesti haridusmaastik on mitmekülgne, domineerivad mitmekultuurilised eesti
õppekeelega koolid ja lasteaiad, kus erineva emakeelega lapsed õpivad koos säilitades oma kultuurilise
identiteedi.
Põhjendus:
Eesti üldharidussüsteem põhineb küll ühtluskooli põhimõttele, kuid kahjuks on koolisüsteem
keeleliselt jätkuvalt segregeeritud. Enamus eesti emakeelega õpilasi õpib eesti õppekeelega koolides
ning enamus vene emakeelega õpilasi venekeelsetes koolides.
Segregeeritud õppesüsteemi probleem ei seisne ainult selles, et venekeelsete koolide õpilased
näitavad halvemaid õpitulemusti, kuigi PISA testid5 näitavad erinevusi õpiedus ning nende eesti keele
valdamise tase on kooliti väga erinev. Põhiprobleem lõimumise seisukohalt seisneb selles, et keele
põhjal jaotunud lasteaedade ja koolide tõttu ei teki omavahel suhtlemist, sõpru, ühiseid tegemisi jne.
Eesti Inimarenguaruande 2016/176 kohaselt (edaspidi EIA) kanduvad õppekeele alusel jaotunud koolist
erinevused tööturule, käivitades n.ö. segregatsiooni nõiaringi, sest sissetulekute erinevus mõjutab
omakorda elukohavalikut.
Lisaks tekitab keelepõhiselt jaotatud haridussüsteem uussisserändajate lõimumise probleemi, sest
kolmandatest riikidest saabuvad sisserändajad ei pane sugugi alati oma lapsi eestikeelsesse kooli.
Seega selleks, et lõigata läbi “segregatsiooni nõiaring” peab liikuma ühtse mitmekultuurilise eesti kooli
suunas, kus erineva emakeelega lapsed õpivad koos.
SOTSIAALMAJANDUSLIKUD LÕHED
Alaeesmärk: Sotsiaalmajanduslikud näitajad eestlaste ja muust rahvusest inimeste vahel ei erine
oluliselt, kõikide sektorite organisatsioonid austavad inimeste mitmekesisust ning väärtustavad võrdse
kohtlemise põhimõtet.
Põhjendus:
Statistikaameti ning EIM ja teiste sarnaste uuringute tulemused näitavad, et võrreldes teistest
rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem positsioon ning erinevused ei ole kümnendi
jooksul oluliselt vähenenud.
Näiteks 2017. aastal oli tööga hõivatud 69,6% eestlastest ja 63,0% teisest rahvusest elanikest, töötuse
määr oli eestlastel 4,4% ja teistel rahvustel 8,8%7.
5
https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_2015_final_veebivaatamiseks_0.pdf
6
https://inimareng.ee/
11
EIA kohaselt valitseb Eesti tööturul rahvuslik segregatsioon ehk eestlaste ja teiste rahvuste jaotuses
ametite ning majandusharude vahel on märkimisväärseid erinevusi. Tööturu rahvuslik segregatsioon
takistab oluliselt ühiskonna lõimumist, sest eri rahvustest inimesed ei tegutse koos ega lävi iga päev
ühes olulisemas eluvaldkonnas ehk tööl.8 Kui inimesed ei tunne end kindlalt tööjõuturul, ei ole nad
valmis ka avatult ühiskonda panustama.
Oluline tegur, mis tööturu rahvusliku segregatsiooni puhul ühiskonna lõimumist takistab, on tajutud
ebavõrdsus (vt ka EIM 2017).9
KODANIKUÜHISKONNA ARENDAMINE JA KOGUKONDADE VAHELISED KONTAKTID
Alaeesmärk: Erinevast rahvusest inimeste omavahelised kontaktid on püsivad ning positiivsed läbi
ühistegevuste kodanikuühiskonna organisatsioonides ning spordi- ja kultuurivaldkonna asutuste poolt
pakutavate teenuste tarbimisel.
Põhjendus:
EIM 2017 tulemused näitavad, et eestlaste ja muust rahvusest inimeste omavahelised kontaktid on
viimasel aastakümnel suurenenud eelkõige tööhõives ja õpingutes kuid mitte vabal ajal. Ühistes
tegevustes osalemine parandab aga üksteise mõistmist ning vähendab hirme/eelarvamusi.
Laiemalt on täheldatav üldine aktiivsuse kahanemine nii eestlaste kui ka teistest rahvustest inimeste
hulgas ja kõikide osalusvormide puhul. Võrreldes 2011. aastaga on vähenenud teiste rahvuste
esindajate osalus kodanikuühiskonna organisatsioonides: 2011. aastal oli erinevus vabatahtlikus töös
eestlaste ja teiste rahvuste vahel 9,2 protsendipunkti, 2017. aastal kasvas see 17 protsendipunktini.
Kuulumine mõnda ühendusse või seltsi on ühtlaselt vähene kõikide ühiskonnarühmade hulgas.
Eestlaste liikmeksolek võrreldes kõikide teiste rahvustega on suurem: 2011. aastal oli erinevus
kuulumises mõnda ühendusse või seltsi 5,1 protsendipunkti, 2017. aastal see kasvas 6,9
protsendipunktini.
Kultuuritarbimises esinevad erinevused eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. Statistikaameti
andmetel olid eestlased muust rahvusest inimestest tunduvalt aktiivsemad ja seda igas
kultuurivaldkonnas. Kõige suurem oli teatris ja raamatukogus käinute osatähtsuste erinevus, eestlaste
kasuks.10
MEEDIA JA ÜHINE INFOVÄLI
Alaeesmärk: Eestis eksisteerib usaldusväärne ühine inforuum, info riigiteenuste kohta on kättesaadav
erinevates keeltes ja sihtrühmade poolt kasutatavates kanalites.
Põhjendus:
EIA kohaselt kattub eestlaste ja muust rahvusest inimeste meediaruum vaid vähesel määral. Eestlased
jälgivad pigem kohalikku eestikeelset meediat, kuid venekeelse elanikkonna meediatarbimine hõlmab
peale kohaliku venekeelse meedia ka Venemaa ning teiste riikide kanaleid. Seega ei ela venekeelsed
7
Statistikaamet (15.02.2018), TT333: hõiveseisund – sugu, vanuserühm, näitaja, rahvus ning aasta
8
https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/rahvuslik-segregatsioon-eesti-tooturul/
9
ibid
10
https://www.stat.ee/valjaanne-2016_sotsiaaltrendid-7
12
Eesti elanikud täielikult Venemaa meediaruumis, kuid kohalike eestikeelsete kanalite jälgimine on
viimase kümnendi jooksul järjepanu vähenenud11.
Ka Tartu Ülikooli uuringu „Mina. Maailm. Meedia.”12 üks peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel
aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine s.h. meediatarbimise mustrites.
Info ja suhtlusvõrgustike muutus on toetanud kahekiiruselise ühiskonna teket. Ühed pigem otsivad, kui
jälgivad infot ja loovad ka ise uut informatsiooni, viibivad pidevalt võrgus. Teised on jäänud truuks
pigem traditsioonilistele info- ja meediakanalitele.
SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA
Lõimumispoliitika alusdokumendiks on Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste
integreerimiseks Eesti ühiskonda13, mis määratleb lõimumispoliitika eesmärgid ja rõhuasetused. Selle
dokumendi kohaselt on lõimumispoliitika eesmärgid järgmised:
-- hoiakute muutumine mitte-eestlaste probleemide käsitlemisel.
-- Eesti haridussüsteemi kujunemine keskseks integratsiooniteguriks.
-- mitte-eestlaste eesti keele oskuse järsk paranemine lähiaastatel.
-- mitte-eestlaste adaptatsioon eesti kultuuriruumi, nende kaasamine aktiivsesse ühiskonnaellu.
-- mitte-eestlaste regionaalse isoleerituse vähendamine.
-- kodakondsuse määratlemine.
-- mitte-eestlastest Eesti kodanike poliitiline integreerumine seadusandliku ja täidesaatva võimu
struktuuridesse.
Lõimumise valdkonna arengukava koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla teiste
kehtivate ja koostamisel olevate strateegiliste dokumentidega.14
RIIGIKOGU POOLT HEAKS KIIDETUD STRATEEGILISED DOKUMENDID
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“15 üheks eesmärgiks on sidus ühiskond, mis
väljendub soovis jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede
loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Praktikas tähendab see kokkulepitud
tegutsemist eelkõige neis sotsiaalelu valdkondades, kus on kujunenud oht pikaajaliste
vastasseisude/tõrjutuse kujunemiseks – põlvkonniti edasikanduv vaesus, suletud muulasenklaavid,
hariduslik tõrjutus, perifeersete elupiirkondade mahajäämus jms. Sotsiaalse sidususe saavutamine
tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste
ületamist.
Dokumendi Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 202016 üheks tegevusevaldkonnaks on Kultuuriline
mitmekesisus. Riikliku kultuuripoliitika eesmärk on Eestis elavate rahvusvähemuste Eesti ühiskonda ja
kultuuriruumi lõimumise toetamine, soodustades samal ajal igakülgselt rahvusvähemuste kultuurilise
identiteedi teadvustamist ja edendamist. Selleks toetab riik rahvusvähemuste kultuuride säilitamist,
11
https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/
12
http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1488976352.pdf
13
https://www.riigiteataja.ee/akt/75582
14
https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad
15
https://www.riigiteataja.ee/akt/940717
16
https://www.riigiteataja.ee/akt/314022014002
13
tutvustamist ja edendamist, võttes arvesse regionaalseid eripärasid ja vajadusi. Riik toetab
kultuuridevahelise dialoogi edendamist kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks ja ühise
kultuuriruumi laiendamiseks. Sellel eesmärgil soodustab riik koostööd rahvusvähemuste ja eesti
kodanikeühenduste vahel eesmärgiga tihendada kogukondadevahelisi kontakte. Riik korrastab
rahvusvähemuste kultuuriseltsidele suunatud rahastamise põhimõtted, et muuta finantseerimine
avatumaks ja eesmärgipärasemaks. Riik kaasajastab rahvusvähemusi puudutavat seadusandlust
eesmärgiga parandada õigusruumi mõistetavust ja ligipääsetavust, et tagada kooskõla erinevate
poliitikate vahel. Riik toetab rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja kultuuriseltside võimekuse
tõstmist, toetades koolitus- ja nõustamistegevusi, tööd noortega ning infovahetust.
Eesti spordipoliitika põhialused aastani 203017 ütleb, et liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja
positiivsete väärtushinnangute kandja. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist
kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide
suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja
kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist.
Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon 18 on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja
kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika
kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel.
Eesti julgeolekupoliitika aluste19 üheks tegevussuunaks on ühiskonna toimepidevus ja sidusus. Riigi
võime julgeolekuohte ennetada ja nendega toime tulla sõltub valmidusest säilitada riigi ja rahva
eksistentsiks vajalikud vältimatud funktsioonid. Riigi arengu huvides edendatav ühiskonna sidusus ning
elutähtsate teenuste toimepidevus kindlustab julgeolekut ka ohtude ilmnemisel. Toimepidevuse ja
ühiskonna sidususe edendamisel teeb riik koostööd teiste kodanikuühiskonna osalistega. Ühiskonna
sidusust suurendab ja sotsiaalseid riske ennetab suur tööhõive ja kaasatus ühiskonnaellu. Sotsiaalsete
riskide ennetamisele on suunatud riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika
Eesti infopoliitika aluste20 eesmärkideks on edendada ja kinnistada demokraatiat Eesti Vabariigis ja
soodustada eesti keele ja kultuuri arengut ning arvestada ühtlasi kultuurilisest mitmekesisusest
tulenevaid väärtusi.
VABARIIGI VALITSUSE POOLT HEAKS KIIDETUD VALDKONDLIKUD ARENGUKAVAD
Eesti keele arengukava 2011-201721 peab aitama tagada eesti keele kui riigikeele toimimise kõikides
eluvaldkondades, eesti keele õpetamise, uurimise, arendamise ja kaitse ning sellega eesti keele
säilimise läbi aegade.
Laste ja perede arengukava 2012–202022 peaeesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning
elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde.
17
https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002
18
https://www.riigiteataja.ee/akt/231276
19
http://vm.ee/sites/default/files/content-editors/JPA_2010.pdf
20
https://www.riigiteataja.ee/akt/75308
21
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/eesti_keele_arengukava_2011_2017.pdf
22
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/lpa_2012-
2020_taiendatud_2013.pdf
14
Eesti infoühiskonna arengukava 202023 eesmärk on: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT
laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse
konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust.
Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 24 eesmärk ja visioon on sätestatud järgmiselt: oma
eripäradele tuginedes panustab iga piirkond Eesti kui terviku konkurentsivõime kasvule, saades
omakorda osa sellega kaasnevatest hüvedest. Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head
töökohad, kvaliteetsed teenused ning mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv keskkond.
Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 25 Selle strateegilise dokumendi eesmärk on otstarbeka
ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi
territooriumi kohta. Selles määratletakse riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted
ja suundumused. Planeeringu mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused
asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks.
Riigikaitse arengukava 2017-202626 eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja
pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet,
suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust
ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale.
Heaolu arengukava 2016-202327 eesmärkideks on: Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
ning sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus.
Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 28 üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine
enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.
Siseturvalisuse arengukava 2015-202029 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad
elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse
loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse
elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse
kiire ja asjatundlik abi.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015-202030 üldeesmärk on, et aastaks 2020 vägivald Eestis oleks
vähenenud.
Eesti elukestva õppe strateegia 202031 üldeesmärk on: kõigile Eesti inimestele on loodud nende
vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena
väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.
23
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/eesti_infouhiskonna_arengukava_2020_0.pdf
24
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf
25
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti_2030.pdf
26
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf
27
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf
28
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/rahvastiku_tervise_arengukava_2009-2020_taiendatud_2012.pdf
29
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/taiendatud_siseturvalisuse_arengukava_2015-2020.pdf
30
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/taiendatud_siseturvalisuse_arengukava_2015-2020.pdf
15
Noortevaldkonna arengukava 2014-202032 üldeesmärk on: noorel on avarad võimalused arenguks ja
eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist.
Kodanikuühiskonna arengukava 2015-202033 üldeesmärk on tegutsemisvõimekad kodanikuühendused
ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud.
Rahvuskaaslaste programmi 2014-202034 üldeesmärk ütleb, et: välismaal elavatel eestlastel peab olema
side Eesti ja eesti kultuuriga, nende võimalik repatrieerumine oleks lihtne ning kasvaksid võimalused
levitada välismaal Eesti kohta objektiivset infot ja talletada välismaist eesti kultuuripärandit.
MUUD ARENGUDOKUMENDID
Ida-Virumaa programm35. Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna
elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna
eelisarendamise mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest.
Ida-Virumaa tegevuskava 2015-202036, mille eesmärk on, et Ida-Virumaa oleks hea mainega, kaasaegse
kõrgtootliku majanduse ja mitmekülgse elukeskkonnaga piirkond, mis on ülejäänud Eestiga hästi
sidustatud.
Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–201937, mille eesmärk on rajada ühtsel valitsemisel ja ühistel
eesmärkidel põhinev alus Eesti tegutsemisele Euroopa Liidu liikmena.
ARENGUKAVA RAKENDAMISEGA KAASNEVATE EELDATAVATE
MÕJUDE ESMANE ANALÜÜS
Võimalike mõjude olemasolu tuvastamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a
määruses „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 46 lg 1 määratletud mõjuvaldkonnad38.
Tabelis 1 on esitatud esmane ülevaade võimalikest arengukava elluviimisel kaasnevatest mõjudest.
Mõjude analüüsi aluseks on võetud mõjude hindamise metoodikas39 toodud kontrollküsimustiku
põhimõtted. Positiivsed mõjud avalduvad eelkõige seoses sotsiaal-demograafiliste protsesside ning
regionaalarenguga. Samuti suur mõju on riigi julgeoleku ja välissuhetele ning riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste asutuste korraldusele.
Tabel 1: Ülevaade võimalikest arengukava mõjudest
31
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/eesti_elukestva_oppe_strateegia_2020.pdf
32
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/noortevaldkonna_arengukava_2014-
2020.pdf
33
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/kodar_2015-2020.pdf
34
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/rahvuskaaslaste_programm_2014-
2020.pdf
35
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/ida-virumaa_programmi_alused.pdf
36
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/ida-
virumaa_tegevuskava_2015-2020_26.02.15.pdf
37
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/EL/elpol-2015-2019.pdf
38
https://www.riigiteataja.ee/akt/H%C3%95NTE
39
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/mhm_03-12-12.pdf
16
Mõju Võimalik Võimalik mõju olemas Võimalik mõju puudub
ulatus
Sotsiaalsed ja Suur võrdsele kohtlemisele, sh
demograafilised õigusele mitte olla
mõjud diskrimineeritud rahvuse
ja keele tõttu
kodanikuühiskonna
arengule
tööturule ja töösuhetele
sugudevahelistele
suhetele
riskirühma kuuluvate
inimeste õigustele
osalemisele
ühiskondlikus elus
haridussüsteemile ja
kultuurile
rahvastiku arengule
töötervishoiule ja
tööohutusele
Mõju majandusele Keskmine infoühiskonna arengule, halduskoormusele, sh
sh e-teenuste teabe edastamisega
kasutamisele ja seonduvatele
kättesaadavusele kohustustele,
kaudselt leibkondade registritoimingutele
majanduslikule põllumajanduse,
toimetulekule kalamajanduse ja
ettevõtluskeskkonnale ja toiduainetetööstuse
ettevõtete tegevusele, sh arengule
konkurentsile ja turu
toimivusele
Mõju riigi Suur suhetele välisriikidega ja
julgeolekule ja rahvusvaheliste
välissuhetele organisatsioonidega;
sisejulgeolekule ja
riigikaitsele
võitlusele kuritegevusega
Mõju riigiasutuste Suur asutuste korraldusele ja
ja kohalike omavahelistele suhetele
omavalitsuste personalipoliitikale;
asutuste avaliku sektori
korraldusele, rahastamisele
kuludele ja tuludele
Mõju Suur kohaliku tasandi
regionaalarengule positsioonile ja osalusele
poliitikakujundamise
protsessides, sh kodanike
ja kodanikuühenduste
omaalgatuse ja osalemise
võimalustele
piirkondlikule
17
regionaalarengule
regionaalpoliitika
üldistele eesmärkidele
Mõju elu- ja Väike looduskeskkonnale;
looduskeskkonnale elukeskkonnale
SEOSED LÄBIVATE TEEMADEGA
Seoseid läbivate teemadega kirjeldatakse lähtuvalt Rahandusministeeriumi 2014. aastal kinnitatud
juhendile „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“ 40 . Väljatöötamiskavatsuses antakse esmane
ülevaade, kas kavandataval arengukaval on seos läbiva teema valdkonna põhisuundadega, ülevaadet
täiendatakse arengukava koostamise jooksul.
KESKKONNAHOID JA KLIIMA
Keskkonnahoiu ja kliima läbiva teema eesmärgid on: puhas ja looduslikult mitmekesine loodus- ning
elukeskkond ning madala süsinikusisaldusega kliimamuutustele vastupidav majandus.
Seos lõimumise valdkonna arengukavaga on pigem kaudne. Arengukava eesmärkide saavutamine
võimaldab tugevdada piirkondliku- ja kodanikuidentiteeti ning kaasata rohkem inimesi
keskkonnakaitse küsimustega tegelevatesse vabaühendustesse.
VÕRDSED VÕIMALUSED
Võrdsete võimaluste läbiva teema eesmärk on: sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna saavutamine võrdse
kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise
kaudu.
Seos lõimumise valdkonna arengukavaga on otsene ja positiivne. Lõimumiskava elluviimine suurendab
erineva etnilise taustaga inimeste võrdsemat juurdepääsu materiaalsetele ja mittemateriaalsetele
ressurssidele nagu töö, tervis, sotsiaalsed sidemed, vaba aeg, kultuur, osalus kodanikuühiskonnas,
poliitilises elus jne.
INFOÜHISKOND
Infoühiskonna läbiva teema eesmärk on: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali nutikas
kasutamine Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
Seos lõimumise valdkonna arengukavaga on otsene ja positiivne. Toetatakse ühiskonna sidustamiseks
vajalike e-teenuste jätkuvat arengut: keeleõppe ja kohanemisprogramme, e-teenuste kasutamist ja
kättesaadavust ettevõtluses eri keele- ja kultuuritaustaga elanikkonnale.
REGIONAALARENG
Regionaalarengu läbiva teema eesmärk on: kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalne
ärakasutamine ja ühtlasem regionaalne areng, kus iga piirkond panustab oma eripäradele tuginedes
Eesti kui terviku konkurentsivõime kasvule ning inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head
töökohad, teenused ja mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond.
40 http://www.fin.ee/doc.php?110806
18
Seos lõimumise valdkonna arengukavaga on otsene ja positiivne. Suur osa arengukava meetmetest ja
tegevustest on suunatud piirkondadele, kus elab suur arv eesti keelest erineva emakeelega inimesi
(Ida-Virumaa, Harjumaa). Piirkondlike erinevuste teadvustamine on oluline prioriteet
lõimumisprotsessi sihtrühmakesksete poliitikate väljatöötamisel.
RIIGIVALITSEMISE ARENG
Riigivalitsemise läbiva teema eesmärk on: tervikliku ja tõhusa riigivalitsemise edendamine.
Seos lõimumise valdkonna arengukavaga on suur. Arengukava koostamise üks eesmärke on täiustada
mehhanism lõimumisvaldkonna poliitika juhtimiseks ja koordineerimiseks. Samuti aidata kaasa avaliku
ja eriti riigivalitsemise sektori mitmekesistamisele.
ARENGUKAVA KOOSTAMISE JA KAASAMISE AJAKAVA
Allpool on esitatud arengukava koostamise ja kaasamise ajakava, mida täpsustatakse koostöös
partneritega
2018:
• I kvartal: Arutelud koostööpartneritega (INSA, RaM, SiM, SoM, HTM, RK,
sotsiaalteadlased)
• II kvartal : Arengukava väljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnõu koostamine, partneritega
kooskõlastamine ja esitamine VV-le
• III kvartal: LE2030 tutvustamine Riigikogu fraktsioonides
• III kvartal: Kommunikatsioonitegevuste planeerimine, veebilehe loomine
• III-IV kvartal: Arutelud teiste siduspartneritega (vähemusrahvused, kodanikuühiskonna
esindajad, tööandjad jne)
2019:
• I kvartal: Valdkondlikud arutelud ekspertidega
• II kvartal: Avalikud konsultatsioonid (veebis ja kaasamisüritustel)
• II - IV kvartal: Arengukava ja programmide koostamine (eelarve, meetmed, mõõdikud)
2020:
• I kvartal: Arengukava arutamine Riigikogus
• I kvartal: Täienduste sisseviimine, arengukava ja programmide lõplik vormistamine ja
toimetamine
• II kvartal: Arengukava kooskõlastamine ja vastu võtmine VV-s, programmide
kinnitamine
• III kvartal: Arengukava tutvustamine avalikkusele, siht- ja sidusrühmadele,
kommunikatsioon jne.
ARENGUKAVA KOOSTAMISE JA JUHTIMISE EELDATAV KORRALDUS
19
Arengukava koostamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Kehtiva lõimumiskava (Lõimuv Eesti 2020)
ellu viimiseks loodud juhtrühm koordineerib koostamisprotsessi teiste ministeeriumidega.
Strateegilised otsused arutab läbi kehtiva lõimumiskava juhtimiseks loodud juhtkomitee.
Arengukava koostamine on avalik protsess, mille käigus on lisaks asjakohaste asutuste esindajatele
võimalik ka igal Eesti elanikul panustada veebikeskkonna kaudu ning osaleda avatud seminaridel.
Arengukava elluviimisdokumendiks on ministeeriumite ühisprogramm, milles määratakse lõimumise
valdkonna saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava.
Arengukava ja programmi koostamisprotsessi käigus kujuneb nii strateegilistel partneritel kui ka siht-
ja sidusrühmadel selge arusaam eesmärkidest, meetmetest ja vastutusest.
ARENGUKAVA KOOSTAMISES OSALEVAD MINISTEERIUMID JA TEISED
SEOTUD OSAPOOLED
Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osapooli ning lähtutakse kaasamise heast
tavast41. Esialgse kaasamisplaani alusel kaasatakse allnimetatud osapooled.
Loetelu ei ole lõplik ning täieneb arengukava koostamisel.
Ministeeriumid ja riigiasutused:
Integratsiooni Sihtasutus,
Haridus- ja Teadusministeerium,
Sihtasutus Innove,
Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium,
Rahandusministeerium,
Välisministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Justiitsministeerium,
Kaitseministeerium,
Riigikantselei,
Eesti Töötukassa,
Politsei- ja Piirivalveamet,
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ,
Õiguskantsler,
Riigikogu,
Tervise Arengu Instituut,
Statistikaamet,
Kultuuriministeeriumi haldusalas tegutsevad asutused.
Teadusasutused:
Tallinna Ülikool,
41
https://riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava
20
Tartu Ülikool,
Sisekaitseakadeemia,
Poliitikauuringute keskus PRAXIS,
Balti Uuringute Instituut.
Kodanikuühiskonna esindajad:
EMSL Eesti Vabaühenduste Liit,
Kodanikuühiskonna Sihtkapital,
Eesti Koostöö Kogu,
Rahvusvähemuste kultuurinõukoda ja kultuuriseltsid,
Rahvusvähemuste ümarlaudade esindajad,
tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid,
inimõiguste organisatsioonid,
valdkondlikud esindusorganisatsioonid (sh eesti keele kui teise keele õpetajate liit, ajaloo
ja ühiskonna õpetajate liit jne).
Muude osapoolte esindajad:
Kohalike omavalitsused,
Erakonnad,
Sõltumatud eksperdid,
Jne
21