dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 4. juuni 2018
Viit
1-11/1312-1
Registreeritud
4. juuni 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja teadusministeerium, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2019 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Piret Hartman

Failid

  • 📎1-111312-1 04.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc2184 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei 04.06.2018 nr 1-11/1312-1 Ministeeriumid Lõimumiskava koostamise ettepanek Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Lõimumise valdkonna arengukava aastateks 2021-2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu. Palume vastust eelnõude infosüsteemis (EIS) märgitud tähtajaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisa: 1. korralduse eelnõu 1 lehel 2. eelnõu seletuskiri 2 lehel 3. arengukava koostamise ettepanek (lisa 1) 20 lehel Olga Sõtnik +3725120962 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Vabariigi Valitsuse korralduse „Lõimumise valdkonna arengukava aastateks 2021-2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 5 lõikest 1 esitab Kultuuriministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda koostama lõimumise valdkondkonna arengukava aastateks 2021-2030 (edaspidi “Lõimuv Eesti 2030”). „Lõimuv Eesti 2030“ katab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Kodakondsus ja lõimumine“ ning panustab „Kodanikuühiskonna arendamine“, „Haridus“, „Eesti keel ja eestlus“, „Kultuur“, „Sport“, „Regionaalareng ja maaelu“, „Riigivalitsemine“, „Julgeolek ja riigikaitse“, „Siseturvalisus“ ja „Tööturg“, „Perepoliitika“, „Tervis“, „Sotsiaalne kaitse“ valdkonna arengudokumentidesse. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Arengukava algatamise ettepaneku, Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi peaspetsialist Olga Sõtnik ([email protected]). 2. Eelnõu sisu Lõimumise arengukava koostatakse selleks, et: 1. leppida Vabariigi Valitsuse tasandil ministeeriumide ja valdkondade üleselt kokku selles, kuidas ja milliste tegevustega saavutada ühiskonna sotsiaalset sidusust, kus igal inimesel olenemata tema rassilisest või etnilisest päritolust on võimalik ennast teostada; 2. planeerida ministeeriumide valitsemisalade lõimumise valdkonna tegevused ja ressursid ning kasutada neid ressursse kooskõlastatult saavutamaks tegevuste suurem mõjusus; 3. erinevate partnerite – ministeeriumide, KOVide, kolmanda sektori organisatsioonide jt sihid ja tegevused lõimumise valdkonnas oleksid koordineeritud ja kooskõlas; 4. viia süsteemselt ja koordineeritult ellu Riigikogu poolt vastu võetud alusdokumendis „Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda”1 sätestatut. Eelnõu koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 kiidetakse heaks ettepanek koostada „Lõimumise valdkonna arengukava aastateks 2021-2030”. Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Kultuuriministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks Riigikantselei, Haridus-ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium. Punktiga 3 tehakse Kultuuriministeeriumile ülesandeks esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt 2020. aasta märtsis. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/75582 3. Korralduse mõjud Lõimumise valdkonna arengukava elluviimisega kaasneb oluline mõju eelkõige sotsiaal- demograafilistele protsessidele, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele. Esialgne mõjude analüüs valdkondade lõikes on väljatoodud arengukava koostamise ettepanekus (vt lisa 1). Põhjalikum analüüs meetmete lõikes viiakse läbi arengukava koostamise käigus, kus meetmete rakendamisega kaasnevaid olulisi mõjusid hinnatakse koostöös partneritega. 4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi tegevuskulude eelarvest. 5. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldkorras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja kõikidele ministeeriumitele. Vabariigi Valitsus EELNÕU mai.2018 KORRALDUS „Lõimumise valdkonna arengukava aastani 2030” koostamise ettepaneku heakskiitmine mai 2018 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Lõimumise valdkonna arengukava aastateks 2021-2030” (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Kultuuriministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 3. Kultuuriministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt 2020. aasta märtsis. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär LISA 1 LÕIMUMISE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2021-2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK Tallinn 2018 Kultuuriministeerium 1 SISUKORD Sissejuhatus ja taust................................................................................................................................. 3 Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus ............................................................................................ 3 Olukorra analüüs ja probleemide kirjeldus .............................................................................................. 3 Kodakondsus, poliitiline enesemäärang ja osalemine ......................................................................... 4 Kodakondsus .................................................................................................................................... 4 Poliitiline enesemäärang ja osalemine ............................................................................................. 4 Eesti riigiidentiteet. Rahvusriikluse ja kodanikuriikluse ühisosa........................................................... 5 Haridus................................................................................................................................................. 5 Tööturg ................................................................................................................................................ 6 Keeleoskus ja keeltega seotud hoiakud ............................................................................................... 7 Meediakasutus ja infoväli .................................................................................................................... 8 Võrdsete võimaluste tajumine ............................................................................................................. 8 Uussisserändajad ................................................................................................................................. 9 Monitooringus välja toodud tähtsamad positiivsed arengud ja murekohad ..................................... 10 Arengukava üldeesmärk ja ulatus ning tegevussuunad ......................................................................... 10 Segregatsioon hariduses .................................................................................................................... 11 Sotsiaalmajanduslikud lõhed ............................................................................................................. 11 Kodanikuühiskonna arendamine ja Kogukondade vahelised kontaktid ............................................. 12 Meedia ja ühine infoväli..................................................................................................................... 12 Seosed teiste strateegiliste dokumentidega .......................................................................................... 13 Riigikogu poolt heaks kiidetud strateegilised dokumendid ................................................................ 13 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud valdkondlikud arengukavad ................................................ 14 Muud arengudokumendid ................................................................................................................. 16 Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esmane analüüs .................................... 16 Seosed läbivate teemadega ................................................................................................................... 18 Keskkonnahoid ja kliima..................................................................................................................... 18 Võrdsed võimalused .......................................................................................................................... 18 Infoühiskond ...................................................................................................................................... 18 Regionaalareng .................................................................................................................................. 18 Riigivalitsemise areng ........................................................................................................................ 19 Arengukava koostamise ja kaasamise ajakava ....................................................................................... 19 Arengukava koostamise ja juhtimise eeldatav korraldus ....................................................................... 19 Arengukava koostamises osalevad ministeeriumid ja teised seotud osapooled.................................... 20 2 SISSEJUHATUS JA TAUST Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” §-st 5 ja riigieelarve seadusest, esitab Kultuuriministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku lõimumise valdkonna arengukava aastateks 2021-2030 koostamiseks (edaspidi „Lõimuv Eesti 2030“). „Lõimuv Eesti 2030“ katab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Kodakondsus ja lõimumine“ ning panustab „Kodanikuühiskonna arendamine“, „Haridus“, „Eesti keel ja eestlus“, „Kultuur“, „Sport“, „Regionaalareng ja maaelu“, „Riigivalitsemine“, „Julgeolek ja riigikaitse“, „Siseturvalisus“ ja „Tööturg“, „Perepoliitika“, „Tervis“, „Sotsiaalne kaitse“ valdkonna arengudokumentidesse. Lõimumine on valitsuse tegevusprogrammis ja riigi eelarvestrateegias poliitikavaldkond, mis aitab lähtuvalt oma valdkondadeülesest spetsiifikast ellu viia teiste poliitikavaldkondade eesmärke, sh tagada Eesti riigi julgeolekut, siduda ja arendada ühiskonda, vähendada ebavõrdusust haridus- ja tööturul, säilitada eesti keelt ja kultuuri. Samas on võimalik sidus ja lõimunud ühiskond saavutada vaid erinevate valdkondade panuse ja koostöö abil. Lõimumisvaldkonna arengukava koostamise ettepanek on aluseks uue arengukava koostamisprotsessile. Ettepanekus on põhjendatud arengukava koostamise vajadus, valdkonna peamised probleemid , selgitatud arengukava eesmärk ja kirjeldatud koostamise protsess. ARENGUKAVA KOOSTAMISE EESMÄRK JA VAJADUS Lõimumise arengukava koostatakse selleks, et: 1. leppida Vabariigi Valitsuse tasandil ministeeriumide ja valdkondade üleselt kokku selles, kuidas ja milliste tegevustega saavutada ühiskonna sotsiaalset sidusust, kus igal inimesel olenemata tema rassilisest või etnilisest päritolust on võimalik ennast ühiskonnas teostada; 2. planeerida ministeeriumide valitsemisalade lõimumise valdkonna tegevused ja ressursid ning kasutada neid ressursse kooskõlastatult saavutamaks tegevuste suurem mõjusus; 3. erinevate partnerite – ministeeriumide, KOVide, kolmanda sektori organisatsioonide jt sihid ja tegevused lõimumise valdkonnas oleksid koordineeritud ja kooskõlas; 4. viia süsteemselt ja koordineeritult ellu Riigikogu poolt vastu võetud alusdokumendis „Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda”1 sätestatut. OLUKORRA ANALÜÜS JA PROBLEEMIDE KIRJELDUS Eesti ühiskonna lõimumist on alates 2000. aastast uuritud regulaarselt läbiviidud integratsiooni monitooringute abil. Viimase monitooringu 2 viis 2017. a läbi. Balti Uuringute Instituut koostöös Poliitikauuringute Keskusega Praxis. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/75582 2 Monitooringu täistekstiga saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel aadressil: http://www.kul.ee/et/EIM2017. 3 Monitooring uuris inimeste hoiakuid järgmistes valdkondades: - Kodakondsus, poliitiline enesemäärang ja osalemine; - Eesti riigiidentiteet. Rahvusriikluse ja kodanikuriikluse ühisosa; - Haridus; - Tööturg; - Keeleoskus ja keeltega seotud hoiakud; - Meediakasutus ja infoväli; - Võrdsete võimaluste tunnetamine; - Uussisserändajad. Allpool on toodud põhilised andmed ja järeldused iga valdkonna kohta. KODAKONDSUS, POLIITILINE ENESEMÄÄRANG JA OSALEMINE KODAKONDSUS Viimase veerandsajandiga on tugevalt muutunud teistest rahvustest Eesti elanike kodakondsusstaatus. Eesti kodakondsus on 85%-l, määratlemata kodakondsusega inimeste osakaal on kahanenud 32%-lt 6%-le. Määratlemata kodakondsusega vastanutest soovib enamik (55%) Eesti kodakondsust, ligikaudu iga viies (18%) on rahul oma praeguse staatusega ning 8% soovib Venemaa Föderatsiooni kodakondsust. Märkimisväärseid muutusi huvis Eesti kodakondsuse omandamise vastu võrreldes 2015. aasta uuringuga ei ole. Pikaajalise trendina võib siiski täheldada Eesti kodakondsuse omandamise huvi mõningast vähenemist (2011. a 60%, 2015. a 57%, 2017. a 55%). Peamine põhjus, miks Eesti kodakondsust ei taotleta, on kõigi vastajate hinnangul asjaolu, et selle puudumine ei takista Eestis elamist: ligikaudu 10 aastaga on selle vastuse osakaal kasvanud 19%-lt 47%-le. Samuti tuuakse argumendiks, et Vene Föderatsiooni kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega on lihtsam reisida SRÜ riikidesse (kasv 23%-lt 44%-le). Varem peamise põhjusena nimetatud eesti keele oskuse puudumine või hirm kodakondsuseksami ees hakkab jääma tagaplaanile. POLIITILINE ENESEMÄÄRANG JA OSALEMINE Sisepoliitika vastu tunnevad eestlased (69%) rohkem huvi kui teistest rahvustest elanikud (54%). Võrreldes 2015. aasta andmetega on eestlaste huvi veidi kasvanud ja teistest rahvustest elanikel mõnevõrra vähenenud. Valimistel osalemine on rahvuseti suhteliselt võrdne ja see trend ei ole võrreldes eelmise monitooringuga muutunud. Kohalike omavalitsuste valimistel on teistest passiivsemad need, kellel ei ole Eesti kodakondsust, ja kõige noorem vanuserühm (18–24aastased), seda nii eestlaste kui ka teistest rahvustest elanike puhul. Kuulumine mõnda ühendusse või seltsi on ühtlaselt vähe levinud kõigis ühiskonnarühmades – ühtegi ühendusse ei kuulu 83% eestlastest ega 87% teistest rahvustest Eesti kodakondsusega elanikest. Veelgi suurem on see näitaja määratlemata kodakondsusega elanike puhul: neist ei ole tervelt 92% ühegi seltsi ega ühenduse liige. Riigi institutsioone usaldavad enim eestlastest Eesti kodanikud, neile järgnevad Eesti kodanikest teistest rahvustest elanikud ja Venemaa kodanikud, kõige vähem aga määratlemata kodakondsusega isikud. Sarnane järjestus tuleb välja ka varasematest integratsiooni monitooringutest. Erinevused usalduses käivad käsikäes uskumusega, et Eestis ei ole eri rahvusest inimestel peaaegu üheski valdkonnas võrdsed võimalused, eriti poliitikas ja avalikus sektoris tegutsemise puhul. 4 EESTI RIIGIIDENTITEET. RAHVUSRIIKLUSE JA KODANIKURIIKLUSE ÜHISOSA Eesti riigiidentiteedi mõistet on võimalik tõlgendada mitmeti. Integratsiooni monitooringus on riigiidentiteet määratletud Eesti kui ühelt poolt rahvusriigi ja teiselt poolt kodanikuriigi põhimõtete toetamise alusel. Eestivenelaste puhul käsitletakse tugevat riigiidentiteeti Eesti rahvusriigi sümbolite ja põhimõtete toetamisena, eestlaste puhul aga valmidusena kaasata vähemusrahvuste liikmed Eesti ühiskonda võrdõiguslikkuse põhimõtte alusel. Integratsiooni monitooringu tulemuste analüüsist selgub, et valdav osa (umbes 80%) nii eestlastest kui ka eestivenelastest on tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjad. See aga ei tähenda, et kahe keelekogukonna vahel puuduksid erimeelsused näiteks ühiskonna mitmekultuurilisuse plusside ja miinuste või rahvustevahelise sotsiaalse ebavõrdsuse tajumisel ja mõtestamisel. Näiteks väitega „Kui riigis on erinevad rahvused, on nendevahelised konfliktid paratamatud“ nõustus 60% eestlastest ja 32% eestivenelastest. Samas nõustus väitega „Laulupeol võiksid kõlada ka venekeelsed laulud, sest venekeelne elanikkond moodustab kolmandiku Eesti elanikkonnast“ rohkem kui pool eestivenelastest, kuid ainult kuuendik eestlastest. Ka rahvustevahelise sotsiaalse võrdsusega seotud teemade tajumine on kahe rühma puhul väga erinev. Kui enamik (80– 90%) venekeelsetest vastajatest tajub nii majanduse ja poliitika kui ka hariduse ja kultuuri valdkonnas rahvustevahelist ebavõrdsust, siis eestlastest tajub seda sõltuvalt valdkonnast kolmandik kuni pool vastajatest. Eesti integratsiooni monitooringu riigiidentiteeti käsitleva analüüsi põhijäreldus on, et ehkki eestlaste ja eestivenelaste vahel on seoses Eesti ühiskonna mitmekultuurilisuse ja rahvustevahelise sotsiaalse ebavõrdsusega eriarvamused, ei ole see takistanud nende kahe rühma suhteliselt tugevat üksmeelt Eesti rahvusriikluse ja kodanikuriikluse põhialuste toetamises. HARIDUS Haridussüsteemil on inimeste lõimumisele kaasaaitamisel kaalukas roll. Lasteaiad ja koolid ei paku mitte ainult keeleõpet, vaid toetavad ka ühiskonnas hakkamasaamist laiemalt. Pere, sõprade ja meedia kõrval kujundavad õppeasutused noorte väärtushinnanguid ning aitavad neil elus probleemidega paremini toime tulla. 2017. aasta monitooring toob esile mitu rõõmustavat tendentsi, kuid osutab ka valupunktidele. Eestis elavad inimesed on veendunud, et osaline eestikeelne õpe peaks venekeelsetes õppeasutustes algama juba lasteaias, sest see tagab noortele parema keeleoskuse, suurema valikuvõimaluse hariduse omandamisel ja hilisemas elus tugeva konkurentsivõime. 2017. aasta küsitluse põhjal pooldab varajast osalise eestikeelse õppe algust 77% kõigist Eesti elanikest. Üle kolme neljandiku muust rahvusest elanikke on olnud aastaid veendunud selles, et ainuõige aeg eestikeelse õppega algust teha on lasteaias. Kaks kolmandikku (67%) Eesti elanikest pooldab varianti, et ühes rühmas või klassis õpivad koos eri rahvusest või erinevat emakeelt kõnelevad lapsed. Erineva emakeelega noorte koosõppimises ebasoodsat mõju tajuvate inimeste arv on pikemas plaanis selgelt kahanenud, mis osutab ühiskonna avatuse kasvule üldisemalt. Sõltumata rahvusest on rohkem kui pooled elanikud (59% eestlastest ja 54% mitte-eestlastest) seisukohal, et segarühmas õppimine soodustab heade õpitulemuste saavutamist. Halba mõju rahvusvähemuste keelele ja kultuurile tajub selles ainult iga kümnes muu emakeele kandja. Eestlased üldiselt pooldavad (81%) erineva emakeele ja eri rahvusest lastega segarühmi, kuid samas peavad nad oluliseks, et eesti keelest erineva koduse keelega õpilased ei oleks 5 seal ülekaalus. Nende eestlaste osakaal, kes üldse ei poolda segarühmi, on varasema küsitlusega võrreldes kaks korda vähenenud (2015 – 10%, 2017 – 5%). Eestlaste eelistatuim variant on haridusasutus, kus umbes veerand õpilastest on teise emakeelega (30%). Mitmekultuuriliste lasteaedade ja koolide suhtes on avatumaks muutunud ka muust rahvusest elanikud: 2011. aastaga võrreldes on märkimisväärselt vähem (vähenemine 21%-lt 13%-le) neid, kes pooldavad teistest rahvustest noorte ülekaaluga koole või lasteaedu. Kolm korda on kahanenud nende teistest rahvustest elanike arv, kes üldse segalasteaedu ja -koole ei poolda (vähenemine 12%-lt 4%-le). 2017. aastal eelistavad muust rahvusest Eesti elanikud ühiseid eestikeelseid lasteaedu, kus teistest rahvustest laste jaoks on olemas nende emakeelt valdavad abikasvatajad (29%), ja keelekümbluslasteaedu (26%). Kõrghariduseelistustest ilmneb, et teiste rahvuste esindajad soosivad eestikeelset kõrgharidust samal määral venekeelsega, seejuures on viimase pooldamine kahanemas. Kui praegu soovib venekeelset kõrgharidust endale või oma järglastele iga neljas muust rahvusest Eesti elanik, siis 2008. aastal oli see näitaja veel 39%. 41% teisest rahvusest inimesi arvab, et kvaliteetne kõrgharidus ei ole teisest rahvusest noortele eesti eakaaslastega võrdselt kättesaadav, samuti hinnatakse kriitiliselt samaväärset ligipääsu gümnaasiumiharidusele (26%). Kõige võrdväärsemalt kättesaadavaks peavad teistest rahvustest elanikud põhi- ja huviharidust. TÖÖTURG Eesti integratsiooni monitooringu, teiste sarnasteuuringute tulemused ning statistikaameti andmed näitavad, et võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem positsioon ning viimase kümnendi jooksul ei ole tööturu näitajate trendides suuri muutusi toimunud. Teistest rahvustest elanikel on madalam tööhõivemäär, kõrgem töötuse määr ja oma turvalisust tööturul hindavad nad väheseks. 2016. aastal oli eestlaste tööhõivemäär 67,6% ja teistest rahvustest inimestel 61,4%. Tööhõivemäära vahe on kasvanud 2,4%-lt 2010. aastal 6,2%-le 2016. aastal. Teistest rahvustest elanike töötuse määr on kõrgem kui eestlastel kogu käesoleval kümnendil. 2016. aastal oli eestlaste töötuse määr 6%, teisest rahvusest inimestel 10%, 2006. aastal töötuse määra vahe oli 6% (10% muust rahvusest inimestel ja 4% eestlastel), majanduskriisi ajal 2010. aastal vahe oli 10% (23% muust rahvusest inimestel ning 13% eestlastel). 2017. aasta monitooringu tulemuste järgi on teistest rahvustest hõivatute seas 22% neid inimesi, kes peavad võimalikuks, et järgmise aasta jooksul kaotavad nad oma praeguse põhitöökoha, eesti rahvusest hõivatute seas selliseid on 12%. Võrreldes eestlastega on teistest rahvustest hõivatute seas vähem neid, kes on saavutanud kõrgema ametipositsiooni. 2016. aastal 14% eestlastest pidasid juhataja ametit, samal ajal venelastest juhte oli 6% ning muust rahvusest inimeste seas 11%.3 Teistest rahvustest hõivatute sissetulek ja töötasu on väiksem kui eestlastel. Kui eestlastest on kõrgema sissetuleku kvintiilis 23%, siis teistest rahvustest inimestest kõigest 12%. Varasemate analüüside järgi on selgitamata palgalõhe4 eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel ligikaudu 12%. Samuti on teistest rahvustest inimeste hulgas rohkem neid, kes tunnetavad ebaõiglast kohtlemist töö eest tasustamisel: oma töötasu pidas õiglaseks 50% eestlastest ja 46% teiste rahvuste esindajatest. 3 Statistikaamet, tabel TT219 4 See osa palgalõhest, mida ei saa selgitada eestlaste ja teisest rahvusest inimeste vaheliste erinevustega palka mõjutavates mõõdetavates karakteristikutes (nagu ametid, tegevusalad, haridus, tööaeg jne). 6 Positiivse suundumusena on see vahe kahe viimase aastaga mõnevõrra siiski vähenenud (9%-lt 2015. aastal, 4%-ni 2017.a.). Analüüs näitab, et teistest rahvustest elanikud on kogenud ebavõrdset kohtlemist sagedamini ning ka oma hinnangutes peavad nad päritolu oluliseks teguriks, mis mõjutab nende väljavaateid tööl. 57% Eesti teistest rahvustest inimestest ja 23% eestlastest leiab, et venekeelsete elanike halvem olukord tööturul tuleneb sellest, et paljudes ettevõtetes eelistatakse edutada eestlasi, mistõttu jäävad venekeelsed töötajad madalamatele positsioonidele. Monitooringust ilmneb, et teistest rahvustest elanike seas on suuremal määral neid, kelle hinnangul tuleneb venelaste ebavõrdsus tööturul riigi poliitikast (teistest rahvustest inimesed – 59%, eestlased – 18%) ja kelle arvates peaks riik rakendama meetmeid ebavõrdsuse lahendamiseks. Piirkonniti peab venekeelsete inimeste halvema olukorra põhjuseks just riigi poliitikat koguni 78% Ida-Virumaa teistest rahvustest inimestest. Kokkuvõtvalt näitab analüüs, et teistest rahvustest elanike seas on rohkem neid, kelle hinnangul tuleneb muust rahvusest inimeste ebavõrdsus tööturul suures osas ettevõtete praktikast ja riigi poliitikast ning kelle hinnangul peaks riik rakendama meetmeid ebavõrdsuse lahendamiseks. Siinjuures peavad eesti keelt oskavad teistest rahvustest elanikud ettevõtete praktikat ja riigi poliitikat mõnevõrra vähem tähtsaks ja rõhutavad eelkõige inimeste individuaalseid oskusi ja teadmisi. KEELEOSKUS JA KEELTEGA SEOTUD HOIAKUD Keelteoskus on inimese jaoks oluline parema hariduse, töökoha ja positsiooni saavutamiseks. Ühiskonnale tähendab eri rahvustest elanike hea keelte valdamine suuremat lõimumist. Kuigi eestlased ja teistest rahvustest elanikud elavad suuresti erinevates keeleruumides ning puutuvad vastastikku kokku eelkõige tööl või avalikus sfääris, ühendab kõiki Eesti elanikke aeglaselt suurenev vajadus inglise keele järele ning aktsepteerivamad hoiakud teiste keelte suhtes. Sarnane on nii eestlaste kui ka teistest rahvustest elanike suhtumine sellesse, et kui inimene oskab eesti keelt, pole vahet, kas ta on eestlane või mitte. Eestlastest nõustub selle väitega 66%, teisest rahvusest elanikest aga 58%. 2017. aasta Eesti integratsiooni monitooringu andmed näitavad, et teistest rahvustest elanike eesti keele oskus on mõnevõrra paranenud. Üle 15-aastastest teistest rahvustest Eesti elanikest peab end aktiivseks eesti keele oskajaks (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab) 41%, passiivse keeleoskusega (saab aru ja veidi räägib või saab veidi aru ja ei räägi) on pooled ning üldse ei oska eesti keelt kümnendik neist. Kõige mugavamalt tuntakse ennast lugemises ja suulisest kõnest arusaamises (vastavalt 71% ja 69%). Võrreldes 2015. aastaga on keele mittevaldajate osakaal kõige rohkem vähenenud just Ida-Virumaal (2015 30%, 2017 22%). Võrreldes 2015. aastaga on eestlaste vene keele oskus jäänud üldiselt samale tasemele, ehkki mõnevõrra on siiski suurenenud (9%-lt 15%-le) nende osakaal, kes ei oska vene keeles kirjutada. Natuke alla poole eestlastest oskab enda hinnangul aktiivselt vene keelt, ligikaudu sama paljud hindavad enda vene keele oskuse passiivseks ja 5% vastanutest ei oska üldse vene keelt. Vene keelt valdab vabalt 21% eestlastest. Üldiselt on Eesti inimeste hoiakud muutunud aastate jooksul rohkem vastastikku arvestavaks. Ühelt poolt peab vähem eestlasi eesti keele oskust teistest rahvustest elanike jaoks Eestis kohustuslikuks, teisalt hindavad Eesti elanikud varasemast olulisemaks just eesti keele oskuse rolli rahvustevahelise usalduse suurendamises. Avatus teiste keelte vastu kasvab koos vastastikuse suhtlusega: mida rohkem kontakte ja suhtlust eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel on, seda sallivamad ja avatumad nad on ka teiste keelte suhtes. 7 MEEDIAKASUTUS JA INFOVÄLI Eesti venekeelsed elanikud on korraga nii kohaliku venekeelse, Venemaa kui vähesemal määral ka eestikeelse meedia mõjuväljas. Erinevalt eestlastest, kes viibivad üsna ühesuguses meediaruumis, saavad teistest rahvustest inimesed meediast küllalt vastukäivaid vaatekohti kohalike ja maailmasündmuste kohta. Üha suuremat rolli mängib meediatarbimises sotsiaalmeedia, mis on teistest rahvustest noorte puhul muutunud juba kõige olulisemaks infoallikaks. Kui vanematest põlvkondadest on ETV+ kui infoallika enda jaoks avastanud rohkem kui pooled, siis noorte hulgas on neid alla kolmandiku. Pigem on noorte hulgas näha eestikeelsete veebipõhiste infokanalite tähtsuse väikest kasvu. Viimase kümmekonna aastaga on teisest rahvusest inimeste hinnangud oma üldisele informeeritusele Eestis toimuvast lähenenud eestlaste omale. Näiteks teadlikkuses oma kodukohas toimuvast on vahe rahvusrühmade vahel peaaegu kadunud (85% eestlastest ja 83% teistest rahvustest inimesi peavad seda heaks või väga heaks). Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud erinevate infoallikate olulisusele ja usaldusväärsusele. Eestlased on väga selgelt orienteeritud eestikeelsele meediale ning olulisimateks meediakanaliteks peavad nad ERRi (84%), samuti teisi eestikeelseid tele- (74%) ja raadiokanaleid. Venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid (71%), PBK (70%) ja ERRi venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (62%). Uuringutulemustest joonistub välja, et Eesti venekeelsetel elanikel ei ole ühiseid autoriteetseid meediakanaleid. Üldiselt usaldavad nad meediakanaleid eestlastest märksa vähem ning pildi ühiskonnas toimuvast panevad nad kokku mitme kanali infole toetudes. Teistest rahvustest elanike meediakasutuses moodustab suurima ühisosa kohalik venekeelne meedia: vähemalt üht kohalikku venekeelset kanalit peab oluliseks 89% kõigist vastanutest. Eestikeelse meedia olulisus on seotud teistest rahvustest inimeste eesti keele oskusega, Venemaa meedia tähtsus on Eesti kodakondsust omavate teisest rahvustest ja eesti keelt valdavate elanike hulgas mõnevõrra väiksem. Meediaorientatsioon on seotud ka kuuluvustundega: mida tugevam on riigiidentiteet, seda olulisemateks infoallikateks hindavad vastajad nii eestikeelseid kui ka kohalikke venekeelseid kanaleid. VÕRDSETE VÕIMALUSTE TAJUMINE Eduka lõimumise üks eeldus ja eesmärk on võrdsete võimaluste tagamine. Paraku ei taju Eestis elavad teistest rahvustest inimesed oma võimalusi eestikeelsete elanikega võrdsena. Sealjuures tajuvad nad ebavõrdseid võimalusi kõigis monitooringu käigus analüüsitud eluvaldkondades, nii ühiskonnaelus osalemises, töö-, haridus- kui ka kultuurielus. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et uuringus käsitletakse elanike hinnanguid võrdsetele võimalustele. See on küll oluline indikaator võrdse kohtlemise ja lõimumise kohta üleüldiselt, kuid ei ole üks üheses seoses tegelike võimaluste ega ebavõrdse kohtlemisega. Oma võimalusi osaleda poliitilises tegevuses, kohalikul tasandil otsustamises ja kodanikuühendustes hindavad teistest rahvustest elanikud eestlastega võrreldes kesisemaks, kuid siiski paremaks kui kaks aastat tagasi. Sealjuures ei erine hinnangud osalemisele poliitilises tegevuses Eesti kodakondsusega ja kodakondsuseta teistest rahvustest elanike vahel. Ebavõrdsust tunnetavad teistest rahvustest elanikud ka sissetulekutes ja tööelus. Näiteks leiab kaks kolmandikku neist, et sissetulekute ja materiaalse heaolu poolest on eestlaste olukord parem, ning 71%, et eestlastel on võrreldes venekeelsete elanikega paremad võimalused saada hea töö. Eesti keelt vabalt valdavate teistest rahvustest elanike hinnangud saada hea töö on sealjuures palju positiivsemad 8 (64% leiab, et eestlaste võimalused on paremad) kui eesti keelt mitteoskavate elanike hinnangud (77% arvab, et eestlaste võimalused on paremad). Tööelus tunnetavad teiste rahvuste esindajad ka ebavõrdset kohtlemist, kusjuures ligikaudu pooled neist on kas ise kogenud või kuulnud, et kedagi on tööga seoses rahvuse või emakeele tõttu eelistatud. 15% teistest rahvustest inimestest on paaril viimasel aastal puutunud ise kokku või kuulnud, et kedagi on töökeskkonnas rahvuse või emakeele tõttu eelistatud. Võrreldes 2015. aasta monitooringu tulemustega pole kokkupuuted ebavõrdsega tööelus ei sagenenud ega vähenenud. 20% teistest rahvustest elanikest tunnetab Eestis ohtu oma rahvuskultuuri säilimisele ja 13% näeb ohtu eesti keele õppimises, kuna see viib nende hinnangul võõrandumiseni oma rahvuskultuurist. See- eest ei tunne 58% (eelkõige Ida-Virumaal elavatest) teistest rahvustest inimestest mingit survet loobuda oma rahvuskultuurist ja eestistuda ning 85% leiab, et Eestis on ruumi mitmesugustele keeltele ja kultuuridele. Piirkonniti tunnetatakse ebavõrdsust enim kohtades, kus etniline eraldatus on suurem, st Tallinnas ja Ida-Virumaal. Neis Eesti piirkondades, kus teised rahvused on eestlastega segunenud rohkem, tunnetatakse ebavõrdsust vähem. Samuti tunnetavad ebavõrdsust rohkem siinsed venelased ja teiste riikide kodanikest või määratlemata kodakondsusega teiste rahvuste esindajad. Eestlased hindavad teiste rahvuste võimalusi ühiskonnaelus osaleda võrreldes enda omadega tunduvalt võrdsemaks kui teiste rahvuste esindajad ise. Samas tunnistab suur osa eestlastest ebavõrdsuse esinemist. UUSSISSERÄNDAJAD Eesti integratsiooni monitooring 2017 on esimene analüüs Eestis, milles uuritakse suuremahulise kvantitatiivse küsitluse teel uussisserändajate kohanemist. Uussisserändajatena käsitletakse uuringus inimesi, kes on Eestisse saabunud viimase viie aasta jooksul, kes ei ole siin sündinud ja kellele on väljastatud Eestis viibimiseks esmane elamisluba või kes on registreerinud oma elamisõiguse Eestis esimest korda. Uussisserändajate eesti keele oskus on esimestel Eestis viibitud aastatel ootuspäraselt väga napp, kuid aja möödudes paraneb. Seega õpitakse eesti keelt üsna tulemuslikult, kuid ka viie aasta järel on passiivse või puuduliku keeleoskusega uussisserändajate osakaal ikka veel suur (ligikaudu pooled). Igapäevased aktiivsed kontaktid eestlastega kipuvad uussisserändajatel olema peamiselt töö- ja koolikeskkonnas. Väljaspool seda on suhtlust eestlastega märkimisväärselt vähe. Enim on uussisserändajatel aidanud kohaneda teistest rahvustest sõbrad, kolleegid või kaasõpilased, tööandja või ülikool ning eestlastest sõbrad – ligikaudu üks kolmandik kõikidest vastajatest nimetas ühte või mitut neist teguritest. Sotsiaalmeedia vahendatud kontaktidest on abi saanud ligikaudu 15% ja kohanemisprogrammidest 12% vastajatest. Enda üldise kohanemise Eestis hindab keskmisest paremaks 81% vastanutest. Eesti kodakondsuse plaanib tulevikus omandada 32% siia saabunud uussisserändajatest, kusjuures on see soov harvem Euroopa Liidust pärit inimeste hulgas ja sagedasem kolmandatest riikidest pärit inimeste seas. Seltside või kodanikuühenduste tegevuses on osalenud viiendik uussisserändajatest, kuid ligikaudu pooled vastajatest avaldasid soovi teha seda tulevikus. Soov osaleda kodanikuühiskonna tegevustes on suurem just kolmandatest riikidest pärit inimeste hulgas. Natuke üle poole küsitlusele vastanutest on töötavad inimesed (56%), kellest kaks kolmandikku (69%) peab enda positsiooni Eesti tööturul suhteliselt tugevaks ning on kindel praeguse töökoha olemasolus ka järgmise aasta jooksul. Ainult 3% töötavatest inimestest pidas tõenäoliseks, et kaotab töökoha järgmise aasta jooksul. Uuringus etteantud valikust nimetasid üle poole uussisserändajatest Eestis kõige enam meeldivana e-riiki koos vähese bürokraatia ja kiire asjaajamisega (81%), loodust ja 9 keskkonnakaitset (76%) ning kehtivat õiguskorda ja isikuvabadusi (59%). Ainult kolmandik kuni neljandik neist hindas aga kõrgelt inimese võimalusi mõjutada otsuseid (25%), leida sõpru (34%) ning rassiliste ja religioossete pingete puudumist (35%). MONITOORINGUS VÄLJA TOODUD TÄHTSAMAD POSITIIVSED ARENGUD JA MUREKOHAD Positiivsed järeldused: - Teisest rahvusest inimeste eesti keele oskus paraneb ning vajadus eesti keele järele on suurenemas nii tööl kui ka vabal ajal. - Uuringus defineeritud keskmise ja suure tugevusega riigiidentiteedi kandjateks on neli inimest viiest – neile tugineb Eesti ühiskonna kui terviku lõimumine. - Enamik Eesti elanikke toetab selgelt eestikeelse õppega alustamist juba lasteaias, üha enam eelistatakse ühist eestikeelset lasteaeda ning toetus keelepõhisele eristamisele hariduses on langustrendis. - Suur osa uussisserändajatest on Eesti eluga hästi kohanenud, kuid näiteks keeleõpe, kohanemistugi ja kontaktide loomine eestlastega on valdkonnad, mis vajavad jätkuvalt suurt tähelepanu. Murekohad: - Teisest rahvusest elanike positsioon Eesti tööturul on eestlastega võrreldes jätkuvalt halvem, töökindluse mõttes on eriti haavatavas seisus teisest rahvusest kesk-ja vanemaealised naised. - Eestlased ja teisest rahvusest elanikud toimetavad suuresti omaenda keeleruumis – põhiline kokkupuude teise rahvusega piirdub eelkõige töö, kooli ja avaliku sfääriga ning vabal ajal suhtleb vastastikku igapäevaselt vaid kümnendik eestlastest ja teisest rahvusest inimestest. - Määratlemata kodakondsusega isikute soov omandada Eesti kodakondsust on hakanud langema ja peapõhjuseks on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista siin elamist. - Usaldus riigiinstitutsioonide vastu on teisest rahvusest inimestel jätkuvalt madalam kui eestlastel, suurim lõhe jookseb usalduses kaitseväe, presidendi ja politsei vastu. ARENGUKAVA ÜLDEESMÄRK JA ULATUS NING TEGEVUSSUUNAD Kehtiva lõimumisvaldkonna arengukava üldeesmärk on: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Lõimuv Eesti 2030 koostamisel on ettepanek lähtuda samast eesmärgist. Vajadusel arengukava koostamise käigus ajakohastatakse ja täpsustatakse lõimumise üldeesmärki. Arengukava üldeesmärgi elluviimiseks on tegevused kavandatud neljas valdkonnas: - segregatsiooni vähendamine, sh hariduses; - sotsiaal-majanduslike lõhede vähendamine erinevate rahvusrühmade vahel; - kodanikuühiskonna arendamine ja kogukondade vaheliste kontaktide suurendamine; - meedia ja ühine infoväli. 10 Eesti keele õppega seonduvad tegevused planeeritakse kõikide alateemade lõikes, lähtuvalt valdkonna alaeesmärgi spetsiifikast ning arvestades sihtrühma vajadusi. Arengukava meetmed planeeritakse lähtuvalt eesti keelepoliitilistest eesmärkidest – säilitada ja kaitsta eesti keelt. Samuti kõikide tegevuste planeerimisel lähtutakse regionaalsetest eripäradest ja pakutakse piirkondadele iseomaseid, just neile sobivaid lahendusi lõimumisprobleemide lahendamiseks. Ka tehnoloogia ja innovatsioon peavad saama senisest rohkem lõimumise osaks. SEGREGATSIOON HARIDUSES Alaeesmärk: Eesti haridusmaastik on mitmekülgne, domineerivad mitmekultuurilised eesti õppekeelega koolid ja lasteaiad, kus erineva emakeelega lapsed õpivad koos säilitades oma kultuurilise identiteedi. Põhjendus: Eesti üldharidussüsteem põhineb küll ühtluskooli põhimõttele, kuid kahjuks on koolisüsteem keeleliselt jätkuvalt segregeeritud. Enamus eesti emakeelega õpilasi õpib eesti õppekeelega koolides ning enamus vene emakeelega õpilasi venekeelsetes koolides. Segregeeritud õppesüsteemi probleem ei seisne ainult selles, et venekeelsete koolide õpilased näitavad halvemaid õpitulemusti, kuigi PISA testid5 näitavad erinevusi õpiedus ning nende eesti keele valdamise tase on kooliti väga erinev. Põhiprobleem lõimumise seisukohalt seisneb selles, et keele põhjal jaotunud lasteaedade ja koolide tõttu ei teki omavahel suhtlemist, sõpru, ühiseid tegemisi jne. Eesti Inimarenguaruande 2016/176 kohaselt (edaspidi EIA) kanduvad õppekeele alusel jaotunud koolist erinevused tööturule, käivitades n.ö. segregatsiooni nõiaringi, sest sissetulekute erinevus mõjutab omakorda elukohavalikut. Lisaks tekitab keelepõhiselt jaotatud haridussüsteem uussisserändajate lõimumise probleemi, sest kolmandatest riikidest saabuvad sisserändajad ei pane sugugi alati oma lapsi eestikeelsesse kooli. Seega selleks, et lõigata läbi “segregatsiooni nõiaring” peab liikuma ühtse mitmekultuurilise eesti kooli suunas, kus erineva emakeelega lapsed õpivad koos. SOTSIAALMAJANDUSLIKUD LÕHED Alaeesmärk: Sotsiaalmajanduslikud näitajad eestlaste ja muust rahvusest inimeste vahel ei erine oluliselt, kõikide sektorite organisatsioonid austavad inimeste mitmekesisust ning väärtustavad võrdse kohtlemise põhimõtet. Põhjendus: Statistikaameti ning EIM ja teiste sarnaste uuringute tulemused näitavad, et võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem positsioon ning erinevused ei ole kümnendi jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks 2017. aastal oli tööga hõivatud 69,6% eestlastest ja 63,0% teisest rahvusest elanikest, töötuse määr oli eestlastel 4,4% ja teistel rahvustel 8,8%7. 5 https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_2015_final_veebivaatamiseks_0.pdf 6 https://inimareng.ee/ 11 EIA kohaselt valitseb Eesti tööturul rahvuslik segregatsioon ehk eestlaste ja teiste rahvuste jaotuses ametite ning majandusharude vahel on märkimisväärseid erinevusi. Tööturu rahvuslik segregatsioon takistab oluliselt ühiskonna lõimumist, sest eri rahvustest inimesed ei tegutse koos ega lävi iga päev ühes olulisemas eluvaldkonnas ehk tööl.8 Kui inimesed ei tunne end kindlalt tööjõuturul, ei ole nad valmis ka avatult ühiskonda panustama. Oluline tegur, mis tööturu rahvusliku segregatsiooni puhul ühiskonna lõimumist takistab, on tajutud ebavõrdsus (vt ka EIM 2017).9 KODANIKUÜHISKONNA ARENDAMINE JA KOGUKONDADE VAHELISED KONTAKTID Alaeesmärk: Erinevast rahvusest inimeste omavahelised kontaktid on püsivad ning positiivsed läbi ühistegevuste kodanikuühiskonna organisatsioonides ning spordi- ja kultuurivaldkonna asutuste poolt pakutavate teenuste tarbimisel. Põhjendus: EIM 2017 tulemused näitavad, et eestlaste ja muust rahvusest inimeste omavahelised kontaktid on viimasel aastakümnel suurenenud eelkõige tööhõives ja õpingutes kuid mitte vabal ajal. Ühistes tegevustes osalemine parandab aga üksteise mõistmist ning vähendab hirme/eelarvamusi. Laiemalt on täheldatav üldine aktiivsuse kahanemine nii eestlaste kui ka teistest rahvustest inimeste hulgas ja kõikide osalusvormide puhul. Võrreldes 2011. aastaga on vähenenud teiste rahvuste esindajate osalus kodanikuühiskonna organisatsioonides: 2011. aastal oli erinevus vabatahtlikus töös eestlaste ja teiste rahvuste vahel 9,2 protsendipunkti, 2017. aastal kasvas see 17 protsendipunktini. Kuulumine mõnda ühendusse või seltsi on ühtlaselt vähene kõikide ühiskonnarühmade hulgas. Eestlaste liikmeksolek võrreldes kõikide teiste rahvustega on suurem: 2011. aastal oli erinevus kuulumises mõnda ühendusse või seltsi 5,1 protsendipunkti, 2017. aastal see kasvas 6,9 protsendipunktini. Kultuuritarbimises esinevad erinevused eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. Statistikaameti andmetel olid eestlased muust rahvusest inimestest tunduvalt aktiivsemad ja seda igas kultuurivaldkonnas. Kõige suurem oli teatris ja raamatukogus käinute osatähtsuste erinevus, eestlaste kasuks.10 MEEDIA JA ÜHINE INFOVÄLI Alaeesmärk: Eestis eksisteerib usaldusväärne ühine inforuum, info riigiteenuste kohta on kättesaadav erinevates keeltes ja sihtrühmade poolt kasutatavates kanalites. Põhjendus: EIA kohaselt kattub eestlaste ja muust rahvusest inimeste meediaruum vaid vähesel määral. Eestlased jälgivad pigem kohalikku eestikeelset meediat, kuid venekeelse elanikkonna meediatarbimine hõlmab peale kohaliku venekeelse meedia ka Venemaa ning teiste riikide kanaleid. Seega ei ela venekeelsed 7 Statistikaamet (15.02.2018), TT333: hõiveseisund – sugu, vanuserühm, näitaja, rahvus ning aasta 8 https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/rahvuslik-segregatsioon-eesti-tooturul/ 9 ibid 10 https://www.stat.ee/valjaanne-2016_sotsiaaltrendid-7 12 Eesti elanikud täielikult Venemaa meediaruumis, kuid kohalike eestikeelsete kanalite jälgimine on viimase kümnendi jooksul järjepanu vähenenud11. Ka Tartu Ülikooli uuringu „Mina. Maailm. Meedia.”12 üks peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine s.h. meediatarbimise mustrites. Info ja suhtlusvõrgustike muutus on toetanud kahekiiruselise ühiskonna teket. Ühed pigem otsivad, kui jälgivad infot ja loovad ka ise uut informatsiooni, viibivad pidevalt võrgus. Teised on jäänud truuks pigem traditsioonilistele info- ja meediakanalitele. SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA Lõimumispoliitika alusdokumendiks on Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda13, mis määratleb lõimumispoliitika eesmärgid ja rõhuasetused. Selle dokumendi kohaselt on lõimumispoliitika eesmärgid järgmised: -- hoiakute muutumine mitte-eestlaste probleemide käsitlemisel. -- Eesti haridussüsteemi kujunemine keskseks integratsiooniteguriks. -- mitte-eestlaste eesti keele oskuse järsk paranemine lähiaastatel. -- mitte-eestlaste adaptatsioon eesti kultuuriruumi, nende kaasamine aktiivsesse ühiskonnaellu. -- mitte-eestlaste regionaalse isoleerituse vähendamine. -- kodakondsuse määratlemine. -- mitte-eestlastest Eesti kodanike poliitiline integreerumine seadusandliku ja täidesaatva võimu struktuuridesse. Lõimumise valdkonna arengukava koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla teiste kehtivate ja koostamisel olevate strateegiliste dokumentidega.14 RIIGIKOGU POOLT HEAKS KIIDETUD STRATEEGILISED DOKUMENDID Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“15 üheks eesmärgiks on sidus ühiskond, mis väljendub soovis jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Praktikas tähendab see kokkulepitud tegutsemist eelkõige neis sotsiaalelu valdkondades, kus on kujunenud oht pikaajaliste vastasseisude/tõrjutuse kujunemiseks – põlvkonniti edasikanduv vaesus, suletud muulasenklaavid, hariduslik tõrjutus, perifeersete elupiirkondade mahajäämus jms. Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamist. Dokumendi Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 202016 üheks tegevusevaldkonnaks on Kultuuriline mitmekesisus. Riikliku kultuuripoliitika eesmärk on Eestis elavate rahvusvähemuste Eesti ühiskonda ja kultuuriruumi lõimumise toetamine, soodustades samal ajal igakülgselt rahvusvähemuste kultuurilise identiteedi teadvustamist ja edendamist. Selleks toetab riik rahvusvähemuste kultuuride säilitamist, 11 https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/ 12 http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1488976352.pdf 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/75582 14 https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/314022014002 13 tutvustamist ja edendamist, võttes arvesse regionaalseid eripärasid ja vajadusi. Riik toetab kultuuridevahelise dialoogi edendamist kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks ja ühise kultuuriruumi laiendamiseks. Sellel eesmärgil soodustab riik koostööd rahvusvähemuste ja eesti kodanikeühenduste vahel eesmärgiga tihendada kogukondadevahelisi kontakte. Riik korrastab rahvusvähemuste kultuuriseltsidele suunatud rahastamise põhimõtted, et muuta finantseerimine avatumaks ja eesmärgipärasemaks. Riik kaasajastab rahvusvähemusi puudutavat seadusandlust eesmärgiga parandada õigusruumi mõistetavust ja ligipääsetavust, et tagada kooskõla erinevate poliitikate vahel. Riik toetab rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja kultuuriseltside võimekuse tõstmist, toetades koolitus- ja nõustamistegevusi, tööd noortega ning infovahetust. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 203017 ütleb, et liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon 18 on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Eesti julgeolekupoliitika aluste19 üheks tegevussuunaks on ühiskonna toimepidevus ja sidusus. Riigi võime julgeolekuohte ennetada ja nendega toime tulla sõltub valmidusest säilitada riigi ja rahva eksistentsiks vajalikud vältimatud funktsioonid. Riigi arengu huvides edendatav ühiskonna sidusus ning elutähtsate teenuste toimepidevus kindlustab julgeolekut ka ohtude ilmnemisel. Toimepidevuse ja ühiskonna sidususe edendamisel teeb riik koostööd teiste kodanikuühiskonna osalistega. Ühiskonna sidusust suurendab ja sotsiaalseid riske ennetab suur tööhõive ja kaasatus ühiskonnaellu. Sotsiaalsete riskide ennetamisele on suunatud riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika Eesti infopoliitika aluste20 eesmärkideks on edendada ja kinnistada demokraatiat Eesti Vabariigis ja soodustada eesti keele ja kultuuri arengut ning arvestada ühtlasi kultuurilisest mitmekesisusest tulenevaid väärtusi. VABARIIGI VALITSUSE POOLT HEAKS KIIDETUD VALDKONDLIKUD ARENGUKAVAD Eesti keele arengukava 2011-201721 peab aitama tagada eesti keele kui riigikeele toimimise kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamise, uurimise, arendamise ja kaitse ning sellega eesti keele säilimise läbi aegade. Laste ja perede arengukava 2012–202022 peaeesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/231276 19 http://vm.ee/sites/default/files/content-editors/JPA_2010.pdf 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/75308 21 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_keele_arengukava_2011_2017.pdf 22 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/lpa_2012- 2020_taiendatud_2013.pdf 14 Eesti infoühiskonna arengukava 202023 eesmärk on: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 24 eesmärk ja visioon on sätestatud järgmiselt: oma eripäradele tuginedes panustab iga piirkond Eesti kui terviku konkurentsivõime kasvule, saades omakorda osa sellega kaasnevatest hüvedest. Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ning mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv keskkond. Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 25 Selle strateegilise dokumendi eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Selles määratletakse riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeeringu mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Riigikaitse arengukava 2017-202626 eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale. Heaolu arengukava 2016-202327 eesmärkideks on: Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu ning sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 28 üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Siseturvalisuse arengukava 2015-202029 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Vägivalla ennetamise strateegia 2015-202030 üldeesmärk on, et aastaks 2020 vägivald Eestis oleks vähenenud. Eesti elukestva õppe strateegia 202031 üldeesmärk on: kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. 23 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_infouhiskonna_arengukava_2020_0.pdf 24 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf 25 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 26 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf 27 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 28 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/rahvastiku_tervise_arengukava_2009-2020_taiendatud_2012.pdf 29 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/taiendatud_siseturvalisuse_arengukava_2015-2020.pdf 30 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/taiendatud_siseturvalisuse_arengukava_2015-2020.pdf 15 Noortevaldkonna arengukava 2014-202032 üldeesmärk on: noorel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist. Kodanikuühiskonna arengukava 2015-202033 üldeesmärk on tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud. Rahvuskaaslaste programmi 2014-202034 üldeesmärk ütleb, et: välismaal elavatel eestlastel peab olema side Eesti ja eesti kultuuriga, nende võimalik repatrieerumine oleks lihtne ning kasvaksid võimalused levitada välismaal Eesti kohta objektiivset infot ja talletada välismaist eesti kultuuripärandit. MUUD ARENGUDOKUMENDID Ida-Virumaa programm35. Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna eelisarendamise mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest. Ida-Virumaa tegevuskava 2015-202036, mille eesmärk on, et Ida-Virumaa oleks hea mainega, kaasaegse kõrgtootliku majanduse ja mitmekülgse elukeskkonnaga piirkond, mis on ülejäänud Eestiga hästi sidustatud. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–201937, mille eesmärk on rajada ühtsel valitsemisel ja ühistel eesmärkidel põhinev alus Eesti tegutsemisele Euroopa Liidu liikmena. ARENGUKAVA RAKENDAMISEGA KAASNEVATE EELDATAVATE MÕJUDE ESMANE ANALÜÜS Võimalike mõjude olemasolu tuvastamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 46 lg 1 määratletud mõjuvaldkonnad38. Tabelis 1 on esitatud esmane ülevaade võimalikest arengukava elluviimisel kaasnevatest mõjudest. Mõjude analüüsi aluseks on võetud mõjude hindamise metoodikas39 toodud kontrollküsimustiku põhimõtted. Positiivsed mõjud avalduvad eelkõige seoses sotsiaal-demograafiliste protsesside ning regionaalarenguga. Samuti suur mõju on riigi julgeoleku ja välissuhetele ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele. Tabel 1: Ülevaade võimalikest arengukava mõjudest 31 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_elukestva_oppe_strateegia_2020.pdf 32 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/noortevaldkonna_arengukava_2014- 2020.pdf 33 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/kodar_2015-2020.pdf 34 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/rahvuskaaslaste_programm_2014- 2020.pdf 35 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/ida-virumaa_programmi_alused.pdf 36 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/ida- virumaa_tegevuskava_2015-2020_26.02.15.pdf 37 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/EL/elpol-2015-2019.pdf 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/H%C3%95NTE 39 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/mhm_03-12-12.pdf 16 Mõju Võimalik Võimalik mõju olemas Võimalik mõju puudub ulatus Sotsiaalsed ja Suur  võrdsele kohtlemisele, sh demograafilised õigusele mitte olla mõjud diskrimineeritud rahvuse ja keele tõttu  kodanikuühiskonna arengule  tööturule ja töösuhetele  sugudevahelistele suhetele  riskirühma kuuluvate inimeste õigustele  osalemisele ühiskondlikus elus  haridussüsteemile ja kultuurile  rahvastiku arengule  töötervishoiule ja tööohutusele Mõju majandusele Keskmine  infoühiskonna arengule,  halduskoormusele, sh sh e-teenuste teabe edastamisega kasutamisele ja seonduvatele kättesaadavusele kohustustele,  kaudselt leibkondade registritoimingutele majanduslikule  põllumajanduse, toimetulekule kalamajanduse ja  ettevõtluskeskkonnale ja toiduainetetööstuse ettevõtete tegevusele, sh arengule konkurentsile ja turu toimivusele Mõju riigi Suur  suhetele välisriikidega ja julgeolekule ja rahvusvaheliste välissuhetele organisatsioonidega;  sisejulgeolekule ja riigikaitsele  võitlusele kuritegevusega Mõju riigiasutuste Suur  asutuste korraldusele ja ja kohalike omavahelistele suhetele omavalitsuste  personalipoliitikale; asutuste  avaliku sektori korraldusele, rahastamisele kuludele ja tuludele Mõju Suur  kohaliku tasandi regionaalarengule positsioonile ja osalusele poliitikakujundamise protsessides, sh kodanike ja kodanikuühenduste omaalgatuse ja osalemise võimalustele  piirkondlikule 17 regionaalarengule  regionaalpoliitika üldistele eesmärkidele Mõju elu- ja Väike  looduskeskkonnale; looduskeskkonnale elukeskkonnale SEOSED LÄBIVATE TEEMADEGA Seoseid läbivate teemadega kirjeldatakse lähtuvalt Rahandusministeeriumi 2014. aastal kinnitatud juhendile „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“ 40 . Väljatöötamiskavatsuses antakse esmane ülevaade, kas kavandataval arengukaval on seos läbiva teema valdkonna põhisuundadega, ülevaadet täiendatakse arengukava koostamise jooksul. KESKKONNAHOID JA KLIIMA Keskkonnahoiu ja kliima läbiva teema eesmärgid on: puhas ja looduslikult mitmekesine loodus- ning elukeskkond ning madala süsinikusisaldusega kliimamuutustele vastupidav majandus. Seos lõimumise valdkonna arengukavaga on pigem kaudne. Arengukava eesmärkide saavutamine võimaldab tugevdada piirkondliku- ja kodanikuidentiteeti ning kaasata rohkem inimesi keskkonnakaitse küsimustega tegelevatesse vabaühendustesse. VÕRDSED VÕIMALUSED Võrdsete võimaluste läbiva teema eesmärk on: sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna saavutamine võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu. Seos lõimumise valdkonna arengukavaga on otsene ja positiivne. Lõimumiskava elluviimine suurendab erineva etnilise taustaga inimeste võrdsemat juurdepääsu materiaalsetele ja mittemateriaalsetele ressurssidele nagu töö, tervis, sotsiaalsed sidemed, vaba aeg, kultuur, osalus kodanikuühiskonnas, poliitilises elus jne. INFOÜHISKOND Infoühiskonna läbiva teema eesmärk on: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali nutikas kasutamine Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Seos lõimumise valdkonna arengukavaga on otsene ja positiivne. Toetatakse ühiskonna sidustamiseks vajalike e-teenuste jätkuvat arengut: keeleõppe ja kohanemisprogramme, e-teenuste kasutamist ja kättesaadavust ettevõtluses eri keele- ja kultuuritaustaga elanikkonnale. REGIONAALARENG Regionaalarengu läbiva teema eesmärk on: kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalne ärakasutamine ja ühtlasem regionaalne areng, kus iga piirkond panustab oma eripäradele tuginedes Eesti kui terviku konkurentsivõime kasvule ning inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, teenused ja mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. 40 http://www.fin.ee/doc.php?110806 18 Seos lõimumise valdkonna arengukavaga on otsene ja positiivne. Suur osa arengukava meetmetest ja tegevustest on suunatud piirkondadele, kus elab suur arv eesti keelest erineva emakeelega inimesi (Ida-Virumaa, Harjumaa). Piirkondlike erinevuste teadvustamine on oluline prioriteet lõimumisprotsessi sihtrühmakesksete poliitikate väljatöötamisel. RIIGIVALITSEMISE ARENG Riigivalitsemise läbiva teema eesmärk on: tervikliku ja tõhusa riigivalitsemise edendamine. Seos lõimumise valdkonna arengukavaga on suur. Arengukava koostamise üks eesmärke on täiustada mehhanism lõimumisvaldkonna poliitika juhtimiseks ja koordineerimiseks. Samuti aidata kaasa avaliku ja eriti riigivalitsemise sektori mitmekesistamisele. ARENGUKAVA KOOSTAMISE JA KAASAMISE AJAKAVA Allpool on esitatud arengukava koostamise ja kaasamise ajakava, mida täpsustatakse koostöös partneritega 2018: • I kvartal: Arutelud koostööpartneritega (INSA, RaM, SiM, SoM, HTM, RK, sotsiaalteadlased) • II kvartal : Arengukava väljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnõu koostamine, partneritega kooskõlastamine ja esitamine VV-le • III kvartal: LE2030 tutvustamine Riigikogu fraktsioonides • III kvartal: Kommunikatsioonitegevuste planeerimine, veebilehe loomine • III-IV kvartal: Arutelud teiste siduspartneritega (vähemusrahvused, kodanikuühiskonna esindajad, tööandjad jne) 2019: • I kvartal: Valdkondlikud arutelud ekspertidega • II kvartal: Avalikud konsultatsioonid (veebis ja kaasamisüritustel) • II - IV kvartal: Arengukava ja programmide koostamine (eelarve, meetmed, mõõdikud) 2020: • I kvartal: Arengukava arutamine Riigikogus • I kvartal: Täienduste sisseviimine, arengukava ja programmide lõplik vormistamine ja toimetamine • II kvartal: Arengukava kooskõlastamine ja vastu võtmine VV-s, programmide kinnitamine • III kvartal: Arengukava tutvustamine avalikkusele, siht- ja sidusrühmadele, kommunikatsioon jne. ARENGUKAVA KOOSTAMISE JA JUHTIMISE EELDATAV KORRALDUS 19 Arengukava koostamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Kehtiva lõimumiskava (Lõimuv Eesti 2020) ellu viimiseks loodud juhtrühm koordineerib koostamisprotsessi teiste ministeeriumidega. Strateegilised otsused arutab läbi kehtiva lõimumiskava juhtimiseks loodud juhtkomitee. Arengukava koostamine on avalik protsess, mille käigus on lisaks asjakohaste asutuste esindajatele võimalik ka igal Eesti elanikul panustada veebikeskkonna kaudu ning osaleda avatud seminaridel. Arengukava elluviimisdokumendiks on ministeeriumite ühisprogramm, milles määratakse lõimumise valdkonna saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Arengukava ja programmi koostamisprotsessi käigus kujuneb nii strateegilistel partneritel kui ka siht- ja sidusrühmadel selge arusaam eesmärkidest, meetmetest ja vastutusest. ARENGUKAVA KOOSTAMISES OSALEVAD MINISTEERIUMID JA TEISED SEOTUD OSAPOOLED Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osapooli ning lähtutakse kaasamise heast tavast41. Esialgse kaasamisplaani alusel kaasatakse allnimetatud osapooled. Loetelu ei ole lõplik ning täieneb arengukava koostamisel. Ministeeriumid ja riigiasutused:  Integratsiooni Sihtasutus,  Haridus- ja Teadusministeerium,  Sihtasutus Innove,  Siseministeerium,  Sotsiaalministeerium,  Rahandusministeerium,  Välisministeerium,  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,  Justiitsministeerium,  Kaitseministeerium,  Riigikantselei,  Eesti Töötukassa,  Politsei- ja Piirivalveamet,  Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ,  Õiguskantsler,  Riigikogu,  Tervise Arengu Instituut,  Statistikaamet,  Kultuuriministeeriumi haldusalas tegutsevad asutused. Teadusasutused:  Tallinna Ülikool, 41 https://riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava 20  Tartu Ülikool,  Sisekaitseakadeemia,  Poliitikauuringute keskus PRAXIS,  Balti Uuringute Instituut. Kodanikuühiskonna esindajad:  EMSL Eesti Vabaühenduste Liit,  Kodanikuühiskonna Sihtkapital,  Eesti Koostöö Kogu,  Rahvusvähemuste kultuurinõukoda ja kultuuriseltsid,  Rahvusvähemuste ümarlaudade esindajad,  tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid,  inimõiguste organisatsioonid,  valdkondlikud esindusorganisatsioonid (sh eesti keele kui teise keele õpetajate liit, ajaloo ja ühiskonna õpetajate liit jne). Muude osapoolte esindajad:  Kohalike omavalitsused,  Erakonnad,  Sõltumatud eksperdid,  Jne 21
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel