t
2017. A MAJANDUSAASTA ARUANNE
RAHVUSOOPER ESTONIA
Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4
10148, Tallinn
Eesti Vabariik
Registrikood: 74000033
Telefon: 683 1308
E-mail:
[email protected]
Interneti koduleht: www.opera.ee
Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste
avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja
kontsertide näol
Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers
Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2017-31.12.2017
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Sisukord
RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................ 3
TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................. 4
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 22
Bilanss ...................................................................................................................................... 22
Tulemiaruanne .......................................................................................................................... 23
Rahavoogude aruanne .............................................................................................................. 24
Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................... 25
Raamatupidamise aastaaruande lisad ....................................................................................... 26
Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted ................................................................................. 26
Lisa 2 Raha ............................................................................................................................... 31
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 31
Lisa 4 Maksud .......................................................................................................................... 31
Lisa 5 Varud ............................................................................................................................. 32
Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara ......................................................................... 32
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed ...................................................................................................... 33
Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent .................................................................................................. 33
Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded ......................................................................................... 34
Lsa 10 Toetused ....................................................................................................................... 35
Lisa 11 Müügitulu .................................................................................................................... 37
Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused ............................................................................ 37
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud ....................................................................................... 38
Lisa 14 Tööjõu kulud ............................................................................................................... 38
Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega ...................................................................................... 38
Lisa 16 Muu oluline informatsioon .......................................................................................... 39
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ................................................................. 40
Tegevjuhtkonna allkirjad 2017. a majandusaasta aruandele .................................................... 43
Nõukogu allkirjad 2017. a majandusaasta aruandele ............................................................... 44
Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2017-le ................................................... 45
2
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS
Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja
mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne
Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse
ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes
publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja
lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-
õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi
seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja
muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma
muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis.
Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks:
1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne
korraldamine etenduste ja kontsertide näol;
2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine;
3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste
tellimine ja nende teoste kasutamine;
4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate
tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu;
5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal;
6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele
täiendõppe võimaldamine;
7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks;
8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine;
9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös.
MISSIOON – Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletižanrite arendamine,
kõrgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine värskel ja mõtestatud moel ning seeläbi
muusikateatri traditsioonide säilitamine Eestis.
VISIOON - Rahvusooper Estonia on hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul ning
omades Põhja- ja Baltimaade üht kõrgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate,
tantsijate, muusikute ja lavastajate sihipärase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikus
kultuuripoliitikas prioriteediks number üks ja Eesti kultuuri saadikuks maailmas.
VÄÄRTUSED
• Unikaalsus – ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi säilimine
on tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes.
• Traditsioone väärtustav ja innovaatiline – rahvusooper on aja ja ühiskonna arengutega
kaasas käiv organisatsioon, mis oma eesmärkide saavutamiseks kasutab kõige uuemaid
tehnoloogiaid, säilitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioone.
• Avatus ja paindlikkus – rahvusooperis töötab kohanemis- ja õppimisvõimeline
personal, kes suudab ümber orienteeruda vastavalt väliskeskkonna muutumisest tingitud
vajadustele.
• Professionaalsus ja usaldusväärsus – rahvusooperi spetsialistide kompetentsist sõltub
teatri usaldusväärsus ja koostöövõimelisus, maine ning positsioon ühiskonnas. Rahvusooper
on teatrikäitumise ja teatris käimise mõjutaja.
3
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
TEGEVUSARUANNE
ETENDUSTEGEVUS
Aastal 2017 toimus kokku 423 etendust ja kontserti (2016. aastal 447). Statsionaaris toimus
366 etendust (2016. aastal 358), neist 67 ooperietendust (2016. aastal 69), 115 balletietendust
(2016. aastal 101), 101 operetietendust (2016. aastal 120) ja 83 kontserti (2016. aastal 68).
Väljaspool statsionaari toimus 38 etendust ja kontserti (2016. aastal 80), väljaspool Eestit 19
etendust (2016. aastal 9).
Rahvusooperi repertuaaris oli 2017. aastal 13 ooperit (2016. aastal 13), 17 balletti (2016.
aastal 15), 10 operetti (2016. aastal 8) ja 6 lasteetendust (2016. aastal 4).
Etenduse liik Etenduste arv Vaatajaid Teenitud tulu
STATSIONAAR
SUUR SAAL
ooper 67 38 039 624 472
ballett 85 56 488 858 785
operett 69 45 145 785 815
kontsert 6 3 066 85 659
TALVEAED
kontsert 77 7 501 36 469
MUUD RUUMID
ballett 30 2 015 16 056
operett 32 5 056 42 109
STATSIONAAR KOKKU 366 157 310 2 449 365
VÄLJASPOOL STATSIONAARI
ooper 2 1 045 7 448
ballett 10 2 580 37 065
operett 6 3 637 36 405
kontsert 20 11 644 35 954
VÄLJASPOOL STATSIONAARI KOKKU 38 18 906 116 872
VÄLISMAA
ooper 3 1 678 23 323
ballett 9 4 734 9 070
operett 1 160 4 538
kontsert 6 1 198 43 302
VÄLISMAA KOKKU 19 7 770 80 233
KOKKU 423 183 986 2 646 470
Suures saalis oli vaatajaid 142 738 ja saali täituvuseks 82,96% (2016. aastal vaatajaid
161 771 ja saali täituvus 89,03%). Suure saali vaatajate arv vähenes, kuna 2016. aastal
mängiti muusikali „Viiuldaja katusel“, mis võrreldes 2017. aastaga tõstis vaatajate arvu.
4
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
2017. aasta edukamad lavastused olid ooperitest „Faust“, ballettidest „Luikede järv“,
operettidest „Linnukaupleja" ja lastemuusikalidest „Pipi Pikksukk“.
UUSLAVASTUSED
JAZZ-BALLETI KLUBI
Tantsulavastus 26. ja 31. jaanuaril 2017 Rahvusooper Estonia kammersaalis
Koreograafid: Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upkin
Muusika ja arranžeering: Dainius Pulauskas
Muusikaline juht ja kaas-arranžeerija: Toivo Unt
Valguskunstnik: Malle Valli
Kunstnik: Kristel Linnutaja
FIGARO PULM
Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper
Esietendus Rahvusooperis Estonia 3. veebruaril 2017
Dirigendid: Risto Joost, Vello Pähn, Lauri Sirp
Lavastaja: Marco Gandini (Itaalia)
Dekoratsioonikunstnikud: Maria Rossi Franchi (Itaalia), Andrea Tocchio (Itaalia)
Kostüümikunstnik: Simona Morresi (Itaalia)
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Koreograaf: Marge Ehrenbusch (Tantsupööning)
GISELLE
Adolphe Adami ballett
Esietendus Rahvusooperis Estonia 7. aprillil 2017
Koreograaf-lavastaja: Mary Skeaping (Inglismaa)
Originaalkoreograafia Jean Coralli ja Jules Perrot Marius Petipa redaktsioonis
Lavale seadnud: Marilyn Vella-Gatt (Inglismaa)
Dirigendid: Vello Pähn, Lauri Sirp, Kaspar Mänd
Originaalkujundus: David Walker (Inglismaa)
Kujunduse teostaja: Alex Lowde (Inglismaa)
Valguskunstnik: David Richardson (Inglismaa)
LINNUKAUPLEJA
Carl Zelleri operett
Esietendus Rahvusooperis Estonia 26. mail 2017
Lavastuse muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp
Dirigendid: Kaspar Mänd, Vello Pähn
Lavastaja: Marko Matvere
Kunstnik: Kristi Leppik
Valguskunstnik: Margus Vaigur (Endla Teater)
Animatsioon: Marili Sokk, Urmas Jõemees (Faasan Film)
Koreograaf: Marina Kesler
5
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
PILVEDE VÄRVID
Rasmus Puuri ooper Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi ainetel
Laur Lomperi libreto, dramaturgid Kristiina Jalasto ja Mehis Pihla
Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 22. septembril 2017
Dirigendid: Lauri Sirp, Kaspar Mänd
Lavastaja: Roman Baskin
Kunstnik: Ervin Õunapuu
Kostüümikunstnik: Anu Lensment
Valguskunstnik: Margus Vaigur (Endla Teater)
Videokunstnik: Argo Valdmaa (Endla Teater)
TRAMM NIMEGA IHA
Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa ballett Tennessee Williamsi samanimelise
näidendi ainetel
Maailmaesietendus 11. aprillil 2012 Šoti Balletis
Esietendus Rahvusooperis Estonia 4. novembril 2017
Lavastaja: Nancy Meckler (USA/Suurbritannia)
Koreograaf: Annabelle Lopez Ochoa (Belgia/Holland)
Libreto: Nancy Meckler ja Annabelle Lopez Ochoa
Muusika ja heli: Peter Salem (Suurbritannia)
Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp
Kunstnik: Niki Turner (Suurbritannia)
Valguskunstnik: Tim Mitchell (Suurbritannia)
BALLETIÕHTU: TANTSULISED MINIATUURID. OTHELLO
25. ja 29. novembril 2017
Tantsulised miniatuurid
Kunstiline juht, kunstnik: Toomas Edur
Valguskunstnik: Malle Valli
„Othello“
Koreograaf: Marina Kesler
Muusika: Arvo Pärt
Kunstnik: Andréa T. Haamer (Rootsi)
Valguskunstnik: Neeme Jõe
Esietendus Rahvusooperis Estonia 10. veebruaril 2011
KAMMERSAALIS
KASTANID TULEST EHK RAHVUSOOPERI POISTEKOORI LOOD
Andres Lemba ja Jaanus Vaiksoo muusikalavastus
Maailmaesietendus 14. detsembril 2017 Rahvusooper Estonia kammersaalis
6
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Helilooja: Andres Lemba
Libreto: Jaanus Vaiksoo
Dirigent: Hirvo Surva
Lavastaja: Uku Uusberg
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Ritšard Bukin
Videokunstnik: Sander Tuvikene
Liikumisjuht: Märt Agu
KONTSERDID
Kontserdisari „Kuldne klassika. Beethoven“
RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAORKESTER
18. veebruaril 2017 Estonia kontserdisaalis
Dirigent: Vello Pähn
Solistid: Elena Bražnik (sopran), Aule Urb (metsosopran), Juhan Tralla (tenor), Märt
Jakobson (Teater Vanemuine, bass)
Rahvusooper Estonia koor ja orkester, kammerkoor Voces Musicales
Korraldaja: Eesti Kontsert
VANA TALLINN GALA
25. augustil 2017 Vanemuise kontserdimajas
26. augustil 2017 Rahvusooperis Estonia
Dirigent: Vello Pähn
Solistid: Francesca Sorteni (sopran, Itaalia), Luc Robert (tenor), Oleg Budaratski (bass,
Venemaa), Heli Veskus (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Jassi Zahharov (bariton)
Rahvusooper Estonia orkester ja koor
RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS
21. detsembril 2017 Tallinna Jaani kirikus
Dirigent: Vello Pähn
Solistid: Kadri Kipper (sopran), Reigo Tamm (tenor), Ain Anger (bass), Raiko Raalik
(bass)
Rahvusooper Estonia koor ja orkester
KONTSERDID JA HARIDUSPROJEKTID TALVEAIAS
„Antonio Vivaldi „Aastaajad““ (6.01, 20.12), „Kontsert kõige pisematele“ (14.01, 4.02, 4.03,
20.03, 6.05, 23.09, 7.10, 21.10, 11.11, 16.12), „Punamütsike ja seitse pöiapoissi“ (16.01,
13.02, 20.03, 17.04, 18.09, 16.10, 6.11, 4.12), „Ka ooper kõlab tuttavalt“ (30.01, 6.03, 24.04,
9.10, 11.12), Mati Palm 75 (12.02), „Evergreens“ (15.02), „Üks kaunis päev“ (7.03), „La
7
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
bohème“ (15.03), Kadri Voorand trio – „Purjus armastusest“ (16.03), „Merelaulude kabaree“
(12.04), Plaadiesitluskontsert „Minu helisev maailm“ (19.04), „Õhtu hispaania muusikaga“
(21.04), Mälestuskontsert – Roman Matsov 100 (27.04), „Orkestrimäng“ (25.09, 30.10, 20.11,
11.12), „La dolce vita – magus elu“ (26.09, 5.12), Plaadiesitluskontsert „Eesti laulud
orkestriga ja ilma“ (7.10), „Õhtu klaveri ja löökpillidega“ (10.10), „Ooper-Kvartett 20.
Kontsert sõpradega“ (20.10), „Laulud Pariisist / Paris en chansons“ (26.10), „Lauludega läbi
sajandi – Eesti Vabariik 100“ (31.10), „Hispaania zarzuelade pärlid“ (15.11), „Operetta
Scretta 20“ (3.12), „Jõulud kõige pisematele“ (9.12), „Jõuluklassika küünlavalgel“ (12.12)
HARIDUSPROJEKTID PROOVISAALIS
„Kuidas mõista balletti – „Giselle““ (11.09), „Kratt“ (2.10), „Luikede järv“ (4.12),
„Balletilugu“ (25.09, 21.10, 13.11, 9.12)
KONTSERDID TALLINNA RAEKOJAS
RAHVUSOOPER ESTONIA NAISTEPÄEVAKONTSERT
8. märtsil 2017 kell 19.00 Tallinna raekojas
BALLETIGALAD
RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA
29. aprillil 2017 Rahvusooperis Estonia
Kunstiline juht: Toomas Edur
Solistid: Filipa de Castro ja Carlos Pinillos (Portugali Rahvusballett), Maria Seletskaja
(Flandria Kuninglik Ballett) ja Aleksandr Voltškov (Suur Teater), Luana Georg, Jevgeni
Grib, Denis Klimuk, Marta Navasardyan, Zachary Rogers, Alena Shkatula, Sergei
Upkin, Elisabetta Formento, Carlos Garcia, Ali Urata, Marita Weinrank (Eesti
Rahvusballett) ja Brandon Alexander, Maria Engel, Tarasina Masi, Jack Traylen
(Vanemuise teater)
TALLINNA BALLETIKOOLI GALA
29. mail 2017 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia
FESTIVALID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS
CYRANO DE BERGERAC
25. ja 26. aprillil 2017 koostöös EMTA ooperistuudioga
Osades: Raiko Raalik, Andreas Väljamäe, Anu-Mari Uuspõld, Aurelia Eespere, Mehis Tiits,
Janari Jorro, Matti Torhamo, Edgar Tron, Grete Oolberg, Aule Urb, Elo-Maarja Miilen ning
8
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Egon Laanesoo (EMTA) ja Mart Madiste, Mart Laur, Mati Vaikmaa, Aare Kodasma,
Rostislav Gurjev, Mattias Aabmets (Rahvusooper Estonia)
HOOAJA AVAFESTIVAL „ESTONIA TEATRILAAT“
2.–3. septembrini 2017 Rahvusooperis Estonia
Estonia hooaeg algas taas sündmusterohke teatrifestivaliga, kus tutvustati hooaja uudisteoseid
ning teatraalseid tegevusi jagus kogu perele. Laupäeva õhtul toimus tasuta ooperi- ja
balletigala välilaval, kus esinesid rahvusooperi ja rahvusballeti solistid, koor ning orkester.
Pühapäeval toimus teatrimaja ümber traditsiooniline teatrilaat, kus kontsertetendusel
tutvustati hooaja uuslavastusi, müüdi pileteid hooaja etendustele, Estonia meeneid, trükiseid,
plaate, teatrikostüüme ja rekvisiite.
RAHVUSOOPER ESTONIA SÜNNIPÄEV
16. septembril 2017
16. septembril tähistas Rahvusooper Estonia oma 111. sünnipäeva, jätkates traditsiooni
kutsuda tähtpäevale kõiki endisi ja praeguseid estoonlasi. Lisaks koosviibimisele pakkus
teater võimalust vaadata Rasmus Puuri ooperi „Pilvede värvid“ peaproovis lavastuse I vaatust.
PAIDE BALL – JUUBELIBALL
29. detsembril 2017 Paide Kultuurikeskuses
HARJUMAA BALL – JUUBELIBALL
30. detsembril 2017 Rahvusooperis Estonia
ESTONIA BALL – JUUBELIBALL
31. detsembril 2017 Rahvusooperis Estonia
RINGREISID
RAHVUSOOPER ESTONIA KÜLALISETENDUSED
JÕHVI
Balletiõhtu
9. veebruaril 2017 Jõhvi kontserdimajas
PÄRNU
Balletiõhtu
19. veebruaril 2017 Pärnu kontserdimajas
Frederick Loewe’ muusikal „Minu veetlev leedi“
12. detsembril 2017 Pärnu kontserdimajas
TARTU
Eduard Tubina ballett „Kratt“
1. märtsil 2017 Vanemuise teatris
9
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Frederick Loewe’ „Minu veetlev leedi“
13. aprillil 2017 Vanemuise teatris
PAIDE
Balletiõhtu
15. märtsil 2017 Paide Kultuurikeskuses
Giuseppe Verdi ooper „La traviata“
15. detsembril 2017 Paide Kultuurikeskuses
VILJANDI
Frederick Loewe’ „Minu veetlev leedi“
11. aprillil 2017 Ugala teatris
Giuseppe Verdi ooper „La traviata“
15. novembril 2017 Viljandi Ugala teatris
HAAPSALU
Vinteri/Raudmäe muusikal „Pipi Pikksukk“
8. oktoobril 2017 Haapsalu kultuurikeskuses
PETERBURI MARIA TEATRIS
23.–25. oktoobril 2017
23.10 Eduard Tubina ballett „Kratt“
24.10 G. Fr. Händeli ooper „Rinaldo“
25.10 Kammergalakontsert Peterburi Jaani kirikus
RAHVUSOOPER ESTONIA KÜLALISETENDUSED SOOMES
17.–26. novembrini 2017 Tampere-talos, Helsingis Aleksanterin teatteris ja Musiikkitalos
Soome Vabariigi 100. sünnipäev oli 6. detsembril 2017, vaid mõni kuu enne Eesti Vabariigi
juubelit. Kahe vabariigi tähtsad sündmused tõid kaasa ühistegevusi nii siin- kui sealpool lahte.
Tamperes anti 5 etendust, Helsingis samuti 5 etendust ja galakontsert koos Soome solistidega.
Lisaks toimusid kontserdid väikelastele ja põnevad haridusprojektid. Musiikkitalos toimunud
pidulik galakontsert kanti üle ETV-s ja YLE-s.
17.–19. novembrini 2017 Tampere-talos
Delibes’i ballett „Coppélia“ – dirigent Jüri Alperten
21.–26. novembrini 2017 Helsingis Aleksanterin teatteris
21.11 Eduard Tubina ballett „Kratt“ – dirigent Vello Pähn
22.11 Eduard Tubina ballett „Kratt“ – dirigent Vello Pähn
23.11 Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ – dirigent Jüri Alperten
24.11 Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“ – dirigent Lauri Sirp
25.11 Haridusprojekt „Kontsert kõige pisematele“ (2x) Aleksanterin teatteris
26.11 Vinteri/Raudmäe muusikal „Pipi Pikksukk“ – dirigent Priit Aimla
25. novembril 2017 Helsingi Musiikkitalos
Ooperi- ja balletigala „Eesti ja Soome 200“
10
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Suurejoonelisel galal esinesid Rahvusooper Estonia solistid Heli Veskus (sopran), Helen
Lokuta (metsosopran), Rauno Elp (bariton), Priit Volmer (bass), koor ja orkester ning Eesti
Rahvusballeti solistid Alena Shkatula ja Kealan McLaughlin ning trupp. Koos Eesti
solistidega oli laval Suvi Väyrynen (sopran), Jyrki Anttila (tenor), Waltteri Torikka
(bariton) ja Jaakko Ryhänen (bass) Soomest ning Giordano Lucá (tenor) Itaaliast.
Dirigeeris Vello Pähn. Kontserdil viibisid mõlema riigi presidendid.
JUUBELID
Mati Palm 75
10. veebruaril tähistati ooperi „Aida“ etendusega armastatud bassi Mati Palmi 75. sünnipäeva.
Teo Maiste 85
18. märtsil tähistati ooperi „Carmen“ etendusega armastatud bassi Teo Maiste 85. sünnipäeva.
Tiit Tralla 80
7. septembril tähistati armastatud tenori Tiit Tralla 80. sünnipäeva kontserdiga Estonia
talveaias.
Katrin Karisma 70
9. septembril tähistati opereti „Savoy ball“ etendusega kauaaegse solisti, sopran Katrin
Karisma 70. sünnipäeva.
Ivo Kuusk 80
14. septembril tähistati ooperi „Lendav hollandlane“ etendusega legendaarse tenori Ivo Kuuse
80. sünnipäeva.
Voldemar Kuslap 80
28. septembril tähistati opereti „Tsirkusprintsess“ etendusega kauaaegse armastatud solisti,
bariton Voldemar Kuslapi 80. sünnipäeva.
Paul Mägi 100
Ooperi „Figaro pulm“ 3. novembri etendus oli pühendatud Estonia kauaaegse lavastaja ja
peanäitejuhi Paul Mägi 100. sünniaastapäevale.
Estonia maja taasavamine 70
7. novembril möödus 70 aastat Estonia maja taasavamisest. Estonia maja hävis 9. märtsil
1944 Nõukogude pommirünnakus. Maja taastati ja taasavati 7. novembril 1947.
NÄITUSED
Stend „Aeg ja inimesed“
Veebruaris fotonäitus Eesti Vabariigi presidendi vastuvõttudest Rahvusooperis
Estonia.
11
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Märtsis näitus Georg Otsa rollidest teatris. Fotod Georg Otsa isiklikust albumist.
Mais fotonäitus Carl Zelleri opereti „Linnukaupleja“ lavastusest Estonia teatris läbi
aegade.
August kuni september fotonäitus Eesti heliloojate lavateostest Estonias.
Oktoobris Enno Eesmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus.
Novembris teatrisaali laemaali 70. sünnipäevale pühendatud näitus.
Detsembris näitus Pjotr Tšaikovski balletist „Pähklipureja“.
Parteri galerii
Jaanuaris ooperi „Figaro pulm“ varasemate lavastuste kostüümid.
Veebruaris fotostendidel, kostüümikappides ja klaasvitriinides näitus „Mati Palm 75“.
Märtsis fotostendidel ja kostüümikappides näitus „Teo Maiste 85“.
Aprillis fotostendidel ja kostüümikappides Adolphe Adami balleti „Giselle“
esietenduse puhul näitus varasemate lavastuste kostüümidest.
Mais sõrmkübaranäitus teatri õmbleja Tiia Ermi rikkalikust kollektsioonist.
Mais näitus ooperilaulja ja sportlase Kaljo Raagi värvikast karjäärist.
Augustis ja septembris Katrin Karisma 70. ja Ivo Kuuse 80. sünnipäevale pühendatud
fotonäitus, Katrin Karisma ja Ivo Kuuse kostüümid.
Augustis ja septembris näitus Jaan Kruusvalli näidendist „Pilvede värvid“, mis
esietendus 1983. aastal Eesti Draamateatris.
Mais ja juunis teatri fuajees näitus noorte- ja lasteprojektides osalenute joonistustest.
Septembris fotostendidel näitus Voldemar Kuslapi, Marika Eensalu ja Enno Eesmaa
ülesastumistest Estonia teatris. Väljapanek kõigi kolme silmapaistvamatest
teatrikostüümidest.
Oktoobris fotostendidel näitus Paul Mägist, Helvi Raamatust ja Eva Meilist,
eksponeeritud kostüümid olulisematest lavastustest.
Detsembris näitus Estonias toimunud aastavahetuse ballidest, mille traditsioon ulatub
20. sajandi algusaastatesse. Koostöös Tallinna Ajaloomuuseumiga eksponeeriti 1920.
aastate ballikülastajate kleite ja aksessuaare.
I rõdu galerii
Veebruaris näitus „Orkester ja koor 100“.
5. aprill –14. mai oli teatri jalutusruumides avatud Eesti Vabariigi ja Valgevene
Vabariigi diplomaatiliste suhete 25. aastapäeva juubelinäitus „Pühendumus teatrile“.
Näituse korraldajaks oli SED ARTE galerii.
Mais-juunis fotograaf Rünno Lahesoo näitus Tallinna Balletikoolist.
Augustis näitus Rahvusooper Estonia poistekoori ajaloost ja praegustest tegemistest,
lisaks oktoobris ja novembris esemekappides väljapanek koori meenetest, autasudest
ja helisalvestistest.
Väljaspool statsionaari
Veebruaris 2017 avati Energia Avastuskeskuses näitus „Matemaatika ja muusika“
balletilavastuste kostüümidest. Näitus oli avatud 2018. aasta veebruarini.
Märtsis Tallinna 21. koolis näitus, kus tutvustati mitmesuguseid kostüüme ooperitest,
operettidest ja muusikalidest. Tutvustava loengu viis läbi Ülle Kogerman.
12
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Oktoobri lõpus andis Estonia külalisetendusi Peterburi Maria teatris, kus
näitusestendidel oli eksponeeritud ajalooline ülevaade Estonia teatrist ning Maria
teatri ja Estonia vahelistest seostest.
Novembri lõpus andis Estonia külalisetendusi Helsingi Aleksandri teatris, kus oli
üleval ülevaatlik näitus Estonia ajaloost ja praegusest repertuaarist ja teatri
külalisetendustest Soomes läbi aegade.
TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD
Peterburi Kammerooperi külalisetendused Rahvusooperis Estonia
Johann Straussi operett „Nahkhiir“
4. juunil 2017
Georges Bizet’ ooper „Pärlipüüdjad“
5. juunil 2017
Giuseppe Verdi ooper „Rigoletto“
6. juunil 2017
2017. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, talveaias, Valges ja
Sinises saalis 150 üritust. Kokku külastas rahvusooperit ligi 12 100 klienti. (Võrdluseks 2016.
aastal 130 üritust ja 10 193 klienti). Suuremad ning olulisemad neist olid Vabariigi Presidendi
vastuvõtt (24.02), Salsa festival (3.–5.03), Antalis AS 25. sünnipäeva vastuvõtt (12.03), Neste
Eesti AS vastuvõtt (12.05), Lexuse vastuvõtt (9.06), IT Kolledži lõpuaktus (15.06), Tallinna
Tehnikakõrgkooli lõpuaktus (16.06), Tallinna Balletikooli gala (29.05) Tallinna Balletikooli
lõpuaktus (16.06), „Siuru 100“ etendused (23., 8.10, 21.11),SEB aastalõpu vastuvõtt (15.12),
Harjumaa ball (30.12) ja Estonia ball (31.12).
Tähtsamad kliendid on olnud: Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Kultuuriministeerium,
Eesti Kontsert, Teater Vanemuine, SA Ugala Teater, Neste Eesti AS, G4S, Lexus Eesti, SEB,
Prike Eesti AS, Harju Maavalitsus, saatkonnad, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused,
muusikamajad, kirjastused, üritusturundusfirmad ning eraisikutest püsikliendid.
Toitlustusteenistus teenindas 2017. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide
külastajaid teatri baarides Arlekiin ja Colombina, Sinise ja Valge saali baarides, Eesti
Kontserdi ruumides asuvas kohvikus Pizzicato, kammersaali baaris ja talveaia baaris.
Söögitoas teenindati oma maja töötajaid, ERSO, RAM-i ja Eesti Kontserdi töötajaid,
Vanemuise teatri, Eesti Kunstiakadeemia, Kaitse- ja Kultuuriministeeriumi töötajaid. Kokku
teenindati 2017. aastal erinevate ürituste raames 52 099 külastajat (2016. aastal 41 200
külastajat). Kasv on tingitud eelkõige kodulehelt tehtud vaheajatellimuste osas.
13
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
TURUNDUSLIKUD ETTEVÕTMISED 2017
Reklaamiprojektid:
1.03 alustati uue hooaja piletite müüki. Kuna 112. hooaeg on tervenisti pühendatud
Eesti 100. sünnipäevale, kasutati piletimüügi alustamise kampaania „Eesti teater
„Estonias““ võtmedetailina triibuseelikut.
20.04 esitleti teatrisarja „Sajandi lugu“ raames esietenduva ooperis „Eesti ajalugu.
Ehmatusest sündinud rahvas“ katkendeid Manfred MIMi pärandi tõlkest kehakeelde,
sealjuures segades klassikalist liikumist kaasaegsega. Ooperi koreograafilist materjali
esitasid Eesti Rahvusballeti tantsijad.
11.05 toimus pressikonverents tutvustamaks Peterburi Kammerooperi külalisetendusi
Estonias 4.–6. juunini 2017. Etendustest rääkisid teatri asutaja, kunstiline juht ja
lavastaja Juri Aleksandrov, teatrijuht Juri Malõgin ja Rahvusooper Estonia peadirektor
Aivar Mäe.
112. hooajal võttis Rahvusooper Estonia kasutusele värske visuaalse identiteedi, mille
lõid teatrile disainibüroo Refleks loovjuhid Sten Lindpere ja Martin Pütsep. Muutuste
peamisteks eesmärkideks on parem eristumine linnaruumis, selgem üldilme,
kaasaegsem ja ühtlustatud visuaal ning teistest teatritest eristuv nägu. Lavastuste
üldvisuaali põhikujundiks on lavastuse initsiaal või iseloomulik täht, mille sisse
kuvatakse lavastuse foto. Täiesti uus visuaal loodi noorteprojektidele – nende
graafiline lahendus vastupidine: valge täht joonistub suurelt välja taustapildilt. Käekiri
on noortepärane, lõbus ja paljudes kohtades käsitsi kirjutatud. Lisaks uue identiteedi
väljatöötamisele sai värskendatud Estonia logo, mis on nüüd selgem ja paremini
loetav. Logos maja kujutis, kuid muutunud on font ning sõna Estonia on esile tõstetud.
Suuremat tähelepanu pööratakse kõikides kanalites kodulehe aadressile. Trükised on
tulevikus kvaliteetsemal eripaberil, väikese värskenduse said ka koduleht ja
sotsiaalmeedia kanalid.
16.–17.08 tõi Estonia teatribuss külastajaid Narvast, Tartust, Viljandist ja Pärnust
vaatama muusikali „Viiuldaja katusel“.
16.08–2.09 olid seoses ooperi „Pilvede värvid“ tutvustamisega maja ees
üleelusuuruses taevasiniseks värvitud toolid, millel inimesed said istuda ja endast pilte
teha. Parimaid pilte jagasime esietendusel maja fassaadil olevatel ekraanidel.
2.–3.09 toimunud hooaja avafestivali „Estonia teatrilaat“ külastas hinnanguliselt 8 000
inimest. Kokku müüdi 112. hooaja alguse kampaania raames 20 000 teatripiletit.
Kolmetunnisest laadakontserdist tegi otseülekande Postimees.
30.10–9.11 kestnud balleti „Tramm nimega Iha“ uuslavastuse reklaamikampaania
käigus toodi 30.10 öösel maja kõrvale 20 meetrit pikk ja 28 tonni kaaluv tramm. Iha
peatuses seisev tramm oli avatud kõigile huvilistele kuni 9.11. Külalised said vaadata
balletti tutvustavat näitust ja ajastu kostüüme, toimusid kohtumised koreograafi,
tantsijate, kostüümi- ja dekoratsioonimeistritega. Vaatemängu pakkus teatri orkester.
Programmi toimumise ajal töötas trammis kohvik. Menukaks osutunud sõidukis võeti
üles ka saade Mi ning toimus estoonlaste esieetenduse järgne pidu. Projekt sai
kümneid meediakajastusi. Rahvusooper esitas kampaania aasta turundusteo auhinnale.
Üks kord kuus ilmus rahvusooperi veebipõhine uudiskiri, millel on 7 000 lugejat.
Pidevalt kajastatakse rahvusooperi tegemisi Facebookis (21 000 jälgijat) ja
Instagramis (1 000 jälgijat). Digitaalse valdkonna arendamiseks on alates 2017. aasta
sügisest loodud digiturunduse spetsialisti ametikoht.
27.01, 7.04, 1.09 ja 24.11 ilmus ajalehe Postimees Tallinna ja Harjumaa lugejatele
inserdina ajakiri Estoonlane (trükiarv igakordselt ca 20 000 eksemplari).
14
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Rahvusvaheline turundus:
21.03 tutvustati Helsingis Eesti Vabariigi Suursaatkonnas kultuuriprogrammi „Eesti-
Soome 200“, mille raames tähistati mõlema riigi 100. sünnipäeva. Programmi üheks
mahukamaks osaks oli Rahvusooper Estonia külalisetendused Soomes 17.–26.
novembril 2017, kui esineti Tampere-talos, Helsingis Aleksanterin teatteris ja
Musiikkitalos. Estonia viis Soome publikule kingituseks teatrit igale vanusele –
Delibes’i balleti „Coppélia“, Vinteri/Raudmäe muusikali „Pipi Pikksukk“, Tubina
balleti „Kratt“, Verdi ooperi „La traviata“, Puuri ooperi „Pilvede värvid“,
beebikontserdid ja mitmeid haaravaid haridusprojekte. Dirigeerisid Vello Pähn, Jüri
Alperten, Lauri Sirp ja Priit Aimla. Külalisetenduste krooniks oli 25. novembril
Musiikkitalos toimunud ooperi- ja balletigala „Eesti ja Soome 200“. Suurejoonelisel
galal esinesid Rahvusooper Estonia solistid, orkester ja koor, Eesti Rahvusballett ning
külalissolistid Soomest ja Venemaalt. Dirigeeris Vello Pähn. Kokku andis
rahvusooper Soomes 20 etendust ja kontserti, mida vaatas 7 000 külastajat. Ringreisi
toetas programm Eesti Vabariik 100, Kultuuriministeerium, Tallink, Sokos Hotel
Group jt.
23.–25.10 andis Rahvusooper Estonia Eesti Vabariik 100 juubelipidustuste raames
etendusi Peterburis Maria teatris. Peterburi teatrisõpradele viidi külakostiks ballett
„Kratt“, ooper „Rinaldo“ ja galakontsert Peterburi Jaani kirikus. Etendusi dirigeerisid
Vello Pähn ja Andres Mustonen, kontserti Vello Pähn ja Nikolai Aleksejev. „Peterburi
sõitis üle kolmesaja estoonlase – lisaks lauljatele, tantsijatele, orkestrile ja tehnilisele
meeskonnale oli kaasas ka poistekoor,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe ajakirjanikele. „Ligi
40 aasta järel taas Maria teatri lavale astuda on estoonlastele suur au ja rõõm.
Peterburi elanike, teatrikriitikute ja kohaliku meedia huvi on väga suur,“ lisas Mäe.
Maria teatris avati Rahvusooperit Estonia tutvustav näitus, mis ühtlasi kajastas Estonia
ja Maria teatri ühiseid tegemisi läbi aegade. Nii Soome kui ka Peterburi ringreise
saatis meedia suur huvi ja kajastuste hulk oli märkimisväärselt suur nii Eestis kui ka
külastataval maal.
Koolitusprojektid täiskasvanutele:
Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „Figaro pulm“ (5.02), „Giselle“
(21.04), „Linnukaupleja“ (30.05), „Pilvede värvid“ (24.09), „Tramm nimega Iha“
(8.11)
Igal reedel (eesti keeles) ja laupäeval (inglise keeles) toimusid etenduse-eelsed
ekskursioonid.
Laste- ja noorteprojektid väljaspool Estoniat
14.03 Koolinoorte teatripäev Rakvere teatris. Toimus haridusprojekt
„Päikesekuningast Kratini“, mida vaatas 79 last.
15.03 toimusid Paide Kultuurikeskuses haridusprojektid „Kontsert kõige pisematele“
(148 vaatajat) ja „Balletilugu“.
27.03 toimus Märjamaa Rahvamajas haridusprojekt „Punamütsike ja seitse
pöialpoissi“ kolmel korral. Sellest sai osa 218 last.
21.11 toimusid Soomes Aurinkokivi koolis kaks „Balletiloo“ etendust, mida käisid
vaatamas 146 last.
22.11 toimusid Soomes Vernissa kultuurikeskuses 2 haridusprojekti „Punamütsike ja
seitse pöialpoissi“, mida külastas 87 last.
25.11 toimus Soomes Aleksanteri teatris kaks „Kontsert kõige pisematele“ kontserti,
millest võttis osa 200 last ja koos vanematega.
15
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
8.10 toimus „Kontsert kõige pisematele“ Haapsalu Kultuurikeskuses, millele järgnes
muusikal „Pipi Pikksukk“.
Linnalaagrid:
12.–16.06 tantsu- ja laululaager „Nukitsamees“ (lastele vanuses 7–11 aastat)
3.–7.07 tantsu- ja laululaager „Tuhkatriinu“ (lastele vanuses 11–14 aastat)
10.–14.07 tantsulaager „Kratt“ (lastele vanuses 7–14 aastat).
Õpetajate infotund:
15.09 toimus õpetajate infotund Sinises saalis, kus tutvustati haridusprojekte ning
algavat hooaega. Pärast infotundi jäid õpetajad vaatama muusikali „Karlsson
katuselt“.
Haridusprojektid noorele publikule
„Kontsert kõige pisematele“ (2 938 külastajat)
„Balletilugu“ (1 056 külastajat)
„Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (2 050 külastajat)
„Ka ooper kõlab tuttavalt“ (654 külastajat)
„Päikesekuningast Kratini“ (viimane haridusprojekt toimus kevadel 2017) – 144
külastajat
„Orkestrimäng“ (esimene projekt toimus sügisel 2017) – 622 külastajat
„Kuidas mõista balletti – „Kratt“, „Luikede järv“, „Giselle““ (esimene projekt toimus
sügisel 2017) – 335 külastajat.
Vähekindlustatud ja vanemliku hooleta laste teatrikülastused
19.03 käis SEB Heategevusfondi abil balletti „Uinuv kaunitar“ vaatamas 150 last.
Etenduse eelselt osales eesti- ja venekeelsel ekskursioonil 56 last.
15.10 käis SEB Heategevusfondi abil balletti „Coppélia“ vaatamas 120 last. Etenduse
eelsetel ja järgsetel eesti- ja venekeelsetel ekskursioonidel osales kokku 60 last.
19.11 käis SEB Heategevusfondi abil muusikali „Pipi Pikksukk“ vaatamas 140 last.
Etenduse järgselt eestikeelsel ekskursioonil osales 60 last.
3.12 käis SEB Heategevusfondi abil balletti „Pähklipureja“ vaatamas 130 last. Enne
etendust toimus balletitöötuba, mida viisid läbi Daniel Kirspuu ja Hedi Pundonen.
Osales 40 last.
SEB heategevusfond korraldas etenduste ja töötubade külastamise 540 lapsele.
18.05 toimus traditsiooniline haridusprojektide lõpetamine ning parimate joonistuste ja
kirjutiste saatjate autasustamine. Pärast pidulikku koosviibimist vaadati ühiselt balletti
„Bajadeer“. Parimatest töödest avati teatri fuajees näitus.
Balletiklubi
29.01 toimus ekskursioon, millele järgnes ballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“.
26.02 kohtumine Eesti Rahvusballeti tantsijatega, ekskursioon ja „Luikede järve“
etenduse külastamine.
19.03 tutvumine kostümeerijate ja grimeerijate tööga. Toimus ekskursioon, millele
järgnes „Uinuva kaunitari“ etenduse vaatamine.
16
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
9.04 tund balletiajaloost ja varvaskingadest, millele järgnes „Giselle’i“ etenduse
vaatamine.
Toetajad ja sponsorid:
23.05 kohtuti sponsoritega õhtusöögil ning tänati möödunud hooaja eest.
28.08 sõlmiti Liviko AS-iga uus 5-aastane peasponsorleping.
18.10 andis Amserv AS rahvusooperile järgmiseks viieks aastaks kasutada kaks uut
Toyota Proace väikebussi. Üleandmine toimus pidulikult rahvusooperi ees koos Eesti
Rahvusballeti tantsijatega.
Oktoobris andis Samsung Estoniale VR prillid, uue Samsung S7 telefoni ja LCD
ekraani, millega saab ringreisidel näidata publikule 360 videot. Esimest korda oli
ekraan kasutusel novembris toimunud külalisetendustel Tamperes.
Valmisid uued SEB publikupreemia auhinnad. Ooperisolisti jaoks on kõige suuremaks
tunnustuseks aplaus. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia metalliosakonna ja kunstniku
Nils Hindiga valmisid auhinnaks kaks aplodeerivat kätt.
Sisekommunikatsioon
28.02 tähistas Rahvusooper Estonia vastlapäeva ühise uisuliuga Harjumäe uisuplatsil,
vastlatraditsioonide kohaselt olid paljud estoonlased kostümeeritud ja maskides.
Estoonlasi juhendas treener Anna Levandi, piruette tulid õppima balletirepetiitor Age
Oks ja ooperisolist Oliver Kuusik. 70 estoonlast suundus Harjumäele ühises
rongkäigus.
17.–21.04 toimus Rahvusooperis Estonia tervisenädal, mille raames toimusid
võistlused, loengud stressist ja unetusest, südame tervishoiust ja jõusaali ABC-st,
uuringud, treeningukoolitused jpm. Eesmärgiks oli ületada eelmise aasta tulemusi
sammulugemiskampaanias, uuendati Tuhkatriinu siseterviserada keksu, trips-traps-
trulli ja lauamängunurga võrra. Esmakordselt toimusid kaalulangetuskampaania ning
loeng lauljatele hääle ergonoomikast. Rahvusooperi partneriks tervisenädalal on Ida-
Tallinna Keskhaigla.
4.–5.06 korraldas Rahvusooper Estonia Eesti teatrite spartakiaadi koos estoonlaste
suvepäevaga Lammasmäe Puhkekeskuses. Spartakiaadi võitis Rahvusooper Estonia.
16.09 tähistas Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu pidasid estoonlased
koos teatri veteranidega – toimus pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadati
uue ooperi „Pilvede värvid“ peaproovi.
9.11 toimus Estonias viiendat korda töövahetuspäev ehk sassis päev. Päeva
eesmärgiks on saada aimu kolleegide tööst, anda tagasisidet ja teha ettepanekuid
ümberkorraldusteks. Lisaks pakub päev parasjagu elevust ning vaheldust argirutiinile.
Kätt võib proovida piletimüüjana, haldustöötajana, õmblejana, dekoraatorina,
lavameistrina ning olla õhtusel etendusel valgustaja või grimeerija. Sel aastal osales
sassis päeval 40 estoonlast, neist 11 vahetasid ameti SEB panga töötajatega.
1.–18.12 toimus jõuluteemaline ustekaunistamise võistlus. Võitjate autasustamine
toimus 22.12 estoonlaste jõulukohvil.
Muud sündmused
Vähiravifondi „Kingitud elu“ vabatahtlikud kogusid 4.–26.02 Estonia teatri etenduse
vaheaegadel teatrikülastajate spontaansete annetustena kokku üle 6 000 euro.
Vähihaigete toetuseks sai teatri publik panustada 15 etenduse vaheaegadel. „15 väga
tähtsat vaheaega võeti teatrikülastajate poolt hästi vastu ning annetajaid oli nii palju, et
mõnel juhul tekkis meie annetuskasti juurde lausa järjekord,“ ütles vähiravifondi
17
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
„Kingitud elu“ tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Täname igat annetajat, Estonia teatrit ja
selle abivalmis töötajaid ning kõiki meie vabatahtlikke abilisi – üheskoos kinkisime
mitmele inimesele lootuse, võimaluse elada või koguni terveneda.“
15.03 toimus presidendilossi ees Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“
avaüritus, mille käigus andis Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse esimees Priit Raud
president Kersti Kaljulaid`ile üle esimese kinkepileti kõigile „Sajandi loo“
lavastustele. Ühtlasi tehti teatavaks sadakond ühiskonnale olulist isikut ja
organisatsiooni, keda teatrid samuti kinkepiletitega meeles pidasid. Avaüritusega anti
sümboolne avaakord kõige suuremale koostööprojektile, mida Eesti teatrites kunagi
tehtud. Mängides läbi vabariigi lugu, teeb kõnealune teatrisari ise omal moel ajalugu:
see on nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades meie teatriajaloo suurim
lavastus. Omaette väärtus on teatrite vahelisel koostööl, mis sünnitab uusi ja üllatavaid
loomingulisi kooslusi. Nii jõuab alates augustist 2017 kuni juulini 2018 igal kuul
publiku ette üks Eesti Vabariigi elukümnendist inspireeritud lavastus. Ühiselt tulevad
lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui
Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo“ lavastuste etendusmaraton. Otsus oma
riigile sajandaks sünnipäevaks sajandipikkune lugu kinkida sündis kolm aastat tagasi
Eesti Etendusasutuste Liidu eestvõttel. Sajand jagati kümnenditeks, lisati pilk
tulevikku ja otsustati, et kõik lavastused luuakse kahe teatri koostöös. See, millised
teatrid loomingulise paari moodustasid ja milline kümnend ühislavastuse aineseks sai,
selgus loosi teel.
Rahvusooper Estonia initsiatiivil 12.08.2016 Paide arvamusfestivalil korraldatud
arutelule „Muusikateatrite järelkasv – kelle mure?“ järgnesid mitmed tulised artiklid ja
raadiosaated. Rahvusooper pakub lahendusi, mis peaksid hetkeoludega sobima.
Esmaspäeviti toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste laulutunnid
teatrilaval, et oleks võimalus varakult tunnetada suurt saali ja saada teadlikuks oma
hääle kandvusest. Ooperistuudio õpilastega tuuakse välja ühiseid etendusi Estonia
laval – mõni aasta tagasi näiteks „Armujook“ ning sel kevadel „Cyrano de Bergerac“.
Veebruaris korraldati üliõpilaste kontsert, kuhu olid palutud teatri dirigendid,
pianistid-repetiitorid, EMTA õppejõud ja kaasüliõpilased. Eesmärk oli kuulata noori
lauljaid, anda otsest tagasisidet ja rääkida õppejõududega võimalikest muredest. Need
lauljad, kelle sarm, hääle areng ja kunstnikualge jäid silma, said oma võimeid
proovida suures saalis ja võimaluse laulda jõukohast kõrvalosa ooperis või operetis.
Estonia võttis stipendiaatidena palgale tenor Mehis Tiitsi ja bariton Raiko Raaliku.
Orkestris on praktikavõimalus loodud viiele artistile ja ühele dirigendile. Jätkub tihe
koostöö Tallinna Balletikooliga. Sügisel 2017 võeti teatrisse tööle viis lõpetanut –
Anna Roberta Lahesoo, Inessa Glazõrina, Laura Ragel, Jaan Männima ja Taras
Titarenko.
SALVESTUSED JA TRÜKISED
Eesti Rahvusringhääling salvestas 8. ja 10. märtsil 2017 Eduard Tubina balleti „Kratt“,
mille DVD anti välja 29. oktoobril koostöös Estonian Record Productionsiga.
30. novembril toimus Estonia teatri Valges saalis Jaak Jõekallase ja Marvi Taggo
koostatud raamatu „Estoonlased maskiga ja maskita“ esitlus. Rahvusooper Estonia
poolt välja antud raamatu 368 leheküljel elustub pildis ja sõnas Estonia teatri lugu
aastast 1913, kui avati Estonia uus teatrimaja, kuni detsembrini 1997, mil kuulutati
välja rahvusooperi seadus ja teater sai nimeks Rahvusooper Estonia.
18
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
2017. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED
Autasud ja auhinnad:
Eesti teatri aastaauhinnad 2017:
Heli Veskus – Aida ja Senta karakterite psühholoogilise ja muusikaliselt nüansseeritud
tõlgenduse eest Verdi ooperis „Aida“ ja Wagneri ooperis „Lendav hollandlane“.
Monika-Evelin Liiv – Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“.
Malle Kaalep – Rahvusooper Estonia kostüümiosakonna värvikoja töötaja aastast 1993, oma
valdkonna professionaal, kelle detailitäpne töö on kõrgelt hinnatud nii Eesti kui välismaiste
kunstnike hulgas.
Marta Navasardyan – Kristallkingakese auhind detailitäpse tunnetusega loodud rollide eest.
Muu tunnustus:
Harjumaa teatripreemia – Kristel Pärtna
SEB publikupreemia – Janne Ševtšenko ja Priit Volmer
Ketlin Oja – Klaudia Maldutise stipendium.
Olga Zaitseva – II koht PLMF III vokalistide konkursil.
Raiko Raalik – III koht PLMF III vokalistide konkursil.
Arne Mikk – Kuressaare linna aukodanik 2017.
Kolleegipreemiad 2017
Priit Volmer – solistipreemia
Denis Klimuk – balletipreemia
Valter Jürgenson – orkestripreemia
Lydia Roos – kooripreemia
Sirje Ihaste – administratsioonipreemia
Riina Saaliste – etendust teenindava töötaja preemia
Karl Mikk – etendust ettevalmistava töötaja preemia
Heda Mets – rahvusooperi maja teenindava töötaja preemia
Kaspar Mänd – kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia
Aasta teo preemia – saatesarja „Georg Udukübara aaria“ ettevalmistav ja korraldav
estoonlaste meeskond: Liisa Piisel, Ülla Veerg, Anu Põrk, Taimi Lume, Kristel Linnutaja,
Mario Madiste, Reijo Timuska, Kalev Timuska, Ülle Kogerman ja Riina Saaliste.
Eda Peäske – aasta juhendaja tiitel programmi „Eestimaa õpib ja tänab“ raames.
19
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Jüri Alperten – Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa elutööpreemia Pärnu linnaorkestri näo
kunstilise kujundamise eest.
MAJANDUSTEGEVUS
2017. aasta oli Rahvusooper Estoniale töine majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud
eesmärkide täitmisel.
Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu“ alusel
tegevustoetust 2017. aastal 8 833 000 eurot (s.h. 55 000 eurot orkestriinstrumentide ja
töövahendite soetamiseks), millest laenu tagasimaksmiseks AS SEB Pangale kasutati 957 859
eurot (2016. aastal oli riigi toetus 8 565 673 eurot, millest laenu tagasimaksmiseks kasutati
953 520 eurot). Veel eraldati Rahvusooperile Estonia sama lepingu alusel lisatoetust
küttesüsteemi renoveerimiseks ja tuletõkkeuste soetamiseks 140 000 eurot ning orkestri
instrumentide ja töövahendite soetamiseks 55 000 eurot. Lisaks toetas Kultuuriministeerium
küttesüsteemi renoveerimist veel summas 57 498 eurot.
(2016. aastal eraldati lisatoetust orkestri instrumentide ja töövahendite soetamiseks 55 000
eurot ja elektrikilbi renoveerimiseks 40 000 eurot).
Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperile 6 502 eurot (2016.
aastal 7 552 eurot).
Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg
kestab 1.augustist kuni 31. juulini.
Rahvusooper teenis müügitulu 2017. aastal kokku 4 740 738 eurot (2016. aastal 4 931 478
eurot). Võrreldes 2016. aastaga vähenes müügitulu 3,86% ehk 190 740 euro võrra.
Piletite müügitulu oli 2 646 470 eurot. Võrreldes 2016. aastaga vähenes piletimüügi tulu
(2016. aastal 2 858 168 eurot) 7,40%.
Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2017. aastal etenduste külastajaid teatri
baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti
kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 2017. aastal 965 470 eurot (2016. aastal 952
713 eurot). Toitlustusteenistuse käive suurenes 1,34%.
Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 63,44% (2016. aastal 64,62%).
Lõppes 2002. aastal Rahvusooper Estonia ja AS SEB Panga vahel sõlmitud lepingu
(pikaajaline laen kogusummas 9 797 656 eurot) täitmine. Laen oli võetud Rahvusooper
Estonia teatri- ja kontserdimaja rekonstrueerimise II etapi teostamiseks.
Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste väga hea töö võimaldas rahvusooperil realiseerida oma
loomingulised eesmärgid.
20
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Olulisemad suhtarvud 2017. aasta majandustegevuse kohta
2017 2016 %
Saali täituvus (%) 82,96 89,03 6,81
Külastajate arv 142 738 161 771 11,76
Müügitulu 4 740 738 4 931 478 3,86
s.h. piletitulu 2 646 470 2 858 168 7,40
toitlustuse tulu 965 470 952 713 1,34
reklaamitulu 190 700 202 906 6,01
Tegevuskulud 12 584 959 12 783 398 1,55
s.h. kauba, 1 455 723 1 552 014 6,20
materjalide ja
teenuste kulu
mitmesugused 1 453 693 1 541 625 5,70
tegevuskulud
Olulisemad planeeritud investeeringud 2018. aastal:
Lava tuletõkkeuste vahetus
Lavapultide vahetus
Stangetorude vahetus, horisondi kaare ümbertegemine
Hoone perimeetri uste restaureerimine
II ja III korruse garderoobide ventilatsiooni väljaehitamine
Talveaia ja Pizzicato renoveerimine
ATS ja evakuatsiooni- ja valvesüsteemi uuendamine
Suur-Sõjamäe juurdeehituse projekteerimine
Teise rõdu ümberehitus
Kogu maja publikutsooni mööbli renoveerimine
Valguspargi uuendamine
Uue müügiprogrammi juurutamine
Kammersaali valguse renoveerimine
Estonia kontserdisaali saali ja lavapõranda renoveerimine.
Aivar Mäe
Rahvusooper Estonia
Peadirektor
21
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Bilanss
(eurodes)
Lisa 31.12.2017 31.12.2016
VARAD
Käibevara
Raha 2 103 393 50 784
Muud lühiajalised nõuded 9 0 957 859
Nõuded ja ettemaksed 3 275 552 262 144
Varud 5 188 254 256 396
Käibevara kokku 567 199 1 527 183
Põhivara
Materiaalne ja immateriaalne põhivara 6 9 937 057 10 071 885
Põhivara kokku 9 937 057 10 071 885
VARAD KOKKU 10 504 256 11 599 068
KOHUSTISED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 8,9 29 703 957 859
Võlad ja ettemaksed 4, 7 1 526 904 1 659 153
Sihtfinantseerimine 10 12 849 3 004
Lühiajalised kohustised kokku 1 569 456 2 620 016
Pikaajalised kohustised 8,9 113 860 0
Pikaajalised kohustised kokku 113 860 0
KOHUSTISED KOKKU 1 683 316 2 620 016
Netovara
Kapital 331 532 331 532
Eelmiste perioodide jaotamata tulem 8 647 520 9 114 571
Aruandeaasta tulem -158 112 -467 051
NETOVARA KOKKU 8 820 940 8 979 052
KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 10 504 256 11 599 068
Lisad lehekülgedel 26 kuni 39 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
22
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
Lisa 2017 2016
Müügitulu 11 4 740 738 4 931 478
Tegevustoetus 10 7 826 643 7 619 705
Muu tulu sihtfinantseerimisest 10 170 809 323 286
Tulu varade sihtfinantseerimisest 10 57 498 0
Tulu varade sihtfinantseerimisest riigieelarvest 10 195 000 95 000
Tulud kokku 12 990 688 12 969 469
Kaubad, toore, materjal ja teenused 12 -1 455 723 -1 552 014
Mitmesugused tegevuskulud 13 -1 453 693 -1 541 625
Tööjõu kulud
Palgakulu 14 -7 243 977 -7 252 361
Sotsiaalmaks 14 -2 431 566 -2 437 398
Tööjõu kulud kokku -9 675 543 -9 689 759
Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -562 739 -646 433
Tegevustulem -157 010 -460 362
Finantstulud ja –kulud
Intressikulud 9 -1 185 -6 770
Muud finantstulud ja –kulud 83 81
Finantstulud ja –kulud kokku -1 102 -6 689
Aruandeaasta tulem -158 112 -467 051
Lisad lehekülgedel 26 kuni 39 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
23
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
Lisa 2017 2016
Rahavood põhitegevusest
Aruandeperioodi tulem -158 112 -467 051
Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 562 739 646 433
Kasum/kahjum põhivara müügist ja maha 6 3 630 0
kandmisest
Sihtfinantseerimise jäägi muutus 10 9 845 -95 799
Põhitegevusega seotud nõuete muutus 3 -13 408 61 886
Varude muutus 5 68 142 24 694
Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 7 -132 249 -24 812
Kokku rahavood põhitegevusest 340 587 145 351
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6 -431 541 -292 849
s.h. kapitalirendi tingimustel 8 60 439 0
Muude finantsinvesteeringute soetus 88 074 0
kapitalirendi tingimustel
Kokku rahavood investeerimistegevusest -283 028 -292 849
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed 8 -4 950 0
Makstud pangalaenud 9 -957 859 -953 520
Toetus Kultuuriministeeriumilt põhivara 9 957 859 953 520
sihtfinantseerimise laenu tagasimaksmiseks
Makstud intressid 9 -1 185 -6 770
Toetus Kultuuriministeeriumilt põhivara 9 1 185 6 770
sihtfinantseerimise laenu intresside
tagasimaksmiseks
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -4 950 0
Rahavood kokku 52 609 -147 498
Raha ja raha lähendid perioodi alguses 2 50 784 198 282
Raha ja raha lähendid muutus 52 609 -147 498
Raha ja raha lähendid perioodi lõpus 2 103 393 50 784
Lisad lehekülgedel 26 kuni 39 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
24
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kapital Eelmiste perioodide Aruandeaasta Kokku
tulem tulem
31.12.2015 331 532 9 243 531 -128 960 9 446 103
2015. a tulem 0 -128 960 128 960 0
Aruandeaasta tulem 0 0 -467 051 -467 051
31.12.2016 331 532 9 114 571 -467 051 8 979 052
2016.a tulem 0 -467 051 467 051 0
Aruandeaasta tulem 0 0 -158 112 -158 112
31.12.2017 331 532 8 647 520 -158 112 8 820 940
Lisad lehekülgedel 26 kuni 39 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
25
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted
Rahvusooper Estonia 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja
aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti
Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja –
aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti
finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad
raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti
rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise
aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel,
mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse
põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse,
olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse,
konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist.
Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise
seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha ja raha rahalähendid
Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas
olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi
deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid.
Nõuded ostjate vastu
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud
lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o.
nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete
summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad
võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning
maksetähtaegadest mittekinnipidamine.
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete
individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse
individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades
eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete
summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse
vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse
ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse
tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete
laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Muud lühiajalised nõuded
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud
26
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas
summas.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest,
tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende
olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale
varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega
otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto
realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases
majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused,
mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Lõpetamata toodanguna kajastatakse etenduse valmimiseks tehtud väljaminekud juhul, kui
kulu on tehtud aruandeaastal, kuid esietendus ja lõpetatud lavastustesse kandmine toimub
aruandeaastast järgmisel aastal. Lõpetamata toodangu koosseisu arvatakse kõik materiaalsed
kulud ja kulud, mis on seotud kostüümide ja dekoratsioonide valmistamisega ning
lavastuskuludega. Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist
individuaalse hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.
Materiaalne põhivara
Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000
eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku
inventarina ja kantakse soetamisel 100% kulusse.
Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb
ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset
põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on
tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning
varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid
kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm
määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise
lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult
soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel
on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi
varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi
amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
Ehitised 2% - 20%
Masinad ja seadmed 3% - 25%
Muu materiaalne põhivara 3% - 25%
Maad ei amortiseerita.
27
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto
müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on
materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna
poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust
või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate
amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus
vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis
on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes
muude äritulude või muude ärikulude real.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi
poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara
soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse
algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega
seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused.
Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes
vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara
amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised:
Immateriaalne vara 25%
Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid,
mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.
Tarkvara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara
lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on
otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi
poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja
kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse
tulemiaruandes kuludena.
Varade väärtuse langus
Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta
varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade
puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või
täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Kapitali- ja kasutusrendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga
seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse
kasutusrendina.
28
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Rahvusooper kui rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas
või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi
tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures
amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood.
Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased
otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
Rahvusooper kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt
muule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse
lähtudes Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi
lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja
bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi
jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised
võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki
soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse
bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud
soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses
(millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt
intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul
alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi
lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg
on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast
bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti
kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi
kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Toetused
Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu
kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks.
a) Tegevustoetused
Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes
rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi
kajastatakse tuluna raha laekumisel.
b) Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille
puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja
rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta
ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse
raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel
kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi.
29
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei
kajastata.
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse
printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud,
mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida
saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna,
millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui
laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav
kindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja
sihtfinantseerimine laekub.
Varade sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille
põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil
tuluna.
Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule
põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist
sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara
õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole
usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.
Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel
„Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”.
Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas
toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult
kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja
kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber
arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi
tulemiaruandes.
Tulude arvestus
Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel.
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes
arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui
kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga
seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse
pikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist.
Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus
osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.
30
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassas 24 960 19 901
Pangakontod 78 433 30 883
Raha ja pangakontod kokku 103 393 50 784
Intressimäär üleöödeposiidilt on 0,01 % keskmiselt jäägilt (2016. aastal 0,01%).
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Nõuded ostjate vastu 246 415 238 888
Ettemaksed teenuste eest 20 218 19 777
Muud lühiajalised nõuded 8 915 3 474
Viitlaekumised 4 5
Nõuded ja ettemaksed kokku 275 552 262 144
Lisa 4 Maksud
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Maksuvõlg Maksuvõlg
Sotsiaalmaks 263 578 249 752
Üksikisiku tulumaks 142 211 134 159
Käibemaks 66 388 62 049
Töötuskindlustusmaks 18 012 17 256
Kogumispension 13 488 12 454
Mitteresidendist 1 549 1 163
juriidilise isiku tulumaks
Erisoodustuse tulumaks 444 374
Ettevõtte tulumaks 312 18
Kokku (lisa 7) 505 982 477 225
Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul
maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav
maksusumma, intressid ning trahvi. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid,
mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma.
31
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Lisa 5 Varud
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Lõpetamata uuslavastuste kulud 83 264 151 799
Materjalid laos 43 708 38 343
Kavade varu 27 425 37 959
Toidukaupade varu 33 857 28 295
Kokku 188 254 256 396
Varusid 2017.a. maha ei kantud (2016. aastal 1 225 eurot).
Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara
(eurodes)
Maa Ehitised Masinad Muu Ettemaksed Kokku
ja materiaalne põhivara
seadmed põhivara eest
Saldo seisuga
31.12.2015
Soetusmaksumus 149 668 12 881 422 3 022 159 1 551 965 8 927 17 614 141
Akumuleeritud kulum 0 -4 568 377 -1 685 806 -934 489 0 -7 188 672
Jääkmaksumus 149 668 8 313 045 1 336 353 617 476 8 927 10 425 469
2016.a. toimunud
muutused
Ostud perioodi jooksul 0 168 323 46 521 81 932 0 296 776
Ümberliigitamine 0 0 0 0 -3 927 -3 927
väikevahendiks
Müük ja maha kandmine 0 -2 530 -193 893 -330 350 0 -526 773
Müüdud ja maha kantud 0 2 530 193 893 330 350 0 526 773
põhivara kulum
Amortisatsioonikulu 0 -314 425 -178 433 -153 575 0 -646 433
Saldo seisuga
31.12.2016
Soetusmaksumus 149 668 13 047 215 2 874 787 1 303 547 5 000 17 380 217
Akumuleeritud kulum 0 -4 880 272 -1 670 346 -757 714 0 -7 308 332
Jääkmaksumus 149 668 8 166 943 1 204 441 545 833 5 000 10 071 885
2017.a. toimunud
muutused
Ostud perioodi jooksul 0 255 762 74 154 100 534 6 091 436 541
Ümberliigitamine 0 0 0 0 -5 000 -5 000
Müük ja maha kandmine 0 -28 065 -9 076 -7 650 0 -44 791
Müüdud ja maha kantud 0 28 065 5 446 7 650 0 41 161
põhivara kulum
Amortisatsioonikulu 0 -316 776 -151 184 -94 779 0 -562 739
Saldo seisuga
31.12.2017
Soetusmaksumus 149 668 13 274 912 2 939 865 1 396 431 6 091 17 766 967
Akumuleeritud kulum 0 -5 168 983 -1 816 084 -844 843 0 -7 829 910
Jääkmaksumus 149 668 8 105 929 1 123 781 551 588 6 091 9 937 057
32
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
2017.aastal kanti maha hooneid ja rajatisi soetusmaksumuses 28 065 eurot, masinaid ja
seadmeid soetusmaksumuses 9 076 eurot ja muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses
7 650 eurot. (2016. aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 9 537 eurot,
immateriaalset põhivara soetusmaksumuses 2 748 eurot ning muud materiaalset põhivara
soetusmaksumuses 15 683 eurot).
2017. aastal nagu ka 2016. aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.2017 ja
31.12.2016 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks.
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 760 250 792 689
Maksuvõlad (vt lisa 4) 505 982 477 225
Võlad tarnijatele 184 099 210 047
Võlad töövõtjatele 76 573 179 192
Võlad ja ettemaksed kokku 1 526 904 1 659 153
Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent
(eurodes)
Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid:
Seadmed
31.12.2017
Soetusmaksumus 60 439
Akumuleeritud kulum 1 259
Aruandeperioodi kulum 1 259
2017. aastal soetati kapitalirenditingimustel varasid soetusmaksumusega 148 513 eurot.
(2016.a. kapitalirenditingimustel varasid ei soetatud).
31.12.2017
Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 143 563
s.h. maksetähtaeg
kuni 1 aasta 29 703
1-5 aastat 113 860
33
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
2017
Aruandeperioodi maksed 4 950
Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole.
Lepingu alusvaluutaks on euro.
Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid
ruume:
2017 2016
Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 297 256 288 751
Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 145 761 158 224
Kokku (vt lisa 11) 443 017 446 975
Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga,
kelle lepinguline rendimakse 2017. a oli 289 924 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud
veel ERSO-ga (summa aastas 2 932 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot).
Rendilepingute alusvaluutaks on euro.
Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded
(eurodes)
31.12.2017
Liisingu saldo Kokku s.h. s.h. Maksetähtaeg
pikaajaline lühiajaline
osa osa
Liising (lisa 8) 143 563 113 860 29 703 2017 – 2022.a.
Lõppes 2002. aastal Rahvusooper Estonia ja AS SEB Panga vahel sõlmitud laenulepingu
täitmine 2017. aastal maksti tagasi viimane osa laenust summas 957 859 eurot (2016. aastal
maksti AS SEB Pangale laenu tagasi 953 520 eurot). Kultuuriministeerium toetas
Rahvusooperit Estonia laenu tagasimaksmisel.
Laenulepingu alusvaluutaks on euro.
Kohustuste tagatiseks varasid panditud ei ole.
Laenukohustiste intressid
2017 2016
Investeerimislaenu intressimaksed 1 185 6 770
34
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Lisa 10 Toetused
(eurodes)
Tegevustoetus
2017. aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 8 833 000 eurot,
s.h laenu tagasimaksmiseks 957 859 eurot (2016. aastal 8 565 673 eurot, s.h. laenu
tagasimaksmiseks 953 520 eurot).
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
2017 2016
ALGJÄÄK KOKKU 3 004 98 803
(KOHUSTIS)
SAAMINE
1. Valitsuselt
Valitsuselt saadud vahendid riigi 6 502 7 552
poolt kompenseeritava õppelaenu
tasumiseks
2. Muudelt organisatsioonidelt
Kultuurkapitalilt kulude 29 799 48 303
sihtfinantseerimiseks saadud
vahendid
Kultuuriministeeriumilt kulude 16 487 59 292
sihtfinantseerimiseks saadud
vahendid
Teistelt organisatsioonidelt kulude 134 368 119 892
sihtfinantseerimiseks saadud
vahendid
SAADUD KOKKU 187 156 235 039
KASUTAMINE
Riigi poolt kompenseeritavat -6 502 -7 552
õppelaenu tasuti
1. Tegevuskuludeks kokku -6 502 -7 552
2. Muu sihtfinantseerimine -170 809 -323 286
KASUTATUD KOKKU -177 311 -330 838
Kohustis 12 849 3 004
Eesti Kultuurkapital toetas 2017. aastal Rahvusooperit Estonia mitmete projektide
läbiviimisel: Raamatu „Estoonlased maskiga ja maskita“ trükikulude katteks (1 000 eurot),
külalispedagoog-repetiitori Gaetano Petrosino sõidukulude katteks (373 eurot),
jõulukontsertide korraldamiseks (5 700 eurot), Rahvusooper Estonia kostüümiosakonna
õppereis Stockholmi sõidu- ja majutuskuludeks (2 223 eurot) ja õppereisiks Sankt-Peterburi
(2 623 eurot), lavatehniliste töötajate osavõtt messist „Stage/Set/Scenery“ Berliinis lennu- ja
majutuskulude katteks (1 800 eurot) ja messist „ProLight+Sound Frankfurdis (690 eurot) ning
Caroline Dowdle`i meistrikursus Rahvusooper Estonia ooperi- ja koorisolistidele (1 000
eurot). Eesti Kultuurkapital toetas ka dekoratsioonide ja kostüümikangaste maalimise
koolituse läbiviimist (2 500 eurot). Eesti Kultuurkapital on toetanud Estonia poistekoori
osalemist muusikalavastuses „Kastanid tulest“ ettevalmistustegevuses (4 000 eurot), kontserdi
35
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
korraldamist ja osalemist workshop´is Peterburis (2 000 eurot) samuti poistekoori
jõulukontsertide ruumi üüri katteks (541 eurot).
Kultuuriministeeriumilt saadi samuti mitmete projektide läbiviimise tarbeks toetust: täiendav
toetus Riigikogust Rahvusooper Estonia poistekoori tegevusteks (3 000 eurot) ja poistekoori
esinemiseks Soome Vabariik 100 pidulikul tähistamisel Helsingis (3 920 eurot).
Rahvakultuuri Keskus toetas rahvusooperit läbi programmi „Etenduskunstide regionaalse
kättesaadavuse toetused“ (3 567 eurot).
Eesti Kooriühing toetas laulu-ja tantsupeo protsessis osalevat poistekoori kollektiivi (1 200
eurot).
Riigikantselei toetas Rahvusooper Estoniat projekti „Soome ja Eesti 200“ elluviimisel
Helsingis ja Tamperes (54 000 eurot) ning etenduste „Kratt“ ja „Rinaldo“ esitamisel Maria
teatris ja galakontserdi korraldamisel Jaani kirikus Peterburis (18 000 eurot).
Sihtfinantseerimine varade soetamiseks
2017 2016
Varade sihtfinantseerimise 0 0
kasutamata jääk aasta algul
SAAMINE
Kultuuriministeeriumilt varade 252 498 95 000
soetamiseks ja renoveerimiseks saadud
SAADUD KOKKU 252 498 95 000
KASUTAMINE
Tulu varade sihtfinantseerimisest s.h. 252 498 95 000
1. Ehitised ja seadmed 140 000 40 000
2. Küttesüsteemi renoveerimine 57 498 0
2. Orkestri instrumendid ja töövahendid 55 000 55 000
Varade sihtfinantseerimise 0 0
kasutamata jääk aasta lõpus
36
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Lisa 11 Müügitulu
(eurodes)
Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka
muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt:
Müügitulu liik 2017 2016
Piletimüügitulu 2 646 470 2 858 168
Toitlustus 965 470 952 713
Üüritulu (lisa 8) 443 017 446 975
Reklaamitulu 190 700 202 906
Kultuuriline teenindamine 121 738 64 497
Muud müügitulud 116 049 92 011
Parkla haldamine 72 782 74 358
Kavade müük 71 334 84 034
Kommunaaltulud 55 820 53 836
Kostüümide laenutus 27 102 27 343
Majutusteenus 25 125 18 153
Materjalide ja põhivara 5 131 56 484
müügi tulu
KOKKU 4 740 738 4 931 478
Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust ja ära jäänud etenduste tulust.
Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis.
Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2017 2016
Lavastustega seotud teenused 742 264 778 244
Materjal lavastustele 343 714 408 857
Toitlustuse kaubakulu 322 499 316 613
Kavade kulu 42 382 43 605
Piletite kulu 4 864 4 695
KOKKU 1 455 723 1 552 014
37
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Kommunaalkulud 264 149 267 643
Reklaamikulu 206 670 202 739
Korrashoiumaterjal ja teenus 203 677 220 535
Inventar ja selle hooldus 166 017 111 369
Lähetuskulud 156 040 280 954
Põhitegevusega seotud muud 152 474 107 802
kulud
s.h. vahendustasu piletite 72 446 88 296
müügist
Majandamiskulu 138 396 126 123
Infotehnoloogiline riistvara 74 310 119 118
ja selle hooldus
Muud kulud 66 594 76 623
Sõidukite tarvikud ja hooldus 25 366 28 719
KOKKU 1 453 693 1 541 625
Lisa 14 Tööjõu kulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 7 243 977 7 252 361
Sotsiaalmaks 2 431 566 2 437 398
KOKKU 9 675 543 9 689 759
Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka
täistööajaga töötajaid, oli 31.12.2017 seisuga 457 töötajat (2016. aastal 445 töötajat). 2017.
aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 419 töötajat (2016.
aastal 426 töötajat) ning palgakulu 7 243 977 eurot (2016. aastal 7 252 361 eurot).
Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 44 382 eurot (2016. aastal 39 875 eurot) ja
peadirektori tasu koos maksudega oli 98 955 eurot (2016. aastal 92 484 eurot). Vt lisa 15.
Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega
(eurodes)
Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks:
- peadirektor ja nõukogu liikmed
- eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende
olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid.
38
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga
143 337 eurot (2016. aastal 132 359 eurot). Vt ka lisa 14.
Lepingu lõppedes on peadirektoril õigus saada hüvitist kuue kuu töötasu ulatuses. Muid
soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole.
Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad.
Tehingud seotud osapooltega:
(eurodes)
2017 2016
Ostud Müügid Ostud Müügid
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 5 145 17 761 16 239 11 963
nendega seotud ettevõtted ja
organisatsioonid
Saldod seotud osapooltega:
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 458 0 0 6 489
nendega seotud ettevõtted ja
organisatsioonid
Lisa 16 Muu oluline informatsioon
Seisuga 31. detsember 2017 ületasid Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara
summas 1 002 257 eurot (31. detsember 2016. a summas 1 092 833 eurot). Seisuga 31.
detsember 2017 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised
summas 29 703 eurot (2016. aastal 957 859 eurot), võlad ja ettemaksed summas 1 526 904
eurot (2016. aastal 1 659 153 eurot) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 12 849
eurot (2016. aastal 3 004 eurot).
Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustas 2017. aastal 760 250 eurot (2016. a
792 689 eurot). Vt lisa 7. Ettemaksed ei põhjusta Rahvusooper Estoniale rahalisi kohustusi
ning kulu kaasneb rahvusooperi põhitegevuse – etenduste andmisega.
Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper
Estonia tegevuse jätkumisest, sest juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital
seisuga 31. detsember 2017 Rahvusooper Estoniale majandusraskusi. Rahvusooper Estonia
finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt
Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule (ei ole
aruandes Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt nõudena kajastatud) ning lühiajaliste
kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme. Sarnane käibekapitali struktuur on
Rahvusooperil Estonia olnud läbi aastate. Tavapärase põhitegevusega seotud kulud suudab
Rahvusooper katta omatuludega ja riigieelarvest saadud toetusega. Vajadusel on võimalik
võtta lühiajalist pangalaenu.
39
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Rahvusooper Estonia nõukogule
Meie arvamus
Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Rahvusooper Estonia
(Teater) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2017 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Meie poolt auditeeritud Teatri raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
bilanssi seisuga 31. detsember 2017;
tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud
selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt
nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses
raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Oleme Teatrist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite
Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja
Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased
kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele.
Muu informatsioon
Peadirektor vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub aastaaruandes lisaks raamatupidamise
aastaaruandele ja meie audiitori aruandele.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu
informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja
kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või
meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me
teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle
info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
AS PricewaterhouseCoopers, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876
T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee
Peadirektori ja nende, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, kohustused seoses
raamatupidamise aastaaruandega
Peadirektor vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu peadirektor peab
vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise
aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on peadirektor kohustatud hindama Teatri jätkusuutlikkust,
avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse
printsiipi, välja arvatud juhul, kui peadirektor kavatseb Teatri likvideerida või tegevuse lõpetada või tal
puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Teatri finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise
eest.
Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on
pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie
arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud
audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või
veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos
mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase
skeptitsismi. Samuti me:
tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi
tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele
ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest
tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise
puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste
tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada
auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Teatri
sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning peadirektori poolt tehtud raamatupidamislike
hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
otsustame, kas peadirektori poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud
auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad
tekitada märkimisväärset kahtlust Teatri jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline
ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta
avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis
modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi
tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Teatri tegevuse
jätkumise lõppemist;
hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud
informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi
viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
2 (3)
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja
ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste
sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
AS PricewaterhouseCoopers
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Janno Hermanson Heili Uustalu
Vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 630
23. mai 2018
3 (3)
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Tegevjuhtkonna allkirjad 2017. a majandusaasta aruandele
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruande allkirjastamine 23.mail 2018:
/allkirjastatud digitaalselt/
Peadirektor
Aivar Mäe
43
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Nõukogu allkirjad 2017. a majandusaasta aruandele
Rahvusooperi Estonia nõukogu on 2017. a majandusaasta aruande kinnitanud :
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Nõukogu esimees Nõukogu aseesimees
Arne Mikk Paavo Nõgene
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Nõukogu liige Nõukogu liige
Maire Aunaste Martin Repinski
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Nõukogu liige Nõukogu liige
Urve Tiidus Ivari Ilja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Nõukogu liige Nõukogu liige
Riina Viiding Tea Varrak
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Nõukogu liige Nõukogu liige
Ants Wõrk Rene Eespere
44
Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne
Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2017-le
EMTAK Tegevusala 2017
90011 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine 2 768 208
90021 Lavakunsti abitegevused 198 673
56211 Toitlustamine üritustel 965 470
68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus 443 017
68329 Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused 55 820
73121 Reklaami vahendamine meedias 190 700
47991 Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 15 812
55901 Muu majutus 25 125
Muu 77 913
Müügitulu kokku 4 740 738
45