dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 4. juuni 2018
Viit
3-3/1308-1
Registreeritud
4. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahvusooper Estonia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Madli-Liis Parts
Lahendamise tähtaeg
4. juuli 2018

Failid

  • 📎Rahvusooper Estonia_2017 MAA (allkirjastatud).bdoc1281 KB

Sisu (failidest)

t 2017. A MAJANDUSAASTA ARUANNE RAHVUSOOPER ESTONIA Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4 10148, Tallinn Eesti Vabariik Registrikood: 74000033 Telefon: 683 1308 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.opera.ee Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2017-31.12.2017 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Sisukord RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................. 4 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 22 Bilanss ...................................................................................................................................... 22 Tulemiaruanne .......................................................................................................................... 23 Rahavoogude aruanne .............................................................................................................. 24 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................... 25 Raamatupidamise aastaaruande lisad ....................................................................................... 26 Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted ................................................................................. 26 Lisa 2 Raha ............................................................................................................................... 31 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 31 Lisa 4 Maksud .......................................................................................................................... 31 Lisa 5 Varud ............................................................................................................................. 32 Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara ......................................................................... 32 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed ...................................................................................................... 33 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent .................................................................................................. 33 Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded ......................................................................................... 34 Lsa 10 Toetused ....................................................................................................................... 35 Lisa 11 Müügitulu .................................................................................................................... 37 Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused ............................................................................ 37 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud ....................................................................................... 38 Lisa 14 Tööjõu kulud ............................................................................................................... 38 Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega ...................................................................................... 38 Lisa 16 Muu oluline informatsioon .......................................................................................... 39 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ................................................................. 40 Tegevjuhtkonna allkirjad 2017. a majandusaasta aruandele .................................................... 43 Nõukogu allkirjad 2017. a majandusaasta aruandele ............................................................... 44 Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2017-le ................................................... 45 2 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik- õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine; 4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu; 5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal; 6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine; 7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine; 9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. MISSIOON – Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletižanrite arendamine, kõrgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine värskel ja mõtestatud moel ning seeläbi muusikateatri traditsioonide säilitamine Eestis. VISIOON - Rahvusooper Estonia on hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul ning omades Põhja- ja Baltimaade üht kõrgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate, tantsijate, muusikute ja lavastajate sihipärase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikus kultuuripoliitikas prioriteediks number üks ja Eesti kultuuri saadikuks maailmas. VÄÄRTUSED • Unikaalsus – ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi säilimine on tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes. • Traditsioone väärtustav ja innovaatiline – rahvusooper on aja ja ühiskonna arengutega kaasas käiv organisatsioon, mis oma eesmärkide saavutamiseks kasutab kõige uuemaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioone. • Avatus ja paindlikkus – rahvusooperis töötab kohanemis- ja õppimisvõimeline personal, kes suudab ümber orienteeruda vastavalt väliskeskkonna muutumisest tingitud vajadustele. • Professionaalsus ja usaldusväärsus – rahvusooperi spetsialistide kompetentsist sõltub teatri usaldusväärsus ja koostöövõimelisus, maine ning positsioon ühiskonnas. Rahvusooper on teatrikäitumise ja teatris käimise mõjutaja. 3 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE ETENDUSTEGEVUS Aastal 2017 toimus kokku 423 etendust ja kontserti (2016. aastal 447). Statsionaaris toimus 366 etendust (2016. aastal 358), neist 67 ooperietendust (2016. aastal 69), 115 balletietendust (2016. aastal 101), 101 operetietendust (2016. aastal 120) ja 83 kontserti (2016. aastal 68). Väljaspool statsionaari toimus 38 etendust ja kontserti (2016. aastal 80), väljaspool Eestit 19 etendust (2016. aastal 9). Rahvusooperi repertuaaris oli 2017. aastal 13 ooperit (2016. aastal 13), 17 balletti (2016. aastal 15), 10 operetti (2016. aastal 8) ja 6 lasteetendust (2016. aastal 4). Etenduse liik Etenduste arv Vaatajaid Teenitud tulu STATSIONAAR SUUR SAAL ooper 67 38 039 624 472 ballett 85 56 488 858 785 operett 69 45 145 785 815 kontsert 6 3 066 85 659 TALVEAED kontsert 77 7 501 36 469 MUUD RUUMID ballett 30 2 015 16 056 operett 32 5 056 42 109 STATSIONAAR KOKKU 366 157 310 2 449 365 VÄLJASPOOL STATSIONAARI ooper 2 1 045 7 448 ballett 10 2 580 37 065 operett 6 3 637 36 405 kontsert 20 11 644 35 954 VÄLJASPOOL STATSIONAARI KOKKU 38 18 906 116 872 VÄLISMAA ooper 3 1 678 23 323 ballett 9 4 734 9 070 operett 1 160 4 538 kontsert 6 1 198 43 302 VÄLISMAA KOKKU 19 7 770 80 233 KOKKU 423 183 986 2 646 470 Suures saalis oli vaatajaid 142 738 ja saali täituvuseks 82,96% (2016. aastal vaatajaid 161 771 ja saali täituvus 89,03%). Suure saali vaatajate arv vähenes, kuna 2016. aastal mängiti muusikali „Viiuldaja katusel“, mis võrreldes 2017. aastaga tõstis vaatajate arvu. 4 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne 2017. aasta edukamad lavastused olid ooperitest „Faust“, ballettidest „Luikede järv“, operettidest „Linnukaupleja" ja lastemuusikalidest „Pipi Pikksukk“. UUSLAVASTUSED JAZZ-BALLETI KLUBI Tantsulavastus 26. ja 31. jaanuaril 2017 Rahvusooper Estonia kammersaalis Koreograafid: Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upkin Muusika ja arranžeering: Dainius Pulauskas Muusikaline juht ja kaas-arranžeerija: Toivo Unt Valguskunstnik: Malle Valli Kunstnik: Kristel Linnutaja FIGARO PULM Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper Esietendus Rahvusooperis Estonia 3. veebruaril 2017 Dirigendid: Risto Joost, Vello Pähn, Lauri Sirp Lavastaja: Marco Gandini (Itaalia) Dekoratsioonikunstnikud: Maria Rossi Franchi (Itaalia), Andrea Tocchio (Itaalia) Kostüümikunstnik: Simona Morresi (Itaalia) Valguskunstnik: Rasmus Rembel Koreograaf: Marge Ehrenbusch (Tantsupööning) GISELLE Adolphe Adami ballett Esietendus Rahvusooperis Estonia 7. aprillil 2017 Koreograaf-lavastaja: Mary Skeaping (Inglismaa) Originaalkoreograafia Jean Coralli ja Jules Perrot Marius Petipa redaktsioonis Lavale seadnud: Marilyn Vella-Gatt (Inglismaa) Dirigendid: Vello Pähn, Lauri Sirp, Kaspar Mänd Originaalkujundus: David Walker (Inglismaa) Kujunduse teostaja: Alex Lowde (Inglismaa) Valguskunstnik: David Richardson (Inglismaa) LINNUKAUPLEJA Carl Zelleri operett Esietendus Rahvusooperis Estonia 26. mail 2017 Lavastuse muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp Dirigendid: Kaspar Mänd, Vello Pähn Lavastaja: Marko Matvere Kunstnik: Kristi Leppik Valguskunstnik: Margus Vaigur (Endla Teater) Animatsioon: Marili Sokk, Urmas Jõemees (Faasan Film) Koreograaf: Marina Kesler 5 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne PILVEDE VÄRVID Rasmus Puuri ooper Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi ainetel Laur Lomperi libreto, dramaturgid Kristiina Jalasto ja Mehis Pihla Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 22. septembril 2017 Dirigendid: Lauri Sirp, Kaspar Mänd Lavastaja: Roman Baskin Kunstnik: Ervin Õunapuu Kostüümikunstnik: Anu Lensment Valguskunstnik: Margus Vaigur (Endla Teater) Videokunstnik: Argo Valdmaa (Endla Teater) TRAMM NIMEGA IHA Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa ballett Tennessee Williamsi samanimelise näidendi ainetel Maailmaesietendus 11. aprillil 2012 Šoti Balletis Esietendus Rahvusooperis Estonia 4. novembril 2017 Lavastaja: Nancy Meckler (USA/Suurbritannia) Koreograaf: Annabelle Lopez Ochoa (Belgia/Holland) Libreto: Nancy Meckler ja Annabelle Lopez Ochoa Muusika ja heli: Peter Salem (Suurbritannia) Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp Kunstnik: Niki Turner (Suurbritannia) Valguskunstnik: Tim Mitchell (Suurbritannia) BALLETIÕHTU: TANTSULISED MINIATUURID. OTHELLO 25. ja 29. novembril 2017 Tantsulised miniatuurid Kunstiline juht, kunstnik: Toomas Edur Valguskunstnik: Malle Valli „Othello“ Koreograaf: Marina Kesler Muusika: Arvo Pärt Kunstnik: Andréa T. Haamer (Rootsi) Valguskunstnik: Neeme Jõe Esietendus Rahvusooperis Estonia 10. veebruaril 2011 KAMMERSAALIS KASTANID TULEST EHK RAHVUSOOPERI POISTEKOORI LOOD Andres Lemba ja Jaanus Vaiksoo muusikalavastus Maailmaesietendus 14. detsembril 2017 Rahvusooper Estonia kammersaalis 6 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Helilooja: Andres Lemba Libreto: Jaanus Vaiksoo Dirigent: Hirvo Surva Lavastaja: Uku Uusberg Kunstnik: Kaspar Jancis Valguskunstnik: Ritšard Bukin Videokunstnik: Sander Tuvikene Liikumisjuht: Märt Agu KONTSERDID Kontserdisari „Kuldne klassika. Beethoven“ RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAORKESTER 18. veebruaril 2017 Estonia kontserdisaalis Dirigent: Vello Pähn Solistid: Elena Bražnik (sopran), Aule Urb (metsosopran), Juhan Tralla (tenor), Märt Jakobson (Teater Vanemuine, bass) Rahvusooper Estonia koor ja orkester, kammerkoor Voces Musicales Korraldaja: Eesti Kontsert VANA TALLINN GALA 25. augustil 2017 Vanemuise kontserdimajas 26. augustil 2017 Rahvusooperis Estonia Dirigent: Vello Pähn Solistid: Francesca Sorteni (sopran, Itaalia), Luc Robert (tenor), Oleg Budaratski (bass, Venemaa), Heli Veskus (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Jassi Zahharov (bariton) Rahvusooper Estonia orkester ja koor RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS 21. detsembril 2017 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Vello Pähn Solistid: Kadri Kipper (sopran), Reigo Tamm (tenor), Ain Anger (bass), Raiko Raalik (bass) Rahvusooper Estonia koor ja orkester KONTSERDID JA HARIDUSPROJEKTID TALVEAIAS „Antonio Vivaldi „Aastaajad““ (6.01, 20.12), „Kontsert kõige pisematele“ (14.01, 4.02, 4.03, 20.03, 6.05, 23.09, 7.10, 21.10, 11.11, 16.12), „Punamütsike ja seitse pöiapoissi“ (16.01, 13.02, 20.03, 17.04, 18.09, 16.10, 6.11, 4.12), „Ka ooper kõlab tuttavalt“ (30.01, 6.03, 24.04, 9.10, 11.12), Mati Palm 75 (12.02), „Evergreens“ (15.02), „Üks kaunis päev“ (7.03), „La 7 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne bohème“ (15.03), Kadri Voorand trio – „Purjus armastusest“ (16.03), „Merelaulude kabaree“ (12.04), Plaadiesitluskontsert „Minu helisev maailm“ (19.04), „Õhtu hispaania muusikaga“ (21.04), Mälestuskontsert – Roman Matsov 100 (27.04), „Orkestrimäng“ (25.09, 30.10, 20.11, 11.12), „La dolce vita – magus elu“ (26.09, 5.12), Plaadiesitluskontsert „Eesti laulud orkestriga ja ilma“ (7.10), „Õhtu klaveri ja löökpillidega“ (10.10), „Ooper-Kvartett 20. Kontsert sõpradega“ (20.10), „Laulud Pariisist / Paris en chansons“ (26.10), „Lauludega läbi sajandi – Eesti Vabariik 100“ (31.10), „Hispaania zarzuelade pärlid“ (15.11), „Operetta Scretta 20“ (3.12), „Jõulud kõige pisematele“ (9.12), „Jõuluklassika küünlavalgel“ (12.12) HARIDUSPROJEKTID PROOVISAALIS „Kuidas mõista balletti – „Giselle““ (11.09), „Kratt“ (2.10), „Luikede järv“ (4.12), „Balletilugu“ (25.09, 21.10, 13.11, 9.12) KONTSERDID TALLINNA RAEKOJAS RAHVUSOOPER ESTONIA NAISTEPÄEVAKONTSERT 8. märtsil 2017 kell 19.00 Tallinna raekojas BALLETIGALAD RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA 29. aprillil 2017 Rahvusooperis Estonia Kunstiline juht: Toomas Edur Solistid: Filipa de Castro ja Carlos Pinillos (Portugali Rahvusballett), Maria Seletskaja (Flandria Kuninglik Ballett) ja Aleksandr Voltškov (Suur Teater), Luana Georg, Jevgeni Grib, Denis Klimuk, Marta Navasardyan, Zachary Rogers, Alena Shkatula, Sergei Upkin, Elisabetta Formento, Carlos Garcia, Ali Urata, Marita Weinrank (Eesti Rahvusballett) ja Brandon Alexander, Maria Engel, Tarasina Masi, Jack Traylen (Vanemuise teater) TALLINNA BALLETIKOOLI GALA 29. mail 2017 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia FESTIVALID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS CYRANO DE BERGERAC 25. ja 26. aprillil 2017 koostöös EMTA ooperistuudioga Osades: Raiko Raalik, Andreas Väljamäe, Anu-Mari Uuspõld, Aurelia Eespere, Mehis Tiits, Janari Jorro, Matti Torhamo, Edgar Tron, Grete Oolberg, Aule Urb, Elo-Maarja Miilen ning 8 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Egon Laanesoo (EMTA) ja Mart Madiste, Mart Laur, Mati Vaikmaa, Aare Kodasma, Rostislav Gurjev, Mattias Aabmets (Rahvusooper Estonia) HOOAJA AVAFESTIVAL „ESTONIA TEATRILAAT“ 2.–3. septembrini 2017 Rahvusooperis Estonia Estonia hooaeg algas taas sündmusterohke teatrifestivaliga, kus tutvustati hooaja uudisteoseid ning teatraalseid tegevusi jagus kogu perele. Laupäeva õhtul toimus tasuta ooperi- ja balletigala välilaval, kus esinesid rahvusooperi ja rahvusballeti solistid, koor ning orkester. Pühapäeval toimus teatrimaja ümber traditsiooniline teatrilaat, kus kontsertetendusel tutvustati hooaja uuslavastusi, müüdi pileteid hooaja etendustele, Estonia meeneid, trükiseid, plaate, teatrikostüüme ja rekvisiite. RAHVUSOOPER ESTONIA SÜNNIPÄEV 16. septembril 2017 16. septembril tähistas Rahvusooper Estonia oma 111. sünnipäeva, jätkates traditsiooni kutsuda tähtpäevale kõiki endisi ja praeguseid estoonlasi. Lisaks koosviibimisele pakkus teater võimalust vaadata Rasmus Puuri ooperi „Pilvede värvid“ peaproovis lavastuse I vaatust. PAIDE BALL – JUUBELIBALL 29. detsembril 2017 Paide Kultuurikeskuses HARJUMAA BALL – JUUBELIBALL 30. detsembril 2017 Rahvusooperis Estonia ESTONIA BALL – JUUBELIBALL 31. detsembril 2017 Rahvusooperis Estonia RINGREISID RAHVUSOOPER ESTONIA KÜLALISETENDUSED JÕHVI Balletiõhtu 9. veebruaril 2017 Jõhvi kontserdimajas PÄRNU Balletiõhtu 19. veebruaril 2017 Pärnu kontserdimajas Frederick Loewe’ muusikal „Minu veetlev leedi“ 12. detsembril 2017 Pärnu kontserdimajas TARTU Eduard Tubina ballett „Kratt“ 1. märtsil 2017 Vanemuise teatris 9 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Frederick Loewe’ „Minu veetlev leedi“ 13. aprillil 2017 Vanemuise teatris PAIDE Balletiõhtu 15. märtsil 2017 Paide Kultuurikeskuses Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ 15. detsembril 2017 Paide Kultuurikeskuses VILJANDI Frederick Loewe’ „Minu veetlev leedi“ 11. aprillil 2017 Ugala teatris Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ 15. novembril 2017 Viljandi Ugala teatris HAAPSALU Vinteri/Raudmäe muusikal „Pipi Pikksukk“ 8. oktoobril 2017 Haapsalu kultuurikeskuses PETERBURI MARIA TEATRIS 23.–25. oktoobril 2017 23.10 Eduard Tubina ballett „Kratt“ 24.10 G. Fr. Händeli ooper „Rinaldo“ 25.10 Kammergalakontsert Peterburi Jaani kirikus RAHVUSOOPER ESTONIA KÜLALISETENDUSED SOOMES 17.–26. novembrini 2017 Tampere-talos, Helsingis Aleksanterin teatteris ja Musiikkitalos Soome Vabariigi 100. sünnipäev oli 6. detsembril 2017, vaid mõni kuu enne Eesti Vabariigi juubelit. Kahe vabariigi tähtsad sündmused tõid kaasa ühistegevusi nii siin- kui sealpool lahte. Tamperes anti 5 etendust, Helsingis samuti 5 etendust ja galakontsert koos Soome solistidega. Lisaks toimusid kontserdid väikelastele ja põnevad haridusprojektid. Musiikkitalos toimunud pidulik galakontsert kanti üle ETV-s ja YLE-s. 17.–19. novembrini 2017 Tampere-talos Delibes’i ballett „Coppélia“ – dirigent Jüri Alperten 21.–26. novembrini 2017 Helsingis Aleksanterin teatteris 21.11 Eduard Tubina ballett „Kratt“ – dirigent Vello Pähn 22.11 Eduard Tubina ballett „Kratt“ – dirigent Vello Pähn 23.11 Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ – dirigent Jüri Alperten 24.11 Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“ – dirigent Lauri Sirp 25.11 Haridusprojekt „Kontsert kõige pisematele“ (2x) Aleksanterin teatteris 26.11 Vinteri/Raudmäe muusikal „Pipi Pikksukk“ – dirigent Priit Aimla 25. novembril 2017 Helsingi Musiikkitalos Ooperi- ja balletigala „Eesti ja Soome 200“ 10 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Suurejoonelisel galal esinesid Rahvusooper Estonia solistid Heli Veskus (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Rauno Elp (bariton), Priit Volmer (bass), koor ja orkester ning Eesti Rahvusballeti solistid Alena Shkatula ja Kealan McLaughlin ning trupp. Koos Eesti solistidega oli laval Suvi Väyrynen (sopran), Jyrki Anttila (tenor), Waltteri Torikka (bariton) ja Jaakko Ryhänen (bass) Soomest ning Giordano Lucá (tenor) Itaaliast. Dirigeeris Vello Pähn. Kontserdil viibisid mõlema riigi presidendid. JUUBELID Mati Palm 75 10. veebruaril tähistati ooperi „Aida“ etendusega armastatud bassi Mati Palmi 75. sünnipäeva. Teo Maiste 85 18. märtsil tähistati ooperi „Carmen“ etendusega armastatud bassi Teo Maiste 85. sünnipäeva. Tiit Tralla 80 7. septembril tähistati armastatud tenori Tiit Tralla 80. sünnipäeva kontserdiga Estonia talveaias. Katrin Karisma 70 9. septembril tähistati opereti „Savoy ball“ etendusega kauaaegse solisti, sopran Katrin Karisma 70. sünnipäeva. Ivo Kuusk 80 14. septembril tähistati ooperi „Lendav hollandlane“ etendusega legendaarse tenori Ivo Kuuse 80. sünnipäeva. Voldemar Kuslap 80 28. septembril tähistati opereti „Tsirkusprintsess“ etendusega kauaaegse armastatud solisti, bariton Voldemar Kuslapi 80. sünnipäeva. Paul Mägi 100 Ooperi „Figaro pulm“ 3. novembri etendus oli pühendatud Estonia kauaaegse lavastaja ja peanäitejuhi Paul Mägi 100. sünniaastapäevale. Estonia maja taasavamine 70 7. novembril möödus 70 aastat Estonia maja taasavamisest. Estonia maja hävis 9. märtsil 1944 Nõukogude pommirünnakus. Maja taastati ja taasavati 7. novembril 1947. NÄITUSED Stend „Aeg ja inimesed“  Veebruaris fotonäitus Eesti Vabariigi presidendi vastuvõttudest Rahvusooperis Estonia. 11 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne  Märtsis näitus Georg Otsa rollidest teatris. Fotod Georg Otsa isiklikust albumist.  Mais fotonäitus Carl Zelleri opereti „Linnukaupleja“ lavastusest Estonia teatris läbi aegade.  August kuni september fotonäitus Eesti heliloojate lavateostest Estonias.  Oktoobris Enno Eesmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus.  Novembris teatrisaali laemaali 70. sünnipäevale pühendatud näitus.  Detsembris näitus Pjotr Tšaikovski balletist „Pähklipureja“. Parteri galerii  Jaanuaris ooperi „Figaro pulm“ varasemate lavastuste kostüümid.  Veebruaris fotostendidel, kostüümikappides ja klaasvitriinides näitus „Mati Palm 75“.  Märtsis fotostendidel ja kostüümikappides näitus „Teo Maiste 85“.  Aprillis fotostendidel ja kostüümikappides Adolphe Adami balleti „Giselle“ esietenduse puhul näitus varasemate lavastuste kostüümidest.  Mais sõrmkübaranäitus teatri õmbleja Tiia Ermi rikkalikust kollektsioonist.  Mais näitus ooperilaulja ja sportlase Kaljo Raagi värvikast karjäärist.  Augustis ja septembris Katrin Karisma 70. ja Ivo Kuuse 80. sünnipäevale pühendatud fotonäitus, Katrin Karisma ja Ivo Kuuse kostüümid.  Augustis ja septembris näitus Jaan Kruusvalli näidendist „Pilvede värvid“, mis esietendus 1983. aastal Eesti Draamateatris.  Mais ja juunis teatri fuajees näitus noorte- ja lasteprojektides osalenute joonistustest.  Septembris fotostendidel näitus Voldemar Kuslapi, Marika Eensalu ja Enno Eesmaa ülesastumistest Estonia teatris. Väljapanek kõigi kolme silmapaistvamatest teatrikostüümidest.  Oktoobris fotostendidel näitus Paul Mägist, Helvi Raamatust ja Eva Meilist, eksponeeritud kostüümid olulisematest lavastustest.  Detsembris näitus Estonias toimunud aastavahetuse ballidest, mille traditsioon ulatub 20. sajandi algusaastatesse. Koostöös Tallinna Ajaloomuuseumiga eksponeeriti 1920. aastate ballikülastajate kleite ja aksessuaare. I rõdu galerii  Veebruaris näitus „Orkester ja koor 100“.  5. aprill –14. mai oli teatri jalutusruumides avatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi diplomaatiliste suhete 25. aastapäeva juubelinäitus „Pühendumus teatrile“. Näituse korraldajaks oli SED ARTE galerii.  Mais-juunis fotograaf Rünno Lahesoo näitus Tallinna Balletikoolist.  Augustis näitus Rahvusooper Estonia poistekoori ajaloost ja praegustest tegemistest, lisaks oktoobris ja novembris esemekappides väljapanek koori meenetest, autasudest ja helisalvestistest. Väljaspool statsionaari  Veebruaris 2017 avati Energia Avastuskeskuses näitus „Matemaatika ja muusika“ balletilavastuste kostüümidest. Näitus oli avatud 2018. aasta veebruarini.  Märtsis Tallinna 21. koolis näitus, kus tutvustati mitmesuguseid kostüüme ooperitest, operettidest ja muusikalidest. Tutvustava loengu viis läbi Ülle Kogerman. 12 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne  Oktoobri lõpus andis Estonia külalisetendusi Peterburi Maria teatris, kus näitusestendidel oli eksponeeritud ajalooline ülevaade Estonia teatrist ning Maria teatri ja Estonia vahelistest seostest.  Novembri lõpus andis Estonia külalisetendusi Helsingi Aleksandri teatris, kus oli üleval ülevaatlik näitus Estonia ajaloost ja praegusest repertuaarist ja teatri külalisetendustest Soomes läbi aegade. TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD Peterburi Kammerooperi külalisetendused Rahvusooperis Estonia Johann Straussi operett „Nahkhiir“ 4. juunil 2017 Georges Bizet’ ooper „Pärlipüüdjad“ 5. juunil 2017 Giuseppe Verdi ooper „Rigoletto“ 6. juunil 2017 2017. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, talveaias, Valges ja Sinises saalis 150 üritust. Kokku külastas rahvusooperit ligi 12 100 klienti. (Võrdluseks 2016. aastal 130 üritust ja 10 193 klienti). Suuremad ning olulisemad neist olid Vabariigi Presidendi vastuvõtt (24.02), Salsa festival (3.–5.03), Antalis AS 25. sünnipäeva vastuvõtt (12.03), Neste Eesti AS vastuvõtt (12.05), Lexuse vastuvõtt (9.06), IT Kolledži lõpuaktus (15.06), Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpuaktus (16.06), Tallinna Balletikooli gala (29.05) Tallinna Balletikooli lõpuaktus (16.06), „Siuru 100“ etendused (23., 8.10, 21.11),SEB aastalõpu vastuvõtt (15.12), Harjumaa ball (30.12) ja Estonia ball (31.12). Tähtsamad kliendid on olnud: Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kontsert, Teater Vanemuine, SA Ugala Teater, Neste Eesti AS, G4S, Lexus Eesti, SEB, Prike Eesti AS, Harju Maavalitsus, saatkonnad, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, muusikamajad, kirjastused, üritusturundusfirmad ning eraisikutest püsikliendid. Toitlustusteenistus teenindas 2017. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide külastajaid teatri baarides Arlekiin ja Colombina, Sinise ja Valge saali baarides, Eesti Kontserdi ruumides asuvas kohvikus Pizzicato, kammersaali baaris ja talveaia baaris. Söögitoas teenindati oma maja töötajaid, ERSO, RAM-i ja Eesti Kontserdi töötajaid, Vanemuise teatri, Eesti Kunstiakadeemia, Kaitse- ja Kultuuriministeeriumi töötajaid. Kokku teenindati 2017. aastal erinevate ürituste raames 52 099 külastajat (2016. aastal 41 200 külastajat). Kasv on tingitud eelkõige kodulehelt tehtud vaheajatellimuste osas. 13 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne TURUNDUSLIKUD ETTEVÕTMISED 2017 Reklaamiprojektid:  1.03 alustati uue hooaja piletite müüki. Kuna 112. hooaeg on tervenisti pühendatud Eesti 100. sünnipäevale, kasutati piletimüügi alustamise kampaania „Eesti teater „Estonias““ võtmedetailina triibuseelikut.  20.04 esitleti teatrisarja „Sajandi lugu“ raames esietenduva ooperis „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ katkendeid Manfred MIMi pärandi tõlkest kehakeelde, sealjuures segades klassikalist liikumist kaasaegsega. Ooperi koreograafilist materjali esitasid Eesti Rahvusballeti tantsijad.  11.05 toimus pressikonverents tutvustamaks Peterburi Kammerooperi külalisetendusi Estonias 4.–6. juunini 2017. Etendustest rääkisid teatri asutaja, kunstiline juht ja lavastaja Juri Aleksandrov, teatrijuht Juri Malõgin ja Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe.  112. hooajal võttis Rahvusooper Estonia kasutusele värske visuaalse identiteedi, mille lõid teatrile disainibüroo Refleks loovjuhid Sten Lindpere ja Martin Pütsep. Muutuste peamisteks eesmärkideks on parem eristumine linnaruumis, selgem üldilme, kaasaegsem ja ühtlustatud visuaal ning teistest teatritest eristuv nägu. Lavastuste üldvisuaali põhikujundiks on lavastuse initsiaal või iseloomulik täht, mille sisse kuvatakse lavastuse foto. Täiesti uus visuaal loodi noorteprojektidele – nende graafiline lahendus vastupidine: valge täht joonistub suurelt välja taustapildilt. Käekiri on noortepärane, lõbus ja paljudes kohtades käsitsi kirjutatud. Lisaks uue identiteedi väljatöötamisele sai värskendatud Estonia logo, mis on nüüd selgem ja paremini loetav. Logos maja kujutis, kuid muutunud on font ning sõna Estonia on esile tõstetud. Suuremat tähelepanu pööratakse kõikides kanalites kodulehe aadressile. Trükised on tulevikus kvaliteetsemal eripaberil, väikese värskenduse said ka koduleht ja sotsiaalmeedia kanalid.  16.–17.08 tõi Estonia teatribuss külastajaid Narvast, Tartust, Viljandist ja Pärnust vaatama muusikali „Viiuldaja katusel“.  16.08–2.09 olid seoses ooperi „Pilvede värvid“ tutvustamisega maja ees üleelusuuruses taevasiniseks värvitud toolid, millel inimesed said istuda ja endast pilte teha. Parimaid pilte jagasime esietendusel maja fassaadil olevatel ekraanidel.  2.–3.09 toimunud hooaja avafestivali „Estonia teatrilaat“ külastas hinnanguliselt 8 000 inimest. Kokku müüdi 112. hooaja alguse kampaania raames 20 000 teatripiletit. Kolmetunnisest laadakontserdist tegi otseülekande Postimees.  30.10–9.11 kestnud balleti „Tramm nimega Iha“ uuslavastuse reklaamikampaania käigus toodi 30.10 öösel maja kõrvale 20 meetrit pikk ja 28 tonni kaaluv tramm. Iha peatuses seisev tramm oli avatud kõigile huvilistele kuni 9.11. Külalised said vaadata balletti tutvustavat näitust ja ajastu kostüüme, toimusid kohtumised koreograafi, tantsijate, kostüümi- ja dekoratsioonimeistritega. Vaatemängu pakkus teatri orkester. Programmi toimumise ajal töötas trammis kohvik. Menukaks osutunud sõidukis võeti üles ka saade Mi ning toimus estoonlaste esieetenduse järgne pidu. Projekt sai kümneid meediakajastusi. Rahvusooper esitas kampaania aasta turundusteo auhinnale.  Üks kord kuus ilmus rahvusooperi veebipõhine uudiskiri, millel on 7 000 lugejat. Pidevalt kajastatakse rahvusooperi tegemisi Facebookis (21 000 jälgijat) ja Instagramis (1 000 jälgijat). Digitaalse valdkonna arendamiseks on alates 2017. aasta sügisest loodud digiturunduse spetsialisti ametikoht.  27.01, 7.04, 1.09 ja 24.11 ilmus ajalehe Postimees Tallinna ja Harjumaa lugejatele inserdina ajakiri Estoonlane (trükiarv igakordselt ca 20 000 eksemplari). 14 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Rahvusvaheline turundus:  21.03 tutvustati Helsingis Eesti Vabariigi Suursaatkonnas kultuuriprogrammi „Eesti- Soome 200“, mille raames tähistati mõlema riigi 100. sünnipäeva. Programmi üheks mahukamaks osaks oli Rahvusooper Estonia külalisetendused Soomes 17.–26. novembril 2017, kui esineti Tampere-talos, Helsingis Aleksanterin teatteris ja Musiikkitalos. Estonia viis Soome publikule kingituseks teatrit igale vanusele – Delibes’i balleti „Coppélia“, Vinteri/Raudmäe muusikali „Pipi Pikksukk“, Tubina balleti „Kratt“, Verdi ooperi „La traviata“, Puuri ooperi „Pilvede värvid“, beebikontserdid ja mitmeid haaravaid haridusprojekte. Dirigeerisid Vello Pähn, Jüri Alperten, Lauri Sirp ja Priit Aimla. Külalisetenduste krooniks oli 25. novembril Musiikkitalos toimunud ooperi- ja balletigala „Eesti ja Soome 200“. Suurejoonelisel galal esinesid Rahvusooper Estonia solistid, orkester ja koor, Eesti Rahvusballett ning külalissolistid Soomest ja Venemaalt. Dirigeeris Vello Pähn. Kokku andis rahvusooper Soomes 20 etendust ja kontserti, mida vaatas 7 000 külastajat. Ringreisi toetas programm Eesti Vabariik 100, Kultuuriministeerium, Tallink, Sokos Hotel Group jt.  23.–25.10 andis Rahvusooper Estonia Eesti Vabariik 100 juubelipidustuste raames etendusi Peterburis Maria teatris. Peterburi teatrisõpradele viidi külakostiks ballett „Kratt“, ooper „Rinaldo“ ja galakontsert Peterburi Jaani kirikus. Etendusi dirigeerisid Vello Pähn ja Andres Mustonen, kontserti Vello Pähn ja Nikolai Aleksejev. „Peterburi sõitis üle kolmesaja estoonlase – lisaks lauljatele, tantsijatele, orkestrile ja tehnilisele meeskonnale oli kaasas ka poistekoor,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe ajakirjanikele. „Ligi 40 aasta järel taas Maria teatri lavale astuda on estoonlastele suur au ja rõõm. Peterburi elanike, teatrikriitikute ja kohaliku meedia huvi on väga suur,“ lisas Mäe. Maria teatris avati Rahvusooperit Estonia tutvustav näitus, mis ühtlasi kajastas Estonia ja Maria teatri ühiseid tegemisi läbi aegade. Nii Soome kui ka Peterburi ringreise saatis meedia suur huvi ja kajastuste hulk oli märkimisväärselt suur nii Eestis kui ka külastataval maal. Koolitusprojektid täiskasvanutele:  Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „Figaro pulm“ (5.02), „Giselle“ (21.04), „Linnukaupleja“ (30.05), „Pilvede värvid“ (24.09), „Tramm nimega Iha“ (8.11)  Igal reedel (eesti keeles) ja laupäeval (inglise keeles) toimusid etenduse-eelsed ekskursioonid. Laste- ja noorteprojektid väljaspool Estoniat  14.03 Koolinoorte teatripäev Rakvere teatris. Toimus haridusprojekt „Päikesekuningast Kratini“, mida vaatas 79 last.  15.03 toimusid Paide Kultuurikeskuses haridusprojektid „Kontsert kõige pisematele“ (148 vaatajat) ja „Balletilugu“.  27.03 toimus Märjamaa Rahvamajas haridusprojekt „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ kolmel korral. Sellest sai osa 218 last.  21.11 toimusid Soomes Aurinkokivi koolis kaks „Balletiloo“ etendust, mida käisid vaatamas 146 last.  22.11 toimusid Soomes Vernissa kultuurikeskuses 2 haridusprojekti „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“, mida külastas 87 last.  25.11 toimus Soomes Aleksanteri teatris kaks „Kontsert kõige pisematele“ kontserti, millest võttis osa 200 last ja koos vanematega. 15 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne  8.10 toimus „Kontsert kõige pisematele“ Haapsalu Kultuurikeskuses, millele järgnes muusikal „Pipi Pikksukk“. Linnalaagrid:  12.–16.06 tantsu- ja laululaager „Nukitsamees“ (lastele vanuses 7–11 aastat)  3.–7.07 tantsu- ja laululaager „Tuhkatriinu“ (lastele vanuses 11–14 aastat)  10.–14.07 tantsulaager „Kratt“ (lastele vanuses 7–14 aastat). Õpetajate infotund:  15.09 toimus õpetajate infotund Sinises saalis, kus tutvustati haridusprojekte ning algavat hooaega. Pärast infotundi jäid õpetajad vaatama muusikali „Karlsson katuselt“. Haridusprojektid noorele publikule  „Kontsert kõige pisematele“ (2 938 külastajat)  „Balletilugu“ (1 056 külastajat)  „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (2 050 külastajat)  „Ka ooper kõlab tuttavalt“ (654 külastajat)  „Päikesekuningast Kratini“ (viimane haridusprojekt toimus kevadel 2017) – 144 külastajat  „Orkestrimäng“ (esimene projekt toimus sügisel 2017) – 622 külastajat  „Kuidas mõista balletti – „Kratt“, „Luikede järv“, „Giselle““ (esimene projekt toimus sügisel 2017) – 335 külastajat. Vähekindlustatud ja vanemliku hooleta laste teatrikülastused  19.03 käis SEB Heategevusfondi abil balletti „Uinuv kaunitar“ vaatamas 150 last. Etenduse eelselt osales eesti- ja venekeelsel ekskursioonil 56 last.  15.10 käis SEB Heategevusfondi abil balletti „Coppélia“ vaatamas 120 last. Etenduse eelsetel ja järgsetel eesti- ja venekeelsetel ekskursioonidel osales kokku 60 last.  19.11 käis SEB Heategevusfondi abil muusikali „Pipi Pikksukk“ vaatamas 140 last. Etenduse järgselt eestikeelsel ekskursioonil osales 60 last.  3.12 käis SEB Heategevusfondi abil balletti „Pähklipureja“ vaatamas 130 last. Enne etendust toimus balletitöötuba, mida viisid läbi Daniel Kirspuu ja Hedi Pundonen. Osales 40 last. SEB heategevusfond korraldas etenduste ja töötubade külastamise 540 lapsele. 18.05 toimus traditsiooniline haridusprojektide lõpetamine ning parimate joonistuste ja kirjutiste saatjate autasustamine. Pärast pidulikku koosviibimist vaadati ühiselt balletti „Bajadeer“. Parimatest töödest avati teatri fuajees näitus. Balletiklubi  29.01 toimus ekskursioon, millele järgnes ballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“.  26.02 kohtumine Eesti Rahvusballeti tantsijatega, ekskursioon ja „Luikede järve“ etenduse külastamine.  19.03 tutvumine kostümeerijate ja grimeerijate tööga. Toimus ekskursioon, millele järgnes „Uinuva kaunitari“ etenduse vaatamine. 16 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne  9.04 tund balletiajaloost ja varvaskingadest, millele järgnes „Giselle’i“ etenduse vaatamine. Toetajad ja sponsorid:  23.05 kohtuti sponsoritega õhtusöögil ning tänati möödunud hooaja eest.  28.08 sõlmiti Liviko AS-iga uus 5-aastane peasponsorleping.  18.10 andis Amserv AS rahvusooperile järgmiseks viieks aastaks kasutada kaks uut Toyota Proace väikebussi. Üleandmine toimus pidulikult rahvusooperi ees koos Eesti Rahvusballeti tantsijatega.  Oktoobris andis Samsung Estoniale VR prillid, uue Samsung S7 telefoni ja LCD ekraani, millega saab ringreisidel näidata publikule 360 videot. Esimest korda oli ekraan kasutusel novembris toimunud külalisetendustel Tamperes.  Valmisid uued SEB publikupreemia auhinnad. Ooperisolisti jaoks on kõige suuremaks tunnustuseks aplaus. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia metalliosakonna ja kunstniku Nils Hindiga valmisid auhinnaks kaks aplodeerivat kätt. Sisekommunikatsioon  28.02 tähistas Rahvusooper Estonia vastlapäeva ühise uisuliuga Harjumäe uisuplatsil, vastlatraditsioonide kohaselt olid paljud estoonlased kostümeeritud ja maskides. Estoonlasi juhendas treener Anna Levandi, piruette tulid õppima balletirepetiitor Age Oks ja ooperisolist Oliver Kuusik. 70 estoonlast suundus Harjumäele ühises rongkäigus.  17.–21.04 toimus Rahvusooperis Estonia tervisenädal, mille raames toimusid võistlused, loengud stressist ja unetusest, südame tervishoiust ja jõusaali ABC-st, uuringud, treeningukoolitused jpm. Eesmärgiks oli ületada eelmise aasta tulemusi sammulugemiskampaanias, uuendati Tuhkatriinu siseterviserada keksu, trips-traps- trulli ja lauamängunurga võrra. Esmakordselt toimusid kaalulangetuskampaania ning loeng lauljatele hääle ergonoomikast. Rahvusooperi partneriks tervisenädalal on Ida- Tallinna Keskhaigla.  4.–5.06 korraldas Rahvusooper Estonia Eesti teatrite spartakiaadi koos estoonlaste suvepäevaga Lammasmäe Puhkekeskuses. Spartakiaadi võitis Rahvusooper Estonia.  16.09 tähistas Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – toimus pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadati uue ooperi „Pilvede värvid“ peaproovi.  9.11 toimus Estonias viiendat korda töövahetuspäev ehk sassis päev. Päeva eesmärgiks on saada aimu kolleegide tööst, anda tagasisidet ja teha ettepanekuid ümberkorraldusteks. Lisaks pakub päev parasjagu elevust ning vaheldust argirutiinile. Kätt võib proovida piletimüüjana, haldustöötajana, õmblejana, dekoraatorina, lavameistrina ning olla õhtusel etendusel valgustaja või grimeerija. Sel aastal osales sassis päeval 40 estoonlast, neist 11 vahetasid ameti SEB panga töötajatega. 1.–18.12 toimus jõuluteemaline ustekaunistamise võistlus. Võitjate autasustamine toimus 22.12 estoonlaste jõulukohvil. Muud sündmused  Vähiravifondi „Kingitud elu“ vabatahtlikud kogusid 4.–26.02 Estonia teatri etenduse vaheaegadel teatrikülastajate spontaansete annetustena kokku üle 6 000 euro. Vähihaigete toetuseks sai teatri publik panustada 15 etenduse vaheaegadel. „15 väga tähtsat vaheaega võeti teatrikülastajate poolt hästi vastu ning annetajaid oli nii palju, et mõnel juhul tekkis meie annetuskasti juurde lausa järjekord,“ ütles vähiravifondi 17 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne „Kingitud elu“ tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Täname igat annetajat, Estonia teatrit ja selle abivalmis töötajaid ning kõiki meie vabatahtlikke abilisi – üheskoos kinkisime mitmele inimesele lootuse, võimaluse elada või koguni terveneda.“  15.03 toimus presidendilossi ees Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ avaüritus, mille käigus andis Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse esimees Priit Raud president Kersti Kaljulaid`ile üle esimese kinkepileti kõigile „Sajandi loo“ lavastustele. Ühtlasi tehti teatavaks sadakond ühiskonnale olulist isikut ja organisatsiooni, keda teatrid samuti kinkepiletitega meeles pidasid. Avaüritusega anti sümboolne avaakord kõige suuremale koostööprojektile, mida Eesti teatrites kunagi tehtud. Mängides läbi vabariigi lugu, teeb kõnealune teatrisari ise omal moel ajalugu: see on nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades meie teatriajaloo suurim lavastus. Omaette väärtus on teatrite vahelisel koostööl, mis sünnitab uusi ja üllatavaid loomingulisi kooslusi. Nii jõuab alates augustist 2017 kuni juulini 2018 igal kuul publiku ette üks Eesti Vabariigi elukümnendist inspireeritud lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo“ lavastuste etendusmaraton. Otsus oma riigile sajandaks sünnipäevaks sajandipikkune lugu kinkida sündis kolm aastat tagasi Eesti Etendusasutuste Liidu eestvõttel. Sajand jagati kümnenditeks, lisati pilk tulevikku ja otsustati, et kõik lavastused luuakse kahe teatri koostöös. See, millised teatrid loomingulise paari moodustasid ja milline kümnend ühislavastuse aineseks sai, selgus loosi teel.  Rahvusooper Estonia initsiatiivil 12.08.2016 Paide arvamusfestivalil korraldatud arutelule „Muusikateatrite järelkasv – kelle mure?“ järgnesid mitmed tulised artiklid ja raadiosaated. Rahvusooper pakub lahendusi, mis peaksid hetkeoludega sobima. Esmaspäeviti toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste laulutunnid teatrilaval, et oleks võimalus varakult tunnetada suurt saali ja saada teadlikuks oma hääle kandvusest. Ooperistuudio õpilastega tuuakse välja ühiseid etendusi Estonia laval – mõni aasta tagasi näiteks „Armujook“ ning sel kevadel „Cyrano de Bergerac“. Veebruaris korraldati üliõpilaste kontsert, kuhu olid palutud teatri dirigendid, pianistid-repetiitorid, EMTA õppejõud ja kaasüliõpilased. Eesmärk oli kuulata noori lauljaid, anda otsest tagasisidet ja rääkida õppejõududega võimalikest muredest. Need lauljad, kelle sarm, hääle areng ja kunstnikualge jäid silma, said oma võimeid proovida suures saalis ja võimaluse laulda jõukohast kõrvalosa ooperis või operetis. Estonia võttis stipendiaatidena palgale tenor Mehis Tiitsi ja bariton Raiko Raaliku. Orkestris on praktikavõimalus loodud viiele artistile ja ühele dirigendile. Jätkub tihe koostöö Tallinna Balletikooliga. Sügisel 2017 võeti teatrisse tööle viis lõpetanut – Anna Roberta Lahesoo, Inessa Glazõrina, Laura Ragel, Jaan Männima ja Taras Titarenko. SALVESTUSED JA TRÜKISED  Eesti Rahvusringhääling salvestas 8. ja 10. märtsil 2017 Eduard Tubina balleti „Kratt“, mille DVD anti välja 29. oktoobril koostöös Estonian Record Productionsiga.  30. novembril toimus Estonia teatri Valges saalis Jaak Jõekallase ja Marvi Taggo koostatud raamatu „Estoonlased maskiga ja maskita“ esitlus. Rahvusooper Estonia poolt välja antud raamatu 368 leheküljel elustub pildis ja sõnas Estonia teatri lugu aastast 1913, kui avati Estonia uus teatrimaja, kuni detsembrini 1997, mil kuulutati välja rahvusooperi seadus ja teater sai nimeks Rahvusooper Estonia. 18 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne 2017. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED Autasud ja auhinnad: Eesti teatri aastaauhinnad 2017: Heli Veskus – Aida ja Senta karakterite psühholoogilise ja muusikaliselt nüansseeritud tõlgenduse eest Verdi ooperis „Aida“ ja Wagneri ooperis „Lendav hollandlane“. Monika-Evelin Liiv – Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Malle Kaalep – Rahvusooper Estonia kostüümiosakonna värvikoja töötaja aastast 1993, oma valdkonna professionaal, kelle detailitäpne töö on kõrgelt hinnatud nii Eesti kui välismaiste kunstnike hulgas. Marta Navasardyan – Kristallkingakese auhind detailitäpse tunnetusega loodud rollide eest. Muu tunnustus: Harjumaa teatripreemia – Kristel Pärtna SEB publikupreemia – Janne Ševtšenko ja Priit Volmer Ketlin Oja – Klaudia Maldutise stipendium. Olga Zaitseva – II koht PLMF III vokalistide konkursil. Raiko Raalik – III koht PLMF III vokalistide konkursil. Arne Mikk – Kuressaare linna aukodanik 2017. Kolleegipreemiad 2017 Priit Volmer – solistipreemia Denis Klimuk – balletipreemia Valter Jürgenson – orkestripreemia Lydia Roos – kooripreemia Sirje Ihaste – administratsioonipreemia Riina Saaliste – etendust teenindava töötaja preemia Karl Mikk – etendust ettevalmistava töötaja preemia Heda Mets – rahvusooperi maja teenindava töötaja preemia Kaspar Mänd – kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia Aasta teo preemia – saatesarja „Georg Udukübara aaria“ ettevalmistav ja korraldav estoonlaste meeskond: Liisa Piisel, Ülla Veerg, Anu Põrk, Taimi Lume, Kristel Linnutaja, Mario Madiste, Reijo Timuska, Kalev Timuska, Ülle Kogerman ja Riina Saaliste. Eda Peäske – aasta juhendaja tiitel programmi „Eestimaa õpib ja tänab“ raames. 19 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Jüri Alperten – Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa elutööpreemia Pärnu linnaorkestri näo kunstilise kujundamise eest. MAJANDUSTEGEVUS 2017. aasta oli Rahvusooper Estoniale töine majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud eesmärkide täitmisel. Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu“ alusel tegevustoetust 2017. aastal 8 833 000 eurot (s.h. 55 000 eurot orkestriinstrumentide ja töövahendite soetamiseks), millest laenu tagasimaksmiseks AS SEB Pangale kasutati 957 859 eurot (2016. aastal oli riigi toetus 8 565 673 eurot, millest laenu tagasimaksmiseks kasutati 953 520 eurot). Veel eraldati Rahvusooperile Estonia sama lepingu alusel lisatoetust küttesüsteemi renoveerimiseks ja tuletõkkeuste soetamiseks 140 000 eurot ning orkestri instrumentide ja töövahendite soetamiseks 55 000 eurot. Lisaks toetas Kultuuriministeerium küttesüsteemi renoveerimist veel summas 57 498 eurot. (2016. aastal eraldati lisatoetust orkestri instrumentide ja töövahendite soetamiseks 55 000 eurot ja elektrikilbi renoveerimiseks 40 000 eurot). Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperile 6 502 eurot (2016. aastal 7 552 eurot). Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg kestab 1.augustist kuni 31. juulini. Rahvusooper teenis müügitulu 2017. aastal kokku 4 740 738 eurot (2016. aastal 4 931 478 eurot). Võrreldes 2016. aastaga vähenes müügitulu 3,86% ehk 190 740 euro võrra. Piletite müügitulu oli 2 646 470 eurot. Võrreldes 2016. aastaga vähenes piletimüügi tulu (2016. aastal 2 858 168 eurot) 7,40%. Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2017. aastal etenduste külastajaid teatri baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 2017. aastal 965 470 eurot (2016. aastal 952 713 eurot). Toitlustusteenistuse käive suurenes 1,34%. Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 63,44% (2016. aastal 64,62%). Lõppes 2002. aastal Rahvusooper Estonia ja AS SEB Panga vahel sõlmitud lepingu (pikaajaline laen kogusummas 9 797 656 eurot) täitmine. Laen oli võetud Rahvusooper Estonia teatri- ja kontserdimaja rekonstrueerimise II etapi teostamiseks. Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste väga hea töö võimaldas rahvusooperil realiseerida oma loomingulised eesmärgid. 20 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Olulisemad suhtarvud 2017. aasta majandustegevuse kohta 2017 2016 % Saali täituvus (%) 82,96 89,03 6,81 Külastajate arv 142 738 161 771 11,76 Müügitulu 4 740 738 4 931 478 3,86 s.h. piletitulu 2 646 470 2 858 168 7,40 toitlustuse tulu 965 470 952 713 1,34 reklaamitulu 190 700 202 906 6,01 Tegevuskulud 12 584 959 12 783 398 1,55 s.h. kauba, 1 455 723 1 552 014 6,20 materjalide ja teenuste kulu mitmesugused 1 453 693 1 541 625 5,70 tegevuskulud Olulisemad planeeritud investeeringud 2018. aastal:  Lava tuletõkkeuste vahetus  Lavapultide vahetus  Stangetorude vahetus, horisondi kaare ümbertegemine  Hoone perimeetri uste restaureerimine  II ja III korruse garderoobide ventilatsiooni väljaehitamine  Talveaia ja Pizzicato renoveerimine  ATS ja evakuatsiooni- ja valvesüsteemi uuendamine  Suur-Sõjamäe juurdeehituse projekteerimine  Teise rõdu ümberehitus  Kogu maja publikutsooni mööbli renoveerimine  Valguspargi uuendamine  Uue müügiprogrammi juurutamine  Kammersaali valguse renoveerimine  Estonia kontserdisaali saali ja lavapõranda renoveerimine. Aivar Mäe Rahvusooper Estonia Peadirektor 21 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (eurodes) Lisa 31.12.2017 31.12.2016 VARAD Käibevara Raha 2 103 393 50 784 Muud lühiajalised nõuded 9 0 957 859 Nõuded ja ettemaksed 3 275 552 262 144 Varud 5 188 254 256 396 Käibevara kokku 567 199 1 527 183 Põhivara Materiaalne ja immateriaalne põhivara 6 9 937 057 10 071 885 Põhivara kokku 9 937 057 10 071 885 VARAD KOKKU 10 504 256 11 599 068 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Laenukohustised 8,9 29 703 957 859 Võlad ja ettemaksed 4, 7 1 526 904 1 659 153 Sihtfinantseerimine 10 12 849 3 004 Lühiajalised kohustised kokku 1 569 456 2 620 016 Pikaajalised kohustised 8,9 113 860 0 Pikaajalised kohustised kokku 113 860 0 KOHUSTISED KOKKU 1 683 316 2 620 016 Netovara Kapital 331 532 331 532 Eelmiste perioodide jaotamata tulem 8 647 520 9 114 571 Aruandeaasta tulem -158 112 -467 051 NETOVARA KOKKU 8 820 940 8 979 052 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 10 504 256 11 599 068 Lisad lehekülgedel 26 kuni 39 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 22 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) Lisa 2017 2016 Müügitulu 11 4 740 738 4 931 478 Tegevustoetus 10 7 826 643 7 619 705 Muu tulu sihtfinantseerimisest 10 170 809 323 286 Tulu varade sihtfinantseerimisest 10 57 498 0 Tulu varade sihtfinantseerimisest riigieelarvest 10 195 000 95 000 Tulud kokku 12 990 688 12 969 469 Kaubad, toore, materjal ja teenused 12 -1 455 723 -1 552 014 Mitmesugused tegevuskulud 13 -1 453 693 -1 541 625 Tööjõu kulud Palgakulu 14 -7 243 977 -7 252 361 Sotsiaalmaks 14 -2 431 566 -2 437 398 Tööjõu kulud kokku -9 675 543 -9 689 759 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -562 739 -646 433 Tegevustulem -157 010 -460 362 Finantstulud ja –kulud Intressikulud 9 -1 185 -6 770 Muud finantstulud ja –kulud 83 81 Finantstulud ja –kulud kokku -1 102 -6 689 Aruandeaasta tulem -158 112 -467 051 Lisad lehekülgedel 26 kuni 39 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 23 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 2017 2016 Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tulem -158 112 -467 051 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 562 739 646 433 Kasum/kahjum põhivara müügist ja maha 6 3 630 0 kandmisest Sihtfinantseerimise jäägi muutus 10 9 845 -95 799 Põhitegevusega seotud nõuete muutus 3 -13 408 61 886 Varude muutus 5 68 142 24 694 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 7 -132 249 -24 812 Kokku rahavood põhitegevusest 340 587 145 351 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6 -431 541 -292 849 s.h. kapitalirendi tingimustel 8 60 439 0 Muude finantsinvesteeringute soetus 88 074 0 kapitalirendi tingimustel Kokku rahavood investeerimistegevusest -283 028 -292 849 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed 8 -4 950 0 Makstud pangalaenud 9 -957 859 -953 520 Toetus Kultuuriministeeriumilt põhivara 9 957 859 953 520 sihtfinantseerimise laenu tagasimaksmiseks Makstud intressid 9 -1 185 -6 770 Toetus Kultuuriministeeriumilt põhivara 9 1 185 6 770 sihtfinantseerimise laenu intresside tagasimaksmiseks Kokku rahavood finantseerimistegevusest -4 950 0 Rahavood kokku 52 609 -147 498 Raha ja raha lähendid perioodi alguses 2 50 784 198 282 Raha ja raha lähendid muutus 52 609 -147 498 Raha ja raha lähendid perioodi lõpus 2 103 393 50 784 Lisad lehekülgedel 26 kuni 39 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 24 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kapital Eelmiste perioodide Aruandeaasta Kokku tulem tulem 31.12.2015 331 532 9 243 531 -128 960 9 446 103 2015. a tulem 0 -128 960 128 960 0 Aruandeaasta tulem 0 0 -467 051 -467 051 31.12.2016 331 532 9 114 571 -467 051 8 979 052 2016.a tulem 0 -467 051 467 051 0 Aruandeaasta tulem 0 0 -158 112 -158 112 31.12.2017 331 532 8 647 520 -158 112 8 820 940 Lisad lehekülgedel 26 kuni 39 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 25 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted Rahvusooper Estonia 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist. Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja raha rahalähendid Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Muud lühiajalised nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud 26 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Lõpetamata toodanguna kajastatakse etenduse valmimiseks tehtud väljaminekud juhul, kui kulu on tehtud aruandeaastal, kuid esietendus ja lõpetatud lavastustesse kandmine toimub aruandeaastast järgmisel aastal. Lõpetamata toodangu koosseisu arvatakse kõik materiaalsed kulud ja kulud, mis on seotud kostüümide ja dekoratsioonide valmistamisega ning lavastuskuludega. Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist individuaalse hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 2% - 20% Masinad ja seadmed 3% - 25% Muu materiaalne põhivara 3% - 25% Maad ei amortiseerita. 27 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: Immateriaalne vara 25% Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Varade väärtuse langus Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. 28 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Rahvusooper kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Rahvusooper kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Toetused Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks. a) Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. b) Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. 29 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Tegevuskulude sihtfinantseerimine Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Varade sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel „Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Tulude arvestus Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist. Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. 30 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Sularaha kassas 24 960 19 901 Pangakontod 78 433 30 883 Raha ja pangakontod kokku 103 393 50 784 Intressimäär üleöödeposiidilt on 0,01 % keskmiselt jäägilt (2016. aastal 0,01%). Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Nõuded ostjate vastu 246 415 238 888 Ettemaksed teenuste eest 20 218 19 777 Muud lühiajalised nõuded 8 915 3 474 Viitlaekumised 4 5 Nõuded ja ettemaksed kokku 275 552 262 144 Lisa 4 Maksud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Maksuvõlg Maksuvõlg Sotsiaalmaks 263 578 249 752 Üksikisiku tulumaks 142 211 134 159 Käibemaks 66 388 62 049 Töötuskindlustusmaks 18 012 17 256 Kogumispension 13 488 12 454 Mitteresidendist 1 549 1 163 juriidilise isiku tulumaks Erisoodustuse tulumaks 444 374 Ettevõtte tulumaks 312 18 Kokku (lisa 7) 505 982 477 225 Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma. 31 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lõpetamata uuslavastuste kulud 83 264 151 799 Materjalid laos 43 708 38 343 Kavade varu 27 425 37 959 Toidukaupade varu 33 857 28 295 Kokku 188 254 256 396 Varusid 2017.a. maha ei kantud (2016. aastal 1 225 eurot). Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara (eurodes) Maa Ehitised Masinad Muu Ettemaksed Kokku ja materiaalne põhivara seadmed põhivara eest Saldo seisuga 31.12.2015 Soetusmaksumus 149 668 12 881 422 3 022 159 1 551 965 8 927 17 614 141 Akumuleeritud kulum 0 -4 568 377 -1 685 806 -934 489 0 -7 188 672 Jääkmaksumus 149 668 8 313 045 1 336 353 617 476 8 927 10 425 469 2016.a. toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 0 168 323 46 521 81 932 0 296 776 Ümberliigitamine 0 0 0 0 -3 927 -3 927 väikevahendiks Müük ja maha kandmine 0 -2 530 -193 893 -330 350 0 -526 773 Müüdud ja maha kantud 0 2 530 193 893 330 350 0 526 773 põhivara kulum Amortisatsioonikulu 0 -314 425 -178 433 -153 575 0 -646 433 Saldo seisuga 31.12.2016 Soetusmaksumus 149 668 13 047 215 2 874 787 1 303 547 5 000 17 380 217 Akumuleeritud kulum 0 -4 880 272 -1 670 346 -757 714 0 -7 308 332 Jääkmaksumus 149 668 8 166 943 1 204 441 545 833 5 000 10 071 885 2017.a. toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 0 255 762 74 154 100 534 6 091 436 541 Ümberliigitamine 0 0 0 0 -5 000 -5 000 Müük ja maha kandmine 0 -28 065 -9 076 -7 650 0 -44 791 Müüdud ja maha kantud 0 28 065 5 446 7 650 0 41 161 põhivara kulum Amortisatsioonikulu 0 -316 776 -151 184 -94 779 0 -562 739 Saldo seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus 149 668 13 274 912 2 939 865 1 396 431 6 091 17 766 967 Akumuleeritud kulum 0 -5 168 983 -1 816 084 -844 843 0 -7 829 910 Jääkmaksumus 149 668 8 105 929 1 123 781 551 588 6 091 9 937 057 32 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne 2017.aastal kanti maha hooneid ja rajatisi soetusmaksumuses 28 065 eurot, masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 9 076 eurot ja muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 7 650 eurot. (2016. aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 9 537 eurot, immateriaalset põhivara soetusmaksumuses 2 748 eurot ning muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 15 683 eurot). 2017. aastal nagu ka 2016. aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.2017 ja 31.12.2016 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks. Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 760 250 792 689 Maksuvõlad (vt lisa 4) 505 982 477 225 Võlad tarnijatele 184 099 210 047 Võlad töövõtjatele 76 573 179 192 Võlad ja ettemaksed kokku 1 526 904 1 659 153 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent (eurodes) Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid: Seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 60 439 Akumuleeritud kulum 1 259 Aruandeperioodi kulum 1 259 2017. aastal soetati kapitalirenditingimustel varasid soetusmaksumusega 148 513 eurot. (2016.a. kapitalirenditingimustel varasid ei soetatud). 31.12.2017 Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 143 563 s.h. maksetähtaeg kuni 1 aasta 29 703 1-5 aastat 113 860 33 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne 2017 Aruandeperioodi maksed 4 950 Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole. Lepingu alusvaluutaks on euro. Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid ruume: 2017 2016 Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 297 256 288 751 Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 145 761 158 224 Kokku (vt lisa 11) 443 017 446 975 Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga, kelle lepinguline rendimakse 2017. a oli 289 924 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas 2 932 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot). Rendilepingute alusvaluutaks on euro. Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded (eurodes) 31.12.2017 Liisingu saldo Kokku s.h. s.h. Maksetähtaeg pikaajaline lühiajaline osa osa Liising (lisa 8) 143 563 113 860 29 703 2017 – 2022.a. Lõppes 2002. aastal Rahvusooper Estonia ja AS SEB Panga vahel sõlmitud laenulepingu täitmine 2017. aastal maksti tagasi viimane osa laenust summas 957 859 eurot (2016. aastal maksti AS SEB Pangale laenu tagasi 953 520 eurot). Kultuuriministeerium toetas Rahvusooperit Estonia laenu tagasimaksmisel. Laenulepingu alusvaluutaks on euro. Kohustuste tagatiseks varasid panditud ei ole. Laenukohustiste intressid 2017 2016 Investeerimislaenu intressimaksed 1 185 6 770 34 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Lisa 10 Toetused (eurodes) Tegevustoetus 2017. aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 8 833 000 eurot, s.h laenu tagasimaksmiseks 957 859 eurot (2016. aastal 8 565 673 eurot, s.h. laenu tagasimaksmiseks 953 520 eurot). Tegevuskulude sihtfinantseerimine 2017 2016 ALGJÄÄK KOKKU 3 004 98 803 (KOHUSTIS) SAAMINE 1. Valitsuselt Valitsuselt saadud vahendid riigi 6 502 7 552 poolt kompenseeritava õppelaenu tasumiseks 2. Muudelt organisatsioonidelt Kultuurkapitalilt kulude 29 799 48 303 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid Kultuuriministeeriumilt kulude 16 487 59 292 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid Teistelt organisatsioonidelt kulude 134 368 119 892 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid SAADUD KOKKU 187 156 235 039 KASUTAMINE Riigi poolt kompenseeritavat -6 502 -7 552 õppelaenu tasuti 1. Tegevuskuludeks kokku -6 502 -7 552 2. Muu sihtfinantseerimine -170 809 -323 286 KASUTATUD KOKKU -177 311 -330 838 Kohustis 12 849 3 004 Eesti Kultuurkapital toetas 2017. aastal Rahvusooperit Estonia mitmete projektide läbiviimisel: Raamatu „Estoonlased maskiga ja maskita“ trükikulude katteks (1 000 eurot), külalispedagoog-repetiitori Gaetano Petrosino sõidukulude katteks (373 eurot), jõulukontsertide korraldamiseks (5 700 eurot), Rahvusooper Estonia kostüümiosakonna õppereis Stockholmi sõidu- ja majutuskuludeks (2 223 eurot) ja õppereisiks Sankt-Peterburi (2 623 eurot), lavatehniliste töötajate osavõtt messist „Stage/Set/Scenery“ Berliinis lennu- ja majutuskulude katteks (1 800 eurot) ja messist „ProLight+Sound Frankfurdis (690 eurot) ning Caroline Dowdle`i meistrikursus Rahvusooper Estonia ooperi- ja koorisolistidele (1 000 eurot). Eesti Kultuurkapital toetas ka dekoratsioonide ja kostüümikangaste maalimise koolituse läbiviimist (2 500 eurot). Eesti Kultuurkapital on toetanud Estonia poistekoori osalemist muusikalavastuses „Kastanid tulest“ ettevalmistustegevuses (4 000 eurot), kontserdi 35 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne korraldamist ja osalemist workshop´is Peterburis (2 000 eurot) samuti poistekoori jõulukontsertide ruumi üüri katteks (541 eurot). Kultuuriministeeriumilt saadi samuti mitmete projektide läbiviimise tarbeks toetust: täiendav toetus Riigikogust Rahvusooper Estonia poistekoori tegevusteks (3 000 eurot) ja poistekoori esinemiseks Soome Vabariik 100 pidulikul tähistamisel Helsingis (3 920 eurot). Rahvakultuuri Keskus toetas rahvusooperit läbi programmi „Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused“ (3 567 eurot). Eesti Kooriühing toetas laulu-ja tantsupeo protsessis osalevat poistekoori kollektiivi (1 200 eurot). Riigikantselei toetas Rahvusooper Estoniat projekti „Soome ja Eesti 200“ elluviimisel Helsingis ja Tamperes (54 000 eurot) ning etenduste „Kratt“ ja „Rinaldo“ esitamisel Maria teatris ja galakontserdi korraldamisel Jaani kirikus Peterburis (18 000 eurot). Sihtfinantseerimine varade soetamiseks 2017 2016 Varade sihtfinantseerimise 0 0 kasutamata jääk aasta algul SAAMINE Kultuuriministeeriumilt varade 252 498 95 000 soetamiseks ja renoveerimiseks saadud SAADUD KOKKU 252 498 95 000 KASUTAMINE Tulu varade sihtfinantseerimisest s.h. 252 498 95 000 1. Ehitised ja seadmed 140 000 40 000 2. Küttesüsteemi renoveerimine 57 498 0 2. Orkestri instrumendid ja töövahendid 55 000 55 000 Varade sihtfinantseerimise 0 0 kasutamata jääk aasta lõpus 36 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Lisa 11 Müügitulu (eurodes) Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt: Müügitulu liik 2017 2016 Piletimüügitulu 2 646 470 2 858 168 Toitlustus 965 470 952 713 Üüritulu (lisa 8) 443 017 446 975 Reklaamitulu 190 700 202 906 Kultuuriline teenindamine 121 738 64 497 Muud müügitulud 116 049 92 011 Parkla haldamine 72 782 74 358 Kavade müük 71 334 84 034 Kommunaaltulud 55 820 53 836 Kostüümide laenutus 27 102 27 343 Majutusteenus 25 125 18 153 Materjalide ja põhivara 5 131 56 484 müügi tulu KOKKU 4 740 738 4 931 478 Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust ja ära jäänud etenduste tulust. Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis. Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2017 2016 Lavastustega seotud teenused 742 264 778 244 Materjal lavastustele 343 714 408 857 Toitlustuse kaubakulu 322 499 316 613 Kavade kulu 42 382 43 605 Piletite kulu 4 864 4 695 KOKKU 1 455 723 1 552 014 37 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Kommunaalkulud 264 149 267 643 Reklaamikulu 206 670 202 739 Korrashoiumaterjal ja teenus 203 677 220 535 Inventar ja selle hooldus 166 017 111 369 Lähetuskulud 156 040 280 954 Põhitegevusega seotud muud 152 474 107 802 kulud s.h. vahendustasu piletite 72 446 88 296 müügist Majandamiskulu 138 396 126 123 Infotehnoloogiline riistvara 74 310 119 118 ja selle hooldus Muud kulud 66 594 76 623 Sõidukite tarvikud ja hooldus 25 366 28 719 KOKKU 1 453 693 1 541 625 Lisa 14 Tööjõu kulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 7 243 977 7 252 361 Sotsiaalmaks 2 431 566 2 437 398 KOKKU 9 675 543 9 689 759 Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka täistööajaga töötajaid, oli 31.12.2017 seisuga 457 töötajat (2016. aastal 445 töötajat). 2017. aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 419 töötajat (2016. aastal 426 töötajat) ning palgakulu 7 243 977 eurot (2016. aastal 7 252 361 eurot). Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 44 382 eurot (2016. aastal 39 875 eurot) ja peadirektori tasu koos maksudega oli 98 955 eurot (2016. aastal 92 484 eurot). Vt lisa 15. Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega (eurodes) Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: - peadirektor ja nõukogu liikmed - eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid. 38 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga 143 337 eurot (2016. aastal 132 359 eurot). Vt ka lisa 14. Lepingu lõppedes on peadirektoril õigus saada hüvitist kuue kuu töötasu ulatuses. Muid soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole. Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad. Tehingud seotud osapooltega: (eurodes) 2017 2016 Ostud Müügid Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 5 145 17 761 16 239 11 963 nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid Saldod seotud osapooltega: (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 458 0 0 6 489 nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid Lisa 16 Muu oluline informatsioon Seisuga 31. detsember 2017 ületasid Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara summas 1 002 257 eurot (31. detsember 2016. a summas 1 092 833 eurot). Seisuga 31. detsember 2017 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised summas 29 703 eurot (2016. aastal 957 859 eurot), võlad ja ettemaksed summas 1 526 904 eurot (2016. aastal 1 659 153 eurot) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 12 849 eurot (2016. aastal 3 004 eurot). Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustas 2017. aastal 760 250 eurot (2016. a 792 689 eurot). Vt lisa 7. Ettemaksed ei põhjusta Rahvusooper Estoniale rahalisi kohustusi ning kulu kaasneb rahvusooperi põhitegevuse – etenduste andmisega. Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper Estonia tegevuse jätkumisest, sest juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital seisuga 31. detsember 2017 Rahvusooper Estoniale majandusraskusi. Rahvusooper Estonia finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule (ei ole aruandes Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt nõudena kajastatud) ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme. Sarnane käibekapitali struktuur on Rahvusooperil Estonia olnud läbi aastate. Tavapärase põhitegevusega seotud kulud suudab Rahvusooper katta omatuludega ja riigieelarvest saadud toetusega. Vajadusel on võimalik võtta lühiajalist pangalaenu. 39 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Rahvusooper Estonia nõukogule Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Rahvusooper Estonia (Teater) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2017 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Meie poolt auditeeritud Teatri raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:  bilanssi seisuga 31. detsember 2017;  tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;  rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;  netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja  raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Oleme Teatrist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele. Muu informatsioon Peadirektor vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub aastaaruandes lisaks raamatupidamise aastaaruandele ja meie audiitori aruandele. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. AS PricewaterhouseCoopers, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Peadirektori ja nende, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Peadirektor vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu peadirektor peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on peadirektor kohustatud hindama Teatri jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui peadirektor kavatseb Teatri likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Teatri finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:  tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;  omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Teatri sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;  hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning peadirektori poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;  otsustame, kas peadirektori poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Teatri jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Teatri tegevuse jätkumise lõppemist;  hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. 2 (3) Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Hermanson Heili Uustalu Vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 630 23. mai 2018 3 (3) Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Tegevjuhtkonna allkirjad 2017. a majandusaasta aruandele Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruande allkirjastamine 23.mail 2018: /allkirjastatud digitaalselt/ Peadirektor Aivar Mäe 43 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Nõukogu allkirjad 2017. a majandusaasta aruandele Rahvusooperi Estonia nõukogu on 2017. a majandusaasta aruande kinnitanud : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu esimees Nõukogu aseesimees Arne Mikk Paavo Nõgene /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Maire Aunaste Martin Repinski /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Urve Tiidus Ivari Ilja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Riina Viiding Tea Varrak /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Ants Wõrk Rene Eespere 44 Rahvusooper Estonia 2017. a majandusaasta aruanne Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2017-le EMTAK Tegevusala 2017 90011 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine 2 768 208 90021 Lavakunsti abitegevused 198 673 56211 Toitlustamine üritustel 965 470 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus 443 017 68329 Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused 55 820 73121 Reklaami vahendamine meedias 190 700 47991 Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 15 812 55901 Muu majutus 25 125 Muu 77 913 Müügitulu kokku 4 740 738 45
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel