dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 4. juuni 2018
Viit
12-3/1306-1
Registreeritud
4. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Eesti Vabaõhumuuseum
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-3 Kirjavahetus muuseumidega seotud küsimustes (sh tööplaanid ja aruanded)
Toimik
12-3/2018 Kirjavahetus muuseumidega seotud küsimustes
Vastutaja
Marju Niinemaa
Lahendamise tähtaeg
4. juuli 2018

Failid

  • 📎EVM_Kiri_Tegevuskava_Kultuuripärandi_digiteerimine_2018-2023.bdoc5555 KB

Sisu (failidest)

Lp Anton Pärn, Muuseuminõukogu esimees Lp Mirjam Rääbis, Muuseuminõunik Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 5076 Tallinn Meie 01.06.2018 nr 1.1-5/55 Tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ Lp Anton Pärn ja Lp Mirjam Rääbis SA EVMi konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut (edaspidi Kanut) tunneb muret tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tulemuslikkuse ja saavutatava kvaliteedi pärast. Palume Muuseuminõukogul enne tegevuskava heakskiitmist võtta teadmiseks ja arutamiseks meie poolt esitatavad ettepanekud ning anda need edasi komisjonile, kes töötab tegevuskavas just esemepärandi digiteerimise ettevalmistamise ning juhiste koostamisega. Julgeme arvate, et omame piisaval tasemel teoreetilisi teadmisi ning praktilisi kogemusi esemepärandi digiteerimisel, et juhtida tähelepanu alljärgnevale: 1.Tegevuskava raames digiteerimise tulemusel valmivate failide tehnilised parameetrid. Juhul kui failide tehniliste parameetrite aluseks võetakse Kultuuriministri 08.07.2013 a määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ siis saavutatav tulemus ei vasta kaasaja nõuetele ega uueneva MuIS-i võimalustele. Määruse § 19 „Museaali digitaalne kujutis“ kohaselt peab museaali digitaalne kujutis vastama järgmistele nõuetele: 1) on salvestatud JPEG-vormingus ning failinimes kajastub muuseumi nime unikaalne tähelühend ja museaali number; 2) pikema külje mõõt on minimaalselt 800 pikslit; 3) punktitihedus on minimaalselt 72 punkti tolli kohta; Võime öelda, et ülalnimetatud nõuete miinimumile vastav digiteerimine annab üksnes head arvulised näitajad tegevuskava rahade kasutamise aruande koostamisel. Samas kerkib küsimus, kas tegevuskava eesmärgiks on kasutuskõlblikud digikujutised museaalidest või maksimaalselt suure arvu digikujutiste loomine? Kasutuskõlblik digikujutis võimaldaks uurijal saada eset hoidlast välja võtmata maksimaalselt infot, aga ülalnimetatud nõuetele vastav kujutis annab üksnes ülevaate sellest, milliseid asju võib muuseumidest leida. Tehniliste tingimuste määramisel on ka FADGI aluseks võtmine probleemne, kuivõrd see normatiiv käib ennekõike trükiste ja fotode skaneerimise kohta, aga esemepärandi digiteerimisel on esemeid vaja pildistada. Mööname, et tulemuse kvaliteedi kõrval on tegevuskavas oluline kindlasti kvantiteet, kuid kui järgida eseme digiteerimisel FADGI 3. taseme nõudeid, siis võib Kanuti hinnangul ühe faili tootmise aeg olla orienteeruvalt 30 minutit. Pannes digifailide tegemisel suuruse määratlemisel kriteeriumiks 300dpi-d ja mitte määratledes pildi küljepikkuseid pikslites, jääb tegelikult lahtiseks saavutatava tulemuse suurus. Kirja lisades (1-4) on näidisena kahe riietuseseme kohta failid, mis kõik on suurusega 300 dpi-d kuid erineva küljepikkusega. Võrdlemisel on võimalik veenduda, et väikese küljepikkuse korral on failist eseme kohta saadav teave oluliselt piiratum kui suurema küljepikkuse korral. Vahe tuleb välja kujutist suurendades, mil esimesel juhul läheb kujutis udusemaks ja teisel juhul võib välja lugeda isegi tekstiili faktuuri. Lisas 5 on ka Exeli tabel, mis arvutab seda, kui suure objekti saab 300dpi juures pildistada üles 1:1 formaadis, muutes pildi küljepikkuseid. Tabel näitlikustab, kui suur peab olema pildi küljepikkus teatud suurusega objekti suhtes. 2. Oluline teema on ka tekstiili ja rõivaste digiteerimisel vajalike vaadete arv. Rõivaste puhul peaks koos eest- ja tagavaatega tegema ka vaate esemest ümberpööratuna, mis annab pildi õmblustest ja sisedetailidest. Tikandite puhul on kindlasti vajalik esitada nii tikandi eespool kui tagumine pool. Lisaks peaks tekstiili ja lauanõude digiteerimisel eraldi vaatena jäädvustama esemel olevad meistrimärgid või muu teave, mis on kantud esemele. 3.Oma mõju tegevuskava rakendamisel saavutatavale tulemusel avaldab ka tõsiasi, et tegevuskava kohaselt enne digiteerimist ei konserveerita ühtegi eset, sest konserveerimisele kuluv aeg ei mahu projekti. Kanuti poolt esitatavad ettepanekud esemete digiteerimiseks lähtuvad põhimõttest, et digiteerimine ei ole lihtsalt kampaania, mille eesmärk on panna internetiavarustesse nn rahvapilte Eesti esemelisest pärandist. Kultuuripärandi digiteerimise eesmärgiks peaks olema pärandivaldkonna tutvustamise ning eseme uurimise viimine uuemale kaasaegsemale tasemele. Digiteerimise eesmärk on anda esemest maksimaalne virtuaalne informatsioon, et minimeerida esemete hilisemat liigutamist hoidlast välja nende uurimise või korduspildistuste eesmärgil. Igakordne museaali hoidlast väljatoomine ja tema käitlemine võib kahjustada museaali ning suurendada kulutusi tema säilitamisele. Mõistvale suhtumisele lootes Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Lang Juhatuse liige Koostaja: Kalev Uustalu Lisad: Lisa 1. Foto. Kleit 1 suurem 300dpi_3114x7218px Lisa 2. Foto. Kleit 1 väiksem300dpi_345x800px Lisa 3. Foto. Kleit 2 suurem 300dpi_3900x6974px Lisa 4. Foto. Kleit 2 väiksem300dpi_447x800px Lisa 5. Resolutsioonide tabel - Kaameravsdpid
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel