Kultuuriministeerium · 4. juuni 2018
- Viit
- 12-3/1306-1
- Registreeritud
- 4. juuni 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- SA Eesti Vabaõhumuuseum
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
- Sari
- 12-3 Kirjavahetus muuseumidega seotud küsimustes (sh tööplaanid ja aruanded)
- Toimik
- 12-3/2018 Kirjavahetus muuseumidega seotud küsimustes
- Vastutaja
- Marju Niinemaa
- Lahendamise tähtaeg
- 4. juuli 2018
Sisu (failidest)
Lp Anton Pärn, Muuseuminõukogu esimees
Lp Mirjam Rääbis, Muuseuminõunik
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23
5076 Tallinn
Meie 01.06.2018 nr 1.1-5/55
Tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“
Lp Anton Pärn ja Lp Mirjam Rääbis
SA EVMi konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut (edaspidi Kanut) tunneb muret
tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tulemuslikkuse ja saavutatava
kvaliteedi pärast. Palume Muuseuminõukogul enne tegevuskava heakskiitmist võtta
teadmiseks ja arutamiseks meie poolt esitatavad ettepanekud ning anda need edasi
komisjonile, kes töötab tegevuskavas just esemepärandi digiteerimise ettevalmistamise ning
juhiste koostamisega. Julgeme arvate, et omame piisaval tasemel teoreetilisi teadmisi ning
praktilisi kogemusi esemepärandi digiteerimisel, et juhtida tähelepanu alljärgnevale:
1.Tegevuskava raames digiteerimise tulemusel valmivate failide tehnilised parameetrid.
Juhul kui failide tehniliste parameetrite aluseks võetakse Kultuuriministri 08.07.2013 a
määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ siis saavutatav
tulemus ei vasta kaasaja nõuetele ega uueneva MuIS-i võimalustele.
Määruse § 19 „Museaali digitaalne kujutis“ kohaselt peab museaali digitaalne kujutis
vastama järgmistele nõuetele:
1) on salvestatud JPEG-vormingus ning failinimes kajastub muuseumi nime unikaalne
tähelühend ja museaali number;
2) pikema külje mõõt on minimaalselt 800 pikslit;
3) punktitihedus on minimaalselt 72 punkti tolli kohta;
Võime öelda, et ülalnimetatud nõuete miinimumile vastav digiteerimine annab üksnes head
arvulised näitajad tegevuskava rahade kasutamise aruande koostamisel. Samas kerkib
küsimus, kas tegevuskava eesmärgiks on kasutuskõlblikud digikujutised museaalidest või
maksimaalselt suure arvu digikujutiste loomine? Kasutuskõlblik digikujutis võimaldaks
uurijal saada eset hoidlast välja võtmata maksimaalselt infot, aga ülalnimetatud nõuetele
vastav kujutis annab üksnes ülevaate sellest, milliseid asju võib muuseumidest leida.
Tehniliste tingimuste määramisel on ka FADGI aluseks võtmine probleemne, kuivõrd see
normatiiv käib ennekõike trükiste ja fotode skaneerimise kohta, aga esemepärandi
digiteerimisel on esemeid vaja pildistada. Mööname, et tulemuse kvaliteedi kõrval on
tegevuskavas oluline kindlasti kvantiteet, kuid kui järgida eseme digiteerimisel FADGI 3.
taseme nõudeid, siis võib Kanuti hinnangul ühe faili tootmise aeg olla orienteeruvalt 30
minutit.
Pannes digifailide tegemisel suuruse määratlemisel kriteeriumiks 300dpi-d ja mitte
määratledes pildi küljepikkuseid pikslites, jääb tegelikult lahtiseks saavutatava tulemuse
suurus. Kirja lisades (1-4) on näidisena kahe riietuseseme kohta failid, mis kõik on suurusega
300 dpi-d kuid erineva küljepikkusega. Võrdlemisel on võimalik veenduda, et väikese
küljepikkuse korral on failist eseme kohta saadav teave oluliselt piiratum kui suurema
küljepikkuse korral. Vahe tuleb välja kujutist suurendades, mil esimesel juhul läheb kujutis
udusemaks ja teisel juhul võib välja lugeda isegi tekstiili faktuuri.
Lisas 5 on ka Exeli tabel, mis arvutab seda, kui suure objekti saab 300dpi juures pildistada
üles 1:1 formaadis, muutes pildi küljepikkuseid. Tabel näitlikustab, kui suur peab olema pildi
küljepikkus teatud suurusega objekti suhtes.
2. Oluline teema on ka tekstiili ja rõivaste digiteerimisel vajalike vaadete arv. Rõivaste
puhul peaks koos eest- ja tagavaatega tegema ka vaate esemest ümberpööratuna, mis annab
pildi õmblustest ja sisedetailidest. Tikandite puhul on kindlasti vajalik esitada nii tikandi
eespool kui tagumine pool. Lisaks peaks tekstiili ja lauanõude digiteerimisel eraldi vaatena
jäädvustama esemel olevad meistrimärgid või muu teave, mis on kantud esemele.
3.Oma mõju tegevuskava rakendamisel saavutatavale tulemusel avaldab ka tõsiasi, et
tegevuskava kohaselt enne digiteerimist ei konserveerita ühtegi eset, sest konserveerimisele
kuluv aeg ei mahu projekti.
Kanuti poolt esitatavad ettepanekud esemete digiteerimiseks lähtuvad põhimõttest, et
digiteerimine ei ole lihtsalt kampaania, mille eesmärk on panna internetiavarustesse nn
rahvapilte Eesti esemelisest pärandist. Kultuuripärandi digiteerimise eesmärgiks peaks olema
pärandivaldkonna tutvustamise ning eseme uurimise viimine uuemale kaasaegsemale
tasemele. Digiteerimise eesmärk on anda esemest maksimaalne virtuaalne informatsioon, et
minimeerida esemete hilisemat liigutamist hoidlast välja nende uurimise või korduspildistuste
eesmärgil. Igakordne museaali hoidlast väljatoomine ja tema käitlemine võib kahjustada
museaali ning suurendada kulutusi tema säilitamisele.
Mõistvale suhtumisele lootes
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Merike Lang
Juhatuse liige
Koostaja: Kalev Uustalu
Lisad:
Lisa 1. Foto. Kleit 1 suurem 300dpi_3114x7218px
Lisa 2. Foto. Kleit 1 väiksem300dpi_345x800px
Lisa 3. Foto. Kleit 2 suurem 300dpi_3900x6974px
Lisa 4. Foto. Kleit 2 väiksem300dpi_447x800px
Lisa 5. Resolutsioonide tabel - Kaameravsdpid