Vabariigi Valitsus 01.06.2018 nr 15.2-2/3253
Esitame teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Ühelt poolt Euroopa Liidu ja
selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu” eelnõu
heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu. Palume teie kooskõlastusi hiljemalt 08.06.2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Mikser
välisminister
Lisad:
1. korralduse eelnõu 1 lehel;
2. seletuskiri 16 lehel;
3. lepingu eelnõu eesti keeles 20 lehel.
Kerli Tiik (637 7433;
[email protected])
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 /
[email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526
EELNÕU 30.05 . 2018 VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S Tallinn, Toompea mai 2018 nr “ Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu ” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Välis suhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: Kiita heaks „ Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu” eelnõu . Volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures kirjutama Eesti Vabariigi nim el alla punktis 1 nimetatud lepingule. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse “ “Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu ” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte S eletuskirjas käsitletakse ühelt poolt Euroopa Liidu (edaspidi ka EL ) ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelisele strateegilise partnerluse lepingule (edaspidi leping ) allakirjutamist ja selle ajutist kohaldamist. Tegu on poliitilise raamlepinguga, mis loob aluse edasise poliitilise ja julgeolekukoostöö koordineerimiseks. ELi Nõukogu võttis 8. detsembril 2010 vastu otsuse, millega anti Euroopa Komisjonile ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba pidada lepingu üle läbirääkimisi. Läbirääkimised algasid 20 13. aasta aprilli s ja kõigis olulisemates lepingu osades jõuti poliitilise le kokkuleppe le enne 6. juulil 2017 toimunud EL i -Jaapani tippkohtumist. Leping parafeeriti 25 . aprillil 2018 . EL ja Jaapan plaanivad lepingule alla kirjutada juulis 2018 toimuval ELi- Jaapani tippkohtumisel, mil kirjutatakse alla ka laiaulatuslikule majanduslepingule (EPA) ühelt poolt Jaapani ning teiselt poolt ELi vahel. Liikmesriikide poolne allakirjutamine on plaanitud 4. juuliks. Lepinguga kinnitavad lepinguosalised üle oma strateegilise partnerluse ning püüavad suurendada sidusust kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil tehtava koostöö arendamisel. See ei piira ega mõjuta lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute tõlgendamist või kohaldamist. Kõik olemasolevad valdkon napõhised lepingud jäävad kehtim a. Lepingukohase koostöö alus on inimõiguste, demokraatia, rahvusva helise õiguse ning ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtete austamine. Lepinguga tugevdatakse ELi ja Jaapani poliitilisi sidemeid ja koostööd välispoliitika - ja julgeolekuküsimustes, viies nende suhte strateegilise partnerluse tasandile. Lepingu eesmärk on tihendada koo stööd ka paljudes muudes valdkondades, sealhulgas kestlik areng, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus ja kultuur, ränne, terrorismivastane võitlus, õigusalane koostöö nin g võitlus organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu. Nii nagu lepingud, mille EL on sõlminud teiste partnerriikidega, sisaldab ka käesolev leping poliitilisi sätteid, mis põhinevad lepinguosaliste ühistel väärtustel. Jaapani jaoks on see esimene sellelaadne leping. Jaapan on ELi strateegiline p artner aastast 2001, pidades pidevat poliitilist dialoogi ELiga mitmes valdkonnas ning jagades ELi ga olulisi ühiseid väärtusi , nagu demokraatia, õigusriik, inimõigus te ja põhivabaduste austamine . Ühtlasi on Jaapanil ja ELil ühine huvi kaitsta ning edendada üleilmset rahu, julgeoleku t ja heaolu. J aapan on lisaks võimas arenguabi andja. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi poliitikaosakonna Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ladina-Ameerika büroo nõunik Mart Tarmak (tel 637 7 161 ,
[email protected] ) ning need on läbi vaadanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Kerli Tiik (tel 637 7433 ,
[email protected] ). Sel etuskirja koostamisel osalesid Välisministeeriumi poliitikaosakonna rahvusvaheliste organisatsioonide büroo lauaülem Kaisa Mitt-Alvarez (tel 637 7138,
[email protected] ), Justiitsministeeriumi kantsleri nõunik EL küsimustes Kristi Kraavi-Käerdi (tel 620 8129,
[email protected] ), Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna arengukoostöö ja humanitaarabi büroo lauaülem Marlen Rein ( 637 7219,
[email protected] ), Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel (tel 611 3406,
[email protected] ), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi E uroopa L iidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Jaana Tael (tel 639 7698 ,
[email protected] ), Sotsiaalministeeriumi eurokoordinatsiooni ja välissuhete osakonna peaspetsialist Jürgen Ojalo (tel 626 9 165 ,
[email protected] ), H aridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna asejuhataja Piret Sütt (tel 735 0174 ,
[email protected] ), Siseministeeriumi Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna nõunik Margit Veenpere (tel 612 5149 ,
[email protected] ), Keskkonnaministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Hanna Soe (tel 626 28 3 3,
[email protected] ) , Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank (tel 625 6501,
[email protected] ). Lepingu eelnõu on tõlkinud eesti keelde ja keeleliselt toimetanud Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaat. Korralduse eelnõu ja s eletuskirja on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (
[email protected] , tel 637 7404). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud ELi N õukogu otsuse eelnõuga , millega kiidetakse heaks ELi nimel lepingule allakirjutamine ja selle ajutine kohaldamine. See plaanitakse võtta Nõukogus vastu 25. juunil 2018. 2. Korralduse eesmärk Korralduse eesmärk on kiita heaks lepingu eelnõu ning volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures , kirjutama Eesti Vabariigi nimel lepingule alla. Lepingu rakendamiseks ei ole Eesti õigusakte muuta vaja. Ka mui d Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 121 nimetatud välislepingu ratifitseerimise kohustuslikke aluseid ei esine. Seega ei tule lepingut Riigikogus ratifitseerida. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korraldus koosneb kahest punktist, esimesega kiidetakse heaks lepingu eelnõu ja teisega antakse volitus sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutada. Leping koosneb 51 artiklist . Preambuli kohaselt kinnitavad lepinguosalised oma pühendumust ühistele väärtustele ja põhimõtetele, eelkõige demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, inimõigustele ja põhivabadustele, mis on aluseks nende tihedale ja kauakestvale koostööle strateegiliste partneritena . Koostöö tugineb ühelt poolt nendele ühistele väärtustele, tihedatele ajaloolistele, poliitilistele ning majandus- ja kultuurisidemetele, teisalt aga 1991 . aastal alla kirjutatud ühisdeklaratsioonile Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Jaapani suhete kohta . Lepinguosalised kinnitavad oma pühendumist püsiva rahvusvahelise korra loomisele kooskõlas ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega ning rahu, stabiilsuse ja heaolu saavutamisele maailmas . Lisaks laiendatakse omavahelist koostööd, sealhulgas tihendades kõigil tasanditel konsultatsioone ning võttes ühismeetmeid kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades . Tu uakse välja Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani erisused vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutavates sätetes. Artikkel 1 käsitleb lähemalt lepingu eesmärke ja üldpõhimõtteid . L epingu eesmärk on kinnitada üle lepinguosaliste strateegiline partnerlus ning tõhustada veelgi oma suhteid ja rahvusvahelist koostööd . Koostööd soovitakse süvendada nii kahepoolselt kui ka piirkondlikul ja globaalsel tasandil. Artikkel 2 käsitleb demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtete austamist ja edendamist , sh rahvusvahelistel foorumitel ja kolmandates riikides . L epinguosalised teevad jõupingutusi, et teha koostööd ja austada neid väärtusi, õigusi ja põhimõtteid oma poliitikas , kinnitades üle inimõiguste ülddeklaratsiooni jt rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevate lepingute järgimis e . Artiklis 3 l epi takse kokku koostöös ra hvusvahelise ja piirkondliku rahu ja julgeoleku edendamiseks. Samuti edendatakse ühiselt vaidluste rahumeelset lahendamist ja innusta takse rahvusvahelist avalikkust lahendama kõik vaidlused rahumeelsete vahenditega kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega. Artik li 4 kohaselt vahetavad lepinguosalised informatsiooni ja teevad koostööd kriisi ohje ja rahutagamise vallas , toetades nii ühtseid seisukohti kui ka rahvusvahelisi pingutusi jätkusuutliku rahu tagamiseks. Samuti teevad lepinguosalised koostööd kriisi ohje operatsioonide ning teiste asja kohaste programmide ja projektide raames. Artikkel 5 käsitleb massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamis t. Nõustutakse järgima rahvusvahelist õigust ning täitma täielikult kohustusi , mis tulenevad desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise konventsioonidest ja lepingutest . Lepitakse kokku, et tehakse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks koostööd, mis hõlmab muu hulgas ka kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate tõhusat kontrolli, lõppkasutuse kontroll i ning sanktsioone rikkumiste eest. Artikkel 6 reguleerib koostööd , et või delda väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ja leviku vastu . Lepinguosalised kinnitavad oma kohustusi, mis tulenevad kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest, ÜRO tegevuskava ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest. Samuti lepivad nad kokku teha koostööd , et ennetada, tõkestada ja likvideerida väike - ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõiki aspekt e ÜRO tegevusprogrammi raames. Peale selle kohustuvad lepinguosalised oma jõupingutus i koordineerim a ja vastastik k u täienda ma ning alustavad neis küsimustes korrapärast poliitilist dialoogi. Artikli tähtsus Eestile seisneb ka selles, et see avardab kahepoolseid koostöövõimalusi selles valdkonnas. Oluline on, et relvade käitlemisel järgitakse kokkulepitud standardeid ning riigid teevad jõupingutusi ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamisel, eelkõige tõkestades relvade leviku t kriisijärgsetest piirkondadest , samuti relvade deaktiveerimisel . Artikkel 7 käsitleb rahvusvaheliselt muret tekitavaid raskeid kuritegusid ja koostööd Rahvusvahelises Kriminaalkohtus ( International Criminal Court , ICC ). Selle sätted Eesti le lisakohustusi kaasa ei too . N ii Eesti kui ka Jaapan on ühinenud Rooma statuudiga – Eesti 2002. ning Jaapan 2007. aastal. Lepinguga kinnitatakse vastastikust soovi ja valmisolekut teha koostööd Rooma statuudi üldkehtivuse ja kõikehõlmavuse edendamisel, seades eesmärgiks, et kõige tõsisemad rahvusvahelised kuriteod (genotsiid ja inimsusevast a sed ning sõjakuriteod) ei tohi jääda karistuseta ja et vastutusele võtmine niisuguste tegude eest tuleb tagada kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu. Praeguseks on Rooma statuudil 12 3 osalisriiki. ELi liikmesriigid ja Jaapan soovivad, et see arv kasvaks ning Rooma statuut saavutaks ülemaailmse kehtivuse. On oluline, et kõik riigid rakendaksid statuudi põhimõtteid heas usus selle ning teeksid kohtuga koostööd. Seni, kuni seda mõnes riigis ei tehta, jääb alati võimalus, et sõjakurjategija saab ennast selles riigis vastutusest kõrvale hoides varjata. Eesti teeb juba praegu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriikide assambleel nn laiendatud EL i grupi raames koostöö d Jaapani ja teiste riikidega, kes jagavad ning toetavad sarnaseid demokraatlike väärtuste, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetega seotud aluspõhimõtteid. Sõlmitav leping formaliseerib ja täpsustab seda koostööd. Artik kel 8 sätestab kahepoolse, piirkondliku ja rahvusvahelise koostöö terroriaktide ennetamise l kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja ÜRO raamistikus (terrorismivastase strateegia rakendamine ja asjakohased resolutsioonid). Jagatakse informatsiooni kooskõlas rahvusvahelis t e ja riigisiseste õigusaktidega . Eesti le ei kaasne lepinguga uute kohustuste võtmist, see vaid kinnitab koostöö olulisust ja soovi seda edasi arendada. Artikliga ei kaasne vajadust Eesti seadusi muuta. Artik li 9 eesmärk on ühiselt võidelda keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete salakaubaveoga ning parandada valdkondlike ohtude vastu võitlemise üldis t suutlikkus t . Selles valdkonnas peamiste piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega koostöö edendamine on ü ks ELi 2017. aastal vastu võetud tegevuskava ( Action Plan to enhance preparedness against chemical, biological, radiological and nuclear security risks ) põhieesmär ke . See on kooskõlas ka ELi asjakohaste kvalifikatsioonikeskuste 2010. aasta algatusega, mille eesmär k on anda ELi mittekuuluvatele riikidele tehnilis t abi keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete ohtude leevendamiseks. Algatus ühendab piiriüleste piirkondlike võrgustike loomise riiklike vajaduste hindamise ning partnerriikide poolt välja töötatud tegevuskavade koostamise ja elluviimisega , kasutades selleks ELi pakutavaid eksper dit eadmisi . Artikkel 10 kinnitab veel kord ELi ja Jaapani koostöö üldis t olemus t rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ja foorumites ning ÜRO reformi edendamisel , muu hulgas arvamuste vahetuse, koostöö laiendamise ja seisukohtade kooskõlastamise kaudu. Eesti kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale aastateks 2020-2021 ja toetab ÜRO reformimist. ÜRO süsteemi ning ÜRO J ulgeolekunõukogu tõhususe, tulemuslikkuse, läbipaistvuse, aruandekohustuse, võimekuse ja esinduslikkuse suurendamine on kooskõlas Eesti prioriteetidega julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks valituks osutudes. Eesti toetab ka ÜRO peasekretäri reformikava, mille eesmär k on muuta organisatsioon tõhusamaks ja ajakohasemaks . Eesti peab oluliseks, et julgeolekunõukogu töömeetodite reform i ja muude muudatuste tulemusel suureneks ELi liikmesriikide esindatus ja osalus julgeolekunõukogus. Artikkel 11 käsitleb ELi ja Jaapani koostööd arengupoliitika valdkonnas, mis seisneb peamiselt dialoogi tugevdamises ja vajaduse korral poliitika kooskõlastamises rahvusvahelisel areenil, et aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide täitmisele ja vaesuse kaotamisele. Seejuures on ELi ja Jaapani peamiseks koostöövormiks regulaarne teabevahetus arenguasutuste ja - üksuste vahel, parimate tavade ja kogemuste jagamine ning koostöö ebaseaduslike tegevuste vastu võitlemiseks ja ennetamiseks, et muuta koostöö arenguabi vallas võimalikult tõhusaks. Eesti le annab see ennekõike võimaluse ELi vahendusel avardada arengukoostöö d , tihendada välispoliitilisi suhteid ning suurendada ELi nähtavust. Lisaks võib Eesti ja Jaapani ühishuvina välja tuua keskmise sissetulekuga riikide toetamise ja selle valdkonna teabe ja parimate tavade jagamise. Artikkel 1 2 sätestab lepinguosaliste kahe poolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil tehtava koostöö kriisideks valmistumise, neile reageerimise ja kriisidest taastumise alal, et vähendada katastroofi riski ning suurendada vastupanuvõimet selles valdkonnas. Artikkel sisaldab üldisi eesmärke, mis on kooskõlas Eesti kriisireguleerimise valdkondliku poliitika ja kehtiva te õigusaktidega . Samuti ei panda lepinguosalistele otseseid kohustusi, mistõttu ei ole ette näha lepingu sõlmimisest tulenevat olulist mõju Eestile. Lepingu tähtsus on selles, et avardab kahepoolseid koostöövõimalusi infovahetuse ja kriisireguleerimise valdkonnas. A rtikkel 13 käsitleb majandus- ja finants poliitikat . Artiklis lepitakse kokku laiendada teabe- ja kogemustevahetus t . Eesmärk on edendada kahe- ja mitmepoolset poliitika koordineerimist, mis toetaks kestliku ja tasakaalustatud majanduskasvu eesmärkide saavutamist ning töökohtade loomist, samuti võitlust ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ja protektsionismi vastu viimase kõigis vormides. Lepitakse kokku ka laiem finants poliitika t ja õigusnorm e käsitleva teabe vahetus , mis peab tugevdama koostööd finants stabiilsuse ja riigi rahanduse kestlikkuse tagamiseks. Koostöö sisuks on täiustada raamatupidamise, auditeerimise, panganduse, kindlustuse, finants turgude ja muude finants sektori osade reguleerimis- ja järelevalvekor da . Artiklis 14 laiendavad lepinguosalised koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu vastastikust huvi pakkuvatele prioriteetidele. Peamiste koostöövormidena nähakse eri formaadis kohtumisi, teadustegevuse - , poliitika - , praktika - ja õigus teemalist infovahetust, visiite ja teadlasvahetust. Eesti on teinud varem (2014) Jaapanile ettepaneku sõlmida teadus- ja tehnoloogiakoostöö le ping, kuid siiani ei ole Jaapani huvi puudumise tõttu lepingu all akirjutamiseni jõutud. Artikkel on kooskõlas Eesti õigusaktidega ning lepingu rakendamiseks pole vaja Eesti seadusi vastu võtta, muuta ega kehtetuks tunnistada. Leping ei too riigile kaasa lisakohustusi innovatsiooni valdkonnas , milles Eesti tugineb ettevõtluse kasvustrateegia 2020 dokumendile. L epingu eeldatavaks mõjuks on riikide innovatsioonikoostöö väärtustamine ning arendamine. Artiklis 1 5 kinnitavad l epinguosalised koostööd transpordipoliitika alal. N ähakse ette dialoog ka muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades : põllumajandus, kalandus, rahvusvaheline ookeani- ja merenduspoliitika, maaelu areng, rahvusvaheline transport, tööhõive ja polaarpiirkondade küsimused, sealhulgas teadus ja tehnoloogia. Lepinguosalised võtavad endale kohustu se tugevdada nendes valdkondades pikaajalist koostööd. Artikli 16 kohaselt laiendavad lepinguosalised oma kosmosepoliitikat ja - tegevust käsitlevat arvamuste- ja teabevahetust. Lepinguosalised püüavad vajaduse korral pidada regulaarset dialoogi ja teha muud koostööd kosmose uurimise ja rahumeelse kasutamise valdkonnas, sealhulgas selliste l teemadel nagu nende satelliitnavigatsioonisüsteemide ühilduvus, maa jälgimine ja seire, kliimamuutus, kosmoseteadus ja -tehnoloogia, kosmosega seotud meetmete julgeolekuaspektid ja muud vastastikust huvi pakkuvad küsimused . Artikkel on kooskõlas Eesti õigusaktidega ning lepingu rakendamiseks pole vaja Eesti seadusi vastu võtta, muuta ega kehtetuks tunnistada. Leping ei too riigile kaasa lisakohustusi kosmose valdkonnas. Artiklis 1 7 k äsitletakse tööstuskoostööd , et parandada oma ettevõtjate konkurentsivõimet. Selleks laiendavad lepinguosalised tööstuspoliitika kohta arvamuste ja parimate tavade vahetamist sellistes valdkondades nagu innovatsioon, kliimamuutus, energiatõhusus, standardimine, ettevõtja sotsiaalne vastutus ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine ja nende rahvusvahelistumise toetamine. Lepinguosalised toetavad avaliku ja erasektori vaheliste koostöömeetmete algatamist, et parandada oma ettevõtjate konkurentsivõimet ja koostööd . Artikkel on kooskõlas Eesti õigusaktidega ning lepingu rakendamiseks pole vaja Eesti seadusi vastu võtta, muuta ega kehtetuks tunnistada. Leping ei too riigile kaasa lisakohustusi tööstuse valdkonnas. Lep ingu eeldatavaks mõjuks on riikidevahelise tööstuskoostöö arendamine. Artiklis 18 s ätestatakse koostöö tõhustamine tolli valdkonnas, sealhulgas seadusliku kaubanduse hõlbustamine. Samas tuleb tagada tõhus tollikontroll ja kooskõla tolliseadustikuga vastavalt ELi ja Jaapani vahelisele lep ingule , mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes. Artiklis 1 9 e dendatakse head maksujuhtimise tava, tõhustatakse koostööd kooskõlas rahvusvaheliste standarditega , julgustades eelkõige kolmandaid riike suurendama maksualast läbipaistvust. Koostööd tehakse ka infovahetuse parandamiseks ja kahjulike maksupraktikate kõrvaldamiseks. Artiklis 20 kinnitavad lepinguosalised koostööd turismi kestliku arengu tagamiseks ja turismisektori konkurentsivõime suurendamiseks . Lepinguosalised soovivad teha koostööd riikidevahelise turismi ja turismisektori konkurentsivõime arendamisel, mis aitab edendada majanduskasvu ja kultuuridevahelis t dialoogi. Artikkel on kooskõlas Eesti õigusaktidega ning lepingu rakendamiseks pole vaja Eesti seadusi vastu võtta, muuta ega kehtetuks tunnistada. Leping ei too riigile kaasa lisakohustusi turismi valdkonnas. Eesti-Jaapani turismivaldkonna tegevusi toetatakse ja rahastatakse Eesti riikliku turismi arengukava 2014 – 2020 vahenditest asjakohase rakenduskava alusel , Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus e omavahendite eelarvest ning erasektori poolt. Lep ingu eeldatavaks mõjuks on riikidevahelise turismikoostöö väärtustamine , koostöövõimaluste avardumisega kaasnev inimeste reisimisvõimaluste suurenemine ning turismitulu ja üldise heaolu kasv. Artik lis 2 1 loetle takse infoühiskonna olulised valdkonnad, kus lepinguosalised soovivad koostööd laiendada. Koostöö laiendamise meetodina nähakse ette arvamuste vahetamist oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika ja õigusnormide kohta. Loetletud olulised valdkonnad on seotud elektroonilise side, teadusuuringute ja innovatsiooniga ning uue tehnoloogia standardimise ja levitamisega. Artikkel 22 käsitleb arvamuste vahetamist tarbijakaitse poliitika ja õigusnormide tugevdamise kohta ning tarbijapoliitika elluviimisel koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu toot e ohutus, tarbijate majandushuvide kaitset reguleerivate õigusaktide täitmi n e ning tarbijakaebuste lahendamine, samuti tarbijate harimine ja nende võimestamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on tarbijapoliitika kujundamisel juhtiv roll ning tema pädevuses on õigusloome üldise tooteohutuse ja tarbijate majandushuvide kaitse valdkonna teatud küsimustes , nagu reklaam, kauplemisvõtted ja kaebuste kohtuväli ne lahendamine. Justiitsministeerium tegeleb tarbijapoliitika s lepingutingimuste ja vastutuse küsimustega, Sotsiaalministeerium tervisekaitse ning Põllumajandusministeerium toiduohutuse ja -kontrolli teemadega. Pidev alt vahetatakse arvamus i Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon i ( OECD ) tarbijapoliitika komitee raames, mille tegevuses osalevad nii Jaapan kui ka Eesti. Tarbijakaitseamet on mitme rahvusvahelise tarbijakaitse koostöövõrgustiku liige (PROSAFE, ICPEN) ning osaleb OECD tarbijapoliitika komitees kohtumistel. Artik kel 23 käsitleb keskkonna valdkonnas koostöö tõhustamist, s ealhulgas parimate praktikate vahetuse soodustamist. Eraldi on esile toodud viis peamist teemat. Üheks neist on ressursside tõhusam kasutus, mis aitab suurendada jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. EL ja Jaapan on teinud selle s suuri edusamme ning koostöö asjakohases valdkonnas on mõlemale poolele kasulik. Ressursitõhusus on üks olulisem aid kestliku arengu eesmärk e , kuna see ühendab majandustegevuse, keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse. Et tarbimine ja tootmine on globaalse mõõtmega, on koostöö selles valdkonnas kõigi riikide jaoks ol uline. Linnastumisele tasakaaluks tuleb leida lahendusi, kuidas liigid kohanduksid muutuva maailmaga ning säiliks bioloogiline mitmekesisus. Metsade jätkusuutlik majandamine on osa sellest, kuna võimaldab elupaika paljudele liikidele. Mets on samuti oluli n e toor meallikas , mille säästev kasutus annab majandusl ikku kasu pikkadeks aastateks. Artikli mõju Eestile on eeldatavalt positiiv ne , kuna nii tarbimine, tootmine, keskkonnahoidlikud lahendused kui ka elurikkus ei sõltu riigipiiridest ja nendes valdkondades on rahvusvaheline koostöö võtmetegur. Artik li 24 lõi kes 1 rõhuta takse Pariisi kokkuleppe olulisust ja selgita takse kokkuleppe eesmärke. Kliimamuutuste mõju leevendamise nimel on oluline jätkata rahvusvahelisi jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Selleks annab aluse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC) ja konventsiooni alusel kehtestatud Pariisi kokkuleppe, mida hakatakse rakendama aastast 2020. Pariisi kokkulepe on nii Eesti kui ka Jaapani suhtes jõustunud – Eesti ratifitseeris selle 4. ning Jaapan 8. novembril 2016. L õi kes 2 rõhuta takse kogemuste jagamise tähtsust kliimamuutuste ohjamisel ja energiatõhususe tagamisel , mis on ühtlasi kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate koostöö nõuetega . K okkulepe seab rahalise kohustuse, et arenenud riigid peavad koondama aastaks 2020 igal aastal 100 miljardit USA dollarit arengumaade toetamiseks. Eesti on viimastel aastatel rahastanud mit ut koostööprojekt i arengumaadega, näiteks väikesaartega. Lisaks on Eesti riigi eelarvestrateegiaga planeerinud aastate l 2015 – 2020 suunata igal aastal miljon eurot arengukoostööks ja peame oluliseks sellise koostöö jätkamist ka tulevikus. Artikkel on kooskõlas Pariisi kokkuleppe nõuetega, Eesti õigusaktidega (sealhulgas atmosfääriõhu kaitse seadus) ja Euroopa Ülemkogu l heaks kiidetud 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku rakendamise eesmärkidega. Eestile lisa kohustusi artikkel kaasa ei too. Artikkel 25 näeb ette linnade- ja valitsuste vahelis t heade praktikate ja kogemuste vahetamis t . Linnade tegevuse, poliitika ja koostöö tõhustamine on oluline samm pikaajaliste keskkonna - ja kliimaeesmärkide (näiteks Pariisi kokkulepe) täitmisel. Pariisi kokkulepe näeb ette edendada kõiki sektoreid hõlmava t koostöö d , kuna kliimamuutused on globaalne väljakutse ja kliimamuutuste ohjamis t peavad oma tegevuses silmas pidama nii avalik sektor kui ka muud sektori d : linna valitsused , kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskond, erasektor, rahandus asutused. Selle eesmärgi nimel tehakse tööd nii ÜRO s , ELi s kui ka Eesti s . Artiklis rõhutatakse, et lepinguosalised kutsuvad üles ka kohalikke omavalitsusi ära kasutama võimalust jagada parimaid praktikaid ja kogemusi . See tähendab info jagamist kohalike omavalitsuste ja linnavalitsustega ning ekspertide kaasamist õigel ajal . Artikkel on kooskõlas rahvusvahelise Pariisi kokkuleppe nõuetega, ELi poliitika ja Eesti õigusaktidega . Artik ke l 26 sätestab energeetikakoostöö eesmärgid, mille kohaselt lepingu osalised suurendavad koostööd eri energeetikavaldkondades (energiatõhusus, energiajulgeolek, energiaturgude arendamine, investeeringud, energiatehnoloogiad). Lepingus sätestatud koostöö - ja ühiste huvide põhimõtted kattuvad Eesti põhimõtetega energeetika valdkonna s ning on kasutoovad kõikidele lepinguosalistele. Energiatõhusus ja energiasääst on ELis olulised teemad ja sellealane koostöö nii ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega suure tähtsusega. Investeerimise hõlbustamine energeetika valdkonnas, mis tugineb läbipaistvatele, mittediskrimineerivatele ja turuga kokkusobivatele eeskirjadele, on samuti asjakohane . Üleilmse energiakaubanduse arendamine ja laiendamine ning energia koostöö investeeringute vallas aita b ellu viia ELi energiapoliitika eesmärk e – jätkusuutlikus t , konkurentsivõime t ja varustuskindlus t . Leping on kooskõlas Eesti seadustega, ei loo lisa kohustusi ega näe seega ette seaduste muutmist. Leping on Eesti jaoks positiivse mõjuga , aidates suurendada Eesti ja Jaapani ettevõtjate ja teadusasutuste koostööd ning võimaldades lihtsamini siseneda Jaapani turule. Artik kel 27 käsitleb ühistegevusi põllumajandusvaldkonnas, kus on ette näha Jaapaniga tehtava koostöö laiendamist, eriti põllumajanduskeskkonna, jätkusuutlikkuse, maaelu arengu, metsamajandamise, mahe- ja muu toidutootmise ning kvaliteedipoliitika val las , pidades silmas seos eid keskkonna- ja kliimamuutuste poliitikaga. Eraldi on välja toodud teadus - ja innovatsiooni koostöö . Koostöö nii valitsus- kui ka teadusasutuste vahel võimaldab luua senisest tihedamaid kontakte ning soodustada ka omavahelise kaubavahetuse kasvu, samuti vahetada riikide parimaid praktikaid. Artikl i 28 eesmärk on edendada kalavarude säilitamist ja jätkusuutlikku kasutamist koostöö kaudu kalanduspoliitika valdkonnas . S amuti nähakse ette rahvusvahelist koostööd , et ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik teatamata ja reguleerimata kalapüü k . K oostööd planeeritakse m uu h ulgas piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kaudu. Eelkõige võimaldab kalanduskoostöö vahetada infot ning õppida teineteise kogemusest kalavarude kaitsmisel, samuti soodustab see koostoimimist rahvusvahelistes organisatsioonides ning aitab tihe nevate sidemete teel kaasa ka kaubavahetuse kasvule. Artikli 29 kohaselt aitavad lepingu osalised kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga kaasa dialoogile ja paranda vad vastastikust teineteisemõistmist merendusküsimustes, millega omakorda aidatakse kaasa konventsiooni rakendamisele ning pikaajalisele ja kestlikule mere ökosüsteemide ja mittebioloogiliste ressursside säilimisele ning kasutamisele. ÜRO mereõiguse konventsioon on üleilmne kokkulepe merede ja ookeanide kaitseks, millest juhinduvad kõik riigid oma merepoliitika kujundamisel. Lisaks reguleerib konventsioon mere kaitset ja kasutamist ka väljaspool riikide jurisdiktsiooni olevatel merealadel, mis tagab võrdsed õigused ja võimalused kõikidele riikidele maailmamere ressursside kasutamiseks. . . Samuti käsitle takse mere kaitse ja kestliku kasutamise põhimõtteid ja põhikohustusi, millest kõik riigid peavad juhinduma. ÜRO mereõiguse konventsioon kui raamkokkulepe on aluseks mitmele muu l e mere kasutamist ja kaitset reguleerivale kokkulep pele ning neist tulenevate eesmärkide saavutamisele, mistõttu on oluline, et seejuures konventsioonist tulenevaga igakülgselt arvestataks. Jaapan on konventsiooni osalisriik aastast 1996 ning Eesti aastast 2005. Artikkel 30 k äsitleb koostööd tööhõive, sotsiaalküsimuste ja inimväärse töö alal sellistes valdkondades nagu tööhõivepoliitika ja sotsiaalkindlustussüsteemid . Lõike 1 kohaselt teevad lepinguosalised jõupingutusi, et edendada koostööd tööhõive, sotsiaalküsimuste ja inimväärse töö teemadel, näiteks tööhõivepoliitika ja sotsiaalkindlustuse süsteemide vallas, arvestades globalis eerumist ja demograafilise muutuse sotsiaalset mõõdet. Koostöö toimub vaadete ja kogemuste vahetamise ning kui see on asjakohane, ühistegevuste kaudu . Lõikes 2 kinnitavad lepinguosalised, et austavad, edendavad ja rakendavad rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse norme ja edendavad inimväärset tööd, lähtudes võetud rahvusvahelistest kohustustest, näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhi õiguste deklaratsioonist ning 2008. aasta deklaratsioonist sotsiaalse õigluse kohta ausa globalis eerumise eesmärgil . Artikl i 31 kohaselt suurendavad l epinguosalised seisukohtade, teabe ja kogemuste vahetamist tervise valdkonnas, et lahendada piiriüles eid tervishoiuküsimus i , eeskätt nakkushaiguste kontrolli ja jälgimise, aga ka mittenakkuslike haiguste ennetuse ning kontrolli vallas , edendades vajaduse korral rahvusvahelisi tervishoiualaseid lepinguid . Artik li 32 kohaselt laiendavad l epinguosalised õiguskoostööd tsiviil- ja kaubandusasjades, eelkõige edendades ja tõhustades tsiviilasjades tehtavat õiguskoostööd käsitlevaid konventsioone . Samuti võtavad lepinguosalised endale kohustuse edendada kriminaalõiguskoostööd, mis põhineb eelkõige ELi ja Jaapani vahelisel vastastikuse õigusabi kokkuleppel kriminaalasjades. Lisaks on nii Eesti kui ka Jaapan Euroopa Nõukogu kohtulikult karistatud isikute konventsiooni ja arvutikuritegevusvastase konventsiooni osalisriigid. Eesti praktiline õiguskoostöö Jaapaniga kriminaalõiguse valdkonnas on olnud aga vähene, piirdudes peaasjalikult sellega, et 2014. aastal tõime Jaapanist Eestisse karistuse kandmise jätkamiseks kaks Eesti kodanikku. Kohtutel ja prokuratuuril ei ole Jaapaniga õigusabialast suhtlemist olnud. Artik li 33 kohaselt v ahetatakse teavet ja võetakse meetmeid, et võidelda raske organiseeritud kuritegevuse ning korruptsiooniga. Kokkulepitud tegevused peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste nõuete, ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon i ning ÜRO korruptsioonivasta s e konventsiooniga. Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga võitlemise meetmed ja muu koostöö pea vad olema võimalikult laiaulatuslik ud . Koostöö parema sujuvuse tagamiseks peavad lepingu osalised arvestama ja täitma taotluse esitanud riigi formaalseid nõudeid ja teatud menetluslikke reegleid, eeldusel et need ei ole vastuolus taotluse saanud osalisriigi alus põhimõtetega. Eesti järgib ÜRO konventsioonide nõudeid. Samuti on Eesti , nagu ka Jaapan, osaline OECD altkäemaksuga võitlemise töörühma töös, mis liidab riike, kes on ühinenud või ühinemas OECD altkäemaksuvastase konventsiooniga. Nii Eesti kui ka Jaapan on viimasega ühinenud. Artikkel 34 sätestab rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise koostöö eesmärgiga vältida oma rahandus süsteemide kasutamist kuritegelikul viisil, näiteks uimastikaubanduse ja korruptsiooni teel saadud tulu raha pes uks , ning võidelda terrorismi rahastamise vastu. Koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite sissenõudmist. K ooskõlas rahvusvaheliste nõuetega v ahetatakse asjakohast teavet ja võetakse meetmeid, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane uurimis- ja menetluskoostöö peab olema võimalikult laiaulatuslik. Koostöö parema sujuvuse tagamiseks peavad lepingu osalised arvestama ja täitma taotluse esitanud riigi formaalseid nõudeid ja teatud menetluslikke reegleid, eeldusel et need ei ole vastuolus taotluse saanud osalisriigi alus põhimõtetega. Säte ei ole otsekohalduv, kuid on aluseks infovahetusele kooskõlas rahapesuvastase töökonna ( Financial Action Task Force , FATF ) ja sarnaste organisatsioonide standarditega. Eesti loeb rahapesuvastase töökonna antud rahapesuvastas t võitlus t käsitlevaid soovitusi endale siduvaks. Artikkel 35 näeb ette koostöö võitluses ebaseaduslike uimastite vastu ning peamiselt hõlmab lepinguosaliste tasakaalustatud uimastipoliitika rakendamist . Oluline rõhk on koostöö tugevdamisel , et vähendada uimastite pakkumist , ühtlasi kutsutakse üles suurendama tervise-, õiguskaitse-, tolli- ja siseküsimuste asutuste koostööd. Põhitähelepanu pööratakse seejuures ebaseaduslike uimastite lähteainete leviku tõkestamisele. Peamisteks lepingu meetmeteks on vahetada teadmisi, häid praktikaid ja kogemusi sellistes valdkondades nagu riigisiseste õigusaktide ja poliitika kavandamine, riiklike asutuste ja teabekeskuste loomine, personali koolitamine, narkootikumidega seotud teadustöö ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate lähteainete leviku tõkestamine ja ebaseaduslike uimastite salakaubaveoga seotud rahvusvahelis te kriminaalse te võrgustik e lammutamine , et ennetada nende tungimist seaduslikesse äridesse . Eesti jaoks on tegemist koostöö jätkamisega ja seadus i muut a ei ole vaja . Artikkel 36 käsitleb kübervaldkonna (sh küberkuritegevuse vasta n e võitlus, inimõiguste kaitse küberruumis, informatsiooni vaba liikumine) koostöö aluseid. Arvestades küberteemade piiriülest laadi , on rahvusvahelised lahendused ja hästi toimiv koostöö, sealhulgas kiire ja turvaline infovahetus, eesmärkide saavutamiseks väga olulised. Küberkoostöö edendamisel tuleb suurt tähelepanu pöörata inimõigustele, õigusele eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd küberkuritegevuse vastases võitluses ning teevad koostööd kolmandate riikide suutlikkuse tugevdamisel küberturvalisuse tagamisel . Paljud küberkuritegevusega seotud ohud tulenevad väljastpoolt Eestit ja ELi. Kolmandate riikide võimestamisel küberkuritegevuse vastases võitluses on võtmetähtsusega ELi koordineeritud koostöö rahvusvaheliste partneritega. EL on kindlal seisukohal, et küberruumis tuleb kohaldada rahvusvahelist õigust ja eriti ÜRO põhikirja . Sellest tulenevalt on vaja lik luua tugevaid liite kolmandate riikidega, et ennetada ja heidutada küberrünnakuid (selleks otstarbeks tuleb jätkata aktiivse id küberdialoog e ning inimõiguste toetamis t küberruumis). 2018. a asta märtsikuus ki itis Vabariigi Valitsus heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni küberpaketi kohta . Eesti peab oluliseks ühisteatises esitatud samme ja tegevusi, mis aitavad kaasa küberturvalisuse tugevdamisele kogu ELis, sealhulgas küberkuritegevuse vastasele võitlusele nii ohtude ennetamise kui ka tõkestamise kaudu. Samuti toetab Eesti aktiivset rahvusvahelist koostööd ELi ja kolmandate riikide vahel. Praegu koosta tava Eesti kolma nda küberturvalisuse strateegia eesmärgid ja prioriteedid rahvusvahelise koostöö osas on samuti kooskõlas ELi uuendatud küberstrateegiaga. Artikl is 37 lepitakse kokku, et broneeringuinfot kasutatakse terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel sellises ulatuses, mis vastab lepinguosaliste õigusaktidele , austades samal ajal õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Broneeringuinfo direktiiv (2016/681/EL) reguleerib muu hulgas kolmandatele riikidele andmete edastamise tingimusi. Need tingimused on seotud ELi andmekaitse paketiga, täpsemalt andmekaitse direktiiviga, mis käsitleb õiguskaitseasutuste tegevust andmete töötlemisel (2016/680/EL). EL ei ole Jaapaniga sõlminud broneeringuinfo edastamise lepingut, mis näeks ette, mis tingimustel ELi lennuettevõtja d broneeringuinfo t edastavad ning Jaapani ametiasutused seda kasuta vad . Artikli s 38 nähakse ette teha rändealas t koostöö d , sealhulgas koostöö d ebaseadusliku rände ärahoidmiseks , ning kohustus võtta tagasi oma riigi kodanik ud ja väljastada neile vajalik ud reisidokumen did . Lepingutesse rändealase koostöö ja tagasivõtu sätete lisamine on EL i lähenemise üheks standardiks, et vältida tagasivõtu küsimuste takerdumist õiguslikesse vaidlustesse. Kuna tagasivõtmisel on oluline reisidokumentide olemasolu , on peamine riikide sujuv koostöö oma riigi elanikele vajalike reisidokumentide väljastamisel. Üldpraktika kohaselt lepitakse tagasivõtmise täpsema tes sät etes kokku tagasivõtulepingutega. Artikkel 39 käsitleb koostöö laiendamist isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamiseks. L epinguosalised teevad kahe- ja mitmepoolse t koostööd selle nimel, et isikuandmete kaitse oleks kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega. Lepingust ei tulene Eesti seadus te muutmise vajadust . Artikl is 40 kutsutakse üles vahetama infot haridus - , noorte - ja spordipoliitika kohta ning võimalusel tegema koostööd ekspertide ja teadmiste vahetuse ning üh i sprogrammide kaudu. Eesti ja Jaapani k oostöö on toiminud juba mõnda aega, eelkõige üliõpilas- ja noortevahetuste kaudu. Eesti üliõpilastel on juba aastaid olnud võimalus taotleda Jaapani s uursaatkonna ja SA Archimedese koostöös vahendatavaid Jaapani valitsuse stipendiume, samuti vahendatakse mit ut Jaapani Fondi õpilasvahetusprogramm i . Alates 2007. a astast on Eesti ja Jaapani noortel võimalik osaleda noortevahetusprogrammis INDEX. Leping ei too haridus - ja noorte valdkon nas riigile kaasa lisakohustusi, sest lepingu alusel kehtestatakse vaid üldised eesmärgid ja käimasoleva koostöö soodustamise põhimõtted, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemi korralduse eest. Artikkel 41 käsitleb lepinguosaliste püüdu edendada kultuuritegelaste ja kunstiteoste vahetust ning korraldada vajaduse korral eri kultuurivaldkondades ühisalgatusi, sealhulgas audiovisuaalseid projekte, nagu filmid. Artikkel hõlmab ka kultuuri- ja hariduskoostööd, muu hulgas ühiste kultuuriürituste korraldamist ja koostööd rahvusvahelistel foorumitel, nagu ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis ( UNESCO ) ja Aasia-Euroopa Sihtasutuses ( ASEF ) . Lepinguosalised peavad oluliseks edendada EL i ja Jaapani kultuurikontakte, artistide ja ekspertide vahetust, soodustada kultuuriasutuste ja -organisatsioonide püsivate sidemete loomist. Leping ei too kultuurivallas kaasa lisakohustusi, sest Kultuuriministeeriumi eelarves on ette nähtud toetusmehhanismid rahvusvahelise koostöö edendamiseks, samuti toetab rahvusvahelisi koostööprojekte Eesti Kultuurkapital . Artikliga 42 moodustatakse ELi ja Jaapani esindajatest koosnev ühiskomitee , mida juhatavad lepinguosalised ühiselt. Ühiskomitee peamine eesmärk on tagada lepingu nõuetekohane toimimine ning lahendada selle tõlgendamisel tekkivad vaidlused . Artikkel 43 määrab vaidluste lahendamise korra. Lepingu kohaldamisest või tõlgendamisest tulenevaid vaidlusi püüab lahendada ühi s komitee. See artikkel määratleb ka “ kiireloomulise eriolukorra ” kui eriolukorra, kus üks lepinguosaline paneb toime rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ohustava rikkumise, millel on rahvusvahelised tagajärjed. See loob nimelt aluse lepingu peatamiseks ning muude meetmete võtmiseks. Lõppsätete all on kaheksa artiklit. Artikkel 44 sätestab, et k äesoleva lepingu kohast koostööd ja meetmeid rakendatakse kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega . Artikkel 4 5 määrab kindlaks, et lepinguosalised on ühelt poolt EL või selle liikmesrii gid või EL ja selle liikmesri i gid vastavalt nende pädevusele ning teiselt poolt Jaapan. Artikkel 46 täpsustab, et lepingu ühtegi sätet ei tõlgendata nii, nagu see kohusta ks lepinguosalisi esitama teavet, mille avalikustami st peetakse vastuolus olevat oluliste julgeolekuhuvidega. Artikl is 47 lepivad lepinguosalised kokku lepingu jõustumises ja ajutises kohaldamises . Selle kohaselt ratifitseerib Jaapan käesoleva lepingu ja EL kas kiidab selle heaks või ratifitseerib selle kooskõlas oma kohaldatavate õiguslike menetlustega. Jaapani ratifitseerimiskirja ning EL i heakskiitmise ja ratifitseerimise lõpuleviimist kinnitava teate vahetamine toimub Tokyos. L eping jõustub nimetatud dokumentide vahetamise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval. EL deklareerib lepingu lisa s 2 esitatud deklaratsioonis , et lepingu artikli 47 lõiget 3 , mis käsitleb lõikes 2 loetletud sätete kohaldamist enne lepingu jõustumist ja sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi, tuleb tõlgendada viisil, mis on kooskõlas rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikliga 25. Artik li 48 järgi võib üks lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest leping lõpetada . Lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel teatamisest. Samuti võib lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest lõpetada lepingu jõustumiseelne kohaldamine. Lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel teate kättesaamisest . Artik li 49 kohaselt teavitab EL Jaapanit, kui mõni kolmas riik on esitanud taotluse ELiga ühineda. L epinguosalised arutavad, millised tagajärj e d võivad olla kolmanda riigi ühinemisel ELiga . Artikkel 50 näeb ette lepingu kohaldamise ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse ELi aluslepinguid, ja teiselt poolt Jaapani territooriumi suhtes. Artiklis 51 mä rgitakse , et l eping on koostatud kahes eksemplaris kõikides ELi ametlikes keeltes ja jaapani keeles , kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. 4. Eelnõu terminoloogia Korralduse e elnõus ega lepingu eelnõus ei kasutata kehtivates õigusaktides varem kasutama ta termineid. Lepingu eelnõu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud ELi Nõukogu sekretariaat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Lepingu eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Ajutiselt kohalda takse järgmisi sätteid: artiklid 1-4, artikli 5 lõige 1, artiklid 11-15 (v.a artikli 15 lõike 2 punkt b), artiklid 16-18 ja 20 -31 , artikkel 37, artikli 38 lõige 1, artiklid 39-42 (v.a artikli 42 lõike 2 punkt c), artiklid 43-47, artikli 48 lõige 3 ning artiklid 49, 50 ja 51 ulatuses, mis on vajalik eelnimetatud artiklite ajutiseks kohaldamiseks. Seega võib nimetatud ulatuses neid artikleid pidada ELi ainupädevusse kuuluvaks. Laiemalt on tegu ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses oleva lepinguga. Ajutine kohaldamine algab sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil EL ja Jaapan on edastanud üksteisele teate järgmise kohta: a) EL – vajalike sisemen e tluste lõpuleviimine ja lepingu ajutiselt kohaldatavate osade loetelu ning b) Jaapan – vajalike sisemenetluste lõpuleviimine ja lepingu ajutiselt kohaldatavate osadega nõustumise kinnitus. 6. Korralduse mõjud 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Lepingu sotsiaalseid ja demograafilisi mõjusid ei ole võimalik mõõta. Tihedam koostöö maailma samameelsete riikide ja regioonide vahel suurendab julgeolekut ja seeläbi ka iga lepinguosalise riigi kodaniku turvatunnet, mis omakorda võib avaldada mõju ka demograafiale. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eesti peab oluliseks sõlmida leping, mis kinnitab ELi ja Jaapani strateegilist partnerlust ning süvendab lepinguosaliste koostööd olulistes poliitikavaldkondades. Leping loob aluse ELi ja Jaapani suhete arendamiseks paljudes valdkondades. Märkimisväärselt arendab see edasi ELi liikmesriikide ja Jaapani kui samameelsete riikide välis- ja julgeolekupoliitilist dialoogi ja koostööd , viies selle kõrgemale ehk strat eegilise partnerluse tasandile ja aidates saavutada ka Eesti välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke. Lepinguosalised edendavad poliitilist dialoogi nii kahepoolsete kui ka regionaalsete ja rahvusvaheliste probleemide käsitlemiseks, seda nii ekspert- kui ka kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Lisaks võimaldab leping senisest veelgi laiaulatuslikumat koostööd Eesti ja Jaapani vahel. Alates diplomaatiliste suhete taastamisest 10. oktoobril 1991 on Jaapan olnud Eestile oluline partner nii kahepoolses suhtluses kui ka mitmepoolsel tasandil. Eesti ja Jaapani vahel sõlmitud t opeltmaksustamise vältimise leping ratifitseeriti Riigikogus 20. detsembril 2017 ja Jaapani parlamendis 16. m ail 2018 . J ärgneb jõustamisnootide vahetamine ja lepingut hakatakse rakendama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Jaapani pool edastas Eestile töötamisõigusega turismiviisade lepingu teksti 6. juulil 2017. Leping jõust ub nootide vahetamisega. Eesti seisukohalt on oluline ka koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks ÜROs, mi da nimetatud lepingus samuti käsitle takse . Mõlema riigi jaoks on oluline interneti haldamise ja -vabaduse temaatika – nii Eesti kui ka Jaapan on 30 riiki hõlmava internetivabaduse koalitsiooni ( Freedom Online Coalition, FOC ) liikmed. 6.3. Mõju majandusele Leping ei reguleeri E Li ja Jaapani kaubandus- ja majandussuhteid, seega puudub sellel otsene mõju Eesti majandusele. Küll aga võib samameelsete riikide tihedamal poli itilisel koostö öl olla kaudne positiivne mõju ka majanduse arengule, suurendades lepinguosaliste vahel vastastikku teadlikkust ja usaldust üksteises suhtes. Eesti kaubavahetuse saldo Jaapaniga on viimastel aastatel olnud positiivne ning ekspordimaht on stabi ilselt samaks jäänud, m oodustades 0,6% Eesti koguekspordist. 2017 . aastal kasvas kahe riigi vaheline kaubakäive ligi 97 miljoni euroni, millega Jaapan oli Eesti kaubavahetuspartnerite seas 32. kohal (osakaal 0,4%). Ekspordipartnerite seas hoidis Jaapan 26. kohta ning i mpordipartnerite seas 33. kohta. 2017. aastal vähenes eksport eelkõige masinate ja seadmete (6 m iljoni euro võrra ), aga ka meditsiini- ja mõõteaparatuuri (2 miljoni euro võrra ) ning keemiatoodete (1 m iljoni euro võrra ) kaubagrupis. Eesti päritolu ekspordi osakaal Jaapani ekspordis on väga suur , umbes 96%. Jaapanisse eksporditakse peamiselt puitu ja puittooteid (puidust tisleri- ja puusepatooted, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud puit), mille ekspordimahud on kasvanud 41 m iljoni euroni ( 59% ekspordist ). Veel eksporditi 2017 . aastal loomseid tooteid (kalafileed, juust, kuivatatud kala) – 9%, masinaid ja seadmeid (trafod ja staatilised muundurid, elektriliste lülitusseadmete osad, puldid ja paneelid) – 9% , ning metalle ja metalltooteid (nioobium ja reenium, malmi ja terase jäätmed ja jäägid) – 6%. Jaapanist imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid (käsiinstrumendid, akud) (osakaal 2017 . a impordis 55%). Veel tuuakse sisse transpordivahendeid (sõiduautod, mootorrattad, traktorid) – 17% , ning tekstiiltooteid (kangad, meeste ja poste mantlid, joped) – 5%. Eesti ettevõtted Jaapanis Krediidiinfo andmetel eksportis Jaapanisse 2016. a astal 129 Eesti ettevõtet (2014 oli see arv 105) . Suurimad eksportivad ettevõtted on Stora Enso ja Toftan (saematerjali tootmine), Nason Davis Eesti (puidu hulgimüük), Nord Cocoa (kaupade vahendamine), M.V. Wool (kala töötlemine ja säilitamine), Timbeco Woodhouse (puitehitised), Combimill Sakala (saematerjali tootmine), Lennuliiklusteeninduse AS (õhutranspordi teenindus), Aru Grupp (puidust uste ja akende tootmine), PKC Eesti (elektroonikaseadmete tootmine), Masekonord (kala töötlemine ja säilitamine). 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Leping ei avalda otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. 6.5. Mõju regionaalarengule Otsene mõju regionaalarengule lepingul puudub. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Otsest mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste tööle lepi n guga ei kaasne. 6.7. Muu otsene või kaudne mõju Leping annab võimaluse arendada edasi kultuuri-, teadus-, haridus- j a muid kontakte. 7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele tegevusi, lisakulutusi ega otseselt mõõdetavaid tulusid . 8. Rakendusaktid Lepingu rakendamiseks ei ole vaja välja töötada rakendusakte. 9. Jõustumine Korraldus jõustub üldkorras. Leping jõustub artikli 47 lõike 1 alusel sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil Tokyos on toimunud Jaapani ratifitseerimiskirja ning ELi heakskiitmise ja ratifitseerimise lõpuleviimist kinnitava teate vahetamine . 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõla stamiseks kõigile ministeeriumi d ele.
Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument QUOTE " QwBvAG0AbQBEAG8AYwBzAHwAUwBMAA== ADDIN "DocuWrite metadata link" JOIN(2018) 11 final - ANNEX 1 " JOIN(2018) 11 final - ANNEX 1 . Lisatud: QUOTE " QwBvAG0AbQBEAG8AYwBzAHwAUwBMAA== ADDIN "DocuWrite metadata link" JOIN(2018) 11 final - ANNEX 1 " JOIN(2018) 11 final - ANNEX 1 LISA ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT JAAPANI VAHELINE STRATEEGILISE PARTNERLUSE LEPING Euroopa Liit (edaspidi „liit“) , ning Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Horvaatia Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid“, edaspidi „liidu pool“, ühelt poolt ning JAAPAN teiselt poolt, edaspidi koos „lepinguosalised“, KINNITADES veel kord oma pühendumust ühistele väärtustele ja põhimõtetele, eelkõige demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, inimõigustele ja põhivabadustele, mis on aluseks nende tihedale ja kauakestvale koostööle strateegiliste partneritena; TULETADES meelde omavahelisi tihedaid sidemeid, mis on kujunenud välja pärast ühisdeklaratsiooni allakirjutamist Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Jaapani suhete kohta 1991. aastal; SOOVIDES tugineda väärtuslikule panusele, mida olemasolevad eri valdkondades sõlmitud lepingud on andnud nende suhetesse, ning laiendada seda; TUNNISTADES, et üha süvenev vastastikune sõltuvus maailmas on tekitanud vajaduse süvendatud rahvusvahelise koostöö järele; OLLES sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritena teadlikud oma jagatud vastutusest ja pühendumusest püsiva rahvusvahelise korra loomisele kooskõlas ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega ning rahu, stabiilsuse ja heaolu saavutamisele maailmas, samuti inimeste julgeolekule; OLLES otsustanud teha tihedat koostööd selliste rahvusvahelise avalikkuse ees seisvate üleilmsete probleemide lahendamiseks nagu massihävitusrelvade levik, terrorism, kliimamuutused, vaesus ja nakkushaigused ning merenduse, küberruumi ja kosmose valdkonnas ühiseid huve ähvardavad ohud; OLLES otsustanud, et rahvusvahelisele avalikkusele muret tekitavad kõige raskemad kuriteod ei tohi jääda karistuseta; OLLES otsustanud igakülgselt tugevdada omavahelist üldist partnerlust, laiendades poliitilisi, majanduslikke ja kultuurisidemeid ning sõlmides lepinguid, OLLES SAMUTI otsustanud laiendada omavahelist koostööd ja säilitada koostöö üldine järjepidevus, sealhulgas tihendades kõigil tasanditel konsultatsioone ning võttes ühismeetmeid kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades; ning MÄRKIDES, et juhul, kui lepinguosalised otsustavad sõlmida vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas käesoleva lepingu raames erilepinguid, mille Euroopa Liit peaks sõlmima vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, ei ole sellised tulevikus sõlmitavad lepingud Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit ning Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad seoses asjakohaste varasemate kahepoolsete suhetega Jaapanile ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes; samuti ei ole Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa jaoks siduvad nimetatud V jaotise kohaselt hiljem käesoleva lepingu rakendamiseks vastu võetavad ELi-sisesed meetmed, kui need kaks riiki ei ole teatanud, et soovivad neis meetmetes osaleda või need heaks kiita vastavalt protokollile nr 21; MÄRKIDES ühtlasi, et sellised tulevased konkreetsed lepingud või hilisemad ELi-sisesed meetmed kuuluvad neile aluslepingutele lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) kohaldamisalasse, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: ARTIKKEL 1 Eesmärk ja üldpõhimõtted 1. Lepinguosaliste jaoks on käesoleva lepingu eesmärk: (a) tugevdada lepinguosaliste üldist partnerlust, edendades poliitilist ja sektoripõhist koostööd ning ühismeetmeid ühist huvi pakkuvates küsimustes, kaasa arvatud piirkondlikud ja globaalprobleemid; (b) tagada pikaajaline õiguslik alus kahepoolse koostöö laiendamisele ning koostööle rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ja foorumitel; (c) anda ühine panus rahvusvahelisse rahusse ja stabiilsusse, edendades vaidluste rahumeelset lahendamist kooskõlas õigluse ja rahvusvahelise avaliku õiguse põhimõtetega, ning (d) anda ühine panus ühiste väärtuste ja põhimõtete, eelkõige demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste edendamisse. 2. Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rakendavad lepinguosalised käesolevat lepingut vastastikuse austuse, võrdse partnerluse ja rahvusvahelise avaliku õiguse järgimise põhimõtete alusel. 3. Lepinguosalised tugevdavad oma partnerlust dialoogi ja koostöö kaudu vastastikust huvi pakkuvates poliitilistes küsimustes, välis- ja julgeolekupoliitikas ja muudes sektoripõhise koostöö valdkondades. Selleks korraldavad lepinguosalised kohtumisi kõigil tasanditel, sh riigijuhtide, ministrite ja kõrgemate ametnike tasandil, ning edendavad laiemat suhtlemist kodanike vahel ja parlamentidevahelisi kontakte. ARTIKKEL 2 Demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused Lepinguosalised kaitsevad jätkuvalt demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja põhivabadusi kui ühiseid väärtusi, mis on nende sise- ja rahvusvahelise poliitika aluseks. Seoses sellega kinnitavad lepinguosalised veel kord, et nad järgivad inimõiguste ülddeklaratsiooni ja asjaomaseid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid, millega nad on ühinenud. 2. Lepinguosalised edendavad neid ühiseid väärtusi ja põhimõtteid rahvusvahelistel foorumitel. Lepinguosalised teevad koostööd ja kooskõlastavad vajaduse korral nende väärtuste ja põhimõtete edendamist ja elluviimist, kaasa arvatud koos kolmandate riikidega ja kolmandates riikides. ARTIKKEL 3 Rahu ja julgeoleku edendamine 1. Lepinguosalised teevad koostööd rahvusvahelise ja piirkondliku rahu ja julgeoleku edendamiseks. 2. Lepinguosalised edendavad ühiselt vaidluste rahumeelset lahendamist, sh oma piirkonnas, ja innustavad rahvusvahelist avalikkust lahendama kõik vaidlused rahumeelsete vahenditega kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega. ARTIKKEL 4 Kriisiohje Lepinguosalised laiendavad arvamustevahetust ja püüavad toimida ühiselt kriisiohje ja rahu tagamise valdkonnas seoses ühist muret tekitavate probleemidega, sh edendades ühiseid seisukohti, tehes rahvusvahelistel foorumitel ja rahvusvahelistes organisatsioonides seoses resolutsioonide ja otsustega koostööd, toetades konfliktist väljuvate riikide jõupingutusi kestliku rahu saavutamiseks ning tehes koostööd kriisiohjeoperatsioonide ja muude asjaomaste programmide ja projektide raames. ARTIKKEL 5 Massihävitusrelvad 1. Lepinguosalised teevad koostööd massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise korra tugevdamisel, et tõkestada massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikut, täites täies ulatuses oma kohustusi vastavalt rahvusvahelisele avalikule õigusele, kaasa arvatud rahvusvahelised lepingud ja muud rahvusvahelised kohustused, mis lepinguosaliste suhtes kehtivad. 2. Lepinguosalised edendavad tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, mis on tuumadesarmeerimise saavutamise põhialus, üleilmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi ja tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alus. Lepinguosalised aitavad oma põhimõtete ja tegevusega kaasa üleilmsetele jõupingutustele muuta maailm ohutumaks kõikide jaoks, rõhutades, kui oluline on lahendada massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise korda ohustavad probleemid, toetada ja tugevdada tuumarelva leviku tõkestamise lepingut ning kujundada tuumarelvavaba maailma loomise tingimused vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eesmärkidele, edendades rahvusvahelist stabiilsust ja tuginedes üldise püsiva julgeoleku põhimõttele. 3. Lepinguosalised on jätkuvalt vastu massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikule, arendades ja kasutades tõhusat kahesuguse kasutusega ja massihävitusrelvadega seotud kaupade ja tehnoloogiate ekspordikontrolli süsteemi, mis hõlmab lõppkasutuse kontrolli ja karme karistusi ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest. 4. Lepinguosalised peavad ja laiendavad selles valdkonnas dialoogi, et tugevdada käesolevas artiklis nimetatud meetmeid. ARTIKKEL 6 Tavarelvastus, sealhulgas väike- ja kergrelvad 1. Lepinguosalised teevad koostööd ja kooskõlastavad tegevust tavarelvastuse, aga ka kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate üleandmise kontrolli valdkonnas üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja siseriiklikul tasandil, eesmärgiga hoida ära nende kõrvaletoimetamine ning panustada rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisse, samuti inimkannatuste vähendamisse kõigil nimetatud tasanditel. Lepinguosalised töötavad välja oma üleandmise kontrolli poliitika ja rakendavad seda vastutustundlikul viisil, võttes muu hulgas nõuetekohaselt arvesse üksteise julgeolekukaalutlusi nii üleilmsel tasandil kui ka oma piirkonnas ja teistes piirkondades. 2. Lepinguosalised, kinnitades oma kohustusi, mis tulenevad asjaomastest rahvusvahelistest õigusaktidest, nagu relvakaubandusleping, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlev ÜRO tegevuskava kõigis selle aspektides ja ÜRO kõik asjaomased resolutsioonid, teevad koostööd ja kooskõlastavad vajaduse korral nimetatud õigusaktide raames rahvusvahelise kaubanduse reguleerimiseks ning tavarelvastusega, sh väike- ja kergrelvade ning laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise ja tavarelvade kõrvaletoimetamise ennetamiseks ja likvideerimiseks. Käesoleva lõike kohane koostöö hõlmab vajaduse korral nimetatud raamistiku üleilmset kohaldamist ja selle täiemahulist rakendamist kolmandates riikides. 3. Lepinguosalised peavad ja laiendavad dialoogi, et toetada ja tugevdada käesoleva artikli alusel võetavaid meetmeid. ARTIKKEL 7 Rahvusvaheliselt muret tekitavad rasked kuriteod ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus 1. Lepinguosalised teevad koostööd rahvusvaheliselt muret tekitavate raskete kuritegude uurimise ja nende eest karistuste määramise edendamiseks, sh Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, ja kui see on asjakohane, asjakohaste ÜRO resolutsioonidega loodud erikohtute kaudu. 2. Lepinguosalised teevad koostööd 17. juulil 1998 Roomas alla kirjutatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi eesmärkide edendamisel. Sel eesmärgil nad: (a) edendavad jätkuvalt statuudi üleilmset kohaldamist, ja kui see on asjakohane, jagavad selle sõlmimiseks ja rakendamiseks vajalike meetmete võtmise kogemusi; (b) kaitsevad statuudi terviklust, kaitstes selle tuumpõhimõtteid, ja (c) teevad koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevuse edasiseks tõhustamiseks. ARTIKKEL 8 Terrorismivastane võitlus 1. Lepinguosalised teevad kooskõlas kehtiva rahvusvahelise avaliku õiguse, sh rahvusvaheliste terrorismivastase võitlusega seotud lepingute, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õigusega, mida lepinguosaliste suhtes kohaldatakse, ning ÜRO harta põhimõtetega koostööd kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil mis tahes vormis terroriaktide tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks. 2. Lepinguosalised laiendavad koostööd, võttes arvesse üleilmset terrorismivastase võitluse strateegiat ja ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone. 3. Lepinguosalised edendavad dialoogi ning vahetavad teavet ja arvamusi kõigi terroriaktide ning nendega seotud meetodite ja tavade kohta, kaitstes samal ajal kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku avaliku õigusega privaatsust ja isikuandmeid. ARTIKKEL 9 Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumariskide leevendamine 1. Lepinguosalised laiendavad koostööd keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu ennetamise, vähendamise, kontrolli ja sellele reageerimise valdkonnas. 2. Lepinguosalised laiendavad koostööd kolmandate riikide institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu haldamiseks. ARTIKKEL 10 Rahvusvaheline ja piirkondlik koostöö ning ÜRO reformimine 1. Lepinguosalised on kohustunud juhinduma tõhusast mitmepoolsusest ja püüavad selle toetuseks vahetada arvamusi ja laiendada koostööd ning vajaduse korral kooskõlastada oma seisukohti ÜRO ja muude rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning foorumite raames. 2. Lepinguosalised teevad koostööd ÜRO reformi edendamisel, et suurendada kogu ÜRO süsteemi, sh julgeolekunõukogu tõhusust, tulemuslikkust, läbipaistvust, aruandekohustust, võimekust ja esinduslikkust. ARTIKKEL 11 Arengupoliitika 1. Lepinguosalised laiendavad arengupoliitika üle peetavat arvamustevahetust, sh regulaarse dialoogi kaudu, ja kooskõlastavad vajaduse korral oma kestliku arengu ja vaesuse kaotamise poliitikat üleilmsel tasandil. 2. Vajaduse korral kooskõlastavad lepinguosalised rahvusvahelistel ja piirkondlikel foorumitel oma seisukohti arengu küsimustes. 3. Lepinguosalised püüavad edendada teabevahetust ja koostööd oma arenguasutuste ja -üksuste vahel ning vajaduse korral riigisiseste meetmete kooskõlastamist. 4. Lepinguosalised püüavad vahetada arenguabi valdkonnas teavet, parimaid tavasid ja kogemusi ning teha koostööd ebaseaduslike rahavoogude piiramiseks ning eeskirjade eiramise, pettuste ja muu sellise ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ja ennetamiseks, mis riivab nende ja vastuvõtjariikide finantshuve. ARTIKKEL 12 Katastroofide ohjamine ja humanitaartegevus 1. Lepinguosalised laiendavad koostööd ja edendavad vajaduse korral kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil katastroofide ennetamise, nende tagajärgede leevendamise, nendeks valmisoleku ja nendest taastumise koordineerimist, et vähendada katastroofiriski ja suurendada vastupanuvõimet selles valdkonnas. 2. Lepinguosalised püüavad teha koostööd humanitaarabimeetmete, sh hädaabioperatsioonide valdkonnas, et tagada tegevuse tulemuslikkus ja koordineerimine. ARTIKKEL 13 Majandus- ja finantspoliitika 1. Lepinguosalised laiendavad teabe- ja kogemustevahetust, et edendada tihedat kahe- ja mitmepoolset poliitika koordineerimist nende ühiste kestliku ja tasakaalustatud majanduskasvu eesmärkide ning töökohtade loomise toetamiseks ja võitlemiseks ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ja protektsionismi kõigi vormide vastu. 2. Lepinguosalised laiendavad oma finantspoliitikat ja õigusnorme käsitleva teabe vahetust, et tugevdada koostööd finantsstabiilsuse ja riigi rahanduse kestlikkuse tagamiseks, sh täiustades raamatupidamise, auditeerimise, panganduse, kindlustuse, finantsturgude ja muude finantssektori osade reguleerimis- ja järelevalvekorda, toetamaks asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel tehtavat tööd. ARTIKKEL 14 Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon Toetudes Brüsselis 30. novembril 2009 sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahelisele teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingule (selle võimalike muudatustega), laiendavad lepinguosalised koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu vastastikust huvi pakkuvatele prioriteetidele. ARTIKKEL 15 Transport 1. Lepinguosalised teevad koostööd, laiendades transpordipoliitika ja -tavade ning muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades kõigi transpordiliikide üle peetavat teabevahetust ja dialoogi, ning kooskõlastavad vajaduse korral oma seisukohti rahvusvahelistel transpordifoorumitel. 2. Lõikes 1 märgitud koostöövaldkonnad on järgmised: (a) lennundus, näiteks lennundusohutus, lennuliikluse korraldamine ja muud asjakohased õigusnormid, mille eesmärk on võimaldada laiemaid ja vastastikku kasulikke lennutranspordisuhteid, ja kui see on asjakohane, tehnilise ja õigusalase koostöö ning täiendavate, vastastikusel huvil ja nõusolekul põhinevate lepingute sõlmimise kaudu; (b) meretranspordisektor; (c) raudteesektor. ARTIKKEL 16 Kosmos 1. Lepinguosalised laiendavad oma kosmosepoliitikat ja kosmosega seotud tegevust käsitlevat arvamuste- ja teabevahetust. 2. Lepinguosalised püüavad teha vajaduse korral koostööd, sh regulaarse dialoogi kaudu, kosmose uurimise ja rahumeelse kasutamise valdkonnas, sh sellistes valdkondades nagu nende satelliitnavigatsioonisüsteemide ühilduvus, maa jälgimine ja seire, kliimamuutus, kosmoseteadus ja -tehnoloogia, kosmosega seotud meetmete julgeolekuaspektid ja muud vastastikust huvi pakkuvad valdkonnad. ARTIKKEL 17 Tööstuskoostöö 1. Lepinguosalised edendavad tööstusalast koostööd, et parandada oma ettevõtjate konkurentsivõimet. Selleks laiendavad nad oma tööstuspoliitika kohta arvamuste ja parimate tavade vahetamist sellistes valdkondades nagu innovatsioon, kliimamuutus, energiatõhusus, standardimine, ettevõtja sotsiaalne vastutus ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine ja nende rahvusvahelistumise toetamine. 2. Lepinguosalised toetavad avaliku ja erasektori vaheliste koostöömeetmete algatamist, et parandada oma ettevõtjate konkurentsivõimet ja koostööd, sh ettevõtjate vahelise dialoogi teel. ARTIKKEL 18 Toll Lepinguosalised laiendavad tollikoostööd, sh lihtsustades seaduslikku kaubandust, tagades samal ajal tõhusa tollikontrolli ning järgides tollialaseid õigusakte, mis põhinevad Brüsselis 30. jaanuaril 2008 sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahelisel tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi lepingul (selle võimalike muudatustega). Samuti vahetavad nad arvamusi ja teevad koostööd asjaomastes rahvusvahelistes raamistikes. ARTIKKEL 19 Maksustamine Lepinguosalised püüavad hea maksuhaldustava edendamiseks laiendada koostööd kooskõlas rahvusvaheliste maksustandarditega, eelkõige innustades kolmandaid riike suurendama läbipaistvust, tagama teabevahetust ja kaotama kahjulikud maksutavad. ARTIKKEL 20 Turism Lepinguosalised laiendavad koostööd turismi kestliku arengu tagamiseks ja turismisektori konkurentsivõime suurendamiseks, mis võib aidata kaasa majanduskasvule, kultuurivahetusele ja inimestevaheliste kontaktide laiendamisele. ARTIKKEL 21 Infoühiskond Lepinguosalised vahetavad arvamusi oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika ja õigusnormide kohta, et laiendada koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu: (a) elektroonne side, sh interneti haldamine ning ohutus ja julgeolek internetis; (b) teadusuuringute võrgustike omavaheline ühendamine, sh piirkondlikul tasandil; (c) teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse edendamine ning (d) uue tehnoloogia standardimine ja levitamine. ARTIKKEL 22 Tarbijapoliitika Lepinguosalised edendavad dialoogi ja arvamustevahetust tarbijakaitse taseme tõstmisele suunatud poliitika ja õigusnormide üle ning laiendavad koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu tooteohutus, tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamine ning tarbijate harimine, võimestamine ja kaebuste lahendamine. ARTIKKEL 23 Keskkond 1. Lepinguosalised laiendavad arvamuste- ja teabevahetust muu hulgas parimate tavade, keskkonnaalase poliitika ja õigusnormide teemal ning laiendavad koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu: (a) ressursside kasutamise tõhusus; (b) bioloogiline mitmekesisus; (c) kestlik tarbimine ja tootmine; (d) keskkonnakaitset toetavad tehnoloogiad, kaubad ja teenused; (e) metsade kaitse ja kestlik haldamine, sh vajaduse korral võitlus ebaseadusliku raie vastu ning (f) muud valdkonnad, mis otsustatakse asjaomase valdkonnapoliitika dialoogi raames. 2. Lepinguosalised püüavad laiendada koostööd asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja õigusaktide raames, samuti rahvusvahelistel foorumitel. ARTIKKEL 24 Kliimamuutused 1. Tunnistades vajadust kogu maailma kasvuhoonegaasi heidet kiiresti, põhjalikult ja kestvalt vähendada, et maailma keskmine temperatuuritõus jääks oluliselt väiksemaks kui 2 °C võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega, ja pingutada selle nimel, et temperatuuritõus ei ületaks 1,5 °C võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega, asuvad lepinguosalised kliimamuutuste ja nende kahjuliku toime vastase võitluse etteotsa muu hulgas siseriiklike ja rahvusvaheliste inimtekkeliste kasvuhoonegaasi heidete vastaste meetmete abil. Lepinguosalised teevad vajaduse korral koostööd ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames selle konventsiooni eesmärgi saavutamiseks, Pariisi kokkuleppe rakendamisel ning mitmepoolse õigusraamistiku tugevdamisel. Nad püüavad laiendada koostööd ka muude asjaomaste rahvusvaheliste foorumite raames. 2. Lepinguosalised teevad kestliku arengu edendamiseks koostööd, laiendades teabe, sh parimate tavade vahetamist ning vajaduse korral edendades poliitika kooskõlastamist sellistes kliimamuutuse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes nagu: (a) kliimamuutuse leevendamine mitmesuguste meetmetega, nagu teadus- ja arendustegevus vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia vallas, turupõhised mehhanismid ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete vähendamine; (b) kohanemine kliimamuutuse kahjuliku toimega ja (c) abi kolmandatele riikidele. ARTIKKEL 25 Linnapoliitika Lepinguosalised laiendavad kogemuste ja heade tavade vahetamist linnapoliitika valdkonnas, eelkõige selleks, et lahendada selles valdkonnas ühiseid probleeme, sh neid, mis tulenevad rahvastiku dünaamikast ja kliimamuutustest. Lepinguosalised innustavad vajaduse korral sellisele kogemuste ja heade tavade vahetamisele ka oma kohalikke omavalitsusi või linnavalitsusi. ARTIKKEL 26 Energia Lepinguosalised püüavad laiendada koostööd, ja kui see on asjakohane, koordineerida rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide raames meetmeid energeetika, sh energiajulgeoleku, üleilmse energiakaubanduse ja investeeringute, üleilmsete energiaturgude toimimise, energiatõhususe ja energiaga seotud tehnoloogiate valdkonnas. ARTIKKEL 27 Põllumajandus 1. Lepinguosalised laiendavad koostööd põllumajandus-, maaelu arengu ja metsamajanduspoliitika alal, sh sellistes valdkondades nagu kestlik põllumajandus, toidujulgeolek, keskkonnanõuete integreerimine põllumajanduspoliitikasse, maapiirkondade arengupoliitika, põllumajanduslike toiduainete propageerimine ja kvaliteedipoliitika, orgaaniline tootmine, põllumajanduse väljavaated rahvusvahelisel tasandil ja kestlik metsamajandamine, samuti kestliku põllumajanduse, maaelu arengu ja metsamajanduspoliitika ning keskkonna- ja kliimamuutuste poliitika seosed. 2. Lepinguosalised laiendavad koostööd teaduse ja innovatsiooni alal põllumajanduse ja metsa majandamise valdkonnas. ARTIKKEL 28 Kalandus 1. Lepinguosalised edendavad dialoogi ja laiendavad koostööd kalanduspoliitika valdkonnas kooskõlas ettevaatusprintsiibi ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga, et edendada kalavarude pikaajalist säilitamist, tõhusat haldamist ja jätkusutlikku kasutamist parimate kättesaadavate teaduslike andmete alusel. 2. Lepinguosalised laiendavad arvamuste- ja teabevahetust ning edendavad rahvusvahelist koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. 3. Lepinguosalised tihendavad koostööd asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega. ARTIKKEL 29 Merendus Lepinguosalised edendavad kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioonis (edaspidi „UNCLOS“) ette nähtud rahvusvahelise avaliku õigusega dialoogi ja laiendavad vastastikust mõistmist merendusküsimustes ning teevad koostööd, et edendada: (a) selles valdkonnas õigusriigi põhimõtte järgimist, sh meresõidu- ja ülelennuvabadust ja muid avamerevabadusi, mis on sätestatud UNCLOSi artiklis 87, ning (b) ökosüsteemi ning merede ja ookeanide eluta loodusvarade pikaajalist säilitamist, kestlikku haldamist ja paremat mõistmist kooskõlas kehtiva rahvusvahelise avaliku õigusega. ARTIKKEL 30 Tööhõive ja sotsiaalküsimused 1. Lepinguosalised laiendavad koostööd tööhõive, sotsiaalküsimuste ja inimväärse töö alal sellistes valdkondades nagu tööhõivepoliitika ja sotsiaalkindlustussüsteemid, globaliseerumise ja demograafiliste muutuste sotsiaalse mõõtme raames, arvamuste ja kogemuste vahetamise kaudu ja tehes vajaduse korral koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes. 2. Lepinguosalised püüavad austada, edendada ja viia ellu rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalseid standardeid ning edendada inimväärset tööd nende kohustuste alusel, mille nad on võtnud seoses asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1998. aastal vastu võetud tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioon ja 2008. aasta deklaratsioon sotsiaalse õigluse kohta õiglase globaliseerumise eesmärgil. ARTIKKEL 31 Tervishoid Lepinguosalised laiendavad arvamuste-, teabe- ja kogemustevahetust tervishoiu valdkonnas, et lahendada tulemuslikult piiriüleseid terviseprobleeme, eelkõige nakkus- ja mittenakkushaiguste ärahoidmise ja kontrolli valdkonnas tehtava koostöö abil, sh edendades vajaduse korral rahvusvahelisi tervishoiualaseid lepinguid. ARTIKKEL 32 Õigusalane koostöö 1. Lepinguosalised laiendavad õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades, eelkõige seoses õigusalast koostööd tsiviilasjades käsitlevate konventsioonide edendamise ja mõjususega. 2. Lepinguosalised laiendavad õigusalast koostööd kriminaalasjades vastavalt 15. detsembril 2009 Tokyos ja 30. detsembril 2009 Brüsselis alla kirjutatud Euroopa Liidu ja Jaapani vahelisele kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi lepingule (selle võimalike muudatustega). ARTIKKEL 33 Võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu Lepinguosalised laiendavad vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele lepingutele koostööd korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse, sh tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ning finants- ja majanduskuritegude vastase võitluse valdkonnas. ARTIKKEL 34 Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu Lepinguosalised laiendavad koostööd, sh infovahetuse kaudu, et hoida ära oma finantssüsteemide kasutamine kriminaaltulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste asutuste, näiteks rahapesuvastase töökonna kehtestatud üldtunnustatud norme. ARTIKKEL 35 Võitlus ebaseaduslike uimastite vastu Lepinguosalised laiendavad koostööd ebaseaduslike uimastite kasutamise ennetamiseks ja tõkestamiseks, et: (a) vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust; (b) tõkestada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete kõrvaletoimetamist; (c) kaitsta rahvatervist ja heaolu ning (d) kaotada uimastikaubandusega tegelevad rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud, eelkõige selleks, et hoida ära nende imbumine seaduslikku kaubandusse ja finantssektorisse, muu hulgas vahetades teavet ja parimaid tavasid. ARTIKKEL 36 Koostöö küberküsimustes 1. Lepinguosalised vahetavad oma küberküsimusi käsitleva poliitika ja meetmete kohta arvamusi ja teavet ning edendavad sellist arvamuste- ja teabevahetust rahvusvahelistel ja piirkondlikel foorumitel. 2. Lepinguosalised laiendavad koostööd, et edendada ja kaitsta inimõigusi ja teabe vaba liikumist küberruumis maksimaalsel võimalikul määral. Sel eesmärgil ja saades aru, et rahvusvaheline avalik õigus kehtib ka küberruumi kohta, teevad nad vajaduse korral koostööd rahvusvaheliste normide kehtestamisel ja väljatöötamisel ning küberruumi usaldusväärsuse suurendamisel. 3. Lepinguosalised teevad vajaduse korral koostööd, et suurendada kolmandate riikide suutlikkust tugevdada oma küberturvalisust ja võidelda küberkuritegevuse vastu. 4. Lepinguosalised laiendavad koostööd küberkuritegevuse, sh ebaseadusliku sisu internetis levitamise tõkestamisel ja võitlusel selle vastu. ARTIKKEL 37 Broneeringuinfo Lepinguosalised püüavad kasutada terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks olemasolevaid vahendeid, nagu broneeringuinfo, sellises ulatuses, mis vastab nende seadustele ja õigusnormidele, austades samal ajal õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. ARTIKKEL 38 Ränne 1. Lepingosalised edendavad rände valdkonnas poliitilist dialoogi sellistel teemadel nagu seaduslik ränne, ebaseaduslik sisseränne, inimkaubandus ja piirihaldus, sh viisade ja reisidokumentide turvalisus, võttes arvesse rände sotsiaal-majanduslikke tõsiasju. 2. Lepinguosalised laiendavad koostööd ebaseadusliku sisserände ärahoidmiseks ja kontrollimiseks, sh tagades oma kodanike viivitamatu tagasivõtmise ja varustades nad asjakohaste reisidokumentidega. ARTIKKEL 39 Isikuandmete kaitse Lepinguosalised laiendavad koostööd isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamiseks. ARTIKKEL 40 Haridus, noorsugu ja sport 1. Lepinguosalised laiendavad oma haridus-, noorsoo- ja spordipoliitika üle peetavat arvamuste- ja teabevahetust. 2. Lepinguosalised stimuleerivad vajaduse korral hariduse, noorsoo ja spordi valdkonnas selliseid koostöömeetmeid nagu ühisprogrammid, vahetusprogrammid ning teadmiste ja kogemuste vahetamine. ARTIKKEL 41 Kultuur 1. Lepinguosalised püüavad edendada kultuuritegelaste ja kunstiteoste vahetust ja korraldada vajaduse korral erinevates kultuurivaldkondades ühisalgatusi, sh audiovisuaalseid projekte, nagu filmid. 2. Lepinguosalised soodustavad oma kodanikuühiskondade ja kultuuriasutuste vahelist dialoogi ja koostööd, et suurendada vastastikust teadlikkust ja mõistmist. 3. Lepinguosalised püüavad teha vastastikust huvi pakkuvates küsimustes koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (UNESCO), et saavutada ühised eesmärgid ning edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandi kaitset. ARTIKKEL 42 Ühiskomitee 1. Käesolevaga moodustatakse mõlema lepinguosalise esindajatest koosnev ühiskomitee. Ühiskomiteed juhatavad mõlemad lepinguosalised ühiselt. 2. Ühiskomitee: (a) koordineerib käesoleval lepingul põhinevat üldist partnerlust; (b) nõuab vajaduse korral teavet komiteedelt või muudelt asutustelt, mis on loodud lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute või kokkulepitud korra alusel, ning vahetab arvamusi ühist huvi pakkuvates küsimustes; (c) otsustab täiendavad koostöövaldkonnad, mida ei ole käesolevas lepingus nimetatud, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega; (d) tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise ja tulemusliku rakendamise; (e) püüab lahendada käesoleva lepingu tõlgendamisel, rakendamisel ja kohaldamisel tekkivaid vaidlusi; (f) on platvormiks, mille kaudu selgitada käesoleva lepinguga seotud poliitikas, programmides ja volitustes tehtavaid asjakohaseid muudatusi, ning (g) annab soovitusi ja võtab vastu otsuseid ning aitab vajaduse korral kaasa käesoleva lepingu põhise koostöö konkreetsete aspektide hõlbustamisele. 3. Ühiskomitee võtab otsuseid vastu konsensuse alusel. 4. Ühiskomitee koguneb tavaliselt üks kord aastas vaheldumisi Tokyos ja Brüsselis. Samuti koguneb see emma-kumma lepinguosalise taotluse alusel. 5. Ühiskomitee võtab vastu töökorra. ARTIKKEL 43 Vaidluste lahendamine 1. Lepinguosalised lähtuvad käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalike üldiste ja konkreetsete meetmete võtmisel vastastikuse austuse, võrdse partnerluse ja rahvusvahelise avaliku õiguse austamise põhimõtetest. 2. Kui käesoleva lepingu tõlgendamisel, rakendamisel või kohaldamisel peaks tekkima vaidlusi, teevad lepinguosalised suuremaid jõupingutusi, et omavahel konsulteerida ja teha koostööd eemärgiga lahendada probleem kiiresti ja sõbralikult. 3. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada vastavalt lõikele 2, võib kumbki lepinguosaline taotleda probleemi suunamist edasiseks arutamiseks ja uurimiseks ühiskomiteesse. 4. Lepinguosalised on seisukohal, et käesoleva lepingu kohase koostöö aluste hulka kuuluvate, artikli 2 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 kirjeldatud kohustuste eriti rasket ja märkimisväärt rikkumist võidakse käsitada kiireloomulise eriolukorrana, kui see oma raskusastme ja laadi tõttu ohustab rahu ja julgeolekut ning kui sellel on rahvusvahelised tagajärjed. 5. Sellisel ebatõenäolisel ja ootamatul juhul, kui lepinguosalise territooriumil on tekkinud lõikes 4 osutatud kiireloomuline eriolukord, korraldab ühiskomitee vastaspoole taotlusel 15 päeva jooksul kiireloomulise konsulteerimise. Juhul, kui ühiskomitee ei suuda leida mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavat lahendust, koguneb ta selles küsimuses kiirkorras ministrite tasemel. 6. Kui kiireloomulise eriolukorra puhul ei leita mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavat lahendust ka ministrite tasemel, võib see lepinguosaline, kes tegi lõikes 5 nimetatud taotluse, otsustada peatada käesoleva lepingu sätete kohaldamise kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega. Peale selle märgivad lepinguosalised, et lõikes 5 nimetatud taotluse teinud lepinguosaline võib kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega võtta muid, käesoleva lepingu raamest välja jäävaid sobivaid meetmeid. See lepinguosaline teatab oma otsusest teisele lepinguosalisele viivitamata kirjalikult ja kohaldab seda otsust lühima ajavahemiku jooksul, mis võimaldab lahendada probleemi mõlemale lepinguosalisele vastuvõetaval viisil. 7. Lepinguosalised jälgivad pidevalt lepingu sätete kohaldamise peatamise põhjustanud kiireloomulise eriolukorra arengut. Sätete kohaldamise peatamise algatanud lepinguosaline võtab selle otsuse tagasi niipea, kui olukord seda võimaldab, ja igal juhul niipea, kui kiireloomulist eriolukorda enam ei ole. 8. Käesolev leping ei mõjuta ega piira lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute tõlgendamist või kohaldamist. Käesoleva lepinguga seotud vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei asenda ega mõjuta mingil viisil lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingutega seotud vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid. LÕPPSÄTTED ARTIKKEL 44 Muud küsimused Käesoleva lepingu kohast koostööd ja meetmeid rakendatakse kooskõlas lepinguosaliste seaduste ja õigusnormidega. ARTIKKEL 45 Lepinguosaliste määratlus Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised“ ühelt poolt liitu või selle liikmesriike või liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele ning teiselt poolt Jaapanit. ARTIKKEL 46 Teabe avaldamine Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see lepinguosalist esitama teavet, mille avalikustamist peetakse oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks. ARTIKKEL 47 Jõustumine ja jõustumiseelne kohaldamine 1. Jaapan ratifitseerib käesoleva lepingu ja liidu pool kas kiidab selle heaks või ratifitseerib selle kooskõlas oma vastavate kohaldatavate õiguslike menetlustega. Jaapani ratifitseerimiskirja ning liidu poole heakskiitmise ja ratifitseerimise lõpuleviimist kinnitava teate vahetamine toimub Tokyos . Käesolev leping jõustub nimetatud dokumentide vahetamise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval. 2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, kohaldavad liit ja Jaapan kuni käesoleva lepingu jõustumiseni artikleid 1, 2, 3, 4, artikli 5 lõiget 1, artikleid 11, 12, 13, 14, 15 (v.a lõike 2 punkt b), 16, 17, 18, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 37, artikli 38 lõiget 1, artikleid 39, 40, 41, 42 (v.a lõike 2 punkt c), 43, 44, 45, 46, 47, artikli 48 lõiget 3 ning artikleid 49, 50 ja 51. Nende sätete kohaldamine algab teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil Jaapan teatab liidule lepingu ratifitseerimisest, või kuupäeva, mil liit teatab Jaapanile vajaliku õigusmenetluse lõpuleviimisest. Teavitamine toimub diplomaatiliste nootide abil. 3. Sätetel, mida kohaldatakse vastavalt lõikele 2 enne käesoleva lepingu jõustumist, on samad õiguslikud tagajärjed, kui oleks lepinguosaliste vahelisel jõustunud lepingul. ARTIKKEL 48 Lepingu lõpetamine 1. Käesolev leping kehtib, kui seda ei lõpetata vastavalt lõikele 2. 2. Lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast kuupäeva, mil teine lepinguosaline saab teate kätte. 3. Lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest lõpetada käesoleva lepingu jõustumiseelne kohaldamine vastavalt artikli 47 lõikele 2. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast kuupäeva, mil teine lepinguosaline saab teate kätte. ARTIKKEL 49 Riikide ühinemine liiduga tulevikus 1. Liit teavitab Jaapanit, kui mõni kolmas on esitanud taotluse liiduga ühineda. 2. Lepinguosalised arutavad, sh ühiskomitee raames, seda, milliseid tagajärgi võib põhjustada kolmanda riigi ühinemine liiduga. 3. Liit teavitab Jaapanit kolmanda riigi liiduga ühinemise lepingu allakirjutamisest ja jõustumisest. ARTIKKEL 50 Territoriaalne kohaldatavus Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Jaapani territooriumi suhtes. ARTIKKEL 51 Autentsed tekstid Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja jaapani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Kui lepingu eri keeleversioonides esineb lahknevusi, annavad lepinguosalised küsimuse lahendamiseks ühiskomiteele. [koht], [päev] [kuu] 2018 Belgia Kuningriigi nimel Bulgaaria Vabariigi nimel Tšehhi Vabariigi nimel Taani Kuningriigi nimel Saksamaa Liitvabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Iirimaa nimel Kreeka Vabariigi nimel Hispaania Kuningriigi nimel Prantsuse Vabariigi nimel Horvaatia Vabariigi nimel Itaalia Vabariigi nimel Küprose Vabariigi nimel Läti Vabariigi nimel Leedu Vabariigi nimel Luksemburgi Suurhertsogiriigi nimel Ungari nimel Malta Vabariigi nimel Madalmaade Kuningriigi nimel Austria Vabariigi nimel Poola Vabariigi nimel Portugali Vabariigi nimel Rumeenia nimel Sloveenia Vabariigi nimel Slovaki Vabariigi nimel Soome Vabariigi nimel Rootsi Kuningriigi nimel Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimel EUROOPA LIIDU NIMEL JAAPANI nimel (LÕPP)
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: VÄM/18-0565 - „„Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu.
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/848bc1b0-9b04-4a1c-b6c0-64653ff7480d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/848bc1b0-9b04-4a1c-b6c0-64653ff7480d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main