dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2017. aasta kohta

Kultuuriministeerium · 1. juuni 2018
Viit
3-3/1300-1
Registreeritud
1. juuni 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Erle Toiger

Failid

  • 📎3-31300-1 01.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc3306 KB

Sisu (failidest)

KULTUURIMINISTEERIUM KULTUURIMINISTEERIUMI ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE 2017. AASTA KOHTA 2018 SISUKORD 1. ÜLDARUANNE .................................................................................................................... 3 1.1. Riigi sihtasutuste nimekiri 01.06.2018. a seisuga ........................................................... 3 1.2. Riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri 01.06.2018. a seisuga ............................... 3 1.3. Muudatused valitsevates sihtasutustes ............................................................................ 4 1.3.1. Muudatused asutajate hulgas .................................................................................... 4 1.3.2. Sihtasutuste asutamised ............................................................................................ 4 1.3.3. Sihtasutuste ühinemised ........................................................................................... 5 1.3.4. Muud olulised sündmused seoses asutajaõiguste teostamisega ............................... 5 2. SIHTASUTUSTE ARUANDED ........................................................................................... 7 2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus .............................................................................. 7 2.2. Integratsiooni Sihtasutus ............................................................................................... 10 2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel ...................................................... 12 2.4. Sihtasutus Eesti Draamateater ....................................................................................... 14 2.5. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor................................................................. 16 2.6. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut ..................................................................................... 18 2.7. Sihtasutus Eesti Kontsert ............................................................................................... 21 2.8. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum .................................................................................. 23 2.9. Sihtasutus Eesti Meremuuseum .................................................................................... 26 2.10. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ................................................................ 29 2.11. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ............................................................ 31 2.12. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum ........................................................................ 33 2.13. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum ............................................................................ 35 2.14. Sihtasutus Endla Teater ............................................................................................... 38 2.15. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ........................................................... 40 2.16. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid.................................................................................. 42 2.17. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus .................................................................. 44 2.18. Sihtasutus Kultuurileht ................................................................................................ 46 2.19. Sihtasutus Kunstihoone ............................................................................................... 48 2.20. Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik .............................................................................. 50 2.21. Sihtasutus Narva Muuseum ......................................................................................... 52 2.22. Sihtasutus NUKU ........................................................................................................ 54 2.23. Sihtasutus Pärnu Muuseum ......................................................................................... 56 2.24. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja .................................................................................... 58 2.25. Sihtasutus Saaremaa Muuseum ................................................................................... 61 2.26. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik ........................................................................................ 63 2.27. Sihtasutus Teater NO99 .............................................................................................. 65 2.28. Sihtasutus Teater Vanemuine ...................................................................................... 67 2.29. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus .............................................................................. 69 2.30. Sihtasutus Ugala Teater ............................................................................................... 71 2.31. Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon ........................................................ 73 2.32. Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja ................................................................................. 74 2.33. Sihtasutus Vene Teater ................................................................................................ 75 2.34. Sihtasutus Virumaa Muuseumid ................................................................................. 77 3. LISAD .................................................................................................................................. 79 3.1. Sihtasutuste tegevuseesmärgid ...................................................................................... 79 3.2. Sihtasutuste finantseesmärgid ..................................................................................... 188 2 1. ÜLDARUANNE 1.1. Riigi sihtasutuste nimekiri 01.06.2018. a seisuga Asutamise Vabariigi Asutajate Asutamise Sihtasutuse nimi Valitsuse korralduse arv aeg1 kuupäev ja number Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 1 - 25.03.1998 Integratsiooni Sihtasutus 1 31.03.1998 nr 263 15.06.1998 Sihtasutus Eesti Draamateater 1 27.05.2003 nr 335 03.10.2003 Sihtasutus Eesti Filharmoonia 1 11.12.2014 nr 542 30.12.2014 Kammerkoor Sihtasutus Eesti Filmi Instituut 1 08.05.1997 nr 345 28.08.1997 Sihtasutus Eesti Kontsert 1 28.11.2013 nr 522 03.01.2014 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 1 19.05.2016 nr 168 13.06.2016 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 1 26.01.2017 nr 9 28.02.2017 Sihtasutus Eesti Riiklik 1 28.11.2013 nr 521 13.01.2014 Sümfooniaorkester Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 1 05.12.2013 nr 540 27.12.2013 Sihtasutus Jõulumäe 1 03.04.2008 nr 168 28.04.2008 Tervisespordikeskus Sihtasutus Kultuurileht 1 12.01.1999 nr 23 30.03.1999 Sihtasutus NUKU 1 18.10.2012 nr 443 30.11.2012 Sihtasutus Teater NO99 1 18.10.2012 nr 444 28.11.2012 Sihtasutus Teater Vanemuine 1 18.10.2012 nr 442 06.11.2012 Sihtasutus Ugala Teater 1 14.12.2006 nr 702 23.01.2007 Sihtasutus UNESCO Eesti 1 20.07.1999 nr 810 16.02.2000 Rahvuslik Komisjon Sihtasutus Vene Teater 1 23.09.2004 nr 727 30.11.2004 1.2. Riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri 01.06.2018. a seisuga Asutamise Vabariigi Asutajate Asutamise Sihtasutuse nimi Valitsuse korralduse arv2 aeg3 kuupäev ja number Sihtasutus A.H. Tammsaare 2 19.11.2002 nr 750 29.01.2003 Muuseum Vargamäel Sihtasutus Eesti Spordi- ja 2 08.04.2016 nr 120 04.05.2016 Olümpiamuuseum Sihtasutus Eesti Tervishoiu 2 05.12.2013 nr 539 12.12.2013 Muuseum Sihtasutus Endla Teater 2 (3) 26.01.2012 nr 34 01.03.2012 1 Esmakande aeg sihtasutuste registris. 2 Sulgudes on välja toodud sihtasutuse asutajate arv asutamise ajal. Asutajate arv on vähenenud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel kohalike omavalitsuste ühinemise tulemusena. 3 Esmakande aeg sihtasutuste registris. 3 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa 2 23.05.2013 nr 240 05.07.2013 Muuseumid Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid 2 (4) 28.08.2014 nr 359 20.11.2014 Sihtasutus Kunstihoone 2 16.11.2017 nr 337 12.12.2017 Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik 5 30.05.2002 nr 353 20.02.2003 Sihtasutus Narva Muuseum 2 25.10.2012 nr 452 20.12.2012 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2 11.06.2015 nr 245 05.08.2015 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2 23.09.2004 nr 726 09.11.2004 Sihtasutus Saaremaa Muuseum 2 20.07.2017 nr 217 18.08.2017 Sihtasutus Tartu Jaani Kirik 5 25.03.1998 nr 234 25.09.1998 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 3 10.11.2004 nr 806 21.12.2004 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 3 08.10.1997 nr 757 25.02.1998 Sihtasutus Virumaa Muuseumid 3 23.04.2002 nr 276 11.06.2002 1.3. Muudatused valitsevates sihtasutustes 1.3.1. Muudatused asutajate hulgas Seoses kohalike omavalitsuse üksuste ühinemistega ja haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena toimusid 2017. a järgnevad muudatused riigi osalusel asutatud sihtasutuste asutajate hulgas4: Sihtasutuse Kohaliku omavalitsuse üksus, asutamisel osalenud kellele asutajaõigused Sihtasutuse nimi kohaliku haldusterritoriaalse omavalitsuse korralduse muutmise järgselt üksus(ed) üle läksid Sihtasutus A.H. Tammsaare Albu vald Järva vald Muuseum Vargamäel Sihtasutus Endla Teater Pärnu linn ja Paikuse Pärnu linn vald Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid Hiiu vald, Emmaste Hiiumaa vald vald ja Käina vald Sihtasutus Saaremaa Muuseum Kuressaare linn Saaremaa vald Sihtasutus Virumaa Muuseumid Vihula vald Haljala vald 1.3.2. Sihtasutuste asutamised Vabariigi Valitsuse 26.01.2017. a korraldusega nr 9 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Meremuuseum. Sihtasutuse asutamisotsus allkirjastati 13.02.2017. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele asutamisel mitterahalise sissemaksena üle Tallinnas Uus tn 37 asuva hoonestatud kinnistu 4 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõikele 41, kui sihtasutuse asutanud vald või linn ühineb ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele, siis ei kohaldata sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 5 sätestatut ja sihtasutuse asutajaõigused lähevad üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele. 4 hariliku väärtusega 138 279,01 eurot ja vallasvara hariliku väärtusega kokku 3 408 955,91 eurot. Täiendavalt andis Kultuuriministeeriumi pärast asutamist sihtasutusele 23.03.2017. a üle ka Tallinnas Pikk tn 70 asuva hoonestatud kinnistu hariliku väärtusega 1 934 084,09 eurot ja 11.07.2017. a vallasvara hariliku väärtusega 388 286,33 eurot. Vabariigi Valitsuse 20.07.2017. a korraldusega nr 217 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit asutama riigi osalusel asutatavat sihtasutust nimega Sihtasutus Saaremaa Muuseum. Sihtasutuse asutamisel osales lisaks riigile Kuressaare linn. Sihtasutuse asutamisleping allkirjastati 07.08.2017. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele asutamisel mitterahalise sissemaksena üle neli kinnistut ja vallasvara hariliku väärtusega kokku 12 268 022,45 eurot. Kuressaare linn andis sihtasutusele rahalise sissemaksena üle 100 eurot. Vabariigi Valitsuse 16.11.2017. a korraldusega nr 337 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit asutama riigi osalusel asutatavat sihtasutust nimega Sihtasutus Kunstihoone. Sihtasutuse asutamisel osales lisaks riigile Eesti Kunstnike Liit. Sihtasutuse asutamisleping allkirjastati 04.12.2017. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele asutamisel rahalise sissemaksena üle 2000 eurot. Eesti Kunstnike Liit andis rahalise sissemaksena ühe euro ja varana üle ruumide (Vabaduse väljak 6 ja 8, Tallinn) 50 aastaks tasuta kasutamiseks isikliku kasutusõiguse. 1.3.3. Sihtasutuste ühinemised Vabariigi Valitsuse 16.11.2017. a korraldusega nr 337 volitas Vabariigi Valitsus muuhulgas ka kultuuriministrit otsustama Sihtasutuse Kunstihoone ühinemine Sihtasutusega Tallinna Kunstihoone Fond, milles ühendavaks sihtasutuseks on Sihtasutus Tallinna Kunstihoone Fond ja ühendavaks sihtasutuseks on Sihtasutus Kunstihoone. Sihtasutuste ühinemine tulenes asjaolust, et Sihtasutuse Kunstihoone (asutajad Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu ja Eesti Kunstnike Liit) ja Sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond (asutaja Eesti Kunstnike Liit) tegevused kattusid olulisel määral. Mõlema sihtasutuse eesmärkideks on kaasaegse kunsti edendamine Eestis ja näitustegevuse ja seda toetavate programmide ning tegevuste läbi viimine. Kahe sihtasutuse liitmisel tekkis võimalus sihtasutuste tegevuste ühiseks juhtimiseks ning koordineerimiseks kahe asutaja – riigi ja MTÜ Eesti Kunstnike Liidu koostöös. Sihtasutuste ühinemisleping sõlmiti 22.12.2017. a ning Sihtasutuse Kunstihoone asutajad kiitsid ühinemislepingu heaks 23.01.2017. a. Ühinemise käigus andis ühendatav sihtasutus ühendavale sihtasutusele üle kogu oma vara. Vara läks üle ühinemise kandmisega äriregistrisse. Samuti läksid ühendavale sihtasutusele muutmata kujul üle ühendatava sihtasutuse kaheksa töötaja töölepingud. 1.3.4. Muud olulised sündmused seoses asutajaõiguste teostamisega Kultuuriministeeriumi pöördus 02.02.2017. a Sihtasutuste Narva Aleksandri Kirik asutajate – Imre Liiv, Narva linn, EELK Viru Praostkond, EELK Narva Aleksandri Kogudus (pankrotis) ja Kreenholmi Varahalduse AS (pankrotis) – poole, et saada seisukohad sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta. Narva Linnavolikogu võttis 22.02.2017. a vastu otsuse Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik lõpetamise kohta. EELK 5 Konsistoorium leidis, et sihtasutuse tegevuse lõpetamine põhjendatud ei ole. Käesoleva aruande koostamise hetkeks asutajad sihtasutuse lõpetamiseks kokkulepet jätkuvalt saavutanud ei ole. 6 2. SIHTASUTUSTE ARUANDED 2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on tagada eesti laulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine ja jätkusuutlik toimimine ning tagada laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkamiseks ja edendamiseks. Laulu- ja tantsupidude püsimine ajas vajab tugiorganisatsiooni ja pidevat protsessipõhist ettevalmistamist. Sihtasutus on parim lahendus pidude jätkusuutlikkuse ning laulu- ja tantsupeo protsessi toimimise tagamisel tihedas sisulises koostöös valdkonna erialaorganisatsioonidega – Eesti Kooriühinguga ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on püsinud oma põhikirjaliste ja arengukavast tulenevate strateegiliste eesmärkide täitmisel planeeritud ajagraafikus ja on jätkusuutlik oma tegevuses. Riigi osalemine asutajana on antud valdkonnas vajalik ja juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse esimene strateegiline eesmärk on üleriigiliste laulu- ja tantsupidude ettevalmistamine ja korraldamine. Selle eesmärgi osas oli 2017. a Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele erakordselt keeruline, pingelise tempoga ja töömahukas – üle aastate sattus ühele aastale kokku kahe suure peo produktsioonide ettevalmistamine. 2017. a tegemised olid seotud XII noorte laulu ja tantsupeo „Mina jään“ ettevalmistamisega ja selle läbi viimisega. Kokku osales XII noorte laulu- ja tantsupeo loomisel ca 37 000 inimest, rongkäigus 39 000 inimest ning noorte laulu- ja tantsupeo kava kandsid ette kokku 35 792 noort esinejat 1438 kollektiivist. Peo ettevalmistamise ja läbiviimise kulud olid ca 2,5 miljongi eurot. XXVII laulupeo ja XX tantsupeo ettevalmistamine oli loomingulise etapi faasis, mille tegevuse käigus pandi kokku 2019. a peo kavad ja repertuaar. Teine sihtasutuse strateegiline eesmärk on laulu- ja tantsupeo traditsiooni arengus hoidmine läbi protsessi toetavate tegevuste ja toetusprogrammide. Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi kogumaht 2017. a oli 840 000 eurot (2016. a 845 000 eurot). Samuti on osaks teistest strateegilisest eesmärgist laulu- ja tantsupeo eestvedajate tunnustamine läbi Ullo Toomi ja Gustav Ernesaksa preemiate väljaandmise. 2017. a olid sihtasutuse kogutulud 3,56 miljonit eurot, millest 77,8% oli riigieelarveline finantseerimine, 17,5% müügitulu, 4,6% sponsorlus ja 0,03% Kultuurkapitali sihtfinantseerimine. Kulutati 2017. a 3,84 miljonit eurot, sh XII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistamiseks 2,47 miljonit eurot, XXVII laulu- ja XX tantsupeo ettevalmistamiseks 127 425 eurot, muudeks projektideks 909 879 eurot ja majandamiskuludeks 329 477 eurot. 7 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjas seatud pikaajaliste eesmärkide ja aastaste tegevuseesmärkide, mis on vajalikud kogu laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevaks ning süsteemseks toimimiseks, saavutamine oli 2017. a on olnud edukas. Loodud on eeldused jätkusuutlikuks tegevuseks järgnevatel aastatel. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Kultuuriministeerium alustas sihtasutuses 2016. a auditi „Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele perioodil 2015-2016 riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamise hindamine“ läbiviimist. Auditi aruanne kinnitati 2017. a. Auditi eesmärgiks oli anda hinnang Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele perioodil 2015-2016 eraldatud vahendite kasutamise kohta, sh hinnata kulude sihipärasus, otstarbekus ning vastavus eelarvele. Lisaks hinnati auditi käigus kas ja kuidas on sihtasutuse tegevus korraldatud strateegilise planeerimise, personali, varade, sularaha ja omatulude valdkonnas ning hinnati sihtasutuse poolt edasiantavate toetuste menetlusprotsessi. Arvestades auditi käigus läbiviidud toimingute tulemusi, on Kultuuriministeeriumi siseaudiitorid seisukohal, et Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on riigieelarvelisi vahendeid kasutanud olulises osas sihipäraselt. Kokkuvõte auditi tulemustest: - Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuses on laulu- ja tantsupidude korraldamise protsess hästi välja töötatud. Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi menetlusprotsess toimib hästi, kasutusel on LTP register, milles sisalduv ajakohane info kollektiivide kohta võiks olla kasutatav ka teiste valdkonna asutuste poolt. - Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetust on olulises osas kasutatud laulu- ja tantsupeo korraldamisega seotud kulude katmiseks. Toimunud tehingutest on üldjuhul olemas korrektne kirjalik jälg. - Sihtasutuse strateegilise planeerimise dokumendid on koostatud, kuid eelarve koostamise ja aruandluse põhimõtted vajavad täiendamist. - Sihtasutuse töötajatega on töölepingud sõlmitud ning ametijuhendid vormistatud, kuid sihtasutuse struktuur on kinnitamata. Sõlmitud võlaõiguslike lepingute maht on suur. 8 - Sihtasutuses on koostatud töökorraldust reguleerivad juhendid, kuid need vajavad ajakohastamist ja/või täiendamist. Olulist täiendamist vajab raamatupidamise sise-eeskiri ning kirjalikult sätestamist dokumentide koostamise ja säilitamise korraldus. - Sihtasutuse arvestuspõhimõtted ei vasta riigi raamatupidamise üldeeskirjale, mistõttu ei ole sihtasutus oma tulusid ja kulusid alati kajastanud õigetele kontodel. Kuludokumendid on üldjuhul vormistatud ning kinnitatud. - Sihtasutusel põhivara ei ole, väikevara arvestus on korraldatud. - Sularaha arvestuse ja hoidmise korraldus vajab ülevaatamist, tõhustamist ja vastavusse viimist riigi raamatupidamise üldeeskirjaga. - Nõukogu liikmetega tehinguid tehes ei ole alati järgitud korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid toimingupiiranguid, tagatud huvide konflikti vältimist ja funktsioonide lahusust. - Nõukogu ei ole kinnitanud oma töökorda, nõutavaid otsuseid ei ole alati tehtud või on need kirjalikult vormistamata. - Kultuuriministeeriumi poolt sihtasutusele eraldatud laulu- ja tantsupeo kollektiivide toetusprogrammi vahendeid on olulises osas kasutatud eesmärgipäraselt, v.a. programmi vahendite kasutamine LTP registri halduskuludeks. Sisemised regulatsioonid (toetuse eraldamise põhimõtted, tingimused, regulatsioon, kontrollimeetmed) on olemas ning toetuste eraldamine on olulises osas regulatsioonidega kooskõlas, v.a. toetuse kasutamise järelevalve (kontrollimeetmed), mis vajab tõhustamist. 9 2.2. Integratsiooni Sihtasutus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Integratsiooni Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas ning sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. Integratsiooni Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik põhikirjaliste eesmärkidega seotud tegevuste elluviimiseks. Selleks koondab Integratsiooni Sihtasutus teavet ja kogemusi lõimumis- ja rändetegevustest ning rakendab seda lõimumis- ja rändeprotsesside toetamisel. Sihtasutus lähtub oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel valdkondlikest arengukavadest „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Rahvuskaaslaste programm 2014-2020“. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Lõimumisele suunatud tegevuste eesmärgid on pikaajalised, tulenevad valdkondlikust arengukavast „Lõimuv Eesti 2020“ ning selle rakendusplaanist aastateks 2017-2020. Sisserändega seotud tegevuste eesmärgid lähtuvad Vabariigi Valitsuse poolt rändevaldkonnas sätestatud eesmärkidest. Valdkondliku arengukava rakendusplaanis on Integratsiooni Sihtasutuse roll määratud konkreetsete tegevuste teostajana koos tegevuste maksumuste prognoosi, rahastaja ja tulemusnäitajatega. Tegevuste planeerimine toimub koostöös Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste lõimumisvaldkonnaga kokku puutuvate ministeeriumitega. Oma tegevuseks kasutab Integratsiooni Sihtasutus ministeeriumite eelarvete kaudu riigieelarvelisi ja välisvahendeid, sh Euroopa Liidu programmide vahendeid. Euroopa Liidu programmide vahenditest viidi 2017. a ellu tegevusi kolme projekti raames: • Projekt nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevuseks toetuse andmise tingimused“, mille rahastaja on Euroopa Sotsiaalfond. • Projekti nr 2014-2020.1.06.16-0071 „Vähelõimunute iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamine“, mille rahastaja on Euroopa Sotsiaalfond. • Projekt CB525 CROSS – „Cross-border cooperation on mentoring and peer support for immigrants“, mille rahastaja on Interreg Central Baltic Programme 2014–2020 ja Kultuuriministeerium. Integratsiooni Sihtasutus on olulises osas hästi täitnud 2017. a seatud tegevuseesmärgid, mis on sätestatud riigieelarveliste sihtotstarbeliste eraldiste ja toetuste lepingutes ning koostöölepingutes, sihtasutuse nõukogu otsustes ja välisvahendite kasutamise lepingutes. Tegevuskavas plaanitud tegevused viidi ellu, eelarve täitmine oli 76%. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 10 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 11 2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse eesmärgiks on A.H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja tutvustamine, tingimuste loomine kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine, samuti kultuuriürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu ning sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine. A.H. Tammsaare muuseum on Vargamäe kohavaimu kandja, kelle missioon on pakkuda igale külastajale tema huvidest lähtuvat ainulaadset ja harivat muuseumielamust. Selle missiooni täitmiseks muuseum uurib, kogub, säilitab ja tutvustab kirjanik A.H. Tammsaare elu ja loominguga seotud vaimset ja füüsilist pärandit ning kesk-eestlaste 19. sajandi lõpu külamiljööd, viies läbi mitmekesiseid ja professionaalselt teostatud haridusprogramme, näitusi ja üritusi. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Olulisemad sündmused Sihtasutuses A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel 2017. a tegevuses olid: • Jätkus traditsiooniliste sündmuste korraldamine ning lisandusid mõned uued üritused ja programmid. 2017. a külastas muuseumit 12 686 huvilist (2016. a 15 089). Külastajate arvu languse võrreldes eelneva aastaga põhjustas asjaolu, et 2017. a mängiti ainult Ugala teatrietendust „Kõrboja perenaine“, kuid 2016. a mängiti lisaks ka Kammerteatri etendust „Saunaeide tõde ja õigus“. • 2016. a sügisel alustati elumaja välisfassaadi ja veranda renoveerimistöödega, mis jätkusid 2017. a ning peaksid lõpule jõudma 2018. a kevadel. 2017. a renoveerimistööde käigu restaureeriti hoone fassaad, vahetati voodrilauad, muudeti hoone tuulepidavamaks tõrvapaberiga, parandati laastukatus ning paigaldati uus vihmaveesüsteem. 2018. a jätkatakse elumaja ehitustööde ja tööruumide siseviimistlustöödega. • Koostöös Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži teenusedisaini tudengitega saadi tagasisidet, milliseid on muuseumi poolt pakutavate teenuste tugevused ja nõrkused, kitsaskohtadele leiti lahendusi. Valmis kaasaegne veebileht www.vargamae.ee, mille arendamine jätkub 2018. a. • Hoo sai sisse „Vargamäe Filmipäevad“. Sihtasutuse A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel 2017. a tegevuseesmärgid on kinnitatud lähtudes põhikirjalistest eesmärkidest ning toetavad nende elluviimist. Enamus tegevuseesmärkidest sai täidetud ning mitmetel puhkudel on eesmärke isegi ületatud. Mõni tegevus lükkus rahastamise puudumise tõttu taas edasi. Eelnevat arvestades võib sihtasutuse tegevust 2017. a põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel hinnata heaks. 12 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 13 2.4. Sihtasutus Eesti Draamateater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Draamateater põhikirjalised eesmärgid on: • eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu; • ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks; • eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks; • võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki. Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on olulises osas saavutatud ning on saavutatavad ka tulevikus. Eesti teatrikunst ja -kultuur vajavad jätkuvalt Sihtasutuses Eesti Draamateater töötavate lavastajate, näitlejate ning teatriga koostööd tegevate näitekirjanike professionaalset panust ja seetõttu on sihtasutuse tegevuse jätkamine vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Draamateater täitis pikaajalistest põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvalt 2017. a tegevuskavas seatud eesmärke edukalt: • 2017. a toodi välja üheksa uuslavastust ning lisaks üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuselavastus. Repertuaaris oli tasakaal nii algupärandite, klassika kui ka tänapäevadramaturgia vahel. Eesti algupärandeid jõudis lavale kolm, vanemast draamaklassikast kaks ja moodsast klassikast samuti kaks näidendit, ülejäänud olid rahvusvahelisest tänapäevadramaturgiast. • Eesti Draamateatri repertuaaris oli aasta jooksul 36 lavastust (2016. a 34), mis näitab ühelt poolt repertuaari mitmekesisust ja publiku jaoks valikuvõimalust, teisalt aga on see ka teatri võimaluste maksimumi lähedane arv, arvestades teatri kolme saali, tehnilise meeskonna ja trupi koormatust. • 2017. a jooksul anti 517 etendust (2016. a 503), sh 475 statsionaaris ja 42 väljasõitudel. Külastajaid kokku oli 105 898 (2016. a – 109 088). Saalide keskmine täituvus oli 84,76%. Need on väga head tulemused, ühtlasi Eesti Draamateatri praeguse trupi ja maja eduka tegevuse optimaalne piir. • Koosseisulisi lavastajaid töötas 2017. a teatris kaks (koos peanäitejuhiga kolm), trupis oli aasta lõpus 37 näitlejat. Eesti Draamateatri töötajad pälvisid mitmeid auhindu ja tunnustust. • Sihtasutuse vara korrashoiuks vajalike ehitus- ja remonttööde ning investeeringute plaanid sõltusid suuresti töödeks planeeritud vahenditest. Olulisemad renoveerimistööd, soetused ja investeeringud 2017. a olid: Draamateatri kostüümilao (Suur-Sõjamäe 44c) lae lammutus ja utiliseerimine (avariitöö), teatrihoone 2. korruse puhveti laudade renoveerimine, teatri keldrikorruse osaline ümberehitus, furgoonauto ja projektorite komplekti soetus ning telliti treppide ekspertiis ning trepimarsside renoveerimisprojekt. Eelpool toodud kokku võttes võib Sihtasutuse Eesti Draamateater 2017. a kunstiliste ja majanduslike tulemustega rahule jääda. Saavutatud on stabiilselt suur publiku arv ning väga kõrge saalide täituvus. Teater täidab eesti kultuuris rahvusteatri missiooni. Sihtasutus Eesti 14 Draamateater tuleb väga hästi toime oma majandamisega, on kunstiliselt ja organisatsiooniliselt heas seisus. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 15 2.5. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Filharmoonia kammerkoor põhikirjaline eesmärk on muusikakultuuri edendamine, tutvustamine, salvestamine ja propageerimine. 2014. a asutatud Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor funktsioonid kontsertide, festivalide, seminaride, konkursside ja muude kultuuriürituste korraldaja ning eesti helikultuuri jäädvustajana. Riigi osalemise vajadus Sihtasutuses Eesti Filharmoonia Kammerkoor tuleneb nii Kultuuriministeeriumi strateegilisest arengukavast kui ka kultuuripoliitika põhialustest 2020. aastani. Mõlemas dokumendis rõhutatakse vajadust tagada Eesti muusikakultuuri tippkollektiividele kaasaegsed ja konkurentsivõimelised tingimused tööks ja arenguks. Eesti Filharmoonia Kammerkoori näol on tegemist rahvusvaheliselt tunnustatud muusikakollektiiviga, kes pakub Eesti publikule võimalust saada osa eesti ja maailma muusikakultuuri paremikust ning samal ajal on nii eesti heliloojate kui Eesti riigi tutvustaja kogu maailmas. Koor on tööandjaks professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning koori tegevuse jätkumine on vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Eesti Filharmoonia Kammerkoor andis 2017. a 67 kontserti kokku 35 574 külastajale (2016. a 54 kontserti 35 988 külastajale), sh Eestis toimus 40 kontserti 15 288 külastajale (2016. a 28 kontserti 11 225 külastajale) ning välisriikides 27 kontserti 20 286 külastajale (2016. a 26 kontserti 24 763 külastajale). Lisaks kontsertidele Eestis toimusid kontserdid veel kaheksas erinevas riigis: USAs, Itaalias, Lätis, Belgias, Maltal, Venemaal, Soomes ja Austrias. Lisaks mitmekülgsele kontserdi- ja plaadistustegevusele on Eesti Filharmoonia Kammerkoor ka organisatsioonina tervikuna laiendanud oma rahvusvahelise koostöö mastaapi, süvendades osalemist erinevate rahvusvaheliste võrgustike töös. Majandustegevuse näitajatest olid Sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a tulud kokku 1 139 157 eurot (2016. a 1 027 300 eurot), millest toetused moodustasid 929 117 eurot (2016. a 895 717 eurot) ja omatulud 207 480 eurot (2016. a 131 583 eurot). Tegevuskeskkond nii Eestis kui välismaal, kus Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor töötab, on muutumises ning tiheda konkurentsiga ning see võib avaldada edaspidi mõju asutuse finantstulemustele. Praegust seisu võib siiski pidada eelmiste aastatega võrreldes stabiilseks. Eelnevalt väljatoodud arvestades oli Sihtasutusele Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a positiivne nii loominguliselt kui ka publikunumbrite poolest. Võetud eesmärke täitis sihtasutus hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 16 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 17 2.6. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine. Sihtasutus juhindub riiklikust kultuuripoliitikast ning filmivaldkonna arengusuundadest. Eesti filmi arengusuunad aastateks 2012-2020 võimaldavad pikemas perspektiivis tagada filmivaldkonna edasimineku ja arendada filmivaldkonda tervikuna, sh filmilevi ja -eksport, koolitus, filmipärand, teadus- ja uurimistegevus koostöös Balti Filmi- ja Meediakooliga jne. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut peamised ülesanded on toetada eesti rahvusliku filmi tootmist ja turundamist ning pärandi haldamist. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut olemasolu on filmivaldkonna esmavajadus ja arengule kasulik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud pikaajalise põhikirjalise eesmärgi täitmiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Olulisemad sündmused filmimaastikul ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut 2017. a töös olid: • Jätkuvalt on Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut kõige suuremahulisem tegevusvaldkond tootmise toetamine. Toetati nii mängufilmide, dokumentaalfilmide kui ka animafilmide arendust ja tootmist. Jätkus ka Eesti Vabariik 100 filmi- ja teleprojektide toetamine. • Kinolevis esilinastus 21 uut Eesti filmi (2016. a 18 filmi), millest seitse olid mängufilmid (sh kaks ilma Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut toetuseta) ja 14 dokumentaalfilmid. Kodumaisel filmil oli 282 421 vaatajat (2016. a 347 036 vaatajat). Kokku käis 2017. a Eesti kinos 3,51 miljonit inimest ja kinokülastusi ühe inimese kohta oli 2,67 (võrdluseks 2016. a käis Eesti kinodes 3,29 miljonit inimest ja kinokülastusi ühe inimese kohta oli 2,5). • Esimest korda toimusid Balti filmipäevad, mis leidsid samaaegselt aset Tallinnas, Riias ja Vilniuses. • Edukalt jätkusid kaks korda aastas toimuvad Eesti filmi pressipäevad, eesmärgiga tutvustada nii valmivaid kui ka tootmises olevaid filme Eesti ajakirjandusele, välisesindustele, levitajatele ja kinodele. 2017. a alguses anti välja Eesti filme tutvustav kataloog „Estonian Films 2016–2017“ ning koostöös Läti ja Leedu filmikeskustega Balti riikide filmilevi ja tootmise statistikat koondav buklett „Facts and Figures 2017“. Lisaks ilmus kaks numbrit digiajakirja Estonian Film ja üks number aasta lõpus, mis anti välja paberkandjal (lisaks digitaalselt) ning kolm eesti- ja kolm ingliskeelset uudiskirja. • Filmide turundamiseks osaleti festivalidel. Samuti korraldati koolitusi jm eriüritusi. • Filmipärandi digiteerimiseks ja filmide järeltöötluseks kuulutati 2017. a alguses välja kaks riigihanget. Lõpetatud on ca 20 dokumentaal- ja mängufilmi digiteerimine ja digitaalne järeltöötlus. Tööd jätkuvad ka 2018. a. • Filmipärandi kättesaadavaks tegemise raames linastusid „Tallinnfilmi“ filmid kinodes, näitustel, telekanalites ja lastele ning noortele suunatud üritustel. Filmimaterjali ning fotosid litsentsiti kasutamiseks uutes filmiteostes, raamatutes, ajalehtedes ning ajakirjades. Filmid on vaatamiseks üleval veebi- ja VOD-keskkondades. • Toetati ka filmialast uurimistööd ja filmide digiteerimist. • 2017. a toimus esimene Eesti filmi- ja teleauhindade gala. 18 Kokkuvõtlikult täitis Sihtasutus Eesti Filmi Instituut 2017. a oma põhikirjalisi eesmärke ning aastaseid tegevuseesmärke hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Kultuuriministeerium viis Sihtasutuses Eesti Filmi Instituut 2017. a läbi auditi „Sihtasutusele Eesti Filmi Instituut Kultuuriministeeriumi poolt 2016. aastaks eraldatud vahendite kasutamise hindamine“. Auditi eesmärgiks oli anda hinnang Kultuuriministeeriumi poolt 2016. aastaks sihtasutusele eraldatud vahendite, sh tegevustoetus ja vahendid toetuste edasiandmiseks, kasutamise kohta. Auditi käigus hinnati sihtasutuse kulude vastavust eelarvele, kulude sihipärasust ja otstarbekust ning sihtasutuse tegevuse korraldust. Auditi käigus ei hinnatud tütarettevõtte Tallinnfilm OÜ tegevust ning üksikasjalikult Loov Euroopa Meedia kontaktpunkti tegevust. Arvestades auditi käigus läbiviidud toimingute tulemusi, on Kultuuriministeeriumi siseaudiitorid seisukohal, et Sihtasutus Eesti Filmi Instituut on Kultuuriministeeriumi poolt 2016. aastaks eraldatud vahendeid kasutanud olulises osas sihipäraselt, kuid sihtasutuse tegevus vajab mõningast täiendamist. Kokkuvõte auditi tulemustest: - Sihtasutus lähtub oma tegevuses strateegilisest arengukavast „Arengusuunad 2012-2020“. Lühiajalised tegevuseesmärgid sätestatakse aastaseks perioodiks. Kuna arengukava ei ole ajakohastatud, ei ole mõned tegevuseesmärgid arengukavaga otseselt seostatavad. - Aastaeelarve on koostatud, sh osakondade lõikes, ja nõukogu poolt kinnitatud, selle täitmist jälgitakse, kuid anti soovitus eelarve koostamise, muutmise ja aruandluse protsess ka kirjeldada mõnes töökorraldust reguleerivas dokumendis. Sihtasutuse tegevus on olulises osas hästi korraldatud järgmistes valdkondades: - omatulude arvestus on korraldatud ning müügiarved koostatud ja säilitamine tagatud; - majandamiskulud on olulises osas seotud sihtasutuse tegevusega ning kuludokumendid säilitatud, kuid kulude hüvitamise põhimõtted vajavad ajakohastamist; - tööaja- ja palgaarvestus on korraldatud; 19 - lähetustega seotud dokumendid on vormistatud ning sihtasutuse töötajad on lähetustes käinud tööülesannete täitmiseks; - personalidokumentatsioon (töölepingud, ametijuhendid) on vormistatud, kuid nende arhiveerimine vajab korrastamist; - varade arvestus on korraldatud, kuid vajab väikevarade osas mõningast täiendamist. Tegevus vajab ajakohastamist ja/või muutmist järgnevates valdkondades: - hanketegevuses esineb puudusi, sh on osad hanked nõuetekohaselt korraldamata; - sularahakassa töökorraldus ei vasta nõuetele (puudub kassa eeskiri, kassalimiiti ei ole kehtestatud); - dokumendihalduse korraldamiseks ei kasutata elektroonilist dokumendihaldussüsteemi; - osad sihtasutuse töökorraldust reguleerivad juhendid vajavad kaasajastamist, näiteks asjaajamiskord ja hankekord. 20 2.7. Sihtasutus Eesti Kontsert Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Kontsert põhikirjaline eesmärk on eesti muusikakultuuri säilitamine ja arendamine. 2014. a asutatud Sihtasutus Eesti Kontsert võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Kontsert funktsioonid muusikakultuuri arendamisel ja mitmekesistamisel. Eesti Kontsert on kontserdiorganisatsioon, kes haldab unikaalset kontserdisaalide võrgustikku, mis koosneb Tallinnas, Pärnus, Jõhvis, Tartus ja Peterburis asuvatest kontserdisaalidest. Riigi osalemise vajadus Sihtasutuses Eesti Kontsert tuleneb nii Kultuuriministeeriumi strateegilisest arengukavast kui ka kultuuripoliitika põhialustest 2020. aastani. Neis dokumentides rõhutatakse vajadust tagada kultuurist, sh kõrgetasemelisest muusikaelust osasaamise võimalus üle Eesti, samuti tagada noore muusikapubliku pealekasv ning luua siinsetele interpreetidele esinemisvõimalusi nii Eestis kui välismaal ja rikastada Eesti kultuuripilti rahvusvahelise muusikaelu paremikuga. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning kontsertorganisatsiooni tegevuse jätkumine on vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Eesti Kontsert 2017. a tulemusi sihtasutuse põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide saavutamisel võib hinnata heaks: • Kokku anti nii Eestis kui välismaal 1191 kontserti (2016. a 1320), millel oli 211 564 kuulajat (2016. a 219 250). • Eesti Kontserdi juures resideeruv vanamuusikaansambel Hortus Musicus andis 2017. a 48 kontserti (2016. a 52) 8408 kuulajale (2016. a 9183). • Sihtasutuse omatulu kasvas 3,49 miljoni euroni (2016. a 3,18 miljonit eurot), sh kontserttegevuse tulu kasvas võrreldes eelneva aastaga 9,5%. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. 21 Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 22 2.8. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kunstimuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2016. a asutatud Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Kunstimuuseumi funktsioonid Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine, kuivõrd Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum haldab ja täiendab Eesti suurimat kunstikogu alates keskajast tänapäevani. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseumi tegevus jaguneb kaheksa tegevusvaldkonna vahel. Nende tegevuste 2017. a tulemused olid järgmised: • Arendustegevus – Rahvusvahelisel suunal sõlmiti kokkuleppeid, peeti läbirääkimisi ja toimus protsessi kontroll seoses Eesti Kunstimuuseumi näitustega ja koostööga väljaspool Eestit: seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumisperioodiga 2017. a (näitused Brüsselis Roomas); EV 100. juubeliga 2018. a (näitused Washingtonis, Pariisis, Moskvas, Nantes ja Tokios); Eesti Kunstimuuseumi 100 (2019. a Jaapanis). Organisatsioonilisel suunal toimus Eesti Kunstimuuseumi ühise visuaalse identiteedi väljakujundamine (projekt valmib 2018. a). Infoliikumise parendamiseks algatati ka Eesti Kunstimuuseumi siseveebi projekt (tähtaeg 2018. a). Haridus ja publikutöö struktuuri korrastamisega loodi kaks uut töökohta haridustöötajate ning turundus- ja kommunikatsiooniosakonna koostöö tihendamiseks. Kokkuvõtlikult on Eesti Kunstimuuseumi pidevalt arenev organisatsioon tugeva rahvusvahelise suunaga. • Kogude tegevus – Korraldati kogude täiendamist, hooldustöid, inventeerimist, museaalide kirjeldamist infosüsteemis MuIS (enamik kogusid nõuetekohaselt kirjeldatud, graafikakogu kirjeldamise plaaniline lõpp 2019. a), fotografeerimist ja digiteerimist, restaureerimist ja konserveerimist ning teadusliku arhiivi korrastamist. Kõik nimetatud tööd on plaaniliselt täidetud ja planeeritud mahtu on isegi ületatud. • Näitusetegevus – Eesti Kunstimuuseumi filiaalides avati kokku 26 uut näitust. Nendest 7 näitust oli rahvusvahelised ja 19 näitust tutvustasid Eesti pärand- ja nüüdiskunsti. Avatud oli 8 püsiekspositsiooni. Samuti toimus 3 näitust väljaspool Eestit. Näitustegevus toimus vastavalt planeeritud kavale ning väga hästi toimis eesti kunsti esitamine väljaspool Eestit. • Haridus- ja publikprogrammid – Jätkus koostöö kõrgkoolidega ning tegevused erivajadustega inimestele muuseumi ja programmide kättesaadavaks tegemiseks. Kokku külastas Eesti Kunstimuuseumi muuseume 347 888 inimest ja välisnäitusi ca 20 000 inimest (2016. a kokku vastavalt 376 351 inimest), planeeritud külastatavus oli 320 000 23 inimest. Eesmärk tutvustada kunstiväärtusi publikule nii kodu- kui ka välismaal on hästi täidetud. Samuti suurenes haridus- ja publikuprogrammide osa külastatavuse numbrites. • Uurimis-ja teadustegevus – Toimus üks rahvusvaheline teaduskonverents ja kolm seminari, ilmus eelretsenseeritav väljaanne „Eesti Kunstimuuseumi Toimetised“ (nr 12). Jätkus koostöö Teaduste Akadeemiaga, regulaarsed näituste analüüsid ning Eesti Kunstimuuseum 100 trükiste ettevalmistamine. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum toetab oma spetsialistide doktoriõpet – doktoriõppes jätkas kuus spetsialisti. Uurimis- ja teadustegevus toimus vastavalt planeeritud tegevuskavale. • Kirjastustegevus – Ilmus kaheksa raamatut, teadusajakirja Eesti Kunstimuuseumi Toimetised uus number, seinakalender, Eesti Kunstimuuseumi muuseumide perioodilised näituste infobukletid ja voldikud, lisaks erinevad näitustega kaasnevad pisi- ja infotrükised ning suveniirtrükised (postkaardid jmt). Käivitus muuseumi kogude ja arhiivimaterjalide tutvustamine eraldi trükistena, jätkusid ettevalmistustööd seoses Eesti Kunstimuuseum 100 trükistega ja raamatuga „Johann Köler“ (ilmub 2018). Kataloogid, toimetised jm pisitrükised ilmusid õigeaegselt ja planeeritud mahus. • Eesti Kunstimuuseumi poed – Muuseumitegevusega seotud trükiste, suveniiride jm müük on oluline osa muuseumi kuvandist. Igas filiaalis on avatud peamiselt Eesti Kunstimuuseumi tegevusega seotud tooteid müüv pood. 2017. a teostati Mikkeli muuseumi fuajee (sh pood) renoveerimine ja sellega on kaasajastatud kõik muuseumi poed. Aasta jooksul parandati ka kõikide kaupluste visuaalset marketingi. Muuseumipoodide tähtsus Eesti Kunstimuuseumi tegevuses on kasvanud. • Haldustegevus – Muuseumihoonete korrashoid, pidev tehnoloogia uuendamine ning avalike ruumide kaasaegne disain on sihtasutuse üks põhikohustusi. 2017. aastal lõpetati Kumu auditooriumi helisüsteemi uuendamine. Alustati Niguliste muuseumi Bernt Notke surmatantsu eksponeerimislahenduse uuendamise (uue visuaalse ja tehnilise teostusega) projektiga, klaasi vahetus ja Antoniuse kabeli uus sisekujundus valmib 2018. a lõpuks. Jätkati e-piletite süsteemi projektiga e-poe arendusega. (tähtaeg märts 2018. a). Eelnimetatud tegevused näitavad sihtasutuse võimekust olla kaasaegselt toimiv muuseum. Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum tegevus on käivitunud väga hästi. Sihtasutus tegutses 2017. a planeeritud mahus ning täitis endale seatud eesmärgid edukalt. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. 24 Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 25 2.9. Sihtasutus Eesti Meremuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Meremuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2017. a asutatud Sihtasutus Eesti Meremuuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Meremuuseumi funktsioonid Eesti merenduse ajalooga seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Meremuuseum asutati 2017. a veebruaris ning asutas sisulise majandustegevusega 2017. a maist, mil lõpetas tegevuse riigiastutus Eesti Meremuuseum. Kuna ettevalmistused sihtasutuseks üleminekuks olid kestnud juba mõnda aega, toimus protsess kontsentreeritult ja sujus suuremate probleemideta. Esmakordselt viidi läbi ka töötajate rahuolu uuringu (planeeritud rahuolu indeksi 3,6 asemel saavutati tulemuseks 3,8) ning seoses sihtasutuseks üleminekuga töötati välja uus personalistrateegia (väärtused, tunnustamine, palgad) koos muuseumi struktuuri muutmisega. Näitused ja ekspositsiooni osas avati 24. märtsil Lennusadamas muuseumi poolt koostatud näitus „Mayday, Mayday, Mayday“, mis tutvustas merepäästet ja ohutust laiemalt, mis seotud veekogudega. 2017. a lõpuks oli näitust külastanud ca 204 700 inimest, mis ületas ka mõnevõrra algset prognoosi. Näitus valmis koostöös erinevate vabatahtlike merepääste- organisatsioonidega, Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveametiga. Koos Paksu Margareetaga oli 2017. a külastajate number 296 557 (Lennusadamas 225 476 külastajat ja Paksus Margareetas 71 081 külastajat). Kogu aasta jooksul valmistati ette näitust: “100 aastat kiilu“ ehk Eesti lugu laevades, mis on otseselt seotud Eesti Vabariik 100 üritustega. Näitusega kaasnes ka mahukas trükis. Lennusadama välialal avati 1. juunil laste mänguväljaku edasiarenduse esimene etapp. Hetkel töös olev sihtasutuse suurim arendusprojekt, Paksu Margareeta arendamine kaasaegseks muuseum-külastuskeskuseks sai EASi eeltaotlusvooru alusel positiivse otsuse (06.10.2017. a), misjärel alustati projekti põhitaotluse koostamist. Kogude, teaduse ja hariduse valdkonnas toimus 2017. a algul Meremuuseumi teadusnõukogu ja teadurite ühine seminar, mille tulemusena arutati läbi muuseumi peamised teadustöö suunad lähiaastatel ja see leidis ka kajastamist muuseumi arengukavas 2017 – 2021. Detsembris ilmus muuseumi teaduri Arto Olli kirjutatud raamat allveelaevadest Lembit ja Kalev. Muuseumi publikatsioonide avaldamise terviklik plaan ja strateegia on veel väljatöötamisel. Töö muuseumi kogudega jäi mõnevõrra planeeritust vähemaks, sest teadurite-koguhoidjate tööhõive kasvas nii seoses 100 Laeva näituseprojektiga kui ka Paksu Margareeta uue püsiekspositsiooni väljatöötamisega. Teaduslikult kirjeldati 11 351 museaali, mis oleks 86 % planeeritust, muuseumi kogust arvati välja 101 ühikut ja 10 000 digifaili kanti digihoidlasse. Seoses Paksu Margareeta renoveerimisega tuleb ka seal paiknenud kogud viia uutele üüripindadele. 26 Populaarseks ostus haridusprogramm: “Muuseum kohvris“, mida viidi läbi 80 korda erinevates Eesti koolides, osalejaid kokku oli üle 1600 õpilase. Haridusvõrgustikus osalevate õpetajate arv küündis 1033 ja õpilasi sai programmidest osa ning osales 8564. Laialdasemat tähelepanu äratas programm: “Lapsepõlve eksperdid“, mis andis head teavet nii muuseumitöötajatele kui ka osalemiselamust lastele. Toimusid ka koostööprojektid Eesti Kunstiakadeemia (ekspositsiooni disain) ja Tallinna Ülikooli tudengitega (ekspositsiooni tehnoloogilised lahendused). Sadama ja laevade osas teostati suve jooksul jäämurdja Suur Tõll kaptenisilla täielik renoveerimine, mille käigus vahetati välja kogu puitosa (tekilaudis, umbreeling). B-kai otsa rajati sadamakontor koos terrassi ja olmeruumidega. Jätkus Interregi projekt 30 Miles, projekt on mõeldud Soome lahe külalissadamate keti arendamiseks, kus Lennusadam on üheks partneriks. Aasta lõpul soetati sadamale ka turvaline RIB tüüpi kaater. Eelnevast lähtudes võib öelda, et Sihtasutuse Eesti Meremuuseum tegevus on käivitunud väga hästi. Sihtasutus tegutses 2017. a planeeritud mahus ning täitis seatud eesmärgid suuremas osas edukalt. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Vara nimetus Maksumus Üleandmise alus Üleandmise põhjus Kinnisvara Harilik väärtus Vabariigi Valitsuse Mitterahaline (Tallinnas Uus 138 279,01 26.01.2017. a korraldus nr 9 sissemakse. Muuseumi tn 37 asuv eurot tegevuseks vajalik vara. kinnistu) Vallasvara Harilik väärtus Vabariigi Valitsuse Mitterahaline kokku 26.01.2017. a korraldus nr 9 sissemakse. Muuseumi 3 408 955,91 tegevuseks vajalik vara. eurot Kinnisvara Harilik väärtus Vabariigi Valitsuse Mitterahaline (Tallinnas Pikk 1 934 084,09 23.02.2017. a korraldus nr sissemakse. Muuseumi tn 70 asuv eurot 58 tegevuseks vajalik vara. kinnistu) Vallasvara Harilik väärtus Vabariigi Valitsuse Mitterahaline 388 286,33 15.06.2017. a korraldus nr sissemakse. Muuseumi eurot 1735 tegevuseks vajalik vara. 5 Korralduse punktides 1, 4 ja 5 nimetatud riigivarasid mitterahalise sissemaksena sihtasutusele üle ei antud. 27 Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 28 2.10. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusorkestrina eesti muusikakultuuri ja ennekõike sümfoonilise muusikakultuuri säilitamine ja arendamine. 2014. a asutatud Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester funktsioonid muusikakultuuri arendamisel ja mitmekesistamisel. Riigi osalemise vajadus Sihtasutuses Eesti Riiklik Sümfooniaorkester tuleneb nii Kultuuriministeeriumi strateegilisest arengukavast kui ka kultuuripoliitika põhialustest 2020. aastani. Neis dokumentides rõhutatakse vajadust tagada Eesti muusikakultuuri tippkollektiividele kaasaegsed ja konkurentsivõimelised tingimused tööks ja arenguks. Orkester on tööandjaks suurele hulgale professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning orkestri tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis on jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel 2017. a iseloomustab: • 2017. a oli ERSO jaoks tulemuslik ning kontsertiderohke aasta. Esialgselt planeeritud 50 kontserdi asemel andsid ERSO erinevad koosseisud kokku 72 kontserti (2016. a 89 kontserti), millel oli kokku 34 183 kuulajat. • Kontserttegevuse osas võib erakordseks pidada 2017. a ERSO ees üles astunud kõrgetasemeliste solistide arvu. Kahe kontserdiga Tallinnas ning ühe kontserdiga Peterburis Valgete ööde festivalil tähistati Neeme Järvi 80. juubelit. Aasta üheks tippsündmuseks oli ka DVD salvestus Thomas Hampsoni ja Neeme Järviga Mahleri Sümfoonia nr 1 ning „Rändselli lauludega“. Veel olid olulisteks sündmusteks Paavo Järvi ja Viktoria Mullovaga Arvo Pärdi teoste plaadistamine ning Olari Eltsi ja Baiba Skridega Elleri viiulikontserdi plaadistamine. • 2017. a tuli ERSO esitluses välja kolm CD plaati ja toimus seitse salvestusperioodi, mille käigus tehti koostööd viie erineva plaadifirmaga. Eesti Televisiooni ülekandena salvestati ja esitati kaks kontserti. • Juba kuuendat aastat korraldatav ERSO ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös toimuv ERSO Akadeemia toimus ka 2017. a. Noorte- ja haridustöö osas jätkati ka noortele mõeldud haridusprogrammiga „ERSO hommik“, mille eesmärgiks on julgustada lapsi kontserdil käima: tutvustada põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ERSO tööd, sümfooniaorkestrit ja orkestripille, kutsuda nad orkestriproovi kuulama ning pakkuda võimalust kohtuda dirigendi ja/või solistiga. 2017. a külastas proove ligi 500 õpilast 16st haridusasutusest. • Jätkus ERSO kontserdisarjade süsteem, mis oli edukaim võrreldes varasemate aastatega – kui 2015. a müüdi 612 ja 2016. a 953 kontsertsarja piletit, siis 2017. a juba 1050 sarja piletit. Eeltoodud arvestades täitis Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester oma põhikirjalist eesmärki hästi. Täideti ning mõningatel juhtudel isegi ületati kõik 2017. aastaks planeeritud tegevuseesmärgid. 29 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 30 2.11. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine. 2016. a asutatud Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Spordimuuseumi funktsioonid Eesti ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialase materjali kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmisel oli 2017. a läbivaks jooneks ümberkorralduste jätkuv elluviimine, mis on eelduseks muuseumi kaasajastamisele. Jätkusid ümberkorraldused nii muuseumi struktuuris ning näituse-, haridus- kui ka kogumispõhimõtetes. Märtsis avati muuseumi ajaloo suurim ajutine näitus – pallimängunäitus „Kõik mängu“ ning muuseumit külastas aastas üle 8800 piletiga külastaja. Piletiga külastajate arv kasvas enam kui kaks korda, muuseumi omatulud ligemale neli korda võrreldes viimase sihtasutuseks ülemineku eelse täisaastaga (2015. a). Ümberkorraldused pälvisid tähelepanu ka muuseumimaastikul laiemalt – muuseum nomineeriti Eesti Muuseumiauhindadele nii kogude arendamise, teadusürituse kui muuseumiarenduse kategoorias ning tunnistati aasta muuseumihariduse edendajaks 2017. Muuseum võõrustas 2017. a rahvusvahelise Olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku kogude alast töörühma ning laiendas märgatavalt koostööpartnerite ringi. Kõikide 2017. a võetud eesmärkide täitmise tulemused näitavad võrreldes 2016. a tulemustega tugevat kasvutrendi. Seetõttu võib pidada SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi esimest täistegevusaastat hinnata väga heaks ja edukaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. 31 Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 32 2.12. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum põhikirjalised eesmärgid on: • pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi; • korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele; • talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit; • kujundada väärtushinnanguid tervislikest eluviisidest. 2013. a asutatud Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum funktsiooni Eesti meditsiini ja tervishoiuga seotud materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tervislikku eluviisi kandvate väärtushinnangute kujundamisel. Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Muuseumi külastajate arv võrreldes eelneva aastaga kasvas (2016. a 40 008 külastajat, 2017. a 46 762 külastajat), sh järjepidevalt on kasvanud õpilaste osakaal, moodustades külastajate hulgast protsentuaalselt 35%. Kasutajagruppide külastatavuse lõikes on aastates valitsenud tasakaal. Uue näitusena avati „Elada või mitte. Suhkrus on küsimus“. 2016. a novembris avatud ja 2017. a augustis suletud näitus “Loomulik Surm” pälvis laialdast tähelepanu ja kajastamist. Kuna näitus oli edukas, siis otsustati ajutine näitus üle viia muuseumi teemaruumi täiendamaks muuseumi püsinäitust „Avameelselt sinu kehast“. Üha enam nõuab tähelepanu püsinäituse uuendamine ja värskendamine, millega 2017. a jõuti tegeleda minimaalselt, sest ajutise näituse ettevalmistamine võttis suurema osa ajast. Suurt tähelepanu pöörati huviharidusprogrammide arendamisele ja kooligruppide teenindamisele. 2017. a seati eesmärgiks 18 000 osalejat muuseumi kokku 870 teematuuril ja -tunnis. Saavutatud tulemus – 20 654 osalejat (17 691 + haridusprogrammides osalejad) 503 muuseumitunnis ja 419 tuuril – on kõrgem kui 2016. a (vastavalt 13 647 osalejat ja 650 tundi/tuuri) tänu heale teavitustööle. Edaspidi võib aga ennustada tuuride arvu langust, sest suurem huvi muuseumi ekspositsiooni vastu on langemas ja huvitutakse konkreetsetest haridusprogrammidest. Muuseumi külastas 2017. a 197 kooli, mis võrreldes eelneva aastaga on pea 50 võrra enam. 2017. a jooksul toimus järjepidev kogude korrastamine, inventuuride läbiviimine ja kogude MuIS-is kirjeldamine. Alustati esemekogu fotografeerimise ja digiteerimisega. 2017. a prognoosi kohaselt sooviti kogude üldmahust digiteerida 15%. Eesmärk sai täidetud ning digiteeriti 19% kogudest. MuIS-is kirjeldatud museaalide protsent jäi alla loodetule. Eesmärgiks oli seatud 90% kogudest, reaalseks tulemuseks kujunes 87%. Sisestamata on jäetud museaalid, mis vajavad hinnangut edasise säilitamise või maha kandmise osas. Mahakandmine vajab lisaekspertiisi ja sellega on kavas tegeleda 2018. a jooksul vastavalt inventuuride läbiviimisele. Kogudesse võeti vastu 191 uut objekti planeeritud 200-st. 33 Planeeritud omatulu kasv (2017. a 216 448 eurot, 2016. a 161 929 eurot) oli seatud eelkõige koolide suurema haaratusega muuseumi teenuste võrgustikku. Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum täitis talle põhikirjaga seatud eesmärke ja võetud aastaseid tegevuseesmärke 2017. a hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 34 2.13. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada kultuuripärandit, s.h: • Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike ainevaldkonna muuseumi funktsiooni täitmine; • kõigi mäluasutuste, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse tegevusvaldkonnas; • Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine; • ainelise ja vaimse kultuuripärandi, sh kultuurimälestiste uurimine, kogumine, hindamine, konserveerimine, restaureerimine ja digiteerimine, olles nimetatud valdkondade arendaja, oskusteabe haldaja, vahendaja ja populariseerija ning laiapõhjaliste teenuste osutaja – kompetentsuskeskus; • Eesti miljööväärtuslike piirkondade turismialase konkurentsivõime tugevdamine. 2013. a asutatud Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Vabaõhumuuseumi funktsiooni Eesti maa-arhitektuuri muuseumina ning Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Ennistuskoja „Kanut“ funktsioonid kultuuriväärtusega asjade uurimisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja digiteerimisel Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigimuuseumide tellimusel. Kahe riigiasutuse ühendamine sihtasutuseks on ennast õigustanud ning sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum tegevust talle põhikirjaga seotud eesmärkide ning 2017. a tegevuseesmärkide täitmisel võib hinnata edukaks: • Arengukava eesmärk 1 – Eesti Vabaõhumuuseum on üks riigi enim külastatavaid muuseume: o Külastatavus suurenes tänu soodsatele ilmadele suurürituste ajal ning tänu aktiivsele müügitööle (2017. a 139 213 külastajat ja 2016. a 134 146 külastajat). Väliskülaliste protsendi langus on ühelt poolt seletatav suurürituste külastatavuse ning programmide arvu tõusuga, mil korduvkülastajad on eelkõige kohalikud elanikud. o Püsinäituse ja ürituste programmide arendamisel on endiselt üheks olulisemaks tegevuseks setu ja peipsivene külastajatele suunatud projekt (käivitatud 2015. a suvel). Setu laudas oli eksponeeritud kaks näitust, toimusid teemapäevad, kontserdid, õpitoad jne. Valmistati ette uus integratsiooniprogramm noortele, mis käivitub 2018. a. o Püsinäituse ja ürituste programmide arendamise võtmetegevuste alla kuulub ka järgnevatel aastatel püsinäituse kontseptsiooni uuendamine. Sihtasutus kandideeris 2016. a lõpus EASi meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevusse „rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide ja toetava taristu väljaarendamine“. Kahjuks 35 Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseumi projekt ei osutunud valituks. Projektist saab omavahendi arvel teostada vaid nõukogude maja ekspositsiooni. o Oluliseks muudatuseks oli endise Liberty suvemõisa kuuluvuse küsimus. Sihtasutuse nõukogu ja Kultuuriministeerium toetasid selle tagastamist Eesti Vabaõhumuuseumile. Valmis projekt Liberty keskuse rajamiseks. o Turundustegevuse osas oli üks edukamaid turundusprojekte EV 100 kingitusena 100-meetrise seelikutriibulise kaltsuvaiba kudumine. Projekt hinnati muuseumide aastaauhindade galal turundusroti vääriliseks. Teiseks tähtsamaks saavutuseks oli uue interaktiivse audiogiidi valmimine mobiiliäpil NUMU ning samuti Integratsiooni Sihtasutuse rahastatud MISA interaktiivse mängu käivitamine. • Arengukava eesmärk 2 – Eesti Vabaõhumuuseum on kultuuripärandi valdkonna kompetentsus- ja uurimiskeskus (sh rahvusvahelisel tasandil: o Esimeseks võtmetegevuseks on uurimiskavad, mis 1) on seotud püsinäituse arendamisega; 2) ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja töövõtete uuringutega; 3) materiaalse kultuuri uuringutega ning 4) konserveerimis- ja restaureerimisuuringutega. 2017. a toimus kõigis uurimiskavades plaanipärane tegevus. o Eesti Vabaõhumuuseumi 60. juubeli puhul toimus konverents „Lõimuv Eesti muuseumides“. o Teadmiste ja oskuste arendamisel täideti rakenduskava, millega toimub koostöö rahvusparkide ja Muinsuskaitseametiga, korraldatakse näitusi, seminare ja nõustamisi. o Rahvusvahelistumise osas oli planeeritud kaks europrojekti. Kahjuks ei leidnud need 2017. a partnerite toetust. • Arengukava eesmärk 3 – museaalid on nõuetekohaselt kirjeldatud, tagatud on nende pikaajaline säilimine ning avalikkuse ligipääs kogudele: o Museaalide arv ei suurenenud, kuna seoses nõukogude kortermaja ekspositsiooni ettevalmistustega koguti esemeid vaid abikogusse, et neid saaks külastajatele turvaliselt esitada ja neid kasutada. o Museaalhoonete korrastamine ning miljööväärtusliku keskkonna hooldamisel (sh metsakorralduskava 2013-2023 täitmine) toimetati vastavalt restaureerimiskomisjoni poolt paika pandud rakenduskavale. o Museaalide MuIS-i sisestamisel (dokumenteerimine, sh digiteerimine) plaan täideti. • Arengukava eesmärk 4 – konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut on hinnatuim partner kultuuriväärtuste konserveerimisel, restaureerimisel, digiteerimisel nõustamisel ja ekspertiiside läbiviimisel muuseumidele ja teistele tellijatele: o 2017. a osutati riigieelarvest rahastatavat konserveerimis- ning digiteerimisteenust 21 muuseumile ja sihtasutusele. Plaan täideti, ühtegi tellimust ei jäänud tegemata. o Kanuti töötajate viisid läbi 32 koolitust kokku 340 osalejale. Juhendati 33 praktikanti. o Hangiti digiteerimiseks vajalik seade. • Arengukava eesmärk 5 – Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseumi Eest juhtivaid kultuuripärandi valdkonna haridus- ja koolituskeskusi: o Töö toimus neljal võtmetegevusel: Kuie kooli, maaarhitektuuri keskuse, konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut ning paljurahvuselise Eesti keskuse baasil. Viies võtmetegevus oli nende baasidega seotud turundustegevus, mis oli eesmärgipäraselt sihtgrupikeskne. • Arengukava eesmärk 6 – tugiteenused võimaldavad pakkuda suurepärast külastuskogemust ja kasvatada sihtasutuse omatulusid: 36 o Tänu Directo äriprogrammile õnnestus parandada kulude-tulude planeerimist ja arvestust. Käivitati infopunk-kauplus Tallinna vanalinnas Pikk tn 2, kus toimusid ka Kanuti konservaatorite demonstratsioonesinemised ja Eesti Vabaõhumuuseumi ürituste promoetendused meediale. Pääslahoone müük oli häiritud Haabersti ringil ja Rocca al Mare Kooli juures terve suve toimunud teetöödest, mil pääs muuseumisse oli raskendatud. • Arengukava eesmärk 7 – sihtasutuse töötajad on motiveeritud ja organisatsioonikultuur põhineb ühisväärtustel: o 2017. a oli endiselt suur tööjõu voolavus. Kultuuritöötajatel on väga pikk asutuses töötamise staaž. • Arengukava eesmärk 8 – arendusprojektide elluviimine toimub vastavalt investeerimiskavale: o Avariilistest objektidest taotleti Kultuuriministeeriumi muuseumide reservfondist raha konservaatorite maja avariiohtliku olukorra likvideerimiseks ja Sassi-Jaani rehemaja uue katuse tegemiseks. Toimus valvesüsteemide väljaehitus. Riigihanke tulemusel läks tööde maksumus väiksemaks ja 2018. a vahetatakse täiendavalt välja valveotstarbel vajalikud territooriumi vananenud kaamerad. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 37 2.14. Sihtasutus Endla Teater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Endla Teater põhikirjaline eesmärk on eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine kuntsiväärtuslike professionaalsete lavastuse loomise ja esitamise kaudu. 2012. a asutatud sihtasutus Endla Teater võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Pärnu Teater „Endla“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigi poolt üle antud hoonekompleksi haldajana. Riigi osalemine sihtasutuses asutajana on vajalik sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmise tagamiseks. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2017. a oli Sihtasutusele Endla Teater väljakutseid pakkuv, mängukava planeerimiselt ja logistiliselt keerukas kuivõrd teatrimajas toimus seitsme kuu jooksul suuremahuline remondiprotsess. Aasta jooksul esietendus Endla Teatris 9 uuslavastust (2016. a 10). Algselt oli planeeritud 10 uuslavastust, kuid remondi lõpptähtaja nihkumise tõttu lükati suure saali taasavamiseks mõeldud lavastus tulevikku. Samas jätkus ka mängukavas olevate lavastuste esitamine. Kokku andis teater 2017. a 285 etendust (2016. a 334) 67 351 külastajale (2016. a 86 078 külastajat). 2017. a publikunumbrid on küll eelneva aastaga võrreldes väiksemad, kuid seda tulenevalt teatrisaali ulatuslikust remondist (maist detsembrini). Endla viis oma lavastusi vaatamiseks Eesti teistesse saalidesse, seda 33 korral ligi 10 000 külastajale. Teatrimaja oli avatud ka teiste Eesti teatrite ja ürituste korraldajate etendustele – aasta jooksul toimus 58 etendust, millest võttis osa umbes 14 500 inimest. Teatri suure saali ulatuslikus remondiga uuendati kõik lavatehnoloogilised seadmed. Lisandusid punkttõstukid lavalael ja näitlejatõstukid pöördlavas. Uuendati kogu lavaruum ja lavaseadmeid teenindav elektrisüsteem koos aktiivseadmetega. Paigaldati uus lavabarjäär, uued mugavad toolid, vaipkatted ning rekonstrueeriti nähtavuse parandamiseks rõdu esiserv piirdega. Koos viimistluse ja uute lavatekstiilidega on tulemuseks paljude uute tehniliste võimalustega teatrisaal. Koostöös Eesti filmitegijate ja -levitajatega toodi Endla teatrikino vaatajani ka uued Eesti filmid. Filmiõhtuid oli esimese poolaasta jooksul kokku 5 ja neid käis vaatamas 180 külalist. Remondi tõttu teisel poolaastal seansse ei toimunud. Teatrikohvik toimib jätkuvalt Sihtasutuse Endla Teater iseseisev majanduslülina, olles paljude majas toimuvate tegevuste siduv element ning ka oluline majanduslik tugi teatrile. Kohviku majanduslik edukus on otseselt sõltuvuses külastajate arvuga. Jätkati ka teatribussi teenuse pakkumist ja edasiarendamist, mille kaudu pakutakse aktiivsemale teatripublikule võimalust külastada ka teiste Eesti teatrite lavastusi. 2017. a toimus erinevatesse etenduspaikadesse 55 väljasõitu kokku ligikaudu 2700 külastajale (2016. a 44 väljasõitu 2150 külastajale). Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Endla Teater tegevust põhikirjaliste ja 2017. a tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. 38 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 39 2.15. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirjalised eesmärgid on: • Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine; • Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. 2013. a riigi ja Haapsalu linna asutatud Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Läänemaa Muuseumi ning Haapsalu linna asutuse Eesti Raudteemuuseumi funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid peamised eesmärgid 2017. a olid ning neid täideti järgnevalt: • Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest rahastatava piiskopilinnuse ehitustööde põhiprojekt kinnitati 2017. a juunis. Projekti kinnitamine viibis tulenevalt Muinsuskaitseameti ekspertnõukogu täiendavast kooskõlastamisest. Konserveerimis- ja restaureerimistööde läbirääkimistega hankemenetlus toimus ajavahemikus juuli kuni november ning ehitustööde leping sõlmiti detsembris. Ehitushindade tõusuga seoses tuli läbirääkimiste käigus optimaalse ehitushinna saavutamiseks vähendada hanke mahtusid ja asendada materjale. Vaatamata sellele kujunes lõplik ehitushind planeeritust kallimaks. Arvestades ehitusturul hindade jätkuvat tõusu pöörduti Kultuuriministeeriumi poole lisataotlusega rahastada projekti täiendavalt 2019. a eelarvest. • Seoses pealinnuse sulgemisega alates 2017. a septembrist kavandati tasuliste teenuste mahuks 284 300 eurot ning piletiga külastuste arvuks 63 000. Tasuliste teenuste lõplikuks mahuks kujunes 325 306 eurot ning piletiga külastuste arvuks saavutati 66 168 külastajat (2016. a olid vastavad näitajad 325 695 eurot ja 72 039 külastajat). Ehkki linnus suleti augustis seoses eelseisva ehitusega näituste mahavõtmiseks ja inventari väljakolimiseks, jäi omatulu 2017. a samale tasemele kui 2016. a. Kuigi külastajate arv vähenes linnuse sulgemisega ca 6000, korvati see muude tasuliste teenuste ja programmidega. • Lõpetati Pühakodade programmi toetusega toomikiriku katuse restaureerimine. • Täiendati Raudtee- ja Sidemuuseumi ekspositsiooni veeremikogu kolme mootordresiiniga ning kahe paakvaguniga, mis paigaldati muuseumi veeremialale. • Konserveerimis- ja remonttööde osas lõpetati piiskopilinnuse katuse restaureerimine, remonditi Kooli 5 (Iloni Imedemaa) sokkel ja tehti fassaadi krohviparandused ning konserveeriti Jaamahoone endise 3. klassi ootesaali seinamaalid. • Toimusid mitmed näitused ning korraldati arendus- ja uurimistööd (konverentside korraldamine ning publikatsioonide väljaandmine). 2017. a pandi alus linnusemuuseumi ehitusele, mis oli Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid asutamise üks olulisemaid eesmärke, ning aasta oli oluline mitme suuna kinnistamiseks järgnevateks aastateks. Nii kulmineeruvad linnusemuuseumi ehitustööd 40 2018. a ning samuti jätkub samas Raudtee- ja Sidemuuseumi taristu väljaarendamine. Suurprojektide kõrval jätkub kogu muuseumitaristu ühtlane väljaarendamine, viie muuseumi omavaheline lõimumine ning asutuse töötajaskonna professionaalsuse motiveerimine. Kokkuvõttes oli Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid tegevus 2017. a edukas ning sihtasutuse moodustamine Kultuuriministeeriumi ja Haapsalu linna poolt igati õigustatud. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 41 2.16. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Hiiumaa kultuuripärandit ning tugevdada Hiiumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2014. a riigi ning Hiiu, Emmaste ja Käina valdade asutatud Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid võttis üle Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Hiiumaa Muuseumi funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine. Hiiumaa Muuseumidest on aastatega kujunenud hiidlaste peamine mäluasutus. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2017. a seatud eesmärgid on Sihtasutus Hiiumaa Muuseum üldiselt hästi täitnud. Eesmärkide täitmisel on peamiseks piiranguks asjaolu, et sihtasutusele seatud eesmärgid ja ülesanded ei ole vastavuse sihtasutuse väikese koosseisu ja piiratud vahenditega. 2017. a toimus muuseumis 10 näitust (2016. a 8), sh kuus oma- ja neli külalisnäitust. Muuseumi kõiki filiaale külastas kokku 14 354 külastajat (2016. a 12 153). Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid osales 2017. a mitmes uurimisprojektis ning koostöö- ja arendusprojektis. Muuseum andis aastas Hiiumaa pärandi osas ca 140 erinevas mahus avalikku konsultatsiooni. Kogudega tutvumiseks külastas aasta jooksul muuseumi 77 uurijat. Muuseumi taristu osas jätkati 2017. a uue muuseumihoidla kavandamist. Kehtestati detailplaneering hoidla rajamiseks Kärdlasse ja projekteerimiseks sõlmiti leping arhitektuurikonkurssi võitjaga. Muuseumi põhikogusse võeti 2017. a vastu 458 museaali (2016. a 298), kogu suuruseks aasta lõpuks oli 33 032 museaali. Koostati 891 kirjet MuIS-i (2016. a 1029), digikujutis tehti 3598- st esemest (2016. a 6337). MuIS-i täitmises on tekkinud mahajäämus, kuna sihtasutuse vähesed inimressursid ei vasta nõutavale ajagraafikule. Kogud on nõuetekohaselt hooldatud. Eelnevast tulenevalt ja arvestades võimalusi on Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid põhikirjalisi eesmärke ja 2017. a tegevuseesmärke täitnud hästi ning sihtasutuse tegevust võib hinnata edukaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 42 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 43 2.17. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus põhikirjaline eesmärk on liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine, pakkumaks võimalusi loodushariduslikuks tegevuseks, harrastus- ja tippspordiga tegelemiseks ning aktiivse puhkuse veetmiseks looduses. Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus tegevuse jätkamine vajalik, kuna keskus on arenev ning rahvusvaheliselt ja riigisiseselt tunnustatud. Sihtasutus täidab täpselt põhikirjalisi eesmärke, mis saavutatakse pikaajaliselt vastavalt Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus nõukogu poolt kinnitatud arengukavale ja riigi eelarvelistele võimalustele, Riigi osalemine sihtasutuse asutajana on vajalik sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmise tagamiseks, milleks on tervisesportlikuks tegevuseks tingimuste loomine ning ühtlasi säilib võimalus taotleda olulistele investeeringutele vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus sai 2017. a hästi hakkama keskuse majandamisega. Suurimaks väljakutseks oli ja on olemasolevate töötajate suur töökoormus ja kaadri vähesus, hetkel on sihtasutuses täitmata kuus ametikohta. Sihtasutuse eelarve teeb pingeliseks vahendite vajadus keskuse remondiks ja renoveerimiseks (keskus on 42 aasta vanune). Sihtasutuse eesmärgi – liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine – täitmiseks renoveeriti ja ehitati valdavalt sihtasutuse enda töötajate poolt mitmed spordirajatised. See võimaldab eesmärke täita heal ja väga heal tasemel ning on alus sihtasutuse omatulu eelarve täitmisele. Nii suurenes keskuse kasutajate, teenuse tarbijate arv 867 inimese võrra võrreldes 2016. a. Aktiivsemaks on muutunud omaalgatuslik sportlik tegevus ning väliste spordirajatiste ja -väljakute kasutamine (rannajalgpalliväljak, tenniseväljak, discgolfi rajad, asfalteeritud liikumisrajad jpm). Keskuses korraldati mitmeid rahvusvahelisi võistlusi, Eesti meistrivõistlusi ning muid üritusi, samuti korraldati treeninglaagreid. Jõulumäe Tervisespordikeskust kasutas 2017. a kokku 25 716 (2016. a 24 849) registreeritud külastajat. Võrreldes 2016. a on laste osakaal suurenenud 6%. Organiseeritud sportlikel ja kultuurilistel üritustel osalejaid oli 37 erinevast välisriigist kokku 1604 inimest (võrdluseks 2016. a vastavalt 36 ja 1350). Registreeritud kasutajatele lisanduvad omaalgatuslikud kasutajad, mis on hinnanguliselt samas suurusjärgus organiseeritud kasutajate arvuga. Keskuse eesmärk on olla tunnustatud ja edukas korraldus- ning koostööpartner. Koostööd tehakse paljude spordi- jt organisatsioonidega, elavnenud on koostöö ning kogemuste vahetamine sarnaste keskuste ning teiste eluvaldkondadega (näiteks haridus). 2017. a sügisel tunnustas Eesti Olümpiakomitee Jõulumäe Tervisespordikeskust multifunktsionaalsete maakonnakeskusena. Toimimine multifunktsionaalsena on ennast tõestanud, kasutajate ringi kuuluvad 39 erineva spordi- ja kultuurivaldkonna ning muu organisatsioonilise ühenduse kasutajad Eestist ja välismaalt. 44 Probleemseks on sihtasutuse jaoks Jõulumäele algaastail (1976-1980) ehitatud ja tänaseks amortiseerunud spordi-, kultuuri- ja vaba aja veetmise rajatiste ning peamaja vanema osa renoveerimiseks vahendite puudumine. Hetkel suudetakse korras hoida ja vastavalt aastaajale ette valmistada spordi-, kultuuri- ja vaba aja veetmise rajatised, mida on sihtasutuse oma jõududega ja vastavalt arengukavale remonditud, renoveeritud ja ehitatud. Positiivne on, et Kultuuriministeerium eraldas vahendid rajahooldusmasina väljavahetuseks. Kaasaegse multifunktsionaalse rajatraktoriga tagatakse kvaliteetsed sportimistingimused harrastajatele, võistlusspordiga tegelejatele nii omaalgatusliku kui ka organiseeritud tegevusena aastaringselt. Renoveerimist ootavad aastatel 1976-1980 rajatud pallimänguväljakud, ülekatet vajab 3 m laiune 2,5 km pikkune asfaltkattega liikumisrada jpm. Heas korras, uuendatud, ohutu ja sileda kattega asfaltrada (rajal kasutatavad rullsuusad on väikeste ratastega) on oluliseks eelduseks õppetreeningkogunemiste läbiviimisel, mis mõjutab keskuse omatulueelarve täitmist. Ebameeldiva üllatusena tuli ka 2009. a EAS vahendite abil ehitatud liikumisradade ristumise puitsilla mädanik (ehitamisel hinnati elueaks 30 aastat). Puitsild lammutati ja metalltunneli ehitustööd tehti 2017. a oma töötajate ning toetajate abiga sihtasutuse omavahenditest. Tulenevalt eelnevast võib Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus 2017. a tegevuse tulemuste ning põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tegevuseesmärkide täitmisega jääda igati rahule ja sihtasutuse tegevust hinnata edukaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 45 2.18. Sihtasutus Kultuurileht Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kultuurileht põhikirjaline eesmärk on kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja levitamine. Sihtasutuse poolt kirjastatavad väljaanded omavad olulist rolli Eesti kultuuriruumis. Sihtasutus tegevuse jätkamine ning põhikirjalise eesmärgi täitmine on oluline ka järgnevatel aastatel. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2017. a jätkas sihtasutus oma põhitegevust, s.t kultuuriajakirjade ja kahe nädalalehe kirjastamist (ajakirjad Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Akadeemia, Teater.Muusika.Kino, Vikerkaar, Värske Rõhk, Kunst.ee, Muusika, Hea laps, Täheke, nädalalehed Sirp ja Õpetajate Leht). Projektipõhiselt kirjastatakse lisaks üks kord kuus ilmuva välispoliitika- ja julgeolekuteemalise lehe Diplomaatia. Jätkati Sirbi vahel Keele Infolehe ja teaduskülgede ilmumist. 2017. a aprillist lisandus sihtasutuse väljaannete hulka võrukeelne ajaleht Uma Leht. Ajakirjade ettetellijate arv püsis varasemal tasemel ja 2017. a lõpul oli neid 16 347 (2016. a 16 412). Jätkus sihtasutuse väljaannete kirjastamine e-ajakirjadena. Koostööd tehti Rahvusraamatukoguga, mille tulemusena kõik sihtasutuste väljaannete aastakäigud on digiteeritud ning muudetud kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR. 2017. a alustati väljaannete tellijatele kord kuus infolehe saatmist, kus tutvustatakse järgneva kuu ajakirjade sisu ja köitvamaid teemasid. Sihtasutuse Kultuurileht majandusaasta aruande tulem oli jätkuvalt positiivne (2017. a 3304 eurot, 2016. a kasum 4019 eurot). Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Kultuurileht tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. 46 Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 47 2.19. Sihtasutus Kunstihoone Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kunstihoone põhikirjalisteks eesmärkideks on kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning professionaalse näitusetegevuse ja seda toetavate programmide ja tegevuste läbi viimine. 2017. a detsembris asutatud Sihtasutus Kunstihoone täitab talle põhikirjaga seatud tipptasemel kohalike ja rahvusvaheliste kunstinäituste ja -sündmuste korraldamise eesmärke Eesti vanimas ja olulisimas, 1934. a Eesti Kultuurkapitali poolt sihtotstarbeliselt rajatud näitusemajas ja kahes galeriis riigi esindusväljakul Tallinnas. Sihtasutuse asutamisel oli riigi osalemise eesmärk kultuuripoliitika strateegiliste eesmärkide elluviimise tagamine. Riigi kaasamine vähemalt ühe kunstivaldkonna asutuse strateegilisse juhtimisse on oluline riikliku kultuurikorralduse ühtsuse ning loomevaldkondade võrdsete arenguvõimaluste tagamiseks. Riigi osalemine kunstivaldkonna olulise asutuse juhtimises kannab ka valdkonna stabiilse arengu tagamise eesmärki. Võttes kaasvastutuse kunsti avalikkusele vahendaval ajaloolise väärtusega esinduspinnal Tallinnas, toob riik valdkonda juurde juhtimispädevust ja strateegilise planeerimise kogemust. Kunstihoone tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Kunstihoone asutati 2017. a detsembris. Sellest tulenevalt ei ole võimalik anda hinnangut sihtasutuse tegevusele eelmisel majandusaastal. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Sihtasutus Kunstihoone asutati 2017. a detsembris. Sellest tulenevalt ei ole võimalik anda ülevaadet sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest. Ülevaade sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Üleandja ja üleandmise Vara nimetus Maksumus Üleandmise põhjus alus Rahaline sissemakse 2000 eurot Kultuuriministeerium Rahaline sissemakse. vastavalt sihtasutuse 04.12.2017. a asutamislepingule 48 Rahaline sissemakse 1 eurot Eesti Kunstnike Liit Rahaline sissemakse. vastavalt sihtasutuse 04.12.2017. a asutamislepingule Tallinnas Vabaduse Väljak - Eesti Kunstnike Liit Sihtasutuse 6 ja 8 asuvate ruumide vastavalt sihtasutuse tegevuseks vajalik (registriosad nr 12559101, 04.12.2017. a vara. 12561301 ja 21150301) 50 asutamislepingule ja aastaks tasuta 21.12.2017. a sõlmitud kasutamiseks isiklik isikliku kasutusõiguse kasutusõigus seadmise lepingule Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 49 2.20. Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik põhikirjaline eesmärk on Narva Aleksandri kiriku taastamine selle kasutamiseks esindusliku ja rahvusvahelise tähtsusega kontserdisaalina ning kultuurikeskusena koos kiriklike funktsioonide säilimisega, samuti kiriku ja selle ümbruse haldamise korraldamine. Tulenevalt sihtasutuse põhikirjalisest eesmärgist on 2008. a Euroopa Liidu programmi “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise“ raames teostatud kiriku kellatorni taastamise tööd. Samuti on taastatud vahegalerii, lõpetatud avatäidete paigaldus ja korrastatud kiriku territooriumit. Täies mahus on välja ehitatud välis- ja dekoratiivvalgustus. Kirikuhoone taastamine toimus valdavalt riigieelarveliste vahendite arvelt ja sihtasutuse vahendusel. Narva linn kattis sihtasutuse tegevuskulud. Sihtasutuse viimaste aastate tegevus on olnud valdavalt seotud kirikuhoone valve ning renoveerimistöödeks võetud laenu tasumise korraldamisega. Renoveerimislaenu viimane makse tasuti jaanuaris 2017. a, esmane avariioht kirikuhoonel likvideeritud, hoone on EELK Narva Aleksandri Koguduse pankrotimenetluse käigus omandanud riik (riigivara valitseja on Siseministeerium). Sellest tulenevalt sihtasutus hoone haldamise ja arendamisega enam ei tegele. Narva linn on loobunud sihtasutuse omapoolset rahastamisest. Eelnevat arvestades ei ole Kultuuriministeeriumi hinnangul sihtasutuse tegevuse jätkamine piisavalt põhjendatud ning otstarbekas oleks alustada sihtasutuse likvideerimisega. Kultuuriministeeriumi pöördus 02.02.2017. a Sihtasutuste Narva Aleksandri Kirik asutajate – Imre Liiv, Narva linn, EELK Viru Praostkond, EELK Narva Aleksandri Kogudus (pankrotis) ja Kreenholmi Varahalduse AS (pankrotis) – poole, et saada seisukohad sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta. Narva Linnavolikogu võttis 22.02.2017. a vastu otsuse Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik lõpetamise kohta. EELK Konsistoorium leidis, et sihtasutuse tegevuse lõpetamine põhjendatud ei ole. Sihtasutuse lõpetamiseks asutajad käesolevaks hetkeks veel kokkulepet saavutanud ei ole. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik tegevuse jätkamine oli vajalik varasemalt Narva Aleksandri kiriku taastamistöödeks võetud kohustuste täitmiseks. Kirikuhoone renoveerimislaenu viimane makse tasuti jaanuaris 2017. a. Pärast seda sihtasutuses sisulist majandustegevust enam toimunud ei ole. Sihtasutusel puudub käesoleval hetkel juhatuse liige ning registrile on esitamata 2016. ja 2017. a majandusaasta aruanded. Sihtasutuse tegevuse lõpetamine ootab asutajate vahel kokkuleppe saavutamist. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Kuivõrd pärast kirikuhoone renoveerimislaenu viimase makse tasumist jaanuaris 2017. a on sihtasutuse majandustegevus sisuliselt peatunud ning kuna päevakorras on sihtasutuse tegevuse lõpetamine, siis ei ole aruandes toodud ülevaadet sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärkidest. 50 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 51 2.21. Sihtasutus Narva Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Narva Muuseum põhikirjalised eesmärgid on: • Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise kasvatamine; • Narva linnuse ja bastionide säilimise ja arendamise tagamine; • Narva linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. Sihtasutus Narva Muuseum võttis üle varasemalt Narva linna asutusena tegutsenud Narva Muuseumi funktsioonid kohaliku kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana ning linna poolt üleantud kinnistute haldajana. Riigi osalemine sihtasutuses asutajana on vajalik sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmise tagamiseks, samuti suurendamaks riigi kohalolekut Eesti piirialal, valdavalt mitte-eestikeelses keskkonnas. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2017. a olulisim tegevus sihtasutuses oli projekti „Piirikindluse avastuskeskuse avamine“ jätkumine, mille jooksul alustas muuseum aastaid ettevalmistatud projekti elluviimist ning linnuse kujundamist tänapäevastele nõuetele vastavaks külastuskeskuseks. Pikas perspektiivis on tegemist ühe olulisima arenguga muuseumi viimase kümne aasta jooksul, sest üle veerandsajandi vana püsiekspositsioon ning külastuskeskkond on juba mõnda aega olnud peamiseks takistuseks külastusnumbrite suurendamisel. Muuseumi fonditööga seotud eesmärgilistest ülesannetest kirjeldati 96,3% 2017. a plaanitust museaalide arvust infosüsteemi MuIS, mis kokku moodustab 57,8% koguarvust. Digiteeriti on 85,2% 2017. a plaanitust ning 42,6% koguarvust. Olulisemaks muutuseks sihtasutuse pakutud teenuste vallas oli 2017. a toitlustusteenuse ehk restorani pidamine, mis avati 1. juulil 2016. a. Restorani eesmärgiks pole täiendava tulu teenimine otseselt, vaid kaudselt – täienenud ja parema külastuselamuse abil kasvatada muuseumi külastuste ja -teenuste kasutajate arvu. Toitlustusteenuse käivitamine kajastus koheselt ka sihtasutuse tulude struktuuris ja tõi kaasa omatuluvahendite nominaalse kasvu. Reaalselt restoran praegu muuseumile täiendavaid vahendeid ei teeni, kuna esimestel aastatel ei kata toitlustusega teenitud tulud kõiki selle pakkumisega kaasnevaid kulusid. Restorani tulud on kavandatud kulusid katma alates 2018. a. Sihtasutuse tulueelarve kasvas 2016. a võrreldes 6,2% ning omateenitud tulu kasvas 25,5%. 2017. a tulust moodustas sihtasutuse omateenitud tulu 31,4% (2016 – 26,6%). Võrreldes eelnenud aastaga suurenes 2017. a muuseumi külastajate koguarv 3,8% võrra (2017 – 77 162, 2016 – 74 279). Külastustulu kasvas 2016. a võrreldes 8,9%, st muuseumi külastustulu kasvab aastast aastasse jätkuvalt vaatamata sellele, et püsiekspositsioon pole uuendatud. Juba mitmendat aastat järjest vähenes külastustulus piletimüügi tulu osakaal ja taas natuke suurenes muuseumi teenustega teenitud tulu osakaal. Teenuste arendus ja turundus on ka edaspidi üks võimalus sihtasutuse tulu kasvuks. 52 Samas ei saa mööda vaadata probleemidest sihtasutuse rahastamisega, kuna 2017. a eelarvesse jäi laekumata Narva linna poolne tegevustoetuse eraldis summas 70 000 eurot, mis põhjustas tõsise kriisi nii 2017. a lõpus kui on ka põhjustanud 2018. a eelarvele miinuse suurusjärgus 48 000 eurot, mis suuremas osas tuleneb 2017. a osade kohustuste edasikandmisest 2018. a (peamiselt kommunaalkulud ning riigimaksud). Sihtasutus on teinud mitmeid kärpeid muuseumi põhitegevuses, kuid peab arvestama, et edasiste kärbetega ei ole kindlasti võimalik saavutada sihtasutuse eelarve tasakaalu viimist ilma, et muuseumi tegevus tõsiselt ei kannataks. Probleemid rahastamisega on paraku pärssinud ka sihtasutuse eesmärkide täitmist 2017. a. Sellest on tulenenud sihtasutuse üldine ebakindlus, mis paraku jätkub kuniks ei ole saavutatud kindlat kokkulepet sihtasutuse asutajate vahel, kuidas muuseumi edaspidi rahastatakse ning juhitakse. Eelnevat lähtudes ning arvestades võimalusi võib Sihtasutuse Narva Muuseum tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel 2017. a hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Kultuuriministeerium viis Sihtasutuses Narva Muuseum 2017. a läbi auditi „Sihtasutusele Narva Muuseum 2016. aastal eraldatud vahendite kasutamise hindamine“. Auditi eesmärgiks oli anda hinnang Sihtasutusele Narva Muuseum 2016. aastal eraldatud vahendite kasutamise kohta, sh hinnata kulude vastavus eelarvele, sihipärasus ja otstarbekus. Auditi käigus hinnati ka sihtasutuse tegevuse korraldust strateegilise planeerimise, personali, varade, sularaha ja omatulude valdkonnas. Arvestades auditi käigus läbiviidud toimingute tulemusi, on Kultuuriministeeriumi siseaudiitorid seisukohal, et Sihtasutus Narva Muuseum on 2016. aastaks eraldatud vahendeid kasutanud olulises osas sihipäraselt. Kokkvõtlikult leiti auditi tulemusena, et sihtasutuse tegevus on üldjuhul hästi korraldatud, kuid vajab mõningast täiendamist: - sihtasutuse koosseis (struktuur) ei ole nõukogu poolt kinnitatud; - raamatupidamise sise-eeskiri vajab kaasajastamist ja tegeliku töökorraldusega kooskõlla viimist, sh kassade töökorraldus; - ruumide kasutamise hinnad ei ole juhatuse liikme käskkirjaga kehtestatud. 53 2.22. Sihtasutus NUKU Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse NUKU põhikirjalised eesmärgid on: • toetada mitmekülgsete ja kunstiliselt kõrgetasemeliste tegevuste abil õnneliku, terve ja harmoonilise inimese ning ühiskonna kujunemist Eestis luues ning esitades lastele, noortele ja täiskasvanutele kunstiväärtuslikke lavastusi ning korraldades muid sündmusi; • hoida, arendada ja levitada nukukunste ning tutvustada nii Eesti kui maailma nukuteatrikunsti ajalugu (sh erinevaid nukutehnoloogiaid). 2012. a asutatud Sihtasutus NUKU võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Riikliku Nukuteatri funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana. NUKU teatri eesmärgiks on mitmekülgne ja professionaalne teatritegevus – omanäoliste, kunstiliselt kõrgel tasemel, harivate ja silmaringi avardavate ning väärtuslikku elamust pakkuvate nuku- ja visuaalteatri lavastuste loomine erinevatele vanuse- ja sihtgruppidele. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2017. a jätkus eelneva aasta lõpus vastuvõetud juurdeehituse ning uuenenud teatrikompleksi kasutusele võtmine ja n.ö sisse-elamine. Pidevalt edasilükkunud ehituse valmimise tähtaeg ja vajadus sisustada uut saali, samuti jätkuv vajadus uuendada ja mitmekesistada repertuaari tingis pingelise proovi- ja etendusgraafiku ning suure töökoormuse. Samas iseloomustas 2017. a rõõm uuenenud ja paranenud töötingimustest ning võimalustest. Jätkus teatrialaste tehniliste võimekuste kaasajastamine ning arendamine. Alustati sihtasutuse missiooni, visiooni, eesmärkide, väärtuste, põhimõtete ja üldise olemuse alast kaardistamist ning nimetatu selgema ja kõigini jõudva sätestamise ettevalmistamist. Lähtudes suuremast fokuseerimisvõimalusest, muutus repertuaari, trupi jne planeerimine veel sisukamaks. Selle sisukamaks muutmine jätkub kooskõlas missiooni, visiooni jne kohandamisega. 2017. a esietendus kaheksa uuslavastust (2016. a neli uuslavastust). Üks planeeritud esietendus tuli ehituse esialgselt planeeritud tähtaegades mittepüsimise tõttu lükata järgmisesse aastasse. Anti 625 etendust (sama ka 2016. a), mida külastas 75 386 vaatajat (2016. a 62 646 vaatajat). 2017. a külastas NUKU muuseumi 16 155 inimest (2016. a 23 667 inimest). Jätkati sariürituste korraldamist ning pakutavate koolituste, õpitubade jms arendamist ning täiendamist. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse NUKU tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 54 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 55 2.23. Sihtasutus Pärnu Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Pärnu Muuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2015. a asutatud Sihtasutus Pärnu Muuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Pärnu Muuseumi funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutusele Pärnu Muuseum oli 2017. a teine täisaasta sihtasutusena. Kokkuvõttes on sihtasutus oma tegevuseesmärgid 2017. a täitnud ja aasta lõpus koostati ka uus arenduskava aastateks 2018-2022. 2017. a külastas Sihtasutuse Pärnu Muuseum väljapanekuid ja üritusi 45 729 külastajat (2016. a 45 618 külastajat). Külmast suvest tingituna langes 2017. a Pärnut maist septembrini külastanud inimeste koguarv mobiilse positsioneeringu põhjal võrreldes 2016. a 7%. Kõige rohkem mõjutas see välisturistide mitmepäevakülastusi, milliste osakaal võrreldes 2016. a langes Pärnus 2017. a suvel 63%-lt lausa 20%-ni. Vastukaaluna välisturistide külastuste vähenemisele kasvas siseriiklike külastajate arv Koidula muuseumis, mis toimus suuresti tänu Sihtasutuse Endla Teater uuslavastusele muuseumi aias. Kaupade ja teenuste müük moodustas 2017. a 55 624 eurot ehk 93% planeeritust (2016. a 112 000 eurot). Põhiline vähenemine võrreldes 2016. a toimus kohvikuteenuse kaotamisega alates 1. jaanuarist 2017. a. Planeeritud müügitulus moodustas kõige suurema miinuse piletitulu (70% planeeritust), mis on seotud tavakülastuste vähenemisega tulenevalt külma suvega kahanenud välisturistide voost Pärnus. Kõik teised teenused kasvasid 129-177%, samuti pöörati suuremat tähelepanu kultuuriprojektide läbiviimisele. Muuseumikogu hoidmine ja täiendamine kulges 2017. a plaanipäraselt ja kõik kogudega seotud tegevused viidi plaanitud tulemuseni. Kultuuripärandi vahendamiseks koostati 13 uut näitust, neist kaks originaal-näitust. Lisaks originaalsetele ja näitusesaali kohandatud väljapanekutele anti 2017. a tasuta näituseelamus 14 502 inimesele: 12 350 inimest külastas väljaspool muuseumi toimunud näitusi ja 2152 inimest külastas kahte näitust muuseumi fuajees. Kultuuripärandi vahendamisel üldsusele ürituste kaudu korraldati 2017. a 45 üritust kokku 8715 osavõtjale. Haridust ja elukestvat õpet toetava õpikeskkonna loomisel viidi viiel näitusel läbi autori- ja/või giidituurid ning korraldatud grupikülastused ja töötoad, mis muutsid näitused külastajatele atraktiivsemaks. Muuseumipedagoogilistel üritustel ja loengutel osales 1728 külastajat. Pärnu linna poolt toetatud projekti “Linn kui õpikeskkond” raames viidi muuseumis läbi 134 õpituba 2862 õpilasele. 56 Arendustegevus Pärnu linna poolt 2015. a sihtasutusele üle antud keskaegses Punases tornis jõudis 2017. a innovaatiliste lahenduste projektini “Punase torni panoraamkino”, mille toetamise otsuse tegi EAS, kaasrahastamise otsused Kultuuriministeerium ja Pärnu linn. Selle rakendamiseks alustati Punase torni projekteerimist nelja korruse kasutuselevõtmiseks senise kahe asemel. Koidula muuseumi uue püsinäituse teostamine sõltub Jannseni 37 memoriaalhoone remondi läbiviimisest, mille ettevalmistamine ja läbiviimine on Riigi Kinnisvara AS-i pädevuses. Pärnu linna finantseerimisel on valminud projekt Koidula muuseumi aia renoveerimiseks ja vabaõhulava rajamiseks. Pärnu Muuseumi poolt algatatud Ehitajate tee äärde jääva teemapargi Vaeste-Patuste Alev projekti arendamine on jõudnud detailplaneeringu valmimiseni, selle avalikustamine sai teoks 2017. a. Nende projektide teostamise abil on kavas suurendada Sihtasutuse Pärnu Muuseum poolt pakutavate teenuste osakaalu, valikut ja kvaliteeti Edela-Eesti elanike, sise- ja välisturistide teenindamiseks ning Eesti kultuurielu elavdamiseks. Eelnevat arvestades on Sihtasutus Pärnu Muuseum oma tegevuseesmärgid 2017. a täitnud ja läbiviidud arendustöö tulemused avalduvad täies mahus järgnevatel aastatel. Sihtasutuse tegevust põhikirjalise eesmärki täitmisel võib hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 57 2.24. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus Rakvere Teatrimaja põhikirjalised eesmärgid on: • luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi; • arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele kasutamise, rakendades selleks lavastusmeeskondi nii Eestist kui välismaalt; • omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele; • tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise lavastustes; • jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt ringreisitingimustele vastavaid lavastusi; • korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi lisaks etendustele: kino, festivalid, koolitused, rahvusvahelised koostööprojektid, näitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms; • luua rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks ja arendamiseks vajalikud (materiaalsed ja organisatsioonilised) võimalused; • renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid. Rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutus Rakvere Teatrimaja tegevuse jätkamine Lääne-Virumaa ja mitmete ümbritsevate maakondade ainsa professionaalse, väljasõidu-etendusi andva teatrina ja rahvakultuurile tingimuste loojana (ka Rakvere linna tasandil) vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse tegevus vastab põhikirjalistele eesmärkidele ja 2017. a täitis sihtasutus valdavalt kõik võetud eesmärgid: • Luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi – uuslavastusi esietendus 2017. a üheksa, nagu näeb ette optimaalse koosseisu valem ja Rakvere Teatris ajalooliselt välja kujunenud töömaht. • Arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele – eesmärk täideti, loominguline väljakutse oli suunatud eelkõige loovtehnilisele meeskonnale. • Omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele – eesmärk täideti. Temaatiliselt oli uuslavastused suunatud erinevatele vanusegruppidele: lastele; teismelistele ja nende vanematele, nooremale ja uuendusaltimale täiskasvanuile, keskealisele publikule kui ka vanemaealistele sobivad materjalid. Ka lavastuskeel muutub vastavalt – tehniliselt keerukamad lavastused nooremaile vaatajaile, tugevale näitlejateatrile põhinev lavastus keskealisele ja vanemale publikule ning värviküllane lauludega vürtsitatud maailm lastele. • Tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise lavastustes – publikuarv jäi plaanitust väiksemaks (2017. a 367 etendust ja 58 649 külastajat; 2016. a 349 etendust ja 72 349 külastajat), mis oli tingitud valikust tuua välja kaks suvelavastust, mida hooaja sees mängida ei saanud ning etendada tavapärase täiskasvanute jõululavastusena rännak-etendust, kuhu mahtus tavapärasest vähem publikut. Üheks publikuga kontakti loomise kanaliks kasutab Rakvere Teater lavastuste teemadest 58 tõukuvaid lisaüritusi, mis 2017. a sooja vastuvõtu leidsid. Kokku toimus 40 üritust, loengut, debatti, milles osales üle 3000 vaataja. • Jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt ringreisitingimustele vastavaid lavastus – 2017. a antud 367 etendusest olid 145 ehk 40% etendustest antud väljasõitudes. Neist omakorda 94 etendust teatrilinnades ja ülejäänud maakultuurimajades. Väljasõiduetenduste osakaal on võrreldes 2016. a langenud (toona oli see 47%). See on tingitud lavastuste tehnilisest keerukusest, mis ei võimalda väljasõite väikestele lavadele. Ka jääb suure dekoratsiooni jaoks väikeseks teatri kasutuses olev dekoratsiooniauto. Siiski on teater leidunud balansi tehniliselt nõudlikumate lavastuste ja ringreisilavastuste vahel ning planeeritud 30% väljasõiduetendusete asemel on väljaspool statsionaari esitatud 40% etendustest. • Korraldada teatrikunsti ja kultuuri laiemalt populariseerivaid üritusi – 2017. a oli põhitegevuseks 2018. a festivali ettevalmistamine: truppide valimine, kava koostamine, esinejatega esialgsete kokkulepete sõlmimine, koostööpartnerite leidmine, reklaamikontseptsiooni väljatöötamine, taotluste esitamine erinevatele fondidele ja institutsioonidele. Sõlmiti esialgsed kokkulepped majutusasutuste ja erinevate etenduskohtadega. Teatris ja teatrikohvikus toimusid aastaringselt kontserdid, peod, lavastuste reklaamüritused, näituste avamised, muusikaviktoriinid ning nendega seotud üritused ning muud kohapealset kultuurielu edendavad ettevõtmised. • Kinokunstist osasaamise võimaldamine Rakveres – teatrikino külastas 2017. a kokku 66 471 külastajat. Linastus 185 filmi 1195 seansil. Mitme kodumaise filmi puhul toimusid esilinastuste eel ka kohtumised autori ja näitlejatega. Lisaks peavoolufilmidele toimus mitmeid eriüritusi. Koostöös Europe Direct Lääne-Virumaa teabekeskusega näidati väärtfilmiprogramme, millest mitmeid filme sai külastada ka tasuta. 2017. a toimus teatrikinos Eesti esimene LGBTI Filmifestival Festheart. Avalikkuses suure tähelepanu pälvinud festival möödus rahulikult. Külastajaid oli mitmest välisriigist. Festivali korraldajad jäid tulemustega rahule ning kavatsevad traditsiooni jätkata. • Luua rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks vajalikud tingimused – antud tegevuseesmärk on seotud KIT-i klubi hoonega, kuid hetkel on hoone võimalikud tulevikuideed külmutatud. • Renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid – teater korraldas 2017. a hoonete remonttöid vastavalt võimalustele. Planeeritud helipargi digilahenduse ja dekoratsioonide veoks vajaliku veoauto soetused jäid toestamata, kuna 2017. a selleks rahastamist ei leitud. Tegevuse jätkamiseks on vaja lähiajal teha mitmed suuremad soetused (veoauto, kaasaegne heli- ja videopark) ja viia lõpuni sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremont ja hooldus. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata väga heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 59 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 60 2.25. Sihtasutus Saaremaa Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Saaremaa Muuseum põhikirjaliseks eesmärgiks on säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2017. a augustis asutatud Sihtasutus Saaremaa Muuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Saaremaa Muuseum funktsioonid Saare maakonnaga seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Saaremaa Muuseum asutati 2017. a augustis ja alustas sisulise majandustegevusega oktoobrist 2017. a. Sellest tulenevalt ei ole võimalik anda hinnangut sihtasutuse tegevusele eelmisel majandusaastal. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Sihtasutus Saaremaa Muuseum asutati 2017. a augustis ja alustas sisulise majandustegevusega oktoobrist 2017. a. Sellest tulenevalt ei ole võimalik anda ülevaadet sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest. Ülevaade sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Üleandja ja üleandmise Vara nimetus Maksumus Üleandmise põhjus alus Kinnisvara Harilik väärtus Kultuuriministeerium Mitterahaline (Lossihoov 1, 11 765 047,63 Vabariigi Valitsuse sissemakse. Muuseumi Kuressaare) eurot 20.07.2017. a korralduse nr tegevuseks vajalik vara. 217 alusel Kinnisvara Harilik väärtus Kultuuriministeerium Mitterahaline (Arhiivi 1, 38 094,94eurot Vabariigi Valitsuse sissemakse. Muuseumi Kuressaare) 20.07.2017. a korralduse nr tegevuseks vajalik vara. 217 alusel 61 Kinnisvara Harilik väärtus Kultuuriministeerium Mitterahaline (Vallimaa tn 7, 134 597,32 Vabariigi Valitsuse sissemakse. Muuseumi Kuressaare) eurot 20.07.2017. a korralduse nr tegevuseks vajalik vara. 217 alusel Kinnisvara Harilik väärtus Kultuuriministeerium Mitterahaline (Mihkli 250 051,55 Vabariigi Valitsuse sissemakse. Muuseumi talumuuseum, eurot 20.07.2017. a korralduse nr tegevuseks vajalik vara. Viki küla, 217 alusel Kihelkonna vald) Vallasvara Harilik väärtus Kultuuriministeerium Mitterahaline kokku 80 231,01 Vabariigi Valitsuse sissemakse. Muuseumi eurot 20.07.2017. a korralduse nr tegevuseks vajalik vara. 217 alusel Rahaline 100 eurot Kuressaare linn vastavalt Rahaline sissemakse. sissemakse sihtasutuse 07.08.2017. a asutamislepingule Vallasvara Harilik väärtus Kultuuriministeerium Mitterahaline kokku Vabariigi Valitsuse sissemakse. Muuseumi 102 274,19 14.12.2017. a korralduse nr tegevuseks vajalik vara. eurot 366 alusel Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 62 2.26. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus on asutatud Tartu Jaani kiriku taastamise, selle hilisema kasutamise ja säilitamise projektide rahastamiseks. Jaani kirik on üks Tartu olulisemaid pühakodasid, kultuuriobjekte ja kodukonnakeskusi. Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik vähemalt seni, kuni Jaani kirik on täielikult taastatud, st soetatud on kontsertorel ning restaureeritud valdav osa terrakotaskulptuuridest. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik peamise põhikirjalise eesmärgi osas lõppes kiriku taastamine kapitaalehituslikus 2005. a. Hiljem on tehtud väiksemaid ehituslikke täiendusi ning teostatud garantii- ja remonditöid. Kiriku taastamine on pooleli peaoreli ehitamise osas, mille projekt peatati üle 15 aasta tagasi. Sihtasutus on võimaluste piires hoidnud käigus väikeannetuste kogumist ning teavitanud sihtasutuse asutajaid ja nõukogu regulaarselt ka vajadusest oreliprojekt lõpule viia. 2017. a valmis lõplikult oreli kunstiline ja tehniline eskiis, mille kohaselt Jaani kirikusse soetatakse Eestis ja lähiregioonides unikaalne barokkorel. Instrumendi maksumus on ca 700 000 eurot, millele lisandub kirikus vajalike ümberehitustööde maksumus. Eraisikust suurannetajaga on eelkokkulepe projekti toetamiseks 100 000 euro ulatuses. 2017. a alustati ühisrahastuskampaaniat orelivilede “müümiseks”. Eesti Kultuurkapital on projekti ettevalmistavaid töid toetanud 10 000 euroga. 2018. a mais asutati SA Tartu Kultuurkapital juures allfond Jaani kiriku oreli toetuseks. Kiriku taastamise teine pooleli olev, kuid kavakindlalt jätkuv osa on terrakotaskulptuuride restaureerimine. Tööde teostamist finantseeritakse riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng” vahenditest. Tartu Jaani kirik on alaliselt tegutsev avalik kultuuri- ja vaimuelu keskus. Kirik on turismiobjektina aastaringselt avatud külastusteks vähemalt viis päeval nädalas (erandiks talvepuhkus kaks nädalat). Suvel pikendatakse lahtiolekuaega kuuele päevale. Kirik on üksikkülastuseks avatud tasuta, turismigrupid maksavad külastustasu. 2017. a külastas kirikut ligi 50 000 inimest, mis on võrreldes eelneva aastaga veidi vähem. Aktiivses kultuuriobjektis toimub aastas ca paarsada kontserti, millest üle poole on päevased tasuta lühikontserdid ning 70-80 õhtused kontserdid. Kiriku kolmandate isikute kasutusse andmine kontsertide korraldamiseks on sihtasutuse üks olulisemaid sissetulekuallikaid. Jaani kiriku populaarsus kontsertide ja muude kultuurisündmuste läbiviimise paigana on ligilähedaselt optimaalsel tasemel. Lisaks leiavad aset näitused, kohtumisõhtud jm kultuuriprogramm. Eriprojektidena viiakse läbi teatrilavastusi koostöös teatrivaldkonna partneritega. 2017. a avas EELK Tartu Ülikooli-Jaani kogudus Tartu Jaani kiriku uue kodulehe (sihtasutusel kodulehte ei ole). Koduleht annab muuhulgas põhjaliku ülevaate kirikus kontsertide korraldamisega seotud võimalustest. Sihtasutuse olulisemad majandustegevused 63 on seotud kiriku üürileandmisega kontsertide ja muude kultuurisündmuste korraldamiseks ning turismiteenused (vaateplatvorm). Sihtasutuse finantseesmärgid on seotud tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Olulisi arendustegevusi alustati meenekaubanduse valdkonnas, suurendamaks omatulude laekumist. Turismitulude laekumine ületas 2017. a märgatavalt eelarvet, kuigi külastuste üldarv jäi umbes samaks. Arvestades võimalusi on Sihtasutus Tartu Jaani Kirik oma põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide saavutamisega 2017. a hästi toime tulnud. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 64 2.27. Sihtasutus Teater NO99 Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Teater NO99 põhikirjaline eesmärk on eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuuri- ja teatrimõtte edendamine, eesti keele hoidmine ning eesti kultuuri ja teatrikunsti aktiivne lõimimine Euroopa kultuuriruumiga ning osalemine nüüdisaegse kultuuri protsessides võrdväärse kunstilise partnerina. 2012. a asutatud Sihtasutus Teater NO99 võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Teater „Vanalinnastuudio“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ning rahvuskultuurilist- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Teater NO99 andis 2017. a 138 etendust 19 016 külastajale (2016. a 135 etendust ja 23 331 külastajat). Välja toodi kuus uuslavastust (2016. a kolm uuslavastust). Oluliseks sündmuseks oli üles astumine Roomas teatriauhinna gala raames saalitäie teatriekspertide ees. Sellised ülesastumised on olulised ka kontaktide loomiseks, neist sünnivad kutsed festivalidele. 2017. a detsembris pälvis Teater NO99 aastatepikkuse kunstilise tegevuse eest uute teatrireaalsuste kategoorias Euroopa teatripreemia New Theatrical Realities. NO99s välja toodud lavastused olid nomineeritud ka Eesti teatriauhinnale, seega teatri lavastused ja muud tegemised kõnetavad endiselt publikut nii Eestis kui väljaspool ning annavad oma panuse Eesti kultuuripildi rikastamiseks. Majandustegevuse näitajate osas oli sihtasutuse tulu ettevõtlusest 2017. a 532 396 eurot (2016. a 753 564 eurot), millest piletitulu oli 175 691 eurot (2016. a 274 643 eurot). Kohvik- restorani tulu oli 2017. a 356 705 eurot (2016. a 410 907 eurot). Sihtasutus lõpetas 2017. a kahjumiga, kahjumiga, kuna mitmed festivalide külastused läksid prognoositust kallimaks ning uuslavastuste piletitulu ja restorani müügitulu osutus väiksemaks. Eelpoolt toodud arvestades võib sihtasutuse tegevust põhikirjaliste eesmärkide täitmisel 2017. a pidada rahuldavaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. 65 Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 66 2.28. Sihtasutus Teater Vanemuine Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Teater Vanemuine põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-, muusika- ja tantsulavastusi ning korraldades muid etenduskunstisündmusi. 2012. a asutatud Sihtasutus Teater Vanemuine võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Teater „Vanemuine“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigi poolt üle antud hoonete kompleksi haldajana eesmärgiga jätkuvalt kanda enam kui 140 aastase professionaalse kolmežanrilise (draama, muusika ja tants) teatri, laia ja mitmekesise repertuaarivalikuga suurima kultuurikeskuse rolli Lõuna-Eestis. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ning rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Teater Vanemuine andis 2017. a kokku 537 (2016. a 566) etendust ja kontserti. Repertuaari valikus oli 52 (2016. a 49) eri liiki lavastust. Kokku toimus 185 324 (2016. a 191 378) teatrikülastust, millest 173 864 (2016. a 179 617) olid etenduste ja kontsertide külastused, 11 460 (2016. a 11 761) osalemine erinevates haridusprogrammides ja noortetöö üritustel. Publiku arvu kasvatamine pole kunagi olnud teatrile kõige olulisemaks tegevuseesmärgiks. Oluline on, et jätkuvalt ja regulaarselt külastavad teatri statsionaari lisaks Tartu linna ja maakonna ning Lõuna- Eesti elanikele külalised kaugemalt, nii Põhja-Eestist kui välisriikidest (enim neist Lätist, Soomest ja Venemaalt). Oluline on hästi toimiv koostöö teiste Tartu kultuuriasutuste ja ettevõtjatega ning teatris pakutav moodustab tervikus olulise ja omanäolise osa. Rahul saab olla külaliste stabiilse huviga osa saada statsionaarist väljaspool antavatest etendustest, mis moodustavad enam kui viiendiku külastuste koguarvust. 2017. a repertuaar oli mitmekülgne ja pakkus elamusi erineva maitsega teatrikülastajatele. Märkimisväärne osa repertuaarist põhines Eesti autorite loomingul. 2017. a jooksul esietendus 15 uuslavastust, neist üheksa draamalavastust, kolm muusikalavastust, kolm tantsulavastust (sama 2016. a). Uuslavastustest kolm olid lastelavastused. Lisaks toimus seitse kontsertprojekti ja balletigala. Välisriikides anti kolm etendust (Leedus kaks etendust ja Lätis üks etendus). Ooperikoor osales Hiina Rahvavabariigis Shanghais Giuseppe Verdi ooperi „Aida“ produktsioonis kolmel etendusel Shanghai Grand Theatre’i laval ja a muusikatunniga “Appi! Ooper!“ anti kolm etendust Rootsis. Lisaks etendustegevusele andis sümfooniaorkester 12 klassikalise muusika kõrgetasemelist kontserti ning lisaks seitse Memory muusikalikontserti erinevates Eesti kontserdipaikades. 2017. a eksponeeriti teatri majades kaheksa näitust. Vanemuise teatri kunstiliste tulemustega ning mitmekülgse repertuaariga saab kindlasti rahule jääda. Repertuaar on ühtlaselt tugev kõikides žanrites, pakkudes igas vanuses ja erineva teatrikogemusega külastajaile võimaluse eripalgelisteks ja nauditavateks korduvkülastusteks. Majandustegevuse osas oli sihtasutuse eelarvemaht oli 2017. a ilma investeeringuteta 8,06 miljonit eurot (2016. a 8,79 miljonit eurot), millest omatulu moodustas 2,80 miljonit eurot. 2016. a võrreldes suurenes omatulu ca 39 700 eurot. Omatulu kasv oli pidurdatud suure maja lavatehnika ja publikuosa renoveerimistööde tõttu maist oktoobrini. Investeeringutest jätkati 2017. a eelneval aastal alustatud Vanemuise suure maja põhjalikke renoveerimistöid. 67 Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Teater Vanemuine tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata väga heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 68 2.29. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus põhikirjalised eesmärgid on: • rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine; • suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning riigisiseste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine; • konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine; • puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus tegevuse jätkamine vajalik, kuna keskus on arenev ja omab nii rahvusvahelist kui vabariiklikku tuntust. Alates 2012. a haldab sihtasutus Kääriku Spordikeskust, laiendades oma tegevust ka rahvusliku ja rahvusvahelise treeningkeskusena. Alates 2014. a on sihtasutuse struktuuris Tartumaa Tervisespordikeskus laiendades tegevuste ulatust harrastusspordi ning laskespordi valdkondades. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud pikaajaliste põhikirjalise eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Riigi osalus sihtasutuse asutajana on oluline tagamaks teostatud ja teostatavate spordi-investeeringute sihipärane kasutus ka tulevikus. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a majandustulemusi võib pidada stabiilseks. Toetus riigieelarvest ning muude toetuste osakaal eelarves püsis stabiilsena. Majandustegevuse käive suurenes 20% võrreldes 2016. a, samas oli 2016. a käive languses seotuna eelkõige ilmastikust tingitud talviste võistluste ning laagrite mahu vähenemisega seotuna ilmastikutingimustest. 2017. a lõpetas sihtasutus positiivse tulemiga, mille tingib põhivarasse tehtud investeeringute maht. Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskuse bilansimahust moodustab 98% põhivarade maksumus, millest tulenevalt mõjutavad tehingud põhivaradega oluliselt bilansimahu muutusi ja tulemit. Hinnang Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus 2017. a tegevustele ning eesmärkide täitmisele investeeringute poolelt on positiivne. Majandustegevuse käibe kasv on tulnud peamiselt klientide arvu kasvust ning õigesti suunatud investeeringute elluviimisest. Suuremat rõhku peab pöörama tegevustele madalhooajal ning teenuste turundustegevust mainitud perioodile. Olulisemad 2017. a seatud tegevuseesmärgid ja nende saavutamise tulemused olid järgmised: • Rahvusvahelistele nõuetele vastavate suusatamise võistlusradade ehituse osas oli eesmärgiks toota 10 000 m2 lund hoidmiseks saepuru all üle suve. Eesmärk ei täitunud, kuid tagati võistluste korraldamiseks kunstlume olemasolu 2017. a alguses. • Toimus Tehvandi Spordikeskuse, Tartumaa Tervisespordikeskuse ja Kääriku Spordikeskuse tööks vajalike tehniliste vahendite ning masinate (spordirajatiste ja territooriumi hooldetehnika) soetamine ja finantseerimine. 69 • Rekonstrueeriti Tehvandi K90 hüppemäe maandumisnõlv, rekonstrueeriti hoovõturaja valgustus ja asfalteeriti üle suve hoitava lumeplatsi aluspinnas, mis tagavad võistluste ning treeningute läbiviimise vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. • Lõpetati Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise I etapi (sportlasmajutushoone, reoveepuhastusjaam, veetöötlusjaam) ehitustegevus ja väljastati kasutusload. • Tartumaa Tervisespordikeskuse parenduste elluviimise osas viidi keskuse hooned vastavusse tervisekaitse ja Päästeameti nõuetega. • Tartumaa Tervisespordikeskuse detailplaneering on kehtestatud ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne on heaks kiidetud. • Koostöö erinevate spordiorganisatsioonidega võistluste korraldamiseks ja spordikeskuste võistluspaigana aktiivse kasutamise eesmärk täideti rahuldavalt. Lume puuduse tõttu jäi ära kahevõistluse MK etapp. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 70 2.30. Sihtasutus Ugala Teater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus Ugala Teater põhikirjalised eesmärgid on: • kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine; • eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine; • teatri loomingulise kollektiivi liikmetele võimetekohase ja nende andeid arendava töö pakkumine; • erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt rikastava repertuaarivaliku koostamine; • valminud lavastuste tutvustamine teatrihuvilistele üle kogu Eesti; • teatrikunsti ja kultuuri populariseerivate ürituste (festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms) korraldamine; • sihtasutuse lavastuste tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki ja võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale; • sihtasutusele kuuluva kinnisvara renoveerimine ja selle korrashoiu tagamine. Rahvuskultuurist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutus Ugala Teater tegevuse jätkamine regiooni kultuurielu elavdajana elukeskkonna kvaliteeti tõstmise eesmärgil vajalik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2017. a kolis Ugala teater tagasi renoveeritud teatrimajja. Aasta jooksul esietendus kokku 10 uuslavastust, neist kaks lastele ja üks noortele ning kaks koostöölavastust Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Publiku arv on võrreldes 2013. a kahekordistunud ning teatrisõbrad on võtnud uuendatud teatrimaja soojalt vastu. Ugala teater pälvis rohkelt erinevaid preemiad nii sisulise töö eest kui ka teatrimaja eduka renoveerimise eest. Märkimata ei saa aga jätta kõige suuremat ehituslikku väljakutset – maja süda ehk suure lava pöördlava tehnika ei ole täielikult töökorras ning ka lava põrandapind ei vasta soovitule, seepärast lähevad mõlemad kapitaalremonti ja Riigi Kinnisvara AS-i abiga loodetavasti probleemid lahenevad 2018. a suveks. Võrreldes etendustegevuse statistilisi näitajad – külastajate arvu 45% tõus ning kogu piletitulu kasv 55% võrra võrreldes 2016. a – võib tõdeda, et vaatamata keskmise piletihinna 7% tõusule tuldi vaatama teatrit ja ilmselt ka uuenenud teatrimaja. 2017. a kahel esimesel kuul toimus etendustegevus Ugala black box’i saalis, kus kokku anti 19 etendust keskmise täituvusega 97%. Remonditud teatrimajas toimus esimene etendus märtsis 2017. a. Uuenenud majas anti etendusi kokku 187. Väljasõiduetendusi anti kokku 46 (osakaal kogu antud etendustest 16%) ning keskmise täituvus oli 85%. 2017. a sündis viimase 20 aasta publikurekord. Samas annab sihtasutus endale aru, et nii see ei jää ja kuigi eesmärgid on kohandatud veidi kõrgemaks, siis silmas pidades teatri tänast koosseisu ja võimekust, on optimaalne etenduste arv ikkagi 280 juures ja publiku arv 70 000 ligi. 2017. a seatud eesmärgid, nii loomingulised kui majanduslikud, täitis Sihtasutus Ugala Teater väga hästi. 71 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 72 2.31. Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon põhikirjalised eesmärgid on olla ühenduslüliks ja koordineerijaks UNESCO ja Eestis UNESCO tegevusega seotud isikute, asutuste ja organisatsioonide vahel ning luua võimalusi Eesti Vabariigi peamistele haridus-, teadus-, keskkonna- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla seotud UNESCO tööga. UNESCO ehk ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16 erialaorganisatsioonist, mille eesmärk on aidata kaasa rahu tagamisele ja inimarengule kogu maailmas. Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon on ühenduslüli ja koordineerija Pariisis asuva UNESCO peakorteri ning UNESCO tegevusega seotud Eesti inimeste ja asutuste vahel. Kuna Eesti on jätkuvalt UNESCO liige, on ka Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tegevuse jätkumine vajalik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tegevuseesmärkideks on Eesti seisukohtade esindamine UNESCO kehamites ja dokumentide vahendamine ning koostöö edendamine UNESCO tegevustest huvitatud isikute ja organisatsioonidega Eestis ja info vahendamine. 2017. a saavutati nii põhikirjalised eesmärgid kui ka seatud aastased tegevuseesmärgid. Seda arvestades võib Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tegevust 2017. a hinnata väga heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 73 2.32. Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja peamine põhikirjaline eesmärk on sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning valminud hoonekompleksi haldamine. Sihtasutuse hoone paikneb Tallinnas Sakala tn 3 kinnistul, mille omanikuks on Eesti Vabariik ja vara valitsejaks Kultuuriministeerium. Sihtasutuse kasuks on seatud 2000. a tasuta hoonestusõigus tähtajaga 36 aastat. Hoone on antud tasuta kasutamiseks Sihtasutusele Teater NO99. Kuna sihtasutuse põhikirjalise eesmärgi (hoone rekonstrueerimine) täitmiseks sõlmitud investeerimislaenu maksegraafiku järgne viimane makse tasuti 2010. a, on päevakorral olnud sihtasutuse tegevuse jätkamise vajadus. Varasematel aastatel peetud läbirääkimised teiste asutajatega sihtasutuse lõpetamise osas ei ole tulemusi andnud. Seniks on sihtasutuse tegevuse jätkamine vajalik hoonestusõiguse lepingust tulenevate hoone omanikupoolsete kohustuste täitmiseks ja kinnisvara hooldamiseks. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse omandis olev hoone renoveeriti 2000. a ning renoveerimiseks võetud laenu viimane tagasimakse tehti 2010. a. Alates sellest tegeleb sihtasutus edasi hoone omanikupoolsete tegevustega (kinnisvara hooldamine, maamaks, kindlustus jne), millega sihtasutus on rahuldavalt toime tulnud. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 74 2.33. Sihtasutus Vene Teater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Vene Teater põhikirjalised eesmärgid on: • kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja muude kultuuriürituste korraldamine vene- ja eestikeelsele elanikkonnale; • omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele. Tutvustada nii klassikalist kui ka nüüdisaegset vene, eesti ja maailma dramaturgiat; • tekitada dialoog publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise abil; • viia professionaalne teatrikunst Tallinna ja Eesti piirest väljas, tehes selleks ringreisitingimustele vastavaid lavastusi; • lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms; • arendada ja hoida sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse teatrikeskkonna vajadusi. Sihtasutuse Vene Teater missiooniks on olla venekeelse kõrgetasemelise teatritraditsiooni hoidja ja arendaja Eestis. Teatri tegevuse eesmärgiks on olla venekeelse teatrikunsti suunanäitaja ning kvaliteedi kandja, kes on teatud ja tunnustatud Eestis, Venemaal ning mujal maailmas; arendada teatrimaja, mida hindavad nii vene- kui ka eestikeelsed kultuuritarbijad. Rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutuse Vene Teater tegevuse jätkamine ainsa kutselise venekeelse teatrina Eestis vähemalt olemasolevas tegevusmahus põhjendatud ja vajalik. Riigi osalemine sihtasutuses asutajana on vajalik ning teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2017. a oli Vene Teatri loomingulises plaanis stabiilne aasta. Aasta alguses korraldas teater konkursi uue kunstilise juhi leidmiseks. Aasta jooksul valmis kokku 10 uuslavastust (2016. a 14), aasta jooksul oli repertuaaris kokku 34 lavastust (2016. a 27). Kokku anti 2017. a 337 omalavastuse etendust (31 etendust rohkem kui 2016. a), mida vaatas kokku 46 493 inimest (tõus võrreldes 2016. a 0,66%), sh andis teater kolm külalisetendust (kaheksa külalisesinemist vähem kui 2016. a) erinevates Eesti linnades kokku 1592 vaatajale (408 vaatajat vähem kui 2016. a). Praktiliselt kõigil Vene Teatri etendustel kodulaval ja külalisetendustel teistes Eesti linnades on sünkroontõlge eesti keelde, kaheksal etendusel pakuti ka tõlget inglise keelde. Majandustegevuse 2017. a tulem oli negatiivne summas 178 711 eurot, mille üheks suurimaks komponendiks on põhivara kulum ja väärtuse langus kogusummas 174 344 eurot. Sihtasutus Vene Teater ei ole oma praeguse majandusmudeli järgi võimeline katma põhivara kulumit ja väärtuse langust, mistõttu on majandusaasta tulem paratamatult negatiivne. Teatri hoonete suuremad investeeringud, hooldusremondi ja perioodilise vara uuendamise kulud on senise tava järgi märkimisväärses osas kaetud riigieelarveliste eraldistega. 2017. a laekumistest oli tulu majandustegevusest 564 941 eurot (kasv võrreldes 2016. a 1,77%). Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Vene Teater tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel 2017. a pidada rahuldavaks. 75 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 76 2.34. Sihtasutus Virumaa Muuseumid Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Virumaa Muuseumid põhikirjalised eesmärgid on sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine tingimuste loomiseks kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse väärtuste taastamise, hoidmise, kogumise, uurimise ja säilimise ning üldsusel teaduslikel, hariduslikel, keskkonnateaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel vahendamise võimaldamiseks, samuti ka kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse ürituste korraldamine. Sihtasutus Virumaa Muuseumid on tegutsenud edukalt alates 2002. a. Sihtasutuse majandustegevus on olnud jätkusuutlik. Tulenevalt sihtasutuse eesmärkidest – tagada Palmse mõisa, Rakvere linnuse, Politseimuuseumi, Rehbinderi maja, Linnakodaniku majamuuseumi, Altja kõrtsi ja võrgukuuride, Toolse linnuse ning Karepa Kalame Talumuuseumi jätkusuutlik tegevus – on vajalik sihtasutuse tegevuse jätkamine. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud põhikirjalise eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2017. aastaks oli Sihtasutusel Virumaa Muuseumid kinnitatud kolm suuremat eesmärki: • Külastajate arv 150 000 – 200 000 piires. Külastatavuse arvuks kujunes ca 153 000 külastajat, mis vastab eesmärgile. Kasvu saavutamine ilma uute investeeringuteta või uue kvaliteedita ei ole lihtne, tegemist on stabiilse tasemega. • Omatulud 1,3 miljonit eurot. Tegelikuks tulemuseks saavutati omatulude osas 1 317 348 eurot. • Muuseumi kogud on kirjeldatud MuIS-is, kujutised lisatud tähtaegselt. Museaalid on kirjeldatud tähtaegselt. Kujutiste lisamiseks on koostatud tähtajast kinnipidamiseks graafik, mille 2017. a plaan ka täideti. Olulisemad tegevused ja uued lahendused 2017. a olid: • Politseimuuseumi tegevuse laiendamine, kohtueelse uurimise labori loomine, õueala aktiivsuse kasvamine. Ehituse venimise tõttu sai labor alustada oma tegevust sisuliselt alles 2018. a jaanuaris. Õuealal alustas tööd liikluslinnak ja eriüksuse lasketiir. • Palmse mõisas läks käiku aidahoone esimene osa, kus toimusid nii etendused kui kontserdid, programmiliste tegevuste hulka lisati murumängud. • Anti välja Palmse mõisa ja Rakvere linnuse ajalugu ning tänapäeva kajastav turismibrošüür. Aasta lõpus ilmus muuseumi toimetised. • Rakvere linnavalitsusele kuulunud hoone anti käiku Rehbinderi nime all näituste majana. Hoone üleandmine toimus mais ja avamine toimus novembri lõpus. Hoone tehniline olukord oli esialgu arvatust halvem, mis tekitaks probleeme eelkõige kulude kasvu osas. • Valmisid püsinäitused rentei, kirikuasjade näitus, relvakamber, saal 19. sajandi stiilis, näitus asjades, mis vanemad kui 300 aastat, ning 30-ndate aastate söögituba. Lisaks avati kaks ajutist näitust. • Lõpetati Karepa aida konserveerimine ning vastavalt plaanidele toimus ka Toolse linnuse iga-aastane konserveerimistöö, mis on oluliselt parandanud ajaloolise mälestusmärgi püsimist. Majandusnäitajatest olid sihtasutuse tulud kokku 2017. a 2,65 miljonit eurot (2016. a 2,14 miljonit eurot), millest tulud majandustegevusest olid 1,32 miljonit eurot (suurenemine 77 võrreldes 2016. a ca 185 800 eurot ehk 16,4%). Võrreldes 2016. a suurenesid tulude osas piletitulu (21,7%) ning kaubanduse ja toitlustuse tulud (14,1%), vähesel määral vähenesid majutuse tulud. Eelnevat ja sihtasutuse üldiseid majandamistulemusi arvestades, võib Sihtasutuse Virumaa Muuseumid tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutus Virumaa Muuseumid on arenev ja jätkusuutlik organisatsioon. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2017. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2017. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 78 3. LISAD 3.1. Sihtasutuste tegevuseesmärgid SIHTASUTUS: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: jätkusuutlik toimimine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Laulu- ja tantsupidude ettevalmistamine õppeprotsessina ning peaproduktsioonide toimimise tagamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019. a toimub XXVII laulupidu ja XX tantsupidu, mis on Laulu- ja tantsupeo traditsioon on UNESCO juubelipidu – 150 aastat esimesest laulupeost. vaimne kultuuripärand. Eesti Laulu- ja 2022. a toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu Tantsupeo SA arengukava aastateks 2016- 2022. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk XII noorte laulu- ja tantsupeo toimumine, peo 1.1.1 2 730 000 eurot 2 474 043 eurot - - - - lõpp-produktsioon 2017. a (kulude maht) XXVII laulupeo ja XX tantsupeo ettevalmistamine, 1.1.2 280 000 eurot 127 425 eurot 511 000 eurot - - - loomingu tellimine ja õppeprotsess (kulude maht) XXVII laulupeo ja XX tantsupeo toimimine, peo 1.1.3 - - - 3 400 000 eurot - - lõpp-produktsioon 2019. a (kulude maht) 2022. a toimuv XIII noorte laulu- ja tantsupeo 1.1.4 - - - - 210 366 eurot 420 366 eurot ettevalmistamine (kulude maht) PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Tagada laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Laulu- ja tantsupidusid, kui protsessi toetavate algatuste ja programmide läbi pidude süsteemse ja jätkusuutliku toimimise tagamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Laulu- ja tantsupeo hoidmine protsessina jätkusuutlikuna ajateljel. Laulu- ja tantsupeo traditsioon on UNESCO vaimne kultuuripärand. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava aastateks 2016- 2022. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate 2.1.1 840 000 eurot 840 000 eurot 880 000 eurot 840 000 eurot 1 000 000 eurot 1 000 000 eurot kollektiivide toetusprogramm 2.1.2 arendusprojektid 134 279 eurot 69 879 eurot 81 100 eurot 180 000 eurot 90 000 eurot 80 000 eurot Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA büroo- ning 2.1.3 318 000 eurot 329 477 eurot 393 387 eurot 400 000 eurot 400 000 eurot 400 000 eurot meeskonnakulud 79 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on täitnud kõik 2018. aastaks põhikirjalistest eesmärkidest tulenevad tegevuseesmärgid olulises mahus hästi. Märkused 80 SIHTASUTUS: Integratsiooni Sihtasutus Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Alaeesmärk 1 : Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud. Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kommunikatsioonitegevustesse hõlmatud inimeste arv 2013. a on 0. Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud 2020“ rakendusplaan aastateks 2017-2020 riigiidentiteeti. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 kommunikatsioonitegevused Kaasajastatud on Sihtasutuse tegevusi Kaasajastatud on Kommunikatsiooni- Kommunikatsiooni- Lõimumise valdkonna ühiskonna väärtusorientatsioonide Integratsiooni SA kajastati kokku 902 Integratsiooni SA tegevustesse on tegevustesse on arengukava aastateks avatumaks muutmiseks ja ühise veebiplatvorm ja artiklis. Alustati veebiplatvorm ja hõlmatud hõlmatud 2021-2030 on kvaliteetset infot sisaldava ajakohastatud sisu sihtasutuse ajakohastatud sisu 18 750 inimest. 18 750 inimest koostamisel. teabevälja tugevdamiseks (mh vastavalt sihtrühma veebiplatvormi ja vastavalt sihtrühma projektitoetused vajadustele. Loodud on visuaalse lahenduse vajadustele. meediaprojektideks, Integratsiooni SA uuendamist. mitmekultuurilisusest teadlikkuse uudiskirja uus visuaalne Arendustööd valmivad Kommunikatsiooni- tõstmiseks ja info mitmekeelseks identiteet ja kaasaegne 2018. a. tegevustesse on esitamiseks, ajakirjanike esitlusvõimalus. hõlmatud koolitused) 18 750 inimest. (kommunikatsioonitegevustesse hõlmatud inimeste arv) 1.1.2 lõimumisvaldkonna sisuteemade Vähemalt üks audio- 4.09-13.10 oli ETV ja Hinnatud on 2017. a ellu - - Lõimumise valdkonna avamine trüki-, tele-, raadio- ja visuaalmeediaprogramm ETV+ kanalitel eetris 6- viidud ühe arengukava aastateks interaktiivses meedias ning sotsiaalreklaami- osaline sari „Meie audiovisuaalmeedia- 2021-2030 on (programmide arv) kampaania on ellu Eestid“, mille igas saates programmi ning koostamisel. viidud. tutvustas üks vene sotsiaalreklaami- emakeelega saatejuht kampaania endale kõige olulisemaid tulemuslikkust. paiku Eestis. 1.1.3 rahvusvaheline lõimumisalane Läbi on viidud üks Konverents korraldati Läbi on viidud üks Läbi on viidud üks Läbi on viidud üks Lõimumise valdkonna teatus- ja rakenduskonverents rahvusvaheline tegevuse 1.3.3 raames. rahvusvaheline rahvusvaheline rahvusvaheline arengukava aastateks (konverentside arv) konverents. konverents. konverents. konverents. 2021-2030 on koostamisel. Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Toetatud on eelkõige eri piirkondades elavate ja eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste omavahelisi praktilisi kontakte, kaasatud on eri keelelis-kultuurilise taustaga inimesi ning nende osalusel põhinevaid organisatsioone aktiivsesse ühiskonnaellu. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Projektidesse kaasatud inimeste arv 2013. a on 0. Projektidesse kaasatud inimeste arv aastaks 2020 on 7000. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaan aastateks 2017-2020 TULEMUSINDIKAATOR 2017 2018 2019 2020 2021 81 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 ühise teabevälja edendamine läbi Toetatud on 4 kultuuri- Ellu on viidud 6 spordi- Toetatud on 4 kultuuri- Toetatud on 4 kultuuri- Toetatud on 4 kultuuri- Lõimumise valdkonna kultuuri, sh kultuuri- ja ja spordialast projekti, ja 9 kultuurialast ja spordialast projekti, ja spordialast projekti. ja spordialast projekti. arengukava aastateks spordialaste koostöötegevuste eri koostöös Eesti projekti. läbi on viidud üks 2021-2030 on regioonidest või keelelis- Olümpiakomiteega on 25.-26.11.2017 toimus häkaton. koostamisel. kultuurilise taustaga inimeste toetatud noortele loomehäkk, mille osalusel, sh pagulastele suunatud spordiüritusi, tulemusena toetati 4 (projektide arv) läbi on viidud üks algatust. loomehäkk. 1.2.2 ühiskonna protsessides osalemist 5000 inimest on Noortele suunatud 2018. aastaks on 5500 inimest on 5500 inimest on 5500 inimest on toetavad tegevused (sh osalenud koostöötegevustes osales koostöötegevustes osalenud osalenud osalenud kodanikeühiskonna koostöötegevustes 465 inimest. osalenud 2500 inimest. koostöötegevustes koostöötegevustes koostöötegevustes organisatsioonide ja nende perioodil 2015 – 2021. perioodil 2015 – 2021. perioodil 2015 – 2021. perioodil 2015 – 2021. omavahelise koostöö toetamine) (inimeste arv) 1.2.3 lõimumisvaldkonna Välja on antud 4 Välja anti 3 Välja on antud 4 Välja on antud 4 Välja on antud 4 Lõimumise valdkonna arenduspreemiad lõimumisvaldkonna lõimumisvaldkonna lõimumisvaldkonna lõimumisvaldkonna lõimumisvaldkonna arengukava aastateks (eraldatud preemiate arv) meedia- ja arenduspreemiat ning meedia- ja meedia- ja meedia- ja 2021-2030 on arenduspreemiat. Balti riikide arenduspreemiat. arenduspreemiat. arenduspreemiat. koostamisel. integratsiooni auhind. 1.2.4 eesti keele majade loomine ning - - Alustatud on sisuliste Loodud üks eesti keele Loodud üks eesti keele Lõimumise valdkonna töö korraldamine tegevuste elluviimist, sh maja Tallinna ja teine maja Tallinna ja teine arengukava aastateks eesti keelt peres õpib 137 Narva; jätkatakse Narva; jätkatakse 2021-2030 on noort, eesti keele õppeks sisuliste tegevuste sisuliste tegevuste koostamisel. A1-C1 tasemel on elluviimist. elluviimist. pakutud 1000 kohta. Teiste sisutegevuste väljundiindikaatorid täpsustatakse I poolaasta jooksul Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Tagatud on Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toetatud katusorganisatsioonide ja nende all-liikmetest Toetatud katusorganisatsioonide ja nende all-liikmetest rahvusvähemuste Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti rahvusvähemuste kultuuriseltside arv – 2015. a on toetatud 16 kultuuriseltside arv – 2020. a on toetatud 17 katusorganisatsiooni ja 240 2020“ rakendusplaan aastateks 2017-2020 katusorganisatsiooni ja 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Rahvuskultuuriseltside töös ja tegevuses osalemise mõju liikmete Rahvuskultuuriseltside töös ja tegevuses osalemise mõju liikmete etnilisele etnilisele identiteedile – 2016. a positiivne etniline identiteet 79% identiteedile – 2020. aastaks on positiivne etniline identiteet 81% liikmetel, liikmetel, emakeeleoskus vähemalt B1 tasemel 60%, huvi emakeeleoskus vähemalt B1 tasemel 60%, huvi päritolukultuuri vastu tõusnud päritolukultuuri vastu tõusnud 90% liikmetel. 90% liikmetel. Toetatud pühapäevakoolide arv 2013. a – 26 kooli. Toetatud on 26 pühapäevakooli. 82 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 rahvusvähemuste kultuuriühingute Toetatud on 35 Projektikonkursi Toetatud on 20 Toetatud on 20 Toetatud on 20 Lõimumise valdkonna toetusprogramm organisatsiooni. „Rahvusvähemuste organisatsiooni. organisatsiooni. organisatsiooni. arengukava aastateks (toetatud organisatsioonide arv) kultuuriühingute 2021-2030 on projektikonkurss“ koostamisel. tulemusena eraldati toetust 23 projektile. 1.3.2 rahvuskultuuriseltside tegevuse Toetatud on Toetati 231 Iga-aastaselt on toetatud Iga-aastaselt on toetatud Iga-aastaselt on toetatud Lõimumise valdkonna baasrahastamine orienteeruvalt 250 rahvusvähemuste orienteeruvalt 250 orienteeruvalt 230 orienteeruvalt 230 arengukava aastateks (toetatud organisatsioonide arv) organisatsiooni. kultuuriseltsi (15 organisatsiooni. organisatsiooni. organisatsiooni. 2021-2030 on katusorganisatsiooni koostamisel. kaudu). 1.3.3 Eesti mitmekultuurilisust Korraldatud on talgupäev 15.12.2017-15.01.2018 Läbi on viidud 3 üritust. Läbi on viidud 3 üritust. Läbi on viidud 3 üritust. Lõimumise valdkonna tähistavate ürituste läbiviimine Narvas; Ida-Virumaa korraldas Eesti arengukava aastateks (ürituste arv) noortele on korraldatud Ajaloomuuseum 2021-2030 on XII noorte laulu- ja koostöös Integratsiooni koostamisel. tantsupeo “Mina jään” SA-ga rahvusvähemuste raames erinevaid välinäituse; koostöötegevusi Koostöös SA-ga Tallinnas; toetatud on Rahvusvaheline rahvuste päeva Kaitseuuringute Keskus tähistamisega seotud viidi läbi kaks üritusi; korraldatud on kolmepäevast rahvusvaheline venekeelset kõrgemat lõimusmisteemaline riigikaitsekursust; konverents; 19.04 tähistati Eestis koostöös SA-ga mitmekesisuse päeva; Rahvusvaheline 06.05 Narvas üle- Kaitseuuringute Keskus eestilise talgupäeval on viidud läbi üks „Teeme ära“ korraldati kolmepäevane seminar (lõimumise) talgupäev; (kõrgemad 02.07 toodi XII noorte riigikaitsekursused). laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ lõppkontserti kuulama õpilased nendest Ida-Virumaa koolidest, kes ei osalenud peol oma tantsukollektiivi või kooriga; 15.09 toimus Eesti Vabaõhumuuseumis 83 Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Innove ja Integratsiooni SA arutelupäev, mille eesmärgiks leida kokkupuutepunkte erinevate valdkondlike arengukavade raames elluviidavate tegevuste vahel; 19.09 korraldas Integratsiooni SA koostöös Tartu Ülikooli Pärnu kolledžiga konverentsi „Mitmekultuurilisus – oht, väärtus, võimalus?“; 24.09 tähistati Eestis rahvuste päeva; 16.-17.11 korraldati rahvusvaheline lõimumisalane konverents mille peateemaks oli „Ühtsustunne mitmekesistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll“. 1.3.4 pühapäevakoolide baasrahastamine Toetatud on Taotlusvooru tulemusena - - - Lõimumise valdkonna (toetatud pühapäevakoolide arv) õppetegevust 30-s eraldati toetust 30 arengukava aastateks pühapäevakoolis. pühapäevakoolile. 2021-2030 on koostamisel. 1.3.3 rahvuskultuuriseltside Läbi on viidud 4 11.-12.03 toimus - - - Lõimumise valdkonna pühapäevakoolide õpetajate kogemuste vahetamise pühapäevakoolide arengukava aastateks täienduskoolitus ümarlauda, korraldatud 2 õpetajate 2021-2030 on (osalejate arv) koolitust, 5 avatud uste täienduskoolitus koostamisel. päeva, 5 koolide „Õpilaste loovuse kohtumist ning rahvuste arendamine päeva üritus, kus koolid pühapäevakoolide tutvustavad oma õppeprotsessis“, osales tegevust. Seminarid 33 õpetajat. 84 korraldatakse 25.-27.08 toimus pühapäevakoolide 30-le pühapäevakoolide õpetajale. õpetajate õppereis Tartumaale, osales 28 õpetajat. 01.-03.12 korraldas Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis koolituse ukraina keele ja kirjanduse õpetajatele, osales 23 õpetajat. 20.12. toimus Tallinnas kahe sessioonina pühapäevakoolide õpetajate ümarlaud- nõustamine teemal „Lapsest lähtuv õppeprotsess“. Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Alaeesmärk 2 : Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu. Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks. TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Koolitustel osalenud ning infot tarbinud püsielanikud on omandanud naturaliseerimiseks ning avalikkussfääris, kodanikuühiskonnas ja tööturul osalemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv 2013. a – 0. Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv aastaks 2022 on 3850. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaan aastateks 2017-2020 Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi aasta lõikes Aastaks 2022 on praktiline eesti keele oskus ja kasutus tõusnud (75%). läbinute osakaal, kellel on paranenud praktiline eesti keele oskus ja Kodakondsusmooduli läbinute praktiline informeeritus ja teadmised on tõusnud selle kasutus ning kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, (86%). Rakendatakse kultuurimoodulit. kellel on suurenenud praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta – 2016. a on praktiline eesti keele oskus ja Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv aastaks 2022 on 10 500. kasutus tõusnud (70%). Kodakondsusmooduli läbinute praktiline informeeritus ja teadmised tõusnud (82%). Kultuurimoodul määratletakse 2017. a. Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv 2013. a – 0. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 paindliku lõimumisprogrammi Eesti keele kursustel 2017. a jooksul pakkus Eesti keele kursustel Rakendatud on kolme Rakendatud on kolme Rakendatud on kolme (naturaliseerimiseks osaleb 2500 inimest, sihtastutus 1981 osaleb 608 inimest, koolitusmoodulit ja koolitusmoodulit ja koolitusmoodulit ja ettevalmistumise koolitus; kodakondsuse saamiseks keeleõppekohta A2-, B1- ajavahemikus 2018-2019 tegutseb 150 eesti keele tegutseb 150 eesti keele tegutseb 150 eesti keele 85 mitteformaalne keeleõpe, ettevalmistaval kursusel ja B2-tasemel õppijatele,osaleb kodakondsuse ja kultuuri klubi. ja kultuuri klubi. ja kultuuri klubi. kultuurikümblus; kultuurikoolitus) osaleb 240 inimest, kodakondsuse saamiseks saamiseks väljatöötamine ja pakkumine kultuuriõppemoodulis ettevalmistav koolitusestettevalmistaval kursusel (osalejate arv) osalemise võimalust võttis osa 205 500 inimest, pakutakse 100-le koolitatavat, 2017. a kultuuriõppemoodulis inimesele, keelelise ja tegutses kokku 41 osalemise võimalust kultuurilise kümbluse keelelise ja kultuurilisepakutakse 1000-le klubides osaleb 500 kümbluse klubi, millest inimesele, keelelise ja inimest. võttis osa 456 inimest kultuurilise kümbluse klubides osaleb 1200 inimest. 2.1.2 nõustamis- ja infosüsteemi Nõustamis- ja Lõimumisalasel Nõustamis- ja Nõustamis- ja Nõustamis- ja Nõustamis- ja väljatöötamine ja rakendamine infosüsteem on välja nõustamisteenusel osales infosüsteem on välja infosüsteem on välja infosüsteem on välja infosüsteem on välja (osalejate arv) töötatud ning teenust ligikaudu 1170 inimest. töötatud ning teenust töötatud, 120 töötatud, 120 töötatud, 120 pakutakse perioodil Kevadel toimusid eesti pakutakse perioodil riigiasutuste, KOV-ide ja riigiasutuste, KOV-ide ja riigiasutuste, KOV-ide 2014-2022 kokku 10 500 keele õppimise 2014-2022 kokku 10 500 kolmanda sektori kolmanda sektori ja kolmanda sektori inimesele. võimaluste tutvustamise inimesele. asutuste töötajat on asutuste töötajat on asutuste töötajat on teabepäevad. koolitusel osalenud, sh koolitusel osalenud, sh koolitusel osalenud, sh Tööandjatele tutvustati arvestatakse pagulaste arvestatakse pagulaste arvestatakse pagulaste eesti keele iseseisva õppe nõustamisvajadusega. nõustamisvajadusega. nõustamisvajadusega. metoodikat ning nõustamisteenuse võimalusi. 2.1.3 ühiskondlikku sidusust toetavad Programmis osaleb 50 Programmis noortele Programmis osaleb 50 - - Lõimumise valdkonna programmid noortele noort aastas. Peale suunatud kuuel üritusel noort aastas. Peale arengukava aastateks (osalejate arv) programmi lõpetamist osales kokku 228 noort. programmi lõpetamist 2021-2030 on leiavad 70% osalejatest, leiavad 70% osalejatest, koostamisel. et neil on Eestis et neil on Eestis võimalusi oma võimalusi oma potentsiaali potentsiaali realiseerimiseks. realiseerimiseks. 2.1.4 keeleõpe A1 tasemel Keelekursusteks on Eesti keele A1 tasemel Keelekursusteks on Keeleõpet pakutakse Keeleõpet pakutakse Lõimumise valdkonna vähelõimunud püsielanikele pakutud 190 õppekohta. kursustel osales 2017. a pakutud 190 õppekohta teiste tegevuste raames. teiste tegevuste raames. arengukava aastateks (osalejate arv) 196 inimest. (2017-2018). 2021-2030 on koostamisel. 2.1.5 keeleõpe noortelaagrites- ja Toetatud on 120 noore Pereõppes osales 120 Toetatud on 120 noore Toetatud on 32 noore Toetatud on 32 noore Lõimumise valdkonna peredes osalemist pereõppes. noort. osalemist pereõppes. osalemist pereõppes osalemist pereõppes arengukava aastateks (osalejate arv) ja/või keelelaagris. ja/või keelelaagris. 2021-2030 on Toetatud on 165 noore Toetatud on 165 noore koostamisel. osalemist noortelaagrite osalemist noortelaagrite eesti keele eesti keele programmilistes programmilistes tegevustes. tegevustes. 86 2.1.6 tehnilised vahendid Etendusasutustes ja Partnerid on tehnilised Hangitud tehniliste Hangitud tehniliste Hangitud tehniliste Hangitud tehniliste etendusasutustes ja muuseumides muuseumides on vahendid või seadmed vahendite kasutajate arv vahendite kasutajate arv vahendite kasutajate arv vahendite kasutajate arv muukeelse info paremaks ja muukeelse info paremaks hankinud ja kasutavad – 12 000 inimest. – 14 000 inimest. – 16 000 inimest. – 20 000 inimest. efektiivsemaks edastamiseks ja efektiivsemaks või testivad neid ning (kasutajate arv) edastamiseks koguvad vahendite vajaduspõhiselt hangitud kasutamise statistilisi tehnilised vahendid ning andmeid. need töötavad. 2.1.7 eesti keele kui teise keele Eesti keele kursusel Kõik rühmad on Eesti keele kursusel Täpsustatakse Haridus- Täpsustatakse Haridus- Täpsustatakse Haridus- õppimisvõimaluste pakkumine osaleb vähemalt 190 keeleõpet alustanud. osaleb vähemalt 170 ja Teadus- ja Teadus- ja Teadus- haridusvaldkonna töötajatele avaliku sektori töötajat Kursustel õpib 196 avaliku sektori töötajat ministeeriumiga. ministeeriumiga. ministeeriumiga. (osalejate arv) (haridustöötajat). õpetajat. Kursused (haridustöötajat). jätkuvad 2018. a. Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine. TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Tugevnenud on ühist riigiidentiteeti, demokraatlikke ja kodanikeväärtusi toetavad hoiakud vähelõimunud Eesti püsielanike seas ja suurenenud on nende õigusteadlikkus. Samuti on teiste riikide ja määratlemata kodakondsusega isikud teadlikud Eesti kodakondsuse saamise võimalustest. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teavitust läbiviivate organisatsioonide arv 2013: 1 organisatsioon. Teavitust läbiviivate organisatsioonide arv: 1 organisatsioon. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaan aastateks 2017-2020 Tegevustes osalenud määratlemata kodakondsusega inimeste ja teiste Tegevustes osalenud määratlemata kodakondsusega inimeste ja teiste kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eesti kodakondsuse kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eesti kodakondsuse omamisega omamisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest määratletakse kaasnevatest õigustest ja kohustustest määratletakse 2017. a. 2017. a. Toetatud organisatsioonide arv on 2. Toetatud organisatsioonide arv 2013. a on 2. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 projektide läbiviimine Eesti Tegevust nõukogu Tegevust nõukogu Koos partneritega on ellu 2 organisatsiooni on 2 organisatsiooni on Lõimumise valdkonna kodakondsuse väärtustamise, otsusel ei toimu. otsusel ei toimunud. viidud üks projekt. toetatud iga-aastaselt. toetatud iga-aastaselt. arengukava aastateks inimõiguste tunnustamise ja ühise 2021-2030 on riigiidentiteedi tekkimise koostamisel. toetamiseks (organisatsioonide arv) Võrdse kohtlemise edendamine tööturul. TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Suurenenud on organisatsioonide teadlikkus tööturul rahvuspõhise eraldatuse vähendamise vajalikkusest. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide arv 2013: 0 organisatsiooni. Tegevustesse hõlmatud 10 organisatsiooni. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaan aastateks 2017-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 võrdse kohtlemise edendamisega Läbi on viidud Töötati välja Läbi on viidud - - - seotud projektide rakendamine mentorlusprogrammi mentorprogramm mentorlusprogrammi Project CB525 CROSS – „Cross- tegevused 20-le töötule töötutele vähelõimunud tegevused 19-le töötule 87 border cooperation on mentoring vähelõimunud elanikele ja vähelõimunud end peer support for immigrants“ püsielanikule ning komplekteeriti püsielanikule ning (projektide arv) mitmekesisust värbimisprotsessi mitmekesisust väärtustavad tegevused tulemusena 19 paari väärtustavad tegevused töökollektiivides. (mentorid ja mentiid). töökollektiivides. 2.3.2 keeleliselt mitmekesise Läbi on viidud Viidi läbi Üks projekt on - - Lõimumise valdkonna töötajaskonnaga avaliku ja sotsiaalkampaania sotsiaalreklaami- ettevalmistatud ja arengukava aastateks erasektori organisatsioonide tulemusena on eesti kampaania „Keeleliselt elluviimisel. 2021-2030 on toetamine ning teavitus eesti keelest erineva mitmekesise koostamisel. keelest erineva emakeelega emakeelega inimeste töötajaskonnaga avaliku inimeste karjäärivõimalustest teadlikkus sektori organisatsioonide avalikus sektoris karjäärivõimalustest väärtustamine ning (teavitusprogrammide arv) avalikus sektoris teavitus eesti keelest tõusnud. erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalusest avalikus sektoris“. Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Teiste programmide raames elluviimisel olevad tegevused: hariduslik ja kultuuriline lõimumine. TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeeleoskuse parendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 70% eesti keele õppe lõpetanutest tõstab oma keeleoskust vähemalt ühe taseme Üldharidusprogramm võrra. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 vähelõimunud iseseisva eesti keele Kahe aasta (2017-2018) Avatud on 20 Kahe aasta (2017-2018) - - - õppe õpihoiakute kujundamine jooksul on 12 Eesti kohvikurühma 5 jooksul on 12 Eesti (täienduskoolitusel osalenud maakonnas korraldatud maakonnas, osalejate arv maakonnas korraldatud täiskasvanute arv) 50 tunni ulatuses (kokku kokku ca 320 inimest. 50 tunni ulatuses (kokku 25 kohtumist) keele- ja 25 kohtumist) keele- ja enesearengukohvikuid. enesearengukohvikuid. Kohvikutes osaleb kokku Kohvikutes osaleb kokku 45 gruppi, kokku 720 45 gruppi, kokku 720 inimest. inimest. TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Eesti keele oskuse tagamine ning eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine muukeelses üldhariduses. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Koostöötegevustes ja keeleõppes osalenud noorte arv on 4678. Tagada eesti keelest erineva emakeelega lastele ja noortele võrdsed võimalused Üldharidusprogramm nii elukestvas õppes kui ka tööturul osalemiseks. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 erineva õppekeelega õpilaste Korraldatud on Korraldati - - - - koostööprogrammide toetamine, kodanikupäeva kodanikupäeva 88 kodanikuhariduse edendamine viktoriinid, kus on viktoriinid, millest võttis (osalejate arv) osalenud 10 000 õpilast osa 8504 õpilast ning ning 26.11 367 eri vanuses inimest; kodanikupäeva viktoriin lühiviktoriinis ajalehes kõigile inimestele. Õhtuleht osales ligi 9000 Korraldatud on inimest. kodanikuteemaline Korraldati esseekonkurss, millest on kodanikuteemaline osa võtnud 140 õpilast. esseekonkurss, Korraldatud on konkursile esitati 46 esseekonkurss ja tööd. kodanikupäeva 20.12 korraldati viktoriinide parimate esseekonkursi ja autasustamisüritus. kodanikupäeva viktoriinide parimate austamisüritus. 3.2.2. meediahariduse ja kriitilise Õpetajakoolitusel on 16.-17.03 toimus - - - - mõtlemise edendamine osalenud 20 õpetajat; meediahariduse (osalejate arv) 35 vene- ja eesti valikkursuse läbiviimise kodukeelega noort on metoodika koolitus 16-le osalenud meediaõpetuse õpetajale; kursusel, toetatud on 5 projektikonkursi koolis meediahariduse „Meediahariduse edendamist edendamine (projektikonkurss); üldhariduskoolides ja läbi on viidud 1 kutseõppeasutustes“ meediahariduse tulemusel toetati 17 edendamisega seotud meediaprojekti. koostööseminar. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 4: Sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine Rahvuskaaslaste programmiga 2014-2020 seotud tegevused: Meede 1. Välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine. TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Meede 2. Välismaal eesti kultuuri säilimisse ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine. Meede 3. Väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti keele ja meele laagrites osales 2013. a 60 last. Eesti keele ja meele laagrites osalevate laste arv: 2017. a 80 last ja 2020 . a 100 Rahvuskaaslaste programm 2014-2020. last. Toetatud kultuuriürituste arv 2013. a 20. Kultuuriürituste korraldamise tulemusena on tugevnenud eestlaste Aastal 2013 on saanud toetust 70 tagasipöördujat. ühtekuuluvustunne. Toetatud kultuuriürituste arv aastal 2020 – 30 kultuuriüritust. Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020 dokumendis on tagasipöördumistoetuse 89 eraldamise sihttasemeks märgitud 2017 . a 110 ja 2020. a 140 inimest. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 eesti keele laagrite korraldamine Kolm laagrivahetust on Väljaspool Eestit Viis laagrivahetust on Kolm laagrivahetust on Kolm laagrivahetust on Valdkondlik arengukava etnilistele eestlastele korraldatud, vähemalt 2- elavatele eesti noortele korraldatud, vähemalt 2- korraldatud, osa võtab korraldatud, osa võtab on koostamisel. (osalejate arv) nädalane suvine laager korraldati kolm nädalane suvine laager vähemalt 90 last. vähemalt 90 last. 60-le 13-18-aastasele laagrivahetust. Osales 66 110-le 13-18-aastasele väliseesti noorele. väliseesti noort vanuses väliseesti noorele. 13-18 aastat 22 riigist. 4.1.2 väliseesti kultuuritegevuste 25 kultuuriüritust on „Rahvuskaaslaste 25 kultuuriüritust on 26 kultuuriüritust on 30 kultuuriüritust on Valdkondlik arengukava toetamine toetatud. programmi väliseesti toetatud. toetatud. toetatud. on koostamisel. (toetatud kultuuriürituste arv) kultuuriühingute projektikonkursi“ raames toetati 19 projekti. 4.1.3 Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva Toetatud on väliseesti „EV 100 väliseesti Toetatud on väliseesti - - - tähistamisega seotud projektide kultuuriürituste kultuuriühingute kultuuriürituste toetamine läbiviimise uudsete projektikonkursi“ raames läbiviimise uudsete (korraldatud projektikonkursside lahenduste leidmist, läbi toetati 9 projekti. lahenduste leidmist, läbi arv) on viidud 1 on viidud 1 projektikonkurss. projektikonkurss. 4.1.4 tagasipöördumistoetuste 85 Eestisse naasnut on 119 Eestisse naasnut on 85 Eestisse naasnut on 110 Eestisse naasnut on 140 Eestisse naasnut on Valdkondlik arengukava eraldamine Eestisse naasnud saanud saanud saanud saanud saanud on koostamisel. eestlastele, Eesti kodanikele või tagasipöördumistoetust. tagasipöördumistoetust. tagasipöördumistoetust. tagasipöördumistoetust. tagasipöördumistoetust. nende järglastele (toetuse saajate arv) Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Integratsiooni Sihtasutuse tegevus 2017. aastal eesmärkide saavutamisel oli edukas, 2017. a püstitatud tegevuseesmärgid on olulisel määral hästi täidetud. Märkused 90 SIHTASUTUS: Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel A. H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja tutvustamine, tingimuste loomine kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine, samuti kultuuriürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu ning sihtasutuse PÕHIKIRJALINE EESMÄRK kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine A.H. Tammsaare elu ja tegevuse ning kirjandusliku ja vaimse pärandi uurimine, sellega seonduva kogumine, säilitamine ja tutvustamine koostöös PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 1: Tallinna Kirjanduskeskuse A.H. Tammsaare muuseumiga ja MTÜ Kirjanike Muuseumite Ühinguga. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muuseum on avatud aastaringselt EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseum on avatud 270 päeva aastas. Muuseum on jätkuvalt aastas avatud 270 päeva. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 avatud päevade arv 270 272 270 270 270 270 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Kirjaniku elu ja loomingut käsitleva näituse loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseum avab kirjaniku ja/või tema sünnikodu käsitleva näituse. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 näituste arv 1 1 1 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Kirjaniku elu ja loomingut käsitlevate vestlusringide, seminaride jt korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 üritustel osalejate arv 350 315 400 400 400 500 PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 2: Nimetatud valdkondades teadus-, õppe- ja uurimistöö korraldamine ja finantseerimine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Keelekümblus- ja lõimumisprogrammide läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 osalejate arv 40 40 40 50 60 60 TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Kirjaniku elu ja loomingu tutvustamine muuseumis EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk ekskursioonidel ja 2.2.1 haridusprogrammides osalejate 3300 3461 3500 3500 3500 3500 arv TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Kirjaniku elu ja loomingut tutvustavate tundide läbiviimine väljaspool muuseumit raamatukogudes, koolides, lasteaedades jm EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 91 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 tundide arv 320 320 320 320 320 320 TEGEVUSEESMÄRK 2.4: Kirjaniku elu ja loomingut käsitlev uurimistöö ja selle juhendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.4.1 uurimistöö juhendamiste arv 1 2 1 1 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 2.5: Koostööprojektid erinevate haridus- ja kultuuriasutustega, sünergia tekkimine muuseumi teenuseid pakkuvate ja teenuseid tarbivate inimeste vahel EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.5.1 projektide arv 1 2 2 3 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 2.6: Uute õppesihtrühmade leidmine, laiendada muuseumis käivate inimeste sihtrühma ning pakkuda neile sobivaid teenuseid EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.6.1 uute sihtrühmade arv 1 1 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 2.7: Kooliprogrammide täiendamine ja uuendamine, põimida programmidesse aktuaalseid ja ühiskonnas arutlusel olevaid teemasid EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.7.1 programmide arv 1 1 0 0 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 2.8: Uute programmide välja töötamine ja läbiviimine, kohandada programme vastavalt vajadusele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.8.1 programmide arv 2 2 0 0 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 2.9: Ühisprojektides osalemine, olla usaldusväärne partner teistele asutustele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.9.1 programmide arv 1 2 1 1 1 1 PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 3: A.H. Tammsaare sünnikodu hoonete ja nende lähiümbruses paiknevate kultuurilooliste paikade säilitamine, eksponeerimine ning tutvustamine 92 TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Koostöös kohaliku kogukonnaga pärimusürituste korraldamine ja läbiviimine (suvisted, Kultuurihiis 24, Järvamaa laulu- ja tantsupeo tule süütamine jt) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Traditsioonilisi, igakevadisi talguid on muuseumis läbi viidud 1995. Talgutööd on muuseumis iga kevadine ettevõtmine. aastast alates. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 ürituste arv 1 3 3 4 4 5 TEGEVUSEESMÄRK 3.2: 19. sajandi taluelu ja rahvakommete tutvustamine, tutvustada läbi kirjaniku sünnikodu Järvamaa taluelu ja kombeid EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 ürituste arv 3 7 2 3 4 5 TEGEVUSEESMÄRK 3.3: Talgute korraldamine, töökasvatus noortele ja täiskasvanutele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.3.1 osalejate arv 25 25 25 30 30 30 PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 4: Arvelevõetud museaalide säilitamine, konserveerimine, restaureerimine ja korraldamine TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Museaalide restaureerimine ja hooldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi kogus on esemeid, mis vajavad enne eksponeerimist Kõik museaalid on üle vaadatud, hooldatud ja nende olukord kaardistatud. restaureerimist. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 restaureeritud museaalide arv 3 6 5 3 3 5 TEGEVUSEESMÄRK 4.2: MUISi kasutusele võtmine ning museaalide ja arhivaalide andmete sisestamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kogude arvestus on koguderaamatute põhine. Kõik muuseumi kogud on MuISi kantud ning toimub regulaarne täiendamine. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk kõik museaalid on MuISi kõik museaalid on MuISi 4.2.1 MuISi sisestatud museaalide arv etapp II etapp II on lõpetatud digiteerimine digiteerimine sisestatud sisestatud A.H Tammsaare muuseumi hoidla väljaehitamine, ekspositsiooni osa laiendamine, muuseumi kompleksi kuuluvate hoonete renoveerimine, PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 5: konserveerimine, restaureerimine ja korrastamine TEGEVUSEESMÄRK 5.1: Muuseumi püsiekspositsiooni uuendamine, uue püsiekspositsiooni avamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2021 avatakse uus püsiekspositsioon. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 93 5.1.1 uus püsiekspositsioon - - eeltöö eeltöö ehitustöö avamine TEGEVUSEESMÄRK 5.2: Aedade hooldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Roigasaiad vajavad igal aastal kohendamist. Roigasaiad on hooldatud. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.2.1 roigasaedade hooldamine hooldamine hooldatud hooldamine hooldamine hooldamine hooldamine TEGEVUSEESMÄRK 5.3: Kultuurihiie kiigeplatsi uuendamine ja matkaradade hooldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kultuurihiie hooldusega on tegeletud regulaarselt alates 2001. aastast. Kultuurihiie ala on aastas kahel korral niidetud ja võsast puhastatud. Rajatud uus külakiik ning kõlakoda. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.3.1 hooldustööd hooldamine hooldatud hooldamine hooldamine hooldamine hooldamine TEGEVUSEESMÄRK 5.4: Muuseumi hoonete hooldus- ja remonttööd EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumihooned on hooldatud. Muuseumihooned on hooldatud. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.4.1 tööde arv 4 4 4 4 4 4 TEGEVUSEESMÄRK 5.5: Muuseumi viljapuuaia uuendamine ja hooldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi viljapuuaed on hooldatud. Muuseumi viljapuuaed on hooldatud. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.5.1 hooldustööd hooldamine hooldatud uuendamine hooldamine hooldamine hooldamine TEGEVUSEESMÄRK 5.6: Muuseumi hoonete renoveerimistööd EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi hooned on renoveeritud. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk elumaja renoveerimise saunikute maja 5.6.1 renoveerimistööd elumaja renoveerimine elumaja renoveerimine kiviaia renoveerimine aida renoveerimine lõpetamine renoveerimine PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 6: A.H. Tammsaare muuseumi tegevuse arendamine ning sealse aastaringselt tegutseva kultuuri- ja puhkekeskuse väljaarendamine TEGEVUSEESMÄRK 6.1: Avalikud kultuuri- ja meelelahutusüritused (teatrietendused, kultuuriüritused, perepäevad) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.1.1 üritustel osalejate arv 10 000 8131 8000 3000 4000 4000 94 TEGEVUSEESMÄRK 6.2: Kogukonna kultuuriüritused, muuseum on atraktiivne vaba aja veetmise koht kogukonnale EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.2.1 osalejate arv 450 840 800 850 900 800 TEGEVUSEESMÄRK 6.3: Erinevate kultuuri- ja kirjandusseminaride ning vestlusringide korraldamine (Tammsaare mälestuspäev, seminarid, vestlusringid) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.3.1 ürituste arv 2 4 4 5 5 5 TEGEVUSEESMÄRK 6.4: Osalemine muuseumiööl EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumis on alates 2009. aastast korraldatud muuseumiöö programme. Muuseumiöö on traditsiooniline ettevõtmine. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.4.1 osalejate arv 100 87 80 70 70 70 TEGEVUSEESMÄRK 6.5: Näituste korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.5.1 näituste arv 1 2 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 6.6: Messidel osalemine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.6.1 messide arv 2 2 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 6.7: Muuseumitöötajate koolitus, seminaridel ja konverentsidel osalemine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muusemi töötajad on kursis oma valdkonnas toimuvaga ning arendavad ennast. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.7.1 osalemise arv 9 10 10 10 10 10 TEGEVUSEESMÄRK 6.8: Vabatahtlike, praktikantide ja noorte kaasamine muuseumi töösse (kogukonna tugevdamine ja oma kodukandi väärtustamine) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 95 6.8.1 kaasatud noorte osalejate arv 19 25 30 35 35 35 TEGEVUSEESMÄRK 6.9: Heategevusüritustel osalemine, panustamine heategevusse ja vabatahtlikusse töösse EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.9.1 ürituste arv 2 2 2 2 4 4 TEGEVUSEESMÄRK 6.10: Ajutiste näituste korraldamine (sissetoodud näitused) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.10.1 näituste arv 3 3 2 3 3 3 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Enamus tegevuseesmärkidest sai täidetud. Mõni tegevus lükkus edasi rahastamise puudumise tõttu. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel 2017. aasta tegevuseesmärgid on kinnitatud lähtudes põhikirjalistest eesmärkidest ning toetavad nende elluviimist. Sihtasutus tuleb eesmärkide täitmisega hästi toime. Märkused 96 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Draamateater PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti algupärandite lavastamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Järjepidevalt tegeldakse eesti autoritega. Algupärandilavastuste Repertuaaris on publiku ja ekspertide poolt kõrgelt hinnatud SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava külastatavus on suur ja need on kunstiliselt õnnestunud. algupärandilavastused, nende külastatavus on suur, eesti autorite osakaal 2017-2021: Eesti Draamateater on Eesti repertuaaris piisav. rahvusteater, teater näitab üles initsiatiivi uute näidendite tellimisel, eesti näidendite lavastusi hoitakse repertuaaris, tehakse koostööd väga heade tõlkidega, tellitakse originaalmuusikat eesti heliloojatelt 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk algupärandite osakaal 1.1.1 25% uutest lavastustes 30% 25% uutest lavastustest 25% uutest lavastustest 25% uutest lavastustest 25% uutest lavastustest uuslavastustest TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Koostöö kaasaegsete eesti autoritega Esimese lugemise raames EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Esimesel lugemisel tutvustatakse regulaarselt uut eesti näitekirjandust, Esimene lugemine toimub regulaarselt, see on kogemuste omandamiseks SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava sealhulgas ka algajate autorite tekste. kasulik foorum algajatele autoritele. 2017-2021 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk uudisdramaturgia 1.2.1 esmatutvustamine Esimese 4 1 4 4 4 4 lugemise sarjas TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Koostöö kaasaegsete eesti autoritega Näidendiraamatu kirjastamise raames EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti Draamateatris esmalavastuseni jõudvad eesti algupärandid Eesti Draamateatris esmalavastuseni jõudvad eesti algupärandid ilmuvad SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava ilmuvad Näidendiraamatu sarjas esietenduse ajal. Näidendiraamatu sarjas esietenduse ajal. 2017-2021: jätkub 2005. aastal alanud Näiteraamatu sari, mille väljaandmiseks taotletakse Kultuurkapitali toetust 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk esmalavastatud eesti näidendite 1.3.1 väljaandmine Näidendiraamatu 2 2 2 2 2 2 sarjas TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Teatripõlvkondade järjepidevus, teatriüliõpilaste tööd Eesti Draamateatris EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teatrierialade kõrgkoolidel on hea ja pidev koostöö Eesti Teatrierialade kõrgkoolidel on hea ja pidev koostöö Eesti Draamateatriga ja SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava Draamateatriga ja üliõpilased teevad teatris oma loomingulisi töid ja üliõpilased teevad teatris oma töid ja praktikat. 2017-2021: suheldakse aktiivselt kõrgkoolidega, mis praktikat. valmistavad ette teatrierialade inimesi, pakutakse võimalust teha teatris diplomitöid ja sooritada praktikat 97 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk teatrierialade üliõpilaste tööd Eesti 1.4.1 1 1 1 1 1 1 Draamateatris PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Sügav-filosoofilise sisuga lavastuste väljatoomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Repertuaaris on huvipakkuv klassika ning heatasemeline Repertuaar on hästi tasakaalus, filosoofilise sisuga lavastustel on seal tähtis SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava tänapäevadramaturgia. Filosoofilise sisuga lavastused on uue koht. Repertuaar on mitmekülgne – nii klassikat kui ka tänapäevadramaturgiat, 2017-2021: teater on kunstiliselt dünaamiline, repertuaari hulgas selgesti ülekaalus. üldinimlike suhtelugusid, kaasaegseid identiteediprobleeme käsitlevaid mõtleb kaasa ühiskonnas toimuvate muutustega, näidendeid, psühholoogilist ja poliitilist temaatikat. loomingulisi katsetusi tasakaalustab traditsioonilisem teatrikunst, tehakse koostööd teiste teatritega 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 % uuest repertuaarist 40% 40% 40% 40% 40% 40% TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Publiku ajaleht „Eesti Draamateater” tutvustab publikule uute lavastuste tausta ja autoreid, samuti teatri ajalugu ja sündmusi EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Ajaleht ilmub võimaluste kohaselt sõltuvalt eelarvest. Ajaleht ilmub regulaarselt ja on arvestatav suhtluskanal, kus teater tutvustab SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava oma repertuaari, autoreid ja tegevust. 2017-2021 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 kordi aastas 2 2 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Haridusprogramm Link pakub publikule tagaside andmise ja arutlemise võimalust EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Link toimub 4 korda aastas. Link toimub regulaarselt ja on sisukas, oma identiteediga ürituste sari. SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava 2017-2021: publikule avatakse lavastuste teemasid ja pakutakse tagasiside võimalust haridusprogrammi Link kaudu 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 kordi aastas 4 1 4 4 4 4 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Laste- ja noortelavastused, koostöö koolidega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Laste- ja noortelavastused on väga populaarsed. Koostöö koolidega ja Laste- ja noortelavastused on väga populaarsed ja pidevalt on neid repertuaaris SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava kontakt õpetajatega on hea. mitu. Koostöö koolidega on tihe, teater pakub aktiivselt välja erinevaid üritusi 2017-2021: õpetajatele korraldatakse regulaarselt nii õpetajatele kui ka õpilastele. teabepäevi, gümnasistidega tehakse etenduste arutelusid, koolidele koostatakse lavastuste analüüsimiseks õppevahendeid, osaletakse projektis Aitan lapsi ja tehakse koostööd Eesti Suurperede Abistamise Seltsiga 98 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 lasteetenduste arv aastas 45 29 45 45 45 45 otseselt koolidele suunatud ürituste 3.1.2 3 7 3 3 3 3 arv TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Kõrge üldkülastatavus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Üldkülastatavus on kõrge, venekeelset sünkroontõlget loetakse Üldkülastatavus on kõrge ja stabiilne, jätkub venekeelse sünkroontõlke SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava valikuliselt nii suure kui ka väikse saali lavastustele. Etenduste arv on lugemine valikuliselt nii suure kui ka väikse saali lavastustele. Etenduste arv on 2017-2021: aktiivselt kasutatakse sotsiaalmeediat, optimaalne. optimaalne, arvestades trupi suurust ja töökodade jõudlust, ega pingesta luuakse e-uudiskiri, etendused tehakse loomingulist tööd. kättesaadavaks puuetega inimestele, pakutakse venekeelset sünkroontõlget 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 publiku arv 105 000 105 114 105 000 105 000 105 000 105 000 3.2.2 etenduste arv 505 517 505 505 505 505 Võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 4: Eesti Vabariiki TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Koostöö välislavastajatega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Välislavastajate kutsumise järjepidevus on rahuldav, nende lavastused Välislavastajate kutsumine on regulaarne ja nende lavastused kunstiliselt SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava kunstiliselt õnnestunud. õnnestunud. 2017-2021: luuakse suhted lähemate Euroopa rahvusteatritega, kutsutakse koostööle teiste riikide lavastajaid ja kunstnikke 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 projektide arv aastas 1 1 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 4.2: Välisfestivalide külastamine, välismaal etenduste andmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Osaletakse välisfestivalidel, luuakse sidemeid teiste riikide Osaletakse välisfestivalidel, antakse etendusi välismaal ning hoitakse ja SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava rahvusteatritega, antakse etendusi välismaal. arendatakse sidemeid teiste riikide rahvusteatritega. 2017-2021: igal hooajal osaletakse vähemalt ühel välisfestivalil või viiakse oma lavastus välispubliku ette, luuakse sidemeid lähemate Euroopa rahvusteatritega 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk välismaal antud etenduste arv 4.2.1 aastas 1 17 1 1 1 1 4.2.2 välissuhtluse projektid 1 1 1 1 1 1 99 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Tulemusindikaator 1.2.1 – Trupp oli väga hõivatud ja lisaüritusteks võimalusi leida järjest raskem, üha enam on vaja kasutada külalisi, mis tõstab märgatavalt ühekordsete sündmuste kulu. Vähe kirjutatakse ka n.ö vabu, ilma konkreetse lavastamisplaanita algupärandeid. Esimese lugemise sarja jätkatakse võimaluste kohaselt. Tulemusindikaator 2.3.1 – Hooajal toimus õpilastega mitmeid aruteluüritusi, mis ei kuulunud Lingi sarja. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Draamateater on seatud põhikirjalisi eesmärke ja aastaseid tegevuseesmärke täitnud väga hästi ning 2017. a kunstiliste ja majanduslike tulemustega võib rahule jääda. Märkused 100 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Muusikakultuuri edendamine, tutvustamine, salvestamine ja propageerimine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Eesti ja maailma kontserdilavadel oodatud artist ja koostööpartner. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsertidest saab sõltuvalt hooajast Hoida publiku arvu stabiilsena. Samas sõltub see püstitatud kunstilistest SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori arengukava osa 20 000 – 30 000 inimest nii Eestis kui välismaal. Publiku arv sõltub eesmärkidest, mille tõttu publiku arv võib erineda püstitatud tasemest. 2016-2020 repertuaarist ja esinemiskohast. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 kontserdipubliku koguarv 25 000 35 574 25 000 25 000 25 000 25 000 1.1.2 kontsertide arv välisriikides 25 27 22 20 20 20 1.1.3 meediakajastuste arv aastas 80 102 80 80 80 80 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Eesti Filharmoonia Kammerkoori osalusel ilmub aastas vähemalt üks album EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti Filharmoonia Kammerkoori kui rahvusvahelise Järjepidev protsess, vähemalt ühe albumi väljaandmine aastas. SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori arengukava kontsertorganisatsiooni tegevuse väga oluline osa on salvestised. Läbi 2016-2020 salvestiste tutvustatakse ennast publikule kogu maailmas. Praeguseks on Eesti Filharmoonia Kammerkoori tunnustatud kahe Grammy auhinna, 15 Grammy nominatsiooni ning muude auhindadega. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 Eesti Filharmoonia Kammerkoori 1 1 2 1 1 1 osalusel ilmunud albumite arv SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegevuse jätkusuutlik korraldamine. SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor on täies mahus komplekteeritud vajalikul tasemel TEGEVUSEESMÄRK 1.3: loominguliste ja administratiivtöötajatega ning töökeskkond vastab organisatsiooni vajadustele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Komplekteeritud on optimaalne koosseis. Koosseisus on 29 loomingulist- ja 7 bürootöötajat. SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori arengukava Eesti Filharmoonia Kammerkoor tegutseb jätkuvalt rendipinnal, mis ei Olemas on akustiliselt heade omadustega saal proovide läbiviimiseks ning 2016-2020 vasta organisatsiooni vajadustele. noodikogu hoidmiseks ja bürooks sobilikud ruumid. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 täidetud ametikohtade osakaal 29+7 29+7 29+7 29+7 29+7 29+7 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutusele Eesti Filharmoonia Kammerkoor oli 2017. a stabiilne ning eesmärke täideti hästi. Märkused 101 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Filmi Instituut PÕHIKIRJALINE EESMÄRK: Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Kehtestatud korras toetuste määramine filmide (sh rahvusvaheliste koostööprojektide) arendamiseks, tootmiseks ja turundamiseks, olles riigiabi andjaks EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020, tegevuskava 2012-2018 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 linastunud filmide arv (kõik žanrid) 27 21 30 30 30 30 sh linastunud mängufilmide arv 6 7 6 10 10 10 1.1.2 vaatajate arv 150 000 282 421 150 000 250 000 200 000 150 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Arendada rahvusvahelist filmialast koostööd, sh kaastootmist ja eksporti EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020, tegevuskava 2012-2018 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk filmifestivalidel osalemine (15ne 1.2.1 3 3 3 4 4 4 võistlusprogrammiga festivalid) 1.2.2 filmide müük, välismaine kinolevi 2 3 3 3 4 4 filmide müük, alternatiivne 1.2.3 1 1 2 2 3 3 levikanal (TV, VOD) Hoida ja teha avalikkusele kättesaadavaks filmipärand, luua selleks vajalikke andmekogusid ja teha koostööd isikutega, kes sellega tegelevad. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Arendada valdkondlikku filmialast uurimistegevust. Abistada filmiteadlasi ja -uurijaid eesti filmikunsti puudutavates teadus- ja uurimustöödes. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020, tegevuskava 2012-2018 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 digiteeritud filmid 20 (mängufilmid) 20 20 (mängufilmid) 50 (dokumentaalfilmid) 20 20 1.3.2 kättesaadavad filmid 20 20 20 50 20 20 1.3.3 valminud uurimused 2 5 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 1.4 Luua vajadusel filmipoliitika elluviimiseks sihtfonde EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020, tegevuskava 2012-2018 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 fondide arv 3 3 3 4 4 4 1.4.2 fondide suurus 1 200 000 eurot 700 000 eurot 1 200 000 eurot 2 500 000 eurot 2 700 000 eurot 2 700 000 eurot TEGEVUSEESMÄRK 1.5 Algatada ja toetada filmielu rikastavaid sündmusi, mis aitavad kaasa filmipubliku harimisele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 102 Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020, tegevuskava 2012-2018 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1 ürituste arv – kohalikud festivalid 5 5 5 5 5 5 1.5.2 ürituste arv – koolitused 2 2 2 2 2 2 1.5.3 ürituste arv – filmipubliku üritused 4 4 5 5 5 5 1.5.4 osalejate arv 2000 2000 3000 3000 3000 3000 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Filmivaldkonda, nagu ka teisi kultuurivaldkondi, mõjutab riigieelarve võimekus. 2017. a seisuga ei ole valdkonna arendamiseks piisavalt vahendeid. Sihtasutuse eesmärk on säilitada vähemalt saavutatud tase. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse poolt 2017. aastaks võetud eesmärgid on saavutatud hästi ja vastavuses sihtasutuse võimekuse ning vahendite olemasoluga. Märkused Põhikirjast tulenevate tegevuste hindamisel on arvestatud ainult tegevusi, mida saab mõõta. 103 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Kontsert PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti muusikakultuuri säilitamine ja arendamine Eesti Kontsert jätkab aastani 2021 samas mahus professionaalsete ja kõrge kunstiväärtuslike kontsertide ja festivalide korraldamisega üle Eesti tagades senisest TEGEVUSEESMÄRK 1.1: suurema efektiivsuse. Kvaliteetse kultuurielamuse igapäevane kättesaadavuse tagamine igale Eesti elanikule. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Aastas korraldatakse ca 1000 kontserti rohkem kui sajas paigas üle Eesti (sh ca SA Eesti Kontsert strateegia aastateks 2018-2021 300 koolikontserti ja ca 170 kontserti programmi Muusika Eestimaale raames), strateegiline eesmärk nr 1 samuti kontserdid välisriikides. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 kontsertide arv aastas 1100 1191 1100 1100 1100 1100 sh koolikontserdid 300 350 300 300 300 300 sh kontserdid maakondades 170 383 170 170 170 170 sh festivalid 10 5 10 10 10 10 sh sarjad 12 12 12 12 12 12 sh muud kontserdid 608 441 608 608 608 608 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Eesti Kontserdi kui organisatsiooni väärtuste kasvatamine läbi usaldusväärse kaubamärgi tuntuse hoidmise ja arendamise. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Kontsert strateegia aastateks 2018-2021 strateegiline eesmärk nr 2 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 publikuarvu suurenemine 3% 190 550 211 564 200 000 205 000 210 000 215 000 aastas 1.2.2 nelja uudisteose tellimine aastas 4 4 4 4 4 4 1.2.3 üks koolikontserdiprojekt koostöös 1 1 1 1 1 1 Põhjamaadega 1.2.4 resideeruva helilooja programm 1 1 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Eesti interpreetidele suunatud ekspordivõimaluste suurendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Kontsert strateegia aastateks 2018-2021 strateegiline eesmärk nr 3 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 Eesti Rahvusmeeskoor osaleb vähemalt kuues kontserdiprojektis 6 4 6 6 6 6 aastas väljaspool Eestit 1.3.2 Hortus Musicus annab vähemalt 10 kontserdiprojekti aastas 10 10 10 10 10 10 väljaspool Eestit 104 1.3.3 Peterburi Jaani kiriku kontserdihooajas toimub 12 Eesti Kontserdi poolt korraldatavat 92 85 92 92 92 92 kontserti ning vähemalt 80 kohapeal korraldatavat kontserti 1.3.4 erinevate show-case’ide korraldamine maailma erinevatele 1 1 1 1 1 1 kontserdikorraldajatele ja muusikamanageridele Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Eesti Kontsert 2017. a planeeritud tegevuseesmärgid on ellu viidud planeeritud mahtudes ja hästi. Märkused 105 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: elamuslikel eesmärkidel. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: SA Eesti Kunstimuuseum kogud on süstematiseeritud, kirjeldatud ja kättesaadavad laiale auditooriumile EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Seisuga 31.12 2016 oli Eesti Kunstimuuseumi kogudes 66 294 SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020 museaali. Seisuga 31.12.2017 oli kogudusesse lisandunud 1013 museaali. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 museaalide kirjeldamine Jätkub museaalide Enamik kogusid on Jätkub museaalide Museaalide kirjeldamise Jätkub uute tulmete Jätkub uute tulmete kirjeldamise I etapp MuISi I etapi nõuete kirjeldamise I etapp I etapil lõpetamine. kirjeldamine. kirjeldamine. graafikakogus, mille kohaselt kirjeldatud. graafikakogus, mille kirjeldamise plaaniline Graafikakogu kirjeldamise plaaniline lõpp on 2019. a. kirjeldamine jätkub lõpp on 2019. a. vastavalt tähtaja pikendamisel tehtud plaanile. 1.1.2 kogude Vastavalt plaanile Digiteeritud teoste Vastavalt plaanile Vastavalt plaanile jätkub Jätkub uute tulmete Jätkub uute tulmete fotografeerimine/digiteerimine digiteeritakse 2000 fotosid kokku 19 075, digiteeritakse 2000 teost. museaalide digiteerimine digiteerimine ja digiteerimine ja teost. neist unikaalseid teoste ja MuIS täiendamine visuaalide lisamine visuaalide lisamine fotosid 18 021. 2017. a visuaalidega. MuIS-i. MuIS-i. sisestati digikogu andmebaasi 1003 teoste fotot. Registreeritud kasutajaid oli 2969. 1.1.3 kogude liikuvus näitusele Eesti Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Kunstimuuseumis, teistele Eesti kogude tutvustamine muuseumides kogude tutvustamine kogude tutvustamine kogude tutvustamine kogude tutvustamine muuseumidele, välisnäitustele teoste näituste eksponeeriti 3315 teost, teoste näituste teoste näituste teoste näituste teoste näituste vahetamise ja laenude teistes Eesti vahetamise ja vahetamise ja laenude vahetamise ja laenude vahetamise ja laenude kaudu. institutsioonides 540 laenude kaudu. kaudu. 3 välisnäitust (1 kaudu. Samuti koostöö kaudu. Planeeritud teost. Välisnäitustel Koguhoidjate, Jaapani, 2 Soome kaudu (ühisnäitused). ühisnäitused, koostöö eksponeeriti 158 Eesti kuraatorite ja näitust). Planeeritud koostöö Läti Itaaliaga. Kunstimuuseumi konservaatorite töö ja Leeduga. kogudesse kuuluvat teost koordineerimine - 12 näitust 12 museaalide institutsioonis. väljalaenutamise osas. Lisaks laenudele välismaale koostab Eesti Kunstimuuseum 2018.a. ise mitu suurt välisnäitust oma kogude töödest. 106 1.1.4 museaalide seisundi kontroll, Aasta vältel Konserveeriti või Aasta vältel Seoses Eesti Konserveeritakse umbes Konserveeritakse umbes konserveerimistööd konserveeritakse korrastati 618 teost ja konserveeritakse Kunstimuuseumi 200 museaali, 200 museaali, vastavalt plaanile 180 180 raami, teostati 878 vastavalt plaanile 180 juubeliga ja uue välisnäitustele välisnäitustele teost. näitusele laenatud teose teost. püsiekspositsiooniga teosepassid. teosepassid. seisundikontrolli ja Kumu 3. korrusel koostati 122 Eesti vajadusel plaani Kunstimuuseumist suurendamine. Uus väljaspool eksponeeritud püsiekspositsioon või välja laenatud teose avatakse 2020. a. seisundipassi. 1.1.5 kogude inventeerimine Plaanilised inventuurid Viidi läbi inventuur Teostatakse plaanilised Teostatakse plaanilised Teostatakse plaaniline Teostatakse plaanilised maali, nüüdiskunsti, nüüdiskunsti, inventuurid skulptuuri, inventuurid Niguliste inventuur Adamson- inventuurid välisskulptuuri ja - välisskulptuuri ja - graafilise disaini ja kogus, välistarbekunsti, Ericu kogus. väärismetalli, pisiplastika kogus. pisiplastika, maali ja välismaali kogudes. välismööbli kogudes. välisgraafika, Mikkeli, Lõpetatakse plaaniline graafika kogudes. Kokku Teoste kohalolek ja rändnäituste kogudes. inventuur graafikakogus. inventeeriti 34 816 säilivusseisund jooksvalt museaali. Graafikakogu kontrollitud, teostatud on inventuur lõpetatud. plaanilised inventuurid. 1.1.6 raamatukogu täiendamine Kogu täieneb 1000 Lisandus 1364 raamatut, Kogu täieneb aastas Kogu täieneb 1000 Kogu täieneb 1000 Kogu täieneb 1000 trükise võrra ostude ja neist Eesti 1000 trükise võrra ostude trükise võrra ostude ja trükise võrra ostude ja trükise võrra ostude ja vahetusprogrammi Kunstimuuseumi ja vahetusprogrammi vahetusprogrammi vahetusprogrammi vahetusprogrammi kaudu. Jätkub eelarvest 412, Kulka kaudu. Andmebaasi kaudu. Jätkub kaudu. Jätkub kaudu. Jätkub sisestamine süsteemi toetusel 173, annetatud ESTER sisestatakse sisestamine süsteemi sisestamine süsteemi sisestamine süsteemi ESTER. 482, vahetusega 245, umbes 1500 trükist. ESTER. ESTER. ESTER. lepinguga 1. Arvele võeti 51 ajakirja. Lugejaid lisandus 127, kokku 1377, külastajaid 2153. Teavikuid seisuga 01.01.2018 - 44 996. Sisestati 1307 raamatut - kokku on ESTER kataloogi kantud 43 847 trükist. 1.1.7 Eesti Kunstimuuseumi arhiivi Arhiivikogu Seisuga 01.01.2018. a on Arhiivikogu Arhiivikogu Arhiivikogu Arhiivikogu täiendamine suurendamine, suuremate Eesti Kunstimuuseumi suurendamine, suuremate suurendamine ja suurendamine ja suurendamine ja arhiivide korrastamine, dokumendiarhiivis arvel arhiivide korrastamine, korrastamine, korrastamine, korrastamine, kirjeldamine ja 4881 säilikut. Arvele kirjeldamine ja teabenõuetele vastamine. teabenõuetele vastamine, teabenõuetele vastamine, arvelevõtt. võeti 67 uut säilikut, arvelevõtt. Teaduslikus Ilmub arhiivitrükis arhiivitrükiste arhiivitrükiste arvati välja hävitamisele arhiivis on plaanitud „Agathe Veeber“, ettevalmistamine. ettevalmistamine. määratud 893 säilikut. mitme suurema arhiivi lisanduvad uued Arhiivkogus on arvel korrastamine, personaalarhiivid. 3246 säilikut, arvele kirjeldamine ning 107 võeti 253 uut säilikut. arvelevõtt. Arhiivkogusse lisandus Ilmunud arhiivitrükis 14 uut (isiku) arhiivi. arhiiviväljaanne Rahvusarhiivi „Kadunud eesti andmebaasi AIS kanti skulptorid Linda Sõber ja 816 uut kirjet. Lõpetatud Endel Kübarsepp“. on Ajaloo Instituudi kunstiajaloo sektori arhiivi ning Juhan Kohalilt ostetud kunstiajaloolise materjali korrastamine ning arvelevõtt. Valminud on arhiiviväljaanne „Kadunud eesti skulptorid Linda Sõber ja Endel Kübarsepp“ käsikirjad ning jätkub arhiiviväljaande „Agathe Veeber“ ettevalmistus. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Rahvusvaheliselt arvestataval tasemel näituste korraldamine nii eesti pärandkunstist, kaasaegsest kunstist kui rahvusvahelisest kunstist. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 Eesti Kunstimuuseumi filiaalides Avatakse 22 uut näitust, Avati 26 uut näitust ja Avatakse 24 uut näitust, Avatakse 24 uut näitust, Avatakse 24 uut näitust, Avatakse 24 uut näitust, toimuv näitusetegevus Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi lisaks 5 näitust nendest 6 rahvusvahelist nendest 5-7 lisaks 2 näitust muuseume külastab 320 filiaale külastas 347 888 välisriikides. Eesti näitust, lisaks 3 näitust rahvusvahelist, lisaks 2 välisriikides. 000 inimest. inimest. Kunstimuuseumi filiaale välisriikides. Avatakse näitust välisriikides. Ühisnäitused Itaalia ja külastab 330 000 uus püsiekspositsioon Ühisnäitused Läti ja Saksamaaga. inimest. Kumu 3. korrusel. Leeduga. 1.2.2 osalemine rahvusvahelistes Avatakse 7 uut Avati 7 uut Avatakse 4 uut Avatakse 7 uut Avatakse 8 Avatakse 8 koostöö projektides rahvusvahelist näitust rahvusvahelist näitust, rahvusvahelist näitust. rahvusvahelist näitust. rahvusvahelist näitust. rahvusvahelist näitust, Eesti Kunstimuuseumi neist Kumus 4, Kadrioru Lisaks korraldatakse 5 Lisaks korraldatakse 3 Lisaks korraldatakse 2 lisaks korraldatakse 2 filiaalides. Lisaks kunstimuuseumis 2 (sh näitust välisriikides. näitust välisriikides. näitust välisriikides. näitust välisriikides. Avatud näitused Belgias koostöönäitus Varssavi (BOZAR) ja Roomas Rahvusmuuseumiga) ja (Galleria d’ Arte Mikkeli muuseumis 1. Moderna). Lisaks toimus 3 näitust Ettevalmistamisel väljaspool Eestit: näitused Pariisis, Roomas Galleria Moskvas, Nantes’is, Nazionale d'Arte Tokios, Washingtonis. Modernas avati näitus 108 „Konrad Mägi“, Brüsselis BOZARis näitus „Ekraani arheoloogia. Eesti näide“, toimus Adamson-Ericu näitus „Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades“ Eesti suursaatkonnas Helsingis. 1.2.3 Eesti pärand- ja nüüdiskunsti Avatud on 6 Avatud oli 8 Avatud on 6 Avatakse uus Avatakse 14 – 16 eesti Avatakse 14 – 16 eesti tutvustamine püsiekspositsiooni ja püsiekspositsiooni ja püsiekspositsiooni ja püsiekspositsioon eesti pärand- ja nüüdiskunsti pärand- ja nüüdiskunsti avatakse 15 uut Eesti avati 19 uut Eesti avatakse 20 uut Eesti kultuuripärandist 17. – näitust. näitust. pärand- ja nüüdiskunsti pärand- ja nüüdiskunsti pärand- ja nüüdiskunsti 20. sajandi 1. pool Kumu näitust. näitust (Kumu näitust. 3. korrusel. kunstimuuseumis 7, Adamson-Ericu muuseumis 3, Kadrioru kunstimuuseumis 3, Mikkeli muuseumis 3, Nigulistes 3). 1.2.4 Kumu auditooriumi tegevus Kumu auditooriumis Omaproduktsioonina Auditooriumis toimub u Auditooriumis toimub u Auditooriumis toimub u Auditooriumis toimub u interdistsiplinaarne toimub u 200 üritust läbiviidaval Kumu 200 üritust 24 000 200 inimest 25 000 200 inimest 25 000 200 inimest 25 000 24 000 inimesele. Dokumentaalil toimus 32 inimesele. inimesele. inimesele. inimesele. filmiseanssi, kus näidati 36 filmi ning mida külastas 3166 vaatajat. Kokku leidis aset 175 sündmust, mida külastas kokku 25 669 inimest. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Eesti Kunstimuuseumi on arvestatav kunstiajaloo uurimisasutus Eestis ja partner teistele Eesti teadusasutustele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toimub pidev konverentside ja seminaride korraldamine, Enamik pärandnäitusi on seotud uurimistööga, lisandub üks doktorikraadiga SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020 publikatsioonide ilmumine, doktoriõppe toetamine. töötaja, Eesti Kunstimuuseumi Toimetised on arvestatav teadusväljaanne. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 konverentsid ja seminarid Toimuvad mitmed Kumu kunstimuuseumis Kumu kunstimuuseumis Toimub konverents Toimub konverents Toimub Kumu rahvusvahelised toimus näitusega toimub seminar L. Lapini seoses Eesti Christian Ackermanni sügiskonverents, lisaks seminarid, samuti Eesti „Sümmeetrilised näituse raames; Kunstimuuseumi 100 loomingust Eestis ja seminarid. Kunstimuuseumi 100 maailmad…“ kaasnenud rahvusvaheline juubeliga, Lätis, lisaks seminarid. juubelit ettevalmistavad rahvusvaheline seminar; sümpoosion „Lood modernismikonverents seminarid. Kadrioru Michel Sittowi elust ja seoses Baltimaade 109 kunstimuuseumis toimus kunstist. Asitõendid ja sümbolismiga, lisaks 2 Mai Levini 75. juubeli oletused“ ja Kumu VI seminari. konverents; Kadrioru rahvusvaheline kunstimuuseumis ja sügiskonverents Mikkeli muuseumis “Müütilised / toimus näitusega materiaalsed „Uudistava pilguga“ üheksakümnendad“; kaasnenud Kadrioru rahvusvaheline kunstimuuseumis toimub manerismiseminar; rahvusvaheline Niguliste muuseumis juubelikonverents toimusid rahvusvaheline „Kadriorg. Uus konverents „Vahepealsed vaatenurk ansambli asjad? Materiaalsed ja loomisloole, rituaalsed praktikad arhitektuurile ja Läänemere regiooni 16. tänapäeva rollidele“; ja 17. sajandi luteriusu Roomas toimub teaduslik kirikutes“ ja seminar seminar „Konrad Mägi“ „Kannatusaltar – näituse raames. muutused reformatsioonijärgses Tallinnas läbi ühe kunstiteose“. 1.3.2 teadustrükis Eesti Ilmub eelretsenseeritud Ilmus eelretsenseeritava Ilmub eelretsenseeritud Ilmub eelretsenseeritud - - Kunstimuuseumi Toimetised Eesti Kunstimuuseumi väljaande „Eesti Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 12. number Kunstimuuseumi Toimetised 13. number Toimetised 14. number (Eesti Kunstimuuseumi toimetised“ 12. number (Eesti Kunstimuuseumi (Kumu sügiskonverentsi kogudele pühendatud (Düsseldorfi kogudele pühendatud „Müütilised/materiaalsed erinumber). maalikoolkonnale erinumber). üheksakümnendad“ pühendatud erinumber ettekannetel põhinev). “Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Düsseldorfi maalikoolkond”). 1.3.3 teadusnõukogu tegevus Teadustööga seotud Toimus 8 Teadustööga seotud Teadustööga seotud Teadustööga seotud Teadustööga seotud küsimused, analüüside Teadusnõukogu ja 2 küsimused, analüüside küsimused, näituste küsimused, näituste küsimused, näituste ettevalmistus, näituste Teadusnõukogu ettevalmistus, näituste analüüside läbiviimine, analüüside läbiviimine, analüüside läbiviimine, plaani arutelu, liikmetest moodustatud plaani arutelu, näituste plaani arutelu, näituste plaani arutelu, näituste plaani arutelu, väljaannete kunstimuuseumi väljaannete väljaannete väljaannete väljaannete eelretsenseerimine, ajalooraamatu töögrupi eelretsenseerimine. eelretsenseerimine. eelretsenseerimine. eelretsenseerimine. jätkub koostöö Teaduste koosolekut; korraldati 3 Jätkub koostöö Teaduste Jätkub koostöö Teaduste Jätkub koostöö Teaduste Jätkub koostöö Teaduste Akadeemiaga, toimub näituseanalüüsi, neist 2 Akadeemiaga, ollakse Akadeemiaga, ollakse Akadeemiaga, ollakse Akadeemiaga, ollakse liitumine EKA ja TLÜ välisekspertide osavõtul. liige EKA ja TLÜ liige EKA ja TLÜ liige EKA ja TLÜ liige EKA ja TLÜ 110 Doktorikooli tööga. Teadusnõukogu kaudu Doktorikooli töös. Doktorikooli töös. Doktorikooli töös. Doktorikooli töös. Jätkuvad arhiiviprojektid jätkub Eesti Jätkuvad Lõpeb Ackermanni Jätkub Ackermanni- Kunstimuuseumi arhiiviprojektid. projekt, valmib trükis ja projekt. koostöö Teaduste Jätkub Ackermanni korraldatakse näitus. Akadeemiaga, toimub projekt. liitumine EKA ja TLÜ Doktorikooli tööga. 1.3.4 doktoriõppes õppivate töötajate Doktoriõppes on 7 Doktoriõppes oli 6 Doktoriõppes jätkab 5 Doktoriõppes jätkab 5 Doktoriõppes jätkab 4-5 Doktoriõppes jätkab 4-5 toetamine üliõpilast, kellest 1 jõuab üliõpilast. üliõpilast. Kaitstud 1 üliõpilast. üliõpilast. üliõpilast. kaitsmiseni. doktoritöö. TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Kultuuripärandi vahendamine avalikkusele haridusprogrammide, avalike ürituste ja trükiste kaudu. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toimub pidev kultuuripärandi vahendamine avalikkusele Erinevad publiku- ja haridusprogrammid kõigile vanusegruppidele. SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020 haridusprogrammide, avalike ürituste ja trükiste kaudu. Ilmuvad kataloogid vastavalt planeeritud mahule. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 haridus- ja publikuprogrammid Viia läbi haridus- ja Toimus 1342 haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Kumu kunstimuuseumis publikuprogrammid nii publikuüritust, milles publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii kunstiajaloo üldõppe osales 25 188 inimest. kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe eesmärgil kui vastavalt Lisaks toimus 560 eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt näituste plaanile. täiskasvanute ja laste- näituste plaanile. näituste plaanile. näituste plaanile. näituste plaanile. ekskursiooni, milles osales 10 247 inimest. Üritustel auditooriumis ja fuajees ning näituste avamisel osales 33 291 inimest (232 üritust). 1.4.2 haridus-ja publikprogrammid Luua uued programmid Toimus 123 haridus- ja Luua uued programmid Luua uued programmid Luua uued programmid Luua uued programmid Adamson-Ericu muuseumis vastavalt näituste publikuüritust, milles vastavalt näituste vastavalt näituste vastavalt näituste vastavalt näituste plaanile. osales 2734 inimest. plaanile. Koostöö plaanile. Koostöö plaanile. Koostöö plaanile. Koostöö Lisaks toimus 14 programmi „Aitan lapsi programmi „Aitan lapsi programmi „Aitan lapsi programmi „Aitan lapsi ekskursiooni (189 kunsti juurde“. kunsti juurde“. kunsti juurde“. kunsti juurde“. osalejat) ja 29 muud üritust (705 osalejat). 1.4.3 haridus-ja publikuprogrammid Luua uued Kadrioru Luua uued Luua uued Luua uued Luua uued Kadrioru kunstimuuseumis ja publikuprogrammid kunstimuuseumis toimus publikuprogrammid publikuprogrammid publikuprogrammid publikuprogrammid Mikkeli muuseumis vastavalt 479 haridus- ja vastavalt vastavalt vastavalt vastavalt näituseplaanidele ja publikuüritust, milles näituseplaanidele ja näituseplaanidele ja näituseplaanidele ja näituseplaanidele ja uuendada osales 11 964inimest. uuendada uuendada uuendada uuendada kunstiajalooliste Mikkeli muuseumis kunstiajalooliste kunstiajalooliste kunstiajalooliste kunstiajalooliste programmide sisu. toimus 66 haridus- ja programmide sisu. programmide sisu. programmide sisu. programmide sisu. publikuüritust, milles osales 2233 inimest. 111 Lisaks toimus Kadrioru kunstimuuseumis 1416 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 48 295), teisi üritusi (kontserdid, avamised, vastuvõtud) oli 117, milles osales 9384 inimest. Lisaks toimus Mikkeli muuseumis 14 täiskasvanute ekskursiooni, milles osales 245 inimest; teisi üritusi (kontserdid, avamised, vastuvõtud) oli 5, milles osales 179 inimest. 1.4.4 haridus-ja publikuprogrammid Uute Niguliste muuseumis Uute Uute Uute Uute Niguliste muuseumis publikuprogrammide toimus 343 haridus- ja publikuprogrammide publikuprogrammide publikuprogrammide publikuprogrammide väljatöötamine, jätkata publikuüritust, milles väljatöötamine, jätkata väljatöötamine, jätkata väljatöötamine, jätkata väljatöötamine, jätkata väljatöötatud edukust osales 11 573 inimest. väljatöötatud edukust väljatöötatud edukust väljatöötatud edukust väljatöötatud edukust tõestanud Lisaks toimus 697 tõestanud tõestanud tõestanud tõestanud programmidega. täiskasvanute programmidega ning programmidega ning programmidega ning programmidega ning ekskursiooni (osalejaid sidusa sidusa sidusa sidusa 17 227) ja 23 kooli- ja näitusetegevusega. näitusetegevusega. näitusetegevusega. näitusetegevusega. laste-ekskursiooni (osalejaid 608). Teisi üritusi (kontserdid jne) oli 180, neis osales 24 772 inimest. 1.4.5 erivajadustega inimesed Kõigis Eesti Kumus jätkusid Kõigis Eesti Pööratakse jätkuvalt Pööratakse jätkuvalt Pööratakse jätkuvalt muuseumis Kunstimuuseumi muuseumitunnid Kunstimuuseumi tähelepanu tähelepanu tähelepanu muuseumides on intellektipuudega lastele filiaalides jätkatakse erivajadustega inimeste erivajadustega inimeste erivajadustega inimeste programm erivajadustega Valmis Kumu taktiilne erivajadustega inimeste ligipääsule. ligipääsule. ligipääsule. inimestele. Muuseumide makett ja lisaks liftidesse programmide ruumides on loodud paigaldatud väljatöötamist ja liikumisvõimalused häälteavitustele on arendamist ning erivajadustega aatriumi põrandal nüüd ligipääsetavuse inimestele. ka teemärgised. arendamist. Adamson-Ericu muuseumis valmis nägemispuudega 112 inimestele (täiskasvanud) projekt „Kunst nähtavaks!“. Kadrioru kunstimuuseumis ja Niguliste muuseumis jätkuvad muuseumitunnid intellektipuudega lastele ja täiskasvanutele. Lisaks toimus Niguliste muuseumis heategevuslik projekt Tallinna Heleni Kooli kuulmis- ja meelepuudega laste toetuseks. 1.4.6 Eesti Kunstimuuseumi trükised Ilmuvad planeeritud Ilmus 8 raamatut Ilmuvad planeeritud Ilmuvad planeeritud Ilmuvad planeeritud Ilmuvad planeeritud kataloogid, (nendest 1 välisnäituse kataloogid, kataloogid, kataloogid, kataloogid, infomaterjalid, kataloog - Konrad Mägi, infomaterjalid, infomaterjalid, infomaterjalid, infomaterjalid, korporatiivtrükised, Rooma), teadusajakirja korporatiivtrükised, korporatiivtrükised, korporatiivtrükised, korporatiivtrükised, postkaardid, Eesti Kunstimuuseumi postkaardid, postkaardid, postkaardid, postkaardid, tarbetrükised. Ilmub 17 Toimetised uus number, tarbetrükised. Ilmub 18 tarbetrükised. Ilmuvad tarbetrükised. Ilmub 18 tarbetrükised. Ilmub 18 kataloogi. 1 seinakalender, Eesti kataloogi. Käivitatakse korporatiivtrükised Eesti kataloogi. kataloogi. Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Kunstimuuseumi 100 muuseumide 100 juubeliga seoses juubeli puhul. perioodilised näituste ilmuvate trükiste infobukletid ja voldikud, ettevalmistustööd. lisaks erinevad näitustega kaasnevad pisi- ja infotrükised ning suveniirtrükised (postkaardid jmt). Käivitatud muuseumi kogude ja arhiivimaterjalide tutvustamine eraldi trükistena, jätkusid ettevalmistustööd seoses Eesti Kunstimuuseum 100 trükistega ja raamatuga „Johann Köler“. 113 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum täitis 2017. a tegevuskavas planeeritud eesmärgid väga hästi. Märkused 114 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Meremuuseum PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muuseum on meeldejäävate lugude jutustaja, mis kõnetavad külastajaid nii Eestist kui mujalt. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Meremuuseumi eesmärk on pakkuda esmaklassilist külastajaelamust läbi SA Eesti Meremuuseum arengukava 2017-2021, kõnetavate lugude ja eksponaatide, kogemuslike interaktiivsete lahenduste ning 2017. a ja 2018. a tegevuskava, turundusstrateegia, suurepärase teeninduse, mis kutsuvad inimesi tagasi tulema. Näituste programmi teenindusstandard, näituste plaan. peamiseks eesmärgiks on merekultuuri, ­ajaloo ja teiste merendusega seonduvate teadmiste vahendamine oma publikule, kasvatades seeläbi inimeste teadmisi, austust ja armastust mere vastu. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 piletiga külastajate arv 270 000 296 557 221 000 215 000 330 000 340 000 (Lennusadam 225 476, Paks Margareeta 71 081) 1.1.2 välisturistide osakaal 75% 68% 65% 65% 65% 68% 1.1.3 korduvkülastuste osakaal 30% 30% 30% 30% 35% 35% 1.1.4 külastajate rahulolu TripAdvisor: Lennusadam TripAdvisor: Lennusadam TripAdvisor: TripAdvisor: TripAdvisor: TripAdvisor: Tallinnas nr 2 Tallinnas nr 2 Lennusadam Tallinnas nr Lennusadam Tallinnas nr Lennusadam Tallinnas nr Lennusadam Tallinnas nr 2 2 2 2 1.1.5 brändituntus (Lennusadam ja Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Meremuuseum liidetuna muuseum”: 2. koht muuseum”: 2. koht muuseum”: 2. koht muuseum”: 2. koht muuseum”: 2. koht muuseum”: 2. koht spontaanses muuseumi nimetamises esimese viie hulgas) TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Muuseum on mitmekülgne hariduskeskus. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi ambitsioon on jõuda oma programmidega iga eel­ ja põhikooli SA Eesti Meremuuseum arengukava 2017-2021, õpilaseni Eestis ning olla muuseumihariduse teenäitaja ja arendaja Läänemere 2017. a ja 2018. a tegevuskava, haridusstrateegia, regioonis. näituste plaan. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 muuseumitundides osalenud 8000 8564 8000 8000 8000 9100 õpilaste arv aastas 1.2.2 haridusvõrgustikus osalevate 1000 1033 1033 1033 1100 1100 õpetajate arv TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Muuseum on hinnatud merendusajalookeskus. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Rahvusvahelise teaduskeskusena tegutsemiseks on muuseum merendusvaldkonna SA Eesti Meremuuseum arengukava 2017-2021, uurimise eestvedaja, teeb tihedat koostööd teiste mäluasutuste ja ülikoolidega, 2017. a ja 2018. a tegevuskava, teadusstrateegia, algatab ja on kaasatud rahvusvahelistesse teaduskoostöö projektidesse ning omab kogumisstrateegia, näituste plaan, kogude tööplaan. kvalifitseeritud professionaale, kes avaldavad teadustöid nii Eesti kui 115 rahvusvahelistes teadusväljaannetes. Muuseumi kogumistegevus põhineb läbimõeldud kogumiskaval, museaalide hoiutingimused tagavad nende pikaajalise säilimise ning kogud on nõuetele vastavalt digiteeritud ja kirjeldatud. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 digiteeritud ja kirjeldatud digiteeritud: dokumendid digiteeritud: dokumendid digiteeritud: esemete ja fotode puhul kogudest kirjeldatud: kogudest kirjeldatud: kogude osakaal 10%, esemete ja fotode 10%, esemete ja fotode 12% dokumentidest, täpsed andmed võimalik esemete ja fotode puhul esemete ja fotode puhul puhul täpsed andmed puhul täpsed andmed 69% fotodest ja 63% edastada peale täpsed andmed võimalik täpsed andmed võimalik võimalik edastada peale võimalik edastada peale esemetest, 55% digihoidlasse varasema edastada peale edastada peale digihoidla kasutusele digihoidla kasutusele allveearheoloogiast; materjali ülekandmist digihoidlasse varasema digihoidlasse varasema võtmist; võtmist; kogudest kirjeldatud: 2018-2019 aastate materjali ülekandmist materjali ülekandmist kogudest kirjeldatud 48% kogudest kirjeldatud 46% 59% jooksul; 2018-2019 aastate 2018-2020 aastate kogudest kirjeldatud: jooksul; jooksul; 71% kogudest kirjeldatud: kogudest kirjeldatud: 85% 95% 1.3.2 nõuetekohast säilitamist tagava 22% 22% 22% 22% 22% 22% hoidlapinna osakaal 1.3.3 doktorikraadiga teadurite arv 1 0 1 1 2 2 1.3.4 avaldatud eelretsenseeritud 2 0 1 1 1 2 publikatsioonid 1.3.5 muuseumi väljaannete arv 1 1 1 1 2 2 1.3.6 rahvusvaheliste 1 0 1 1 0 1 teaduskoostööprojektide arv TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Muuseum on efektiivselt juhitud ja majandatud uuenduslik organisatsioon. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Uuenduslik ja tänapäevane muuseum tähendab lisaks põnevatele näitustele, SA Eesti Meremuuseum arengukava 2017-2021, programmidele ja atraktsioonidele ka seda, et kogu muuseum kui organisatsioon 2017. a ja 2018. a tegevuskava, personalistrateegia, on juhitud efektiivselt ja innovaatiliselt. Meremuuseum töötab targa eelarvestrateegia, koolitus- ja lähetusplaan, organisatsioonina, mis on valmis õppima ja paindlikult kohanema muutustega hankeplaan. ümbritsevas keskkonnas. Muuseumi majandusliku edukuse eesmärk on pakkuda kvaliteetset sisu ja olla hinnatud merendusajalookeskuseks. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 omatulud toodete ja teenuste 2 900 000 eurot 2 897 360 eurot 2 659 336 eurot 3 100 000 eurot 3 400 000 eurot 3 500 000 eurot müügist 1.4.2 täiendavad tulud projektidest 684 300 eurot 65 640 eurot 1 300 000 eurot 1 300 000 eurot 500 000 eurot 250 000 eurot 1.4.3 tegevuse tulemuslikkus 10% 23% 17% 20% 20% 20% 1.4.4 koolitus- ja lähetuskulude 5% 23% 5% 5% 5% 6% osakaal palgafondist 1.4.5 töötajate rahulolu indeks 3,8 3,8 3,9 4 4 4 (rahulolu-uuringust) 116 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Sihtasutusel ei õnnestunud paari arendusprojekti ellu viia, sest oluliselt kasvasid mahud, mis tulenesid Paks Margareeta projekti keerukusest ja oma suurnäituse „100 aastat kiilu all“ tootmisest EV100-ks. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Meremuuseum täitis 2017. a tegevuskavas planeeritud eesmärgid väga hästi. Saavutati ka neid eesmärke, mida varem polnud täpselt planeeritud, aga mis andsid olulist lisaväärtust kogu sihtasutuse toimimisele. Märkused 117 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti rahvusorkestrina eesti muusikakultuuri ja ennekõike sümfoonilise muusikakultuuri säilitamine ja arendamine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Valmistada ette ja korraldada kontserte, festivale, konkursse, koolitusi, kultuurialaseid ja hariduslikke projekte ning muid eesmärke ellu viivaid algatusi EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 kontsertide arv 50 72 55 60 60 70 1.1.2 festivalide arv 0 0 1 1 1 1 koolituste ja hariduslike projektide 1.1.3 5 5 4 4 4 4 arv TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Korraldada kontserte erinevates Eesti piirkondades eesmärgiga võimaldada muusikakultuurist osasaamist ka väljaspool Tallinna EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 kontsertide arv väljaspool Tallinna 10 17 10 10 10 10 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Tellida heliloojatelt uusi teoseid ja tuua need teosed avalikkuseni EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 tellitud teoste arv 1 5 3 2 2 2 1.3.2 välja antud CD’de arv 2 3 2 3 3 2 TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Aidata kaasa rahvusvaheliste sidemete loomisele ja eesti muusikakultuuri rahvusvahelistumisele, korraldades esinemisi väljaspool Eestit EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 kontsertide arv väljaspool Eestit 1 2 15 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Teha koostööd teiste Eesti ja rahvusvaheliste orkestritega Eesti kultuuripildi rikastamise ja muusikakultuuri tutvustamise eesmärgil EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1 kodusaalide vahetus 1 1 1 1 0 1 TEGEVUSEESMÄRK 1.6: Aidata kaasa muusikakultuurialase teadlikkuse suurendamisele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA TULEMUSINDIKAATOR 2017 2018 2019 2020 2021 118 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.6.1 haridusprojektide arv 4 4 4 4 4 4 TEGEVUSEESMÄRK 1.7: Korraldada laste ja noorte muusikahariduslikku tegevust ning teha aktiivset koostööd muusikaharidust andvate õppeasutustega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.7.1 hommik „ERSO“ga (läbi hooaja) 1 16 1 1 1 1 1.7.2 ERSO Akadeemia 1 1 1 1 1 1 1.7.3 koostöökontsert EMTA’ga 1 1 1 1 1 1 1.7.4 lõunakontserdid koolidele 3 4 3 3 3 3 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on eesmärke täitnud hästi, 2017. a seatud tegevuseesmärgid on täidetud täies ulatuses. Märkused 119 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: elamuslikel eesmärkidel ning olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali vahendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Aastaks 2020 on oodatav külastajate arvu järk-järguline kasv. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 külastajate arv 15 000 8800 10 500 13 300 14 000 15 700 1.1.2 omavahendite käive 50 000 52 000 60 000 70 000 80 000 90 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine ja uurimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Hiljemalt aastal 2020 on andmebaasis MuIS lõpule viidud kõigi kogutud museaalide kirjelduste lisamise esimene etapp. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 museaalide vastuvõtt 1000 781 1000 1000 1000 1000 muuseumikogusse 1.2.2 MuIS-i museaali ID tekitamine 15 000 13 179 15 000 15 000 15 000 - Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Tulemusindikaator 1.1.1 – tulemus jäi saavutamata, sest külastajate arvu kasvu ülehinnati. Loodetud kolmekordne külastajanumbri kasv piirdus kahekordse kasvuga. Tulemusindikaator 1.2.1 – Eesmärk on orientiiriks. Muuseumi kogudesse võetakse vastu kogumispõhimõtetele vastavaid esemeid. Tulemusindikaator 1.2.2 – Seoses struktuurimuudatuste ja täitmata ametikohtadega ei ole kogude osakonnal olnud võimalust täielikult eesmärke täita. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Kõik võetud eesmärgid näitavad tugevat kasvutrendi – võrreldes 2016. a tõusis muuseumi omatulu 2017. a peaaegu kolmekordseks, külastajate hulk kasvas enam kui kaks korda, vastu võeti rohkem museaale ja tekitati varasemast rohkem museaali ID-sid. Seetõttu võib eesmärkide saavutamisega rahule jääda. Eesmärgid on seatud teadlikult väga kõrgele selliselt, et ületamine nõuab suurt pingutust ja iga eesmärgi täitmine ei oleks tavapärane saavutus. Seetõttu võib pidada SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi esimest täistegevusaastat (SA asutati aprillis 2016 ja võttis riigiasutuse tegevuse üle juunist 2016) hinnata igati edukaks. Märkused 120 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum Pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi; korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele; talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit; PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: kujundada väärtushinnanguid tervislikust eluviisist. Arengukava eesmärk 1: Ekspositsiooni täiendamine, uuenduslikud esitlemise viisid ning senisest suurem võimekus liikuda erinevatesse paikadesse suurendavad muuseumi nähtavust ja mõju: - püsinäituse uuendamine ja uute eksponaatidega täiendamine (2018); - punase Risti rändnäituse korraldamine ja koostamine (2018); - suhkrunäituse trükise koostamine (2018); - külastajate rahulolu mõõtmise võimaluste analüüs ja rakendamise ettevalmistused (2018); - uue kaasaegse kodulehe loomine (2018); - virtuaalreaalsuse kasutuselevõtt (2019); - ajutise näituse loomine bakteritest (2019); TEGEVUSEESMÄRK 1.1: - püsiekspositsiooni arvutiprogrammide täiendamine (2020). EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 külastajate arv 42 000 46 762 45 000 46 000 47 000 48 000 1.1.2 välisturistide osakaal TC 2000 1411 1500 1700 2000 2300 Arengukava eesmärk 2: Haridusprogrammide tase ning erinevas formaadis tegevuste lisandumine muudavad muuseumi järjest atraktiivsemaks õpikeskuseks nii laste kui täiskasvanute jaoks: - muuseumi teenusteportfelli analüüs ja selle täiendamine (2018); - olemasolevate teenuste kirjeldamine ja tundide täpsem sidumine õppekavadega (2018-2019); - 2017 avatud suhkruteemalise näituse põhjal loodud programmide täiendav tutvustamine ja müük (2018-2019); - olemasoleva meenetevaliku analüüs ja uute toodete leidmine ja loomine (2018-2020); - huvihariduse tegevuse laiendamine (2018-2021); - koolikülastuste teemade kava koostamine (2018); - õpetajatele suunatud tegevuste kava koostamine (2018) - täiskasvanuhariduse töökava koostamine (2019); - tudengite kaasamise töökava koostamine (2020); TEGEVUSEESMÄRK 1.2: - koostööprojektide kavandamine teiste muuseumide ja huvirühmadega (iga-aastane). EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 tundides ja tuurides osalejate arv 18 000 17 692 18 000 20 000 20 200 20 400 1.2.2 toimunud tundide / tuuride arv 870 503 / 419 900 950 1000 1000 1.2.3 muuseumi külastanud koolide arv 180 197 195 195 195 195 õpetajate vahetu tagasiside hinne 1.2.4 suurem kui 8 9,7 suurem kui 8 suurem kui 8 suurem kui 8 suurem kui 8 (0-10) 121 Arengukava eesmärk 3: Muuseumi kogud on hoitud ja näituse-, õppe- ning uurimistöös kasutuses ning neile on tagatud vajalik ligipääs: - kogude avalikustamine ja kättesaadavuse suurendamine (2018-2021); - üldise kogude inventuuri läbiviimine (2018); - Eesti apteekide teemalise raamatu väljaandmine (2018); - muuseumi kogudega seotud ootuste kaardistamine (2019); - (üli)õpilaste juhendamine, tööde retsenseerimine (2018-2020); - muuseumi kogude digiteerimine (2021); TEGEVUSEESMÄRK 1.3: - hoiustamis- ja säilitamistingimuste parandamine (pidev). EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk digiteeritud / kirjeldatud MuIS 1.3.1 15 / 90 19 / 87 35 / 95 50 / 100 100 / 100 - kogude osakaal (%) publikatsioonid, artikkel, trükis / 1.3.2 6/1 5/1 6/2 6/1 6/1 6/1 väljaanded arvele võetud eksponaatide arv 1.3.3 200 191 200 100 100 125 aastas Arengukava eesmärk 4: Eesti Tervishoiu Muuseum on inimesi väärtustav, paindlik ning uuendustele avatud organisatsioon: - muuseumi tööjaotuse ja -korralduse täpsustamine (2017); - vabatahtlike teema analüüsimine tööplaanis (2019); - personali arendustegevuste kava koostamine ja elluviimine (iga-aastane); TEGEVUSEESMÄRK 1.4: - eelneva aasta töötulemuste analüüs ja sellest tulenevate ettepanekute sõnastamine (iga-aastane). EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 omatulu aastas (EUR) 165 000 216 448 203 000 185 000 190 000 195 000 esitatud taotlused / eraldatud 1.4.2 7 / 6000 5 / 10 180 6 / 13 000 7 / 15 000 7 / 15 000 8 / 20 000 summad (EUR) töötajate rahulolu indeks (rahulolu 1.4.3 uuringust, 0-6) 4-6 5,3 4-6 4-6 4-6 4-6 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum on 2017. a eesmärke täitnud hästi. Märkused 122 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada kultuuripärandit TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Museaalide arv 2016. a oli 74 619, abikogu esemeid 6413, MuISi Uue ekspositsiooni (nõukogude korterelamu) tarbeks on esemed kogutud ja Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava sisestatud kirjete osakaal 56%. ekspositsioon avatud (sihtasutus kogub esemeid ekspositsiooni tarbeks ja 2015-2019, tööplaan ja rakenduskavad välitööde digifotod). MuISi kirjeldamine on lõpetatud 2020. a. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 museaalide ja abikogu esemete Ekspositsiooniplaani Museaalide arv ei Nõukogude kortermaja Nõukogude kortermaja Nõukogude kortermaja Ekspositsiooniplaani arv täitmine. suurenenud, kuna koguti ekspositsiooniplaani ekspositsiooniplaani ekspositsiooniplaani täpsustamine uuteks vaid abikogu esemeid esemed, osturaha 2500 esemed, osturaha 2500 esemed, osturaha 2500 eesmärkideks. (kokku 13 abikogu eset eurot. eurot. eurot. Kortermaja on 524 euro väärtuses). sisustatud. Kokku on kogudes 74 619 museaali. 1.1.2 museaalide MuIS sisestamine Retrospektiivselt 4000, Retrospektiivselt 2293, Esimese etapi kirjeldusi 10 000 museaali. 13 200 museaali - esimese etapi kirjeldusi esimese etapi kirjeldusi 6796 (77%). 10 250 (70%). 10 783 (70%). 1.1.3 digiteeritud museaale 600 1000 524 5200 5250 5250 1.1.4 museaalhoonete korrastamine Väiksemad objektid Väiksemad objektid Väiksemad objektid Vastavalt Vastavalt Vastavalt vastavalt rakenduskavale vastavalt rakenduskavale vastavalt rakenduskavale rakenduskavale ja rakenduskavale ja rakenduskavale ja ja eelarvele 31 000 eurot. ja eelarvele 26 182 eurot ja eelarvele 31 000 eurot. eelarvele 50 000 eurot. eelarvele 50 000 eurot. eelarvele 50 000 eurot. + Kultuuriministeeriumi Jaagu talu avariiremont toetusest 10 000 eurot. vastavalt ekspertiisi tulemustele. Sassi-Jaani katuse lõpetamine. 1.1.5 rahvusvahelise pereturismi Projekt „Impeeriumi Valmis väravahoone ja Platsi ettevalmistus, Rajada omavahendite Rajada nõukogude Aianduse rajamine objektide (museaalhoonete ja pärand Eesti külas“ ei rattaparkla projekt, geouuringud, projekti jäägi arvelt nõukogude kortermaja kortermaja juurde. elamusküünide) ehitus ning leidnud toetust. Rajada hangiti ehitusluba. valmimine, hoone kortermaja ekspositsioon, sisustada interjööride esemete hankimine omavahendite jäägi arvel Väravahoone riigihange ületoomine (190 000 ekspositsioon, lõpetada interjöörid, avada püsinäituse sisustamiseks nõukogude kortermaja osutus arvatavast eurot). Täpsustada väravahoone külastamiseks. ekspositsioon ja kallimaks. Nõukogude väravahoone ümberehitus rattaparkla, alustada vana maja üle toomise projekti ümberehituse liikumispuudega väravahoone lähteandmete koostamine lähteandmeid ehituse inimeste liikumise ja ümberehitust ja seinte odavamaks muutmiseks. tööle võtmise vajadustele liikumispuudega tugevuskatsetused koos Võimalusel ehitus (130 vastavaks. inimeste liikumise ja TTÜ-ga. 000 eurot). tööle võtmise vajadustele vastavaks. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Kõigi mäluasutuste, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse 123 tegevusvaldkonnas EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Riigile osutavate lepinguliste teenuste maht 2016. a 607 500 eurot ja Vastavalt riigieelarvest toetuse eraldamisele, müügitulu aastas vähemalt 40 000 Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava Kanuti pakutavate teenuste osutamisest laekuv müügitulu 87 645 eurot. eurot. 2015-2019, tööplaan ja rakenduskavad 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 riigile osutatavate lepinguliste 629 272 eurot 679 476 eurot 685 493 eurot 685 493 eurot 685 493 eurot 685 493 eurot teenuste maht 1.2.2 Kanuti teenuste müügitulu 35 000 eurot 73 363 eurot 35 000 eurot 40 000 eurot 40 000 eurot 40 000 eurot Ainelise ja vaimse kultuuripärandi, sh kultuurimälestiste uurimine, kogumine, hindamine, konserveerimine, restaureerimine ja digiteerimine, olles nimetatud TEGEVUSEESMÄRK 1.3 valdkondade arendaja, oskusteabe haldaja, vahendaja ja populariseerija ning laiapõhjaliste teenuste osutaja – kompetentsuskeskus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutuse toimetusel 2016. a ilmunud väljaannete arv 4, kutset Vastavalt arengukavale. Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava omavate konservaatorite arv 8, magistrikraadiga töötajate osakaal 2015-2019, tööplaan ja rakenduskavad kõrgharidusega töötajatest 61%. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 väljaannete arv 2 2 3 3 1 1 1.3.2 kutset omavate konservaatorite 7 11 11 8 8 8 arv 1.3.3 magistrikraadiga töötajate 62 62 62 62 62 62 osakaal kõrgharidusega töötajatest TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike ainevaldkonna muuseumi funktsiooni täitmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Külastatavus 2016. a 134 146 inimest, haridusprogrammides osales Iga-aastane tõus uute objektide lisandumise korral. Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava 11 308 õpilast, toimus 1148 programmi. 2015-2019, tööplaan ja rakenduskavad 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 külastatavus 135 000 139 213 135 000 135 000 138 000 140 000 1.4.2 haridusprogrammides osalenud 11 000 14 057 11 700 11 000 11 000 11 000 õpilaste arv 1.4.3 toimunud programmide arv 535 683 535 545 545 545 TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Eesti miljööväärtuslike piirkondade turismialase konkurentsivõime tugevdamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Maa-arhitektuuri programmi täitmine 2016. a eelarve mahus 126 300 Püsida eelarves. Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava eurot + palgatõus, täiendkoolituste programmides osales 3872 inimest. 2015-2019, tööplaan ja rakenduskavad 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1 maa-arhitektuuri programmi 126 300 eurot + 130 758 eurot 126 300 eurot + 126 300 eurot + 126 300 eurot + 126 300 eurot + 124 täitmine palgatõus 4458 eurot palgatõus palgatõus palgatõus palgatõus 1.5.2 täiendkoolituse programmides 1090 1707 1200 1200 2000 2000 osalenute arv 1.5.3 Creative Europe projekt 50 508 eurot Projekti sisu ja pealkiri Osalemine eksperdina Osalemine eksperdina - - „Meistrid, sellid, õpipoisid“ muutusid, aga ei esitatud, projektis „Sustainable projektis „Sustainable sest partnerid ei ole enam Heritage“ projektis Heritage“ projektis huvitatud. Nord+. Nord+ jätkub. TEGEVUSEESMÄRK 1.6: Investeeringud oma vara valitsemiseks EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Valvesüsteemide projekteerimine on lõpetatud, uue külastuskeskuse Valminud objektid. Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava eelprojekt ootel. 2015-2019 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.6.1 valvesüsteemide väljaehitus 165 392 eurot 103 067 eurot 62 325 eurot 12 000 eurot 12 000 eurot 12 000 eurot 1.6.2 külastuskeskuse projekteerimine - - Nõukogu otsusega on - - - ja ehitus investeeringu tegemisest loobutud. 1.6.3 puiduhoone ehitus - - - 200 000 eurot 272 000 eurot - 1.6.4 territooriumi hooldustehnika 5215 eurot 11 000 eurot 6000 eurot 5000 eurot 13 000 eurot 10 000 eurot soetamine 1.6.5 kommunikatsioonid, - - - 20 000 eurot - - kanalisatsioon, vesi 1.6.6 arvutipargi ja tarkvara 30 500 eurot 41 770 eurot 30 000 eurot 30 000 eurot 30 000 eurot 30 000 eurot uuendused 1.6.7 konserveerimise ja digiteerimise - 32 328 eurot 26 000 eurot - 32 000 eurot 30 000 eurot seadmete hanked 1.6.8 Kolu kõrtsi ventilatsiooni ehitus 13 000 eurot - 34 000 eurot - - - 1.6.9 Kolu kõrtsi valgustite ja tehnika - - - 25 000 eurot 10 000 eurot - väljavahetus 1.6.10 konservaatorite maja - 36 804 eurot - - - - ümberehitus 1.6.11 väravahoone ümberehitus - - 130 000 eurot - - - 1.6.12 rattaparkla varjualuse ehitus - - 10 000 eurot - - - 1.6.13 museaalhoone nõukogude - - 190 000 eurot 160 000 eurot - - kortermaja ehitus 1.6.14 Liberty hoonete renoveerimine - - - 780 000 eurot 600 000 eurot 700 000 eurot TEGEVUSEESMÄRK 1.7: Organisatsiooni arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2016. a oli töötajate rahulolu 3,5 punkti, tööjõu voolavus 19%, Hoida taset. Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava koolituspäevade hulk töötaja kohta 3,2. 2015-2019 ja tööplaan TULEMUSINDIKAATOR 2017 2018 2019 2020 2021 125 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.7.1 töötajate rahulolu 3,7 Ei hinnatud 3,8 3,8 3,8 3,8 1.7.2 töötajate voolavus 13% 19% 13% 13% 13% 13% koolituspäevade hulk 1 töötaja 1.7.3 kohta 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Valdav osa tulemusi saavutati ja ületati. Osade eesmärkide saavutamine olenes projektide heakskiitmisest. Vabaõhumuuseumi mõjutab tugevalt ilmastik (eriti suurürituste toimumise päeval). Tööjõuvoolavust mõjutavad madalad palgad tugistruktuurides, kus konkureeritakse üldiselt tööjõuturul. Muuseumis töötamise koormust peetakse liiga suureks - sage vajadus tulla tööle (avalikel üritustel osalemine) nädalavahetusel ja riiklikel pühadel. Ootamatult tekkis vajadus remontida muuseumi konservaatorite avariilist hoonet, milleks tuli toetus Kultuuriministeeriumilt. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum põhikirjaliste ja 2017. a tegevuseesmärkide täitmist võib hinnata edukaks. Märkused 126 SIHTASUTUS: Sihtasutus Endla Teater Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomise ja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: esitamise kaudu Endla teatri repertuaaris on nii kaasaegset kui klassikalist dramaturgiat nii Eesti kui muumaistelt autoritelt. Lavale jõuab ka ebatraditsioonilise loomemudeliga TEGEVUSEESMÄRK 1.1: lavastusi, pakkudes huvitavat teatrikogemust nii suurtele kui väikestele vaatajatele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Võimekas trupp ja tugev tehniline meeskond annab hea lähtepositsiooni. Vähemalt üheksa õnnestunud uuslavastuse korral loetakse eesmärgid Sihtasutuse Endal Teater arengukava 2018-2021 saavutatuks. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 repertuaari mitmekesisus (žanrid, Luua 10 huvitavat Teatrihoone remondi Tuua repertuaari ja Tuua repertuaari ja Tuua repertuaari ja Tuua repertuaari ja klassika, kaasaeg, algupärand jne) uuslavastust. tõttu lükkus ühe lavale 10 uuslavastust. lavale 10 uuslavastust. lavale 10 uuslavastust. lavale10 uuslavastust. lavastuse väljatoomine edasi. 1.1.2 trupi suurus (sihttase 23 näitlejat) Näitetrupis 20 liiget. Trupis on 21 liiget. Näitetrupp 22 liikmeline. Näitetrupp 21 liikmeline. Näitetrupp 22 liikmeline. Näitetrupp 23 liikmeline. 1.1.3 tehniliselt kõrgetasemelised Tehnilised töötajad Tehnikud osalesid Tehnikud arendavad end Tehnikutel on piisavalt Personali suunatakse Personal on kõrgel esitlused osalevad täiendõppes. täiendõppes ja sooritasid uuendatud tehnika toel ja huvitavaid teadlikult erialamessidele loov-tehnilisel kutseeksameid. sooritavad enesetäienduse ja koostööprojektidesse. tasemel. kutseeksameid. võimalusi. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Endla teater osaleb aktiivselt laiendatud Pärnu kultuuriruumis, olles piirkonnas professionaalne kultuuriasutus, atraktiivse ja mitmekülgse mängukavaga EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Endla teatril on traditsioonid, võimekas meeskond ja toimivad Endla teater on Pärnu kultuurielu keskus, pakkudes kõrgetasemelisi ja Sihtasutuse Endal Teater arengukava 2018-2021 lisategevused. mitmekülgseid kultuurilise ajaveetmise võimalusi. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 ürituste mitmekesisus Jätkata mitmekesise Jazziõhtud, näitused ja Lisanduvad Teatrist on kujunenud Jätkata mitmekülgse Jätkata mitmekülgse kultuurilise tegevusega. teatrikino toimivad. kohtumisõhtud etendus- ja tegevusega tegevusega huvipakkuvate kultuurikeskus. kultuurikeskusena. kultuurikeskusena. inimestega. 1.2.2 mängukava tihedus Etendused-üritused Aasta jooksul toimus 285 330 etendust 330 etendust 340 etendust 340 etendust toimuvad kogu hooaja etendust. vältel. 1.2.3 väljasõiduetenduste arv Viia lavastusi Aastas 33 külalisetendust 59 väljasõiduetendust 60 väljasõiduetendust 60 väljasõiduetendust Anda külalisetendusi vaatamiseks üle Eesti. Eestis. aastas aastas aastas ja laiendada tegevusvälja. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 2017. a oli vähem etendusi teatri suures saalis toimunud mahuka remondiprotsessi tõttu – 7 kuu jooksul oli suur saal kasutusest väljas. 127 Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Kõik 2017. a püstitatud põhilised eesmärgid saavutati. Aasta oli logistiliselt keeruline ja raske oli publikut suure saali asendusvariantidega etendustele meelitada. Kõigele vaatamata tuli Sihtasutus Endla Teater nende väljakutsetega lahendamisega hästi toime. Märkused 128 SIHTASUTUS: Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid arengukava 2017-2024 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 näituseprojektide arv 10 11 12 10 12 17 1.1.2 haridusprogrammide arv 18 18 11 16 20 25 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid arengukava 2017-2024 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 külastuste arv kokku 67 000* 66 168 57 000 80 000 90 000 95 000 2.1.2 omatulu osa eelarvest % 33% 34% 25-30% 35-40% 45% 47-50% 2.1.3 Piiskopilinnuse pealinnuses Pealinnuse uue Pealinnuse muuseumi Pealinnuse muuseumi Pealinnuse uue Pealinnuse muuseumi Pealinnuse muuseumi muuseum-külastuskeskuse avamine muuseumi ja läbirääkimistega ehituse tõrgeteta muuseumi ja aastaringne käivitamine külastajate mahuks külastuskeskuse hankemenetlus viidi läbi koordineerimine. külastuskeskuse avamine (sh külastuste arv saavutatakse 50 000 projekteerimine, 06.07.-03.11.2017. (juuli). linnuses 45 000). külastajat. ehitushanke läbiviimine Töövõtuleping ehitajaga ning ehitusega allkirjastati 20.12.2017 a. alustamine. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta *Seoses pealinnuse sulgemisega 2017. a augustis korrigeeriti külastajate arvuks 63 000 (algselt 67 000). Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid tegevus ja eesmärkide saavutamine oli 2017. a edukas. Kuigi seoses piiskopilinnuse sulgemisega külastajate arv võrreldes 2016. a vähenes, teeniti omavahendeid kavandatust rohkem. Märkused Seoses Euroopa Liidu struktuurifondide piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetatava pealinnuse muuseumi ehitamisega on väheneb 2018. a asutuse omatulu ja külastuste arv, kuna linnuse muuseum on ehitistööde ajal suletud. 129 SIHTASUTUS: Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Koguda, säilitada ja vahendada Hiiumaa kultuuripärandit ning tugevdada Hiiumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Jäädvustada pärandit, rõhutades saare pikaajalisi seoseid mere ja merendusega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Seisuga mai 2016. a kuulus muuseumikogusse 33 033 museaali, Kõik muuseumi kogud on digiteeritud ja kirjeldatud MuIS-is. SA Hiiumaa Muuseumid arengukava aastateks keskmiselt võtab muuseumi igal aastal arvele 400 museaali. 2015. a 2015-2020. lõpu seisuga on MuIS-is kirjeldatud 25 530 museaali. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 museaalide arv aastas, millele on 1400 891 1100 1100 1100 1100 koostatud MuIS-is I etapi kirjed 1.1.2 museaalide arv aastas, millest on 5500 3598 2000 2000 500 500 tehtud digikujutised 1.1.3 muuseumikogu täiendamine ja Muuseumikogu on Ülesanne on täidetud. Muuseumikogu on Muuseumikogu on Muuseumikogu on Muuseumikogu on kogude nõuetekohane hooldus täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab nõuetele. nõuetele. nõuetele. nõuetele. nõuetele. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Nõuetekohaselt säilitada pärandit, luues selleks tänapäevastele tingimustele vastavad hoidlad EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Museaalide hoiutingimused on rahuldavad, kuid vajadus on täiendava Kogud säilitamiseks on vastavalt eelarvelistele võimalustele projekteeritud ja SA Hiiumaa Muuseumid arengukava aastateks ning nõuetele vastava hoidlapinna järgi. ehitatud uus hoidla. Muuseumi filiaalide seisukord ei ohusta muuseumikogu. 2015-2020. Muuseumi filiaalide seisukord vajab külastajate paremaks Teostatakse jooksvad remont- ja hooldustöid tagamaks, et filiaalide hoonete teenindamiseks ja varade hoidmiseks jooksvaid remont- ja hooldustöid. seisukord ei ohusta varasid. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 museaalidele hoiutingimuste Uue hoidlahoone Koostatud on Uue hoidla põhiprojekti Alustatud on uue Uue hoidlahoone ehitus Uue hoidla valmimine. loomine esimene etapp detailplaneering ja koostamine. hoidlahoone ehitusega. on lõpujärgus. (projekteerimine) on eskiisprojekt. lõpetatud. 1.2.2 muuseumi filiaalide arendamine Tobiase majamuuseumi Kõik planeeritud tööd on Tobiase majamuuseumi Mihkli talumuuseumi Filiaalides on teostatud Filiaalides on teostatud uue ekspositsiooni teostatud. uue ekspositsiooni suuremad remonttööd: jooksvad remont- ja jooksvad remont- ja projekteerimine. valmimine. katused, laetalad ja hooldustööd. hooldustööd. elektrisüsteem. Kassari maja uue Kassari maja uue ekspositsiooni ekspositsiooni Filiaalides on teostatud projekteerimine. valmimine. jooksvad remont- ja hooldustööd. Filiaalides on teostatud Filiaalides on teostatud jooksvad remont- ja jooksvad remont- ja hooldustööd. hooldustööd. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Vahendada pärandit muuseumis kui avatud, elavas, tänapäevases ja elamust pakkuvas ruumis 130 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Riigimuuseumi külastajate arv 2014. a: 12 000. Tagatud on külastajate arvu stabiilne kasv. SA Hiiumaa Muuseumid arengukava aastateks 2015-2020. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 külastajate arv 14 000 14 357 15 000 15 000 15 000 15 000 1.3.2 seminaride ja konverentside Läbi on viidud Konverents on läbi Konverents “Kalandus ja - - - läbiviimine juubelikonverents viidud. merendus saarte “Hiiumaa Muuseum – muuseumide kogudes” 50”. 1.3.3 kirjutiste väljaandmine Ilmunud on Hiiumaa Toimetised on ilmunud. Toimetiste ega muude Ilmunud on Hiiumaa Ilmunud on Hiiumaa Ilmunud on Hiiumaa Muuseumi toimetised. publikatsioonide Muuseumi toimetised. Muuseumi toimetised. Muuseumi toimetised. väljaandmist ei kavandata. 1.3.4 sündmused muuseumis Muuseumiöö Sündmused on Muuseumiöö (eeldatavalt Muuseumiöö (eeldatavalt Muuseumiöö (eeldatavalt Muuseumiöö (eeldatavalt (eeldatavalt 200 toimunud. 200 külastajat); 200 külastajat); 200 külastajat); 200 külastajat); külastajat); kohvikute kohvikute päeva kohvik kohvikute päeva kohvik kohvikute päeva kohvik kohvikute päeva kohvik päeva kohvik "Parunite "Parunite palkon" "Parunite palkon" "Parunite palkon" "Parunite palkon" palkon" (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 külastajat). külastajat). külastajat). külastajat). külastajat). 1.3.5 näitused Läbi viidud näitused: Näitused on läbi viidud. Kassari Läbi viidud näitused Läbi viidud näitused Läbi viidud näitused "Meri kui Saatus", püsiekspositsiooni vastavalt näituste kavale. vastavalt näituste kavale. vastavalt näituste kavale. "Hiiumaa Muuseum - avamine. R. Tobiase 50", püsiekspositsiooni kunstinäitus Enn Kunila avamine. Klaasikunsti kogudest, näitus. külalisnäitus "Vikatid" talumuuseumis. 1.3.6 haridusprogrammid ja koolitused Toimib pidev Täidetud. Läbi viidud 13 Toimib pidev Toimib pidev Toimib pidev Toimib pidev muuseumipedagoogika erinevat programmi, muuseumipedagoogika muuseumipedagoogika muuseumipedagoogika muuseumipedagoogika programm. osales 1213 õpilast ja programm. programm. programm. programm. 143 täiskasvanut. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Museaalide MuIS-i sisestamisega seotud tegevuseesmärke ei täidetud, kuna seatud eesmärgid ja nõutav ajagraafik ei ole realistlikud ning ei vasta sihtasutuse vähesele inimressursile. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid on põhikirjaliste- ja 2017. a tegevuseesmärkide täitmisega hästi toime tulnud. Märkused 131 SIHTASUTUS: Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus Liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine, pakkumaks võimalusi PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: loodushariduslikuks tegevuseks, harrastus- ja tippspordiga tegelemiseks ning aktiivse puhkuse veetmiseks looduses Loodud on tingimused rahvusvaheliste, riigisiseste ja riigi meistrivõistluste ning üleriigiliste ürituste, ülemaakondlike meistrivõistluste ja ürituste ning kohalike ürituste ajakohasel tasemel ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Loodud on tingimused suviste ja talviste treeninglaagrite ja koolituste, seminaride, TEGEVUSEESMÄRK 1.1: muude kultuuri- ja spordiürituste nüüdisaegsel tasemel läbiviimiseks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Keskuse on ekspluatatsioonis ning toimub kalendriürituste ettevalmistus, Väljaehitatud olme-, treening-, võistlus- ning vaba aja veetmise tingimusi Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus vastuvõtt ning läbiviimine. kasutatakse rahvusvaheliste ja riigisiseste erinevate eluvaldkondade strateegiline arengukava 2012-2020 ürituste läbiviimiseks ajakohastes tingimustes. Keskuse rajatised ning olmetingimused on vastavalt aastaajale seatud korda, üritused valmistatakse ette ja viiakse läbi. Keskuse tingimused on loodud võimalikult laia kasutajaskonna vajadusi arvestades võimalikult erinevatele valdkondadele. Keskus on tunnustatud ja edukas korraldus- ning koostööpartner. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk spordivaldkonna erinevate riigisiseste või rahvusvaheliste kalendriürituse 1.1.1 20 39 20 20 20 20 korraldamiseks ajakohaste tingimuste loomine (erinevate valdkondade arv) koostöö laiendamine erinevate spordiorganisatsioonide ning -klubidega, ülikoolide jt haridusasutustega, teiste keskuste ja 1.1.2 - 18 20 25 30 35 terviseradadega ühisürituste korraldamise, kogemuste jagamise ning uute sihtgruppide leidmise eesmärgil (koostööpartnerite arv) TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Liikumisradade arendamine, hooldus ja ekspluatatsioon EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toimib püsitähistusega liikumisradade (matka-, jooksu-, maastikuratta-, Püsitähistusega liikumisrajad on erineva pikkuse ja raskusastmega vabas Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus orienteerumise ja asfaltkattega liikumisrajad) hooajaks ettevalmistus, õhus liikumiseks ettevalmistatud ja hooldatud metsarajad, mida strateegiline arengukava 2012-2020 korrashoid ja hooldamine. kasutatakse kas jalutamiseks, jooksmiseks või maastikurattaga sõitmiseks omaalgatusliku või organiseeritud tegevusena. Looduses liikumine pakub treeningprotsessis emotsionaalset ning füüsilist vaheldust. Valgustatud asfaltkattega liikumisrajad võimaldavad korraldada rahvusvahelisi ja riigisiseseid tiitlivõistlusi erinevatel spordialadel (rulluisutamine, rullsuusatamine, jalgratas, rula ja invaspordi alad), loob võimalused omaalgatuslikuks sportlikuks tegevuseks. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 132 hooldada asfaltkattega liikumisrada 7 kuud aastas omaalgatuslikuks ja 1.2.1 7 7 7 7 7 7 organiseeritud sportlikuks tegevuseks (kuude arv) korraldada igal aastal vähemalt kolm erineva spordialaliidu, 1.2.2 spordiorganisatsiooni jt 3 8 3 3 3 4 eluvaldkondade üritust asfaltrajal (erinevate ürituste arv) liikumisradade ristumise puitsilla rekonstrueerimine Jõulu mäel lammutada tagamaks silla ja radade ohutu kasutus tööd on teostatud, sild 1.2.3 amortiseerunud sild, säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase nii kasutajatele kui on kasutusvalmis rajada uus rajatunnel hooldemeeskonnale/tehnikale (metalltunneli rajamine) korrastada püsitähistusega 5, 10, 15 ja 25 km matkarajad, 5 ja 10 km matkaraja algus planeerida ümber, renoveerida tähistus, tegevusi kajastavad ja suunavad püsitähistusega matkaradade infoviidastikud, 1.2.4 tööd teostatud säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase ettevalmistus, korrashoid, hooldamine koostada uued matkaradade kaardid; renoveerida 2 km Päkapikurada ja rajapunktid, teha ettevalmistustööd organiseeritud ja omaalgatuslikeks matkadeks Kunstlume abil tagada suusatamiseks stabiilsed tingimused kogu hooajaks. Kunstlume tootmise süsteemi arendamine, väljaehitamine koos lumekahurite ja TEGEVUSEESMÄRK 1.3: tehnika soetamisega, hooajaks ettevalmistus kunstlume tootmiseks ja kunstlumekattega suusaradade ettevalmistuseks ja hooldamiseks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 133 Hooajaks tehtud ettevalmistus kunstlume tootmiseks. Kunstlume abil tagada suusatamiseks stabiilsed tingimused kogu Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus hooajaks. strateegiline arengukava 2012-2020 Kuna Eesti ja eriti Pärnumaa talved on väga heitlikud, on talvehooajal üks paljudest töödest elanikkonnale liikumisharrastuse suurendamiseks tingimuste loomine: suusahooaja ettevalmistus ja tegevuste läbiviimine ning võimaluste loomine suusatamiseks kunstlumekattega suusarajal ning kelgutamiseks kunstlumega kaetud kelgunõlval. Kunstlume tootmise süsteemi arendamise, väljaehitamise, lumekahurite ja tehnika soetamisega on loodud tingimused lumetootmiseks otse suusarajale, mis on majanduslikult soodsam ja kiirendab oluliselt suusaradade ettevalmistust treeninguteks ning riigisisesteks ja rahvusvahelisteks võistlusteks. Suusarajad ja kelgumägi on hooajal õhtuti valgustatud, elanikkonnale on see tasuta. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk igal hooajal vähemalt kaks 1.3.1 tiitlivõistlust murdmaasuusatamises 2 7 2 2 2 2 (tiitlivõistluste arv) igal aastal vähemalt viie alaliidu või 1.3.2 spordiorganisatsiooni treeninglaagri 5 22 10 10 10 10 korraldamine (alaliitude arv) igal aastal vähemalt 3-3,75 km 3,33 km + staadion + 1.3.3 kunstlumekattega suusaraja koos 3,75 km + staadion 3,75 km + staadion 3,75 km + staadion 3,75 km + staadion 3,75 km + staadion kelgunõlva staadioniga ettevalmistus järgmiseks hooajaks kunstlume 1.3.4 tootmine, saepuruga katmine, üle suve 1 km 1,3 km 1 km 1 km 1 km 1 km hoidmine TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Staadioni arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Staadioni ette valmistatud aastaringseks kasutamiseks nii Valminud staadion vastab rahvusvahelistele nõuetele erinevatel Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus omaalgatuslikuks kui ka organiseeritud tegevuseks. spordialadel, sh murdmaasuusatamine. strateegiline arengukava 2012-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk säilitada tase, vastavus säilitada tase, vastavus säilitada tase, vastavus säilitada olemasolev tase, säilitada olemasolev tase, 1.4.1 vastavus rahvusvahelistele nõuete tase säilitatud nõuetele nõuetele nõuetele täiustada täiustada säilitada tase, jätkata valgustuse säilitada tase, staadioni ja liikumisradade valgustuse säilitada tase, kontrollida säilitada tase, kontrollida 1.4.2 kontrollida teostatud täiustamist, kontrollida kontrollida täiustamine valmisolekut hooajaks valmisolekut hooajaks valmisolekut hooajaks valmisolekut hooajaks valmisolekut hooajaks TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Rahvusvahelistele nõuetele vastavate suusatamise võistlus- ja treeningradade ehitus ning tähistamine, teiste talialade arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 134 Suusatamise võistlus- ja treeningrajad on ettevalmistatud ja hooajal Luua ajakohased võistlus- ja treeningtingimused suusatamise Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus hooldatud. Teiste talispordialade ettevalmistus ja hooldamine hooajal. tiitlivõistluste korraldamiseks. Jätkata rahvusvahelistele nõuetele strateegiline arengukava 2012-2020 vastavate suusatamise ja teiste talialade võistlus- ja treeningradade ning treeningpaikade ehitust, tähistamist ning hooldust. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk taotleda FIS litsents suusatamise 1.5.1 sprindiradadele ja distantsiradade säilitada tase tase säilitatud säilitada tase uuendada sertifikaat säilitada tase säilitada tase passistamine hooajaeelne hooldus curlinguväljaku hooajaks hooajaeelne hooldus, tehtud; ilmastikust hooajaeelne hooldus, hooajaeelne hooldus, hooajaeelne hooldus, hooajaeelne hooldus, 1.5.2 ettevalmistus, hooajaline korrashoiu tagamine tingituna asendatud 6 korrashoiu tagamine korrashoiu tagamine korrashoiu tagamine korrashoiu tagamine ekspluatatsioon alaga mänguväljakuga Uute spordialade kaasamine – rannajalgpalli- ja rannavõrkpalliväljakute rajamine, disc-golfi radade rekonstrueerimine, laste ja noorte õuetegevuste TEGEVUSEESMÄRK 1.6: laiendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Rannajalgpalli- ja rannavõrkpalliväljaku, disc-golfi rajad hooajaks Uute spordialade kasutusele võtmine – rannajalgpalli, kahe ranna- Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus ettevalmistatud ja hooldatud. Toimub tervisespordilinnaku ja laste võrkpalliväljakuga ja kahe disc-golfi rajaga muutub keskus veelgi strateegiline arengukava 2012-2020 mänguväljaku atraktsioonide pargi rajamine. atraktiivsemaks. Loodud lisavõimalused värskes õhus sportimiseks ning keskuse välitreeningtingimuste atraktiivsemaks muutmiseks. Laste õuetegevuste laiendamine. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk hooldada rannajalgpalli- ja 7 kuud; rannavõrkpalliväljakuid 7 kuud aastas 7 kuud; 7 kuud; säilitada tase, 7 kuud; 7 kuud; 7 kuud; 1.6.1 omaalgatuslikuks ja organiseeritud säilitada tase tase säilitatud uuendada piirid ja säilitada tase säilitada tase säilitada tase sportlikuks tegevuseks inventar hooldada ja hoida kasutuses disc-golfi 12 kuud; radasid 12 kuud aastas 12 kuud; 12 kuud; 12 kuud; 12 kuud; 1.6.2 12 kuud, säilitada tase rajad hooldatud ja omaalgatuslikuks ja organiseeritud säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase täiustatud sportlikuks tegevuseks korraldada igal aastal vähemalt 2 1.6.3 üritust rannajalgpalli- ja 2 6 2 2 2 2 rannavõrkpalliväljakutel korraldada igal aastal disc-golfi radadel talviseid ja suviseid 1.6.4 15 16 15 15 15 15 kohalikke, riigisiseseid ja rahvusvahelisi võistlusi 135 2 raja tase säilitatud, 3 rada; säilitada tase (2 rada); täiustatud, välja renoveerida disc-golfi rajad, laiendada 3 rada; 3 rada; säilitada tase, 3 rada; 1.6.5 välja ehitada 9 korviga ehitatud kolmas, olemasolevaid tingimusi säilitada tase säilitada tase renoveerida „kollane“ säilitada tase „sinine“ rada „sinine“ 9 korviga rada disc-golfi rada luua lisavõimalusi värskes õhus sportimiseks ning keskuse väli- 1.6.6 treeningtingimuste atraktiivsemaks 1. etapp 1. etapi tööd teostatud säilitada tase, 2. etapp säilitada tase säilitada tase säilitada tase muutmiseks tervisespordilinnaku ning välitrenažööride pargi rajamisega väikelaste õuetegevuste laiendamine ning arendavate tegevuste pakkumine 1.6.7 1. etapp 1. etapi tööd teostatud säilitada tase, 2. etapp säilitada tase säilitada tase säilitada tase laste mängu- ja liikumisväljaku rajamisega TEGEVUSEESMÄRK 1.7: Suviste spordirajatiste ehitus- ja renoveerimistööd EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Alustatud on ettevalmistusi amortiseerunud suviste spordirajatiste Viia suvised spordirajatised vastavusse kehtivate võistlusmäärustega nii Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus renoveerimiseks ja uute rajamiseks. omaalgatuslikuks kui ka organiseeritud sportlikuks tegevuseks. strateegiline arengukava 2012-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.7.1 puitkattega korvpalliväljak säilitada tase tase säilitatud säilitada tase säilitada tase renoveerida säilitada tase kergejõustikusektorite renoveerimine, tase säilitatud, soetatud uuendada tähistust, 1.7.2 säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase inventari soetus täiendavalt inventari parandada rajakatet lõpetada alustada palliväljakute jätkata palliväljakute 1.7.3 pallimängude väljakute renoveerimine teostamata renoveerimine, säilitada tase säilitada tase renoveerimist renoveerimisega säilitada tase teostamata korrastada, jätkata asfaltkattega liikumisradade korrastada, vajab korrastada, teostada 3 m korrastada, teostada 5 m 1.7.4 eelarvevahendite võimaluste otsimist korrastada korrastamine, ülekate (asfalteerimine) ülekatet laiuse ringi ülekate laiuse ringi ülekate puudumise tõttu parendustöödeks rannajalgpalli-rannavõrkpalliväljaku 1.7.5 säilitada tase tase säilitatud säilitada tase säilitada tase uuendada säilitada tase piirdeaia renoveerimine juurdepääsutee rajamine 1.7.6 jalgpalliväljakule, heakorratööd; säilitada tase tase säilitatud säilitada tase säilitada tase uuendada säilitada tase jalgpalliväljaku rekonstrueerimine jätkata töödega renoveerida peastaadioni 1.7.7 vastavalt eelarve teostatud säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase välivalgustus koos toiteliiniga võimalustele renoveerida amortiseerunud 1.7.8 jätkata töödega jätkatud töödega jätkata töödega säilitada tase säilitada tase säilitada tase piirdeaiad kogu keskuse territooriumil jätkata töödega teostamata jätkata töödega lõpetada tööd; säilitada 1.7.9 laululava renoveerimine vastavalt eelarve eelarvevahendite vastavalt eelarve säilitada tase säilitada tase tase võimalustele puudumise tõttu võimalustele 136 TEGEVUSEESMÄRK 1.8: Jõulumäe Tervisespordikeskuse arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tervisespordikeskuse väljaehitamine, renoveerimine, hooajaks Renoveerida ja täiendavalt juurde ehitada spordi- ja teisi rajatisi keskuse Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus ettevalmistus. teenuste kvaliteedi tagamiseks ning kasutajatele paremate tingimuste strateegiline arengukava 2012-2020 pakkumiseks. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.8.1 ehitada uusi kämpingumaju - - 2 3 1 - 1.8.2 ehitada matkajatele kööginurk - - 1 säilitada tase säilitada tase säilitada tase jätkatud 1.8.3 renoveerida väli-WC jätkata renoveerimist säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase renoveerimisega täiustatud (taset 1.8.4 rekonstrueerida reoveepuhasti säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase tõstetud) peamaja jõusaali laienduse ehitus ja säilitada tase, tase säilitatud, osaliselt säilitada tase, 1.8.5 jõusaali amortiseerunud sisustuse amortiseerunud inventari juurde säilitada tase säilitada tase amortiseerunud sisustuse säilitada tase väljavahetus sisustuse väljavahetus soetatud väljavahetus valmistada ette ja multifunktsionaalse spordihoone taotlust ei rahastatud esitada taotlus EAS 1.8.6 Jõulumäe teenindus- ja curlingumaja (EAS eitav otsus - - - - struktuurivahenditele ehitus veebruaris 2018) PKT II vooru lähteülesande ning sisetreeningtingimuste loomine eskiisprojekti erinevate kultuuri- ja spordialadega ehituse valmimine ja 1.8.7 - - koostamine, ehituse alustamine säilitada tase tegelemiseks multifunktsionaalse kasutuselevõtt rahastusvahendite spordimaja rajamisega otsimine juurdeehituse peamaja olemasoleva söögisaali ja söögisaali põrandakatte alustada juurdeehituse valmimine ja 1.8.8 tööd teostatud säilitada tase säilitada tase köögiploki laiendus, sisustus vahetus ettevalmistustöödega kasutuselevõtt, sisustuse soetamine peamaja küttesüsteemide alustada jätkata töödega, tööle 1.8.9 rekonstrueerimine, uuendus, - - - säilitada tase ettevalmistustöödega rakendus päikesepatareid viia lõpule siseteede 1.8.10 telkla juurdepääsutee asfalteerimine säilitada tase tase säilitatud säilitada tase säilitada tase säilitada tase asfalteerimine autokaravanide parkla elektrikilpide ja tase säilitatud, säilitada tase, vajadusel 1.8.11 säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase toiteliini renoveerimine täiendatud täiustada videovalvesüsteemide ja ATS tase säilitatud, säilitada tase, vajadusel 1.8.12 säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase täiustamine, laiendus täiendatud täiustada wifi leviala laiendamine keskuses ja tase säilitatud, säilitada tase, vajadusel 1.8.13 säilitada tase, laiendada säilitada tase säilitada tase säilitada tase territooriumil laiendatud täiustada TEGEVUSEESMÄRK 1.9: Sihtasutuse vara haldamine ja säilitamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 137 Keskuses viiakse läbi iga-aastane remont oma töötajatega. Remondi läbiviimisega on tagatud keskuse vara hoidmine, säilitamine, Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus haldamine. strateegiline arengukava 2012-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.9.1 iga-aastane remonttööde teostamine teostada teostatud teostada teostada teostada teostada Võistlusmäärustega püstitatud nõuetekohaste tingimuste ettevalmistus, hooldamine, rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks ja omaalgatuslikuks TEGEVUSEESMÄRK 1.10: sportlikuks kasutuseks tingimuste loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Täidetakse rahvusvaheliste võistluste korraldamise nõuded. Soetatud on rahvusvahelistele ja riigisiseste võistluste läbiviimiseks Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus kaasajanõuetele vastav inventar. strateegiline arengukava 2012-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk kunstlumetootmise lumekahuri 1.10.1 - - 1 - - - väljavahetus rajahooldusmasina (rajatraktor) 1.10.2 PB 100 väljavahetus teostatud - - PB 400 väljavahetus - soetus/väljavahetus spordivõistluste ajavõtusüsteemi täiendada vastavalt täiendatud vastavalt 1.10.3 täiendada täiendada säilitada tase säilitada tase soetus eelarve võimalustele eelarve võimalustele Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 2017. a kavandatud tulemused saavutati, osa planeeritud renoveerimistöid lükkus edasi vahendite puudumise tõttu. Palju tehti juurde omavahenditega ja sihtasutuse oma töötajate poolt. Välisvahendite taotluse eitava vastuse tõttu jäi p 1.8.6 eesmärk saavutamata. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus põhikirjalisest eesmärgist lähtuvalt seatud tegevuseesmärgid suudeti 2017. a täita edukalt. Märkused Lähiaastatel püütakse leida võimalused amortiseerunud spordirajatiste renoveerimise lõpetamiseks ning investeeringutegevuste elluviimiseks. 138 SIHTASUTUS: Sihtasutus Kultuurileht PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja levitamine. Tagada rahvuskultuuri seisukohalt oluliste kultuuriväljaannete järjepidev ilmumine, ilmumise regulaarsus, sisulise kvaliteedi säilitamine ning tellijate arvu TEGEVUSEESMÄRK 1.1: hoidmine ja suurenemine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk aastas ilmub 269 ilmus regulaarselt 287 aastas ilmub 279 jätkata sama jätkata sama jätkata sama numbrit; väljaannete arv numbrit ja 14 väljaannet, numbrit; väljaannete arv regulaarsusega; regulaarsusega; regulaarsusega; 1.1.1 väljaannete ilmumise regulaarsus 14, sh lisandub Uma sh lisandus aprillist 2017 15, sh lisanduv väljaannete arv (15) väljaannete arv (15) jääb väljaannete arv (15) jääb Leht Uma Leht Müürileht jääb samaks samaks samaks 1.1.2 tellijate arv 16 600 tellijat 16 347 tellijat 17 000 tellijat 17 000 tellijat 17 000 tellijat 17 000 tellijat Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Vaatamata sellele, et tellijate arvu eesmärki ei suudetud saavutada on väljaannete ettetellijate arv püsinud aastate lõikes stabiilsena (2016. a 16 412 tellijat). Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Kultuurileht oma 2017. a tegevuseesmärkide saavutamisega hästi toime tulnud. Märkused 139 SIHTASUTUS: Sihtasutus Kunstihoone PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning professionaalse näitusetegevuse ja seda toetavate programmide ja tegevuste läbi viimine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Kaasaegse kunsti näituste korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Arengukava on koostamisel ja valmib 2018. a jooksul. 2017* 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 näituste arv - - 16 15 15 15 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Rahvusvaheliste näituseprojektide algatamine ja läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Arengukava on koostamisel ja valmib 2018. a jooksul. 2017* 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk rahvusvaheliste* näituseprojektide arv (*Näitusel on oluline rahvusvaheline 1.2.1 - - 10 7 8 8 dimensioon - kuraator, kunstnikud, toimumiskoht vmt.) TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Näitustega kaasnevate haridusprogrammide läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Arengukava on koostamisel ja valmib 2018. a jooksul. 2017* 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk haridusprogrammides osalenud 1.3.1 - - 3000 3500 4000 4500 külaliste arv Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Kunstihoone asutati 2017. a detsembris. Sellest tulenevalt ei ole võimalik anda hinnangut sihtasutuse eesmärkide saavutamise kohta 2017. a. Märkused * Sihtasutus Kunstihoone asutati 2017. a detsembris. Sellest tulenevalt ei ole välja toodud 2017. a eesmärke ja nende tulemusi. 140 SIHTASUTUS: Sihtasutus Narva Muuseum Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: kasvatamine. Teadus- ja fonditöö arendamine (püsiekspositsiooni uuendamine ja atraktiivsuse tõstmine täiendavate moodulite loomisega, näituste kvaliteetsemaks ja külastatavamaks muutmise eesmärgil omanäituste põhimõtete uuendamine ja selle alusel järgmiste aastate näituste planeerimine, museaalide sisestamine ja TEGEVUSEESMÄRK 1.1: kirjeldamine MuISis, kogumispoliitika ülevaatamine ja uuendamine). EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA - Püsiekspositsioon on valdavas osas loodud 1980. aastate lõpul ja - Narva linnuses on avatud uus kaasaaegne ja interaktiivne püsiekspositsioon SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 (valdkond 1990. aastate algul. Viimase kahe aastakümne jooksul on (2018-2019). 5. Pärand, 5.1. Uurimine ja tutvustamine, 5.1. püsiekspositsiooni jooksvat kohandatud ja täiendatud, kuid - MuISi on sisestatud 100% museaalide kogumahust (2018). Kogumine ja säilitamine) kontseptsioon ja kujundus on pärit loomise ajast. Olemas on visioon - Teistes muuseumides oleva Narva Muuseumidele kuulunud museaalid on püsiekspositsiooni osas, mis on sõnastatud arengukavas. kaardistatud ja vastavalt ajakavale lepitakse kokku nende tagastamine Narva - MuISis on esimese etapi jaoks kirjeldatud 48 268 museaali (57,8% Muuseumile. koguarvust) ning lisatud 35 599 museaali piltidega (46,6% koguarvust). - 2013. a teistes muuseumides oleva Narva Muuseumile kuulunud musaalide puuduolevate esemete üldnimestik on koostatud. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uue püsiekspositsiooni Teostatud on Uue püsinäituse lõpp- Vastavalt ekspositsiooni- Püsiekspositsiooni Püsiekspositsiooni Püsiekspositsiooni kontseptsiooni väljatöötamine ideekonkurss projekti koostamine käib, lahendusele ning avamine. uuendamine. uuendamine. püsiekspositsiooni kuratoorium on teinud ehitusplaanile käib lahenduse leidmiseks. täiendusi teema püsiekspositsiooni Vastavalt ekspositsiooni- struktuuridesse. tootmine. lahendusele ning ehitusplaanile käib püsiekspositsiooni lõpp- projekti koostamine koos tehnilise lahendusega. 1.1.2 kogude kirjeldamise esimene Vastavalt esimese etapi Kirjeldatud on 57,8% Vastavalt esimese etapi MuISi on sisestatud - - etapi läbiviimine infosüsteemis nõuetele on kirjeldatud kogumahust (48 268 tk). nõuetele on kirjeldatud 100% museaale 60% kogumahust 65% kogumajust (54 284 kogumahust. (50 032 tk). tk). 1.1.3 museaalide digitaalse kujutise MuISi on sisestatud 50% Digiteeritud on 42,6% MuISi on sisestatud 50% MuISi on sisestatud 80% MuISi on sisestatud - lisamine infosüsteemi kogumahust (41694 tk). koguarvust (35 599 tk). kogumahust (41 694 tk). kogumahust. 100% kogumahust. 1.1.4 raamatute väljaandmine Narva-Jõesuu album on Narva-Jõesuu album ja Uue püsinäituse raamatu Uue püsinäituse raamatu - - välja antud. Kreenholmi raamat on koostamise protsess on väljaandmine. Kreenholmi raamat on välja antud. pooleli. välja antud juhul, kui saadakse täies mahus finantseering väljastpoolt muuseumi. 141 1.1.5 teistes muuseumides oleva Koondatud on piisav Täiendatud nimekirja Täiendatakse nimekirja. Täiendatakse nimekirja. Peetakse läbirääkimis - Narva Muuseumidele andmekogu Eesti Kunstimuuseumi ja muuseumitega. kuulunud museaalide läbirääkimisteks nende Tallinna Linnamuuseumi kaardistamise projekti muuseumidega, kus esemetest (MuIS-i järgi). koostamine ja käivitamine leidub Narva Muuseumi Kuigi koostatud on museaale. tegevuste edasine ajakava, ei ole hetkel ressursse sellega tegeleda. Ülesanne viiakse üle 2020. aastasse. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Narva linnuse ja bastionide säilitamise ja arendamise tagamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Linnuse ja bastionide restaureerimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA - Arhitektuurivõistluse tulemusena on peaprojekteerija leitud. - Linnuse idatiib on restaureeritud ning linnuses on loodud tingimused uue SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 Konvendihoone eelprojekt on valmis. EAS on teinud positiivse püsiekspositsiooni sisseseadmiseks. Sissepääsude süsteem on lahendatud, (valdkond 6. Külastuskeskkond, 6.1. Keskkond) otsuse konvendihoone projekti osas. Alates 1. juulist 2016 algas piletimüügi ja muuseumipoe ümberpaigutamine on tehtud. Läänehoovi projekti tegevuste elluviimine. Projekt viiakse ellu vastavalt projekti liikumisrajad, valgustus, puhkekohad ja haljastus on ümberkujundatud vastavalt ajakavale. Läänehoovi ja Kristervalli eelprojekt on valmis. Silla külastajate soovituslikele liikumissuundadele. Ehitatud vanalinna eelprojekt on valmis. territooriumiga ühendav sild, taastatud kivisaali endised mahud. Kivisaalis - Arenduskava väljatöötamise plaan on paigas, plaanis sätestatud töötab külalistemaja. tegevusi viiakse ellu. - Narva kindlusel on olemas oma arenduskava, mis näeb ette nii linnuse kui ka - Triumph, Gloria bastionid, Sadama tee 9 (5. ravelliin), Peterburi bastionide väljaarendamist nii osade kaupa, kui ka terviklikult vähemalt 10 mnt 2 ja Gloria bastioni vallikraav on sihtasutusele üle antud. aastaks. - Victoria, Honori bastionid, Jõe 1C ning Sadama tee 2 on sihtasutusele üle antud. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 Narva kindluse Konvendihoone Konvendihoone Konvendihoone Piirikindluse Läänehoovi ja Läänehoovi ja Kristervalli väljaarendamine põhiprojekt on valmis, ehitustööde hange on ehitustööd on teostatud avastuskeskuse, silla Kristervalli projekti projekti elluviimine ehitushange on läbi viidud ja 50% ulatuses, ning läänehoovi ja elluviimine (190 623 (82 757 eurot korraldatud ning peatöövõitja on püsinäituse tööprojekt on Kristervalli projektide eurot omafinantseering). omafinantseering). peatöövõtja leitud, selgunud. Leping sõlmiti koostatud ja selle alusel elluviimine (915 408 projekti tegevused jaanuaris 2018. on püsinäitus teostatud eurot omafinantseering). viiakse ellu vastavalt Seoses sellega, et silla 40% ulatuses, projekti projekti tegevuskavale. projekt on tegevused viiakse ellu Silla põhiprojekt on reservnimekirjas ja ei ole vastavalt projekti koostatud ning projekti Rahandus- tegevuskavale. taotlus on esitatud ministeeriumist jõudnud Silla põhiprojekt on EASile. info põhinimekirjas koostatud ning projekti Läänehoovi ja olevate projektide taotlus on esitatud Kristervalli taotlus on progressist, ei ole EASile. esitatud Eesti-Vene alustatud silla Läänehoovi ja 142 programmile. põhiprojekti. Kristervalli projekti Läänehoovi ja taotlus on heaks kiidetud Kristervalli põhitaotlus Euroopa Komisjoni poolt on esitatud Eesti-Vene ja ei ole enam takistusi programmile 4. lepingu sõlmimiseks. septembril 2017 ning esitatud ka vastused täpsustavate küsimustele. 2.1.2 Narva kindluse Arenduskava on Tegevused ei toimunud, Arenduskava on Arenduskava Arenduskava Arenduskava ülevaatamine arhitektuuripärandi ja kinnitatud ja seda võimalusel käivitatakse kinnitatud ja seda ülevaatamine ja ülevaatamine ja ja täiendamine. külastuskeskkonna kasutatakse Narva 2018. a. kasutatakse Narva täiendamine. täiendamine. arenduskava on väljatöötamine kindluse kindluse ja rakendamine rahvusvaheliseks rahvusvaheliseks külastuskeskkonnaks külastuskeskkonnaks väljaarendamisel. väljaarendamisel. 2.1.3 arhitektuuri korrastamis- ja Kava mustand on valmis. Tegevus on tihedalt Korrastamis- ja Korrastamis- ja Korrastamis- ja Korrastamis- ja hooldamiskava väljatöötamine seotud arenduskavaga, hooldamiskava hooldamiskava hooldamiskava hooldamiskava ja rakendamine (Narva mille väljatöötamisega ülevaatamine ja ülevaatamine ja ülevaatamine ja ülevaatamine ja kindluse arhitektuuripärandi ja 2017. a veel ei alustatud. täiendamine. täiendamine. täiendamine. täiendamine. külastuskeskkonna Korrastamis- ja arenduskava osa) hooldamiskava on kinnitatud. 2.1.4 kinnistute ülevõtmine Kokku on lepitud kindel Narva linna vastuseisu Jõe 1C ja Sadama tee 2 Bastion Honor on - - ajakava kinnistute tõttu ei ole alustaud on sihtasutusele üle sihtasuustele üle antud. ülevõtmise kohta. Narva läbirääkimisi kinnistute antud. linnaga on kokku lepitud, üleandmise osas (ei sõltu et projekte ei alustata muuseumist). ilma muuseumita. 2.1.5 Narva Muuseumi omandis Kõigi üleantud kinnistute Eesmärk täidetud 35% Kõigi üleantud kinnistute Üleantavate kinnistute - - oleva arhitektuuripärandi kohta andmed on korrastatud ulatuses. andmed on korrastatud andmed on korrastatud ja käivad andmed on korrastatud ning uuendatud ning uuendatud uuendatud registrites. ja uuendatud lähtudes registrites. registrites. vabariiklikes registrites kasutus- ja arendusloogikast PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Narva linna ja piirkonna konkurentsi tugevdamine TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Muuseumi tuntuse suurendamine, teenuste tugevdamine ja külastusteenuste tulude tõstmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA - Kaardistatud sihtgrupid, kellele uute teenuste loomine oleks kõige - Narva linnus on regiooni populaarseim vabaaja veetmise koht, mis pakub SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 efektiivsem, uute teenuste ideed sõnastatud, nende väljatöötamiseks harivat ja nauditavat meelelahutust. (valdkond 6. Külastuskeskkond, 6.2. Teenuse- ja tegevusplaanid, ajagraafikud määratud, kulud ja tulud planeeritud. - Põhjaõue kui elava ajaloo keskuse kvaliteet on kõrge tänu ajalooeksperimentide tootearendus, 6.3. Turundus ja mainekujundus) Teenuste hindade korrigeerimine planeeritud. korraldamisele, autentse 17. sajandi keskkonna loomisele ning interaktiivsete - Olemas väljakujunenud iga-aastased üritused, mis kohati pole siiski tegevuste arendamisele. 143 korraldaja jaoks väärilise sisuga täidetud ega tõhusalt turundatud. Olemas kogemused ja teadmine seniste ürituste korraldamisest. - Kontaktid tootjatega ja edasimüüjatega, olemas omameenete ideede nimekiri, valitud on kaks sellel aastal teostatavat meenet, paigas väljatöötamise tegevus- ja ajakava, kulud ja planeeritud minimaalne tulu. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 muuseumi tuntuse Tasuliste külastajate arvu Tasuliste külastajate arv Tasuliste külastajat arv – Tasuliste külastajate arv – Tasuliste külastajate Tasuliste külastajate arv – suurendamine, teenuste kasv 6% ehk tulemuseks kasvanud 5,3% võrra 69 500. 93 750. arv – 122 130. 132 500. tugevdamine ja tulude tõstmine 69 500 tasulist külastajat ehk tulemuseks 67 431 (2016 – 64 049). tasulist külastajat. Külastustulude kasv Külastustulud on Külastustulude – 208 954 Külastustulud – 789 014 Külastustulud – 600 Külastustulud – 650 000 9,4% ehk tulemuseks 222 kasvanud 8,9% ehk eurot. eurot. 000 eurot. eurot. 544 eurot (2016 – 203 tulemuseks 221 605 415 eurot). eurot. Renditulu 17 360 eurot Renditulu 17 895 eurot. Renditulu – 16 832 eurot. Renditulu – 61 277 eurot. Renditulu – 50 000 Renditulu – 60 000 eurot. (2016 – 20 203 eurot). eurot. Toitlustamisest teenitav Toitlustamisest teenitud Toitlustamine – 270 000 Toitlustamine – 430 000 Toitlustamine – Toitlustamine – 485 000 tulu 281 000 eurot. tulu 221 772 eurot. eurot. eurot. 480 000 eurot. eurot. 3.1.2 muuseumi omaürituste Iga üritus on saavutanud Kokku toimus 52 Üritused on kõik Üritused on kõik Üritused on kõik Üritused on kõik edasiarendamine ja sellele seatud omaüritust (plaan oli uuendatuna toimunud, uuendatuna toimunud, uuendatuna toimunud, uuendatuna toimunud, täiendamine uute osadega arvmõõdikud. 50). külastajaid on käinud külastajaid on käinud külastajaid on käinud külastajaid on käinud piisavalt ning nad on piisavalt ning nad on piisavalt ning nad on piisavalt ning nad on Suvehooaja üritused on Põhjaõues toimus 12 nähtuga rahul olnud. nähtuga rahul olnud. nähtuga rahul olnud. nähtuga rahul olnud. kõik uuendatuna (2017 – 10) plaanilist toimunud, külastajaid on üritust. käinud piisavalt ning nad on nähtuga rahul olnud. Jätkati 2016. a alguse saanud rahvakultuuri tähtpäevade sarjaga, mis tõi muuseumisse erinevate ürituste näol kokku 2100 inimest. 3.1.3 Põhjaõue kui Kuna sihtasutuse Vana varikatust Kuna sihtasutuse Igas valdkonnas (inventar, Igas valdkonnas Igas valdkonnas (inventar, külastuskeskkonna kvaliteedi finantsilise seis on väga parandata ei jõutud. finantsiline seis on väga koostöö meistritega, (inventar, koostöö koostöö meistritega, tõstmine ja tagamine keeruline, siis suuri Tihendati uus varikatus. keeruline, siis suuri turundus, järelevalve) on meistritega, turundus, turundus, järelevalve) on tegevusi planeerida ei tegevusi ei planeerita. saavutatud tegevusplaanis järelevalve) on saavutatud tegevusplaanis saa. Plaanis on: Plaanis on: arendada täpsustatud saavutatud täpsustatud parandada vana välikööki; võimalusel eesmärgipärased tegevusplaanis eesmärgipärased 144 varikatus; jälgida parandada vanad mõõdikud. täpsustatud mõõdikud. meistrikodade tegevust varikatused; jälgida Põhjaõue inventar on eesmärgipärased Põhjaõue inventar on Põhjaõue meistrikodade tegevust uuendatud, meistritega mõõdikud. uuendatud, meistritega kontseptsioonist Põhjaõue koostöö on olnud pidev ja Põhjaõue inventar on koostöö on olnud pidev ja kinnipidamisel; Põhjaõue kontseptsioonist tulemuslik põhjaõue uuendatud, meistritega tulemuslik põhjaõue üritused on saanud kinnipidamisel; Põhjaõue kontseptsiooni koostöö on olnud pidev kontseptsiooni vastavalt võimalustele üritused on saanud säilitamiseks. Üritused on ja tulemuslik põhjaõue säilitamiseks. Üritused on tugevama sisu. vastavalt võimalustele saanud uuendatuna rohkem kontseptsiooni saanud uuendatuna rohkem tugevama sisu. tuntust klientide seas, terve säilitamiseks. Üritused tuntust klientide seas, terve hooaja vältel on teostatud on saanud uuendatuna hooaja vältel on teostatud järelevalvet, puuduste rohkem tuntust järelevalvet, puuduste kohta on tehtud klientide seas, terve kohta on tehtud protokollid. hooaja vältel on protokollid. teostatud järelevalvet, puuduste kohta on tehtud protokollid. 3.1.4 Põhjaõue kui elava ajaloo Kuna sihtasutuse Arendusi ei toimunud. Kuna sihtasutuse Juhul kui sihtasutuse Wafferkmaja rahastuse Wafferkmaja ehitamise keskuse edasiarendamine läbi finantsolukord on finantsolukord on finantsolukord paraneb, otsimine ja uue algus. ajalooeksperimentidena keeruline, siis projekte keeruline, siis projekte siis on eesmärkiks väravamaja ehitamine. teostatavate ehitusprojektide 2017. a ei planeeritud. 2018. a ei planeerita. Wafferkmaja taustamaterjalide kogumine ja uue väravamaja arheoloogilised kaevamised. 3.1.5 Põhjaõue kui Välja on töötatud Ahju pliidiosa ei tööta Välja on töötatud Uus hobune ja mängud Uute atraktsioonide Uute atraktsioonide külastuskeskkonna leivaküpsetamine17. korralikult, teised leivaküpsetamine 17. lastele. Barokkaed rajada planeerimine lastele ja planeerimine lastele ja edasiarendamine uute sajandile vastava autentse funktsioonid kasutuses. sajandile vastava Põhjaõue lipu masti Põhjaõue teenuste Põhjaõue teenuste atraktsioonide ning tegevusena. Lastele loodud autentse tegevusena. kõrvale. Vajalike tegevust ülevaatamine. ülevaatamine. interaktiivsete tegevuste täpsusviskamise koht. Olemas on uued toetavate esemete Arenguplaani Arenguplaani teostamise kaudu Temaatilisi külastajategevused, mis soetamine. Põhjaõue ülevaatamine. ülevaatamine. nädalavahetusi, nagu ei vaja ilmtingimata arenguplaani koostamine 5 taimedega lõngade teenindaja juures aasta perspektiiviga. värvimist ja erinevaid viibimist. toiduvalmistamisi toimus suvel pidevalt. 3.1.6 muuseumipoe ja omameenete Poes on müügil Uuendused viidi ellu Toimub pidev Ca kolme uue firma Ca kolme uue firma Ca kolme uue firma arendamine omameened, nende 2016 suvehooajal. omameenete leidmine aastas. leidmine aastas. leidmine aastas. selgitamiseks on trükitud Leitud on 3 uut tootjat. väljatöötamine ning uute Aastas töötatakse välja ja Aastas töötatakse välja Aastas töötatakse välja ja seinaplakatid. Poe meenete ja toodete luuakse vähemalt kaks ja luuakse vähemalt luuakse vähemalt kaks kaubavalikut on koostööpartnerite omameenet. kaks omameenet. omameenet. täiendatud. otsimine uue muuseumipoe tarbeks. 3.1.7 väliskommunikatsiooni Muuseumi bränd on välja Brändi väljatöötamine Muuseumi bränd on välja On koostatud Tegutsetakse 2019. a Tegutsetakse 2019. a 145 parandamine arendatud. Paranenud on jätkub seoses uue arendatud. turundusstrateegia loodud strateegia järgi. loodud strateegia järgi. sotsiaalmeediapõhine turundusjuhi tööle Paranenud on perioodiks 2019-2023, reklaam. Paranenud on asumisega. Muuseum on sotsiaalmeediapõhine 50% turundusest suhtlus meediaga. sotsiaalmeedias ja muus reklaam. teostatakse läbi interneti. meedias pidevalt Paranenud on suhtlus esindatud, sündmused on meediaga. pidevalt kajastatud. 3.1.8 koostöö Narva pedagoogidega Koostöös pedagoogidega Välja on töötatud kaks Koostöös Narva Seoses uue - - on välja töötatud uut õppekava – Vene pedagoogidega ekspositsiooniga ning vähemalt kaks rahvariiete ajalugu ning töötatakse välja uue juurde lisanduvate giid- programmi, mis toetavad Egiptuse püramiidide ekspositsiooni jaoks programmijuhtidega ainekava (üks põhikoolile saladused (ajutise vajalikud ajagraafiku ülevaatamine, ja üks gümnaasiumile). näituse põhjal). haridusprogrammide tööplaanide uuendamine. Gümnaasiumiastmele on vajadused/ootused. Pidev kontakt koolidega välja töötatud loeng Narva pedagoogid ning ainekavade jälgimine „Külm-ja tulirelvad osalevad uue muutuvatele vajadustele Narva muuseumi ekspositsiooni reageerimiseks. kogudest“. koostamisel ja Galeriis uusi programme prototüüpide välja ei töötatud, kuna katsetamisel. püsinäitus ei ole vahetunud. Ajutiste näituste baasil on uued programmid välja töötatud. Ajalooõpetajatega kohtumist pole toimunud nende poolse huvipuuduse tõttu. TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Muuseumi personali töökvaliteedi, efektiivsuse ja rahulolu tõstmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA - Töö korraldamise parendamise eesmärgil otsustati, et igal - Iga ametikohal on väljatöötatud käsiraamat. SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 ametikohal peab olema käsiraamat. Eeskujuks olev käsiraamatu - Muuseumi palgafond kasvab iga aasta (5-8% võrra). (valdkond 7. Organisatsioon, 7.1. Töötajad) näide on tutvustatud ja osakonnajuhatajatele kättesaadavaks muudetud. - Muuseumi palgafond on 488 556 eurot ilma sotsiaalmaksuta (01.01.2017 seisuga). 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 käsiraamatud on koostatud ja Koostatud ja kinnitatud Kinnitatud on Koostatud ja kinnitatud Turundusjuht (uuendada), Lisanduvad töökohad. Lisanduvad töökohad. kinnitatud kasutamiseks järgmiste projektijuhi, järgmiste ametikohtade müügijuht, uus giid- ametikohtade raamatukoguhoidja, käsiraamatud: IT programmijuht. 146 käsiraamatud: haldusjuhi, töölise- spetsialist, kvaliteedijuht, kvaliteedijuht, autojuhi, restauraatori ja turvajuht, elektrotehnik, projektijuht, fonditehniku koristaja, teeninduse pearaamatupidaja, käsiraamatud. spetsialisti. raamatupidaja, Koostamisel on dokumendihaldur, koristaja, teeninduse-ja haldusjuht, tootearendus- tootearenduse juhi ning ja turundusjuht, kvaliteedijuhi turundusspetsialist, käsiraamatud. ürituste ja näituste kuraator, raamatukoguhoidja. Lisaks eelpool nimetatule on varasematel aastatel koostatud turundusassistendi, ürituste projektijuhi, peavarahoidja, programmijuht-giidi, vanemkassiiri, saaliteenindaja, korrapidaja, teadusjuhi, korrapidaja ja teadur- koguhoidja käsiraamatud. Pearaamatupidaja, raamatupidaja ja dokumendihalduri kohta on koostatud detailsed töökirjeldused. 3.2.2 Muuseumi palgafond kasvab Muuseumi palgafond on Palgad on tõusnud Muuseumi ametikohtade Muuseumi palgafond on Muuseumi palgafond Muuseumi palgafond on 6-7% iga-aastaselt, mis tagab kasvanud keskmiselt 5%. keskmiselt 12%. palgad on kasvanud kasvanud 6%, mis tagab on kasvanud66%, mis kasvanud 6%, mis tagab 4-6% palgatõusu. Palgatõus ei toimunud keskmiselt 5%. 5% palgatõusu. tagab 5% palgatõusu. 5% palgatõusu. NB! Eesmärgiks ei ole kõigi tuluplaani täitmise tõttu, töötajate palkade tõstmine, vaid on suuresti tingitud vaid palgasüsteemi nii miinimumpalkade proportsioonide õiglasemaks tõusu kui ka muutmine. Kultuuriministeeriumi Kommunikeeritakse kõigile sooviga tõsta töötajatele, et selle kava kõrgharidust omavate realiseerimine on seotud või sellele tasemele muuseumi omatulude vastavate ametite kasvatamisega. palkasid. 147 TEGEVUSEESMÄRK 3.3: Organisatsiooni efektiivsuse tõstmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA - Olemas arengukava 2016-2020, töötajate aastaeesmärgid ja töö - Institutsioon toimib kvaliteetselt ja efektiivselt, määratletud on võtmenäitajad ja SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 tulemuste mõõdikud (ametikirjeldustes). -protsessid, tulemused vastavad plaanidele, kehtestatud on kvaliteedinõuded ja (valdkond 7. Organisatsioon, 7.2. Juhtimine) - On väljatöötatud reeglid sise- ja väliskommunikatsiooni nende täitmist mõõdetakse. Sihtasutus on hinnatud tööandja ja partner. parendamiseks, kuid ikka tekkivad tõrked. - Sihtasutus on hinnatud ja nõutud koostööpartner ajaloo, kultuuri ja haridusliku meelelahutuse valdkonnas. - Igal aasta koostatakse ja kehtestatakse arengukava ja tegevusplaan iga järgmiseks viieks aastaks. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.3.1 läbirääkimised fondide Kogud on 100%liselt üle Eesmärk ei ole täidetud Kõik kogud on 100% - - - üleandmiseks Narva antud sihtasutusele ning Narva linnavolikogu kontrollitud (16 Muuseumilt Sihtasutusele Narva Muuseum on vastuseisu tõttu (ei sõltu inventuuri, 83 515 eset), Narva Muuseum likvideeritud. muuseumist). Kadunud dokumendid esitatud museaalide nimekiri on Narva Linnavalitsusele. taas üle vaadatud. Edasine sõltub läbirääkimistest Narva Linnavolikoguga ning selle otsustest. 3.3.2 Narva Muuseumi (kui Paraneb tulemuspõhine Aastaks planeeritud Tähtaegselt soovitud Tähtaegselt soovitud Tähtaegselt soovitud Tähtaegselt soovitud linnaasutuse) töö planeerimine: tähtaegselt tegevustest on 65,7% tulemus saavutatud 65% tulemus saavutatud 65% tulemus saavutatud tulemus saavutatud 65% ümberkorraldamine sihtasutuse soovitud tulemus teostud. kõigist 2018. a kõigist 2019. a planeeritud 65% kõigist 2020. a kõigist 2021. a planeeritud vajadustele vastavaks saavutatud 65% kõigist planeeritud tegevustest, tegevustest, perioodi planeeritud tegevustest, tegevustest, perioodi (töökorralduslik) 2017. a planeeritud perioodi lõpuks soovitud lõpuks soovitud tulemus perioodi lõpuks lõpuks soovitud tulemus tegevustest, perioodi tulemus saavutatud 75% saavutatud 75% 2019. a soovitud tulemus saavutatud 75% 2021. a lõpuks soovitud tulemus 2018. a planeeritud planeeritud tegevustest. saavutatud 75% 2020. planeeritud tegevustest. saavutatud 75% 2017. a tegevustest. a planeeritud planeeritud tegevustest. tegevustest. 3.3.3 kvaliteedisüsteemi ja Muuseum võtab osa EASi Muuseum võtab osa Muuseum võtab osa EASi Muuseum võtab osa Muuseum võtab osa EASi protsessipõhise juhtimise EASi kvaliteediprogrammi ei EASi kvaliteediprogrammist. EASi kvaliteediprogrammist. arendamine kvaliteediprogrammist. ole veel algatatud. kvaliteediprogrammist. Arenguvestlused on kvaliteediprogrammist. Arenguvestlused on Arenguvestlused on Arenguvestlused Arenguvestlused on läbiviidud juhtide seas ja Arenguvestlused on läbiviidud tööliste seas ja läbiviidud tipp- ja toimusid plaani järgi. läbiviidud tööliste seas ja uute töötajatega. läbiviidud uute töötajatega. keskastmespetsialistide Vajalikud protsessid on uute töötajatega. Vajadusel on kirjeldatud spetsialistide seas ja Vajadusel on kirjeldatud seas. kirjeldatud. Vajadusel on kirjeldatud kehvasti töötavad uute töötajatega. kehvasti töötavad Vajadusel on kirjeldatud Eelarve on üle viidud kehvasti töötavad protsessid. Vajadusel on protsessid. kehvasti töötavad SAF6-le. protsessid. kirjeldatud kehvasti protsessid. töötavad protsessid. Eelarve on üle viidud SAF6 ning analüüs saab programmipõhiseks. 148 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Sihtasutuse eesmärkide täitmist 2017. a on pärssinud probleemid sihtasutuse rahastamisega, kuna 2017. a eelarvesse jäi osaliselt laekumata Narva linna poolne tegevustoetuse. Sellest tulenevalt on sihtasutus pidanud tegema mitmeid kärpeid muuseumi põhitegevuses. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Vaatamata mõningate tegevuseesmärkide saavutamata jäämisele, võib arvestades olukorda ja võimalusi Sihtasutuse Narva Muuseum tegevust oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel hinnata heaks. Märkused 149 SIHTASUTUS: Sihtasutus NUKU Toetada mitmekülgsete ja kunstiliselt kõrgetasemeliste tegevuste abil õnneliku, terve ja harmoonilise inimese ning ühiskonna kujunemist Eestis luues ning PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: esitades lastele, noortele ja täiskasvanutele kunstiväärtuslikke lavastusi ning korraldades muid sündmusi. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Luua mitmekülgseid ja kunstiliselt kõrgetasemelisi lavastusi ja neid esitada EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uuslavastuste loomine 8 8 8 7 8 7 1.1.2 etenduste esitamine 500 625 500 500 500 500 1.1.3 külastajad 70 000 75 386 70 000 75 000 75 000 75 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Repertuaar erinevatele sihtgruppidele ja repertuaari tasakaal: lavastused lastele, noortele ja täiskasvanutele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 lavastus väikelastele 1 1 1 0 1 1 lavastus 1.2.2 2 2 2 2 2 2 lasteaialastele/koolieelikutele 1.2.3 lavastus algkooli lastele 3 4 3 2 2 2 1.2.4 lavastus põhikooli lastele 2 4 2 2 2 2 1.2.5 lavastus noortele 1 1 1 1 1 1 1.2.6 lavastus täiskasvanutele 1 2 0 1 1 0 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Teatri ja publiku loominguline arendamine: noorte ja välis(nuku)kunstnike kaasamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk vähemalt 1 noorlavastaja / 1.3.1 1 1 1 1 1 1 kunstnik vähemalt 1 välislavastaja / 1.3.2 1 1 1 1 1 1 kunstnik TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Läbimõeldud materjalivalik EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 algupärandi lavaletoomine vähemalt 1 4 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 nii mineviku kui ka uue aja 1.4.2 vähemalt 2 3 vähemalt 2 vähemalt 2 vähemalt 2 vähemalt 2 klassika lavaletoomine 150 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Hoida, arendada ja levitada nukukunste ning tutvustada nii Eesti kui maailma nukuteatrikunsti ajalugu (sh erinevaid nukutehnoloogiaid). TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Etendustegevus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 etenduste andmine mujal Eestis 7% 4% 7% 7% 7% 7% etenduste andmine välismaal (sh 2.1.2 vähemalt 1 4 vähememalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 osalemine festivalidel) festivalide ja välisteatrite 2.1.3 2 4 2 2 2 2 külastamine ja suhtlus 2.1.4 festivali korraldamine 1 1 0 1 0 1 TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Muuseumitegevus (Nukumuuseum) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 Nukumuuseumi külastajaid 22 000 16 155 22 000 25 000 25 000 25 000 2.2.2 ajutisi näitused 2 2 2 2 2 2 2.2.3 ürituste arv 50 47 50 50 50 50 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Võimaluste loomine teatrikunsti ja muu põhikirjalise tegevuse teostamiseks TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Kinnisvaraga seotud tegevused EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk grimmi ruumipuuduse suure saali väljaehitamine Laia tn grimmi ruumipuuduse 3.1.1 - - lahendamise - - 1 kinnistule lahendamine ettevalmistus Lai tn 1 asuva kinnistu töö- ja välja on ehitatud väikese saali põranda ja publikuruumide renoveerimine (sh ehituse teine etapp, täiendav prooviruum ja ovaalsaali põranda 3.1.2 publikutribüüni - - töökodade ruumipuuduse kasutusele võtmine kostüümidele täiendav uuendamine uuendamine lahendamine) laopind TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Tehniliste võimaluste parandamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Ferdinandi saali ja helitehnilise võimekuse väikese saali helitehnika ovaalsaali helitehnika 3.2.1 jooksvad tegevused helistuudio seadmete jooksvad tegevused jooksvad tegevused parandamine uuendamine uuendamine seadistamine 151 väikese saali valgustehnika on valgustehnilise võimekuse valguspargi uuendamise osaliselt uuendatud ja valgustehnika 3.2.2 jooksvad tegevused jooksvad tegevused jooksvad tegevused parandamine jätkamine ovaalsaali uuendamise jätkamine valgustehniline võimekus välja ehitatud kaubiku ja väikebussi lavatehnilise võimekuse soetada uus kaubik ja väikese saali põranda ovaalsaali põranda 3.2.3 soetuse vajadus lükkus jooksvad tegevused jooksvad tegevused parandamine väikebuss uuendamine uuendamine edasi Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus NUKU on seatud eesmärkide saavutamisega 2017. a hästi toime tulnud. Märkused 152 SIHTASUTUS: Sihtasutus Pärnu Muuseum Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- PÕHIKIRJALINE EESMÄRK: ja turismialast konkurentsivõimet TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muuseumi näituste ja ürituste külastajaid on vähemalt 40 000 inimest aastas EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teenuste kasutamine/külastatavus 2016. a oli 45 618. Majandus- ja arenduseesmärk loetakse saavutatuks vähemalt 85%-lise täitmise Projekti „Pärnu muuseumi rekonstrueerimine ja korral, sest Pärnu linna kui sihtkoha külastatavus on seotud ilmastiku ja edasiarendamine atraktiivseks rahvusvahelise olukorra riskidega. muuseumiks“ teostatavuse-tasuvuse analüüs p 3.2.3 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 külastatavus (külastajate arv) 40 000 45 729 40 000 40 000 40 000 40 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Esitada ja vahendada kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2016. a korraldati Pärnu Muuseumis kokku 14 näitust ja 130 Eesmärk esitada ja vahendada avalikkusele kultuuripärandit kokku 10 näituse ja Sihtasutuse Pärnu Muuseum arengukava 2018- haridusprogrammi/üritust. 40 haridusprogrammi või ürituse kaudu loetakse saavutatuks vähemalt 85%-lise 2022, eesmärgid 3.1 ja 3.2 täitmise korral, sest tegevused on finantseeritavad tegevustulemist ja projektipõhised, neil puudub sihtfinantseerimine. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 näitused 10 12 10 10 10 10 1.2.2 haridusprogrammid 20 87 20 20 20 20 1.2.3 üritused 20 45 20 20 20 20 Hoida ja täiendada eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogu, tagada selle läbitöötamine, sihipärane kasutamine ning vajadusel TEGEVUSEESMÄRK 1.3: konserveerimine ja restaureerimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Pärnu Muuseumi kogudes oli seisuga 01.01.2016 kokku 175 148 Muuseumikogu on hoitud, regulaarselt inventeeritud ja seda kasutatakse ning Strateegia “21. sajandi Eesti muuseumid” (lk 17: museaali, kogusid kasutas 581 uurijat. 2017. a oli planeeritud etnograafia- täiendatakse sihipäraselt. Kogu kasutavad aktiivselt kultuuripärandi uurijad ja Muuseumikogu on esinduslik ja tegevused , geoloogia-, zooloogiakogude, Koidula muuseumi ja käsiraamatukogu kirjeldajad. Muuseumikogust arvatakse välja väärtuse kaotanud museaale, kogu vastavad muuseumi kogumiskavale, kogumistööl inventuurid. täiendatakse vastavalt kogumispoliitikale. on jälgitud ICOM-i eetikakoodeksi põhimõtteid ja kaasatud on laiad huviliste ringid.) 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 museaalide arv 175 148 175 455 176 455 - - - Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt 1.3.2 kogude täiendamine 1415 kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. 1.3.3 kogude inventeerimine 7853 7853 33 737 - - - 1.3.4 fonde külastanud uurijad 500 512 500 500 500 500 TEGEVUSEESMÄRK 1.4 Teenindada asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 153 Muuseumikogu järjepidev tutvustamine avalikkusele: kogudes olevate esemete Sihtasutuse Pärnu Muuseum arengukava 2018- Pärnu Muuseumi ja Koidula muuseumi püsinäitustel on 1818 museaali. eksponeerimine näitustel, loengusarjad täiskasvanutele, haridusprogrammid ja 2022, eesmärgid 1.1 ja 1.2 MuIS-i oli sisestatud 2016. a 95 625 museaali. fonditunnid õpilastele. Museaalide kirjeldused on kättesaadavad MuIS-is. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 museaalide eksponeerimine näitusel 2000 3147 3000 3000 3000 3000 99 830, sh MuIS-i 1.4.2 museaalide kirjeldamine MuIS-is 100 000 lisandus 2017. a 4205 120 000 100% 100% 100% museaali Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Tulemusindikaator 1.4.2 – Museaalide sisestamine hõlmas 2017. a 6455 uut kirjet ja sisestatud museaalide statistiline koguarv pidanuks olema üle 102 000, kuid eesmärk (100 000) jäi täitmata põhjusel, et muuseumikogust arvati 2017. a välja 2250 kirjeldatud museaali. Välja arvati arhiivraamatukogus mitme eksemplarina esindatud raamatud. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Pärnu Muuseum tegevust põhikirjalise eesmärgi ja tegevuseesmärkide elluviimisel 2017. a võib hinnata edukaks. Tegevuskava elluviimine on olnud tulemuslik muuseumi tööst sõltuvates valdkondades. Külastatavust mõjutas see, et väliskülastajate arv oli 2017. a varasemast väiksem nii Pärnus kui kogu Eestis külma suve tõttu. See kompenseeriti sisetarbijale suunatud tegevustega. Tuntavalt suurem planeeritust oli näiteks pedagoogiliste programmide arv, mille põhjuseks on koostöö Pärnu Linnavalitsuse haridusprogrammiga “Linn kui õpikeskkond”. Muuseumikogu on hoitud ja täieneb, selle kättesaadavaks muutmine läbi MuIS-i toimub koos selle keskkonna tehnilistele võimaluste arendamisega. Märkused 154 SIHTASUTUS: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Lavastuste loomine ja esitamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2018-2022 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uuslavastuste loomine 9 9 9 9 9 9 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Noor- ja välislavastajate kasutamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2018-2022 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 vähemalt üks noorlavastaja aastas 1 2 1 1 1 1 2.1.2 vähemalt üks välislavastaja aastas 1 1 1 1 1 1 vähemalt üks tavapäratu 2.1.3 1 1 1 1 1 1 loomisprotsessiga lavastus aastas TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Kunstiliselt intrigeerivate materjalide valimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2018-2022 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 uue omadramaturgia lavaletoomine vähemalt 1 4 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 20. sajandi uuendusliku 2.2.2 vähemalt 1 4 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 kirjandusklassika lavaletoomine PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Erinevatele sihtgruppidele suunatud lavastuste arv aastas EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2018-2022 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 üks lavastus lastele aastas 1 1 1 1 1 1 3.1.2 üks noorsooteemaline lavastus aastas 1 2 1 1 1 1 155 üks tuntud materjaliga klassikalavastus 3.1.3 1 1 1 1 1 1 aastas PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 4: Tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise lavastustes TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Lavastuste loomine ja esitamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2018-2022 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 külastajate arv aastas 63 000 58 649 63 000 63 000 63 000 63 000 4.1.2 uuslavastuste arv aastas 9 9 9 9 9 9 4.1.3 etenduste arv aastas 300 367 300 300 300 300 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 5: Jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt ringreisitingimustele vastavaid lavastusi TEGEVUSEESMÄRK 5.1: Etenduste andmine teistes teatrilinnades ja maa-kultuurimajades EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2018-2022 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.1.1 väljasõiduetenduste osakaal (%) 30% 40% 30% 30% 30% 30% 70% uuslavastustest peavad olema 5.1.2 70% 67% 70% 70% 70% 70% esitatavad maalavadel PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 6: Korraldada teatrikunsti ja kultuuri laiemalt populariseerivaid üritusi TEGEVUSEESMÄRK 6.1: Teatrifestival Baltoscandal korraldamine-biennaalina, vaheaastal ühe-kahe välistrupi tutvustamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2018-2022 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.1.1 välisetenduste arv / festival - - festival - festival - erinevaid kultuurivaldkondi tutvustavad 6.1.2 20 48 20 20 20 20 üritused (kontsert, näitus, loeng) PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 7: Kinokunstist osasaamise võimaldamine Rakveres TEGEVUSEESMÄRK 7.1: Kinotegevus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2018-2022 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 7.1.1 kino külastajate arv 32 000 66 471 32 000 32 000 32 000 32 000 156 7.1.2 filme 110 185 110 110 110 110 7.1.3 seansse 780 1195 780 780 780 780 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 8: Luua rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks vajalikud tingimused TEGEVUSEESMÄRK 8.1: Seltsimaja renoveerimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2018-2022 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk seltsimaja renoveerimine – sõltub 8.1.1 - - - - - - Rakvere linna poliitilisest otsusest PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 9: Renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid TEGEVUSEESMÄRK 9.1: Ehitus-arendustegevus ja olemasoleva kinnisvara parendustegevus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2018-2022 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 9.1.1 väikese maja parklaini ligipääsu II etapp 0 35 105 eurot + km 165 000 eurot + km - - - 9.1.2 hoonete kompleksi fassaadide korrashoid - - - 30 000 eurot + km - - 9.1.3 hoonete kompleksi katuste korrashoid - - - 30 000 eurot + km - - hoonete kompleksi jooksvad 9.1.4 31 700 eurot + km 9 925 eurot + km 31 700 eurot + km - - - remondikulud Näituse tn 4B ladude renoveerimistööd 9.1.5 - - - 100 000 eurot + km - - ja täiendavad ehitused 9.1.6 väike buss - - - 80 000 eurot + km - - 9.1.7 veoauto (dekoratsioonide veoks) - - - 80 000 eurot + km - - 9.1.8 helipargi digilahendus 50 000 eurot + km - - - - - 9.1.9 IT soetused/arendused - 16 204 eurot + km 11 270 eurot + km - - - Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Vaid publikuarv jäi eesmärkide saavutamiseks planeeritust väiksemaks. Samas kuna suvelavastuste menukuse arvelt tõsteti piletihinda, siis eelarves ettenähtud piletitulu sai ületatud. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Rakvere Teatrimaja on täitnud 2017. aastaks võetud eesmärgid väga hästi, tõestades sellega sihtasutuse tegevuse jätkamise vajalikkust. Märkused 157 SIHTASUTUS: Sihtasutus Saaremaa Muuseum PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. Alaeesmärk 1: Saaremaa Muuseum on rahvusvaheliselt tuntud Eesti märk ning Saaremaa visiitkaart, saarte ja linnuste esindus Eestis; populaarne vaba aja veetmise keskkondi Saaremaal. Muuseum on Saaremaa kui eripärase looduse, ajaloo ja kultuuriga piirkonna identiteedi säilitaja ja tugevdaja; Saaremaa ja saarlaste lugude uurija, koguja ja vahendaja. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Püsiekspositsiooni uuendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Püsiekspositsioon on osas loodud 1980. aastate keskel ja 1990. aastate Teostatud on idee-konkurss püsiekspositsiooni lahenduse leidmiseks. SA Saaremaa Muuseum arengukava on koostamisel. algul. Viimase kahe aastakümne jooksul on püsiekspositsiooni jooksvat Vastavalt ekspositsiooni-lahendusele ning ehitusplaanile käib Eesmärgid põhinevad SA Saaremaa Muuseum 2018. kohandatud ja täiendatud, kuid kontseptsioon ja kujundus on pärit loomise püsiekspositsiooni lõpp-projekti koostamine koos tehnilise lahendusega. ja 2019. a tegevuskaval. ajast. 2017* 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Kontseptsiooni arutelud. Ruumide audit ning Ideekonkursi materjalide Teostatud on idee planeerimine. ettevalmistamine ning konkurss ideekonkurssi püsiekspositsiooni väljakuulutamine ja lahenduse leidmiseks. läbiviimine. Vastavalt ekspositsiooni- 1.1.1 püsiekspositsiooni uuendamine - - lahendusele ning ehitusplaanile käib püsiekspositsiooni lõpp- projekti koostamine koos tehnilise lahendusega. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Esitada ja vahendada kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu ning suurendada külastajate arvu. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Saaremaa Muuseum külastajate arv kokku 31.12.2017 seisuga on 94 Eesmärgid loetakse saavutatuks vähemalt 85%-lise täitmise korral, sest SA Saaremaa Muuseum arengukava on koostamisel. 234, neist tasuta 33 108; tegevused on finantseeritavad tegevustulemist ja projektipõhised, neil puudub Eesmärgid põhinevad SA Saaremaa Muuseum 2018. 2017. a näituste arv – 18 nimetust (23 toimumiskorda) + 2 virtuaalnäitust; sihtfinantseerimine. ja 2019. a tegevuskaval. 2017. a haridusprogrammide arv – 26 nimetust (76 toimumiskorda); 2017. a ürituste arv – 65 nimetust (104 toimumiskorda). 2017* 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 näitused - - Näituseid võib olla Näituseid võib olla Näituseid võib olla Näituseid võib olla arvuliselt vähem, aga arvuliselt vähem, aga arvuliselt vähem, aga arvuliselt vähem, aga need on kvaliteetsemad need on kvaliteetsemad need on kvaliteetsemad need on kvaliteetsemad ja kujunduselt ja kujunduselt ja kujunduselt ja kujunduselt kõrgetasemelised. kõrgetasemelised. kõrgetasemelised. kõrgetasemelised. 1.2.2 üritused - - Üritused on suunatud Üritused on suunatud Üritused on suunatud Üritused on suunatud erinevatele erinevatele erinevatele erinevatele sihtgruppidele ning on sihtgruppidele ning on sihtgruppidele ning on sihtgruppidele ning on populaarsed. populaarsed. populaarsed. populaarsed. 158 1.2.3 haridusprogrammid - - Haridusprogrammid Haridusprogrammid Haridusprogrammid Haridusprogrammid õpilastele (Saare valla õpilastele (Saare valla õpilastele (Saare valla õpilastele (Saare valla koolilapsed erinevatelt koolilapsed erinevatelt koolilapsed erinevatelt koolilapsed erinevatelt astmetelt) toovad astmetelt) toovad astmetelt) toovad astmetelt) toovad muuseumitundidesse muuseumitundidesse muuseumitundidesse muuseumitundidesse vähemalt 2500 last vähemalt 3000 last vähemalt 3000 last vähemalt 3500 last aastas. aastas. aastas. aastas. 1.2.4 külastatavus (piletiga) - 61 126 63 000 64 000 65 000 66 000 1.2.5 külastatavus (piletita) - 94 234 95 000 95 000 95 000 95 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Kogumistöö on eesmärgipärane ja süstemaatiline, põhiprintsiibiks Saaremaa- ja saarlastekesksus. Muuseumi kogud on heas seisukorras, teaduslikult läbi töötatud, sisestatud MuIS-i ning avalikkusele tutvumiseks kättesaadavad. Muuseumi rahvarõivakollektsiooni tutvustamine ja rahvarõiva kandmise / valmistamise populariseerimine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Saaremaa Muuseumi kogudes oli seisuga 01.01.2018 kokku 151 066 MuIS järjepideva sisestamise tulemusena on kõik kogud 2020. a lõpuks SA Saaremaa Muuseum arengukava on koostamisel. museaali. andmebaasi sisestatud. Toimub uute andmete lisamine ning andmete Eesmärgid põhinevad SA Saaremaa Muuseum 2018. Rahvarõiva nõuandekoda on idee tasandil. täiendamine, mis loob uurijatele avaramad võimalused teadustööks ning ja 2019. a tegevuskaval. populariseerib muuseumi ja selle kogusid. Ilmuvad kogudele toetuvad uurimistööd. Muuseumikogu on hoitud, regulaarselt inventeeritud ja seda kasutatakse ning täiendatakse sihipäraselt. Muuseumikogust arvatakse välja väärtuse kaotanud museaale, kogu täiendatakse vastavalt kogumispoliitikale. Avatakse rahvarõiva nõuandekoda, mille töö üheks aluseks on muuseumi rahvarõivakollektsioon 2017* 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 MuIS täiendamine - - Täiendatud vastavalt Täiendatud vastavalt 2020. a lõpuks on kõik Kõik kogud on MuIS-i tegevuskavale. tegevuskavale – MuIS-i kogud MuIS-i sisestatud. sisestatud. on sisestatud bonistika-, numismaatika-, filmi- ja fonokogu, kunsti- ja looduskogud ning 90% arheoloogiakogust, 75% arhiivkogust, 80% fotokogust ja 70% kultuuriloolisest kogust. 1.3.2 kogude täiendamine - - Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. 1.3.3 rahvarõiva nõukoja tööle - Toimus rahvarõiva Ettevalmistused Avatakse rahvarõiva Rahvarõiva nõuandekoda Rahvarõiva nõuandekoda rakendamine nõuandekoja loomiseks rahvarõiva nõuandekoja nõuandekoda. on töösse rakendunud on töösse rakendunud infopäev. loomiseks. ning leiab aktiivset ning leiab aktiivset kasutust. kasutust. 159 TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Järjepideva ja mitmekülgse teadustöö tulemusel on muuseum tunnustatud teaduasutus ja uurimistööde koordinaator, seda eelkõige Saaremaa ajaloo ja koduloo- uurimise valdkonnas. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Ilmunud on 13 kaheaastaraamatut ja 9 toimetist. Ilmuvad perioodiliselt kaheaastaraamatud ning toimetised. SA Saaremaa Muuseum arengukava on koostamisel. Varasemad kaheaastaraamatud ja toimetised on digiteeritud (12 Eesmärgid põhinevad SA Saaremaa Muuseum 2018. kaheaastaraamatut ja 8 toimetist). ja 2019. a tegevuskaval. Toimuvad aja- teemakohased konverentsid, sümpoosiumid ja seminarid 2017* 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 kaheaastaraamatute - - - kaheaastaraamatu - kaheaastaraamatu väljaandmine väljaandmine väljaandmine 1.4.2 toimetiste väljaandmine - - Saaremaa Muuseumi - Saaremaa Muuseumi - toimetised: Ilmar Torn toimetised „Minu elu lugu” 1.4.3 konverentside ja seminaride - - Sümpoosium – Saaremaa mäss 1919 - Konverents „Salme laev” korraldamine pühendatud Kuressaare linna 455. aastapäevale PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. Alaeesmärk 2: Taristu arendamine tagab muuseumi põhifunktsioonide täitmise, muuseumi halduses oleva ajaloo- ja kultuuripärandi säilimise ja atraktiivse tutvustamise, suurürituste tarvis nüüdisaegse teeninduskeskkonna. TEGEVUSEESMÄRK 2.1: EAS-i projekti “Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine” jätkamine, PRIA projekti „ Tingimuste loomine Mihkli Talumuuseumi kasutushooaja pikendamiseks ja uute sihtgruppide kaasamiseks” EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Munakiviteel käimine praktiliselt võimatu. Sissepääs mere poolt Sissepääsud muuseumisse saavad korralikud katendid ning jalakäijatele SA Saaremaa Muuseum arengukava on koostamisel. katendita, jalakäijatele teerada ja valgustus puudub. Muuseumil puudub mõeldud teed. Muuseum saab kaasaegse õppeklassi ning hoovikohviku. Eesmärgid põhinevad SA Saaremaa Muuseum 2018. õppeklass ja hoovikohvik. Lastele mõeldud atraktsioonid Lossihoovis Mihkli talumuuseumis on loodud tingimused siseürituste tegemiseks ning ja 2019. a tegevuskaval. puuduvad. hooaja pikendamiseks. Mihkli talumuuseumil puudub siseruum avalike ürituste tegemiseks. 2017* 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 tee-ehitustööd (EAS) - - Algavad tee-ehitustööd. - - - 2.1.2 õppeklassi ja muuseumi - - Õppeklassi ja muuseumi Jätkuvad tööd õppeklassi - - kohviku ehitus (EAS) kohviku ehitus endisesse ja muuseumi kohviku hoidlahoonesse ehitus endisesse (vahtkonnamajja). hoidlahoonesse (vahtkonnamajja). 2.1.3 mänguväljaku ehitus - - - Valmib mänguväljak. - - 2.1.4 eskarpmüüri konserveerimine - - - Algavad Eskarpmüür - (EAS) konserveerimistööd ja konserveeritud ja juurdepääsutee rajamine. juurdepääsutee tagatud. 2.1.5 kindluse maketi tegemine - - - Ettevalmistustööd maketi Linnuse ette valmib - 160 (EAS) tegemiseks. kindluse makett. 2.1.6 Mihkli talu lauda - - Projekteerimine ja Loodud on tingimused - - ümberehitustööd (PRIA) ehitus. hooaja pikendamiseks Mihkli talumuuseumis. TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Ruumide auditi analüüsist lähtuvalt on projekteeritud muuseumi sissepääs ja all-korruse ruumid (sh võimalus ratastooliga vähemalt peakorrusele pääsemiseks). EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Piletit peab ostma putkast, muuseumil puudub mugav ooteruum. WC-d Kaasaegsete tehniliste lahendustega ning klientidele mugavad, samal ajal SA Saaremaa Muuseum arengukava on koostamisel. vajavad remonti. Kaasaegseid lahendusi (puutetundlike ekraane eeskujulikud restaureeritud ruumid. Eesmärgid põhinevad SA Saaremaa Muuseum 2018. muuseumi tutvustav info on vaid paberkandjal), muuseumipood on väike ja 2019. a tegevuskaval. ning logistiliselt halva koha peal. Kogu korruse logistika on ebaloogiline ja ebamugav. 2017* 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 sissepääs ja keldrikorrus, sh - - Ruumide analüüs ja Ruumide projekteerimine Sissepääs ja - WC-d inimeste liikumiste ja remonttööde algus keldrikorruse ruumide kaardistamine. keldrikorrusel, remont on kaasaegselt ja esmajärjekorras WC-d. kliendisõbralikult lahendatud. Võimalusel lahendatud invasissepääs muuseumisse. 2.2.2 3D-skaneering - - Küsitud Taotletud finantseerimist - - hinnapakkumised. ning teostatud konvendihoone 3D- skaneering. 2.2.3 piletikassa ja muuseumi pood - - Ruumide audit. Projekteerimine. Piletikassa ja - muuseumipood on ümber ehitatud ja/või kohandatud vastavalt uuele ruumi- kontseptsioonile ning ruumid on remonditud. TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Kütte-, valve-, elektri- ja muude tehniliste süsteemide uuendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Küttesüsteem pärineb 1980. aastatest, elektrisüsteem ja valvesüsteem ei Loodud on ökonoomne ning ruumide vajadusi arvestav küttelahendus, samuti SA Saaremaa Muuseum arengukava on koostamisel. vasta vajadustele. Esteetiline väljanägemine ei kannata kriitikat. valve- ja elektrisüsteem on kaasaegne, toimiv ning ruumide funktsioonidele Eesmärgid põhinevad SA Saaremaa Muuseum 2018. vastav. ja 2019. a tegevuskaval. 2017* 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 linnuse keskkütte - - Projekteerimine ja Osaline Osaline Küttesüsteem on rekonstrueerimine sisehoovis küttetorustiku rekonstrueerimine. rekonstrueerimine. rekonstrueeritud. väljavahetamine. 2.3.2 valvesüsteemid - - Nõrkvoolu audit. Vastavalt ruumide Töö jätkub vastavalt Töö jätkub vastavalt 161 Valvesüsteemi analüüs remondile on toodud ruumide üldisele ruumide üldisele ning uute lahenduste ruumidesse kaasaegsed remondiplaanile. remondiplaanile. väljatöötamine. ja mugavad lahendused. 2.3.3 elektrisüsteemid - - - Projekteerimine, Vastavalt ruumide Töö jätkub vastavalt vastavalt remondile on toodud ruumide üldisele remondiplaanile on ruumidesse kaasaegsed, remondiplaanile. toimunud ruumi vajadusi elektrisüsteemide arvestavad ja mugavad uuendamine. lahendused. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Saaremaa Muuseum asutati 2017. a augustis ja alustas sisulise majandustegevusega oktoobrist 2017. a. Sellest tulenevalt ei ole võimalik anda hinnangut sihtasutuse eesmärkide saavutamise kohta 2017. a Märkused * Sihtasutus Saaremaa Muuseum asutati 2017. a augustis ja alustas sisulise majandustegevusega oktoobrist 2017. a. Sellest tulenevalt ei ole välja toodud 2017. a eesmärke ja nende tulemusi. 162 SIHTASUTUS: Sihtasutus Tartu Jaani Kirik PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Tartu Jaani kiriku taastamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Tartu Jaani kiriku taastamistööde ehitusliku osa lõpetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Ehituslikud taastamistööd restaureerimisprojekti ulatuses on lõpetatud Jaani kirik on täielikult taastatud ja peatatud on ehitusosade lagunemine, välja Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani 2005. a. Peale restaureerimise lõppu avastatud täiendavad tööd arvatud loomulik kulumine. kultuurikvartali kujundamine terviklikuks (peaportaali vimpergi remont) on teostamata. Terrakotaskulptuuride turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse taastamine kestab. Puudub kontsertorel. suurendamine, ekspositsiooni loomine ja kontsertoreli soetamine. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 ehitise osade seisukorrast on - Teostati peaportaali Teostatakse hoone Teostatakse - - ülevaade ning ehituslikele vimpergi garantiitööd. ekspertiis. ekspertiisiaktis näidatud probleemidele leitakse jooksvalt parandustööd. lahendused TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Tartu Jaani kirikule kontsertoreli soetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Oreli ideekonkurss ja pakkumiste kogumine on läbi viidud Jaani kirikus on Eesti ja lähiriikide vaates unikaalne barokkorel. Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani taastamisprojekti käigus 2002. a , kuid teostamine lükatud rahalistel kultuurikvartali kujundamine terviklikuks põhjustel tulevikku. turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse Projekt taaselustati 2016. a seoses eraisikust toetaja leidmisega, kes on suurendamine, ekspositsiooni loomine ja valmis panustama ca 15% ulatuses oreli maksumusest. 2016-2017 kontsertoreli soetamine uuendati oreli lähteülesanne. Sisuline ettevalmistustöö on tehtud. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 kontsertoreli ehitus, sh ideekavandi Jätkata rahastamise Oreli lähteülesanne on Jätkuvad läbirääkimised Projekti katteallikad on Viiakse läbi hange. Ehitus on alanud. uuendamine, rahastamise küsimuse võimaluste otsimist ja uuendatud. Tartu linna ja leitud. lahendamine ning ümberehitustööde ühisrahastuskampaania. Kultuuriministeeriumiga Eraldised teostamine kirikuhoones Sihtasutus on valmis projekti rahastamiseks Kultuuriministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ja Oreli lähteülesanne on algatama hanke koheselt Tartu linnaga on Tartu linna eelarvetest uuendatud. peale rahastamis- Jätkub ühisrahastus- sõlmitud eelkokkulepped on kinnitatud. küsimuste lahendamist kampaania. projekti Kultuuriministeeriumi finantseerimiseks. (35%) ja Tartu linna Projekt hoitakse (35%) poolt. avalikkuse positiivse tähelepanu all. Käimas on ühisrahastuskampaania. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on valdavas osas restaureeritud ja eksponeeritud 163 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Terrakotaskulptuuride restaureerimine toimub väga väikeses mahus, kuid Täielikult on restaureeritud suurem osa terrakotaskulptuuridest, kiriku Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani pideva tegevusena. põhjalöövi ekspositsioonikonsoolid on täidetud restaureeritud skulptuuridega, kultuurikvartali kujundamine terviklikuks tähelepanuväärsematele skulptuuridele („Kolgata grupp“) on leitud spetsiaalne turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse asukoht. suurendamine, ekspositsiooni loomine ja kontsertoreli soetamine 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 skulptuuride restaureerimine 9 skulptuuri 9 skulptuuri 9 skulptuuri 9 skulptuuri 9 skulptuuri 9 skulptuuri konserveeritud, konserveeritud ja 9 konserveeritud, konserveeritud, konserveeritud, konserveeritud, 9 eeltöö tehtud eeltöö tehtud. 9 eeltöö tehtud 9 eeltöö tehtud 9 eeltöö tehtud 9 eeltöö tehtud PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Tartu Jaani kiriku kasutamine ja säilitamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Tartu Jaani kirik on aktiivselt tegutsev pühakoda, turismiatraktsioon ja kultuurikeskus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tartu Jaani kirik on avatud aastaringselt 5 päeva nädalas. Sihtasutuse Tartu Jaani kirik on avatud iga päev. Sihtasutus osaleb kultuurikorraldajana Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani omatulud ja tegevustoetus Tartu linnaeelarvest katavad kiriku jooksva aktiivselt kogukonna kultuurielus vähendades seega sõltuvust teiste kultuurikvartali kujundamine terviklikuks haldamise kulud. turuosaliste aktiivsusest. turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse suurendamine, ekspositsiooni loomine ja kontsertoreli soetamine 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 Jaani kirik on külastuseks avatud avatud 5 päeval nädalas eesmärk täidetud avatud 5 päeval nädalas avatud 5 päeval nädalas avatud 5 päeval nädalas avatud 5 päeval nädalas (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva nädalas nädalas nädalas nädalas nädalas 2.1.2 kiriku omatulude ja tegevustoetuste null või positiivne positiivne null või positiivne null või positiivne null või positiivne null või positiivne ning Jaani kiriku haldamise kulude vahel (majanduseelarve tasakaal) on null või positiivne 2.1.3 vastuvõtuteenuse arendamine kiriku - Projekt on kuni - - - - tornis rahastamisvõimaluse leidmiseni peatatud. 2.1.4 külastajate üldarv 70 000 ligi 50 000 70 000 70 000 70 000 70 000 2.1.5 kontsertide üldarv 100 70 100 110 110 110 TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Tehtud on Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi projektides osalemise ettevalmistused EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Projekti Agora 2.0 ja võrgustikukoostöö baasil on olemas kontaktid ning Tartu Jaani kirik on aktiivne kultuuri- ja turismiarendusprojektide osaline. 164 ülevaade sihtasutuse võimalustest arenguprojektide elluviimiseks. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 tegevuskava projektides Analüüsitakse Teadaoleva info põhjal Analüüsitakse Rahastamisplaan on Rahastamisplaan on Rahastamisplaan on osalemiseks sihtasutuse võimalusi ei ole suuremahulisi sihtasutuse võimalusi koostatud. koostatud ja seda koostatud ja seda projektides osalemiseks. projekte ette näha. projektides osalemiseks. kaasajastatakse pidevalt kaasajastatakse pidevalt vastavalt vastavalt käimasolevatele käimasolevatele programmidele. programmidele. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Eesmärkide saavutamisel on raskuseks projektide rahastamise küsimuse lahendamine. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Arvestades rahalisi võimalusi on Sihtasutus Tartu Jaani Kirik eesmärkide saavutamisega hästi toime tulnud. Märkused 165 SIHTASUTUS: Sihtasutus Teater NO99 Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuuri- ja teatrimõtte edendamine, eesti keele hoidmine ning eesti kultuuri ja teatrikunsti PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: aktiivne lõimimine Euroopa kultuuriruumiga ning osalemine nüüdisaegse kultuuri protsessides võrdväärse kunstilise partnerina Teatri kui kunstiliigi keelt ja võimalusi uurivate algupärandite loomine. Erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ja vaatajaid vaimselt TEGEVUSEESMÄRK 1.1: rikastava repertuaari koostamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA NO99 uuslavastused tekitavad avalikkuses kõneainet. Iga aasta saab NO99 Vähemalt nelja uuslavastuse väljatoomine. Lavaliste väljendusvahendite SA Teater NO99 strateegia kutse vähemalt kahele A-kategooria festivalile. arsenali rikastumine. Kutsed Euroopa A-kategooria festivalidele. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 repertuaari jõudnud algupärandite arv 4 3 4 4 4 4 1.1.2 toimunud ühekordsete aktsioonide arv 3 3 3 3 3 3 1.1.3 publikuarv 25 000 19 016 25 000 25 000 25 000 25 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Teatri mõju kasvatamine: korraldatakse hariduslikke koostööprojekte televisiooni, raadio ja muude massikommunikatsioonikanalitega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA NO99 on tunnustatud partner ja oodatud kaaslane. NO99 koostööprojektide taseme kvaliteet tagab publiku teadlikkuse SA Teater NO99 strateegia tõusu. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 massikommunikatsioonikanalitega 1 1 1 1 1 1 koostööprojektide arv 1.2.2 haridusprojektide arv 1 1 1 1 1 1 Festivalivõrgustiku laiendamine: heade suhete hoidmine seni külastatud festivalide ja nende programmide eest vastutavate inimestega ning TEGEVUSEESMÄRK 1.3: teatraalide ja ajakirjanikega; festivalivõrgustiku geograafiline laiendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA NO99 annab külalisetendusi regulaarselt Euroopas tunnustatud festivalidel ja Kõik festivalid, kus NO99 on juba käinud, on kursis NO99 SA Teater NO99 strateegia külalisteatrites. uuslavastustega. On käima pandud regulaarne rahvusvaheline personaalne infovahetuse süsteem ning kuraatorite jaoks on loodud turvaline online lavastuste salvestuste vaatamise süsteem. NO99 osaleb vähemalt ühe lavastusega väljaspool Euroopat toimuval festivalil ning kokku vähemalt viiel festivalil. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 külastatud festivalide arv 8 7 4 5 5 5 1.3.2 välismaal antud etenduste arv 10 10 10 15 15 15 Sisuliste ja kunstiliste partnerite otsimine väljastpoolt Eestit: värskete noorte talentide otsimine üle Euroopa. Talentide leidmiseks vajaliku TEGEVUSEESMÄRK 1.4: suhtevõrgustiku arendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA NO99-s käib üle aasta lavastamas tunnustatud välislavastaja või värske talent, Tunnustatud teatrikeskustes on levinud teadmine, et NO99 otsib noori SA Teater NO99 strateegia kelle koostöö NO99-ga saavutab rahvusvahelise vastukaja. talente. Silmapiirile kerkib igal aastal üks-kaks väga huvitavat autorit või loovmeeskonna liiget, kellega tulevikus koostööd teha. 166 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 avastatud talentide arv 1 1 1 1 1 1 1.4.2 festivalikutsed uute talentide lavastustele 1 3 2 2 2 2 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Teater NO99 tegevus on 2017. a tegevuste elluviimisel ja eesmärkide täitmisel olnud rahuldav. Märkused 167 SIHTASUTUS: Sihtasutus Teater Vanemuine Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-, PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: muusika- ja tantsulavastusi ning korraldades muid etenduskunstisündmusi. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Laia ja mitmekülgse repertuaarivalikuga sõna-, muusika- ja tantsulavastuste loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teatri repertuaar on žanriliselt ja materjalilt mitmekülgne. Teatri repertuaarist leiavad meeldejäävaid teatrielamusi nii nõudlikud SA Teater Vanemuine strateegiline arengukava intellektuaalid kui ka kvaliteetset meelelahutust otsivad vaatajad. Silmas aastateks 2017-2021 on peetud erinevaid vanuse- ja vaatamiskogemusega sihtgruppe. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uuslavastuste arv aastas 14 15 14 14 14 14 sh sõnalavastused 7-9 9 7-9 7-9 7-9 7-9 sh muusikalavastused 2-4 3 2-4 2-4 2-4 2-4 sh tantsulavastused 2-4 3 2-4 2-4 2-4 2-4 sh laste- ja noortelavastused 3 3 3 3 3 3 sh suve- ja vabaõhulavastused 1 1 1 1 1 1 1.1.2 jooksvas repertuaaris olevate lavastuste arv 36 52 36 36 36 36 sh sõnalavastused 20 28 20 20 20 20 sh muusikalavastused 10 17 10 10 10 10 sh tantsulavastused 6 7 6 6 6 6 sh laste- ja noortelavastused 8 11 8 8 8 8 sh suve- ja vabaõhulavastused 1 2 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Muude etenduskunstisündmuste loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teadliku teatripubliku kasvatamine tutvustades teatriga seonduvaid valdkondi Teatrist leiavad meeldejäävaid lavastuste väliseid elamusi erinevad SA Teater Vanemuine strateegiline arengukava lavastuste väliselt, sh haridusprogrammid. vanuse- ja vaatamiskogemusega sihtgrupid. aastateks 2017-2021 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 sümfooniaorkestri kontsertide arv aastas 5 7 5 6-8 6-8 6-8 1.2.2 ooperi- ja operetigala 1 1 1 1 1 1 1.2.3 meistrikursused 1 0 1 1 1 1 1.2.4 tantsugala 1 1 1 1 1 1 haridusprogrammides ja noortetöö ürituste 1.2.5 külastajate arv 13 000 11 460 14 000 15 000 15 000 15 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Lavastuste esitamine, sh külalisesinemised EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Teater Vanemuine strateegiline arengukava aastateks 2017-2021 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 168 1.3.1 külastajate arv aastas 180 000 185 324 180 000 200 000 200 000 200 000 1.3.2 väljastpoolt Tartut külastajate arvu % 20% 23% 20% 20% 20% 20% 1.3.3 põhikohaga töötajate arv 360 364 360 360 360 360 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Külastuste arvu 2016. ja 2017. a mõjutas teatri suure maja lava remont. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Üldjoontes on 2017. a eesmärgid täidetud väga hästi ning Sihtasutuse Teater Vanemuine põhikirjaliste eesmärkide täitmist võib pidada edukaks. Teatri repertuaar on mitmekülgne ja kõrgekunstilise tasemega. Eelarvelised eesmärgid said hästi täidetud, piletitulu ületas eelarve 215 000 eurot ning muu omatulu ületas eelarvet 17 000 eurot. Teatrikülastajate arv on suurenenud võrreldes eesmärgiga. Märkused 169 SIHTASUTUS: Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine. Suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning riigisiseste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Spordivaldkonna konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Tehvandi Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused spordivõistluste korraldamiseks, treeningute ja koolituste läbiviimiseks ning aktiivse puhkuse viljelemiseks erinevatel spordialadel. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tehvandi Spordikeskuses on 2016. a lõpuks on uutest spordirajatistest Keskuste lõplik väljaehitamine vastavalt SA Tehvandi Spordikeskuse SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2017- on valminud: K90 hüppemägi koos vaateplatvormi, lisa stardiplatvormi, arengukavadele spordivõistluste korraldamiseks ja treeninguteks sportlastele ja 2021 koos lisadega ja SA Tehvandi maandumisnõlva valgustuse ja ronimisseinaga (2017. a läbi viidud harrastajatele parimate tingimuste pakkumiseks. Spordikeskuse arengukava 2018-2022 koos uuendustööd); staadion koos rolleriraja ja lasketiiruga; tehislume lisadega tootmissüsteemi I ja II rakendusjärk ning III rakendusjärgu (staadion) I Keskus pakub parimaid tingimusi suve- ja talispordialade treeninguteks. etapp; staadionihoone koos tribüünide, hooldekeskuse ja parklatega; Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud treening-, võistlus- ja garaaž- ja majandushoone; suusaradade ülekäigusillad ja tunnelid ning koolituskeskused erinevate spordialade (eelkõige talispordialade) harrastajatele. osaliselt radade valgustus; erakapitalil rajatud seikluspark; külakiik ja parklad, spordirajad harrastajatele. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed: Valminud on arengukavade investeerimiskavades nimetatud ehitised ja Kõigis keskustes on olemas sportlastele ja harrastajatele erineva rajatised. tasemega majutuse ja toitlustuse võimalus ning sportimis- ja Kasvanud on spordirajatiste, majutus- ja toitlustusvõimaluste ning puhkamisvõimalused lisaks koolitustele ja seminaridele. Keskuses saab konverentsiteenuseid pakkuvate ruumide ning hoonete kasutamine nii sportlaste korraldada võistlusi erinevatel aladel ning spordilaagreid erinevatele kui ka harrastajate poolt. vanusegruppidele. Tehvandi Spordikeskus on tuntud kui parim võistluskeskus (erilise suunitlusega talispordialadele) Baltikumis. TULEMUSINDIKAATOR 2017 2018 2019 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1. Tehvandi K90 hüppemäe Tehvandi hüppemäe Tegevused ja tööd K90 - - - - rekonstrueerimine vastavusse viimine hüppemäel lõpetatud. rahvusvaheliste võistluste nõuetele läbi jäärenni soetuse ning valgustuse ja maandumisnõlva korrastamise. 170 1.1.2. kunstlume tootmissüsteemi IV Lumetootmise IV etapp Viidi läbi Lumetootmissüsteemi ja - - - rakendusjärk ja valgustus ning valgustuse ettevalmistustööd rajavalgustuse rekonstrueerimine (eskiisprojektide väljaehitamine ja tagamaks tootlikuma koostamine, geoaluse riigihangete läbiviimine kunstlumesüsteemi ning uuendamine, vajaduste ehitustegevuseks ning rahvusvahelisteks kaardistamine). kasutuselevõtuks. võistlusteks vajaliku rajavalgustuse olemasolu. 1.1.3. olemasoleva jõusaali ja lasketiiru - - Olemasoleva garaaži - - - inventari soetus ning katlamaja hoone jõusaali ja rekonstrueerimine lasketiiru inventari uuendamine ning Otepää valla tsentraalse küttesüsteemi liitumisega seonduv katlamaja rekonstrueerimine. 1.1.4. Tehvandi 6,2 km rullsuusaraja ja - - - 2006. a renoveeritud - - staadioni asfaltkatte uuendamine rullsuusaraja uuendamine ja valmimine. 1.1.5. lasketiirustaadioni ja staadioni - - - Tulemusindikaatori - - valgustuse rekonstrueerimine 1.1.2. jätkutööd, mis on seotud suusa- jalgpalli- ja laskesuusastaadioni valgustuse renoveerimisega tagamaks vajalik valgushulk rahvusvaheliste teleülekannete tegemiseks ning alaliitude nõuetele vastavaks viimiseks. 1.1.6. jõusaali ning taastuskeskuse saali - - - Uue jõusaali ning Ehitustegevuse lõpule - ehitus taastuskeskuse saali viimine ning kasutusloa ehituse ettevalmistustööd väljastamine. eelprojektide ning riigihangete ettevalmistamise näol ja ehituse alustamine. 171 1.1.7. spordirajatiste hooldetehnika - - - - - Soetada kaasaegne soetamine tehnika ja inventar spordirajatiste hooldamiseks ning kasutamiseks. 1.1.8. Tehvandi spordikeskuste hoonete - - - - - Tehvandi taastusinvesteeringud spordirajatiste (jalgpallistaadion, pallimängude plats, liikumisradade täiendused ning viidasüsteem) remont, mööbel, inventar vastavalt vajadustele, tagamaks kvaliteetse teenuse pakkumist keskuses. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud võistluste korraldaja. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Tehvandi Spordikeskus on olnud rahvusvaheliste võistluste Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud võistluste korraldaja SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2017- korraldaja (FIS MK Otepää võistlus ja Suverull). Keskus on Tartu ning korralduspartner nii siseriiklike, piirkondlike kui ka rahvusvaheliste 2021 ja SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava Maratoni, Tartu Jooksumaratoni ja Tartu Rattamaratoni stardipaigaks võistluste läbiviimises kõigis kolmes hallatavas keskuses aastaringsete ürituste 2018-2022 ning erinevate riiklike ja maakondlike võistluste korraldajate partneriks. baasil. Tehvandi Spordikeskuses saab korraldada võistlusi erinevatel aladel – viimastel aastatel on siin toimunud Orienteerumise EM, X Rahvusvaheline Tervisespordi Olümpiaad, Metsalangetajate MM, Suvebiathloni MM, Mootorkelgukrossi EM, Põhjamaade Noorte Meistrivõistlused, Koolinoorte maailmameistrivõistlused suusatamises jt. TULEMUSINDIKAATOR 2017 2018 2019 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 172 1.2.1. Koostöö erinevate Olla kaaskorraldajaks või Keskuses on aset leidnud Olla kaaskorraldajaks või Olla kaaskorraldajaks või Olla kaaskorraldajaks või Olla kaaskorraldajaks spordiorganisatsioonidega partneriks võimalikult üle 50 erineva tasemega partneriks võimalikult partneriks võimalikult partneriks võimalikult või partneriks rahvusvaheliste võistluste suurele hulgale võistluse, millest suurele hulgale suurele hulgale suurele hulgale võimalikult suurele korraldamiseks Tehvandi rajatiste erinevatele suuremateks on FIS erinevatele erinevatele erinevatele hulgale erinevatele kasutada andmisel ja teenustöö rahvusvahelistele ning Kontinentaal Karikasari rahvusvahelistele ning rahvusvahelistele ning rahvusvahelistele ning rahvusvahelistele teostamisel siseriiklike võistluste kahevõistluses, Euroopa siseriiklike võistluste siseriiklike võistluste siseriiklike võistluste ning siseriiklike läbiviimisele vastavalt Meistrivõistlused läbiviimisele vastavalt läbiviimisele vastavalt läbiviimisele vastavalt võistluste spordialade ürituste talitriatlonis, FIS MK spordialade ürituste spordialade ürituste spordialade ürituste läbiviimisele graafikule. Otepää võistlus graafikule. graafikule. graafikule. vastavalt spordialade murdmaasuusatamises, ürituste graafikule. Tartu Kuubiku erinevad võistlused, Eesti Talimängud, EMV jalgpallis jne. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Kääriku Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused spordilaagrite korraldamiseks, koolituste läbiviimiseks ja treeningute viljelemiseks erinevatel spordialadel. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kääriku Spordikeskuses on 2017. a lõpuks uutest spordirajatistest Kääriku Spordikeskus on tuntud kui parim treeningkeskus Baltikumis. SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2017- valminud: Kääriku Spordikeskuse väliväljakute ala renoveerimine ning Renoveeritud on olemasolevad rajatised ning ehitised ning teostatud ehitustööd 2021 ja SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava sportlasmajutushoone, veetöötlusjaama ja reoveepuhastusjaama uutele rajatistele ning ehitistele tagamaks spetsiifiliselt treeninglaagrite 2018-2022 ehitused. Omaniku (Tartu Ülikool) poolt on lõpule viidud läbiviimiseks modernsed võimalused olümpiaettevalmistuskeskusena. olemasolevate hoonete (spordihoone ja toitlustus ning konverentsihoone) katuse vahetus, katlamaja ehitus ning küttetorustike vahetus. Kehtestatud ja kinnitatud on Kääriku Spordikeskuse detailplaneering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamine. Valminud on kõik keskuse eelprojektid ning väljastatud ehitusload. TULEMUSINDIKAATOR 2017 2018 2019 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1. Kääriku Spordikeskuse I etapi Ehitustegevus on - - - - väljaehitamise I etapp (sportlasmajutushoone, lõpetaud ning reoveepuhastusjaam, kasutusload väljastatud. veetöötlusjaam) Hooned on igapäevases ehitustegevuse kasutuses. lõpetamine ning kasutusloa väljastamine. 1.3.2. Kääriku spordirajatiste Juba soetatud Masinapark on - - - - hooldustehnika soetamine hooldetehnika töökorras, kuluefektiivne kapitalirendi maksed. ning täidetud on kõigi rajatiste korrashoid. 173 1.3.3. Kääriku Spordikeskuse - - Kunstmuru - - - väljaehitamise II etapp (kunstmuru jalgpalliväljaku jalgpalliväljak, kekkose sauna põhiprojekti koostamine rekonstrueerimine) ja ehitustegevus on lõppenud ning kasutusload on väljastatud. Hooned ja rajatised on kasutuses. 1.3.4. Kääriku Spordikeskuse - - Uue spordihalli ja Ehitustegevuse -. - väljaehitamise III etapp (spordihalli garaažihoonete lõpetamine ning ja garaažihoonete ehitus) põhiprojektid on kasutuslubade koosatud ning alustatud väljastamine. Hooned on on ehitustegevusega. kasutuses. 1.3.5. Kääriku Spordikeskuse - - Koostatud on etapi Ehitustegevuse Vaegtööde elluviimine - väljaehitamise IV etapp täpsustatud elluviimine ja lõpetamine ning staadioni (kergejõustikustaadioni, heitealade projektipiiritlus ning läbi ning kasutuslubade kasutuselevõtt. väljaku ja Greeni sauna ehitus) on viidud projekteerimis- väljastamine. ja ehitushange. 1.3.6. Kääriku Spordikeskuse - - Koostatud on etapi Ehitustegevuse - - väljaehitamise V etapp täpsustatud elluviimine ja lõpetamine (olemasoleva spordihoone projektipiiritlus ning läbi ning kasutuslubade rekonstrueerimine) on viidud projekteerimis- väljastamine. Hoone on ja ehitushange. kasutuses. 1.3.7. Kääriku Spordikeskuse - - - Koostatud on etapi Ehitustegevuse - väljaehitamise VI etapp täpsustatud elluviimine ja lõpetamine (olemasoleva toitlustus- ja projektipiiritlus ning läbi ning kasutuslubade koolitushoone rekonstrueerimine) viidud projekteerimis- ja väljastamine. Hoone on ehitushange. kasutuses. 1.3.8. Kääriku Spordikeskuse - - - Koostatud on etapi Alustatud on Vaegtööde väljaehitamise VII etapp täpsustatud ehitustegevusega. elluviimine ja (olemasoleva spordihotelli projektipiiritlus ning läbi kasutusloa rekonstrueerimine ja laiendus) viidud projekteerimis- ja väljastamine. ehitushange. 1.3.9. Kääriku Spordikeskuse - - - - Koostatud on etapi Ehitustööde väljaehitamise VIII etapp täpsustatud elluviimine ja (võistkonnamajade ehitus) projektipiiritlus ning läbi kasutusloa viidud projekteerimis- ja väljastamine. ehitushange. Alustatud on ehitustegevusega. TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Tartumaa Tervisespordikeskuses on läbi viidud kõik ettevalmistustööd saamaks keskuseks, kus on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused laskespordivõistluste korraldamiseks ja treeningute läbiviimiseks ning harrastusspordi viljelemiseks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 174 Tartumaa Tervisespordikeskus töötab integreerituna SA Tehvandi Tartumaa Tervisespordikeskus on tuntud kui parim rahvusvaheline laskespordi SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2017- Spordikeskus struktuuris ning täidab olemasolevate võimaluste piires treening- ja võistluskeskus. Olemas on lai valik võimalusi aastaringse 2021 ja SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava SA põhikirjalisi eesmärke laskespordi ja harrastusspordi keskusena. harrastusspordikeskusena ning koolispordi ning mitte-spordiala spetsiifiliste 2018-2022 spordilaagrite läbiviimiseks. TULEMUSINDIKAATOR 2017 2018 2019 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1. Tartumaa Tervisespordikeskuse II etapi parendustööde Hooned on viidud Ettevalmistustegevuste Läbi on viidud liitumine - - väljaehitamine vastavalt lõpuleviimine ning vastavusse Päästeameti elluviimine Elva linnas asuva investeeringute kavale keskuse nõuetega ning Tervisekaitseameti kanalisatsiooniga kanalisatsiooni ja vastavusse viimine. nõuetega. liitumiseks. joogivee võrguga. Rekonstrueeriti Laskeseadmete katlamaja ning soetamine turvasüsteemid. rahvusvaheliste võistluste ja treeningute läbiviimiseks 1.4.2. Detailplaneeringu ja Tartumaa Detailplaneering ja - - - - keskkonnamõjude strateegilise Tervisespordikeskuse keskkonnamõjude hindamise elluviimine arenguvisioonist strateegilise hindamise tulenevate tegevuste heakskiitmine kohalikus eelduseks oleva keskuse omavalitsuse ja seotud ala ja lähiala ametiasutuste poolt. detailplaneeringu kehtestamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise vastuvõtmine. 1.4.3. Tartu Maratoni finišiala - - - Tartu Maratoni finišiala Vaetööde teostamine - väliväljakute ala ning finišiala väljaehitamine ning alal ning kasutuslubade väljaehitamine paiknevate väljastamine. mänguväljakute laiendamine liikumislaagrite ning kestvusspordivõistluste teenindamiseks. 1.4.4. Tartu Maratoni raja ning keskuse - - - - Tartu Maratoni raja ning Ehitustegevuse ala kunstlume tootmise süsteemi keskuse ala kunstlume lõpetamine ning ning rajavalgustuse väljaehitamine tootmise süsteemi ning kasutuslubade rajavalgustuse väljastamine. eelprojektide koostamine. Riigihangete läbiviimine tegevuste elluviimiseks. TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Organisatsiooni arendamine 175 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Järjepidevalt toimub pakutavate teenuste arendamine, uute teenuste Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed: SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2017- loomine, müügitöö ja infosüsteemi arendamine ning personali • Tehvandi keskus pakub kvaliteetset teenust majutuseks, toitlustuseks, 2021 ja SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava koolitamine. konverentsideks, spordirajatiste kasutamiseks ja vaba aja veetmiseks 2018-2022 nii sportlastele kui ka harrastajatele. • Tehvandi keskuse struktuuris olevad töökohad on täidetud keskuse korrasoleku, teenuste pakkumise, müügitöö ja juhtimise tagamiseks. • Pakutavate teenuste kohta on tagatud turundus- ja müügitöö ning infosüsteemid on arendatud selle tagamiseks. TULEMUSINDIKAATOR 2017 2018 2019 2020 2021 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1. uute kaudsete ja otseste töökohtade Töökohtade loomine Lisandunud töökohad Otseste ja kaudsete Otseste ja kaudsete Otseste ja kaudsete Otseste ja kaudsete loomine vastavalt SA projektides vastavalt seoses Kääriku töökohtade loomine töökohtade loomine töökohtade loomine töökohtade loomine ning arengutes kirjeldatule investeerimiskavade Spordikeskuse vastavalt vastavalt vastavalt vastavalt elluviimisele. sportlasmajutushoone investeerimiskavade investeerimiskavade investeerimiskavade investeerimiskavade valmimisega. Suurem elluviimisele. elluviimisele. elluviimisele. elluviimisele. hooajaliste töötajate rakendamine tulenevalt klientide arvu kasvust. 1.5.2. pakutavate teenuste arendamine ja Seoses Tehvandi Spordikeskuse Seoses Seoses Seoses Seoses uute teenuste loomine investeeringukavade teenused on paranenud investeeringukavade investeeringukavade investeeringukavade investeeringukavade elluviimisega kõigis (K90, Tehvandi jõusaal, elluviimisega kõigis elluviimisega kõigis elluviimisega kõigis elluviimisega kõigis kolmes keskuses Kääriku kolmes keskuses kolmes keskuses kolmes keskuses kolmes keskuses laienevad ka teenuste sportlasmajutushoone, laienevad ka teenuste laienevad ka teenuste laienevad ka teenuste laienevad ka teenuste mahud. Tartumaa küttesüsteem). mahud. mahud. mahud. mahud. 1.5.3. müügitöö arendamine Turundustegevuse Uute sihtturgudele Turundustegevuse Turundustegevuse Turundustegevuse Turundustegevuse tõhustamine vastavalt tegevuste suunamine tõhustamine vastavalt tõhustamine vastavalt tõhustamine vastavalt tõhustamine vastavalt sihtgruppide jaotusele seoses agendilepingute sihtgruppide jaotusele sihtgruppide jaotusele sihtgruppide jaotusele sihtgruppide jaotusele ning teenuste täituvusele. sõlmimisega ning uute ning teenuste täituvusele. ning teenuste täituvusele. ning teenuste täituvusele. ning teenuste klientide leidmisega. Personaliseeritud Suund Laiendatud täituvusele. pakkumiste turundustegevustele turundustegevus uutes kasutuselevõtt ning seoses valmivate sihtriikides. turundustegevused investeerimis- seoses valmivate objektidega. investeerimis- objektidega. 176 1.5.4. infosüsteemi arendamine Tänapäevast riist- ja Infosüsteemide Vastavalt - Tänapäevase riist- ja - tarkvara kasutamine, arendamine suunal Kultuuriministeeriumi tarkvara kasutamine, uuendamine ja soetamine pilvepõhiste lahenduste poolt eraldatud IT uuendamine ja soetamine keskustes vastavalt kasutuselevõtt erinevate toetusele uuendatakse keskustes. vajadusele. tarkvaraprogrammide keskuste riist- ja puhul on ellu viidud. tarkvara. Riistvara soetus ellu viidud. 1.5.5. personali koolitamine Vastavalt vajadustele Koolitustegevusi on läbi Vastavalt vajadustele Vastavalt vajadustele Vastavalt vajadustele Vastavalt vajadustele ning kitsaskohtadele viidud rajatiste töölistele, ning kitsaskohtadele ning kitsaskohtadele ning kitsaskohtadele ning kitsaskohtadele koolituste läbiviimine. kokkadele, koolituste läbiviimine. koolituste läbiviimine. koolituste läbiviimine. koolituste personalijuhile, läbiviimine. hankespetsialistile, juhatuse liikmetele ning koristuspersonalile. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Investeeringute tegevused on osaliselt lükkunud järgnevatesse aastatesse või on muudetud prioriteete vastavalt rahalistele võimalustele ja klientide nõudmistele. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta 2017. aastal täitis Sihtasutus Tehvandi Spordikeskuse oma põhikirjalisi eesmärke edukalt ja kinnitatud tegevuseesmärgid on suuremas osas hästi täidetud. Märkused 177 SIHTASUTUS: Sihtasutus Ugala Teater PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Tuua lavale 8-10 kunstiliselt väärtuslikku ja professionaalset lavastust, millega on täidetud ka teatri mängukava EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Uuslavastuste arv jääb soovitud vahemikku. Hooajal tuleb välja keskmiselt 10 uuslavastust, mis leiavad mängukavas SA Ugala Teater strateegia aastateks 2018- piisavalt mängukordi ja publikut. 2021 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 säilitada väljakujunenud uuslavastuste maht 10 10 7 8 8 8 repertuaaripildi rikastamiseks kaasatud 1.1.2 5 5 5 5 5 5 külalislavastajad oma majast sobiva potentsiaaliga tegijate kaasamine 1.1.3 5 5 5 5 5 5 lavastamisse PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesiste ning vaatajaid vaimselt rikastava repertuaarivaliku koostamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Uute algupärandite ning lastelavastuste lavastamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Vähemalt üks algupärand on Ugala teatri repertuaaris olnud alati, viimasel ajal ka Repertuaaris on kaks algupärandit, kaks lastelavastust ja üks SA Ugala Teater strateegia aastateks 2018- rohkem. Ka lastelavastusi erinevatele vanuserühmadele on teatri repertuaaris olnud noortelavastus. 2021 alati vähemalt kaks, lisaks kaks noortelavastust. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 hooajal on repertuaaris Eesti algupärand 1 1 1 1 1 1 repertuaaris on pidevalt uusi laste- ja 2.1.2 2 3 2 2 2 2 noortelavastusi PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Valminud lavastuste tutvustamine teatrihuvilistele üle kogu Eesti TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Külastatavuse suurendamine, eelarve tulubaasi täitmine ja suurendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017. a andis Ugala teater 293 etendust, publiku arv oli 88 860 inimest, koos Remondijärgsetel aastatel peaks Ugala publikuarv olema stabiilselt 70 SA Ugala Teater strateegia aastateks 2018- eriüritustega 90 258 külastajat – sarnast numbrit nägi Ugala teater viimati 1990ndatel. 000 ringis, etendute arv 280 ümber. 2021 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 külastajate arv aastas 74 500 88 860 73 500 72 000 72 000 72 000 3.1.2 etenduste arv aastas 280 293 280 280 280 280 3.1.3 väljasõiduetenduste arv aastas 70 46 60 60 60 60 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Ainus eesmärk, mida 2017. a ei täidetud, oli väljasõiduetenduste arv. Selle põhjuseks oli renoveeritud teatrimajja kolimine ning publiku huvi hinnates võeti eesmärgiks, et kevadel oodatakse publikut pigem teatrimajja ning väljasõiduetendusi ei plaanitud mahus ei korraldatud. Selle võrra anti teatrimajas rohkem etendusi, pidades silmas, et nüüd on Ugala teatril võimekus anda etendusi üheaegselt nii suures kui ka väikeses saalis. 178 Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta 2017. a algus andis teater viimased etendused ajutises teatrimajas ja märtsist juba värskelt remondist tulnud oma teatrimajas. Publiku huvi oli kevadel ja sügisel oodatust isegi suurem ja nii sündis viimase 20 aasta publikurekord. Samas annab sihtasutus endale aru, et nii see ei jää ja kuigi eesmärgid on kohandatud veidi kõrgemaks, siis silmas pidades teatri tänast koosseisu ja võimekust, on optimaalne etenduste arv ikkagi 280 juures ja publiku arv 70 000 ligi. 2017. a seatud eesmärgid, nii loomingulised kui majanduslikud, täitis Sihtasutus Ugala Teater väga hästi. Märkused 179 SIHTASUTUS: Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Olla ühenduslüliks ja koordineerijaks UNESCO ja Eestis UNESCO tegevustega seotud isikute, asutuste ja organisatsioonide vahel TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti esindamine UNESCO kehamites ja dokumentide vahendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesmärgi saavutamist mõõtvad näitajad on välja SA UNESCO ERK arengukava aastateks 2016-2019 (eesmärgid 1 ja 2) toodud SA UNESCO ERK arengukavas aastateks 2016-2019 (eesmärgid 1 ja 2). 2017 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 Eesti seisukohtade välja UNESCO teavitamine Eesti Eesti seisukohad on UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine töötamine ja UNESCOle seisukohtadest, Eesti kujundatud ja vahendatud, Eesti seisukohtadest, Eesti seisukohtadest, Eesti seisukohtadest, Eesti seisukohtadest, Eesti edastamine huvide kaitsmine Eesti huvid UNESCOs on Eesti huvide kaitsmine Eesti huvide kaitsmine Eesti huvide kaitsmine huvide kaitsmine UNESCOs kaitstud UNESCOs UNESCOs UNESCOs UNESCOs 1.1.2 UNESCO teemade Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutused on hästi Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutuste õigeaegne ja informeerimine UNESCO kursis UNESCO teemadega informeerimine informeerimine informeerimine informeerimine UNESCO professionaalne teemadest UNESCO teemadest UNESCO teemadest UNESCO teemadest teemadest vahendamine asjassepuutuvatesse riigiasutustesse 1.1.3 töö UNESCO kehamites ja UNESCO kehamite töös SA UNESCO ERK on UNESCO kehamite töös UNESCO kehamite töös UNESCO kehamite töös UNESCO kehamite töös esindatus üritustel osalemine; Eesti esindajate vahendanud eksperte osalemine; Eesti osalemine; Eesti osalemine; Eesti osalemine; Eesti esindajate nimetamine UNESCO rahvusvahelistele esindajate nimetamine esindajate nimetamine esindajate nimetamine nimetamine UNESCO egiidi all toimuvatele UNESCO egiidi all UNESCO egiidi all UNESCO egiidi all UNESCO egiidi all egiidi all toimuvatele üritustele toimunud üritustele ja/või toimuvatele üritustele toimuvatele üritustele toimuvatele üritustele üritustele neil ise osalenud 1.1.4 UNESCO ERK esindajate osalemine UNESCO SA UNESCO ERK on osalemine UNESCO osalemine UNESCO osalemine UNESCO osalemine UNESCO osalemine UNESCO konventsioonide ja vastavates komisjonides, konventsioonide ja konventsioonide ja konventsioonide ja konventsioonide ja tegevusega seotud programmide rakendamises töögruppides, nõukogudes programmide programmide programmide programmide rakendamises töögruppides, komisjonides esindatud rakendamises rakendamises rakendamises ja nõukogudes 1.1.5 Eesti osalemine UNESCO Eesti kandideerib „Inimene Eesti sai valituks „Inimene Eesti osaleb „Inimene ja Eesti osaleb "Inimene ja Eesti osaleb "Inimene ja Eesti osaleb "Inimene ja „Inimene ja biosfäär“ ja biosfäär“ programmi ja biosfäär“ programmi biosfäär“ programmi biosfäär" programmi biosfäär" programmi biosfäär" programmi programmi rahvusvahelises rahvusvahelisse rahvusvahelisse rahvusvahelisse rahvusvahelise rahvusvahelise rahvusvahelise koordinatsiooninõukogus koordinatsiooninõukokku koordinatsiooninõukokku koordinatsiooninõukogu koordinatsiooninõukogu koordinatsiooninõukogu koordinatsiooninõukogu töös töös töös töös 1.1.6 Eesti noorte esindaja Eesti noorte esindaja osaleb noorte teadlikkus Eestis Eesti noorte esindaja Eesti noorte esindaja Eesti noorte esindaja Eesti noorte esindaja osaleb osalemine noortele noortele suunatud UNESCO teemadest on osaleb noortele suunatud osaleb noortele suunatud osaleb noortele suunatud noortele suunatud suunatud UNESCO UNESCO teemalisel kasvanud, saadud on UNESCO teemalisel UNESCO teemalisel UNESCO teemalisel UNESCO teemalisel teemalistel rahvusvahelistel rahvusvahelisel üritusel rahvusvahelise koostöö rahvusvahelisel üritusel rahvusvahelisel üritusel rahvusvahelisel üritusel rahvusvahelisel üritusel üritustel kogemus 180 1.1.7 Eesti osalemine UNESCO osalemine UNESCO Eesti delegatsioon osales - osalemine UNESCO - osalemine UNESCO peakonverentsil peakonverentsil UNESCO peakonverentsil peakonverentsil peakonverentsil (peakonverents toimub iga kahe aasta tagant) 1.1.8 Eesti osalemine UNESCO osalemine UNESCO Eesti on täitevkogus - - - - täitevkogu töös (mandaat täitevkogu töös esindatud kuni 2017) PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Luua võimalusi Eesti Vabariigi peamistele haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla seotud UNESCO tööga TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Koostöö edendamine UNESCO tegevusest huvitatud isikute ja organisatsioonidega Eestis ning info vahetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesmärgi saavutamist mõõtvad näitajad on välja SA UNESCO ERK arengukava aastateks 2016-2019 (eesmärgid 2 ja 3) toodud SA UNESCO ERK arengukavas aastateks 2016-2019 (eesmärgid 2 ja 3). 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 UNESCO kohta isikute ja organisatsioone huvigruppidel on piisavalt isikute ja isikute ja organisatsioone isikute ja organisatsioone isikute ja organisatsioone asjassepuutuva info teavitamine UNESCO infot UNESCO kohta organisatsioone teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO kättesaadavus dokumentidest, otsustest jm teavitamine UNESCO dokumentidest, otsustest dokumentidest, otsustest dokumentidest, otsustest jm huvigruppidele dokumentidest, otsustest jm jm jm 2.1.2 Eesti avalikkuse Eestis UNESCO info on vahendatud eesti Eestis UNESCO Eestis UNESCO Eestis UNESCO Eestis UNESCO teavitamine UNESCO programmide, konkursside, keeles programmide, programmide, programmide, programmide, konkursside, programmidest, täiendõppe võimaluste, konkursside, täiendõppe konkursside, täiendõppe konkursside, täiendõppe täiendõppe võimaluste, stipendiumitest jm stipendiumite, vakantsete võimaluste, võimaluste, võimaluste, stipendiumite, vakantsete võimalustest kohtade UNESCO stipendiumite, stipendiumite, vakantsete stipendiumite, vakantsete kohtade UNESCO peakontoris jm vakantsete kohtade kohtade UNESCO kohtade UNESCO peakontoris jm tutvustamine erinevate UNESCO peakontoris peakontoris jm peakontoris jm tutvustamine erinevate (meedia)kanalite kaudu jm tutvustamine tutvustamine erinevate tutvustamine erinevate (meedia)kanalite kaudu erinevate (meedia)kanalite kaudu (meedia)kanalite kaudu (meedia)kanalite kaudu 2.1.3 professionaalne veebileht ja UNESCO töö ja Eesti avalikkus on SA UNESCO UNESCO töö ja Eesti UNESCO töö ja Eesti UNESCO töö ja Eesti UNESCO töö ja Eesti infokiri osaluse tutvustamine ERKi tööst veebilehe, osaluse tutvustamine osaluse tutvustamine osaluse tutvustamine osaluse tutvustamine avalikkusele infokirja jm kanalite kaudu avalikkusele avalikkusele avalikkusele avalikkusele teavitatud 2.1.4 hästi toimiv UNESCO UNESCO Eesti BSP projekti koolide UNESCO Eesti UNESCO Eesti UNESCO Eesti UNESCO Eesti Eesti ühendkoolide ühendkoolide võrgustiku ühendumine UNESCO ühendkoolide võrgustiku ühendkoolide võrgustiku ühendkoolide võrgustiku ühendkoolide võrgustiku võrgustik ja UNESCO arendamine koostöös Eesti ühendkoolidega on arendamine koostöös arendamine koostöös arendamine koostöös arendamine koostöös Läänemere projekt (BSP) võrgustiku koordinaatoriga, ette valmistatud, võrgustiku võrgustiku võrgustiku võrgustiku koordinaatoriga, ettevalmistused BSP koordinaatorite koostöö on koordinaatoriga, ürituste koordinaatoriga, ürituste koordinaatoriga, ürituste ürituste ja koolituste koolide täielikuks paranenud, võrgustiku ja koolituste ja koolituste ja koolituste korraldamine koolidele ühendamiseks üritused on toimunud korraldamine koolidele korraldamine koolidele korraldamine koolidele ühendkoolide võrgustikuga 181 2.1.5 noorte kaasamine noorte seas teadlikkuse noorte seas on teadlikkus noorte seas teadlikkuse noorte seas teadlikkuse noorte seas teadlikkuse noorte seas teadlikkuse UNESCO ja SA UNESCO suurendamine UNESCO UNESCO suurendamine UNESCO suurendamine UNESCO suurendamine UNESCO suurendamine UNESCO ERK teemavaldkondadesse teemavaldkondadest, teemavaldkondadest teemavaldkondadest, teemavaldkondadest, teemavaldkondadest, teemavaldkondadest, noorte UNESCO suurenenud, noored on noorte UNESCO noorte UNESCO noorte UNESCO noorte UNESCO teemalistel üritustel kaasa aktiivselt panustanud teemalistel üritustel teemalistel üritustel kaasa teemalistel üritustel kaasa teemalistel üritustel kaasa löömine üritustesse kaasa löömine löömine löömine löömine 2.1.6 hästi toimiv koostöö Partnerluste loomine ja UNESCO ERKil on hea Partnerluste loomine ja Partnerluste loomine ja Partnerluste loomine ja Partnerluste loomine ja partneritega hoidmine UNESCO koostöö UNESCO hoidmine UNESCO hoidmine UNESCO hoidmine UNESCO hoidmine UNESCO kodanikuühiskonnast teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega haakuvate haakuvate haakuvate haakuvate haakuvate haakuvate kodanikuühiskonna partnerorganisatsioonidega kodanikuühiskonna kodanikuühiskonna kodanikuühiskonna kodanikuühiskonna organisatsioonidega kodanikuühiskonnast organisatsioonidega organisatsioonidega organisatsioonidega organisatsioonidega Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus UNESCO ERK 2017. a tegevuseesmärgid on edukalt ja väga hästi täidetud. Sihtasutus UNESCO ERK jätkab tööd eesmärkide saavutamiseks, kuna Eesti on jätkuvalt UNESCO liige. Märkused 182 SIHTASUTUS: Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning valminud hoonekompleksi haldamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Teatrimaja korrashoiu tagamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Hoonete renoveeriti 2000. a. Hoone renoveerimiseks ning teatrisaali Tagada maja korrashoid ja ekspluatatsioon. tehnika ja inventari soetamiseks võetud investeerimislaenu viimane tagasimakse tasuti 2010. a detsembris. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk hoone korrashoid on 1.1.1 hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagatud Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja on sihtasutuse omandis oleva hoonekompleksi halduse ja korrashoiu eesmärgi täitmisega rahuldavalt toime tulnud. Märkused 183 SIHTASUTUS: Sihtasutus Vene Teater PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja muude kultuuriürituste korraldamine vene- ja eestikeelsele elanikkonnale TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Kunstiväärtuslike lavastuste loomine ja teatri loomingulise koosseisu arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2017-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk repertuaari mitmekülgsus – 1.1.1 3 3 3 3 3 3 erinevad žanrid repertuaari mitmekülgsus – 1.1.2 3 3 3 3 3 3 erinevad lavastusliigid Eesti teatri aastaauhindade, 1.1.3 2 2 2 2 2 2 festivalide nominatsioonid 1.1.4 loomingulise koosseisu suurus 40 44 40 40 40 40 rahvusvaheliselt hinnatud 1.1.5 1 1 1 1 1 1 külastuslavastajad/kunstnikud lavastuste osalemine 1.1.6 3 3 3 3 3 3 rahvusvahelistel festivalidel teatri loovmeeskonna või selle liikmete osalemine teiste teatrite ja 1.1.7 2 1 2 2 2 2 kultuuriprodutsentide kunstiprojektides mängupaikade mitmekesisus 1.1.8 (esietenduste arv väljaspool teatri 2 2 2 2 2 2 statsionaari) 1.1.9 uuslavastuste arv 8 10 8 8 8 8 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele. Tutvustada nii klassikalist kui ka nüüdisaegset vene, eesti ja maailma dramaturgiat TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Laste ja noorte harimine ja kaasamine teatritegevusse EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2017-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 stuudio õpilaste arv 15 22 15 15 15 15 teatris toimuvate regulaarsete 2.1.2 lastele ja noortele suunatud 1 2 1 1 1 1 kultuuriprojektide arv aastas TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Teatrikunsti ja muude kaunite kunstide valdkondade populariseerimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2017-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 184 teatrigalerii näituste arv 2.2.1 10 7 10 10 10 10 (autorinäituste arv aastas) TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Teatri külastatavuse ja piletitulu suurendamine; teatri külastajatele mitmekülgse teatrielamuse pakkumine ja teatri kuvandi kinnistamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2017-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 etenduste arv 310 337 310 310 310 310 2.3.2 külastajate arv 49 000 46 493 49 000 49 000 49 000 49 000 suur saal 32%, 2.3.3 ühe etenduse saali täituvus 65% 65% 65% 65% 65% väike saal 86% teatri meediakajastuste arv kohalikus ja üle-Eestilises meedias 2.3.4 3 3 3 3 3 3 – kõigis meediakanalites lühiuudiste arv nädalas teatri meediakajastuste arv kohalikus ja üle-Eestilises meedias 2.3.5 4 5 4 4 4 4 – iga uuslavastuse kohta arvustuste arv trükimeedias TEGEVUSEESMÄRK 2.4: Reklaami- ja müügitegevuse tõhustamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2017-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.4.1 ostetud teatrisõbra kaartide arv 400 295 400 400 400 400 2.4.2 piletilevitajate arv 4 3 4 4 4 4 publiku-uuringud (uuringute arv 2.4.3 1 0 1 1 1 1 aastas) PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Arendada ja hoida sihtasutusele kuuluvat kinnisvara silmas pidades nüüdisaegse teatrikeskkonna vajadusi. TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Organisatsiooni struktuur ja töökorraldus toimib laitmatult; teatri hooned on tehniliselt korras ja atraktiivsed EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2017-2020 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 personali liikuvus (% aastas) 10% 13% 10% 10% 10% 10% teatrihoone on tehniliselt korras, Ventilatsioon toimib 3.1.2 hooneid teenindavad Ei toimi. - - - - laitmatult. tehnosüsteemid toimivad laitmatult 185 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 2017. a püstitatud eesmärgid valdavalt saavutati, täita ei õnnestunud külastajate arvu eesmärki. Senised külastatavuse arengud näitavad aastast aastasse kerget kasvu, aga see on põhiliselt saavutatud läbi etenduste arvu kasvu. Keskmine saali täituvus näitab langustrendi, mis omakorda tähendab seda, et Vene Teater on jõudnud külastajate arvu optimumi lähedale. See puudutab omas majas mängimist. Vaatajate arvu edasine kasv on võimalik ainult külalisetendusi andes. Samas paneb külalisetendustele piiri nende korraldamisega seotud suur kulu. Plaanitust väiksema külastajate arvu üheks põhjuseks võib pidada ka meelelahutusliku repertuaari tagasihoidlikku osakaalu. See põhjendab ka teatrisõbra kaartide plaanitust tagasihoidlikuma müügi. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Vene Teater 2017. a tegevuseesmärgid võib lugeda suuremas osas saavutatuks ning sihtasutuse tegevust eesmärkide saavutamisel hinnata rahuldavaks. Sihtasutus Vene Teater on juba mitu aastat lõpetanud märkimisväärse kahjumiga ja on täiesti selge, et see ei saa lõputult jätkuda. Kasumisse või esialgu isegi nullini jõudmiseks plaanib sihtasutus rakendada edaspidi üsnagi radikaalseid meetmeid: alates väga täpsest repertuaari valikust ja lõpetades vahepeal ootamatult suureks paisunud kunstilise koosseisu ülevaatamisega. Märkused 186 SIHTASUTUS: Sihtasutus Virumaa Muuseumid Sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine tingimuste loomiseks kultuuriväärtuste taastamise, hoidmise, kogumise, uurimise ja säilitamise ja üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel vahendamise võimaldamiseks samuti ka kultuuriürituste korraldamine PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu. Kultuuriväärtuste taastamine, hoidmine, kogumine, uurimine ja säilitamine ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel vahendamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: ning kultuuriürituste korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Külastajate arvu ja omatulude stabiilne kasv. Sihtasutus Virumaa Muuseumid arengukava 2016-2020. 2017 2018 2019 2020 2021 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 külastajate arv 150 000 - 200 000 153 000 200 000 210 000 210 000 210 000 sihtasutuse omatulud (ilma 1.1.2 1 300 000 eurot 1 317 348 eurot 1 147 000 eurot 1 173 000 eurot 1 181 000 eurot 1 192 000 eurot käibemaksuta) Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Vaatamata sellele, et 2017. a eesmärki külastajate arvu osas ei saavutatud täielikult planeeritud mahus on Sihtasutuse Virumaa Muuseumid tegevus põhikirjalise eesmärgi täitmisel olnud edukas ja organisatsioon on jätkusuutlik. Märkused 187 3.2. Sihtasutuste finantseesmärgid Vt lisatud MS Excel dokumenti „2017_asutajaoiguste_teostamise_aruanne_lisa_finantsplaanid.xlsx“ 188 Rahandusministeerium [email protected] 01.06.2018 nr 3-3/1300-1 Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2017. aasta kohta Vastavalt riigivaraseaduse § 98 lõikele 3 ja Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. aasta määrusele nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“ esitame Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruande 2017. aasta kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kultuuriväärtuste asekantsler kantsleri ülesannetes Lisad: Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2017. a kohta 1 .pdf fail Aruande lisa – sihtasutuste finantseesmärgid 1 .xlsx fail Erle Toiger 6282229 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel