Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid 20.06.2018 nr 8-2/18/3025
SA Archimedes
SA Eesti Teadusagentuur
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu, millega muudetakse:
1. haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 “Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine
„Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” (muudetud haridus- ja teadusministri 23. märtsi 2016. a
käskkirjaga nr 77, haridus- ja teadusministri 27. septembri 2016. a käskkirjaga nr 248, haridus- ja
teadusministri 27. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 15 ning haridus- ja teadusministri 2. oktoobri 2017.
a käskkirjaga nr 252);
2. haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus-
ja arendustegevuse toetamine“ (RITA)“ (muudetud haridus- ja teadusministri 23. märtsi 2016. a
käskkirjaga nr 77, haridus- ja teadusministri 27. septembri 2016. a käskkirjaga nr 248, haridus- ja
teadusministri 27. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 15 ning haridus- ja teadusministri 2. oktoobri 2017.
a käskkirjaga nr 252).
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Eelnõu.pdf
2. Lisa 1_Mobilitas Pluss.pdf
3. Lisa 2_RITA.pdf
4. Seletuskiri_Mobilitas Pluss ja RITA.pdf
Ursula Tubli 735 0316
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Lisa 1
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga
“Haridus- ja teadusministri kehtestatud toetuse andmise tingimuste muutmine”
Lisa 1
Haridus- ja teadusministri käskkirja
“Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja
järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” juurde
„Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““
toetuse andmise tingimused
Sisukord
1. Reguleerimisala ........................................................................................................................ 3
2. Mõisted ..................................................................................................................................... 3
3. Toetatavate tegevuste osalised ................................................................................................. 5
4. Toetuse andmise eesmärk......................................................................................................... 6
5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord ........ 7
6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad ................................................................................... 22
7. Sihtgrupp ................................................................................................................................ 23
8. Partneritele toetuse andmise tingimused ................................................................................ 23
9. Nõukoda ................................................................................................................................. 23
10. Tegevuste abikõlblikkuse periood ...................................................................................... 24
11. Tegevuste eelarve ............................................................................................................... 24
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................... 29
14. Elluviija ja partneri kohustused .......................................................................................... 29
15. Tegevuste elluviimise aruandlus ........................................................................................ 30
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ....................................................... 30
17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele ................................................................... 31
18. Dokumentide säilitamine .................................................................................................... 32
2
1. Reguleerimisala
1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia
2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks.
1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi OP) prioriteetse suuna
4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja
arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja
osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks.
1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni
määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)
(edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses
ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.
1.4. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese
tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL)
nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese
tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse
§-s 33 sätestatut.
1.5. Tegevuse raames teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele
suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusasutuse projekt on seotud mittemajandustegevusega.
1.6. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele ja
lõppsaajatele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on
tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise
otsus, mis on täitmata.
1.7. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks
käesoleva käskkirja punktis 1.6. nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1
lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
2. Mõisted
2.1. ERA õppetoolid (ERA Chair) on Horisont 2020 programmist rahastatavad grandid, mille toel
saab teadus- ja arendusasutusse tööle tuua rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel teadlase, kes
suudab asutuse taset oma valdkonnas oluliselt tõsta.
2.2. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on Euroopa Komisjoni algatusel
loodud asutus, mis tegeleb maailmatasemel innovatsioonitegevuse edendamisega, koondades
tipptasemel kõrgharidusasutused, uurimiskeskused ja ettevõtjad Teadmis- ja
Innovatsioonikogukondadesse (KIC).
2.3. Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC (European Research Council) toetab eesliiniteadust ning
uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes teadusvaldkondades.
Euroopa Teadusnõukogu missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle
eesmärgi täitmiseks annab Teadusnõukogu välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi
teadusvaldkondade teadlastele ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik
tipptase.
3
2.4. Euroopa teadusruumi algatused (European Research Area ehk ERA) on Euroopa Liidu
liikmesriikide teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada
teadustegevuse ja programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele.
Euroopa teadusruumi eesmärk on võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel
vabamalt liikuda, omavahel konkureerida ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i
liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha
tõhusamat koostööd peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks.
2.5. Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti
vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3.
detsembril 2013 ja mis kestab aastatel 2014-2020. „Horisont 2020” aitab ehitada silla teaduse
ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist, et luua suurepäraseid
võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil kõrgetasemeliste innovaatiliste
teenuste ja toodete pakkumiseks. Programm pakub häid võimalusi avaliku ja erasektori
rahastamisallikate ühendamiseks eesmärgiga toetada Euroopa innovaatilisi ettevõtjaid.
Tegemist on peamise Innovaatilise Liidu rakendusinstrumendiga.
2.6. Horisont 2020 grandihoidja on Eesti teadus- ja arendusasutus, sh ettevõte, kes on edukalt
osalenud Horisont 2020 programmis, viib ellu Horiont 2020 projekti ja keda toetatakse
tegevuse 5.4. kaudu, et toetada Eesti teadusasutuste ja ettevõtete rahvusvahelisi
koostöövõimalusi, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega.
2.7. Innovaatiline Liit on üks seitsmest Euroopa 2020 strateegia juhtinitsiatiividest, mille eesmärk
on tagada Euroopa ülemaailmne konkurentsivõime ja mille rakendamist toetab Euroopa
Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“. Innovaatilise liidu
eesmärk on parandada Euroopa innovatsioonivõimet ning see on strateegia „Euroopa 2020”
oluline osa. Juhtalgatus toetab innovatsiooni, suurendades investeeringuid teadusesse ja
innovatsiooni, kaasates sidusrühmi ja lõimides innovatsiooni Euroopa, riikliku ja
piirkondliku tasandi tegevuskavadesse.
2.8. Järeldoktor peab vastama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 51
definitsioonile, mille kohaselt on järeldoktor teadlane, kellel on doktorikraadi kaitsmisest või
välisriigi samaväärse kvalifikatsiooni omandamisest möödunud mitte rohkem kui viis aastat,
välja arvatud lapsehoolduspuhkusel ning kaitseväeteenistuses viibimise aeg, ning kes viib
kas uurija-professori, juhtivteaduri, vanemteaduri, professori või dotsendi juhendamisel läbi
alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust, täidab iseseisvalt uurimis- või
arendustegevuse uurimisteemat või projekti või vastutab selle oluliste lõikude täitmise eest.
Järeldoktor võib juhendada doktorante.
2.9. Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud TAI strateegia ja Eesti
ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020.
2.10. Osaluskava on Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise
strateegilise raamistikualusel iga-aastaselt (koos eelarve planeerimisprotsessiga) koostatav
ülevaade ühisalgatustest, milles Eesti osaleb. Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse
partnerlustes osalemise strateegilise raamistik on kinnitatud 5. veebruaril 2015. a Vabariigi
Valitsuse korraldusega nr 61 TAI strateegia rakendusplaani lisana.
2.11. Stažeerimine on ajaliselt piiratud ja kindla eesmärgiga lähetus partnerite töötajatele oskuste
ja kogemuste omandamiseks, et toetada teadusprojektide edukat läbiviimist või
teadustegevuste administreerimist.
2.12. Taotlus on elluviijale esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse
taotlemiseks.
4
2.13. Teadus- ja arendusasutused on teadus- ja arendusasutused teadus- ja arendustegevuse
korralduse seaduse § 3 mõistes.
2.14. Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline
tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse
ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine.
Teadus- ja arendustegevus hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning katse- ja arendustöid
(tootearendus), mis võivad omavahel osaliselt kattuda.
2.15. Õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus
eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest
ning õppida parimatest praktikatest.
3. Toetatavate tegevuste osalised
3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi
elluviija).
3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).
3.3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi
rakendusasutus).
3.4. Toetatavates tegevustes 5.2, 5.4.1 ja 5.5-5.7 kaasab elluviija partnerid (edaspidi partnerid).
Elluviija kaasab partnerid tegevuste elluviimisesse ja sõlmib nendega partnerlusleppe,
millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline
vastutuspiir ning määratakse tegevused, millesse partner kaasatakse.
Korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused on partnerid
toetatavates tegevustes 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 ja lõppsaajad toetatavates tegevustes 5.1, 5.3 ja
5.4.2. Kõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.detsembri 2008.a määrusele
nr 178 „Kõrgharidusstandard“ vähemalt ühes õppekavagrupis tähtajatut kõrgharidustaseme
õppe läbiviimise õigust, on partnerid toetatavates tegevustes 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 ja lõppsaajad
toetatavates tegevustes 5.1 ja 5.4.2.
Teadus- ja arendusasutused, kes ei ole läbinud evalveerimist, avalik-õiguslikud teadus- ja
arendusasutused ja Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud (edaspidi
ettevõtted) osalevad lõppsaajatena tegevuses 5.1 ja 5.4.2 Elluviija sõlmib toetuse
lõppsaajatega toetuslepingu, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused,
elluviija ja lõppesaaja vaheline vastutuspiir.
5
3.5. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus
esitatakse elluviijale ning muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt.
Partner Partneriks olemise Toetatav tegevus
periood
3.5.1. Eesti Kunstiakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.2. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.3. Eesti Maaülikool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.4. Tallinna Ülikool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.5. Tallinna Tehnikaülikool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.6. Tartu Ülikool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.7. Eesti Biokeskus 1.01.2015-31.12.2017 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.8. Eesti Keele Instituut 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.9. Eesti Kirjandusmuuseum 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.10. Eesti Rahva Muuseum 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.11. Estonian Business School 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.12. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
Instituut
3.5.13. Tartu Observatoorium 1.01.2015-31.12.2017 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.14. Tervise Arengu Instituut 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.15. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.16. Cybernetica AS 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.17. Protobios OÜ 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.18. Vähiuuringute Tehnoloogia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
Arenduskeskus AS
3.5.19. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.6.20. Tervisliku Piima Biotehnoloogiate 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
Arenduskeskus OÜ
3.5.21. Eesti Infotehnoloogia Kolledž 1.01.2015-31.07.2017 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.22. Eesti Lennuakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.23. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.24. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.25. Sisekaitseakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.26. Tallinna Tehnikakõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.27. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.28. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.29. Tartu Kõrgem Kunstikool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.30. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.31. EELK Usuteaduse Instituut 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.32. Euroakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7
3.5.33. Cleantech ForEst MTÜ 1.01.2018-31.12.2022 5.4.1.
4. Toetuse andmise eesmärk
4.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse
suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi
„T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja
nähtav” saavutamiseks.
6
4.2. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide
täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega, kus
asjakohane.
4.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1
nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi “Eesti teadus ja kõrgharidus on
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning
taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks.
Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud.
Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi
tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika
spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks.
4.4. Toetuse andmise eesmärgiks on:
4.4.1. tõsta Eesti teaduse, ettevõtluse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja atraktiivust
õpi- ja teadustegevuse sihtriigina (tegevused 5.5, 5.6);
4.4.2. tugevdada Eesti teadlaste, teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist
konkurentsivõimet (tegevused 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.7);
4.4.3. toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike koostöövõimalusi Eesti
teadusasutustele ja ettevõtetele, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega (tegevused
5.4, 5.5, 5.6, 5.7);
4.4.4. avardada riigi, teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja
akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi
sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise
(tegevused 5.1, 5.3, 5.4, 5.7).
5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord
5.1.Toetused Eestis teadustöö tegemiseks
5.1.1. Toetatavad tegevused
Toetatakse teadlaste Eestisse tööle tulemist läbi elluviija poolt toetuse edasiandmise
lõppsaajale, sealjuures eristatakse toetusi järeldoktoritele ning toetusi Eestisse
tagasipöördumiseks. Tegevuse rahastamine toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale
2 (välja arvatud elluviija kulud), et lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi
ühtlustades struktuurivahenditest toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste
riigieelarvest rahastatavate tegevustega ning muuta toetusskeem atraktiivseks
samalaadsete teiste rahvusvaheliste toetustega ja motiveerida teadlasi valima oma
teadustöö tegemise kohaks Eestit.
5.1.2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärgiks on järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase toetustega
tasakaalustada ja soodustada „ajude“ ringlust ning toetada samaaegselt teadlaskarjääris
olulise etapi, järeldoktorantuuri, läbimise võimalusi. Eesti riik peab oluliseks nii
välisteadlaste Eestisse tööle tulemist, kui ka välisriikidesse tööle läinud eestlaste
tagasipöördumist, et aidata kaasa välisriigis omandatud teadmiste ja kogemuste
rakendamisele Eestis ning laiendada teadlaste karjäärivalikuid karjääritee alguses.
Lisaks väljarände tasakaalustamisele panustatakse teadlaste ja inseneride järelkasvu
tagamisse.
7
Tegevuse tulemusena töötab Eestis senisest enam rahvusvahelise töökogemusega
teadlasi, sh välisteadlasi, suureneb Eestis töötavate välisriigis järeldoktorantuuri
läbinud teadlaste arv, järeldoktorantuur ja rahvusvahelise teadustöö kogemuse
olemasolu saab olema Eesti teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Väljundnäitajaga on
eesmärgiks seatud 300 järeldoktori või tagasipöördunud teadlase teadlasaasta
toetamine.
5.1.3. Toetuse suurus
Toetuse maht sõltub samaaegselt riigieelarvelistest vahenditest järeldoktoritele välja
antavate personaalsete uurimistoetuste mahust ning on defineeritud lisas 2. Toetusele
rakendub kuni 5% omafinantseeringu kohustus.
5.1.4. Lõppsaajale esitatavad nõuded
Järeldoktori toetuse lõppsaajateks on teadus- ja arendusasutused, ettevõtted või
kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikidest tulnud järeldoktoreid. Järeldoktori toetused
on suunatud nii Eesti kui ka välisriigi kodanikele, kes on kaitsnud doktorikraadi
välisriigi ülikoolides. Järeldoktori toetuse kestus on kuni 3 aastat, kuid mitte vähem kui
1 aasta. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades lõppsaajale esitatavaid
nõudeid täpsustada ja täiendada.
Järeldoktoriprojektil võib olla juhendaja. Juhendajal peab olema Eesti doktorikraad või
sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.
Eestisse tagasipöörduva teadlase toetuse puhul on lõppsaajateks teadus- ja
arendusasutused, ettevõtted ning kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikides
järeldoktorantuuri läbinud või võrreldaval tasemel teadustööd teinud teadlasi. Toetuse
kestus on kuni 3 aastat. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades lõppsaajale
esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada.
5.1.5. Taotlusele esitatavad nõuded
Lõppsaaja poolt esitatav taotlus peab sisaldama andmeid lõppsaaja, projekti nimetuse,
eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve ja ajakava kohta.
Lõppsaaja on kohustatud:
1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud
nõuetele ja tingimustele;
2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis
ja tähtaja jooksul;
3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike
kulude tasumise suutlikkust;
4. võimaldama kontrollida lõppsaaja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha
kohapealset kontrolli;
5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud
muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta
otsuse tegemist;
6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
8
Lõppsaaja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21.augusti 2014.a määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.
Kui lõppsaaja on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele
tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab lõppsaaja esitama
sellekohase teabe.
Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise
grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne
tegevustega alustamist.
5.1.6. Taotluse esitamise ja taotluse ja lõppsaaja nõuetele vastavaks tunnistamise kord.
Toetuse saamiseks tuleb lõppsaajal esitada elluviijale Eesti Teadusinfosüsteemi
(edaspidi ETIS) kaudu taotlus. Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja
taotlusvooru tähtaegadest teavitab elluviija ETIS-es ja oma veebilehel. Taotlusvooru
eelarve määrab elluviija.
Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest,
menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja lõppsaaja nõuetele
vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja
muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus
nõuda lõppsaajalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse
täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused,
näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või
lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb
taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud
nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru
sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks
määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel
juhtudel. Lõppsaaja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb
elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
5.1.7. Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika
Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte.
Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste
valikukriteeriumite alusel:
1. taotluse mõju meetme eesmärkidele;
2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad
tulemused jne);
3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus;
4. taotleja suutlikkus projekti ellu viia (sh järeldoktori/tagasituleva teadlase
teaduslik taust);
5. taotluse mõju läbivatele teemadele.
9
Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5
(suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub
valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis.
Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread)
ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või
valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite
lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on
kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral
eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi
eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse
rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija,
lõppsaaja ja järeldoktori/tagasipöördunud teadlase vahel.
Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need
eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija.
5.1.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
Kui lõppsaaja ning taotlus vastavad punktis 5.1.4. nimetatud nõuetele ja taotlus on
hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse
edasiandmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste
menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1. lõppsaaja või taotlus ei vasta punktis 5.1.4. nimetatud nõuetele;
2. lõppsaaja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
3. lõppsaaja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise
asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli;
4. hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele;
5. taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6. lõppsaaja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 sätestatud teave.
Lõppsaajale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui lõppsaaja
on andnud selleks taotluses nõusoleku, või posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e
vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse
lõppsaajale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1
sätestatule ning lisaks juhul, kui:
1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või
projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas
mahus toetusega, kui on taotletud.
10
Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et lõppsaaja on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa
vähendamiseks. Kui lõppsaaja ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
Toetuse edasiandmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste
menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.
Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse lõppsaajal kohest õigust
toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh
ettemaksetele, tekib toetuse lõppsaajal pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või
täitmise tuvastamist toetuse lõppsaaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on
võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.
5.1.9. Toetuse lõppsaaja õigused ja kohustused
Lõppsaajal on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega. Lõppsaajale antakse
võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23
lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
Lõppsaaja kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut.
5.1.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord
Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus.
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli
aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30.juuni seisuga on kõikide projektis
abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus
õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul.
Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36
sätestatud koras.
5.1.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud
tingimustele.
5.2. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine
Hüvitatakse partnerite kulusid, kelle juures töötab ERC grandi taotlusega teise
hindamisvooru jõudnud, kuid Euroopa Teadusnõukogu rahastusest ilma jäänud teadlasi, et
neil oleks võimalus oma teadustööd Eestis jätkata ning järgmises taotlusvoorus Eesti teadus-
ja arendusasutusest uus ERC grandi taotlus esitada. Hüvitatakse ERC grandiga seotud
teadustöö kulusid ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamise kulusid, sh lähetusteks
välisriikide TA asutustesse, kus on edukaid ERC grandi hoidjaid. Elluviija ülesanne on
partnereid uute ERC grandi taotluste koostamisel igakülgselt abistada ning konsulteerida.
11
Tegevuse eesmärgiks on suurendada ERC grandi hoidjate arvu Eestis, kuna ERC grandid on
teadusmaailmas ühed hinnatumad ning siiani on Eesti teadlaste edukus nende taotlemisel
olnud madal. Mida rohkem on Eestis rahvusvaheliste kõrgetasemeliste grantide hoidjaid,
seda atraktiivsem on Eesti teadusriigina ning seda edukamad ollakse Horisont 2020
algatustes osalemisel.
Tegevuse tulemusena on Eestis rohkem ERC grandi saanud teadlasi. Väljundnäitajaga on
eesmärgiks seatud 20 ERC grandi taotleja toetamine.
Kulude hüvitamiseks tuleb partneriga töösuhtes oleval teadlasel osaleda ERC grandi
konkursil ning saada hindamisel hindeks A või B (samas siiski Horisont 2020 toetust
saamata). Seejärel tuleb partneril elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil
tegevuskava. Elluviijale esitatav tegevuskava peab muuhulgas sisaldama andmeid partneri,
eesmärgi, tulemuste, eelarve ja ajakava kohta.
Hüvitatavate kulude summa saab olema sõltuv samal ajal välja antavatest riigieelarvelistest
personaalsete uurimistoetuste määradest (kuid mitte üle 100 000 euro aastas) ning kulusid
hüvitatakse kuni 1,5 aasta jooksul.
5.3. Tippteadlaste toetamine
5.3.1. Toetatavad tegevused
Toetatakse andekate ning rahvusvahelise, välisriigis vahetu töökogemusega
tipptasemel teadlaste tööle võtmist Eestis TA asutustesse.
Tippteadlane loob Eestis oma uurimisrühma, rakendab asutuses uusi pädevusi, toetab
innovatsiooni ning osaleb õppetöös vähemalt läbi üliõpilaste, eelkõige doktoriõppe
üliõpilaste, juhendamise ja kaasamise uurimisgrupi töösse.
5.3.2. Toetuse andmise eesmärk
Selleks, et Eestis sünniks uusi maailmatasemel teadusrühmi ning tagatud oleks
tipptasemel teadlaste järelkasv, tuleb Eestisse tuua juba praegu sel tasemel olevaid
teadlasi, kes siin uusi rühmi looksid ning noori teadlasi juhendaks. Et kõrgel tasemel
teadlasel oleks huvi Eestisse tulla ja teadlase siinviibimine oleks tulemuslik, tuleb
selleks luua soodsad tingimused ning garanteerida teadlasele pikemaks ajaks kindel
rahastus, et konkureerida teiste samalaadsete rahvusvaheliste grantidega ning
motiveerida tippteadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit.
Oodatud on sektoritevaheline koostöö, sh koostöö erasektoriga ning see, et läbiviidav
teadustöö oleks innovatsioonipotentsiaaliga (näiteks seos nutika spetsialiseerumise
strateegilise raamistikuga).
Tegevuse tulemusena on Eesti üliõpilastel, eelkõige doktorantidel, laiemad võimalused
töötada rahvusvahelises uurimisgrupis, paraneb doktoriõppe efektiivsus ning kasvab
vastava valdkonna rahvusvaheline konkurentsivõime. Väljundnäitajaga on eesmärgiks
seatud 30 doktorandi juhendamine tippteadlase toetust saanud teadlase poolt.
5.3.3. Toetuse suurus
Toetuse summa ülempiir on 150 000 eurot aastas ning toetust eraldatakse
maksimaalselt viieks aastaks. Toetuse lõppsaajale rakendub kuni 17%
omafinantseeringu kohustus.
12
5.3.4. Lõppsaajale esitatavad nõuded
Tegevuse raames annab elluviija toetust edasi lõppsaajale, kelleks võivad olla
korraliselt positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused.
Lõppsaaja juurde tööle võetavad teadlased peavad olema oma valdkonna eestvedajad ja
uurimisgrupi juhid, kellel on hea tööalane rahvusvaheline maine, kes avaldavad kõrgel
tasemel publikatsioone ja kes suunavad oma valdkonna strateegilist tulevikunägemust
valitud TA asutuses ning vastavad eelistatult Euroopa teadlaskarjääri raamistikus1
kirjeldatud R4 tasemele, kuid mitte vähemale kui R3. Teadlane peab olema enne
taotlusvooru väljakuulutamist töötanud väljaspool Eestit.
Elluviijal on õigus taotlusvooru välja kuulutades lõppsaajale esitatavaid nõudeid
täpsustada ja täiendada.
5.3.5. Taotlusele esitatavad nõuded
Taotlus peab sisaldama andmeid lõppsaaja, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste,
mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve ja ajakava kohta. Lõppsaaja on kohustatud:
1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud
nõuetele ja tingimustele;
2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis
ja tähtaja jooksul;
3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike
kulude tasumise suutlikkust;
4. võimaldama kontrollida lõppsaaja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha
kohapealset kontrolli;
5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud
muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta
otsuse tegemist;
6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
Lõppsaaja peab vastama taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2
esitatud nõuetele.
Kui lõppsaaja on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele
tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab lõppsaaja esitama
sellekohase teabe.
Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise
grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne
tegevustega alustamist.
5.3.6. Taotluse esitamise ja taotluse ja lõppsaaja nõuetele vastavaks tunnistamise kord
Toetuse saamiseks tuleb lõppsaajal esitada elluviijale ETIS-e kaudu taotlus. Taotluste
vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtaegadest teavitab
elluviija ETIS-es ja oma veebilehel. Taotlusvooru eelarve määrab elluviija.
1
Towards a European Framework for Research Careers
13
Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest,
menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja lõppsaaja nõuetele
vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja
muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus
nõuda lõppsaajalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse
täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused,
näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või
lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb
taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud
nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru
sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks
määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel
juhtudel. Lõppsaaja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb
elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
5.3.7. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika
Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte.
Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste
valikukriteeriumite alusel, mida täpsustatakse elluviija poolt kinnitatavas
hindamisjuhendis:
1. taotluse mõju meetme eesmärkidele;
2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad
tulemused jne);
3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus;
4. taotleja suutlikkus projekti ellu viia (sh tippteadlase teaduslik taust);
5. taotluse mõju läbivatele teemadele.
Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5
(suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub
valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis.
Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread)
ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või
valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite
lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on
kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral
eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi
eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse
rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija,
lõppsaaja ja teadlase vahel.
Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need
eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija.
14
5.3.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
Kui lõppsaaja ning taotlus vastavad punktis 5.3.4. nimetatud nõuetele ja ja taotlus on
hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse
edasiandmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste
menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) lõppsaaja või taotlus ei vasta punktis 5.3.4. nimetatud nõuetele;
2) lõppsaaja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
3) lõppsaaja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise
asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli;
4) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele;
5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) lõppsaaja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 sätestatud teave.
Lõppsaajale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui lõppsaaja
on andnud selleks taotluses nõusoleku, või posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e
vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse
lõppsaajale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1
sätestatule ning lisaks juhul, kui:
1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või
projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas
mahus toetusega, kui on taotletud.
Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et lõppsaaja on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa
vähendamiseks. Kui lõppsaaja ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
Toetuse edasiandmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste
menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.
Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse lõppsaajal kohest õigust
toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh
ettemaksetele, tekib toetuse lõppsaajal pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või
täitmise tuvastamist toetuse lõppsaaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on
võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.
15
5.3.9. Lõppsaaja õigused ja kohustused
Lõppsaajal on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse lõppsaaja kohustustega. Toetuse lõppsaajale
antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
Lõppsaaja kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut.
5.3.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord
Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus.
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli
aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis
abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus
õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul.
Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36
sätestatud koras.
5.3.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud
tingimustele.
5.4. Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalejate
toetamine
Punktides 5.4.1. ja 5.4.2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks hüvitatakse Euroopa
Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes edukalt osalevate Eesti teadus-
ja arendusasutuste, ettevõtete ja kõrgkoolide kulusid või toetatakse neid lõppsaajatena.
Mitmed Horisont 2020 meetmed eeldavad tõhusaks toimimiseks seda, et lisaks Horisont
2020 vahenditele kaasatakse projektidesse ka struktuurifondide vahendeid. Tegevuse
eesmärgiks on avardada Eesti teadlaste ja ettevõtjate võmalusi Horisont 2020 projektides
osalemiseks ning suurendada olemasolevate projektide mõju, läbi täiendavate tegevuste
toetamise.
Tegevuse tulemusena saavutatakse suurem sidusus ning sünergia Euroopa Teadusruumi,
Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustega ja tõuseb Eesti teadlaste ja asutuste osalus
nimetatud algatustes. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 30 algatuses osalemise- või
projekti toetamine.
16
5.4.1. Tegevuse partnerite toetamine algatustes osalemiseks
Hüvitatakse nende partnerite kulusid, kellel on käimasolevaid Horisont 2020 ERA
õppetoolide või EIT projekte. Seeläbi luuakse sünergiat struktuurifondide ning
Horisont 2020 meetmete vahel.
ERA õppetoolide puhul hüvitatakse teadustöö kulusid, kuna Horisont 2020 projektist
nende jaoks vahendeid ette nähtud ei ole. Horisont 2020 vahenditest hüvitatakse
õppetooli juhi ja tema meeskonna palgad, lähetuskulud, ürituste, sh konverentside ja
seminaride korralduskulud ja kutsutud külaliste ja esinejate kulud, osalustasud,
publitseerimise ja patenteerimisega seotud kulud, koolituskulud ja
kommunikatsioonikulud.
EIT puhul hüvitatakse KIC konsortsiumi töös osalemisega seotud kulud, mida ei
hüvitata partnerile muul moel ning milleks on eelkõige lähetus – ja personalikulud.
Elluviija pakub ERA õppetoolide ja EIT projektide läbiviimisel partneritele
mitmekülgset abi, läbi riiklikuks Horisont 2020 kontaktpunktiks olemise. Täiendavalt
hüvitatakse elluviija kulusid Science Europe võrgustikus ja ERA NET-ide juhtimises
osalemisel ning algatustes osalemist soodustavate ürituste ja tegevuste korraldamisel.
Kulude hüvitamiseks tuleb elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil
tegevuskava, mis peab sisaldama ka eelarvet.
EIT konsortsiumi tuumikpartneritel hüvitatakse kulusid kuni 50 000 eurot aastas,
maksimaalselt nelja aasta jooksul pärast tuumikpartneriks saamist. EIT konsortsiumi
assotsieerunud partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot aastas, maksimaalselt
nelja aasta jooksul. EIT RIS skeemi partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot
aastas, maksimaalselt kahe aasta jooksul. Tegevuse kulusid ei saa hüvitada pärast
abikõlblikkuse perioodi lõppu.
5.4.2. ERA NET projektides osalemise toetamine
5.4.2.1. Toetatavad tegevused
Tegevuse raames toetatakse lõppsaaja osalemist ERA NET projektides, mida ei
rahastata Euroopa Komisjoni poolt ning hüvitatakse kulusid, mis on vajalikud
projekti elluviimiseks. Toetust antakse edasi lõppsaajatele.
5.4.2.2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eesti TA asutuste ja ettevõtete võimalusi
ERA NET projektides osalemiseks.
5.4.2.3. Toetuse suurus
Toetuse ülempiir ühe projekti kohta on 150 000 eurot.
5.4.2.4. Lõppsaajale ja taotlusele esitatavad nõuded
Lõppsaajaks võivad olla Eesti TA asutused, kõrgkoolid ja ettevõtted.
ERA NET projektidele toetuse andmiseks on nõudeks, et ERA NET, mis
projektikonkursse korraldab, oleks kinnitatud rahvusvaheliste TA partnerluste
osaluskavas (kinnitatud TAI strateegia rakendusplaani lisana), kus määratakse Eesti
riigile olulised algatused ning millega riik võtab kohustuse toetada hindamisel
edukaks osutunud projekte.
Taotlusvormi kehtestab projektikonkurssi korraldav ERA NET, milles elluviija
rahastajana osaleb. Täpsed nõuded taotlusele tehakse teatavaks vooru
väljakuulutamisel.
Kui lõppsaaja on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele
tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest
17
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab lõppsaaja esitama
sellekohase teabe.
5.4.2.5. Taotluse esitamise ja taotluse ja lõppsaaja nõuetele vastavaks tunnistamise kord
Taotluste esitamine ja taotluste menetlemine toimub vastavalt konkurssi korraldava
ERA NET-i korrale, milles elluviija rahastajana osaleb.
5.4.2.6. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika
Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika kehtestab konkurssi korraldav ERA
NET. Elluviijal, kui rahastajal, on õigus osaleda valikukriteeriumite ja –metoodika
loomisel.
Iga projekti hindab kolm rahvusvahelist sõltumatut valdkondlikku eksperti. ERA
NET-ide hindamisel kasutatakse Horisont 2020 metoodikat, mis tähendab, et
taotlusi hinnatakse kolme kriteeriumi põhjal (taotluse teaduslik tase ja põhjendatus;
projekti juhtimine, tegevuskava, eelarve põhjendatus ja taotleja suutlikkus projekti
ellu viia; projekti mõju taotlejale ning ühiskonnale laiemalt). Iga kriteeriumi eest on
võimalik saada kuni 5 punkti ning minimaalselt tuleb saada 3 punkti. Kolme
kriteeriumi peale kokku peab saama vähemalt 10 punkti. Ekspertide hinnangute
põhjal paneb ekspertide hindamispaneel paika taotluste pingerea. Taotluste
rahastamine toimub vastavalt pingereale. Hindajate ja ekspertide valikul
arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud
tingimusi.
Elluviija jälgib, et rahastatavad projektid vastaksid tegevuse eesmärkidele ja
nõuetele.
5.4.2.7. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
Kui lõppsaaja ning taotlus vastavad punktis 5.4.2.4. nimetatud nõuetele ja taotlus on
hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse
edasiandmise otsuse, sõlmib elluviija lõppsaajaga toetuslepingu, kus märgitakse
taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) lõppsaaja või taotlus ei vasta punktis 5.4.2.4. nimetatud nõuetele;
2) lõppsaaja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil
taotluse menetlemist;
3) lõppsaaja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste
elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse
nõuetele vastavuse kontrolli;
4) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele;
5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) lõppsaaja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse §
8 lõikes 5 sätestatud teave.
Lõppsaajale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui
lõppsaaja on andnud selleks taotluses nõusoleku, või posti teel või tehakse teatavaks
ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse
lõppsaajale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes
1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
18
1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud
või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus
reaalne;
3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas
mahus toetusega, kui on taotletud.
Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et lõppsaaja on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa
vähendamiseks. Kui lõppsaaja ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Toetuse edasiandmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste
menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.
Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse lõppsaajal kohest õigust
toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh
ettemaksetele, tekib toetuse lõppsaajal pärast elluviija poolt tingimuse saabumise
või täitmise tuvastamist toetuse lõppsaaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui
teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.
Kui lõppsaaja on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele
tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab lõppsaaja esitama
sellekohase teabe.
5.4.2.8. Lõppsaaja õigused ja kohustused
Lõppsaajal on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse lõppsaaja kohustustega. Toetuse
lõppsaajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise
raames.
Lõppsaaja kohustused määratakse toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut.
5.4.2.9. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord
Aruannete esitamise kord lepitakse kokku toetuslepingus.
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1
neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide
projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud,
kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul.
Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36
sätestatud koras.
5.4.2.10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
Toetuse maksmine toimub vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele.
19
5.5. Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo
Toetatakse tegevusi, mida viiakse ellu Brüsselis asuva Eesti teadus- ja arendustegevuse
kontaktbüroo koordineerimisel, sh hüvitatakse büroo tegevuskulusid. Büroo eestvedamisel
tutvustatakse Eesti teadus- ja arendustegevust, tehakse koostööd teiste EL liikmesriikide
kontaktbüroodega IGLO (Informal Group of RTD Liaison Offices) koostöövõrgustiku
raames, pakutakse Eesti teadlastele ja teadusadministraatoritele stažeerimisvõimalusi
Brüsselis, korraldatakse üritusi ja vahetatakse infot Eesti teadus- ja arendusasutuste ja
Brüsseli institutsioonide vahel, aidates seeläbi kaasa Eesti osaluse suurendamisele Euroopa
Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes.
Kontaktbüroo ülesandeks on Brüsselis esindada kõiki Eesti ülikoole, teadus- ja
arendusasutusi, ettevõtteid ning ministeeriume ning pakkuda tuge TA&I süsteemi võimekuse
tõstmisel, kontaktide ja koostöövõimaluste vahendamisel ja levitamisel. Tegevuste
planeerimisel arvestatakse mh ka Eesti eesistumisega aastal 2018.
Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste ja ettevõtjate võimekus Euroopa Teadusruumi,
Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks
seatud 50 inimese stažeerimine Brüsseli büroos.
Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates vajadusel partnereid.
5.6. Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“
Tegevuse raames toetatakse Eesti TA turundamist ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja
arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamist. Enam tähelepanu pööratakse nutika
spetsialiseerumise valdkondadele ning koostöövõimalustele ettevõtlussektoriga. Tihedat
koostööd tehakse Study in Estonia algatusega ning Eesti brändiga (Welcome to Estonia), et
toetada vastastikku Eesti maine kujundamist ning Eesti kui teadusriigi kuvandit. Study in
Estonia ja Research in Estonia koostöö kasu seisneb sihtrühmade võrgustike ühendamises ja
laiendamises ning ühisürituste läbiviimises. Research in Estonia ja Study in Estonia koostöö
sünergia soodustab kõrgkoolide teaduse rolli tugevamat esiletõusmist turundustegevustes.
TA on muutumas järjest rahvusvahelisemaks ning mobiilsus on saanud teadlaskarjääri
loomulikuks osaks. Iga teadusasutus sooviks teaduskoostööd teha võimalikult
kõrgetasemeliste teadlastega ning tuua enda ridadesse oma valdkonnas maailma tippu
kuuluvaid teadlasi. Selle saavutamiseks tuleb aga konkurentidega võrreldes silma paista.
Eesti TA rahvusvahelise turunduse eesmärk on tõsta Eesti teadlaste ja teaduse nähtavust
Euroopas ja mujal. Koostöö arendamiseks ja ühiskondliku toetuse hoidmiseks on oluline
rahvusvahelise kogukonna teadlikkust Eestist, kui heast teadusriigist. Turundustegevused
baseeruvad Eesti teaduse tugevuste ja edulugude tutvustamisel.
Tegevuse tulemusena on Eesti teadlaste jaoks atraktiivne ja rahvusvaheliselt hinnatud
teadustöö potentsiaaliga sihtriik ja koostööpartner. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud
28 turundusürituse korraldamine.
Tegevuse viib läbi elluviija, tehes koostööd partneritega, Study in Estonia ja Welcome to
Estonia algatustega, et tsentraalselt korraldatud teaduse turundus oleks kooskõlas partnerite
ning laiemalt Eesti välisturunduse plaanide ja vajadustega ning toodaks lisandväärtust.
Elluviija hüvitab vajadusel partneritele tegevuses osalemisega tekkivad kulud.
Turundustegevusi viiakse ellu vastavalt iga-aastasele tegevuskavale, kus muuhulgas
määratakse ka eelarve ja tegevuste jagunemine partnerite vahel.
20
5.7. Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele
Tegevuse raames hüvitatakse elluviija ja partnerite rahvusvahelistel koolitustel nii Eestis
(välismaised koolitajad) kui välisriikides osalemise kulusid ning võimaldatakse õppevisiite
asutustesse, mis on rahvusvahelises teaduskoostöös edukad olnud. Koolituste all mõistetakse
koolitusi, mille eesmärgiks on teadlaste oskuste arendamine teadus- ja arendusprojektide
kirjutamisel ja läbiviimisel.
Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid on praegu paljudel juhtude teadlasele
kättesaamatud, kas tulenevalt nende kõrgest hinnast või siis piiratud ligipääsust. Koolituste
ja õppevisiitide peamine eesmärk on tõsta teadlaste võimekust koostada edukaid projekti- ja
granditaotlusi eelkõige Horisont 2020 raames ning seeläbi suurenda Eesti osalust
raamprogrammis. Tegevusega avardatakse teadlaste võimalusi end täiendada ning õppida
parimatest rahvusvahelistest praktikatest. Tegevuses ei saa koolitatavana osaleda tegevustes
5.2 ja 5.3 toetust saanud teadlased, välja arvatud juhul, kui koolitus toimub Eestis.
Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste võimekus rahvusvahelistes teadusalgatustes
osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 100 teadlase koolitamine või
õppevisiidile saatmine.
Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates partnereid, sh kogub partneritelt ettepanekuid koolituste
ja õppevisiitide eesmärkide ja vajaduste kohta ning koostöös partneritega selgitatakse välja
koolitatavad, partnerite juures töötavad teadlased.
21
6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Lõpptase Tegevused, mis
2012 2016 2018 2020 2023 panustavad
indikaatori
täitmisesse
RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA
Tulemusnäitaja Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse 87 100 5.1, 5.2, 5.3, 5.4,
raamprogrammis Horisont 2020: võidetud 5.5, 5.6, 5.7
lepingute maht elaniku kohta protsendina
Euroopa keskmisest
TULEMUSNÄITAJA (RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)
Tulemusnäitaja Välismaalastest teadlaste osakaal Eesti teadlaste 4,6% 5,8% 6,3% 6,8% 7,4% 5.1, 5.2, 5.3, 5.4,
tegevusele: Teaduse ja inseneride koguarvust 5.5, 5.6, 5.7
ja kõrghariduse
rahvusvahelistumine,
mobiilsuse ja
järelkasvu toetamine
TEGEVUSTE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Tegevused, mis
2012 2018 2023 panustavad
indikaatori täitmisesse
Väljund- Järeldoktori- ja Eestisse tagasipöördunud teadlase toetuste alt töötatud 0 100* 300* 5.1
näitaja teadlasaastate** arv
Tegevuse „ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine“ alt toetust saanud 0 12* 20* 5.2
teadlaste arv
Tippteadlase toetust saanud teadlaste juhendatavate doktorantide arv 0 12* 30* 5.3
Toetatud Euroopa Teadusruumi ja Innovaatilise Liidu algatuste ning Horisont 0 20* 30* 5.4
2020 projektide arv
Brüsselis stažeerinud inimeste arv 0 25* 50* 5.5
Korraldatud turundusürituste*** arv 0 12* 28* 5.6
Tegevus 5.7 koolitustel ja õppevisiitidel**** osalenud Eesti teadlaste arv 0 40* 100* 5.7
* kumulatiivne indikaator
** teadlasaasta on üks aasta, mille jooksul teadlane on hõivatud tegevus 5.1 projekti täitmisega
*** turundusüritus on elluviija või partnerite poolt planeeritud, suunatud ja eesmärgistatud sündmus, mis üldjuhul on oma iseloomult kas partnerite
kaasamine turundustegevustesse või Eesti teaduse positiivset kuvandit edendav ettevõtmine (koolitused, infopäevad, välisajakirjanike visiidid jne)
**** koolituste ja õppevisiitide all mõistetakse teadlastele korraldatud koolitusi ja õppevisiite, mille käigus paraneb nende võime kirjutada või juhtida
teadusprojekte ja leida sobivaid koostööprojekte ja partnerid
22
7. Sihtgrupp
7.1. Otsene sihtgrupp on Eestis tegutsevad teadus- ja arendusasutused, kõrgkoolid, Eestis
tegutsevad ettevõtted ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite juures töötavad teadlased
ja teadusadministraatorid.
7.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolide üliõpilased, Eesti ühiskond ja majandus tervikuna,
mis TAI strateegia rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat
kasu.
8. Partneritele toetuse andmise tingimused
8.1. Tegevustele saab toetust eraldada ainult juhul, kui samasisuline tegevus ei ole saanud toetust
teistest struktuurfondide meetmetest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või
välisabi vahenditest. Horisont 2020 algatuste puhul toetatakse samasisulisi tegevusi sünergia
eesmärgil, kuid mitte samu kululiike ning välistatakse topelt finantseerimine.
8.2. Juhul kui partnerile eraldatakse käesolevast tegevusest toetatud projekti täitmise ajal
samasisulise projekti või projekti tegevuse elluviimiseks toetust teistest struktuurifondide
meetmetestvõi muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
lõpetatakse partneritele toetuse maksmine käesolevast tegevusest, välja arvatud juhul, kui
erinevatest allikatest kaetakse erinevaid kululiike.
9. Nõukoda
9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja
kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh Mobilitas Pluss
ja Dora Pluss toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja
nõustamiseks.
9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga.
9.3. Nõukoja ülesanne on käesoleva tegevuse raames:
9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuse ja Mobilitas Pluss
eesmärkidest;
9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid Mobilitas Pluss iga-aastaste tegevuskavade ja
eelarvete kohta;
9.3.3. kooskõlastada Mobilitas Pluss vahearuanded ja lõpparuanne;
9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks.
9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija.
23
10. Tegevuste abikõlblikkuse periood
10.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. jaanuar 2015 – 31. august 2023.
Tegevused Abikõlblikkuse periood
5.1 Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 01.05.2015 – 31.12.2022
5.2 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine 01.05.2015 – 31.12.2022
5.3 Tippteadlaste toetamine 01.05.2015 – 31.12.2022
5.4 Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 01.01.2015 – 31.12.2022
algatustes osalejate toetamine
5.5 Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo 01.09.2015 – 31.12.2022
5.6 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ 01.09.2015 – 31.12.2020
5.7 Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele 01.09.2015 – 31.12.2022
5.8 Horisontaalsed tegevused 01.01.2015 – 31.08.2023
10.2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul ei tohi abikõlblikkuse periood ületada 31. detsembrit
2022.
10.3. Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud
abikõlblikud.
11. Tegevuste eelarve
Mobilitas Pluss kogumaht on 35 037 475 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi
vahenditest finantseeritakse kuni 83,54% ehk kuni 29 269 265 eurot ning riiklikust
kaasfinantseeringust kuni 9,83% ehk kuni 3 443 444 eurot. Omafinantseering on vähemalt 6,63%
ehk 2 324 766 eurot ning kaetakse tegevuste partnerite või lõppsaajate poolt.
11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes
Nr Tegevus EL toetus Riiklik Oma- Kulud
kaasfinantseering finantseering kokku
1.1 Toetused Eestis teadustöö
440 210 51 789 0 491 999
tegemiseks
. (elluviija kulud)
1.2 Toetused Eestis teadustöö
10 742 124 1 263 780 611 000 12 616 904
tegemiseks
. (partnerite kulud)
2. ERC grandi taotlemise edukuse
1 621 710 190 790 0 1 812 500
tõstmine
3.1 Tippteadlaste toetamine (elluviija
277 252 32 618 0 309 870
kulud)
.
3.2 Tippteadlaste toetamine (partnerite
7 486 453 880 759 1 713 766 10 080977
kulud)
.
4. Euroopa Teadusruumi,
Innovaatilise Liidu ja Horisont 6 065 681 713 610 0 6 779 291
2020 algatustes osalejate toetamine
5. Eesti EL algatustes osalemist
1 127 362 132 631 0 1 259 993
toetav kontaktbüroo
6. Eesti teaduse välisturundus
814 210 95 790 0 910 000
„Research in Estonia“
7. Rahvusvahelised koolitused ja
134 211 15 789 0 150 000
õppevisiidid teadlastele
8. Horisontaalsed tegevused 560 052 65 889 0 625 941
KOKKU 29 269 265 3 443 444 2 324 766 35 037 475
24
11.2. Kogueelarve
TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Tegevuste sh elluviija sh partnerite sh oma-
TULEMUS VÄLJUND
kulukohad eelarve eelarve eelarve finantseering
KOKKU 13 108 903 491 999 12 616 904 611 000
Toetused Eestis teadustöö
1.1.1. 491 999 491 999 0 0
tegemiseks (elluviija kulud)
Järeldoktori- ja sh Otsene personalikulu 340 000 340 000 0 0
Eestisse Muud kulud (sh kauba/teenuse ost,
tagasipöördumise sh ühikuhinnad)
100 999 100 999 0 0
1.1.
toetuste alt tegevuse kaudsed kulud (ühtse
töötatud sh 51 000 51 000 0 0
määra alusel)
teadlasaastate arv
Toetused Eestis teadustöö
1.1.2. 12 616 904 0 12 616 904 611 000
tegemiseks (partnerite kulud)
Muud kulud (sh kauba/teenuse ost,
sh 12 616 904 0 12 616 904 611 000
ühikuhinnad)
Välismaalastest
teadlaste KOKKU 1 812 500 12 500 1 800 000 0
Tegevuse „ERC
osakaal Eesti ERC grandi taotlemise edukuse
grandi taotlemise 1.2.1. tõstmine 1 812 500 12 500 1 800 000 0
teadlaste ja edukuse
1. inseneride 1.2. sh Otsene personalikulu 1 180 000 10 000 1 170 000 0
tõstmine“ alt
koguarvust on toetust saanud sh Muud kulud (sh kauba/teenuse ost) 455 500 1 000 454 500 0
tõusnud punktis teadlaste arv tegevuse kaudsed kulud (ühtse
sh 177 000 1 500 175 500 0
6 nimetatud määra alusel)
mahus KOKKU 10 390 847 309 870 10 080 977 1 713 766
Tippteadlaste toetamine
1.3.1. 309 870 309 870 0 0
(elluviija kulud)
sh Otsene personalikulu 200 000 200 000 0 0
Tippteadlase sh Muud kulud (sh kauba/teenuse ost) 79 870 79 870 0 0
toetuse saanud tegevuse kaudsed kulud (ühtse
sh 30 000 30 000 0 0
1.3. teadlaste määra alusel)
juhendatavate Tippteadlaste toetamine
doktorantide arv 1.3.2. (partnerite kulud) 10 080 977 0 10 080 977 1 713 766
sh Otsene personalikulu 6 524 209 0 6 524 209 1 109 116
sh Muud kulud (sh kauba/teenuse ost) 2 578 137 0 2 578 137 438 283
tegevuse kaudsed kulud (ühtse
sh 978 631 0 978 631 166 367
määra alusel)
25
KOKKU 6 779 291 429 291 6 350 000 0
Toetatud
Euroopa Teadusruumi,
Euroopa
Innovaatilise Liidu ja Horisont
Teadusruumi ja 1.4.1. 6 779 291 429 291 6 350 000 0
2020 algatustes osalejate
Innovaatilise
1.4. toetamine
Liidu algatuste
sh Otsene personalikulu 4 406 539 56 539 4 350 000 0
ning Horisont
2020 projektide sh Muud kulud (sh kauba/teenuse ost) 1 711 771 211 771 1 500 000 0
arv tegevuse kaudsed kulud (ühtse
sh 660 981 160 981 500 000 0
määra alusel)
KOKKU 1 259 993 1 259 993 0 0
Eesti EL algatustes osalemist
1.5.1. 1 259 993 1 259 993 0 0
Brüsselis toetav kontaktbüroo
1.5. stažeerinud sh Otsene personalikulu 819 000 819 000 0 0
inimeste arv sh Muud kulud (sh kauba/teenuse ost) 318 143 318 143 0 0
tegevuse kaudsed kulud (ühtse
sh 122 850 122 850 0 0
määra alusel)
KOKKU 910 000 910 000 0 0
Eesti teaduse välisturundus
1.6.1. 910 000 910 000 0 0
Korraldatud „Research in Estonia“
1.6. turundusürituste sh Otsene personalikulu 591 500 591 500 0 0
arv sh Muud kulud (sh kauba/teenuse ost) 229 775 229 775 0 0
tegevuse kaudsed kulud (ühtse
sh 88 725 88 725 0 0
määra alusel)
KOKKU 150 000 120 000 30 000 0
Tegevus 5.7
koolitustel ja
Rahvusvahelised koolitused ja
1.7. õppevisiitidel 1.7.1. 150 000 120 000 30 000 0
õppevisiidid teadlastele
osalenud Eesti
teadlaste arv
sh Muud kulud (sh kauba/teenuse ost) 150 000 120 000 30 000 0
KOKKU 625 941 625941 0 0
1.8.1. Horisontaalsed tegevused 625 941 625 941 0 0
1.8. sh Otsene personalikulu (projektijuht) 544 297 544 297 0 0
tegevuse kaudsed kulud (ühtse
sh 81 644 81 644 0 0
määra alusel)
KOKKU EELARVE 35 037 475 4 159 594 30 877 881 2 324 766
26
11.3. Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud
kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud
tingimustele. Vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud
tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese
tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule.
11.4. Lõppsaajale või partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames
taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud
vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul
kokku ületada 200 000 eurot.
11.5. Juhul, kui lõppsaaja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse
(EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese
tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese
tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
12. Kulude abikõlblikkus
12.1.Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks
vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr
143„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas
Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega.
12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul pärast tegevuse abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31.
augustil 2023.
12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa punktis 4 nimetatud eesmärkide ja
punktis 6 nimetatud tulemuste saavutamiseks ning punktis 5 toodud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud:
12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate
tegevustega seotud ekspertide ja retsensentide tasud;
12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1
ja 3-6;
12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh tegevuste elluviimiseks vajalike uuringute ja
analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste tellimiseks ja
läbiviimiseks vajalikud kulud;
12.3.4. koolitus kulud;
12.3.5. õppevisiitide kulud, reisikulud lähteriiki ja stažeerimise kulud, sh stažööride tööjõu- ja
majutuskulud;
12.3.6. aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute (sh
väliuuringute) teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete
ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise,
paigaldamise, seadistamise ning hoolduse ja remondiga seotud kulud (kohaldub
tegevustele 5.1, 5.2, 5.3, 5.4);
27
12.3.7. patentide ja muude immateriaalsete varade valideerimise ja kaitsmise kulud;
12.3.8. andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde,
tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3
kajastatud infotehnoloogiliste lahenduste kulud;
12.3.9. siseriiklike- ja väliskoostöötegevuste kulud, sh esinduskulud;
12.3.10. tegevuste elluviimise käigus tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega
seotud kulud;
12.3.11. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul;
12.3.12. tegevuste elluviimiseks vajalike juriidiliste teenuste ostmise kulud;
12.3.13. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise
kulud, sh ürituste korraldamise kulud;
12.3.14. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks või osalemistasu, kui
liikmelisus tuleneb tegevuse rakendamisest;
12.3.15. seadmete ja liiklusvahendi rentimise kulud, juhul kui see on vajalik uurimistöö
läbiviimiseks, ning kontaktbüroo ruumide rendi kulud tegevuses 5;
12.3.16. teadustöö tegemiseks kohandatud liiklusvahendi ost või rentimine (kapitali- ka
kasutusrent);
12.3.17. mööbli soetamine tegevuste elluviimiseks põhjendatud juhtudel;
12.3.18. teavitamiskulud, muuhulgas need, mis kaasnevad perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega;
12.3.19. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevuses 5.1 vastavalt lisale 2.
12.4. Riigiabi puhul on punktides 5.1, 5.3 ja 5.4 toodud tegevuste toetamiseks vajalikud kulud
abikõlblikud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikele 3, välja arvatud punktile
c.
12.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste
raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
12.5.1. amortisatsioonikulud;
12.5.2. olemasoleva õppe- ja teadustöö infrastruktuuri ja hoonete jooksva või regulaarse
käigushoidmise, korrashoiu ja remondikulud ja ehituskulud;
12.5.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liising ehk kapitalirent ja kasutusrent, välja
arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul;
12.5.4. kinnisasja ostmine ja uue kinnisasja ehituskulud;
12.5.5. organisatsiooni juhtimisega seotud kulud;
12.5.6. kõik elluviimisega otseselt mitte seotud kulud;
12.5.7. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud
maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
12.5.8. üliõpilastele makstavad stipendiumid või üliõpilaste õppekulude hüvitamine;
12.5.9. üliõpilase juhendamisprotsessis osalevale Eesti (kaas)juhendajale või konsultandile
makstav juhendamise tasu juhul, kui üliõpilase (kaas)juhendamine või konsulteerimine
toimub samas kõrgkoolis, kus üliõpilane õpib.
12.5.10. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse
alusel tagasi saadav.
12.5.11. riigiabi puhul enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud.
28
12.6. Punktis 12.3 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ide 2 ja
5, käesolevas tegevuses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Puhastulu
arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1303/2013 artikkel 61 lõike 3 punktist b.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele
28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on
sätestatud ühendmääruse §-s 13.
13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1,
ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna
alusel vaastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2 või ettemaksetena vastavalt
ühendmääruse §-dele 18-20 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse
vormi kehtestab rakendusüksus.
13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija
peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt
kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt.
13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
13.6. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 90
kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse
saamisest arvates.
13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
13.7.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi;
13.7.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
13.7.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
13.7.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluviija ei suuda viia ettenähtud ajaks
toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust;
13.7.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või
finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
13.8. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise
lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast
lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
14. Elluviija ja partneri kohustused
14.1.Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirja lisas sätestatule perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused.
29
14.2. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele
tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
14.3.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
14.3.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud
aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi. Jooksva aasta maksete
prognoos tuleb rakendusüksusele esitada hiljemalt 15. jaanuriks;
14.3.4. sõlmima partneritega partnerluslepped ja lõppsaajatega toetuslepingud;
14.3.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis:
14.3.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;
14.3.5.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest;
14.3.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada
toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist.
14.3.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule;
14.3.7. tagama, et partner ja lõppsaaja kasutavad toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude
katteks, mis on vajalikud toetatavates tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste
saavutamiseks.
14.3.8. andma hinnangu, kas partnerile antav või lõppsaaja poolt taotletav toetus on riigiabi
või vähese tähtsusega abi.
15. Tegevuste elluviimise aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel 15. jaanuariks
vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 6 loetletud näitajate
täitmine.
15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
15.5. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas
rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse
kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
15.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks
rakendusüksusele.
15.7. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele.
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
30
16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
16.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse
rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse
väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse
kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega.
16.4. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui:
16.4.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed;
16.4.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi;
16.4.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust;
16.4.4. soovitakse muuta partnerite nimekirja.
16.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu.
Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva
jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta.
16.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste muutmist, kui aruannetest või
muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate
tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele
muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat.
16.7. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse
avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki,
lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse
avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
16.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimusted rakendusüksusele,
elluviijale ja korraldusasutusele.
17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele
17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele
toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis.
17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need
tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist.
17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-
des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule.
31
18. Dokumentide säilitamine
18.1. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates
selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud
kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem
tähtaeg.
18.2. Riigiabi puhul säilitatakse abi andmisega seotud dokumente 10 aastat alates käskkirja alusel
viimase üksikabi andmisest.
Katrin Pihor
teadusosakonna juhataja
32
Lisa 2
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Haridus- ja teadusministri kehtestatud toetuse andmise tingimuste muutmine“
Lisa 1
Haridus- ja teadusministri käskkirja
„Tegevuse "Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine"
toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ juurde
„Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) toetuse andmise
tingimused
Sisukord
1. Reguleerimisala ................................................................................................................... 3
2. Mõisted ................................................................................................................................ 3
3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid ..................... 4
4. Abikõlblikkuse periood ....................................................................................................... 5
5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega .................................................................... 6
6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused .......................................................................... 6
7. Sihtrühmad ........................................................................................................................ 13
8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad .............................................................................. 15
9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ................................................................. 16
10. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 17
11. Kulude abikõlblikkus..................................................................................................... 21
12. Toetuse maksmise tingimused ja kord .......................................................................... 22
13. Elluviija ja partneri kohustused ..................................................................................... 23
14. Käskkirja muutmise tingimused .................................................................................... 23
15. Aruandlus ...................................................................................................................... 24
16. Finantskorrektsioonid .................................................................................................... 24
17. Dokumentide säilitamine ............................................................................................... 24
2
1. Reguleerimisala
1.1. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutusele
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4
„Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I
süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas
spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse
tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (edaspidi RITA) ja
tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eesmärkide
elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Käskkiri on kehtestatud „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse“ § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel.
1.2. RITA tegevuse rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks
kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine
Eesti 2014–2020“ ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud
„Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ eesmärkidega.
2. Mõisted
2.1. teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev
süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste
saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta ning nende
teadmiste rakendamine;
2.2. strateegiline TA on riigi valitsemisalale tarvilik sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel
läbiviidav TA;
2.3. rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase
eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja
jooksul;
2.4. nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine
Eesti“ määratud kasvuvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem
kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik
konkurentsieelis saavutada: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt
läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem
kasutamine. Kasvuvaldkondade siseste alamvaldkondade valiku täpsemal määratlemisel
võetakse arvesse majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14-
0042 moodustatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee protokollilisi otsuseid ja
soovitusi;
2.5. nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud „Eesti teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“
(edaspidi TAI strateegia) ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020;
2.6. Eesti teadustaristu teekaart on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pikaajaline (10– 20
aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist
vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest;
2.7. Euroopa teadusruum (ehk European Research Area – ERA) on Euroopa Liidu
teaduspoliitika aluskontseptsioon;
2.8. projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne
tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
2.9. taotlus on elluviijale esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid
toetuse taotlemiseks;
3
2.10. tegevuskava on igaks kalendriaastaks toetuse saaja poolt rakendusüksusele esitatav
tegevuste kava koos eelarvega;
2.11. teadusnõunik (ehk teaduskoordinaator) on ministeeriumi struktuuris avaliku teenistuse
seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja,, kelle
ülesanne on nõustada valdkondlikku ministeeriumi TA küsimustes, planeerida ning
korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA alast koostööd, välja töötada oma
valitsemisala TA uuringute kavasid, neid koostöös erinevate osapooltega ellu viia,
esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes ning täita teisi ametijuhendis
kirjeldatud tööülesandeid;
2.12. uuringute plaan on elluviija, rakendusasutuse, TAI strateegia rakendamise eest
vastutavate ministeeriumide ja vajadusel muude huvipoolte koostöös ette valmistatud
kavand poliitikaseire uuringute läbiviimiseks RITA tegevus 4 raames;
2.13. õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus
eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest,
koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest;
2.14. Teadus- ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN) on Vabariigi Valitsuse juures asuv
nõuandev kogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust TA strateegia küsimustes, rahvusvahelise
TA koostöö osas TA vallas, esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide
esitatud TA programmide kohta ning täidab muid talle seadusega pandud või Vabariigi
Valitsuse antud ülesandeid. TAN koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus;
2.15. Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi ETIS) on teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduse alusel loodud riiklik register, mille eesmärk on Eesti TA tegevusega seotud
andmete ühtseks tervikuks koondamine. ETIS-e arendamisega seotud koostöö tagamiseks
on haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud ETIS-e arendamise juhtkomitee
(edaspidi ETIS-e juhtkomitee);
2.16. meetme juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon) on juhtorgan, mis on moodustatud
haridus- ja teadusministri 21.08.2015.a määruse „Rakendusuuringute toetamine nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ alusel RITA tegevuse 6 ning
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.2.3 „TA
programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames elluviidavate tegevuste
kavandamiseks, koordineerimiseks ja hindamiseks.
3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid
3.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja
rakendusüksus Sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).
3.2. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi elluviija).
3.3. Tegevuste 2, 3, 4 ja 5 elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. Elluviija sõlmib
partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning
kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu
partner kaasatakse.
4
3.4. RITA partnerid tegevuste kaupa:
Partneri RITA tegevused
nimi tegevustes 2,
3, 4, 5 ja 6
tegevus 2 tegevus 3 tegevus 4 tegevus 5 tegevus 6
Teadmiste- Teadusnõunike TAI Info- Nutika
põhise ametikohtade poliitika süsteemide spetsialiseerumise
poliitika- toetamine seire arendus kasvuvaldkondades
kujundamise ministeeriumides läbiviidava TAI
toetamine koordineerimine
EV minis- X X - X -
teeriumid ja
Riigikantselei
Sh Haridus- ja X X X X X
Teadusminis-
teerium
Sh Majandus- ja X X X X X
Kommuni-
katsiooniminis-
teerium
Tartu Ülikool - - X - -
Eesti Teaduste - - X - -
Akadeemia
Tallinna - - X - -
Tehnikaülikool
Tallinna Ülikool - - X - -
4. Abikõlblikkuse periood
4.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 1. jaanuar 2015. a kuni 31. detsember
2022. a.
Tegevused Tegevuste abikõlblikkuse
periood
RITA juhtimine (horisontaalsed tegevused) 01.01.2015-31.12.2022
Tegevus1: Strateegilise TA tegevuse toetamine 01.06.2015-31.12.2021
Tegevus 2: Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine 01.01.2016- 31.12.2021
Tegevus 3: Teadusnõunike ametikohtade toetamine 01.09.2015-1.09.2022
ministeeriumides
Tegevus 4: TAI poliitika seire 01.11.2015-30.09.2022
Tegevus 5: Infosüsteemide arendus 01.09.2015-31.08.2022
Tegevus 6: Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 01.01.2015-31.08.2022
läbiviidava TAI koordineerimine
5
5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega
5.1. RITA eesmärkideks on:
- suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning
uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele;
- tugevdada ministeeriumide kompetentsi ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks
ja nende kasutamiseks sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel;
- tõsta ministeeriumide, riigi ja TA asutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike
eesmärkidega TA kavandamisel ja läbiviimisel ning tõsta Eesti TA asutuste võimekust
rakendusuuringute läbiviimisel;
- arendada riigile olulisi teadussuundi ja toetada teadlaste järelkasvu kujunemist nendes
teadussuundades, samuti suurendada soolist tasakaalu ametikohtade täitmisel ning
sooliste aspektidega arvestamist teadustöödes ja uuringutes;
- tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate
teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil TA asutuste koostööd
ettevõtetega ja teadmussiiret;
- koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja
analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi.
5.2. RITA kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest
probleemkohtadest, mida käsitleb põhjalikult TAI strateegia. Selleks, et saavutada TAI
strateegia põhieesmärke - suurendada TA ühiskondlikku ja majanduslikku kasu ning
muuta majandusstruktuuri teadmistemahukamaks, tuleb tõsta riiklike ja sotsiaal-
majanduslike eesmärkidega (rakendus)uuringute mahtu ning viia nende korraldus
süstemaatilistele alustele. Tuleb luua ministeeriumidevahelised koostöövormid TA
lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et
põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest
vastutaval ministeeriumil.
5.3. RITA aitab ellu viia STS § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi
„T&A suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui
ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime
tõusu“ saavutamist. RITA ülesandeks on toetada riigi vajadustest lähtuvate
rakendusuuringute läbiviimist, ministeeriumide TA-alase võimekuse tõstmist, sh
valdkondliku TA korralduse loomist ja tugevdamist, teadusnõunike võrgustiku
laiendamist ministeeriumides ja tugitegevusi (koolitusi, poliitikaanalüüsi ja -seiret,
asjakohaste infosüsteemide arendamist) ning TA koordineerimist ja tutvustamist nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondades.
6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused
6.1. Tegevus 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine
Tegevuse 1 raames toetatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike
eesmärkidega interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist.
6.1.1. Tegevuse 1 eesmärkideks on:
- suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide
määramisel;
- tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate
rakendusuuringute läbiviimisel;
- rakendusuuringute toetamise kaudu saada teaduspõhiseid soovitusi ja
rakendada neid ühiskonna ees seisvate sotsiaal-majanduslike väljakutsete
lahendamiseks.
6
6.1.2. Tegevuse 1 tulemusena:
- suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute
maht, riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark korraldaja ja
uuringutulemuste kasutaja;
- sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on
viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetide
määratlemisel on suurenenud;
- teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks
koostööks valitsusasutustega.
6.1.3. Rakendusuuringuid tellitakse top-down põhimõttel, tellides suuremahulisi
interdistsiplinaarseid TA projekte, mis lähtuvad ühiskonna (tuleviku)vajadustest.
Uuringuprojektid valitakse elluviija korraldatud avaliku konkursi (edaspidi
konkurss) käigus. Rakendusuuringute tellimiseks korraldab elluviija konkursi
riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 14 lg 1 punktis 11 toodud erandi alusel,
kusjuures igal üksikul juhul hinnatakse, kas tellitav teenus on käsitletav RHS § 14
lg 1 p 11 erandina. Tagatakse rakendusuuringute tulemuste levitamine ja vaba
kättesaadavus. TA tegevuste määratlemisel lähtutakse Riigihangete direktiivi
artiklist 14 ning Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktist 33.
6.1.4. Rakendusuuringute toetamise tingimused:
6.1.4.1. Ettepanekud, millistel teemadel riiklikult olulisi rakendusuuringuid RITA
raames läbi viiakse, teevad ministeeriumid. Uurimisteemad peavad olema
kooskõlas ministeeriumide arengukavadest ja/või tööplaanist lähtuvate
strateegiliste huvidega ning arvestama rahvusvahelisi suundumusi.
6.1.4.2. Elluviijale ministeeriumide poolt esitatav uurimisteemade ettepanek peab
sisaldama järgmist informatsiooni: rakendusuuringute teemad (iga
ministeeriumi kohta 1-2 prioriteetset teemat), lahendatavad probleemid ning
esialgne teemakirjeldus, seos ministeeriumi vastutusalas olevate arengukavade
või ministeeriumi arengukava või tööplaaniga ning andmed võimaliku ühishuvi
kohta teiste ministeeriumidega.
6.1.4.3. Elluviija koondab ministeeriumide esitatud ettepanekud ja korraldab
ministeeriumide vahelise arutelu, eesmärgiga välja selgitada ministeeriumide
huvide kattuvus uurimisteemade osas.
6.1.4.4. Uurimisteemade loetelu esitatakse arvamuse avaldamiseks Teadus- ja
Arendusnõukogule (TAN). Uurimisteemade lõpliku valiku ja sõnastuse eest
vastutab elluviija, kes kuulutab välja ja viib läbi avalikud konkursid.
6.1.4.5. Elluviija koostab koostöös ministeeriumidega uuringuteemade lähteülesanded.
Lähteülesannete alusel korraldab elluviija uuringuettepanekute avatud konkursi.
Uuringu ettepanekute konkurss avalikustatakse ja kuulutatakse välja ETISes ja
ETAgi koduleheküljel. Konkurss toimub ETISe keskkonnas.
6.1.4.6. Konkursil võivad osaleda interdistsiplinaarsed konsortsiumid, kuhu kuuluvad
esindajad vähemalt kahest erineva avaliku TA asutuse või eraõigusliku asutuse
või ülikooli vähemalt kahe erineva TA alamvaldkonna1 uurimisrühmast.
1
Haridus- ja teadusministri määrus “Teadus- ja arendusvaldkondade loetelu”,
https://www.riigiteataja.ee/akt/13246093
7
6.1.4.7. Konkursil osalev konsortsium esitab elluviijale uuringuettepaneku.
Uuringuettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid:
- ettepaneku esitaja (konsortsiumisse kuuluvad asutused ja uurimisrühmad);
- uurimisteema, vastavus lähteülesandes toodud probleemidele ning
eesmärkidele; uurimismetoodika ja teaduslik põhjendus;
- eeldatavad tulemused ja mõju; tegevuse sotsiaalmajanduslik ja
ühiskondlik väljund;
- uurimisrühmade koostöö otstarbekus ja koostööst tekkiv lisaväärtus;
- uuringu läbiviimisega seotud infrastruktuuri olemasolu;
- uuringutulemuste levitamise ja rakendamise plaan;
- uurimisteema jätkusuutlikkus ja magistrantide/doktorantide kaasatus;
projekti eelarve ja ajakava.
6.1.4.8. Uuringuettepanekut hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1
(mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega.
Koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena.
Uuringuettepaneku hindamise tulemusena koostatakse pingerida.
6.1.4.9. Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
Alakriteeriumi
Kriteeriumi
Kriteerium ja selle kaal Alakriteeriumi kirjeldus kaal
lävend
kriteeriumist
Uuringu mõju RITA eesmärkide ning
riiklike strateegiate ja arengukavade ellu
rakendamisele; panus sotsiaalmajanduslike
ja ühiskondlike probleemide lahendamisele;
vastavus nutika spetsialiseerumise 60%
raamistikule, kus asjakohane; uuringu
Kriteerium 1 Uuringu vastavus lähteülesandes toodud
sotsiaalmajanduslik eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud 3,5 punkti
ning ühiskondlik probleemide lahendamisele
relevantsus (60%)
Uuringu tulemuste levitamise ja
rakendamise plaan ning tutvustamine 30%
ühiskonnale
Oodatav panus teadlaste järelkasvu
tagamisse riigile olulistes valdkondades; 10%
uuringu mõju läbivatele teemadele
Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia,
sealhulgas senise uurimistöö teaduslik tase,
uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate 30%
eelneva teadustöö tulemused ja taristu
Kriteerium 2 piisavus
Uuringu teaduslik tase 3,5 punkti
(40%) Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik
tase ja põhjendatus 40%
Eelarve ja ajakava põhjendatus ja
realistlikkus 30%
6.1.4.10. Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija ekspertide
hindamispaneele. Hindamispaneeli kuuluvad nii uurimisteema esitanud
ministeeriumite esindajad kui ka selle ala eksperdid. Hindamispaneel võib
uurimisettepanekute hindamisel kasutada sõltumatute ekspertide hinnanguid.
8
6.1.4.11. Hindamispaneel edastab uuringuettepanekute hindamistulemused, neile antud
hinnangud ja võimalikud täiendusettepanekud elluviijale.
6.1.4.12. Iga uuringuteema kohta rahastatakse vähemalt ühte projekti, mis on ületanud
mõlema kriteeriumi osas lävendi ning mis on vastava uuringuteema projektide
pingereas kõrgeima punktisummaga. Kui mõne uuringuteema osas pole ühtegi
sellist ettepanekut, siis see uuringuteema jääb rahastamata.
6.1.4.13. Eelnevas punktis kirjeldatud põhimõtete rakendamise järel seatakse kõik
ülejäänud uuringuettepanekud koondhinde alusel pingeritta. Võrdse
koondhindega ettepanekute puhul eelistatakse seda, millel on kõrgem hinne
sotsiaalmajandusliku ja ühiskondliku taseme kriteeriumi osas.
6.1.4.14. Konkursi võitnud konsortsiumiga sõlmib elluviija teenuse osutamise lepingu.
Lepingu maksumus peab olema üldjuhul vahemikus 500 000€ - 1 500 000€ ühe
uuringu ja konsortsiumi kohta. Projektide kestus on 2-3 aastat. Eelarveperioodi
jooksul korraldatakse kaks konkurssi.
6.1.4.15. Ministeeriumid nimetavad kontaktisikud(d), kes vastutavad läbi viidavate
uuringute sisulise jälgimise eest ja keda kaasatakse uuringute sisuaruannete
hindamisse. Kontaktisikud konsulteerivad vajadusel läbivate teemade eest
vastutavate ministeeriumitega. Uuringute lõpptulemused edastatakse
ministeeriumidele ning avalikustatakse.
6.1.4.16. Konkursi uuringuettepanekute vormid ja hindamisjuhendid kinnitab elluviija,
kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja -üksusega.
6.1.4.17. Uuringuettepanekute hindamise eest vastutab elluviija. Hindajate valikul
arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4
sätestatud tingimusi.
6.2. Tegevus 2. Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine
6.2.1. Tegevus 2 on suunatud aktuaalsete, kiiret sekkumist vajavate teemade
adresseerimiseks. Toetatavate projektide valikul on põhirõhk relevantsusel ja
päevakajalisusel: toetatavad projektid on ajendatud konkreetse sekkumise
(regulatsiooni, meetme, vms) ettevalmistuseks.
6.2.2. Tegevuse 2 eesmärkideks on:
- suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja
tõenduspõhisust;
- suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide
määramisel;
- tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate
rakendusuuringute läbiviimisel.
6.2.3. Tegevus 2 tulemusena:
- suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute
maht, riik on rakendusuuringute ja arendustööde tark korraldaja ja
uuringutulemuste kasutaja;
- otsustusprotsessid on teadus- ja tõenduspõhised;
- sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on
viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetide
määratlemisel on suurenenud;
- teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks
koostööks valitsusasutustega.
6.2.4. Uuringuvajadused ja rakendusuuringute teemad määratlevad vastava valdkonna
eest vastutavad ministeeriumid. Ministeeriumidel on 50% omafinantseeringu
kohustus.
9
6.2.5. Uuringute teemad ja aastase rahalise piirmäära kiidab heaks elluviija juurde loodud
ministeeriumide TA nõunikest või TA kontaktisikutest loodav hindamispaneel.
Paneel võib oma töösse vajadusel kaasata eksperte. Paneeli liikmete nimekirja
kinnitab elluviija rakendusasutuse ettepanekul.
6.2.6. Keskmiseks uuringu maksumuseks on üldjuhul suurusjärgus 50 000 eurot ning
uuringu pikkuseks 3 kuud kuni 1,5 aastat.
6.2.7. Ette määratud summa piires korraldab partner (ministeerium) kokku lepitud
teemadel rakendusuuringute tellimise vastavalt oma asutuse uuringute tellimise
korrale.
6.2.8. Uuringute valiku ja tellimise eest vastutab partner, kes võib vajadusel kasutada
selleks elluviija abi. Partner tagab ka rahastatava uuringu kohta käivate andmete
kandmise ETISesse.
6.2.9. Uuringuettepanek peab muuhulgas sisaldama andmeid uuringu nimetuse (teema),
probleemi ja eesmärgi, uurimisülesannete, oodatavate tulemuste, mõju, eelarve ja
ajakava kohta.
6.2.10. Uuringute tellimisel järgitakse Euroopa Komisjoni teadus- ja arendusabi raamistiku
punkti 332.
6.2.11. Uuringute lõpptulemused avalikustatakse. Põhjendatud juhtudel võib riigikaitse
valdkonnas läbi viidud uuringu lõpptulemused nimetada piiratud juurdepääsuga
teabeks ja märkida teabevaldaja poolt „asutusesiseseks kasutamiseks“ AvTS alusel.
6.3. Tegevus 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides
6.3.1. Tegevuse 3 raames toetatakse:
- ministeeriumides ja Riigikantseleis kõrgetasemelisi teadusnõunike
ametikohti, teadusnõunike siseriiklikel ja rahvusvahelistel koolitustel
osalemist, rahvusvahelistel õppevisiitidel osalemist;
- valdkonna TA sidusrühmadega seotud teavitustegevusi (seminare,
infopäevasid, trükiste vms infokandjal infomaterjalide loomist ja levitamist,
rahvusvahelise TA koostöö edendamist ja rahvusvahelistes TA
koostöögruppides osalemist);
- elluviija korraldatud teaduspoliitika-alaste seminaride ja koolituste
läbiviimist;
- ministeeriumidevahelisi TA-alaseid koordinatsioonitegevusi (nt ühiste
ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja
kogemusi valitsemisala TA korraldamisel ning ühiste eesmärkide
elluviimiseks uuringute planeerimisel).
6.3.2. Teadusnõunike ametikoha toetamise eesmärk on tõsta ministeeriumide võimekust
TA küsimustes.
6.3.3. Teadusnõunike tööülesannete hulka kuulub:
- nõustada ministeeriumi TA küsimustes;
- planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA-alast koostööd;
- töötada välja oma valitsemisala TA uuringute kavasid ja viia neid koostöös
erinevate osapooltega ellu;
- esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes.
6.3.4. Teadusnõuniku ametikohal töötamise eelduseks on magistri-, soovitavalt
doktorikraad ja vähemalt 4 aastane teadustöö kogemus (näiteks samaaegsed
doktorantuuri õpingud). Kasuks tulevad teadmised valitsusasutuste poliitika ja
valdkondliku arengu kujundamise põhimõtetest ning protsessist.
2
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0627(01)&from=EN
10
6.3.5. Tegevuse 3 tulemusena:
- on kasvanud ministeeriumi võimekus oma valitsemisala TA
koordineerimisel, ministeeriumil on ülevaade ministeeriumi valitsemisala TA
kompetentsidest ning riigi TA vajadustest;
- on loodud ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja
paremaks korraldamiseks valitsemisalades;
- on saavutatud suurem teadlikkus rahvusvahelise koostöö (sh Euroopa
Teadusruumi ja Horisont 2020 algatuste) osas.
6.3.6. Teadusnõuniku ametikoha taotluse esitab partner (vastav ministeerium) elluviijale.
Taotlusvormi töötab välja elluviija.
6.3.7. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni 1. septembrini 2018. Elluviija menetleb taotlusi
15 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Selle käigus hindab elluviija
taotluses esitatud andmete õigsust ning teadusõuniku töö vajalikkuse põhjendatust;
seost ministeeriumi eesmärkide saavutamisega ning seost programmi eesmärkide
saavutamisega. Taotlust ei rahuldata, kui teadusnõuniku töö seos ministeeriumi ja
programmi eesmärkide saavutamisega on nõrk.
6.3.8. Taotletava toetuse summa ühe teadusnõuniku ametikoha kohta on kuni 120 000
eurot otsesteks kuludeks, jaotatuna tegevuse abikõlblikkuse perioodi peale (kokku
kuni 4 aastat), mis sisaldab lisaks palgakuludele ka muid ametikohaga seotud
kulusid (nt lähetuskulud, teavituskulud). 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku
ametikohaga seotud kulusid 100% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 40 000
eurot aastas teadusnõuniku kohta. Sellele järgneva 2 aasta jooksul toetatakse
teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 50% ulatuses abikõlblikest kuludest,
kuni 20 000 eurot teadusnõuniku ametikoha kohta aastas. Peale eelpool mainitud 4
aasta möödumist teadusnõuniku ametikohta RITA raames ei toetata.
6.3.9. Taotledes teadusnõuniku ametikoha toetust, võtab ministeerium kohustuse katta
50% omafinantseeringuna peale 2 aasta möödumist ning sealt alates rahastada
ametikohta oma vahenditest, ilma RITA toetuseta vähemalt kahe aasta jooksul.
6.3.10. Ministeerium korraldab sise- või avaliku konkursi vajaliku kvalifikatsiooniga
töötaja leidmiseks. Täpse ametijuhendi koostab ministeerium vastavalt oma
ametkonna spetsiifikale ja vajadustele, tagades, et see vastab käskkirja punktides
6.3.1., 6.3.3. ja 6.3.4. toodud nõuetele.
6.3.11. Teadusnõuniku palkamise tingimused kinnitatakse elluviija ja ministeeriumi
vahelises lepingus. Lepingu vormi töötab välja elluviija. Lepingus on sätestatud
muu hulgas ministeeriumi kohustus kaasrahastada ja hiljem rahastada
teadusnõuniku ametikohta, väljamaksetaotluste ja aruannete esitamise kohustus jm.
6.3.12. Ministeeriumi kohta toetatakse üht, erandina kuni kaht teadusnõuniku ametikohta.
Kaht ametikohta loetakse põhjendatuks vaid juhul, kui ministeeriumi TA kulutuste
osakaal on ministeeriumide keskmisest TA panusest kõrgem ning kui ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvad väga erinevad valdkonnad. Kahe ametikoha puhul
määratakse üks vastutav teadusnõunik, kes on ministeeriumivälises suhtluses
ministeeriumi TA kontaktisikuks.
6.4. Tegevus 4. TAI poliitikaseire
6.4.1. Tegevuse raames toetatakse:
- analüüside ja uuringute läbiviimist elluviija ja partnerite poolt,
- elluviija ja partnerite osalemist erinevates temaatilistes (sh rahvusvahelistes)
töögruppides, võrgustikes ja analüüsiprojektides,
- välisekspertide kaasamist mh analüüside tegemisse ja ekspertarvamuste
võtmiseks,
- teavitusürituste ja seminaride korraldamist.
11
6.4.2. Tegevuse eesmärk on jälgida TAI poliitika eesmärkide täitmist ning anda soovitusi
uute poliitikate kujundamiseks.
6.4.3. Tegevus 4 tulemusena:
- on tagatud TAI poliitika seire ning TAI strateegia rakendamise eest
vastutavate ministeeriumide, TAN-i ja elluviija sõnastatud eesmärkidel
uuringute läbiviimine ning uuringute tulemuste kasutamine TAI strateegia
rakendamisel;
- on välja töötatud poliitikasoovitused tuginedes analüüsidele ja uuringutele;
- on toetatud järelkasv teadus- ja innovatsioonipoliitikate uurimise suundades.
6.4.4. Poliitikaseire uuringute läbiviimiseks tegevuse 4 raames:
6.4.4.1. Koostatakse uuringute plaan, kus kirjeldatakse lahendust vajavat
probleemistikku, planeeritavaid eesmärke ja uuringuvajadusi. Uuringu plaani
koostamise eest vastutab elluviija, kes kaasab TAI strateegia rakendamise eest
vastutavad ministeeriumid ning vajadusel ka partnerid ja TANi. Uuringute
plaani korrigeeritakse vastavalt vajadusele.
6.4.4.2. Elluviija koostab lähtuvalt uuringute plaanist iga-aastase tegevuskava, kus
määratakse ära iga-aastaselt kavandatavad analüüsid ja uuringud ning elluviija
ülesanded lähtuvalt RITA tegevuse 4 raames korraldatava TAI poliitikaseire
vajadustest.
6.4.5. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või punktis 3.4 nimetatud partner või partnerite
konsortsium või tellib elluviija need teenusena . Tööjaotuse partnerite vahel
korraldab elluviija. Juhul, kui elluviija tellib tegevuse teenusena, analüüsib elluviija
igakordselt, kas tellitavad uuringud on teadus- ja arendusteenus RHS § 14 lg 1 p 11
alusel.
6.4.6. Partneritele hüvitatavate kulutuste kogumaht on kokku kuni 900 000 eurot
abikõlblikkuse perioodi kohta.
6.5. Tegevus 5. Infosüsteemide arendus
6.5.1. Tegevuse 5 raames toetatakse
- ETISe uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist,
- uute liideste ja teenuste loomist,
- ETIS-e teiste infosüsteemidega sidustatuse parendamist lähtuvalt riigi TA
vajadustest ja seadusandluse muudatustest.
6.5.2. Tegevuse 5 eesmärk on TA valdkonna andmete koondamine ühtsesse infosüsteemi
ning ETISe TA projektide veebipõhise taotlemise, aruandluse ja menetlemise
keskkonna laiendamine valdkondlikuks taotluste ja aruannete esitamise ning
menetlemise keskkonnaks.
6.5.3. ETISe arendamine toimub elluviija ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi
HTM) koostöös. HTM on ETISe vastutav töötleja, elluviija volitatud töötleja.
Igaaastaselt kogub elluviija kolmandatelt osapooltelt (teadusasutused, teadus- ja
arendustegevust finantseerivad asutused, ministeeriumid jm) sisendi ETISe
arendusvajaduste kohta ning selle alusel korrigeerivad elluviija ja HTM
arenduskava. ETISe arendamine toimub jooksvalt tuginedes elluviija ja HTMi poolt
kokkulepitud arenduskavale, elluviija ja HTMi vahelisele lepingule ning elluviija
juhatuse käskkirjale.
12
6.5.4. Tegevus 5 tulemusena on kaasajastatud ETIS sh:
- on valminud uued ja kaasajastatud olemasolevad infosüsteemi moodulid;
- lähtuvalt eesmärgist on loodud vajalik sidusus teiste infosüsteemidega
(SFOS, vajadusel ministeeriumide olemasolevad infosüsteemid jt);
- on laienenud ETIS-e kasutajate ring, ministeeriumidele on loodud võimalus
kasutada ETIS keskkonda oma TA konkursside läbiviimiseks, dokumentide
menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks;
- ETIS toimib lähtuvalt riigi TA vajadustest.
6.5.5. Tegevuse 5 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos
partneritega vastavalt punktis 6.5.3. nimetatud arenduskavale ning
ministeeriumidelt laekunud sisendile.
6.6. Tegevus 6. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA
koordineerimine
6.6.1. Tegevuse 6 raames toetatakse:
- Teadlikkuse tõstmist. Kasvuvaldkondades läbiviidava teadus- ja
arendustegevuse sisuanalüüside ja -kokkuvõtete ning kommunikatsiooni- ja
teavitustegevuste korraldamine (näiteks esitlused, teabepäevad, konverentsid,
trükised) eesmärgiga tõsta teadlikkust võimalikest teadus- ja arendusalastest
koostöövõimalustest nii nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades
töötavate teadlaste ning ettevõtjate hulgas kui ühiskonnas tervikuna.
Tegevused hõlmavad endas asjakohase info kogumist, analüüsimist,
toimetamist ja kättesaadavaks tegemist, infomaterjalide ja kokkuvõtete
koostamist, uuendamist ja levitamist, parimate praktikate kogumist,
uuringute ja kaardistuste tegemist, tulemuste levitamist, edulugude ja
õppetundide tutvustamist.
- Koostöö arendamist. Valdkonnaspetsiifiliste temaatiliste ühiste seminaride
planeerimine ja korraldamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades
tegutsevatele teadus ja arendusasutustele ning ettevõtetele eesmärgiga
tihendada osapoolte vahelisi kontakte ning tutvustada tulemuslikke
koostööprojekte, kaasates protsessi vastavalt vajadusele eksperte ja esinejaid.
- Juhtkomisjoni töö korraldamist. Meetme juhtkomisjon teeb elluviijale
ettepanekuid teadlikkuse tõstmise tegevusteks so nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades läbiviidavate teadus- ja arendustegevuste tulemuste
tutvustamiseks sihtgruppidele ja avalikkusele, kitsama temaatikaga
infopäevade korraldamiseks, samuti kasvuvaldkondades rakendatavate
projektide sisulise tulemuslikkuse ja koostoime analüüsideks meetme 4.2.3,
Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate ning teiste riikliku tasandi
rahastamisinstrumentide lõikes. Juhtkomisjon jälgib nutika
spetsialiseerumise valdkondades teadus ja arendustegevuse strateegia
eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teeb
ettepanekuid muudatusteks strateegiadokumentide sisus. Vajadusel korraldab
elluviija juhtkomisjoni arutelude jaoks kitsama valdkonna ekspertide
kaasamise ja teemaülevaadete presentatsioonid.
6.6.2. Tegevuse 6 eesmärk on tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende
endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel
viisil teadus- ja arendusasutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret;
koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi,
suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi.
6.6.3. Tegevus 6 tulemusena toimub nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades
läbiviidava TA rahastamise süsteemne ja koordineeritud meetmepõhiste ülevaadete
koostamine ning tegevuse sihtgrupid ja laiem avalikkus on kursis läbiviidavate
tegevuste ja nende tulemustega.
13
6.6.4. Tegevuse 6 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos
partneritega.
7. Sihtrühmad
RITA tegevuse 1, 2, 3 ja 5 otsene sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid. Tegevuse 1
otsene sihtrühm on lisaks ministeeriumidele ka avalikud teadus- ja arendusasutused,
ülikoolid ja eraõiguslikud asutused. Tegevuse 4 sihtrühma kuuluvad Tartu Ülikool,
Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia. Tegevuse 6
sihtrühm on TA asutused ja ettevõtted. Kaudne sihtrühm on Eesti ühiskond ja majandus
tervikuna.
14
8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad
Tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad on järgmised:
Tegevused, mis
Sihttase Sihttase panustavad
Näitaja nimetus Algtase indikaatori
2018. a 2023. a
täitmisesse
TULEMUSNÄITAJA
Sotsiaal-majanduslikele
rakendustele suunatud kulutuste
Tulemusnäitaja osakaal riigieelarves planeeritud 30% 35% 40% 1,2,3,4,5
TA eraldistest
Ülikoolide ja teiste
kõrgkoolidega
innovatsioonialast koostööd 4,2% 5,2% 6,8% 6
teinud ettevõtete osakaal kõigi (2012)
küsitletud ettevõtete hulgas
Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)
Tulemusnäitaja
tegevusele
Valdkondliku
teadus- ja Teadusnõunike ametikohtade arv 0 4 5 3
arendustegevuse
tugevdamine
Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
Tegevused, mis
Sihttase Sihttase panustavad
Näitaja nimetus Algtase indikaatori
2018. a 2022. a
täitmisesse
Läbiviidud uuringute
Väljundnäitaja arv 0 30 80 1, 2
Uuringuid läbiviinud
0 8 14 1, 2
TA asutuste arv
Teadusnõunike ametikohtade arv 0 4 5 3
ETIS-e keskkonnas
läbiviidud taotlusvoorude arv 0 8 20 5
Läbiviidud TAI poliitika
analüüside arv 0 10 25 4
Läbiviidud infopäevade,
seminaride, koostöökohtumiste 0 25 50 6
arv
Nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades läbiviidud 0 5 10 6
TA ülevaadete arv
15
9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
9.1. Tegevuste mõju läbivatele teemadele on valdavalt neutraalne või soodustav.
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Neutraalne või positiivne. Panustab kriteeriumite 4.1. Riigi keskvalitsuse
tegevuste kooskõla kohalike ja piirkondlike arengustrateegiatega ja 4.2.
Arendus- ja planeerimisalane võimekus kohalikul ja regionaalsel tasandil
täitmisesse läbi strateegilise TAI juhtimise parandamise ning arendus- ja
planeerimisalase võimekuse tõstmise.
Infoühiskonna edendamine Positiivne. Panustab kriteeriumi 1.1. IKT nutikas kasutamine valdkonnas
riigihalduse või avalike teenuste osutamise korraldamiseks täitmisesse.
Plaanitav infosüsteemide arendus panustab IKT -sektori lisandväärtuse ja
uuenduslikkuse kasvule.
Keskkonna- ja Positiivne. Parandatakse teadlikkust keskkonna valdkonnas toimuva TA
kliimapoliitika osas ning tõhustatakse seeläbi teaduspõhist TAI strateegilist juhtimist
antud valdkonnas. Keskkonna ja kliimaga on seosed pigem kaudsed.
Võrdsete võimaluste Positiivne. Tegevused 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine, 2.
tagamine Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine, 3. Teadusnõunike
ametikohtade toetamine ja 4. TAI poliitikaseire panustavad kriteeriumite
1.1. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus hariduses, teaduses ja tööturul, 1.3.
Naiste ja meeste võrdne osalemine otsustusprotsessis täitmisesse (läbi
teaduspõhise TA poliitika korralduse).
Ühtne riigivalitsemine Positiivne. Panustab ministeeriumide TA-alase võimekuse ja kompetentsi
kasvatamisse. RITA edendab ministeeriumidevahelise koostöö
paranemist.
16
10. Tegevuste eelarve
10.1. Tegevuste kogumaht on 29 162 396 eurot, millest Euroopa Regionaalarengufondi
vahenditest finantseeritakse 84,70 % ehk kuni 24 700 640 eurot. Riiklik kaasfinantseering
on kuni 1 589 325 eurot ehk kuni 5,45 %. Omafinantseering moodustab vähemalt 2 872
430 eurot ehk kuni 9,85 % tegevuse eelarvest.
10.2. Tegevuste eelarve rahastamisallikate lõikes
Riiklik
Oma-
Nr Tegevus EL toetus kaasfinantsee- Kulud kokku
finantseering
ring
Strateegilise TA tegevuse
1. 16 011 381,00 1 030 228,00 0,00 17 041 609,00
toetamine
Teadmispõhise 2 333 923,23 150 170,69 2 472 430,00 4 956 524,92
2. poliitikakujundamise
toetamine
Teadusnõunike
3. ametikohtade toetamine 1 622 072,00 104 370,00 400 000,00 2 126 442,00
ministeeriumides
4. TAI poliitikaseire 1 691 183,00 108 817,00 0,00 1 800 000,00
5. Infosüsteemide arendus 1 428 110,00 91 890,00 0,00 1 520 000,00
Nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades
6. 1 295 862,02 83 381,00 0,00 1 379 243,02
läbiviidava TA
koordineerimine
7. Horisontaalsed kulud 318 108,75 20 468,31 0 338 577,06
24 700 640,00 1 589 325,00 2 872 430,00
KOKKU
17
10.3. Tegevuste kogueelarve
TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Tegevuste sh elluviija
Väljund sh partnerite eelarve
kulukohad eelarve kokku eelarve
Läbiviidud uuringute
Strateegilise TA tegevuse
arv, uuringuid 1. 17 041 609,00 17 041 609,00 0
toetamine
läbiviinud asutuste arv
sh Otsene personalikulu 500 000,00 500 000,00 0
Muud tegevusega seotud
sh kulud (st mh kauba/teenuse 16 466 609,00 16 466 609,00 0
ost)
sh Kaudsed kulud 75 000,00 75 000,00 0
Läbiviidud uuringute Teadmispõhise 4 956 525,00 0 4 956 525,00
arv, uuringuid 2. poliitikakujundamise
läbiviinud asutuste arv toetamine
sh Otsene personalikulu 0 0 0
Muud tegevusega seotud 4 956 525,00 0 4 956 525,00
sh kulud (st mh kauba/teenuse
ost)
sh Kaudsed kulud 0 0 0
Teadusnõunike
Teadusnõunike ametikohtade
3. 2 126 442,00 526 442,00 1 600 000,00
ametikohtade arv
toetamine ministeeriumides
sh Otsene personalikulu 1 646 276,00 407 568,00 1 238 708,00
Muud tegevusega seotud
sh kulud (st mh kauba/teenuse 233 224,60 57 738,80 175 485,80
ost)
sh Kaudsed kulud 246 941,40 61 135,20 185 806,20
Teadusnõunike
3.1. ametikohtade 526 442,00 526 442,00 0
toetamine ministeeriumides
Otsene personalikulu 407 568,00 407 568,00 0
Muud tegevusega seotud
Sh elluviija kulud (st mh kauba/teenuse 57 738,80 57 738,80 0
kulud ost)
Kaudsed kulud 61 135,20 61 135,20 0
Teadusnõunike
3.2. ametikohtade 800 000,00 0 800 000,00
toetamine ministeeriumides
Otsene personalikulu 619 354,00 0 619 354,00
sh Partnerite Muud tegevusega seotud
kulud 1-2 kulud (st mh kauba/teenuse 87 742,90 0 87 742,90
aasta ost)
Kaudsed kulud 92 903,10 0 92 903,10
Teadusnõunike
3.3. ametikohtade 800 000,00 800 000,00
toetamine ministeeriumides
Otsene personalikulu 619 354,00 619 354,00
sh Partnerite Muud tegevusega seotud
kulud 3-4 kulud (st mh kauba/teenuse 87 742,90 87 742,90
aasta ost)
Kaudsed kulud 92 903,10 92 903,10
Läbiviidud
4. TAI poliitikaseire 1 800 000,00 900 000,00 900 000,00
TAI poliitika
analüüside arv sh Otsene personalikulu 1 170 000,00 585 000,00 585 000,00
Muud tegevusega seotud
sh kulud (st mh kauba/teenuse 454 500,00 227 250,00 227 250,00
ost)
sh Kaudsed kulud 175 500,00 87 750,00 87 750,00
ETIS-e keskkonnas
läbiviidud 5. Infosüsteemide arendus 1 520 000,00 123 225,95 1 396 774,05
taotlusvoorude arv
sh Otsene personalikulu 107 153,00 107 153,00 0
Muud tegevusega seotud
sh kulud (st mh kauba/teenuse 1 396 774,05 0,00 1 396 774,05
ost)
sh Kaudsed kulud 16 072,95 16 072,95 0
Infopäevade, Nutika spetsialiseerumise 1 379 243,02 1 379 243,02 0
seminaride, kasvuvaldkondades
6.
koostöökohtumiste, läbiviidava TA
ülevaadete arv koordineerimine
sh Otsene personalikulu 895 000,00 895 000,00 0
Muud tegevusega seotud 349 993,02 349 993,02 0
sh kulud (st mh kauba/teenuse
ost)
sh Kaudsed kulud 134 250,00 134 250,00 0
Horisontaalsed kulud 338 577,06 338 577,06 0
Horison -
taalsed
Otsene personalikulu 294 414,83 294 414,83 0
(projektijuht)
kulud
Kaudsed kulud 44 162,23 44 162,23 0
KOKKU 29 162 396,00 20 309 097,03 8 853 298,97
11. Kulude abikõlblikkus
11.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud
tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega.
11.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
11.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele;
11.2.2. kaudsed kulud kuni 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9
lõigetele 1 ja 3-6;
11.2.3. ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, jms) korraldamise ja
nendel osalemisega sh üritustel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud
ning materjalide ettevalmistamise kulud;
11.2.4. ekspertide tasud;
11.2.5. teavitamiskulud;
11.2.6. sisseostetavate teenuste tellimiseks riigihangete korraldamise kulud, kui riigihange
osutub edukaks;
11.2.7. teenuse tellimine RHS § 14 lg 1 punkt 11 toodud TA erandi alusel, kui teenuse
tellimine vastab erandi tingimustele;
11.2.8. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul;
11.2.9. aparatuuri ja seadmete, samuti laborite sisseseade ja väliuuringute teostamiseks
vajalike töövahendite ja varustuse soetamise, täiendamise, paigaldamise ja
seadistamisega seotud kulud ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks
lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja
seadistamisega seotud kulud;
11.2.10. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas uuringute
ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuse kulud, v.a
ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 toodud kulud;
11.2.11. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja
analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja
riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 kajastatud
infotehnoloogiliste lahenduste kulud;
11.2.12. sõidu- ja majutuskulud, ürituste osavõtutasu ja päevaraha;
11.2.13. uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ning
populariseerimise kulud;
11.2.14. uuringute tulemusena tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega seotud
kulud;
11.2.15. teavitamiskulud, mis kaasnevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39
lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega;
11.2.16. isikliku sõiduauto kasutuse ja kütuse kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a.
määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto
kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud
maksuvaba piirmäära ulatuses;
11.2.17. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks on põhjendatud kulu
juhul, kui toetatava tegevuse tegemise eelduseks on kohustus liituda mõne
rahvusvahelise või riigisisese organisatsiooniga ja maksta liikmemaksu;
21
11.2.18. muud toetatavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud.
11.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste
raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
11.3.1. Amortisatsioonikulud;
11.3.2. kinnisasja ostmine;
11.3.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liisimine, välja arvatud õppe- ja teadustöö
läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul;
11.3.4. töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ettenähtud hüvitised;
11.3.5. elluviija organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud;
11.3.6. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse
alusel tagasi saadav.
12. Toetuse maksmise tingimused ja kord
12.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele
28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on
sätestatud ühendmääruse §-s 13.
12.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1
punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või
ettemaksena vastavalt ühendmääruse §-le 18 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse
alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus.
12.3. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele
vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse
saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil
rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva
jooksul.
12.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
12.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.
12.6. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
12.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja
jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande
90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse
kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on
rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra.
Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades
sellest elluviijat.
12.8. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise
lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast
lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
22
13. Elluviija ja partneri kohustused
13.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas lisas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused.
13.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
13.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja
eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
13.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
13.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud
aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi ;
13.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule;
13.2.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis:
13.2.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast;
13.2.5.2. toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest;
13.2.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad
mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist.
13.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ning RITA
raames sõlmitud partnerluslepingutes nimetatud kohustusi.
14. Käskkirja muutmise tingimused
14.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
14.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
14.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10.3
muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus
tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja
rakendusüksusega.
14.4. Partnerite nimekiri võib tegevuste elluviimise jooksul muutuda. Partneriks saamise või
väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning taotlust menetletakse elluviija poolt
kinnitatud korra alusel. Muudatuse partnerite nimekirjas kinnitab rakendusasutus.
14.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse
kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10
tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta.
14.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui
aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on
vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades
rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat.
23
14.7. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise eelnõu kooskõlastamine toimub
vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 6. Eelnõu edastatakse
arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja juhul, kui muudatus puudutab toetuse
andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks
arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule
komisjonile.
14.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja
rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele.
15. Aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks
vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 8 loetletud näitajate
täitmine.
15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei
esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas
rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord
lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul
infoks rakendusüksusele.
15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks
lõpparuande.
16. Finantskorrektsioonid
16.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule.
16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja
ühendmääruses sätestatule.
17. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates
selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud
kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem
tähtaeg.
Katrin Pihor
teadusosakonna juhataja
24
SELETUSKIRI
Haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 “Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja
järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” ja 31. detsembri 2015. a
käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“
muutmine eelnõu juurde
I SISSEJUHATUS
Käskkirja eelnõuga muudetakse kahte haridus- ja teadusministri käskkirja, millega
reguleeritakse SA Eesti Teadusagentuuri poolt elluviidavate tegevuste toetuse andmise
tingimusi:
- haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja
järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks“ (edaspidi „Mobilitas Pluss“);
- haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse
"Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine" toetuse andmise tingimuste
kinnitamine“ (edaspidi „RITA“).
Käskkirju muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 16 lõike 1 alusel ning
„Mobilitas Pluss“ lisa 1 ja „RITA“ lisa 1 kinnitatakse uute terviktekstidena.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik
Ursula Tubli (735 0316,
[email protected]), teadusosakonna peaekspert Mariann Saaliste
(735 0214,
[email protected]), õigusosakonna jurist Marko Jaeger (735 4063;
[email protected]) ja rahandusosakonne välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279,
[email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud elluviija SA Eesti
Teadusagentuur ja rakendusüksus SA Archimedes ettepanekutest.
II EELNÕU SISU
Eelnõu seletuskiri koosneb kahest osast: esimeses osas põhjendatakse „Mobilitas Pluss“ lisas 1
ja kolmandas osas „RITA“ lisas 1 tehtavaid muudatusi.
1. Eelnõu punktiga 1 muudetakse „Mobilitas Pluss“ lisa 1 kinnitatakse uue
terviktekstidena. Lisas 1 tehakse muudatused järgmistes punktides:
Punkti 3.5 lisatakse uus partner Cleantech ForEst MTÜ, kellest on saanud Climate-KIC partner
ning seetõttu on tal võimalus osaleda „Mobilitas Pluss“ tegevuse 5.4 elluviimises alates 1.
jaanuarist 2018.
Lisaks vaadatakse partnerite nimekiri üle tulenevalt asutuste liitumistest. Alates 1. augustist
2017 kuulub Eesti Infotehnoloogia Kolledž Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu ja 1. jaanuarist
2018 on Eesti Biokeskus ja Tartu Observatoorium liitunud Tartu Ülikooliga. Selge loetavuse
huvides lisatakse punkti 3.5 tabelisse täiendav veerg, kus sätestatakse kõigi partnerite partneriks
olemise periood.
Punktis 5.1.4. teisest lõigus kustutatakse lause „Järeldoktoriprojekti juhendajaks Eestis saab
olla suuremahulise teadusprojekti (institutsionaalne uurimistoetus, personaalne uurimistoetus,
sihtfinantseeritav teadusteema, Euroopa Liidu raamprogrammi projekt jms) juht või põhitäitja.“
Kuigi elluviija tegi ettepaneku, et antud lauset tuleks täiendada, et juhendajaks võib olla ka
erasektoris läbiviidava teadus- ja arendustöö projekti juht, siis arutelude tulemusena leiti,
otstarbekam on lause kustutada. Juba praegune „Mobilitas Pluss“ sõnastus võimaldab
juhendajaks olla erasektori töötajal ja erasektori osalus on toetatud. Antud nõue juhendaja kohta
kehtis „Mobilitas Pluss“ kinnitamise ajal ka riikliku järeldoktori skeemis, kuid on tänaseks sealt
eemaldatud põhjusega, et laiendada juhendajate ringi. Ei ole alust piirata juhendajaks olemist
üksnes suuremahulise projekti juhiks olemise nõudega. Sageli täidavad kaasjuhendamise
ülesandeid suuremahulist projekti mitteomavad teadlased ja teevad seda väga hästi ning antud
nõue võib kaasa tuua üksnes formaalsete juhendajate nimetamise, kuigi sisuliselt täidab
juhendaja ülesandeid kaasjuhendajaks määratu.
Punktis 5.4.1. täpsustatakse EIT (European Institute of Innovation &Technology1)
konsortsiumi partnerite toetussummasid ja toetuse kasutamise aega lähtudes partneri staatusest
konsortsiumis. Kui seni on toetatud EIT-s osalejaid kuni 30 000 euroga aastas maksimaalselt
kahel aastal, siis edaspidi on tuumikpartnerile hüvitatavate kulude piirmäär 50 000 eurot aastas,
et tõsta asutuste motivatsiooni tuumikpartnerina, ja assotsieerunud partnerile 30 000 eurot
maksimaalset nelja aasta vältel, et maksimeerida partnerina saadavat toetust. EIT RIS2
(Regional Innovation Scheme) skeemis osalevatele partneritele makstakse toetust varasemas
määras kuni 30 000 eurot maksimaalselt kahel aastal. Muudatus võimaldab osadele (sõltub
partneriks olemise vormist) uutele EIT partneritele maksta toetust kõrgemas määras, kui on
seni makstud kuid samas ka maksta praegustel partneritele toetut pikemalt perioodi vältes, et
saada EIT skeemist võimalikult palju kasu. Kuna varasemalt Eestil puudus kogemust EIT
partnerlustega, siis tänaseks on selge, et tuumikpartnerid ja assotsieerunud partner staatus vajab
pikemaajalist tegevustega sidumist.
Siiani ellu viidud EIT tegevused on osutunud väga edukaks ning Eesti partnerid on EIT
skeemist enam kui kümme korda rohkem rahalisi vahendeid suutnud kaasata kui sinna on
panustatud. EIT tuumikpartnerid saavad EIT toetusskeemides piiramatult osaleda,
assotsieerunud partnerid võivad aga EIT tegevustest aastas toetust saada kuni kümnekordse
osalustasu summa. Siiani on Eestist pärit assotsieerunud EIT partnerid osalustasu aastas
maksnud 25 000 – 30 000 eurot ning viimastel aastatel saanud EIT skeemist toetust
maksimaalsel võimalikul tasemel, ehk 250 000 – 300 000 eurot. Samuti kaasavad partnerid EIT
tegevustesse teisi Eesti asutusi ja ettevõtteid, kellel on võimalus EIT skeemist toetusi saada.
Mobilitas Pluss pakuks tehtava muudatusega Eesti teadusasutustele täiendava motivaatori EIT
tuumikpartneriks hakkamiseks. Ühtlasi võimaldab muudatus jätkata juba EITs osalevate
partnerite toetamist pikema perioodi vältel, et tagada EITs osalemisest suurem kasu. Praegu
osalevad EITs kaks partnerit: TTÜ osaleb EIT Raw Materials KICis ja EIT Health´is KICis
osaleb Tartu Ülikool.
EIT RIS skeem on võrdlemisi uus ning selle läbi püütakse Euroopa Liidu vähemarenenud
piirkondi rohkem EIT tegevustesse kaasata. EIT RIS skeemis osalejatel on üldiselt vähem
võimalusi EIT instrumentides osaleda kui tuumikpartneritel või assotsieerunud partneritel.
Seetõttu on põhjendatud Mobilitas Pluss vahenditest tegevuste laiendamine. Muudatus ei
mõjuta tegevuse väljundindikaatori saavutamist negatiivselt, kuna EIT toetused moodustavad
kogu tegevuse eelarvest väga väikese osa (alla 10%).
Punktis 6 on vajalik täpsustada indikaatori sõnastust. Läbivalt on TATis juttu „teadlasaastast“.
Indikaatori selgitusse on sattunud sisse aga sõnastus, mis annab sellest väära tõlgenduse, et
1
EIT kodulehekülg https://eit.europa.eu/
2
EIT RIS skeemi kodulehekülg https://eit.europa.eu/activities/outreac/eit-regional-innovation-scheme-ris
tegemist on esiteks kalendriaastaga ning teiseks peab teadlane töötama selle tarvis
täiskoormusel. Selge on see, et projektide täitmine ei ole seotud kalendriaastaga, projektid
võivad alata ka aasta keskel. Teadlasel on kohustus täita projekti täismahus. Toetuse ühikuhinna
arvutamise aluseks on projekti täitmine, ja nii nagu ka ühikuhinna aluseks olevas vastavas
riiklikus järeldoktori toetusskeemis tõendatakse tegevuse tegemist teadusasutuse poolt
väljaantava tõendi alusel (ETAGi poolt etteantud vormil). Nii riikliku skeemi kui ka „Mobilitas
Pluss“ järeldoktori juhend ütleb selgelt, et teadlane ei saa toetuse perioodil olla mõne teise
personaalse uurimistoetuse uurimisprojekti ega institutsionaalse uurimistoetuse uurimisteema
juhiks või põhitäitjaks, st tema peamine fookus peab olema järeldoktori grandi täitmine.
Seega indikaatorit ennast ega selle soovitavaid tasemeid muudatus ei mõjuta ei kvalitatiivselt
ega kvantitatiivselt. Muudatus jõustub tagasiulatuvalt alates „Mobilitas Pluss“ esmasest
kinnitamisest, et tagada läbivalt indikaatori korrektne ja samalaadne arvestus.
Punktis 10.2 pikendatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel abikõlblikkuse periood
kuni 31. detsembrini 2022, et see oleks kooskõlas tegevute abikõlblikkuse perioodiga. Ei ole
põhjendatud, et ettevõtete osalus „Mobilitas Pluss“ tegevustes lõppeks varem kui nt avalik-
õiguslike asutustel. Soovime ettevõtteid kaasata tegevuste 5.1, 5.3 ja 5.4 tegevuste
elluviimisesse ka järgnevatel aastatel.
Punktis 11.1. ja 11.2. muudetakse eelarvetabeleid tõstes elluviija personalikulusid tegevuste
5.1. ja 5.3. ning samas mahus vähendada horisontaalsete kulude eelarvet. TAT-i kehtestades
arvestati, et mitu elluviija töötajat saab oma töötasu horisontaalsete kulude alt, kuid TAT
elluviimise käigus on selgunud, et õigem on töötasusid kajastada tegevuste eelarvetes.
Muudatus ei mõjuta elluviidavate tegevuste sisulist mahtu ega indikaatoreid. Minimaalselt
mõnede eurode võrra korrigeeruvad ka mõned teised kuluread, et eelarve oleks korrektne ja
toetuse summa ei muutuks.
Täiendavalt vähendatakse kogu Mobilitas Pluss eelarvet 0,95% võrra lähtudes juba jõustunud
rakenduskava muudatusest ja võttes arvesse Mobilitas Pluss esialgset mahtu (kogumaht 35
373 770 eurot, millest EL toetuse osa on 29 550 196 eurot, riiklik kaasfinantseering 3
476 495eurot ja omafinantseering 2 347 079 eurot). Võrreldes esialgse kinnitatud mahuga on
kehtiv kogueelarvet varasemalt vähendatud 7 euro võrra tulenevalt abikõlbmatust kulust.
Muudatused eelarves on järgmised:
muudatuse
tulenevalt
kehtiv elluviija 0,95% uus
Tegevus ja kindlaksmääratud kulukoht eelarve ettepanekust vähendust eelarve
KOKKU 12 879 200 +229 703 13 108 903
Järeldoktori- ja Toetused Eestis teadustöö
Eestisse tegemiseks (elluviija
tagasipöördumise 1.1.1. kulud) 262 296 +229 703 491 999
toetuste alt sh Otsene personalikulu 140 258 +199 742 340 000
töötatud Muud kulud (sh
teadlasaastate kauba/teenuse ost,
arv sh ühikuhinnad) 100 999 100 999
tegevuse kaudsed kulud
sh (ühtse määra alusel) 21 039 +29 961 51 000
KOKKU 10 375 279 +15 568 10 390 847
Tippteadlaste toetamine
1.3.1. (elluviija kulud) 163 050 +146 820 309 870
sh Otsene personalikulu 72 330 +127 670 200 000
Muud kulud (sh
sh kauba/teenuse ost) 79 870 79 870
Tippteadlase tegevuse kaudsed kulud
toetuse saanud sh (ühtse määra alusel) 10 850 +19 150 30 000
teadlaste KOKKU 10 375 279 -131 252 10 390 847
juhendatavate Tippteadlaste toetamine
doktorantide arv 1.3.2. (partnerite kulud) 10 212 229 -131 252 10 080 977
sh otsene personalikulu 6 609 153 -89 352 6 524 209
Muud kulud (sh
sh kauba/teenuse ost) 2 611 703 -35 309 2 578 137
tegevuse kaudsed kulud
sh (ühtse määra alusel) 991 373 -13 403 978 631
KOKKU 1 207 500 -205 036 625 941
Horisontaalsed tegevused 1 207 500 -376 523 -205 036 625 941
Otsene personalikulu
Horisontaalsed sh (projektijuht) 1 000 000 -455 703 -178 292 544 297
tegevused Muud kulud (sh
sh kauba/teenuse ost) 57 500 -57 500 0
tegevuse kaudsed kulud
sh (ühtse määra alusel) 150 000 -41 612 -26 744 81 644
Punkti 12.3.5. täpsustatakse abikõlblike kulude loetalu, et ka majutuskulud on abikõlblikud, ja
on kooskõlas tegevuste eesmärkidega. Kuigi majutuskulud on loetud reisikulude alla, siis ei ole
see kõigile osapooltele olnud üheselt arusaadav ja on tekitanud asjatuid päringuid. Muudatus
jõustub tagasiulatuvalt alates „Mobilitas Pluss“ esmasest kinnitamisest, et mitte tekitada
muudatusega väära tõlgendust justkui oleks majutuskulu olnud varasemalt abikõlbmatu.
Punkti 12.3.6. täpsustatakse abikõlblike kulude sõnastust, et see oleks kõigile osapooltele
üheselt arusaadav. Praegune sõnastust võib jätte eksliku mulje, et abikõlblikud on üksnes
väliuuringutega seotud vahendeid ja varustust, kuid muidugimõista on antud tüüpi kulud
abikõlblikud kõigi uuringute puhul tegevustes 5.1, 5.2, 5.3, 5.4. Muudatus jõustub
tagasiulatuvalt alates „Mobilitas Pluss“ esmasest kinnitamisest, et mitte tekitada muudatusega
väära tõlgendust justkui oleks majutuskulu olnud varasemalt abikõlbmatu.
Punkti 14.3.3. täpsustatakse vastavalt rakendusüksuse ettepanekule, et jooksva aasta makse
prognoos tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele hiljemalt 15. jaanuariks. Muudatus
võimaldab rakendusüksusel enda töövooge paremini planeerida ning tagada maksetaotluste
tähtaegne menetlemine.
2. Eelnõu punkt 2 muudab „RITA“ lisa 1 ja kinnitab selle uue terviktekstina. Lisas
tehakse muudatused järgmistes punktides
Punktis 4.1. pikendatakse tegevuse 3 abikõlblikkuse perioodi kuni 1.09.2022.
Punktis 6.3.7. pikendatakse taotluste esitamise tähtaega 1. septembrini 2018 (praegu 30. juuni
2016).
Punktis 6.3.8. täpsustatakse sõnastust, kuidas arvestada teadusnõuniku ametikohaga soetud
kulude abikõlblikku perioodi. Periood seotakse selgelt ametikohal tekkivate kulude
tekkimisega mitte ametikoha loomisega, sest ametikoht võib olla vahepeal ka täitmata nt
olukorras, kus tööleping peatatakse ning mingil hetkel uuest aktiveeritakse (nt teadusnõunik
suundub lapsehoolduspuhkusele). See tähendab kulude arvestus toimub ajal, mil töökoht on
täidetud. Ajutine lepingu peatamine lepitakse kokku partnerluslepingu lisas. 2 aasta jooksul
toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 100% ulatuses abikõlblikest kuludest,
kuni 40 000 eurot aastas teadusnõuniku kohta. Sellele järgneva 2 aasta jooksul toetatakse
teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 50% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 20 000
eurot teadusnõuniku ametikoha kohta aastas. Kui kulude piirmäär saab enne selle perioodi
möödumist otsa, siis rohkem selle perioodi jooksul kulusid ei kaeta. Peale eelpool mainitud 4
aasta möödumist teadusnõuniku ametikohta RITA raames ei toetata.
Punktide 4.1. ja 6.3.7. muutmine on tingitud asjaolust, et ministeeriumidel on tekkinud vajadus
lisaks olemasolevatele võtta tööle uusi teadusnõunikke. Kuna teadusnõunike toetamine on
RITA üks olulisemaid tegevusi ja eelarves on vastav võimalus olemas, siis on vajalik tähtaega
pikendada, et ministeeriumitel oleks võimalik uusi nõunikke värvata. Tegevuse eelarves on raha
ette nähtud 10 teadusnõuniku kaasrahastamiseks, kuid rahastatud on vaid 7 nõuniku ametikohta.
Muudatuse taotlemise hetkeks on kaks ministeeriumi avaldanud soovi uute nõunike
palkamiseks lisaks olemasolevatele. Tegu on ministeeriumidega, kus vastutusala on väga lai
ning üks inimene ei suuda kogu haldusala teadustegevust koordineerida. Vastavalt RITA TAT
p 6.3.12. lubab erandina rahastada ka kahte teadusnõuniku ametikohta. Kahe ametikoha
rahastamist loetakse põhjendatuks vaid juhul, kui ministeeriumi TA kulutuste osakaal on
ministeeriumide keskmisest TA panusest kõrgem ning kui ministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvad väga erinevad valdkonnad. Samuti määratakse kahe ametikoha puhul ministeeriumis
üks vastutav teadusnõunik, kes on ministeeriumivälises suhtluses ministeeriumi TA
kontaktisikuks. ETAG hinnangul on vajalik juba tööl olema teadusnõuniku ametijuhendi
muutmine, et kahe nõuniku töös ei tekiks kattuvusi ning et vastutuse jagamine oleks selge
Ministeeriumid saaksid avaldusi esitada ETAgile 1. septembrini 2018 ning nõunikud peaksid
tööle asuma hiljemalt 30. oktoobril 2018.
Punkte 10.1. ning 10.2. muudetakse, et viia eelarve vastavusse kehtiva eelarvega. Punktide
10.1. ja 10.2. muutmine on tingitud asjaolust, et viimase TAT muutmise käigus muudeti küll
punktis 10.3. tegevuste kogueelarvet, kuid ekslikult on muutmata jäetud summad eelnimetatud
punktides.
Täiendavalt vähendatakse kogu RITA eelarvet 0,95% võrra lähtudes juba jõustunud
rakenduskava muudatusest ja võttes arvesse RITA esialgset mahtu.
Muudatused eelarves on järgmised:
Korrigeerimine
TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Tegevuste eelarve 0,95% ja
Uus eelarve
kulukohad kokku varasema vea
parandus
17 041 609,00
Strateegilise TA tegevuse
1. 17 041 609,00 0
toetamine
sh Otsene personalikulu 500 000,00 0 500 000,00
Muud tegevusega seotud kulud 16 466 609,00
sh 16 466 609,00 0
(st mh kauba/teenuse ost)
sh Kaudsed kulud 75 000,00 0 75 000,00
5 000 000,00 43 475,00 4 956 525,00
Teadmispõhise
2. poliitikakujundamise
toetamine
sh Otsene personalikulu 0 0 0
Muud tegevusega seotud kulud 5 000 000,00 43 475,00 4 956 525,00
sh
(st mh kauba/teenuse ost)
sh Kaudsed kulud 0 0 0
Teadusnõunike 2 126 442,00
3. ametikohtade 2 126 442,00 0
toetamine ministeeriumides
sh Otsene personalikulu 1 646 276,00 0 1 646 276,00
Muud tegevusega seotud kulud 233 224,60
sh 233 224,60 0
(st mh kauba/teenuse ost)
sh Kaudsed kulud 246 941,40 0 246 941,40
Teadusnõunike 526 442,00
3.1. ametikohtade 526 442,00 0
toetamine ministeeriumides
Otsene personalikulu 407 568,00 0 407 568,00
Sh elluviija Muud tegevusega seotud kulud 57 738,80
57 738,80 0
kulud (st mh kauba/teenuse ost)
Kaudsed kulud 61 135,20 0 61 135,20
Teadusnõunike 800 000,00
3.2. ametikohtade 800 000,00 0
toetamine ministeeriumides
Otsene personalikulu 619 354,00 0 619 354,00
sh
Partnerite Muud tegevusega seotud kulud 87 742,90
87 742,90 0
kulud 1-2 (st mh kauba/teenuse ost)
aasta 92 903,10
Kaudsed kulud 92 903,10 0
Teadusnõunike 800 000,00
3.3. ametikohtade 800 000,00 0
toetamine ministeeriumides
Otsene personalikulu 619 354,00 0 619 354,00
sh
Partnerite Muud tegevusega seotud kulud 87 742,90
87 742,90 0
kulud 3-4 (st mh kauba/teenuse ost)
aasta 92 903,10
Kaudsed kulud 92 903,10 0
1 800 000,00
4. TAI poliitikaseire 1 800 000,00 0
sh Otsene personalikulu 1 170 000,00 0 1 170 000,00
Muud tegevusega seotud kulud
sh 454 500,00 0 454 500,00
(st mh kauba/teenuse ost)
sh Kaudsed kulud 175 500,00 0 175 500,00
5. Infosüsteemide arendus 1 520 000,00 0 1 520 000,00
sh Otsene personalikulu 107 153,00 0 107 153,00
Muud tegevusega seotud kulud
sh 1 396 774,05 0 1 396 774,05
(st mh kauba/teenuse ost)
sh Kaudsed kulud 16 072,95 0 16 072,95
1 379 243,02
Nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades
6. 1 379 243,02 0
läbiviidava TA
koordineerimine
sh Otsene personalikulu 895 000,00 0 895 000,00
Muud tegevusega seotud kulud 349 993,02
sh 349 993,02 0
(st mh kauba/teenuse ost)
sh Kaudsed kulud 134 250,00 0 134 250,00
Horisontaalsed kulud 575 000 236 422,94 338 577,06
Horison - 294 414,83
Otsene personalikulu
taalsed 500 000,00 205 585,17
(projektijuht)
kulud
Kaudsed kulud 75 000,00 30 837,77 44 162,23
KOKKU 29 442 294,02 279 898,02 29 162 396,00
III EELNÕU TERMINOLOOGIA, VASTAVUS PÕHISEADUSELE, SEADUSTELE
JA EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on
kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, seadustega ning Euroopa Liidu õigusega.
IV EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD
TÄIENDAVAD KULUTUSED
Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda mõju läbivatele teemadel (regionaalsele arengule,
keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele
riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele).
Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too.
Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuste vahendeid eesmärgipärast ja efektiivsemat
kasutamist.
V TEGEVUSE JÕUSTUMINE
Käskkiri jõustub üldises korras välja arvatud käskkirja lisa 1, „Mobilitas Pluss“ lisa 1 punktid
6, 12.3.5. ja 12.3.6., mis rakenduvad alates „Moblitas Pluss“ TAT kinnitamisest 30. detsember
2015.
VI EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja
kooskõlastamiseks SA-le Archimedes ja SA-le Eesti Teadusagentuur.
Katrin Pihor
teadusosakonna juhataja
EELNÕU
15.06.2018
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a
käskkirja nr 481 “Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine,
mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““
elluviimiseks” ja 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486
„Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse
toetamine“ muutmine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 16 lõike 1 alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 “Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu
toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” (muudetud haridus- ja teadusministri 23. märtsi
2016. a käskkirjaga nr 77, 27. septembri 2016. a käskkirjaga nr 248, 27. jaanuari 2017. a
käskkirjaga nr 15 ja 2. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 252) lisa 1 ning kehtestan selle uues
sõnastuses (lisatud).
2. Muudan haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse
„Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (muudetud haridus- ja teadusministri
23. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 77, 27. septembri 2016. a käskkirjaga nr 248, 27. jaanuari
2017. a käskkirjaga nr 15 ja 2. oktoobri 2017. a käskkirjaga nt 252) lisa 1 ja kehtestan selle
uues sõnastuses (lisatud).
3. Käesoleva käskkirja punkti 1 nimetatud lisa 1 punkte 6., 12.3.5. ja 12.3.6. rakendatakse
tagasiulatuvalt alates 30. detsembrist 2015. a.
4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0701 - Haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” ja 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 05.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3ff65f5c-71cf-4880-82f4-bbb42ea70dd6
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3ff65f5c-71cf-4880-82f4-bbb42ea70dd6?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main