Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid 20.06.2018 nr 8-2/18/3024
SA Archimedes
Arvamuse avaldamiseks:
SA Eesti Teadusagentuur
Rektorite Nõukogu
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks
ja arvamuse avaldamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri
„Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine
„Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda
eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust
või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Eelnõu_Dora Pluss.pdf;
2. Lisa 1_Dora Pluss.pdf;
3. Lisa 2_Dora Pluss;
4. Seletuskiri_Dora Pluss.
Allan Padar
735 4070
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
13.06.2018
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja
nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja
järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja
järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ (muudetud 29.07.2016 käskkirjaga nr 215)
elluviimiseks“ lisa 1 ja lisa 2 ja kehtestan need uues sõnastuses (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Lisa 1
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu
toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine
„Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““
toetuse andmise tingimused
Sisukord
1. Reguleerimisala 3
2. Mõisted 3
3. Rakendusasutus ja -üksus 3
4. Elluviija ja partnerid 4
5. Toetuse andmise eesmärk 5
6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 5
7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad 8
8. Sihtgrupp 9
9. Nõukoda 9
10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 10
11. Tegevuste eelarve 10
12. Kulude abikõlblikkus 12
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13
14. Elluviija ja partneri kohustused 15
15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16
17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 17
18. Dokumentide säilitamine 17
2
1. Reguleerimisala
Käskkirja lisaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014-2020” (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Eesti T&A
rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“
tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“
elluviimiseks.
2. Mõisted
Kvoot on koguseline piirmäär, millega määratakse kindlaks toetuse jagunemine partnerite vahel.
Kvoodiga määratakse kindlaks nii toetuse kasutamine partnerite poolt kui elluviija poolt
noorteadlastele ja magistrantidele makstava toetuse jagunemine partnerkõrgkoolide noorteadlaste ja
magistrantide vahel.
Külalisdoktorant on oma elukohariigi poolt tunnustatud õppeasutuses doktoriõppesse
immatrikuleeritud isik, kes viibib õppetöö või uurimistöö läbiviimise eesmärgil Eesti ülikoolis.
Noorteadlane on doktoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilane, arst-resident, teadlane või õppejõud,
kes ei ole vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5
aastat. Vanusepiirangut ei rakendata üliõpilastele. Vanemapuhkusel olnutel on võimalik piiranguid
proportsionaalselt pikendada.
Välisdoktorant on Eesti ülikooli doktoriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle elukohamaa ei ole Eesti,
kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti.
Välismagistrant on Eesti ülikooli või rakenduskõrgkooli magistriõppesse immatrikuleeritud isik,
kelle elukohamaa ei ole Eesti, kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle
kodakondsus pole Eesti.
Õpiränne on füüsiline ümberasumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda
koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes.
Õppevisiit on lühiajaline välisriigi külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst,
töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. „Dora Pluss“ raames
võivad õppevisiidid toimuda nii Eestist välisriiki kui välisriigist Eestisse.
3. Rakendusasutus ja -üksus
3.1. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi
rakendusasutus).
3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Sihtasutuse Archimedes struktuuritoetuste agentuur
(edaspidi rakendusüksus).
3
4. Elluviija ja partnerid
4.1. Tegevuste elluviija on Sihtasutuse Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuur
(edaspidi elluviija).
4.2. Toetatavate tegevuste 1-4 partnerid (edaspidi partnerid) on Eesti ülikoolid ja
rakenduskõrgkoolid, vastavalt allolevale tabelile. Tegevustes osalemise õigus antakse
järgmistel tingimustel:
4.2.1. Tegevustes 1 ja 3 on partneriteks Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, kes omavad
vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.12.2008. määrusele nr 322 „Kõrgharidusstandard“
kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust.
4.2.2. Tegevustes 2 ja 4 saavad doktorantidele suunatud toetusi kasutada ülikoolid, kel on tähtajatu
õppe läbiviimise õigus doktoriõppe tasemel ning välismagistrantide toetusi saavad kasutada
partnerid, kellel on vastuvõtuks avatud ingliskeelne magistritasemel õppekava ja kus on
magistritasemel vastavas õppekavagrupis saadud tähtajatu õppe läbiviimise õigus.
Nr Partner Osaleb tegevuses
1 Eesti Kunstiakadeemia 1-4
2 Eesti Maaülikool 1-4
3 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1-4
4 Estonian Business School (kuni 1.08.2017 EBS Education OÜ) 1-4
5 Tallinna Tehnikaülikool 1-4
6 Tallinna Ülikool 1-4
7 Tartu Ülikool 1-4
8 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1-4
9 Eesti Infotehnoloogia Kolledž (kuni 1.08.2017) 1-4
10 Euroakadeemia 1-4
11 EELK Usuteaduse Instituut 1,3
12 Eesti EKB Liit (Kõrgem Usuteaduslik Seminar) 1,3
13 Eesti Lennuakadeemia 1,3
14 Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar 1,3
15 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 1,3
16 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 1,3
17 Sisekaitseakadeemia 1,3
18 Tallinna Tehnikakõrgkool 1,3
19 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1,3
20 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1,3
21 Tartu Kõrgem Kunstikool 1,3
4.2.3. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus
esitatakse elluviijale ning muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt.
4
5. Toetuse andmise eesmärk
5.1. Toetus on suunatud OP prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav
teadus- ja arendustegevus“ järgmiste eesmärkide saavutamiseks:
5.1.1. Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav;
5.1.2. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks;
5.1.3. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal
suurenenud.
5.2. Tegevused toetavad Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kõrghariduse programmi, Eesti
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”
ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist.
5.3. „Dora Pluss“ üldiseks eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana
tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelisemaks.
5.4. Tegevuse alaeesmärkideks on:
5.4.1. parandada noorteadlaste ja magistrantide teadlikkust erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest
ning nende osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides (tegevus 1);
5.4.2. suurendada välismagistrantide ja –doktorantide osakaalu Eesti kõrgkoolides (tegevused 2 ja
4);
5.4.3. tõsta doktoriõppe efektiivsust (tegevused 1-2);
5.4.4. parandada kõrgkoolide võimekust kaasata välisõppureid (tegevused 2-4);
5.4.5. tõsta nõudlust välisüliõpilaste järele Eesti tööturul ja toetada seeläbi kõrghariduse ja
majanduse arengut (tegevus 4);
5.4.6. tugevdada Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe
printsiipidele (tegevused 1-4).
6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused
6.1. Tegevus 1. Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses
Rahvusvaheline suhtlus teadus- ja arendustöös ning kõrghariduses loob pinnase uute ideede tekkeks
ja vastastikku huvipakkuvaks koostööks. Karjääritee alguses olevatele õppejõududele ja teadlastele
on rahvusvaheliste koostöövõimaluste ja võrgustike loomine ja neis osalemine erilise tähtsusega,
kuna sel perioodil luuakse alus edaspidiseks õppe- ja teadustööks ning kujuneb välja uue põlvkonna
õppejõudude ja teadlaste töökultuur.
Toetatakse:
1) alategevuses 1.1. Eesti noorteadlaste ja magistrantide õppe- või teadustööga seotud lühiajalist
õpirännet välisriikidesse. Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja magistrantidel võimaldatakse toetuse
abil osaleda välismaal toimuval erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases
tegevuses. Lühiajaline õpiränne välisriigis kestab kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud).
2) alategevuses 1.2. Eesti ülikoolide doktorantide õpirännet välisriigi ülikooli või teadusasutusse 1
kuni 10 kuu jooksul.
Elluviija poolt seatud nõuetele vastavate stipendiaatide esmase valiku teevad partnerid neile
eraldatud kvoodi piires. Partner võib stipendiaadiks esitada isiku, kes on õpirände toimumise hetkel:
magistri- või doktoriõppe õppekava üliõpilane, integreeritud õppekava üliõpilane, kes on aineid
läbinud vähemalt 180 EAP ulatuses, arst-resident, õppejõud või teadlane, kes ei ole vanem kui 35
5
aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. Partneritel on õigus
seada stipendiaatide valikul oma prioriteete ja täiendavaid lisatingimusi lähtuvalt kõrgkooli
prioriteetidest. Esitatavad tingimused peavad olema avalikult kättesaadavad. Kvoodi arvestamise
aluseks on magistrantide ja doktorantide koguarv kõrgkoolis eelmisel õppeaastal ning alates
teisest õppeaastast arvestatakse lisaks eelnenud õppeaasta kvoodi kasutamist. Alategevuses 1.1. on
igal partneril õigus kasutada vähemalt 5 toetust aastas olenemata magistri- või doktoriõppe üliõpilaste
koguarvust. Partnerite poolt välja valitud isikud esitavad elluviijale lepingu vormistamiseks vajalikud
andmed. Edasist tegevust korraldab elluviija.
Õpirände kulud hüvitatakse lisas 2 kinnitatud ühikuhindade alusel. Kuni 30 kalendripäeva (kaasa
arvatud) kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud järgmiste kulude summana: päevaraha ning
ühikuhindade alusel õpirände sõidutoetus ja õpirände majutustoetus. Kulupõhiselt kaetakse üritusel
osalemise tasu. Doktorantide 1 kuni 10 kuud kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud õpirände
sõidutoetuse ja doktorandi õpirände elamistoetuse summana.
Tegevuse tulemusena paraneb noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelistes
koostööprojektides, nende teadlikkus erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning doktoriõppe
efektiivsus Eesti ülikoolides.
6.2. Tegevus 2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine
Teadmistepõhise majanduse poole pürgivad riigid teevad järjepidevat tööd uute kõrgelt haritud
töötajate leidmise nimel. Vananeva rahvastikuga riigile on üheks lihtsamaks ja turvalisemaks
tippspetsialistide kõrgelt haritud tööealise elanikkonna kasvatamise viisiks välismagistrantide ja –
doktorantide arvu suurendamine ning lõpetamise järgse töötamise võimaluste pakkumine neist
parimatele. Riikide innovatsioonivõimekuse võrdlusuuringutes peetakse siin oluliseks just
välisdoktorantide osakaalu, mis Eestis on võrdluses Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega madal1.
Tegevuse raames toetatakse Eesti kõrgkoolides õppivate välismagistrantide ja –doktorantide
õpinguid. Toetatakse:
1) alategevuses 2.1. tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja –doktorante;
2) alategevuses 2.2. külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks
kuuks.
Toetust võib esmakordselt määrata isikutele, kes ei ole Eesti Vabariigi residendid, ei ole Eestis
viimase kolme aasta jooksul viibinud kokku rohkem kui üks aasta, va doktorandid, kui nad on sel
ajal õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli magistriõppe. Partneritel on õigus stipendiaatide valimiseks
kehtestada täiendavaid kriteeriume ja prioriteete sõltuvalt oma kõrgkooli prioriteetidest. Esitatavad
tingimused peavad olema avalikult kättesaadavad.
Toetuste menetlemine ja stipendiaatide valik toimub partnerite juures neile eraldatud kvoodi
piires. Tasemeõppes õppivate välisdoktorantide ja külalisdoktorantide kvoodi arvestamise aluseks on
õppivate doktorantide arv ja eelmisel kolmel aastal lõpetanud doktorantide arv ülikoolis.
Tasemeõppes õppivate välismagistrantide kvoodi arvestamise aluseks on tähtajatu õpetamise õiguse
saanud õppekavagruppides inglise õppekeelega ja vastuvõtuks avatud magistriõppe õppekavade arv
ja välismagistrantide koguarv nendel õppekavadel. Alates teisest toetatud õppeaastast võetakse
1
Vt Innovation Union Scoreboard 2015 („Non-EU doctorate students“ näitaja Eestis on vaid 19% EL keskmisest).
6
arvesse ka toetuste kasutamist eelnenud õppeaastal. Välismagistrandil on võimalik toetust saada õppe
nominaalkestuse ajal üldjuhul üheks õppeaastaks korraga.
Kulud hüvitatakse lisas 2 toodud ühikuhindade, kuludokumentide ja riiklike õigusaktidega
kehtestatud toetuste määrade alusel. Tasemeõppes õppivatele välisdoktorantidele makstakse õpingute
nominaalaja kestel doktoranditoetus vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatule,
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja
määramise üldtingimused" alusel doktorandistipendiumi ja õpirände sõidutoetus ühikuhinna alusel.
Külalisdoktorantide osas hüvitatakse külalisdoktorandi elamistoetus ja õpirände sõidutoetus
ühikuhinna alusel. Välismagistrantidele makstakse välismagistrandi stipendiumi.
Tegevuse tulemusena paraneb Eesti kõrgkoolide võimekus värvata välisüliõpilasi ning kasvab Eestis
õppivate välismagistrantide ja –doktorantide arv, aga ka õpingute järgselt Eestisse tööle jäävate
kõrgelt haritud töötajate arv.
6.3. Tegevus 3. Suve– ja talvekoolide korraldamine
Suve- ja talvekoolid on üheks kiiremini kasvavaks suunaks Euroopa kõrghariduse
rahvusvahelistumises toetades ühtaegu kõrgkooli rahvusvahelistumist, välisüliõpilaste värbamist kui
kõrgkoolide vahelist koostööd. Lühiajaline õppetöö toob maailma eri paigust kokku sarnaste
huvidega üliõpilasi ja õppejõude olles paindlik ja kättesaadav õppetöö vorm ning pakkudes
osalejatele mitmekülgset ja intensiivset rahvusvahelise õppe kogemust. Üliõpilastele, kes alles
plaanivad mõnd eriala või teise riiki õppima asumist, pakuvad intensiivsed kursused võimalust
välisriigis elamist ja õppimist lühiajaliselt kogeda tutvudes samal ajal ka sealse õppetöötaseme ja
korraldusega.
Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud erialaseid lühiajalisi ja
intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12-42 kalendripäeva). Rahastatavad tegevused peavad
toetama kõrgkooli rahvusvahelistumise strateegilisi eesmärke.
Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Igal aastal korraldatakse ca 3-4 suve- või
talvekooli. Korraldatavad suve- ja talvekoolid kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastastes
tegevuskavades lähtudes riiklikest prioriteetidest ning elluviija ja partnerite vaheliste läbirääkimiste
tulemustest. Õppetöö suve- ja talvekoolis peab olema rahvusvaheline, sh on kaasatud välisüliõpilasi
ja –õppejõude. Eelistatud on majanduse kasvuvaldkondade arengut toetavad või enamat kui üht
õppekavagruppi hõlmavad suve- ja talvekoolid. Suve- ja talvekoole võib korraldada mitme partneri
koostöös. Kui partner kasutab või on taotlenud sama suve- või talvekooli korralduskulude katmiseks
toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
tuleb esitada asjakohane teave.
Suve- ja talvekooli korraldamise kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Tegevuse tulemusena
suureneb Eesti kõrgkoolide rahvusvaheline tuntus ja nähtavus ning paraneb nende võimekus kaasata
välisõppureid. Ühtlasi toetab tegevuste 1 ja 2 tulemuste saavutamist ja välisüliõpilaste arvu kasvu
tervikuna, aga ka rahvusvahelist koostööd õppetöö läbiviimisel.
6.4. Tegevus 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine
Kuigi õppimisvõimaluste välismaal tutvustamiseks on kõrgkoolid juba aastaid tööd teinud, on Eesti
hea õppimise- ja töötamise sihtmaana veel rahvusvaheliselt vähetuntud. Eesti võimalust olla
parimatele välisüliõpilastele ligitõmbavaks õppekohaks raskendab suhteliselt lühike tegutsemine
rahvusvahelisel haridusturul. Kõrgelt haritud tööjõu suure rahvusvahelise liikuvuse tingimustes
suudab Eesti ka liiga vähestele siin kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilastele erialast tööd pakkuda.
7
„Dora Pluss“ raames viiakse ellu tegevusi, mis on seotud Eestis õppimise ja töötamise võimaluste
välismaal tutvustamisega ning info vahendamisega Eestis õppivatele välisüliõpilastele. Tegevuste
läbiviimisel lähtutakse „Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegiast 2015-2020“2.
Välisturgudele suunatud tegevused on koondatud kaubamärgi Study Estonia alla. Tihedat koostööd
tehakse Eesti Teadusagentuuri algatuse Research Estonia ning Eesti üldise tutvustamise käsitlustega
(Welcome to Estonia ja Work Estonia), et toetada Eesti maine ühtset kujundamist ning Eesti kui hea
õppimise ja töötamise koha kuvandit. Research Estonia ja Study Estonia koostöö soodustab
kõrgkoolide välismaalastele suunatud tegevuste terviklikkust, annab võimaluse ühiste ürituste
korraldamiseks ja sarnaste sihtrühmade kaasamiseks.
Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Turundustegevuste tegevuskava, sh eelarve
jagunemine partnerite vahel kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade koostamise käigus.
Study Estonia ühistegevusi teostab elluviija, partnerid tutvustavad kõrgkooli välismaal ja teevad muid
kõrgkooli spetsiifikast lähtuvaid tutvustustegevusi. Kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel,
partnerite poolt tehtavatele kuludele rakendub 50%-line omafinantseeringu nõue.
Tegevuse tulemusena paraneb siinsete kõrgkoolide võimekus kaasata välisüliõpilasi, suureneb huvi
Eestis õppimise ja töötamise vastu ning välisüliõpilaste osakaal Eestis, ent ka välisüliõpilaste
kaasamine tööturul pärast kõrgkooliõpingute lõppu.
7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad
Näitaja Alg- Siht- Siht- Siht- Lõpp- Panus-
nimetus tase tase tase tase tase tavad
2012 2016 2018 2020 2023 tegevused
TULEMUSNÄITAJA (OP JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)
Tulemusnäitaja Välisüliõpilaste 4,0% 5,5% 6,0% 6,5% 7,0% 1.
tegevusele: Teaduse ja osakaal magistri- 2.
kõrghariduse rahvus- ja doktoriõppes 3.
vahelistumine, mobiilsuse 4.
ja järelkasvu toetamine
TEGEVUSTE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Panustavad
2014 2018 2023 tegevused
Väljund- Eesti noorteadlastele ja
näitaja magistrantidele õpirändeks
(kumulatiivne) välja antud toetuste arv 0 2600 5350 1.
Eestis õppimiseks
2
Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia.
8
toetuse saanud 0 1400 3000 2.
välismagistrantide ja -
doktorantide arv
Toetatud suve- ja
talvekooli projektide arv 0 6 15 3.
Sihtriikides korraldatud
turunduskampaaniate arv* 0 20 30 4.
* Turunduskampaania on elluviija või partnerite poolt sihtturul või -turgudel läbi viidav seeria turundusalaseid tegevusi,
mille käigus kasutatakse erinevaid turunduskanaleid või -meetodeid ja mille eesmärgiks on tutvustada Eestit kui head
õppimis- ja eneseteostuskohta.
8. Sihtgrupp
8.1. Otsene sihtgrupp on punktis 4.2 loetletud kõrgkoolid ja nende üliõpilased, noored teadlased ja
õppejõud.
8.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolid laiemalt, Eestis pakutav kõrgharidus ja tehtav teadus- ja
arendustegevus ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna.
9. Nõukoda
9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja
kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh „Dora Pluss“ ja
„Mobilitas Pluss“ toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja
nõustamiseks.
9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga.
9.3. Nõukoja ülesanne „Dora Pluss“ tegevuste osas on muuhulgas:
9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuse ja „Dora Pluss“
eesmärkidest;
9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade ja eelarvete
kohta;
9.3.3. kooskõlastada „Dora Pluss“ vahearuanded ja lõpparuanne;
9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks.
9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija.
9
10. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2015 kuni 31.05.2023.
Tegevused Abikõlblikkuse periood
Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises
1. 01.08.2015 – 31.12.2022
teadmisteringluses
2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine 01.08.2015 – 31.12.2022
3. Suve- ja talvekoolide korraldamine 01.01.2016 – 31.12.2020
4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine 01.12.2015 – 31.12.2020
5. Horisontaalsed tegevused 01.08.2015 – 31.05.2023
11. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 22 349 120 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest
finantseeritakse kuni 19 509 279 eurot (s.o kuni 87,29%), riikliku kaasfinantseerimise osa on kuni
2 295 210 eurot (s.o kuni 10,27%) ning omafinantseering vähemalt 544 632 eurot.
11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes
Teg Tegevus Riiklik kaas- Oma-
nr EL toetus Kulud kokku
finantseering finantseering
1. Noorteadlaste osalemine
rahvusvahelises 7 196 180 846 610 0 8 042 790
teadmisteringluses
2. Välismagistrantide ja -
doktorantide kaasamine 9 349 096 1 099 894 0 10 448 990
3.1. Suve– ja talvekoolide
korraldamine (elluviija kulud) 44 311 5 213 0 49 525
3.2. Suve– ja talvekoolide
korraldamine (partnerite 629 970 74 114 286 407 990 491
kulud)
4.1. Eestis õppimise ja töötamise
võimaluste tutvustamine 1 636 893 192 576 0 1 829 469
(elluviija kulud)
4.2. Eestis õppimise ja töötamise
võimaluste tutvustamine 221 434 26 051 247 484 494 969
(partnerite kulud)
5.1 Horisontaalsed tegevused
(elluviija kulud) 242 553 28 536 0 271 089
10
5.2 Kaudsed kulud (ühtse määra
alusel) 188 840 22 217 10 740 221 797
KOKKU 19 509 279 2 295 210 544 632 22 349 120
11.2. Kogueelarve
Tegevused ja Tegevuste sh elluviija sh partnerite
Tulemus Väljund
kindlaksmääratud kulukohad eelarve eelarve eelarve
Noorteadlaste ja
magistrantide osalemine
Noorteadlastele ja 1 8 042 790 8 042 790 0
rahvusvahelises
magistrantidele teadmisteringluses
1
õpirändeks välja
antud toetuste arv sh otsene personalikulu 297 150 297 150 0
sh muud kulud 7 745 640 7 745 640 0
Eestis õppimiseks Välismagistrantide ja -
2 10 448 990 86 675 10 362 316
toetuse saanud doktorantide kaasamine
Suureneb välisüliõpilaste osakaal magistri- ja doktoriõppes
2 välismagistrantide
ja -doktorantide sh otsene personalikulu 222 877 74 292 148 585
arv
sh muud kulud 10 226 113 12 382 10 213 731
Suve- ja talvekoolide
3 1 040 016 49 525 990 491
korraldamine kokku
sh otsene personalikulu 287 245 39 620 247 625
sh muud kulud 752 771 9 905 742 866
Suve- ja talvekoolide
3.1 korraldamine (elluviija 49 525 49 525 0
Toetatud suve- ja kulud)
3 talvekoolide
projektide arv sh otsene personalikulu 39 620 39 620 0
sh muud kulud 9 905 9 905 0
Suve- ja talvekoolide
3.2 korraldamine (partnerite 990 491 0 990 491
kulud)
sh otsene personalikulu 247 625 0 247 625
sh muud kulud 742 866 0 742 866
Eestis õppimise ja
Sihtriikides 4 töötamise võimaluste 2 324 438 1 829 469 494 969
korraldatud tutvustamine kokku
4
turundus- sh otsene personalikulu 400 447 400 447 0
kampaaniate arv
sh muud kulud 1 923 991 1 429 010 495 107
11
Eestis õppimise ja
töötamise võimaluste
4.1 1 829 469 1 829 469 0
tutvustamine (elluviija
kulud)
sh otsene personalikulu 400 311 400 311 0
sh muud kulud 1 429 158 1 429 158 0
Eestis õppimise ja
töötamise võimaluste
4.2 494 969 0 494 969
tutvustamine (partnerite
kulud)
sh muud kulud 494 969 0 494 969
Administreerimiskulud
5 492 886 433 456 59 430
kokku
Horisontaalne tegevus sh otsene personalikulu 271 089 271 089 0
sh ühtse määra alusel kulud 221 797 162 367 59 430
KOKKU 22 349 120 10 441 914 11 907 206
12. Kulude abikõlblikkus
12.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks
vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas
Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega.
12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31.
detsembril 2023.
12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud:
12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate
tegevustega seotud ekspertide tasud;
12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lg 1 ja 3-6;
12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja
kujundustööde, konverentsi- ja juriidiliste teenuste tellimise ja läbiviimise kulud;
12.3.4. tegevustega seotud info levitamise ja tegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise
ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud;
12.3.5. koolituskulud, sh koolituste korraldamiseks ja osalemiseks vajalikud kulud;
12.3.6. õpirännete ja õppevisiitide korraldamise ja vastuvõtmise kulud;
12.3.7. välisdoktorantide doktoranditoetus vastavalt riigieelarves sätestatud määrale tegevuses
2;
12.3.8. välisdoktorantide doktorandistipendium vastavalt Vabariigi Valitusese 2013. a määrusele
nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“.
12.3.9. päevarahad tegevuses 1 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112
„Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha
12
maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ kehtestatud päevaraha alammäära
ulatuses;
12.3.10. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sh taotluste ja lepingute haldamise keskkonna ja
välisüliõpilaste vastuvõtmise keskkonna arendustööde kulud;
12.3.11. siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kulud, sh esinduskulud;
12.3.12. tulumaksuseaduse § 48 lg 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad
maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul;
12.3.13. elluviimisega seotud teavitamiskulud;
12.3.14. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevustes 1. ja 2. vastavalt lisale 2.
12.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
12.4.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisasja ja mootorsõiduki ost;
12.4.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud
maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
12.4.3. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi
saadav;
12.4.4. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel, va õpirände sõidukulude hüvitamisel
kui reisi sihtkohtade vahemaa on kuni 99,99 km vastavalt Euroopa Komisjoni
veebikalkulaatoriga leitud vahemaale.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele
28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud
ühendmääruse §-des 11-15 ning §-s 18.
13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1,
ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna
alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2. Toetust võib anda ettemaksetena vastavalt
ühendmääruse § 18 sätestatule.
13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija
peab maksetaotluse esitama vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või
selle võimaluse puudumisel rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele registri
väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse
13
kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15
kalendripäeva jooksul.
13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad.
13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta
osas.
13.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 11 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
13.7. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 60
kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse
saamisest arvates.
13.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
13.8.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi;
13.8.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
13.8.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
13.8.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust;
13.8.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse § 48 lg 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse § 30 lg 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või
finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
13.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega.
Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist
rakendusüksuse poolt.
14
14. Elluviija ja partneri kohustused
14.1. Partneritele toetuse eraldamise täpsema korra kehtestab elluviija kooskõlastatult
rakendusasutuse ja rakendusüksusega.
14.2. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused.
14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele aastasele
tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
14.3.2. esitama rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta
maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava
ja eelarve;
14.3.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
14.3.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule;
14.3.5. sõlmima partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri eelarve ja tegevuskava ning
mõlema poole õigused ja kohustused.
14.4. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.
15. Tegevuste elluviimise aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks
vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 7 loetletud näitajate
täitmine.
15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
vahearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei
esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas
rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse
kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks
rakendusüksusele.
15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks
lõpparuande.
15
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
16.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11
muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste
lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve
muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks
rakendusasutusele.
16.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 14.3.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja
tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate
kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele.
16.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui:
16.5.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed;
16.5.2. soovitakse muuta tegevuste abikõlblikkuse perioodi;
16.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust;
16.5.4. soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes, juhul kui toetatava tegevuse
kinnitatud eelarve muutus ületab 15%;
16.5.5. soovitakse muuta partnerite nimekirja.
16.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse
kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10
tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise kohta.
16.7. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui
aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, esitades
rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat.
16.8. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse
avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki,
lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse
avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
16.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja rakendusüksusele,
elluviijale ja korraldusasutusele.
16
17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule.
17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele
toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis.
17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need
tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist.
17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des
48 ja 49 ja ühendmääruse §-s 24 sätestatule.
18. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lg 1 neli aastat, alates selle aasta
detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus
välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Margus Haidak
kõrghariduse osakonna juhataja
17
Lisa 2
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse„Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu
toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine
Õpirände standardiseeritud ühikuhindade kasutamine kõrghariduse rahvusvahelistumise,
mobiilsuse ja järelkasvu toetamise tegevuses „Dora Pluss“
1. Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine toetatavates tegevustes.
Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punktides 6.1 ja 6.2 nimetatud alategevustes.
1.1. Tegevuses 1. rakendatakse ühikuhindu järgmiselt:
Tegevuse toimumist tõendav
Õpirände liik Ühikuhinna kasutamine
dokument
Noorteadlaste ja sõidukulu kaetakse ühikuhinnana Ühikuhinna arvestamise aluseks on
magistrantide õpiränded, kehtestatud õpirände sõidutoetusega (p. rahastamislepingus toodud õpirände
mis kestavad kuni 30 2.1); päevade arv.
päeva (alategevus 1.1) majutuskulu kaetakse ühikuhinnana
kehtestatud õpirände majutustoetusega Õpirände toimumist tõendavaks
(p. 2.2). dokumendiks on:
vastuvõtva asutuse või ürituse
korraldaja ametlik kinnituskiri, millel
on välismaal õppmise või töötamise
periood kuupäevaliselt välja toodud ja
mis tõendab õpirändel osalemist mitte
Doktorantide õpiränded, sõidukulu kaetakse ühikuhinnana
mis kestavad 1-10 kuud rohkemate päevade ulatuses kui
kehtestatud õpirände sõidutoetusega (p.
(alategevus 1.2) lepingus toodud päevade ulatuses;
2.1);
majutus- ja elamiskulu kaetakse
või kui nii on lepingus kokku lepitud
ühikuhinnana kehtestatud doktorandi
Eesti poolse juhendaja või otsese juhi
õpirände elamistoetusega (p. 2.5).
ametlik kinnituskiri ja sõidupiletid, mis
tõendavad õpirändel osalemist lepingus
toodud päevade ulatuses (võimalik
juhul, kui on tehtud individuaalset
tööd).
Juhul kui kinnituskirjas toodud periood on
lühem kui rahastamislepingus toodud
periood, võetakse aluseks kinnituskirjas
toodud periood.
1.2. Tegevuses 2. rakendatakse ühikuhindu järgmiselt:
Tegevuse toimumist tõendav
Õpirände liik Ühikuhinna kasutamine
dokument
Tasemeõppes õppivad sõidukulu kaetakse kord õppeaastas Välisdoktorandi immatrikuleerimist ja
välisdoktorandid (48 ühikuhinnana kehtestatud õpirände doktoranditoetuse määramist kinnitav
kuud) sõidutoetusega (p. 2.1) dokument (õpingute alguses).
(alategevus 2.1) Täiskoormusega õppimist ning
atesteerimist või õpingute eduka
lõpetamisega kaasnevat
eksmatrikuleerimist tõendavad
dokumendid (õppeaasta lõpul).
Atesteerimist ja seoses õppekava täitmisega
eksmatrikuleerimist tõendavad dokumendid
on sõidukulu väljamaksmise aluseks.
Külalisdoktorandid (1- sõidukulu kaetakse ühikuhinnana Vastuvõtva kõrgkooli poolt kinnitatud
10 kehtestatud õpirände sõidutoetusega õpirände perioodi kuupäevaliselt kajastav
kuud) (alategevus 2.2) (p.2.1); aruanne õppe- või teadustöö tegevuste
majutus- ja elamiskulu kaetakse toimumisest.
ühikuhinnana kehtestatud
külalisdoktorandi elamiskulu
ühikuhinna alusel (p. 2.3).
Välismagistrandid (10 majutus- ja elamiskulu kaetakse Välismagistrandi immatrikuleerimist ja
kuud) (alategevus 2.1) ühikuhinnana kehtestatud välismagistrandi stipendiumi määramist
välismagistrandi stipendiumiga (p. 2.4). kinnitav dokument
(stipendiumiperioodi alguses).
Stipendiumiperioodil täiskoormusega
õppimist või õpingute eduka
lõpetamisega kaasnevat
eksmatrikuleerimist tõendav dokument
(õppeaasta lõpul).
1.3. Toetuse maksimaalne suurus
Alategevuses 1.1 on väljamakstava toetuse maksimaalseks piirmääraks 2000 eurot ühe lühiajalise
õpirände kohta sõltumata õpirände kestusest, sihtkohast, toetuse saaja tegelikest kuludest või toetuse
andmisest ühikuhinna alusel.
1.4. Õpirände perioodi muutumine
Juhul kui kinnituskirjas näidatud päevade arv erineb rahastamislepingus toodud päevade arvust,
hüvitatakse kulud perioodi alusel, mis on lühem.
2. Standardiseeritud ühikuhindade tüübid ja määrad
2.1. Õpirände sõidutoetus
Õpirände sõidutoetuse ühikuhinna alusel rahastatakse nii Eestis kui välisriigis algavaid reise. Õpirände
sõidutoetuse standardiseeritud ühikuhindadel kasutatakse 6 astet:
Toetus edasi-tagasi reisi
Distants linnast linna
kohta
1 180 eurot 100 – 499 km
2 275 eurot 500 – 1999 km
3 360 eurot 2000 – 2999 km
4 530 eurot 3000 – 3999 km
5 820 eurot 4000 – 7999 km
6 1100 eurot 8000 või enam km
Kui reisisihtkohtade vaheline distants on kuni 99,99 km, hüvitatakse kulud kuludokumentide
põhiselt kuni 180 euro ulatuses.
Distantsi arvestamisel kasutatakse ainult Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud veebipõhist
kalkulaatorit: http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm
2.2. Õpirände majutuskulu ühikuhind
Õpirände majutuskulu hüvitatakse elluviijale välismaal toimuva ürituse ajal ning põhjendatud juhul
üks öö enne ja üks öö pärast ürituse toimumist. Kuni 30 päeva (kaasa arvatud) kestva õpirände
majutuskulud hüvitatakse majutuskulu ühikuhinna alusel. Õpirände majutuskulu standardiseeritud
ühikuhinnal kasutatakse kolme astet:
Majutuskulu ühikuhind
Õpirände kestus
ühe öö kohta
1 80 eurot 2-6 päeva
2 60 eurot 7-14 päeva
3 35 eurot 15 või enam päeva
2.3. Külalisdoktorandi elamiskulu ühikuhind
Külalisdoktorandi elamiskulu hüvitatakse külalisdoktorandi Eestis õppimise ja viibimise perioodil.
Külalisdoktorandi elamiskulu suurus on võrdne iga-aastase riigieelarve seadusega kehtestatud
doktoranditoetuse määraga. Ühikuhinna aluseks oleva doktoranditoetuse määra muutumisel
hüvitatakse külalisdoktorandi elamiskulu uue määra järgi alates samast päevast, kui muutus kehtima
hakkab, seda ka juhul, kui muudatus hakkab kehtima külalisdoktorandi õpirände toimumise perioodil.
Külalisdoktorandi elamiskulu ühikuhind kehtestatakse kalendrikuu kohta. Kui õpirände esimesel
ja/või viimasel kuul viibitakse Eestis vaid osa kalendrikuust, hüvitatakse elamiskulu vastava(te)
kuu(de) eest proportsionaalselt toetatavate päevade arvuga, st et toetatavate päevade arv jagatakse 30-
ga ja korrutatakse külalisdoktorandi elamiskulu ühikuhinna määraga.
2.4. Välismagistrandi stipendium
Välismagistrandi stipendiumi makstakse täiskoormusega Eesti kõrgkoolides õppivatele
välismagistrantidele. Stipendiumi määratakse korraga üheks õppeaastaks, st 10 kalendrikuuks.
Stipendiumit makstakse ainult õpingute nominaalajal.
Välismagistrandi stipendiumi määr on 350 eurot kuus.
2.5. Doktorandi õpirände elamistoetus
Doktorandi õpirände elamistoetust makstakse rohkem kui 30 päeva ja kuni 10 kuud välisriigis
õppivale Eesti ülikooli doktorandile. Doktorandi õpirände elamistoetust makstakse ainult välisriigis
viibimise perioodil ning põhjendatud juhul üks päev enne ja üks päev pärast õppetöö toimumist.
Ühikuhind kehtestatakse ühe toetusperioodi päeva kohta.
Õpirände elamistoetuse ühikuhinnad kehtestatakse sihtriikide põhiselt järgmiselt:
Ühikuhind Ühikuhind
Riik Riik
(euro) (euro)
Albaania 22,0 Hiina Rahvavabariik 31,0
Alžeeria 25,0 Hispaania 32,5
Ameerika Ühendriigid 33,5 Holland 36,5
Angola 43,5 Honduras 25,0
Araabia Ühendemiraadid 31,0 Hongkong 34,0
Argentina 22,0 Horvaatia 28,5
Armeenia 25,5 Ida-Timor 30,5
Aserbaidžaan 30,0 Iirimaa 39,0
Austraalia 35,5 Iisrael 36,0
Austria 36,0 India 21,5
Bangladesh 20,5 Indoneesia 23,5
Barbados 38,0 Island 39,0
Belgia 34,0 Itaalia 35,5
Belize 26,0 Jaapan 36,0
Benin 33,0 Jamaica 31,0
Bermuda 51,5 Jeemen 27,5
Boliivia 23,0 Jordaania 29,5
Bosnia ja Hertsegoviina 23,5 Kambodža 25,5
Botswana 17,5 Kamerun 32,5
Brasiilia 33,0 Kanada 30,0
Bulgaaria 21,0 Kasahstan 28,0
Burkina Faso 32,5 Keenia 27,5
Burundi 25,0 Kesk-Aafrika Vabariik 37,0
Cabo Verde 24,5 Kolumbia 26,5
Comoros 23,5 Kongo DV 46,5
Costa Rica 28,0 Kongo Vabariik 41,0
Côte d'Ivoire 33,5 Kosovo 22,0
Djibouti 29,5 Kreeka 30,0
Dominikaani Vabariik 21,5 Kuuba 26,5
Ecuador 25,5 Kõrgõzstan 27,0
Egiptus 19,5 Küpros 28,0
El Salvador 23,5 Laos 30,0
Eritrea 33,5 Leedu 24,5
Etioopia 29,0 Lesotho 16,5
Fidži 23,0 Libeeria 37,5
Filipiinid 25,0 Liechtenstein 41,0
Fääri saared 46,0 Liibanon 29,5
Gabon 36,5 Liibüa 19,5
Gambia 23,5 Luksemburg 34,0
Ghana Vabariik 21,5 Lõuna-Aafrika 17,0
Gruusia 25,5 Lõuna-Korea 33,0
Guajaana 21,0 Läti 26,5
Guatemala 28,0 Madagaskar 29,0
Guinea 25,0 Makedoonia 20,5
Guinea-Bissau 32,5 Malaisia 23,5
Haiti 32,0 Malawi 23,0
Ühikuhind Ühikuhind
Riik Riik
(euro) (euro)
Mali 32,0 Tadžikistan 21,0
Malta 28,5 Tai 24,5
Maroko 25,5 Taiwan 28,0
Mauritaania 21,0 Tansaania 22,0
Mauritius 25,0 Togo 28,5
Mehhiko 22,5 Tonga 29,0
Moldova 21,0 Trinidad ja Tobago 27,5
Montenegro 22,0 Tšaad 40,0
Mosambiik 24,0 Tšehhi Vabariik 27,5
Myanmar 22,0 Tšiili 20,0
Namiibia 21,0 Tuneesia 23,0
Nepal 26,0 Türgi 28,0
Nicaragua 19,0 Türkmenistan 21,5
Nigeeria 31,5 Uganda 24,0
Niger 28,5 Ukraina 24,0
Norra 44,5 Ungari 26,0
Paapua Uus-Guinea 34,5 Uruguay 28,5
Pakistan 17,5 Usbekistan 22,5
Palestiina 37,5 Uus-Kaledoonia 39,5
Panama 21,5 Uus-Meremaa 33,5
Paraguay 23,5 Valgevene 20,0
Peruu 27,0 Vanuatu 36,5
Poola 25,5 Venemaa 35,5
Portugal 28,5 Venezuela 30,5
Prantsusmaa 39,0 Vietnam 18,0
Rootsi 41,5 Zimbabwe 31,0
Rumeenia 23,5
Rwanda 28,0
Saalomoni saared 36,5
Saksamaa 33,0
Sambia 26,0
Samoa 28,0
Saudi Araabia 27,5
Senegal 32,0
Serbia 23,0
Sierra Leone 36,0
Singapur 38,5
Slovakkia 27,5
Sloveenia 29,0
Soome 41,0
Sri Lanka 23,5
Sudaan 34,0
Suriname 19,0
Suurbritannia 47,5
Süüria 26,0
Svaasimaa Kuningriik 18,0
Šveits 41,0
Taani 46,0
3. Ühikuhindade korrigeerimine
Ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil korrigeeritakse vajadusel
ühikuhindu kui ühikuhindade arvestamise alusena kasutatud määrad või koefitsiendid on muutunud.
Korrigeeritud ühikuhinna alusel hüvitatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud tegevuste
käigus tekkivaid kulusid.
Margus Haidak
kõrghariduse osakonna juhataja
Seletuskiri
haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja
järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine eelnõu juurde
1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 alusel.
Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471
(muudetud 29.07.2016 käskkirjaga nr 215) „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
4.3.1 „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora
Pluss““ elluviimiseks“ lisades 1 ja 2 kehtestatud tingimusi kinnitades need uue terviktekstina.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse
osakonna peaekspert Allan Padar (tel 735 4070;
[email protected]) ja teadusosakonna nõunik
Ursula Tubli (tel 735 0316;
[email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge
Oopkaup (tel 735 0279;
[email protected]) ja õigusosakonna jurist Kadi Mölder (735 0234;
[email protected]) tuginedes elluviija ja rakendusüksuse ettepanekutele.
2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
II.1 Lisas 1 tehakse muudatused järgmistes punktides:
Punktis 4.2.2 muudetakse EBS Education OÜ nime seoses õppeasutuse õigusliku vormi
muutumisega alates 02.08.2017 ning lisatakse Eesti Infotehnoloogia Kolledži juurde märge, et
kõrgkool osales tegevustes kuni 01.08.2017, mil ta lõpetas iseseisva õppeasutusena tegevuse.
Kõrgkool jätkab tegevust Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksusena ning tema
magistrantidel ja noorteadlastel on jätkuvalt ligipääs Dora Pluss toetustele.
Punktis 6.1 täpsustatakse eelviimases lõigus sõnastust, kuna toetuse andmise tingimuste
tasandil reguleeritakse struktuuritoetuse väljamaksmist eelnõu punktis 13.3 toetuse saaja
(elluviija) tasandil. Senise sõnastuse kohaselt hüvitatakse kulud elluviijale lisas 2 kinnitatud
ühikuhindade alusel ehk lõik kordas punkti 13.3.
Uus sõnastus: „Õpirände kulud hüvitatakse lisas 2 kinnitatud ühikuhindade alusel. Kuni 30
kalendripäeva (kaasa arvatud) kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud järgmiste kulude
summana: päevaraha ning ühikuhindade alusel õpirände sõidutoetus ja õpirände
majutustoetus.“
Punktis 6.2 täiendatakse sõnastust ning tehakse täiendusi.
Täpsustatakse, et enne nimetatud Dora Pluss toetuse määramist võivad rohkem kui ühe aasta
Eestis õppinud olla ainult kõrghariduse kolmandal astmel (doktoriõppes) õpinguid alustavad
doktorandid. See tähendab, et toetuse võib määrata isikule, kes on varasemalt Eestis õppinud
1
magistriastmel ja jätkab doktorantuuris või viibinud Eestis külalisdoktorandina. Kehtiv
sõnastus oli mitmeti mõistetav ning sellest võis välja lugeda justkui oleks olnud võimalik toetus
määrata ka neile magistrantidele, kes on juba viimase kolme aasta jooksul Eestis magistrikraadi
omandanud. Kuid antud tegevus ei täidaks meetme eesmärki. Käesoleva meetme eesmärk on
uute välismagistrantide toomine Eesti kõrgkoolidesse ja välisdoktorantide arvu suurendamine
Eesti kõrghariduses.
Uus sõnastus: „Toetust võib esmakordselt määrata isikutele, kes ei ole Eesti Vabariigi
residendid, ei ole Eestis viimase kolme aasta jooksul viibinud kokku rohkem kui üks aasta, va
doktorandid, kui nad on sel ajal õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli magistriõppe.“
Samas punktis täiendatakse välismagistrantide kvoodi määramise aluseid. Kehtiva sõnastuse
kohaselt tuleb kvooti anda ka välismagistrantide eest õppekavadel, kuhu kõrgkool uusi
tudengeid vastu võtta ei saa. Uue sõnastusega arvestatakse ainult õppekavasid, kuhu uutel
magistrantidel on võimalik õppima asuda.
Uus sõnastus: „Tasemeõppes õppivate välismagistrantide kvoodi arvestamise aluseks on
tähtajatu õpetamise õiguse saanud õppekavagruppides inglise õppekeelega ja vastuvõtuks
avatud magistriõppe õppekavade arv ja välismagistrantide koguarv nendel õppekavadel.“.
Lisaks varasemale riikliku doktoranditoetuse hüvitamisele luuakse võimalus hüvitada ka
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid,
suurus ja määramise üldtingimused“ alusel Dora Pluss programmiga toetatavatele
välisdoktorantidele ka doktorandistipendiumi. VV määruse alusel määratava
doktorandistipendiumi eesmärk on toetada ja motiveerida riigile prioriteetsetes valdkondades
või doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivaid doktoriõppe üliõpilasi ja
toetada nende pühendumist õpingutele. Ehk antud juhul oleks tegu doktoriõpet toetava
meetmega. Doktorandistipendiumi makstakse vastavalt nimetatud VV määruse §-le 6.
Doktoranditoetus on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses ning on mõeldud üldiseks
seaduses sätestatud tingimustele vastavate kõikide doktorantide toetamiseks, summas 660 eurot
kuus. Vastavalt määrusele on doktorandistipendiumi suuruseks 440 eurot kalendrikuus.
Stipendiumi makstakse doktorandile õppes viibimise kalendrikuu eest ning selle määramist ja
maksmist korraldab ülikool oma kordadega, määrusega kehtestatud raamides.
Doktorandistipendiumi määramise eeltingimuseks on, et välisdoktorandile on eelnevalt
määratud Dora Pluss doktoranditoetus. Seega ei ole võimalik välisdoktorandil saada vaid
doktorandistipendiumi.
Dora Pluss alategevus 2.1. välisdoktorantide kaasamine ei ole rakendunud planeeritud mahus.
31.01.18 seisuga õppis Eestis 32 Dora Pluss toetuse saanud välisdoktoranti, kellest 13 alustasid
2016/2017. õppeaastal ja 19 2017/2018. õppeaastal. Alategevusel puudub eraldi
väljundindikaator, kuid tegevuse sees on seatud eesmärgiks toetada ca 110. välisdoktorandi
õpinguid. Seniste tingimuste juures nimetatud tulemuseni jõudmine ei ole aga tõenäoline, kuna
tingimused doktorantuuri astumiseks ei ole atraktiivsed – 660 euro suurune toetus kuus ei ole
atraktiivne sissetulek ega garantii, mis motiveeriks tugevaid välisdoktorante alustama õpinguid
just Eestis. Samuti on välismaalastel Eestis, sh Eesti ülikoolides, võrreldes kohalike
doktorantidega raskem leida tööd, mis toetaks doktorantuuris edasijõudmist. Lisaks on
välisüliõpilastel, sh välisdoktorantidel Eestis õppides reeglina suuremad kulud, võrreldes Eesti
üliõpilastega, kuna välisüliõpilastel puudub Eestis õppides üldjuhul tugistruktuur perekonna või
sugulaste näol. Selle tõttu on oluline kindlustada Eesti positsiooni rahvusvahelisel
kõrgharidusmaastikul ja olla tänapäeva tihedas konkurentsis rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks,
motiveerides tugevate välisüliõpilaste, sh välisdoktorantide, astumist Eesti ülikoolidesse.
2
Peale doktorantuuri astumise on oluline ka õppes püsimine ja doktoritöö edenemine. Selle tõttu
lisaks välisdoktorantide arvu suurendamisele toetab doktorandistipendium ka õpingute
lõpetamist ehk katkestamise vältimist. VV määruse alusel makstava doktorandistipendiumi
eesmärk on olla just doktoriõpet toetav lisameede täiskoormusega ja nominaalajaga õppivatele
doktoriõppe üliõpilastele, soodustades välisdoktorantide lõpetamist Eestis. Vaatamata
doktorikraadi kaitsmiste arvu mõningale kasvule viimastel aastatel, on doktoriõppe tõhusus
siiski endiselt madal ja sellest ei piisa Eesti majanduse struktuuri ja ühiskonna vajaduste
muutmiseks. Doktorikraadi kaitsmiste arv on riikliku eesmärgina defineeritud TAI strateegias
2014-20201 ning 2020. a eesmärgiks on, et igal aastal kaitseb doktorikraadi vähemalt 300
doktoranti. 2015/2016. õppeaastal kaitses doktorikraadi 239 doktoranti (2014/2015 – 208) ning
2016/2017. õppeaastal 253 doktoranti (siht 275). Kuid praegu lõpetavad reeglina doktorandid,
kes alustasid õpinguid vahemikus 2010-2013, mil vastuvõtt oli kõigi aastate kõrgeim – üle 500
– siis tänaseks on vastuvõtt kahanenud 350-ni (17/18). Välisdoktorandid moodustavad
2017/2018. õa andmete järgi kõikidest doktorantidest 17%2. See võib tähendada, et viimase aja
doktorikraadide kaitsmiste arvu kasv võib olla lühiajaline ning Eesti aina teadmistepõhisemas
majanduses tekib lähikümnendil puudus doktorikraadiga tippspetsialistidest. Seega aitab
doktorandistipendiumi maksmine kaasa doktorantide lõpetamise efektiivsusele. 2015/2016. õa
lõpetas nominaalajaga doktorantuuri kõigest 28% alustanutest.
Lisaks doktoriõppe efektiivsuse suurenemisele panustab muudatus ka „Eesti kõrghariduse
rahvusvahelise tutvustamise strateegias 2015-2020“ püstitatud eesmärgile, et aastal 2020 30%
Eestis õpingud lõpetanud magistri- ja doktoriõppe välisüliõpilastest töötab pärast õpingute
lõppu Eestis. Selle eelduseks on aga tagada välisdoktorantidele vajalikud tingimused, mis
võimaldaksid viia eduka doktorikraadi kaitsmiseni. Riigikontrolli 2015.a tehtud auditi3 järgi
jääb pärast õpingute lõpetamist Eestisse tööle ligikaudu kolmandik välispäritolu doktoriõppe
lõpetajatest. Eestisse tööle jäävad kõrgelt kvalifitseeritud välisdoktorandid aitavad
kompenseerida kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudujääki Eesti tööturul.
Doktoranditoetuse ja –stipendiumi maksmine Dora Pluss programmiga kaasatud
välisdoktorantidele võimaldab neile tagada Eesti keskmise sissetuleku 1100 eurot kuus
netotasuna. Vajalikud vahendid leitakse „Dora Pluss“ sisemiste vahendite arvelt, senise
planeeritust väiksema vastuvõtu arvelt, ja jaotatakse ülikoolidele iga-aastase kvoodiga.
Välisdoktorantide doktorandistipendium hüvitatakse alates 2018/2019. õppeaasta algusest
kõigi doktorantide eest, kes saavad vastava perioodi eest Dora Pluss doktoranditoetust (sh ka
juba alustanud doktorandid). Doktorandistipendiumi kuludeks eraldatakse vahendid
partneritele koos iga-aastase kvoodiga.
Uus sõnastus: „Kulud hüvitatakse lisas 2 toodud ühikuhindade, kuludokumentide ja riiklike
õigusaktidega kehtestatud toetuste määrade alusel. Tasemeõppes õppivatele välisdoktorantidele
makstakse õpingute nominaalaja kestel doktoranditoetus vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu
seaduses sätestatule, doktorandistipendium Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse
nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused" alusel ja õpirände
sõidutoetus ühikuhinna alusel. Külalisdoktorantide osas hüvitatakse külalisdoktorandi
elamistoetus ja õpirände sõidutoetus ühikuhinna alusel. Välismagistrantidele makstakse
välismagistrandi stipendiumi.“.
Punktis 6.4 võetakse kasutusele uuendatud nimetused senise Study in Estonia ja Research
in Estonia asemel. Tulenevalt ühtsele riiklikule brändisüsteemile üleminekust ühtlustatakse ja
1
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“.
2
Eesti Hariduse Infosüsteem, 10.11.17 andmed.
3
Riigikontroll, (2015), „Ülevaade riigi rändepoliitika valikutest“.
3
muudetakse Eesti riigi alambrände. Uus kasutus on: Study Estonia, Research Estonia, Invest
Estonia jne.
Punktis 11 korrigeeritakse eelarvetabeleid võttes arvesse tehtud finantskorrektsioonid, sh
tehniline vähendamine 0,95%. Muudatused on tehtud e-toetuse 26.01.2018 andmete alusel.
Muudatuste tulemusel vähenes senise eelarve 22 567 790 eurolt 22 349 120 eurole ehk kokku
218 670 eurot. Lisaks ühtlustatakse eelarve kajastamist TATis ja SFOSis tuues kaudsed kulud
sisutegevuste alt horisontaalse tegevuse alla.
Teg.
Tegevus Kehtiv eelarve Uus eelarve
nr
Noorteadlaste osalemine
1. 8 165 000 8 042 790
rahvusvahelises teadmisteringluses
Välismagistrantide ja -
2. 10 583 750 10 448 990
doktorantide kaasamine
Suve– ja talvekoolide
3.1. 56 000 49 525
korraldamine (elluviija kulud)
Suve– ja talvekoolide
3.2. 1 037 500 990 491
korraldamine (partnerite kulud)
Eestis õppimise ja töötamise
4.1. võimaluste tutvustamine (elluviija 1 910 795 1 829 469
kulud)
Eestis õppimise ja töötamise
4.2. võimaluste tutvustamine 500 000 494 969
(partnerite kulud)
Horisontaalsed tegevused
5.1 314 745 271 089
(elluviija kulud)
Kaudsed kulud (ühtse määra
5.2 221 797
alusel)
KOKKU 22 567 790 22 349 120
Punkt 12.3.8. lisatakse viide reguleerivale õigusaktile, mille alusel määratakse
välisdoktorandile doktorandistipendium. Doktorandistipendiumi reguleerib Vabariigi Valitsuse
2013. a määrus nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“.
Punkti 12.3.14 lisatakse võimalus seada ühikuhindade alusel makstavale toetusele täiendavad
piirangud. Võimalust rakendatakse tegevuses 1.1. Täiendavate piirangute rakendamist
selgitatakse täpsemalt seletuskirjas lisa 2 punktis 1.3 muudatuse juures. Eesmärgiks on piirata
noorteadlaste reisimist väga kallitesse ja kaugetesse paikadesse, seetõttu seatakse ühe õpirände
eest väljamakstavale toetusele piirmäär. Selliste reiside tarbeks tuleb kõrgkoolidel kasutada
muid vahendeid kui Dora Pluss toetused.
Punkti 14.3.2 lisatakse nimetatud dokumentide iga-aastane esitamise tähtaeg, milleks on 15.
jaanuar. Tähtaeg on vajalik rakendusüksuse tegevuste paremaks planeerimiseks.
II.2 Lisas 2 tehakse muudatused järgmistes punktides:
4
Punktis 1.1 täpsustatakse tegevuse toimumist tõendavate dokumentide kirjeldust.
Olemasolevat sõnastust sai interpreteerida selliselt, et kui vastuvõtva asutuse kinnituskirjas
toodud periood pikeneb, peab automaatselt suurenema ka toetuse summa. Nii ei olnud see
ühikuhinna metoodika väljatöötamisel mõeldud, sest stipendiumi maksmise periood ja sellest
tulenev stipendiumi suurus peavad olema kahepoolselt enne tegevuse toimumist kokku lepitud.
Seetõttu täiendatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et stipendiumi suuruse arvestamise
aluseks on kahepoolses rahastamislepingus kokku lepitud stipendiumi päevade arv ja
vastuvõtva asutuse või ürituse korraldaja kinnituskiri peab tõendama, et tegevused toimusid
välismaal õppimise või töötamise perioodil kokkulepitud ajal.
Lisaks on täiendatud tegevuse toimumist tõendavate dokumentide loetelu Eesti juhendaja või
otsese juhi kinnituskirjaga. Üksnes ametliku vastuvõtja kinnituskirja nõudmine välistab
võimaluse kasutada stipendiumi iseseisvaks teadustööks, näiteks välitöödeks, kus kogutakse
teadustöö alusandmeid mägedes või linnatänavatel, või tööks avalikus muuseumis või
raamatukogus, kus tulijate ja minejate liikumist ei registreerita. Noorteadlastel tuleb aga
teadustöö sisust lähtuvalt teha ka selliseid lähetusi, kus ametlikku vastuvõtjat ei ole. Sellisel
juhul ongi asjakohane nõuda Eesti poolse juhendaja kinnituskirja lähetuse toimumise
vajalikkuse kohta. Toetuse saamiseks on tarvis tõendada kahte asja: stipendiaadi viibimist
välismaal lepingus näidatud toetusperioodil ja seda, et sel perioodil tehti teadustööga seotud
planeeritud asju. Seega lisaks sõidupiletite või pardakaartide originaalidele tuleb esitada kas
vastuvõtja kinnituskiri või Eesti poolse juhendaja või otsese juhi allkirjaga ametlik kinnituskiri,
mis tõendavad õpirändel osalemist.
Punkti 1.1 tabel uues sõnastuses on järgmine:
Õpirände liik Ühikuhinna kasutamine Ühikuhinna arvestamise alus
Noorteadlaste ja sõidukulu kaetakse ühikuhinnana Ühikuhinna arvestamise aluseks on
magistrantide kehtestatud õpirände sõidutoetusega rahastamislepingus toodud õpirände
õpiränded, mis (p. 2.1); päevade arv.
kestavad kuni 30 majutuskulu kaetakse ühikuhinnana
päeva (alategevus 1.1) kehtestatud õpirände Õpirände toimumist tõendavaks
majutustoetusega (p. 2.2). dokumendiks on:
vastuvõtva asutuse või ürituse
korraldaja ametlik kinnituskiri,
millel on välismaal õppmise või
töötamise periood kuupäevaliselt
välja toodud ja mis tõendab
õpirändel osalemist mitte rohkemate
päevade ulatuses kui lepingus
toodud päevade ulatuses;
Doktorantide sõidukulu kaetakse ühikuhinnana
õpiränded, kehtestatud õpirände sõidutoetusega või kui nii on lepingus kokku lepitud
mis kestavad 1-10 (p. 2.1); Eesti poolse juhendaja või otsese
kuud majutus- ja elamiskulu kaetakse juhi ametlik kinnituskiri ja
(alategevus 1.2) ühikuhinnana kehtestatud sõidupiletid, mis tõendavad
doktorandi õpirände õpirändel osalemist lepingus toodud
elamistoetusega (p. 2.5). päevade ulatuses (võimalik juhul,
kui on tehtud individuaalset tööd).
Juhul kui kinnituskirjas toodud
periood on lühem kui
5
rahastamislepingus toodud periood,
võetakse aluseks kinnituskirjas
toodud periood.
Punktis 1.2 toodud tabelis täiendatakse tegevuse toimumist tõendavate dokumentide kirjeldust.
Tegevuse toimumist tõendavate dokumentide kirjelduses tuuakse täpsemalt välja, millises
toetuse menetluse faasis milliseid dokumente tuleb esitada.
Välisdoktorandid. Kuna välisdoktorandid võetakse tasemeõppesse, kus nende õpingute
nominaalaeg kestab 4 aastat, ei ole menetluslikult mõistlik kõikide väljamaksete juurde
õppetulemuste väljavõtteid esitada. Igakuiselt ei teki doktorantidel selliseid õppetulemusi, mille
esitamine oleks otstarbekas. Seetõttu tuuakse tõendusdokumentide kirjelduses välja, et:
Õppeaasta lõpul tuleb esitada dokument, mis tõendab, et doktorant õppis
täiskoormusega, sest täiskoormusega õppimine on Dora Pluss välisüliõpilase
doktoranditoetuse ja doktorandistipendiumi saamise eelduseks. Selliseks dokumendiks
võib olla väljavõte ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) või Eesti Hariduse Infosüsteemi
(EHIS) kandest. Lisaks tuleb õppeaasta lõpul esitada välisdoktorandi atesteerimist või
eksmatrikuleerimist (st õpingute lõpetamist) tõendavad dokumendid. Atesteerimist ja
eksmatrikuleerimist tõendavad dokumendid on sõidukulu väljamaksmise aluseks. See
tähendab ka seda, et sõidukulu saab partner välisdoktorandi eest ainult siis, kui ta on
atesteerimiseni jõudnud. Kojusõidu toimumist välisdoktorant eraldi tõendama ei pea.
õppetoetuste ja õppelaenu seaduses nõutud doktorandi atesteerimise kinnitus on aga
doktoranditoetuse maksete aluseks järgmise õppeaasta lõpuni.
Külalisdoktorandid. Külalisdoktorandid viibivad Eestis küll lühemat aega (1-10 kuud), kuid
igakuiste maksete tõenduseks õppe- ja teadustöö tulemusi esitada ei ole mõistlik siingi, sest
õppetöö tulemusi kuude kaupa ei mõõdeta. Senise kirjelduse puhul eeldati, et ülikoolil on
võimalik ka külalisdoktorandi puhul õppeinfosüsteemist ametlikku väljavõtet teha.
Tegelikkuses külastavad külalisdoktorandid aga sageli konkreetset juhendajat, laborit või
raamatukogu ning ametlikes õppeinfosüsteemides nende tegevus ei kajastu. Seetõttu on
otstarbekam varasem õppetulemuste väljavõte asendada õppe- ja teadustöö tegevuste
aruandega, milleks luuakse vorm. Aruande täidab külalisdoktorant ja kinnitab vastuvõttev
ülikool. Külalisdoktorandi ühikuhinnana kehtestatud kulud võib esitada väljamaksmiseks
korraga, kui Eestis õppimise periood on lõppenud, või vähemalt kahekuuliste osadena, eeldusel,
et iga väljamakse juurde esitatakse eraldi aruanne. Õpirände kulude hüvitamisel osade kaupa
hüvitatakse sõidukulu koos viimase väljamaksega.
Välismagistrandid. Kuna ka välismagistrandid võetakse sarnaselt välisdoktorantidega
tasemeõppesse ja stipendium määratakse üldjuhul terveks õppeaastaks, ei ole ka siin
menetluslikult mõistlik kõigi maksetaotluste juurde õppetulemuste väljavõtteid esitada.
Seetõttu esitatakse välismagistrantide puhul tõendusdokumendid erinevates menetluse
etappides:
Stipendiumi esmakordsel määramisel esitatakse magistrandi immatrikuleerimist ja
stipendiumi määramist kinnitavad dokumendid, mida käsitletakse igal kuul tehtavate
stipendiumimaksete alusena jooksva õppeaasta lõpuni. Järgnevate maksetaotluste
juurde ei ole vaja esitada täiendavaid dokumente, kui makset puudutaval perioodil
õpinguid ei peatata, katkestata, lõpetata ega ole muutunud õppekoormus.
Õppeaasta kestel tuleb stipendiumimaksete tõenduseks esitada täiendavad dokumendid
juhul, kui üliõpilase õpingute asjaolud muutuvad, sh kui õpingud peatuvad (näiteks, kui
6
võetakse akadeemiline puhkus), katkevad, lõppevad (näiteks kui toimub enneaegne
lõpetamine) või üliõpilane langeb osakoormusega õppesse ning vastavalt sellele peatada
või lõpetada välisüliõpilase toetamine. Kirjeldatud juhtudel tuleb esitada täiendavad
dokumendid, mis näitavad, mis kuupäeva seisuga õpingutes muutused toimusid.
Selliseks dokumendiks võib olla väljavõte ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) või Eesti
Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandest või asutusesisene korraldus.
Õppeaasta lõpul tuleb esitada dokument, mis tõendab, et üliõpilane õppis
täiskoormusega stipendiumiperioodil, sest täiskoormusega õppimine on Dora Pluss
välismagistrandi stipendiumi saamise eelduseks. Selliseks dokumendiks võib olla
väljavõte ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) või Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS)
kandest.
Punkti 1.2 tabel uues sõnastuses on järgmine:
Tegevuse toimumist tõendav
Õpirände liik Ühikuhinna kasutamine
Dokument
Tasemeõppes õppivad sõidukulu kaetakse kord õppeaastas Välisdoktorandi immatrikuleerimist
välisdoktorandid (48 ühikuhinnana kehtestatud õpirände ja doktoranditoetuse määramist
kuud) sõidutoetusega (p. 2.1) kinnitav dokument (õpingute
(alategevus 2.1) alguses).
Täiskoormusega õppimist ning
atesteerimist või õpingute eduka
lõpetamisega kaasnevat
eksmatrikuleerimist tõendavad
dokumendid (õppeaasta lõpul).
Atesteerimist ja seoses õppekava
täitmisega eksmatrikuleerimist
tõendavad dokumendid on sõidukulu
väljamaksmise aluseks.
Külalisdoktorandid (1- sõidukulu kaetakse ühikuhinnana Vastuvõtva kõrgkooli poolt kinnitatud
10 kehtestatud õpirände sõidutoetusega õpirände perioodi kuupäevaliselt
kuud) (alategevus 2.2) (p.2.1); kajastav aruanne õppe- või teadustöö
majutus- ja elamiskulu kaetakse tegevuste toimumisest.
ühikuhinnana kehtestatud
külalisdoktorandi elamiskulu
ühikuhinna alusel (p. 2.3).
Välismagistrandid (10 majutus- ja elamiskulu kaetakse Välismagistrandi
kuud) (alategevus 2.1) ühikuhinnana kehtestatud immatrikuleerimist ja
välismagistrandi stipendiumiga (p. välismagistrandi stipendiumi
2.4). määramist kinnitav dokument
(stipendiumiperioodi alguses).
Stipendiumiperioodil
täiskoormusega õppimist või
õpingute eduka lõpetamisega
kaasnevat eksmatrikuleerimist
tõendavad dokument (õppeaasta
lõpul).
Uus punkt: 1.3. Toetuse maksimaalne suurus
Eesmärgiga piirata noorteadlaste reisimist väga kallitesse ja kaugetesse paikadesse, seatakse
ühe õpirände eest väljamakstavale toetusele piirmäär. Kui ühikuhindade ja/või
7
kuludokumentide alusel arvestatav toetus ületab seatud piirmäära, hüvitatakse tehtud kulud
maksimaalse summa (2000 eurot) ulatuses (sh nii kuludokumentide kui erinevate ühikuhinna
komponentide alusel makstav toetus kokku). Kulupõhiselt kaetakse endiselt näiteks üritusel
osalemise tasu.
Uus tingimus: „Alategevuses 1.1 on väljamakstava toetuse maksimaalseks piirmääraks 2000
eurot ühe lühiajalise õpirände kohta sõltumata õpirände kestusest, sihtkohast, toetuse saaja
tegelikest kuludest või toetuse andmisest ühikuhinna alusel.“
Uus punkt: 1.4. Õpirände perioodi muutumine
Õpirände periood võib ka õpirände ajal muutuda tulenevalt asjaoludest, mida on keeruline
prognoosida. Pikema õpirände korral on tavapärane, et vahetult enne õpirände algust või selle
kestel tehtud kokkulepete tulemusel tuleb õpirännet alustada paar päeva varem või venib see
lisakohtumiste või lisatöö vajadusest tulenevalt pikemaks. Kui kinnituskirjas näidatud lõplik
õpirände periood on lühem kui rahastamislepingus kokku lepitud, hüvitatakse kulud lõpliku
perioodi alusel. Kui lõplik õpirände periood on pikem kui rahastamislepingus toodud periood,
hüvitatakse kulud rahastamislepingus kokkulepitu alusel.
Uus tingimus: „Juhul kui kinnituskirjas näidatud päevade arv erineb rahastamislepingus toodud
päevade arvust, hüvitatakse kulud perioodi alusel, mis on lühem.“.
Punkti 2.5 muudetakse ja täiendatakse mitmes olulises aspektis.
a. Toetuse andmise metoodikat täiendatakse selliselt, et analoogselt lisa 2 punktis 2.2
noorteadlaste õpirände majutustoetusele saaks ka doktorantide õpirände elamistoetust
hüvitada üheks päevaks enne ja üheks päevaks pärast aktiivse õppetöö toimumist. Kuna
doktorantide õpiränne toimub välisriikides, on tavapärane, et õppetööl õigeaegseks
kohalolekuks on vajadus lähteriigist lahkuda või saabuda 1 päev varem või hiljem. Seetõttu
on põhjendatud lisaaeg ka elluviijale hüvitada.
Uus sõnastus: „Doktorandi õpirände elamistoetust makstakse ainult välisriigis viibimise
perioodil ning põhjendatud juhul üks päev enne ja üks päev pärast õppetöö toimumist.“.
b. Kui hetkel kehtiv doktorandi õpirände elamistoetuse ühikuhind oli arvestatud ühe
kalendrikuu kohta, siis nüüd esitatakse see ühe päeva kohta. Sellest tulenevalt kaob vajadus
rakendada kehtivat elamistoetuse proportsionaalset arvestust. Kuupõhisel proportsionaalsel
arvestusel oli kaks peamist puudust:
Kuna kuud on erineva pikkusega, tekkis iga perioodi muutmisega vajadus
korrigeerida toetuse summat, isegi kui õpirände päevade arv ei muutunud.
Kehtiva arvestuse alusel arvestatud toetussummad olid üldjuhul liiga suure
täpsusastmega (lõputu arv kohti pärast koma).
Näiteks: Ülikooli poolt eraldati doktorandile Saksamaal õppimiseks toetus
perioodiks 1.-31. oktoober (31 päeva). Kuna tegemist on terve kalendrikuuga, on
esialgseks hüvitatavaks toetuseks 1 kuu elamistoetus 1000 eurot. Doktorandil tekkis
aga välisülikooli ettepanekul vajadus tõsta õpiränne 2 päeva varasemaks seejuures
õpirände päevade arvu muutmata. Uueks õpirände perioodiks oli 29.09-29.10 (31
päeva). Kuna õpirände päevad langesid nüüd kahte erinevasse kuusse, tuli kehtiva
8
metoodika alusel toetust arvestada järgmiselt 2/30*1000 + 29/30*1000 =
66,66666...7 + 966,66666...7 = 1033,333333... eurot.
Uus sõnastus: „Ühikuhind kehtestatakse ühe toetusperioodi päeva kohta.“.
c. Kuna Euroopa Komisjon4 muutis 2017. aasta lõpul ühikuhinna aluseks olnud MSC
programmi korrektsioonikoefitsiente perioodiks 2018-2020, korrigeeritakse olemasolevaid
ühikuhindu vastavalt lisa 2 punktile 3. Ühikuhinnad kehtestatakse ka riikidele, mille kohta
varem MSC korrektsioonikoefitsiente ei olnud (Araabia Ühendemiraadid, Burundi,
Comoros, Myanmar, Türkmenistan).
Uue päevapõhise ühikuhinna metoodika põhineb kõiges muus olemasoleval metoodikal.
Ühikuhinnad on arvutatud järgmiselt:
i. Baasmäära aluseks olnud DAAD doktorandi stipendium ei ole muutunud ning on 2018.
aastal Saksamaal õppides endiselt 1000 eurot kuus5.
ii. Elamistoetuse baasmäär ühe kuu kohta leitakse rakendades sellele summale MSC
programmi korrektsioonikoefitsienti. Kui Saksamaa elamistoetus on 1000 eurot
(koefitsient 97%), annab see ühikuhinna baasmääraks 1030,93 eurot (koefitsient 100%).
iii. Sihtriikide elamistoetuste ühikuhinna arvestamisel rakendatakse baasmäärale MSC
korrektsioonikoefitsienti, selle tulemusel saame ühikuhinna ühe kuu kohta (võrreldav
kehtiva ühikuhinnaga).
iv. Selleks, et võtta arvesse erinevate kuude pikkus, leitakse kõigepealt elamistoetus aasta
kohta (kuu elamistoetus * 12) ja seejärel jagatakse see aastas olevate päevadega (aasta
ühikuhind / 365). Tulemuseks on hind ühe päeva kohta.
v. Saadud hind ümardatakse ühikuhinna saamiseks 50 sendi täpsusega.
Kuigi baasmäär suureneb ja lõplik ühikuhind ümardatakse 50 sendi täpsusega, ei tähenda see
automaatselt kõikide elamistoetuse määrade suurenemist. Oluline on siiski välja tuua, et uute
koefitsientide rakendamine muudab mitmete Eesti doktorantide peamiste sihtriikide toetusi,
kuid mitte kõikide.
Näide 1: Saksamaa on arvestuse nullpunkt ja ühikuhind ise ei ole suurenenud. Ühe kuu
elamistoetus Saksamaal oli 1000 eurot olenemata sellest, kas kuus oli 28 või 31 päeva,
uue ühikuhinna alusel on see jaanuaris 1023 eurot (31 päeva) ja veebruaris 924 eurot
veebruaris (28 päeva).
Näide 2: Soome. Ühe kuu elamistoetus Soomes oli 1180 eurot, kuna Soome elatustase
on teiste riikidega võrreldes tõusnud on uus elamistoetus jaanuaris 1271 eurot ja
veebruaris 1148 eurot.
3. EELNÕU TERMINOLOOGIA, VASTAVUS PÕHISEADUSELE, SEADUSTELE JA
EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on
kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, seadustega ning Euroopa Liidu õigusega.
4
(European Commission Decision C(2017)7124 of 27 October 2017) lk 77-78:
http://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/wp/2018-2020/main/h2020-wp1820-msca_en.pdf
5
http://www.daad.lv/index.php/en/scholarships/daad-scholarships#29
9
4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD
TÄIENDAVAD KULUTUSED
Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda mõju läbivatele teemadel (regionaalsele arengule,
keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele
riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele).
Käskkirja rakendatavate muudatuste jõustumine suurendaks elluviija hinnangul tegevuse 2.1.
(tasemeõppes täiskoormusega õppivad välismagistrantide ja –doktorantide kaasamine) rahalist
vajadust perioodi jooksul 384 432 euro võrra. Rahaline vajadus kaetakse kasutamata
vahenditest ning lisavahendite järele vajadus puudub. Meetme senise rakendumise perioodil
2015-2017 on tekkinud tegevustes kasutamata vahendeid, mis katab muudatuse järgselt tekkiva
rahalise lisavajaduse.
5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE
Käskkiri jõustub üldises korras.
6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja SA-le Archimedes ning arvamuse
avaldamiseks SA-le Eesti Teadusagentuur ja Rektorite Nõukogule.
Margus Haidak
kõrghariduse osakonna juhataja
10
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0700 - Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine "Dora Pluss"" elluviimiseks" muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 12.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34633866-d25d-4bf3-b1b3-57d71a9410a0
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34633866-d25d-4bf3-b1b3-57d71a9410a0?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main