dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 22. juuni 2018
Viit
1-12/1421-1
Registreeritud
22. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Kadri Kilvet
Lahendamise tähtaeg
12. juuli 2018

Failid

  • 📎HTM-3024.bdoc2299 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 20.06.2018 nr 8-2/18/3024 SA Archimedes Arvamuse avaldamiseks: SA Eesti Teadusagentuur Rektorite Nõukogu Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri „Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu_Dora Pluss.pdf; 2. Lisa 1_Dora Pluss.pdf; 3. Lisa 2_Dora Pluss; 4. Seletuskiri_Dora Pluss. Allan Padar 735 4070 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 13.06.2018 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ (muudetud 29.07.2016 käskkirjaga nr 215) elluviimiseks“ lisa 1 ja lisa 2 ja kehtestan need uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala 3 2. Mõisted 3 3. Rakendusasutus ja -üksus 3 4. Elluviija ja partnerid 4 5. Toetuse andmise eesmärk 5 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 5 7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad 8 8. Sihtgrupp 9 9. Nõukoda 9 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 10 11. Tegevuste eelarve 10 12. Kulude abikõlblikkus 12 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13 14. Elluviija ja partneri kohustused 15 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 17 18. Dokumentide säilitamine 17 2 1. Reguleerimisala Käskkirja lisaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. 2. Mõisted Kvoot on koguseline piirmäär, millega määratakse kindlaks toetuse jagunemine partnerite vahel. Kvoodiga määratakse kindlaks nii toetuse kasutamine partnerite poolt kui elluviija poolt noorteadlastele ja magistrantidele makstava toetuse jagunemine partnerkõrgkoolide noorteadlaste ja magistrantide vahel. Külalisdoktorant on oma elukohariigi poolt tunnustatud õppeasutuses doktoriõppesse immatrikuleeritud isik, kes viibib õppetöö või uurimistöö läbiviimise eesmärgil Eesti ülikoolis. Noorteadlane on doktoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilane, arst-resident, teadlane või õppejõud, kes ei ole vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. Vanusepiirangut ei rakendata üliõpilastele. Vanemapuhkusel olnutel on võimalik piiranguid proportsionaalselt pikendada. Välisdoktorant on Eesti ülikooli doktoriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle elukohamaa ei ole Eesti, kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti. Välismagistrant on Eesti ülikooli või rakenduskõrgkooli magistriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle elukohamaa ei ole Eesti, kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti. Õpiränne on füüsiline ümberasumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes. Õppevisiit on lühiajaline välisriigi külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. „Dora Pluss“ raames võivad õppevisiidid toimuda nii Eestist välisriiki kui välisriigist Eestisse. 3. Rakendusasutus ja -üksus 3.1. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Sihtasutuse Archimedes struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus). 3 4. Elluviija ja partnerid 4.1. Tegevuste elluviija on Sihtasutuse Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuur (edaspidi elluviija). 4.2. Toetatavate tegevuste 1-4 partnerid (edaspidi partnerid) on Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, vastavalt allolevale tabelile. Tegevustes osalemise õigus antakse järgmistel tingimustel: 4.2.1. Tegevustes 1 ja 3 on partneriteks Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.12.2008. määrusele nr 322 „Kõrgharidusstandard“ kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust. 4.2.2. Tegevustes 2 ja 4 saavad doktorantidele suunatud toetusi kasutada ülikoolid, kel on tähtajatu õppe läbiviimise õigus doktoriõppe tasemel ning välismagistrantide toetusi saavad kasutada partnerid, kellel on vastuvõtuks avatud ingliskeelne magistritasemel õppekava ja kus on magistritasemel vastavas õppekavagrupis saadud tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Nr Partner Osaleb tegevuses 1 Eesti Kunstiakadeemia 1-4 2 Eesti Maaülikool 1-4 3 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1-4 4 Estonian Business School (kuni 1.08.2017 EBS Education OÜ) 1-4 5 Tallinna Tehnikaülikool 1-4 6 Tallinna Ülikool 1-4 7 Tartu Ülikool 1-4 8 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1-4 9 Eesti Infotehnoloogia Kolledž (kuni 1.08.2017) 1-4 10 Euroakadeemia 1-4 11 EELK Usuteaduse Instituut 1,3 12 Eesti EKB Liit (Kõrgem Usuteaduslik Seminar) 1,3 13 Eesti Lennuakadeemia 1,3 14 Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar 1,3 15 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 1,3 16 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 1,3 17 Sisekaitseakadeemia 1,3 18 Tallinna Tehnikakõrgkool 1,3 19 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1,3 20 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1,3 21 Tartu Kõrgem Kunstikool 1,3 4.2.3. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt. 4 5. Toetuse andmise eesmärk 5.1. Toetus on suunatud OP prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ järgmiste eesmärkide saavutamiseks: 5.1.1. Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav; 5.1.2. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks; 5.1.3. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. 5.2. Tegevused toetavad Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kõrghariduse programmi, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist. 5.3. „Dora Pluss“ üldiseks eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. 5.4. Tegevuse alaeesmärkideks on: 5.4.1. parandada noorteadlaste ja magistrantide teadlikkust erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning nende osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides (tegevus 1); 5.4.2. suurendada välismagistrantide ja –doktorantide osakaalu Eesti kõrgkoolides (tegevused 2 ja 4); 5.4.3. tõsta doktoriõppe efektiivsust (tegevused 1-2); 5.4.4. parandada kõrgkoolide võimekust kaasata välisõppureid (tegevused 2-4); 5.4.5. tõsta nõudlust välisüliõpilaste järele Eesti tööturul ja toetada seeläbi kõrghariduse ja majanduse arengut (tegevus 4); 5.4.6. tugevdada Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele (tegevused 1-4). 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 6.1. Tegevus 1. Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses Rahvusvaheline suhtlus teadus- ja arendustöös ning kõrghariduses loob pinnase uute ideede tekkeks ja vastastikku huvipakkuvaks koostööks. Karjääritee alguses olevatele õppejõududele ja teadlastele on rahvusvaheliste koostöövõimaluste ja võrgustike loomine ja neis osalemine erilise tähtsusega, kuna sel perioodil luuakse alus edaspidiseks õppe- ja teadustööks ning kujuneb välja uue põlvkonna õppejõudude ja teadlaste töökultuur. Toetatakse: 1) alategevuses 1.1. Eesti noorteadlaste ja magistrantide õppe- või teadustööga seotud lühiajalist õpirännet välisriikidesse. Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja magistrantidel võimaldatakse toetuse abil osaleda välismaal toimuval erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases tegevuses. Lühiajaline õpiränne välisriigis kestab kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud). 2) alategevuses 1.2. Eesti ülikoolide doktorantide õpirännet välisriigi ülikooli või teadusasutusse 1 kuni 10 kuu jooksul. Elluviija poolt seatud nõuetele vastavate stipendiaatide esmase valiku teevad partnerid neile eraldatud kvoodi piires. Partner võib stipendiaadiks esitada isiku, kes on õpirände toimumise hetkel: magistri- või doktoriõppe õppekava üliõpilane, integreeritud õppekava üliõpilane, kes on aineid läbinud vähemalt 180 EAP ulatuses, arst-resident, õppejõud või teadlane, kes ei ole vanem kui 35 5 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. Partneritel on õigus seada stipendiaatide valikul oma prioriteete ja täiendavaid lisatingimusi lähtuvalt kõrgkooli prioriteetidest. Esitatavad tingimused peavad olema avalikult kättesaadavad. Kvoodi arvestamise aluseks on magistrantide ja doktorantide koguarv kõrgkoolis eelmisel õppeaastal ning alates teisest õppeaastast arvestatakse lisaks eelnenud õppeaasta kvoodi kasutamist. Alategevuses 1.1. on igal partneril õigus kasutada vähemalt 5 toetust aastas olenemata magistri- või doktoriõppe üliõpilaste koguarvust. Partnerite poolt välja valitud isikud esitavad elluviijale lepingu vormistamiseks vajalikud andmed. Edasist tegevust korraldab elluviija. Õpirände kulud hüvitatakse lisas 2 kinnitatud ühikuhindade alusel. Kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud) kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud järgmiste kulude summana: päevaraha ning ühikuhindade alusel õpirände sõidutoetus ja õpirände majutustoetus. Kulupõhiselt kaetakse üritusel osalemise tasu. Doktorantide 1 kuni 10 kuud kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud õpirände sõidutoetuse ja doktorandi õpirände elamistoetuse summana. Tegevuse tulemusena paraneb noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides, nende teadlikkus erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning doktoriõppe efektiivsus Eesti ülikoolides. 6.2. Tegevus 2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine Teadmistepõhise majanduse poole pürgivad riigid teevad järjepidevat tööd uute kõrgelt haritud töötajate leidmise nimel. Vananeva rahvastikuga riigile on üheks lihtsamaks ja turvalisemaks tippspetsialistide kõrgelt haritud tööealise elanikkonna kasvatamise viisiks välismagistrantide ja – doktorantide arvu suurendamine ning lõpetamise järgse töötamise võimaluste pakkumine neist parimatele. Riikide innovatsioonivõimekuse võrdlusuuringutes peetakse siin oluliseks just välisdoktorantide osakaalu, mis Eestis on võrdluses Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega madal1. Tegevuse raames toetatakse Eesti kõrgkoolides õppivate välismagistrantide ja –doktorantide õpinguid. Toetatakse: 1) alategevuses 2.1. tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja –doktorante; 2) alategevuses 2.2. külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks kuuks. Toetust võib esmakordselt määrata isikutele, kes ei ole Eesti Vabariigi residendid, ei ole Eestis viimase kolme aasta jooksul viibinud kokku rohkem kui üks aasta, va doktorandid, kui nad on sel ajal õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli magistriõppe. Partneritel on õigus stipendiaatide valimiseks kehtestada täiendavaid kriteeriume ja prioriteete sõltuvalt oma kõrgkooli prioriteetidest. Esitatavad tingimused peavad olema avalikult kättesaadavad. Toetuste menetlemine ja stipendiaatide valik toimub partnerite juures neile eraldatud kvoodi piires. Tasemeõppes õppivate välisdoktorantide ja külalisdoktorantide kvoodi arvestamise aluseks on õppivate doktorantide arv ja eelmisel kolmel aastal lõpetanud doktorantide arv ülikoolis. Tasemeõppes õppivate välismagistrantide kvoodi arvestamise aluseks on tähtajatu õpetamise õiguse saanud õppekavagruppides inglise õppekeelega ja vastuvõtuks avatud magistriõppe õppekavade arv ja välismagistrantide koguarv nendel õppekavadel. Alates teisest toetatud õppeaastast võetakse 1 Vt Innovation Union Scoreboard 2015 („Non-EU doctorate students“ näitaja Eestis on vaid 19% EL keskmisest). 6 arvesse ka toetuste kasutamist eelnenud õppeaastal. Välismagistrandil on võimalik toetust saada õppe nominaalkestuse ajal üldjuhul üheks õppeaastaks korraga. Kulud hüvitatakse lisas 2 toodud ühikuhindade, kuludokumentide ja riiklike õigusaktidega kehtestatud toetuste määrade alusel. Tasemeõppes õppivatele välisdoktorantidele makstakse õpingute nominaalaja kestel doktoranditoetus vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatule, Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused" alusel doktorandistipendiumi ja õpirände sõidutoetus ühikuhinna alusel. Külalisdoktorantide osas hüvitatakse külalisdoktorandi elamistoetus ja õpirände sõidutoetus ühikuhinna alusel. Välismagistrantidele makstakse välismagistrandi stipendiumi. Tegevuse tulemusena paraneb Eesti kõrgkoolide võimekus värvata välisüliõpilasi ning kasvab Eestis õppivate välismagistrantide ja –doktorantide arv, aga ka õpingute järgselt Eestisse tööle jäävate kõrgelt haritud töötajate arv. 6.3. Tegevus 3. Suve– ja talvekoolide korraldamine Suve- ja talvekoolid on üheks kiiremini kasvavaks suunaks Euroopa kõrghariduse rahvusvahelistumises toetades ühtaegu kõrgkooli rahvusvahelistumist, välisüliõpilaste värbamist kui kõrgkoolide vahelist koostööd. Lühiajaline õppetöö toob maailma eri paigust kokku sarnaste huvidega üliõpilasi ja õppejõude olles paindlik ja kättesaadav õppetöö vorm ning pakkudes osalejatele mitmekülgset ja intensiivset rahvusvahelise õppe kogemust. Üliõpilastele, kes alles plaanivad mõnd eriala või teise riiki õppima asumist, pakuvad intensiivsed kursused võimalust välisriigis elamist ja õppimist lühiajaliselt kogeda tutvudes samal ajal ka sealse õppetöötaseme ja korraldusega. Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud erialaseid lühiajalisi ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12-42 kalendripäeva). Rahastatavad tegevused peavad toetama kõrgkooli rahvusvahelistumise strateegilisi eesmärke. Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Igal aastal korraldatakse ca 3-4 suve- või talvekooli. Korraldatavad suve- ja talvekoolid kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastastes tegevuskavades lähtudes riiklikest prioriteetidest ning elluviija ja partnerite vaheliste läbirääkimiste tulemustest. Õppetöö suve- ja talvekoolis peab olema rahvusvaheline, sh on kaasatud välisüliõpilasi ja –õppejõude. Eelistatud on majanduse kasvuvaldkondade arengut toetavad või enamat kui üht õppekavagruppi hõlmavad suve- ja talvekoolid. Suve- ja talvekoole võib korraldada mitme partneri koostöös. Kui partner kasutab või on taotlenud sama suve- või talvekooli korralduskulude katmiseks toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, tuleb esitada asjakohane teave. Suve- ja talvekooli korraldamise kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Tegevuse tulemusena suureneb Eesti kõrgkoolide rahvusvaheline tuntus ja nähtavus ning paraneb nende võimekus kaasata välisõppureid. Ühtlasi toetab tegevuste 1 ja 2 tulemuste saavutamist ja välisüliõpilaste arvu kasvu tervikuna, aga ka rahvusvahelist koostööd õppetöö läbiviimisel. 6.4. Tegevus 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine Kuigi õppimisvõimaluste välismaal tutvustamiseks on kõrgkoolid juba aastaid tööd teinud, on Eesti hea õppimise- ja töötamise sihtmaana veel rahvusvaheliselt vähetuntud. Eesti võimalust olla parimatele välisüliõpilastele ligitõmbavaks õppekohaks raskendab suhteliselt lühike tegutsemine rahvusvahelisel haridusturul. Kõrgelt haritud tööjõu suure rahvusvahelise liikuvuse tingimustes suudab Eesti ka liiga vähestele siin kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilastele erialast tööd pakkuda. 7 „Dora Pluss“ raames viiakse ellu tegevusi, mis on seotud Eestis õppimise ja töötamise võimaluste välismaal tutvustamisega ning info vahendamisega Eestis õppivatele välisüliõpilastele. Tegevuste läbiviimisel lähtutakse „Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegiast 2015-2020“2. Välisturgudele suunatud tegevused on koondatud kaubamärgi Study Estonia alla. Tihedat koostööd tehakse Eesti Teadusagentuuri algatuse Research Estonia ning Eesti üldise tutvustamise käsitlustega (Welcome to Estonia ja Work Estonia), et toetada Eesti maine ühtset kujundamist ning Eesti kui hea õppimise ja töötamise koha kuvandit. Research Estonia ja Study Estonia koostöö soodustab kõrgkoolide välismaalastele suunatud tegevuste terviklikkust, annab võimaluse ühiste ürituste korraldamiseks ja sarnaste sihtrühmade kaasamiseks. Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Turundustegevuste tegevuskava, sh eelarve jagunemine partnerite vahel kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade koostamise käigus. Study Estonia ühistegevusi teostab elluviija, partnerid tutvustavad kõrgkooli välismaal ja teevad muid kõrgkooli spetsiifikast lähtuvaid tutvustustegevusi. Kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel, partnerite poolt tehtavatele kuludele rakendub 50%-line omafinantseeringu nõue. Tegevuse tulemusena paraneb siinsete kõrgkoolide võimekus kaasata välisüliõpilasi, suureneb huvi Eestis õppimise ja töötamise vastu ning välisüliõpilaste osakaal Eestis, ent ka välisüliõpilaste kaasamine tööturul pärast kõrgkooliõpingute lõppu. 7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja Alg- Siht- Siht- Siht- Lõpp- Panus- nimetus tase tase tase tase tase tavad 2012 2016 2018 2020 2023 tegevused TULEMUSNÄITAJA (OP JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja Välisüliõpilaste 4,0% 5,5% 6,0% 6,5% 7,0% 1. tegevusele: Teaduse ja osakaal magistri- 2. kõrghariduse rahvus- ja doktoriõppes 3. vahelistumine, mobiilsuse 4. ja järelkasvu toetamine TEGEVUSTE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Panustavad 2014 2018 2023 tegevused Väljund- Eesti noorteadlastele ja näitaja magistrantidele õpirändeks (kumulatiivne) välja antud toetuste arv 0 2600 5350 1. Eestis õppimiseks 2 Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia. 8 toetuse saanud 0 1400 3000 2. välismagistrantide ja - doktorantide arv Toetatud suve- ja talvekooli projektide arv 0 6 15 3. Sihtriikides korraldatud turunduskampaaniate arv* 0 20 30 4. * Turunduskampaania on elluviija või partnerite poolt sihtturul või -turgudel läbi viidav seeria turundusalaseid tegevusi, mille käigus kasutatakse erinevaid turunduskanaleid või -meetodeid ja mille eesmärgiks on tutvustada Eestit kui head õppimis- ja eneseteostuskohta. 8. Sihtgrupp 8.1. Otsene sihtgrupp on punktis 4.2 loetletud kõrgkoolid ja nende üliõpilased, noored teadlased ja õppejõud. 8.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolid laiemalt, Eestis pakutav kõrgharidus ja tehtav teadus- ja arendustegevus ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. 9. Nõukoda 9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh „Dora Pluss“ ja „Mobilitas Pluss“ toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja nõustamiseks. 9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 9.3. Nõukoja ülesanne „Dora Pluss“ tegevuste osas on muuhulgas: 9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuse ja „Dora Pluss“ eesmärkidest; 9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade ja eelarvete kohta; 9.3.3. kooskõlastada „Dora Pluss“ vahearuanded ja lõpparuanne; 9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks. 9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija. 9 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2015 kuni 31.05.2023. Tegevused Abikõlblikkuse periood Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises 1. 01.08.2015 – 31.12.2022 teadmisteringluses 2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine 01.08.2015 – 31.12.2022 3. Suve- ja talvekoolide korraldamine 01.01.2016 – 31.12.2020 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine 01.12.2015 – 31.12.2020 5. Horisontaalsed tegevused 01.08.2015 – 31.05.2023 11. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 22 349 120 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 19 509 279 eurot (s.o kuni 87,29%), riikliku kaasfinantseerimise osa on kuni 2 295 210 eurot (s.o kuni 10,27%) ning omafinantseering vähemalt 544 632 eurot. 11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes Teg Tegevus Riiklik kaas- Oma- nr EL toetus Kulud kokku finantseering finantseering 1. Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises 7 196 180 846 610 0 8 042 790 teadmisteringluses 2. Välismagistrantide ja - doktorantide kaasamine 9 349 096 1 099 894 0 10 448 990 3.1. Suve– ja talvekoolide korraldamine (elluviija kulud) 44 311 5 213 0 49 525 3.2. Suve– ja talvekoolide korraldamine (partnerite 629 970 74 114 286 407 990 491 kulud) 4.1. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine 1 636 893 192 576 0 1 829 469 (elluviija kulud) 4.2. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine 221 434 26 051 247 484 494 969 (partnerite kulud) 5.1 Horisontaalsed tegevused (elluviija kulud) 242 553 28 536 0 271 089 10 5.2 Kaudsed kulud (ühtse määra alusel) 188 840 22 217 10 740 221 797 KOKKU 19 509 279 2 295 210 544 632 22 349 120 11.2. Kogueelarve Tegevused ja Tegevuste sh elluviija sh partnerite Tulemus Väljund kindlaksmääratud kulukohad eelarve eelarve eelarve Noorteadlaste ja magistrantide osalemine Noorteadlastele ja 1 8 042 790 8 042 790 0 rahvusvahelises magistrantidele teadmisteringluses 1 õpirändeks välja antud toetuste arv sh otsene personalikulu 297 150 297 150 0 sh muud kulud 7 745 640 7 745 640 0 Eestis õppimiseks Välismagistrantide ja - 2 10 448 990 86 675 10 362 316 toetuse saanud doktorantide kaasamine Suureneb välisüliõpilaste osakaal magistri- ja doktoriõppes 2 välismagistrantide ja -doktorantide sh otsene personalikulu 222 877 74 292 148 585 arv sh muud kulud 10 226 113 12 382 10 213 731 Suve- ja talvekoolide 3 1 040 016 49 525 990 491 korraldamine kokku sh otsene personalikulu 287 245 39 620 247 625 sh muud kulud 752 771 9 905 742 866 Suve- ja talvekoolide 3.1 korraldamine (elluviija 49 525 49 525 0 Toetatud suve- ja kulud) 3 talvekoolide projektide arv sh otsene personalikulu 39 620 39 620 0 sh muud kulud 9 905 9 905 0 Suve- ja talvekoolide 3.2 korraldamine (partnerite 990 491 0 990 491 kulud) sh otsene personalikulu 247 625 0 247 625 sh muud kulud 742 866 0 742 866 Eestis õppimise ja Sihtriikides 4 töötamise võimaluste 2 324 438 1 829 469 494 969 korraldatud tutvustamine kokku 4 turundus- sh otsene personalikulu 400 447 400 447 0 kampaaniate arv sh muud kulud 1 923 991 1 429 010 495 107 11 Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.1 1 829 469 1 829 469 0 tutvustamine (elluviija kulud) sh otsene personalikulu 400 311 400 311 0 sh muud kulud 1 429 158 1 429 158 0 Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.2 494 969 0 494 969 tutvustamine (partnerite kulud) sh muud kulud 494 969 0 494 969 Administreerimiskulud 5 492 886 433 456 59 430 kokku Horisontaalne tegevus sh otsene personalikulu 271 089 271 089 0 sh ühtse määra alusel kulud 221 797 162 367 59 430 KOKKU 22 349 120 10 441 914 11 907 206 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. 12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate tegevustega seotud ekspertide tasud; 12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lg 1 ja 3-6; 12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsi- ja juriidiliste teenuste tellimise ja läbiviimise kulud; 12.3.4. tegevustega seotud info levitamise ja tegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 12.3.5. koolituskulud, sh koolituste korraldamiseks ja osalemiseks vajalikud kulud; 12.3.6. õpirännete ja õppevisiitide korraldamise ja vastuvõtmise kulud; 12.3.7. välisdoktorantide doktoranditoetus vastavalt riigieelarves sätestatud määrale tegevuses 2; 12.3.8. välisdoktorantide doktorandistipendium vastavalt Vabariigi Valitusese 2013. a määrusele nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“. 12.3.9. päevarahad tegevuses 1 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha 12 maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ kehtestatud päevaraha alammäära ulatuses; 12.3.10. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sh taotluste ja lepingute haldamise keskkonna ja välisüliõpilaste vastuvõtmise keskkonna arendustööde kulud; 12.3.11. siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kulud, sh esinduskulud; 12.3.12. tulumaksuseaduse § 48 lg 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 12.3.13. elluviimisega seotud teavitamiskulud; 12.3.14. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevustes 1. ja 2. vastavalt lisale 2. 12.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 12.4.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisasja ja mootorsõiduki ost; 12.4.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 12.4.3. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 12.4.4. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel, va õpirände sõidukulude hüvitamisel kui reisi sihtkohtade vahemaa on kuni 99,99 km vastavalt Euroopa Komisjoni veebikalkulaatoriga leitud vahemaale. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-des 11-15 ning §-s 18. 13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2. Toetust võib anda ettemaksetena vastavalt ühendmääruse § 18 sätestatule. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab maksetaotluse esitama vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või selle võimaluse puudumisel rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse 13 kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 11 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 13.7. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 60 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 13.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 13.8.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi; 13.8.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 13.8.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 13.8.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust; 13.8.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lg 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lg 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 13.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14 14. Elluviija ja partneri kohustused 14.1. Partneritele toetuse eraldamise täpsema korra kehtestab elluviija kooskõlastatult rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 14.2. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.3.2. esitama rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve; 14.3.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.3.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 14.3.5. sõlmima partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 14.4. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 7 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas vahearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks lõpparuande. 15 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 16.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 14.3.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 16.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 16.5.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 16.5.2. soovitakse muuta tegevuste abikõlblikkuse perioodi; 16.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 16.5.4. soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes, juhul kui toetatava tegevuse kinnitatud eelarve muutus ületab 15%; 16.5.5. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 16.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise kohta. 16.7. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 16.8. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 16 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. 17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 48 ja 49 ja ühendmääruse §-s 24 sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lg 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Margus Haidak kõrghariduse osakonna juhataja 17 Lisa 2 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse„Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine Õpirände standardiseeritud ühikuhindade kasutamine kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamise tegevuses „Dora Pluss“ 1. Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine toetatavates tegevustes. Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punktides 6.1 ja 6.2 nimetatud alategevustes. 1.1. Tegevuses 1. rakendatakse ühikuhindu järgmiselt: Tegevuse toimumist tõendav Õpirände liik Ühikuhinna kasutamine dokument Noorteadlaste ja  sõidukulu kaetakse ühikuhinnana Ühikuhinna arvestamise aluseks on magistrantide õpiränded, kehtestatud õpirände sõidutoetusega (p. rahastamislepingus toodud õpirände mis kestavad kuni 30 2.1); päevade arv. päeva (alategevus 1.1)  majutuskulu kaetakse ühikuhinnana kehtestatud õpirände majutustoetusega Õpirände toimumist tõendavaks (p. 2.2). dokumendiks on:  vastuvõtva asutuse või ürituse korraldaja ametlik kinnituskiri, millel on välismaal õppmise või töötamise periood kuupäevaliselt välja toodud ja mis tõendab õpirändel osalemist mitte Doktorantide õpiränded,  sõidukulu kaetakse ühikuhinnana mis kestavad 1-10 kuud rohkemate päevade ulatuses kui kehtestatud õpirände sõidutoetusega (p. (alategevus 1.2) lepingus toodud päevade ulatuses; 2.1);  majutus- ja elamiskulu kaetakse või kui nii on lepingus kokku lepitud ühikuhinnana kehtestatud doktorandi  Eesti poolse juhendaja või otsese juhi õpirände elamistoetusega (p. 2.5). ametlik kinnituskiri ja sõidupiletid, mis tõendavad õpirändel osalemist lepingus toodud päevade ulatuses (võimalik juhul, kui on tehtud individuaalset tööd). Juhul kui kinnituskirjas toodud periood on lühem kui rahastamislepingus toodud periood, võetakse aluseks kinnituskirjas toodud periood. 1.2. Tegevuses 2. rakendatakse ühikuhindu järgmiselt: Tegevuse toimumist tõendav Õpirände liik Ühikuhinna kasutamine dokument Tasemeõppes õppivad  sõidukulu kaetakse kord õppeaastas  Välisdoktorandi immatrikuleerimist ja välisdoktorandid (48 ühikuhinnana kehtestatud õpirände doktoranditoetuse määramist kinnitav kuud) sõidutoetusega (p. 2.1) dokument (õpingute alguses). (alategevus 2.1)  Täiskoormusega õppimist ning atesteerimist või õpingute eduka lõpetamisega kaasnevat eksmatrikuleerimist tõendavad dokumendid (õppeaasta lõpul). Atesteerimist ja seoses õppekava täitmisega eksmatrikuleerimist tõendavad dokumendid on sõidukulu väljamaksmise aluseks. Külalisdoktorandid (1-  sõidukulu kaetakse ühikuhinnana Vastuvõtva kõrgkooli poolt kinnitatud 10 kehtestatud õpirände sõidutoetusega õpirände perioodi kuupäevaliselt kajastav kuud) (alategevus 2.2) (p.2.1); aruanne õppe- või teadustöö tegevuste  majutus- ja elamiskulu kaetakse toimumisest. ühikuhinnana kehtestatud külalisdoktorandi elamiskulu ühikuhinna alusel (p. 2.3). Välismagistrandid (10  majutus- ja elamiskulu kaetakse  Välismagistrandi immatrikuleerimist ja kuud) (alategevus 2.1) ühikuhinnana kehtestatud välismagistrandi stipendiumi määramist välismagistrandi stipendiumiga (p. 2.4). kinnitav dokument (stipendiumiperioodi alguses).  Stipendiumiperioodil täiskoormusega õppimist või õpingute eduka lõpetamisega kaasnevat eksmatrikuleerimist tõendav dokument (õppeaasta lõpul). 1.3. Toetuse maksimaalne suurus Alategevuses 1.1 on väljamakstava toetuse maksimaalseks piirmääraks 2000 eurot ühe lühiajalise õpirände kohta sõltumata õpirände kestusest, sihtkohast, toetuse saaja tegelikest kuludest või toetuse andmisest ühikuhinna alusel. 1.4. Õpirände perioodi muutumine Juhul kui kinnituskirjas näidatud päevade arv erineb rahastamislepingus toodud päevade arvust, hüvitatakse kulud perioodi alusel, mis on lühem. 2. Standardiseeritud ühikuhindade tüübid ja määrad 2.1. Õpirände sõidutoetus Õpirände sõidutoetuse ühikuhinna alusel rahastatakse nii Eestis kui välisriigis algavaid reise. Õpirände sõidutoetuse standardiseeritud ühikuhindadel kasutatakse 6 astet: Toetus edasi-tagasi reisi Distants linnast linna kohta 1 180 eurot 100 – 499 km 2 275 eurot 500 – 1999 km 3 360 eurot 2000 – 2999 km 4 530 eurot 3000 – 3999 km 5 820 eurot 4000 – 7999 km 6 1100 eurot 8000 või enam km Kui reisisihtkohtade vaheline distants on kuni 99,99 km, hüvitatakse kulud kuludokumentide põhiselt kuni 180 euro ulatuses. Distantsi arvestamisel kasutatakse ainult Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud veebipõhist kalkulaatorit: http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm 2.2. Õpirände majutuskulu ühikuhind Õpirände majutuskulu hüvitatakse elluviijale välismaal toimuva ürituse ajal ning põhjendatud juhul üks öö enne ja üks öö pärast ürituse toimumist. Kuni 30 päeva (kaasa arvatud) kestva õpirände majutuskulud hüvitatakse majutuskulu ühikuhinna alusel. Õpirände majutuskulu standardiseeritud ühikuhinnal kasutatakse kolme astet: Majutuskulu ühikuhind Õpirände kestus ühe öö kohta 1 80 eurot 2-6 päeva 2 60 eurot 7-14 päeva 3 35 eurot 15 või enam päeva 2.3. Külalisdoktorandi elamiskulu ühikuhind Külalisdoktorandi elamiskulu hüvitatakse külalisdoktorandi Eestis õppimise ja viibimise perioodil. Külalisdoktorandi elamiskulu suurus on võrdne iga-aastase riigieelarve seadusega kehtestatud doktoranditoetuse määraga. Ühikuhinna aluseks oleva doktoranditoetuse määra muutumisel hüvitatakse külalisdoktorandi elamiskulu uue määra järgi alates samast päevast, kui muutus kehtima hakkab, seda ka juhul, kui muudatus hakkab kehtima külalisdoktorandi õpirände toimumise perioodil. Külalisdoktorandi elamiskulu ühikuhind kehtestatakse kalendrikuu kohta. Kui õpirände esimesel ja/või viimasel kuul viibitakse Eestis vaid osa kalendrikuust, hüvitatakse elamiskulu vastava(te) kuu(de) eest proportsionaalselt toetatavate päevade arvuga, st et toetatavate päevade arv jagatakse 30- ga ja korrutatakse külalisdoktorandi elamiskulu ühikuhinna määraga. 2.4. Välismagistrandi stipendium Välismagistrandi stipendiumi makstakse täiskoormusega Eesti kõrgkoolides õppivatele välismagistrantidele. Stipendiumi määratakse korraga üheks õppeaastaks, st 10 kalendrikuuks. Stipendiumit makstakse ainult õpingute nominaalajal. Välismagistrandi stipendiumi määr on 350 eurot kuus. 2.5. Doktorandi õpirände elamistoetus Doktorandi õpirände elamistoetust makstakse rohkem kui 30 päeva ja kuni 10 kuud välisriigis õppivale Eesti ülikooli doktorandile. Doktorandi õpirände elamistoetust makstakse ainult välisriigis viibimise perioodil ning põhjendatud juhul üks päev enne ja üks päev pärast õppetöö toimumist. Ühikuhind kehtestatakse ühe toetusperioodi päeva kohta. Õpirände elamistoetuse ühikuhinnad kehtestatakse sihtriikide põhiselt järgmiselt: Ühikuhind Ühikuhind Riik Riik (euro) (euro) Albaania 22,0 Hiina Rahvavabariik 31,0 Alžeeria 25,0 Hispaania 32,5 Ameerika Ühendriigid 33,5 Holland 36,5 Angola 43,5 Honduras 25,0 Araabia Ühendemiraadid 31,0 Hongkong 34,0 Argentina 22,0 Horvaatia 28,5 Armeenia 25,5 Ida-Timor 30,5 Aserbaidžaan 30,0 Iirimaa 39,0 Austraalia 35,5 Iisrael 36,0 Austria 36,0 India 21,5 Bangladesh 20,5 Indoneesia 23,5 Barbados 38,0 Island 39,0 Belgia 34,0 Itaalia 35,5 Belize 26,0 Jaapan 36,0 Benin 33,0 Jamaica 31,0 Bermuda 51,5 Jeemen 27,5 Boliivia 23,0 Jordaania 29,5 Bosnia ja Hertsegoviina 23,5 Kambodža 25,5 Botswana 17,5 Kamerun 32,5 Brasiilia 33,0 Kanada 30,0 Bulgaaria 21,0 Kasahstan 28,0 Burkina Faso 32,5 Keenia 27,5 Burundi 25,0 Kesk-Aafrika Vabariik 37,0 Cabo Verde 24,5 Kolumbia 26,5 Comoros 23,5 Kongo DV 46,5 Costa Rica 28,0 Kongo Vabariik 41,0 Côte d'Ivoire 33,5 Kosovo 22,0 Djibouti 29,5 Kreeka 30,0 Dominikaani Vabariik 21,5 Kuuba 26,5 Ecuador 25,5 Kõrgõzstan 27,0 Egiptus 19,5 Küpros 28,0 El Salvador 23,5 Laos 30,0 Eritrea 33,5 Leedu 24,5 Etioopia 29,0 Lesotho 16,5 Fidži 23,0 Libeeria 37,5 Filipiinid 25,0 Liechtenstein 41,0 Fääri saared 46,0 Liibanon 29,5 Gabon 36,5 Liibüa 19,5 Gambia 23,5 Luksemburg 34,0 Ghana Vabariik 21,5 Lõuna-Aafrika 17,0 Gruusia 25,5 Lõuna-Korea 33,0 Guajaana 21,0 Läti 26,5 Guatemala 28,0 Madagaskar 29,0 Guinea 25,0 Makedoonia 20,5 Guinea-Bissau 32,5 Malaisia 23,5 Haiti 32,0 Malawi 23,0 Ühikuhind Ühikuhind Riik Riik (euro) (euro) Mali 32,0 Tadžikistan 21,0 Malta 28,5 Tai 24,5 Maroko 25,5 Taiwan 28,0 Mauritaania 21,0 Tansaania 22,0 Mauritius 25,0 Togo 28,5 Mehhiko 22,5 Tonga 29,0 Moldova 21,0 Trinidad ja Tobago 27,5 Montenegro 22,0 Tšaad 40,0 Mosambiik 24,0 Tšehhi Vabariik 27,5 Myanmar 22,0 Tšiili 20,0 Namiibia 21,0 Tuneesia 23,0 Nepal 26,0 Türgi 28,0 Nicaragua 19,0 Türkmenistan 21,5 Nigeeria 31,5 Uganda 24,0 Niger 28,5 Ukraina 24,0 Norra 44,5 Ungari 26,0 Paapua Uus-Guinea 34,5 Uruguay 28,5 Pakistan 17,5 Usbekistan 22,5 Palestiina 37,5 Uus-Kaledoonia 39,5 Panama 21,5 Uus-Meremaa 33,5 Paraguay 23,5 Valgevene 20,0 Peruu 27,0 Vanuatu 36,5 Poola 25,5 Venemaa 35,5 Portugal 28,5 Venezuela 30,5 Prantsusmaa 39,0 Vietnam 18,0 Rootsi 41,5 Zimbabwe 31,0 Rumeenia 23,5 Rwanda 28,0 Saalomoni saared 36,5 Saksamaa 33,0 Sambia 26,0 Samoa 28,0 Saudi Araabia 27,5 Senegal 32,0 Serbia 23,0 Sierra Leone 36,0 Singapur 38,5 Slovakkia 27,5 Sloveenia 29,0 Soome 41,0 Sri Lanka 23,5 Sudaan 34,0 Suriname 19,0 Suurbritannia 47,5 Süüria 26,0 Svaasimaa Kuningriik 18,0 Šveits 41,0 Taani 46,0 3. Ühikuhindade korrigeerimine Ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil korrigeeritakse vajadusel ühikuhindu kui ühikuhindade arvestamise alusena kasutatud määrad või koefitsiendid on muutunud. Korrigeeritud ühikuhinna alusel hüvitatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud tegevuste käigus tekkivaid kulusid. Margus Haidak kõrghariduse osakonna juhataja Seletuskiri haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 alusel. Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 (muudetud 29.07.2016 käskkirjaga nr 215) „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse 4.3.1 „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ lisades 1 ja 2 kehtestatud tingimusi kinnitades need uue terviktekstina. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar (tel 735 4070; [email protected]) ja teadusosakonna nõunik Ursula Tubli (tel 735 0316; [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]) ja õigusosakonna jurist Kadi Mölder (735 0234; [email protected]) tuginedes elluviija ja rakendusüksuse ettepanekutele. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS II.1 Lisas 1 tehakse muudatused järgmistes punktides: Punktis 4.2.2 muudetakse EBS Education OÜ nime seoses õppeasutuse õigusliku vormi muutumisega alates 02.08.2017 ning lisatakse Eesti Infotehnoloogia Kolledži juurde märge, et kõrgkool osales tegevustes kuni 01.08.2017, mil ta lõpetas iseseisva õppeasutusena tegevuse. Kõrgkool jätkab tegevust Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksusena ning tema magistrantidel ja noorteadlastel on jätkuvalt ligipääs Dora Pluss toetustele. Punktis 6.1 täpsustatakse eelviimases lõigus sõnastust, kuna toetuse andmise tingimuste tasandil reguleeritakse struktuuritoetuse väljamaksmist eelnõu punktis 13.3 toetuse saaja (elluviija) tasandil. Senise sõnastuse kohaselt hüvitatakse kulud elluviijale lisas 2 kinnitatud ühikuhindade alusel ehk lõik kordas punkti 13.3. Uus sõnastus: „Õpirände kulud hüvitatakse lisas 2 kinnitatud ühikuhindade alusel. Kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud) kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud järgmiste kulude summana: päevaraha ning ühikuhindade alusel õpirände sõidutoetus ja õpirände majutustoetus.“ Punktis 6.2 täiendatakse sõnastust ning tehakse täiendusi. Täpsustatakse, et enne nimetatud Dora Pluss toetuse määramist võivad rohkem kui ühe aasta Eestis õppinud olla ainult kõrghariduse kolmandal astmel (doktoriõppes) õpinguid alustavad doktorandid. See tähendab, et toetuse võib määrata isikule, kes on varasemalt Eestis õppinud 1 magistriastmel ja jätkab doktorantuuris või viibinud Eestis külalisdoktorandina. Kehtiv sõnastus oli mitmeti mõistetav ning sellest võis välja lugeda justkui oleks olnud võimalik toetus määrata ka neile magistrantidele, kes on juba viimase kolme aasta jooksul Eestis magistrikraadi omandanud. Kuid antud tegevus ei täidaks meetme eesmärki. Käesoleva meetme eesmärk on uute välismagistrantide toomine Eesti kõrgkoolidesse ja välisdoktorantide arvu suurendamine Eesti kõrghariduses. Uus sõnastus: „Toetust võib esmakordselt määrata isikutele, kes ei ole Eesti Vabariigi residendid, ei ole Eestis viimase kolme aasta jooksul viibinud kokku rohkem kui üks aasta, va doktorandid, kui nad on sel ajal õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli magistriõppe.“ Samas punktis täiendatakse välismagistrantide kvoodi määramise aluseid. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb kvooti anda ka välismagistrantide eest õppekavadel, kuhu kõrgkool uusi tudengeid vastu võtta ei saa. Uue sõnastusega arvestatakse ainult õppekavasid, kuhu uutel magistrantidel on võimalik õppima asuda. Uus sõnastus: „Tasemeõppes õppivate välismagistrantide kvoodi arvestamise aluseks on tähtajatu õpetamise õiguse saanud õppekavagruppides inglise õppekeelega ja vastuvõtuks avatud magistriõppe õppekavade arv ja välismagistrantide koguarv nendel õppekavadel.“. Lisaks varasemale riikliku doktoranditoetuse hüvitamisele luuakse võimalus hüvitada ka Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“ alusel Dora Pluss programmiga toetatavatele välisdoktorantidele ka doktorandistipendiumi. VV määruse alusel määratava doktorandistipendiumi eesmärk on toetada ja motiveerida riigile prioriteetsetes valdkondades või doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivaid doktoriõppe üliõpilasi ja toetada nende pühendumist õpingutele. Ehk antud juhul oleks tegu doktoriõpet toetava meetmega. Doktorandistipendiumi makstakse vastavalt nimetatud VV määruse §-le 6. Doktoranditoetus on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses ning on mõeldud üldiseks seaduses sätestatud tingimustele vastavate kõikide doktorantide toetamiseks, summas 660 eurot kuus. Vastavalt määrusele on doktorandistipendiumi suuruseks 440 eurot kalendrikuus. Stipendiumi makstakse doktorandile õppes viibimise kalendrikuu eest ning selle määramist ja maksmist korraldab ülikool oma kordadega, määrusega kehtestatud raamides. Doktorandistipendiumi määramise eeltingimuseks on, et välisdoktorandile on eelnevalt määratud Dora Pluss doktoranditoetus. Seega ei ole võimalik välisdoktorandil saada vaid doktorandistipendiumi. Dora Pluss alategevus 2.1. välisdoktorantide kaasamine ei ole rakendunud planeeritud mahus. 31.01.18 seisuga õppis Eestis 32 Dora Pluss toetuse saanud välisdoktoranti, kellest 13 alustasid 2016/2017. õppeaastal ja 19 2017/2018. õppeaastal. Alategevusel puudub eraldi väljundindikaator, kuid tegevuse sees on seatud eesmärgiks toetada ca 110. välisdoktorandi õpinguid. Seniste tingimuste juures nimetatud tulemuseni jõudmine ei ole aga tõenäoline, kuna tingimused doktorantuuri astumiseks ei ole atraktiivsed – 660 euro suurune toetus kuus ei ole atraktiivne sissetulek ega garantii, mis motiveeriks tugevaid välisdoktorante alustama õpinguid just Eestis. Samuti on välismaalastel Eestis, sh Eesti ülikoolides, võrreldes kohalike doktorantidega raskem leida tööd, mis toetaks doktorantuuris edasijõudmist. Lisaks on välisüliõpilastel, sh välisdoktorantidel Eestis õppides reeglina suuremad kulud, võrreldes Eesti üliõpilastega, kuna välisüliõpilastel puudub Eestis õppides üldjuhul tugistruktuur perekonna või sugulaste näol. Selle tõttu on oluline kindlustada Eesti positsiooni rahvusvahelisel kõrgharidusmaastikul ja olla tänapäeva tihedas konkurentsis rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks, motiveerides tugevate välisüliõpilaste, sh välisdoktorantide, astumist Eesti ülikoolidesse. 2 Peale doktorantuuri astumise on oluline ka õppes püsimine ja doktoritöö edenemine. Selle tõttu lisaks välisdoktorantide arvu suurendamisele toetab doktorandistipendium ka õpingute lõpetamist ehk katkestamise vältimist. VV määruse alusel makstava doktorandistipendiumi eesmärk on olla just doktoriõpet toetav lisameede täiskoormusega ja nominaalajaga õppivatele doktoriõppe üliõpilastele, soodustades välisdoktorantide lõpetamist Eestis. Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu mõningale kasvule viimastel aastatel, on doktoriõppe tõhusus siiski endiselt madal ja sellest ei piisa Eesti majanduse struktuuri ja ühiskonna vajaduste muutmiseks. Doktorikraadi kaitsmiste arv on riikliku eesmärgina defineeritud TAI strateegias 2014-20201 ning 2020. a eesmärgiks on, et igal aastal kaitseb doktorikraadi vähemalt 300 doktoranti. 2015/2016. õppeaastal kaitses doktorikraadi 239 doktoranti (2014/2015 – 208) ning 2016/2017. õppeaastal 253 doktoranti (siht 275). Kuid praegu lõpetavad reeglina doktorandid, kes alustasid õpinguid vahemikus 2010-2013, mil vastuvõtt oli kõigi aastate kõrgeim – üle 500 – siis tänaseks on vastuvõtt kahanenud 350-ni (17/18). Välisdoktorandid moodustavad 2017/2018. õa andmete järgi kõikidest doktorantidest 17%2. See võib tähendada, et viimase aja doktorikraadide kaitsmiste arvu kasv võib olla lühiajaline ning Eesti aina teadmistepõhisemas majanduses tekib lähikümnendil puudus doktorikraadiga tippspetsialistidest. Seega aitab doktorandistipendiumi maksmine kaasa doktorantide lõpetamise efektiivsusele. 2015/2016. õa lõpetas nominaalajaga doktorantuuri kõigest 28% alustanutest. Lisaks doktoriõppe efektiivsuse suurenemisele panustab muudatus ka „Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias 2015-2020“ püstitatud eesmärgile, et aastal 2020 30% Eestis õpingud lõpetanud magistri- ja doktoriõppe välisüliõpilastest töötab pärast õpingute lõppu Eestis. Selle eelduseks on aga tagada välisdoktorantidele vajalikud tingimused, mis võimaldaksid viia eduka doktorikraadi kaitsmiseni. Riigikontrolli 2015.a tehtud auditi3 järgi jääb pärast õpingute lõpetamist Eestisse tööle ligikaudu kolmandik välispäritolu doktoriõppe lõpetajatest. Eestisse tööle jäävad kõrgelt kvalifitseeritud välisdoktorandid aitavad kompenseerida kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudujääki Eesti tööturul. Doktoranditoetuse ja –stipendiumi maksmine Dora Pluss programmiga kaasatud välisdoktorantidele võimaldab neile tagada Eesti keskmise sissetuleku 1100 eurot kuus netotasuna. Vajalikud vahendid leitakse „Dora Pluss“ sisemiste vahendite arvelt, senise planeeritust väiksema vastuvõtu arvelt, ja jaotatakse ülikoolidele iga-aastase kvoodiga. Välisdoktorantide doktorandistipendium hüvitatakse alates 2018/2019. õppeaasta algusest kõigi doktorantide eest, kes saavad vastava perioodi eest Dora Pluss doktoranditoetust (sh ka juba alustanud doktorandid). Doktorandistipendiumi kuludeks eraldatakse vahendid partneritele koos iga-aastase kvoodiga. Uus sõnastus: „Kulud hüvitatakse lisas 2 toodud ühikuhindade, kuludokumentide ja riiklike õigusaktidega kehtestatud toetuste määrade alusel. Tasemeõppes õppivatele välisdoktorantidele makstakse õpingute nominaalaja kestel doktoranditoetus vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatule, doktorandistipendium Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused" alusel ja õpirände sõidutoetus ühikuhinna alusel. Külalisdoktorantide osas hüvitatakse külalisdoktorandi elamistoetus ja õpirände sõidutoetus ühikuhinna alusel. Välismagistrantidele makstakse välismagistrandi stipendiumi.“. Punktis 6.4 võetakse kasutusele uuendatud nimetused senise Study in Estonia ja Research in Estonia asemel. Tulenevalt ühtsele riiklikule brändisüsteemile üleminekust ühtlustatakse ja 1 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“. 2 Eesti Hariduse Infosüsteem, 10.11.17 andmed. 3 Riigikontroll, (2015), „Ülevaade riigi rändepoliitika valikutest“. 3 muudetakse Eesti riigi alambrände. Uus kasutus on: Study Estonia, Research Estonia, Invest Estonia jne. Punktis 11 korrigeeritakse eelarvetabeleid võttes arvesse tehtud finantskorrektsioonid, sh tehniline vähendamine 0,95%. Muudatused on tehtud e-toetuse 26.01.2018 andmete alusel. Muudatuste tulemusel vähenes senise eelarve 22 567 790 eurolt 22 349 120 eurole ehk kokku 218 670 eurot. Lisaks ühtlustatakse eelarve kajastamist TATis ja SFOSis tuues kaudsed kulud sisutegevuste alt horisontaalse tegevuse alla. Teg. Tegevus Kehtiv eelarve Uus eelarve nr Noorteadlaste osalemine 1. 8 165 000 8 042 790 rahvusvahelises teadmisteringluses Välismagistrantide ja - 2. 10 583 750 10 448 990 doktorantide kaasamine Suve– ja talvekoolide 3.1. 56 000 49 525 korraldamine (elluviija kulud) Suve– ja talvekoolide 3.2. 1 037 500 990 491 korraldamine (partnerite kulud) Eestis õppimise ja töötamise 4.1. võimaluste tutvustamine (elluviija 1 910 795 1 829 469 kulud) Eestis õppimise ja töötamise 4.2. võimaluste tutvustamine 500 000 494 969 (partnerite kulud) Horisontaalsed tegevused 5.1 314 745 271 089 (elluviija kulud) Kaudsed kulud (ühtse määra 5.2 221 797 alusel) KOKKU 22 567 790 22 349 120 Punkt 12.3.8. lisatakse viide reguleerivale õigusaktile, mille alusel määratakse välisdoktorandile doktorandistipendium. Doktorandistipendiumi reguleerib Vabariigi Valitsuse 2013. a määrus nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“. Punkti 12.3.14 lisatakse võimalus seada ühikuhindade alusel makstavale toetusele täiendavad piirangud. Võimalust rakendatakse tegevuses 1.1. Täiendavate piirangute rakendamist selgitatakse täpsemalt seletuskirjas lisa 2 punktis 1.3 muudatuse juures. Eesmärgiks on piirata noorteadlaste reisimist väga kallitesse ja kaugetesse paikadesse, seetõttu seatakse ühe õpirände eest väljamakstavale toetusele piirmäär. Selliste reiside tarbeks tuleb kõrgkoolidel kasutada muid vahendeid kui Dora Pluss toetused. Punkti 14.3.2 lisatakse nimetatud dokumentide iga-aastane esitamise tähtaeg, milleks on 15. jaanuar. Tähtaeg on vajalik rakendusüksuse tegevuste paremaks planeerimiseks. II.2 Lisas 2 tehakse muudatused järgmistes punktides: 4 Punktis 1.1 täpsustatakse tegevuse toimumist tõendavate dokumentide kirjeldust. Olemasolevat sõnastust sai interpreteerida selliselt, et kui vastuvõtva asutuse kinnituskirjas toodud periood pikeneb, peab automaatselt suurenema ka toetuse summa. Nii ei olnud see ühikuhinna metoodika väljatöötamisel mõeldud, sest stipendiumi maksmise periood ja sellest tulenev stipendiumi suurus peavad olema kahepoolselt enne tegevuse toimumist kokku lepitud. Seetõttu täiendatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et stipendiumi suuruse arvestamise aluseks on kahepoolses rahastamislepingus kokku lepitud stipendiumi päevade arv ja vastuvõtva asutuse või ürituse korraldaja kinnituskiri peab tõendama, et tegevused toimusid välismaal õppimise või töötamise perioodil kokkulepitud ajal. Lisaks on täiendatud tegevuse toimumist tõendavate dokumentide loetelu Eesti juhendaja või otsese juhi kinnituskirjaga. Üksnes ametliku vastuvõtja kinnituskirja nõudmine välistab võimaluse kasutada stipendiumi iseseisvaks teadustööks, näiteks välitöödeks, kus kogutakse teadustöö alusandmeid mägedes või linnatänavatel, või tööks avalikus muuseumis või raamatukogus, kus tulijate ja minejate liikumist ei registreerita. Noorteadlastel tuleb aga teadustöö sisust lähtuvalt teha ka selliseid lähetusi, kus ametlikku vastuvõtjat ei ole. Sellisel juhul ongi asjakohane nõuda Eesti poolse juhendaja kinnituskirja lähetuse toimumise vajalikkuse kohta. Toetuse saamiseks on tarvis tõendada kahte asja: stipendiaadi viibimist välismaal lepingus näidatud toetusperioodil ja seda, et sel perioodil tehti teadustööga seotud planeeritud asju. Seega lisaks sõidupiletite või pardakaartide originaalidele tuleb esitada kas vastuvõtja kinnituskiri või Eesti poolse juhendaja või otsese juhi allkirjaga ametlik kinnituskiri, mis tõendavad õpirändel osalemist. Punkti 1.1 tabel uues sõnastuses on järgmine: Õpirände liik Ühikuhinna kasutamine Ühikuhinna arvestamise alus Noorteadlaste ja  sõidukulu kaetakse ühikuhinnana Ühikuhinna arvestamise aluseks on magistrantide kehtestatud õpirände sõidutoetusega rahastamislepingus toodud õpirände õpiränded, mis (p. 2.1); päevade arv. kestavad kuni 30  majutuskulu kaetakse ühikuhinnana päeva (alategevus 1.1) kehtestatud õpirände Õpirände toimumist tõendavaks majutustoetusega (p. 2.2). dokumendiks on:  vastuvõtva asutuse või ürituse korraldaja ametlik kinnituskiri, millel on välismaal õppmise või töötamise periood kuupäevaliselt välja toodud ja mis tõendab õpirändel osalemist mitte rohkemate päevade ulatuses kui lepingus toodud päevade ulatuses; Doktorantide  sõidukulu kaetakse ühikuhinnana õpiränded, kehtestatud õpirände sõidutoetusega või kui nii on lepingus kokku lepitud mis kestavad 1-10 (p. 2.1);  Eesti poolse juhendaja või otsese kuud  majutus- ja elamiskulu kaetakse juhi ametlik kinnituskiri ja (alategevus 1.2) ühikuhinnana kehtestatud sõidupiletid, mis tõendavad doktorandi õpirände õpirändel osalemist lepingus toodud elamistoetusega (p. 2.5). päevade ulatuses (võimalik juhul, kui on tehtud individuaalset tööd). Juhul kui kinnituskirjas toodud periood on lühem kui 5 rahastamislepingus toodud periood, võetakse aluseks kinnituskirjas toodud periood. Punktis 1.2 toodud tabelis täiendatakse tegevuse toimumist tõendavate dokumentide kirjeldust. Tegevuse toimumist tõendavate dokumentide kirjelduses tuuakse täpsemalt välja, millises toetuse menetluse faasis milliseid dokumente tuleb esitada. Välisdoktorandid. Kuna välisdoktorandid võetakse tasemeõppesse, kus nende õpingute nominaalaeg kestab 4 aastat, ei ole menetluslikult mõistlik kõikide väljamaksete juurde õppetulemuste väljavõtteid esitada. Igakuiselt ei teki doktorantidel selliseid õppetulemusi, mille esitamine oleks otstarbekas. Seetõttu tuuakse tõendusdokumentide kirjelduses välja, et:  Õppeaasta lõpul tuleb esitada dokument, mis tõendab, et doktorant õppis täiskoormusega, sest täiskoormusega õppimine on Dora Pluss välisüliõpilase doktoranditoetuse ja doktorandistipendiumi saamise eelduseks. Selliseks dokumendiks võib olla väljavõte ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) või Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandest. Lisaks tuleb õppeaasta lõpul esitada välisdoktorandi atesteerimist või eksmatrikuleerimist (st õpingute lõpetamist) tõendavad dokumendid. Atesteerimist ja eksmatrikuleerimist tõendavad dokumendid on sõidukulu väljamaksmise aluseks. See tähendab ka seda, et sõidukulu saab partner välisdoktorandi eest ainult siis, kui ta on atesteerimiseni jõudnud. Kojusõidu toimumist välisdoktorant eraldi tõendama ei pea. õppetoetuste ja õppelaenu seaduses nõutud doktorandi atesteerimise kinnitus on aga doktoranditoetuse maksete aluseks järgmise õppeaasta lõpuni. Külalisdoktorandid. Külalisdoktorandid viibivad Eestis küll lühemat aega (1-10 kuud), kuid igakuiste maksete tõenduseks õppe- ja teadustöö tulemusi esitada ei ole mõistlik siingi, sest õppetöö tulemusi kuude kaupa ei mõõdeta. Senise kirjelduse puhul eeldati, et ülikoolil on võimalik ka külalisdoktorandi puhul õppeinfosüsteemist ametlikku väljavõtet teha. Tegelikkuses külastavad külalisdoktorandid aga sageli konkreetset juhendajat, laborit või raamatukogu ning ametlikes õppeinfosüsteemides nende tegevus ei kajastu. Seetõttu on otstarbekam varasem õppetulemuste väljavõte asendada õppe- ja teadustöö tegevuste aruandega, milleks luuakse vorm. Aruande täidab külalisdoktorant ja kinnitab vastuvõttev ülikool. Külalisdoktorandi ühikuhinnana kehtestatud kulud võib esitada väljamaksmiseks korraga, kui Eestis õppimise periood on lõppenud, või vähemalt kahekuuliste osadena, eeldusel, et iga väljamakse juurde esitatakse eraldi aruanne. Õpirände kulude hüvitamisel osade kaupa hüvitatakse sõidukulu koos viimase väljamaksega. Välismagistrandid. Kuna ka välismagistrandid võetakse sarnaselt välisdoktorantidega tasemeõppesse ja stipendium määratakse üldjuhul terveks õppeaastaks, ei ole ka siin menetluslikult mõistlik kõigi maksetaotluste juurde õppetulemuste väljavõtteid esitada. Seetõttu esitatakse välismagistrantide puhul tõendusdokumendid erinevates menetluse etappides:  Stipendiumi esmakordsel määramisel esitatakse magistrandi immatrikuleerimist ja stipendiumi määramist kinnitavad dokumendid, mida käsitletakse igal kuul tehtavate stipendiumimaksete alusena jooksva õppeaasta lõpuni. Järgnevate maksetaotluste juurde ei ole vaja esitada täiendavaid dokumente, kui makset puudutaval perioodil õpinguid ei peatata, katkestata, lõpetata ega ole muutunud õppekoormus.  Õppeaasta kestel tuleb stipendiumimaksete tõenduseks esitada täiendavad dokumendid juhul, kui üliõpilase õpingute asjaolud muutuvad, sh kui õpingud peatuvad (näiteks, kui 6 võetakse akadeemiline puhkus), katkevad, lõppevad (näiteks kui toimub enneaegne lõpetamine) või üliõpilane langeb osakoormusega õppesse ning vastavalt sellele peatada või lõpetada välisüliõpilase toetamine. Kirjeldatud juhtudel tuleb esitada täiendavad dokumendid, mis näitavad, mis kuupäeva seisuga õpingutes muutused toimusid. Selliseks dokumendiks võib olla väljavõte ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) või Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandest või asutusesisene korraldus.  Õppeaasta lõpul tuleb esitada dokument, mis tõendab, et üliõpilane õppis täiskoormusega stipendiumiperioodil, sest täiskoormusega õppimine on Dora Pluss välismagistrandi stipendiumi saamise eelduseks. Selliseks dokumendiks võib olla väljavõte ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) või Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandest. Punkti 1.2 tabel uues sõnastuses on järgmine: Tegevuse toimumist tõendav Õpirände liik Ühikuhinna kasutamine Dokument Tasemeõppes õppivad  sõidukulu kaetakse kord õppeaastas  Välisdoktorandi immatrikuleerimist välisdoktorandid (48 ühikuhinnana kehtestatud õpirände ja doktoranditoetuse määramist kuud) sõidutoetusega (p. 2.1) kinnitav dokument (õpingute (alategevus 2.1) alguses).  Täiskoormusega õppimist ning atesteerimist või õpingute eduka lõpetamisega kaasnevat eksmatrikuleerimist tõendavad dokumendid (õppeaasta lõpul). Atesteerimist ja seoses õppekava täitmisega eksmatrikuleerimist tõendavad dokumendid on sõidukulu väljamaksmise aluseks. Külalisdoktorandid (1-  sõidukulu kaetakse ühikuhinnana Vastuvõtva kõrgkooli poolt kinnitatud 10 kehtestatud õpirände sõidutoetusega õpirände perioodi kuupäevaliselt kuud) (alategevus 2.2) (p.2.1); kajastav aruanne õppe- või teadustöö  majutus- ja elamiskulu kaetakse tegevuste toimumisest. ühikuhinnana kehtestatud külalisdoktorandi elamiskulu ühikuhinna alusel (p. 2.3). Välismagistrandid (10  majutus- ja elamiskulu kaetakse  Välismagistrandi kuud) (alategevus 2.1) ühikuhinnana kehtestatud immatrikuleerimist ja välismagistrandi stipendiumiga (p. välismagistrandi stipendiumi 2.4). määramist kinnitav dokument (stipendiumiperioodi alguses).  Stipendiumiperioodil täiskoormusega õppimist või õpingute eduka lõpetamisega kaasnevat eksmatrikuleerimist tõendavad dokument (õppeaasta lõpul). Uus punkt: 1.3. Toetuse maksimaalne suurus Eesmärgiga piirata noorteadlaste reisimist väga kallitesse ja kaugetesse paikadesse, seatakse ühe õpirände eest väljamakstavale toetusele piirmäär. Kui ühikuhindade ja/või 7 kuludokumentide alusel arvestatav toetus ületab seatud piirmäära, hüvitatakse tehtud kulud maksimaalse summa (2000 eurot) ulatuses (sh nii kuludokumentide kui erinevate ühikuhinna komponentide alusel makstav toetus kokku). Kulupõhiselt kaetakse endiselt näiteks üritusel osalemise tasu. Uus tingimus: „Alategevuses 1.1 on väljamakstava toetuse maksimaalseks piirmääraks 2000 eurot ühe lühiajalise õpirände kohta sõltumata õpirände kestusest, sihtkohast, toetuse saaja tegelikest kuludest või toetuse andmisest ühikuhinna alusel.“ Uus punkt: 1.4. Õpirände perioodi muutumine Õpirände periood võib ka õpirände ajal muutuda tulenevalt asjaoludest, mida on keeruline prognoosida. Pikema õpirände korral on tavapärane, et vahetult enne õpirände algust või selle kestel tehtud kokkulepete tulemusel tuleb õpirännet alustada paar päeva varem või venib see lisakohtumiste või lisatöö vajadusest tulenevalt pikemaks. Kui kinnituskirjas näidatud lõplik õpirände periood on lühem kui rahastamislepingus kokku lepitud, hüvitatakse kulud lõpliku perioodi alusel. Kui lõplik õpirände periood on pikem kui rahastamislepingus toodud periood, hüvitatakse kulud rahastamislepingus kokkulepitu alusel. Uus tingimus: „Juhul kui kinnituskirjas näidatud päevade arv erineb rahastamislepingus toodud päevade arvust, hüvitatakse kulud perioodi alusel, mis on lühem.“. Punkti 2.5 muudetakse ja täiendatakse mitmes olulises aspektis. a. Toetuse andmise metoodikat täiendatakse selliselt, et analoogselt lisa 2 punktis 2.2 noorteadlaste õpirände majutustoetusele saaks ka doktorantide õpirände elamistoetust hüvitada üheks päevaks enne ja üheks päevaks pärast aktiivse õppetöö toimumist. Kuna doktorantide õpiränne toimub välisriikides, on tavapärane, et õppetööl õigeaegseks kohalolekuks on vajadus lähteriigist lahkuda või saabuda 1 päev varem või hiljem. Seetõttu on põhjendatud lisaaeg ka elluviijale hüvitada. Uus sõnastus: „Doktorandi õpirände elamistoetust makstakse ainult välisriigis viibimise perioodil ning põhjendatud juhul üks päev enne ja üks päev pärast õppetöö toimumist.“. b. Kui hetkel kehtiv doktorandi õpirände elamistoetuse ühikuhind oli arvestatud ühe kalendrikuu kohta, siis nüüd esitatakse see ühe päeva kohta. Sellest tulenevalt kaob vajadus rakendada kehtivat elamistoetuse proportsionaalset arvestust. Kuupõhisel proportsionaalsel arvestusel oli kaks peamist puudust:  Kuna kuud on erineva pikkusega, tekkis iga perioodi muutmisega vajadus korrigeerida toetuse summat, isegi kui õpirände päevade arv ei muutunud.  Kehtiva arvestuse alusel arvestatud toetussummad olid üldjuhul liiga suure täpsusastmega (lõputu arv kohti pärast koma). Näiteks: Ülikooli poolt eraldati doktorandile Saksamaal õppimiseks toetus perioodiks 1.-31. oktoober (31 päeva). Kuna tegemist on terve kalendrikuuga, on esialgseks hüvitatavaks toetuseks 1 kuu elamistoetus 1000 eurot. Doktorandil tekkis aga välisülikooli ettepanekul vajadus tõsta õpiränne 2 päeva varasemaks seejuures õpirände päevade arvu muutmata. Uueks õpirände perioodiks oli 29.09-29.10 (31 päeva). Kuna õpirände päevad langesid nüüd kahte erinevasse kuusse, tuli kehtiva 8 metoodika alusel toetust arvestada järgmiselt 2/30*1000 + 29/30*1000 = 66,66666...7 + 966,66666...7 = 1033,333333... eurot. Uus sõnastus: „Ühikuhind kehtestatakse ühe toetusperioodi päeva kohta.“. c. Kuna Euroopa Komisjon4 muutis 2017. aasta lõpul ühikuhinna aluseks olnud MSC programmi korrektsioonikoefitsiente perioodiks 2018-2020, korrigeeritakse olemasolevaid ühikuhindu vastavalt lisa 2 punktile 3. Ühikuhinnad kehtestatakse ka riikidele, mille kohta varem MSC korrektsioonikoefitsiente ei olnud (Araabia Ühendemiraadid, Burundi, Comoros, Myanmar, Türkmenistan). Uue päevapõhise ühikuhinna metoodika põhineb kõiges muus olemasoleval metoodikal. Ühikuhinnad on arvutatud järgmiselt: i. Baasmäära aluseks olnud DAAD doktorandi stipendium ei ole muutunud ning on 2018. aastal Saksamaal õppides endiselt 1000 eurot kuus5. ii. Elamistoetuse baasmäär ühe kuu kohta leitakse rakendades sellele summale MSC programmi korrektsioonikoefitsienti. Kui Saksamaa elamistoetus on 1000 eurot (koefitsient 97%), annab see ühikuhinna baasmääraks 1030,93 eurot (koefitsient 100%). iii. Sihtriikide elamistoetuste ühikuhinna arvestamisel rakendatakse baasmäärale MSC korrektsioonikoefitsienti, selle tulemusel saame ühikuhinna ühe kuu kohta (võrreldav kehtiva ühikuhinnaga). iv. Selleks, et võtta arvesse erinevate kuude pikkus, leitakse kõigepealt elamistoetus aasta kohta (kuu elamistoetus * 12) ja seejärel jagatakse see aastas olevate päevadega (aasta ühikuhind / 365). Tulemuseks on hind ühe päeva kohta. v. Saadud hind ümardatakse ühikuhinna saamiseks 50 sendi täpsusega. Kuigi baasmäär suureneb ja lõplik ühikuhind ümardatakse 50 sendi täpsusega, ei tähenda see automaatselt kõikide elamistoetuse määrade suurenemist. Oluline on siiski välja tuua, et uute koefitsientide rakendamine muudab mitmete Eesti doktorantide peamiste sihtriikide toetusi, kuid mitte kõikide. Näide 1: Saksamaa on arvestuse nullpunkt ja ühikuhind ise ei ole suurenenud. Ühe kuu elamistoetus Saksamaal oli 1000 eurot olenemata sellest, kas kuus oli 28 või 31 päeva, uue ühikuhinna alusel on see jaanuaris 1023 eurot (31 päeva) ja veebruaris 924 eurot veebruaris (28 päeva). Näide 2: Soome. Ühe kuu elamistoetus Soomes oli 1180 eurot, kuna Soome elatustase on teiste riikidega võrreldes tõusnud on uus elamistoetus jaanuaris 1271 eurot ja veebruaris 1148 eurot. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA, VASTAVUS PÕHISEADUSELE, SEADUSTELE JA EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, seadustega ning Euroopa Liidu õigusega. 4 (European Commission Decision C(2017)7124 of 27 October 2017) lk 77-78: http://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/wp/2018-2020/main/h2020-wp1820-msca_en.pdf 5 http://www.daad.lv/index.php/en/scholarships/daad-scholarships#29 9 4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD KULUTUSED Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda mõju läbivatele teemadel (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Käskkirja rakendatavate muudatuste jõustumine suurendaks elluviija hinnangul tegevuse 2.1. (tasemeõppes täiskoormusega õppivad välismagistrantide ja –doktorantide kaasamine) rahalist vajadust perioodi jooksul 384 432 euro võrra. Rahaline vajadus kaetakse kasutamata vahenditest ning lisavahendite järele vajadus puudub. Meetme senise rakendumise perioodil 2015-2017 on tekkinud tegevustes kasutamata vahendeid, mis katab muudatuse järgselt tekkiva rahalise lisavajaduse. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja SA-le Archimedes ning arvamuse avaldamiseks SA-le Eesti Teadusagentuur ja Rektorite Nõukogule. Margus Haidak kõrghariduse osakonna juhataja 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0700 - Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine "Dora Pluss"" elluviimiseks" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34633866-d25d-4bf3-b1b3-57d71a9410a0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34633866-d25d-4bf3-b1b3-57d71a9410a0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel