EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0697 - Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 05.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c983db4-3a35-4d36-8637-22646237d25b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c983db4-3a35-4d36-8637-22646237d25b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Kooskõlastamiseks: 20.06.2018 nr 8-2/18/3026
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kultuuriministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Haridus- ja teadusministri 5.
augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu
vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks (PRÕM)“ muutmise eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis
nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. ministri käskkirja eelnõu.pdf
2. ministri käskkirja eelnõu lisa 1.pdf
3. seletuskiri.pdf
Arvamuse avaldamiseks:
Sihtasutus Innove
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Rektorite Nõukogu
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu
Karin Ruul 735 4099
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a
käskkirja nr 316 „Toetuste andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele
vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“
elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuste andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ elluviimiseks” (muudetud haridus- ja teadusministri 16. veebruari 2016. a
käskkirjaga nr 39, 14. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 50, 9. augusti 2017 a. käskkirjaga nr
206 ja 20. märtsi 2018 a. käskkirjaga nr 133) lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses
(lisatud);
2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 25. maist 2018. a.
3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Lisa 1
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri xx. xxx 2018. a käskkirjaga nr xxx
„Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu
vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“
elluviimiseks“ muutmine“
Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja
kõrghariduse arendamine“ (edaspidi PRÕM) elluviimiseks
Sisukord
1. Reguleerimisala 2
2. Rakendusasutus ja –üksus 2
3. Elluviija ja partner(id) 2
4. Juhtimine 2
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 3
6. Mõisted 3
7. Toetuse andmise eesmärk 4
8. Toetatavad tegevused 4
9. Sihtgrupid 11
10. Tulemused 11
11. Tulemus- ja väljundnäitajad 12
12. Tegevuste eelarve 14
13. Kulude abikõlblikkus 15
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 16
15. Elluviija ja partneri kohustused 17
16. Tegevuste elluviimise aruandlus 17
17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 18
18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 18
19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 19
20. Dokumentide säilitamine 19
1. Reguleerimisala
PRÕMi tegevusi viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse
suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” Euroopa
Liidu vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses
tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega”
tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ eesmärkide elluviimiseks
ja tulemuste saavutamiseks.
2. Rakendusasutus ja -üksus
Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja
rakendusüksus SA Innove toetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija ja partner(id)
Käesoleva käskkirja punktis 8 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on SA Innove
haridusuuenduste agentuur (edaspidi elluviija). Partnerid osalevad toetatavate tegevuste elluviimises
vastavalt alljärgnevale tabelile.
Partner TOETATAV T E G E V U S
1 2 3 4 5 6 7 8
Tartu Ülikool X X
Tallinna Ülikool X X
Tallinna Tehnikaülikool X
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor X
Eesti Tööandjate Keskliit X X
Kutseõppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise õigust1 X X X X
Kõrgkoolid, kes omavad õppe läbiviimise õigust2 X X X
4. Juhtimine
4.1. PRÕMil on juhtnõukogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, tööandjate
keskorganisatsiooni ja elluviija esindajad. Juhtnõukogu koosseis ja töökord kinnitatakse haridus-
ja teadusministri käskkirjaga.
4.2. Juhtnõukogu ülesandeks on:
4.2.1. kooskõlastada PRÕMi iga-aastane tegevuskava, sh koolituskava ja eelarve;
4.2.2. kooskõlastada PRÕMi iga-aastased seirearuanded;
1
15.05.2018 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, G. Otsa nim Tallinna
Muusikakool, H. Elleri nim Tartu Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa
Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua
Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina
Aianduskool, Tallinna Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Teeninduskool,
Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi
Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Kutseharidusekeskus,
Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus, Väike-Maarja Õppekeskus, Eesti Esimene Erakosmeetikakool,
Juuksurite Erakool "Maridel", M. I. Massaažikool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool.
2
15.05.2018 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool,
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Estonian Business School,
EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Euroakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool
Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Sisekaitseakadeemia, Eesti
Lennuakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu
Kõrgem Kunstikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
4.2.3. kinnitada õppekavade nimekiri, mille raames saavad õppurid sõidu- ja majutustoetust;
4.2.4. kooskõlastada PRÕMi elluviimisega seotud toetatavate tegevuste 8.1, 8.2, 8.3, 8.6, 8.7
ja 8.8 raames läbiviidavate hangete plaan, mis sisaldab hankeid eeldatava maksumusega
alates 15 000 eurost ilma käibemaksuta;
4.2.5. nimetada hangete plaanis olevad hanked, mille tehnilised kirjeldused tuleb
kooskõlastada juhtnõukoguga ja mille hindamiskomisjoni soovib juhtnõukogu esitada
eksperdid;
4.2.6. kooskõlastada punktis 4.2.5. nimetatud hangete tehnilised kirjeldused;
4.2.7. nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse;
4.2.8. kooskõlastada toetatavate tegevuste elluviimisega seotud korrad;
4.2.9. teha elluviijale kooskõlas PRÕMi eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava
muutmiseks.
4.3. PRÕMi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija.
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood
5.1. Toetatava tegevuse 8.1 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2018.
5.2. Toetatava tegevuse 8.2 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 30.06.2021
5.3. Toetatavate tegevuste 8.3, 8.5 ja 8.8 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2021
5.4. Toetatava tegevuse 8.4 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2019
5.5. Toetatava tegevuse 8.6 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 30.06.2022
5.6. Toetatava tegevuse 8.7 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2020
5.7. Toetatavaid tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi vältel. Ühikuhindade alusel
rahastatavad tegevused on abikõlblikud alates vastavasisulise muudatuse tegemisest konkreetse
ühikuhinna osas toetuse andmise tingimustes. Koolituste ja seminaride ühikuhinnad on
kehtestatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015. a käskkirjaga nr 312 „Ühikuhindade
kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“.
5.8. Tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine“ rahastatakse kutseõppes
töökohapõhises õppevormis õppijate õppekulusid standardiseeritud ühikuhindade alusel (lisa 3)
alates 1. märtsist 2018. a alustatud tegevuste käigus tekkivaid kulusid.
6. Mõisted
6.1. Koolitus ehk täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud
ja organiseeritud õppetegevus (täiskasvanute koolituse seadus § 1 lg 4). Tööalane koolitus
võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja
täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist
tõendab tunnistus või tõend. Koolituse õppekava ja koolitusel osalemist tõendavad dokumendid
peavad vastama Täienduskoolituse standardis kehtestatud nõuetele.
6.2. Õppeasutus PRÕMi kontekstis on kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuv haridusasutus, st
kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool.
6.3. Õppur on PRÕMi kontekstis kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja kutseõppe tasemeõppe
õpilane.
6.4. Kutseõpingud on õpetajakoolituse koostisosa, mille eesmärgiks on kutsestandardis kirjeldatud
kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamine õppija poolt. Kutseõpingud sisaldavad vähemalt
10 töönädalat juhendatud praktikat (Vabariigi Valitsuse 22.11.2000. a määrus nr 381 „Õpetajate
koolituse raamnõuded“ § 8).
6.5. Töökohapõhine õpe on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe ettevõttes või asutuses
moodustab kõrgharidustasemel üle poole õppekava mahust, kutsehariduse tasemel vähemalt 2/3
õppekava mahust.
7. Toetuse andmise eesmärk
7.1. Praktikakorralduse süsteem toimib, on heal tasemel ning praktika ja praktiline õppetöö on
tavapärane osa õppetegevusest;
7.2. õppeasutused, õppurid ja tööandjad väärtustavad praktika vajadust ja toetavad õpiväljundite
saavutamist praktikal;
7.3. töökohapõhise õppe süsteem on hästi toimiv ja jätkusuutlik;
7.4. tööandjaid on kaasatud nende vajadustest lähtuvate õppekavade elluviimisesse ja neil on
täiendavad võimalused sobiva tööjõu koolitamiseks;
7.5. noortele ja täiskasvanutele (sh madala haridustasemega) on loodud rohkem paindlikke, valikuid
võimaldavaid ja sobivaid õppevorme vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks, eesmärgiga
tagada sujuvam üleminek tööellu;
7.6. põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanute (sh lapsevanemate) teadlikkus
kutseõppe võimalustest sh töökohapõhisest õppest ja erialavalikutest on kasvanud.
Üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate seas ning Eesti elanikkonnas laiemalt on kujunenud
positiivne hoiak kutsehariduse suhtes;
7.7. kutse- ja kõrgharidusõppureil, sõltumata emakeelest, on võrdsed võimalused hariduse
omandamiseks ja tööturul toimetulekuks.
8. Toetatavad tegevused
8.1. Praktika ja töökohapõhise õppe süsteemse korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides
Toetatakse praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendustegevusi, sh õppeasutuste
praktika- ja töökohapõhise õppe koordinaatorite ning praktikajuhendajate koostööd;
juhendmaterjalide, kutsehariduse praktika tulemuslikkuse kriteeriumite ja praktika hea tava
väljatöötamist; vajadusel ka õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamist; samuti parimate
praktikate levitamist, üksteiselt õppimist ja erinevate haridustasemete vahelist koostööd. Kuna
töökohapõhine õpe toimib täna hästi kutsehariduses suurtes ettevõtetes, siis tegevuse raames
töötatakse välja töökohapõhise õppe rakendusmudelid erineva suuruse ja valdkonna ettevõtetele
ning põhimõtted töökohapõhise õppe võimaldamiseks kõrghariduses. Töötatakse välja
töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamise (sh hindamise) põhimõtted. Arendustegevustesse
kaasatakse eksperte ja tööandjate esindajaid.
Korraldatakse koolitusi praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele, õppeasutusepoolsetele
praktikajuhendajatele ja õppetegevuse eest vastutavatele töötajatele. Koolitustel võivad osaleda
ka ettevõttepoolsed praktika ja töökohapõhise õppe juhendajad. Koolituste korraldamise
eesmärgiks on praktika ja töökohapõhise õppe hea tava juurutamine, õppurite toetamise ja
nõustamise parendamine, praktika olulisuse ja tulemuslikkuse suurendamine õppekavades ning
välisüliõpilastele praktika võimaluste loomisele kaasaaitamine.
Koolituste ja seminaride korraldamise kulud hüvitatakse ühikuhinna alusel (ühe osaleja ühe
akadeemilise tunni ühikuhinna alusel). Praktika ja töökohapõhise õppe didaktikaalaseid koolitusi
viivad läbi Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli didaktikakeskused, Eesti Ettevõtluskõrgkool
Mainor ning Tallinna Tehnikaülikooli inseneripedagoogika keskus.
8.2. Praktilise õppe tähtsustamine
Tegevuse raames suurendatakse erinevate huvipoolte, eelkõige tööandjate teadlikkust praktika
ja töökohapõhise õppe olemustest ja võimalustest. Sealhulgas teavitatakse tööandjaid
välisüliõpilastele praktika pakkumise võimalustest ja vahendatakse välisüliõpilastele
praktikakohtade pakkumist Eestis. Tunnustatakse parimaid praktika ja töökohapõhise õppe
pakkujaid ning parimaid praktikante ja töökohapõhises õppevormis õppijaid. Teavitustegevuste
raames tehakse koostööd erialaliitudega.
Tegevus sisaldab erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist,
artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist, töökohapõhise õppe
ja praktikaga seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist.
Tegevust viib ellu Eesti Tööandjate Keskliit.
8.3. Praktika ja töökohapõhise õppe monitoorimine ja uuringute läbiviimine
Tegevuse raames uuritakse tööandjate ootuseid ja rahulolu praktika ja töökohapõhise õppega.
Töökohapõhise õppe uuringute raames analüüsitakse töökohapõhise õppe läbiviimise
maksumust ettevõtetes ja õppeasutustes ning tööandjaid motiveerivaid mehhanisme
töökohapõhise õppe rakendamiseks. Samuti seiratakse praktika ja töökohapõhise õppe olukorda
ja arenguid.
Jälgitakse töökohapõhise õppe rahvusvahelisi arengutrende ja kogemusi ning vajadusel
kasutatakse (tellitakse) ekspertiise Eesti töökohapõhise õppe mudeli arendamiseks.
8.4. Sõidu- ja majutustoetuse võimaldamine õpilastele ja üliõpilastele
Tegevuse raames piloteeritakse õppuritele praktikaga kaasnevate täiendavate kulude katmist
juhtnõukogu poolt kinnitatud õppekavadel. Õppekavade valikul lähtutakse eesmärgist toetada
majanduse kasvuvaldkondade arendamist ning laiendada regionaalselt õpetatavate ja riigile
oluliste erialade praktikabaaside võrku. Majanduse kasvuvaldkondade ja tervishoiu valdkondade
õppuritele suunatakse 75% sõidu- ja majutustoetuste eelarvest. Samuti toetatakse Ida-Virumaal
asuvate õppeasutuste ja vene õppekeelega õppeasutuste õppuritele praktika võimaldamist
eestikeelses töökeskkonnas. Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt
juhtnõukogu poolt.
Tegevuse raames toetatakse väljaspool õppuri elukoha (rahvastikuregistri järgne elukoht) või
õppeasutuse (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha maakonda praktikale suunduvat õppurit sõidu-
ja majutustoetuse maksmisega. Tegevuse raames ei toetata praktika sooritamist Tallinna ega
Tartu linnas. Sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinnana, võttes aluseks tööturuteenuste
ja -toetuste seaduse § 37 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sõidu- ja majutustoetuse maksmise põhimõtted
ja määra. Sõidu- ja majutustoetust makstakse õppurile 15-40 praktikapäeva eest õppeaastas
praktika toimumise koha ja õppuri elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise vahemaa ning
sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse
ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse praktika toimumise koha ja õppuri
elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise lühema kahekordse vahemaa alusel. Sõidu ja
majutustoetuse väljamaksmise aluseks on õppeasutuse tõend praktika läbimise kohta. Sõidu- ja
majutustoetust maksab õppurile õppeasutus, kes peab toetuselt kinni ka tulumaksu. Sõidu- ja
majutustoetusi ei maksta töökohapõhise õppe vormis (toetatav tegevus 8.6) õppivatele õpilastele.
8.5. Õpetajakoolituse praktika arendamine
Tegevuse eesmärgiks on teoreetiliste ning praktiliste õppeainete tihedam lõimimine
õpetajakoolituses ning ülikoolide ja teiste õppeasutuste koostöö tugevdamine.
Tegevuse raames toetatakse ülikoolide ja praktikaasutuste (koolieelsed lasteasutused,
üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused) koostööd ja ühise praktikakogukonna arengut.
Praktikakogukondadesse kaasatakse kutseõpinguid läbiviivad õppejõud ja praktikaasutuste
praktikajuhendajad. Organiseeritakse praktikakogukonda arendavaid üritusi, mis toetavad
vastastikust õppimist. Ülikoolide praktikaarenduse laiendatud meeskondadele luuakse
võimalused üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks ning tutvumiseks erinevate riikide
õpetajakoolituse praktikasüsteemidega. Kõiki õpiüritusi ja õppevisiite võib viia läbi nii Eestis
kui ka välisriigis. Toimuvad regulaarsed praktikaasutuste- ja ülikoolimeeskondade
ühisseminarid, koosolekud, õpitoad, infotunnid jms, luuakse või tellitakse praktika- ja
korralduslike materjale. Toetatakse heade kogemuste jagamist, uute praktikakogukondade teket
ja nende liikmete koolitamist. Koolituste ja seminaride korralduskulud hüvitatakse ühikuhinna
alusel (ühe osaleja ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel).
Toetatakse praktikaasutusi, eesmärgiga suurendada nende vastutust üliõpilaste kutseõpingute, sh
kvaliteetselt juhendatud praktika läbiviimisel. Õpetajakoolituse üliõpilasel on
praktikakogukonnas kindel tugiisik kogu kutseõpingute läbimise ajaks. Tugiisik toetab
üliõpilase professionaalset arengut ja aitab õppijal tunda end praktikakogukonda kuuluvana.
Tegevuse raames makstakse tugisikutele tasu ülikooli ja praktikaasutusega sõlmitud lepingu
alusel.
Õpetajakoolituse üliõpilase praktika toimub erinevates praktikaasutustes selleks, et saada
mitmekesine koolikogemus. Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt
juhtnõukogu poolt. Toetatakse väljaspool õpetajakoolituse üliõpilase elukoha (rahvastikuregistri
järgne elukoht) või ülikooli (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha maakonda praktikale suunduvat
üliõpilase sõidu- ja majutustoetuse maksmisega. Tegevuse raames ei toetata praktika sooritamist
Tallinna ega Tartu linnas. Sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinnana, võttes aluseks
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sõidu- ja majutustoetuse
maksmise põhimõtted ja määra. Sõidu- ja majutustoetust makstakse üliõpilasele 15 - 40
praktikapäeva eest õppeaastas praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või õppeasutuse
asukoha vahelise vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte
rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse
praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise lühema
kahekordse vahemaa alusel. Sõidu ja majutustoetuse väljamaksmise aluseks on ülikooli tõend
praktika läbimisekohta. Sõidu- ja majutustoetust maksab üliõpilasele ülikool, kes peab toetuselt
kinni ka tulumaksu.
Ülikooli poolsetele õpetajakoolituse praktika juhendajatele hüvitatakse lähetuskulud üliõpilase
õpetajakoolituse kõikide praktikaliikide külastamiseks ja vaatlemiseks vastavalt kõrgkoolis
kehtestatud lähetuste korrale.
Õpetajakoolituse praktika tegevuste läbiviimisel lähtutakse ESF programmi Eduko raames
väljatöötatud praktika korraldamise põhimõtetest, mis sisalduvad dokumendis „Õpetajakoolituse
praktika arendamine ülikoolides“. 3
8.6. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine ja praktilise õppe arendamine
kutse- ja kõrgkoolides
Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi töökohapõhiseks õppeks ja
piloteerida erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii kutse-, kui ka võimalusel
kõrgkoolides. Kutseõppes töökohapõhises õppes õppivatele õpilastele makstakse õppe-, sõidu-
ja koolilõuna toetusi.
Täiendavad töökohapõhised õppekohad lisanduvad riigieelarvest rahastatavatele
koolituskohtadele. Tegevusega on kavandatud luua 4200 täiendavat õppekohta (2020. aasta
eesmärk 7200 õppekohta) töökohapõhises õppes osalejatele. Oodatav tulemus on, et vähemalt
75% alustanud õppijatest (2018. a 3150 ja 2023. a. 5400 õpilast) omandab tööturu vajadustele
vastava kvalifikatsiooni. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, mis lõppeb kutseeksamiga
(töökohapõhise õppe õpilane peab saama kutse või osakutse) või koolieksamiga (kui puudub
kutseeksami sooritamise võimalus). 40% koolituskohtadest on planeeritud põhihariduseta või
põhiharidusega erialase kvalifikatsioonita noortele ja täiskasvanutele. Õppekohad luuakse
kutseõppeasutustesse vastavalt tööandjate tegelikele vajadustele ja valmisolekule uute või
olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks. Töökohapõhise õppe rakendamisel
lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013. a määrusest nr 39 „Töökohapõhise õppe
rakendamise kord“.
Kutseõppeasutustes loodavaid täiendavaid õppekohti finantseeritakse ühikuhinna põhiselt
lähtudes lisa 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja
nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise
õppe õppekohtade loomine““ toodust. Hüvitatavaks ühikuks on täiendavalt loodud ja täidetud
õppekoha kulu aastas. Täiendava töökohapõhise õppekoha loomise aluseks on RKT komisjoni
protokoll ja tegelikku täitmist tõendatakse koopiaga direktori käskkirjast õpilaskandidaatide
kooli õpilaste nimekirja kandmiseks ja Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) tehtava
väljavõttega. Need dokumendid on toetuse maksmise aluseks. Lähtuvalt kutseõppeasutuste
seadusest tuleb tasemeõppe õppijate (nii riikliku kui ka PRÕMi koolitustellimuse) andmed kanda
EHISesse. EHISes eristatakse riigieelarvelisi ja täiendavaid õppekohti rahastamisallika alusel.
Kutseõppeasutus peab tagama ettevõtete poolsete juhendajate tasu, mis on 15-50% riikliku
koolitustellimuse koolituskoha maksumusest, välja arvatud erandjuhtudel, kui ettevõte loobub
tasust.
Töökohapõhise õppe kutseõppe õpilastele makstakse õppe-, sõidu- ja koolilõuna toetusi samadel
alustel kui riigieelarvelistel koolituskohtadel õppijatele. Õppetoetuse, st põhitoetuse maksmisel
lähtutakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusest ja antud kutseõppeasutuses kehtestatud
õppetoetuste maksmise korrast (eeskirjast). Alates 01.03.2018 sisaldub sõidu- ja koolilõuna
toetus lisas 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja
3
Kättesaadav:
http://eduko.archimedes.ee/files/%C3%95petajakoolituse%20praktika%20arendamine%20%C3%BClikoolides.pdf
nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise
õppe õppekohtade loomine““ toodud ühikuhinnas.
Kutseõppeasutustel on võimalus koostöös ettevõtetega esitada kuni neli korda aastas
kindlaksmääratud tähtaegadel RKT komisjonile ettepanek töökohapõhise õppe koolituskohtade
loomiseks.
Tegevuse raames piloteeritakse erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii kutse- kui
ka kõrgkoolides. Piloteeritavad rakendusmudelid (sh erineva suurusega ettevõtetele ja
kõrgharidusele) ja piloteerimise põhimõtted töötatakse välja toetatava tegevuse 8.1 raames.
Piloteerimises osalevad õppeasutused kinnitab programmi juhtnõukogu.
Piloteerimistegevustesse kaasatakse Eesti Tööandjate Keskliit, et leida pilootprojektidesse
ettevõtteid, nõustada, koolitada ja motiveerida tööandjaid pilootprojektides osalema.
Pilootprojektis osalevatele ettevõtetele organiseeritakse õpiüritusi ja õppereise, mis võivad
toimuda nii Eestis kui välismaal.
Kõrghariduses piloteeritakse töökohapõhist õpet kõrghariduse esimesel ja teisel astmel valitud
õppekavagruppides. Töökohapõhise õppe eesmärgiks on õppetöö läbiviimisesse enam kaasata
tööandjaid, et õpe vastaks enam töömaailma vajadustele ning motiveerida üliõpilasi ühildama
õppetööd samaaegse töötamisega õpitaval erialal. Kõrghariduses töökohapõhise õppe
piloteerimise tulemusena on võimalik hinnata kehtivate õppekorralduslike regulatsioonide
sobivust uudse õppevormi rakendamisel. Kõrgkoolid loovad töökohapõhise õppe õppekohad
täiendavalt lisaks tavapärasele üliõpilaste vastuvõtule. Kõrgharidusõppe õppekulude hüvitamine
töökohapõhises õppes toimub semestri lõppedes üliõpilase kohta kehtestatud õppekulude
hüvitamise ühikuhinna alusel vastavas õppekavagrupis.
Töökohapõhise õppe paremaks korraldamiseks toetatakse õppeasutuste ja tööandjate koostööd.
Selleks luuakse kutseõppeasutustesse ja töökohapõhist õpet piloteerivatesse kõrgkoolidesse
ettevõtetega koostöö koordinaatorite ametikohad. Koordinaatori töö hõlmab koostööd
piirkonna/valdkonna ettevõtjatega uute partnerite leidmiseks, koostöövõrgustike loomist,
õppekavaalases arendustöös osalemist, töökohapõhise õppe läbiviimisega seotud korralduslike
küsimuste lahendamist, potentsiaalsete töökohapõhise õppe õppurite (õpipoiste) väljaselgitamist
ja õppesse toomist ja PRÕMi rakendamisega seotud lisaaruandlust.
Alates 1. jaanuarist 2019 toetatakse tegevuse raames praktika ja töökohapõhise õppe korralduse
arendustegevusi, sh õppeasutuste praktika- ja töökohapõhise õppe koordinaatorite ning
praktikajuhendajate koostööd; juhendmaterjalide väljatöötamist; vajadusel õigusaktide
muudatusettepanekute väljatöötamist; parimate praktikate levitamist, üksteiselt õppimist ja
erinevate haridustasemete vahelist koostööd. Töötatakse välja töökohapõhise õppe kvaliteedi
tagamise (sh hindamise) põhimõtted. Arendustegevustesse kaasatakse eksperte ja tööandjate
esindajaid.
8.7. Kutsehariduse maine tõstmine
Tegevuse eesmärgiks on suurendada põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning
täiskasvanud elanikkonna (sh lapsevanemate) teadlikkust kutseõppe eelistest, võimalustest ja
erialavalikutest, tutvustada vähepopulaarseid erialasid ning töökohapõhist õpet ning kujundada
Eesti elanikkonnas ja eriti üldhariduskoolide õpilaste ja nende vanemate ning õpetajate seas
positiivne hoiak kutsehariduse suhtes.
Kutseõppe võimaluste ja erinevate erialade tutvustamisel on prioriteediks vähepopulaarsed
erialad, kutsekeskharidusõpe ning töökohapõhine õpe. Potentsiaalsete õpilaste teadlikkuse
suurendamiseks kutseõppe võimalustest koondatakse ja levitatakse infot kutseõppe
õppimisvõimaluste kohta sihtrühmadele sobivates kanalites, sh erinevates veebikeskkondades ja
sotsiaalmeedias, kavandatakse ja viiakse ellu kutseharidust populariseerivad kampaaniad ja
üritused (sh üleeuroopalise kutseoskuste nädala raames), valmistatakse ette sihtrühmadele
sobivas formaadis infomaterjalid ning meediakajastused. Positiivsete hoiakute kujundamiseks
kajastatakse olulisi kutseharidussüsteemi uudiseid ja sündmusi ning kutseõppe õpilaste ja
vilistlaste edulugusid. Teavitustegevuste kavandamisel arvestatakse erinevate kutseõppe
sihtrühmadega (sh erivajadusega õpilased, vene emakeelega õpilased, täiskasvanud õppijad).
Erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamisel välditakse soolisi stereotüüpe. Toetatakse
koolidevahelist parimate praktikate jagamist, tagatakse regulaarne infovahetus ning
korraldatakse täienduskoolitusi.
Töökohapõhise õppe laiendamiseks tehakse teavitustööd potentsiaalsete õpilaste suunal
töökohapõhise õppe olemusest ja võimalustest. Teavitustöö korraldamiseks töötatakse välja
kommunikatsiooniplaan, toimub selle elluviimine ja pidev uuendamine. Tegevused sisaldavad
erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist, artiklite, pressiteadete
kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist, töökohapõhise õppega seotud edulugude
kaardistamist ja kajastamist, kesksete teavitustegevuste koordineerimist.
Uute õppijate värbamiseks tehakse koostööd Töötukassa, Rajaleidja keskuste, kutseliitude,
kohalike omavalitsuste ja muude institutsioonidega sihtrühmade väljaselgitamiseks ja õppesse
suunamiseks.
Töö ja meisterlikkuse väärtustamiseks, kutseõppe ja edukate õpilaste esiletõstmiseks ning
kutseõppes pakutavate erialade tutvustamiseks korraldatakse kutsemeistrivõistlusi. Tegevuste
elluviimisel lähtutakse kutsemeistrivõistluste senise korralduse analüüsist ja
kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamise kavast. Laiendatakse võistluserialade ringi.
Prioriteediks on kutsemeistrivõistluste külastatavuse suurendamine ning koostöö laiendamine
tööandjatega võistluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Kutseõppeasutuste teavitustegevuste kvaliteedi tõhustamiseks toetatakse kuni 31.12.2018
koolide kommunikatsioonistrateegiate koostamist ning kutseõppeasutuste tegevusi kutseõppe
populariseerimisel ja kutseõppes õpetavate erialade tutvustamisel. Tegevuste eesmärgiks on
suurendada potentsiaalsetes õpilastes (eelkõige üldhariduskoolide õpilastes) huvi kutseõppes
õppimise vastu ning toetada kutsehariduse positiivse maine kujundamist Eesti ühiskonnas.
8.8. Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses
Tööturu vajadustega arvestamiseks tuleb kutse- ja kõrghariduses oluliselt rohkem tähelepanu
pöörata võtmepädevuste, sh keelteoskuse arendamisele. Tegevuse 8.8. alategevused toetavad
kutse- ja kõrghariduse õppurite akadeemilise ja erialase eesti keele ning võõrkeelte õpet,
kutsekeskharidusõppes eesti õppekeelele üleminekut, kutseõppeasutuste juhtide ja personali
nõustamist mitmekeelse ja -kultuurilise õpikeskkonnaga toimetulekul.
Tegevuse kutsehariduse õppurite täiendav üld- ja erialase eesti keele kui teise keele õpe raames
korraldatakse kutseõppeasutuste vajaduste alusel vastavalt õppijate vajadustele täiendavat eesti
keele õpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele, sh neile kes õpivad venekeelsetes
õpperühmades. Tegevusega toetatakse kutsekeskharidusõppes eesti õppekeelele üleminekut.
Vajadusi aitavad kaardistada põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele eksamite tulemused ning
kutsestandardites kehtestatud keelenõuded. Keeleõpet võib korraldada praktilise töö ja praktika
käigus eestikeelses keskkonnas, nt eesti õppekeelega kutseõppeasutuses, lisatundide, kursustena
ning tunnivälise tegevusena (õpilasvahetused, kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või
kombineeritud õppena. Eelistatud on mitteformaalne keeleõpe erialase keelele ja
praktikakeskkonnas. Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija ettepanekul.
Tegevuse tulemusena paraneb õppurite eesti keele kui teise keele oskus ning nõustatud koolides
on tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek (õpetajate ja õpilaste
rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud).
Lisaks luuakse kutseõppeasutuste projektimeeskondadele võimalused üksteiselt õppimiseks ja
kogemuste vahetamiseks ning tutvumiseks keeleõpetamise kogemustega mitmekeelses ja -
kultuurilises keskkonnas välisriikide näitel. Õpiürituste eesmärgiks on tagada kutseõppeasutuste
keeleõppe jätkusuutlikkus ja parandada võimekust eestikeelsele õppele üleminekuks. Kõiki
õpiüritusi ja õppevisiite võib viia läbi nii Eestis kui ka välisriigis.
Tegevuse kõrgharidustaseme õppurite erialase eesti keele kui teise keele õppe raames
korraldatakse eesti keelest erineva emakeelega õppuritele kõrgkooliõpingute ajal erialase eesti
keele täiendavat keeleõpet. Erialase eesti keele õpe loob üliõpilastele paremad võimalused
praktika sooritamiseks ja tööturule sisenemiseks. Erialase eesti keele õpet korraldatakse
kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata üliõpilase varem saavutatud keeletasemest. Keeleõpet
korraldavad kõrgkoolid, vastavalt üliõpilaste vajadusele. Keeleõpe võib toimuda kursusena, või
kombineeritud õppena (õpilasvahetused, kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või talve-
/suveülikoolina. Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija ettepanekul.
Tegevuse tulemusena paraneb üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus.
Alategevuse kutse- ja kõrghariduse õppurite täiendav erialaste võõrkeelte õpe raames
korraldatakse kutse- ja kõrgkoolide ettepanekute alusel täiendavat erialase võõrkeele õpet, mis
parandab lõpetajate konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui ka välismaisel tööturul ning toetab
muuhulgas hariduse rahvusvahelistumist ja õppurite mobiilsust. Keeleõppe prioriteedid kinnitab
PRÕM juhtnõukogu elluviija ettepanekul.
Keeleõpe võib toimuda kursusena, projektina või talve-/suveülikoolina. Kursuste osaks võib
olla erialakeele materjalide (eelistatult e-materjalide) väljatöötamine (nt sõnastikud vms).
Kutse-ja kõrgkoolid peavad oma keeleõppe ettepanekus esitama Euroopa keelemapi eeskujul
koostatud erialase võõrkeele enesehindamise lehed, mida kasutakse hindamisvahendina.
Oodatud on mitteformaalne keeleõpe erialases keele- ja praktikakeskkonnas. Õppe alguses ja
lõpus on õppeasutustel kohustus hinnata õppurite võõrkeele oskust. Õppeasutusel on
tegevuskavade alusel võimalus teha tegevusi täiendavaks võõrkeeleõppeks.
Tegevuse tulemusena paraneb õppurite erialas(t) võõrkeel(t)e oskus.
9. Sihtgrupid
Toetatavad tegevused (p 8)
1 2 3 4 5 6 7 8
9.1 Kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilased ja kutseõppeasutuste x x x x x
tasemeõppe õpilased
9.2 Kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuvad õppeasutused x x x x x x
9.3 Kutseõppeasutuste õpetajad, kõrgkoolide õppejõud ja teised x x x x
õppetööd läbiviivad või toetavad spetsialistid
9.4 Praktika ja töökohapõhise õppega seotud tööandjad ja nende x x x x x
töötajad, kes juhendavad praktikante ja töökohapõhise õppe
õpilasi.
9.5 Üldhariduskoolide (sh riigigümnaasiumide) õpilased ja x
õpetajad
9.6 Praktika ja töökohapõhise õppe arendamise ja rakendamisega x x x
seotud organisatsioonid ja nende spetsialistid.
10. Tulemused
10.1. Praktikakorraldus õppeasutustes on ühtlustatud, läbipaistev ja vastab praktikakorralduse
osapoolte vajadustele;
10.2. Õppur on õpingute lõpuks saanud praktilise õppetöö ja praktika kogemuse töökeskkonnas;
10.3. Töökohapõhise õppe korraldus on ühtlustatud ja läbipaistev ning vastab osapoolte vajadustele;
10.4. Töökohapõhise õppe rakendusmudelid on erinevate valdkondade ja suurusega ettevõtetele välja
töötatud ja piloteeritud;
10.5. Töökohapõhise õppe läbiviimisse kaasatud tööandjate arv on suurenenud;
10.6. Vähenenud on madala haridustasemega mitteõppivate (18-24 aastaste) ja eri- ja kutsealase
hariduseta täiskasvanute osakaal;
10.7. Töökohapõhises õppes õppijate arv on tõusnud ja seeläbi on õppijad omandanud tööturu
vajadustele vastava kvalifikatsiooni;
10.8. Kutsehariduse maine on paranenud;
10.9. Üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on kasvanud ning põhikooli
lõpetanute hulgas on tõusnud kutseõppeasutusse astujate osakaal;
10.10. Kutseõppe võimalusi (sh töökohapõhist õpet) puudutav info on ajakohane ja kättesaadav;
10.11. Kutseõppeasutuste teavitustegevused on süsteemsed ja eesmärgistatud;
10.12. Kutseõppurite eesti keele kui teise keele oskus on paranenud ning nõustatud koolides on
tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek (õpetajate ja õpilaste
rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud);
10.13. Üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus on paranenud;
10.14. Õppurite erialas(t)e võõrkeel(t)e oskus on paranenud.
11. Tulemus- ja väljundnäitajad
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave
2014 a 2016 a 2018 a 2020 2022
RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA
Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes 50% 5 70% 75% 75%
Andmeid kogutakse
osalenutest (2013) kumulatiivselt kaks
edukalt kord aastas. 2023 a
lõpetanute määr4 sihttase 75%.
Allikas EHIS
Tegevuse TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE
VÄLJUNDNÄITAJAD)
Tulemusnäitaja6 Praktikajuhenda 08 1100 3900 X9 X Ühtlasi
mise koolitustel rakenduskava
osalenud väljundnäitaja.
juhendajate arv7 Andmeid kogutakse
kumulatiivselt kaks
kord aastas.
Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes 010 1667 4200 7200 7200 Ühtlasi
osalenute arv rakenduskava
väljundnäitaja.
Andmeid kogutakse
kumulatiivselt kaks
kord aastas. Allikas
EHIS.
Tulemusnäitaja Keeleõppe 0 800 1800 3000 3000
Ühtlasi
tegevustes rakenduskava
osalenute arv väljundnäitaja.
Andmeid kogutakse
kumulatiivselt kaks
kord aastas.
Toetatavate tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
1. Väljundnäitaja Tegevuses 0 60% 80% X X Andmeid kogutakse
Praktika ja osalevate kumulatiivselt ja
töökohapõhise õppeasutuste kord aastas aasta-
õppe süsteemse osakaal kõigist aruannetega.
korralduse kutse- ja
arendamine kõrgkoolidest
kutse- ja (%)
kõrgkoolides
2. Väljundnäitaja Parimaks 0 4 8 14 14 Andmeid kogutakse
Praktilise õppe praktika- ja kumulatiivselt ja
tähtsustamine töökohapõhise kord aastas aasta-
õppe pakkujaks aruannetega.
nimetatud
ettevõtete arv
4
Edukas osaleja on täitund õppekava lõpetamise nõuded.
5
EHISe andmetel 2013. a seisuga on õpingud lõpetanud 50% töökohapõhise õppesse sisseastunutest.
6
Tulemusnäitajasse panustavad PRÕM ja avatud taotlusvoor.
7
Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes
8
Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis.
9
Tähistus“X“-tegevus on antud aastaks lõppenud.
10
Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis.
3. Väljundnäitaja Valminud 0 2 4 5 5 Andmeid kogutakse
Praktika ja uuringute arv kumulatiivselt ja
töökohapõhise kord aastas aasta-
õppe aruannetega.
monitoorimine ja
uuringute
läbiviimine
4. Väljundnäitaja Sõidu ja n/a 1200 2900 2900 X Andmeid kogutakse
Sõidu ja majutustoetust (900) (2175) (2175) kumulatiivselt ja
majutustoetuste saanud õppurite kord aastas aasta-
võimaldamine arv sh majanduse aruannetega.
õpilastele ja kasvuvaldkondad
üliõpilastele e ja tervishoiu
valdkonna
õppurite arv
5. Väljundnäitaja Ülikoolide ja 0 3% 10% 12% X Andmeid kogutakse
Õpetajakoolituse õppeasutuste kumulatiivselt ja
praktika vahel sõlmitud kord aastas aasta-
arendamine uute aruannetega.
õpetajakoolituse
praktika
lepingute osakaal
kõikidest
õpetajakoolituse
praktikalepingute
st (%)
6. Väljundnäitaja Töökohapõhises n/a 150 250 350 350 Andmeid kogutakse
Täiendavate õppes osalevate kumulatiivselt ja
töökohapõhise ettevõtete arv kord aastas aasta-
õppe õppekohtade (ettevõtted, kes aruannetega.
loomine on programmi
kutsehariduses kestel
töökohapõhist
õpet pakkunud)
7. Väljundnäitaja Kutsemeistri- 31 32 33 35 X Andmeid kogutakse
Kutsehariduse võistluste kord aastas aasta-
maine tõstmine erialade arv aruannetega.
8.1 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 480 960 1500 1500 Andmeid kogutakse
Täiendav eesti osalevad kumulatiivselt ja
keele kui teise täiendavas eesti kord aastas aasta-
keele õpe kutse- ja keele õppes aruannetega.
kõrghariduses
8.2 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 600 1200 1500 1500 Andmeid kogutakse
Täiendav osalevad kumulatiivselt ja
võõrkeeleõpe täiendavas kord aastas aasta-
kutse- ja võõrkeele õppes. aruannetega.
kõrghariduses
12. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 31 605 974 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist
(edaspidi ESF) 26 865 078 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 740 896
EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest).
V Väljund Teg Toetatavate Sh elluviija Sh partnerite
älj evus tegevuste eelarve eelarve
Tulemus
un e nr Tegevused eelarve
di
nr
1 Toetatavas tegevuses osalevate Praktika ja töökohapõhise õppe 414 035 199 035 215 000
õppeasutuste osakaal kõigist 8.1 süsteemse korralduse arendamine
kutse- ja kõrgkoolidest (%) kutse- ja kõrgkoolides
sh otsene personalikulu 129 000 129 000 0
sh muud kulud 285 035 70 035 215 000
2 Parimaks praktika- ja 392 850 0 392 850
töökohapõhise õppe pakkujaks 8.2 Praktilise õppe tähtsustamine
nimetatud ettevõtete arv 281 200 0 281 200
sh otsene personalikulu
sh muud kulud 111 650 0 111 650
3 Valminud uuringute arv Praktika ja töökohapõhise õppe 159 850 159 850 0
Praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv
8.3 monitoorimine ja uuringute
läbiviimine
sh otsene personalikulu 1 000 1 000 0
sh muud kulud 158 850 158 850 0
4 Toetatud õppurite arv Sõidu ja majutustoetuste 1 446 550 65 900 1 380 650
8.4 võimaldamine õpilastele ja
üliõpilastele
65 900 65 900 0
Sh otsene personalikulu
Sh muud kulud 1 380 650 0 1 380 650
5 Ülikoolide ja õppeasutuste vahel 1 390 000 208 000 1 182 000
Õpetajakoolituse praktika
sõlmitud uute õpetajakoolituse 8.5
arendamine
praktika lepingute osakaal
kõikidest lepingutest (%) 264 900 5 8000 206 900
Sh otsene personalikulu
sh muud kulud 1 125 100 150 000 975 100
6 Töökohapõhises 22 717 250 292 900 22 424 350
õppes osalevate ettevõtete arv Täiendavate töökohapõhise õppe
8.6
(ettevõtted, kes on programmi õppekohtade loomine
Õpipoisiõppes osalenutest edukalt
kestel töökohapõhist õpet
pakkunud) 2 344 500 242900 2101600
Sh otsene personalikulu
Õpipoisiõppes osalenute arv;
20 372 750 50 000 20 322 750
Sh muud kulud
7 Kutsemeistrivõistluste erialade 2 883 110 2 523 610 359 500
arv. 8.7 Kutsehariduse maine tõstmine
861 100 791 100 70 000
Sh otsene personalikulu
2 022 010 1 732 510 289 500
Sh muud kulud
8 Õppurite arv, kes osalevad 1 253 317 216 517 1 036 800
Täiendav keeleõpe kutse- ja
osalenute arv
täiendavas eesti keele õppes ; 8.8
kõrghariduses
Tegevustes
Õppurite arv, kes osalevad
täiendavas võõrkeele õppes. Sh otsene personalikulu 636 517 141 517 495 000
Sh muud kulud 616 800 75 000 541 800
Horisontaalne tegevus 227 300 227 300 0
otsene personalikulu (projektijuht)
Kaudsed kulud kõigilt otsestelt 721 712 248 507 473 205
personalikuludelt kokku (15%
ühtse määra alusel)
KOKKU 31 605 974 4 141 619 2 7464 355
13. Kulude abikõlblikkus
13.1. Abikõlblikeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) § -s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
13.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 8 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud:
13.2.1. tegevuse elluviimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse
§-s 3 sätestatud tingimustele;
13.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9
lõigetele 1 ja 3-6;
13.2.3. toetatavate tegevuste 8.1, 8.2 ja 8.7 raames üritustel osalemise kulud.
Konverentsidel ja messidel osalemiseks vajalikud kulud on abikõlblikud, kui
tutvustatakse kutseõppe või töökohapõhise õppe võimalusi. Toetatava tegevuse
8.7 raames on abikõlblikud välislähetuskulud, mis on seotud rahvusvahelisel
kutsemeistrivõistlusel osaleva Eesti võistkonna tulemuste kajastamisega
meedias;
13.2.4. toetatava tegevuse 8.8 raames läbiviidava keeleõppe ettevalmistuse ja
läbiviimisega seotud kulud;
13.2.5. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 nimetatud koolituskulud ühikuhinna alusel
vastavalt haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312
„Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020
meetmetele“;
13.2.6. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 seminaride kulud ühikuhinna alusel vastavalt
haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade
kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“;
13.2.7. toetatavates tegevustes 8.4 ja 8.5 nimetatud õppurite sõidu- ja
majutustoetused ühikuhinna alusel vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse §-le 37. Majutus- ja sõidutoetus on abikõlblik, õppur õpib juhtnõukogu
poolt kinnitatud õppekaval ja suundub praktikale väljapoole oma elukoha või
kooli asukoha maakonda. Samuti peab praktika toimuma väljapool Tallinna ja
Tartu linna ;
13.2.8. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe kulud, mida
alates 1. märtsist 2018 hüvitatakse vastavalt Lisas 3 kehtestatud
ühikuhindadele ja kõrgharidusõppe õppekulud ühikuhinna alusel vastavalt
lisale 2. Kuni 28. veebruarini 2018 kehtib käesoleva käskkirja 09. augustil 2017
kehtestatud sõnastus.
13.2.9. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste
õppetoetused ühikuhinna alusel vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse§
12 lg-le 1;
13.2.10. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste
koolilõuna toetuse kulud ühikuhinna alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse
22.08.2013. a määruse nr 124 „Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase
kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses” §-le 1. Kehtib
kuni 28.02.2018.
13.2.11. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste
ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetused kuludokumentide
alusel. Kehtib kuni 28.02.2018.
13.2.12. toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud kulud
kuludokumentide alusel.
13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames
mitteabikõlblikud järgmised kulud:
13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
13.3.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
13.3.3. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel;
13.3.4. sõidu- ja majutustoetus toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud töökohapõhise õppe
õpilaste ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetuse saajale;
13.3.5. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kõrgharidusõppe töökohapõhise õppe
üliõpilaste õppetoetused õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel.
13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil.
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord
14.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse
§-dest 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18.
14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile
1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2, ühtse
määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt
ühendmääruse § 18 lg 1 punktidele 1 ja 3.
14.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel.
Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse
rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis ning mitte sagedamini kui kord kuus
struktuuritoetuse registri kaudu. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne
esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude
perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
14.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
14.6. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja
jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande
90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse
kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on
rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra.
Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades
sellest toetuse saajat.
14.7. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
14.8. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
14.9. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
15. Elluviija ja partneri kohustused
15.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused.
15.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
15.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt lepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja
eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
15.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate
ja eelarveartiklite lõikes;
15.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud
aastase tegevuskava ja eelarve ning maksete prognoosi;
15.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 16 sätestatule;
15.2.5. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja
tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused;
15.2.6. esitama iga aasta 1. märtsiks juhtnõukogule punktis 4.2.4 nimetatud
hankeplaani.
15.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
16. Tegevuste elluviimise aruandlus
16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks
vahearuandeid struktuuritoetuse registri kaudu. Vahearuandes peab olema kajastatud
vähemalt järgmine informatsioon:
16.1.1. punktis 11 loetletud näitajate täitmine;
16.1.2. ellu viidud tegevuste tegelik mõju läbivatele teemadele;
16.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
16.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
16.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
16.5. Lisaks punktis 16.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste
elluviimise tulemusaruande, mille tingimused, kord ja tähtajad lepitakse kokku elluviija
ja rakendusasutuse vahelises lepingus.
16.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul
infoks rakendusüksusele.
17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel
17.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas tegevuses
osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125
lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi
2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad
osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1.
17.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes
osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse § 8 lõike 2 punktile 7.
17.3. Punktides 17.1 ja 17.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 8.6 ja 8.8 nimetatud
tegevusele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid töökohapõhises õppes
osalevate ja keelekoolitusel osalenud isikute kohta.
17.4. ESF tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele vastavalt
rakendusüksuse esitatud vormile ja tähtaegadele.
17.5. ESF tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal ning
rakendusüksusel juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi
tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi
rakendavatele asutustele“.
18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
18.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
18.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
18.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste
rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse
või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning edastab arvamuse avaldamiseks
rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate
sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks
struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
18.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis
12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus
tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
18.5. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 15.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja
tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest
erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele.
18.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale,
korraldusasutusele ja rakendusüksusele.
19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
19.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
19.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse
§-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule.
20. Dokumentide säilitamine
Dokumente säilitatakse vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lg 2.
SELETUSKIRI
Haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“
elluviimiseks“ muutmine eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a
käskkirja nr 316 (muudetud haridus- ja teadusministri 16. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 39,
14. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 50, 9. augusti 2017 a. käskkirjaga nr 206, 20. märtsi 2018
a. käskkirjaga nr 133) „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu
vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“.
Eelnõuga viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse
suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL
vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 “Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses
tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega”
tegevuse 1.5.2 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ eesmärke ja
tulemusi.
Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS2014_2020) § 16 lõike 1 alusel.
Käskkirja muutmise peamiseks eesmärgiks on PRÕMi toetatavate tegevuste abikõlblikkuse
perioodi pikendamine.
Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse
osakonna peaekspert Karin Ruul (735 4099,
[email protected]), kõrghariduse osakonna
asejuhataja Sigrid Vaher (735 0263,
[email protected]), rahandusosakonna välisvahendite
juht Inge Oopkaup (735 0279,
[email protected]) ja õigusosakonna jurist Kadi Mölder (735
0234,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. Käskkirja eelnõu lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused:
2.1.1. Punktis 3 lisatakse toetatava tegevuse 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe
õppekohtade loomine ja praktilise õppe arendamine kutse- ja kõrgkoolides“ partneriks
Eesti Tööandjate Keskliit, mis valiti partneriks avaliku konkursiga. Konkursi
tingimused on kinnitatud Haridus ja Teadusministeeriumi kantsleri 24. aprilli 2018. a.
käskkirja nr 1.1-3/18/99 „Konkursi korraldamine ja hindamiskomisjoni
moodustamine“. Hindamiskomisjon tegi 22.05.2018 (protokolli registreerimisnumber
1.1-7/18/31) ettepaneku nimetada toetatava tegevuse 8.6 partneriks Eesti Tööandjate
Keskliit.
Punktis 3 on täpsustatud ka kõrgkoolide loetelu, kes omavad õppe läbiviimise õigust
vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.12.2008 määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ lisa 3
viimasele redaktsioonile, mida rakendatakse alates 01.07.2017. Kõrgkoolide loetelus ei
ole enam Arvutikolledžit ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžit.
2.1.2. Punktis 4.1 on kustutatud PRÕMi juhtnõukogu koosseisust HTMi osakondade
nimetused, kuna juhtnõukogu kooseis kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskirjaga.
2.1.3. Punktis 5 on muudetud toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioode. Abikõlblikkuse
perioodi kehtestamisel on võetud aluseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
näitajate ja Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a korraldusest nr 386 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ toodud tulemusnäitajate saavutamise
võimalikkus ning vabade eelarvevahendite olemasolu.
Tegevuse Abikõlblikkuse Põhjendus
number periood
1.03.2015 - Toetatavat tegevust ei pikendata.
8.1 31.12.2018
Üle 50% toetatava tegevus eelarvest moodustavad
kesksed praktikaalased koolitused. Tegevuskavade ja
elluviija poolt läbiviidud koolituste analüüs näitab, et
Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna
Tehnikaülikooli ja Ettevõtluskõrgkooli Mainor poolt
pakutavad praktika alased täienduskoolitused
koolitused ei täitu ning kutse- ja kõrgkoolidel puudub
huvi osaleda keskselt korraldatud praktikaalastel
koolitustel (2015-2017 aastal osales kesksetel
praktikaalastel koolitustel ca 650 õpetajat või
õppejõudu, ca pooltest kutse- ja kõrgkoolidest).
Koolituste tagasiside näitab, et õppeasutused soovivad
ise (või ka koostöös eelpool nimetatud ülikoolidega)
kohapeal koolitusi korraldada, sest neil on parim
teadmine koolitusvajadustest, otsekontakt oma
praktikaettevõtetega ja nad suudavad paremini
motiveerida oma õpetajaid koolitustel osalema..
Samuti pole kutseõppeasutused olnud rahul koolituse
sisuga, sest ülikoolidel puudub kutsekoolide
õppekorralduse alane teadmine.
Vabariigi Valitsuse korralduse tulemusnäitaja
„Praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate
arv“ (2020. a. sihttase 5350) saavutamiseks on
muutmisel haridus- ja teadusministri määrus
„Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja
õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi
arendamisel“ ja mis võimaldab kõigil kutse- ja
kõrgkoolidel ise koolitada praktika ja töökohapõhiseid
juhendajaid ning vajadusel korraldada koolitused
eelpool nimetatud kõrgkoolidega koostöös. Sama
vooru raames on õppeasutustel võimalik taotleda
praktikaalaseks arendustegevusteks. Uuendatud avatud
taotlusvoor on planeeritud avada 2018 aastal.
Vähesel määral jätkatakse kesksete praktika- ja
töökohapõhise õppe arendustegevustega toetatava
tegevuse 8.6 raames. Õppeasutustel on võimalik
koolile vajalikke arendustegevusi elluviija avatud
taotlusvooru raames.
1.03.2015 -
8.2 30.06.2020 Toetatavat tegevust pikendatakse 2,5 aastat, et toetada
tegevust 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe
õppekohtade loomine“ ning tõsta tööandjate
2
teadlikkust praktika ja töökohapõhisest õppe
vajadusest ja võimalustest. Tegevus aitab kaasa
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
tulemusnäitaja „Õpipoisiõppes osalenute arv“
täitmisele. Tegevuse elluviijaks on avaliku konkursiga
valitud Eesti Tööandjate Keskliit.
1.03.2015 -
8.3 31.12.2021 Toetatavat tegevust pikendatakse kolm aastat. 2021
aastaks on planeeritud mahukam haridustasemete
ülene praktika- ja töökohapõhiseõppe alane uuring.
Uuringu eesmärgiks on hinnata ESFi toetavate
tegevuste mõju – milliseid muudatusi on toonud kaasa
ESF programmi rakendamine, mis toetusmehhanismid
töötasid ja mis mitte, milliste tegevutega tuleks jätkata.
1.03.2015 - Toetatavat tegevust pikendatakse üks aasta. 2019.
8.4 31.12.2019 aastal analüüsitakse koostöös toetust kasutanud
õppeasutustega toetuse kasutamist ja mõju – sh kas
õppijad on läinud võrreldes varasemaga kaugemale
praktikale ning kas õppeasutuste praktikabaaside
võrgustik on laienenud. Varasemalt polnud võimalik
toetuse kasutamist analüüsida, kuna selle rakendamine
oli aeglane, toetust kasutasid vähesed õppijad/koolid.
Lähtuvalt analüüsi tulemustest ja vabade
eelarvevahendite olemasolust kaalutakse tegevuse
pikendamist 2019 aastal.
Tegevus ei toeta ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava tulemus- ja väljundnäitajate ja Vabariigi
Valitsuse tulemusnäitajate saavutamist.
1.03.2015 -
8.5 31.12.2021 Toetatavat tegevust pikendatakse kolm aastat.
Riigikogu Kultuurikomisjon saatis 2013. aasta
jaanuari lõpus Vabariigi Valitsusele ja Rektorite
Soovitused sisaldasid muu hulgas ka ühe teemana
õpetajakoolituse praktikat. Õpetajahariduse arengute
kohta on ülikoolid ja Haridus-Teadusministeerium
andnud Kultuurikomisjonile tagasisidet kahel korral,
viimati 2017 aastal, kus ülikoolid tõid positiivse
näitena välja PRÕMi programmi lisatoe.
Õpetajakoolituse praktika parandamisel on lisaks mahu
suurendamisele ülikoolid keskendunud praktika
kvaliteedi tõstmisele, sh juhendamise kvaliteet,
teoreetilise ja praktilise osa integreerimine,
praktikaasutuste ja ülikoolide koostöö parandamine,
ühtse praktikakogukonna tekkimine. See töö on veel
pooleli ja seetõttu on PRÕMI tegevus 8.5 pikendamine
eelpool nimetatud tegevuste toetamiseks väga vajalik.
3
Toetatav tegevus aitab vähesel määral kaasa Vabariigi
valitsuse korralduse tulemusnäitaja „Praktika-
juhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv“
täitmisele. (2020. a. sihttase 5350)
1.03.2015 - Toetatavat tegevust pikendatakse 3,5 aastat, et tagada
8.6 30.06.2022 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
tulemusnäitaja „Õpipoisiõppes osalenute arv“ täitmine
(2020. a. sihttase on 7200).
1.03.2015 - Toetatavat tegevust pikendatakse kaks aastat, et toetada
8.7 31.12.2020 läbi teavitustegevuste Eesti elukestvaõppe strateegia
2020 meetme „Elukestva õppe võimaluste ja
töömaailma vajaduste vastavus“ kutseharidusega
seotud näitajate Kutsehariduse statsionaarses õppes
õpinguid jätkavate põhikoolilõpetajate määr (2020 a.
sihttase 35%) ja Keskhariduse tasemel õppurite
jagunemine (%) üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse
vahel (2020 a. sihttase 60%:40%).
Tegevus toetab läbi teavitustegevuste
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
tulemusnäitaja „Õpipoisiõppes osalenute arv“ täitmist.
1.03.2015 -
8.8 31.12.2021 Toetatavat tegevust pikendatakse kolm aastat, et tagada
Vabariigi valitsuse korralduse tulemusnäitaja
„Keeleõppe tegevustes osalenute arv“ täitmine.
2.1.4. Punktis 8.5 on täiendatud tegevuse kirjeldust võimalusega organiseerida
õpetajakoolituse praktikameeskondadele õppevisiite teistesse riikidesse, mis annab
võimaluse parendada ülikoolidel õpetajakoolituse praktikat.
2.1.5. Punkti 8.6 pealkirja ja toetatava tegevuse kirjeldust täiendatakse praktilise õppe
arendustegevustega. Muudatus on vajalik, kuna toetatava tegevuse 8.1 abikõlblikkuse
periood lõppeb 31.12.2018 ning lähtuvalt partnerite tagasisidest on vajadus toetada
praktika ja töökohapõhise õppe parimate praktikate jagamist, praktikaprotsessi
kvaliteedihindamist ja teisi õppeasutuste üleseid arendustegevusi. Tegevuse kirjeldusse
on lisatud võimalus kaasata töökohapõhise õppe pilootprojektidesse partnerina Eesti
Tööandjate Keskliit.
2.1.6. Punkti 8.7 toetatava tegevuse kirjeldust on täiendatud kuupäevaga „(31.12.2018)“, mis
ajani toetatakse kutseõppeasutuste kommunikatsioonistrateegiate koostamist ja
kutseõppeasutuste tegevusi. Seoses eelarve vähendamisega ei ole võimalik kirjeldatud
tegevusi alates 2019. aastast toetada.
2.1.7. Punkti 8.8 on täiendatud tegevuse kirjeldust võimalusega organiseerida õpiüritusi ja
õppereise eesmärgiga tagada kutseõppeasutuste keeleõppe jätkusuutlikkus ja parandada
võimekust eestikeelsele õppele üleminekuks.
2.1.8. Punktis 11 on lisatud aastate 2020 ja 2022 tulemus- ja väljundnäitajad. Tulemus- ja
väljundnäitajate kehtestamise aluseks on rakenduskavas ja vabariigi valitsuse
korralduses toodud näitajad.
Tulemusnäitajate „Õpipoisiõppes osalenute arv“ ja „Keeleõppe tegevustes osalenute
arv“ sihtasemed on aastatel 2020 ja 2022 võrdsed, kuna juba õppes osalevad õppijad
4
lõpetavad õpet. Töökohapõhise õppe keskmine pikkus on 1,5 aastat ning pikemad
õppekavad on kuni 3,5 aastat. Keeleõppes on täiendavate koolitusprojektide pikkus
keskmiselt üks aasta.
2.1.9. Punktis 12 on muudetud tegevuste eelarvet.
Eelarve koostamisel on arvestatud ÜKP rakenduskava ca 1% tehnilise vähenduse (348
538 EUR) ja Vabariigi Valitsuse otsustega riigi eelarvestrateegia 2019-2022 raames,
millega tõstegi ümber struktuurivahendite kohustustega katmata vahendid (460 000).
Kogu meetme eelarve on peale vähendamisi 34 045 292 EURi, millest 31 605 974 EURi
on käesoleva tegevuse eelarve ning ülejäänud (2 499 318 EURi) avatud taotlusvooru
„Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine
praktikasüsteemi arendamisel“ eelarve.
Toetavate tegevuste eelarvestamisel lähtuti eesmärgist saavutada rakenduskavas ja
vabariigi valitsuse korralduses toodud tulemus- ja väljundnäitajad, aastate 2015-2018
kasutatud eelarvest, eelnevate aastate tegevuskavade mahtudest ja planeerimata
eelarvevahenditest.
Eelarve muutus
toetatav tegevus kokku elluviija partner
8.1 Praktika ja töökohapõhise õppe
süsteemse korralduse arendamine kutse- ja 0 0 0
kõrgkoolides
otsene personalikulu 0 0 0
muud kulud 0 0 0
8.2 Praktilise õppe tähtsustamine 181 250 0 181 250
otsene personalikulu 125 000 0 125 000
muud kulud 56 250 0 56 250
8.3 Praktika ja töökohapõhise õppe
44 850 44 850 0
monitoorimine ja uuringute läbiviimine
otsene personalikulu 1 000 1000 0
muud kulud 43 850 43 850 0
8.4 Sõidu ja majutustoetuste võimaldamine
-153 150 21 000 -174 150
õpilastele ja üliõpilastele
otsene personalikulu 21 000 21 000 0
muud kulud -174 150 0 -174 150
8.5 Õpetajakoolituse praktika arendamine -203 000 120 000 -323 000
otsene personalikulu 20 000 20 000 0
muud kulud -223 000 100 000 -323 000
8.6 Täiendavate töökohapõhise õppe
3 875 050 223 000 3 652 050
õppekohtade loomine
otsene personalikulu 893 000 173 000 720 000
muud kulud 2 982 050 50 000 2 932 050
8.7 Kutsehariduse maine tõstmine 755 000 755 000 0
otsene personalikulu 300 000 300 000 0
muud kulud 455 000 455 000 0
8.8 Täiendav keeleõpe kutse- ja
187 400 109 000 78 400
kõrghariduses
otsene personalikulu 84 000 84 000 0
5
muud kulud 103 400 25 000 78 400
otsene personalikulu (projektijuht) 116 000 116 000 0
Kaudsed kulud kõigilt otsestelt
personalikuludelt kokku (15% ühtse määra 234 000 107 250 126 750
alusel)
KOKKU 5 037 401 1 496 101 3 541 300
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele. Käesoleva eelnõu aluseks on STS2014_2020 ja
selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.
4. Tegevuse mõjud. Tegevuse mõju kirjeldamisel läbivatele teemadele on lähtutud Vabariigi
Valitsuse 28. detsembri 2017. a korraldusest nr 386 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekiri“.
Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud vastavalt „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskavale 2014-2020“.
5. Käskkirja jõustumine. Käskkiri jõustub alates 25. maist 2018. Käskkiri jõustub tagasi-
ulatuvalt, et toetatava tegevuse 8.6 uuel partneril, Eesti Tööandjate Keskliidul, oleks võimalik
alustada pilootprojektide tegevuste ettevalmistamisega juba varasemalt. Pilootprojektis algab
õppetöö 1. septembril 2018 ning tööandjate nõustamine ja koolitamine on planeeritud juuni ja
augustisse.
6. Eelnõu kooskõlastamine. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Arvamuse esitamiseks Sihtasutusele Innove ja Eesti
Tööandjate Keskliidule, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Rektorite Nõukogule ja
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule.
Helen Põllo
kutsehariduse osakonna juhataja
6