dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 21. juuni 2018
Viit
1-12/1414-1
Registreeritud
21. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
29. juuni 2018

Failid

  • 📎Esituskiri.bdoc256 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 19.06.2018 nr 15.2-2/3663 Esitame teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu. Palume teie kooskõlastusi hiljemalt 29. juunil 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Mikser välisminister Lisad: 1. korralduse eelnõu 1 lehel; 2. seletuskiri 14 lehel; 3. lepingu eelnõu eesti keeles 29 lehel. Kerli Tiik (637 7433; [email protected]) Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 EELNÕU 18.06 . 2018 VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S Tallinn, Toompea juuni 2018 nr “ Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu ” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Välis suhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: Kiita heaks „ Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu ” eelnõu . Volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures kirjutama Eesti Vabariigi nim el alla punktis 1 nimetatud lepingule. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „ „ Ü helt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus - ja koostöö lepingu ” eelnõu he a kskiitmi ne ja volituse andmine ” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte S eletuskirjas käsitletakse ühelt poolt Euroopa Liidu (edaspidi ka EL ) ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelis e partnerlus - ja koostöö lepingu (edaspidi leping ) allakirjutamist . Tegu on poliitilise raamlepinguga, mis loob aluse edasise poliitilise ja julgeolekukoostöö koordineerimiseks. 25. novembril 2004 volitas Euroopa Liidu n õukogu (ELi N õukogu) Euoopa K omisjoni (komisjon) pidama läbirääkimisi eraldi partnerlus- ja koostöölepingute sõlmimiseks Tai Kuningriigi, Singapuri Vabariigi, Indoneesia Vabariigi, Filipiini Vabariigi, Malaisia ja Brunei Darussalami Riigiga. ELi N õukogu võttis 25. juunil 2012 vastu otsuse, millega anti Euroopa Komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba pidada ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri vahelis t partnerlust ja koostööd käsitleva lepingu üle läbirääkimisi. Läbirääkimised algasid 2012. aasta juulis ja need lõpetati edukalt 30. juulil 2014. Lepinguga asendatakse 2007. aastal vastu võetud suhteid ja koostööd käsitlev ühisdeklaratsioon, minnes sellest kaugemale. Sellega luuakse E uroopa Liidu suhete jaoks Singapuri ga õiguslikult siduv raamistik. Kõik olemasolevad valdkonnapõhised lepingud jäävad kehtima. EL ja Singapur plaanivad lepingule kirjutada alla 2018. aasta 4. augustil Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) regionaalsel ministrite kohtumisel. Liikmesriikide poolne allakirjutamine peaks aset leidma kõige hiljemalt 14. juulil 2018. Lepingukohase koostöö alus on inimõiguste, demokraatia põhimõtete, rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtete austamine. Leping sisaldab Euroopa Liidu poliitilisi standardsätteid inimõiguste, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, massihävitusrelvade, väike- ja kergrelvade ning terrorismivastase võitluse kohta. See hõlmab ka koostööd majandus- ja kaubandusküsimustes ning kätkeb dialoogi majanduse, kaubanduse ja investeerimisega seotud valdkondades, põllumajandustoodetega kauplemise üle ja muudel valdkondlikel teemadel. Lisaks käsitletakse lepingus koostööd kõikvõimalikes poliitikavaldkondades, nagu tervishoid, keskkond, kliimamuutused, energia, haridus, kultuur, töö, katastroofide ohjamine, kalandus ja merendus, transport, õiguskoostöö, võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi poliitikaosakonna Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ladina-Ameerika büroo nõunik Mart Tarmak (tel 637 7 161 , [email protected] ) ning need on läbi vaadanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Kerli Tiik (tel 637 7433, [email protected] ). Seletuskirja koostamisel osalesid Välisministeeriumi poliitikaosakonna julgeolekupoliitika ja transatlantiliste suhete büroo nõunik Anneli Vares (tel 6 37 7110 , [email protected] ) ning väliskaubanduse ja arengukoostöö osakonna kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo nõunik Toomas Moor (tel 637 7212 , [email protected] ), Justiitsministeeriumi kantsleri nõunik EL küsimustes Kristi Kraavi-Käerdi (tel 6208 129, [email protected] ), Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna arengukoostöö ja humanitaarabi büroo lauaülem Marlen Rein ( 637 7219 , [email protected] ), Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel (tel 611 3406, [email protected] ), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi E uroopa L iidu j a rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik ud Hanna Jemmer (tel 639 7694 , [email protected] ) ja Meelis Kivinurm (tel 6256 374 , [email protected] ), riigi infosüsteemide osakonna nõunik Sandra Särav (tel 6256 378 , [email protected] ), siseturu osakonna nõunikud Kätlin Staub (tel 625 6440 , [email protected] ) ja Karl Stern (tel 625 6405 , Karl.Stern@mkm ), majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel 625 6350, [email protected] ), Sotsiaalministeeriumi eurokoordinatsiooni ja välissuhete osakonna peaspetsialist Jürgen Ojalo (tel 626 9 165 , [email protected] ), H aridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa Liidu j a rahvusvahelise koostöö osakonna asejuhataja Piret Sütt (tel 735 0174, [email protected] ), Siseministeeriumi Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna nõunik Margit Veenpere (tel 612 5149, [email protected] ), Keskkonnaministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Hanna Soe (tel 626 2833, [email protected] ), Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Siim Tiidemann (tel 625 6 133 , [email protected] ). Lepingu eelnõu on tõlkinud eesti keelde ja keeleliselt toimenud E uroopa Liidu Nõukogu sekretariaat. 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 11. aprillil 2018 heaks kiidetud EL i N õukogu otsuse eelnõuga lepingu le allakirjutamise kohta EL i nimel. 2. Korralduse eesmärk Korralduse eesmärk on kiita heaks lepingu eelnõu ning volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures , kirjutama Eesti Vabariigi nimel lepingule alla. Lepingu rakendamiseks ei ole Eesti õigusakte muuta vaja. Ka mui d Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 nimetatud välislepingu ratifitseerimise kohustuslikke aluseid ei esine. Seega ei tule lepingut Riigikogus ratifitseerida. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korraldus koosneb kahest punktist, esimesega kiidetakse heaks lepingu eelnõu ja teisega antakse volitus sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutada. Leping koosneb 52 artiklist ning kahest ühisdeklaratsioonist artiklite 44 ja 52 kohta. Preambuli s nenditakse lepinguosaliste traditsioonilisi sõprussidemeid ning neid ühendavaid tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid . Kinnitatakse otsust järgida demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi , õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ja soovi edendada oma rahva majanduslikku ja sotsiaalset arengut, võttes seejuures arvesse säästva arengu põhimõtteid ja vajadust kaitsta keskkonda , samuti soovi tugevdada koostööd rahvusvahelise stabiilsuse, õiguse ja julgeoleku valdkonnas, mis on säästva sotsiaalse ja majandusliku arengu, vaesuse kaotamise ja ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamise eeltingimuseks . Preambuli kohaselt on l epingu eesmärgi ks lepinguosaliste vaheliste olemasolevate suhete tugevdamin e , et tihendada koostööd ja kindlustada ühist tahet, süvendada ja mitmekesistada suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades võrdsuse, diskrimineerimisest hoidumise, looduskeskkonna hoidmise ja vastastikuse kasu alusel . Koostööd soovitakse süvendada võitlus es terrorismi kõikide vormide , massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku ning väike- ja kergrelvade ja nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastu . Kinnitatakse soovi parandada Aasia ja Euroopa vahelist vastastikust mõistmist, tuginedes võrdsusele, üksteise kultuuri- ja poliitikanormide austamisele ning eriseisukohtade tunnustamisele . Kaubandussuhteid soovitakse tugevdada vabakaubanduslepingu sõlmimise kaudu . Tunnustatakse Euroopa Majandusühenduse ja ASEAN liikmesriikide Filipiinide, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Tai vahel 1980. aastal sõlmitud koostöölepingu tähtsust . Tuuakse välja Ühendkuningriigi ja Iirimaa erisused õig l ust, vabadust ja turvalisust puudutavates sätetes. I jaotis määratleb lepingu iseloomu ja ulatuse ning käsitleb lähemalt lepingu üldpõhimõtteid ja eesmärke. Artikl is 1 tuuakse välja lepingu üldpõhimõtted, milleks on demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning põhiliste inimõiguste austamine, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides . Lepinguosalised kinnitavad oma ühiseid väärtusi, nagu need on väljendatud ÜRO põhikirjas , kinnitavad oma kohustusi edendada säästvat arengut, teha koostööd kliimamuutuste ja ka üleilmastumise valdkonnas ning aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele , samuti jäävad kindlaks heade valitsemistavade ja õigusriigi põhimõtetele . Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu raames koostööd riigisiseseid õigusnorme järgides . Artikkel 2 sätestab l epingu eesmärgina koostöö sisseseadmise ja kohust use pida d a laialdast dialoogi . . Üheteistkümnes alapunktis on välja toodud valdkonnad, millele eelkõige suunatakse jõupingutused . II jaotis täpsustab kahepoolse, piirkondliku ning rahvusvahelise koostöö suunad . Artik li 3 kohaselt teevad lepinguosalised koostööd erinevates piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning foorumitel, kui seda peetakse vajalikuks ja kasulikuks. Omavaheline koostöö loob tugevama alliansi nii piir kondlike kui ka rahvusvaheliste küsimuste käsitlemisel. Eesti seisukohalt on oluline koostoimimine rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Ühinenud Rahvast Organisatsioon ( ÜRO ) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon ( WTO ) , aga ka osalemine ELi ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni ( ASEAN ) dialoogis ning Aasia–Euroopa kohtumistel. Artikli 4 lõige 1 seab eesmärgiks, et lepinguosalised nõustuvad võtma igas valdkonnas, kus toimub lepingu kohane dialoog ja koostöö, seonduvaid meetmeid kas kahepoolse või piirkondliku koostöö tasandil või mõlemal korraga . Euroopa Liidu poliitilise dialoogi tihendamine samameelsete riikidega on Eestile oluline nii välis- kui julgeolekupoliitilisest aspektist. Poliitilise dialoogi tihenemine annab hea aluse ja info mille põhjal arendada dialooge kahepoolselt huvipakkuvates valdkondades. Lõige 2 näeb ette võimaluse otsustada vajaduse korral suurendada lepinguga hõlmatud või seotud valdkondades koostöömeetmetele antavat rahalist toetust vastavalt oma rahastamise korrale ja vahenditele. II I jaotis käsitleb koostööd rahvusvahelise stabiilsuse, õiguse, julgeoleku ja arengu valdkonnas . Artikkel 5 näeb ette koostöö tihendamise terrorismivastase võitluse valdkonnas kooskõlas õigusriigi põhimõtete ja kohustustega. Selline koostöö on vajalik ning dialoog toimub juba praegu. Leping näeb ette koostööd ÜRO raamistikus (ülemaailmne terrorismivastane strateegia) jt rahvusvahelistes koostööformaatides (sh vastavalt ELi ja ASEANi 28. jaanuari 2003. aasta ühisdeklaratsioonis kokku lepitule), teabevahetust kooskõlas rahvusvahelise ja riigisisese õigusega ning arvamuste, kogemuste ja parimate tavade vahetamist terrorismi ennetamise ja tõkestamise alal, sh järgides inimõigusi ja põhivabadusi. Artikkel sätestab, et töötatakse mh rahvusvahelise konsensuse süvendamisel terrorismivastase võitluse normatiivse raamistiku osas eesmärgiga leppida võimalikult kiiresti kokku rahvusvahelise terrorismivastase võitluse terviklikus konventsioonis. Edasise koostöö valdkondadena nähakse muuhulgas terrorismiga seotud värbamise ja radikaliseerumise ennetamist ja tõkestamist, sh internetis, suure rünnakuriskiga objektide ja nn pehmete sihtmärkide kaitset, naasvate välisvõitlejate ja nende pereliikmete käsitlemist, konfliktipiirkondadest asitõendite ( battlefield evidence ) käsitlemist ning võitlust terrorismi rahastamisega ja rahvusvaheliste sanktsioonide täitmine, mis on oluline terrorismi toitvate ressursside äralõikamiseks. Artikkel 6 sätestab põhimõtted rahvusvaheliste kohustuste rakendamiseks, eesmärgiga karistada kõige raskemate rahvusvaheliselt muret tekitavate kuritegude eest. K innitatakse vastastikust mõistmist, et kõige tõsisemad rahvusvahelised kuriteod (genotsiid ja inimsusvastased ning sõjakuriteod) ei tohi jääda karistuseta ja et vastutusele võtmine niisuguste tegude eest tuleb tagada kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas rahvusvaheliste tribunalide kaudu. Pooled peavad taoliste tribunalide moodustamist ja tõhusat toimimist oluliseks rahvusvahelise rahu ja õigusemõistmise tagamisel ning teevad koostööd oma rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. ELi ja selle liikmesriikide tegevuse eesmärkide seas on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ( International Criminal Court , ICC ) põhimõtete võimalikult universaalseks muutmine selle kaudu, et riigid kohtuga ühineksid, ning olukorra lõpetamine, kus raskete inimsusvastaste kuritegude toimepanijad jäävad karistuseta . Sellest tulenevalt lisatakse kooskõlas nõukogu 21. märtsi 2011 otsusega (2011/168/CFSP) ELi ja kolmandate riikide koostöö- ja partnerluslepingutesse asjakohased klauslid kõige raskemate rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kuritegude kohta, tagades rahvusvahelise koostöö tugevdamise kaudu neid toimepannud isikute vastutusele võtmise ning riigisiseselt vajalike meetmete võtmise. ICCga ühinemise küsimust arutatakse ka ELi ja kolmandate riikide poliitilise dialoogi raames. Artikli kohaselt tunnustavad lepinguosalised ICC tähtsust seoses võitlusega karistamatuse vastu ning nõustuvad pidama dialoogi kohtu õiglase ja sõltumatu tegutsemise üle. Singapur ei ole erinevalt EL i liikmesriikidest ICC Rooma statuuti ratifitseerinud ega sellele alla kirjutanud . Artikkel 7 käsitleb koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, täites täielikult kohustusi, mis tulenevad desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise konventsioonidest ja lepingutest ning edendades kõikide asja kohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide elluviimist. Lõike 2 kohaselt on kõnealune säte lepingu oluline osa. Lõige 3 näeb ette meetmed massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise tagamiseks, muu hulgas riiklikud ekspordikontrollsüsteemid sõjaliste ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate tõhusa kontrolli tagamiseks, ning õiguslikud ja halduslikud täitmisvahendid. Tehakse kõik sammud, et ratifitseerida asjakohased rahvusvahelised kokkulepped. Artikkel 8 reguleerib koostööd võitlemaks väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ja leviku vastu, täites täielikult kohustusi, mis tulenevad kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest, ÜRO tegevuskava ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd tagamaks väike - ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõikide aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist ÜRO tegevusprogrammi raames. Samuti kohustuvad lepinguosalised tagama koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse oma jõupingutustes ja alustavad neis küsimustes korrapärast poliitilist dialoogi. Artikli tähtsus Eestile seisneb ka selles, et see avardab kahepoolseid koostöövõimalusi selles valdkonnas. Oluline on, et relvade käitlemisel järgitakse kokkulepitud standardeid ning riigid teevad jõupingutusi ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamisel, samuti relvade deaktiveerimi s el, eelkõige nende leviku tõkestamisel kriisijärgsetest piirkondadest. IV jaotis raamib koostöö majandus- ja kaubandus ning investeerimis küsimustes Artik kel 9 sätestab üldpõhimõtted lepingupoolte majandus-, kaubandus- ja investeerimisalaseks koostööks. Eesmärk on edendada kahepoolseid kauba- ja investeeringuvooge . Lõige 2 alusel viivad lepinguosalised selleks muuhulgas ellu koostöö vabakaubanduslepingu kaudu, mis käesoleva lepingu artikli 43 lõike 3 tähenduses on erikokkulepe . Lepinguosalised nõustuvad teabevahetuse ja kogemuste jagamisega oma makromajanduslike strateegiate ja suundumuste kohta, kuidas koordineerida majanduspoliitikat piirkondliku majanduskoostöö ja lõimumise raames. Artikkel 1 0 puudutab koostööd sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes ( Sanitary and Phytosanitay, SPS ) ning sätestab, et lepinguosalised võivad vahetada informatsiooni seadusandluse, sertifitseerimis- ja inspekteerimisprotseduuride üle, seda eriti WTO SPS lepingus sätestatu raamides. Tihedam dialoogi pidamine ning infovahetus aitavad kaasa kaubavahetuse edendamisele ning võimaldavad kõrvaldada võimalikke turutõrkeid läbirääkimiste teel, samuti vahetada parimaid praktikaid ning võrrelda kehtestatud nõudeid. Artikkel 11 eesmärk on rõhutada rahvusvaheliste standardite edendamise vajalikkust. R õhuta takse vajadust tagada liikmeriikide ja Singapuri vaheline läbipaistev koostöö tehniliste kaubandustõkete, milleks võib olla tehniline eeskiri, standard või vastavushindamismenetlus, rakendamisel ja seda eriti WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu raames. Nimetatud lepingu raames tagab läbipaistvuse teavitusmehhanism, mida kasutatakse enne tehniliste kaubandustõkete jõustamist. Kui lepinguosalise kavandatav dokument sisaldab tehnilist kaubandustõket ja see ei tugine rahvusvahelistele nõuetele, tagab lepinguosaline, et see tehakse teistele WTO osapooltele märkuste esitamiseks võimalikult varajases etapis kättesaadavaks. Eestile täiendavaid kohustusi selle sättega ei kaasne, kuna Eesti osaleb WTO tehnilistest tõketest teavitamise süsteemis juba organisatsiooniga ühinemisest saadik , 1999. aastast . Artiklis 12 sätestatakse koostöö tolli valdkonnas: vahetatakse kogemusi ja uuritakse võimalusi impordi-, ekspordi- ja muude tollimenetluste lihtsustamiseks. Lisaks tagatakse tolli- ja kaubanduseeskirjade läbipaistvus, arendatakse tollikoostööd, püütakse lähendada oma seisukohti ja võtta ühismeetmeid rahvusvaheliste algatuste raames. Pööratakse ka tähelepanu rahvusvahelise kaubanduse julgeoleku ja turvalisuse tugevdamisele. Artikkel 13 käsitleb investeeringuid. Eesmärk on hõlbustada kahepoolseid investeeringuvooge . Soodustatakse mõlemasuunaliste investeeringute jaoks atraktiivse ja stabiilse keskkonna loomist, lubatakse parandada vastastikust mõistmist ja koostööd investeerimisküsimustes, uurida investeeringuvoogude hõlbustamise mehhanisme ning toetada investorite jaoks stabiilsete, läbipaistvate ja avatud normide kehtestamist. Sätestatakse ka üksteise kursishoidmise vajadus seoses arengutega kahepoolses ja rahvusvahelises kaubanduses ning teiste poliitikavaldkondade investeerimis- ja kaubandusalaste tahkudega. Artiklis käsitletud eesmärkide täitmiseks sõlmitakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Singapuri vahel investeeringute kaitse leping , millele prognoositakse kirjutada alla oktoobris 2018 . Artikli 14 kohaselt võivad lepinguosalised edendada konkurentsieeskirjade tulemuslikku kehtestamist ja kohaldamist ning teabe levitamist, et suurendada läbipaistvust ja õiguskindlust üksteise turgudel tegutsevate ettevõtjate jaoks. Artikkel 15 sätestab lepingu osaliste võimaluse alustada dialoogi teenuste valdkonnas. Selleks ette nähtud tegevused on suunatud kahepoolsete suhete ja koostöö elavdamisele ning teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamisele turulepääsu piirangute puhul . Kuna teenus te kaubanduse piirangud on tüüpiliselt mitte-tariifsed ja neid kohaldatakse mitte piiril, vaid piiri taga siseturul, on neist tihti keeruline täit ülevaadet omada. Läbipaistvuse loomine kohalduvate nõuete kohta teenus te kaubanduse vaatest on seega suure lisandväärtusega , kuna seeläbi luuakse parem arusaam lepingupartnerite turgudest ja nendele pääsemise ja tegutsemise tingimustest ning võimalustest. Lisaks on eesmärgiks võtta samme turulepääsu lihtsustamiseks ja kapitali ning tehnoloogia kättesaadavuse parandamiseks, mis samuti soodustab kahepoolset teenus te kaubandust. Artik l is 16 reguleerib lepingu osaliste soovi edendada ja kaitsta intellektuaalomandit. Selgesõnalis el t on välja toodud, et intellektuaalomandi kaitsmine on suunatud innovaatiliste toodete, teenuste ja tehnoloogia loomisele. Intellektuaalomandi all on silmas peetud autoriõigust ja sellega kaasnevaid õiguseid, kaubamärki, geograafilist tähist, tööstusdisainilahendust ja patenti. Eestis on kõigi nimetatud intellektuaalomandi liikide kaitse tagatud eriseadustega. Eestis on vastu võetud autoriõiguse seadus, mis reguleerib autoriõiguse ja kaasnevate õiguste tagamise ja kaitse küsimustega. Kaubamärgiseadus reguleerib kaubamärkide registreerimist ja kaitset, geograafilise tähise kaitse seadus tegeleb geograafilise tähise kaitsega seonduvate küsimustega. Loodud on ka tööstusdisaini kaitse seadus, taimede paljundamise ja sordikaitse seadus ning patendiseadus. Täiendavalt on Eestis eraldi veel kasuliku mudeli seadus ja mikrolülituste topoloogia kaitse seadus. Artikli kohaselt vahetavad lepinguosalised asjakohast informatsiooni intellektuaalomandi kohta ja tõhustavad sellealast koostood eesmärgiga edendada, kaitsta ja rakendada õiguse selles vallas . Eraldi on ära mainitud ka intellektuaalomandit käsitlevate tollieeskirjade tõhus ja tulemuslik rakendamine. V jaotis sisaldab sätteid koostööks õiguse-, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas Artikkel 17 reguleerib õigusriiki ja õigusalast koostööd. Selle kohaselt pööravad lepinguosalised õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna koostöös erilist tähelepanu õigusriigi põhimõtete edendamisele ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises. See koostöö võib lisaks hõlmata ka vastastikust teabevahetust õigussüsteemide ja seadusandlust käsitlevate parimate tavade kohta. Artikkel 18 reguleerib andmekaitset. Selle kohaselt nõustuvad lepinguosalised pidama dialoogi, et parandada isikuandmete kaitset, arvestades seejuures rahvusvahelisi põhimõtteid ja tavasid, mis on esitatud muu hulgas ÜRO suunistes isikuandmete elektrooniliste failide reguleerimise kohta (ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon nr 45/95). Lisaks võib isikuandmete kaitse alane koostöö hõlmata ka teabe ja eksperditeadmiste vahetamist. Lepingust tulenevalt ei ole esialgsete hinnangute kohaselt vaja Eesti seadusi muuta. Artikkel 19 loob aluse rändeküsimuste dialoogimehhanismi loomiseks EL liikmesriikide ja Singapuri vahel, et arutada rände- ja varjupaiga valdkonna, s.h ebaseadusliku rände ja tagasivõtmise valdkonnaga seonduvaid küsimusi. Ühtlasi, selleks et vältida ja kontrollida ebaseaduslikku sisserännet, kohustub Singapur liikmesriigi nõudmisel võtma ilma põhjendamatute viivitusteta tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult, samuti kohustuvad liikmesriigid Singapuri nõudmisel võtma ilma põhjendamatute viivitusteta tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad Singapuri territooriumil ebaseaduslikult. Lepinguosalise d kohustuvad ka alustama läbirääkimisi tagasivõtulepingu sõlmimiseks. Kuigi kolmandate riikidega on EL-il mitmeid erinevaid raamistikke rändeküsimuste arutamiseks, ei ole eraldi dialoogimehhanismi Singapuriga loodud. Seetõttu toob leping Eestile kaasa kohustuse vastavas arutelu formaadis osalemiseks , mis toob omakorda kaasa täiendava töökoormuse. Üldises vaates on dialoogi loomisel positiivne mõju, kuna koostöö tihendamine rände- ja varjupaigaküsimustes, sh tagasivõtuküsimustes, toetab rände sihipärast juhtimist ning aitab ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku rännet. Lepinguga võtab Eesti endale kohustuse pidada läbirääkimisi tagasivõtulepingu sõlmimiseks. Tagasivõtulepingu sõlmimine tagab õigusselguse ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste tagasi saatmiseks, kuna lepinguga määratakse kindlaks protseduurireeglid, pädevad asutused, tähtajad ning dokumendi tunnustamise alused. Eesti jaoks on kolmandate riikidega tagasivõtulepingute sõlmimine oluline, tagamaks illegaalselt riigis viibivate välismaalaste kiire tagasisaatmine. See omab positiivset mõju riigi sisejulgeolekule. Oma riigi kodanike tagasivõtmise sätetega Eesti endale täiendavaid kohustusi ei võta. Artikkel 20 reguleerib organiseeritud kuritegevuse vastast koostööd, sealhulgas korruptsiooni vähendamist ühiskonnas. Vahetatakse asjakohast teavet ja rakendatakse meetmeid, et võidelda raske organiseeritud kuritegevusega ning korruptsiooniga. Kokkulepitud tegevused peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega, ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon i ning ÜRO korruptsioonivastane konventsiooniga. Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga võitlemise meetmed ja võimalik koostöö pea vad olema võimalikult laiaulatuslik ud. Koostöö parema sujuvuse tagamiseks peavad lepingu osalised arvestama ja täitma taotluse esitanud riigi formaalseid nõudeid ja teatud menetluslikke reegleid, eeldusel, et need ei ole vastuolus taotluse saanud osalisriigi fundamentaalsete põhimõtetega. Artikkel 21 sätestab rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise alase koostöö eesmärgiga vältida oma finantssüsteemide kasutamist kuritegelikul viisil, näiteks uimastikaubanduse ja korruptsiooni teel saadud tulu pesemiseks, ning võidelda terrorismi rahastamise vastu. Koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite sissenõudmist. Vahetatakse asjakohast teavet ja rakendatakse meetmeid, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega, mis on kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega, vahetatakse teadmisi õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise, samuti standardite ja mehhanismide tõhusa toimimise kohta. Koostöö parema sujuvuse tagamiseks peavad lepinguriigid arvestama ja täitma taotluse esitanud riigi formaalseid nõudeid ja teatud menetluslikke reegleid, eeldusel, et need ei ole vastuolus taotluse saanud osalisriigi fundamentaalsete põhimõtetega. Säte on aluseks infovahetusele kooskõlas rahapesuvastase töökonna ( Financial Action Task Force , FATF ) ja sarnaste organisatsioonide standarditega Eesti loeb FATFi rahapesuvastase võitluse alaseid soovitusi endale siduvaks. Ei ole ette näha, et lepingu sõlmimine too ks kaasa töökoormuse kasvu Eesti rahapesu andmebüroo le ega prokuratuurile . Artikkel 22 käsitleb koostööd võitluses ebaseaduslike uimastite vastu ning hõlmab peamiselt lepinguosaliste tasakaalustatud uimastipoliitika rakendamist. Oluline rõhk on uimastite pakkumise vähendamise l , milles kutsutakse tervise-, õiguskaitse-, tolli- ja siseküsimuste asutuste koostööd suurendama. Olulist rõhku pannakse seejuures ebaseaduslike uimastite lähteainete leviku tõkestamisele. Peamisteks lepingu meetmeteks on vahetada teadmisi, häid praktikaid ja kogemusi sellistes valdkondades nagu riigisiseste õigusaktide ja poliitika kavandamine, riiklike asutuste ja teabekeskuste loomine, personali koolitamine, narkootikumidega seotud teadustöö ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate lähteainete leviku tõkestamine. Säte ei ole otsekohalduv, vaid kutsub üles koostööd selles valdkonnas arendama nii õiguslike kui mitteformaalsete vahenditega (infovahetus, kogemuste vahetamine jne). Koostöö aluseks on ÜRO kehtestatud põhimõtted ja muud instrumendid. Lepinguosalised võtavad kohustuse jagada oma narkokaubanduse vastase võitluse kogemusi. VI jaotis sätestab koostöö muudes valdkondades Artikkel 23 käsitleb koostööd inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel, sh inimõiguste alase hariduse ja inimõigustega seotud institutsioonide tugevdamise kaudu. Eesti jaoks on oluline koostöö inimõiguste edendamiseks ka inimõigustega tegelevates ÜRO institutsioonides ja asjaomaste rahvusvaheliste kokkulepete rakendamisel. Artiklis 24 sätestatakse finantsteenuste valdkonna koostöö. Koostööd tehakse vastastikust huvi pakkuvatel teemadel, mis on kooskõlas lepinguosaliste programmide ja õigusaktidega. Koostöö toimub EL ja Singapuri Vabariigi finantssüsteemi reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahel finantsvaldkonna reguleerimise ja järelevalve küsimustes. Nimetatud asutused peavad konsultatsioone leidmaks parim koostööviis. Artikl i 25 kohaselt peavad lepinguosalised majanduspoliitilisi dialooge, et edendada infovahetust majanduslike suundumuste ja majanduspoliitika üle. Soovitakse süvendada ametiasutuste vahelist dialoogi majandusküsimustes, mis võivad poolte kokkuleppel hõlmata näiteks rahapoliitika, rahanduse, sealhulgas maksupoliitika, avaliku sektori rahanduse, makromajandusliku stabiliseerimise ja välisvõla teemasid. Artiklis 26 sätestatakse maksuvaldkonna koostöö, mille kohaselt rakendavad lepinguosalised hea valitsemistava põhimõtteid maksunduses. Tunnustatakse vastastikku kokkulepitud kahjulike maksutavadega võitlemise olulisust, tehakse rahvusvahelist maksualast koostööd maksudest kõrvalehoidmise tõkestamiseks, ning rakendatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse standardeid, mis on sätestatud 2008. aasta OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonis, eesmärgiga võimaldada tulemuslikult kohaldada oma riigi maksueeskirju. Ülaltoodud põhimõtete rakendamine toimub peamiselt Singapuri Vabariigi ja liikmesriikide vaheliste olemasolevate või tulevaste kahepoolsete maksukokkulepete raames. Eesti ja Singapuri vahel on 2006. aastal sõlmitud „ Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja protokoll“. Artik li 27 kohaselt tehakse koostööd tööstus edendamisel ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ( VKE ) konkurentsivõime tõstmise l Defineeritakse koostöö sisu , edendatakse ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja aruandluskohustust ning toetatakse vastutustundlikke äritavasid, näiteks säästvat tarbimist ja tootmist. Koostöö sisaldab ka tarbija vaadet, näiteks käsitledes tooteinfot ja tarbija rolli turul. Lepitakse kokku soodustada ettevõtjate vahelisi kontakte, toetatakse ühisinvesteeringuid ning ühisettevõtete ja teabevõrgustike asutamist, eeskätt Euroopa Liidu praeguste horisontaalprogrammide kaudu, mis stimuleeriks partnerite vahel eelkõige tark- ja riistvara siirdeid. Samuti pakutakse koostöös teavet ja lihtsamat ligipääsu rahastamisvahenditele ning edendatakse innovatsiooni. Ka toetatakse ja tugevdatakse erinevaid koostööformaate ja - mehhanisme, mis soodustavad VKEde rahvusvahelistumist ja omavahelisi kontakte. Artikkel 28 järgi tingib info - ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna olulisus valdkonna poliitikate üksteisega kooskõlastamise vajaduse . Täpsemalt paneb artikkel paika mitmekülgse valdkonnapõhise koostöö pidepunktid, sh teaduskoostöö, koostalitusvõime nii turvalisuse kui telekommunikatsiooni vaatest. Artikkel 29 sätestab üldise raamistiku koostööle audiovisuaal- ja meediavallas, mis näeb ette dialoogi ja mõttevahetuse audiovisuaal– ja meediapoliitika põhimõtete üle, ühisettevõtmiste korraldamist, ajakirjanike ja teiste meediaprofessionaalide koolitust ning koostööd ja ühistootmist filminduse ja televisiooni alal. Artikkel 30 käsitleb teadus ja tehnoloogiaalast koostööd, mille peamine eesmärk on infovahetus, kontaktide edendamine ning nii teadlaste kui üliõpilaste liikuvuse edendamine. Võimalike koostöövormidena nähakse ühiseid teadusprojekte, vahetusprogramme, õpitubasid ning teadlaste ja üliõpilaste koolitamist rahvusvaheliste liikuvusskeemide kaudu. Lepingu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Eesti õiguses ning leping ei too riigile kaasa täiendavaid kohustusi, sest nimetatud tegevusi rahastatakse olemasolevatest EL haridus- ja teaduskoostöö instrumentidest. Leping loob võimalused rahvusvahelise koostöö laiendamiseks. Artikkel 31 punkt 1 sätestab energeetikaalase koostöö eesmärgid, mille kohaselt lepinguosalised tihendavad koostööd erinevates energeetikavaldkondades (energiatõhusus, taastuvallikate kasutuselevõtt jm ). A rtiklis sätestatud ühised huvid, eesmärgid ja koostööpõhimõtted kattuvad Eesti põhimõtetega energeetika vallas ning on kasutoovad kõikidele lepinguosalistele. Seatakse eesmärgiks taastuvate energiaallikate kasutamise edendam ine ning keskkonnahoidlike ja säästvate energiatehnoloogiate, sealhulgas taastuvate ja vähesaastavate energiatehnoloogiate väljaarendam ine ja kasutuselevõtt. Lõige 1 punkt d loob eeldused tihedamaks koostööks energeetika valdkonnas, eesmärgiga ohjata kliimamuutusi, kasutades selleks muu hulgas CO2-heite maksustamist. Kliimamuutuste mõju leevendamise nimel on oluline jätkata rahvusvahelisi jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames . Eesti kliimapoliitika lähtub valdavalt Pariisi kokkuleppest tulenevatest nõuetest ja Euroopa Liidu üldisest kliima- ja energiapoliitika raamistikust. P unkt d on kooskõlas Pariisi kokkuleppe nõuetega ja Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku rakendamise eesmärkidega ja Eestile täiendavaid kohustusi kaasa ei too. Lepingu sõlmimine ei too endaga kaasa vajadust muuta riigisisest seadusandlust. Leping on Eesti jaoks positiivse mõjuga , kuna aitab suurendada Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste koostööd Singapuriga ning lihtsamini siseneda Singapuri turule. Artikkel 32 reguleerib koostööd transpordi valdkonnas. Lepinguosalised lubavad teha koostööd kõikides transpordipoliitika valdkondades. Koostöövaldkondade lõikes keskendutakse linnatranspordile, mitmeliigilistele transpordivõrgustikele ning raudteede, sadamate ja lennujaamade haldamisele. Tsiviillennunduse ja meretransporditeenuste valdkonnas soovitakse tihendada koostööd heitkogustega võitlemisel. Eesti ja Singapuri vahel on 2012. aastal sõlmitud riikidevaheline lennunduskokkulepe. Artikkel 33 hõlmab kultuuri- ja haridusalast koostööd, sealhulgas ühiste kultuuriürituste korraldamist ja koostööd rahvusvahelistel foorumitel, nagu ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis ( UNESCO ) ja Aasia-Euroopa Sihtasutuses ( ASEF ) . . Lepinguosalised peavad oluliseks edendada kultuurikontakte EL i ja Singapuri vahel, artistide ja ekspertide vahetust, soodustada kultuuriasutuste ja -organisatsioonide püsivate sidemete loomist. Leping ei too kultuurivallas kaasa lisakohustusi, sest Kultuuriministeeriumi eelarves on ette nähtud toetusmehhanismid rahvusvahelise koostöö edendamiseks, samuti toetab Kultuurkapital rahvusvahelisi koostööprojekte. Hariduse valdkonnas soovitakse eelkõige soodustada EL programmide vahendite toel teadmiste ja kogemuste jagamist, üliõpilaste, noorte, noorsootöötajate jm ekspertide vahetust ning koostööd haridusasutuste vahel. Lepingu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Eesti õiguses ning leping ei too riigile kaasa täiendavaid kohustusi, sest nimetatud tegevusi rahastatakse olemasolevatest EL hariduskoostöö instrumentidest. Leping loob võimalused rahvusvahelise koostöö laiendamiseks. Artikkel 34 kirjeldab keskkonna ja loodusvarade teemasid. Artikkel seab eesmärgiks loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja säästva haldamise ning näeb ette kõikides lepingukohastes tegevustes varasemate ÜRO säästva arengu tippkohtumiste tulemustega arvestamise. Leping loob eeldused edasiseks koostöö arendamiseks keskkonnakaitse valdkonnas parimate praktikate ja tavade jagamise kaudu. L õi k e 2 punkt a rõhutab kogemuste jagamise olulisust kliimamuutuste ohjamisel ja energiatõhususe tagamisel. Nimetatud punkt on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ga, mis innustab kahe- ja mitmepoolset koostööd arenenud ja arengumaade vahel kliimamuutuste küsimustes. K okkulepe seab rahalise kohustuse, et arenenud riigid peavad koondama aastaks 2020 igal aastal 100 miljardit USA dollarit arengumaade toetamiseks. L õi k e 3 punkt b loob eeldused koostöö jätkamiseks keskkonnasõbralike ja -hoidlike tehnoloogiate arendamisel. Eesti peab samuti oluliseks arendada ja toetada ökoinnovatsiooni, mis aitaks vähendada saasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ja tagaks sellega parema elukeskkonna, seejuures võttes arvesse valdkondade ja riikide vahelist koostööd nii transpordis, energeetikas kui põllumajanduses. Artikkel on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkidega ja Eesti õigusaktidega. Artikli 35 eesmärgiks on edendada koostööd tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas inimväärsete töötingimuste tagamiseks, võttes arvesse töötervishoiu ja tööohutuse põhinõudeid, töötajate võrdse kohtlemise põhimõtteid ning alaealiste ja teiste riskirühmade töötamisele sätestatud piiranguid. Olles Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liikmed, kohustuvad lepinguosalised tõhustama ja arendama koostööd kooskõlas ILO 1998. a deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl ning selle järelmeetmetega, inimväärse töö ja tööhõivepoliitika, sunniviisilise töö ja lapstööjõu kaotamise, sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste, turvalise töökeskkonna, võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise valdkonnas. Eesti on ratifitseerinud kõik kaheksa inimõigustega seonduvat ILO aluskonventsiooni, samuti kõik neli prioriteetset konventsiooni. Singapur ei ole ratifitseerinud prioriteetsetest konventsioonidest konventsiooni C129 (tööinspektsioon põllumajanduses) ja aluskonventsioonidest konventsiooni C111 (tööalane diskrimineerimine). Eesti töökeskkonnapoliitika eesmärgiks on riskiennetus ja tervislikumate tingimuste edendamine töökohal . Eestis on töötervishoiu ja tööohutuse põhinõuded ohutu töökeskkonna tagamiseks sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja asjakohastes määrustes, mis baseeruvad EL i tööohutuse ja töötervishoiu direktiividel. Eesti on teadlik Singapuri töötervishoiu ja tööohutuse reformi (2005-2006) edusammudest, mille olulisteks märksõnadeks on riskide juhtimine ja ohutuskultuur. Neid põhimõtteid püüab ka Eesti ohutu ja tervisliku töökeskkonna kujundamisel arvestada, järgides Singapuri eeskuju. L eping ei too Eesti jaoks kaasa täiendavaid kohustusi. Artikkel 36 näeb ette koostöö edendamise tervishoiu valdkonnas, sh info ja kogemuste jagamise tervisekaitse, nakkushaiguste seire ja vastavushindamise valdkonnas. Tuuakse välja konkreetsed projektid ja programmid, mille raames võiks koostöö vahendite olemasolul toimuda. Artiklis 37 sätestatakse koostöö statistika valdkonnas. Täpsemalt püütakse edendada statistiliste meetodite ja tegevuspraktika ühtlustamist, et saaks mõlemale poolele vastuvõetaval viisil kasutada statistikat kaubavahetuse ja teenusekaubanduse, välismaiste otseinvesteeringute ning muude lepinguga hõlmatud valdkondade kohta, mille andmeid on võimalik statistiliselt töödelda. Artiklis 38 tunnista takse organiseerunud kodanikuühiskonna võimalikku panust koostööprotsessis ning püü takse innustada pidama dialoogi organiseerunud kodanikuühiskonnaga. V II jaotis käsitleb koostööviise Artiklis 39 sätestatakse koostöövahendid koostööeesmärkide täitmiseks. Selleks on lepinguosalised valmis eraldama vajalikke vahendeid , sh rahalisi vahendeid, niivõrd kui nende ressursid ja kehtivad eeskirjad seda võimaldavad. Samuti kutsutakse üles Euroopa Investeerimispanka jätkama oma tegevust Singapuri Vabariigis kooskõlas panga menetluste ja rahastamistingimustega. Artikkel 40 reguleerib lepinguosaliste koostööd arenguabi valdkonnas. Euroopa Liidu ja Singapuri koostöövormiks on esmajoones regulaarne teabevahetus ja suhtlus kolmandatele riikidele suunatud arenguabiprogrammide alaste eesmärkide teemadel. Lisaks soovitakse tugevdada ühiste meetmete kasutamist tehnilise abi ning inimressursside arendamise alal Kagu-Aasia ja ka teiste piirkondade vähem arenenud riikides. Eesti jaoks annab see ennekõike võimaluse ELi vahendusel avardada arengukoostöö võimalusi, tihendada välispoliitilisi suhteid ning suurendada ELi nähtavust sealses piirkonnas. Eesti on viimastel aastatel rahastanud mitmeid koostööprojekte arengumaadega, näiteks väikesaartega. Eesti on riigieelarve strateegiaga planeerinud aastateks 2015-2020 suunata igal aastal 1 miljon eurot arengukoostööks . V II I jaotis täpsustab institutsioonilise raamistiku Artik li 41 järgi moodustatakse ühiskomitee, mille ülesandeks on lepingu toimimise ja rakendamise tagamine, lepingu eesmärkide saavutamise proriteetide kindlaks määramine , soovitus te andmine lepingu eesmärkide saavutamiseks ning vajaduse korral artikli 43 lõike 3 kohasta erikokkulepete toimimise arutamine . Sätestatakse ka, et komitee koguneb vähemalt korra iga kahe aasta tagant vaheldumisi Singapuris ja Brüsselis. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda ka ühiskomitee erakorralisi koosolekuid või moodustada allkomiteesid . Ühiskomitee täidab oma ülesandeid konsensus e alusel . IX jaotis sisaldab lõppsätteid Artik li 42 kohaselt võivad lepingosalised vastastikusel nõusolekul käesolevat lepingut koostöö tihendamiseks laiendada või esitada soovitusi lepingu rakendamiseks koostöö laiendamise koht a . Artik li 43 järgi ei mõjuta leping liikmesriikide volitusi teha Singapuriga kahepoolset koostööd või sõlmida Singapuriga uusi partnerlus- ja koostöölepinguid. Samuti ei mõjuta leping lepinguosaliste poolt kolmandate isikute suhtes võetud kohustuste täitmist. Lõige 3 näeb ette võimaluse erikokkulepe sõlmimiseks käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates koostöövaldkondades , moodustades üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa. Põhi- ja erilepingud kokku aga moodustavad ühise institutsionaalse raamistiku. Artikkel 44 määrab toimimise korra lepingu täitmata jätmise puhuks. Defineeritakse mõiste „asjakohased meetmed“ kui käesoleva lepingu või mis tahes muu erikokkuleppe, millele on viidatud artikli 9 lõikes 2 ja artikli 43 lõikes 3, või mis tahes muu ühiskomitee soovitatud meetme kohaste kohustuste peatamist või ajutist täitmata jätmist. Asjakohased meetmed võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja need on proportsionaalsed käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmata jätmisega. Neile peab eelnema konsultatsioon (maksimaalselt 15 päeva). Artiklis 45 lepitakse kokku, et lepingu raames tehtava koostöö hõlbustamiseks annavad mõlemad lepinguosalised oma ülesannete täitmiseks vajalikud tagatised ja vahendid. Artikkel 46 sätestab, et leping koha l dub Euroopa Liidu aluslepingutega hõlmatud ja Singapuri Vabariigi territooriumide suhtes. Artikkel 47 täpsustab, et „lepinguosalised“ tähendab lepingus ühelt poolt liitu või selle liikmesriike või liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Singapuri Vabariiki . Artikkel 48 välistab lepingu tõlgendamise nii, et see kohustaks esitama teavet, mille avaldamist peetakse oluliste julgeolekuhuvidega või rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisega vastuolus olevaks. Artikkel 49 reguleerib lepingu jõustumist ja kehtivusaega . Leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele vajalike juriidiliste menetluste lõpuleviimisest. Et EL saaks omapoolselt kinnitava teate Singapurile esitada, peab ära ootama kõikide liikmesriikide riigisise seid menetlused. Eesti jaoks on need lõpetatud sisuliselt peale lepingu eelnõu heakskiitmist valitsuse poolt, kuna lepingut ratifitseerima ei pea. Leping sõlmitakse viieks aastaks. Lepingut pikendatakse automaatselt ühe aasta kaupa, kui ühelt poolt Singapuri Vabariik või teiselt poolt Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei teavita teist lepinguosalist kuus kuud enne aasta lõppu kirjalikult oma kavatsusest käesolevat lepingut mitte pikendada. Kõik muudatused tehakse lepingusse lepinguosaliste kokkuleppel ja need jõustuvad alles pärast seda, kui üks lepinguosaline on teavitanud teist lepinguosalist kõikide va jalike formaalsuste täitmisest. Lepingu võib lõpetada kas ühelt pool Singapuri Vabariik või teiselt poolt Euroopa Liit ja tema liikmesriigid, kui üks lepinguosalistest teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Artikkel 50 kinnitab, et lepinguga seotud ühisdeklaratsioonid moodustavad lepingu lahutamatu osa. Artikl i 51 järgi edastatakse kõik artikli 49 kohased teated Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Singapuri Vabariigi välisministeeriumile. Nagu see on ELi jagatud pädevuses olevate lepingute puhul tavaks, saadab Välisministeerium vaid ELi Nõukogu p easekretariaadile vastava teatise riigisiseste menetluste lõpuleviimise kohta . Artikkel 52 kohaselt on leping koostatud kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes kahes ekspemplaris. Kõik eksemplarid on autentsed. Eriarvamuste esinemisel lepingu tõlgendamisel, suunatakse küsimus ühiskomiteele. Ühisdeklaratsioonid ja kaaskiri Lepingu juurde kuulub kaks ühisdeklaratsiooni ja kaaskiri . Lepingu täitmata jätmist käsitleva artikli 44 kohta käivas ühisdeklaratsioonis nõustuvad lepinguosalised viitamisega artiklitele 1 ja 7. Ühisdeklaratsioonis teksti autentsust määratleva artikli 52 kohta nõustutakse, et e riarvamuste esinemisel l epingu tõlgendamisel võetakse arvesse asjaolu, et lepinguläbirääkimised toimusid inglise keeles. Kaaskirjas kinnitavad lepinguosalised, et mõistavad, et tuginedes objektiivsele teabele, ei ole neile lepingu allakirjutamise hetkel teada teise poole riigisisestest õigusaktidest või nende kohaldamisest, millest võiks tuleneda käesoleva lepingu artikli 44 kohaldamine. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu s ega lepingu eelnõu ei kasutada kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid. Lepingu eelnõu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud E uroopa Liidu Nõukogu sekretariaat . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Lepingu eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Lepingu näol on tegu ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses oleva lepinguga , mille puhul ei ole ette nähtud ajutist kohaldamist . 6. Korralduse mõjud 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Lepingu sotsiaalseid ja demograafilisi mõjusid ei ole võimalik mõõta. Tihedam koostöö maailma samameelsete riikide ja regioonide vahel suurendab julgeolekut ja seeläbi ka iga lepinguosalise riigi kodaniku turvatunnet, mis omakorda võib avaldada mõju ka demograafiale. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eesti peab väga oluliseks lepingu sõlmimist, mis annab laiapõhjalise raamistiku E uroopa Liidu ja Singapuri kui samameelsete partnerite koostöö süvendamiseks kõigis olulistes valdkondades. Märkimisväärselt süvendab see aga ELi välis- ja julgeolekupoliitilist dialoogi Aasia-Vaikse ookeani ühe arenenuma demokraatliku riigiga, andes seeläbi ELile parema nähtavuse ja teadmise regioonist ja selle probleemidest. L epinguosalised otsustavad arendada poliitilist dialoogi nii kahepoolsete kui ka regionaalsete ja rahvusvaheliste probleemide käsitlemiseks , tehes seda nii ekspert- kui ka kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Partnerlus leping annab hea aluse ka valdkondlike lepingute sõlmimiseks . 6.3. Mõju majandusele Leping võimaldab senisest veelgi laiaulatuslikumalt koostööd ka Eesti ja Singapuri vahel. K ahepoolsete suhete arengus on varasemalt olnud kesksel kohal majandus - ja kaubanduskoostöö . Neid valdkondi hakkavad üksikasjalisemalt reguleerima ELi ja Singapuri Vabariigi vaheli n e vabakaubandusleping ning ELi ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vaheli n e investeeringute kaitse leping , mis on olnud paralleelselt menetluses ja millele plaanitakse kirjutada alla oktoobris 2018 . Väliskaubanduse alaseid läbirääkimisi juhtis liikmesriikide nimel Euroopa Komisjon. Eesti toetab kaubanduse lihtsustamist Singapuriga. Eesti seisukohalt on äärmiselt oluline koostöö Singapuri ga ka rahvusvaheliste s organisatsioonides, mis nimetatud lepingus samuti käsitlemist leiab. Seega võib öelda, et Eesti ja Singapuri seni hästi toiminud kahepoolsetele suhetele annab uus leping ELi ja Singapuri vahel ka lepingulise raamistiku, mis aitab muuhulgas kahepoolset koostööd laiendada ja süvendada, ning täpsustab mitmeid konkreetseid küsimusi erinevates koostöövaldkondades. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Leping ei avalda otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. 6.5. Mõju regionaalarengule Otsene mõju regionaalarengule lepingul puudub. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Otsest mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste tööle lepi n guga ei kaasne. 6.7. Muu otsene või kaudne mõju Käesolev leping annab suuremad võimaluse d arendada edasi kultuuri-, teadus-, haridus- jms kontakte. 7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele tegevusi, lisakulutusi ega otseselt mõõdetavaid tulusid. 8. Rakendusaktid Lepingu rakendamiseks ei ole vaja välja töötada rakendusakte. 9. Jõustumine Korraldus jõustub üldkorras. Leping jõustub a rtik li 49 lõike 1 kohaselt selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele vajalike juriidiliste menetluste lõpuleviimisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks kõi kidele ministeeriumid ele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/18-0688 - „„Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine” Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/accedc78-8e2d-47fb-9306-2a0cd09d61c2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/accedc78-8e2d-47fb-9306-2a0cd09d61c2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel