Ministeeriumid
19.06.2018 nr 1-4/18/1730-2
Keretü looduskaitseala moodustamise eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Keretü looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskiri“ dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Keretü looduskaitseala kaart
4. PEP määruse eelnõu
5. PEP seletuskiri
Kerttu Elm
680 7913,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
20.12.2017
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Võru maakonnas Rõuge vallas Lükka ja Tsirgupalu külas
ning Võru vallas Hänike ja Mustassaare külas asuv ala, mille nimeks saab Keretü looduskaitseala
(edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:
1) kaitsta järgmisi kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku: must-toonekurg (Ciconia nigra),
merikotkas (Haliaeëtus albicilla), metsis (Tetrao urogallos), kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn
(Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos);
2) kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsasid, madalsoid, rabasid ja
siirdesoid ning nendes kasvavaid järgmisi taimeliike: kollane kivirik (Saxifraga hirculus), kaunis
kuldking (Cypripedium calceolus), sagristarn (Carex irrigua) ja väike käopõll (Listera cordata).
(3) Kaitseala maa-ala ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
(1) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ning
püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis ja
harjutusväljal valdaja nõusolekuta.
(2) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;
2) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse
korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ning
metsatöödel;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata juhul sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid
kaitseala valitseja ja harjutusväljal valdaja nõusolekul.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada
püstitada või laiendada paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala
valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste
säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit:
1) Keretü sihtkaitsevöönd;
2) Lükka sihtkaitsevöönd;
3) Kanarbiku sihtkaitsevöönd;
4) Mustjõe sihtkaitsevöönd;
5) Tsirgupalu sihtkaitsevöönd;
6) Nursipalu sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Lükka ja Kanarbiku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemide arengu tagamine
loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndites kaitstakse vanu palu-,
laane-, sooviku- ja salumetsi. Liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse, on must-toonekurg
(Ciconia nigra), kanakull (Accipiter gentilis) ja laanerähn (Picoides tridactylus).
(2) Tsirgupalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka (Haliaeëtus albicilla) ja laanerähni
(Picoides tridactylus) elupaiga ning metsise (Tetrao urogallos) mänguala kaitse.
(3) Mustjõe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud looduslike koosluste kaitse ning
kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis kaitstakse madal- ja siirdesoid, soostuvaid metsi
ning nendes kasvavaid taimeliike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja väike-käopõlle
(Listera cordata).
(4) Keretü sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslikus seisus rabaökosüsteemi arengu tagamine
loodusliku protsessina, rikutud veerežiimiga rabaökosüsteemi taastamine ja kaitstavate taimeliikide
kasvukohtade ning kaitstavate linnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille isendite kasvukohti
kaitstakse, on kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja sagristarn (Carex irrigua). Linnuliigid, kelle
elupaiku kaitstakse on metsis (Tetrao urogallus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ja
laanerähn (Picoides tridactylus).
(5) Nursipalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta kanakulli (Accipiter gentilis) pesitsuspaika.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
1) olemasolevate ehitiste hooldustööd, välja arvatud määruse § 11 punktides 3 ja 4 sätestatud juhul;
2) telkimine ning lõkke tegemine kohas, mis on selleks kinnisasja omaniku, harjutusväljal valdaja ja
kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud;
3) kuni 200 osalejaga rahvaürituse läbiviimine kinnisasja omaniku ja harjutusväljal valdaja nõusolekul
selleks ettevalmistatud kohas, välja arvatud määruse § 11 punktides 3 ja 4 sätestatud juhul.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
3) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu,
kaitseala või riigikaitse tarbeks;
4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
5) rohkem kui 200 osalejaga rahvaürituse läbiviimine kinnisasja omaniku ja harjutusväljal valdaja
nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas, välja arvatud määruse § 11 punktides 3 ja 4 sätestatud juhul.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) inimeste viibimine Tsirgupalu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Kanarbiku
sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel;
4) rahvaürituste läbiviimine Nursipalu sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. augustini.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Keretü piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
(1) Keretü piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsise mänguaegse elupaiga kaitse ning kaitseala
kompaktsuse ja sidususe tagamine.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud, arvestades määruses sätestatud erisustega:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega;
2) kuni 300 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas
harjutusväljal valdaja loal;
3) telkimine ja lõkke tegemine ettevalmistamata kohas harjutusväljal valdaja loal.
(2) Kaitseala valitseja ja harjutusväljal valdaja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 300 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) ehitise püstitamine.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) aegjärkne raie ja häilraie kuni 2 hektari suuruse langina;
2) lageraie kuni 1 hektari suuruse langina, välja arvatud männikutes.
(4) Raie tegemisel tuleb arvestada järgmiste piirangutega:
1) üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%;
2) raie ei ole lubatud 1. veebruarist 31. augustini.
(5) Raie tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku
mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 15 tihumeetrit puid, mis
ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud
valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid,
mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte
okstega puid.
§ 15. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega:
1) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud herbitsiidi kasutamine kaitseala
valitseja nõusolekul invasiivse võõrtaimeliigi tõrjeks;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) uue maaparandussüsteemi rajamine.
(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib
lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 17. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 25. novembri 2015. a käskkirjaga nr 1062 algatatud
haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse
seletuskirjas3.
§ 18. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis
puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Kaitseala moodustatakse olemasoleva keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1
„Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud Keretü metsise püsielupaiga, keskkonnaministri
3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja
kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Nursipalu must-toonekure püsielupaiga ja looduskaitseseaduse § 50 lõike 2 alusel
kaitse alla võetud Tsirgupalu merikotka püsielupaiga põhjal.
2
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mis on koostatud Eesti põhikaardi
(mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmete alusel. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
3
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister
Siim Kiisler
Keskkonnaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa. Keretü looduskaitseala
Vabariigi Valitsuse määruse
„Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja
kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse Keretü looduskaitseala
(edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse kaitseala kaitse-eeskiri.
Kaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas Lükka ja Tsirgupalu külas ning Võru vallas
Hänike ja Mustassaare külas. Kaitseala territoorium kattub suures osas Kaitseväe Nursipalu
harjutusväljaga (edaspidi ka harjutusväli).
Kaitseala territoorium on osaliselt juba praegu kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka,
Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena.
Määrusega liidetakse olemasolevad püsielupaigad, muudetakse kaitsekorda, laiendatakse
kaitstavat ala ja arvatakse moodustatava kaitseala koosseisu kogu Kerretu raba koos seda
ümbritseva metsaga, et tagada seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse.
Moodustatavale kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria
kaitsealuste liikide elupaigad ja kasvukohad.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna
kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kerttu Elm (tel 680 7913,
e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist
Eleri Laidma (tel 680 7911, e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi
on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435,
e-post
[email protected]) ja Advokaadibüroo FORT vandeadvokaat Margus Kõiva
(tel 528 8090, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik
eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson,
(tel 626 2880,
[email protected]), eksperdihinnangu on andnud SA Säästva Eesti
Instituut, Toomas Hirse ja SA Eestimaa Looduse Fond. Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro
(tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on:
1) kaitsta kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg
(Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeëtus albicilla), metsis (Tetrao urogallos) ja kanakull
(Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähn
(Dendrocopos leucotos);
2) kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsasid, madalsoid, rabasid
ja siirdesoid ning nendes kasvavaid taimeliike. Need liigid on kollane kivirik
(Saxifraga hirculus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), sagristarn (Carex irrigua) ja
väike käopõll (Listera cordata).
1
Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused
ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine.
Keretü looduskaitseala moodustamise eeldusteks on ala kaitse-eesmärgiks seatud väärtuste
ohustatus ja haruldus.
Must-toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase
nimestiku järgi ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja
hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Must-toonekure elupaigad on
eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised
metsamassiivid. Lisaks must-toonekurele on talle sobivaks pesitsuspaigaks olevad vanad
metsad elupaigaks veel umbes 400 ohustatud liigile (Must-toonekure kaitse tegevuskava
2009–2013). Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina.
Must-toonekure arvukus on langenud 1980. aastate alguse 250 pesitsevalt paarilt praeguse
100–115 paarini.
Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) on I kaitsekategooria ja Euroopa Nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisa liik. Merikotkas
on Eesti rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelind, kelle
arvukus on viimastel kümnenditel suurenenud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni
saavutatud. Pesa ehitab merikotkas meelsamini männikutesse ja pesapuuna eelistab mändi ja
haaba. Merikotkas pesitseb vanades metsades, kus pesapaigaks oleva metsa keskmine vanus on
lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120–130 aastat. Merikotka populatsiooni ohustavad
keskkonnamürgid, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, pesitsusaegne
häirimine, toitumisalade kvaliteedi langus, hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides
ning vähesel määral ka lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega (Merikotka
kaitse tegevuskava, 2013).
Metsis on väheneva arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning
kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria
kaitsealuste liikide hulka. Metsisekukkede arvukus on Eestis viimase kümnendi jooksul
jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele (94% mängudest on kaitse all).
2012. aastal oli teada 388 asustatud metsisemängu. Arvestades metsise paiksust, sõltub metsise
edasine käekäik otseselt Eesti metsade majandamise viisist. Ohutegurid on lageraied metsise
elupaikades ja kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi halvenemine ning nende kahe
teguri koosmõju, samuti pikaajalised maastikumuutused, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni
jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine. Röövlust ja inimesepoolset häirimist peetakse
väiksema tähtsusega ohuteguriteks (Metsise kaitse tegevuskava, 2015).
Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind, kes on Eesti punase
nimestiku järgi ohulähedases seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka
ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Kanakulli arvukus on viimasel ajal
märkimisväärselt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid
veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull eelistab pesapaigana vanu
metsaosasid, kus leidub suuri ja vanu puid. Liiki ohustavad tegurid Eestis on pesapaikade
hävimine raiete tõttu ja toidubaasi vähenemine, samuti uuendusraie, mille käigus hävitatakse
sobivaid elupaiku ja killustatakse suuremad metsaalad (Kanakulli kaitse tegevuskava, 2015).
Laanerähn (Picoides tridactylus) on üle Mandri-Eesti laialt levinud haudelind, kes asustab
suuremaid metsamassiive, kuid kelle levik ja asustustihedus on lokaalse iseloomuga.
Laanerähnil on kindlad elupaigaeelistused: vanad okaspuuenamusega metsad, kus on piisavalt
2
kahjustatud ja surnuid puid. Liigi arvukust on meil hinnatud pigem tõusvaks ja praegu võib
Eestis elutseda 2000–3000 paari laanerähne. Peamiseks ohuteguriks peetakse intensiivset
metsamajandamist (Laanerähni tegevuskava eelnõu, 2012).
Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) kuulub kaitstavate loomaliikide II kaitsekategooriasse,
kuid nn punases raamatus on ta arvatud mitteohustatud ehk soodsas seisundis (least concern) liikide
hulka. Praegu on valgeselg-kirjurähn levinud Eesti mandriosas, kus teda arvatakse pesitsevat
3000–6000 paari. Asustab peamiselt vanemaid leht- ja segametsi, kuid elutseb ka suuremates
parkides, puisniitudel, jõeäärsetes puuribades, talumaastikus jm. Elupaigavalikul on talle eriti
olulised püstiseisvad kuivavad ja surnud puud, milles olevatest putukatest ja nende vastsetest ta
peamiselt toitub. Seetõttu on ta tundlik ka metsamajanduse suhtes. Eestis on liigi arvukus pidevalt
suurenenud, kuigi 1990. aastatel oli väike langus (Valgeselg-kirjurähni liigitegevuskava eelnõu,
2014).
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kuulub Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (ELT L 20,
26.01.2010, lk 7–25; edaspidi loodusdirektiiv) II ja IV lisasse, liik on Eesti punase nimestiku
järgi ohulähedases seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel ohustatud liigina
II kaitsekategooriasse. Kauni kuldkinga elupaikadeks sobivad salu-, loo- ja laanemetsad või
neist pikaajalise inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja
kõdusoometsad. Keerulise sigimisbioloogia ja aastatepikkuse arengu tõttu on liik
paljunemisikka jõudmisel jäänud püsima eelkõige inimtegevusest vähem häiritud vanemates
metsades. Kuldking ei talu täisvarju ega täisvalgust ning niiskustingimuste muutusi, mille tõttu
on ta tundlik metsamajanduslike võtete suhtes. 2007. aastal tehtud üleriigilise inventuuri käigus
ei leitud liigi isendeid ligikaudu veerandis varem registreeritud leiukohtades (Kauni kuldkinga
kaitse tegevuskava, 2015). 2017. aasta augustikuu seisuga oli keskkonnaregistris 1123 leiukoha
kirjet.
Sagristarn (Carex irrigua) on tarnaliste perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Liigi
arvukus Eestis väheneb, punase raamatu ohukategooriaks on määratud ohulähedane ning liik
kuulub looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse. Sagristarna leidub siirdesoodes ja
rabades. Kuna raba mõjutab aluseline õhusaaste, on ohutegurid keskkonnamürgid, õhusaaste ja
raba happelisuse muutus. Liiki ohustab ka soode kuivendamine ja turba võtmine (eElurikkus,
2014).
Väike käopõll (Listera cordata) kuulub looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse. Liigi
kasvukohad on samblarohked okasmetsad, sh iseäranis rabastunud metsad, kuid väikest
käopõlle võib kasvada ka niiskemates loometsades ja vahel üsna kuivades tingimustes. Liik
talub varju, kasvukohtades võib maapinnani jõuda vaid 10% täisvalgusest. Peamine ohutegur
on metsamajandus. Väikese käopõlle puhul sõltub liigi säilimine ka raie ulatusest ja järgnevast
suktsessioonist. Uuendusraied, raiejäätmete ja metsamaterjali mehhaniseeritud kokku- ja
väljavedu külmumata pinnasel ning raiejäätmete jätmine kasvukohtadele on suur ohutegur
väikese käopõlle kasvukohtadel ja nende vahetus läheduses. Liiki ohustab ka veerežiimi
rikkumine (Sugukond käpalised kaitse tegevuskava).
Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning Euroopa Liidu
loodusdirektiivi II ja IV lisa liikide hulka. Kollase kiviriku populatsioonide koguarv on
langenud 100-lt 40-ni. Peamised ohutegurid on põllu- ja metsamajanduse intensiivistumine ja
kuivendamine. Liiki saab kaitsta vaid tema kasvukohti muutuste eest hoides. Põhiliseks
kasvukohatüübiks on kollasele kivirikule Eestis jäänud allikasood (Kollase kiviriku kaitse
tegevuskava eelnõu).
3
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Keretü looduskaitseala kaitse all hoidmine
oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende
kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide,
nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse.
See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja
koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle
elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused
sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud
need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa
seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse
sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa
seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest.
Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on
arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab
ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende
liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu.
Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja
kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud
tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib
konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide
elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine
nende levikualal.
Keretü looduskaitsealal kasvavad veel II kaitsekategooria taimeliigid kõdu-koralljuur
(Corallorhiza trifida) ja ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos). Teadaolevatest
III kategooria kaitsealustest liikidest, mida ei ole seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks, on
kaitsealal veel laanepüü (Tetrastes bonasia), värbkakk (Glaucidium passerinum), soo-neiuvaip
(Epipactis palustris), roomav öövilge (Goodyera repens), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza
fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), suur käopõll (Listera ovata) ning
kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) ja
pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis). Nende liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala
valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas
toodud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus
Vastavalt Säästva Eesti Instituudi ekspertiisile viitab planeeritava Keretü looduskaitseala
erakordselt suur kaitstavate liikide arv (47 liiki) sellele, et seni inimtegevusest suhteliselt
puutumata suur metsa- ja soomassiiv (21,35 km2) on elupaigana oluline paljudele ohustatud
liikidele ja vajab sellisena ka säilitamist. Võru maakonna teemaplaneeringus peetakse
Keretü soo ja lähialade piirkonda rohevõrgustiku tugialaks. Eesmärk säilitada Keretü soo ja
selle ümbrusse jäävad looduslikud kooslused on põhjendatud, kuna ala suurusele vaatamata on
sealne liigiline koosseis omavahel tihedalt seotud ning tegevuste negatiivne mõju võib olla väga
laiaulatuslik.
Metsaelupaigad moodustavad kaitsealast ca 50 % ja sooelupaigad ca 35%.
Keretü looduskaitseala paistab silma ennekõike kaitsealuste lindude liigilise mitmekesisuse ja
arvukuse poolest ning selle väärtus on samaväärne teiste analoogsete kaitstavate metsa- ja
rabaaladega (Tudusoo, Ohepalu jt), mille kaitseks on moodustatud kaitsealad. Alal pesitsevad
I kaitsekategooria liigid must-toonekurg ja merikotkas. II kaitsekategooria liike on alal
4
registreeritud neli. Esile saab tuua kasutusel oleva metsise mänguala, kanakulli
pesaterritooriumi ning laanerähni ja valgeselg-kirjurähni pesitsemised. III kaitsekategooria liike
pesitseb ja leidub alal arvukalt (Keretü soo eksperdihinnang, 2013).
Must-toonekurg valib pesitsemiseks vanad ja soodsate toitumispaikadega looduslikult
mitmekesised metsamassiivid. Keretüs elutseb üks must-toonekurepaar (2016. aasta seire
andmetel). Merikotkaste elupaiku on Võrumaal registris kolm, mis on kõik Tsirgupalu
merikotka pesakohad. Seega on oluline kaitsta laiemalt nende elupaiku, milleks on eelkõige
männikud. Kuna must-toonekurg ja merikotkas on I kaitsekategooria liigid, siis LKS § 48
kohaselt tuleb kõigi nende liikide teadaolevate elupaikade kaitse tagada kaitseala, hoiuala või
püsielupaiga moodustamisega. Looduskaitseala moodustamine on otstarbekas, kuna metsade
kaitse alla võtmisega säilitatakse must-toonekurele ja merikotkale ka tulevikus elu- ja
pesitsuspaiku.
Metsise elupaigaks nimetatakse vastavalt „Metsise kaitse tegevuskavale” kokkuleppeliselt kuni
3 km raadiuses ümber mängu tsentri paiknevat metsaala, mida kasutatakse mängimiseks,
sigimiseks, toitumiseks ja puhkamiseks eri aastaaegadel. Eestis on kõige suuremad metsise
seisundit mõjutavad ohutegurid elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu),
lageraie metsise elupaigas (elupaiga killustumine) ja kuivenduse mõjul elupaiga kvaliteedi
langus. Neile lisanduvad keskmise mõjuga kisklus ning häirimine inimese poolt (matkarajad,
jahindus, metsa- ja teetrasside raie valel ajal). Eesti Ornitoloogiaühingu eksperdid on metsise
elupaikade analüüsi käigus leidnud, et metsise mängud kaovad, kui 60-aastase ja vanema metsa
keskmine osakaal mänguaegses elupaigas (1 km raadiuses mängupaiga ümber) langeb alla
50%. Selleks et vältida metsisemängu kadumist, on otstarbekas võtta kaitse alla vähemalt
metsise mänguaegne elupaik niisuguses ulatuses, mis tagaks, et 60-aastase ja vanema metsa
keskmine osakaal ei langeks alla kriitilise piiri. Lisaks tuleb teadaolevast mängukohast
ca 800 m raadiuses säilitada terviklik metsamassiiv ja metsise eelistatud kasvukohatüübid
sihtkaitsevööndina, kus poleks üle 0,6 ha suuruseid lageraielanke. Inventuuride käigus loendati
2011. aastal Keretü püsielupaigas seitse metsisekukke. Viimaste andmete põhjal 2016. aastal
mängis seal 5–7 kukke. I. Ojaste järgi (Metsise kaitse tegevuskava, 2015) on viimase 20 aasta
jooksul Eesti metsise mängud kahanenud ning nüüd võib suureks mänguks pidada juba kolme
kukega mänge. Seega näitab seitsme kukega mängupaik tänapäeval ala kõrget kvaliteeti.
Vastavalt Eesti punasele nimestikule on kõikidel nimetatud liikidel kolm ühist ohutegurit:
vanade metsade ja suurte puude kadumine, lageraied ning häirimine ja liiklus. Seega on
otstarbekas luua nende liikide kaitseks looduskaitseala.
Soontaimedest tuleb eraldi välja tuua sagristarna (II kat) esinduslik populatsioon Keretü soost
põhjas ning kahe loodusdirektiivi II ja IV lisasse kuuluva liigi, kauni kuldkinga ja kollase
kiviriku (mõlemad II kat) kasvukohad. Sagristarna ja kollase kiviriku elupaikades kehtib praegu
isendikaitse vastavalt LKS §-le 55. Väljaspool olemasolevaid püsielupaiku kontrollimatult
toimuvad tegevused (raie, kuivendamine) võivad kasvutingimusi halvendada. Kaunis kuldking
kasvab ala edelaosas. Keskkonnaregistri andmetel on seal 40 isendi kogum, mis on teadaolevalt
Võru maakonna kõige esinduslikum liigi kasvukoht. Kaunis kuldking on Kagu-Eestis oluliselt
haruldasem kui Lääne- või Põhja-Eestis, mistõttu peab arvestama liigi leviku ulatuse säilimise
tähtsust (Kauni kuldkinga püsielupaikade moodustamise otstarbekuse ekspertiis, 2013).
Kuldkinga vahetus läheduses kasvab väike käopõll, mille leiukohti on keskkonnaregistri
2017. aasta augusti seisuga üle Eesti 262 ja Võrumaal 8.
Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal, mille teede ja
arendusprojekti KMH aruandes on märgitud, et kaitseala loomine on tõhusaimaid meetmeid, et
leevendada harjutusvälja väljaarendamise ja kasutamise mõju. Tegemist on harjutusvälja osaga,
5
kus ei ole lähitulevikus aktiivset kasutust planeeritud, ning maa-ala näol on tegemist eelkõige
puhver ehk ohualaga väljaõppealade ning igapäevases kasutuses olevate maa-alade vahel.
Seega ei välista kaitseala moodustamine harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist, mistõttu on
kaitseala moodustamine vaatamata riigikaitse huvidele võimalik. Siinjuures tuleb arvestada, et
lisaks looduskaitselistele piirangutele tuleb alal järgida Kaitseväe julgeolekualal ning
harjutusväljal kehtestatud viibimise piiranguid, mis kohati võivad ohutuse tagamise eesmärgil
(näiteks alal viibimise keeld sõjaväelise väljaõppe ajal) olla rangemad kui kaitseala kaitse-
eeskiri sätestab (vt peatükki 2.5.1.2). Looduskaitseala moodustamine aitab paremini korraldada
piirkonnas olevate loodusväärtuste kaitset.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kaitseala tüübiks on valitud looduskaitseala, kuna kaitseala väärtusteks on erinevad
kaitsealused liigid ja looduskooslused. LKS § 27 kohaselt moodustatakse looduse säilitamiseks,
kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Kuna alal asuvad
mitmed erinevad loodusväärtused (liigid ja kooslused), siis ei ole püsielupaiga moodustamine
otstarbekas, sest need moodustatakse ühe konkreetse liigi kaitseks. Sama on öeldud ka mitmes
eksperdihinnangus. Samuti ei sobi ala kaitseks hoiuala režiim, sest hoiualade puhul ei saa
rakendada tsoneerimist erineva kaitsekorraga vöönditeks, mis on ala väärtuste säilimiseks
vajalik.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhvertsoon ning ala piirid peavad olema looduses
selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja
ajas vähe muutuvaid objekte (eritasandilised teed, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala piir on
kantud kaardile, seejuures on võetud aluseks Eesti põhikaart (mõõtkava 1 : 10 000) ja
maakatastri andmeid seisuga aprill 2017.
Keretü looduskaitseala planeeritav pindala on 1060,6 ha, millest riigimaad on 1048,3 ha,
eramaad 9,8 ha ja munitsipaalmaad 2,5 ha. 2,5 ha munitsipaalmaad ja 4,9 ha eramaad on praegu
Nursipalu must-toonekure püsielupaigana kaitse all. Seega lisandub uut eramaad 4,9 ha, millest
0,6 ha läheb sihtkaitsevööndisse ja 4,3 ha piiranguvööndisse. Sihtkaitsevöönditesse jääb
832,2 ha ja piiranguvööndisse 228,4 ha. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga, kus püsielupaikadena
on kaitse all 365,5 ha, laieneb kaitstava ala pindala 695,1 ha, sihtkaitsevöönditesse lisandub
677,8 ha ja piiranguvööndisse 17,3 ha.
Pindalalised muutused eramaade osas on järgmised. Olemasolevast püsielupaigast jääb
sihtkaitsevööndisse 4,9 ha. Lisanduvast seni kaitseta eramaast läheb sihtkaitsevööndisse 0,6 ha
ja piiranguvööndisse 4,3 ha. Alad on lisatud piiri selguse huvides. Kaitse alt arvatakse välja
0,5 ha sihtkaitsevööndis olevat eramaad, mis on tingitud piiri korrigeerimisest vastavalt uuele
põhikaardile.
Välispiiriga on hõlmatud Keretü kõige olulisemad loodusväärtused ja kaitsealuste liikide
elupaigad. Nendeks on Kerretu raba, sealsed metsise mängu- ja elupaigad, Kerretu rabaga
piirnev kauni kuldkinga kasvukoht ning merikotka, must-toonekure, kanakulli ja rähnide
elupaigad. Kaitse-eesmärgiks seatud liigid toimivad teiste liikide suhtes katusliikidena, seetõttu
on kaitseala välispiiri ja tsoneeringu koostamisel kasutatud nende elupaiganõudlusi. Aluseks on
võetud liikide kaitse tegevuskavad ja seal sätestatud nõuded. Kuna antud alal on lisaks
6
looduskaitsele ka teine võrdselt oluline riigipoolne huvi – riigikaitse –, siis ei ole kaitseala
piiritlemisel võimalik arvestada maksimaalselt liikide vajadustega, vaid huvide kaalumisel on
tehtud kompromisse.
Metsise liigikaitse tegevuskava järgi on oluline, et kaitse all oleksid mänguaegsed sobilikud
elupaigad 1 km raadiuses mängukohast ning läheduses ei tohiks olla lageraielanke (Metsise
kaitse tegevuskava, 2015). Lisaks on tähtis vanametsa (üle 60-aastane) osakaal, et see ei langeks
püsielupaigas alla 50%. Teadaolevast mängukohast ca 800 m raadiuses tuleb säilitada terviklik
metsamassiiv ja sealsed metsise eelistatud kasvukohatüübid sihtkaitsevööndina, kus poleks
suuremaid kui 0,6 ha suuruseid lageraielanke. Nende põhimõtete järgi on piiritletud metsiste
püsielupaigad üle Eesti. Metsise ja merikotka kaitseks on moodustatud Tsirgupalu
sihtkaitsevöönd. Lisaks on metsise kaitseks loodud Keretü piiranguvöönd, kus kehtivad
sarnased piirangud kui mujal metsise püsielupaikades. Suur osa Keretü looduskaitsealast jääb
Nursipalu harjutusvälja ohutsooni, mis tähendab, et lisaks looduskaitsest tulenevatele
liikumispiirangutele kehtib alal ka laskeväljade kasutamisest tulenevad liikumispiirangud.
Keretü ja Tsirgupalu sihtkaitsevööndisse jäävad ka laanerähni ja valgeselg-kirjurähni elupaigad,
milleks on vanad metsad.
Merikotka, must-toonekure ja kanakulli kaitstakse pesapaiga ning pesa läheduses asuvate
vanemate metsade kaitse kaudu (Lükka, Nursipalu ja Kanarbiku sihtkaitsevöönd). Need metsad
pakuvad elupaika ka teistele liikidele (laanerähn, värbkakk).
Võrreldes Säästva Eesti Instituudi (SEI) ekspertiisis esitatud tsoneeringu ettepanekuga väheneb
planeeritava kaitseala pindala 1077,5 ha võrra.
Välispiiri vähenemine on tingitud otsusest loobuda osast SEI ekspertiisis esitatud
sihtkaitsevööndite moodustamise ettepanekutest. Lähtudes põhimõttest, et kaitseala peab olema
nii väike kui võimalik ja nii suur kui vajalik, ei moodustata SEI ekspertiisis esitatud
sihtkaitsevöönditest Kaagu, Kurenurme, Nursi, Mustassaare ja Vilbu sihtkaitsevööndit.
Eksperdi väljapakutud kaitseala välispiiri vähendati, kuna Kurenurme ja Vilbu metsise
püsielupaik on suure tõenäosusega Keretü püsielupaigas asuva metsisemängu satelliitmängud
(väiksemad mängud, mis toimuvad konkurentsi tõttu põhimängualast eemal), kus viimaste
aastate seire andmeil pole mängu toimunud. Vilbu püsielupaigas on 2016. aastal mängu vaatluse
käigus märgitud, et endised soomännikud on metsakuivendustööde tagajärjel muutunud
metsisele ebasobivaks elupaigaks. Kurenurme püsielupaigas ei leitud 2016. aasta kevadel
piirkonnast ühtegi märki metsise olemasolust. Metsise kaitse tegevuskava järgi soovitatakse ala
kaitse alt välja arvata, kui seal ei ole mängu toimunud kolmel järjestikusel seirel. Need alad on
praegu piisavalt kaitstud püsielupaikadena ning kuna nende edaspidine staatus on veel küsitav
(kas on võimalik elupaiku taastada), siis pole otstarbekas neid kaitseala koosseisu arvata. Kaagu
püsielupaigas elava väike-konnakotka kaitseks on piisav Kaagu väike-konnakotka püsielupaiga
kaitserežiim, viimatised andmed pesa asustatusest on 2013. aastast. 2015. ja 2016. aastal on
pesa olnud asustamata. Lähemal asuvad metsad on kaitstud Kurenurme metsise püsielupaiga
piiranguvööndiga, mis tagab nende säilimise. Nursi püsielupaigas pole viimaste aastate jooksul
kanakull pesitsenud ning kuna tegemist on kanakulli ebatüüpilise elupaigaga, siis võimalus, et
ta seal uuesti pesitseb, on väike. Mustassaare püsielupaigas olev pesa on seire andmetel (2016)
varisenud. Ka selle püsielupaiga piiridesse jääv kalakotka pesa on 2016. aasta andmetel
varisenud. Kerretu soo merikotka püsielupaigas (KLO3000616) on pesa 2016. aasta andmetel
varisenud ning merikotkad on asustanud teise pesa. 2011. aasta seire käigus leiti pesa, kus
merikotkad on mitu aastat pesitsenud (ka 2016. aastal), ning see jääb edaspidi Tsirgupalu
sihtkaitsevööndisse. Kerretu soo püsielupaik paikneb lageraielangi serval ja merikotka kaitse
tegevuskava (2013) kohaselt eelistab merikotkas vanemaid puistuid, kus uuem asustatud pesa
ka asub. Raielankide ääres pesitsevad nad ainult eelkõige soodsamate pesapaikade puudumisel.
7
Kerretu soo püsielupaiga sihtkaitsevöönd jääb edaspidi Keretü sihtkaitsevööndisse.
Samuti muudetakse võrreldes ekspertiisis esitatud tsoneeringuga piiranguvööndi piire, sest
moodustamata jäänud sihtkaitsevööndite ümber olnud puhvertsooni järele ei ole vajadust.
Võrreldes SEI ekspertiisis välja pakutud kaitseala välispiiriga on käesoleva määrusega jäetud
osa aladest kaitse alt välja, kuna sinna ei jää märkimisväärseid loodusväärtusi: seal on haritavad
põllumaad, rohumaad ja väheväärtuslikud metsad, mille kaitse alla võtmine ei aita parandada
ala sidusust ja kompaktsust.
Kaitseala välispiir kulgeb mööda metsakvartalite sihte, kinnistute piire, teid, mõttelisi sirgeid,
Mustjõe ja Haki oja kallast ning kraave. Kvartalisihid ja teed on jäetud kaitsealast välja, sest
nende kasutamine ja hooldamine ei ohusta kaitse-eesmärki. Kraavid, välja arvatud Haki oja,
Mustjõgi ja teeäärsed kraavid, on piiritletud kaitsealasse, sest veerežiimi muutmine võib
avaldada negatiivset mõju kaitse-eesmärkidele ja kraavide hooldamiseks tuleb taotleda iga kord
valitseja nõusolekut. Mõttelisi sirgeid on kasutatud välispiiri puhul Sõmerpalu metskond 1
katastri (69701:001:0140) edelanurgast Mustjõeni punkti (X: 664663,531; Y: 6409427,893),
Kingsepa kinnistust (69701:001:0041) punktist (X:667007,810, Y:6409126,794) sihi
alguspunktini (X:667049,480, Y:6409032,530) ja sealt edasi Kopli kinnistu (69701:001:0001)
kirdenurgani ning Vana-Raudsepa (69701:001:0012) kinnistu loodenurgast harjutusvälja piiriks
oleva kraavini punkti (X: 666382,037; Y: 6408868,997).
Kaitseala on tsoneeritud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
Sihtkaitsevööndite piire muudetakse SEI ekspertiisis esitatud Nursipalu-Lükka (kaks eraldi
sihtkaitsevööndit Lükka ja Nursipalu), Keretü kauni kuldkinga (Mustjõe),
Pikässaare (Kanarbiku) ja Keretü sihtkaitsevööndis, et tagada paremini kaitse-eesmärkideks
olevate liikide ja koosluste säilimine. Nursipalu sihtkaitsevööndisse on piiritletud projekteeritav
Lükka kanakulli püsielupaiga ümbrus, et piirata seal ürituste ja õppuste toimumist, ning
Lükka sihtkaitsevööndisse vanad salu-, palu- ja laanemetsad. Mustjõe sihtkaitsevööndis asuvad
kauni kuldkinga ja väikese käopõlle kasvukohad ning madalsoo ja soovikumetsad.
Kanarbiku sihtkaitsevöönd on must-toonekure ja talle sobivate elupaikade kaitseks.
Tsirgupalu sihtkaitsevööndisse on piiritletud merikotka püsielupaik ja metsise püsielupaiga
mänguala ning laanerähni elupaik. Keretü sihtkaitsevööndis on Kerretu raba koos sealsete
kaitsealuste liikide sagristarna ja kollase kiviriku kasvukohtadega. Samuti kaitstakse seal
metsisele sobivat elupaika ning valgeselg-kirjurähni ja laanerähni elupaiku. Sihtkaitsevööndeid
on kuus, kuna neil on erinevad kaitse-eesmärgid, mis vajavad erinevat kaitserežiimi.
Sihtkaitsevööndite moodustamisel on lähtutud nendele liikidele elupaikade säilitamiseks
sobilikest kooslustest.
Sihtkaitsevööndite piiritlemisel on kasutatud kvartali sihte, kinnistute piire, teid ja
kuivenduskraave ning mõttelisi sirgeid. Sihtkaitse- ja piiranguvööndi piiriks olevad kvartalite
sihid, teed ja kraavid piiritleti piiranguvööndisse. Välispiiriga kattumisel arvati piiriks olevad
sihid ja teed kaitsealast välja ning kuivenduskraavid kaitseala sisse. Tsirgupalu sihtkaitsevööndi
ja Nursipalu harjutusväljaku sihtmärgiala vaheline kraav piiritleti kaitsealast välja, kuna seda
on vaja korrapäraselt hooldada ning sellel tegevusel ei ole olulist mõju Keretü rabale. Sealsel
piiritlemisel arvestati ka võimalike kuulikahjustustega, mis võivad sihtmärgiala vahetus
läheduses tekkida. Kuna kaitseala piiri lähedal ei asu metsakahjustuste suhtes tundlikke liike
ning kuulikahjud võivad tekitada sobivaid toitumispaiku rähnidele, siis kuulikahjustuste mõju
ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne kaitse-eesmärkide täitmisel.
8
Lükka sihtkaitsevööndi puhul on kasutatud mõttelisi sirgeid, et vanu ja väärtuslikke metsi, mis
pakuvad elupaiku kaitsealustele liikidele, sihtkaitsevööndisse piiritleda. Kuna
Lükka sihtkaitsevööndi piiridesse moodustati Nursipalu sihtkaitsevöönd, siis koosneb
Lükka sihtkaitsevöönd kolmest lahustükist. Punktist (X: 668505,814, Y:6409117,904) kulgeb
sirge kaitseala välispiirini (X: 668570,942, Y: 6408933,874). Välispiirist Hainasoo teelt kulgeb
mõtteline sirge punktini (X: 667857,298, Y: 6408885,151). Sealt mööda metsaeraldise piiri
läheb sirge metsasihini punkti (X: 668086,138, Y: 6409051,857). Selleks et piiritleda
vääriselupaik (VEP114058) sihtkaitsevööndisse, on kasutatud mõttelist sirget metsasihil
asuvast punktist (X: 667872,455, Y: 6409098,497) punktini (X:667789,898, Y: 6409200,409)
ja sealt edasi sirget punktini (X:667871,366, Y:6409258,859) ning sealt mööda metsaeraldise
piire kraavini punkti (X: 667897,109, Y: 6409224,285), kusjuures kraav jääb
Keretü piiranguvööndisse. Kolmandal lahustükil kasutatud sirged kulgevad
Lükkataguse katastriüksuse punktist (X:667653,565, Y:6409620,760) kraavini punkti
(X:667531,752, Y:6409855,997) ning samal kraavil asuvast punktist (X:667555,086,
Y:6409874,638) Piirikraavi teeni punkti (X:667477,054, Y:6410013,216). Lisaks on ühte
mõttelist sirget kasutatud Lükkataguse katastriüksuse nurgapunktist (X: 667819,350,
Y: 6409500,945) sama katastriüksuse piirile punkti (X: 667792,792, Y: 6409571,504).
Nursipalu sihtkaitsevööndi puhul on kasutatud mõttelisi sirgeid, et piiritleda kanakulli
pesapaiga ümbrus ning vältida liigi häirimist pesitsusperioodil. Nursipalu harjutusväli 1
(69701:001:0029) kinnistul saab esimene mõtteline sirge alguse kraaviservas olevast punktist
(X: 668199,538, Y: 6409412,494) ja kulgeb mööda metsaeraldise piiri punktini (X:668243,254,
Y:6409334,329). Sealt läheb mõtteline sirge metsaraja alguseni ja sealt järgmine sirge
metsasihini punkti (X: 668413,226, Y: 6409382,656). Sellest punktist kulgeb mõtteline sirge
punkti (X: 668505,814, Y:6409117,904) ja sealt Hainasoo tee ja pinnastee ristumiskohta.. Sealt
edasi mööda metsasihti ja punktist (X: 668029,359, Y: 6409181,017) läheb mõtteline sirge
kraavini punkti (X: 667988,449, Y: 6409269,321), kusjuures kraav jääb
Lükka sihtkaitsevööndisse.
Keretü sihtkaitsevööndi puhul on mõttelisi sirgeid, millest esimene kulgeb mööda endist
metsasihti punktist (X:666165,517, Y:6411840,359) punktini (X:666205,747, Y:6411301,861).
Teine sirge algab metsasihi alguspunktist ja kulgeb üle raba metsasihil asuva punktini
(X: 666664,148, Y: 6410882,943). Kolmas sirge saab alguse kuivenduskraavi punktist
(X:666370,840, Y: 6409741,219) ja läheb kuivenduskraavini. Mustjõe ja
Keretü sihtkaitsevööndi vahel kulgeb üks mõtteline sirge punktist (X:665349,741,
Y:6409301,756) kraavini punkti (X: 665588,148, Y: 6409312,468) ja teine sirge kraavi
alguspunktist (X:665571,031, Y:6409564,560) kuivenduskraavini punkti (X:665564,075,
Y:6409670,136).
Kuna kaitseala piiri lähedal on teistsugused elutingimused servaefekti tõttu (valgustingimuste,
temperatuuri, niiskuse, tuule muutus), siis on selle pehmendamiseks vajalik leebema
kaitsekorraga piiranguvöönd. Piiranguvööndi abil saab sihtkaitsevööndid ühendada ühtseks
tervikuks ning need toimivad puhvrina sihtkaitsevööndite ja välispiiri vahel. Tegemist on alaga,
mille üks eesmärk on tagada liikidele levimisvõimalus kaitseala sihtkaitsevööndite vahel, et
säiliks haruldaste ja kaitsealuste liikide populatsioonide elujõulisus. Seetõttu on oluline, et
raietega ei tekiks suuri lagedaid alasid ega muudetaks välja kujunenud kasvukohatüübiga
metsade looduslikku struktuuri. Keretü looduskaitsealal on Keretü piiranguvöönd.
Keretü piiranguvööndi piiritlemisel on lähtutud metsise mänguaegsetest elupaikadest, kus vana
metsa (60 aastat ja vanem) osakaal peab säilima vähemalt 50% ulatuses, ning sihtkaitsevööndite
sidususe põhimõttest, mis on ka vööndi eesmärk. Piiranguvöönd jääb välispiiri ja
sihtkaitsevööndite vahele.
9
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
2.5.1.1. Kaitsekorra koostamise alused
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal Keskkonnaameti töötajate tehtud
inventuure (eksperdid Tarmo Evestus ja Sander Laherand) ning kaitseala tsoneeringu ja
kaitstava looduse kohta koostatud eksperdiarvamust (Säästva Eesti Instituut).
Eksperdihinnangu kauni kuldkinga kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta on koostanud
Toomas Hirse. Kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja eelnõu kohta on koostanud
eksperdihinnangu OÜ Eestimaa Looduse Fond (Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu
ekspertiis, 2014).
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduvate
liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile.
Kaitseala kaitse-eeskirjas sätestatakse, millises ulatuses rakendatakse loodukaitsealal LKS
§ 30 ja 31 alusel kehtestada lubatud piiranguid, sealhulgas omandi vaba kasutamise õigusele
(Eesti Vabariigi põhiseadus (edaspidi PS) § 32 lõige 2). Keskkonda mõjutava tegevuse
õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui
rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele
tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja LKS alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse
põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk
piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute
seadmise eesmärgiks on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Alale kaitse tagamisega ja
tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate
tegevuste elluviimisel need hävivad.
Allpool kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, piirangu eesmärgi
ja vajaduse kohta.
Kaitseala asub suuremas osas Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal. Harjutusväli on riigimaa, kus
riigivara valitseja on Kaitseministeerium ja harjutusvälja valdaja on Kaitsevägi. Kaitseala
harjutusväljale jäävas osas tuleb arvestada erinevate avalike ja omandiõigusest lähtuvate
huvidega, nagu näiteks looduskaitselise ja riigikaitselise avalik huvi, eramaa omaniku huviga
jne ning leida võimalus nende huvide realiseerimiseks, arvestades olulisi asjaolusid ning
kaaludes põhjendatud huve. Tegevuste lubamine, mis võivad mõjutada kaitstavate
loodusväärtuste säilimist, otsustatakse täiendavalt kaitseala valitseja kaalutlusotsusega.
Vältimaks omandiõiguse tahtmatut rikkumist kaitseala külastada sooviva isiku poolt viidatakse
kaitse-eeskirja vastavates sätetes vajadusele tegevusi kooskõlastada eelnevalt kinnisasja
omaniku ja harjutusvälja valdajaga (Kaitsevägi). Ülevaade riigikaitse korraldamisega
kaasnevatest piirangutest on toodud peatükis 2.5.1.2, millega tuleb samuti arvestada kaitsealal
viibimisel ja seal tegevuse kavandamisel.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Kaitsealal kehtivad LKS-s sätestatud
piirangud määruses ettenähtud erisustega.
Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita kaitsealal pilliroo ega adru varumist ja ujuvvahendiga sõitmist,
sest kaitsealale ei jää veekogusid, kus need tegevused on võimalikud.
10
2.5.1.2. Riigikaitse korraldamisest tulenevad piirangud
Kavandatav looduskaitseala asub umbes 90% ulatuses Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008
korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta
üleandmine“ asutatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja territooriumil. Nursipalu harjutusväli
on Kaitseväe julgeolekuala ning seal kehtivad ka liikumispiirangud, mis tulenevad Kaitseväe
korralduse seadusest. Kaitseväe korralduse seaduse kohaselt peab isik Kaitseväe
julgeolekualale sisenemiseks omama eelnevat Kaitseväe nõusolekut ning sisenemisel järgima
Kaitseväe kehtestatud reegleid. Kaitseväe nõusolekuta julgeolekualale sisenenud ja sealt
lahkuda keelduvat isikut võib karistusseadustiku § 266 lõike 1 kohaselt karistada rahatrahviga
või arestiga ja juhul kui keeldutakse lahkumast Kaitseväe tegevuse takistamise eesmärgil võib
isikut karistada sama paragrahvi lõike 2 alusel rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistusega. Kaitseväe korralduse seaduse § 52 kohaselt tuleb Kaitseväe nõusolekut küsida ka
osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki (nt droon) kasutamiseks
harjutusvälja territooriumil. Nimetatud seaduse §562 kohaselt võib Kaitseväe loata Kaitseväe
territooriumil, selle kohal ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki,
õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, mis on osaliselt või
täielikult automaatne või kaugjuhitav, kasutamise eest karistada isikut rahatrahviga. Nõue
kehtib kõigi isikute kohta, kes soovivad osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat
sõidukit harjutusvälja territooriumil kasutada. Nursipalu harjutusvälja ja kaitseala piiride
kattuvus on toodud joonisel 1:
Joonis 1 Nursipalu harjutusväli ja Keretü looduskaitseala
Nursipalu harjutusväli on ühtlasi ka avalik-õigusliku isiku omandis olev metsaala, kus ajal, mil
sõjaväelist väljaõpet ei toimu, on isikul võimalik vabalt viibida. Vastav säte ei vabasta isikut
kohustusest teavitada Kaitseväge oma viibimisest harjutusvälja territooriumil. Teavitamine on
vajalik, et Kaitsevägi omaks ajakohast teavet ning saaks isikut teavitada võimalikust ohust või
11
liikumispiirangust. Relvaseaduse alusel kehtestatud kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26
„Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“
kohaselt tuleb harjutusväli tähistada viisil, mis tagab selle eristamise ümbritsevast. Seega on
isikul võimalik aru saada, millal ta liigub tavapärase korraldusega metsaalalt erineva
korraldusega metsaalale ehk harjutusväljale, kus kehtib erikord. Samuti on nimetatud määruse
§ 20 lõigete 1 ja 2 kohaselt Kaitseväel kehtestavatest piirangutest, sh harjutusvälja kasutamise
teavitamise kohustus ning teha teave kättesaadavaks. Selleks avaldatakse teave nt kohalikes
ajalehtedes ning harjutusväljale sisenevate ametlike teede ääres paiknevatel infotahvlitel.
Harjutuvälja piiritulbal ja infotahvlitel on kirjas ka telefoninumber, millele helistades saab
teavitada harjutusväljale sisenemisest, sisenemise eesmärkidest ja viibimise kestusest. Samuti
saab seekaudu teavet harjutusvälja kasutamise piirangutest.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ja
püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud Tsirgupalu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini
ning Kanarbiku sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. Liikumispiirangud on kehtestatud
must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks. Erisus inimeste viibimisele
sihtkaitsevööndis keelatud ajal kehtib järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja
kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel, mis tuleneb otseselt LKS § 30 lõikest 3. Inimeste liikumine ja loetletud
tegevuste tegemine kaitsealal väljaspool eelnimetatud lindude pesitsusperioodi kaitse-
eesmärkide saavutamist ei takista. Võõral maatükil viibimisel tuleb arvestada lisaks kaitse-
eeskirjale keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS) sätestatuga. KeÜS § 32
lõigete 1 ja 2 kohaselt võib võõral maatükil viibida vaid omaniku loal. Kusjuures luba viibida
võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud
või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata
viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Arvestades peatükis 2.5.1.2 kirjeldatut peab
harjutusväljal viibimisest igakordselt teavitama Kaitseväge.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel. Väljaspool teid tuleb
arvestada alljärgnevaid tingimusi:
1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel, liinirajatiste
hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal metsatöödel;
2) muul juhul on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid lubatud kaitseala
valitseja ja harjutusväljal valdaja nõusolekul.
Ehitusseadustiku mõistes on kõik teed rajatised ja nendel liiklemisel tuleb lisaks arvestada
liiklusseaduses (LS) sätestatud eristustega. Leevendus väljaspool teid sõitmiseks on seatud
järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödele,
kaitseala valitseja poolt kooskõlastatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikele töödele ning
metsatöödele. Need erisused tulenevad osaliselt LKS § 30 lõikest 3. Liinirajatiste hooldamiseks
vajalikele töödele ja metsatöödele tehakse erisus, kuna need tegevused ei ohusta kaitse-
eesmärgiks olevaid väärtusi. Arvestades KeÜS § 32 lõikes 5, LS § 153 sätestatut ning peatükis
2.5.1.2 kirjeldatut korraldab kaitsealal teede (avalike teid kaitsealale ei jää) kasutamist ja
väljaspool teid viibimist omanik. Kaitse-eeskiri lubab küll teedel ja loetletud juhtudel
väljaspool teid sõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmist, kuna looduskaitseliselt pole vaja
seda tegevust piirata, kuid see ei anna õigust tegevust sooritada, kui omanik ei anna selleks
nõusolekut. Kaitseala maastik on tallamis- ja erosioonitundlik, seda võib kahjustada
sõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine väljaspool teid. Madalamatel, rabastuvatel aladel
taastub taimestik pärast kahjustada saamist aeglaselt. Seetõttu on kaitseala valitseja nõusolek
12
vajalik kaitse-eeskirjas loetlemata juhtudel väljaspool teid sõitmiseks. Kaitseala valitseja annab
nõusoleku mootorsõiduki ja maastikusõidukiga sõitmiseks väljaspool teid juhul, kui tegevus ei
kahjusta loodusväärtuste säilimist. Kaitseala valitsejale jäetakse kaalutlusõigus kooskõlastada
sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid muul juhul, kui tegevus ei kahjusta
kaitseväärtusi. See annab võimaluse suunata tegevust tingimuste seadmisega või sõitmise
keelamisega eriti tundlikes (erosiooniohtlikes ja tallamisõrnades) kohtades.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Planeeritud tegevuste ühtivus kaitseala kaitse-eesmärkidega sõltub konkreetsetest tingimustest
ja vajab kaalutlusotsust. Kaalutlusotsuse saab väljastada vajaduse korral halduskoormuse
vähendamise eesmärgil ka pikemaks perioodiks. Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole
kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja
nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet,
koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja
üldplaneeringut, lisasööta jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või
ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, seada
projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem
kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada
ehitusteatist.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus ei kahjusta loodusväärtusi, saavutades looduskaitse ja arendushuvide ühitamise.
2.5.4. Sihtkaitsevööndi kaitsekord
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike
koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade
kasutamine, et hoida ala võimalikult looduslikuna, välja arvatud kaitse-eeskirjas sätestatud
erisused, mis ei kahjusta ala kaitseväärtusi (näiteks kaitsekorra üldpõhimõtete, sihtkaitsevööndi
ja piiranguvööndi peatükis lubatud tegevused).
Kanarbiku ja Lükka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemide arengu tagamine
loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Seal kaitstakse vanu palu-,
laane-, sooviku- ja salumetsi. Liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse, on must-toonekurg
(Ciconia nigra), kanakull (Accipiter gentilis) ja laanerähn (Picoides tridactylus).
Tsirgupalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka (Haliaeëtus albicilla) ja laanerähni
(Picoides tridactylus) elupaiga ning metsise (Tetrao urogallos) mänguala kaitse.
13
Keretü sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslikus seisus rabaökosüsteemi arengu
tagamine loodusliku protsessina, rikutud veerežiimiga rabaökosüsteemi taastamine ja
kaitstavate taimeliikide kasvukohtade ning kaitstavate linnuliikide elupaikade kaitse. Liigid,
mille isendite kasvukohti kaitstakse, on kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja sagristarn
(Carex irrigua). Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on metsis (Tetrao urogallus),
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ja laanerähn (Picoides tridactylus).
Mustjõe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud looduslike koosluste ja
kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis kaitstakse madal- ja siirdesoid,
soostuvaid metsi ning nendes kasvavaid taimeliike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus)
ja väikest käopõlle (Listera cordata).
Nursipalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta kanakulli (Accipiter gentilis)
pesitsuspaika.
2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis
Kaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud ehitiste hooldustööd, välja arvatud määruse § 11
punktides 3 ja 4 sätestatud juhul. Hooldustööde all peetakse silmas töid, mis ei ole ehitamine
(nt teede hööveldamine). Olemasolevate ehitiste hooldamine väljaspool lindude pesitsusaega ei
ohusta kaitseala kaitse-eesmärke.
Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud sihtkaitsevööndis omaniku, harjutusväljal valdaja ja
kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas, välja arvatud
määrusega sätestatud liikumispiirangu ajal. Piirangu eesmärk on vähendada koordineerimata
turismi ja looduses viibimise mõju (tallamine, prahistamine jne) ala looduslikele väärtustele.
Ka kaitse-eeskirjaga lubatud kohas tuleb telkimisel ja lõkke tegemisel jälgida, et ei kahjustataks
elupaiku ega kaitsealuseid liike, kuna see läheks vastuollu nii Keretü looduskaitseala
kaitse-eesmärkidega kui ka looduskaitseseadusega. Nursipalu harjutusväljal ohutuse tagamise
eesmärgil tuleb arvestada ka peatükis 2.5.1.2 kirjetatud piirangutega.
Kaitseala sihtkaitsevööndites on lubatud kuni 200 osalejaga rahvaürituse läbiviimine omaniku
ja harjutusväljal valdaja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas, v.a määruse § 11 punktides 3
ja 4 sätestatud juhtudel. Rahvaüritus on antud määruse järgi igasugune korraldatud
kogunemine. Võimalik tallamine või liikide häirimine toimub olenemata ürituse sisust (ei ole
vahet, kas tegu on sõjalise õppuse või ekskursiooniga). Kuna Keretü looduskaitseala paikneb
Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja territooriumil, mis on asutatud sõjaliste õppuste
teostamiseks, siis sõjaliste õppuste ja nendelaadsete ürituste (näiteks orienteerumine)
korraldamisel käsitletakse ala ettevalmistatud kohana. Orienteerumine ja taktikaõppused
toimuvad üldjuhul väikeste gruppidena, kus osalejad valivad teekonna ise. See hajutab
tallamiskoormuse maapinnale ega ohusta kooslusi. Muude ürituste puhul, mis ei ole seotud
harjutusväljal toimuvaga (näiteks kontsert, ekskursioon) ning kus oleks vaja korraldada
parkimist ja prügimajandust, on tegu ettevalmistamata kohaga. Nende ürituste korraldamise
huvi on tõenäoliselt olematu ning seetõttu on sihtkaitsevööndis need keelatud. See aitab hoida
kaitseala kasutamiskoormuse talutavas piires, kuna harjutusvälja tõttu on see pisut kõrgem kui
mõnel samaväärsel kaitsealal, kus külastuskorraldust ei toimu. Rohkem kui 200 osalejaga
rahvaürituse korraldamiseks kinnisasja omaniku ja harjutusväljal valdaja nõusolekul selleks
ettevalmistatud kohas on eelnevalt nõutav ka kaitseala valitseja nõusolek. Nursipalu
harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmis on esitatud koosluste
tallamiskindlus, keskmiselt 5–6 inimest hektaril päevas, õrnematel kooslustel 1–2.
Sihtkaitsevööndid on eri suurusega ja erinevate koosluste kaitseks, seega on 200 osalejat
14
keskmine, mida lubada ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. Lisaks kaitse-eeskirjale on alale
koostatud harjutusvälja kasutuseeskiri, kus õrnemate kooslustega aladele õppuse korraldamisel
on vaja harjutusvälja vastutavale isikule esitada põhjendatud taotlus. Nursipalu harjutusväljal
ohutuse tagamise eesmärgil tuleb arvestada ka peatükis 2.5.1.2 kirjetatud piirangutega.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemide hoiutööd
ja veerežiimi taastamine. Piirangu eesmärk on anda lubava kaalutlusotsuse tegemise võimalus
Põllumajandusametis arvel olevate maaparandussüsteemide hoiutöödele, kuna alati ei ole
tegevus kaitse-eesmärgile kahjulik. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses
maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste
kogum, mis on kantud maaparandusseaduse § 40 lõikes 1 nimetatud registrisse. Eesvoolude
hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine,
veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest
puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine. Kui eemaldatakse
voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid ja prügi, ei ole vaja
kaitseala valitseja nõusolekut. Samuti ei ole nõusolekut vaja rohttaimede ja peenvõsa
niitmiseks. Veerežiimi taastamise võimalus on kaitse-eeskirja jäetud juhuks, kui selleks peaks
ilmnema kaitsealustest liikidest või kooslustest tulenev vajadus. Kaalutlusotsus on vajalik, kuna
maaparandussüsteemide hoiutööde ja veerežiimi taastamise mõju sõltub konkreetse tegevuse
mahust ja asukohast, mida pole võimalik ette näha. Teatud juhul võib tööde tegemine olla
möödapääsmatu (kui töö tegemata jätmisega kaasneks oluline mõju inimeste elule ja varale või
on see vajalik kaitse-eesmärgi täitmiseks) või kahjulik (kui selle tulemusena häviksid
eesmärgiks oleva elupaigad või kaitsealuste liikide kasvukohad), mistõttu tuleb seda igal
üksikul juhul eraldi kaaluda.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik
tegevus ning koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus peab tuginema liigi tegevuskavale. Kuna tegemist
on spetsiifilise tegevusega, siis on igakordsel planeerimisel vajalik kaasata ekspert, et tagada
kaitseväärtuste säilimine. Koosluse kujundamise all vastavalt kaitse eesmärgile on mõeldud
võimalust teha koosluste looduslikkuse suurendamiseks mõeldud tegevust (näiteks madalsoo ja
raba puhul kraavide sulgemine).
Tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu,
kaitseala või riigikaitse tarbeks on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Tehnovõrk on ehitise
piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide
kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega. Sätte eesmärk on anda
võimalus kaaluda tehnovõrgu võimalikku püstitamist sihtkaitsevööndisse, kui see on
hädavajalik (puuduvad alternatiivsed võimalused) või kui olemasolevad tehnovõrgud vajavad
rekonstrueerimist, ümberehitamist.
2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis
Kooskõlas määruses sätestatud erisustega on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on
majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole
seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,
loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik
kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud
tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgil, ning tegevused,
mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või
15
loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga
lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või
seisundit.
Inimeste viibimine on keelatud Tsirgupalu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini, kuna sel
ajal on II kategooria kaitsealune liik metsis häirimise suhtes väga tundlik. Piirang on vajalik nii
metsise kui ka merikotka pesitsusedukuse suurendamiseks, Kanarbiku sihtkaitsevööndis
suurendab piirang 15. märtsist 31. augustini must-toonekure pesitsusedukuse tõenäosust.
Tulenevalt LKS § 30 lõikest 3 ei laiene liikumispiirang järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala
kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ega kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavale teadustegevusele.
Nursipalu sihtkaitsevööndis on keelatud rahvaürituse korraldamine 1. märtsist kuni
31. augustini. Piirang on sätestatud selleks, et vältida kanakulli häirimist pesitsusperioodil.
Juhuslik lühiajaline inimeste viibimine ja autoga teedel sõitmine lindu ei häiri, küll aga suurem
rahvakogunemine ja väljaspool teid sõitmine.
2.5.5. Piiranguvööndi kaitsekord
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Keretü kaitsealal on
Keretü metsisele mänguaegse elupaiga säilitamine.
2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on lubatud telkida ja teha lõket harjutusväljal valdaja loal selleks
ettevalmistamata kohas. Kuna telkimisel ja lõkke tegemisel puudub oluline mõju kaitseala
piiranguvööndi kaitse-eesmärgile, siis looduskaitselisi kitsendusi sellele ei seata. Kuna tegemist
on Kaitseministeeriumi valitsemisel oleval maal asuva Nursipalu harjutusväljaga, siis jäetakse
harjutusväljal valdajale õigus nimetatud tegevusi eelnevalt reguleerida, et oleks võimalik tagada
sõjaliste õppuste ohutu toimumine.
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus ja kuni 300 osalejaga rahvaürituse korraldamine
selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas harjutusväljal valdaja loal. Ürituse
kooskõlastamine harjutusväljal valdajaga on vajalik, kuna kaitseala kasutatakse ka Nursipalu
harjutusvälja õppuste käigus ning inimeste viibimine kaitsealal õppuste toimumisel ei pruugi
olla ohutu. Rohkem kui 300 osalejaga ürituse korraldamine ettevalmistamata ja tähistamata
kohas on lubatud kaitseala valitseja ja harjutusväljal valdaja nõusolekul. Rahvaüritus on antud
määruse järgi igasugune korraldatud kogunemine. Kuna Keretü looduskaitseala paikneb
Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja territooriumil, mis on asutatud sõjaväeliste õppuste
toimumise kohana, siis sõjaliste õppuste ja nendelaadsete ürituste (näiteks orienteerumine)
korraldamisel käsitletakse ala ettevalmistatud kohana ja neid tegevusi piiranguvööndis ei
piirata. Alla 300 osaleja puhul ei ületa see veel olulisel määral piiranguvööndi kaitseväärtuste
koormustaluvuse piiri. Rohkem kui 300 osalejaga ürituste korral on vajalik lisaks harjutusväljal
valdaja nõusolekule ka kaitseala valitseja nõusolek, et oleks võimalik analüüsida ja vajaduse
korral seada looduskaitselisest vajadusest lähtuvalt tingimusi inimmõju (tallamine,
prahistamine) vähendamiseks piiranguvööndi loodusväärtustele. Lisaks saab kaitseala valitseja
ürituse korraldajale seada täiendavaid tingimusi parkimise korraldamise, käimlate,
prügimajanduse jms kohta ning seada tingimused ala korrastamisele.
16
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud piiranguvööndis veekogu veetaseme ja kaldajoone
muutmine ning ehitiste püstitamine. Veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine on lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul juhul, kui see osutub kaitseala väärtuste säilitamisel vajalikuks.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Keretü piiranguvööndis aegjärkne raie ja häilraie kuni
2 ha suuruse langina. Lageraie on lubatud 1 ha suuruse langina, välja arvatud männikutes.
Raie tegemisel tuleb arvestada veel järgmiste piirangutega:
1) üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%;
2) raie ei ole lubatud 1. veebruarist 31. augustini.
Raie tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku
mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 15 tihumeetrit
puid, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks
alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast,
eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede,
õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Puistu liikide ja vanuse mitmekesisuse
säilitamise nõue tagab metsa jätkusuutliku ja mitmekesise arengu nii, et seal oleksid esindatud
võimalikult paljud liigid.
Metsaraie rangemad piirangud tulenevad metsise elupaiga nõudlustest. Metsisemängu suuruse
ja üle 60-aastase metsa osakaalu keskmise vahel on tugev seos, mille kohaselt vanametsa
osakaalu langemisel alla 50% mängud kaovad (Metsise kaitse tegevuskava;
Keskkonnaministeerium, 2015). Keretü looduskaitsealal on üks osa elupaigast, mis jääb 1 km
raadiusse, arvatud piiraguvööndisse, sest vanametsa osakaalu ja fragmenteerumise mõju on
võimalik vähendada raielangi suuruse piiramisega, seega pole range kaitse kehtestamine
vajalik. Suured lageraielangid, mis põhjustavad metsa fragmenteerumist, sunnivad linde otsima
uut mänguala. Männikud moodustavad olulise osa metsise mänguaegsest elupaigast, seetõttu
on seal lageraie keelatud. Raie keeluaeg tuleneb metsise pesitsusajast, kui liik on häirimise
suhtes tundlik.
Lageraiega luuakse paremad tingimused metsa uuendamiseks. Langi suuruseks on määratud
1 ha, et vältida metsa vanuselise struktuuri olulist nihkumist nooremate metsade poole ning
leevendada uuendusraiete mõju metsamaastiku fragmenteerumisele ja maastikuilmele.
Arvestada tuleb ka sellega, et raietööde käigus ei tohi kahjustada metsa alustaimestikku ja langi
äärealadel tuleb säilitada alusmetsa nii, et üleminek metsast langile oleks sujuv.
Turberaietest ei ole lubatud veerraie, mille puhul raiutakse uuendamisele kuuluv mets servast
lageraiena, mujalt hajali paiknevate üksikpuudena või häiludena 20–40 aasta jooksul korduvate
raiejärkudega. Tehes veerraiet lageraiega piirneval eraldisel, tekib olukord, kus lagedaks raiutav
ala on raiutava veeru võrra suurem kui 1 ha lageraie langi piirang. Seega suurendab veereraie
lubamine koosmõjus lageraie lubamisega metsa fragmenteerumise riski, mida veereraie
keelamisega välditakse.
Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik, et vajaduse korral seada tingimusi raielangi suurusele
ja kujule metsaga seotud kaitsealuste liikide elupaikades (nt rähnid, käpalised). Ala suurusest
tulenevalt võivad kaitsealused liigid levida sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse ja võib tekkida
vajadus seada tingimusi, näiteks osa puude allesjätmine või raiete ajutine peatamine vanametsa
osakaalu jõudmisel 50% lähedusse, et säilitada liigile vajalikke elutingimusi.
17
2.5.5.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud
herbitsiidi kasutamine kaitseala valitseja nõusolekul invasiivse võõrtaimeliigi tõrjeks.
Invasiivseteks taimeliikideks on määruse kohaselt võõrliigid, mis inimese tahtlikul või
tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes elupaikades ning muudavad seal
oluliselt ökosüsteemide struktuuri ja protsesse, mistõttu on nende herbitsiidiga tõrje kaitseala
valitseja nõusolekul lubatud. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine muudel
juhtudel on keelatud, kuna need mõjutavad terve koosluse elustikku ja ilmet, mitte ainult teatud
liike, mille seisundit tahetakse kas parandada või pärssida. Nii võib väheneda koosluste liikide
mitmekesisus või koguni hävineda kaitsealused liigid.
Keelatud on maavara kaevandamine ning puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute
rajamine. Puhtpuistute kujundamine ei ole lubatud, kuna säilima peab kaitseala puistute
looduslik struktuur, mis suurendab elustiku mitmekesisust. Energiapuistute rajamine eeldab
intensiivset majandamist ja see ei haaku looduskaitseala kaitseväärtuste säilitamisega.
Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib
kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu. Sademerohkel perioodil on oht, et puidu
kokku- või väljaveo käigus saab raskete masinate kasutamisel pinnas ja metsa alustaimestik
oluliselt kahjustada.
Keelatud on uute maaparandussüsteemide rajamine, kuna uute süsteemide rajamine soodustab
inimmõjuliste kõdusoometsade kujunemist. Kaitse-eesmärgiks olevate lindude, taimede ja
elupaikade kaitsmiseks ei tohi ala täiendavalt kuivendada. Lubatud on kõik tööd, mis aitavad
kaasa loodusliku veerežiimi taastamisele.
3. Menetluse kirjeldus
Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja menetlus algatati keskkonnaministri 25. novembri
2015. a käskkirjaga nr 1062 „Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja algatamineˮ. Enne avalikku
väljapanekut otsustati tutvustada määruse eelnõu eri huvigruppidele, et saada neilt
ettepanekuid. Selleks korraldati 2016. aasta veebruaris koosolek, kus selgitati avalikustamise
protsessi, ning huvigrupid said aega materjalidega tutvumiseks. Seejärel toimusid eraldi
koosolekud eri huvigruppidega aasta jooksul, kus otsiti lahendusi tekkinud küsimustele. Kuna
2016. aasta suvel alustas Kaitseministeerium Nursipalu harjutusväljaku teede ja
väljaõpperajatiste ehitusprojekti keskkonnamõjude hindamisega, siis otsustati, et oodatakse ära
uuringute esmased tulemused, mis võiksid kaitse-eeskirja mõjutada. Määruse eelnõu
mõjutavaid tulemusi ei selgunud, seega avalikustati eelnõu 2017. aasta juunis.
Keretü loodukaitseala kaitse-eeskirja avalikustamine toimus 27. juunist–23. juulini 2017.
Samal ajavahemikul toimus ka avalik väljapanek Keskkonnaameti Võru kontoris ja
Rõuge Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja menetlemise avalikustamise kohta ilmus
26. juunil 2017. aastal ajalehes Õhtuleht, 27. juunil 2017. aastal ajalehes Võrumaa Teataja ja
26. juunil 2017. aastal Ametlikes Teadaannetes. Kaitse-eeskirja eelnõuga sai tutvuda ka
Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Kaitse-eeskirja avalik arutelu toimus
Nursi koolimajas 23. augustil 2017. aastal ja sellest võttis osa 16 inimest.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal
paikneva kinnisasja viiele eraomanikule, Kaitseministeeriumile, Rõuge Vallavalitsusele,
Sõmerpalu Vallavalitsusele, RMK-le ja Võru Maavalitsusele teade kaitse-eeskirja eelnõu
18
avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Kirjas oli märkus, et juhul kui
Keskkonnaametile ei ole 30 päeva jooksul vastatud, siis loetakse, et adressaat on kaitse-eeskirja
eelnõuga nõus. Kirjale oli lisatud kaitse-eeskirja eelnõu ja kaart.
Avaliku väljapaneku ajal laekus kolm kirja vastuväidetega (Rõuge Vallavalitsuselt,
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.07.2017 nr 7-4/17/4291-5;
Rõuge Kinnistuomanike Liidult, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
25.07.2017 nr 7-4/17/4291-6; Kaitseministeeriumilt, registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 08.08.2017 nr 7-4/17/4291-7), kellele koostati ja väljastati
vastuskirjad (18.08.2017 nr 7-4/17/4291-8, 21.08.2017 nr 7-4/17/4291-9, 22.08.2017
nr 7-4/17/4291-10). Avalikul arutelul ei tehtud lisaettepanekuid kaitse-eeskirja muutmiseks.
Tabel 1. Maaomanike ettepanekud ja vastuväited Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja
eelnõule
Arvamuse esitaja Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
nimi ja seos
eelnõuga
Rõuge 1) Rõuge Vallavalitsus toetab Nursipalu KMH 1) Ettepanekutega ei arvestatud.
Vallavalitsus käigus tehtud eksperdihinnangus esitatud Keskkonnaamet ei pea Kotkaklubi
piirimuudatusi ning peab neid vajalikuks ja laiendusettepanekut põhjendatuks, kuna
põhjendatuks. Teeb ettepaneku arvestada MTÜ kaitsealuste liikide püsielupaigad on
Kotkaklubi esitatud tsoneeringu muudatusi. Keskkonnaameti hinnangul lähtuvalt
Teeb kaks laiendusettepanekut lisaks MTÜ liigikaitse tegevuskavadest kaitstud.
Kotkaklubi ettepanekule. Kaitseala ei laiendata kaugemal asuvate
püsielupaikadeni, kuna nendes pole mitu
aastat tegevusjälgi tuvastatud ning
vahepealseid metsi ja nendes elavaid liike
otseselt miski ei ohusta. Looduskaitseseaduse
§ 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata II
ja III kategooria kaitsealuste liikide
elupaikades isendikaitse. Seega ei kao
väljaspool raadamisala nende liikide
elupaigad.
2) Leiab, et Keskkonnaamet ei ole kaitse-
eeskirja eelnõu menetluses arvestanud 2) Keskkonnaamet on tellinud ala kaitse alla
looduskaitseseaduse § 8 lõikega 3, sest kaitse- võtmise põhjendatuse ning kavandatavate
eeskirja eelnõule ekspertiisi koostanud ekspert piirangute otstarbekuse ekspertiisi Säästva
Indrek Sellil puudub ornitoloogiavaldkonna Eesti Instituudilt ning seejärel Eestimaa
pädevus. Looduse Fondilt Keretü looduskaitsealale
kaitsekorra põhjendatuse, otstarbekuse ja
proportsionaalsuse ekspertiisi. Lisaks
kõnealustele ekspertiisidele on
Keskkonnaamet kaitseala piiritlemisel ja
kaitsekorra määramisel kasutanud
kaitsealuste liikide kaitse tegevuskavasid,
mille on samuti koostanud liigieksperdid.
3) Leiab, et avalik väljapanek tehti kiirustades 3) Kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamisega
ning enne seda oleks vaja olnud veel üht on antud kõigile huvilistele võimalus kaasa
koosolekut. rääkida. Avalikustamise perioodil
(27. juunist – 23. juulini 2017) said huvilised
eelnõuga tutvuda ning Keskkonnaametile
oma ettepanekud ja vastuväited esitada.
4) Teeb ettepaneku kasutada viimaseid 4) Parandused seletuskirja sisse viidud.
seireandmeid ja parandada kirjavead.
19
5) Palub välja tuua välja kõigi kaitsealal 5) Selgitati kaitsealuste liikide soodsa
leiduvate liikide ja looduslike elupaikade seisundi kriteeriume ning seda, milliste
soodsa seisundi näitajad, mida kehtestatud piirangutega üritatakse seda saavutada.
piirangud tagavad. Selgitati ka seda, et liikide soodsat seisundit
ja arvukust ei vaadata ainult alapõhiselt, vaid
kogu Eesti kontekstis.
6) Kas kaitseala tsoneeringu koostamisel on 6) Keskkonnaamet on arvestanud kaitseala
arvestatud Nursipalu harjutusväljale moodustamisel Nursipalu harjutusvälja
planeeritava sihtmärgialaga? Kui on, siis kuidas arendamise põhimõtetega ning
kaitstakse kaitse-eesmärgiks seatud Kaitseministeeriumiga toimub selles osas ka
merikotkast, kellele sihtmärgialalt lähtuvatest tihe koostöö. Eesmärk on olnud leida
häiringutest sõltuvalt muutub pesitsuskoht lahendus, kus harjutusväljak oleks
ebasobivaks? võimalikult väikese negatiivse mõjuga
planeeritava kaitseala loodusväärtustele.
Nursipalu arendusprogrammiga on
arvestanud ka Säästva Eesti Instituudi
ekspertiis, mis hindas Keretü piirkonna
sobivust looduskaitsealaks. Mis puutub
merikotka pesitsuskoha muutumist
ebasobivaks, siis selle kohta puuduvad
argumendid või teaduslikud tõestused. Neid
ei ole esitanud ka Kotkaklubi.
7) Selgitada, millise rabaökosüsteemiga on 7) Osa Keretü rabast on rikutud, kuna seda on
Keretüs tegemist ning kas ei oleks mõistlik kunagi kasutatud turbarabana. Kindlasti ei
kaitse-eesmärgis välja tuua, et esmalt taastada ole mõistlik seada algselt eesmärgiks ainult
rikutud veerežiimiga ala ning seejärel tagada raba taastamist, sest sel juhul jääb kaitseta
looduslikus seisus oleva rabaökosüsteemi areng looduslikus seisus raba. Nii taastamine kui ka
loodusliku protsessina. kaitsmine peab toimuma samal ajal.
8) Leiab, et kaitseala moodustamisel on 8) Kaitseala tsoneerimisel arvestatakse
arvestamata jäetud kaitstavate liikide otseste ohuteguritega. Kaitseala loomisega ei
toitumisaladega, pesitsusaladega ja elualadega ole võimalik kõiki ohutegureid vältida
(nt metsis). Leiab, et ka need alad on oluline (väikekiskjad, liikide konkurents). Praegu ei
liita kaitseala koosseisu. ole teada, et välja pakutud laiendusaladel neid
liike midagi ohustaks.
9) Lisada § 9 ja § 13 esitatud kaitse-eesmärkide 9) Ettepanekuga ei arvestatud, kuna sisuliselt
hulka ka olemasoleva looduskeskkonna on see kaitse-eeskirjas teises sõnastuses
säilitamise nõue. olemas.
10) Lisada § 11 ja § 14 esitatud keelatud 10) Ettepanekuga ei arvestatud, kuna
tegevuste hulka ka loodusväärtuste hävitamine sisuliselt on see kaitse-eeskirjas teises
ja kahjustamine. sõnastuses olemas.
Rõuge 1) Teeb kolm laiendusettepanekut lisaks MTÜ 1) Ettepanekutega ei arvestatud.
Kinnistuomanike Kotkaklubi ettepanekule. Leiab, et Keskkonnaamet ei pea Kotkaklubi
Liit eelnõukohane kaitseala tsoneering ei taga kahe laiendusettepanekut põhjendatuks, kuna
kaitsealuse liigi (merikotkas ja metsis) kaitsealuste liikide püsielupaigad on meie
pikaajalist säilimist kaitsealal. hinnangul lähtuvalt liigikaitse
tegevuskavadest kaitstud. Kaitseala ei
laiendata kaugemal asuvate
püsielupaikadeni, kuna nendes pole mitu
aastat tegevusjälgi tuvastatud ning
vahepealseid metsi ja nendes elavaid liike
otseselt miski ei ohusta. Looduskaitseseaduse
§ 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata II
ja III kategooria kaitsealuste liikide
elupaikades isendikaitse. Seega ei kao
väljaspool raadamisala nende liikide
elupaigad.
20
2) Teeb ettepaneku kasutada viimaseid 2) Ettepanekuga arvestatud ja seletuskiri
seireandmeid. parandatud.
Kaitseministeerium 1) Tuua välja seadused, mida antud alal tuleb 1) Ettepanekuga ei arvestatud, kuna lisaks
lisaks järgida. kaitse-eeskirjale tuleb kaitsealal täita
mitmeid seadusi, mis antud alale kohalduvad
(näiteks liiklusseadus, ehitusseadustik,
maaparandusseadus).
2) Parandada seletuskirjas „planeeritavˮ 2) Seletuskiri parandatud.
Nursipalu harjutusväli „olemasolevaksˮ.
3) Täiendada määruse § 5 lõike 2 punkti 2 3) Määruse § 5 lõike 2 punkt 3 sätestab, et
tekstiosaga „ja riigikaitselise väljaõppe väljaspool teid võib sõita kaitseala valitseja
eesmärgilˮ. ning kinnisasja omaniku nõusolekul. Seega
saab Kaitseministeerium taotleda luba. Selles
loas saab Keskkonnaamet sätestada täpsemad
tingimused ning seda luba saab välja anda ka
pikemaks ajaks.
4) Täiendada kaitse-eeskirja eelnõu § 14 lõike 2 Hilisema menetluse käigus asendati mõiste
punkti 1 selliselt, et rohkem kui 300 osalejaga „kinnisasja omanik“ mõiste „harjutusvälja
ürituse korraldamiseks selleks ettevalmistamata valdaja“ vastu, sest tulenevalt relvaseadusest
ja tähistamata kohas on vaja kinnisasja omaniku ja selle alamaktidest korraldab harutusväljade
või valdaja luba. kasutamist harjutusvälja valdaja.
Harjutusvälja valdaja on Kaitsevägi.
5) Täiendada seletuskirja riikliku julgeoleku
mõju analüüsiga. 4) Kaitse-eeskirja eelnõu täiendatud.
5) Ettepanekuga ei arvestata, kuna menetluse
käigus on jõutud riigikaitse küsimuses
mõlemaid osapooli rahuldavale
kompromissile, seega oluline mõju
riigikaitsele puudub. Kaitse-eeskirja eelnõu
seletuskirjas kajastatava määruse
jõustumisega kaasneva mõju ja kulude
hinnangu analüüsi aluseks on
Justiitsministeeriumi koostatud metoodika,
mis annab ülevaate konkreetsete
6) Tähistada looduskaitseala tavapärasest muudatustega kaasnevast olulisest mõjust ja
tihedamalt ning pimedas nähtava tähistusega kohustuste ulatusest riigile. Vastavalt sellele
kohtades, kus harjutusvälja teed läbivad on koostatud ka Keretü looduskaitseala
looduskaitseala. kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri ning
väheolulise mõju kajastamist viidatud juhend
ette ei näe.
6) Kaitseala tähistamine tuleb päevakorda
kaitsekorralduskava koostamisel ning sel
juhul kaasatakse taas huvigrupid, kellega
kaitseala puudutavad küsimused ja vajadused
läbi räägitakse.
Pärast avalikustamist toimus 23. oktoobril 2017 kohtumine, kus osalesid Rõuge Vallavalitsuse,
Kotkaklubi ja Keskkonnaameti esindajad. 27. novembril 2017 toimus kohtumine, kus lisaks
eespool nimetatud osalistele oli esindatud ka Kaitseministeerium. Kohtumiste käigus jõuti
ühisele kompromisslahendusele, mille järgi muudeti kaitseala tsoneeringut: laiendati
sihtkaitsevööndite piire ja alles jäi üks piiranguvöönd.
21
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). Kuigi tegemist ei ole
Natura 2000 linnualaga, siis kaudselt aitab kaitseala moodustamine täita linnudirektiivi
kaitse-eesmärki. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigid
must-toonekurg, merikotkas ja metsis, kelle kaitseks tuleb rakendada artikkel 3 kohaselt
erimeetmeid, milleks võib olla ka kaitsealade moodustamine.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada
metsakoosluste ja seal leiduvate liikide kaitse. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks
olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks
kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile
konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab kaudselt nende eesmärkide
saavutamist.
Määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,
majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Kaitseala asub Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal, mistõttu eeskirja koostamisel on arvestada
nii looduskaitselise kui riigikaitselise avaliku huviga ning leitud võimalused mõlema huvi
realiseerimiseks, mistõttu looduskaitseliste piirangute mõju riigi julgeolekule on väike.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi
on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on
eelnõuga seotud.
Vastavalt maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega muutus
kohaliku omavalitsuse maamaksutuludes. MaaMS § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. MaaMS
§ 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4
lõike 2 kohaselt LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50%
maamaksumäärast. Maamaksu laekub Võru vallale rohkem ligikaudu 44,4 eurot ja
Rõuge vallale vähem ligikaudu 4100 eurot aastas.
Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille
sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest.
Keretü kaitseala loomisel jääb sihtkaitsevööndisse üks eravaldus suurusega 0,5 ha.
22
Keretü looduskaitseala loomisega arvatakse kaitseala koosseisus sihtkaitsevööndisse riigimetsa
520 ha lisaks juba praegu sihtkaitsevööndis olevale 125,1 ha-le. Küpseid ja valmivaid metsi on
sellest ca 405 ha. Piiranguvööndisse jääb 44,6 ha küpset ja valmivat metsa. Riigimetsa
Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil
metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 156 eurot hektari kohta aastas. Vastavalt
RMK arvutustele on majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10
majandusmetsa lankide keskmisest. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse ja
valmiva metsa osakaalu, kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta
raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 54 000 eurot aastas.
Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud
metsateatistest realiseerimata ka muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu
olukord jne).
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
23
EELNÕU
05.02.2018
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2018 nr
Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja
kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud
keskkonnaministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määruse nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse
alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine
Keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määruses nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla
võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 71 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) lisas esitatud kaart „Kerretu soo merikotka püsielupaik” tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse
alla võtmine” muutmine
Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla
võtmine” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 13 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) lisas esitatud kaart „Keretü” tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja
suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine
Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruses nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
2) lisas esitatud kaart „Nursipalu” tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Menetluse läbiviimine
Keskkonnaministri määruste muutmise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 25. novembri
2015. a käskkirjaga nr 1062 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise
tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas1.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 6. Määruse muutmise põhjendus
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused määruste muutmise kohta.
§ 7. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.
Siim Kiisler
Keskkonnaminister Andres Talijärv
Kantsler
Keskkonnaministri määruse
„Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud
keskkonnaministri määruste muutmine” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Käesoleva määruse koostamise eesmärk on seoses Keretü looduskaitseala moodustamisega
kaitstavate loodusobjektide tüübi ja seal kehtivate piirangute muutmine. Kõik
Keretü looduskaitseala territooriumil asuvad püsielupaigad liidetakse Keretü looduskaitsealaga
ja kogu alal kehtestatakse ühtne kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel
olemasolevate kaitstavate loodusobjektide piirid ja kaitsekord. Kaitstavad alad arvatakse
Keretü looduskaitsealasse, et tagada paremini Kerretu raba ja seda ümbritsevate metsade ning
seal elavate kaitsealuste liikide kaitse ja säilimine.
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna
kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kerttu Elm (tel 680 7913,
e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist
Eleri Laidma (tel 680 7911, e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi
on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435,
e-post
[email protected]) ja Advokaadibüroo FORT vandeadvokaat Margus Kõiva
(tel 528 8090, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik
eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson
(tel 626 2880,
[email protected]), ekspertiisi on teinud SA Eestimaa Looduse Fond
(Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiis, 2014). Keeleliselt on eelnõu
toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 21. juulil 2010. a määrusega
nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” võtnud kaitse alla
Kerretu soo merikotka püsielupaiga Võru maakonnas Rõuge vallas Tsirgupalu külas.
Nimetatud püsielupaik arvatakse Keretü looduskaitsealasse. Kaitstava loodusobjekti tüüp
muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrust nr 33 ning
tunnistada seal kehtetuks sätted, et välistada topelt kaitsekord.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 3. juuli 2006. a määrusega
nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”
võtnud kaitse alla Nursipalu must-toonekure püsielupaiga Võru maakonnas Rõuge vallas
Tsirgupalu külas. Nimetatud püsielupaik arvatakse Keretü looduskaitsealasse. Kaitstava
loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 3. juuli 2006. a
määrust nr 43 ning tunnistada seal kehtetuks sätted, et välistada topelt kaitsekord.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 13. jaanuari 2005. a
määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” võtnud kaitse alla
Võru maakonnas Võru ja Rõuge vallas Tsirgupalu ja Mustassaare külas Keretü metsise
püsielupaiga. Nimetatud püsielupaik arvatakse Keretü looduskaitsealasse. Kaitstava
loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a
määrust nr 1 ning tunnistada seal kehtetuks sätted, et välistada topelt kaitsekord.
Kõikide nimetatud määruste väljatoodud punktid tunnistatakse pärast Keretü looduskaitseala
moodustamist kehtetuks ja püsielupaikade maa-alad liidetakse Keretü looduskaitsealaga.
Keretü looduskaitseala moodustatakse Kerretu raba ja seda ümbritsevate metsade ning seal
elavate kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Püsielupaikade maa-ala on osa
terviklikust loodusväärtuste kompleksist, mistõttu on need otstarbekas kaitsealaga liita. Metsise
ja must-toonekure püsielupaikade territoorium on määratud moodustatava
Keretü looduskaitseala sihtkaitsevöönditesse, kus kehtestatakse nende liikide ja elupaikade
säilimiseks ja kaitseks püsielupaikadega võrreldes samaväärne kaitsekord. Kaitseala
sihtkaitsevöönditesse määramisel on arvestatud püsielupaikade sihtkaitsevööndite piiridega
(varem püsielupaiga sihtkaitsevööndisse kuulunud alad jäävad sihtkaitsevööndisse ka pärast
Keretü looduskaitseala moodustamist). Erandiks on Kerretu soo merikotka püsielupaik, mis
jääb edaspidi piiranguvööndisse, kuna merikotkad pole seal viimaste seirete käigus pesitsenud
ning on asustanud teise pesa. 2011. aasta seire käigus leiti pesa, kus merikotkad on mitu aastat
pesitsenud. See pesa jääb edaspidi Tsirgupalu sihtkaitsevööndisse, kus on arvestatud
merikotkale vajaliku kaitsekorraga. Kerretu soo merikotka püsielupaigas asuv pesa on
varisenud. Pesa asus lageraielangi serval ja merikotka kaitse tegevuskava (2013) kohaselt
eelistab merikotkas vanemaid puistuid, kus uuem asustatud pesa ka asub.
3. Maaomanike seisukohad
Eelnõu avalikustamine toimus koos Keretü loodukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu
avalikustamisega 27. juunist–23. juulini 2017. Samal ajavahemikul toimus ka avalik väljapanek
Võru Keskkonnaametis ja Rõuge Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja menetlemise
algatamise kohta ilmus 26. juunil 2017. aastal ajalehes Õhtuleht, 27. juunil 2017. aastal ajalehes
Võrumaa Teataja ja 26. juunil 2017. aastal Ametlikes Teadaannetes. Kaitse-eeskirja eelnõuga
sai tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Kaitse-eeskirja avalik
arutelu toimus 23. augustil 2017. aastal ja sellest võttis osa 16 inimest.
Vastuväiteid püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud
keskkonnaministri määruste muutmise eelnõule ei esitatud.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt
käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende
munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,
hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad
liikmesriigid kasutusele vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud
linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja
2
kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud
vajadusi. Keretü looduskaitsealal on olulisteks kaitse-eesmärkideks mitme linnudirektiivi
I lisas nimetatud linnuliigi kaitse.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Kuna püsielupaikade territoorium arvatakse looduskaitseala koosseisu ja jääb riikliku kaitse
alla, siis puudub määruse jõustumisel oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, rahvusvaheliste
kohustuste täitmisele, sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,
regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega muutuvad kohalike
omavalitsuste maamaksutulud. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta. Kuna püsielupaigad on riigiomandis ja nende valitseja on Kaitseministeerium, siis
nendel maadel maamaksu ei maksta. Keretü looduskaitseala moodustamisel laekub maamaksu
Võru vallale rohkem ligikaudu 44,4 eurot ja Rõuge vallale vähem ligikaudu 4100 eurot aastas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0681 - Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1a3fb4d-8adb-43b1-9b41-1de17ac8f2d5
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1a3fb4d-8adb-43b1-9b41-1de17ac8f2d5?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main