Kultuuriministeerium Teie 18.05.2018 nr 12-6/1236-1
Meie 20.06.2018 nr 1-17/18/21-4
Kultuurimälestiste valitseja reformimata riigimaal
Keskkonnaministeeriumis toimus 25.04.2018 Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti,
Riigikantselei, Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Rahandusministeeriumi esindajate
kohtumine küsimustes, milline riigiasutus vastutab kultuurimälestiste seisukorra eest reformimata
riigimaal ning kes menetleb kodaniku 17.10.2017 märgukirja ja kahjunõuet seoses tema
kirjeldatud Haanja vallas Haanja külas II Maailmasõja kangelaste mälestussamba juures toimunud
õnnetusega.
Kohtumise tulemusel asusid osapooled ühisele seisukohale, et reformimata riigimaal asuvate
kultuurimälestiste eest vastutav institutsioon on õiguslikult reguleerimata. Teiseks leppisid
osapooled kokku, et Muinsuskaitseamet koostab reformimata riigimaal asuvate kultuurimälestiste
kohta kiiret lahendust vajavate objektide nimekirja koos lisainformatsiooniga ning edastab selle
maikuu jooksul Maa-ametile. Maa-amet analüüsib ja selgitab, millisel viisil on igal konkreetsel
juhul võimalik maareform läbi viia. Kolmandaks leppisid osapooled kokku, et Muinsuskaitseamet,
kes on inspekteerinud Haanja külas II Maailmasõja kangelaste mälestussamba mälestise olukorda,
vastab kahjunõude esitanud isikule mälestise seisukorra tuvastamise kohta ja hinnates, kas
mälestise seisukord sai põhjustada isiku kirjeldatud õnnetuse.
Kultuuriministeerium on kiiret lahendust vajavate objektide nimekirja Maa-ametile esitanud ning
Maa-amet analüüsib nimetatud juhtumeid.
Kultuuriministeerium oma 18.05.2018 kirjas nr 12-6/1236-1 asus toetama Rahandusministeeriumi
28.03.2018 kirjas nr 12.3-1/2555-1 väljatoodud seisukohta. Palume pöörata tähelepanu, et
25.04.2018 kohtumisel Maa-amet ja Keskkonnaministeerium selgitasid põhjalikult, et
Rahandusministeeriumi käsitlus ei ole kooskõlas maa ajutise valitseja õigusliku regulatsiooni ja
põhimõtetega ning samuti ei lahenda tekkinud probleemi. Maa-amet on regulatsiooni selgitanud
ka oma 20.12.2007 kirjas nr 4.1-4/11218, 20.07.2010 kirjas nr 4.1-4/6040 ning 27.11.2017 kirjas
nr 7-1/17/17343-4.
Kuni 2018. aastani oli Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määruse nr 226 “Maa riigi omandisse
jätmise korra kinnitamine” (edaspidi Kord) punkti 20 kohaselt maareformi seaduse
(edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks valitsejaks õigusaktides määratud
ülesannetes, enne maa MaaRS kooskõlas riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist,
tagastamist või erastamist, maa asukohajärgne maavanem. Alates 2018. aastast on Maa-amet maa
ajutine valitseja Korra punktis 21 toodud ülesannetes: õigus võtta riigi nimel vastu tehnovõrgu või
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
-rajatise rajamiseks riigimaa piiratud asjaõigusega koormamisega seotud otsuseid ja teostada
toiminguid ning lubada paigaldada MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud maale sellega piirneval maal
õiguslikul alusel püstitatava ehitise rajamiseks vajalikke seadmeid, mehhanisme ja materjale kuni
üheks aastaks, samuti paigaldada sotsiaal-kultuurilise olemusega objekte ning korraldada
ühekordseid üritusi. Samuti on maa ajutise valitseja pädevuses MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud
maal asuva ehitise lammutamiseks nõusoleku andmine ning riigi esindamine kohtus
tsiviilkohtumenetluse seadustiku 61-1. peatükis sätestatud avalikult kasutatavale teele juurdepääsu
ja tehnorajatise talumise asjades. Ajutise valitseja pädevus tuleneb õigusaktist. Toome näite oma
valitsemisalast, kus looduskaitseseaduse kohaselt on kaitstavate loodusobjektide valitseja
sõltumata maa omandiõigusest ehk sealhulgas reformimata maa puhul Keskkonnaamet.
Kultuurimälestise korrashoiukohustus ei ole olnud varem kehtinud õigusaktide kohaselt
maavanemale pandud kohustus ning ei ole alates 2018. aastast Maa-ameti kohustus. Samuti
tulenevad ehitusseadustikust Maa-ametile ülesanded üksnes kui maa omaniku esindajale.
Ehitusseadustik ei kohusta mingil viisil maa omanikku mälestist korras hoidma, vaid see on ehitise
omaniku kohustus. Ehitusseadustikust tulenevad Maa-ameti ülesanded on esindada riiki
maaomanikuna vajalike nõusolekute andmisel erinevate seadustikust tulenevate menetluste
läbiviimisel.
Eeltoodust tulenevalt on reformimata riigimaal asuvate riikliku kaitse all olevate mälestiste eest
vastutav institutsioon õiguslikult reguleerimata. Riigivaraseaduse § 7 lõige 6 sätestab, et kui
riigivara või omandatava vara valitsejat või volitatud asutust seadusest või tehingust otseselt ei
selgu või on tekkinud vaidlus, määrab riigivara valitseja Vabariigi Valitsus.
Keskkonnaministeeriumil ja Maa-ametil puudub info, kelle rajatud, millised ja mis seisukorras
kultuurimälestised asuvad reformimata riigimaal. Muinsuskaitseamet omab sellist infot oma
hallatavas kultuurimälestiste riiklikus registris. Muinsuskaitseamet inspekteerib ja fikseerib
mälestiste seisukorda, määrab mälestiste korrastamise tingimused ja viisid. Vastavalt
muinsuskaitseseadusele ning Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti põhimäärustele on
kultuurimälestiste korrashoiu korraldamise pädevus nendel asutustel. Halduse efektiivset
toimimist silmas pidades on otstarbekohane ja mõistlik jääda senise praktika juurde, et
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala pädevus puudutab keskkonna- ja looduskaitset ja maad
ning kultuurimälestiste osas jääb kompetents Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse.
Teeme Kultuuriministeeriumile ettepaneku esitada Vabariigi Valitsusele riigivaraseaduse § 7
lõike 6 rakendamiseks õigusakti eelnõu, millega Kultuuriministeerium või Muinsuskaitseamet
määratakse jätkuvalt riigi omandis oleval maal asuvate kultuurimälestiste eest vastutavaks
asutuseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Talijärv
Kantsler
Teadmiseks: Riigikantselei, Rahandusministeerium, Muinsuskaitseamet, Maa-amet
Eike Pärnamägi
[email protected]