dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 20. juuni 2018
Viit
12-6/1236-2
Registreeritud
20. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2018 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Siiri Pelisaar
Lahendamise tähtaeg
20. juuli 2018

Failid

  • 📎Kultuurimälestiste valitseja reformimata riigimaal.bdoc188 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Teie 18.05.2018 nr 12-6/1236-1 Meie 20.06.2018 nr 1-17/18/21-4 Kultuurimälestiste valitseja reformimata riigimaal Keskkonnaministeeriumis toimus 25.04.2018 Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti, Riigikantselei, Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Rahandusministeeriumi esindajate kohtumine küsimustes, milline riigiasutus vastutab kultuurimälestiste seisukorra eest reformimata riigimaal ning kes menetleb kodaniku 17.10.2017 märgukirja ja kahjunõuet seoses tema kirjeldatud Haanja vallas Haanja külas II Maailmasõja kangelaste mälestussamba juures toimunud õnnetusega. Kohtumise tulemusel asusid osapooled ühisele seisukohale, et reformimata riigimaal asuvate kultuurimälestiste eest vastutav institutsioon on õiguslikult reguleerimata. Teiseks leppisid osapooled kokku, et Muinsuskaitseamet koostab reformimata riigimaal asuvate kultuurimälestiste kohta kiiret lahendust vajavate objektide nimekirja koos lisainformatsiooniga ning edastab selle maikuu jooksul Maa-ametile. Maa-amet analüüsib ja selgitab, millisel viisil on igal konkreetsel juhul võimalik maareform läbi viia. Kolmandaks leppisid osapooled kokku, et Muinsuskaitseamet, kes on inspekteerinud Haanja külas II Maailmasõja kangelaste mälestussamba mälestise olukorda, vastab kahjunõude esitanud isikule mälestise seisukorra tuvastamise kohta ja hinnates, kas mälestise seisukord sai põhjustada isiku kirjeldatud õnnetuse. Kultuuriministeerium on kiiret lahendust vajavate objektide nimekirja Maa-ametile esitanud ning Maa-amet analüüsib nimetatud juhtumeid. Kultuuriministeerium oma 18.05.2018 kirjas nr 12-6/1236-1 asus toetama Rahandusministeeriumi 28.03.2018 kirjas nr 12.3-1/2555-1 väljatoodud seisukohta. Palume pöörata tähelepanu, et 25.04.2018 kohtumisel Maa-amet ja Keskkonnaministeerium selgitasid põhjalikult, et Rahandusministeeriumi käsitlus ei ole kooskõlas maa ajutise valitseja õigusliku regulatsiooni ja põhimõtetega ning samuti ei lahenda tekkinud probleemi. Maa-amet on regulatsiooni selgitanud ka oma 20.12.2007 kirjas nr 4.1-4/11218, 20.07.2010 kirjas nr 4.1-4/6040 ning 27.11.2017 kirjas nr 7-1/17/17343-4. Kuni 2018. aastani oli Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määruse nr 226 “Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” (edaspidi Kord) punkti 20 kohaselt maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks valitsejaks õigusaktides määratud ülesannetes, enne maa MaaRS kooskõlas riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist, maa asukohajärgne maavanem. Alates 2018. aastast on Maa-amet maa ajutine valitseja Korra punktis 21 toodud ülesannetes: õigus võtta riigi nimel vastu tehnovõrgu või Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 -rajatise rajamiseks riigimaa piiratud asjaõigusega koormamisega seotud otsuseid ja teostada toiminguid ning lubada paigaldada MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud maale sellega piirneval maal õiguslikul alusel püstitatava ehitise rajamiseks vajalikke seadmeid, mehhanisme ja materjale kuni üheks aastaks, samuti paigaldada sotsiaal-kultuurilise olemusega objekte ning korraldada ühekordseid üritusi. Samuti on maa ajutise valitseja pädevuses MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva ehitise lammutamiseks nõusoleku andmine ning riigi esindamine kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku 61-1. peatükis sätestatud avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjades. Ajutise valitseja pädevus tuleneb õigusaktist. Toome näite oma valitsemisalast, kus looduskaitseseaduse kohaselt on kaitstavate loodusobjektide valitseja sõltumata maa omandiõigusest ehk sealhulgas reformimata maa puhul Keskkonnaamet. Kultuurimälestise korrashoiukohustus ei ole olnud varem kehtinud õigusaktide kohaselt maavanemale pandud kohustus ning ei ole alates 2018. aastast Maa-ameti kohustus. Samuti tulenevad ehitusseadustikust Maa-ametile ülesanded üksnes kui maa omaniku esindajale. Ehitusseadustik ei kohusta mingil viisil maa omanikku mälestist korras hoidma, vaid see on ehitise omaniku kohustus. Ehitusseadustikust tulenevad Maa-ameti ülesanded on esindada riiki maaomanikuna vajalike nõusolekute andmisel erinevate seadustikust tulenevate menetluste läbiviimisel. Eeltoodust tulenevalt on reformimata riigimaal asuvate riikliku kaitse all olevate mälestiste eest vastutav institutsioon õiguslikult reguleerimata. Riigivaraseaduse § 7 lõige 6 sätestab, et kui riigivara või omandatava vara valitsejat või volitatud asutust seadusest või tehingust otseselt ei selgu või on tekkinud vaidlus, määrab riigivara valitseja Vabariigi Valitsus. Keskkonnaministeeriumil ja Maa-ametil puudub info, kelle rajatud, millised ja mis seisukorras kultuurimälestised asuvad reformimata riigimaal. Muinsuskaitseamet omab sellist infot oma hallatavas kultuurimälestiste riiklikus registris. Muinsuskaitseamet inspekteerib ja fikseerib mälestiste seisukorda, määrab mälestiste korrastamise tingimused ja viisid. Vastavalt muinsuskaitseseadusele ning Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti põhimäärustele on kultuurimälestiste korrashoiu korraldamise pädevus nendel asutustel. Halduse efektiivset toimimist silmas pidades on otstarbekohane ja mõistlik jääda senise praktika juurde, et Keskkonnaministeeriumi valitsemisala pädevus puudutab keskkonna- ja looduskaitset ja maad ning kultuurimälestiste osas jääb kompetents Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse. Teeme Kultuuriministeeriumile ettepaneku esitada Vabariigi Valitsusele riigivaraseaduse § 7 lõike 6 rakendamiseks õigusakti eelnõu, millega Kultuuriministeerium või Muinsuskaitseamet määratakse jätkuvalt riigi omandis oleval maal asuvate kultuurimälestiste eest vastutavaks asutuseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Talijärv Kantsler Teadmiseks: Riigikantselei, Rahandusministeerium, Muinsuskaitseamet, Maa-amet Eike Pärnamägi [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel