dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 19. juuni 2018
Viit
1-12/1397-1
Registreeritud
19. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
17. juuli 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎TKS_VTK_EIS_2018_kaaskiri.bdoc326 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/18-0673 - taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (Euroopa Liidu õiguse rakendamine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84cafa3b-7cad-4661-8d00-1a435dc09ac9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84cafa3b-7cad-4661-8d00-1a435dc09ac9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamis kavatsus (Euroopa Liidu õiguse rakendamine ) I. Rakendatav EL õigusakt, kaalutlusruum ja eesmärk 1. Rakendatav EL õigusakt Euroopa Parlament on vastu võtnud l ooma- ja taimetervise õigusaktide paketi, mille eesmärk on ajakohastada ja lihtsustada kehtivaid norme, tugevdades tervise- ja ohutusstandardite jõustamist kogu toidutarneahelas. Lisaks kehtestatakse riskipõhisem lähenemisviis tervisekaitsele ning tõhusamad kontrollivahendid. Lõpptulemuseks peaksid olema lihtsamad normid, tõhusamad protsessid, loomataudide ja taimekahjus tajate parem tõrje ning tarbija jaoks ohutumad tooted. Käesolev as väljatöötamis kavatsus es analüüsitakse järgmistes Euroopa Liidu (edaspidi EL ) õigusaktides sisuliste valikute tegemiseks jäetud kaalutlusruumi taimetervise valdkon nas : Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrusega (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (edaspidi EL taimetervise määrus ). Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrusega (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/E MÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/ 496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (edaspidi EL ametliku kontrolli määrus ). Eesti on kohustatud EL taimetervise määrust ja EL ametliku kontrolli määrust kohaldama alates 14. detsembrist 2019. Väljatöötamiskavatsus on koostatud EL taimetervise määruse ja EL ametliku kontrolli määruse järgmiste sätete suhtes: 1. EL taimetervise määruse artikkel 31 liikmesriikide vastuvõetavad rangemad nõuded 2. EL taimetervise määruse artikkel 82 registreeritud ettevõtja valduste sisest ja vahelist vedu käsitlevad erandid 3. EL taimetervise määruse artikkel 84 taimepasside väljaandmine loa saanud ettevõtjate ja pädevate asutuste poolt 4. EL taimetervise määruse artikkel 108 karistused 5. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 9 ametliku kontrolli üldsätted 6. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 28 ametliku kontrolliga seotud teatavate ülesannete delegeerimine pädeva asutuse poolt 7. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 79 kohustuslikud lõivud ja tasud 8. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 80 muud lõivud ja tasud 9. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 102 haldusabi ja koostöö 10. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 135 andmekaitse 11. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 139 karistused 2. Kaalutlusruum ning eesmärk, mis tuleb kaalutlusruumi piires saavutada 2.1. EL taimetervise määruse a rtik li 31 lõige 3 näeb liikmesriigile ette võimaluse sätestada taimekahjustajate vastu rangemad nõuded ning neid oma territooriumile kohaldada . Sellistest meetmetest tuleb viivit a matult teavitada nii Euroopa Komisjoni ( edaspidi komisjon ) kui ka teisi liikmesriike. Erandi rakendamine võimaldab kiiresti reageerida juhul , kui tegu on senitundmatu taimekahjustajaga, mida teadaolevat riigis esineb , ning mille levik võib riigile põhjustada ulatusliku kahju või on tegu karantiinse taimekahjustajaga, mille puhul komisjoni rakendusaktides sätestatud meetmed ei ole piisavad, et taimekahjustajat tõhusalt tõrjuda . Sellisel juhul on liikmesriigil õigus iseseisvalt otsustada taimekahjustajate vastaste meetmete rakendamise üle, eesmärgiga tõrjuda, takistada ja ennetada kahjustajate levikut. T aimetervise kaitse eesmärgi l võivad liikmesriigid oma territooriumil rakendada meetmeid, mis on rangemad kui järgmised komisjoni rakendusaktide s sätestatud meetmed : konkreetsete liidu karantiinsete taimekahjustajate vasta sed meetmed (artik li 28 l õi g e 1); asjaomase li idu karantiinse taimekahjustaja meetmed, mille eesmärk on tõkestamine (a rtik li 28 l õige 2); asjaomase li idu karantiinse taimekahjustaja meetmed , mille eesmärk on ennetamine (a rtik li 28 lõige 3); liidu karantiin sete taimekahjustajate loetellu kandmata taimekahjustajate ajutised meetmed ( a rtik li 30 lõige 1); asjaomase liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu kandmata taimekahjustajate meetmed, mille eesmärk on tõkestamine (a rtik li 30 lõige 3); asjaomase liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu kandmata taimekahjustajate meetmed , mille eesmärk on ennetamine (a rtik li 30 lõige 4). VTK eesmärk on hinnata , kas Eestis on vajadus kasutada taimekahjustajate vastu võetavate r angemate kui komisj oni rakendusaktides kehtestatud meetmete kasutamise vajadus t Eestis. 2.2. EL taimetervise määruse a rtikkel 82 näeb liikmesriigile ette võimaluse sätestada erandid taimede, taimsete saaduste ja muude objektide veol (edaspidi reguleeritud artikkel ) registreeritud ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel. Registreeritud ettevõtjaks on EL taimetervise määruse artikli 2 punkti 10 kohaselt ettevõtjate ametlikus registris registreeritud ettevõtja. Vastavalt EL taimetervise määruse artiklile 82 ei nõuta taimepassi reguleeritud artiklite vedamisel sama registreeritud ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel. Liikmesrii k määratleb vahetu läheduse oma vastaval territooriumil, samuti selle, kas sellise vedamise jaoks on vaja välja anda muid dokumente . VTK eesmärk on määratleda vahetu läheduse mõiste ning vajadus kehtestada muu dokumendi kasutamise nõue reguleeritud artiklite vedamisel Eestis registreeritud ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valdus t e sees ja vahel. 2.3. EL taimetervise määruse a rtik li 84 lõige 2 kohaselt on lii k mesriigil võimalus kehtestada erand, mis näeb ette taimepassi väljastamise pädeva asutuse poolt . EL taimetervise määruse a rtikl i 84 lõi ke 1 kohaselt annavad taimepasse välja ettevõtjad, kes on pädevalt asutuselt saanud taimepassi väljaandmise loa. Loa saanud ettevõtjad annavad taimepasse välja üksnes nende vastutusalasse kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide jaoks. Erandina võib taimepasse välja and a ka pädev asutus. VTK eesmärk on hinnata vajadust anda pädevale asutusele taimepassi väljaandmise õigus. 2. 4 . EL taimetervise määruse a rtik li 108 kohaselt kehtestab liikmesriik õigusnormid karistuste kohta, mida kohaldatakse EL taimetervise määruse sätete rikkumise korral, ja vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Liikmesriigid teatavad komisjoni ne ndest sätetest hiljemalt 14. detsembriks 2019 ja annavad viivitamata teada nen de edaspidistest muudatustest. Artikkel 108 on liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik ning selle nõu d e rakendamiseks puudub kaalutlusruum . VTK eesmärk on hinnata kas taimekaitseseaduses (edaspidi TKS ) kehtestatud väärteokoosseisud tagavad EL taimetervise määruse artiklis 108 kehtestatud nõuded. 2.5. EL ametliku kontrolli määruse artik li 9 lõike 7 kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuse kauba saabumisest. TKS -i § 33 lõike 7 kohaselt tuleb ettevõtjal teavita d a Põllumajandusametit (edaspidi PMA ) EL liikmesriikidest toodavast tarbekartulist ja taimsest paljundusmaterjalist, kuna tegu on kõrge taimetervise riskiga kaubaga . VTK eesmärk on hinnata PMAle saadetise saabumisest etteteatamise jätkamise vajadust ame tliku kontrolli korraldamiseks. 2.6. EL ametliku kontrolli määruse artikli 28 lõike 1 ning artikli 31 lõigete 1 ja 2 kohaselt on pädeval asutusel võimalik delegeerida teatavaid ametliku kontrolliga seotud või muude ametlike toimingutega seotud ülesandeid . Ametliku kontrolli all mõistetakse EL kontrolli määruse tähenduse s toiminguid, mis tehakse EL i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõu ete täitmise ning loomad e ja kau pade ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks vajalikele erinõuetele vastavuse kontrollimiseks . Lisaks on toidutarneahela õigusaktides antud liikmesriigi pädevatele asutustele ülesandeid, mis on ametlikust kontrollist erinevad ja mida nimetatakse muudeks ametlikeks toiminguteks ning mille eesmärk on kaitsta looma- ja taimetervi st, loomade heaolu ning GMO de ja taimekaitsevahendite puhul keskkonda. Kõnealuste ülesannete täitmine on üldsuse huvides ja neid tuleb täita selleks, et kõrvaldada, ohjeldada või vähendada ohte, mis võivad mõjutada inimeste, loomade või taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda. Muude ametlike toimingute hulka kuuluvad toimingud, mille eesmärk on kontrollida loomataudide ja taimekahjustajate esinemist (epidemioloogiline jälgimine ja seire), ennetada ja piirata loomataudide ja taimekahjustajate levimist või likvideerida loomataudid ja taimekahjustajad, anda lube ja heakskiite ning väljastada ametlikke sertifikaate ja ametlikke kinnitusi. VTK eesmärk on kaaluda, kas teatavaid pädeva asutuse ülesandeid delegeeri da volitatud isikutele või füüsilistele isikutele või mitte . 2. 7 . EL ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõik e 1 kohaselt peavad pädevad asutused koguma lõive ja tasusid EL ametliku kontrolli määruse IV lisa II peatükis osutatud toimingutega seotud ametliku kontrolli eest ja EL ametliku kontrolli määruse artikli 47 lõike 1 punktides a-c osutatud loomade ja kaupade ametliku kontrolli eest piiripunktides või EL ametliku kontrolli määruse artikli 53 lõike 1 punktis a osutatud kontrollipunktides kas EL ametliku kontrolli määruse artikli 82 lõike 1 kohaselt arvutatud kulude või EL ametliku kontrolli määruse IV lisas sätestatud summade tasemel. Artikli 79 kohaselt kehtestatakse kohustuslikud lõivud või tasud, kui tegu on: • järelevalvetoimingutega, mis on teostatud kolmandatest riikidest sissetoodud kaupade suhtes ehk impordi kontrolliga; • järelevalvetoimingutega, mis on teostatud imporditud kaupade suhtes, mille suhtes kohaldatakse erakorralisi meetmeid, mis on sätestatud õigusaktides; • järelevalvetoimingutega, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalikud EL ametliku kontrolli määruse kohase ametliku kontrolli käigus avastatud asjaomase ettevõtja sooritatud rikkumise tõttu ning mida tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud. VTK eesmärk on kaaluda, kas lõive ja tasusid oleks otstarbekam koguda EL ametliku kontrolli määruse IV lisas sätestatud summade tasemel või individuaalsete kontrollikulude põhiselt arvutatuna, vastavalt valitud arvutusmeetodile ja valdkonnale. 2.8. EL ametliku kontrolli määrus e a rtik li 80 kohaselt võivad liikmesriigid koguda lõive ja tasusid ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute kulude katmiseks , mis ei ole kontrolli määruse artiklis 79 osutatud lõivud ja tasud. VTK eesmärk on kaaluda, kas oleks vajalik muude tasude ja lõivude kogumine ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute kulude katmiseks või tuleks sellest loobuda. Samuti on vaja kaaluda teatud juhul senise riigilõivu asendamist EL ametliku kontrolli määruse alusel arvutatud järelevalvetasuga. 2. 9. EL ametliku kontrolli määruse artik li 102 , haldusabi ja koostöö , kohaselt osutavad enam kui ühe liikmesriigi seisukohast olulistel juhtudel asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused üksteisele haldusabi, et tagada EL ametliku kontrolli määruse normide nõuetekohane kohaldamine. Haldusabi hõlmab asjakohasel juhul ja asjaomaste pädevate asutuste vahelisel kokkuleppel liikmesriigi pädevate asutuste osalemist kohapealses ametlikus kontrollis, mida viivad läbi teise liikmesriigi pädevad asutused. EL ametliku kontrolli määruse artikli 102 lõige 4 näeb ette, et liikmesriigid võtavad meetmeid, et soodustada teistelt õiguskaitseasutustelt, prokuröridelt ja õigusasutustelt pädevatele asutustele teabe edastamist võimaliku rikkumise kohta, mis võib endast kujutada riski inimeste, loomade või taimede tervisele või võimalikku pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud rikkumist. VTK ee s märk on hinnata, kas ja milliseid meetmeid tuleks võtta, et soodustada teabe edastamist õiguskaitseasutustelt ja õigusasutustelt valdkonna pädevale asutusele. 2. 10. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 135, andmekaitse , mille lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid piirata direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1, artikli 10, artikli 11 lõike 1 ja artikli 12 kohaseid õigusi ja kohustusi ulatuses, mis on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktides d ja f osutatud huvide kaitsmiseks. Artikkel 13 kä s i tleb erandeid ja piiranguid, mis on vajalikud , et kindlustada muuhulgas kuritegude või reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine ning jälgimine, kontrollimine ja regulatiivne funktsioon, mis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega avaliku korra, liikmesriigi või ELi olulis te majanduslike või rahanduslike huvide kindlustamisel . VTK eesmärk on hinnata vajadust piirata andmekaitsega sätestatud õigusi ja kohustusi ulatuses , mis on vajalikud huvide kaitsmiseks. 2. 1 1. EL ametliku kontrolli määruse artik li 139 , karistused , kohaselt kehtestavad liikmesriigid EL ametliku kontrolli määruses sätestatud normide rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid tagavad, et EL ametliku kontrolli määruse normide pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud rikkumise korral kohaldatavad rahalised karistused vastavad kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt kas ettevõtja saadavatele majanduslikele eelistele või, asjakohasel juhul, teatavale protsentides välje ndatud osale ettevõtja käibest. Karistusnormid peavad arvestama rikkumisest tuleneda võivat võimalikku kahju, sealhulgas nendel juhtudel, kui ettevõtjad ei tee ametliku kontrolli ajal koostööd, ning juhtudel, kui on koostatud või kasutatud võltsitud või eksitavaid ametlikke sertifikaate või kinnitusi. Selleks, et pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud normide rikkumise suhtes kohaldatavad rahalised karistused oleksid piisavalt tõhusad, tuleks need kehtestada tasemel, mis ületab rikkumise toimepanija tegevuse tulemusel saadud põhjendamatu eelise. Eesmärgiks on kehtestada rangemad rahalise karistuse eeskirjad, et pettusel põhinevat ja ebaausat tegevust tõhusamalt takistada. VTK eesmärk on hinnata , kas riigisise n e õigus ja EL i õigus on kooskõlas ning kas oleks võimalik sätestada karistusi lähtuvalt ettevõtja saadud majandusliku st eelise st või teatud protsendina ettevõtja käibest. II. Kehtiv õigus, tehtud uuringud, kaasatud osapooled ja analüüsitud välisriigid 3. Eesti kehtiv õigus, seotud strateegiad ja arengukavad Taimetervise valdkonda reguleeri b praegu TKS. TKSi l on 21 allakti ( 4 Vabariigi Valitsuse ja 17 ministri määrust ) . Taimetervise valdkonnaga seotud riigilõivud on reguleeritud riigilõivuseadusega , h aldusabi ja koostöö korrakaitseseadusega ja halduskoostöö seadusega. Taimetervise valdkonnaga seotud strateegiad ja arengukavad: „Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 201 8 –202 1 ˮ meetmed: 1.2.3: Tingimuste loomine, et taimed oleksid ohtlikest taimekahjustajatest vabad; 1.2.4: Taime- ja loomakasvatajate teadlikkuse tõstmine; 1.3.4: Taimekasvataja, seemne- ja paljundusmaterjali tootja ning söödakäitleja teadlikkuse tõstmine; „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021ˮ NOTEREF _Ref493163439 \f \h \* MERGEFORMAT 8 meetmed: tingimuste loomine, et taimed oleksid ohtlikest taimekahjustajatest vabad (ohtlike taimekahjustajate Eestisse sissetoomise ja leviku ennetamine ja kontroll) ja taime- ja loomakasvatajate teadlikkuse tõstmine. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21ˮ , mis seab eesmärgiks saavutada aastaks 2030 ökoloogilise tasakaalu säilitamine, sh loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. 4. Tehtud uuringud EL taimetervise määruse väljatöötamise aluseks oli E uroopa K omisjoni koostatud mõjuhinnang . EL a metliku kontrolli väljatöötamise aluseks oli E uroopa K omisjoni koostatud mõjuhinnang . Euroopa K omisjoni tellim u sel tehtud uuringud on Eesti osas väga vähesel määral kasutatavad, kuna Eesti ei olnud võrdlevusuuringu valimis . Samuti on lõivude ja tasude teematika uurimiseks ja lahendamiseks tehtud analüüs , kuid analüüs ei käsitle Eesti olusid antud küsimuses. Euroopa Komisjoni poolt ei ole Eesti olude kohta tehtud täiendavaid uuringuid. 5. Kaasatud osapooled EL ametliku kontroll ja taimetervise määrus t e väljatöötamisel ning Eesti positsiooni kujundamisel olid kaasatud PMA ja Põll umajandusuuringute Keskus . Samuti on eelnõu si d tutvustatud Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN-i) kohtumisel ning sektorile ( tootjatele ) suunatud teabepäevadel. EL taimetervise määruse väljatöötamise ajal saadeti määruse eelnõu tutv umiseks ja kommenteerimiseks Eesti Aiandusliidule. EL taimetervis määrusest tulenevaid muudatusi tutvustati infopäeval „Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded, dekoratiivkultuuride ohtlikud kahjustajad, sordikaitse ja uue taimetervise määruse tutvustus“ ka tootjatele, keda muudatused hakkavad tulevikus puudutama. EL taimetervis määruse alusel vastuvõetud rakendusmääruse, milles sätestatakse liidu territooriumil vedamiseks vajaliku ning kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks ja seal vedamiseks vajaliku taimepassi vormi nõuded, avalikust konsultatsioonist teavitati nii Eesti Aiandusliitu kui ka Eesti Seemneliitu , kelle l oli võimalus oma kommentaarid ja tähelepanekud Euroopa Komisjonile edastada . 6. Välisriigid, mille mitteregulatiivseid ja regulatiivseid valikuid kaalutlusruumi kasutamiseks on analüüsitud või kavatsetakse analüüsida Välisriikide õiguse analüüsimine ei ole võimalik , kuna nii EL taimetervise määrus kui ka EL ametliku kontrolli määrus jõustuvad liikmesriikides samal ajal ning riigisisesed regulatsioonid tuleb selleks ajaks mõlema EL määrusega kooskõlla viia. Kuna ka teised liikmesriigid tegelevad hetkel oma riigisisese õiguse kooskõlla viimisega kõnealuste EL määrus t ega, siis ei ole tehtavad muudatus ed veel kättesaadavad . V älisriikide mitteregulatiivseid või regulatiivseid valikuid ei ole täpsemalt analüüsitud ning ei ole plaanis analüüsida. III. Valikud kaalutlusruumi kasutamiseks 7. Võimalikud mitteregulatiivsed valikud kaalutlusruumi kasutamiseks ja eesmärgi saavutamiseks Käesoleva VTK sisuks on lahti kirjutada EL-i otsekohalduvates määrustes sätestatud erandite rakendamisega seonduv. EL taimetervise määruse s ja EL ametliku kontrolli määruse s liikmesriigile antud kaalutl us ruum on kirjeldatud käesoleva VTK I osas punktides 2. 1 . – 2. 11. Kaalumist vajavateks mitteregulatiivseteks meetmeteks on eelkõige status quo , olemasoleva õiguse rakendamine kooskõlas EL-i õigusakti mõttega ja avalikkuse teavitamine. Ülejäänud mitteregulatiivsed meetmed toetavad pigem regulatiivsete meetmete rakendamist ja ei ole iseseisvate meetmetena piisavad. Avalikkuse teavitamine EL taimetervise määruse ja EL ametliku kontrolli määruse jõustumisest on kindlasti vajalik mitteregulatiivne meede, sest tegemist on raammäärustega, milles sätestatakse kõik olulised aluspõhimõtted, mida rakendatakse kogu EL-is ohtlike taimekahjustajate leviku takistamiseks, ennetamiseks ja tõrjeks. See mitteregulatiivne meede ei lahenda aga vajadust EL taimetervise ja EL ametliku kontrolli määruste rakendamiseks vajalikke pädevusi ja kohustusi ning protsesse kirjeldava i d sätte i d Eesti õiguses selgelt lahti kirjutada. Paljude täna taimetervise kaitset ja järelevalvet reguleerivate sätete osas säilib küll status quo , kuid need sätted on sõnastatud EL-i otsekohalduvas õigusaktis. Sellest tulenevalt ei saa küsimust lahendada ainult mitteregulatiivsel viisil, vaid vajalik on taime kaitseseaduse muutmine , millega rakendatakse otsekohald uvaid EL-i määruseid ning antakse isikutele ja asutustele vajalikud volitused, arvestades riigisisest pädevuste jaotust ja muudest seadustest tulenevaid õigusi. 8. Võimalikud regulatiivsed valikud kaalutlusruumi kasutamiseks ja eesmärgi saavutamiseks 8.1. EL taimetervise määruse a rtikkel 31 , l iikmesriikide vastuvõetavad rangemad nõuded . Mitte midagi tegemine: Erandi kohaldamata jätmine ei võimalda riigil kiiresti reageerida, kui tegu on taimekahjustajate puhanguga, mille puhul komisjoni rakendusaktides kehtestatud tõrjemeetmed ei ole piisavalt tõhusad. T aimekahjustajate puhangud võivad ohustada põllum ajandusettevõtjate toimetulekut , avaldada mõju toidu hindadele ning mõjutada elurikkuse kaitset, ökosüsteemide liigilist koosseisu ja toimimist. Regulatsiooni täiendamine: Erandi kohaldamis e l kasutab Eesti õigus t otsustada taimekahjustajate vastaste rangemate meetmete kasutamis e üle juhul , kui komisjoni rakendusaktide s sätestatud asjaomased meetmed ei võimalda tõhusalt takistada ohtlike taimekahjustajate levikut. Selleks tuleks täiendatakse TKS -i ning anda pädevale asutusele õigus määrata kindlaks t õrjeabinõu de rakendamise ulatus , võttes arvesse kahju ulatus t , taimekahjustaja bioloogia t ja levikuviis i . Regulatsiooni täiendamine on vajalik tõrjemeetmete rakendamise osas, mis on kehtestatud komisjoni rakendusotsuste s , kuid on mõnedel juhtudel osutunud ebaefektiivseks. Näite na võib tuua ilmastikutingimuste muutus e, mis võib oluliselt mõjutada taimekahjustajate ulatuslik ku levikut , mille puhul komisjoni rakendusotsuste s kehtestatud meetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning vajavad korrigeerimist vastavalt tek kinud olukorrale. Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL õigusakti mõttega: TKS -i § 4 lõike s 5 on määratletud ohtlike taimekahjustajate nimekirja s loetlemata taimekahjustajad, kelle suhtes rakendatakse tõrjeme etmeid. Ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõud on sätestatud TKS-i § 9 lõikes 3. Se e säte ei ole aga piisav, kuna ei võ ta arvesse määruses võimaldatud laiendatud erandi kasutamise võimalust rakendada tõhusamaid tõrjemeetmed kui komisjoni rakendusaktides sätestatud. Arvestades eeltoodut vajab kehtiv regulatsioon täiendamist. 8.2. EL taimetervise määruse a rtikkel 82 , r egistreeritud ettevõtja valduste sisest ja vahelist vedu käsitlevad erandid . Mitte midagi tegemine : Artikli 82 lõike 1 kohaselt ei nõuta taimepassi registreeritud ettevõtjal t taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamisel sama ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel. Samas vahetu läheduse määramisel võib liikmesriik otsustada, kas sellise vedamise jaoks on vaja välja anda muid dokumente või mitte. Muu dokumendina võib käsitleda näiteks saatedokumente, arveid või muid raamatupidamisdokumente, mis võimaldaksid jälgida taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikumist nende vedamisel sama registreeritud ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel. Siiski EL taimetervise määruse artikli 70 kohaselt ettevõtjatel, kellele tarnitakse või kes tarnivad liidu territooriumil reguleeritud artikleid, mis nõuavad taimepassi, peab olema jälgimissüsteem või -menetlused, mille abil nad saavad jälgida nende reguleeritud artiklite liikumist nende endi valduste sees ja vahel. Taotluse korral tehakse pädevale asutusele kättesaadavaks süsteemide või menetluste kaudu saadud teave reguleeritud artiklite liikumise kohta ettevõtjate valdustes ja valduste vahel. See tähendab, et pädeval asutusel on peab olema võimalus kontrollida taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikumist ettevõtja valduste sees ja vahel. Seega ei ole muude dokumentide nõudmine ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel toimuval veol vajalik, sest jälgitavus on eelpool kirjeldatuga tagatud. Regulatsiooni täiendamine: EL õigusaktis sätestatu alusel peab liikmesriik täpsemalt määratlema vahetu läheduse oma territooriumil. TKS -is ei ole reguleeritud artiklite vedamine sama ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel täpselt reguleeritud. Vahetu läheduse määratlemise aluseks võib olla geograafiline asukoht, taimekahjustaja bioloogia ja levimisviis, kliimatingimused või muud tegurid. Kuna Eesti territoorium on pindalalt väike ja geograafilised erinevused piirkondade vahel ei ole suured, siis on mõistlik määratleda vahetu lähedusena kogu Eesti territoorium. Väiksema kui kogu Eesti territooriumi hõlmavat vahetut läheduse määratlemise korral suureneks halduskoormus nii ettevõtjatele kui ka PMA-le. Sellisel juhul peaks ettevõtja, kes omab mitut erinevat valdust või kelle valdused on pindalalt väga suured kontrollima, kas tema valduse suurus või valduste vaheline vahemaa vastab vahetu läheduse määratlusele. Olukorras, kus näiteks vahemaa valduste vahel on suurem kui seaduses määratletud vahetu lähedus, tuleks valduste vahel toimuvate vedude korral väljastada reguleeritud artiklite veol taimepass. Samuti peaks sellisel juhul pädev asutus jälgima selliste ettevõtjate valduste vahel toimuvaid vedusid ja veenduma, et selliste vedude korral on ettevõtjate taimed, taimsed saadused ja muud objektid varustatud taimepassiga. Seega on vajalik TKS -i täiendamine vahetu läheduse mõistega nii, et see hõlmaks kogu Eesti territooriumi. Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL õigusakti mõttega: TKS -is ei ole reguleeritud artiklite vedamine sama ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel reguleeritud. 8.3 . EL taimetervise määruse a rtikkel 84 , taimepasside väljaandmine loa saanud ettevõtjate ja pädevate asutuste poolt . Mitte midagi tegemine: EL taimetervise määruse kohaselt väljastavad taimepasse selleks loa saanud ettevõtjad. Pädev asutus väljastab taimepasse vaid erandkorras. EL taimetervise määruse artikli 84 eesmärgiks on suurendada ettevõtjate vastutust. EL taimetervise määruse artikli 84 lõikes 2 sätestatud erandi rakendamine võimaldab taimepasside väljastamist pädeva asutuse poolt nt kõrge taimetervise riskiga reguleeritud artiklite puhul , sertifitseeritud paljundusmaterjal i ja seemnekartul i puhul . Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt ei anta taimepassi väljastamise õigust seemnekartuli tarnijale . Vastavalt TKS -is § 23 lõikele 1 väljastab sertifitseeritud paljundusmaterjalile taimepassi PMA . TKS -i § 25 lõi g e 1 kohaselt ei anta taimepassi väljastamise õigust seemnekartuli tootmise, ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise, ladustamise, pakendamise või turustamisega tegelevale isikule. Kartul on vastavalt taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele taimeliik, mille paljundusmaterjal kuulub sertifitseerimisele. Turustada võib üksnes sertifitseeritud seemnekartulit, mis on nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud. Vastavalt t aimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 73 lõike le 1 on seemnekartuli sertifitseerimine selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt, samuti pakendite sulgemine ja märgistamine PMA järelevalve all. Sama seaduse § 101 lõike 1 kohaselt varustatakse sertifitseeritud seemnekartuli müügipakend ning paljundusmaterjali partii PMA väljastatava sertifitseerimist tõendava dokumendiga, millel taimepassiga varustatava taimeliigi puhul kajastatakse ka taimepassil nõutud andmed. S eega mitte midagi tegemine ei võimalda täita muid EL õigusnorme , mis reguleerivad semnekartuli sertifitseerimist. Regulatsiooni täiendamine: EL taimetervise määruse kohaselt väljastab pädev asutus taimepasse vaid erandkorras. EL taimetervise määruse artikli 84 eesmärgiks on suurendada ettevõtjate vastutust. Seeläbi vähendatakse pädeva asutuse halduskoormust, mis kaasneb taimepasside väljastamisega kõigile taimepassistatavatele reguleeritud artiklitele. Erandi rakendamise l pädeva l asutustel peaks olema võimalik otsustada taimepassi väljaandmise üle. Erandi rakendamisel antakse pädevale asutusele õigus taimepasside väljaandmiseks näiteks kõrge riskiga kaupade, sertifitseeritud paljundusmaterjali ja sertifitseeritud seemnekartuli korral. Seega tuleks TKS -i täiendada selliselt, et see oleks sisuliselt kooskõlas EL taimetervise määruse artikliga 84. Tuleb määr atleda taimepasside väljastamine pädeva asutuse poolt kõrge taimetervise risk iga reguleeritud artiklite , sertifitseeritud paljundusmaterjali ja seemnekartuli puhul. Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL õigusakti mõttega: Arvestades eeltoodut ning s elleks, et TKS oleks kooskõlas EL taimetervise määruse artiklis 84 sätestatud taimepassi väljastamise põhimõtetega, tuleks taimepassi väljastamisega seotud sätted TKS -is selgemalt lahti kirjutada. 8.4 . EL taimetervise määruse a rtikkel 108 , k aristused . Artikkel 108 on liikmesriikidele kohustuslik ning selle nõude täitmisel puudub kaalutlusruum. Regulatsiooni täiendamine: Kehtiva regulatsiooni täiendamine vastavalt EL taimetervise määruse artiklis 108 sätestatud kohustusega kehtestada õigusnormid karistuste kohta, mida kohaldatakse EL taimetervise määruse sätete rikkumise korral. Sellisel juhul võtab liikmesriik vajalikud meetmed, et tagada õigusnormide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt 14. detsembriks 2019 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest. Väärteovastutus on eelkõige vajalik juhtudel, kui rikkumine on juba toime pandud ning haldussunni (ettekirjutus, asendustäitmine) ja sunniraha tagantjärele kohaldamine ei ole enam põhjendatud, sest rikkumine on juba toime pandud . Seevastu haldussunni kohaldamine on võimalik juhtudel, kui rikkumine kestab ja seda on võimalik kõrvaldada. TKS -i 31.12.2014 redaktsiooni §-s 96 kehtis vastutussäte taimepassi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumise ja §-s 96 1 vastutussäte fütosanitaarsertifikaadi või taimetervise saatekirja kasutamise nõuete rikkumise kohta. 2013. aastal läbiviidud karistusõiguse revisjoni tulemusel jõustus 1.01.2015 TKS -i muudatus, millega tunnistati §-id 96 ja 96 1 kehtetuks. See tähendab, et pärast 1.01.2015 puudub PMAl võimalus alustada rikkumise tuvastamise korral väärteomenetlust taime, taimse saaduse või muu objekti toomisel, ladustamisel, pakendamisel, turustamisel ja ühendusevälisest riigist Eestis toimetamisega seonduvate nõuete rikkumise, taimepassi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumise, vastavusmärgi kasutamise nõuete rikkumise ja fütosanitaarsertifikaadi või taimetervise saatekirja kasut amise nõuete rikkumise eest. Eel pool kirjeldatud rikk umisi ei kvalifitseeritud enam väärtegudena. EL taimetervise määruse artikli 108 kohaldamisel puudub kaalutlusõigus. Selle kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad õigusnormid karistuste kohta, mida kohaldatakse EL taimetervise määruse sätete rikkumise korral, ja peavad võtma vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Seega on riigil kohustus lugeda taimetervisenõuete rikkumine karist a tavaks teoks, mille korral kehtestatakse väärteokoosseis. Sellest lähtuvalt tuleks taaskehtestada väärteokoosseis ka taime tervisenõuete rikkumise ja füto sanitaarsertifikaadi või taimetervise saatekirja kasutamise nõuete rikkumise eest. Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL õigusakti mõttega: Arvestades eeltoodut on TKS -is kehtestatud väärteokoosseisud taimetervisenõuete rikkumise eest ebapiisavad. E ttekirjutuse tegemine ja sunnivahendi kohaldamine on sätestatud korrakaitseseaduse §-s 28 ning pädeval korrakaitseorganil on õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Haldussunni puhul on tegemist ühelt poolt täitemenetlusega avalik-õiguslike rahaliste nõuete tõttu ning teiselt poolt selliste haldusaktide jõustamisega, mis eeldavad isikult teatud tegutsemist, tegevusetust või talumist (vrd asendustäitmise ja sunniraha seadus § 5 lõike 1 esimene lause). Haldussund on ohutõrje õiguslik vahend materiaalse õiguse tegelikuks ellurakendamiseks ning sellel on üksnes ennetav ülesanne. Seega võib sunniraha rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks . Samas tuleb sätestada vastutus ka nende rikkumiste eest, mida ei ole võimalik enam kõrvaldada. Samuti võib esineda rikkumisi, mida on küll põhimõtteliselt võimalik kõrvaldada, kuid rikkumise iseloomu tõttu oleks põhjendatud rahatrahvi kohaldamine. Praktikas on tulnud ette TKS -i rikkumisi, mida ei ole võimalik oma olemuselt enam kõrv aldada ning mille puhul kehtiv regulatsioon ei võimalda v astutusele võtta või mille puhul oleks põhjendatud väärteomenetluse alustamine. Näiteks, taimetervisenõuete ( TKS § 6) rikkumine on otseselt seotud ohtlike taimekahjustajate levitamisega ja selle jaoks soodsate tingimuste loomisega, mille eest on ette nähtud väärteovastutus ( TKS § 9). Samuti ei ole võimalik kõrvaldada taimetervise registris registreeritud isiku spetsiifiliste kohustuste rikkumist ning keelata isiku majandustegevus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 36 alusel. Tuginedes PMA andmetele , , koostati taime tervise valdkonnas 2017. aastal kokku 60, 2016. aastal 109 ja 2015. aastal 86 ettekirjutust. Viimastel aastatel on suurenenud taimede ja taimsete saaduste tootmisel ja turustamisel taimetervisenõuete rikkumiste arv, k.a taimeterviseregistrisse kantud isiku kohustuse, uuendada tarbekartuli tootmisel igal aastal 20% istutusmaterjalist sertifitseeritud paljundusmaterjaliga, täitmata jätmine ( TKS § 33 lõike 1 punkt 6). Nimetatud nõue tuleneb vajadusest tagada ohtliku taimekahjustaja kartuli-ringmädaniku ( Clavibacter michiganensis subsp. michiganensis (Smith) Davis et al. ) tõrjeabinõude tõhus rakendamine tootmiskohas ning seeläbi hoida ära selle ohtliku taimekahjustaja kohastumine ja levik Eestis. Ka sellist õigusrikkumist on võimalik toime panna pika aja vältel ning seeläbi teenib nõude rikkuja sellega tulu (sertifitseerimata kartul on odavam kui sertifitseeritud). Rikkumisega kaasneb ka oht või kahju õigushüvele ja avalikule korrale (ohtliku taimekahjustaja levitamine). 2017. aasta seemne- ja tarbekartuli kontrolli käigus vormistatud ettekirjutuste arv ( kokku 26) on vähenenud võrreldes 2016. aastaga (33). Põhjuseks võib olla asjaolu, et 2017. aastal kontrollitud isikute arv (132) on väiksem kui 2016. aastal (211). 2016. aasta seemne- ja tarbekartuli kontrolli käigus vormistatud ettekirjutuste arv oli võrreldes 2015. aastaga suhteliselt sarnane (ettekirjutuste arv 2015. aastal kokku 31). Võrreldes varasemate aastatega (2012–2014) on see siiski märgatavalt kasvanud (2014. aastal 17, 2013. aastal 15 ja 2012. aastal 17 ettekirjutust). Aastatel 2012–2013 ei vormistatud tarbekartuli tootjatele, kes jätsid täitmata kohustuse kasutada kartuli mahapanekul 20% ulatuses sertifitseeritud istutusmaterjali, ettekirjutusi, vaid algatati väärteomenetlused. Alates 2015. aastast puudub selleks aga õiguslik alus. 2013. aastal läbiviidud karistusõiguse revisjoni tulemusel jõustus 1.01.2015 TKS -i muudatus, millega tunnistati vastutussäte kehtetuks. Sellise õigusrikkumisega ei suuda tekkinud kahju korvata haldussunni edasiulatuv rakendamine ehk kohustus järgmisel aastal kasutada 20% seemnekartulit. Sunniraha rakendamise korral pole haldusorgani tegevuse peamine eesmärk isikut karistada. Haldusorgan taotleb seda kohaldades eeskätt kohustuse täitmist. Sunniraha puhul võib haldusorgan korduvalt määrata ning kohaldada isiku suhtes sunniraha, tehes seda kuni vastava kohustuse täitmiseni. Samas kui sertifitseeritud seemnekartuli kasutamise nõuet tuleb täita üks kord aastas (kartul pannakse maha üks kord aastas), siis võib selle kohustuse täitmise saavutamine võtta mõnel juhul aastaid ning ohtliku taimekahjustaja levikuks soodsad tingimused on selle aja jooksul loodud. Enne karistusõiguse revisjoni nägi TKS ette vastutuse taimetervisenõuete rikkumise ja fütosanitaarsertifikaadi või taimetervise saatekirja kasutamise nõuete rikkumise eest. 1.01.2015 jõustus TKS muudatus, millega tunnistati §-id 96 ja 96 1 kehtetuks. See tähendab, et pärast 1.01.2015 puudub PMA-l võimalus alustada rikkumise tuvastamise korral väärteomenetlust taime, taimse saaduse või muu objekti toomisel, ladustamisel, pakendamisel, turustamisel ja ühendusevälisest riigist Eestis se toimetamisega seonduvate nõuete rikkumise, taimepassi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumise, vastavusmärgi kasutamise nõuete rikkumise ja fütosanitaarsertifikaadi või taimetervise saatekirja kasutamise nõuete rikkumise eest. Karistusõiguse revisjoni käigus leiti, et eelnimetatud rikkumisi on võimalik kõrvaldada haldussunniga. Karistusõiguse revisjoni üheks eesmärgiks oli haldussunni rakendusala laiendamine ja karistatavate tegude arvu vähendamine ning sellest tulenevalt leiti, et karistatavate tegude norm on liialt laia kohaldamisalaga ja rikkumisi on võimalik kõrvaldada haldussunniga. Karistusõiguse revisjonis lähtuti arusaamast, et väärteovastutust tuleb kohaldada üksnes siis, kui haldussund ei anna tulemust – tegu on juba toime pandud ja tagantjärele tehtav ettekirjutus ei muuda enam midagi. Praktika on näidanud, et taimetervisenõuete rikkumise ja fütosanitaarsertifikaadi või taimetervise saatekirja kasutamise nõuete rikkumisel ei piisa haldussunni kohaldamisest. TKS-is kehtestatud väärteokoosseisud taimetervisenõuete rikkumise eest on selgelt ebapiisavad, seega TKS tuleb täiendada selliselt, et see oleks kooskõlas EL taimetervise määruse artikliga 108. 8.5. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 9 – ametliku kontrolli üldsätted Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL õigusakti mõttega: EL ametliku kontrolli määruse artikli 9 lõike 7 kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kehtib üks või mitu EL ametliku kontrolli artikli 1 lõikes 2 osutatud normides sätestatud nõuet, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuse kauba saabumisest pädevale asutusele . Kauba saabumisest tea vitamine aitab kaasa põhjalikul e ja tõhusale kontrollile ning liikmesriikide pädevad asutused peaksid riskipõhiselt ja asjakohase sagedusega teostama korrapärast ametlikku kontrolli kõikide valdkondade, ettevõtjate, tegevuste, loomade ja kaupade suhtes, mis on hõlmatud toidutarneahela õigusaktidega. EL ametliku kontrolli määruse kohaselt kasutatakse elektroonilist teabehaldussüsteemi TRACES loomade ja loomsete saaduste kohta o lemasolevate andmete ja teabe ning nendega seotud ametlike kontrollide haldamiseks , kuid mitte taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega seotud ametlike kontrollide haldamiseks. Seega reguleeritud artiklite tõhusa kontrolli tagamiseks tuleb ettevõtjatel teavitada PMAd kauba saabumisest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ( TKS § 33 lõige 7 ) tuleb ettevõtjal teavitada PMAd EL liikmesriikidest toodavast tarbekartulist ja taimsest paljundusmaterjalist, kuna tegu on kõrge taimetervise riski kaubaga. Seega tuleb jätkata kehtiva regulatsiooni rakendamist , mis on kooskõlas EL ametliku kontrolli määruse ga . 8.6. EL ametliku kontrolli määruse artiklid 28 ja 31 – ametliku kontrolliga ja muude ametlike toimingutega seotud teatavate ülesannete delegeerimine pädeva asutuse poolt. EL õigusaktis sätestatud erandi kasutamata jätmine : EL õigusaktis sätestatud erandi kasutamata jätmise korral rakendab pädev asutus kehtivat regulatsiooni. Nimelt halduskoostöö seaduse § 3 lõike 1 kohaselt võib seadusega, seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga volitada riigi haldusülesannet täitma kohaliku omavalituse üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku. Pädeva asutuse ettepanekul on Maaeluministeerium seisukohal, et Eesti ei peaks kasutam a võimalust ametliku kontrolli ja muude ametlike kontrollidega seotud ülesannete delegeerimist. Seda seepärast, et sellega kaasneks terve pakett erinevaid tegevusi alates haridusnõuetest kuni õiguste andmiseni, mis on vastuolus rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni artikliga IV . Vastavalt r iikliku taimekaitsekorralduse üldsätete põhimõt te ga, vastutab pädev asutus tai metervise olukorra eest riigis. 8.7. EL ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõik e 1 kohaselt peavad pädevad asutused koguma lõive ja tasusid EL ametliku kontrolli määruse IV lisa II peatükis osutatud toimingutega seotud ametliku kontrolli eest ja EL ametliku kontrolli määruse artikli 47 lõike 1 punktides a-c osutatud loomade ja kaupade ametliku kontrolli eest piiripunktides või EL ametliku kontrolli määruse artikli 53 lõike 1 punktis a osutatud kontrollipunktides kas EL ametliku kontrolli määruse artikli 82 lõike 1 kohaselt arvutatud kulude või EL ametliku kontrolli määruse IV lisas sätestatud summade tasemel. Esimene võimalus (regulatiivne valik 1 ) on, et olukord jääb muutumatuks ning lõive ja tasusid kogutakse seniste toimingute eest EL ametliku kontrolli määruse IV lisas sätestatud summade tasemel. Õigusaktides tä psustatakse teatud juhul summa d või parandatakse viited. Teine võimalus (regulatiivne valik 2 ) on, et riik rakendab EL ametliku kontrolli määruse IV lisa sätestatud määrade aseme l individuaalse kulu arvestamist vastavalt valitud arvutusmeetodile ja valdkonnale. Valiku tegemiseks on vaja läbi viia vastav analüüs 2018. aasta jooksul. Tuleb kaardista da kulud järelevalveasutuses juurutatud tegevuspõhise kuluarvestussüsteemi põhjal. Lisaks võetakse arvesse ka TeRe MEM projekti (üleminek tegevuspõhisele eelarvele) tulemusi. Seejärel saab hinnata, millise võimaluse kasutamine on administratiivselt kõige vähem koormav nii ettevõtjate kui ka järelevalveasutuse jaoks. Eelnimetatud analüüs hõlmab ka punktis 8.8 . toodud võimaluste hindamist. Esialgu muudatusi kohustuslike lõivude ja tasude osas ette ei nähta ning TKS -i muudetakse vaid selles osas, mis on vajalik summade täpsustamiseks või viidete parandamiseks. 8. 8 . EL ametliku kontrolli määrus e artikkel 80, muud lõivud ja tasud. Liikmesriigid võivad koguda ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute kulude katmiseks muid lõive ja tasusid kui VTK punktis 8.7 . käsitletud. Esimene võimalus (mitteregulatiivne valik) on, et olukord jääb muutumatuks ning muid lõive ja tasusid ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute kulude katmiseks kogutakse kehtivate õigusaktide ( TKS, r iigilõivuseadus ) kohaselt. Teine võimalus (regulatiivne valik) on, et riik loobub muudest tasudest ning kogutakse ainult kohustuslikke tasusid ja lõive. Sel juhul on vajalik poliitiline kokkulepe, et järelevalvetoimingutega kaasnevad osalised kulud kaetakse riigieelarvest. Kolmas võimalus (regulatiivne valik) on, et kogutakse ka muid tasusid, et katta asjaomastes valdkondades ametlikust kontrollist tulenevad kulud, mis on arvutatud EL ametliku kontrolli määruse nõuetele vastavalt kulupõhiselt. Olemasolev regulatsioon võimaldab koguda lõive ainult riigilõivuseaduse alusel loetletud toimingute eest – taimetervise registri toimingud (§ 247) ja taimepassi ja fütosanitaarsertifikaadi väljastamine ning taimepassi väljastamise õiguse saamine (§ 248). Ülejäänud taimetervise järelevalvetoimingute teostamise tegemise kulud kaetakse riigieelarvest. Et tagada järelevalvetoimingute rahastamise läbipaistvus ja ettevõtjate võrdne kohtlemine eri valdkondade vahel, oleks otstarbekas rakendada kolmandat võimalust. Valiku tegemiseks on vaja 2018. aastal läbi viia VTK punktis 8.7 viidatud analüüs. Esialgu muudatusi muude kogutavate lõivude ja tasude osas ette ei nähta ning neid kogutakse kehtivate õigusaktide ( TKS, r iigilõivuseadus ) kohaselt. 8. 9. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 102, haldusabi ja koostöö . Mitte midagi tegemine: EL ametliku kontrolli määruse artikli 102 lõige 4 näeb ette, et liikmesriigid võtavad meetmeid, et soodustada teistelt õiguskaitseasutustelt, prokuröridelt ja õigusasutustelt pädevatele asutustele teabe edastamist võimaliku rikkumise kohta, mis võib endast kujutada riski inimeste, loomade või taimede tervisele või võimaliku pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud rikkumis e kohta . Taimetervise valdkonnas kasutatakse taimetervishoiu valdkonnas hoiatussüsteemina Euroopa teavitussüsteemi (EUROPHYT), Antud süsteem võimaldab EL liikmesriikide pädevatel asutustel vahetada teavet taimede või taimsete saaduste kohta, mis ei vasta ELi taimetervise nõuetele. Olemasolev seadusandlus reguleerib ainult Eesti haldusorganite ja korrakaitseorganite vahelist koostöö d , kuid mitte EL -i tasandil. Korrakaitseseaduse §10 kohaselt teevad k orrakaitseorganid koostööd, sealhulgas koguvad ja vahetavad omavahel riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ning teevad ettepanekuid riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks. Eestis reguleerib haldusorganite vahelist ametiabi andmist halduskoostöö seadus, mis sätestab haldusorganite vahelise ametiabi osutamise alused ja korra. Nimetatud seaduse kohaselt annab h aldusorgan samas seaduses sätestatud alustel ja korras akti või sooritab toimingu oma pädevuse piires teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks ehk osutab ametiabi. Sama seaduse kohaselt võib üks haldusorgan taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi, kui: haldusülesande täitmiseks vajaliku akti andmine või toimingu sooritamine ei ole tema pädevuses; haldusülesande täitmiseks on vaja andmeid, mis haldusorganil puuduvad või mida haldusorgan ei ole võimeline välja selgitama; haldusülesande täitmiseks on vaja teise haldusorgani valduses olevaid dokumente või muid tõendeid; haldusorgan ei saa akti anda või toimingut sooritada muudel põhjusel; ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine. Halduskoostöö seadusest lähtuvalt on ühel haldusorganil võimalik teiselt haldusorganilt ametiabi taotelda. Tõenäoliselt ei ole selline regulatsioon aga piisav , et tagada h aldusabi ja koostöö EL-i tasandil . Sellest lähtuvalt ei ole mitte midagi tegemine piisav ja õiguskaitseasutuse, õigusasutuse ja pädeva asutuse teabevahetuse täpsemaks korralduseks tuleks lisada õigusaktidesse vastavad sätted. Regulatsiooni täiendamine: Korrakaitseseaduse kohaselt teevad korrakaitseorganid koostööd. Koostöö tõhustamiseks on sõlmitud pädevate asutuste vahel koostööleppeid ja –lepinguid. Samuti on võimalik halduskoostöö seadusest lähtuvalt taotleda ühel haldusorganil teiselt haldusorganilt ametiabi. Tõenäoliselt ei ole selline regulatsioon aga piisav, sest ei reguleeri teabe edastamist pädevale asutusele juba algatatud väärteomenetluse puhul. Nagu VTK punkti 8.9 mitte midagi tegemise juures kirjeldatud, tuleks õ iguskaitseasutuse, õigusasutuse ja pädeva asutuse teabevahetuse täpsemaks korralduseks lisa da õigusaktidesse vastavad sätted. 8 .10. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 135, andmekaitse. Mitte midagi tegemine: Tuginedes ametliku kontrolli määruse artikli 135 lõikele 4 võivad liikmesriigid piirata direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1, artikli 10, artikli 11 lõike 1 ja artikli 12 kohaseid õigusi ja kohustusi ulatuses, mis on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktides d ja f osutatud huvide kaitsmiseks. 25. maist 2018 hakka s isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta . Hetkel pole EL ametliku kontrolli määruses eelpool nimetatud määrusele veel viidet tehtud, kuid sisuliselt sarnased on määruse artikli 23 punktid g ja h. Nimetatud määruse kohaldamine on kohustuslik ning EL ametliku kontrolli määruse rakendamisel ei ole plaanis kaalutluskoha kasutamine. Seepärast ei käsitleta antud punkti teistes VTK punktides. 8 . 1 1. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 139, karistused. Mitte midagi tegemine: EL ametliku kontrolli määruse kohaselt kehtestavad liikmesriigid EL ametliku kontrolli määruses sätestatud normide rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid tagavad, et eelpool nimetatud normide pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud rikkumise korral kohaldatavad rahalised karistused vastavad kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt kas ettevõtja saadavatele majanduslikele eelistele või, asjakohasel juhul, teatavale protsentides väljendatud osale ettevõtja käibest. Kuna ettevõtja poolt saadud majanduslikku eelist on keeruline täpselt kindlaks määrata, oleks otstarbekam kehtestada rahaline karistus teatava osana ettevõtja käibest. Kehtiva karistusseadustiku üldosa alusel ei ole võimalik sätestada väärteokaristusi teatud protsendina isiku käibest, vaid ette on nähtud rahatrahvi ülemmäär. Vastavalt karistusseadustiku § 47 lõikele 2 on juriidilisele isikule mõistetava rahatrahvi määrad vahemikus 100–400 000 eurot. VTK väljatöötamisega samal ajal on Riigikogu menetluses karistusseadustiku muutmist käsitlev eelnõu, millega muuhulgas kavandatakse karistusseadustikku täiendada kõrgendatud ülemmääraga rahatrahviga. Tegemist on erandliku rahatrahvi liigiga, mis sätestatakse väärteo eest põhjendatud juhul ning eeskätt siis, kui see on vajalik ELi õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Siiski võib kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi sätestamise vajadus sõltuvalt valdkonnast esineda ka siis, kui EL õigusaktis ei ole konkreetseid minimaalseid sanktsiooni ülemmäärasid kehtestatud, kuid nõutakse lihtsalt tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi ( effective, proportionate and dissuasive sanctions ) ning tulenevalt reguleeritavast valdkonnast peaksid sanktsioonid olema võrreldaval tasemel nende rikkumiste eest kohaldatavate trahvidega, mille ülemmäära miinimumid on EL-i õigusaktis välja toodud. EL ametliku kontrolli määruse artikli 139 kohaldamiseks mitteregulatiivsed valikud puuduvad ning tuleb eespool viidatud kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi kohaldamiseks teha TKS -i s asjakohased muudatused. Regulatsiooni täiendamine: K aristusseadustiku alusel puudub võimalus sätestada väärteokaristusi teatud protsendina isiku käibest. Riigikogu menetluses on Justiitsministeeriumi väljatöötatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu, mis annab võimaluse näha väärteo eest ette kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi. Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvid on erandlikud ning mõeldud eelkõige E Li õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks , kuid vajadusel ka olukorras, kus E Li õigusaktis ei ole konkreetseid minimaalseid sanktsiooni ülemmäärasid kehtestatud, kuid nõutakse lihtsalt tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi (nagu näiteks EL taimetervise määruse artiklis 108) . Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahviga väärteokaristuse sätestamist oleks vajalik kaaluda ka EL ametliku kontrolli määruse ja selle artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumise eest, s.o toidu- ja söödaalaste normide, loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste normide rikkumise eest. IV. Valikute mõjud 9. Mitteregulatiivsete ja regulatiivsete valikute mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 9.1 . EL taimetervise määruse artikkel 31, liikmesriikide vastuvõetavad rangemad nõuded 9.1.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – otsesed mõjud puuduvad. 9.1.2 . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9.1.3 . Mõju majandusele – mõju halduskoormusele 9.1.3.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Ettevõtjad, kelle taimed, taimsed saadused ja muud objektid võivad olla ohtliku taimekahjustaja peremeestaimedeks või edasikandjateks (levitajateks). 9.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Mitte midagi tegemine: R egulatsiooni mitte täiendamisel ei ole riigil õigus iseseisvalt otsustada teatud taimekahjustajate vastaste meetmete rakendamise üle, mille tagajärjel puudub võimalus kiiresti reageerida juhul kui tegu on seni tundmatu taimekahjustajaga, mida teadaolevat riigis esineb ning mille levik võib riigile põhjustada ulatusliku kahju. Ohtliku taimekahjustaja puhangut on raske ennustada ning tõrje te ge mise ks k uluv at summa t on raske prognoosida . Ettevõtja jaoks tähendab ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamine suur t kulu. Kulu suurus sõltub aga kahju ja kahjustaja leviku ulatusest, taimekahjustaja bioloogiast, levikuviisi st , kliimatingimustest ja teistest faktoritest. Põllumajandusministri 16. mai 2007. a määruses nr 74 „Ohtliku taimekahjustajaga saastunud, saastumisohus või saastumiskahtlasel taimel, taimsel saadusel või muul objektil leiduva ohtliku taimekahjustaja liigile kohased tõrjeabinõudˮ NOTEREF _Ref493164897 \f \h \* MERGEFORMAT on sätestatud tõrjeabinõud teatud taimekahjustajate suhtes, mis annab parema arusaama tõrjeabinõude olemusest . Näiteks kartuli-ringmädaniku ( Clavibacter michiganensis (Smith) Davis et al. ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.) puhul on kehtestatud nõuded ka saastunud maatükile ja saastumiskahtlasele kasvuhoonele. Lisaks tekkivatele kuludele tõrjeabinõu rakendamis el jääb ettevõtjal saamata ka oodat av tulu oma toodangu eest. Regulatsiooni täiendamine: R egulatsiooni täiendamine annab võimaluse kehtestada riigisiseses õiguses ra ngemad nõuded ning kohaldada riigi territooriumil rangema i d meetmeid kui see on põhjendatav fütosanitaarkaitse eesmärgiga. Sellisel juhul on liikmesriigil õigus iseseisvalt otsustada taimekahjustajate vastaste meetmete rakendamise üle, mille eesmärgiks on tõrjuda, takistada ja ennetada kahjustajate levikut. Erandi kasutamine on vähetõenäoline ning senises praktikas pole sellist vajadust esinenud. Taimetervise registrisse on 31.12.2017 seisuga kantud 1720 ettevõtjat , keda ohtliku taimekahjustaja levik oluliselt mõjutada võib. Kiire ning asjakohane reageerimine võib aga päästa teatud osa ettevõtja taimedest, taimsetest saadustest või muudest objektidest ja seeläbi vähendada võimalikku ohtliku taimekahjustaja levikust tek k i n ud kahju. Seega aitab see ennetada ulatuslikumat o htliku taimekahjustaja levikut, mis kaitseb ettevõtjaid ja nende toodangut, eksporti (tagab nõuetekohas e ja usaldusväärse toodangu), ö kosüsteeme ja nende toimimist. 9.1.4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale – mõjutab kaudselt loodus- ja elukeskkonda . Kaalutlusõiguse kasutamisel saab sätestada TKS -i s õiguse otsustada taimekahjustajate vastaste meetmete kasutamise üle juhul kui komisjoni rakendusaktides sätestatud asjaomased meetmed ei võimalda rakendada neid tõhusalt, et takistada ohtlike taimekahjustajate levikut. Kiire ja tõhus reageering ohtliku taimekahjustaja levikule aitab ennetada ohtliku taimekahjustaja puhangut riigi territooriumi l. Õig eaegsed otsused ai tavad takistada kahjustaja levikut, mis aitab ennetada suuremate kahjude ja kulude tekkimist . Varases staadiumis ja väiksel territooriumil on probleemi lahendamine lihtsam, soodsam ja kiirem. Sellest lähtuvalt aitaksid komisjoni rakendusaktides sätestatus t rangemad vajalikud ning asjakohased meetmed kaas a kiirele ohtliku taimekahjustaja leviku takistamisele ja tõkestamisele. 9.1.5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõju d puuduvad . 9.1.6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju avaliku sektori tuludele – mõjutab kaudselt riigiasutuste korraldust ning avaliku sektori tulu si d 9.1.6.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Pädev asutus, kes määrab kindlaks tõrjeabinõu de ulatuse. 9.1.6.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Regulatsiooni täiendamine: K iire ja tõhus reageerimine nõuab suuremat inimressursside kasutamist. Samuti kulutatakse ressur sse tõrjeabinõude rakendamiseks ja nende rakendamise kontrollimiseks. Ohtliku taimeka hjustaja puhangut on raske ennustada. Aastal 2012 tuvastas PMA esmakordselt Eestis ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku ( Erwinia amylovora) ning tegi kolmele isikule ettekirjutuse rakendada tõrjeabinõuna saastunud või saastumiskahtlaste taimede hävitamist. Kokku tunnistas PMA 2012. aasta kontrolli käigus saastunuks või saastumiskahtlaseks 39 747 puud ja istikut, mille väärtus Eesti Aiandusliidu ekspertide poolt koostatud taimede hindamise aktide alusel oli 663 439 eurot. Selle alusel oli ühe puu või istiku hinnaks keskmiselt ligikaudu 16,7 eurot. Ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku t õrjeabinõude rakendamise toetust antakse vastavalt p õllumajandusministri 26. mai 2011. a määrusele nr 45 „Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotluse esitamise ja taotluse menetlemise kord“ ning seda PMA ettekirjutuse kohaselt ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks kartuli ringmädaniku ( Clavibacter michiganensis (Smith) Davis et al. ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.) või viljapuu-bakterpõletiku ( Erwinia amylovora (Burrill.) Winslow et al.) tõrjeabinõusid rakendanud ettevõtjale. Teiste ohtlike taimekahjustajate puhul riikliku toetuse taotlemise võimalus puudub. 2012. aasta viljapuu-bakterpõletiku puhangu korral toetas Rahandusministeerium toonase Põllumajandusministeeriumi tõrjeabinõude rahastamise taotluse Vabariigi Valitsuse reservist 356 439 euro ulatuses. Põllumajandusministeeriumil oli võimalik oma eelarvest katta viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rahastamist summas 307 000 eurot. Olukorras, kus ohtlike taimekahjustajate leidude arv on kordades suurem , suureneb inspektorite ajakulu seoses ohtliku taimekahjustaja proovide võtmisega, laborite ajakulu ohtliku taimekahjustaja leidmise kinnitamisega , ametnike ajakulu ettekirjutuste koostamisega ning järelkontrollide te ge misel . 2012. aastal moodustati haiguskollete ümber saastumisohus vöönd ja puhvertsoon. Aastatel 2013 – 2014 kontrolliti saastumisohus vööndis 2 korda kasvuhooaja jooksul viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi. Iseloomulikke haigustunnuseid viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimedel ei tuvastatud ning mõlemas haiguskoldes tõrjemeetme te rakendamine lõpetati. 9.2. EL taimetervise määruse artikkel 82, registreeritud ettevõtja valduste sisest ja v ahelist vedu käsitlevad erandid 9.2.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – otsesed mõjud puuduvad. 9.2.2 . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9.2.3. Mõju majandusele – m õju halduskoormusele 9.2.3.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Registreeritud ettevõtjad (EL taimetervise määru se artikli 2 punkti 10 kohaselt ettevõtjate ametlikus registris olevad ettevõtjad) , kes soovivad reguleeritud objekte vedad a oma üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel. 9.2.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Mitte midagi tegemine: TKS -i s ei ole taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamine sama ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel täpselt reguleeritud. Selliste vedude jaoks ei nõuta täiendavaid dokumente. Vahetu läheduse täpsema määratlemiseta ei ole võimalik EL taimetervise määruse artikli t 82 rakendada. Regulatsiooni täiendamine: EL taimetervise määruse artikli 82 kohaselt tuleb TKS -is täiendada vahetu läheduse määratlemisega Eesti territooriumil ning liikmesriigil on võimalik sellise vedamise jaoks nõuda muid dokumente sama registreeritud ettevõtja taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamisel üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel. Vahetu läheduse määralemisel saavad registreeritud ettevõtjad, kelle valdused asuvad vahetu läheduse piirides reguleeritud artikleid oma valduste sees ja vahel vedada ilma taimepassi nõudeta. Võttes arvesse Eesti pindala, geograafili si eripäras i d ja kliimatingimusi, on mõistlik määratleda vahetu lähedusena kogu Eesti territoorium. Sellisel juhul ei pea ettevõtja, kes omab mitut erinevat valdust või kelle valdused on pindalalt väga suured kontrollima, kas tema valduse suurus või valduste vaheline vahemaa vastab vahetu läheduse määratlusele. Samuti ei tule tal olukorras, kus valduste vaheline vahemaa on suurem kui määratletud vahetu lähedus , taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamisel üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel , väljastada taimepass. Vastavalt EL taimetervise määruse artikli 82 lõikele 2 võib liikmesriik otsustada kas sellise vedamise jaoks on vaja välja anda muid dokumente. Muu dokumendina võib käsitleda näiteks saatedokumente, arveid või muid raamatupidamisdokumente, mis võimaldaksid jälgida taimede liikumist taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamis el sama registreeritud ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees või vahel. Muu dokumendi nõudega ei suureneks registreeritud ettevõtja halduskoormus. VTK punktis 8.2 on kirjeldatud ettevõtja valduste sees ja vahel toimuvate vedude korral taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikumis e jälgitav us e tagamine. Seega ei ole muude dokumentide nõudmine ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel vajalik ega mõistlik. 9.2.4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale – otsesed mõju d puuduvad . 9.2.5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõjud puuduvad . 9.2.6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju avaliku sektori tuludele 9.2.6.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Pädev asutus, kes te e b dokumentide kontrolli. 9.2.6.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Mitte midagi tegemine: TKS -i s ei ole reguleeritud artiklite vedamine sama ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel täpselt reguleeritud. Selliste vedude jaoks ei nõuta täiendavaid dokumente. Vahetu läheduse täpsema määratlemiseta ei ole võimalik EL taimetervise määruse artiklit 82 rakendada. Regulatsiooni täiendamine: määratledes vahetu lähedusena Eesti territooriumi, ei muutuks pädeva asutuse jaoks võrreldes kehtiva olukorraga midagi. T aimepassi asemel muu dokumendi n õud misel sellise vedamise korral on mõju väike, kuna muu dokumendi nõude korra l ei suurene pädeva asutuse töökoormus. Dokumentide kontrolli te h akse olenemata dokumendi tüübist. Samuti ei saada tulu dokumentide väljastamise eest . Kuna ettevõtja valduste sees ja vahel toimuvate vedude korral on reguleeritud artiklite liikumise jälgitavus tagatud (vt VTK punkt 8.2), siis ei ole muu dokumendi nõudmine ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees ja vahel vajalik ega mõistlik. 9.3. EL taimetervise määruse artikkel 84, taimepasside väljaandmine pädevate asutuste poolt 9.3.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – otsesed mõjud puuduvad. 9.3.2 . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9.3.3 . Mõju majandusele – m õju halduskoormusele 9.3.3.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Ettevõtjaid, kes ei oma taimepasside väljaandmise luba. Ettevõtjad, kes soovivad turustada sertifitseeritud see mnekartulit. 9.3.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Mitte midagi tegemine : TKS -i s sätestatu ei ole kooskõlas EL taimetervise määruse artikli 84 mõttega. EL taimetervise määruse kohaselt väljastavad taimepasse ettevõtjad. Pädev asutus väljastab taimepasse erandkorras. Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL õigusakti mõttega: täiendades TKS -i vastavalt EL taimetervise määruse artiklis 84 võimaldatud erandiga saaks lisaks taimepasside väljastamise loa saanud ettevõtjatele taimepasse välja anda ka pädev asutus. S ee võimaldab pädeval asutusel väljastada taimepasse sertif itseeritud paljundusmaterjalile (nagu näiteks sertifitseeritud seemnekartul , mille korral pole ettevõtjal võimalik taimepassi väljastada (VT K punkt i 8 .3 alapunktid mitte midagi tegemine ja EL õigusaktis sätestatud erandi kasutamata jätmine ) ). TKS -i § 23 lõike 1 kohaselt väljastab sertifitseeritud paljundusmaterjalile taimepassi P MA . Olukorras, kus erandit ei kohaldata, oleks PMA-lt sertifitseeritud seemnekartuli jaoks taimepassi taotlevate ettevõtjate majandusliku mõju ulatus suur. Vastavalt t aimede paljundamise ja sordikaitse seadus e § 101 lõikele 1 varustatakse sertifitseeritud seemnekartuli müügipakend ning paljundus- või kultiveerimismaterjali partii PMA poolt väljastatud sertifitseerimist tõendava dokumendiga, millel taimepassiga varustatava taimeliigi puhul kajastatakse taimepassil nõutud andmed. Ettevõtjate arv, kellele PMA aastal 2015 sertifitseeritud seemnekartuli jaoks taimepasse väljastas, oli 24. M õju ulatuse võib erandi kohaldamisel lugeda väikeseks ettevõtjate jaoks, kes taotlevad taimepassi väljastamist pädevalt asutuselt sertifitseeritud seemnekartuli jaoks , kuna nende jaoks ei muutuks võrreldes kehtiva seadusandlusega sisuliselt midagi. Ettevõtjad, kes taotlesid taimepasse taimedele peaksid pädevalt asutuselt aga taotlema taimepassi väljaandmise luba . 9.3.4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale – otsesed mõju d puuduvad . 9.3.5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõjud puuduvad. 9.3.6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju avaliku sektori tuludele 9.3.6.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Pädev asutus, ke llel erandi rakendamisel o le ks võimalus anda välja taim e passe. 9.3. 6 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Mitte midagi tegemine : K ehtiva olukorra säilitamine ei lähe kooskõlla EL taimetervise määruse artikli 84 mõttega. Selle kohaselt väljastab pädev asutus taimepasse vaid erandkorras. TKS -i kohaselt saab ettevõtja taotleda oma taimedele, taimsetele saadustele ja muudele objektidele taimepassi väljastamist PMA-lt. EL taimetervise määruse kohaselt väljastavad taim epas se eelkõige ettevõtjad. Liikmes riik võib kehtestada erandi, mille kohaselt väljastab taimepasse ka pädev asutus. TKS -i s ja taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses on sätestatud erandid, mille kohaselt võib taimepas si/etiketi väljastada vaid PMA. EL õigusaktis sätestatud erandi kasutamata jätmine : O lukorras, kus ettevõtjad taimepasse pädeva asutuse käest enam ei taotle suureneb taim e passide väljaandmise loa taotlemine. Aastal 2014 väljastas PMA 63 023, 2015. aastal 67 503 , 2016. aastal 60 418 ja 2017. aastal 63 808 taimepassi. Valdav osa taimepasse väljastati seemnekartulile. Taimedele väljastati 2014. aastal 11 156, 2015. aastal 9671 , 2016. aastal 5936 ning 2017. aastal 3127 taimepassi . Hetkel tegeleb PMAs taimepasside väljastamisega kaks ametnikku, taimepasside väljastamise õiguse loa väljastamisega üks ametnik. Mõju avaldumise sagedust on raske hinnata, kuna pole võimalik ennustada taimepasside väljaandmise loa taotlejate arvu suurenemist. Kui pädev asutus ettevõtjatele enam taimepasse ei väljasta, tuleb ettevõtjatel, kellel puudub taimepassi väljaandmise luba seda taotleda. Seeläbi suureneb laekuv riigilõiv, mida tasutakse taimepassi väljaandmise loa taotlemise eest ning väheneb riigilõiv, mida tasutakse pädeva asutuse poolt väljastatud taimepasside taotluste eest. Hetkel on r iigilõivuseaduse § 248 lõike 1 kohaselt taimepassi väljastamise eest tasutav riigilõiv 5 eurot iga 100 taimepassi k ohta. Riigilõivuseaduse § 248 lõike 4 kohaselt tasutakse taimepassi väljastamise õiguse eest riigilõivu summas 64 eurot. Aastal 2016 oli riigilõiv, mis laekus kõigi taimepasside väljastamise eest 3440 eurot. Taimepassi väljastamise õiguse taotlusi esitati ning kiideti heaks 2016. aastal 1 ehk sealt saadav tulu riigilõivu näol oli 64 eurot. Olukorras kus pädev asutus enam taimepasse ei väljasta suureneb riigilõiv, mis laekub taimepassi väljaandmise loa taotluste eest ning enam ei laeku riigilõivu taimepasside väljastamise eest . Vastavalt EL taimetervise määrusele teeb pädev asutus taimepasside väljaandmise loa saanud ettevõtjatele vähemalt kord aastas kontrolle ning te e b vajaduse korral proovivõtte ja testimisi, et teha kindlaks, kas loa saanud ettevõtjad vastavad kõigile vajalikele nõuetele ja täidavad taimpasside väljaandmisega seotud kohustusi korrektselt. Kui pädev asutus saab teada, et ettevõtja eelnimetatud tingimustele ei vasta, võtab pädev asutus viivitamata meetmeid tagamaks , et kõnealuste sätete rikkumine ei jätkuks. Nende meetmete hulka võib kuuluda asjaomastele taimedele, taimsetele saadustele ja muudele objektidele taimepasside väljaandmise loa kehtetuks tunnistamine. Nagu eelpool mainitud, väljastati PMA poolt 201 7 . aastal 63 808 taimepassi. Neist 3127 väljastati taimedele, 60 681 aga se rtifitseeritud seemnekartulile. Seega enamik PMA poolt väljastatud taimepassidest olid sertifitseeritud seemnekartulile, mille puhul puudub ettevõtjal võimalus taimepassi ise väljastada. Selleks, et Eestis oleks võimalik sertifitseeritud seemnekartuli t turustada, on vajalik taimepasside väljastamine pädeva asutuse poolt. Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL õigusakti mõttega: kui vaadata EL õigusaktis sätestatud erandi kasutamata jätmise all välja toodud pädeva asutuse poolt väljastatud taimepasside arv u , siis on näha, et selliste taimepasside jaoks on sihtrühm olemas. Taimepassi väljastamise õiguse saanud ettevõtjate arv ilmestab hästi, et mitte kõik ettevõtjad ei kasuta pädeva asutuse poolt pakutavat võimalust taimepasside saamiseks. Sertifitseeritud seemnekartuli turustajatel ei ole muud võimalust kui taimepassi pädevalt asutuselt taotleda. Taimepasside väljaandmise jätkamise korral teatud kõrge riskiga kaupade, sertifitseeritud paljundusmaterjali ja seemnek a r tuli korral väheneks pädeva asutuse hald uskoormus võrreldes praegusega. Sellisel juhul ei väljastaks pädev asutus enam taimepasse taimedele. EL õigusaktis sätestatud erandi kasutamata jätmise punktis toodud arvudelt on näha, et ettevõtjate arv, kes taotlevad PMAlt taimepasse taimedele on viimase 4 aasta jooksul pidevalt vähenenud. 9.4 . EL taimetervise määruse artikkel 108, k aristused Regulatsiooni täiendamine: TKS täiendamisel vastavalt EL taimetervise määruse artikli 108 aluselkehtestatavate õigusnormidega karistuste kohta, mida kohaldatakse EL taimetervise määruse sätete rikkumise korral on PMAl võimalus alustada rikkumise tuvastamisel väärteo menetlus t olukorras , kus rikkumine on juba toime pandud. Artikkel 108 on liikmesriikidele kohustuslik ning selle nõude t äitmisel puudub kaalutlusruum. 9.4 .1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – otsesed mõjud puuduvad. 9.4 .2 . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9.4 .3. Mõju majandusele – m õju halduskoormusele 9.4 .3.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Ettevõtjad ja kodanikud. 9.4 .3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Regulatsiooni täiendamine: karistuste kehtestamine EL taimetervise määruse sätete rikkumisel ei suurenda ettevõtjate ja kodanike halduskoormust, kuivõrd ettevõtjad ja kodanikud peavad seaduses sätestatud nõudeid järgima sõltumata sellest, kas sätete rikkumise eest on ette nähtud karistus. Ettevõtjate ja kodanike käitumine sõltub sellest, milline on karistuse iseloom ja suurus võrreldes rikkumisest saadud kasuga. Vastavalt EL taimetervise määruse artiklile 108 peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. See tähenda b , et karistused peavad olema piisavalt mõjusad, et ära hoida tahtlikke rikkumisi. Seega võib karistusi pidada ennetavateks, mis panevad ettevõtjaid ja kodanikke hoolsamalt käituma. Rikkumistest hoidumiseks tehtavate pingutuste tõttu võib suureneda ettevõtj ate ja kodanike halduskoormus. 9.4 .4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale – mõjutab kaudselt loodus- ja elukeskkonda. Karistused mõjuvad ennetavalt ning panevad inimesi käituma hoolsamalt. See aitab kaasa EL taimetervise määruse sätete rikkumiste ärahoidmisele ning seeläbi hoitakse ja kaitstakse loodus- ja elukeskkonda ohtlike taimekahjustajate eest. Samuti aitab see ennetada pikaajalistest rikkumistest tingitud kahju tekkimist. Taimetervise nõuete rikkumine avaldab negatiivset mõju elurikkusele – ohtlike taimekahjustajate levitamise tagajärjel rakendatavad tõrjeabinõud on suunatud taimekahjustaja leviku takistamisele ja tõkestamisele. Tihti kaasneb sellega taimede, taimsete saaduste või muude objektide hävitamine. Seeläbi avaldatakse mõju ümbri t sevale keskkonnale ja ökosüsteemidele. Metsapuude korral tähendaks see näiteks rohekoridoride ja pesapuude hävitamist. 9.4 .5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõju d puuduvad . 9.4 .6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju avaliku sektori tuludele 9.4 .6.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Pädev asutus väärt egude kohtuvälise menetlejana. 9. 4 .6 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Regulatsiooni täiendamine: TKS -i täiendamisel vastavalt EL taimetervise määruse artikli 108 alusel kehtestatavate õigusnormidega karistuste kohta, mida kohaldatakse EL taimetervise määruse sätete rikkumise korral on PMAl võimalus alustada rikkumise tuvastamisel väärteo menetlus t olukorras , kus rikkumine on juba toime pandud. K aristuste kehtestamine EL taimetervise määruse sätete rikkumisel tähendab, et PMAl on võrreldes kehtiva olukorraga vajadusel võimalus määrata rohkemate rikkumiste eest väärteokaristus. See võib suurendada teatud määral pädeva asutuse halduskoormust, kuid pikas perspektiivis võiks see pädeva asutuse halduskoormust vähendada. Kuna karistused peavad menetlusalusele mõjuma heidutavalt, siis võib eeldada, et need ennetavad pikemaajalisi ja korduvaid rikkumisi sama ettevõtja või kodaniku poolt. Kuna rikkumisi, mille eest on võimalik määrata karistusi oleks rohkem kui hetkel, siis võib suureneda pädeva asutuse töö- ja ajakulu suurema arvu väärteomenetluse läbiviimise ja dokumentide vormistamise tõttu , kuid samal ajal suureneb ka karistuste eest laekuvate rahatrahvide summa. K aristuste kehtestamisel suureneb riigi halduskoormus väärtegude menetlemise tõttu . Väärteo eest kohaldatav põhikaristus on väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvita mine rahatrahvi ga . Kehtivas TKS -i s on olemas vastutussätted vaid ohtliku taimekahjustaja levitamise eest (§ 97) ja teatamiskohutuse täitmata jätmise eest (§ 98). E L taimetervise määruse artikli 108 alusel saab liikmesriik kehtestada suuremal hulgal karistusi EL taimetervise määruse sätete rikkumise korral. 2015. aastast on suurenenud taimepassi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumiste arv. Tuginedes 2014. ja 2015. aasta PMA andmetele, saab välja tuua, et on suurenenud taimede ja taimsete saaduste tootmisel ja turustamisel taimetervisenõuete rikkumiste arv, k.a taimeterviseregistrisse kantud isiku kohustuse: uuendada tarbekartuli tootmisel igal aastal 20 % istutusmaterjalist sertifitseeritud paljundusmaterjaliga, täitmata jätmine . Taimepassi eesmärk on tagada, et taimed on kasvatanud registreeritud tootja, kes kuulub riikliku taimetervisealase järelevalve alla, ning taimed on vabad ohtlikest taimekahjustajatest. E baseaduslikult märgistatud taimse materjali puhul on oht, et taimse materjali tootmisviis on teadmata ning seetõttu eksisteerib ohtliku taimekahjustaja leviku võimalus. Samuti viitavad Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna sisseauditi tulemused asjaolule, et kehtivad seadusandlikud alused karistuse määramiseks taimetervise valdkonnas taimepassi nõuete rikkumise tuvastamisel ei ole alati piisavad, mille tulemusena puudub PMAl võimalus alustada asjakohaste rikkumiste tuvastamisel väärteomenetlust ning määrata karistus. EL taimetervise määruse a rtikkel 108 annab võimaluse kehtestada EL taimetervise määrus e sätete rikkumiste korral k aristusi, mille puhul puuduvad kehtivas TKS -i s vastutuse alused väärteokaristuse määramiseks. Seeläbi võib suureneda pädeva asutuse halduskoormus, kuid sealsamas peaks suurenema ka trahvidest laekuv summa . PMA taimetervise ja aianduse osakonna põhimääruses on fütosanitaaria ja paljundusmaterjali büroode ülesannetena ette nähtud väärteomenetluste läbiviimine ja dokumentide vormistamine ning säilitamine, seega on vastav kompetent s büroodes olemas. Teisalt on kõigil kohustus seadustest kinni pidada, seega ei tohiks rikku miste arv hüppeliselt kasvada. 9.8 . EL ametliku kontrolli määrus e a rtikkel 80, m uud lõivud ja tasud 9.8 .1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – otsesed mõjud puuduvad. 9.8 .2 . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9.8 .3. Mõju majandusele – m õju halduskoormusele 9.8 .3.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Ettevõtjad , kes on seotud TKS -i kohaselt te atamiskohustusega ( TKS § 31) või puidu kuivatamise ja vastavusmärgi kasutamise ning puidukuivati tunnistamisega nõuetele vastavaks ( TKS § 45 ja § 46). PM A 2017 . aasta tegevuskava aruand e NOTEREF _Ref516488211 \h \* MERGEFORMAT NOTEREF _Ref516488211 \f \h \* MERGEFORMAT 10 andmetel on majandustegevuse teate taimetervise registrisse kandmiseks esitanud 1720 ettevõtjat, kelle suhtes teostatakse taimetervise alast järelevalve t . Keskmiselt esitatakse aastas 130 uut majandustegevuse teadet. Samuti on aasta s keskmiselt 32 ettevõtjat, kes erinevatel põhjustel oma tegevuse peatavad. 9.8 .3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Mõju ettevõtjatele, kodanikele ja pädevale asutusele: Ministeeriumi valitsemisalas tegutsev P MA omab juhtimisfunktsiooni , korraldades taimetervist reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt riiklikku järelevalvet . PMA tai metervise valdkonna järelevalve toimingute kulud kaetakse kas riigilõivudega, järelevalvetasudega või eelarvelistes vahenditest. Taimetervise nõuetekohasuse kontrollitoimingud aitavad tagada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust ning mängivad olulist rolli põllumajandustoodangu ja elukeskkonna ohutuse tagamisel. Taimetervise nõuetekohasuse kontrolli avaliku teenusena osutamisel tuleb arvestada, et teenuse kasusaajad saab tingimisi jagada kaheks: 1) ühiskond ; 2) ettevõtja. Kõik sellised toimingud , mis tagavad Eestis hea taimetervisliku olukorra nagu ohtlike kahjustajate seirete läbiviimine, kohustuslike tõrjemeetmete rakendamine, ohtlike taimekahjustajate riski hindamine, on suunatud ühiskonnale ning nende toimingute kulud kaetakse riigi eelarvelistest vahenditest. Taimet ervise nõuetekohasuse kontrolli toimingud, mille läbiviimine tagab tai metervise eritingimuste täitmise ning annab turueelise teatud toodangule, on suunatud ettevõtjatele, kuid nende toimingute kulude katmine toimub osaliselt nii riigilõivude ja järelevalvetasude laekumisest kui ka riigieelarveliste st vahendite st . Võttes arvesse eel pool mainitud avaliku teenuse kasusaaja te jaotust , tuleb arvestada, et lõivude ja tasude kehtestamisel ning riigieelarveliste vahendite kavandamisel on oluliseks aspektiks sihtrühmade ja tegevusvaldko n dade jaotus , mille suhtes taimetervise nõuetekohasuse kontrolltoimingud te h akse. Regulatsiooni täiendamine puudutab kokku ligi 1700 ettevõt ja t, kes peavad hakkama ametlike kontrollide eest tasu maksma. Ametlike kontrollide sagedus sõltub tegevusalast ning toimub aastas mitu korda või näiteks kord kahe aasta jooksul. Regulatsiooni täiendamine puudutab pädeva asutuse ressursside jaotust. Tasude ja lõivude kehtestamine taimetervise järeleva lvetoimingute eest, mille suurimaks kasusaajaks on ettevõtjad , võimaldab riigil jaotada eelarve t toimingutele, mis on suunatud kodanikele. Regulatsiooni täiendamisel on loetletud toimingute maksustamise määr otseselt seotud toimingute te ge mise kuludega. Näiteks on P MA poolt nõuetele vastavaks tunnistatud puidu kuumtöötlemisega ja kuumtöödeldud puidust pakkematerjali tootmisega ning pa randamisega tegelev ettevõtja on antud teenusest kasu saaja. Selline ettevõtja saab endale turueelise, kuna t ema poolt toodetud kaup on tunni statud rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi ISPM nr 15 nõuetele vastavaks ning tema kaupa saab seeläbi eksportida kolmandatesse riikidesse. Nimetatud toimingu kulu riigile ühe ettevõtja puhul on 557 eurot ning puidutöötlemisettevõtete kontrolli kulu riigile on 137 eurot. Vastavalt taimekaitseseadusele toimub puidu kuumtöötlemisega ja kuumtöödeldud puidust pakkematerjali tootmisega ning parandamisega te gelevate ettevõtete tunnustamine kord viie aasta jooksul ning tegevuste kontroll vähemalt kord aastas. Seega jaotub ettevõtja kulu tunnustamise eest viie aasta peale ning kontrolli tasu tuleb maksta vastavalt te h tud toimingute arvule. Samas kulub riigil puidutöötlemisettevõtete nõuetele vastavaks tunnistamisele ja puidutöötlemisettevõtete kontrollile aastas keskmiselt ligikaudu 34 000 eurot. Ettevõtjad peavad teadvustama maksekoormuse tõusu PMA taimetervise toimingute järeleval ve teostamise kulude katmiseks. 9.8 .4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale – mõjutab kaudselt loodus- ja elukeskkonda. Tasude ja lõivude kehtestamisega kindlustab riik piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et tagada pädevale asutusele kontrolli jaoks vajalikud töötajad ja muud vahendid. See aitab tagada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust ning mängi b olulist rolli põllumajandustoodangu ja e lukeskkonna ohutuse tagamisel. 9.8 .5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõju d puudu vad . 9.8 .6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju avaliku sektori tuludele. Regulatsiooni täiendamisel suunatakse eelarveliste vahendite kasutamine pädeva asutuse teenuste tagamisele n ing ühiskonnale suunatud avalike teenuste täitmiseks. EL ametliku kontrolli määruse ja EL taimetervise määruse kohaselt on pädevale asutusele lisandunud täiendavad ülesanded, mis vajavad ressursside allokeerimist r iigieelarvelistest vahenditest . E esmärgiga tõhustada taim etervise kontroll i EL i territooriumil, kohustatakse EL taimetervise ja EL ametliku kontrolli määrus t ega liikmesriike kohaldama ohtlike taimekahjustajate suht es erisätteid, mis hõlmavad eelkõige sätteid üldsuse teavitamise, uuringute, situatsiooniplaanide, simulatsiooniõppuste, hävitamisalaste tegevuskavade kaudu . Regulatsiooni täiendamisel peavad avaliku sektori kulud ja tulud olema tasakaal us , kuna varasemalt eraldatud riigieelarvelised ressursid suunatakse liikmesriigile t äiendavate kohustuste täitmiseks ning taimetervisetoimingute te ge mise eest kehtestatud lõivud või tasud peavad katma pädeva asutuse toimingute reaalsed kulud. Kokku tehti 2016. aastal ettevõtjate seas 25 197 taimetervise järelevalvetoimingut. PMA järelevalvetoimingutega seotud kogukulu oli 776 000 eurot, mis kaeti kas riigilõivudega, järelevalvetasudega või PMA eelarve listest vahenditest. 2016. aastal kulutas PMA eelarvelistest vahenditest taimetervise järelevalve toimingutele ligikaudu 333 542 eurot . See tähendab, et need tegevused ei olnud (ja ei ole hetkel ) kaetud ei lõivude ega tasudega . Ne n dest kuludest 110 787 eurot oli suunatud nö ühiskondlikele teenustele (ohtlike taime kahjustajate seirete läbiviimine, kohustuslike tõrjemeetmete rakendamine, ohtlike taimekahjustajate riski hindamine). Ülejäänud 222 755 eurot aga puidutöötlemisettevõtete nõuetele vastavaks tunnistamisele, puidutöötlemisettevõtete kontrollile, seemne- ja tarbekartuli tootmise ja turustamise kontrollile, paljundusmaterjali tootmise ja turustamise kontrollile. Regulatsiooni jõustumise ajaks (14.12.2019) peavad üle olema vaadatud pädeva asutuse kulud täiendavate ülesannete täitmiseks ning e elarveliste vahendite kasutamise põhjendused . 9. 9 . EL ametliku kontrolli määruse artikkel 102, haldusabi ja koostöö 9. 9 .1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – otsesed mõjud puuduvad. 9. 9 .2 . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9. 9 .3. Mõju majandusele – m õju halduskoormusele 9. 9 .3.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Õiguskaitsea sutused, õigusasutused ja PMA. 9.9 .3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Regulatsiooni täiendamine: EL ametliku kontrolli määruse alusel võtavad liikmesriigid meetmed, et soodustada teistelt õiguskaitseasutustelt, prokuröridelt ja õigusasutustelt pädevatele asutustele teabe edastamist võimaliku rikkumise kohta, mis võib endast kujutada riski inimeste või loomade tervisele, loomade heaolule või võimalikku pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud rikkumist. Õiguskaitseasutuse, õigusasutuse ja pädeva asutuse teabevahetuse täpsemaks korralduseks tuleks TKS -i lisada vastavad sätted, mis soodustavad ja tõhustavad asutuste vahelist koostööd. Eelnevalt tuleks täpsustada millised asutusi tuleks hõlmata. Täna on PM A sõlminud riigisisesed koostöölepingud tai m e t e rvi s e valdkonnas P õ l l u maja ndu s uu ri n g u te K e s k u se, K eskk o n n aam e ti, M a k s u - ja To l l i ame t i, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja V et erin aa r - j a Toiduam e ti g a . 9. 9 .4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale – Kiire teabevahetus erinevate asutuste vahel t agab kiire reageerimisvõime kõig ilt asjag a s e o tud asutustelt. Sellisel juhul jõuab teave pädevale asutusele ka juba a lgatatud väärteomenetluse puhul, mis võib kaudselt puudutada teisi ametiasutusi. 9. 9 .5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõjud puuduvad. 9. 9 .6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – otsesed mõjud puuduvad. 9. 11 . EL ametliku kontrolli määruse artikkel 139, karistused. 9. 1 1 .1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – otsesed mõjud puuduvad. 9. 11 .2 . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9. 11 .3. Mõju majandusele – m õju halduskoormusele 9. 11 .3.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Ettevõtjad, kes peavad täitma õigusaktides sätestatud nõudeid ning PMA järelevalveametnikud. 9. 11 .3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Regulatsiooni täiendamine: Liikmesriigid peavad tagama, et EL ametliku kontrolli määruse ja selle artikli 1 lõikes 2 osutatud normide pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud rikkumise korral kohaldatavad rahalised karistused vastavad kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt kas ettevõtja saadavatele majanduslikele eelistele või, asjakohasel juhul, teatavale protsentides väljendatud osale ettevõtja käibest. Riigisisene õigus on vaja viia kooskõlla EL i õigusega, et oleks võimalik sätestada karistusi kooskõlas ettevõtja saadud majandusliku eelisega või teatud protsendina ettevõtja käibest. Eesmärk on kehtestada rangemad rahalised eeskirjad, et pettusel põhinevat ja ebaausat tegevust tõhusamalt takistada. Kuna ettevõtja saadud majanduslikku eelist on keeruline täpselt kindlaks määrata, oleks otstarbekam kehtestada rahaline karistus teatava osana ettevõtja käibest. Sellise rangema karistuste kohaldamine ei sobitu praegu kehtivasse Eesti õiguskorda, kuna karistusseadustik ei anna võimalust sätestada väärteokaristusi teatud protsendina isiku käibest, vaid näeb ette üksnes rahatrahvi ülemmäära. Rangemate rahaliste karistuste rakendamisel on positiivne mõju, sest rikkumise eest määratav kari s tus avaldab otsest majanduslikku mõju ning võib eeldada, et isikud hoiduvad edaspidi väärtegude toimepanemisest. Väärteo toime pannud isiku jaoks on mõju märgatav. Rangemate rahaliste karistuste rakendamisel tuleb arvestada menetleja töökoormuse tõusu väärteo menetlemisel, kui välja tuleb selgitada isiku käibe suurus. Samas on käibe suurus t võimalik välja selgitada päringute teel. Väärtegude menetlemiste arv taimetervise valkonnas oli 2014 . aastal 12, millest hoiatamis menetlusi oli 6 , kiir menetlusi oli 5 ja üldmenetlus i 1 . Ühe juhtumi puhul rakendati sundtoomist , r ahatrahve määrati 9 juhul ja 2 väärteo puhul piirdus kohtuväline menetleja isiku suulise hoiatamisega. Aastatel 2015 ja 2016 väärtegu sid ei menetletud . NOTEREF _Ref492317445 \f \h \* MERGEFORMAT 30 Alates 2015. aastast vähenes seoses seadusemuudatustega menetluste arv ja suurenes rõhk rikkumiste ennetamisega seotud tegevustele. Nõuetele mittevastavuste puhul rakendatakse rohkem ettekirjutusi ja sunniraha, kuna TKS -i 1. 01. 2015 . a asta muudatustega tunnistati kehtetuks mitmed väärteomenetluse koosseisud. Väärteokoosseisud säilisid ohtliku taimekahjustaja levitamise ja teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Sellest lähtuvalt võib pidada mõju sihtrühmale, arvestades menetletavate väärtegude hulka, väikeseks. Riigikogu menetluses on Justiitsministeeriumi väljatöötatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis annab võimaluse näha väärteo eest ette kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi. Selliste kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi sätestamist oleks vajalik kaaluda ka EL ametliku kontrolli määruse ja selle artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumise eest, s.o toidu- ja söödaalaste normide, loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste normide rikkumise eest. Sellisel juhul oleks võimalik kehtestada kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv, mis oleks kooskõlas EL õigusega , sest karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvid mõeldud eelkõige ELi õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks. 9. 1 1 .4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale – Rangemad rahalised karistused tagavad selle, et kehtestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Hoiatavad karistused aitavad ennetada uute tahtlike rikkumiste arvu , mõjudes seega loodus- ja elukeskkonnale positiivselt. 9. 11 .5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõjud puuduvad. 9. 11 .6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – otsesed mõjud puuduvad. 10. Erinevate valikute koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele 10.1 . EL taimetervise määruse artikkel 31, liikmesriikide vastuvõetavad rangemad nõuded. Erandi mõju olulisus ettevõtjale on väike, kuna praktika näitab, et seni ei ole Eestis olnud vajadust rakendada rangema i d nõuded ning kohaldada riigi territooriumil rangema i d meetmeid. Samas peab riigil olema võimalus sätestada rangema i d nõude i d ning kohaldada oma territooriumil rangema i d meetmeid kui see on põhjendatav fütosanitaarkaitse eesmärgiga. 10.2 . EL taimetervise määruse artikkel 82, registreeritud ettevõtja valduste sisest ja vahelist vedu käsitlevad erandid. Kokkuvõtlikult halduskoormus ettevõtjale ei muutu. Vahetu läheduse määratlemisel võib liikmesriik kehtestada nõude registreeritud ettevõtjatel kasutada reguleeritud artiklite vedamisel sama ettevõtja üksteise vahetus läheduses asuvate valduste sees või vahel taimepassi asemel muud dokumenti . Sellisel juhul ei muutuks ettevõtja jaoks võrrelde s kehtiva seadusandl usega midagi, kuna m uu dokumendi nõude korral ei suureneks ettevõtja halduskoormus. 10.3. EL taimetervise määruse artikkel 84, taimepasside väljaandmine loa saanud ettevõtj ate ja pädevate asutuste poolt. Erandi mõju olulisus on väike , kuna ka kehtivas seadusa ndluses on olemas erandid, mille kohaselt väljastab pädev asutus taimepasse. Erandi mittekohaldami sel ei saaks Eestis turustada sertifitseeritud seemnekartulit. Erandi kohaldamata jätmise korral ei oleks Eesti seadusandlus kooskõlas EL õigusega . 10.4 . EL taimetervise määruse artikkel 108, karistused . Karistuste kehtestamine liikmesriigi poolt EL taimetervise määruse sätete rikkumise korral suurendab ettevõtjate ja kodanike halduskoormust vähesel määral. Selleks , et hoiduda karistusest , tuleb ettevõtjatel ja kodanikel võtta kasutusele meetmed, mille abil na d hoiduvad sätete rikkumisest. 10.5. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 9 – ametliku kontrolli üldsätted EL ame tliku kontrolli määruse artikli 9 lõike 7 kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuse kauba saabumisest. Kokkuvõtlikult jääb halduskoormus ettevõtjatele samaks, kuna rakendatakse kehtiv at regulatsioon i . 10.6. EL ametliku kontrolli määruse artik lid 28 ja 31 – ametliku kontrolliga ja muude ametlike kontrolliga seotud teatavate ülesannete delegeerimine pädeva asutuse poolt. Mitte midagi tegemine ehk EL õigusaktis sätestatud erandi kasutamata jätmine ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust. 10. 8 . EL ametliku kontrolli määruse artikkel 80, muud lõivud ja tasud. Kokkuvõtlikult halduskoormus ettevõtjatele suureneb. Ettevõtjad peavad teadvustama maksekoormuse tõusu PMA taimetervise toimingute järelevalve teostamise kulu de katmiseks. 10. 9 . EL ametliku kontrolli määruse artikkel 102, haldusabi ja koostöö. TKS -i täiendamine sättega, mis käsitleb õiguskaitseasutuse, õigusasutuse ja pädeva asutuse teabevahetuse täpsemat korraldu st ei mõjuta ettevõt ja te ja/või kodanike halduskoormust. 10. 11. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 139, karistused. EL ametliku kontrolli määruse kohaselt kehtestavad liikmesriigid EL ametliku kontrolli määruses sätestatud normide rikkumise korral tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistuse d . Selliste karistuste kehtestamine liikmesriigi poolt EL taimetervise määruse sätete rikkumise korral suurendab ettevõtjate ja kodanike halduskoormust vähesel määral, kuna sellised karistused peaksid olema ennetava moega. 11. Valikute rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud 11.1 . EL taimetervise määruse artikkel 31, liikmesriikide vastuvõetavad rangemad nõuded. Ohtliku taimekahjustaja puhangut on raske ette ennustada, tõrje te ge mise ks k uluv at summa t on raske prognoosi da . 11. 2. EL taimetervise määruse artikkel 82, registreeritud ettevõtja valduste sisest ja vahelist vedu käsitlevad erandid. Kokkuvõtvalt mõju valikute rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalit s use eeldatavatele kuludele ja tuludele puudub . 11. 3. EL taimetervise määruse artikkel 84, taimepasside väljaandmine loa saanud ettevõtjate ja pädevate asutuste poolt. EL õigusaktis sätestatud erandi kasutamata jätmise korral jääks saamata tulu taimepasside väljaandmise eest , kui d suureneks tulu taimep a ssi väljaandmise loa taotlemise eest. Erandi mitte kohaldamine ei oleks võimalik, kuna vastasel juhul ei oleks TKS kooskõlas EL õigusega. 11. 4 . EL taimetervise määruse artikkel 108, karistused. Mõju riigi või kohaliku omavalitsuse eeldatavatele kuludele ja tuludele on marginaalne, kuna karistused peavad olema heidutavad ja seeläbi ennetama rikkumiste arv u . 11.5. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 9 – ametliku kontrolli üldsätted EL ame tliku kontrolli määruse artikli 9 lõike 7 kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuse kauba saabumisest. Kokkuvõtlikult kulud ja tulud jäävad samaks, kuna rakendatakse kehtiv at regulatsioon i . 11.6. EL ametliku kontrolli määruse artiklid 28 ja 31 – ametliku kontrolliga ja muude ametlike kontrolliga seotud teatavate ülesannete deleg eerimine pädeva asutuse poolt. Mitte midagi tegemine ehk EL õigusaktis sätestatud erandi kasutamata jätmine ei oma mõju riigi tulud ele ja kulud ele . 11. 8 . EL ametliku kontrolli määruse artikkel 80, muud lõivud ja tasud. Regulatsiooni täiendamisel peavad avaliku sektori kulud ja tulud olema tasakaal us , kuna varasemalt eraldatud riigieelarvelised ressursid suunatakse liikmesriigile t äiendavate kohustuste täitmiseks ning taimetervise toimingute te ge mise eest kehtestatud lõivud või tasud peavad katma pä deva asutuse toimingute reaalse d kulud. 11. 9. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 102, haldusabi ja koostöö. TKS -i täiendamine sättega, mis käsitleb õiguskaitseasutuse, õigusasutuse ja pädeva asutuse teabevahetuse täpsemat korraldust , mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavatele kuludele ja tuludele on raske hinnata, kuid kindlasti kiirendab see olulise informatsiooni liikumist vajalike asutuste vahel. Tänu kiirele teabevahetusele ja asjaomasele abile teistelt õigusasut us telt ja pädevatelt asutustelt väheneb osade asutuste halduskoormus ning suureneb vähesel määral teiste asutuste halduskoormus. 11. 1 1. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 139, karistused. Mõju riigi või kohaliku omavalitsuse eeldatavatele kuludele ja tuludele on marginaalne, kuna karistused peavad olema tõhusad, p roportsionaalsed ja hoiatavad. 12. Edasine mõjude analüüs 12.5. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 9 – ametliku kontrolli üldsätted EL ame tliku kontrolli määruse artikli 9 lõike 7 kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuste kauba saabumisest. Edasine analüüs on vajalik eesmärgiga hinnata taimetervise risk e . 12. 7 . ja 12.8. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 79 ja 80, kohustuslikud tasud, muud lõivu d ja tasud. Edasine analüüs on vajalik, et hinnata võimalike lõivude ja tasude suurus t taimetervise järelevalvetoimingu te gemise eest ning nende mõju ettevõtlusele. 1 2 .9. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 102, haldusabi ja koostöö. Edasine analüüs on vajalik, et määrata mil liseid asutusi tuleks hõlmata. 1 2 . 1 1. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 139, karistused. Edasine analüüs on vajalik, et viia riigisisene ja EL õigus omavahel kooskõlla. VI. Edasine tegevuskava 13. Eelistatav valik 13.1 . EL taimetervise määruse artikkel 31, liikmesriikide vastuvõetavad rangemad nõuded. Eelistatud variandiks on võimalus sätestada riigisiseses õiguses rangemad nõuded ning kohaldada liikmesriigil territooriumil rangema i d meetmeid kui see on põhjendatav fütosanitaarkaitse eesmärgiga. 13.2 . EL taimetervise määruse artikkel 82, registreeritud ettevõtja valduste sisest ja vahelist vedu käsitlevad erandid. Eelistatud variant on TKS -i täiendamine vahetu läheduse mõistega. Vahetu lähedus peaks Eesti kontekstis hõlmama kogu riigi territooriumi , k una geograafilised erinevused erinevate piirkondade vahel on väikesed. Muu dokumendi nõue selliste vedude jaoks ei ole mõistlik. Vastavalt EL taimetervise määrusele on ettevõtjatel, kellele tarnitakse või kes tarnivad liidu territooriumil teatavaid taimi, taimseid saadusi või muid objekte mis nõuavad taimepassi, olemas jälgimissüsteemid või -menetlused, mille abil nad saavad jälgida nende reguleeritud artiklite liikumist nende endi valduste sees ja vahel. Taotluse korral tehakse pädevale asutusele kättesaadavaks süsteemide või menetluste kaudu saadud teave nende reguleeritud artiklite liikumise kohta ettevõtjate valdustes ja valduste vahel. Seega on registreeritud ettevõtjad teadlikud oma nende reguleeritud artiklite asukohast ning vajadusel on pädeval asutusel võimalik seda informatsiooni nende käest küsida. 13.3 . EL taimetervise määruse artikkel 84, taimepasside väljaandmine loa saanud ettevõtjate ja pädevate asutuste poolt. Eelistatud vari an t on olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL õigusakti mõttega . See annab pädevale asutusele võimaluse väljastada teatud taimede, taimsete saaduste või muude objekti puhul taimepasse nagu näiteks kõrge riskiga kaupade , sertifitseeritud paljundus materjali ja sertifitseeritud seemnekartuli korral. Erandi kohaldamata jätmisel annaksid taimepasse pädeva asutuse järelevalve all välja loa saanud ettevõtjad ja neid üksnes nende vastutusalasse kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide jaoks. See tähendab, et kõik taimepasse vajavad ettevõtjad peavad taotlema taimepasside välja andmise luba. Vastavalt t aimede paljundamise ja sordikaitse seadus ele on seemnekartuli sertifitseerimine ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt, samuti pakendite sulgemine ja märgistamine PMA järelevalve all. Samuti varustatakse sertifitseeritud seemnekartuli müügipakend ning paljundusmaterjali partii PMA poolt väljastatud sertifitseerimist tõendava dokumendiga, millel taimepassiga varustatava taimeliigi puhul kajastatakse taimepassil nõutud andmed. Seega võimaldaks erandi kehtestamine ka tulevikus ettevõtjatel turustada seemnekartulit. 13.4 . EL taimetervise määruse artikkel 108, karistused . Eelistatud variant puudub, kuna karistuste kehtestamise juures puudub kaalutlusruum. 13.5. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 9 – ametliku kontrolli üldsätted EL ame tliku kontrolli määruse artikli 9 lõike 7 kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuse kauba saabumisest. Eelistatud variant on jätkata kehtiva regulatsiooni rakendamist ehk rakendada erisust. 13.6. EL ametliku kontrolli määruse artiklid 28 ja 31 – ametliku kontrolliga ja muude ametlike kontrolliga seotud teatavate ülesannete delegeerimine pädeva asutuse poolt. Eelistatum var iant on mitte midagi tegemine. 13. 8. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 80, muud lõivud ja tasud. Eelistatud variandiks on taimetervise järelevalvetoimingute eest lõivud e ja tasud e kehtestamine , mille mitte kehtestamise suurimaks kasusaajaks on hetkel ettevõtlussektor. See võimaldaks varasemalt eraldatud riigieelarvelised ressursid suunata liikmesriigi le EL taimetervise määruse ja EL ametliku kontrolli määruse alusel kehtestatud täiendavate kohustuste täitmiseks . 1 3 . 9. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 102, haldusabi ja koostöö. TKS -i täiendamine sättega, mis käsitleb õiguskaitseasutuse, õigusasutuse ja pädeva asutuse teabevahetuse täpsemat korraldust, et tagada informatsiooni kiire liikumine ja nõuete rikkumise tõhus menetlemine olukordades, kus väär teomenetlus on juba algatatud. 13. 11. EL ametliku kontrolli määruse artikkel 139, karistused. Riigisisese ja EL õiguse omavahel kooskõlla viimine. 14. Muudetavad õigusaktid Muudetakse TKS -i ja r iigilõivuseadust . 15. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK esitatakse avaliku le konsultatsioonile eelnõude infosüsteemi kaudu. Eraldi edastatakse VTK järgneva tele sots iaal partneri tele : Eesti Aiandusliit ; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda . 16. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei planeerita. 17. Eeldatav määruste ülevõtmise eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamisele saatmise aeg November 201 8 18. Määruste ülevõtva õigusakti eeldatav jõustumise aeg Detsember 2019 19. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Olga Lavrentjeva, taimetervise osakonna nõunik, 625 6535, [email protected] ; Katrin Pööra, õigusosakonna nõunik, 625 6147, [email protected] . Ministeeriumid Meie: 19.06.2018 nr 1.4-1/829 Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (Euroopa Liidu õiguse rakendamine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Maaeluminister Lisa: Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, VTK_TKS_EIS_2018.docx Olga Lavrentjeva 625 6535, [email protected] Katrin Pööra 625 6147, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel