dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 19. juuni 2018
Viit
1-12/1396-1
Registreeritud
19. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Männik
Lahendamise tähtaeg
3. juuli 2018

Failid

  • 📎1-7228-1 19.06.2018 Väljaminev kiri.asice1686 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium 19.06.2018 nr 1-7/228-1 Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020 2016. ja 2017. aasta aruanne ja rakendusplaan 2019−2022 Austatud kolleegid, Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020. Rakendusplaani täitmise aruanne 2016. ja 2017. aasta kohta“ ja „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaan 2019–2022“ eelnõu. „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020. Rakendusplaani täitmise aruanne 2016. ja 2017. aasta kohta“ ja „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaan 2019–2022“ eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Ootame teie ettepanekuid ja kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul pärast EISi lisamisest eelnõude infosüsteemis EIS või e-posti aadressil [email protected] või Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Teadmiseks: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik Eesti Külaliikumine Kodukant Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Lisad: 1. „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaan 2019–2022“ (6 lk) 2. „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020. Rakendusplaani täitmise aruanne 2016. ja 2017. aasta kohta“ (31 lk) 3. Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020 2016. ja 2017. aasta aruanne ja rakendusplaan 2019−20222 rakendusplaani eelnõu (1 lk) Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 4. „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020. Rakendusplaani täitmise aruanne 2016. ja 2017. aasta kohta“ ja „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaani 2019–2022“ eelnõu seletuskiri (5 lk) Ursula Kaasik 6125191 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Tallinn 2015 KODANIKUÜHISKONNA ARENGUKAVA 2015–2020. Rakendusplaani täitmise aruanne 2016. ja 2017. aasta kohta 1 Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 1. Rakendusplaani 2016–2019 eesmärkide saavutamise kokkuvõte 2016. ja 2017. aasta kohta .......................................................................................................................................... 5 2. Ülevaade 2016. ja 2017. aastal elluviidud tegevustest alaeesmärkide ja meetmete kaupa ......................................................................................................................................... 9 Alaeesmärk 1 „Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud“........................................................................................................ 9 Alaeesmärk 2 „Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega“ ....................................................... 18 Alaeesmärk 3 „Võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt ressurssi arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks“ ...................................................................................................... 28 3. Arengukava maksumus 2016. ja 2017. aastal ............................................................... 42 2 SISSEJUHATUS „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ (edaspidi arengukava) on valdkondlik arengukava, mis sätestab kodanikuühiskonna arendamise põhimõtted ja eesmärgid. Arengukava kiideti heaks 15. veebruaril 2015. aastal, „Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020. Rakendusplaan aastateks 2016–2019“ (edaspidi rakendusplaan) kinnitati 1. septembril 2016. aastal. Kodanikuühiskonna arengukava tegevuste koordineerimise ja elluviimise eest vastutab siseminister. Valdkonna arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mis on kooskõlas kehtiva riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve seadusega. Rakendusplaan koostati aastateks 2016‒2019 ning seda pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra. Rakendusplaanis esitatakse üld- ja alaeesmärgid koos mõõdikutega; meetmed koos eesmärkide, mõõdikute ja tulemustega; tegevused ja nende soovitud tulemused või väljundid; vastutajad meetmete ja tegevuste kaupa ning rakendamise maksumus alaeesmärkide, meetmete, tegevuste, vastutavate ministeeriumite ja aastate kaupa riigi eelarvestrateegia perioodil. Arengukava üldeesmärk on tegutsemisvõimekad vabaühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud, panustades nii riigivalitsemise tulemusvaldkonna eesmärgi „Kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine kodanikuühenduste ja avaliku võimu koostöös“ saavutamisse. Tuginedes „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis“ (edaspidi EKAK) ning eelmises kodanikuühiskonna arengukavas sõnastatud väärtustele, jätkab arengukava demokraatliku ning avatud ühiskonna traditsiooni kujundamist ja kindlustamist ning loob toimiva EKAK-i elluviimise süsteemi, millega aidata kaasa selle pikaajaliste prioriteetide saavutamisele: kodanikualgatuse tugisüsteemi toimimise tagamine ja arendamine, avaliku võimu ja kodanikualgatuse partnerlusel põhineva koostöökultuuri juurutamine, heade koostöötavade tutvustamine ja laialdane kasutuselevõtt ning elukestva kodanikuhariduse aktiivne edendamine. Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas seatud kolm alaeesmärki: kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud (alaeesmärk 1); kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega (alaeesmärk 2); võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavad ressursid arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks (alaeesmärk 3). Arengukava viiakse ellu tihedas koostöös kodanikuühendustega ja panustab valitsusasutuste ja vabaühenduste koostöö edendamisse valdkonna arendamisel. Arengukava on suunanäitaja ka kohalikele omavalitsustele (edaspidi ka KOV), kuivõrd neil on oluline roll kohaliku elukeskkonna kujundamisel, sealhulgas teenuste osutamisel ja delegeerimisel ning kodanikuühenduste rahastamisel. Arengukava haakub mitme ministeeriumi valitsemisala valdkonnaga näiteks avalike teenuste delegeerimise, sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse teemadel. Konkreetsemalt haakub arengukava Sotsiaalministeeriumi (nt sotsiaal- ja tööturuteenuste osutamiseks sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalne ettevõtlus), Haridus- ja Teadusministeeriumi (nt kodanikuharidus, koolidemokraatia, noorte osalus), Kultuuriministeeriumi (nt eesti keelt 3 mittekõnelevatele inimestele suunatud tegevused, avatud hoiakute ja aktiivse ühiskondliku osaluse soodustamisele suunatud tegevused keelelis-kultuurilisest taustast sõltumata), Justiitsministeeriumi (nt laiem õiguskeskkond, äriregistri andmed vabaühenduste kohta) ja Rahandusministeeriumi (nt kodanikuühendusi puudutav statistika) valitsemisala valdkondadega ning Siseministeeriumi siseturvalisuse valdkonnaga (nt kogukonnakeskne turvalisus ja uussisserändajate ühiskonnas osalemise toetamine). Kodanikuühiskonna edendamise eesmärke viiakse ellu ka teiste arengukavade, nt „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“1, lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“2, „Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2014–2016“3, „Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016-2018“ 4 kaudu. Arengukava omab otseseid ja kaudseid seoseid riigi arenguvisioonidokumentides kinnitatud eesmärkide ja tegevustega ning teiste valdkondade arengukavade ja dokumentidega, nt Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“, „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, „Eesti julgeolekupoliitika alused“, „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“, „Siseturvalisuse arengukava 2015– 2020“, „Heaolu arengukava 2016-2023“, „Eesti konkurentsivõime kava 2020“. Arengukava kolme alaeesmärgi saavutamist toetavad üheksa meedet. Nende saavutamist kajastavad 12 arengukava ja 19 arengukava rakendusplaani 2016–2019 mõõdikut. Aruande lisa 1 annab ülevaate kasutatud eelarvevahenditest alaeesmärkide kaupa. Rakendusplaani 2016– 2019 eelarvevahendid Siseministeeriumi haldusalas olid planeeritud aastateks 2016 ja 2017, lähtudes 2016. ja 2017. aasta riigieelarvetest ja riigieelarve strateegiatest 2016–2019 ja 2017- 2020. Rakendusplaani aruanne koostati Riigikantselei, sidusministeeriumite, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Siseministeeriumi strateegiliste partnerite Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant (edaspidi Kodukant), Mittetulundusühingu Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik esitatud andmete ja aruannete põhjal. Aruande punkt 3 annab ülevaate 2016. aastal kasutatud ja plaanitud rahalistest vahenditest alaeesmärkide kaupa. Riigi strateegiliste planeerimise põhimõtete kohaselt kajastatakse rakendusplaanis ainult kodanikuühiskonna arendamise valdkonna jaoks otseselt planeeritud rahalisi vahendeid. Teistes Vabariigi Valitsuse kinnitatud valdkondlikes või valitsemisalade arengukavades planeeritud nende tegevuste maksumuseks, mis panustavad valdkonda, kuid teiste arengukavade raames, on rakendusplaanis märgitud null ning viidatud teistele arengukavadele. Rakendusplaanis planeeritud tegevuste, mida rakendusplaani kohaselt ei plaanitud 2016. või 2017. aastal ellu viia ja mille kohta 2016. või 2017. aastal kulud puudusid, maksumuseks on samuti märgitud null. Aruanne saadeti tutvumiseks sidusministeeriumitele ja EKAK-i ühiskomisjoni liikmetele. 1 Rakendusplaani tegevused 3.1.2; 3.1.4 2 Rakendusplaani tegevused 1.3.6, 3.1.6 3 Rakendusplaani meetmed 1.1; 1.3 ja rakendusplaani tegevused 1.1.1; 1.1.2; 1.1.3; 1.2.5; 1.2.6; 3.1.11, 4 Rakendusplaani meetmed 1.1; 1.3 ja rakendusplaani tegevused 1.1.1; 1.1.2; 1.1.3; 1.2.5; 1.2.6; 3.1.11, 4 Aruande on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ursula Kaasik (tel 612 5191, e-post: [email protected]). 1. RAKENDUSPLAANI 2016–2019 EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE KOKKUVÕTE 2016. JA2017. AASTA KOHTA Kodanikuühiskonna arengukava rakendusplaan kinnitati 2016. aasta septembri alguses. Kahe aasta jooksul viisid arengukava rakendusplaani tegevusi ellu eri ministeeriumid ja Siseministeeriumi strateegilised partnerid. Rakendusplaani tegevused viidi ellu kavandatud mahus, sealjuures suurenes 2016. aastal rakendusplaani eelarve 262 464€ ja 2017. aastal 48 436€ võrra. Siseministeeriumi eelarve suurenes nii teistelt ministeeriumitelt ületulevate vahendite arvelt (maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide tööjõukulu ja arenduse eest vastutab Siseministeeriumi valitsemisala asutus SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital) kui ka uute projektide arvelt (näiteks viidi 2017. aastal ellu ühiskondliku mõju hindamise ja kommunikatsioonisuutlikkuse parandamise projekt). Siseministeerium tellis 2016. ja 2017. aastal Statistikaametilt kodanikuühenduste majandusaasta aruannete andmed, mille põhjal oli 2016. aastal esmakordselt võimalik analüüsida vabaühenduste tööjõu, tulude ning kulude statistikat. 2017. aastal analüüsiti vabaühenduste riigipoolset rahastust ning loodi selle visualiseerimiseks vabaühenduste rahastamise analüüsikeskkond. Viimased suured uuringud tehti 2012.–2014. aastal, sh „Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2014“5, „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2013“6, „Kodanikualgatust toetavad väärtused ja käitumismustrid Eesti elanikkonnas 2011–2012“7, „Vabaühenduste sisedemokraatia uuring“8. 2016. ja 2017. aasta jooksul on ühtlaselt liigutud strateegiliste eesmärkide täitmise suunas ehk tegeletud on nii vabaühenduste võimekuse tõstmise, vabatahtliku tegevuse edendamisega suurendamaks aktiivsete inimeste arvu kui ka vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamisega. Suurema osa mõõdikute täitmist ei ole olnud võimalik monitoorida seoses asjakohaste uuringute läbiviimise aja intervallidega ja uuringute läbiviimiseks mõeldud vahendite puudumisega. Samas võib välja tuua, et mõned mõõdikud, mille tulemused on teada, näidanud positiivseid arenguid (näiteks annetamine). Teisalt on mitmete mõõdikute puhul täheldatav varasema olukorra säilimine (näiteks kodanikuühiskonna üldine elujõulisus) ning mõne mõõdiku puhul on toimunud näitajate halvenemine (näiteks MTÜde osakaal, kes on saanud tulu avalike teenuste osutamisest). Need on kindlasti teemad, millele tuleb tähelepanu pöörata eesseisval rakendamise perioodil. Positiivse arenguna võib välja tuua vabaühenduste 5 Rikmann, E., Keedus, L. jt (2014). Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2014. Uuringu raport. Tallinn, Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskus. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tallinna Ülikool. 6 Uus, M., Hinsberg, H., Mänd, T., Batueva, V. (2013). Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2013. Tallinn, Poliitikauuringute Keskus Praxis. 7 Kodanikeühiskonna uurimus- ja arenduskeskus (2012). Kodanikualgatust toetavad väärtused ja käitumismustrid Eesti elanikkonnas 2011−2012. Uuringu raport. Tallinn, Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskus. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tallinna Ülikool. 8 Uus, M., Matt, J., Vallimäe, T. (2014). Vabaühenduste sisedemokraatia uuring. Analüüsiaruanne. Tallinn, Poliitikauuringute Keskus Praxis. 5 rahastamisvõimaluste mitmekesistamisega seotud ettepanekud Vabariigi Valitsusele, millest lähtuvad seadusemuudatused on kavas 2018. aastal. Täpne ülevaate mõõdikute tulemustest on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Rakendusplaani üld- ja alaeesmärkide mõõdikud ja nende tulemused Mõõdik Algtase 2016 2017 2020 Üldeesmärk Kodanikuühenduste osakaal, Mõõdikut 38% Mõõdikut ei kes saavad toetust kolmest või ei 45% (2014) seiratud10 enamast rahastamisallikast9 seiratud11 Vabatahtlikus tegevuses 31%, Mõõdikut Mõõdikut ei 36%, osalemise määr12 ja keskmine 63 tundi ei seiratud15 seiratud14 90 tundi vabatahtliku tegevuse maht13 (2013) Tulemused avaldatakse Eesti kodanikuühiskonna üldine 2,0 (2015) 2,1 2018. aasta 1,9 elujõulisus16 III kvartalis Alaeesmärk 1 „Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud“ 9 Rahastamisallikad on liikmemaksud, KOV-i toetused, toetused riiklikest fondidest või riigieelarvest, toetused era- või kohalikest fondidest, tulu majandustegevusest, toetused Eestis elavatelt eraisikutelt või Eesti ettevõtetelt, välisriikide valitsusasutustelt, ettevõtetelt, eraisikutelt või organisatsioonidelt, loteriid ja heategevus jm. 10 Mõõdikut seiratakse uuringuga „Kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs“, mis viiakse läbi 2018. aastal. 11 Ibid. 12 Osakaal Eesti elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses, kui arvestada nii teadlikke kui ka mitteteadlikke vabatahtlikke. Vabatahtlikeks loetakse nii need vastajad, kes lugesid end vabatahtlikuks definitsiooni kohaselt, kui ka need, kes on osalenud vähemalt ühes vabatahtlikus tegevuses, mille uuringu tegijad välja tõid. 13 Keskmiselt panustatud aeg vabatahtlikku tegevusse viimase 12 kuu jooksul kokku. 14 Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal. 15 Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal. 16 Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) koostatav indeks moodustub seitsmest osast: õiguskeskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, eestkoste ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, infrastruktuur ja avalik maine. Hinnatakse skaalal 1–7, kus 1 on kõige parem ning 7 kõige kehvem näitaja. Mõõdikut seiratakse igal aastal. Eesti poolt on andmete koondajaks vabaühenduste liit EMSL. 6 MTÜ-de osakaal, kes teevad 42% 60% regulaarset koostööd KOV-iga17 (2014) MTÜ-de osakaal, kes teevad Mõõdikuid Mõõdikuid 13% regulaarset koostööd ei seiratud ei seiratud 15% (2014) valitsusasutusega18 Osakaal elanikkonnast, kes 67% väljendab osalusdemokraatlikke 72% (2012) hoiakuid19 Alaeesmärk 2 „Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega“ Uute teenuste osutamise viiside 5 5 Suureneb arv20 (2015) Teenuste kättesaadavus, Mõõdikut kvaliteet, hind ja mõju. ei seiratud 70% Kodulähedaste ja kohalike 70% Suureneb (2015) lihtteenuste hea kättesaadavus KOV-ides21 Andmed Nende MTÜ-de osakaal, kes on saadaval 23% saanud tulu avalike teenuste 17%22 2018. aasta Suureneb (2014) osutamisest III kvartalis 17 Mõõdikut seiratakse kohalikes omavalitsustes läbiviidud uuringuga. Viimane uuring telliti 2014. aastal. Järgmine andmekorje on plaanis läbi viia avalike teenuste delegeerimise uuringu raames Siseministeeriumi eestvedamisel 2019. aastal. 18 Regulaarne koostöö on siin kasutatud samatähenduslikuna aastast aastasse korduva koostööga. 19 Osakaal vastajatest, kes on täiesti või pigem nõus vähemalt ühega järgmistest väidetest: koos tegutsedes saavutab ühiskondlikes asjades enam kui üksinda, inimesed peaksid aktiivsemalt osalema ka ühiskondlike küsimuste lahendamisel, inimestel peab olema võrdne võimalus ühiskonnas tegutseda, sõltumata nende poliitilisest kuuluvusest või eelistustest jne. 20 Mõõdiku seiramisel vaadatakse kui palju Eesti kohalikes omavalitsustes on avalike teenuste pakkumisel kasutatud näiteks delegeerimist era- ja mittetulundussektorile, uusi tehnoloogiaid. Mõõdikut seiratakse kohalikes omavalitsustes läbiviidud uuringuga. Viimane uuring telliti 2014. aastal. Järgmine andmekorje on plaanis läbi viia avalike teenuste delegeerimise uuringu raames Siseministeeriumi eestvedamisel 2019. aastal. 21 Lähtutud on Skytte Instituudi tehtud uuringust, millega muuhulgas analüüsiti teenuste osutamise asukohti, teenuse osutajat, teenuse kaugust ja teenuspiirkondi. Täpsem teave on aadressil http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/teenuskeskuste_uuringu_lopparuanne.pdf. 22 Rahastamise andmebaas. Rahastatud vabaühenduste arv. https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/ Andmed kättesaadavad alates 2017. aastast 2016. aasta kohta. 7 Alaeesmärk 3: Võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt ressurssi arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks Nende MTÜ-de osakaal, kes Mõõdikut Mõõdikut 68% kaasavad oma tegevusse ei seiratud ei seiratud 73% (2014) 23 24 vabatahtlikke Tulumaksusoodustustega 16,6 mln ühenduste nimekirja kuulujatele 19,6 mln 20,3 mln eurot 21 mln eurot tehtud eurot eurot (2014) annetuste kogusumma25 Palgaliste töötajatega MTÜ-de 30,3% Mõõdikut Mõõdikut 33% osakaal26 (2014) ei seiratud ei seiratud Kodanikuühiskonna arengukava kõige olulisemad algatused 2016. ja 2017. aastal olid järgmised: 1. Riikliku statistika tellimine Statistikaametilt vabaühenduste kohta, sealhulgas eraldi andmed sihtasutuste ja mittetulundusühingute kohta. 2. Riigikantselei tegi kaasamisprojektide hanked, mille eesmärk on toetada kaasamise süsteemsust, pakkudes lisarahastuse võimalusi kaasamispraktikate tugevdamiseks. Tegevusega toetatakse 1. alaeesmärgi esimest ja teist meedet. 3. Siseministeeriumi eestvedamisel kutsuti kokku rahastajate võrgustik, kus tutvustati „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali“ ja vabaühenduste liidu EMSL-i koostatud variraportit Riigikogu eraldatud toetuste kohta. 4. Siseminister kehtestas 19. mail 2016. aastal käskkirja „Riigieelarvelise toetuse andmise korra“, mille alusel korrastati kogu haldusala vabaühenduste rahastamist. 23 Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal. 24 Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal. 25 Maksu- ja Tolliametile esitatud INF 4 deklaratsiooni andmed. INF 4 deklaratsiooni esitasid kuni 2011. aastani kõik tulumaksusoodustusega MTÜ-de, SA-de ja usuliste ühenduste nimekirja kuuluvad isikud, erakonnad, avalik- õiguslikud ülikoolid ja haiglaid haldavad isikud, kuid pärast seda on INF 4 esitamine kohustuslik vaid sellesse nimekirja kuuluvatele ühingutele. Need, kes saavad maksustavaid annetusi ehk ei kuulu tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja, saadud annetusi ei deklareeri, annetuste andjad on need juba deklareerinud ja maksustanud. 26 Vähemalt ühe palgalise töötajaga MTÜ-de osakaal majanduslikult aktiivsetest (st Eesti Statistikaameti kasutatava statistilise profiili kuuluvatest) MTÜ-dest. 2014. aastal mõõdeti antud indikaatori täitmist kodanikuühiskonna institutsionaliseerumise uuringu raames. 2017. ja 2018. aasta andmeid on võimalik koguda planeeritava kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüsi raames. 8 5. Valmis vabaühenduste rahastamise andmebaas27 koostöös Tartu Ülikooli ja vabaühenduste liidu EMSLiga. Rahastamise andmebaasist on leitavad andmed kõigi riigieelarvest toetust saanud vabaühendused, sh vabaühendused, kellele on delegeeritud avalikke teenuseid. 2. ÜLEVAADE 2016. JA 2017. AASTAL ELLUVIIDUD TEGEVUSTEST ALAEESMÄRKIDE JA MEETMETE KAUPA Allpool on esitatud 2016. ja 2017. aastal elluviidud tegevused „Kodanikuühiskonna arengukava rakendusplaanis 2016–2019“ sätestatud alaeesmärkide ja meetmete kaupa. ALAEESMÄRK 1 „KODANIKUÜHENDUSTE POLIITIKA KUJUNDAMISES OSALEMINE ON ÜHISKONNAS LOOMULIK JA VÄÄRTUSTATUD“ Alaeesmärgi meetmed jagunevad kolmeks: osalemis- ja koostöövõimalustest teadlikkuse suurendamine, osalemis- ja kaasamiskultuuri parandamine ning osalemist toetavate hoiakute kujundamine koostöös kodanikuühendustega. Eesmärgi elluviimisesse panustavad Siseministeerium, Riigikantselei, Rahandusministeerium ning Siseministeeriumi strateegiline partner, kelleks 2016. ja 2017. aastal oli Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL). Eesmärgi elluviimist toetab kolm meedet ja 12 tegevust. Meede 1.1 „TEADLIKKUS“: Osalemis- ja koostöövõimaluste mitmekesistamine ning olemasolevatest võimalustest teadlikkuse parandamine Tabel 2. Rakendusplaani meetme 1.1 mõõdikud Tulemus Tulemus Sihttase Nr Mõõdik Algtase (2016) (2017) (2019) 1.1.1 Osalemist soodustavatest Mõõdikut tööriistadest kasu saavate ei Mõõdikut kodanikuühenduste, 45% seiratud 70% ei seiratud riigiasutuste ja KOV-ide osakaal28 Meetme 1.1 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019 27 Andmebaas asub aadressil https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/ 28 Mõõdikut seiratakse kodanikuühenduste institutsionaliseerumise uuringu käigus. 2017. ja 2018. aasta andmeid on võimalik koguda planeeritava kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüsi raames. 9 Valitsuse plaanide kohta on info kättesaadavus Kaasavam poliitikakujundamine 1.1.1 paranenud ja see võimaldab keskvalitsuse tasandil poliitikakujundamisel varasemat osalemist Esimese meetme puhul keskenduti kahel aastal ühele tegevusele, mis aitas osalemis- ja koostöövõimalusi mitmekesistada. Tegevuse eest vastutaja oli Riigikantselei. Tegevus on seotud „Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016–2018“ tegevusega 2.2 ning see viiakse ellu aastatel 2016-2018. Tegevuse eesmärk on parandada poliitikakujundamise kvaliteeti seeläbi, et kaasamine on muutnud süsteemseks, kuna selleks on loodud vajalikud tingimused ja vabaühenduste võimekus selles protsessis kaasa lüüa on paranenud. Selleks võetakse ette kaasamisprojekte, mis eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad, ja sealhulgas toetatakse uute kaasamislahenduste katsetamist ja riigi kaasamispoliitika arendamist. 2016. aastal alustati esimese projektiga, milleks on Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatav arengudokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. 2017. aastal otsustati põhimõtteliselt toetada Siseministeeriumi esitatud projekti „Strateegilise partnerluse suurendamine avalikus sektoris“ ja Eesti Noorteühenduste Liidu poolt esitatud projekti „Noorteühingute mõjukuse kaardistamine“. Mõlemad projektid käivituvad 2018. aastal. Tegevuste tulemusel on suurenenud inimeste suutlikkus uudsete osalemismeetodite (rahvaalgatus.ee) kaudu poliitikas osaleda, sh märgukirju saata ning internetikeskkonnas arutelusid ja ettepanekuid algatada. Samuti on uuendatud eelnõude infosüsteemi avatud valitsemise partnerluse raames. Uuendatud infosüsteemis on võimalik tellida teavitus eelnõude infosüsteemi lisamise kohta. Meede 1.2 „KULTUUR“: Osalemis- ja kaasamisvõimekuse parandamine ja ühtlustamine Tabel 3. Rakendusplaani meetme 1.2 mõõdikud Tulemus Sihttase Nr Mõõdik Algtase (2017) (2019) 1 Mõõdikut Kaasamiskoolitustel osalenute 97,9% ei Püsib rahulolu koolitustega29 (2013) seiratud 2 „Ühenduste rahastamise 40%31 53% Suureneb juhendmaterjali“ kasutavate 29 2013. aastal mõõdeti indikaatori täitmist Rahandusministeeriumi poolt kaasamiskoolitustel osalenute tagasiside põhjal. Mõõdikut on võimalik seirata juhul kui riik tellib kaasamiskoolitusi, kus on osalejate ringiks vabaühendused ja ametnikud. 31 Tegemist oli rakendusplaani valmimisel kirja pandud prognoosiga. 10 ministeeriumite ja KOV-ide osakaal30 3 EMSL-i liikmete rahulolu 100%33 80% sellega, kuidas EMSL oma Püsib (2015) liikmeid kaasab32 Meetme 1.2 tegevused rakendusplaanis ja eesmärgid aastateks 2016–2019 Riigiasutuste Arendustegevused on ellu viidud kaasamisvõimekuse ja vabaühenduste 1.2.1 osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel Otsustusprotsesside avatumaks ja KOV-idele on koostatud juhised ja töövahendid kaasavamaks muutmine otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks kohalikes omavalitsustes (sh muutmiseks; 34 1.2.2 protsesside nõustamine, juhiste ja tööriistade väljatöötamine, koostatud juhiste pinnalt on tagatud protsesside heade praktikate jagamine ning nõustamine järelevalve) Riigi ja KOV-i ametnike Korraldatud on riigi- ja KOV-i ametnike koolitamine kaasamisalaste koolitamine kaasamisalaste baasteadmiste ja baasteadmiste ja oskuste oskuste parandamiseks35 parandamiseks, edasijõudnutele 1.2.3 meistriklassi pakkumine ning selle abil sõltumatute kaasamisvaldkonna ekspertide- protsessijuhtide koolitamine Ministeeriumite ja enamiku KOV-ide 1.2.4 „Ühenduste rahastamise rahastamiskorrad ja -tingimused vastavad juhendmaterjali“ tutvustamine, „Ühenduste rahastamise juhendi“ põhimõtetele 30 Mõõdiku seiramiseks viidi 2016. aastal läbi ühekordne uuring kohalikes omavalitsustes, mille käigus uuriti mitu protsenti kõikidest omavalitsustest juhendmaterjali kasutab. Uuring viidi läbi maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali koostöös. 32 Mõõdikut seiratakse vabaühenduste liidu EMSLi läbiviidud uuringu abil. 33 Protsent vastanute hulgast, kes on liikmete kaasamisega täiesti või pigem rahul. 34 Tegemist on ühekordselt koostatavate juhistega 35 Koolitused toimuvad jooksvalt ja viiakse läbi muuhulgas Siseministeeriumi strateegiliste partnerite poolt. 11 levitamine ja järelevalve selle kasutamise üle Kodanikuühenduste strateegilise Kodanikuühenduste huvid on erinevates koostöö toetamine ning nende töörühmades ja komisjonides kaitstud, nende 1.2.5 kaasamine kodanikuühiskonda ja arvamust ja ettepanekuid küsitud selle arengut puudutavatesse küsimustesse Teise meetme puhul viisid tegevusi ellu Riigikantselei ja vabaühenduste liit EMSL, kes keskendusid kaasamispraktikate hindamisele ja selle põhjal arendustegevuste planeerimiseks nii riigis kui ka KOV-is. Näiteks kaasamispraktikate hindamise puhul kaardistas EMSL ministeeriumite praktikad tuues välja positiivsed ja negatiivsed näited. Samuti töötati välja muudatusettepanekud EKAK ühiskomisjoni töökorralduse muutmiseks.36 Vabaühenduste võimekuse tõstmiseks on rakendusplaanis tegevusi nii riigi kui ka KOV-i ametnike koolitamiseks kaasamisvaldkonna teemal, samuti kaasamisekspertide koolitamiseks. Vabaühenduste liit EMSL tutvustas „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali”, Siseministeerium koos vabaühenduste liiduga levitas juhendmaterjali ja ühtlasi seirati selle kasutamist. Vabaühenduste liit toetas nii 2016. kui 2017. aastal kodanikuühenduste strateegilist koostööd kaasates neid kodanikuühiskonda ja selle arengut puudutavatesse küsimustesse. Poliitikakujundamises osalevate kodanikuühenduste osalemissuutlikkust arendab Riigikantselei haldussuutlikkuse edendamise prioriteetse suuna „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ meetme eelarvest. Tegevus oli seotud avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2016−2018 tegevustega 2.4. Sealjuures toetatakse vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arengut, et suudetaks avalikku poliitikat paremini analüüsida ja kaasata oma liikmesorganisatsioone seisukohtade väljatöötamisse. Vabaühenduste võimekus osaleda poliitikakujundamises on oluline prioriteet. Näiteks toetas kaasamisprojektide valikut nõustav komisjon37 arengukavade koostamise protsesse (näiteks Keskkonnaministeeriumi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“) ja mõju hindamist (näiteks Eesti Noorteühenduste Liidu poolt läbiviidava noorteühingute mõjukuse kaardistamine). Vabaühenduste huvide, arvamuste ja ettepanekute esindamine on Siseministeeriumi strateegilise partneri vabaühenduste liidu EMSLi ülesanne. Huvikaitsetööst (tegevustest, 36 Muudatused on leitavad aadressilt https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2018/01/Muudatusettepanekud- U%CC%88hiskomisjoni-to%CC%88o%CC%88korda.pdf 37 Komisjon tegutseb Riigikantselei juures ja sinna kuuluvad vabaühenduste, ministeeriumite ja Riigikantselei esindajad. 12 protsessi kulgemisest, tulemustest) antakse ülevaade EMSLi kvartaliaruannetes38. Nii 2016. kui 2017. aastal oli EMSL eestvedajaks kolmel teemal: kodanikualgatuseks soodsama õigusruumi kujundamine, vabaühenduste rahastamine ning EKAKi elluviimine ja selle jälgimine. Lisaks osaleti aktiivselt aruteludes avatud valitsemise teemal ning töörühmade ja komisjonide kaudu teisteski aruteludes ja 2017. aastal keskenduti muuhulgas ka Eesti EL Nõukogu eesistumisega seotud üritustele ja kohtumistele.39 Siseministeeriumi hinnangul on vabaühenduste huvid strateegiliste partnerite kaudu kodanikuühiskonna valdkonnas olnud varasemast rohkem kaitstud ja esindatud. Vabaühenduste rahastamise läbipaistvus võiks samas olla suurem ja sel teemal jätkub koostöö nii vabaühenduste liidu kui ministeeriumitega 2018. ja 2019. aastal. Justiitsministeerium alustas 2017. aastal ühinguõiguse revisjoniga, mille planeeritav lõpp on 2020. aastal. Revisjoni eesmärk on õigusaktide korrastamine ja sätete ühtlustamine, muuhulgas mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduse üle vaatamine. Eraldi punktina oli analüüsi ülesandeks uurida sotsiaalse ettevõtluse kui juriidilise vormi loomise vajalikkust. Kui algse ajakava kohaselt pidid ühinguõiguse esmane analüüs valmima 2017. aasta sügisel, siis 2018. aasta alguseks analüüsi partneritele veel saadetud ei ole. Lähteülesande projektis jõuti järeldusele, et kodifitseerimise raames tuleks võimalikult ulatuslikult lähtuda ühinguõigust reguleerivate seaduste senisest süstemaatikast ning mitte luua uut, kõiki eraõiguslike juriidiliste isikute liike hõlmavat koodeksit. Eelkõige tuleks teha olemasolevate õigusaktide põhjalik revisjon ja need vajaduse korral ühtlustada. 2016. aastal valmis „Variraporti kodanikeühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali järgimisest 2013−2015”40, mille koostamisega alustati aasta varem. Raport andis rahastamise praktikatele hinnangud ministeeriumite ja rahastamispõhimõtete kaupa, elavdas arutelu kodanikeühenduste rahastamise teemal ja tõi esile probleemsed mudelid, millega 2016. aastal edasi töötati. Raportile said tagasisidet anda kõik selles käsitletud ministeeriumid. Variraport mõjutas ministeeriumi rahastamispraktikaid analüüsima ning teisalt said vabaühendused teadlikumaks ühenduste rahastamise juhendmaterjalist ja põhimõtetest. Meedias laialt kajastuse41 saanud dokumendis analüüsis EMSL lisaks ministeeriumitele hasartmängumaksu vahenditest vabaühendustele laekunud toetuste eraldamist. Muuhulgas nähtus, et viimastel aastatel vabaühenduste poolt esitatud taotluste kõrval on suurenenud avaliku sektori asutuste poolt esitatud taotluste arv ning positiivsete otsuste hulk, mistõttu on vähenenud otse kodanikuühendustele suunatud toetuste maht. Kuigi seaduse sõnastus ei keela avaliku sektori projektide rahastamist, siis 2002. aastal leiti Riigikogu liikmete poolt, et hasartmängumaksust laekuv tulu peab olema eelkõige suunatud just kodanikuühiskonnale ning vabaühendustele. Veelgi enam, hasartmängumaksuga laekunud vahendite kasutamisest puudub avalik ülevaade. See tähendab, et taotletud summade ja taotluste hulk ning mis eesmärgil või 38 EMSL avaldab iga kvartal oma koduleheküljel aruande, millega on vastaval perioodil tegelenud. Täpsem info asub aadressil heakodanik.ee 39 Täpsem info EMSLi seisukohtade kohta leiab aadressilt http://heakodanik.ee/emsli-seisukohad/ 40 http://heakodanik.ee/sites/default/files/files/variraport.pdf (10.04.2017) 41 Eesti Päevaleht (07.06.2016) „Vabaühenduste riiklik rahastamine: kümned miljonid aastas ilma eesmärkide ja tulemusteta“; Eesti Päevaleht (09.06.2016) „Eks tehke, kui tahate! Eesti ei vaja arengumaa suhtumist“; Kuku raadio (15.06.2016) „AEF minutid“ 13 milliste tegevuste elluviimiseks on toetust määratud, ei ole avalik info. Seega ei ole antud süsteem rahastamise seisukohalt läbipaistev. 2017. aastal algatati hasartmängumaksu seaduse muutmine, mis muudab hasartmängumaksust laekuvate projektide rahastamist oluliselt läbipaistvamaks. Rahastamise korrastamiseks tegid koostööd Siseministeerium, EMSL, Rahandusministeerium, Riigikontroll ja Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühmaga. Strateegiline partner EMSL tegeles 2016. ja 2017. aastal edasi riigieelarve II ja III lugemise käigus tehtud muudatusettepanekutega, et muuta Riigikogust antavate toetuste praktikat, mida peetakse vabaühenduste katusorganisatsiooni poolt läbipaistmatuks rahastuspraktikaks, ning korrastati vabaühenduste riigieelarvest rahastamise andmed. Nii ministeeriumitel kui ka toetuste vahendajatel ehk rahastajatel ei ole aruannete koostamise ühtset alust, mis eristaks kodanikualgatuslikud organisatsioonid teistest toetusesaajatest ja võimaldaks eristada rahastamisliigid, nagu projektitoetus, tegevustoetus, lepinguline töö. Siseministeerium korraldas 2016. aasta lõpul hanke, et töötada välja nii rahastamise mahtude kui ka rahastamispõhimõtete järelevalveks senisest tõhusam metoodika. Hanke tulemusel valmis 2017. aastal esmane riigi poolt vabaühendustele antud vahendite analüüs ning soovitused ühtse süsteemi loomiseks. Täpsemalt keskendus vabaühenduste rahastamise põhimõtete uuring:  teiste riikide meetmetele erinevate rahastusmehhanismide hindamiseks;  analüüsile, kuidas lihtsustada juhendmaterjalis toodud rahastamispõhimõtete järgimise hindamist, püüdes kasutada üksnes rahastamise kohta käivaid raamatupidamislikke andmeid;  rahastamispõhimõtete hindamise analüüsimetoodika koostamisele;  vabaühenduste rahastamise esimesele hindamisele, mis põhines väljatöötatud metoodikal;  rahastamisandmete analüüsikeskkonna loomisele. Uuringust selgus, et võrreldes 2016. aastal koostatud variraportiga ei ole vabaühenduste rahastamise tingimustes 2017. aastaks olulisi muutusi toimunud. Samas on paremaks muutunud andmete kvaliteet, teabe esitamise viis ja enam rahastajaid soovivad saavutada paremaid rahastamistulemusi. Samuti rahastatakse rohkem uuenduslikke tegevusi. Probleemidest tõid uuringu autorid esile võimetuse analüüsida kattuvat rahastust, sealhulgas konkursiväliselt liikuvaid toetusi. Lisaks ei ole ministeeriumite kodulehekülgedel esitatud teave piisavalt sisukas ega pööra tähelepanu tulemustele. Sellest ning toetatud organisatsioonide analüüsist järeldavad uuringu autorid, et rahastajad tegelevad pigem toetuste vahendamise kui tulemuste juhtimisega toetuste abil. Samas on vaja vabaühenduste võimekuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks edendada just tugimeetmeid rahastamise tulemuste edendamiseks või toetusmeetmeid ümber disainida. Kokkuvõtvalt toovad Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse poolt läbiviidud analüüsis autorid välja, et kodanikuühiskonna rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks ei piisa kindlasti vaid rahastamisandmete arendamisest, vaid nõuab paremat juhtimist, tööjaotust rahastajate vahel ja selgeid eesmärke, mida soovitakse saada. 14 2015. aasta lõpul ja 2016. aasta algul planeeriti järelevalvet EKAKi põhimõtete järgimise üle teostada kas vabaühenduste või avaliku sektori organisatsiooni pöördumisena. 2016. ega 2017. aastal ei esitanud seotud osalised EKAKi põhimõtete riivete kohta ametlikke pöördumisi. Seetõttu korraldati järelevalve põhimõtete järgimise üle kavandatust erinevalt. Avalikkuse tähelepanu pälvis mitu juhtumit, kus koostööpõhimõtteid ei olnud EMSLi ja EKAK põhimõtete jälgimise töögrupi hinnangul järgitud. EMSL sõltumatu osalisena hakkas nimetatud juhtumeid lahendama ennetavalt, enne ametlikku pöördumist. 2016. aasta kevadel valmisid raportid kolme juhtumi põhjal, mille hindamiseks ja vormistamiseks käis koos töörühm. Juhtumeid ja neist saadud õppetunde tutvustas töörühma esimees Maris Jõgeva ühiskomisjonis ning juhtumi osalistele anti töörühmalt kirja teel edasi soovitused, kuidas kaasamis- ja koostööpraktikat parandada. Juhtumid, millega EMSLi töörühm töötas, olid järgmised:  pagulasorganisatsioonide kaasamine varjupaigataotlejate õigusnõustamise teenuse korraldamisse ja valdkonna arengusse;  erihoolekandeteenuseid pakkuvate vabaühendustega arvestamine euroraha meetmetes;  pagulasorganisatsioonide kaasamine karistusseadustiku ja korrakaitseseaduse eelnõu väljatöötamisse;  metsapoliitika väljatöötamise koostöö Töörühma tulevikku analüüsides leidis EKAK ühiskomisjon 2017. aastal, et jäigemat järelevalvesüsteemi pole vaja, motiveerimiseks on vaja tuua häid näiteid ning tegeleda ministeeriumite juhtkondadega, vaja on läbipaistvamat ministeeriumite enesehinnangu süsteemi, kaasamisprotsesside monitoorimine soovituste andmise ja abistamise eesmärgil oleks sobilik. 2016. aasta 8. novembril toimus põhiseadus-, sotsiaal- ning haridus- ja kultuurikomisjoni ühine avalik koosolek kodanikuühiskonna teemal. Vabaühenduste esindajatena tegid ettekande Tarmo Jüristo (Praxis), Hille Hinsberg (avaliku sektori innovatsiooni ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm) ja Maris Jõgeva (EMSL). Valitsuse vahetumise tõttu lükkus esialgu 24. novembrile 2016. a plaanitud olulise tähtsusega küsimuse arutelu 2017. aasta 28. septembrile. Riigikogus esinesid siseminister Andres Anvelt, vabaühenduste liidu nõukogu liige Martin Noorkõiv ja põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants. EMSL jätkas iganädalaste nädalakirjade koostamist ja vahendamist eesti ja vene keeles. Samuti arendati edasi teisi infokanaleid – veebi, sotsiaalmeediat –, et paremini vahendada infot kodanikuühiskonna teemade kohta. Lugejate endi algatatud uudiskirjast loobumisi on üksikuid ja lugejad saadavad positiivset tagasisidet küsimatagi. Arendustööna uuendas EMSL 2016. aastal infovärava www.ngo.ee portaaliks Hea Kodanik (www.heakodanik.ee). Esialgne muudatus algatati, et tulemuslikumalt levitada ajakirja Hea 15 Kodanik materjale, aga ka muul otstarbel koostatud originaalmaterjali, arvamusartikleid jms. EMSLi infovärava uuendamine portaaliks www.heakodanik.ee on kulgenud plaanipäraselt ning 2017. aastal tuli teha vaid väiksemaid parandus- ja arendustöid. Lugejani jõuavad varasemaga samamoodi vabakonnale olulised uudised, laiem taustainfo Eesti kodanikuühiskonna kohta, nõuanded vabaühenduse töö korraldamiseks, ning ülevaade EMSList ja selle tööst. Enim loetud artikliteks said: Urmo Kübar: Kes on süüdi? ja Mari Öö Sarv: Z-generatsioon ja ennustamatu tulevik . Infovärava ngo.ee vaatamisi oli 2016. aastal 136 350, millest unikaalseid külastusi oli 66%. Lehel uudised.ngo.ee oli vaatamisi 50 233, neist unikaalseid 56%. Portaalil Hea Kodanik oli vaatamisi 21 219, neist unikaalseid 73% ja pikemat aega on enim külastatud leht „Kuidas asutada mittetulundusühingut?“. 2017. aastal on lehtedest enim külastatavad juriidilise abi rubriigid (juhatuse liikmete vahetamise lehte külastati ligi 6000 korral, vabaühenduse asutamise oma enam kui 4000 jne), populaarsed on ka EMSLi enda tutvustus, uudised ja aktuaalsematest tegevustest kogukonnapraktika ning digivõimekuse veebikodud. Kokku kasvas veebi külastatavus eri näitajates 12-16%. Olulisem tegevus meetme 1.2 raames on järgmine:  valminud on variraport kodanikeühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali järgimise kohta.  Valmis vabaühenduste riigipoolse rahastamise andmebaas ja analüüs koos soovitustega rahastamise parendamiseks42.  Toimus avalik kuulamine Riigikogus EKAK põhimõtete järgimisest. Meede 1.3 „KODANIKUHARIDUS“: Osalemist toetavate hoiakute kujundamine koostöös kodanikuühendustega Tabel 4. Rakendusplaani meetme 1.3 mõõdikud Tulemus Tulemus Tulemus Sihttase Nr Mõõdik Algtase (2015) (2016) (2017) (2019) Organiseeritud 85 86 osalusvõimaluste arv 85 1 83 86,9%44 (noortevolikogud ja muud (2014) noorte osaluskogud)43 Kodanikuhariduslike 7 7 2 kodanikuühenduste Puudub 6,9 Suureneb võrgustikku kuuluvate kodanikuühenduste 42 https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/ 43 Mõõdetakse Eesti Noorsootöö keskuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel on andmed kõigi noorte osaluskogude ja nendes osalevate noorte kohta. Täpsem info asub aadressil http://www.noorteseire.ee/indicators/239# 44 Mõõdetakse osalusvõimaluste arvu osakaaluna omavalitsuste koguarvust. 16 rahulolu võrgustiku tegevusega45 Meetme 1.3 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019 Mitteformaalsete Toetatud on mitteformaalsete 1.3.1 kodanikuharidusprogrammide ulatuse ja kodanikuharidusprogrammide ulatust ja mõju kasvu toetamine mõju suurenemist46 Kodanikuhariduslike kodanikuühenduste võrgustikutöö toetamine kogemuste ja Kodanikuhariduslike kodanikuühenduste teabe vahetamiseks, üksteiselt õppimiseks, 1.3.2 võrgustik on moodustatud47 ja kohtub programmide kvaliteedi ja sisu vähemalt kahel korral aastas parandamiseks, mõjusamaks kommunikatsiooniks ja huvikaitseks Õpikäsituse rakendamist toetavate Toetatud on koostööprojekte vähemalt 1.3.3 koostöövormide loomine ja toetamine viies Eesti maakonnas IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse 1.3.4 uuringu ICCS 2016 tegemine Eestis uuring ICCS 2016 on Eestis ellu viidud Noorte osalemisvõimaluste arendamine ja Suurenenud on noorte võimalused 1.3.5 osalusmotivatsiooni tõstmine osaleda ühiskonnas ja otsustamises Kommunikatsioonitegevused ühiskonna Igal aastal on kommunikatsiooni- väärtusorientatsioonide avatumaks 1.3.6 tegevustesse hõlmatud vähemalt muutmiseks ja ühise kvaliteetset teavet 18 750 inimest sisaldava teabevälja tugevdamiseks Kolmandas meetmes keskendutakse osalemist ja kaasamist toetavate hoiakute kujundamisele koostöös kodanikuühendustega, st mitteformaalhariduslike programmide ulatuse ja mõju suurendamisele, kodanikuharidusega tegelevate kodanikuühenduste võrgustikutöö toetamisele ning koolide, noorsootööasutuste ja kodanikuühenduste koostööprojektide toetamisele. Meetme elluviimisel on probleemiks olnud hoida osaluskogude arvu. Osaluskogude arvu suurendamiseks sõlmiti Eesti Noorteühenduste Liiduga (edaspidi ENL) 2015. aastal leping, et koostada analüüs noorte uute osalusvormide kohta. Analüüs valmis 2016. aastal. 45 Mõõdetakse Domus Dorpatensise Sihtasutuse poolt kodanikuhariduse võrgustikus osalejate tagasiside põhjal kümne palli skaalal. 46 Tegemist on pideva protsessiga. 47 Võrgustik moodustati 2016. aastal. 17 Kodanikuhariduslike vabaühenduste võrgustik kohtub regulaarselt vastavalt tegevuskavas kokku lepitule. Võrgustik analüüsib, millist lisaväärtust saavad anda mitteametlikud kodanikuharidusprogrammid, kuidas kodanikualgatuslikke programme mõjusamalt ja tulemuslikumalt korraldada. Võrgustiku eesmärk on riiklikes poliitikates vabaühenduste arvamusega arvestamine eeskättkodanikuhariduse korraldamisel. Koostöövõrgustik alustas kolme noortele mõeldud programmi (DD Akadeemia, ettevõtlikkuse programm ENTRUM ning keskkooliõpilastele mõeldud programm Kogukonnapraktika) koostööga, et tugevdada nende kvaliteeti, mahtu ja elujõulisust. Koalitsioon on märkimisväärselt laienenud Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis eestvedamisel, kes on seadnud eesmärgiks, et projekti tulemusel jõuavad Eesti suured kodanikuhariduse programmid rahalise jätkusuutlikkuseni, kaasavad vähemalt 30% rohkem Eesti noori ja formaalharidussüsteemi arendamisel arvestatakse senisest enam mitteformaalse kodanikuhariduse väärtuslikkusega. Üks töövahendeid on Mittetulundusühingu Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku loodud mõju hindamise veebiportaal (www.maailmamuutja.ee), mis valmis 2016. aasta kevadel. Olulisemad tegevused meetme 1.3 raames on:  kodanikuhariduslike kodanikuühenduste võrgustik kohtub regulaarselt.  Valminud on mõju hindamise veebiportaal ALAEESMÄRK 2 „KODANIKUÜHENDUSTE MÕJU ÜHISKONDLIKE PROBLEEMIDE ENNETAMISELE JA LAHENDAMISELE NING INIMESTE HEAOLU PARANDAMISELE ON KASVANUD SOTSIAALSE INNOVATSIOONI, SOTSIAALSE ETTEVÕTLUSE JA AVALIKE TEENUSTE OSUTAMISEGA“ Teise alaeesmärgi siht on, et kodanikuühendused on võimekad ja mõjusad ühiskondlike probleemide ennetajad ja lahendajad, kasutades selleks sotsiaalset innovatsiooni, sotsiaalset ettevõtlust ja/või avalike teenuste osutamist. Selleks on oluline, et kodanikuühenduste pakutavad teenused on kliendikesksed, kvaliteetsed, ressursisäästlikud ja uuenduslikud. Seepärast keskenduvad ka alaeesmärgi mõõdikud loetletud kolmele teemale. 2015. aastal koostatud kodanikuühiskonna arengukavas on kirjeldatud, et üks olulisemaid lahendamist vajavaid ülesandeid selle alaeesmärgi raames on vähene sotsiaalse innovatsiooni lahenduste ja võimaluste kasutamine. Samuti ei ole olnud selget arusaama sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse, avalike teenuste jmt terminitest ega praktikast, mis ei ole võimaldanud valdkonda süsteemselt arendada. Probleemiks oli ka valdkonna killustatus, st puudus horisontaalne koostöö valdkonda panustavate riigiasutuste vahel, mistõttu 2015. aastal korraldati avalik konkurss, et leida Siseministeeriumi strateegiline partner sotsiaalse innovatsiooni, ettevõtluse ja avalike teenuste delegeerimise valdkonnas. Partneriks valiti MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Sageli on kodanikuühenduste suutlikkus osutada näiteks avalikke teenuseid väike, juhtimis- ega huvikaitsesuutlikkus ei ole piisav ning on arenguruumi majandamis- ja 18 läbirääkimisoskustes. Avalike teenuste delegeerimist kodanikuühendustele takistab puudus kodanikuühenduste kui võimalike teenuseosutajatele mõeldud praktilistest töövahenditest, mida saaks koos koolituste, nõustamiste ja muude tugitegevustega kasutada. Selliste töövahendite loomine ja senisest laiem levitamine aitaks lahendada ka probleemi, et avalike teenuste delegeerijad ei ole piisavalt teadlikud kodanikuühendustele avalike teenuste delegeerimise eelistest ja võimalustest. Seetõttu keskenduti teise alaeesmärgi puhul nii kommunikatsioonile, terminite defineerimisele, parimate praktikate levitamisele ja sotsiaalse ettevõtluse, innovatsiooni ja avalike teenuse delegeerimise alaste toetuste jagamisele. Alaeesmärgi meetmed jagunevad kolmeks: teadlikkuse suurendamine sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse võimalustest, kodanikuühenduste võimekuse parandamine, et aidata kaasa ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning selleks vajaliku tegutsemiskeskkonna arendamine. Meede 2.1 „TEADLIKKUS“: Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse terminite täpsustamine ning nendega seotud (koostöö)võimalustest teavitamine Tabel 5. Rakendusplaani meetme 2.1 mõõdikud48 Tulemus Tulemus Sihttase Nr Mõõdik Algtase (2016) (2017) (2019) Sotsiaalse innovatsiooni Mõõdikut 1 võrgustikku kuulujate rahulolu 70% 75% ei seiratud 80% võrgustiku tegevusega49 Sotsiaalse ettevõtluse Mõõdikut 2 võrgustikku kuulujate rahulolu 80% 80% ei seiratud 90% võrgustiku tegevusega50 Meetme 2.1 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019 Sotsiaalse innovatsiooni ja Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse on 2.1.1 sotsiaalse ettevõtluse terminite defineeritud ja täpsustatud, need defineerimine ja täpsustamine on aluseks võimalikule legaaldefinitsioonile 48 2015. aastal koostatud arengukavas oli tegemist ühe mõõdikuga „Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse võrgustikku kuulujate rahulolu võrgustiku tegevusega“. Kuna tegemist on kahe erineva võrgustikuga mõõdetakse alates 2016. aastast mõõdikuid eraldi. 49 Seiratakse Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt loodud võrgustikku kuuluvate organisatsioonide tagasiside küsitluse abil. 50 Seiratakse Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt võrgustikku kuuluvate organisatsioonide tagasiside küsitluse abil. 19 Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse kommunikatsioon, et paren-dada eri sihtrühmade arusaamist nende olemusest, väärtusest ja Igale sihtrühmale on toimunud tuleviku-potentsiaalist. vähemalt üks eesmärgistatud Sihtrühmadeks 1) avalik sektor: kommunikatsiooni-projekt rahastajad, ametnikud, aastatel 2016-2019, lähtudes 2.1.2 maakondlike arenduskeskuste konkreetse sihtrühma rollist (edaspidi MAK) konsultandid; sotsiaalse innovatsiooni ja 2) aktiivsed kodanikud: sotsiaalse ettevõtluse arengu potentsiaalsed eestvedajad toetamisel (sh noored), sotsiaalsete ettevõtete toodete-teenuste võimalikud tarbijad, vabatahtlikud Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse Toimib valdkondadeülene edendamiseks valdkondade- 2.1.3 koostöö-võrgustik, mille tööd ülese koostöö toetamine, heade hoiab käigus strateegiline partner praktikate ja kogemuste jagamine ning kommunikatsioon Esimese meetmega keskendutakse tegevustele, mis suurendavad teadlikkust eelkõige sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse kohta – selleks on esmalt vaja mõlemad terminid selgelt defineerida ning hiljem võtta need kasutusele ja tutvustada üldsusele. Terminite täpsustamine toimub aastatel 2016-2019 ning haakub ühinguõiguse kodifitseerimise protsessiga. Lisaks on meetme puhul vaja toetada valdkondadeülest koostööd ja jagada häid praktikaid, et tagada valdkonna eestvedaja olemasolu. Nimetatud tegevusi alustati 2016. aastal ning tegevused jätkuvad järgmistel aastatel. Meetme 2.1 tegevuste jagunevad kolmeks, nende eest vastutavad organisatsioonid on peale Siseministeeriumi ka Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium. Tegevustega 1) täpsustatakse termineid sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalne ettevõtlus, 2) luuakse kommunikatsiooniprojektid sihtrühmadele, lähtudes nende rollist sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse arengu toetamisel, ning 3) luuakse toimiv koostöövõrgustik, et edendada valdkondadeülest koostööd, jagada häid praktikaid ja kogemusi ning tagada tõhus teabevahetus. Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni termini defineerimisel toimus 2016. ja 2017. aastal kaks olulist edasiminekut. Justiitsministeerium alustas ühinguõiguse revisjoniga, 20 mille lähteülesanne51 sisaldab sotsiaalse ettevõtluse juriidilise korrastamise teemat. Ühinguõiguse uuendamine kestab aastani 2020. Teiseks kiitis Vabariigi Valitsus heaks Sotsiaalministeeriumi koostatud „Heaolu arengukava 2016−2023“, milles ühe olulise teemana on ära märgitud ka defineerida termin sotsiaalne ettevõtlus, sh kaitstud töö, arendada seda valdkonda. Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik korraldas õppereisi Taani, et tutvuda sotsiaalse ettevõtluse juriidilise regulatsiooni sealse kogemusega. Sotsiaalse ettevõtluse kommunikatsiooni suunal on märkimisväärne edasiminek koostöö tegemine Haridus- ja Teadusministeeriumi, Briti Nõukogu ja Mittetulundusühingu Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga. Haridus- ja Teadusministeerium toetab noorte sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arengustrateegia koostamist Eesti Noorsootöö Keskuse vahendusel. 2017. aastal sõnastati sotsiaalse ettevõtluse õpiväljundid esmakordselt nii formaal- kui ka mitteformaalhariduse kohta, mis tähendab võimalust lõimida see teema noortega tegelevate asutuste järjepidevasse tegevusse. Koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga valmis 2017. aastal noorte sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arendamise strateegia mustand. Strateegia väljatöötamine toimus osapooli kaasaval moel. Koos Eesti Noorsootöö Keskusega novembris- detsembris 2017 valmis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikul kolm noorteinfo vahendamiseks mõeldud videot, mis on ühed esimesed eestikeelsed just noorte sihtrühmale mõeldud ja professionaalselt teostatud sotsiaalse ettevõtluse teemalised audiovisuaalsed materjalid. Lisaks korraldati Eesti Noorsootöö Keskusega detsembris 2017 sotsiaalse ettevõtluse teemalise koolitusseminar malevakorraldajatele. Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik algatas 2016. aastal koostöös Briti Nõukoguga eesti ja vene keelt kõnelevatele gümnaasiuminoortele mõeldud programmi „Changemakers’ Academy52“, mille katseprogrammis on 48 osalejat. 2017. aastal osales 60 inimest. Selle käigus toimub konkurss, mille käigus loovad noorte meeskonnad Eesti sotsiaalsetele ettevõtetele turunduslahendusi. Ühelt poolt saavad noored inspiratsiooni ja kogemusi, teisalt kasvab sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalse ettevõtluse tuntus. Avalikku sektori teavitati sotsiaalsest ettevõtlusest juba hästi toimivate võrgustike kaudu, nagu avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm, avalike teenuste koostöövõrgustik ja sotsiaalse innovatsiooni võrgustik. Sotsiaalne ettevõtlus oli üks teemasid Riigikogu kolme komisjoni 8. novembri 2016. aasta avalikul istungil kodanikuühiskonna arengust. Sügisest 2015 suveni 2018 kestva mandaadiga esindab SEV Euroopa Liidu suunal Eestit Euroopa Komisjoni sotsiaalse ettevõtluse ekspertide töörühmas GECES eesmärgiga anda sisendit Euroopa Komisjoni valdkondliku poliitikakujundamise jaoks. 2017. aastal osales SEVi esindaja GECESi kohtumistel ja andis aktiivselt sisendit töörühma lõppraporti rakenduskava jaoks. See dokument võtab senisest paremini arvesse väikse ja keskmise suurusega Euroopa Liidu liikmesriikide vajadusi seoses sotsiaalsete ettevõtete sektori arendamisega. 51 Ühinguõiguse revisjoni lähteülesanne. Koostaja Külliki Feldman. Tallinn, 2016. http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/uhinguoiguse_revisjoni_lahteulesanne_loplik_10.5.2016.pdf (viimati vaadatud 10.04.2017) 52 https://www.facebook.com/changemakersacademysev/ (10.04.2017) 21 18. veebruaril 2016. aastal loodi Riigikantselei juurde avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm53, mille üks kolmest fookusest on arendada sotsiaalset ettevõtlust ühena ühiskonnas innovatsiooni edendavatest tegevusvormidest. Selle ülesanne on töötada välja ettepanekud, kuidas paremate teenuste osutamiseks ja poliitika tegemiseks suurendada Eesti avaliku sektori innovatsioonivõimet ning laiemalt ühiskonna valmidust sotsiaalseks innovatsiooniks. Rakkerühma rahastusel koostas Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ülevaate „Sotsiaalsed ettevõtted Eestis: väärtus ühiskonnale ja 14 näidet“54. Aasta lõpus kuulutas rakkerühm välja kaks hanget: „Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi analüüsimine“ ja „Sotsiaalse väärtuse mõiste sisustamine, hankekriteeriumite ja hindamismeetodite välja töötamine ning juhendmaterjali loomine“. 2017. aastal valmisid lisaks rakkerühma lõpparuandele ka „Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi analüüs“ ja „Sotsiaalse väärtuse edendamine riigihangete kaudu: raport ja juhendmaterjal“. 2016. aastal jätkasid Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Heateo Sihtasutus mitteformaalse sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku eestvedamist. Toimus võrgustiku neli suurt kohtumist, lisaks kuus töötuba ja hulgaliselt väiksemaid kohtumisi võrgustiku eri osaliste vahel. Võrgustikku värvati kaks uut liiget: Teenusmajanduse Koda ja Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus. Valmis võrgustiku tegevuskava aastateks 2017−2018, mille neli fookust on järgmised: 1) inimkesksed teenused, 2) koosloome, 3) vabaühenduste tulemuste eesmärgistamine ja hindamine, 4) vabaühenduse innovatsiooni rahastamine. 2017. aastal jätkas SEV koostöös Heateo Sihtasutusega mitteformaalse Sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku eestvedamist. 2017. aastal toimus kokku viis sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku kohtumist, millest kaks viimast toimusid kogemuste jagamise vormis. Septembris tutvustas Heateo SA NULA inkubaatori õppetunde ja novembris tutvustas Vabaühenduste Liit EMSL oma huvikaitselabori kogemusi. Lisaks võrgustiku kohtumistele osales Rasmus Pedanik võrgustiku esindajana Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühmas ning selle rakkerühma esindajana Siseministeeriumi innovatsiooniprogrammis vaatlejana. Sotsiaalse innovatsiooni võrgustik on mitteformaalne võrgustik, mille kutsus 2014. aastal kokku Rasmus Pedanik. Võrgustikku kuuluvad hetkel Sotsiaalse Innovatsiooni Labor, Heateo SA, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Vabaühenduste Liit EMSL, Eesti Disainikeskus, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Praxis, TÜ Ühiskonnateaduste Instituut, TTÜ Ragnar Nurkse Instituut jt. Võeti vastu uus Riigihangete seadus. See loob otsesed võimalused avalikule sektorile sotsiaalse väärtuse hankimiseks sotsiaalsetelt ettevõtetelt ja teenuseid pakkuvatelt avalikes huvides tegutsevatelt vabaühendustelt. Üks paragrahvidest on „§ 13. Hankelepingute reserveerimine“ (soosib vähemate võimalustega inimestele tööhõive pakkujaid) ja teine „§ 127. Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute reserveerimine“ (soosib avalikes huvides ja kasumijaotuseta või piiratud kasumijaotusega tervishoiu-, sotsiaal- või kultuuriteenuste osutajaid). 53 https://riigikantselei.ee/et/avaliku-sektori-ja-sotsiaalse-innovatsiooni-rakkeruhm (10.03.2018) 54 http://sev.ee/wp-content/uploads/2016/09/Sotsiaalsed-ettev%C3%B5tted-Eestis.pdf (10.03.2018) 22 Olulisem tegevus meetme 2.1 raames on: avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma loomine ja koostatud analüüs muuhulgas sotsiaalse ettevõtluse paremaks levitamiseks Eestis Meede 2.2 „VÕIMEKUS“. Kodanikuühenduste tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse parandamine Tabel 6. Rakendusplaani meetme 2.2 mõõdikud Tulemus Sihttase Nr Mõõdik Algtase (2017) (2019) Kodanikuühenduste teadlikkus ja 1 rahulolu strateegilise partneri Puudub 3,84 Püsib tegevusega55 Kodanikuühenduste viimase aasta Mõõdikut 2 5% Suureneb jooksul teenitud omatulu kasv56 ei seiratud Meetme 2.2 tegevused rakendusplaanis ja eesmärgid aastateks 2016−2019 Valdkonna eesmärgistatud ja Valdkonna strateegilise partneri süsteemseks arendamiseks vastava leidmiseks on korraldatud konkurss, 2.2.1 strateegilise partneri tegevuste valitud strateegilise partneri võimekuse elluviimise ning võimekuse suurenemise kasvu ja tegevuste elluviimist toetatakse toetamine KOV-idele pakutakse nõustamisteenust (2015–2017) ning korraldatakse Kodanikuühenduste avalike teenuste arendusseminare teenuste arendamist 2.2.2 väljatöötamiseks ja osutamiseks vajalike puudutavate teadmiste ja oskuste teadmiste ja oskuste arendamine suurendamiseks ja KOV-ide koostöö soodustamiseks 55 Seiratakse Siseministeeriumi partnerite rahulolu uuringuga, mis koosneb 5 valdkonnast, iga valdkonna all on 4 tegevusnäitajat. Hindamise objektiks on tööprotsess kui väärtust loovate tegevuste kogum. Valdkondade ja tegevusnäitajate valikul on lähtutud, et need peegeldaks Siseministeeriumis kokkulepitud ühtseid väärtushinnanguid ning valitsemisala juhtimispõhimõtteid ja oleks partneri jaoks lisaväärtust loovad. Küsimustik koosnes 20 väitest. Hinnangute andmisel kasutati järgmisi skaalasid: 1) hinnang olulisusele: 1- üldse mitte oluline; 2- väheoluline; 3- olen kahevahel; 4- oluline; 5- väga oluline; EOÖ- ei oska öelda 2) hinnang praegusele tasemele: 1- ei ole üldse rahul; 2- pigem ei ole rahul; 3- olen kahevahel; 4- pigem rahul; 5- väga rahul; EOÖ- ei oska öelda. 56 Mõõdik on kasv võrreldes eelneva aastaga. Hinnatakse protsentides kogutulust. 23 Kodanikuühenduste ja avaliku sektori poolt üheskoos avalike teenuste Vähemalt üks vastav arenguprogramm 2.2.3 osutajate ja avalike teenuste on välja töötatud ja teoks tehtud arendamiseks arenguprogrammide väljatöötamine ja elluviimine Kodanikuühenduste avalike teenuste Avalike teenuste osutamise kogemused 2.2.4 osutamise kogemuste ja parimate ja parimad praktikad on koondatud ja praktikate levitamine levitatud Tagatud on toetused Toetused kodanikuühendustele avalike 2.2.5 kodanikuühendustele avalike teenuste teenuste algatamiseks ja arendamiseks algatamiseks ja arendamiseks Sotsiaalse ettevõtluse Koostatud ja ellu viidud on vähemalt üks 2.2.6 arenguprogrammide koostamine ja sotsiaalse ettevõtluse arenguprogramm elluviimine Sotsiaalse ettevõtluse toetusskeemide mitmekesistamine, pakkudes Lisandunud on vähemalt üks uus 2.2.7 inkubatsiooni-, stardi-, tootearenduse ja sotsiaalse ettevõtluse toetusskeem kasvutoetust Koostatud on sotsiaalse innovatsiooni Kodanikuühenduste sotsiaalse õppematerjalid ja praktilised 2.2.8 innovatsiooni võimekuse suurendamine töövahendid, mille on alusel korraldada koolitusi ja pakkuda nõustamist Sotsiaalse innovatsiooni konkursi KÜSK-i nupukate lahenduste konkurss 2.2.9 korraldamine ja katseprojektide on ellu viidud, ideede autoreid on toetamine koolitatud ja nende projekte toetatud Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse Valminud on analüüs koos poliitika- innovatsiooni edendamiseks riskikapitali soovitustega finantsinstrumentide 2.2.10 kaasamine, laenude ja teiste kaasamise mehhanismi kohta, analüüsis finantsinstrumentide võimaldamine soovitatud mehhanismi on rakendatud Teise meetmega on aastatel 2015-2020 ette nähtud tegevused, mis puudutavad kodanikuühenduste võimekuse suurendamist nii sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse kui ka avalike teenuste puhul. Seda tehakse näiteks valdkonna strateegilise partneri tegevuse toetamise, kodanikuühenduste teadmiste ja oskuste arendamise koolituste, arendusprogrammide ja muu kaudu ning praktiliste juhendite või töövahendite loomisega. 2016. aastal oli oluline jätkata kodanikuühenduste toetamist, et aidata neil algatada ja arendada 24 avalikke teenuseid ning osata suurendada kodanikuühenduste omatulu teenimise võimekust. Korraldati konkursse sotsiaalse innovatsiooni katseprojektide toetamiseks ja kaasati eri finantsinstrumente, et edendada sotsiaalset ettevõtlust ja sotsiaalset innovatsiooni. 2016. aastal viis Siseministeeriumi strateegiline partner Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ellu sotsiaalteenuse koosloome arenguprogrammi, mida rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu. Arenguprogrammi töös osales kuus meeskonda või vabaühendust, 12 ametnikku ja 5 vabatahtlikku, see kestis jaanuarist detsembrini, peeti 10 ühist töötuba ja vabaühendused said üle 100 tunni nõustamist. Samuti toimus 2016. aastal vabaühenduste juhtidele mõeldud kaks tegevusõppe (ingl action learning) programmi, milles osales 10 organisatsiooni ja toimus 10 kohtumist. 2017. aastal toimus action learning arenguprogrammi läbiviimine vabaühenduste juhtidele ja võtmeisikutele, sh kaasati värvati uusi osalejaid. Action learning on maailmas üks tõhusamaid inimeste arendamise ja probleemide lahendamise metoodikaid. 2017. aastal toimus kokku 10 action learning kohtumist, kus osales kokku 10 organisatsiooni. 2016. aasta augustis toimus Türgis rahvusvaheline koolituslaager kuni 35-aastastele sotsiaalsetele ettevõtjatele või ka alustavatele eestvedajatele eesmärkide püstitamise ja tulemuste mõju hindamise kohta. Treeninglaagrile järgnes 7 kuud kestnud mentorprogramm (2016−2017), mis pakkus sotsiaalsele ettevõtjale tuge tema eesmärkide elluviimisel. Eestist osales Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimees. Lisaks korraldas Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik aprillis 2016 Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tellimusel vabaühendustele kolm kahepäevast teenusedisaini koolitust, milles osales enam kui 20 vabaühendust. Kolme olulise teenuse kohta toimusid koostööseminarid järgmiste partnerite vahel: - Sotsiaalkindlustusameti ja raske ja sügava puudega laste tugiteenuste (lapsehoiuteenus, tugiisiku teenus. transporditeenus) hankepartnerid; - Sotsiaalkindlustusameti ja kogukonnas elamise teenuse partnerid; - Eesti Töötukassa ja lühiajalise kaitstud töö partnerid. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik viis läbi arendusprojektiEesti Töötukassa lühiajalise kaitstud töö teenuse ja Sotsiaalkindlustusameti pikaajalise kaitstud töö teenuse edasiarendamiseks teenusedisaini meetodil. Arendusprojekt viidi ellu koosloomes avaliku sektori esindajatest hankijate ning vabaühendustest ja sotsiaalsetest ettevõtetest teenusepakkujate vahel. Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma raames töötati välja kriteeriumid kaitstud töö tingimuste rakendamiseks hankeprotsessi. Sotsiaalse ettevõtluse valdkonna edasise huvikaitse alusena valmisid analüüs „Avalikud teenused: tegevused ja väljakutsed eri osapoolte silmis“ ja strateegiline tegevuskava „Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku avalike teenuste suuna huvikaitse tegevuskava 2017−2018“. Tegevuse eesmärk on määratleda sotsiaalsete ettevõtete huvikaitse prioriteet ja suurendada avalike teenuste delegeerimist vabaühendustele. 25 Riigikantselei korraldas hanke, et koostada analüüs „Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi analüüsimine“, mille tulemused annavad analüütilise ja seadusliku aluse edaspidiseks huvikaitseks sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi kujundamisel. Nendele on viidatud ka Vabariigi Valitsuse tegevuskavas seoses avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühmaga. Olulisemad tegevused meetme 2.2 raames on järgmised:  sotsiaalteenuse koosloome arenguprogrammi elluviimine;  hange „Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi analüüsimine“, mis viidi läbi avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma raames. Meede 2.3 „TEGEVUSKESKKOND“: Administratiivse keskkonna edendamine ja strateegilise toe pakkumine Tabel 7. Rakendusplaani meetme 2.3 mõõdikud Tulemus Tulemus Sihttase Nr Mõõdik Algtase (2016) (2017) (2019) KOV-i ametnike rahulolu (on väga või pigem rahul) avalikke 61% Mõõdikut Mõõdikut 1 teenuseid osutavate Suureneb (2014) ei seiratud ei seiratud kodanikuühenduste organisatsioonilise võimekusega57 Meetme 2.3 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019 Õiguskeskkonna kujundamiseks Sotsiaalset ettevõtlust toetava õigus- on esitatud teemakohased 2.3.1 ja maksukeskkonna kujundamine ettepanekud ja eelnõud on ette ning selleks debati algatamine valmistatud Kvaliteedikriteeriumide, -standardite Ette on valmistatud vähemalt ja vormide ettevalmistamine avalike kümme avaliku teenuse 2.3.2 teenuste delegeerimiseks ning nende kvaliteedikriteeriumit, -standardit rakendamiseks seotud osaliste ja vormi teadlikkuse suurendamine 57 Järgmine andmekorje on plaanis läbi viia avalike teenuste delegeerimise uuringu raames Siseministeeriumi eestvedamisel 2019. aastal. 26 „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali“ täiendamine: Täiendatud „Ühenduste avalike teenuste delegeerimise rahastamise juhendmaterjali“ on 2.3.3 teema lisamine (sh toetus-meetmete levitatud ministeeriumides, eristamine avalikest teenustest) ning KOV-ides ja tulemuste ja mõju hindamise teema kodanikuühendustes täpsustamine (standardid) Avalike teenuste delegeerijate ja osutajate (kodanikuühenduste) Tagatud on avalikke teenuseid nõustamine (partnerluse vormi osutavate kodanikuühenduste ja 2.3.4 täpsustamine, maakondlike avalike teenuste delegeerijate arenduskeskuste toe suurendamine, nõustamine uued koostöövormid kodanike ja riigi/KOV-i vahel) Sotsiaalsete ettevõtete ja avalike teenuse pakkujate tegevuste tulemuste ning nende loodava Loodud on ühiskondliku mõju ühiskondliku mõju (sh rahalise 2.3.5 hindamise ja kommunikatsiooni panuse) kindlaks tegemiseks ja internetikeskkond kommunikatsiooniks avaliku sektori tunnustatud standardi ning sellel põhineva (veebi)keskkonna loomine Kolmanda meetmega keskendutakse tegevustele, mis puudutavad tegutsemiskeskkonda. Selleks tehakse näiteks järgmist: algatatakse arutelu maksu- ja õiguskeskkonna teemadel, valmistatakse ette ja levitatakse mitmesuguste kvaliteedikriteeriumite, -standardite ja -vormide ning täiendatakse „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali” avalike teenuste delegeerimise osaga. Koostöös partneritega on oluline pöörata tähelepanu avalike teenuste delegeerijate ja osutajate nõustamisele ning veebitöövahendite loomisele, et hinnata ühiskondlikku mõju kodanikuühendustele. Olulise arenguna on sotsiaalne ettevõtlus lisatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016- 2019 , mille punkt 3.17 näeb ette soodustada sotsiaalset ettevõtlust. Lisaks on riigihangete seaduse eelnõuga loodud senisest selgemad võimalused sotsiaalse väärtuse hankimiseks sotsiaalsetelt ettevõtetelt ja teenuseid pakkuvatelt vabaühendustelt. Uue riigihangete seaduse rakendamist hakkasid toetama 2017. aastal valminud tulemused Riigikantselei poolt 2016. aasta 27 lõpus välja kuulutatud analüüsihankest „Sotsiaalse väärtuse mõiste sisustamine, hankekriteeriumite ja hindamismeetodite välja töötamine ning juhendmaterjali loomine“58. Riigikantselei tellis analüüsi sotsiaalse ettevõtluse turundusmärgise loomise võimalustest. Analüüsi tulemused valmivad 2017. aastal. Ühisturunduse võimalusest ülevaate saamiseks tegi Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik koos mittetulundusühinguga THINK Eesti uuringu erivajadustega inimeste töövõimaluste kohta (vt „Uuring – millised on erivajadustega inimeste käsitöökeskused Eestis?”).59 Sügisel 2016 valmis maailmamuutjate registri veebilahendus maailmamuutjad.ee, mida tutvustab sotsiaalsetele ettevõtetele ja teistele vabaühendustele Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Veebilahenduse Maailmamuutjad.ee testimise tulemusena toimuvad viimased arendused I kvartalis 2018. Alates II kvartalist väljub portaal beetaversioonist ning algab aktiivne vabaühenduste kaasamine (sh maakondlike arenduskeskuste võrgustiku abil). Koostöös rahvusvaheliste partneritega valmis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku käsiraamat „Kuidas saavutada maksimaalset mõju“, mis pakub praktilisi nippe osapoolte vajaduste kaardistamiseks ja oma edasiminekute hindamiseks just “rohujuure tasandil” tegutsevatele vabaühendustele. Eelmine eestikeelne käsiraamat keskendus mõju eesmärgistamisele ja hindamisele organisatsiooni pigem eestvedajate vaatenurgast. Olulisim tegevus meetme 2.3 raames on  veebilahenduse maailmamuutjad.ee lõplik valmimine. ALAEESMÄRK 3 „VÕIMEKAD KODANIKUÜHENDUSED, KELLEL ON PIISAVALT RESSURSSI ARENGUKS JA MÕJUSAKS TEGUTSEMISEKS“ Kolmanda alaeesmärgi all on tegevused, millega tagatakse võimekate kodanikuühenduste olemasolu, vabaühenduste arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks piisavalt tööjõud ja vahendeid. Nende tegevustega toetatakse arengukava kahe esimese eesmärgi saavutamist, sest mittevõimekad kodanikuühendused ei aita kaasa sünergiale, et parandada Eesti ja eestimaalaste elukvaliteeti. Kuigi kodanikuühiskond on suuresti iseseisev, saab riik nende tegutsemiseks luua soodsa keskkonna ja toetada kodanikuühendusi nende eesmärkide saavutamisel. Seda on arengukavas käsitatud kui tugiteenust kodanikuühendustele. Tugiteenused on nii riigi pakutavad rahastamisvõimalused või kodanikuühenduste nõustamine kui ka kodanikuühenduste endi pakutavad koolitused ja tugi oma liikmetele või võrgustikule. 58 https://riigihanked.riik.ee/register/hange/181515 (10.04.2017) 59 http://sev.ee/2016/08/uuring-millised-on-erivajadustega-inimeste-kasitookeskused-eestis/ (10.04.2017) 28 Uue teemana käsitletakse arengukava tegevuste kodanikuühenduste ühiskondliku mõju hindamise juurutamist, see aitab kodanikuühendustel oma võimalike toetajate, sihtrühma ja teiste seas selgelt ja arusaadavalt oma ühiskondlikku panust kajastada. Alaeesmärgi meetmeid on kolm: parandada kodanikuühenduste tegutsemiskeskkonda, vabatahtlike kaasatust ja kodanikuühenduste suutlikkust vajalikke inimesi kaasata. Meede 3.1 „VÕIMEKUS JA KESKKOND“: Kodanikuühenduste mõju ja arengut toetavate tugiteenuste ning arenguprogrammide tagamine Tabel 8. Rakendusplaani meetme 3.1 mõõdikud60 Tulemus Tulemus Sihttase Nr Mõõdik Algtase (2016) (2017) (2019) KÜSK-ist toetust saanud kodanikuühenduste Mõõdikut 1 4,6 4,6 Püsib rahulolu KÜSK-i tööga (viie palli skaalal) ei seiratud Osakaal MAK-i MTÜ-konsultandi klientidest, 2 kes said nõustamisel oma küsimusele vastuse 89% 89% 96% Suureneb või probleemile lahenduse Rahulolu klienti nõustanud MAK-i 3 97% 97% 100% Püsib MTÜ-konsultandi teenindusoskusega Tulemused Kodanikuühenduste juhtide rahulolu selguvad 4 8 8 Püsib arendusprogrammiga61 juulis 2018 Meetme 3.1 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016-2019 Ette on valmistatud ja avatud vähemalt Rahalised toetused kodanikuühendustele 3.1.1 mõju suurendamiseks, institutsionaalse kaks taotlusvooru, tagatud on toetused rahvusvahelise koostöö soodustamiseks ja suutlikkuse parandamiseks ning 60 Rakendusplaani meetme 3.1 mõõdik 2 väärtust muudeti aruandeaastal ning eespool nimetatud „Maakondlike arenduskeskuste klientide rahulolu MTÜ-de konsultantide teenindusoskusega (kümne palli skaalal)“ asemel on kaks mõõdikut: „Osakaal MAK MTÜ konsultandi klientidest, kes sai nõustamisel oma küsimusele vastuse või probleemile lahenduse“ ning „Rahulolu klienti nõustanud MAK MTÜ konsultandi teenindusoskusega“ Esimese nimetatud mõõdiku tulemus määratakse vastavalt SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali läbi viidud küsitlusele, mille puhul vastati variandiga „Jah, sain“. Teise nimetatud mõõdiku puhul arvestatakse neid vastajaid, kes vastasid küsitlusele variandiga „Jäin väga rahule“ või „Jäin rahule“. 61 KÜSK viib igal aastal läbi maakonna vabaühenduste juhtide arenguprogrammid. Rahulolu mõõdetakse arenguprogrammis osalenud juhtide tagasiside ankeediga 10 palli skaalal, kus 10 - väga rahul ja 1 - ei ole üldse rahul 29 organisatsioonipõhiste arenguvajadustega tugitegevused kodanikuühiskonna tegelemiseks edendamiseks (sh stipendiumid) Alustavatele ja tegutsevatele kodaniku- Alustavatele ja tegutsevatele 3.1.2 ühendustele koolitus- ja mentor- kodanikuühendustele mõeldud koolitus- ja programmide korraldamine mentorprogrammid on tehtud Maakondlike arenduskeskuste MTÜ-de Piirkondliku ja universaalne info- ja konsultandid osutavad konsultatsiooni- 3.1.3 nõustamisteenuse tagamine nii alustavatele teenuseid MTÜ-dele, korraldavad kui ka tegutsevatele kodanikuühendustele maakondades koolitusi ja üritusi Kohaliku omaalgatuse programmi Kohalik areng ja kogukondade elujõulisus 3.1.4 elluviimine ja arendamine on tugevdatud Vene töökeelega kodanikuühenduste Vene töökeelega kodanikuühenduste 3.1.5 tegutsemisvõime parandamine (koolitused, arenguprogramm on teoks tehtud nõustamine, infomaterjalid) Ühiskonna protsessides osalemist toetav Ajavahemikul 2015−2021 on koostöö- 3.1.6 tegevus, sh kodaniku-ühenduste ja nende tegevustes osalenud 5000 inimest omavahelise koostöö toetamine Kodanikuühiskonna suundumuste ja Kodanikuühiskonna trendide ja arengu 3.1.7 arengu analüüsimine, et hinnata probleeme analüüsimiseks vajalikud uuringud või ja vajadusi ning kujundada tegevusplaanid analüüsid on tehtud Kodanikuühiskonna ja -ühenduste Kodanikuühiskonna ja -ühenduste 3.1.8 tegevuse statistika regulaarne kogumine ja tegevuse statistikat avalikustatakse avalikustamine vähemalt kord aastas Kodanikuühendusi puudutavate Äriregistris kodanikuühenduste kohta 3.1.9 registriandmete tasuta kättesaadavaks olevad andmed on antud vabalt kasutusse tegemine Valminud on analüüs riigiraha rakendusse Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse 3.1.10 riigieelarvest toetust saanud suurendamine kodanikuühenduste lisamise võimalustest Kodanikuühiskonna teemalise teabe Portaali Hea Kodanik külastatakse 3.1.11 üleriigiline koondamine ja jagamine keskmiselt vähemalt 9000 korda kuus (sh portaalide Hea Kodanik ja MAKIS 30 tööshoidmine ja nende sisu arendamine, uudiste levitamine) Kodanikuühiskonna üleriigilise tähtsusega Kodanikuühiskonna üleriigilise tähtsusega 3.1.12 sündmuste toetamine regulaarsed sündmused on toetatud Kodanikuühiskonnas osalemis- Valminud on analüüs vene ja/või inglise võimalustest kättesaadava võõrkeelse teabe keeles teabe kättesaadavuse kohta ning 3.1.13 kindlaks tegemine ja ettepanekute kättesaadavuse parandamise vajadusest tegemine kommunikatsiooni parandamiseks Esimese meetmega keskendutakse tegutsemiskeskkonnale ehk tugiteenustele, mida riik ja kodanikuühendused ise pakkuda saavad. Jätkatakse rahaliste toetustega kodanikuühendustele, et suurendada nende mõju ning tõsta nende võimekusi. Jätkatakse ka alustavatele ja tegutsevatele kodanikuühendustele koolitus- ja mentorprogrammide korraldamisega ning piirkondliku nõustamisteenusega nii alustavatele kui ka tegutsevatele kodanikühendustele. Olulisel kohal on analüüsida ja uurida kodanikuühiskonna eri suundumusi ning regulaarne koguda kodanikuühiskonna ja -ühenduste kohta käivat statistikat, mille alusel kujundada edasisi poliitikavalikuid. 2018. aastal tellitakse vabatahtliku tegevuse hindamise uuring ja kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs, mis toimuvad perioodiliselt iga 4-5 aasta tagant. Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital valmistas 2016. aastal ette kaks taotlusvooru: arenguhüppe taotlusvoor ja teenuste osutamise võimekuse taotlusvoor. Neist esimesest said toetust 21 piirkondlikku ja 13 üleriigilist ühendust, mis on 23% taotlejaist. Esitatud taotluste tase oli eelmistest kordadest sisukam arenguvajaduste kindlakstegemise poolest. Probleemiks on raha vähesus, mis ei võimaldanud toetada rohkemaid taotlusi. Ühendused soovisid arendada mitmesuguseid võimekusi, enim sooviti tegeleda juhtimisvõimekuse ja kommunikatsioonivõimekuse, aga ka teenusearenduse, avaliku nähtavuse ja finantsvõimekusega. KÜSK hinnangul on kolme aasta (2014−2016) arenguhüppe taotlusvooru võrdlusest näha, et igas arenguhüpet mõjutavas aspektis on taotluste kvaliteet paranenud ja kõige nõrgemate taotluste osakaal on märgatavalt vähenenud. Samas ei olnud 2016. aastal suurenenud eraldatavate toetuste maht, mille tõttu on KÜSK hinnangul mitu tugevat ja toetust väärivat projekti jäänud taotlusvoorude vahendite vähesuse tõttu toetuseta. KÜSK palub iga taotlusvooru lõppemise järgselt kahe aasta möödudes toetust saanud ühingutelt järelaruannet. 2014. aasta arenguhüppe järelaruannetest ilmnes, et 75% ühinguid said tõuke arengut jätkata ja kinnistada. Ühingud on toetuse saamise järgselt enamasti edasi arenenud, nende näitajad on KÜSKi hinnangul paranenud (nt palgaliste töötajate arvu kasv, ka vabatahtlike, liikmete arvu, tulude suurenemine). Lisaks väidavad taotlejad, et omavalitsused 31 on hakanud neid oma partneriks pidama, nende teenuseid kasutama, laienenud on koostöö ka välispartneritega oma teenuste, oskuste pakkumisel ja suurenenud on tuntus kogukonnas. 2017. aastal viidi ellu kaks vabaühenduste võimekuse tõstmisele suunatud taotlusvooru: arenguhüppe taotlusvoor ja majandusliku elujõulisuse taotlusvoor. Neist esimene keskendus inimeste ja organisatsiooni tööprotsesside arendamisele. Teine taotlusvoor keskendus vabaühenduste võimekuse tugevdamisele iseseisvalt majandada ja olla finantsiliselt jätkusuutlik. Taotlusvoorudest järeldus, et taotluste probleemiks on üldsõnalisus. Näiteks endiselt sõnastatakse projekti eesmärke tegevustena, mis ei loogi võimalust konkreetseid tulemusi saavutada. Samas on analüüsioskused ühingutel edasi arenenud, kuid tihti jäetakse põhjendamata, miks on valitud just selle ühe võimekuse arendamine. Tihti ei moodusta eesmärgid, tegevused ja eelarve tervikut ja jätkusuutlikkus on pigem üldsõnaline. 2016. aastal viidi lisaks ellu teenuste osutamise võimekuse taotlusvoor, mis keskendus ühingute arendamisele nii teenuste osutamise kui ka toodete väljatöötamise ja pakkumise võimekuses. Esitati 105 taotlust, neist sai rahastust 17 projekti. Lisaks korraldati turvalisuse taotlusvoor, mille üldtingimused valmisid mais 2016. Vaatamata sellele, et piirangud taotlejale sama hästi kui ei olnud, oli ikkagi üsna suur hulk neid taotlusi ja taotlejaid, kes ei vastanud nõuetele. Taotlusi esitati 100, neist tunnistati nõuetele mittevastavaks 11 (11%). Üle poole kõigist toetatud projektidest olid investeeringute või soetuste tegemiseks esitatud projektid, koostööprojekte oli väga vähe. Taotlusvoorude järeldused aastatel 2016-2017 1. Senisest parem kvaliteet tuleneb järjest organisatsiooni arenguvajaduste analüüsi järjest paremast tasemest. Osalt näitab see viimasel ajal suurel hulgal MTÜdele mõeldud ja neile tehtud arenguprogrammide ja koolituste efektiivsust. Paljudes taotlustes oli mainitud EMSL-i ja MAK-ide korraldatud koolitusi ja arenguprogramme, milles osalemine oli ühingu viinud parema arusaamani oma arenguvajadustest. 2. Arenguvajaduste analüüsimiseks kasutatakse senisest rohkem organisatsiooni analüüsimise meetodeid ja mudeleid, kõige enam taotlusvooru lehel soovitatud McKinsey organisatsiooni võimekuste hindamise tööriista. 3. Kui eelminevate aastate taotluste põhjal sai erinevate analüüsitud aspektide tulemusi kokku võttes öelda, et ühingu arenguvajadustega tegelemise tähtsusest igapäevategevuste kõrval on üha enam aru saadud, kuid praktikas ei osata veel selgeid arenguhüppeid plaanida, siis nii 2016. kui 2017. aastal on plaanimisoskusedki juba rohkem arenenud. 4. Oskus projektide vahetulemusi ja mõõdikuid kindlaks määrata on tugevalt paranenud – projekti samm-sammulist kavandamist ja tulemuste konkreetset mõõtmist peavad tähtsaks üha enamad taotlejad ning teavad, mis enne taotlemist hoolikalt läbi mõelda ja kindlaks määrata. 5. Iga aastaga muutuvad projektid konkreetsemateks ja spetsiifilisemateks. 32 Arendamist vajavad aspektid 1. Konkreetsete ja tulemusi toovate tegevuste plaanimine seatud eesmärkide alusel tekitab veel suurele osale ühingutest raskusi. Eesmärke osatakse paremini seada, kuid raskusi tekitab jõuda täpsete ja realistlike sammude väljatöötamiseni. 2. Jätkusuutlikkusele keskendumine ja tulevikule suunatud mõtlemine vajab arendamist. Arenguhüpe ei tohiks olla projektipõhine ettevõtmine, vaid selle mõju peab oskama hoida ka tulevikus. 3. 2015. aasta taotlusvoorus tehtud muudatus soodustada arenguhüppe tegemiseks ka suuremate investeeringute tegemist oli küll projektide põhjal õigustatud, kuid 2016. aastal oli taoliste soetusprojektide kvaliteet nõrgem. Soetust teha soovivatele taotlejatele on vaja senisest selgemini arusaadavaks teha, kuidas investeeringute kavandamisel pidada silmas, et lähtutaks arenguvajadustest ja jätkusuutlikkusest. 4. KÜSKi järeldus on, et kuigi aasta-aastalt taotluste kvaliteet paraneb, oleks vaja taotlejate süsteemsemat koolitamist oma arenguvajaduste väljaselgitamisel ja selle alusel taotluste koostamisel. See on eelduseks taotlemisel ja sellest sõltub kogu projekti kvaliteet. KÜSK koordineerib alates 1. juunist 2015 maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustiku kodanikuühenduste konsultantide tööd ning vastutab konsultantide elluviidavate ja kodanikuühendustele mõeldud info- ja kommunikatsiooniteenuste osutamise eest. KÜSK tagab konsultantide tegevuse koordineerimise, sh infovahetuse korraldamise Siseministeeriumi (SIM) ja MAK-idega, klienditagasiside kogumise ja analüüsi ning MAK-ide tegevuse kontrolli kodanikuühenduste suunal. 2017. a lõpu seisuga töötab üle Eesti 18 kodanikuühenduste konsultanti, neist kaks vene töökeelega. Enamikus maakondades on üks konsultant, erand on Ida-Virumaa ühe eesti- ja ühe venekeelse ning Harjumaa kahe eesti- ja ühe venekeelse konsultandiga. Oluline on esile tuua, et need 18 konsultanti ei pruukinud ilmtingimata töötada täiskohaga – koormus sõltub maakonnast ja MAK-i sisemisest töökorraldusest. Tellitava teenuse kirjelduses möödunud aastaga võrreldes muutusi ei ole. Jätkuvalt on MAK-idel kohustus tagada kõigi kokkulepitud teenuste pakkumine arenduskeskuses kohtumiste, rühmanõustamiste, e-kirja või telefoni teel nõustamiste või ka muudes vormides. 2015. aasta lõpus käivitunud üleminek uuele konsultatsioonide aruandlussüsteemile jätkus 2016. aasta algul ja rakendati 2016. aasta aprillis. Uus süsteem KIS (konsultatsioonide infosüsteem) on loodud konsultantide ja KÜSKi vajadusi silmas pidades. Töö lihtsustamiseks kanti KIS-i üle kõik varem andmebaasis olnud 46 000 nõustamist MTÜ valdkonnas. Alates 4. aprillist 2016. aastal hakkasid konsultandid sisestama uusi konsultatsioone. Kuna KIS-ile pääseb ligi mistahes internetiühendusega seadmest, teeb see nõustamiste sisestamise veelgi mugavamaks. 2017. aastal on süsteem saanud kasutajatelt 33 positiivset tagasisidet. KISi sisestatud kanded on lisaks analüüsile ka aluseks kliendirahulolu küsitluse korraldamiseks. 2. mail 2017 käivitas KÜSK kodanikuühenduste nõustamisportaali MAKIS uuendatud kujul aadressil www.makis.ee, sest senine keskkond oli tehniliselt ja sisuliselt aegunud. Teenuse koordineerimise üleandmisega anti KÜSKile ka üle MAKIS, mis hoogtööna suvel 2015 ajakohastati. Koos tehnilise platvormi uuendamisega ja uue domeeninime registreerimisega uuendas KÜSK koostöös konsultantidega ka portaali sisu ning juurutas koordineerimissüsteemi. Igal konsultandil on nüüd kindel või kindlad alamlehed, mille sisu ajakohasuse eest nad vastutavad. Samuti viis KÜSK sisse rotatsioonisüsteemi veebilehe kaudu esitatud küsimustele vastamisele – enam ei vasta kõikidele MAKISe kaudu esitatud küsimustele üks MAK nagu seni, vaid see roteerub kord kuus. Rotatsiooni koordineerib ja küsimustele vastamise kohta peab ülevaadet KÜSK. 2. novembril avati MAKISe venekeelse osa. Esialgu on seal kättesaadav vaid baasinfo konsultantide ja ühingu asutamise teemadel, aga järk-järgult lisab KÜSK teemasid. KÜSK tellib MAKide konsultantidelt vabaühenduste projektide nõustamise teenust, kuid neil ei ole selle raames kohustust projektides sisulisteks arenguhüppe ekspertideks/mentoriteks olla. Kuna ühingud ei leia tihti väljastpoolt organisatsiooni konsultante, kes aitaksid projekti mõju hinnata, koondas KÜSK kodulehele andmebaasi eraturu konsultantidest, kes sellist teenust (peamiselt tasuliselt) pakuvad ja kelle töötasu saab olla ka üks projekti eelarve komponentidest. Andmebaas on üsna hästi rakendunud. Üle poole ühingutest kasutavad projekti juures eksperti, kellest ehk 60-70% on nimetatud andmebaasist. Samas on ka ühinguid, kes teavad ise valdkonnas eksperte ning kellega on neil olnud näiteks varasemalt juba hea koostöö. Need ühendused, kes välispilku oma projektide elluviimisse oma võimekuse analüüsimisel, uue taseme hindamisel ja projektide eluviimisel kaasavad on edukamad ja jõuavad paremate tulemusteni. Meede 3.2. „VABATAHTLIK TEGEVUS“: Vabatahtlike kaasatuse parandamine Tabel 9. Rakendusplaani meetme 3.2 mõõdikud Tulemus Tulemus Sihttase Nr Mõõdik Algtase (2016) (2017) (2019) Regulaarsete vabatahtlike Mõõdikut 34% Mõõdikut 1 osakaal vabatahtlikus tegevuses ei Suureneb (2013) ei seiratud osalenutest62 seiratud 62 Mõõdikut seiratakse vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu abil, mis valmib 2018. aastal. 34 Püsivabatahtlike kaasamise Mõõdikut kogemusega MTÜ-de osakaal 78% ei Mõõdikut 2 Püsib vabatahtlikke kaasavatest MTÜ- (2014) seiratud ei seiratud dest63 Meetme 3.2 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastaks 2016–2019 Vabatahtlikku tegevust toetava Õiguskeskkonna kujundamiseks õiguskeskkonna kujundamine 3.2.1 vajalikud ettepanekud on esitatud ja (õigusruum ja maksupoliitika, eelnõud on ette valmistatud vabatahtlike kindlustamine) Teavitustöö vabatahtlikust Infoportaali Vabatahtlike Värav tegevusest (Vabatahtlike Värava 3.2.2 külastajaid on ühes kuus infoportaal, vabatahtlike vähemalt 3500 kaasamise kampaaniad) Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste suutlikkuse Vabatahtliku sõbra märgi parendamine vabatahtlike 3.2.3 väljaandmine on ette valmistatud ja kaasamisel (sh vabatahtlikke korraldatud kaasavate kodanikuühenduste võrgustikutöö) Teise meetme tegevustes keskendutakse üleriigilise vabatahtlike ja vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste tunnustamise jätkamisele ja vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna kujundamisele. Eelkõige tegeleti 2016. ja 2017. aastal vabatahtlike kindlustamise, maksuküsimuste ja vabatahtliku tegevuse definitsiooni koostamisega. Samuti tegeleti vabatahtliku tegevuse teavitustööga ning toetati vabatahtlike tugivõrgustikku, et aidata kaasa vabatahtlike vahendamisele ja kaasamisele. Siseministeeriumi strateegiline partner Eesti Külaliikumine Kodukant toetas ühenduste suutlikkust vabatahtlike kaasamisel. Siseministeerium on kaasa aidatud keskkonna loomisele, et teha vabatahtlike kaasamistööd kvaliteetselt ja suurendada vabatahtlike arvu Eestis. Loodud on vabatahtliku sõbra märk, mis toimib kui arenguprogramm, et ühendused suurendaksid vabatahtliku tegevuse kvaliteeti. 2016.. ja 2017. aastal tegeles vabatahtlike kaasatuse parandamisega Siseministeeriumi strateegiline partner Eesti Külaliikumine Kodukant. Aasta jooksul aidati kaasa ühenduste suutlikkuse kasvatamisele vabatahtlike kaasamisel, kaasa on aidatud toetava keskkonna 63 Mõõdikut seiratakse vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu abil, mis valmib 2018. aastal. 35 loomisele, et vabatahtlike kaasamine oleks ühendustes kvaliteetne ja suurendaks vabatahtlike arvu Eestis. 2016. aastal loodi on vabatahtliku sõbra märk, mis toimib kui arenguprogramm ühendustele vabatahtliku tegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Selle tegevuse eesmärk on tagada ühendustele nõustamine ja tunnustus, mis aitab kaasa nende suutlikkusele kaasata vabatahtlikku oma tegevusse. Vabatahtliku sõbra märgi kontseptsiooni töötas välja Kodukant ning selle alusel on asutud ühendusi hindama ja nõustama. Märgi kriteeriumidele vastanud organisatsioonid on saanud vabatahtliku sõbra märgi. 33 ühendust on nõustatud, mis aitab neil senisest paremini oma vabatahtliku tegevust korraldada, vabatahtliku sõbra märk on antud 28 ühendusele. 2017. aastal avati märgise taotlemine 9. jaanuaril, aasta jooksul laekus 12 sooviavaldust. Nõustati 12 organisatsiooni, märgis anti üle 10 organisatsioonile (Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, Eesti NATO Ühing (EATA), Meeri Küla Arendamise Selts, JCI Toomemäe, MTÜ ESTYES, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, Selts Raeküla, Noorteklubi Active, Mittetulundusühing Heategevusfond Südamete Soojus ja SA Teaduskeskus AHHAA). Kaks ühendust loobus. Kolm organisatsiooni loobusid märgisest omal soovil, põhjuseks ressursside nappus vabatahtlike kaasamisega nii põhjalikult tegelda. Märgise nõustajateks olid Eha Paas ja Anu Viltrop. Iga nõustatava juures toimus kohtumine, mille käigus viidi läbi vabatahtlike kaasamise audit. Auditi põhjal koostas nõustaja raporti, kus anti ülevaade vabatahtlike kaasamise seisust organisatsioonis ning anti soovitusi vabatahtlike kaasamisel. Märgise üleandmisel anti organisatsioonile üle ka märgise tunnistus ning seinaplaat. Märgi saanute nimekiri on esitatud Vabatahtlike Väravas aadressil http://vabatahtlikud.ee/organisatsioonile/vabatahtliku-sobra-mark/vabatahtliku-sobra-margi- saanud-organisatsioonid/. Igal aastal on toimunud neli koolitust vabatahtliku tegevuse teemal, mis on toetanud ühenduste suutlikust oma vabatahtliku tegevuse korraldamisel. Võrgustikutööga on tagatud valdkonna huvikaitse ja ühine osalemine valdkonna arendamises Eestis ja välismaal. Valdkonna seadusloomes vajalike muudatuste ja täienduste tegemisel on alustatud koostööd EMSL-iga. Sotsiaalvaldkonnas vabatahtlike senisest rohkearvulisemaks kaasamiseks on hakatud tegema koostööd Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Töötukassa ja veebiplatvormi Helpific meeskonnaga (Helpific MTÜ). Sotsiaalkaitse ministriga kohtumisel on ministeeriumile üle antud Kodukandi ettepanekud valdkonnas vabatahtlike senisest paremaks kaasamiseks. Võrgustiku töö on muutunud meeskonnapõhiseks. Võrgustik on laienenud 35 liikmeni ja ühendused teevad valdkonna edendamisel koostööd, mille tulemusena on kokku lepitud võrgustiku edasine tegutsemine aastani 2020. Ühisalgatused on vabatahtliku tegevuse toonud senisest enam meediapilti. Õigusruumi puudutavates küsimustes aga initsiatiivi enda käes hoidnud EMSL, kes tegeles ettepanekuga kaotada vabatahtlike päevarahalt maksukohustus, mis seni on vabatahtlike kaasamise võrreldes palgaliste töötajatega pannud ebavõrdsesse olukorda. Juulis 2017 jõustus tulumaksu- jt seaduste muutmise eelnõu, mis võimaldab tulumaksusoodustusega vabaühendustel maksta maksuvaba päevaraha. See omakorda on samm vabaühenduste ja ettevõtete võrdse kohtlemise suunas. 36 Taastatud on Eesti osalus Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) tegevustes, mis tagab ülevaate Euroopa vabatahtliku tegevuse kogemustest ja praktikatest, samuti võimaluse luua uusi koostöökontakte ja teha huvikaitset. Vabatahtliku tegevuse kohta tehakse laia teavitustööd − Vabatahtlike Värav on kujunenud vabatahtliku tegevuse keskseks ja laialdast kasutust leidnud infoportaaliks, mida toetavad sotsiaalmeedia kanalid. Vabatahtlike Värav on uuendatud ja kasutajad on selle hästi vastu võetud. Keskmiselt külastab Vabatahtlike Väravat 3993 inimest kuus. Vabatahtlike Värava juures on regulaarselt ilmuv uudiskiri ja blogi, mis kajastab vabatahtlike kaasamise mitmesuguseid praktikaid ja valdkonna uudiseid. Vabatahtlik tegevus on olnud meediapildis eelkõige ühisnädala ajal ja seoses vabatahtlike tunnustamissündmusega. Vabatahtlike Värava uudiste ja kuulutuste osa täiendati jooksvalt ka 2017. aastal. Igal nädalal ilmus uus blogilugu, mille on enamasti kirjutanud Vabatahtliku Värava toimetaja ning eeldab eelnevat kohtumist ja intervjuud vabatahtlike kaasaja või vabatahtlikuga. Vabatahtlike Värava külastatvus keskmiselt kuus on tõusunud ligi 4500 külastajani. FB lehe jälgijate arv on jõudnud 1290 inimeseni. Ühtlasi teostati Vabatahtliku Värava veebiplatvormi versiooni uuendused ühildamaks värava platvorm zone serveri uuendustega. Tegevus oli vajalik värava veebilehe tõrgeteta töö tagamiseks, teisalt turvakaalutlustel, et leht ei muutuks haavatavaks häkkeritele ja viirustele. 2016. aastal korraldati ühendustele kaks koolitust „Vabatahtlike kaasamise ABC”, mis peeti 3. märtsil ja 6. oktoobril 2016. aastal. Koolitusel said osalejad ülevaate vabatahtlike juhtimise etappidest ja võimaluse mõelda läbi oma ühenduse vabatahtlike kaasamise kavad.2016. aastal jätkus 2015. aasta septembris alanud vabatahtlike võrgustiku ühisprojekti „Vabatahtlike kaasajad koovad võrku“ tegevus, mida rahastas Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projekti põhieesmärk oli luua ja kasvatada võrgustiku meeskonnatunnet. 19.−20. mail toimus Albus, Jäägri villas kahepäevane koolitus, millel olid fookuses võrgustiku töökorraldusteemad. Projekti tulemusena lepiti kokku võrgustiku toimimispõhimõtted ja eesmärgid, sündis koostöökokkulepe, mis määrab ühenduse eesmärgid ja tegevusfookused aastani 2020. Sümboolne kokkuleppe allkirjastati 23. novembril 2016. aastal Siseministeeriumis. Samuti valmis võrgustiku kommunikatsioonikava. Projektiga said alguse võrgustiku teemarühmad, mille tulemusena sündis 4. novembril riigikogu liikmete vabatahtlik päev. Päevast võttis osa 20 riigikogu liiget ja 2 ministrit ning selle kohta saab lähemalt lugeda portaalist Vabatahtlike Värav64. 2017. aastal toimus 3 kohtumist, Edukaks osutus võrgustiku ühisprojekt Hooandjas vabatahtlike tegevuse laada korraldamiseks. Raha kogumiseks valmis laada ideed tutvustav video. Võrgustiku laada teemagrupp kogunes kaheksal korral. Laadal osalenud ühenduste ja meeskonna kokkuvõtvast analüüsist jäi kõlama, et laat sündmusena oli hea ja seda võiks korraldada ka järgmisel aastal. Kuid korraldusmeeskonna hinnangul on vaja kindlasti laiemapõhjalist korraldusmeeskonda ning ühtlasi läbi mõelda, kas korraldada üritus kevadel või sügisel. Novembris on pime aeg ja kui laat toimuks samal aastaajal, peaks see algama varem ja lõppema koos päevavalgusega. Samuti tuleb läbi mõelda laada toimumise asukoht. Lauluväljakule peab inimene ekstra tulema, seega oleks ehk lihtsam minna ise laadaga sinna, 64 http://vabatahtlikud.ee/uudis/riigikogulaste-paev-vabatahtlikena (10.04.2017) 37 kus on inimesed. Samas ka see ei pruugi tagada inimeste osalemist, sest 2011. aastal toimus sarnane laat Solarises ja ka siis ei olnud külastajaid palju. Ühe võimalusena on välja pakutud laada korraldamist mõne teise (meelelahutusliku) ürituse raames. Ühisnädala raames toimus kampaania „Märka naabrit“, mis oli mõeldud linnade kortermajade elanikele, et nad oskaksid märgata abivajavaid naabreid ja pakuksid neile jõukohast abi. Kampaania elluviimisele tuli appi mitu meediakanalit ja ühendust (Tallinnas Mittetulundusühing Lasnaidee, Tartus Annelinna Selts, Pärnus Selts Raeküla, Viljandis Sakala Keskus ja Narvas Mittetulundusühing Korterühistute Koordinatsioonikeskus) ning EESTI KORTERIÜHISTUTE LIIT65. Kampaania tegevusi soovitakse edasi arendada ja kampaaniat jätkata ka 2017. aastal. Koostöös võrgustikuga korraldati vabatahtlike tunnustusprojekt „Märka vabatahtlikku!“. 2016. aastal tutvustati vabatahtlikku tegevust ja Vabatahtlikku Väravat 12 korral: 18. veebruaril Pärnus, Interregi projekti sündmusel „Olgem aktiivsed”; 17. märtsil KÜSK-is maakonna kodanikuühiskonna konsulentidele, 27. aprillil kohtumisel Kaitseministeeriumis vabatahtliku tegevuse arendamise teemadel, 5. mail uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumisel Tallinnas, 23. mail Noorteklubi Active’i koostööprojekti koolitusel „Laiendades piire“ osalejatele, 12. augustil koostöös vabatahtliku tegevuse võrgustikuga arvamusfestivalil, 10. septembril Kodukandi suveülikoolis avatud ruumis, 9. septembril Tallinnas eakate poliitika kujundamise töökomisjonis, 5. oktoobril Tallinna Noortekeskuses rahvusvahelisel seminaril osalejatele, 5. novembril Kodukandi üldkogule, 16. novembril TÜ Pärnu Kolledži tudengitele, 22. novembril Pärnumaa kodanikuühiskonna seminaril. Lisaks on kohtutud kampaania „Anneta aega“ eestvedajate Swedbank AS-i ja Eesti Tööandjate Keskliiduga kahel korral, et teha koostööd kampaania elluviimisel. 2017. aastal täiendati Vabatahtlike Värava uudiste ja kuulutuste osa jooksvalt. Igal nädalal ilmus uus blogilugu, mille kirjutas peamiselt Vabatahtliku Värava toimetaja. Vabatahtlike Värava külastatavus tõusis ligi 4500 külastajani ja sotsiaalmeedia lehe jälgijate arv on jõudnud 1290 inimeseni. 2017. aastal tutvustas Eesti Külaliikumine Kodukant vabatahtlikku tegevust kuuel korral: 15. veebruaril Tallinnas MTÜde konsultantidele; 15. märtsil kohtuti Euroopa Noorte programmi esindajaga ja arutati koostöövõimalusi; 29. märtsil ja 30. märtsil tutvustati vabatahtlike kaasamisvõimaluste tutvustamine Avatud talude infopäevadel; 19. mail tutvustati vabatahtliku tegevust noorte töömessil Tallinnas; 22. veebruaril kohtuti kohtuti IOMi ja Balti Uuringute Instituudi eestvedajatega siseministeeriumis ja 3. novembril Tallinna – ja Harjumaa töötukassa nõustajatega. Ühenduste suutlikkus kaasata vabatahtlikke ning seeläbi vabatahtliku tegevuse kvaliteedi tõus Eestis. Tänu vabatahtliku sõbra märgise programmile on 2017. aastal suudetud toetada 12 65 http://vabatahtlikud.ee/marka-naabrit-tule-ja-aita/ (10.04.2017) 38 organisatsiooni ning saame öelda, et vähemalt 10. ühenduses on vabatahtlike kaasamine hästi läbi mõeldud. Erinevate kohtumiste, koolituste ja teavitustöö kaudu on vabatahtliku tegevuse kaasamise läbimõelduse vajalikust tutvustatud laiemalt ja tänaseks on selgelt märgata ühenduste aktiviseerumist vabatahtlike kaasamise läbimõtlemisel. Lisaks ühendustele on selgelt märgata ka avaliku sektori huvi kasvu vabatahtlike kaasamisel ning teema läbimõtlemisel: seda näitavad meilt tellitud koolitused, meedia monitooring kui ka kohtumised sotsiaalministeeriumis. Vabatahtliku tegevuse võrgustikutööga on tagatud valdkonna huvikaitse ja ühine osalemine valdkonna arendamises Eestis ning välismaal. Olulisemad teemad on vabatahtliku tegevuse võrgustikuga läbi arutatud teemagruppides, omapoolsed ettepanekud on esitatud sotsiaalministeeriumile, Riigikantselei juures töötanud rakkerühmale. Olles märganud ettevõtjate üha kasvavat huvi vabatahtlike kaasamisel, koostasime juhendmaterjali vabatahtlike kaasamisel ettevõtetes. Tänu meie senisele osalemisele CEV töös ja kandideerimisel oktoobris toimunud CEV juhatuse liikmete valmistel on meie esindaja olemas Euroopa tasandil. Olulisemad tegevused meetme 3.2 raames on järgmised:  „Märka vabatahtlikku“ tunnustusürituse korraldamine;  vabatahtliku tegevuse võrgustiku laienemine;  jõustus tulumaksu- jt seaduste muutmise eelnõu, mis võimaldab tulumaksusoodustusega vabaühendustel maksta maksuvaba päevaraha. Meede 3.3. „RESSURSID“: Kodanikuühenduste suutlikkuse parandamine koguda mõjusaks tööks vajalikke ressursse Tabel 10. Rakendusplaani meetme 3.3 mõõdikud Tulemus Tulemus Sihttase Nr Mõõdik Algtase (2016) (2017) (2019) Kodanikuühenduste osakaal, kes Mõõdikut 13,4% 1 on saanud viimase aasta jooksul ei 17,27% Püsib (2012) toetust riigieelarvest 66 seiratud Nende kodanikuühenduste osakaal Mõõdikut tulumaksusoodustustega ei Mõõdikut 2 ühenduste nimekirja kuuluvatest 57% seiratud Suureneb ei seiratud kodanikuühendust, kellele on aasta jooksul tehtud annetusi Meetme 3.3 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019 66 Mõõdikut seiratakse Rahandusministeeriumi poolt väljastatavate riigieelarve väljamaksete analüüsi abil. Täpsem info https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/ 39 Annetuste, heategevuse ja Tagatud on annetuste kogumise hea tava filantroopia edendamise teemaline nõustamine ja annetuste kogujate võrgustiku loomine ning tegevuse koolitamine, kujundamine annetuskultuuri ja annetuste kogujatele on välja töötatud juhendid 3.3.1 annetamist soodustava keskkonna ja praktilised töövahendid edendamiseks ettepanekute väljatöötamiseks, heade praktikate jagamiseks ning arendustegevuste algatamiseks Annetuste suuruse ja kogumahu Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud 3.3.2 suurendamist toetava ettepanekud on esitatud ja eelnõud on ette õiguskeskkonna kujundamine valmistatud Kodanikuühenduste omatulu Koostatud on õppematerjalid või praktilised teenimise võimekuse arendamine töövahendid ning tagatud on koolitused ja 3.3.3 (sh äriidee leidmine, ärimudeli nõustamine väljatöötamine ja katsetamine, tootearendus, turundus ja müük) Ühiskondliku mõju hindamise ja Tagatud on teemakohased arengu-programmid, kommunikatsiooni võimekuse standardid ja head praktikat on levitatud 3.3.4 tõstmine (sh arenguprogrammid, standardite ja heade praktikate levitamine) Kolmanda meetme tegevused puudutavad eelkõige annetuste, heategevuse ja filantroopia edendamist. Peale annetuste kogumise, nõustamise hea tava teemal ja koolitamise on tähtis toetada ka leidlike annetusviiside platvormide ja algatuste kasutuselevõttu. Siingi on üks tegevusi arendada annetuste kogumist soodustavat õiguskeskkonda. EMSL juhib annetusi koguvate vabaühenduste võrgustikku, millega hinnati praegu kehtivate piirmäärade võimalikku mõju annetamisele, muuhulgas analüüsiti Maksu- ja Tolliametilt saadud andmeid annetamise senise praktika kohta ja sõnastati EMSL-i eestvedamisel ettepanekud maksumuudatuste paketis, mida esitleti Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjonis 31. oktoobril 2016. aastal. Vajadusele teha seadusmuudatusi, võimaldades vabaühendustel senisest rohkem kaasata eraraha, juhtis EMSL tähelepanu novembris 2016. aasta toimunud kolme komisjoni istungil Riigikogus. Siseministeerium koos strateegilise partneri vabaühenduste liidu EMSLiga töötas 2016. ja 2017. aastal annetuste soodustamisega. eesmärkidega: 40 I Motiveerida äriühinguid annetama, selleks: a) loobuda äriühingute tehtud annetuste maksustamisest ehk praegustest piirmääradest, raha väärkasutuse vältimiseks vajaduse korral täiendada maksuhalduri nõutavat infot ja järelkontrolli; b) töötada välja erand suurte annetuste soodustamiseks äriühingutelt. Näiteks, kui äriühing annetab aastas üle 30 000 euro või lisab kellegi teise panusele sama palju juurde (ingl matching), ei rakendataks maksustamisel piirmäärasid. Annetades aastas vähem kui 30 000 eurot jääks kehtima senine kord. II Muuta eraisikute soodustused annetamisel mõjusamaks, selleks: a) loobuda eraisikute annetuste mahaarvamisel 1200-eurosest ülemmäärast, vaid jätta piiranguks kõikide mahaarvamiste korral üksnes 50%; b) lisavõimalusena kehtestada teiste heaks tehtavaile mahaarvamistele ehk annetustele eraldi piirmäär, et annetajal oleks selgus ja kindlus, kui palju ta annetustelt aastas tulumaksu tagasi saab. III Lihtsustada vabaühendusel tulumaksusoodustuse saamist ja inimestel raha annetamist, selleks: a) lühendada ja lihtsustada tulumaksusoodustuse saamise korda, et enamatel ühingutel oleks kiire ligipääs maksusoodustusele ja seeläbi eeldus annetusi koguda; b) viia ellu e-maksuameti arendus, mis teeks võimalikuks tulumaksutagastuse omakorda annetada. IV Analüüsida uusi võimalikke lahendusi, selleks: uurida teistes riikides kasutatavate innovaatiliste viiside ülevõtmist, et soodustada annetuste tegemist, nagu näiteks Ühendkuningriikide annetuste soodustamise mudel (ingl gift aid system), kus annetuse saanud ühing võib maksuametilt küsida juurde 25%, või annetamine otse palgast või pensionist (ingl payroll giving). Topeltannetamine (ingl matched giving) on osutunud suuremaks motivaatoriks kui maksutagastuste süsteem, kuivõrd inimesed eelistavad annetada sinna, kus näevad, et nende panuse automaatselt suureneb. 2017. aastal toimunud EKAK ühiskomisjoni koosolekul jäid kaalumisele maksuvabastus palgast annetamisel, maksutagastuse suunamine, dividendide maksusoodustused, ühiskondliku mõju osakud (SIB) ning erinevad viisid toetuste võimendamiseks. Maksusoodustuste piirmäärade tõstmist ei tõmmatud ka veel nimekirjast maha (26. juuni). 2017. aasta viimases valitsuskabinetis 28. detsembril arutas valitsus ühiskomisjonis läbiräägitud ettepanekuid vabaühenduste rahastamise mitmekesistamiseks ja toetust leidsid esialgu nii maksutagastuse suunamine, nimekirja kandmise lihtsustamine kui ka ühiskondliku mõju osakute kasutuselevõtt. Olulisem tegevus meetme 3.3. raames on: 41  Annetamiskeskkonna analüüs ning ettepanekute tegemine annetuskeskkonna soodustamiseks.  Vabaühenduste rahastamisvõimaluste mitmekesistamise arutelu Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil. 3. ARENGUKAVA MAKSUMUS 2016. JA 2017. AASTAL Arengukava tegevuste elluviimiseks nähti 2016. aastal Siseministeeriumi eelarverahast ette ligikaudu 1,9 miljonit eurot. Tegevused, millele vahendid eraldati muutusid tulenevalt partnerite täpsustatud tegevuskavadest ning külaliikumise tugevdamiseks suunatud vahendite liigitamisest kodanikuühiskonna arengukava alla. Seetõttu muutusid eesmärkidele suunatud vahendite omavahelised proportsioonid. Arengukava elluviimiseks tehtud tegevuse maksumus on esitatud tabelis 10. Tabel 10. Arengukava elluviimiseks 2016. aastal Siseministeeriumi kaudu tehtud tegevuse maksumus eurodes Alaeesmärgid Plaanitud Tegelik aastal Tegelik (€) aastal 2016 (€) 2017 (€) Alaeesmärk 1: Kodanikuühenduste poliitika 41 800 12 085 12 300 kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud Alaeesmärk 2: Kodanikuühenduste mõju 223 500 188 219 178 066 ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega Alaeesmärk 3: Võimekad kodanikuühendused, 1 627 900 1 699 760 1 758 134 kellel on piisavad ressursid arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks Rakendusplaani eelarve kokku 1 893 200 1 900 064 1 948 500 42 Vastutaja Ajavahemikul Nr Eesmärk / Meede / Tegevus Mõõdik / Tulemus Algtase (aasta) 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Märkused (organisatsioon) kokku Üldeesmärk. Tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud SiM x 2 897 305,00 € 3 152 766,72 € 3 272 980,00 € 3 356 900,00 € 3 306 900,00 € 3 298 902,00 € 3 261 900,00 € 3 261 900,00 € 25 809 553,72 € Kodanikuühenduste osakaal, kes saavad toetust kolmest või enamast rahastamisallikast SiM 38% (2014) Ei seiratud Ei seiratud Ei seiratud 42% x 45% 45% 45% x Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr ja keskmine vabatahtliku tegevuse maht SiM 31%/63 tundi (2013) Ei seiratud Ei seiratud Ei seiratud 33%/75 tundi x 36%/90 tundi 36%/90 tundi 36%/90 tundi x Eesti kodanikuühiskonna üldine elujõulisus SiM 2,0 (2013) 2,00 2,0 2,0 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 x Alaeesmärk 1. Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja 1. × × 59 260,55 € 17 287,83 € 57 300,00 € 58 650,00 € 60 385,71 € 60 385,71 € 60 385,71 € 60 385,71 € 434 041,24 € väärtustatud 1.1 Nende MTÜ-de osatähtsus, kes teevad regulaarset koostööd KOV-i või valitsusasutusega × 42% / 13% (2014) x x 51% / 14% 54% / 14% 56% / 15% 57% / 15% (2020) 57% / 15% (2020) 57% / 15% (2020) × 1.2 Osatähtsus elanikkonnast, kes väljendab osalusdemokraatlikke hoiakuid × 67% (2012) x x 69% 70% 71% 72% 72% 72% × Meede „TEADLIKKUSˮ. Osalemis- ja koostöövõimaluste mitmekesistamine ja olemasolevatest 1.1 × × 10 000,00 € - € - € - € - € - € - € - € 10 000,00 € võimalustest teadlikkuse parandamine 1.1.1 Osalemist soodustavatest tööriistadest kasu saavate kodanikuühenduste, riigiasutuste ja KOV-ide SiM 45% 45% 45% 50% 60% 70% 80% 80% 80% × osakaal Valitsuse plaanide kohta info kättesaadavus on Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse AVP tegevuskava tegevus a) paranenud ja see võimaldab poliitikakujundamisel Riigikantselei × - € - € - € - € - € - € - € - € tasandil 2.2. varasemat osalemist Uudsete koostöövormide ning osalemismeetodite Seotud AVP 2014-2016 b) katsetamine ja hindamine, toimivate ja edukate Osalemiseks tarviliku info kättesaadavus on paranenud Riigikantselei x - € - € tegevusega 2.5 praktikate levitamine E-osalemise kanalite edasiarendamine kasutajatele mugavamaks, võimaluse korral Kõigil Eesti elanikel on võimalik jälgida oma c) Riigikantselei x - € - € AVP 2014-2016 tegevus 1.2 omavaheline integreerimine, teavitamine nende osalusvõimalusi erinevates menetlustes võimalustest Valitsusvälise internetipõhise arutelukeskkonna loomine, et võimaldada kodanikel algatada, Valitsusväline internetipõhine arutelukeskkond on d) kavandada, koostada ja seejärel digitaalselt Eesti Koostöö Kogu x 10 000,00 € 10 000,00 € AVP 2014-2016 tegevus 2.6 loodud allkirjastatuna esitada riigi- ja kohaliku võimu asutustele kollektiivseid märgukirju 1.2 Meede „KULTUURˮ. Osalemis- ja kaasamisvõimekuse parandamine ja ühtlustamine × × 24 555,55 € 12 085,11 € 12 300,00 € 13 650,00 € 15 385,71 € 15 385,71 € 15 385,71 € 15 385,71 € 124 133,52 € 1.2.1. Kaasamiskoolitustel osalenute rahulolu koolitustega RaM 97,9% (2013) Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib × 40% (prognoos, 1.2.2. „Ühenduste rahastamise juhendmaterjaliˮ kasutavate ministeeriumite ja KOV-ide osakaal SiM 53% 53% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb × 2015) Uuring tehakse 2017. 1.2.3. Rahulolu strateegilise partneri tegevusega SiM N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A × aastal KOV-idele on koostatud juhised ja töövahendid Otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks a) otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest muutmine kohalikes omavalitsustes muutmiseks Otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks b) KOVides on tagatud protsesside nõustamine SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest muutmine kohalikes omavalitsustes Poliitika kujundamises osalevate c) kodanikuühenduste osalemissuutlikkuse Arendustegevused on kokku lepitud SiM × - € - € SiM tegevuskuludest arendamine SiM tegevuskuludest ja haldussuutlikkuse Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja edendamise prioriteetse d) vabaühenduste osalemisvõimekuse suurendamine Arendustegevused on elluviidud Riigikantselei, SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € suuna „Poliitikakujundamise poliitikakujundamisel kvaliteedi arendamiseˮ meetme eelarvest AVP tegevuskava tegevus 2.4. Riigi ja KOV-i ametnike koolitamine kaasamisalaste alusteadmiste ja oskuste Korraldatud on riigi- ja KOV-i ametnike koolitamine parandamiseks, edasijõudnutele meistriklassi e) kaasamisalaste baasteadmiste ja oskuste RaM, Riigikantselei × - € - € - € - € - € - € - € - € - € Kesksest koolituseelarvest pakkumine ja selle abil sõltumatute parandamiseks kaasamisvaldkonna ekspertide-protsessijuhtide koolitamine „Ühenduste rahastamise juhendmaterjaliˮ Ministeeriumite ja enamiku KOV-ide rahastamiskorrad SiM (strateegiline f) tutvustamine, levitamine ja järelevalve selle ja tingimused vastavad „Ühenduste rahastamise × 6 325,80 € 5 403,89 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 50 976,12 € partner) kasutamise üle juhendiˮ põhimõtetele Kodanikuühenduste strateegilise koostöö Kodanikuühenduste huvid on eri töörühmades ja SiM (strateegiline g) toetamine ja nende kaasamine küsimustesse, mis komisjonides kaitstud nii Eestis kui rahvusvahelisel × 4 557,44 € 6 681,22 € 6 900,00 € 7 575,00 € 8 442,86 € 8 442,86 € 8 442,86 € 8 442,86 € 59 485,09 € partner) puudutavad kodanikuühiskonda ja selle arengut tasandil, nende arvamust ja ettepanekuid küsitud Riigikantselei, SiM h) Kaasamise olukorra analüüs Kaasamise olukord ministeeriumites on analüüsitud × 4 557,44 € 4 557,44 € (strateegiline partner) Kaasamise olukorra analüüsi alusel riigi Ettepanekud kaasamise olukorra parandamiseks on Riigikantselei, SiM i) kaasamispoliitika elluviimiseks arendustegevuste × 4 557,44 € 4 557,44 € tehtud (strateegiline partner) plaanimine nii riigi kui KOV tasandil Järelevalve parandamine kaasamise hea tava Järelevalve kaasamise hea tava järgimise üle on Riigikantselei, SiM j) järgimise üle ning parimate ja halvimate näidete × 4 557,44 € 4 557,44 € tagatud, parimad ja halvimad näited on levitatud (strateegiline partner) levitamine. Kaasamiskoordinaatorite võrgustiku töö sisuline arendamine heade kaasamis- ja osaluspraktikate Kaasamiskoordinaatorite võrgustik kohtub üldjuhul k) levitamiseks, ministeeriumite omavahelise Riigikantselei × - € - € - € - € - € - € - € - € - € korra kuus koostöö koordineerimiseks ja kogemuste vahetamiseks Meede „KODANIKUHARIDUSˮ: Osalemist toetavate hoiakute kujundamine koostöös 1.3 x x 24 705,00 € 5 202,72 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 299 907,72 € kodanikuühendustega 1.3.1. Organiseeritud osalusvõimaluste arv (noortevolikogude ja muude noorte osaluskogude osakaal HTM 37,6% (2012) 83% 83% 72,8% 79,8% 86,9% 89% 89% 89% x omavalitsuste koguarvust) 1.3.2. Kodanikuhariduslike kodanikuühenduste võrgustikku kuuluvate kodanikuühenduste rahulolu SiM 6,9 (2015) 6,90 6,90 Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb x võrgustiku tegevusega Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine (Koolide, Igal aastal on toetatud koostööprojekte vähemalt viies a) HTM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € EÕS-i üldharidusprogramm noorsootööasutuste ja kodanikuühenduste Eesti maakonnas kodanikualgatuslike koostööürituste toetamine) IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu Eestis on tehtud IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse b) HTM × - € - € - € - € EÕS-i üldharidusprogramm ICCS 2016 tegemine Eestis uuring ICCS 2016 Noortel on rohkem organiseeritud osalusvõimalusi. Noorte ja kohalike omavalitsuse spetsialistide Noorte osalemisvõimaluste arendamine ja c) teadlikkus osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on HTM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € Noortevaldkonna programm osalusmotivatsiooni tõstmine suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises ja on selleks motiveeritud. Kommunikatsioonitegevused ühiskonna väärtusorientatsioonide avatumaks muutmiseks Igal aastal on kommunikatsioonitegevusse hõlmatud „Lõimuva Eesti 2020ˮ d) KuM × 24 705,00 € 5 202,72 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 299 907,72 € ja ühise kvaliteetset teavet sisaldava teabevälja vähemalt 18 750 inimest eelarvest tugevdamiseks Alaeesmärk 2: Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele 2. ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja × × 159 010,64 € 213 219,23 € 203 066,0 € 203 441,0 € 154 308,81 € 154 308,81 € 154 308,81 € 154 308,81 € 1 395 972 € avalike teenuste osutamisega 2.1 Uute teenuseosutamise viiside arv × 5 5 5 Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb × 2.2 Teenuste kättesaadavus, kvaliteet, hind ja mõju. Kodulähedaste ja kohalike lihtteenuste hea × 70% 70% 70% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb × kättesaadavus KOV-ides 2.3 Nende MTÜ-de osakaal, kes on saanud tulu avalike teenuste osutamisest / Nende MTÜ-de osakaal, × 23% / 13% Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb/ suureneb Suureneb/ suureneb Suureneb/ suureneb × 2.1 Meede „TEADLIKKUSˮ: Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse terminite täpsustamine × × 12 147,89 € 17 420,38 € 6 723,6 € 4 109,5 € 4 109,50 € 4 109,50 € 4 109,50 € 4 109,50 € 56 839 € Uuring tehakse 2017. 2.1.1. Rahulolu strateegilise partneri tegevusega SiM N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A × aastal Terminite „sotsiaalne innovatsioonˮ ja „sotsiaalne Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse SoM, JuM, SiM a) ettevõtlusˮ mõistesisu on defineeritud ja täpsustatud × 8 682,50 € 921,8 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 12 487 € terminite defineerimine ja täpsustamine (strateegiline partner) ühinguõiguse revisjoni käigus. Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse kommunikatsioon, et tõsta eri sihtrühmade arusaamist nende olemusest, väärtusest ja Igale sihtrühmale on toimunud vähemalt üks tulevikupotentsiaalist. Sihtrühmadeks 1) avalik eesmärgistatud kommunikatsiooniprojekt, lähtuvalt SoM, SiM (strateegiline b) sektor: rahastajad, ametnikud, MAK- × 4 111,11 € 1 627,27 € 2 576,50 € 2 576,50 € 2 576,50 € 2 576,50 € 2 576,50 € 18 621 € konkreetse sihtrühmaga rollist sotsiaalse innovatsiooni partner) konsultandid; 2) aktiivsed kodanikud: ja sotsiaalse ettevõtluse arengu toetamisel potentsiaalsed eestvedajad (sh noored), sotsiaalsete ettevõtete toodete-teenuste võimalikud tarbijad, vabatahtlikud Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse edendamiseks valdkondadeülese koostöö Olemas on valdkondadeülene toimiv koostöövõrgustik, SoM, SiM (strateegiline c) × 8 036,78 € 7 110,61 € 5 801,8 € 956,50 € 956,50 € 956,50 € 956,50 € 956,50 € 25 732 € toetamine, heade praktikate ja kogemuste mida hoiab käigus strateegiline partner partner) jagamine ning kommunikatsioon 2.2 Meede "VÕIMEKUS": Kodanikuühenduste tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse parandamine × × 136 106,10 € 179 250,53 € 187 044,6 € 189 704,0 € 139 703,95 € 139 703,95 € 139 703,95 € 139 703,95 € 1 250 921 € 2.2.1. Kodanikuühenduste teadlikkus ja rahulolu strateegilise partneri tegevusega SiM 7,5 (2015) 8 8 Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib × 2.2.2. Kodanikuühenduste viimase aasta jooksul teenitud omatulu kasv SiM 5% (2015) Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb × Valdkonna eesmärgistatud ja süsteemseks arendamiseks vastava strateegilise partneri Valdkondade strateegiliste partnerite leidmiseks on a) SiM × - € - € - € - € SiM tegevuskuludest tegevuste elluviimise ning võimekuse korraldatud konkurss suurenemise toetamine KOV-idele pakutakse nõustamisteenust (2015-2017) Kodanikuühenduste avalike teenuste välja ning korraldatakse arendusseminare teenuste SoM. SiM (strateegiline c) töötamiseks ja osutamiseks vajalike teadmiste ja × - € - € 3 897,8 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 21 660 € arendamist puudutavate teadmiste ja oskuste partner) oskuste arendamine suurendamiseks ja KOV-ide koostöö soodustamiseks Kodanikuühenduste ja avaliku sektori poolt üheskoos avalike teenuste osutajate ja avalike Vähemalt üks vastav arenguprogramm on välja SiM (strateegiline d) × 2 611,11 € 2 611 € teenuste arendamiseks arenguprogrammide töötatud partner) väljatöötamine Kodanikuühenduste ja avaliku sektori poolt üheskoos avalike teenuste osutajate ja avalike SiM (strateegiline e) Vähemalt üks vastav arenguprogramm on ellu viidud x 2 611,11 € 3 910,61 € 6 897,8 € 8 802,50 € 8 802,50 € 8 802,50 € 8 802,50 € 8 802,50 € 57 432 € teenuste arendamiseks arenguprogrammide partner) elluviimine Kodanikuühenduste avalike teenuste osutamise Avalike teenuste osutamise kogemused ja paremad SiM (strateegiline f) × 5 027,78 € 1 627,27 € 3 897,8 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 28 315 € kogemuste ja paremate praktikate levitamine praktikad on koondatud ja levitatud partner) Sotsiaalsete ettevõtete strateegilise koostöö Sotsiaalsed ettevõtted on kaasatud SiM (strateegiline g) x 5 027,78 € 5 377,27 € 6 219,8 € 5 874,50 € 5 874,50 € 5 874,50 € 5 874,50 € 5 874,50 € 45 997 € toetamine ja kaasamine otsustusprotsessidesse ja nende huvid on kaitstud partner) Toetused kodanikuühendustele avalike teenuste Tagatud on toetused kodanikuühendustele avalike SiM (strateegiline h) × - € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 2 883 € algatamiseks ja arendamiseks teenuste algatamiseks ja arendamiseks partner) Sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks Välja töötatud on vähemalt üks sotsiaalse ettevõtluse SoM, SiM (strateegiline i) arenguprogrammide väljatöötamine ja ellu × 3 148,28 € 3 910,61 € 3 921,8 € 5 826,50 € 16 807 € arendamise arenguprogramm partner) viimine Sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks Ellu viidud on vähemalt üks sotsiaalse ettevõtluse SoM, SiM (strateegiline j) arenguprogrammide väljatöötamine ja ellu x 3 148,28 € 3 910,61 € 5 826,50 € 5 826,50 € 5 826,50 € 5 826,50 € 30 365 € arendamise arenguprogramm partner) viimine Sotsiaalse ettevõtluse toetusskeemide Lisandunud on vähemalt üks uus sotsiaalse ettevõtluse SiM (strateegiline k) mitmekesistamine: inkubatsiooni-, stardi-, × 3 910,61 € 921,8 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 7 715 € toetusskeem partner) tootearenduse ja kasvutoetused Koostatud on sotsiaalse innovatsiooni õppematerjalid Kodanikuühenduste sotsiaalse innovatsiooni l) ja praktilised töövahendid, mis on aluseks koolituste SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest suutlikkuse parandamine korraldamiseks ja nõustamise pakkumiseks Sotsiaalse innovatsiooni konkurss ja KÜSK-i nupukate lahenduste konkurss on ellu viidud, m) SiM (KÜSK) × 64 531,77 € 106 603,56 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 833 331 € katseprojektide toetamine ideede autoreid on koolitatud ja projekte toetatud Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni Valminud on analüüs koos poliitikasoovitustega SiM (strateegiline n) edendamiseks riskikapitali kaasamine, laenud ja × 921,8 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 3 804 € finantsinstrumentide kaasamise mehhanismi kohta partner) teised finantsinstrumendid Tegevus on 50% ulatuses rahastatud Euroopa Vabaühenduste rahvusvahelise koostöö Kodanike Euroopa programmi kontaktpunkt töötab o) SiM (KÜSK) 50 000,00 € 50 000,00 € 50 000,00 € 50 000,00 € - € - € - € - € 200 000 € Komisjoni poolt. 50% edendamine rahvusvahelise koostöö edendamiseks. moodustab Siseministeeriumi kaasfinantseering. Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni p) edendamiseks riskikapitali kaasamine, laenud ja SiM × - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest analüüsis soovitatud mehhanismi on rakendatud teised finantsinstrumendid Meede „TEGEVUSKESKKONDˮ: Administratiivse keskkonna edendamine ja strateegilise toe 2.3 × × 10 756,66 € 16 548,33 € 9 297,8 € 9 627,5 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 88 212 € pakkumine 2.3.1. KOV-i ametnike rahulolu (on väga või pigem rahul) avalikke teenuseid osutavate SiM 61% (2014) Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb × kodanikuühenduste organisatsioonilise võimekusega Sotsiaalset ettevõtlust toetava õigus- ja Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud ettepanekud JuM, SiM (strateegiline Ühinguõiguse revisjoni a) maksukeskkonna kujundamiseks debati × 4 921,44 € 6 399,16 € - € - € - € 11 321 € on esitatud partner) eelarvest algatamine Sotsiaalset ettevõtlust toetava õigus- ja Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud eelnõud on b) JuM x - € - € - € - € - € - € JuM tegevuskuludest maksukeskkonna kujundamine ette valmistatud Kvaliteedikriteeriumide, -standardite ja -vormide ettevalmistamine avalike teenuste Ette on valmistatud vähemalt kümme avaliku teenuse c) MKM × - € - € - € - € - € - € - € delegeerimiseks ning nende rakendamiseks kvaliteedikriteeriumit, -standardit ja -vormi poolte teadlikkuse tõstmine „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali” täiendamine: avalike teenuste delegeerimise Täiendatud "Ühenduste rahastamise juhendmaterjali" SiM (strateegilised d) teema lisamine (sh toetusmeetmete eristamine on levitatud ministeeriumides, KOV-ides ja × 4 557,44 € 4 771,89 € 9 297,8 € 9 627,50 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 70 236 € partnerid) avalikest teenustest) ning tulemuste ja mõju kodanikuühendustes. hindamise teema täpsustamine (standardid) Sotsiaalsete ettevõtete ja avalike teenuse pakkujate tegevuste tulemuste ning nende loodava ühiskondliku mõju (sh rahalise panuse) Loodud on ühiskondliku mõju hindamise ja SiM (strateegiline e) × 1 277,78 € 5 377,27 € 6 655 € kindlaks tegemiseks ja kommunikatsiooniks kommunikatsiooni internetikeskkond partner) avaliku sektori tunnustatud standardi ning sellel põhineva (veebi)keskkonna loomine Alaeesmärk 3: Võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt ressurssi arenguks ja mõjusaks 3. × × 2 679 033,81 € 2 922 259,66 € 3 012 614 € 3 094 809,05 € 3 092 205 € 3 084 207 € 3 047 205 € 3 047 205 € 23 979 540,48 € tegutsemiseks 3.1. Nende MTÜ-de osatähtsus, kes kaasavad oma tegevusse vabatahtlikke × 68% (2014) Ei seiratud Ei seiratud 70% 71% 72% 73% 73% 73% × 3.2. Tulumaksusoodustustega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma × 16,6 mln (2014) 18,3 mln 19,6 mln 19 mln 20 mln 21 mln 22 mln 22 mln 22 mln × 3.3. Palgaliste töötajatega MTÜ-de osatähtsus × 30,3% (2014) 30,3% 30,3% 31% 31,8% 32,3% 33% 33% 33% × Meede „VÕIMEKUS JA KESKKONDˮ: Kodanikuühenduste mõju ja arengut toetavate 3.1 × × 2 612 897,70 € 2 866 980,40 € 2 916 014,05 € 3 040 584,05 € 3 035 376,91 € 3 027 378,91 € 2 990 376,91 € 2 990 376,91 € 23 479 985,83 € tugiteenuste ning arenguprogrammide tagamine 3.1.1. KÜSK-ist toetust saanud kodanikuühenduste rahulolu KÜSK-i tööga (viie palli skaalal) SiM 4,6 (2014) 4,60 4,6 Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib × 3.1.2. Osakaal MAK MTÜ konsultandi klientidest, kes sai nõustamisel oma küsimusele vastuse või SiM 89% 0,89 89% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb × probleemile lahenduse 3.1.3. Rahulolu klienti nõustanud MAK MTÜ konsultandi teenindusoskusega SiM 97% 97% Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib × 3.1.4. Kodanikuühenduste juhtide rahulolu arendusprogrammiga SiM 8 8,00 8 Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib × Rahalised toetused kodanikuühendustele mõju Ette on valmistatud ja avatud vähemalt kaks suurendamiseks, institutsionaalse suutlikkuse taotlusvooru; tagatud on toetused rahvusvahelise a) SiM (KÜSK) × 1 030 773,47 € 1 007 364,88 € 1 045 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 8 683 831 € parandamiseks ning organisatsioonipõhiste koostöö soodustamiseks ja tugitegevused arenguvajadustega tegelemiseks kodanikuühiskonna edendamiseks Alustavatele ja tegutsevatele Osaliselt „Eesti Alustavatele ja tegutsevatele kodanikuühendustele b) kodanikuühendustele koolitus- ja SiM (KÜSK) × - € - € - € - € - € - € - € - € regionaalarengu strateegia mõeldud koolitus- ja mentorprogrammid on ellu viidud mentorprogrammide korraldamine 2014−2020ˮ eelarvest Piirkondliku ja universaalne info- ja Maakondlike arenduskeskuste MTÜ-de konsultandid c) nõustamisteenuse tagamine nii alustavatele kui osutavad konsultatsiooniteenuseid MTÜ-dele, SiM (KÜSK) × 182 600,00 € 303 000,00 € 303 000 € 368 000 € 368 000 € 368 000 € 368 000 € 368 000 € 2 628 600 € tegutsevatele kodanikuühendustele korraldavad maakondades koolitusi ja üritusi Maakondlikelt arenduskeskustelt tellitavad d) Vabaühenduste arenguprogrammide elluviimine SiM (KÜSK) x 85 282,85 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 596 980 € vabaühenduste arenguprogrammid on ellu viidud „Eesti regionaalarengu Kohaliku omaalgatuse programmi elluviimine ja Kohalik areng ja kogukondade elujõulisus on e) RaM (KÜSK) × 1 200 000,00 € 1 200 000,00 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 9 600 000 € strateegia 2014−2020ˮ arendamine tugevdatud eelarvest Vene töökeelega kodanikuühenduste Vene töökeelega kodanikuühenduste arenguprogramm f) tegutsemisvõime parandamine (koolitused, SiM (KÜSK) × 30 458,99 € 30 459 € on koostatud nõustamine, infomaterjalid) Ühiskonna protsessides osalemist toetavad Ajavahemikul 2015−2020 on koostöötegevustes „Lõimuv Eesti 2020“ g) tegevused (sh kodanikuühenduste ja nende KuM × 22 500,00 € 45 000 € 45 000 € 45 000 € 37 002 € 194 502 € osalenud 5000 inimest eelarvest omavahelise koostöö toetamine) Riigikantselei, SiM-i ja osaliselt Riigikantselei Kodanikuühenduste juhtide arenguprogrammi SiM, Riigikantselei programmi „Valitsuse töö h) väljatöötamine, programmi tööga alustamine ja Arenguprogramm on välja töötatud. × - € - € (aastal 2015) pikaajalise planeerimise programmi elluviimine. süsteemi arendamine ja korrastamine” eelarvest Kodanikuühenduste juhtide arenguprogrammi SiM, Riigikantselei i) Arenguprogramm ellu viidud. × - € - € elluviimine. (aastal 2015) Kodanikuühiskonna trendide ja arengu Kodanikuühiskonna suundumuste ja arengu j) analüüsimine probleemide ja vajaduste analüüsimiseks vajalikud uuringud või analüüsid on SiM, SiM (KÜSK) × 25 812,71 € 25 083,19 € 50 896 € hindamiseks, tegevusplaanide kujundamiseks tehtud Kodanikuühiskonna ja -ühenduste tegevuse Kodanikuühiskonna ja -ühenduste tegevuse statistikat k) SiM × 1 764 € 720 € 2 900,00 € 2 900,00 € 2 900,00 € 2 900,00 € 2 900,00 € 16 984 € statistika regulaarne kogumine ja avalikustamine avalikustatakse vähemalt kord aastas Kodanikuühendusi puudutavate registriandmete Äriregistris kodanikuühenduste kohta olevad andmed l) JuM × - € Rahaline kate puudub tasuta kättesaadavaks tegemine on antud vabalt kasutusse Valminud on analüüs riigiraha rakendusse AVP tegevuskava tegevus Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse riigieelarvest toetust saanud kodanikuühenduste SiM, RaM, SiM 3.2. RITA 2 projekt, mida m) × 4 972,59 € 24 360 € 6 075,00 € 35 408 € suurendamine lisamise võimalustest, ettepanekud rahastamise (strateegiline partner) finantseeritakse 50% ulatuses korrastamiseks on tehtud. SF vahenditest. Kodanikuühiskonna teemalise teabe üleriigiline koondamine ja jagamine (sh portaalide Hea Portaali Hea Kodanik külastatakse keskmiselt SiM (KÜSK, strateegiline n) × 7 735,82 € 8 347,36 € 20 300,00 € 20 975,00 € 21 842,86 € 21 842,86 € 21 842,86 € 21 842,86 € 144 730 € Kodanik ja MAKIS tööshoidmine ja nende sisu vähemalt 9000 korda kuus partner) arendamine, uudiste levitamine) Üleriigilise tähtsusega kodanikuühiskonna Üleriigilise tähtsusega regulaarsed kodanikuühiskonna o) SiM (KÜSK) × 129 063,53 € 181 853,13 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 1 378 707 € sündmuste toetamine sündmused on toetatud Kodanikuühiskonnas osalemisvõimalustest Valminud on analüüs vene ja/või inglise keeles teabe kättesaadava võõrkeelse teabe kindlaks tegemine p) kättesaadavuse kohta ja vajadusest teabe SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest ja ettepanekute tegemine kommunikatsiooni kättesaadavust neis keeltes parandada parandamiseks Aasta parim kodanikuühendus ning aktiivsed inimesed q) Üleriigiline kodanikuühenduste tunnustamine SiM (KÜSK) x 6 453,18 € 18 812,39 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 62 890 € on tunnustatud. Külaliikumine on toetatud ja toimib tugevate ja SiM (strateegiline r) Kogukondade koostöö tugevdamine x 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 56 000 € turvaliste kogukondade võrgustik. partner) 3.2 Meede „VABATAHTLIK TEGEVUSˮ: Vabatahtlike kaasatuse parandamine × × 52 463,79 € 39 771,89 € 40 400,0 € 36 000,0 € 36 000,00 € 36 000,00 € 36 000,00 € 36 000,00 € 312 635,68 € 3.2.1. Regulaarsete vabatahtlike osakaal vabatahtlikus tegevuses osalenutest SiM 34% (2013) Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb × 3.2.2. Püsivabatahtlike kaasamise kogemusega MTÜ-de osakaal vabatahtlikke kaasavatest MTÜ-dest SiM 78% (2014) 0,78 0,78 € Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib × Vabatahtlikku tegevust toetava õiguskeskkonna Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud ettepanekud SiM (strateegilised a) kujundamine (õigusruum ja maksupoliitika, × 8 903,41 € 10 409,89 € 11 680,8 € 6 280,80 € 6 280,80 € 6 280,80 € 6 280,80 € 6 280,80 € 62 398,10 € on esitatud partnerid) vabatahtlike kindlustamine) Vabatahtlikku tegevust toetava õiguskeskkonna Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud eelnõud on b) kujundamine (õigusruum ja maksupoliitika, SiM x - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest ette valmistatud vabatahtlike kindlustamine) Teavitustöö vabatahtlikust tegevusest Vabatahtlike Värava infoportaali külastajaid ühes kuus SiM (strateegiline b) (infoportaal Vabatahtlike Värav, vabatahtlike × 5 084,21 € 5 788,72 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 48 557,73 € on vähemalt 3500 partner) kaasamise kampaaniad) Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste SiM (strateegiline c) Vabatahtliku sõbra märgis on välja töötatud × 5 345,97 € 5 345,97 € suutlikkuse tõstmine vabatahtlike kaasamisel partner) Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste SiM (strateegiline d) Vabatahtliku sõbra märgis on välja antud x 8 904,37 € 9 638,29 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 73 003,46 € suutlikkuse tõstmine vabatahtlike kaasamisel partner) Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste Ühendustele on korraldatud kaks koolitust SiM (strateegiline e) x 5 645,97 € 7 238,00 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 50 568,77 € suutlikkuse tõstmine vabatahtlike kaasamisel vabatahtliku tegevuse teemal partner) Vabatahtlike võrgustik kohtub regulaarselt ning on Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste SiM (strateegiline f) esindatud rahvusvahelisel tasandil tagamaks valdkonna x 5 673,51 € 6 696,99 € 7 080,8 € 8 080,80 € 8 080,80 € 8 080,80 € 8 080,80 € 8 080,80 € 59 855,30 € võrgustikutöö arendamine partner) huvikaitse Eestis ja välismaal Üleriigiline vabatahtlike ja kodanikuühenduste Üleriigiline vabatahtlike tunnustusüritus on SiM (KÜSK, strateegiline g) x 12 906,35 € 12 906,35 € tegevuse tunnustamine korraldatud partner) Meede „RESSURSIDˮ: Kodanikuühenduste suutlikkuse parandamine koguda mõjusaks tööks 3.3 × × 13 672,31 € 15 507,37 € 56 200,00 € 18 225,00 € 20 828,57 € 20 828,57 € 20 828,57 € 20 828,57 € 186 918,97 € vajalikke ressursse 3.3.1. Kodanikuühenduste osakaal, kes on saanud viimase aasta jooksul toetust riigieelarvest SiM 13,4% (2012) 14% 14% Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib × 3.3.2. Nende kodanikuühenduste osakaal tulumaksusoodustustega ühenduste nimekirja kuuluvatest SiM 57% (2013) 57% 58% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb × kodanikuühendust, kellele on aasta jooksul tehtud annetusi Annetuste, heategevuse ja filantroopia edendamise võrgustiku loomine annetuskultuuri ja annetamist soodustava keskkonna SiM (strateegiline a) Annetajate võrgustik on loodud × 4 557,44 € 4 771,89 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 48 575,76 € edendamiseks ettepanekute väljatöötamiseks, partner) heade praktikate jagamiseks ning arendustegevuste algatamiseks Annetuste, heategevuse ja filantroopia edendamise võrgustiku tegevuse kujundamine Tagatud on annetuste kogumise hea tava teemaline annetuskultuuri ja annetamist soodustava nõustamine ja annetuste kogujate koolitamine, SiM (strateegiline b) x 4 557,44 € 4 771,89 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 48 575,76 € keskkonna edendamiseks ettepanekute annetuste kogujatele on välja töötatud juhendid ja partner) väljatöötamiseks, heade praktikate jagamiseks praktilised töövahendid ning arendustegevuste algatamiseks Annetuste suuruse ja kogumahu suurendamist Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud ettepanekud SiM (strateegiline c) × 4 557,44 € 5 963,59 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 49 767,46 € toetava õiguskeskkonna kujundamine on esitatud partner) Annetuste suuruse ja kogumahu suurendamist Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud eelnõud on d) SiM x - € - € - € - € SiM tegevuskuludest toetava õiguskeskkonna kujundamine ette valmistatud Kodanikuühenduste omatulu teenimise võimekuse arendamine (sh äriidee leidmine, Koostatud on õppematerjalid / praktilised töövahendid Osaliselt SiM e) SiM, SoM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € ärimudeli väljatöötamine ja katsetamine, ning tagatud on koolitused ja nõustamine tegevuskuludest tootearendus, turundus ja müük) Ühiskondliku mõju hindamise ja kommunikatsioonisuutlikkuse parandamine (sh Tagatud on teemakohased arenguprogrammid, f) SiM (KÜSK) × 40 000,00 € 40 000,00 € arenguprogrammid, standardite ja hea praktika standardeid ja head praktikat on levitatud levitamine) Rakendusplaani maksumus kokku 2 897 305,00 € 3 152 766,72 € 3 272 980,00 € 3 356 900,00 € 3 306 900,00 € 3 298 902,00 € 3 261 900,00 € 3 261 900,00 € 25 809 553,72 € Siseministeeriumi panus rakendusplaani 1 637 600,00 € 1 900 064,00 € 1 948 500,00 € 2 041 900,00 € 2 016 900,00 € 2 016 900,00 € 2 016 900,00 € 2 016 900,00 € 15 605 144,00 € Tegevust ei toimu Kaldkirjas eelarveread Tegevus koos eelarvega kajastub mõnes teises riiklikus arengukavas. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-0672 - Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020 2016. ja 2017. aasta aruanne ja rakendusplaan 2019−2022 Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a046a0d-f8c3-4cdc-bebd-c0951e60cc04 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a046a0d-f8c3-4cdc-bebd-c0951e60cc04?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →