Riigikantselei
Rahandusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Kultuuriministeerium 19.06.2018 nr 1-7/228-1
Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020 2016. ja
2017. aasta aruanne ja rakendusplaan 2019−2022
Austatud kolleegid,
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020.
Rakendusplaani täitmise aruanne 2016. ja 2017. aasta kohta“ ja „„Kodanikuühiskonna
arengukava 2015–2020“ rakendusplaan 2019–2022“ eelnõu.
„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020. Rakendusplaani täitmise aruanne 2016. ja 2017.
aasta kohta“ ja „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaan 2019–2022“
eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee/. Ootame teie ettepanekuid ja kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul
pärast EISi lisamisest eelnõude infosüsteemis EIS või e-posti aadressil
[email protected] või
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Teadmiseks:
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit
MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
Eesti Külaliikumine Kodukant
Sotsiaalministeerium
Justiitsministeerium
Lisad:
1. „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaan 2019–2022“ (6 lk)
2. „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020. Rakendusplaani täitmise aruanne 2016.
ja 2017. aasta kohta“ (31 lk)
3. Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020 2016. ja 2017. aasta aruanne ja
rakendusplaan 2019−20222 rakendusplaani eelnõu (1 lk)
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
4. „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020. Rakendusplaani täitmise aruanne 2016.
ja 2017. aasta kohta“ ja „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaani
2019–2022“ eelnõu seletuskiri (5 lk)
Ursula Kaasik 6125191
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Tallinn 2015
KODANIKUÜHISKONNA
ARENGUKAVA
2015–2020.
Rakendusplaani
täitmise aruanne 2016.
ja 2017. aasta kohta
1
Tallinn 2017
SISUKORD
Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3
1. Rakendusplaani 2016–2019 eesmärkide saavutamise kokkuvõte 2016. ja 2017. aasta
kohta .......................................................................................................................................... 5
2. Ülevaade 2016. ja 2017. aastal elluviidud tegevustest alaeesmärkide ja meetmete
kaupa ......................................................................................................................................... 9
Alaeesmärk 1 „Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas
loomulik ja väärtustatud“........................................................................................................ 9
Alaeesmärk 2 „Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja
lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni,
sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega“ ....................................................... 18
Alaeesmärk 3 „Võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt ressurssi arenguks ja
mõjusaks tegutsemiseks“ ...................................................................................................... 28
3. Arengukava maksumus 2016. ja 2017. aastal ............................................................... 42
2
SISSEJUHATUS
„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ (edaspidi arengukava) on valdkondlik
arengukava, mis sätestab kodanikuühiskonna arendamise põhimõtted ja eesmärgid.
Arengukava kiideti heaks 15. veebruaril 2015. aastal, „Kodanikuühiskonna arengukava
2015−2020. Rakendusplaan aastateks 2016–2019“ (edaspidi rakendusplaan) kinnitati 1.
septembril 2016. aastal. Kodanikuühiskonna arengukava tegevuste koordineerimise ja
elluviimise eest vastutab siseminister. Valdkonna arengukava viiakse ellu rakendusplaani
alusel, mis on kooskõlas kehtiva riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve seadusega.
Rakendusplaan koostati aastateks 2016‒2019 ning seda pikendatakse igal aastal ühe aasta
võrra. Rakendusplaanis esitatakse üld- ja alaeesmärgid koos mõõdikutega; meetmed koos
eesmärkide, mõõdikute ja tulemustega; tegevused ja nende soovitud tulemused või väljundid;
vastutajad meetmete ja tegevuste kaupa ning rakendamise maksumus alaeesmärkide, meetmete,
tegevuste, vastutavate ministeeriumite ja aastate kaupa riigi eelarvestrateegia perioodil.
Arengukava üldeesmärk on tegutsemisvõimekad vabaühendused ning ühiskondlikult
aktiivsed elanikud, panustades nii riigivalitsemise tulemusvaldkonna eesmärgi
„Kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine kodanikuühenduste ja avaliku võimu
koostöös“ saavutamisse. Tuginedes „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis“
(edaspidi EKAK) ning eelmises kodanikuühiskonna arengukavas sõnastatud väärtustele, jätkab
arengukava demokraatliku ning avatud ühiskonna traditsiooni kujundamist ja kindlustamist
ning loob toimiva EKAK-i elluviimise süsteemi, millega aidata kaasa selle pikaajaliste
prioriteetide saavutamisele: kodanikualgatuse tugisüsteemi toimimise tagamine ja arendamine,
avaliku võimu ja kodanikualgatuse partnerlusel põhineva koostöökultuuri juurutamine, heade
koostöötavade tutvustamine ja laialdane kasutuselevõtt ning elukestva kodanikuhariduse
aktiivne edendamine.
Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas seatud kolm alaeesmärki: kodanikuühenduste
poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud (alaeesmärk 1);
kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning
inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja
avalike teenuste osutamisega (alaeesmärk 2); võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavad
ressursid arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks (alaeesmärk 3).
Arengukava viiakse ellu tihedas koostöös kodanikuühendustega ja panustab valitsusasutuste ja
vabaühenduste koostöö edendamisse valdkonna arendamisel. Arengukava on suunanäitaja ka
kohalikele omavalitsustele (edaspidi ka KOV), kuivõrd neil on oluline roll kohaliku
elukeskkonna kujundamisel, sealhulgas teenuste osutamisel ja delegeerimisel ning
kodanikuühenduste rahastamisel.
Arengukava haakub mitme ministeeriumi valitsemisala valdkonnaga näiteks avalike teenuste
delegeerimise, sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse teemadel. Konkreetsemalt
haakub arengukava Sotsiaalministeeriumi (nt sotsiaal- ja tööturuteenuste osutamiseks
sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalne ettevõtlus), Haridus- ja Teadusministeeriumi (nt
kodanikuharidus, koolidemokraatia, noorte osalus), Kultuuriministeeriumi (nt eesti keelt
3
mittekõnelevatele inimestele suunatud tegevused, avatud hoiakute ja aktiivse ühiskondliku
osaluse soodustamisele suunatud tegevused keelelis-kultuurilisest taustast sõltumata),
Justiitsministeeriumi (nt laiem õiguskeskkond, äriregistri andmed vabaühenduste kohta) ja
Rahandusministeeriumi (nt kodanikuühendusi puudutav statistika) valitsemisala
valdkondadega ning Siseministeeriumi siseturvalisuse valdkonnaga (nt kogukonnakeskne
turvalisus ja uussisserändajate ühiskonnas osalemise toetamine).
Kodanikuühiskonna edendamise eesmärke viiakse ellu ka teiste arengukavade, nt „Eesti
regionaalarengu strateegia 2014–2020“1, lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti
2020“2, „Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2014–2016“3, „Eesti
tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016-2018“ 4 kaudu. Arengukava omab
otseseid ja kaudseid seoseid riigi arenguvisioonidokumentides kinnitatud eesmärkide ja
tegevustega ning teiste valdkondade arengukavade ja dokumentidega, nt Eesti säästva arengu
strateegia „Säästev Eesti 21“, „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, „Eesti julgeolekupoliitika
alused“, „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“, „Siseturvalisuse arengukava 2015–
2020“, „Heaolu arengukava 2016-2023“, „Eesti konkurentsivõime kava 2020“.
Arengukava kolme alaeesmärgi saavutamist toetavad üheksa meedet. Nende saavutamist
kajastavad 12 arengukava ja 19 arengukava rakendusplaani 2016–2019 mõõdikut. Aruande lisa
1 annab ülevaate kasutatud eelarvevahenditest alaeesmärkide kaupa. Rakendusplaani 2016–
2019 eelarvevahendid Siseministeeriumi haldusalas olid planeeritud aastateks 2016 ja 2017,
lähtudes 2016. ja 2017. aasta riigieelarvetest ja riigieelarve strateegiatest 2016–2019 ja 2017-
2020.
Rakendusplaani aruanne koostati Riigikantselei, sidusministeeriumite, SA Kodanikuühiskonna
Sihtkapital ja Siseministeeriumi strateegiliste partnerite Eesti Mittetulundusühingute ja
Sihtasutuste Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant (edaspidi Kodukant), Mittetulundusühingu
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik esitatud andmete ja aruannete põhjal. Aruande punkt 3 annab
ülevaate 2016. aastal kasutatud ja plaanitud rahalistest vahenditest alaeesmärkide kaupa. Riigi
strateegiliste planeerimise põhimõtete kohaselt kajastatakse rakendusplaanis ainult
kodanikuühiskonna arendamise valdkonna jaoks otseselt planeeritud rahalisi vahendeid. Teistes
Vabariigi Valitsuse kinnitatud valdkondlikes või valitsemisalade arengukavades planeeritud
nende tegevuste maksumuseks, mis panustavad valdkonda, kuid teiste arengukavade raames,
on rakendusplaanis märgitud null ning viidatud teistele arengukavadele. Rakendusplaanis
planeeritud tegevuste, mida rakendusplaani kohaselt ei plaanitud 2016. või 2017. aastal ellu viia
ja mille kohta 2016. või 2017. aastal kulud puudusid, maksumuseks on samuti märgitud null.
Aruanne saadeti tutvumiseks sidusministeeriumitele ja EKAK-i ühiskomisjoni liikmetele.
1
Rakendusplaani tegevused 3.1.2; 3.1.4
2
Rakendusplaani tegevused 1.3.6, 3.1.6
3
Rakendusplaani meetmed 1.1; 1.3 ja rakendusplaani tegevused 1.1.1; 1.1.2; 1.1.3; 1.2.5; 1.2.6; 3.1.11,
4
Rakendusplaani meetmed 1.1; 1.3 ja rakendusplaani tegevused 1.1.1; 1.1.2; 1.1.3; 1.2.5; 1.2.6; 3.1.11,
4
Aruande on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik
Ursula Kaasik (tel 612 5191, e-post:
[email protected]).
1. RAKENDUSPLAANI 2016–2019 EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE
KOKKUVÕTE 2016. JA2017. AASTA KOHTA
Kodanikuühiskonna arengukava rakendusplaan kinnitati 2016. aasta septembri alguses. Kahe
aasta jooksul viisid arengukava rakendusplaani tegevusi ellu eri ministeeriumid ja
Siseministeeriumi strateegilised partnerid. Rakendusplaani tegevused viidi ellu kavandatud
mahus, sealjuures suurenes 2016. aastal rakendusplaani eelarve 262 464€ ja 2017. aastal
48 436€ võrra. Siseministeeriumi eelarve suurenes nii teistelt ministeeriumitelt ületulevate
vahendite arvelt (maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide tööjõukulu ja
arenduse eest vastutab Siseministeeriumi valitsemisala asutus SA Kodanikuühiskonna
Sihtkapital) kui ka uute projektide arvelt (näiteks viidi 2017. aastal ellu ühiskondliku mõju
hindamise ja kommunikatsioonisuutlikkuse parandamise projekt).
Siseministeerium tellis 2016. ja 2017. aastal Statistikaametilt kodanikuühenduste
majandusaasta aruannete andmed, mille põhjal oli 2016. aastal esmakordselt võimalik
analüüsida vabaühenduste tööjõu, tulude ning kulude statistikat. 2017. aastal analüüsiti
vabaühenduste riigipoolset rahastust ning loodi selle visualiseerimiseks vabaühenduste
rahastamise analüüsikeskkond. Viimased suured uuringud tehti 2012.–2014. aastal,
sh „Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2014“5, „Vabatahtlikus tegevuses
osalemine Eestis 2013“6, „Kodanikualgatust toetavad väärtused ja käitumismustrid Eesti
elanikkonnas 2011–2012“7, „Vabaühenduste sisedemokraatia uuring“8.
2016. ja 2017. aasta jooksul on ühtlaselt liigutud strateegiliste eesmärkide täitmise suunas ehk
tegeletud on nii vabaühenduste võimekuse tõstmise, vabatahtliku tegevuse edendamisega
suurendamaks aktiivsete inimeste arvu kui ka vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse
suurendamisega. Suurema osa mõõdikute täitmist ei ole olnud võimalik monitoorida seoses
asjakohaste uuringute läbiviimise aja intervallidega ja uuringute läbiviimiseks mõeldud
vahendite puudumisega. Samas võib välja tuua, et mõned mõõdikud, mille tulemused on teada,
näidanud positiivseid arenguid (näiteks annetamine). Teisalt on mitmete mõõdikute puhul
täheldatav varasema olukorra säilimine (näiteks kodanikuühiskonna üldine elujõulisus) ning
mõne mõõdiku puhul on toimunud näitajate halvenemine (näiteks MTÜde osakaal, kes on
saanud tulu avalike teenuste osutamisest). Need on kindlasti teemad, millele tuleb tähelepanu
pöörata eesseisval rakendamise perioodil. Positiivse arenguna võib välja tuua vabaühenduste
5
Rikmann, E., Keedus, L. jt (2014). Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2014. Uuringu raport.
Tallinn, Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskus. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tallinna
Ülikool.
6
Uus, M., Hinsberg, H., Mänd, T., Batueva, V. (2013). Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2013. Tallinn,
Poliitikauuringute Keskus Praxis.
7
Kodanikeühiskonna uurimus- ja arenduskeskus (2012). Kodanikualgatust toetavad väärtused ja käitumismustrid
Eesti elanikkonnas 2011−2012. Uuringu raport. Tallinn, Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskus.
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tallinna Ülikool.
8
Uus, M., Matt, J., Vallimäe, T. (2014). Vabaühenduste sisedemokraatia uuring. Analüüsiaruanne. Tallinn,
Poliitikauuringute Keskus Praxis.
5
rahastamisvõimaluste mitmekesistamisega seotud ettepanekud Vabariigi Valitsusele, millest
lähtuvad seadusemuudatused on kavas 2018. aastal.
Täpne ülevaate mõõdikute tulemustest on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Rakendusplaani üld- ja alaeesmärkide mõõdikud ja nende tulemused
Mõõdik Algtase 2016 2017 2020
Üldeesmärk
Kodanikuühenduste osakaal, Mõõdikut
38% Mõõdikut ei
kes saavad toetust kolmest või ei 45%
(2014) seiratud10
enamast rahastamisallikast9 seiratud11
Vabatahtlikus tegevuses 31%, Mõõdikut
Mõõdikut ei 36%,
osalemise määr12 ja keskmine 63 tundi ei seiratud15
seiratud14 90 tundi
vabatahtliku tegevuse maht13 (2013)
Tulemused
avaldatakse
Eesti kodanikuühiskonna üldine
2,0 (2015) 2,1 2018. aasta 1,9
elujõulisus16
III
kvartalis
Alaeesmärk 1 „Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas
loomulik ja väärtustatud“
9
Rahastamisallikad on liikmemaksud, KOV-i toetused, toetused riiklikest fondidest või riigieelarvest, toetused
era- või kohalikest fondidest, tulu majandustegevusest, toetused Eestis elavatelt eraisikutelt või Eesti ettevõtetelt,
välisriikide valitsusasutustelt, ettevõtetelt, eraisikutelt või organisatsioonidelt, loteriid ja heategevus jm.
10
Mõõdikut seiratakse uuringuga „Kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs“, mis viiakse läbi 2018. aastal.
11
Ibid.
12
Osakaal Eesti elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses, kui arvestada nii
teadlikke kui ka mitteteadlikke vabatahtlikke. Vabatahtlikeks loetakse nii need vastajad, kes lugesid end
vabatahtlikuks definitsiooni kohaselt, kui ka need, kes on osalenud vähemalt ühes vabatahtlikus tegevuses, mille
uuringu tegijad välja tõid.
13
Keskmiselt panustatud aeg vabatahtlikku tegevusse viimase 12 kuu jooksul kokku.
14
Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal.
15
Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal.
16
Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) koostatav indeks moodustub seitsmest osast:
õiguskeskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, eestkoste ja poliitikate mõjutamine,
teenuste osutamine, infrastruktuur ja avalik maine. Hinnatakse skaalal 1–7, kus 1 on kõige parem ning 7 kõige
kehvem näitaja. Mõõdikut seiratakse igal aastal. Eesti poolt on andmete koondajaks vabaühenduste liit EMSL.
6
MTÜ-de osakaal, kes teevad 42%
60%
regulaarset koostööd KOV-iga17 (2014)
MTÜ-de osakaal, kes teevad Mõõdikuid Mõõdikuid
13%
regulaarset koostööd ei seiratud ei seiratud 15%
(2014)
valitsusasutusega18
Osakaal elanikkonnast, kes
67%
väljendab osalusdemokraatlikke 72%
(2012)
hoiakuid19
Alaeesmärk 2 „Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja
lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse
innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega“
Uute teenuste osutamise viiside 5
5 Suureneb
arv20 (2015)
Teenuste kättesaadavus, Mõõdikut
kvaliteet, hind ja mõju. ei seiratud
70%
Kodulähedaste ja kohalike 70% Suureneb
(2015)
lihtteenuste hea kättesaadavus
KOV-ides21
Andmed
Nende MTÜ-de osakaal, kes on saadaval
23%
saanud tulu avalike teenuste 17%22 2018. aasta Suureneb
(2014)
osutamisest III
kvartalis
17
Mõõdikut seiratakse kohalikes omavalitsustes läbiviidud uuringuga. Viimane uuring telliti 2014. aastal.
Järgmine andmekorje on plaanis läbi viia avalike teenuste delegeerimise uuringu raames Siseministeeriumi
eestvedamisel 2019. aastal.
18
Regulaarne koostöö on siin kasutatud samatähenduslikuna aastast aastasse korduva koostööga.
19
Osakaal vastajatest, kes on täiesti või pigem nõus vähemalt ühega järgmistest väidetest: koos tegutsedes saavutab
ühiskondlikes asjades enam kui üksinda, inimesed peaksid aktiivsemalt osalema ka ühiskondlike küsimuste
lahendamisel, inimestel peab olema võrdne võimalus ühiskonnas tegutseda, sõltumata nende poliitilisest
kuuluvusest või eelistustest jne.
20
Mõõdiku seiramisel vaadatakse kui palju Eesti kohalikes omavalitsustes on avalike teenuste pakkumisel
kasutatud näiteks delegeerimist era- ja mittetulundussektorile, uusi tehnoloogiaid. Mõõdikut seiratakse kohalikes
omavalitsustes läbiviidud uuringuga. Viimane uuring telliti 2014. aastal. Järgmine andmekorje on plaanis läbi viia
avalike teenuste delegeerimise uuringu raames Siseministeeriumi eestvedamisel 2019. aastal.
21
Lähtutud on Skytte Instituudi tehtud uuringust, millega muuhulgas analüüsiti teenuste osutamise asukohti,
teenuse osutajat, teenuse kaugust ja teenuspiirkondi. Täpsem teave on aadressil
http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/teenuskeskuste_uuringu_lopparuanne.pdf.
22
Rahastamise andmebaas. Rahastatud vabaühenduste arv. https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/
Andmed kättesaadavad alates 2017. aastast 2016. aasta kohta.
7
Alaeesmärk 3: Võimekad kodanikuühendused, kellel
on piisavalt ressurssi arenguks ja mõjusaks
tegutsemiseks
Nende MTÜ-de osakaal, kes Mõõdikut Mõõdikut
68%
kaasavad oma tegevusse ei seiratud ei seiratud 73%
(2014) 23 24
vabatahtlikke
Tulumaksusoodustustega
16,6 mln
ühenduste nimekirja kuulujatele 19,6 mln 20,3 mln
eurot 21 mln eurot
tehtud eurot eurot
(2014)
annetuste kogusumma25
Palgaliste töötajatega MTÜ-de 30,3% Mõõdikut Mõõdikut
33%
osakaal26 (2014) ei seiratud ei seiratud
Kodanikuühiskonna arengukava kõige olulisemad algatused 2016. ja 2017. aastal olid
järgmised:
1. Riikliku statistika tellimine Statistikaametilt vabaühenduste kohta, sealhulgas eraldi
andmed sihtasutuste ja mittetulundusühingute kohta.
2. Riigikantselei tegi kaasamisprojektide hanked, mille eesmärk on toetada kaasamise
süsteemsust, pakkudes lisarahastuse võimalusi kaasamispraktikate tugevdamiseks.
Tegevusega toetatakse 1. alaeesmärgi esimest ja teist meedet.
3. Siseministeeriumi eestvedamisel kutsuti kokku rahastajate võrgustik, kus tutvustati
„Ühenduste rahastamise juhendmaterjali“ ja vabaühenduste liidu EMSL-i koostatud
variraportit Riigikogu eraldatud toetuste kohta.
4. Siseminister kehtestas 19. mail 2016. aastal käskkirja „Riigieelarvelise toetuse andmise
korra“, mille alusel korrastati kogu haldusala vabaühenduste rahastamist.
23
Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal.
24
Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal.
25
Maksu- ja Tolliametile esitatud INF 4 deklaratsiooni andmed. INF 4 deklaratsiooni esitasid kuni 2011. aastani
kõik tulumaksusoodustusega MTÜ-de, SA-de ja usuliste ühenduste nimekirja kuuluvad isikud, erakonnad, avalik-
õiguslikud ülikoolid ja haiglaid haldavad isikud, kuid pärast seda on INF 4 esitamine kohustuslik vaid sellesse
nimekirja kuuluvatele ühingutele. Need, kes saavad maksustavaid annetusi ehk ei kuulu tulumaksusoodustusega
ühingute nimekirja, saadud annetusi ei deklareeri, annetuste andjad on need juba deklareerinud ja maksustanud.
26
Vähemalt ühe palgalise töötajaga MTÜ-de osakaal majanduslikult aktiivsetest (st Eesti Statistikaameti
kasutatava statistilise profiili kuuluvatest) MTÜ-dest. 2014. aastal mõõdeti antud indikaatori täitmist
kodanikuühiskonna institutsionaliseerumise uuringu raames. 2017. ja 2018. aasta andmeid on võimalik koguda
planeeritava kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüsi raames.
8
5. Valmis vabaühenduste rahastamise andmebaas27 koostöös Tartu Ülikooli ja vabaühenduste
liidu EMSLiga. Rahastamise andmebaasist on leitavad andmed kõigi riigieelarvest toetust
saanud vabaühendused, sh vabaühendused, kellele on delegeeritud avalikke teenuseid.
2. ÜLEVAADE 2016. JA 2017. AASTAL ELLUVIIDUD TEGEVUSTEST
ALAEESMÄRKIDE JA MEETMETE KAUPA
Allpool on esitatud 2016. ja 2017. aastal elluviidud tegevused „Kodanikuühiskonna arengukava
rakendusplaanis 2016–2019“ sätestatud alaeesmärkide ja meetmete kaupa.
ALAEESMÄRK 1 „KODANIKUÜHENDUSTE POLIITIKA KUJUNDAMISES
OSALEMINE ON ÜHISKONNAS LOOMULIK JA VÄÄRTUSTATUD“
Alaeesmärgi meetmed jagunevad kolmeks: osalemis- ja koostöövõimalustest teadlikkuse
suurendamine, osalemis- ja kaasamiskultuuri parandamine ning osalemist toetavate hoiakute
kujundamine koostöös kodanikuühendustega.
Eesmärgi elluviimisesse panustavad Siseministeerium, Riigikantselei, Rahandusministeerium
ning Siseministeeriumi strateegiline partner, kelleks 2016. ja 2017. aastal oli Eesti
Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL). Eesmärgi elluviimist toetab kolm meedet
ja 12 tegevust.
Meede 1.1 „TEADLIKKUS“: Osalemis- ja koostöövõimaluste mitmekesistamine ning
olemasolevatest võimalustest teadlikkuse parandamine
Tabel 2. Rakendusplaani meetme 1.1 mõõdikud
Tulemus Tulemus Sihttase
Nr Mõõdik Algtase
(2016) (2017) (2019)
1.1.1 Osalemist soodustavatest Mõõdikut
tööriistadest kasu saavate ei
Mõõdikut
kodanikuühenduste, 45% seiratud 70%
ei seiratud
riigiasutuste ja KOV-ide
osakaal28
Meetme 1.1 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019
27
Andmebaas asub aadressil https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/
28
Mõõdikut seiratakse kodanikuühenduste institutsionaliseerumise uuringu käigus. 2017. ja 2018. aasta andmeid
on võimalik koguda planeeritava kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüsi raames.
9
Valitsuse plaanide kohta on info kättesaadavus
Kaasavam poliitikakujundamine
1.1.1 paranenud ja see võimaldab
keskvalitsuse tasandil
poliitikakujundamisel varasemat osalemist
Esimese meetme puhul keskenduti kahel aastal ühele tegevusele, mis aitas osalemis- ja
koostöövõimalusi mitmekesistada. Tegevuse eest vastutaja oli Riigikantselei. Tegevus on
seotud „Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016–2018“
tegevusega 2.2 ning see viiakse ellu aastatel 2016-2018. Tegevuse eesmärk on parandada
poliitikakujundamise kvaliteeti seeläbi, et kaasamine on muutnud süsteemseks, kuna selleks on
loodud vajalikud tingimused ja vabaühenduste võimekus selles protsessis kaasa lüüa on
paranenud. Selleks võetakse ette kaasamisprojekte, mis eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad,
ja sealhulgas toetatakse uute kaasamislahenduste katsetamist ja riigi kaasamispoliitika
arendamist. 2016. aastal alustati esimese projektiga, milleks on Keskkonnaministeeriumi
eestvedamisel koostatav arengudokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. 2017.
aastal otsustati põhimõtteliselt toetada Siseministeeriumi esitatud projekti „Strateegilise
partnerluse suurendamine avalikus sektoris“ ja Eesti Noorteühenduste Liidu poolt esitatud
projekti „Noorteühingute mõjukuse kaardistamine“. Mõlemad projektid käivituvad 2018.
aastal.
Tegevuste tulemusel on suurenenud inimeste suutlikkus uudsete osalemismeetodite
(rahvaalgatus.ee) kaudu poliitikas osaleda, sh märgukirju saata ning internetikeskkonnas
arutelusid ja ettepanekuid algatada. Samuti on uuendatud eelnõude infosüsteemi avatud
valitsemise partnerluse raames. Uuendatud infosüsteemis on võimalik tellida teavitus eelnõude
infosüsteemi lisamise kohta.
Meede 1.2 „KULTUUR“: Osalemis- ja kaasamisvõimekuse parandamine ja
ühtlustamine
Tabel 3. Rakendusplaani meetme 1.2 mõõdikud
Tulemus Sihttase
Nr Mõõdik Algtase
(2017) (2019)
1 Mõõdikut
Kaasamiskoolitustel osalenute 97,9%
ei Püsib
rahulolu koolitustega29 (2013)
seiratud
2 „Ühenduste rahastamise 40%31 53% Suureneb
juhendmaterjali“ kasutavate
29
2013. aastal mõõdeti indikaatori täitmist Rahandusministeeriumi poolt kaasamiskoolitustel osalenute tagasiside
põhjal. Mõõdikut on võimalik seirata juhul kui riik tellib kaasamiskoolitusi, kus on osalejate ringiks
vabaühendused ja ametnikud.
31
Tegemist oli rakendusplaani valmimisel kirja pandud prognoosiga.
10
ministeeriumite ja KOV-ide
osakaal30
3 EMSL-i liikmete rahulolu 100%33
80%
sellega, kuidas EMSL oma Püsib
(2015)
liikmeid kaasab32
Meetme 1.2 tegevused rakendusplaanis ja eesmärgid aastateks 2016–2019
Riigiasutuste Arendustegevused on ellu viidud
kaasamisvõimekuse ja
vabaühenduste
1.2.1
osalemisvõimekuse
suurendamine
poliitikakujundamisel
Otsustusprotsesside avatumaks ja KOV-idele on koostatud juhised ja töövahendid
kaasavamaks muutmine otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks
kohalikes omavalitsustes (sh muutmiseks; 34
1.2.2 protsesside nõustamine, juhiste
ja tööriistade väljatöötamine, koostatud juhiste pinnalt on tagatud protsesside
heade praktikate jagamine ning nõustamine
järelevalve)
Riigi ja KOV-i ametnike Korraldatud on riigi- ja KOV-i ametnike
koolitamine kaasamisalaste koolitamine kaasamisalaste baasteadmiste ja
baasteadmiste ja oskuste oskuste parandamiseks35
parandamiseks, edasijõudnutele
1.2.3
meistriklassi pakkumine ning
selle abil sõltumatute
kaasamisvaldkonna ekspertide-
protsessijuhtide koolitamine
Ministeeriumite ja enamiku KOV-ide
1.2.4 „Ühenduste rahastamise rahastamiskorrad ja -tingimused vastavad
juhendmaterjali“ tutvustamine, „Ühenduste rahastamise juhendi“ põhimõtetele
30
Mõõdiku seiramiseks viidi 2016. aastal läbi ühekordne uuring kohalikes omavalitsustes, mille käigus uuriti mitu
protsenti kõikidest omavalitsustest juhendmaterjali kasutab. Uuring viidi läbi maakondlike arenduskeskuste
võrgustiku ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali koostöös.
32
Mõõdikut seiratakse vabaühenduste liidu EMSLi läbiviidud uuringu abil.
33
Protsent vastanute hulgast, kes on liikmete kaasamisega täiesti või pigem rahul.
34
Tegemist on ühekordselt koostatavate juhistega
35
Koolitused toimuvad jooksvalt ja viiakse läbi muuhulgas Siseministeeriumi strateegiliste partnerite poolt.
11
levitamine ja järelevalve selle
kasutamise üle
Kodanikuühenduste strateegilise Kodanikuühenduste huvid on erinevates
koostöö toetamine ning nende töörühmades ja komisjonides kaitstud, nende
1.2.5 kaasamine kodanikuühiskonda ja arvamust ja ettepanekuid küsitud
selle arengut puudutavatesse
küsimustesse
Teise meetme puhul viisid tegevusi ellu Riigikantselei ja vabaühenduste liit EMSL, kes
keskendusid kaasamispraktikate hindamisele ja selle põhjal arendustegevuste planeerimiseks
nii riigis kui ka KOV-is. Näiteks kaasamispraktikate hindamise puhul kaardistas EMSL
ministeeriumite praktikad tuues välja positiivsed ja negatiivsed näited. Samuti töötati välja
muudatusettepanekud EKAK ühiskomisjoni töökorralduse muutmiseks.36
Vabaühenduste võimekuse tõstmiseks on rakendusplaanis tegevusi nii riigi kui ka KOV-i
ametnike koolitamiseks kaasamisvaldkonna teemal, samuti kaasamisekspertide koolitamiseks.
Vabaühenduste liit EMSL tutvustas „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali”,
Siseministeerium koos vabaühenduste liiduga levitas juhendmaterjali ja ühtlasi seirati selle
kasutamist. Vabaühenduste liit toetas nii 2016. kui 2017. aastal kodanikuühenduste strateegilist
koostööd kaasates neid kodanikuühiskonda ja selle arengut puudutavatesse küsimustesse.
Poliitikakujundamises osalevate kodanikuühenduste osalemissuutlikkust arendab
Riigikantselei haldussuutlikkuse edendamise prioriteetse suuna „Poliitikakujundamise
kvaliteedi arendamine“ meetme eelarvest. Tegevus oli seotud avatud valitsemise partnerluse
tegevuskava 2016−2018 tegevustega 2.4. Sealjuures toetatakse vabaühenduste
poliitikakujundamises osalemise võimekuse arengut, et suudetaks avalikku poliitikat paremini
analüüsida ja kaasata oma liikmesorganisatsioone seisukohtade väljatöötamisse.
Vabaühenduste võimekus osaleda poliitikakujundamises on oluline prioriteet. Näiteks toetas
kaasamisprojektide valikut nõustav komisjon37 arengukavade koostamise protsesse (näiteks
Keskkonnaministeeriumi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“) ja mõju hindamist
(näiteks Eesti Noorteühenduste Liidu poolt läbiviidava noorteühingute mõjukuse
kaardistamine).
Vabaühenduste huvide, arvamuste ja ettepanekute esindamine on Siseministeeriumi
strateegilise partneri vabaühenduste liidu EMSLi ülesanne. Huvikaitsetööst (tegevustest,
36
Muudatused on leitavad aadressilt https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2018/01/Muudatusettepanekud-
U%CC%88hiskomisjoni-to%CC%88o%CC%88korda.pdf
37
Komisjon tegutseb Riigikantselei juures ja sinna kuuluvad vabaühenduste, ministeeriumite ja Riigikantselei
esindajad.
12
protsessi kulgemisest, tulemustest) antakse ülevaade EMSLi kvartaliaruannetes38. Nii 2016. kui
2017. aastal oli EMSL eestvedajaks kolmel teemal: kodanikualgatuseks soodsama õigusruumi
kujundamine, vabaühenduste rahastamine ning EKAKi elluviimine ja selle jälgimine. Lisaks
osaleti aktiivselt aruteludes avatud valitsemise teemal ning töörühmade ja komisjonide kaudu
teisteski aruteludes ja 2017. aastal keskenduti muuhulgas ka Eesti EL Nõukogu eesistumisega
seotud üritustele ja kohtumistele.39 Siseministeeriumi hinnangul on vabaühenduste huvid
strateegiliste partnerite kaudu kodanikuühiskonna valdkonnas olnud varasemast rohkem
kaitstud ja esindatud. Vabaühenduste rahastamise läbipaistvus võiks samas olla suurem ja sel
teemal jätkub koostöö nii vabaühenduste liidu kui ministeeriumitega 2018. ja 2019. aastal.
Justiitsministeerium alustas 2017. aastal ühinguõiguse revisjoniga, mille planeeritav lõpp on
2020. aastal. Revisjoni eesmärk on õigusaktide korrastamine ja sätete ühtlustamine, muuhulgas
mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduse üle vaatamine. Eraldi punktina oli analüüsi
ülesandeks uurida sotsiaalse ettevõtluse kui juriidilise vormi loomise vajalikkust. Kui algse
ajakava kohaselt pidid ühinguõiguse esmane analüüs valmima 2017. aasta sügisel, siis 2018.
aasta alguseks analüüsi partneritele veel saadetud ei ole. Lähteülesande projektis jõuti
järeldusele, et kodifitseerimise raames tuleks võimalikult ulatuslikult lähtuda ühinguõigust
reguleerivate seaduste senisest süstemaatikast ning mitte luua uut, kõiki eraõiguslike juriidiliste
isikute liike hõlmavat koodeksit. Eelkõige tuleks teha olemasolevate õigusaktide põhjalik
revisjon ja need vajaduse korral ühtlustada.
2016. aastal valmis „Variraporti kodanikeühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali
järgimisest 2013−2015”40, mille koostamisega alustati aasta varem. Raport andis rahastamise
praktikatele hinnangud ministeeriumite ja rahastamispõhimõtete kaupa, elavdas arutelu
kodanikeühenduste rahastamise teemal ja tõi esile probleemsed mudelid, millega 2016. aastal
edasi töötati. Raportile said tagasisidet anda kõik selles käsitletud ministeeriumid.
Variraport mõjutas ministeeriumi rahastamispraktikaid analüüsima ning teisalt said
vabaühendused teadlikumaks ühenduste rahastamise juhendmaterjalist ja põhimõtetest.
Meedias laialt kajastuse41 saanud dokumendis analüüsis EMSL lisaks ministeeriumitele
hasartmängumaksu vahenditest vabaühendustele laekunud toetuste eraldamist. Muuhulgas
nähtus, et viimastel aastatel vabaühenduste poolt esitatud taotluste kõrval on suurenenud
avaliku sektori asutuste poolt esitatud taotluste arv ning positiivsete otsuste hulk, mistõttu on
vähenenud otse kodanikuühendustele suunatud toetuste maht. Kuigi seaduse sõnastus ei keela
avaliku sektori projektide rahastamist, siis 2002. aastal leiti Riigikogu liikmete poolt, et
hasartmängumaksust laekuv tulu peab olema eelkõige suunatud just kodanikuühiskonnale ning
vabaühendustele. Veelgi enam, hasartmängumaksuga laekunud vahendite kasutamisest puudub
avalik ülevaade. See tähendab, et taotletud summade ja taotluste hulk ning mis eesmärgil või
38
EMSL avaldab iga kvartal oma koduleheküljel aruande, millega on vastaval perioodil tegelenud. Täpsem info
asub aadressil heakodanik.ee
39
Täpsem info EMSLi seisukohtade kohta leiab aadressilt http://heakodanik.ee/emsli-seisukohad/
40
http://heakodanik.ee/sites/default/files/files/variraport.pdf (10.04.2017)
41
Eesti Päevaleht (07.06.2016) „Vabaühenduste riiklik rahastamine: kümned miljonid aastas ilma eesmärkide ja
tulemusteta“; Eesti Päevaleht (09.06.2016) „Eks tehke, kui tahate! Eesti ei vaja arengumaa suhtumist“; Kuku
raadio (15.06.2016) „AEF minutid“
13
milliste tegevuste elluviimiseks on toetust määratud, ei ole avalik info. Seega ei ole antud
süsteem rahastamise seisukohalt läbipaistev. 2017. aastal algatati hasartmängumaksu seaduse
muutmine, mis muudab hasartmängumaksust laekuvate projektide rahastamist oluliselt
läbipaistvamaks.
Rahastamise korrastamiseks tegid koostööd Siseministeerium, EMSL, Rahandusministeerium,
Riigikontroll ja Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühmaga. Strateegiline partner EMSL
tegeles 2016. ja 2017. aastal edasi riigieelarve II ja III lugemise käigus tehtud
muudatusettepanekutega, et muuta Riigikogust antavate toetuste praktikat, mida peetakse
vabaühenduste katusorganisatsiooni poolt läbipaistmatuks rahastuspraktikaks, ning korrastati
vabaühenduste riigieelarvest rahastamise andmed. Nii ministeeriumitel kui ka toetuste
vahendajatel ehk rahastajatel ei ole aruannete koostamise ühtset alust, mis eristaks
kodanikualgatuslikud organisatsioonid teistest toetusesaajatest ja võimaldaks eristada
rahastamisliigid, nagu projektitoetus, tegevustoetus, lepinguline töö.
Siseministeerium korraldas 2016. aasta lõpul hanke, et töötada välja nii rahastamise mahtude
kui ka rahastamispõhimõtete järelevalveks senisest tõhusam metoodika. Hanke tulemusel
valmis 2017. aastal esmane riigi poolt vabaühendustele antud vahendite analüüs ning
soovitused ühtse süsteemi loomiseks. Täpsemalt keskendus vabaühenduste rahastamise
põhimõtete uuring:
teiste riikide meetmetele erinevate rahastusmehhanismide hindamiseks;
analüüsile, kuidas lihtsustada juhendmaterjalis toodud rahastamispõhimõtete järgimise
hindamist, püüdes kasutada üksnes rahastamise kohta käivaid raamatupidamislikke
andmeid;
rahastamispõhimõtete hindamise analüüsimetoodika koostamisele;
vabaühenduste rahastamise esimesele hindamisele, mis põhines väljatöötatud
metoodikal;
rahastamisandmete analüüsikeskkonna loomisele.
Uuringust selgus, et võrreldes 2016. aastal koostatud variraportiga ei ole vabaühenduste
rahastamise tingimustes 2017. aastaks olulisi muutusi toimunud. Samas on paremaks muutunud
andmete kvaliteet, teabe esitamise viis ja enam rahastajaid soovivad saavutada paremaid
rahastamistulemusi. Samuti rahastatakse rohkem uuenduslikke tegevusi. Probleemidest tõid
uuringu autorid esile võimetuse analüüsida kattuvat rahastust, sealhulgas konkursiväliselt
liikuvaid toetusi. Lisaks ei ole ministeeriumite kodulehekülgedel esitatud teave piisavalt sisukas
ega pööra tähelepanu tulemustele. Sellest ning toetatud organisatsioonide analüüsist järeldavad
uuringu autorid, et rahastajad tegelevad pigem toetuste vahendamise kui tulemuste juhtimisega
toetuste abil. Samas on vaja vabaühenduste võimekuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks edendada
just tugimeetmeid rahastamise tulemuste edendamiseks või toetusmeetmeid ümber disainida.
Kokkuvõtvalt toovad Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse poolt läbiviidud
analüüsis autorid välja, et kodanikuühiskonna rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks
ei piisa kindlasti vaid rahastamisandmete arendamisest, vaid nõuab paremat juhtimist,
tööjaotust rahastajate vahel ja selgeid eesmärke, mida soovitakse saada.
14
2015. aasta lõpul ja 2016. aasta algul planeeriti järelevalvet EKAKi põhimõtete järgimise üle
teostada kas vabaühenduste või avaliku sektori organisatsiooni pöördumisena. 2016. ega 2017.
aastal ei esitanud seotud osalised EKAKi põhimõtete riivete kohta ametlikke pöördumisi.
Seetõttu korraldati järelevalve põhimõtete järgimise üle kavandatust erinevalt. Avalikkuse
tähelepanu pälvis mitu juhtumit, kus koostööpõhimõtteid ei olnud EMSLi ja EKAK põhimõtete
jälgimise töögrupi hinnangul järgitud. EMSL sõltumatu osalisena hakkas nimetatud juhtumeid
lahendama ennetavalt, enne ametlikku pöördumist. 2016. aasta kevadel valmisid raportid kolme
juhtumi põhjal, mille hindamiseks ja vormistamiseks käis koos töörühm. Juhtumeid ja neist
saadud õppetunde tutvustas töörühma esimees Maris Jõgeva ühiskomisjonis ning juhtumi
osalistele anti töörühmalt kirja teel edasi soovitused, kuidas kaasamis- ja koostööpraktikat
parandada.
Juhtumid, millega EMSLi töörühm töötas, olid järgmised:
pagulasorganisatsioonide kaasamine varjupaigataotlejate õigusnõustamise teenuse
korraldamisse ja valdkonna arengusse;
erihoolekandeteenuseid pakkuvate vabaühendustega arvestamine euroraha meetmetes;
pagulasorganisatsioonide kaasamine karistusseadustiku ja korrakaitseseaduse eelnõu
väljatöötamisse;
metsapoliitika väljatöötamise koostöö
Töörühma tulevikku analüüsides leidis EKAK ühiskomisjon 2017. aastal, et jäigemat
järelevalvesüsteemi pole vaja, motiveerimiseks on vaja tuua häid näiteid ning tegeleda
ministeeriumite juhtkondadega, vaja on läbipaistvamat ministeeriumite enesehinnangu
süsteemi, kaasamisprotsesside monitoorimine soovituste andmise ja abistamise eesmärgil
oleks sobilik.
2016. aasta 8. novembril toimus põhiseadus-, sotsiaal- ning haridus- ja kultuurikomisjoni ühine
avalik koosolek kodanikuühiskonna teemal. Vabaühenduste esindajatena tegid ettekande
Tarmo Jüristo (Praxis), Hille Hinsberg (avaliku sektori innovatsiooni ja sotsiaalse innovatsiooni
rakkerühm) ja Maris Jõgeva (EMSL). Valitsuse vahetumise tõttu lükkus esialgu 24. novembrile
2016. a plaanitud olulise tähtsusega küsimuse arutelu 2017. aasta 28. septembrile. Riigikogus
esinesid siseminister Andres Anvelt, vabaühenduste liidu nõukogu liige Martin Noorkõiv ja
põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants.
EMSL jätkas iganädalaste nädalakirjade koostamist ja vahendamist eesti ja vene keeles. Samuti
arendati edasi teisi infokanaleid – veebi, sotsiaalmeediat –, et paremini vahendada infot
kodanikuühiskonna teemade kohta. Lugejate endi algatatud uudiskirjast loobumisi on üksikuid
ja lugejad saadavad positiivset tagasisidet küsimatagi.
Arendustööna uuendas EMSL 2016. aastal infovärava www.ngo.ee portaaliks Hea Kodanik
(www.heakodanik.ee). Esialgne muudatus algatati, et tulemuslikumalt levitada ajakirja Hea
15
Kodanik materjale, aga ka muul otstarbel koostatud originaalmaterjali, arvamusartikleid jms.
EMSLi infovärava uuendamine portaaliks www.heakodanik.ee on kulgenud plaanipäraselt ning
2017. aastal tuli teha vaid väiksemaid parandus- ja arendustöid. Lugejani jõuavad varasemaga
samamoodi vabakonnale olulised uudised, laiem taustainfo Eesti kodanikuühiskonna kohta,
nõuanded vabaühenduse töö korraldamiseks, ning ülevaade EMSList ja selle tööst. Enim loetud
artikliteks said: Urmo Kübar: Kes on süüdi? ja Mari Öö Sarv: Z-generatsioon ja ennustamatu
tulevik . Infovärava ngo.ee vaatamisi oli 2016. aastal 136 350, millest unikaalseid külastusi oli
66%. Lehel uudised.ngo.ee oli vaatamisi 50 233, neist unikaalseid 56%. Portaalil Hea Kodanik
oli vaatamisi 21 219, neist unikaalseid 73% ja pikemat aega on enim külastatud leht „Kuidas
asutada mittetulundusühingut?“. 2017. aastal on lehtedest enim külastatavad juriidilise abi
rubriigid (juhatuse liikmete vahetamise lehte külastati ligi 6000 korral, vabaühenduse asutamise
oma enam kui 4000 jne), populaarsed on ka EMSLi enda tutvustus, uudised ja aktuaalsematest
tegevustest kogukonnapraktika ning digivõimekuse veebikodud. Kokku kasvas veebi
külastatavus eri näitajates 12-16%.
Olulisem tegevus meetme 1.2 raames on järgmine:
valminud on variraport kodanikeühenduste riigieelarvest rahastamise
juhendmaterjali järgimise kohta.
Valmis vabaühenduste riigipoolse rahastamise andmebaas ja analüüs koos
soovitustega rahastamise parendamiseks42.
Toimus avalik kuulamine Riigikogus EKAK põhimõtete järgimisest.
Meede 1.3 „KODANIKUHARIDUS“: Osalemist toetavate hoiakute kujundamine
koostöös kodanikuühendustega
Tabel 4. Rakendusplaani meetme 1.3 mõõdikud
Tulemus Tulemus Tulemus Sihttase
Nr Mõõdik Algtase
(2015) (2016) (2017) (2019)
Organiseeritud 85 86
osalusvõimaluste arv 85
1 83 86,9%44
(noortevolikogud ja muud (2014)
noorte osaluskogud)43
Kodanikuhariduslike 7 7
2 kodanikuühenduste Puudub 6,9 Suureneb
võrgustikku kuuluvate
kodanikuühenduste
42
https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/
43
Mõõdetakse Eesti Noorsootöö keskuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Eesti Noorsootöö Keskuse
kodulehel on andmed kõigi noorte osaluskogude ja nendes osalevate noorte kohta. Täpsem info asub aadressil
http://www.noorteseire.ee/indicators/239#
44
Mõõdetakse osalusvõimaluste arvu osakaaluna omavalitsuste koguarvust.
16
rahulolu võrgustiku
tegevusega45
Meetme 1.3 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019
Mitteformaalsete Toetatud on mitteformaalsete
1.3.1 kodanikuharidusprogrammide ulatuse ja kodanikuharidusprogrammide ulatust ja
mõju kasvu toetamine mõju suurenemist46
Kodanikuhariduslike kodanikuühenduste
võrgustikutöö toetamine kogemuste ja
Kodanikuhariduslike kodanikuühenduste
teabe vahetamiseks, üksteiselt õppimiseks,
1.3.2 võrgustik on moodustatud47 ja kohtub
programmide kvaliteedi ja sisu
vähemalt kahel korral aastas
parandamiseks, mõjusamaks
kommunikatsiooniks ja huvikaitseks
Õpikäsituse rakendamist toetavate Toetatud on koostööprojekte vähemalt
1.3.3
koostöövormide loomine ja toetamine viies Eesti maakonnas
IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse
1.3.4
uuringu ICCS 2016 tegemine Eestis uuring ICCS 2016 on Eestis ellu viidud
Noorte osalemisvõimaluste arendamine ja Suurenenud on noorte võimalused
1.3.5
osalusmotivatsiooni tõstmine osaleda ühiskonnas ja otsustamises
Kommunikatsioonitegevused ühiskonna
Igal aastal on kommunikatsiooni-
väärtusorientatsioonide avatumaks
1.3.6 tegevustesse hõlmatud vähemalt
muutmiseks ja ühise kvaliteetset teavet
18 750 inimest
sisaldava teabevälja tugevdamiseks
Kolmandas meetmes keskendutakse osalemist ja kaasamist toetavate hoiakute kujundamisele
koostöös kodanikuühendustega, st mitteformaalhariduslike programmide ulatuse ja mõju
suurendamisele, kodanikuharidusega tegelevate kodanikuühenduste võrgustikutöö toetamisele
ning koolide, noorsootööasutuste ja kodanikuühenduste koostööprojektide toetamisele.
Meetme elluviimisel on probleemiks olnud hoida osaluskogude arvu. Osaluskogude arvu
suurendamiseks sõlmiti Eesti Noorteühenduste Liiduga (edaspidi ENL) 2015. aastal leping, et
koostada analüüs noorte uute osalusvormide kohta. Analüüs valmis 2016. aastal.
45
Mõõdetakse Domus Dorpatensise Sihtasutuse poolt kodanikuhariduse võrgustikus osalejate tagasiside põhjal
kümne palli skaalal.
46
Tegemist on pideva protsessiga.
47
Võrgustik moodustati 2016. aastal.
17
Kodanikuhariduslike vabaühenduste võrgustik kohtub regulaarselt vastavalt tegevuskavas
kokku lepitule. Võrgustik analüüsib, millist lisaväärtust saavad anda mitteametlikud
kodanikuharidusprogrammid, kuidas kodanikualgatuslikke programme mõjusamalt ja
tulemuslikumalt korraldada. Võrgustiku eesmärk on riiklikes poliitikates vabaühenduste
arvamusega arvestamine eeskättkodanikuhariduse korraldamisel. Koostöövõrgustik alustas
kolme noortele mõeldud programmi (DD Akadeemia, ettevõtlikkuse programm ENTRUM ning
keskkooliõpilastele mõeldud programm Kogukonnapraktika) koostööga, et tugevdada nende
kvaliteeti, mahtu ja elujõulisust. Koalitsioon on märkimisväärselt laienenud Teaduse ja
Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis eestvedamisel, kes on seadnud eesmärgiks, et projekti
tulemusel jõuavad Eesti suured kodanikuhariduse programmid rahalise jätkusuutlikkuseni,
kaasavad vähemalt 30% rohkem Eesti noori ja formaalharidussüsteemi arendamisel
arvestatakse senisest enam mitteformaalse kodanikuhariduse väärtuslikkusega. Üks
töövahendeid on Mittetulundusühingu Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku loodud mõju
hindamise veebiportaal (www.maailmamuutja.ee), mis valmis 2016. aasta kevadel.
Olulisemad tegevused meetme 1.3 raames on:
kodanikuhariduslike kodanikuühenduste võrgustik kohtub regulaarselt.
Valminud on mõju hindamise veebiportaal
ALAEESMÄRK 2 „KODANIKUÜHENDUSTE MÕJU ÜHISKONDLIKE
PROBLEEMIDE ENNETAMISELE JA LAHENDAMISELE NING INIMESTE
HEAOLU PARANDAMISELE ON KASVANUD SOTSIAALSE
INNOVATSIOONI, SOTSIAALSE ETTEVÕTLUSE JA AVALIKE TEENUSTE
OSUTAMISEGA“
Teise alaeesmärgi siht on, et kodanikuühendused on võimekad ja mõjusad ühiskondlike
probleemide ennetajad ja lahendajad, kasutades selleks sotsiaalset innovatsiooni, sotsiaalset
ettevõtlust ja/või avalike teenuste osutamist. Selleks on oluline, et kodanikuühenduste
pakutavad teenused on kliendikesksed, kvaliteetsed, ressursisäästlikud ja uuenduslikud.
Seepärast keskenduvad ka alaeesmärgi mõõdikud loetletud kolmele teemale.
2015. aastal koostatud kodanikuühiskonna arengukavas on kirjeldatud, et üks olulisemaid
lahendamist vajavaid ülesandeid selle alaeesmärgi raames on vähene sotsiaalse innovatsiooni
lahenduste ja võimaluste kasutamine. Samuti ei ole olnud selget arusaama sotsiaalse
innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse, avalike teenuste jmt terminitest ega praktikast, mis ei ole
võimaldanud valdkonda süsteemselt arendada. Probleemiks oli ka valdkonna killustatus, st
puudus horisontaalne koostöö valdkonda panustavate riigiasutuste vahel, mistõttu 2015. aastal
korraldati avalik konkurss, et leida Siseministeeriumi strateegiline partner sotsiaalse
innovatsiooni, ettevõtluse ja avalike teenuste delegeerimise valdkonnas. Partneriks valiti MTÜ
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.
Sageli on kodanikuühenduste suutlikkus osutada näiteks avalikke teenuseid väike,
juhtimis- ega huvikaitsesuutlikkus ei ole piisav ning on arenguruumi majandamis- ja
18
läbirääkimisoskustes. Avalike teenuste delegeerimist kodanikuühendustele takistab puudus
kodanikuühenduste kui võimalike teenuseosutajatele mõeldud praktilistest töövahenditest,
mida saaks koos koolituste, nõustamiste ja muude tugitegevustega kasutada. Selliste
töövahendite loomine ja senisest laiem levitamine aitaks lahendada ka probleemi, et avalike
teenuste delegeerijad ei ole piisavalt teadlikud kodanikuühendustele avalike teenuste
delegeerimise eelistest ja võimalustest. Seetõttu keskenduti teise alaeesmärgi puhul nii
kommunikatsioonile, terminite defineerimisele, parimate praktikate levitamisele ja sotsiaalse
ettevõtluse, innovatsiooni ja avalike teenuse delegeerimise alaste toetuste jagamisele.
Alaeesmärgi meetmed jagunevad kolmeks: teadlikkuse suurendamine sotsiaalse innovatsiooni
ja sotsiaalse ettevõtluse võimalustest, kodanikuühenduste võimekuse parandamine, et aidata
kaasa ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning selleks vajaliku
tegutsemiskeskkonna arendamine.
Meede 2.1 „TEADLIKKUS“: Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse terminite
täpsustamine ning nendega seotud (koostöö)võimalustest teavitamine
Tabel 5. Rakendusplaani meetme 2.1 mõõdikud48
Tulemus Tulemus Sihttase
Nr Mõõdik Algtase
(2016) (2017) (2019)
Sotsiaalse innovatsiooni Mõõdikut
1 võrgustikku kuulujate rahulolu 70% 75% ei seiratud 80%
võrgustiku tegevusega49
Sotsiaalse ettevõtluse Mõõdikut
2 võrgustikku kuulujate rahulolu 80% 80% ei seiratud 90%
võrgustiku tegevusega50
Meetme 2.1 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019
Sotsiaalse innovatsiooni ja
Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse on
2.1.1 sotsiaalse ettevõtluse terminite defineeritud ja täpsustatud, need
defineerimine ja täpsustamine on aluseks võimalikule
legaaldefinitsioonile
48
2015. aastal koostatud arengukavas oli tegemist ühe mõõdikuga „Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse
ettevõtluse võrgustikku kuulujate rahulolu võrgustiku tegevusega“. Kuna tegemist on kahe erineva võrgustikuga
mõõdetakse alates 2016. aastast mõõdikuid eraldi.
49
Seiratakse Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt loodud võrgustikku kuuluvate organisatsioonide tagasiside
küsitluse abil.
50
Seiratakse Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt võrgustikku kuuluvate organisatsioonide tagasiside küsitluse
abil.
19
Sotsiaalse innovatsiooni ja
sotsiaalse ettevõtluse
kommunikatsioon, et paren-dada
eri sihtrühmade arusaamist
nende olemusest, väärtusest ja Igale sihtrühmale on toimunud
tuleviku-potentsiaalist. vähemalt üks eesmärgistatud
Sihtrühmadeks 1) avalik sektor: kommunikatsiooni-projekt
rahastajad, ametnikud, aastatel 2016-2019, lähtudes
2.1.2
maakondlike arenduskeskuste konkreetse sihtrühma rollist
(edaspidi MAK) konsultandid; sotsiaalse innovatsiooni ja
2) aktiivsed kodanikud: sotsiaalse ettevõtluse arengu
potentsiaalsed eestvedajad toetamisel
(sh noored), sotsiaalsete
ettevõtete toodete-teenuste
võimalikud tarbijad,
vabatahtlikud
Sotsiaalse innovatsiooni ja
sotsiaalse ettevõtluse
Toimib valdkondadeülene
edendamiseks valdkondade-
2.1.3 koostöö-võrgustik, mille tööd
ülese koostöö toetamine, heade
hoiab käigus strateegiline partner
praktikate ja kogemuste
jagamine ning kommunikatsioon
Esimese meetmega keskendutakse tegevustele, mis suurendavad teadlikkust eelkõige sotsiaalse
innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse kohta – selleks on esmalt vaja mõlemad terminid selgelt
defineerida ning hiljem võtta need kasutusele ja tutvustada üldsusele. Terminite täpsustamine
toimub aastatel 2016-2019 ning haakub ühinguõiguse kodifitseerimise protsessiga. Lisaks on
meetme puhul vaja toetada valdkondadeülest koostööd ja jagada häid praktikaid, et tagada
valdkonna eestvedaja olemasolu. Nimetatud tegevusi alustati 2016. aastal ning tegevused
jätkuvad järgmistel aastatel.
Meetme 2.1 tegevuste jagunevad kolmeks, nende eest vastutavad organisatsioonid on peale
Siseministeeriumi ka Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium. Tegevustega
1) täpsustatakse termineid sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalne ettevõtlus,
2) luuakse kommunikatsiooniprojektid sihtrühmadele, lähtudes nende rollist sotsiaalse
innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse arengu toetamisel, ning
3) luuakse toimiv koostöövõrgustik, et edendada valdkondadeülest koostööd, jagada häid
praktikaid ja kogemusi ning tagada tõhus teabevahetus.
Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni termini defineerimisel toimus 2016. ja
2017. aastal kaks olulist edasiminekut. Justiitsministeerium alustas ühinguõiguse revisjoniga,
20
mille lähteülesanne51 sisaldab sotsiaalse ettevõtluse juriidilise korrastamise teemat.
Ühinguõiguse uuendamine kestab aastani 2020. Teiseks kiitis Vabariigi Valitsus heaks
Sotsiaalministeeriumi koostatud „Heaolu arengukava 2016−2023“, milles ühe olulise teemana
on ära märgitud ka defineerida termin sotsiaalne ettevõtlus, sh kaitstud töö, arendada seda
valdkonda. Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik korraldas õppereisi Taani, et
tutvuda sotsiaalse ettevõtluse juriidilise regulatsiooni sealse kogemusega.
Sotsiaalse ettevõtluse kommunikatsiooni suunal on märkimisväärne edasiminek koostöö
tegemine Haridus- ja Teadusministeeriumi, Briti Nõukogu ja Mittetulundusühingu Sotsiaalsete
Ettevõtete Võrgustikuga. Haridus- ja Teadusministeerium toetab noorte sotsiaalse ettevõtluse
valdkonna arengustrateegia koostamist Eesti Noorsootöö Keskuse vahendusel. 2017. aastal
sõnastati sotsiaalse ettevõtluse õpiväljundid esmakordselt nii formaal- kui ka
mitteformaalhariduse kohta, mis tähendab võimalust lõimida see teema noortega tegelevate
asutuste järjepidevasse tegevusse.
Koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga valmis 2017. aastal
noorte sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arendamise strateegia mustand. Strateegia
väljatöötamine toimus osapooli kaasaval moel. Koos Eesti Noorsootöö Keskusega novembris-
detsembris 2017 valmis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikul kolm noorteinfo vahendamiseks
mõeldud videot, mis on ühed esimesed eestikeelsed just noorte sihtrühmale mõeldud ja
professionaalselt teostatud sotsiaalse ettevõtluse teemalised audiovisuaalsed materjalid. Lisaks
korraldati Eesti Noorsootöö Keskusega detsembris 2017 sotsiaalse ettevõtluse teemalise
koolitusseminar malevakorraldajatele.
Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik algatas 2016. aastal koostöös Briti
Nõukoguga eesti ja vene keelt kõnelevatele gümnaasiuminoortele mõeldud programmi
„Changemakers’ Academy52“, mille katseprogrammis on 48 osalejat. 2017. aastal osales 60
inimest. Selle käigus toimub konkurss, mille käigus loovad noorte meeskonnad Eesti
sotsiaalsetele ettevõtetele turunduslahendusi. Ühelt poolt saavad noored inspiratsiooni ja
kogemusi, teisalt kasvab sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalse ettevõtluse tuntus. Avalikku sektori
teavitati sotsiaalsest ettevõtlusest juba hästi toimivate võrgustike kaudu, nagu avaliku sektori ja
sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm, avalike teenuste koostöövõrgustik ja sotsiaalse
innovatsiooni võrgustik. Sotsiaalne ettevõtlus oli üks teemasid Riigikogu kolme komisjoni
8. novembri 2016. aasta avalikul istungil kodanikuühiskonna arengust.
Sügisest 2015 suveni 2018 kestva mandaadiga esindab SEV Euroopa Liidu suunal Eestit
Euroopa Komisjoni sotsiaalse ettevõtluse ekspertide töörühmas GECES eesmärgiga anda
sisendit Euroopa Komisjoni valdkondliku poliitikakujundamise jaoks. 2017. aastal osales SEVi
esindaja GECESi kohtumistel ja andis aktiivselt sisendit töörühma lõppraporti rakenduskava
jaoks. See dokument võtab senisest paremini arvesse väikse ja keskmise suurusega Euroopa
Liidu liikmesriikide vajadusi seoses sotsiaalsete ettevõtete sektori arendamisega.
51
Ühinguõiguse revisjoni lähteülesanne. Koostaja Külliki Feldman. Tallinn, 2016.
http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/uhinguoiguse_revisjoni_lahteulesanne_loplik_10.5.2016.pdf (viimati
vaadatud 10.04.2017)
52
https://www.facebook.com/changemakersacademysev/ (10.04.2017)
21
18. veebruaril 2016. aastal loodi Riigikantselei juurde avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni
rakkerühm53, mille üks kolmest fookusest on arendada sotsiaalset ettevõtlust ühena ühiskonnas
innovatsiooni edendavatest tegevusvormidest. Selle ülesanne on töötada välja ettepanekud,
kuidas paremate teenuste osutamiseks ja poliitika tegemiseks suurendada Eesti avaliku sektori
innovatsioonivõimet ning laiemalt ühiskonna valmidust sotsiaalseks innovatsiooniks.
Rakkerühma rahastusel koostas Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ülevaate
„Sotsiaalsed ettevõtted Eestis: väärtus ühiskonnale ja 14 näidet“54. Aasta lõpus kuulutas
rakkerühm välja kaks hanget: „Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi analüüsimine“ ja „Sotsiaalse
väärtuse mõiste sisustamine, hankekriteeriumite ja hindamismeetodite välja töötamine ning
juhendmaterjali loomine“. 2017. aastal valmisid lisaks rakkerühma lõpparuandele ka
„Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi analüüs“ ja „Sotsiaalse väärtuse edendamine riigihangete
kaudu: raport ja juhendmaterjal“.
2016. aastal jätkasid Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Heateo Sihtasutus
mitteformaalse sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku eestvedamist. Toimus võrgustiku neli suurt
kohtumist, lisaks kuus töötuba ja hulgaliselt väiksemaid kohtumisi võrgustiku eri osaliste vahel.
Võrgustikku värvati kaks uut liiget: Teenusmajanduse Koda ja Mittetulundusühing Eesti
Disainikeskus. Valmis võrgustiku tegevuskava aastateks 2017−2018, mille neli fookust on
järgmised: 1) inimkesksed teenused, 2) koosloome, 3) vabaühenduste tulemuste
eesmärgistamine ja hindamine, 4) vabaühenduse innovatsiooni rahastamine.
2017. aastal jätkas SEV koostöös Heateo Sihtasutusega mitteformaalse Sotsiaalse innovatsiooni
võrgustiku eestvedamist. 2017. aastal toimus kokku viis sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku
kohtumist, millest kaks viimast toimusid kogemuste jagamise vormis. Septembris tutvustas
Heateo SA NULA inkubaatori õppetunde ja novembris tutvustas Vabaühenduste Liit EMSL
oma huvikaitselabori kogemusi. Lisaks võrgustiku kohtumistele osales Rasmus Pedanik
võrgustiku esindajana Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühmas ning selle
rakkerühma esindajana Siseministeeriumi innovatsiooniprogrammis vaatlejana. Sotsiaalse
innovatsiooni võrgustik on mitteformaalne võrgustik, mille kutsus 2014. aastal kokku Rasmus
Pedanik. Võrgustikku kuuluvad hetkel Sotsiaalse Innovatsiooni Labor, Heateo SA, Sotsiaalsete
Ettevõtete Võrgustik, Vabaühenduste Liit EMSL, Eesti Disainikeskus, Kodanikuühiskonna
Sihtkapital, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Praxis, TÜ Ühiskonnateaduste Instituut,
TTÜ Ragnar Nurkse Instituut jt.
Võeti vastu uus Riigihangete seadus. See loob otsesed võimalused avalikule sektorile sotsiaalse
väärtuse hankimiseks sotsiaalsetelt ettevõtetelt ja teenuseid pakkuvatelt avalikes huvides
tegutsevatelt vabaühendustelt. Üks paragrahvidest on „§ 13. Hankelepingute reserveerimine“
(soosib vähemate võimalustega inimestele tööhõive pakkujaid) ja teine „§ 127. Sotsiaal- ja
eriteenuste hankelepingute reserveerimine“ (soosib avalikes huvides ja kasumijaotuseta või
piiratud kasumijaotusega tervishoiu-, sotsiaal- või kultuuriteenuste osutajaid).
53
https://riigikantselei.ee/et/avaliku-sektori-ja-sotsiaalse-innovatsiooni-rakkeruhm (10.03.2018)
54
http://sev.ee/wp-content/uploads/2016/09/Sotsiaalsed-ettev%C3%B5tted-Eestis.pdf (10.03.2018)
22
Olulisem tegevus meetme 2.1 raames on:
avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma loomine ja koostatud
analüüs muuhulgas sotsiaalse ettevõtluse paremaks levitamiseks Eestis
Meede 2.2 „VÕIMEKUS“. Kodanikuühenduste tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse
parandamine
Tabel 6. Rakendusplaani meetme 2.2 mõõdikud
Tulemus Sihttase
Nr Mõõdik Algtase
(2017) (2019)
Kodanikuühenduste teadlikkus ja
1 rahulolu strateegilise partneri Puudub 3,84 Püsib
tegevusega55
Kodanikuühenduste viimase aasta Mõõdikut
2 5% Suureneb
jooksul teenitud omatulu kasv56 ei seiratud
Meetme 2.2 tegevused rakendusplaanis ja eesmärgid aastateks 2016−2019
Valdkonna eesmärgistatud ja
Valdkonna strateegilise partneri
süsteemseks arendamiseks vastava
leidmiseks on korraldatud konkurss,
2.2.1 strateegilise partneri tegevuste
valitud strateegilise partneri võimekuse
elluviimise ning võimekuse suurenemise
kasvu ja tegevuste elluviimist toetatakse
toetamine
KOV-idele pakutakse nõustamisteenust
(2015–2017) ning korraldatakse
Kodanikuühenduste avalike teenuste
arendusseminare teenuste arendamist
2.2.2 väljatöötamiseks ja osutamiseks vajalike
puudutavate teadmiste ja oskuste
teadmiste ja oskuste arendamine
suurendamiseks ja KOV-ide koostöö
soodustamiseks
55
Seiratakse Siseministeeriumi partnerite rahulolu uuringuga, mis koosneb 5 valdkonnast, iga valdkonna all on 4
tegevusnäitajat. Hindamise objektiks on tööprotsess kui väärtust loovate tegevuste kogum. Valdkondade ja
tegevusnäitajate valikul on lähtutud, et need peegeldaks Siseministeeriumis kokkulepitud ühtseid
väärtushinnanguid ning valitsemisala juhtimispõhimõtteid ja oleks partneri jaoks lisaväärtust loovad.
Küsimustik koosnes 20 väitest. Hinnangute andmisel kasutati järgmisi skaalasid:
1) hinnang olulisusele: 1- üldse mitte oluline; 2- väheoluline; 3- olen kahevahel; 4- oluline; 5- väga oluline;
EOÖ- ei oska öelda
2) hinnang praegusele tasemele: 1- ei ole üldse rahul; 2- pigem ei ole rahul; 3- olen kahevahel; 4- pigem
rahul; 5- väga rahul; EOÖ- ei oska öelda.
56
Mõõdik on kasv võrreldes eelneva aastaga. Hinnatakse protsentides kogutulust.
23
Kodanikuühenduste ja avaliku sektori
poolt üheskoos avalike teenuste
Vähemalt üks vastav arenguprogramm
2.2.3 osutajate ja avalike teenuste
on välja töötatud ja teoks tehtud
arendamiseks arenguprogrammide
väljatöötamine ja elluviimine
Kodanikuühenduste avalike teenuste Avalike teenuste osutamise kogemused
2.2.4 osutamise kogemuste ja parimate ja parimad praktikad on koondatud ja
praktikate levitamine levitatud
Tagatud on toetused
Toetused kodanikuühendustele avalike
2.2.5 kodanikuühendustele avalike teenuste
teenuste algatamiseks ja arendamiseks
algatamiseks ja arendamiseks
Sotsiaalse ettevõtluse
Koostatud ja ellu viidud on vähemalt üks
2.2.6 arenguprogrammide koostamine ja
sotsiaalse ettevõtluse arenguprogramm
elluviimine
Sotsiaalse ettevõtluse toetusskeemide
mitmekesistamine, pakkudes Lisandunud on vähemalt üks uus
2.2.7
inkubatsiooni-, stardi-, tootearenduse ja sotsiaalse ettevõtluse toetusskeem
kasvutoetust
Koostatud on sotsiaalse innovatsiooni
Kodanikuühenduste sotsiaalse õppematerjalid ja praktilised
2.2.8
innovatsiooni võimekuse suurendamine töövahendid, mille on alusel korraldada
koolitusi ja pakkuda nõustamist
Sotsiaalse innovatsiooni konkursi KÜSK-i nupukate lahenduste konkurss
2.2.9 korraldamine ja katseprojektide on ellu viidud, ideede autoreid on
toetamine koolitatud ja nende projekte toetatud
Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse Valminud on analüüs koos poliitika-
innovatsiooni edendamiseks riskikapitali soovitustega finantsinstrumentide
2.2.10
kaasamine, laenude ja teiste kaasamise mehhanismi kohta, analüüsis
finantsinstrumentide võimaldamine soovitatud mehhanismi on rakendatud
Teise meetmega on aastatel 2015-2020 ette nähtud tegevused, mis puudutavad
kodanikuühenduste võimekuse suurendamist nii sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse
kui ka avalike teenuste puhul. Seda tehakse näiteks valdkonna strateegilise partneri tegevuse
toetamise, kodanikuühenduste teadmiste ja oskuste arendamise koolituste,
arendusprogrammide ja muu kaudu ning praktiliste juhendite või töövahendite loomisega.
2016. aastal oli oluline jätkata kodanikuühenduste toetamist, et aidata neil algatada ja arendada
24
avalikke teenuseid ning osata suurendada kodanikuühenduste omatulu teenimise võimekust.
Korraldati konkursse sotsiaalse innovatsiooni katseprojektide toetamiseks ja kaasati eri
finantsinstrumente, et edendada sotsiaalset ettevõtlust ja sotsiaalset innovatsiooni.
2016. aastal viis Siseministeeriumi strateegiline partner Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ellu
sotsiaalteenuse koosloome arenguprogrammi, mida rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu.
Arenguprogrammi töös osales kuus meeskonda või vabaühendust, 12 ametnikku ja
5 vabatahtlikku, see kestis jaanuarist detsembrini, peeti 10 ühist töötuba ja vabaühendused said
üle 100 tunni nõustamist. Samuti toimus 2016. aastal vabaühenduste juhtidele mõeldud kaks
tegevusõppe (ingl action learning) programmi, milles osales 10 organisatsiooni ja toimus
10 kohtumist. 2017. aastal toimus action learning arenguprogrammi läbiviimine vabaühenduste
juhtidele ja võtmeisikutele, sh kaasati värvati uusi osalejaid. Action learning on maailmas üks
tõhusamaid inimeste arendamise ja probleemide lahendamise metoodikaid. 2017. aastal toimus
kokku 10 action learning kohtumist, kus osales kokku 10 organisatsiooni.
2016. aasta augustis toimus Türgis rahvusvaheline koolituslaager kuni 35-aastastele
sotsiaalsetele ettevõtjatele või ka alustavatele eestvedajatele eesmärkide püstitamise ja
tulemuste mõju hindamise kohta. Treeninglaagrile järgnes 7 kuud kestnud mentorprogramm
(2016−2017), mis pakkus sotsiaalsele ettevõtjale tuge tema eesmärkide elluviimisel. Eestist
osales Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimees.
Lisaks korraldas Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik aprillis 2016 Sihtasutuse
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tellimusel vabaühendustele kolm kahepäevast teenusedisaini
koolitust, milles osales enam kui 20 vabaühendust.
Kolme olulise teenuse kohta toimusid koostööseminarid järgmiste partnerite vahel:
- Sotsiaalkindlustusameti ja raske ja sügava puudega laste tugiteenuste
(lapsehoiuteenus, tugiisiku teenus. transporditeenus) hankepartnerid;
- Sotsiaalkindlustusameti ja kogukonnas elamise teenuse partnerid;
- Eesti Töötukassa ja lühiajalise kaitstud töö partnerid.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik viis läbi arendusprojektiEesti Töötukassa lühiajalise kaitstud
töö teenuse ja Sotsiaalkindlustusameti pikaajalise kaitstud töö teenuse edasiarendamiseks
teenusedisaini meetodil. Arendusprojekt viidi ellu koosloomes avaliku sektori esindajatest
hankijate ning vabaühendustest ja sotsiaalsetest ettevõtetest teenusepakkujate vahel. Avaliku
sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma raames töötati välja kriteeriumid kaitstud töö
tingimuste rakendamiseks hankeprotsessi.
Sotsiaalse ettevõtluse valdkonna edasise huvikaitse alusena valmisid analüüs „Avalikud
teenused: tegevused ja väljakutsed eri osapoolte silmis“ ja strateegiline tegevuskava
„Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku avalike teenuste suuna huvikaitse tegevuskava
2017−2018“. Tegevuse eesmärk on määratleda sotsiaalsete ettevõtete huvikaitse prioriteet ja
suurendada avalike teenuste delegeerimist vabaühendustele.
25
Riigikantselei korraldas hanke, et koostada analüüs „Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi
analüüsimine“, mille tulemused annavad analüütilise ja seadusliku aluse edaspidiseks
huvikaitseks sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi kujundamisel. Nendele on viidatud ka
Vabariigi Valitsuse tegevuskavas seoses avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni
rakkerühmaga.
Olulisemad tegevused meetme 2.2 raames on järgmised:
sotsiaalteenuse koosloome arenguprogrammi elluviimine;
hange „Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi analüüsimine“, mis viidi läbi avaliku
sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma raames.
Meede 2.3 „TEGEVUSKESKKOND“: Administratiivse keskkonna edendamine ja
strateegilise toe pakkumine
Tabel 7. Rakendusplaani meetme 2.3 mõõdikud
Tulemus Tulemus Sihttase
Nr Mõõdik Algtase
(2016) (2017) (2019)
KOV-i ametnike rahulolu (on
väga või pigem rahul) avalikke
61% Mõõdikut Mõõdikut
1 teenuseid osutavate Suureneb
(2014) ei seiratud ei seiratud
kodanikuühenduste
organisatsioonilise võimekusega57
Meetme 2.3 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019
Õiguskeskkonna kujundamiseks
Sotsiaalset ettevõtlust toetava õigus-
on esitatud teemakohased
2.3.1 ja maksukeskkonna kujundamine
ettepanekud ja eelnõud on ette
ning selleks debati algatamine
valmistatud
Kvaliteedikriteeriumide, -standardite
Ette on valmistatud vähemalt
ja vormide ettevalmistamine avalike
kümme avaliku teenuse
2.3.2 teenuste delegeerimiseks ning nende
kvaliteedikriteeriumit, -standardit
rakendamiseks seotud osaliste
ja vormi
teadlikkuse suurendamine
57
Järgmine andmekorje on plaanis läbi viia avalike teenuste delegeerimise uuringu raames Siseministeeriumi
eestvedamisel 2019. aastal.
26
„Ühenduste rahastamise
juhendmaterjali“ täiendamine: Täiendatud „Ühenduste
avalike teenuste delegeerimise rahastamise juhendmaterjali“ on
2.3.3 teema lisamine (sh toetus-meetmete levitatud ministeeriumides,
eristamine avalikest teenustest) ning KOV-ides ja
tulemuste ja mõju hindamise teema kodanikuühendustes
täpsustamine (standardid)
Avalike teenuste delegeerijate ja
osutajate (kodanikuühenduste)
Tagatud on avalikke teenuseid
nõustamine (partnerluse vormi
osutavate kodanikuühenduste ja
2.3.4 täpsustamine, maakondlike
avalike teenuste delegeerijate
arenduskeskuste toe suurendamine,
nõustamine
uued koostöövormid kodanike ja
riigi/KOV-i vahel)
Sotsiaalsete ettevõtete ja avalike
teenuse pakkujate tegevuste
tulemuste ning nende loodava
Loodud on ühiskondliku mõju
ühiskondliku mõju (sh rahalise
2.3.5 hindamise ja kommunikatsiooni
panuse) kindlaks tegemiseks ja
internetikeskkond
kommunikatsiooniks avaliku sektori
tunnustatud standardi ning sellel
põhineva (veebi)keskkonna loomine
Kolmanda meetmega keskendutakse tegevustele, mis puudutavad tegutsemiskeskkonda.
Selleks tehakse näiteks järgmist: algatatakse arutelu maksu- ja õiguskeskkonna teemadel,
valmistatakse ette ja levitatakse mitmesuguste kvaliteedikriteeriumite, -standardite ja -vormide
ning täiendatakse „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali” avalike teenuste delegeerimise
osaga. Koostöös partneritega on oluline pöörata tähelepanu avalike teenuste delegeerijate ja
osutajate nõustamisele ning veebitöövahendite loomisele, et hinnata ühiskondlikku mõju
kodanikuühendustele.
Olulise arenguna on sotsiaalne ettevõtlus lisatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016-
2019 , mille punkt 3.17 näeb ette soodustada sotsiaalset ettevõtlust. Lisaks on riigihangete
seaduse eelnõuga loodud senisest selgemad võimalused sotsiaalse väärtuse hankimiseks
sotsiaalsetelt ettevõtetelt ja teenuseid pakkuvatelt vabaühendustelt. Uue riigihangete seaduse
rakendamist hakkasid toetama 2017. aastal valminud tulemused Riigikantselei poolt 2016. aasta
27
lõpus välja kuulutatud analüüsihankest „Sotsiaalse väärtuse mõiste sisustamine,
hankekriteeriumite ja hindamismeetodite välja töötamine ning juhendmaterjali loomine“58.
Riigikantselei tellis analüüsi sotsiaalse ettevõtluse turundusmärgise loomise võimalustest.
Analüüsi tulemused valmivad 2017. aastal. Ühisturunduse võimalusest ülevaate saamiseks tegi
Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik koos mittetulundusühinguga THINK
Eesti uuringu erivajadustega inimeste töövõimaluste kohta (vt „Uuring – millised on
erivajadustega inimeste käsitöökeskused Eestis?”).59
Sügisel 2016 valmis maailmamuutjate registri veebilahendus maailmamuutjad.ee, mida
tutvustab sotsiaalsetele ettevõtetele ja teistele vabaühendustele Mittetulundusühing Sotsiaalsete
Ettevõtete Võrgustik. Veebilahenduse Maailmamuutjad.ee testimise tulemusena toimuvad
viimased arendused I kvartalis 2018. Alates II kvartalist väljub portaal beetaversioonist ning
algab aktiivne vabaühenduste kaasamine (sh maakondlike arenduskeskuste võrgustiku abil).
Koostöös rahvusvaheliste partneritega valmis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku käsiraamat
„Kuidas saavutada maksimaalset mõju“, mis pakub praktilisi nippe osapoolte vajaduste
kaardistamiseks ja oma edasiminekute hindamiseks just “rohujuure tasandil” tegutsevatele
vabaühendustele. Eelmine eestikeelne käsiraamat keskendus mõju eesmärgistamisele ja
hindamisele organisatsiooni pigem eestvedajate vaatenurgast.
Olulisim tegevus meetme 2.3 raames on
veebilahenduse maailmamuutjad.ee lõplik valmimine.
ALAEESMÄRK 3 „VÕIMEKAD KODANIKUÜHENDUSED, KELLEL ON
PIISAVALT RESSURSSI ARENGUKS JA MÕJUSAKS TEGUTSEMISEKS“
Kolmanda alaeesmärgi all on tegevused, millega tagatakse võimekate kodanikuühenduste
olemasolu, vabaühenduste arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks piisavalt tööjõud ja vahendeid.
Nende tegevustega toetatakse arengukava kahe esimese eesmärgi saavutamist, sest
mittevõimekad kodanikuühendused ei aita kaasa sünergiale, et parandada Eesti ja eestimaalaste
elukvaliteeti.
Kuigi kodanikuühiskond on suuresti iseseisev, saab riik nende tegutsemiseks luua soodsa
keskkonna ja toetada kodanikuühendusi nende eesmärkide saavutamisel. Seda on arengukavas
käsitatud kui tugiteenust kodanikuühendustele. Tugiteenused on nii riigi pakutavad
rahastamisvõimalused või kodanikuühenduste nõustamine kui ka kodanikuühenduste endi
pakutavad koolitused ja tugi oma liikmetele või võrgustikule.
58
https://riigihanked.riik.ee/register/hange/181515 (10.04.2017)
59
http://sev.ee/2016/08/uuring-millised-on-erivajadustega-inimeste-kasitookeskused-eestis/ (10.04.2017)
28
Uue teemana käsitletakse arengukava tegevuste kodanikuühenduste ühiskondliku mõju
hindamise juurutamist, see aitab kodanikuühendustel oma võimalike toetajate, sihtrühma ja
teiste seas selgelt ja arusaadavalt oma ühiskondlikku panust kajastada.
Alaeesmärgi meetmeid on kolm: parandada kodanikuühenduste tegutsemiskeskkonda,
vabatahtlike kaasatust ja kodanikuühenduste suutlikkust vajalikke inimesi kaasata.
Meede 3.1 „VÕIMEKUS JA KESKKOND“: Kodanikuühenduste mõju ja arengut
toetavate tugiteenuste ning arenguprogrammide tagamine
Tabel 8. Rakendusplaani meetme 3.1 mõõdikud60
Tulemus Tulemus Sihttase
Nr Mõõdik Algtase
(2016) (2017) (2019)
KÜSK-ist toetust saanud kodanikuühenduste Mõõdikut
1 4,6 4,6 Püsib
rahulolu KÜSK-i tööga (viie palli skaalal) ei seiratud
Osakaal MAK-i MTÜ-konsultandi klientidest,
2 kes said nõustamisel oma küsimusele vastuse 89% 89% 96% Suureneb
või probleemile lahenduse
Rahulolu klienti nõustanud MAK-i
3 97% 97% 100% Püsib
MTÜ-konsultandi teenindusoskusega
Tulemused
Kodanikuühenduste juhtide rahulolu selguvad
4 8 8 Püsib
arendusprogrammiga61 juulis
2018
Meetme 3.1 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016-2019
Ette on valmistatud ja avatud vähemalt
Rahalised toetused kodanikuühendustele
3.1.1 mõju suurendamiseks, institutsionaalse kaks taotlusvooru, tagatud on toetused
rahvusvahelise koostöö soodustamiseks ja
suutlikkuse parandamiseks ning
60
Rakendusplaani meetme 3.1 mõõdik 2 väärtust muudeti aruandeaastal ning eespool nimetatud „Maakondlike
arenduskeskuste klientide rahulolu MTÜ-de konsultantide teenindusoskusega (kümne palli skaalal)“ asemel on
kaks mõõdikut: „Osakaal MAK MTÜ konsultandi klientidest, kes sai nõustamisel oma küsimusele vastuse või
probleemile lahenduse“ ning „Rahulolu klienti nõustanud MAK MTÜ konsultandi teenindusoskusega“ Esimese
nimetatud mõõdiku tulemus määratakse vastavalt SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali läbi viidud küsitlusele,
mille puhul vastati variandiga „Jah, sain“. Teise nimetatud mõõdiku puhul arvestatakse neid vastajaid, kes vastasid
küsitlusele variandiga „Jäin väga rahule“ või „Jäin rahule“.
61
KÜSK viib igal aastal läbi maakonna vabaühenduste juhtide arenguprogrammid. Rahulolu mõõdetakse
arenguprogrammis osalenud juhtide tagasiside ankeediga 10 palli skaalal, kus 10 - väga rahul ja 1 - ei ole üldse
rahul
29
organisatsioonipõhiste arenguvajadustega tugitegevused kodanikuühiskonna
tegelemiseks edendamiseks (sh stipendiumid)
Alustavatele ja tegutsevatele kodaniku- Alustavatele ja tegutsevatele
3.1.2 ühendustele koolitus- ja mentor- kodanikuühendustele mõeldud koolitus- ja
programmide korraldamine mentorprogrammid on tehtud
Maakondlike arenduskeskuste MTÜ-de
Piirkondliku ja universaalne info- ja
konsultandid osutavad konsultatsiooni-
3.1.3 nõustamisteenuse tagamine nii alustavatele
teenuseid MTÜ-dele, korraldavad
kui ka tegutsevatele kodanikuühendustele
maakondades koolitusi ja üritusi
Kohaliku omaalgatuse programmi Kohalik areng ja kogukondade elujõulisus
3.1.4
elluviimine ja arendamine on tugevdatud
Vene töökeelega kodanikuühenduste Vene töökeelega kodanikuühenduste
3.1.5 tegutsemisvõime parandamine (koolitused, arenguprogramm on teoks tehtud
nõustamine, infomaterjalid)
Ühiskonna protsessides osalemist toetav Ajavahemikul 2015−2021 on koostöö-
3.1.6 tegevus, sh kodaniku-ühenduste ja nende tegevustes osalenud 5000 inimest
omavahelise koostöö toetamine
Kodanikuühiskonna suundumuste ja Kodanikuühiskonna trendide ja arengu
3.1.7 arengu analüüsimine, et hinnata probleeme analüüsimiseks vajalikud uuringud või
ja vajadusi ning kujundada tegevusplaanid analüüsid on tehtud
Kodanikuühiskonna ja -ühenduste Kodanikuühiskonna ja -ühenduste
3.1.8 tegevuse statistika regulaarne kogumine ja tegevuse statistikat avalikustatakse
avalikustamine vähemalt kord aastas
Kodanikuühendusi puudutavate Äriregistris kodanikuühenduste kohta
3.1.9 registriandmete tasuta kättesaadavaks olevad andmed on antud vabalt kasutusse
tegemine
Valminud on analüüs riigiraha rakendusse
Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse
3.1.10 riigieelarvest toetust saanud
suurendamine
kodanikuühenduste lisamise võimalustest
Kodanikuühiskonna teemalise teabe Portaali Hea Kodanik külastatakse
3.1.11
üleriigiline koondamine ja jagamine keskmiselt vähemalt 9000 korda kuus
(sh portaalide Hea Kodanik ja MAKIS
30
tööshoidmine ja nende sisu arendamine,
uudiste levitamine)
Kodanikuühiskonna üleriigilise tähtsusega Kodanikuühiskonna üleriigilise tähtsusega
3.1.12
sündmuste toetamine regulaarsed sündmused on toetatud
Kodanikuühiskonnas osalemis- Valminud on analüüs vene ja/või inglise
võimalustest kättesaadava võõrkeelse teabe keeles teabe kättesaadavuse kohta ning
3.1.13 kindlaks tegemine ja ettepanekute kättesaadavuse parandamise vajadusest
tegemine kommunikatsiooni
parandamiseks
Esimese meetmega keskendutakse tegutsemiskeskkonnale ehk tugiteenustele, mida riik ja
kodanikuühendused ise pakkuda saavad. Jätkatakse rahaliste toetustega kodanikuühendustele,
et suurendada nende mõju ning tõsta nende võimekusi. Jätkatakse ka alustavatele ja
tegutsevatele kodanikuühendustele koolitus- ja mentorprogrammide korraldamisega ning
piirkondliku nõustamisteenusega nii alustavatele kui ka tegutsevatele kodanikühendustele.
Olulisel kohal on analüüsida ja uurida kodanikuühiskonna eri suundumusi ning regulaarne
koguda kodanikuühiskonna ja -ühenduste kohta käivat statistikat, mille alusel kujundada edasisi
poliitikavalikuid. 2018. aastal tellitakse vabatahtliku tegevuse hindamise uuring ja
kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs, mis toimuvad perioodiliselt iga 4-5 aasta tagant.
Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital valmistas 2016. aastal ette kaks taotlusvooru:
arenguhüppe taotlusvoor ja teenuste osutamise võimekuse taotlusvoor. Neist esimesest said
toetust 21 piirkondlikku ja 13 üleriigilist ühendust, mis on 23% taotlejaist. Esitatud taotluste
tase oli eelmistest kordadest sisukam arenguvajaduste kindlakstegemise poolest. Probleemiks
on raha vähesus, mis ei võimaldanud toetada rohkemaid taotlusi. Ühendused soovisid arendada
mitmesuguseid võimekusi, enim sooviti tegeleda juhtimisvõimekuse ja
kommunikatsioonivõimekuse, aga ka teenusearenduse, avaliku nähtavuse ja
finantsvõimekusega.
KÜSK hinnangul on kolme aasta (2014−2016) arenguhüppe taotlusvooru võrdlusest näha, et
igas arenguhüpet mõjutavas aspektis on taotluste kvaliteet paranenud ja kõige nõrgemate
taotluste osakaal on märgatavalt vähenenud. Samas ei olnud 2016. aastal suurenenud
eraldatavate toetuste maht, mille tõttu on KÜSK hinnangul mitu tugevat ja toetust väärivat
projekti jäänud taotlusvoorude vahendite vähesuse tõttu toetuseta.
KÜSK palub iga taotlusvooru lõppemise järgselt kahe aasta möödudes toetust saanud ühingutelt
järelaruannet. 2014. aasta arenguhüppe järelaruannetest ilmnes, et 75% ühinguid said tõuke
arengut jätkata ja kinnistada. Ühingud on toetuse saamise järgselt enamasti edasi arenenud,
nende näitajad on KÜSKi hinnangul paranenud (nt palgaliste töötajate arvu kasv, ka
vabatahtlike, liikmete arvu, tulude suurenemine). Lisaks väidavad taotlejad, et omavalitsused
31
on hakanud neid oma partneriks pidama, nende teenuseid kasutama, laienenud on koostöö ka
välispartneritega oma teenuste, oskuste pakkumisel ja suurenenud on tuntus kogukonnas.
2017. aastal viidi ellu kaks vabaühenduste võimekuse tõstmisele suunatud taotlusvooru:
arenguhüppe taotlusvoor ja majandusliku elujõulisuse taotlusvoor. Neist esimene keskendus
inimeste ja organisatsiooni tööprotsesside arendamisele. Teine taotlusvoor keskendus
vabaühenduste võimekuse tugevdamisele iseseisvalt majandada ja olla finantsiliselt
jätkusuutlik. Taotlusvoorudest järeldus, et taotluste probleemiks on üldsõnalisus. Näiteks
endiselt sõnastatakse projekti eesmärke tegevustena, mis ei loogi võimalust konkreetseid
tulemusi saavutada. Samas on analüüsioskused ühingutel edasi arenenud, kuid tihti jäetakse
põhjendamata, miks on valitud just selle ühe võimekuse arendamine. Tihti ei moodusta
eesmärgid, tegevused ja eelarve tervikut ja jätkusuutlikkus on pigem üldsõnaline.
2016. aastal viidi lisaks ellu teenuste osutamise võimekuse taotlusvoor, mis keskendus ühingute
arendamisele nii teenuste osutamise kui ka toodete väljatöötamise ja pakkumise võimekuses.
Esitati 105 taotlust, neist sai rahastust 17 projekti.
Lisaks korraldati turvalisuse taotlusvoor, mille üldtingimused valmisid mais 2016. Vaatamata
sellele, et piirangud taotlejale sama hästi kui ei olnud, oli ikkagi üsna suur hulk neid taotlusi ja
taotlejaid, kes ei vastanud nõuetele. Taotlusi esitati 100, neist tunnistati nõuetele mittevastavaks
11 (11%). Üle poole kõigist toetatud projektidest olid investeeringute või soetuste tegemiseks
esitatud projektid, koostööprojekte oli väga vähe.
Taotlusvoorude järeldused aastatel 2016-2017
1. Senisest parem kvaliteet tuleneb järjest organisatsiooni arenguvajaduste analüüsi järjest
paremast tasemest. Osalt näitab see viimasel ajal suurel hulgal MTÜdele mõeldud ja
neile tehtud arenguprogrammide ja koolituste efektiivsust. Paljudes taotlustes oli
mainitud EMSL-i ja MAK-ide korraldatud koolitusi ja arenguprogramme, milles
osalemine oli ühingu viinud parema arusaamani oma arenguvajadustest.
2. Arenguvajaduste analüüsimiseks kasutatakse senisest rohkem organisatsiooni
analüüsimise meetodeid ja mudeleid, kõige enam taotlusvooru lehel soovitatud
McKinsey organisatsiooni võimekuste hindamise tööriista.
3. Kui eelminevate aastate taotluste põhjal sai erinevate analüüsitud aspektide tulemusi
kokku võttes öelda, et ühingu arenguvajadustega tegelemise tähtsusest
igapäevategevuste kõrval on üha enam aru saadud, kuid praktikas ei osata veel selgeid
arenguhüppeid plaanida, siis nii 2016. kui 2017. aastal on plaanimisoskusedki juba
rohkem arenenud.
4. Oskus projektide vahetulemusi ja mõõdikuid kindlaks määrata on tugevalt paranenud –
projekti samm-sammulist kavandamist ja tulemuste konkreetset mõõtmist peavad
tähtsaks üha enamad taotlejad ning teavad, mis enne taotlemist hoolikalt läbi mõelda ja
kindlaks määrata.
5. Iga aastaga muutuvad projektid konkreetsemateks ja spetsiifilisemateks.
32
Arendamist vajavad aspektid
1. Konkreetsete ja tulemusi toovate tegevuste plaanimine seatud eesmärkide alusel tekitab
veel suurele osale ühingutest raskusi. Eesmärke osatakse paremini seada, kuid raskusi
tekitab jõuda täpsete ja realistlike sammude väljatöötamiseni.
2. Jätkusuutlikkusele keskendumine ja tulevikule suunatud mõtlemine vajab arendamist.
Arenguhüpe ei tohiks olla projektipõhine ettevõtmine, vaid selle mõju peab oskama
hoida ka tulevikus.
3. 2015. aasta taotlusvoorus tehtud muudatus soodustada arenguhüppe tegemiseks ka
suuremate investeeringute tegemist oli küll projektide põhjal õigustatud, kuid
2016. aastal oli taoliste soetusprojektide kvaliteet nõrgem. Soetust teha soovivatele
taotlejatele on vaja senisest selgemini arusaadavaks teha, kuidas investeeringute
kavandamisel pidada silmas, et lähtutaks arenguvajadustest ja jätkusuutlikkusest.
4. KÜSKi järeldus on, et kuigi aasta-aastalt taotluste kvaliteet paraneb, oleks vaja
taotlejate süsteemsemat koolitamist oma arenguvajaduste väljaselgitamisel ja selle
alusel taotluste koostamisel. See on eelduseks taotlemisel ja sellest sõltub kogu projekti
kvaliteet.
KÜSK koordineerib alates 1. juunist 2015 maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustiku
kodanikuühenduste konsultantide tööd ning vastutab konsultantide elluviidavate ja
kodanikuühendustele mõeldud info- ja kommunikatsiooniteenuste osutamise eest. KÜSK tagab
konsultantide tegevuse koordineerimise, sh infovahetuse korraldamise Siseministeeriumi
(SIM) ja MAK-idega, klienditagasiside kogumise ja analüüsi ning MAK-ide tegevuse kontrolli
kodanikuühenduste suunal.
2017. a lõpu seisuga töötab üle Eesti 18 kodanikuühenduste konsultanti, neist kaks vene
töökeelega. Enamikus maakondades on üks konsultant, erand on Ida-Virumaa ühe eesti- ja ühe
venekeelse ning Harjumaa kahe eesti- ja ühe venekeelse konsultandiga. Oluline on esile tuua,
et need 18 konsultanti ei pruukinud ilmtingimata töötada täiskohaga – koormus sõltub
maakonnast ja MAK-i sisemisest töökorraldusest.
Tellitava teenuse kirjelduses möödunud aastaga võrreldes muutusi ei ole. Jätkuvalt on
MAK-idel kohustus tagada kõigi kokkulepitud teenuste pakkumine arenduskeskuses
kohtumiste, rühmanõustamiste, e-kirja või telefoni teel nõustamiste või ka muudes vormides.
2015. aasta lõpus käivitunud üleminek uuele konsultatsioonide aruandlussüsteemile
jätkus 2016. aasta algul ja rakendati 2016. aasta aprillis. Uus süsteem KIS
(konsultatsioonide infosüsteem) on loodud konsultantide ja KÜSKi vajadusi silmas pidades.
Töö lihtsustamiseks kanti KIS-i üle kõik varem andmebaasis olnud 46 000 nõustamist MTÜ
valdkonnas. Alates 4. aprillist 2016. aastal hakkasid konsultandid sisestama uusi
konsultatsioone. Kuna KIS-ile pääseb ligi mistahes internetiühendusega seadmest, teeb see
nõustamiste sisestamise veelgi mugavamaks. 2017. aastal on süsteem saanud kasutajatelt
33
positiivset tagasisidet. KISi sisestatud kanded on lisaks analüüsile ka aluseks kliendirahulolu
küsitluse korraldamiseks.
2. mail 2017 käivitas KÜSK kodanikuühenduste nõustamisportaali MAKIS uuendatud
kujul aadressil www.makis.ee, sest senine keskkond oli tehniliselt ja sisuliselt aegunud.
Teenuse koordineerimise üleandmisega anti KÜSKile ka üle MAKIS, mis hoogtööna suvel
2015 ajakohastati. Koos tehnilise platvormi uuendamisega ja uue domeeninime
registreerimisega uuendas KÜSK koostöös konsultantidega ka portaali sisu ning juurutas
koordineerimissüsteemi. Igal konsultandil on nüüd kindel või kindlad alamlehed, mille sisu
ajakohasuse eest nad vastutavad. Samuti viis KÜSK sisse rotatsioonisüsteemi veebilehe kaudu
esitatud küsimustele vastamisele – enam ei vasta kõikidele MAKISe kaudu esitatud küsimustele
üks MAK nagu seni, vaid see roteerub kord kuus. Rotatsiooni koordineerib ja küsimustele
vastamise kohta peab ülevaadet KÜSK. 2. novembril avati MAKISe venekeelse osa. Esialgu
on seal kättesaadav vaid baasinfo konsultantide ja ühingu asutamise teemadel, aga järk-järgult
lisab KÜSK teemasid.
KÜSK tellib MAKide konsultantidelt vabaühenduste projektide nõustamise teenust, kuid neil
ei ole selle raames kohustust projektides sisulisteks arenguhüppe ekspertideks/mentoriteks olla.
Kuna ühingud ei leia tihti väljastpoolt organisatsiooni konsultante, kes aitaksid projekti mõju
hinnata, koondas KÜSK kodulehele andmebaasi eraturu konsultantidest, kes sellist teenust
(peamiselt tasuliselt) pakuvad ja kelle töötasu saab olla ka üks projekti eelarve komponentidest.
Andmebaas on üsna hästi rakendunud. Üle poole ühingutest kasutavad projekti juures eksperti,
kellest ehk 60-70% on nimetatud andmebaasist. Samas on ka ühinguid, kes teavad ise
valdkonnas eksperte ning kellega on neil olnud näiteks varasemalt juba hea koostöö. Need
ühendused, kes välispilku oma projektide elluviimisse oma võimekuse analüüsimisel, uue
taseme hindamisel ja projektide eluviimisel kaasavad on edukamad ja jõuavad paremate
tulemusteni.
Meede 3.2. „VABATAHTLIK TEGEVUS“: Vabatahtlike kaasatuse parandamine
Tabel 9. Rakendusplaani meetme 3.2 mõõdikud
Tulemus Tulemus Sihttase
Nr Mõõdik Algtase
(2016) (2017) (2019)
Regulaarsete vabatahtlike Mõõdikut
34% Mõõdikut
1 osakaal vabatahtlikus tegevuses ei Suureneb
(2013) ei seiratud
osalenutest62 seiratud
62
Mõõdikut seiratakse vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu abil, mis valmib 2018. aastal.
34
Püsivabatahtlike kaasamise Mõõdikut
kogemusega MTÜ-de osakaal 78% ei Mõõdikut
2 Püsib
vabatahtlikke kaasavatest MTÜ- (2014) seiratud ei seiratud
dest63
Meetme 3.2 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastaks 2016–2019
Vabatahtlikku tegevust toetava
Õiguskeskkonna kujundamiseks
õiguskeskkonna kujundamine
3.2.1 vajalikud ettepanekud on esitatud ja
(õigusruum ja maksupoliitika,
eelnõud on ette valmistatud
vabatahtlike kindlustamine)
Teavitustöö vabatahtlikust
Infoportaali Vabatahtlike Värav
tegevusest (Vabatahtlike Värava
3.2.2 külastajaid on ühes kuus
infoportaal, vabatahtlike
vähemalt 3500
kaasamise kampaaniad)
Vabatahtlikke kaasavate
kodanikuühenduste suutlikkuse
Vabatahtliku sõbra märgi
parendamine vabatahtlike
3.2.3 väljaandmine on ette valmistatud ja
kaasamisel (sh vabatahtlikke
korraldatud
kaasavate kodanikuühenduste
võrgustikutöö)
Teise meetme tegevustes keskendutakse üleriigilise vabatahtlike ja vabatahtlikke kaasavate
kodanikuühenduste tunnustamise jätkamisele ja vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna
kujundamisele. Eelkõige tegeleti 2016. ja 2017. aastal vabatahtlike kindlustamise,
maksuküsimuste ja vabatahtliku tegevuse definitsiooni koostamisega. Samuti tegeleti
vabatahtliku tegevuse teavitustööga ning toetati vabatahtlike tugivõrgustikku, et aidata kaasa
vabatahtlike vahendamisele ja kaasamisele.
Siseministeeriumi strateegiline partner Eesti Külaliikumine Kodukant toetas ühenduste
suutlikkust vabatahtlike kaasamisel. Siseministeerium on kaasa aidatud keskkonna loomisele,
et teha vabatahtlike kaasamistööd kvaliteetselt ja suurendada vabatahtlike arvu Eestis. Loodud
on vabatahtliku sõbra märk, mis toimib kui arenguprogramm, et ühendused suurendaksid
vabatahtliku tegevuse kvaliteeti.
2016.. ja 2017. aastal tegeles vabatahtlike kaasatuse parandamisega Siseministeeriumi
strateegiline partner Eesti Külaliikumine Kodukant. Aasta jooksul aidati kaasa ühenduste
suutlikkuse kasvatamisele vabatahtlike kaasamisel, kaasa on aidatud toetava keskkonna
63
Mõõdikut seiratakse vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu abil, mis valmib 2018. aastal.
35
loomisele, et vabatahtlike kaasamine oleks ühendustes kvaliteetne ja suurendaks vabatahtlike
arvu Eestis.
2016. aastal loodi on vabatahtliku sõbra märk, mis toimib kui arenguprogramm ühendustele
vabatahtliku tegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Selle tegevuse eesmärk on tagada ühendustele
nõustamine ja tunnustus, mis aitab kaasa nende suutlikkusele kaasata vabatahtlikku oma
tegevusse. Vabatahtliku sõbra märgi kontseptsiooni töötas välja Kodukant ning selle alusel on
asutud ühendusi hindama ja nõustama. Märgi kriteeriumidele vastanud organisatsioonid on
saanud vabatahtliku sõbra märgi. 33 ühendust on nõustatud, mis aitab neil senisest paremini
oma vabatahtliku tegevust korraldada, vabatahtliku sõbra märk on antud 28 ühendusele. 2017.
aastal avati märgise taotlemine 9. jaanuaril, aasta jooksul laekus 12 sooviavaldust. Nõustati 12
organisatsiooni, märgis anti üle 10 organisatsioonile (Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur,
Eesti NATO Ühing (EATA), Meeri Küla Arendamise Selts, JCI Toomemäe, MTÜ ESTYES,
Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, Selts Raeküla, Noorteklubi Active,
Mittetulundusühing Heategevusfond Südamete Soojus ja SA Teaduskeskus AHHAA). Kaks
ühendust loobus. Kolm organisatsiooni loobusid märgisest omal soovil, põhjuseks ressursside
nappus vabatahtlike kaasamisega nii põhjalikult tegelda.
Märgise nõustajateks olid Eha Paas ja Anu Viltrop. Iga nõustatava juures toimus kohtumine,
mille käigus viidi läbi vabatahtlike kaasamise audit. Auditi põhjal koostas nõustaja raporti, kus
anti ülevaade vabatahtlike kaasamise seisust organisatsioonis ning anti soovitusi vabatahtlike
kaasamisel. Märgise üleandmisel anti organisatsioonile üle ka märgise tunnistus ning
seinaplaat.
Märgi saanute nimekiri on esitatud Vabatahtlike Väravas aadressil
http://vabatahtlikud.ee/organisatsioonile/vabatahtliku-sobra-mark/vabatahtliku-sobra-margi-
saanud-organisatsioonid/.
Igal aastal on toimunud neli koolitust vabatahtliku tegevuse teemal, mis on toetanud ühenduste
suutlikust oma vabatahtliku tegevuse korraldamisel. Võrgustikutööga on tagatud valdkonna
huvikaitse ja ühine osalemine valdkonna arendamises Eestis ja välismaal.
Valdkonna seadusloomes vajalike muudatuste ja täienduste tegemisel on alustatud koostööd
EMSL-iga. Sotsiaalvaldkonnas vabatahtlike senisest rohkearvulisemaks kaasamiseks on
hakatud tegema koostööd Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Töötukassa ja veebiplatvormi
Helpific meeskonnaga (Helpific MTÜ). Sotsiaalkaitse ministriga kohtumisel on
ministeeriumile üle antud Kodukandi ettepanekud valdkonnas vabatahtlike senisest paremaks
kaasamiseks. Võrgustiku töö on muutunud meeskonnapõhiseks. Võrgustik on laienenud
35 liikmeni ja ühendused teevad valdkonna edendamisel koostööd, mille tulemusena on kokku
lepitud võrgustiku edasine tegutsemine aastani 2020. Ühisalgatused on vabatahtliku tegevuse
toonud senisest enam meediapilti. Õigusruumi puudutavates küsimustes aga initsiatiivi enda
käes hoidnud EMSL, kes tegeles ettepanekuga kaotada vabatahtlike päevarahalt
maksukohustus, mis seni on vabatahtlike kaasamise võrreldes palgaliste töötajatega pannud
ebavõrdsesse olukorda. Juulis 2017 jõustus tulumaksu- jt seaduste muutmise eelnõu, mis
võimaldab tulumaksusoodustusega vabaühendustel maksta maksuvaba päevaraha. See
omakorda on samm vabaühenduste ja ettevõtete võrdse kohtlemise suunas.
36
Taastatud on Eesti osalus Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) tegevustes, mis tagab ülevaate
Euroopa vabatahtliku tegevuse kogemustest ja praktikatest, samuti võimaluse luua uusi
koostöökontakte ja teha huvikaitset.
Vabatahtliku tegevuse kohta tehakse laia teavitustööd − Vabatahtlike Värav on kujunenud
vabatahtliku tegevuse keskseks ja laialdast kasutust leidnud infoportaaliks, mida toetavad
sotsiaalmeedia kanalid. Vabatahtlike Värav on uuendatud ja kasutajad on selle hästi vastu
võetud. Keskmiselt külastab Vabatahtlike Väravat 3993 inimest kuus. Vabatahtlike Värava
juures on regulaarselt ilmuv uudiskiri ja blogi, mis kajastab vabatahtlike kaasamise
mitmesuguseid praktikaid ja valdkonna uudiseid. Vabatahtlik tegevus on olnud meediapildis
eelkõige ühisnädala ajal ja seoses vabatahtlike tunnustamissündmusega. Vabatahtlike Värava
uudiste ja kuulutuste osa täiendati jooksvalt ka 2017. aastal. Igal nädalal ilmus uus blogilugu,
mille on enamasti kirjutanud Vabatahtliku Värava toimetaja ning eeldab eelnevat kohtumist ja
intervjuud vabatahtlike kaasaja või vabatahtlikuga. Vabatahtlike Värava külastatvus keskmiselt
kuus on tõusunud ligi 4500 külastajani. FB lehe jälgijate arv on jõudnud 1290 inimeseni.
Ühtlasi teostati Vabatahtliku Värava veebiplatvormi versiooni uuendused ühildamaks värava
platvorm zone serveri uuendustega. Tegevus oli vajalik värava veebilehe tõrgeteta töö
tagamiseks, teisalt turvakaalutlustel, et leht ei muutuks haavatavaks häkkeritele ja viirustele.
2016. aastal korraldati ühendustele kaks koolitust „Vabatahtlike kaasamise ABC”, mis peeti
3. märtsil ja 6. oktoobril 2016. aastal. Koolitusel said osalejad ülevaate vabatahtlike juhtimise
etappidest ja võimaluse mõelda läbi oma ühenduse vabatahtlike kaasamise kavad.2016. aastal
jätkus 2015. aasta septembris alanud vabatahtlike võrgustiku ühisprojekti „Vabatahtlike
kaasajad koovad võrku“ tegevus, mida rahastas Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Projekti põhieesmärk oli luua ja kasvatada võrgustiku meeskonnatunnet. 19.−20. mail toimus
Albus, Jäägri villas kahepäevane koolitus, millel olid fookuses võrgustiku töökorraldusteemad.
Projekti tulemusena lepiti kokku võrgustiku toimimispõhimõtted ja eesmärgid, sündis
koostöökokkulepe, mis määrab ühenduse eesmärgid ja tegevusfookused aastani 2020.
Sümboolne kokkuleppe allkirjastati 23. novembril 2016. aastal Siseministeeriumis. Samuti
valmis võrgustiku kommunikatsioonikava. Projektiga said alguse võrgustiku teemarühmad,
mille tulemusena sündis 4. novembril riigikogu liikmete vabatahtlik päev. Päevast võttis osa
20 riigikogu liiget ja 2 ministrit ning selle kohta saab lähemalt lugeda portaalist Vabatahtlike
Värav64. 2017. aastal toimus 3 kohtumist, Edukaks osutus võrgustiku ühisprojekt Hooandjas
vabatahtlike tegevuse laada korraldamiseks. Raha kogumiseks valmis laada ideed tutvustav
video. Võrgustiku laada teemagrupp kogunes kaheksal korral. Laadal osalenud ühenduste ja
meeskonna kokkuvõtvast analüüsist jäi kõlama, et laat sündmusena oli hea ja seda võiks
korraldada ka järgmisel aastal. Kuid korraldusmeeskonna hinnangul on vaja kindlasti
laiemapõhjalist korraldusmeeskonda ning ühtlasi läbi mõelda, kas korraldada üritus kevadel või
sügisel. Novembris on pime aeg ja kui laat toimuks samal aastaajal, peaks see algama varem ja
lõppema koos päevavalgusega. Samuti tuleb läbi mõelda laada toimumise asukoht.
Lauluväljakule peab inimene ekstra tulema, seega oleks ehk lihtsam minna ise laadaga sinna,
64
http://vabatahtlikud.ee/uudis/riigikogulaste-paev-vabatahtlikena (10.04.2017)
37
kus on inimesed. Samas ka see ei pruugi tagada inimeste osalemist, sest 2011. aastal toimus
sarnane laat Solarises ja ka siis ei olnud külastajaid palju. Ühe võimalusena on välja pakutud
laada korraldamist mõne teise (meelelahutusliku) ürituse raames.
Ühisnädala raames toimus kampaania „Märka naabrit“, mis oli mõeldud linnade kortermajade
elanikele, et nad oskaksid märgata abivajavaid naabreid ja pakuksid neile jõukohast abi.
Kampaania elluviimisele tuli appi mitu meediakanalit ja ühendust (Tallinnas
Mittetulundusühing Lasnaidee, Tartus Annelinna Selts, Pärnus Selts Raeküla, Viljandis Sakala
Keskus ja Narvas Mittetulundusühing Korterühistute Koordinatsioonikeskus) ning EESTI
KORTERIÜHISTUTE LIIT65. Kampaania tegevusi soovitakse edasi arendada ja kampaaniat
jätkata ka 2017. aastal.
Koostöös võrgustikuga korraldati vabatahtlike tunnustusprojekt „Märka vabatahtlikku!“.
2016. aastal tutvustati vabatahtlikku tegevust ja Vabatahtlikku Väravat 12 korral: 18. veebruaril
Pärnus, Interregi projekti sündmusel „Olgem aktiivsed”; 17. märtsil KÜSK-is maakonna
kodanikuühiskonna konsulentidele, 27. aprillil kohtumisel Kaitseministeeriumis vabatahtliku
tegevuse arendamise teemadel, 5. mail uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumisel Tallinnas,
23. mail Noorteklubi Active’i koostööprojekti koolitusel „Laiendades piire“ osalejatele,
12. augustil koostöös vabatahtliku tegevuse võrgustikuga arvamusfestivalil, 10. septembril
Kodukandi suveülikoolis avatud ruumis, 9. septembril Tallinnas eakate poliitika kujundamise
töökomisjonis, 5. oktoobril Tallinna Noortekeskuses rahvusvahelisel seminaril osalejatele,
5. novembril Kodukandi üldkogule, 16. novembril TÜ Pärnu Kolledži tudengitele,
22. novembril Pärnumaa kodanikuühiskonna seminaril. Lisaks on kohtutud kampaania „Anneta
aega“ eestvedajate Swedbank AS-i ja Eesti Tööandjate Keskliiduga kahel korral, et teha
koostööd kampaania elluviimisel.
2017. aastal täiendati Vabatahtlike Värava uudiste ja kuulutuste osa jooksvalt. Igal nädalal
ilmus uus blogilugu, mille kirjutas peamiselt Vabatahtliku Värava toimetaja. Vabatahtlike
Värava külastatavus tõusis ligi 4500 külastajani ja sotsiaalmeedia lehe jälgijate arv on jõudnud
1290 inimeseni.
2017. aastal tutvustas Eesti Külaliikumine Kodukant vabatahtlikku tegevust kuuel korral: 15.
veebruaril Tallinnas MTÜde konsultantidele; 15. märtsil kohtuti Euroopa Noorte programmi
esindajaga ja arutati koostöövõimalusi; 29. märtsil ja 30. märtsil tutvustati vabatahtlike
kaasamisvõimaluste tutvustamine Avatud talude infopäevadel; 19. mail tutvustati vabatahtliku
tegevust noorte töömessil Tallinnas; 22. veebruaril kohtuti kohtuti IOMi ja Balti Uuringute
Instituudi eestvedajatega siseministeeriumis ja 3. novembril Tallinna – ja Harjumaa töötukassa
nõustajatega.
Ühenduste suutlikkus kaasata vabatahtlikke ning seeläbi vabatahtliku tegevuse kvaliteedi tõus
Eestis. Tänu vabatahtliku sõbra märgise programmile on 2017. aastal suudetud toetada 12
65
http://vabatahtlikud.ee/marka-naabrit-tule-ja-aita/ (10.04.2017)
38
organisatsiooni ning saame öelda, et vähemalt 10. ühenduses on vabatahtlike kaasamine hästi
läbi mõeldud. Erinevate kohtumiste, koolituste ja teavitustöö kaudu on vabatahtliku tegevuse
kaasamise läbimõelduse vajalikust tutvustatud laiemalt ja tänaseks on selgelt märgata
ühenduste aktiviseerumist vabatahtlike kaasamise läbimõtlemisel. Lisaks ühendustele on
selgelt märgata ka avaliku sektori huvi kasvu vabatahtlike kaasamisel ning teema
läbimõtlemisel: seda näitavad meilt tellitud koolitused, meedia monitooring kui ka kohtumised
sotsiaalministeeriumis.
Vabatahtliku tegevuse võrgustikutööga on tagatud valdkonna huvikaitse ja ühine osalemine
valdkonna arendamises Eestis ning välismaal. Olulisemad teemad on vabatahtliku tegevuse
võrgustikuga läbi arutatud teemagruppides, omapoolsed ettepanekud on esitatud
sotsiaalministeeriumile, Riigikantselei juures töötanud rakkerühmale. Olles märganud
ettevõtjate üha kasvavat huvi vabatahtlike kaasamisel, koostasime juhendmaterjali vabatahtlike
kaasamisel ettevõtetes. Tänu meie senisele osalemisele CEV töös ja kandideerimisel oktoobris
toimunud CEV juhatuse liikmete valmistel on meie esindaja olemas Euroopa tasandil.
Olulisemad tegevused meetme 3.2 raames on järgmised:
„Märka vabatahtlikku“ tunnustusürituse korraldamine;
vabatahtliku tegevuse võrgustiku laienemine;
jõustus tulumaksu- jt seaduste muutmise eelnõu, mis võimaldab
tulumaksusoodustusega vabaühendustel maksta maksuvaba päevaraha.
Meede 3.3. „RESSURSID“: Kodanikuühenduste suutlikkuse parandamine koguda
mõjusaks tööks vajalikke ressursse
Tabel 10. Rakendusplaani meetme 3.3 mõõdikud
Tulemus Tulemus Sihttase
Nr Mõõdik Algtase
(2016) (2017) (2019)
Kodanikuühenduste osakaal, kes Mõõdikut
13,4%
1 on saanud viimase aasta jooksul ei 17,27% Püsib
(2012)
toetust riigieelarvest 66 seiratud
Nende kodanikuühenduste osakaal Mõõdikut
tulumaksusoodustustega ei
Mõõdikut
2 ühenduste nimekirja kuuluvatest 57% seiratud Suureneb
ei seiratud
kodanikuühendust, kellele on aasta
jooksul tehtud annetusi
Meetme 3.3 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019
66
Mõõdikut seiratakse Rahandusministeeriumi poolt väljastatavate riigieelarve väljamaksete analüüsi abil.
Täpsem info https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/
39
Annetuste, heategevuse ja Tagatud on annetuste kogumise hea tava
filantroopia edendamise teemaline nõustamine ja annetuste kogujate
võrgustiku loomine ning tegevuse koolitamine,
kujundamine annetuskultuuri ja annetuste kogujatele on välja töötatud juhendid
3.3.1 annetamist soodustava keskkonna ja praktilised töövahendid
edendamiseks ettepanekute
väljatöötamiseks, heade praktikate
jagamiseks ning arendustegevuste
algatamiseks
Annetuste suuruse ja kogumahu Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud
3.3.2 suurendamist toetava ettepanekud on esitatud ja eelnõud on ette
õiguskeskkonna kujundamine valmistatud
Kodanikuühenduste omatulu Koostatud on õppematerjalid või praktilised
teenimise võimekuse arendamine töövahendid ning tagatud on koolitused ja
3.3.3 (sh äriidee leidmine, ärimudeli nõustamine
väljatöötamine ja katsetamine,
tootearendus, turundus ja müük)
Ühiskondliku mõju hindamise ja Tagatud on teemakohased arengu-programmid,
kommunikatsiooni võimekuse standardid ja head praktikat on levitatud
3.3.4 tõstmine (sh arenguprogrammid,
standardite ja heade praktikate
levitamine)
Kolmanda meetme tegevused puudutavad eelkõige annetuste, heategevuse ja filantroopia
edendamist. Peale annetuste kogumise, nõustamise hea tava teemal ja koolitamise on tähtis
toetada ka leidlike annetusviiside platvormide ja algatuste kasutuselevõttu. Siingi on üks
tegevusi arendada annetuste kogumist soodustavat õiguskeskkonda.
EMSL juhib annetusi koguvate vabaühenduste võrgustikku, millega hinnati praegu kehtivate
piirmäärade võimalikku mõju annetamisele, muuhulgas analüüsiti Maksu- ja Tolliametilt
saadud andmeid annetamise senise praktika kohta ja sõnastati EMSL-i eestvedamisel
ettepanekud maksumuudatuste paketis, mida esitleti Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste
esindajate ühiskomisjonis 31. oktoobril 2016. aastal. Vajadusele teha seadusmuudatusi,
võimaldades vabaühendustel senisest rohkem kaasata eraraha, juhtis EMSL tähelepanu
novembris 2016. aasta toimunud kolme komisjoni istungil Riigikogus.
Siseministeerium koos strateegilise partneri vabaühenduste liidu EMSLiga töötas 2016. ja
2017. aastal annetuste soodustamisega. eesmärkidega:
40
I Motiveerida äriühinguid annetama, selleks:
a) loobuda äriühingute tehtud annetuste maksustamisest ehk praegustest
piirmääradest, raha väärkasutuse vältimiseks vajaduse korral täiendada
maksuhalduri nõutavat infot ja järelkontrolli;
b) töötada välja erand suurte annetuste soodustamiseks äriühingutelt. Näiteks, kui
äriühing annetab aastas üle 30 000 euro või lisab kellegi teise panusele sama palju
juurde (ingl matching), ei rakendataks maksustamisel piirmäärasid. Annetades
aastas vähem kui 30 000 eurot jääks kehtima senine kord.
II Muuta eraisikute soodustused annetamisel mõjusamaks, selleks:
a) loobuda eraisikute annetuste mahaarvamisel 1200-eurosest ülemmäärast, vaid
jätta piiranguks kõikide mahaarvamiste korral üksnes 50%;
b) lisavõimalusena kehtestada teiste heaks tehtavaile mahaarvamistele ehk
annetustele eraldi piirmäär, et annetajal oleks selgus ja kindlus, kui palju ta
annetustelt aastas tulumaksu tagasi saab.
III Lihtsustada vabaühendusel tulumaksusoodustuse saamist ja inimestel raha
annetamist, selleks:
a) lühendada ja lihtsustada tulumaksusoodustuse saamise korda, et enamatel
ühingutel oleks kiire ligipääs maksusoodustusele ja seeläbi eeldus annetusi koguda;
b) viia ellu e-maksuameti arendus, mis teeks võimalikuks tulumaksutagastuse
omakorda annetada.
IV Analüüsida uusi võimalikke lahendusi, selleks:
uurida teistes riikides kasutatavate innovaatiliste viiside ülevõtmist, et soodustada
annetuste tegemist, nagu näiteks Ühendkuningriikide annetuste soodustamise
mudel (ingl gift aid system), kus annetuse saanud ühing võib maksuametilt küsida
juurde 25%, või annetamine otse palgast või pensionist (ingl payroll giving).
Topeltannetamine (ingl matched giving) on osutunud suuremaks motivaatoriks kui
maksutagastuste süsteem, kuivõrd inimesed eelistavad annetada sinna, kus näevad,
et nende panuse automaatselt suureneb.
2017. aastal toimunud EKAK ühiskomisjoni koosolekul jäid kaalumisele maksuvabastus
palgast annetamisel, maksutagastuse suunamine, dividendide maksusoodustused, ühiskondliku
mõju osakud (SIB) ning erinevad viisid toetuste võimendamiseks. Maksusoodustuste
piirmäärade tõstmist ei tõmmatud ka veel nimekirjast maha (26. juuni). 2017. aasta viimases
valitsuskabinetis 28. detsembril arutas valitsus ühiskomisjonis läbiräägitud ettepanekuid
vabaühenduste rahastamise mitmekesistamiseks ja toetust leidsid esialgu nii maksutagastuse
suunamine, nimekirja kandmise lihtsustamine kui ka ühiskondliku mõju osakute kasutuselevõtt.
Olulisem tegevus meetme 3.3. raames on:
41
Annetamiskeskkonna analüüs ning ettepanekute tegemine annetuskeskkonna
soodustamiseks.
Vabaühenduste rahastamisvõimaluste mitmekesistamise arutelu Vabariigi
Valitsuse kabinetiistungil.
3. ARENGUKAVA MAKSUMUS 2016. JA 2017. AASTAL
Arengukava tegevuste elluviimiseks nähti 2016. aastal Siseministeeriumi eelarverahast ette
ligikaudu 1,9 miljonit eurot. Tegevused, millele vahendid eraldati muutusid tulenevalt
partnerite täpsustatud tegevuskavadest ning külaliikumise tugevdamiseks suunatud vahendite
liigitamisest kodanikuühiskonna arengukava alla. Seetõttu muutusid eesmärkidele suunatud
vahendite omavahelised proportsioonid. Arengukava elluviimiseks tehtud tegevuse maksumus
on esitatud tabelis 10.
Tabel 10. Arengukava elluviimiseks 2016. aastal Siseministeeriumi kaudu tehtud tegevuse
maksumus eurodes
Alaeesmärgid Plaanitud Tegelik aastal Tegelik
(€) aastal
2016 (€) 2017 (€)
Alaeesmärk 1: Kodanikuühenduste poliitika 41 800 12 085 12 300
kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik
ja väärtustatud
Alaeesmärk 2: Kodanikuühenduste mõju 223 500 188 219 178 066
ühiskondlike probleemide ennetamisele ja
lahendamisele ning inimeste heaolu
parandamisele on kasvanud sotsiaalse
innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike
teenuste osutamisega
Alaeesmärk 3: Võimekad kodanikuühendused, 1 627 900 1 699 760 1 758 134
kellel on piisavad ressursid arenguks ja mõjusaks
tegutsemiseks
Rakendusplaani eelarve kokku 1 893 200 1 900 064 1 948 500
42
Vastutaja Ajavahemikul
Nr Eesmärk / Meede / Tegevus Mõõdik / Tulemus Algtase (aasta) 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Märkused
(organisatsioon) kokku
Üldeesmärk. Tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud SiM x 2 897 305,00 € 3 152 766,72 € 3 272 980,00 € 3 356 900,00 € 3 306 900,00 € 3 298 902,00 € 3 261 900,00 € 3 261 900,00 € 25 809 553,72 €
Kodanikuühenduste osakaal, kes saavad toetust kolmest või enamast rahastamisallikast SiM 38% (2014) Ei seiratud Ei seiratud Ei seiratud 42% x 45% 45% 45% x
Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr ja keskmine vabatahtliku tegevuse maht SiM 31%/63 tundi (2013) Ei seiratud Ei seiratud Ei seiratud 33%/75 tundi x 36%/90 tundi 36%/90 tundi 36%/90 tundi x
Eesti kodanikuühiskonna üldine elujõulisus SiM 2,0 (2013) 2,00 2,0 2,0 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 x
Alaeesmärk 1. Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja
1. × × 59 260,55 € 17 287,83 € 57 300,00 € 58 650,00 € 60 385,71 € 60 385,71 € 60 385,71 € 60 385,71 € 434 041,24 €
väärtustatud
1.1 Nende MTÜ-de osatähtsus, kes teevad regulaarset koostööd KOV-i või valitsusasutusega × 42% / 13% (2014) x x 51% / 14% 54% / 14% 56% / 15% 57% / 15% (2020) 57% / 15% (2020) 57% / 15% (2020) ×
1.2 Osatähtsus elanikkonnast, kes väljendab osalusdemokraatlikke hoiakuid × 67% (2012) x x 69% 70% 71% 72% 72% 72% ×
Meede „TEADLIKKUSˮ. Osalemis- ja koostöövõimaluste mitmekesistamine ja olemasolevatest
1.1 × × 10 000,00 € - € - € - € - € - € - € - € 10 000,00 €
võimalustest teadlikkuse parandamine
1.1.1 Osalemist soodustavatest tööriistadest kasu saavate kodanikuühenduste, riigiasutuste ja KOV-ide
SiM 45% 45% 45% 50% 60% 70% 80% 80% 80% ×
osakaal
Valitsuse plaanide kohta info kättesaadavus on
Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse AVP tegevuskava tegevus
a) paranenud ja see võimaldab poliitikakujundamisel Riigikantselei × - € - € - € - € - € - € - € - €
tasandil 2.2.
varasemat osalemist
Uudsete koostöövormide ning osalemismeetodite
Seotud AVP 2014-2016
b) katsetamine ja hindamine, toimivate ja edukate Osalemiseks tarviliku info kättesaadavus on paranenud Riigikantselei x - € - €
tegevusega 2.5
praktikate levitamine
E-osalemise kanalite edasiarendamine
kasutajatele mugavamaks, võimaluse korral Kõigil Eesti elanikel on võimalik jälgida oma
c) Riigikantselei x - € - € AVP 2014-2016 tegevus 1.2
omavaheline integreerimine, teavitamine nende osalusvõimalusi erinevates menetlustes
võimalustest
Valitsusvälise internetipõhise arutelukeskkonna
loomine, et võimaldada kodanikel algatada,
Valitsusväline internetipõhine arutelukeskkond on
d) kavandada, koostada ja seejärel digitaalselt Eesti Koostöö Kogu x 10 000,00 € 10 000,00 € AVP 2014-2016 tegevus 2.6
loodud
allkirjastatuna esitada riigi- ja kohaliku võimu
asutustele kollektiivseid märgukirju
1.2 Meede „KULTUURˮ. Osalemis- ja kaasamisvõimekuse parandamine ja ühtlustamine × × 24 555,55 € 12 085,11 € 12 300,00 € 13 650,00 € 15 385,71 € 15 385,71 € 15 385,71 € 15 385,71 € 124 133,52 €
1.2.1. Kaasamiskoolitustel osalenute rahulolu koolitustega RaM 97,9% (2013) Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×
40% (prognoos,
1.2.2. „Ühenduste rahastamise juhendmaterjaliˮ kasutavate ministeeriumite ja KOV-ide osakaal SiM 53% 53% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×
2015)
Uuring tehakse 2017.
1.2.3. Rahulolu strateegilise partneri tegevusega SiM N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ×
aastal
KOV-idele on koostatud juhised ja töövahendid
Otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks
a) otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest
muutmine kohalikes omavalitsustes
muutmiseks
Otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks
b) KOVides on tagatud protsesside nõustamine SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest
muutmine kohalikes omavalitsustes
Poliitika kujundamises osalevate
c) kodanikuühenduste osalemissuutlikkuse Arendustegevused on kokku lepitud SiM × - € - € SiM tegevuskuludest
arendamine
SiM tegevuskuludest ja
haldussuutlikkuse
Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja edendamise prioriteetse
d) vabaühenduste osalemisvõimekuse suurendamine Arendustegevused on elluviidud Riigikantselei, SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € suuna „Poliitikakujundamise
poliitikakujundamisel kvaliteedi arendamiseˮ
meetme eelarvest AVP
tegevuskava tegevus 2.4.
Riigi ja KOV-i ametnike koolitamine
kaasamisalaste alusteadmiste ja oskuste
Korraldatud on riigi- ja KOV-i ametnike koolitamine
parandamiseks, edasijõudnutele meistriklassi
e) kaasamisalaste baasteadmiste ja oskuste RaM, Riigikantselei × - € - € - € - € - € - € - € - € - € Kesksest koolituseelarvest
pakkumine ja selle abil sõltumatute
parandamiseks
kaasamisvaldkonna ekspertide-protsessijuhtide
koolitamine
„Ühenduste rahastamise juhendmaterjaliˮ Ministeeriumite ja enamiku KOV-ide rahastamiskorrad
SiM (strateegiline
f) tutvustamine, levitamine ja järelevalve selle ja tingimused vastavad „Ühenduste rahastamise × 6 325,80 € 5 403,89 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 50 976,12 €
partner)
kasutamise üle juhendiˮ põhimõtetele
Kodanikuühenduste strateegilise koostöö Kodanikuühenduste huvid on eri töörühmades ja
SiM (strateegiline
g) toetamine ja nende kaasamine küsimustesse, mis komisjonides kaitstud nii Eestis kui rahvusvahelisel × 4 557,44 € 6 681,22 € 6 900,00 € 7 575,00 € 8 442,86 € 8 442,86 € 8 442,86 € 8 442,86 € 59 485,09 €
partner)
puudutavad kodanikuühiskonda ja selle arengut tasandil, nende arvamust ja ettepanekuid küsitud
Riigikantselei, SiM
h) Kaasamise olukorra analüüs Kaasamise olukord ministeeriumites on analüüsitud × 4 557,44 € 4 557,44 €
(strateegiline partner)
Kaasamise olukorra analüüsi alusel riigi
Ettepanekud kaasamise olukorra parandamiseks on Riigikantselei, SiM
i) kaasamispoliitika elluviimiseks arendustegevuste × 4 557,44 € 4 557,44 €
tehtud (strateegiline partner)
plaanimine nii riigi kui KOV tasandil
Järelevalve parandamine kaasamise hea tava
Järelevalve kaasamise hea tava järgimise üle on Riigikantselei, SiM
j) järgimise üle ning parimate ja halvimate näidete × 4 557,44 € 4 557,44 €
tagatud, parimad ja halvimad näited on levitatud (strateegiline partner)
levitamine.
Kaasamiskoordinaatorite võrgustiku töö sisuline
arendamine heade kaasamis- ja osaluspraktikate
Kaasamiskoordinaatorite võrgustik kohtub üldjuhul
k) levitamiseks, ministeeriumite omavahelise Riigikantselei × - € - € - € - € - € - € - € - € - €
korra kuus
koostöö koordineerimiseks ja kogemuste
vahetamiseks
Meede „KODANIKUHARIDUSˮ: Osalemist toetavate hoiakute kujundamine koostöös
1.3 x x 24 705,00 € 5 202,72 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 299 907,72 €
kodanikuühendustega
1.3.1. Organiseeritud osalusvõimaluste arv (noortevolikogude ja muude noorte osaluskogude osakaal
HTM 37,6% (2012) 83% 83% 72,8% 79,8% 86,9% 89% 89% 89% x
omavalitsuste koguarvust)
1.3.2. Kodanikuhariduslike kodanikuühenduste võrgustikku kuuluvate kodanikuühenduste rahulolu
SiM 6,9 (2015) 6,90 6,90 Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb x
võrgustiku tegevusega
Õpikäsituse rakendamist toetavate
koostöövormide loomine ja toetamine (Koolide, Igal aastal on toetatud koostööprojekte vähemalt viies
a) HTM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € EÕS-i üldharidusprogramm
noorsootööasutuste ja kodanikuühenduste Eesti maakonnas
kodanikualgatuslike koostööürituste toetamine)
IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu Eestis on tehtud IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse
b) HTM × - € - € - € - € EÕS-i üldharidusprogramm
ICCS 2016 tegemine Eestis uuring ICCS 2016
Noortel on rohkem organiseeritud osalusvõimalusi.
Noorte ja kohalike omavalitsuse spetsialistide
Noorte osalemisvõimaluste arendamine ja
c) teadlikkus osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on HTM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € Noortevaldkonna programm
osalusmotivatsiooni tõstmine
suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu
korraldamises ja on selleks motiveeritud.
Kommunikatsioonitegevused ühiskonna
väärtusorientatsioonide avatumaks muutmiseks Igal aastal on kommunikatsioonitegevusse hõlmatud „Lõimuva Eesti 2020ˮ
d) KuM × 24 705,00 € 5 202,72 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 299 907,72 €
ja ühise kvaliteetset teavet sisaldava teabevälja vähemalt 18 750 inimest eelarvest
tugevdamiseks
Alaeesmärk 2: Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele
2. ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja × × 159 010,64 € 213 219,23 € 203 066,0 € 203 441,0 € 154 308,81 € 154 308,81 € 154 308,81 € 154 308,81 € 1 395 972 €
avalike teenuste osutamisega
2.1 Uute teenuseosutamise viiside arv × 5 5 5 Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×
2.2 Teenuste kättesaadavus, kvaliteet, hind ja mõju. Kodulähedaste ja kohalike lihtteenuste hea
× 70% 70% 70% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×
kättesaadavus KOV-ides
2.3 Nende MTÜ-de osakaal, kes on saanud tulu avalike teenuste osutamisest / Nende MTÜ-de osakaal, × 23% / 13% Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb/ suureneb Suureneb/ suureneb Suureneb/ suureneb ×
2.1 Meede „TEADLIKKUSˮ: Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse terminite täpsustamine × × 12 147,89 € 17 420,38 € 6 723,6 € 4 109,5 € 4 109,50 € 4 109,50 € 4 109,50 € 4 109,50 € 56 839 €
Uuring tehakse 2017.
2.1.1. Rahulolu strateegilise partneri tegevusega SiM N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ×
aastal
Terminite „sotsiaalne innovatsioonˮ ja „sotsiaalne
Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse SoM, JuM, SiM
a) ettevõtlusˮ mõistesisu on defineeritud ja täpsustatud × 8 682,50 € 921,8 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 12 487 €
terminite defineerimine ja täpsustamine (strateegiline partner)
ühinguõiguse revisjoni käigus.
Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse
kommunikatsioon, et tõsta eri sihtrühmade
arusaamist nende olemusest, väärtusest ja
Igale sihtrühmale on toimunud vähemalt üks
tulevikupotentsiaalist. Sihtrühmadeks 1) avalik
eesmärgistatud kommunikatsiooniprojekt, lähtuvalt SoM, SiM (strateegiline
b) sektor: rahastajad, ametnikud, MAK- × 4 111,11 € 1 627,27 € 2 576,50 € 2 576,50 € 2 576,50 € 2 576,50 € 2 576,50 € 18 621 €
konkreetse sihtrühmaga rollist sotsiaalse innovatsiooni partner)
konsultandid; 2) aktiivsed kodanikud:
ja sotsiaalse ettevõtluse arengu toetamisel
potentsiaalsed eestvedajad (sh noored),
sotsiaalsete ettevõtete toodete-teenuste
võimalikud tarbijad, vabatahtlikud
Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse
edendamiseks valdkondadeülese koostöö Olemas on valdkondadeülene toimiv koostöövõrgustik, SoM, SiM (strateegiline
c) × 8 036,78 € 7 110,61 € 5 801,8 € 956,50 € 956,50 € 956,50 € 956,50 € 956,50 € 25 732 €
toetamine, heade praktikate ja kogemuste mida hoiab käigus strateegiline partner partner)
jagamine ning kommunikatsioon
2.2 Meede "VÕIMEKUS": Kodanikuühenduste tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse parandamine × × 136 106,10 € 179 250,53 € 187 044,6 € 189 704,0 € 139 703,95 € 139 703,95 € 139 703,95 € 139 703,95 € 1 250 921 €
2.2.1. Kodanikuühenduste teadlikkus ja rahulolu strateegilise partneri tegevusega SiM 7,5 (2015) 8 8 Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×
2.2.2. Kodanikuühenduste viimase aasta jooksul teenitud omatulu kasv SiM 5% (2015) Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×
Valdkonna eesmärgistatud ja süsteemseks
arendamiseks vastava strateegilise partneri Valdkondade strateegiliste partnerite leidmiseks on
a) SiM × - € - € - € - € SiM tegevuskuludest
tegevuste elluviimise ning võimekuse korraldatud konkurss
suurenemise toetamine
KOV-idele pakutakse nõustamisteenust (2015-2017)
Kodanikuühenduste avalike teenuste välja
ning korraldatakse arendusseminare teenuste SoM. SiM (strateegiline
c) töötamiseks ja osutamiseks vajalike teadmiste ja × - € - € 3 897,8 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 21 660 €
arendamist puudutavate teadmiste ja oskuste partner)
oskuste arendamine
suurendamiseks ja KOV-ide koostöö soodustamiseks
Kodanikuühenduste ja avaliku sektori poolt
üheskoos avalike teenuste osutajate ja avalike Vähemalt üks vastav arenguprogramm on välja SiM (strateegiline
d) × 2 611,11 € 2 611 €
teenuste arendamiseks arenguprogrammide töötatud partner)
väljatöötamine
Kodanikuühenduste ja avaliku sektori poolt
üheskoos avalike teenuste osutajate ja avalike SiM (strateegiline
e) Vähemalt üks vastav arenguprogramm on ellu viidud x 2 611,11 € 3 910,61 € 6 897,8 € 8 802,50 € 8 802,50 € 8 802,50 € 8 802,50 € 8 802,50 € 57 432 €
teenuste arendamiseks arenguprogrammide partner)
elluviimine
Kodanikuühenduste avalike teenuste osutamise Avalike teenuste osutamise kogemused ja paremad SiM (strateegiline
f) × 5 027,78 € 1 627,27 € 3 897,8 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 28 315 €
kogemuste ja paremate praktikate levitamine praktikad on koondatud ja levitatud partner)
Sotsiaalsete ettevõtete strateegilise koostöö Sotsiaalsed ettevõtted on kaasatud SiM (strateegiline
g) x 5 027,78 € 5 377,27 € 6 219,8 € 5 874,50 € 5 874,50 € 5 874,50 € 5 874,50 € 5 874,50 € 45 997 €
toetamine ja kaasamine otsustusprotsessidesse ja nende huvid on kaitstud partner)
Toetused kodanikuühendustele avalike teenuste Tagatud on toetused kodanikuühendustele avalike SiM (strateegiline
h) × - € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 2 883 €
algatamiseks ja arendamiseks teenuste algatamiseks ja arendamiseks partner)
Sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks
Välja töötatud on vähemalt üks sotsiaalse ettevõtluse SoM, SiM (strateegiline
i) arenguprogrammide väljatöötamine ja ellu × 3 148,28 € 3 910,61 € 3 921,8 € 5 826,50 € 16 807 €
arendamise arenguprogramm partner)
viimine
Sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks
Ellu viidud on vähemalt üks sotsiaalse ettevõtluse SoM, SiM (strateegiline
j) arenguprogrammide väljatöötamine ja ellu x 3 148,28 € 3 910,61 € 5 826,50 € 5 826,50 € 5 826,50 € 5 826,50 € 30 365 €
arendamise arenguprogramm partner)
viimine
Sotsiaalse ettevõtluse toetusskeemide
Lisandunud on vähemalt üks uus sotsiaalse ettevõtluse SiM (strateegiline
k) mitmekesistamine: inkubatsiooni-, stardi-, × 3 910,61 € 921,8 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 7 715 €
toetusskeem partner)
tootearenduse ja kasvutoetused
Koostatud on sotsiaalse innovatsiooni õppematerjalid
Kodanikuühenduste sotsiaalse innovatsiooni
l) ja praktilised töövahendid, mis on aluseks koolituste SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest
suutlikkuse parandamine
korraldamiseks ja nõustamise pakkumiseks
Sotsiaalse innovatsiooni konkurss ja KÜSK-i nupukate lahenduste konkurss on ellu viidud,
m) SiM (KÜSK) × 64 531,77 € 106 603,56 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 833 331 €
katseprojektide toetamine ideede autoreid on koolitatud ja projekte toetatud
Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni
Valminud on analüüs koos poliitikasoovitustega SiM (strateegiline
n) edendamiseks riskikapitali kaasamine, laenud ja × 921,8 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 3 804 €
finantsinstrumentide kaasamise mehhanismi kohta partner)
teised finantsinstrumendid
Tegevus on 50% ulatuses
rahastatud Euroopa
Vabaühenduste rahvusvahelise koostöö Kodanike Euroopa programmi kontaktpunkt töötab
o) SiM (KÜSK) 50 000,00 € 50 000,00 € 50 000,00 € 50 000,00 € - € - € - € - € 200 000 € Komisjoni poolt. 50%
edendamine rahvusvahelise koostöö edendamiseks.
moodustab Siseministeeriumi
kaasfinantseering.
Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni
Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni
p) edendamiseks riskikapitali kaasamine, laenud ja SiM × - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest
analüüsis soovitatud mehhanismi on rakendatud
teised finantsinstrumendid
Meede „TEGEVUSKESKKONDˮ: Administratiivse keskkonna edendamine ja strateegilise toe
2.3 × × 10 756,66 € 16 548,33 € 9 297,8 € 9 627,5 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 88 212 €
pakkumine
2.3.1. KOV-i ametnike rahulolu (on väga või pigem rahul) avalikke teenuseid osutavate
SiM 61% (2014) Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×
kodanikuühenduste organisatsioonilise võimekusega
Sotsiaalset ettevõtlust toetava õigus- ja
Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud ettepanekud JuM, SiM (strateegiline Ühinguõiguse revisjoni
a) maksukeskkonna kujundamiseks debati × 4 921,44 € 6 399,16 € - € - € - € 11 321 €
on esitatud partner) eelarvest
algatamine
Sotsiaalset ettevõtlust toetava õigus- ja Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud eelnõud on
b) JuM x - € - € - € - € - € - € JuM tegevuskuludest
maksukeskkonna kujundamine ette valmistatud
Kvaliteedikriteeriumide, -standardite ja -vormide
ettevalmistamine avalike teenuste Ette on valmistatud vähemalt kümme avaliku teenuse
c) MKM × - € - € - € - € - € - € - €
delegeerimiseks ning nende rakendamiseks kvaliteedikriteeriumit, -standardit ja -vormi
poolte teadlikkuse tõstmine
„Ühenduste rahastamise juhendmaterjali”
täiendamine: avalike teenuste delegeerimise Täiendatud "Ühenduste rahastamise juhendmaterjali"
SiM (strateegilised
d) teema lisamine (sh toetusmeetmete eristamine on levitatud ministeeriumides, KOV-ides ja × 4 557,44 € 4 771,89 € 9 297,8 € 9 627,50 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 70 236 €
partnerid)
avalikest teenustest) ning tulemuste ja mõju kodanikuühendustes.
hindamise teema täpsustamine (standardid)
Sotsiaalsete ettevõtete ja avalike teenuse
pakkujate tegevuste tulemuste ning nende
loodava ühiskondliku mõju (sh rahalise panuse) Loodud on ühiskondliku mõju hindamise ja SiM (strateegiline
e) × 1 277,78 € 5 377,27 € 6 655 €
kindlaks tegemiseks ja kommunikatsiooniks kommunikatsiooni internetikeskkond partner)
avaliku sektori tunnustatud standardi ning sellel
põhineva (veebi)keskkonna loomine
Alaeesmärk 3: Võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt ressurssi arenguks ja mõjusaks
3. × × 2 679 033,81 € 2 922 259,66 € 3 012 614 € 3 094 809,05 € 3 092 205 € 3 084 207 € 3 047 205 € 3 047 205 € 23 979 540,48 €
tegutsemiseks
3.1. Nende MTÜ-de osatähtsus, kes kaasavad oma tegevusse vabatahtlikke × 68% (2014) Ei seiratud Ei seiratud 70% 71% 72% 73% 73% 73% ×
3.2. Tulumaksusoodustustega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma × 16,6 mln (2014) 18,3 mln 19,6 mln 19 mln 20 mln 21 mln 22 mln 22 mln 22 mln ×
3.3. Palgaliste töötajatega MTÜ-de osatähtsus × 30,3% (2014) 30,3% 30,3% 31% 31,8% 32,3% 33% 33% 33% ×
Meede „VÕIMEKUS JA KESKKONDˮ: Kodanikuühenduste mõju ja arengut toetavate
3.1 × × 2 612 897,70 € 2 866 980,40 € 2 916 014,05 € 3 040 584,05 € 3 035 376,91 € 3 027 378,91 € 2 990 376,91 € 2 990 376,91 € 23 479 985,83 €
tugiteenuste ning arenguprogrammide tagamine
3.1.1. KÜSK-ist toetust saanud kodanikuühenduste rahulolu KÜSK-i tööga (viie palli skaalal) SiM 4,6 (2014) 4,60 4,6 Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×
3.1.2. Osakaal MAK MTÜ konsultandi klientidest, kes sai nõustamisel oma küsimusele vastuse või
SiM 89% 0,89 89% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×
probleemile lahenduse
3.1.3. Rahulolu klienti nõustanud MAK MTÜ konsultandi teenindusoskusega SiM 97% 97% Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×
3.1.4. Kodanikuühenduste juhtide rahulolu arendusprogrammiga SiM 8 8,00 8 Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×
Rahalised toetused kodanikuühendustele mõju Ette on valmistatud ja avatud vähemalt kaks
suurendamiseks, institutsionaalse suutlikkuse taotlusvooru; tagatud on toetused rahvusvahelise
a) SiM (KÜSK) × 1 030 773,47 € 1 007 364,88 € 1 045 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 8 683 831 €
parandamiseks ning organisatsioonipõhiste koostöö soodustamiseks ja tugitegevused
arenguvajadustega tegelemiseks kodanikuühiskonna edendamiseks
Alustavatele ja tegutsevatele Osaliselt „Eesti
Alustavatele ja tegutsevatele kodanikuühendustele
b) kodanikuühendustele koolitus- ja SiM (KÜSK) × - € - € - € - € - € - € - € - € regionaalarengu strateegia
mõeldud koolitus- ja mentorprogrammid on ellu viidud
mentorprogrammide korraldamine 2014−2020ˮ eelarvest
Piirkondliku ja universaalne info- ja Maakondlike arenduskeskuste MTÜ-de konsultandid
c) nõustamisteenuse tagamine nii alustavatele kui osutavad konsultatsiooniteenuseid MTÜ-dele, SiM (KÜSK) × 182 600,00 € 303 000,00 € 303 000 € 368 000 € 368 000 € 368 000 € 368 000 € 368 000 € 2 628 600 €
tegutsevatele kodanikuühendustele korraldavad maakondades koolitusi ja üritusi
Maakondlikelt arenduskeskustelt tellitavad
d) Vabaühenduste arenguprogrammide elluviimine SiM (KÜSK) x 85 282,85 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 596 980 €
vabaühenduste arenguprogrammid on ellu viidud
„Eesti regionaalarengu
Kohaliku omaalgatuse programmi elluviimine ja Kohalik areng ja kogukondade elujõulisus on
e) RaM (KÜSK) × 1 200 000,00 € 1 200 000,00 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 9 600 000 € strateegia 2014−2020ˮ
arendamine tugevdatud
eelarvest
Vene töökeelega kodanikuühenduste
Vene töökeelega kodanikuühenduste arenguprogramm
f) tegutsemisvõime parandamine (koolitused, SiM (KÜSK) × 30 458,99 € 30 459 €
on koostatud
nõustamine, infomaterjalid)
Ühiskonna protsessides osalemist toetavad
Ajavahemikul 2015−2020 on koostöötegevustes „Lõimuv Eesti 2020“
g) tegevused (sh kodanikuühenduste ja nende KuM × 22 500,00 € 45 000 € 45 000 € 45 000 € 37 002 € 194 502 €
osalenud 5000 inimest eelarvest
omavahelise koostöö toetamine)
Riigikantselei, SiM-i ja
osaliselt Riigikantselei
Kodanikuühenduste juhtide arenguprogrammi
SiM, Riigikantselei programmi „Valitsuse töö
h) väljatöötamine, programmi tööga alustamine ja Arenguprogramm on välja töötatud. × - € - €
(aastal 2015) pikaajalise planeerimise
programmi elluviimine.
süsteemi arendamine ja
korrastamine” eelarvest
Kodanikuühenduste juhtide arenguprogrammi SiM, Riigikantselei
i) Arenguprogramm ellu viidud. × - € - €
elluviimine. (aastal 2015)
Kodanikuühiskonna trendide ja arengu Kodanikuühiskonna suundumuste ja arengu
j) analüüsimine probleemide ja vajaduste analüüsimiseks vajalikud uuringud või analüüsid on SiM, SiM (KÜSK) × 25 812,71 € 25 083,19 € 50 896 €
hindamiseks, tegevusplaanide kujundamiseks tehtud
Kodanikuühiskonna ja -ühenduste tegevuse Kodanikuühiskonna ja -ühenduste tegevuse statistikat
k) SiM × 1 764 € 720 € 2 900,00 € 2 900,00 € 2 900,00 € 2 900,00 € 2 900,00 € 16 984 €
statistika regulaarne kogumine ja avalikustamine avalikustatakse vähemalt kord aastas
Kodanikuühendusi puudutavate registriandmete Äriregistris kodanikuühenduste kohta olevad andmed
l) JuM × - € Rahaline kate puudub
tasuta kättesaadavaks tegemine on antud vabalt kasutusse
Valminud on analüüs riigiraha rakendusse AVP tegevuskava tegevus
Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse riigieelarvest toetust saanud kodanikuühenduste SiM, RaM, SiM 3.2. RITA 2 projekt, mida
m) × 4 972,59 € 24 360 € 6 075,00 € 35 408 €
suurendamine lisamise võimalustest, ettepanekud rahastamise (strateegiline partner) finantseeritakse 50% ulatuses
korrastamiseks on tehtud. SF vahenditest.
Kodanikuühiskonna teemalise teabe üleriigiline
koondamine ja jagamine (sh portaalide Hea Portaali Hea Kodanik külastatakse keskmiselt SiM (KÜSK, strateegiline
n) × 7 735,82 € 8 347,36 € 20 300,00 € 20 975,00 € 21 842,86 € 21 842,86 € 21 842,86 € 21 842,86 € 144 730 €
Kodanik ja MAKIS tööshoidmine ja nende sisu vähemalt 9000 korda kuus partner)
arendamine, uudiste levitamine)
Üleriigilise tähtsusega kodanikuühiskonna Üleriigilise tähtsusega regulaarsed kodanikuühiskonna
o) SiM (KÜSK) × 129 063,53 € 181 853,13 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 1 378 707 €
sündmuste toetamine sündmused on toetatud
Kodanikuühiskonnas osalemisvõimalustest
Valminud on analüüs vene ja/või inglise keeles teabe
kättesaadava võõrkeelse teabe kindlaks tegemine
p) kättesaadavuse kohta ja vajadusest teabe SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest
ja ettepanekute tegemine kommunikatsiooni
kättesaadavust neis keeltes parandada
parandamiseks
Aasta parim kodanikuühendus ning aktiivsed inimesed
q) Üleriigiline kodanikuühenduste tunnustamine SiM (KÜSK) x 6 453,18 € 18 812,39 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 62 890 €
on tunnustatud.
Külaliikumine on toetatud ja toimib tugevate ja SiM (strateegiline
r) Kogukondade koostöö tugevdamine x 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 56 000 €
turvaliste kogukondade võrgustik. partner)
3.2 Meede „VABATAHTLIK TEGEVUSˮ: Vabatahtlike kaasatuse parandamine × × 52 463,79 € 39 771,89 € 40 400,0 € 36 000,0 € 36 000,00 € 36 000,00 € 36 000,00 € 36 000,00 € 312 635,68 €
3.2.1. Regulaarsete vabatahtlike osakaal vabatahtlikus tegevuses osalenutest SiM 34% (2013) Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×
3.2.2. Püsivabatahtlike kaasamise kogemusega MTÜ-de osakaal vabatahtlikke kaasavatest MTÜ-dest SiM 78% (2014) 0,78 0,78 € Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×
Vabatahtlikku tegevust toetava õiguskeskkonna
Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud ettepanekud SiM (strateegilised
a) kujundamine (õigusruum ja maksupoliitika, × 8 903,41 € 10 409,89 € 11 680,8 € 6 280,80 € 6 280,80 € 6 280,80 € 6 280,80 € 6 280,80 € 62 398,10 €
on esitatud partnerid)
vabatahtlike kindlustamine)
Vabatahtlikku tegevust toetava õiguskeskkonna
Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud eelnõud on
b) kujundamine (õigusruum ja maksupoliitika, SiM x - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest
ette valmistatud
vabatahtlike kindlustamine)
Teavitustöö vabatahtlikust tegevusest
Vabatahtlike Värava infoportaali külastajaid ühes kuus SiM (strateegiline
b) (infoportaal Vabatahtlike Värav, vabatahtlike × 5 084,21 € 5 788,72 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 48 557,73 €
on vähemalt 3500 partner)
kaasamise kampaaniad)
Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste SiM (strateegiline
c) Vabatahtliku sõbra märgis on välja töötatud × 5 345,97 € 5 345,97 €
suutlikkuse tõstmine vabatahtlike kaasamisel partner)
Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste SiM (strateegiline
d) Vabatahtliku sõbra märgis on välja antud x 8 904,37 € 9 638,29 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 73 003,46 €
suutlikkuse tõstmine vabatahtlike kaasamisel partner)
Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste Ühendustele on korraldatud kaks koolitust SiM (strateegiline
e) x 5 645,97 € 7 238,00 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 50 568,77 €
suutlikkuse tõstmine vabatahtlike kaasamisel vabatahtliku tegevuse teemal partner)
Vabatahtlike võrgustik kohtub regulaarselt ning on
Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste SiM (strateegiline
f) esindatud rahvusvahelisel tasandil tagamaks valdkonna x 5 673,51 € 6 696,99 € 7 080,8 € 8 080,80 € 8 080,80 € 8 080,80 € 8 080,80 € 8 080,80 € 59 855,30 €
võrgustikutöö arendamine partner)
huvikaitse Eestis ja välismaal
Üleriigiline vabatahtlike ja kodanikuühenduste Üleriigiline vabatahtlike tunnustusüritus on SiM (KÜSK, strateegiline
g) x 12 906,35 € 12 906,35 €
tegevuse tunnustamine korraldatud partner)
Meede „RESSURSIDˮ: Kodanikuühenduste suutlikkuse parandamine koguda mõjusaks tööks
3.3 × × 13 672,31 € 15 507,37 € 56 200,00 € 18 225,00 € 20 828,57 € 20 828,57 € 20 828,57 € 20 828,57 € 186 918,97 €
vajalikke ressursse
3.3.1. Kodanikuühenduste osakaal, kes on saanud viimase aasta jooksul toetust riigieelarvest SiM 13,4% (2012) 14% 14% Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×
3.3.2. Nende kodanikuühenduste osakaal tulumaksusoodustustega ühenduste nimekirja kuuluvatest
SiM 57% (2013) 57% 58% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×
kodanikuühendust, kellele on aasta jooksul tehtud annetusi
Annetuste, heategevuse ja filantroopia
edendamise võrgustiku loomine annetuskultuuri
ja annetamist soodustava keskkonna SiM (strateegiline
a) Annetajate võrgustik on loodud × 4 557,44 € 4 771,89 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 48 575,76 €
edendamiseks ettepanekute väljatöötamiseks, partner)
heade praktikate jagamiseks ning
arendustegevuste algatamiseks
Annetuste, heategevuse ja filantroopia
edendamise võrgustiku tegevuse kujundamine Tagatud on annetuste kogumise hea tava teemaline
annetuskultuuri ja annetamist soodustava nõustamine ja annetuste kogujate koolitamine, SiM (strateegiline
b) x 4 557,44 € 4 771,89 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 48 575,76 €
keskkonna edendamiseks ettepanekute annetuste kogujatele on välja töötatud juhendid ja partner)
väljatöötamiseks, heade praktikate jagamiseks praktilised töövahendid
ning arendustegevuste algatamiseks
Annetuste suuruse ja kogumahu suurendamist Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud ettepanekud SiM (strateegiline
c) × 4 557,44 € 5 963,59 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 49 767,46 €
toetava õiguskeskkonna kujundamine on esitatud partner)
Annetuste suuruse ja kogumahu suurendamist Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud eelnõud on
d) SiM x - € - € - € - € SiM tegevuskuludest
toetava õiguskeskkonna kujundamine ette valmistatud
Kodanikuühenduste omatulu teenimise
võimekuse arendamine (sh äriidee leidmine, Koostatud on õppematerjalid / praktilised töövahendid Osaliselt SiM
e) SiM, SoM × - € - € - € - € - € - € - € - € - €
ärimudeli väljatöötamine ja katsetamine, ning tagatud on koolitused ja nõustamine tegevuskuludest
tootearendus, turundus ja müük)
Ühiskondliku mõju hindamise ja
kommunikatsioonisuutlikkuse parandamine (sh Tagatud on teemakohased arenguprogrammid,
f) SiM (KÜSK) × 40 000,00 € 40 000,00 €
arenguprogrammid, standardite ja hea praktika standardeid ja head praktikat on levitatud
levitamine)
Rakendusplaani maksumus kokku 2 897 305,00 € 3 152 766,72 € 3 272 980,00 € 3 356 900,00 € 3 306 900,00 € 3 298 902,00 € 3 261 900,00 € 3 261 900,00 € 25 809 553,72 €
Siseministeeriumi panus rakendusplaani 1 637 600,00 € 1 900 064,00 € 1 948 500,00 € 2 041 900,00 € 2 016 900,00 € 2 016 900,00 € 2 016 900,00 € 2 016 900,00 € 15 605 144,00 €
Tegevust ei toimu
Kaldkirjas eelarveread Tegevus koos eelarvega kajastub mõnes teises riiklikus arengukavas.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/18-0672 - Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020 2016. ja 2017. aasta aruanne ja rakendusplaan 2019−2022
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a046a0d-f8c3-4cdc-bebd-c0951e60cc04
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a046a0d-f8c3-4cdc-bebd-c0951e60cc04?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main