Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium 19.06.2018 nr 1-6/1636-1
Haridus- ja Teadusministeerium
Kultuuriministeerium
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse
„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
Eesti riikliku programmi heakskiitmine
aastateks 2014–2020“ eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Austatud ministrid
Esitame Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile
ja Kultuuriministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse
„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Eesti riiklik programm aastateks 2014–2020“
eelnõu.
Eelnõu, seletuskirja ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi riikliku programmi leiate
aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul alates
eelnõu kättesaadavaks tegemisest eelnõude infosüsteemis.
Euroopa Komisjon teatas 29. mai 2018. a kirjaga nr Ares(2018)2750498 „Letter Allocation to
the AMIF national programmes of additional amounts in 2018 for Return and Integration“
riikliku programmi eraldise suurendamisest, mille tõttu tuleb programmi muuta ja esitada see
heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele. Muudatused on seotud lisaraha eraldamisega tegevuste
elluviimiseks integratsiooni valdkonnas (127 382 eurot) ja tagasisaatmise valdkonnas (84 921
eurot). Sellega seoses suureneb programmi kogumaht ning kaasfinantseering.
Siseministeeriumi peab Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud programmi esitama
Euroopa Komisjonile infosüsteemi SFC2014 kaudu hiljemalt 23. juuliks 2018. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Kristi Lillemägi 6125147
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
….2018
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja
juuni 2018
Päevakorrapunkt nr …..
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Eesti riikliku programmi heakskiitmine
ajavahemikuks 2014–2020
1. Kiita heaks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Eesti riiklik programm aastateks
2014–2020.
2. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel.
Jüri Ratas
peaminister
Heiki Loot
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
Eesti riikliku programmi heakskiitmine perioodiks 2014–2020“ eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi Eesti riiklik programm aastateks 2014–2020 on
heaks kiidetud Euroopa Komisjoni 20. märtsi 2015. aasta otsusega C(2015)1727 ning
14. detsembri 2015. aasta otsusega C(2015)9386. Euroopa Komisjoni 8. veebruari 2017. aasta
teatise nr Ares(2017)702148 tulemusena, millega eraldati lisaraha integratsiooni ja
tagasisaatmise valdkonnale, kiitis Euroopa Komisjon programmi heaks 31. juulil 2017. aasta
otsusega C(2017)5506.
Seoses ümberasustamise ja -paigutamise kava esitamisega Euroopa Komisjonile lisaraha
saamiseks kinnitas Komisjon täiendatud riikliku programmi heaks 21. märtsi 2016. aasta
otsusega C(2016)1810, 13. detsembri 2016. aasta otsusega C(2016)8628 ja 26. veebruari 2018.
aasta otsusega C(2018)1307.
Euroopa Komisjon esitas 29. mail 2018. aastal täiendava teatise nr Ares(2018)2750498 lisaraha
eraldamiseks integratsiooni ja tagasisaatmise valdkonnale, mille tõttu tuleb riiklikku
programmi muuta ja esitada see heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) nr 516/20141. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. aasta korralduse nr 482
„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja
auditeerimisasutuse määramine“ kohaselt on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
riikliku programmi nõuetekohase juhtimise ja kontrollimise eest ning Euroopa Komisjoniga
suhtlemisel vastutav asutus Siseministeerium.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Kristi
Lillemägi (tel 612 5147, e-post
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230,
[email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi
Kapanen (tel 612 5241, e-post
[email protected]).
II. Eelnõu sisu
Eelnõu eesmärk on kiita heaks fondi riikliku programmi muudatused. Muudatused on seotud
lisaraha eraldamisega tegevuste elluviimiseks integratsiooni ja tagasisaatmise valdkonnas.
Riikliku programmi erieesmärgid on järgmised:
1) varjupaigaküsimused;
2) kolmandate riikide kodanike integratsioon ja seaduslik ränne;
3) tagasisaatmine.
Euroopa Liit (edaspidi EL) eraldab sihtotstarbeliselt lisaraha, et toetada programmi järgmisi
eesmärke:
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände-
ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi
ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ.
1
1. Erieesmärgile nr 2 „Kolmandate riikide kodanike integratsioon ja seaduslik ränne“ veel
127 382 eurot.
2. Erieesmärgile nr 3 „Tagasisaatmine“ veel 84 921 eurot.
Programmis sisulisi muudatusi ei tehta, kuid EL-i toetusele on riigil kohustus lisada 25%
kaasfinantseering.
Nimetatud muudatustega kaasnevad muudatused järgmistes tabelites:
1) peatükk 7 „Programmi rahastamiskava“ tabel 1
Kokku
Erieesmärk, riiklik eesmärk, erimeede
(eurodes)
Erieesmärk 1. Riiklik eesmärk 1. Vastuvõtu- ja
2 512 087,00
varjupaigaküsimused
Erieesmärk 1. Riiklik eesmärk 2. Hindamine 52 000,00
Erieesmärk 1. Riiklik eesmärk 3. Ümberasustamine 0,00
Varjupaigaküsimustele kokku 2 564 087,00
Erieesmärk 2. Riiklik eesmärk 1. Seaduslik ränne 0,00
3 146 482,60
Erieesmärk 2. Riiklik eesmärk 2. Integratsioon
(varem 3 019 100,60)
Erieesmärk 2. Riiklik eesmärk 3. Võimekus 289 873,27
3 436 355,87
Integratsiooni- ja seadusliku rände valdkonnale kokku
(varem 3 308 973,87)
Erieesmärk 3. Riiklik eesmärk 1. Kaasnevad meetmed 910 000,00
2 918 601,65
Erieesmärk 3. Riiklik eesmärk 2. Tagasisaatmismeetmed
(varem 2 833 680,65)
Erieesmärk 3. Riiklik eesmärk 3. Koostöö 30 000,00
3 858 601,65
Tagasisaatmise valdkonnale kokku
(varem 3 773 680,65)
Erieesmärk 4. Riiklik eesmärk 1. Ümberpaigutamine 0,00
Solidaarsusele kokku 0,00
Tehniline abi 1 613 810,48
Erijuhud kokku 4 014 000,00
15 486 855,00
KOKKU
(varem 15 274 552,00)
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Fondist ajavahemikuks 2014–2020 raha andmist ja kasutamist reguleerivad järgmised Euroopa
Liidu õigusaktid:
2
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 516/2014, millega
luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust
2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused
nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 514/2014, millega
sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,
kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi
suhtes kohaldatavad üldsätted;
3) komisjoni 25. juuli 2014. a delegeeritud määrus nr 1042/2014, millega täiendatakse
määrust (EL) nr 514/2014 seoses vastutavate asutuste määramise, nende juhtimis- ja
kontrollialaste ülesannete ning auditeerimisasutuste seisundi ja kohustustega;
4) komisjoni 30. juuli 2014. a delegeeritud määrus nr 1048/2014, millega kehtestatakse
avalikkusele suunatud teavitamise ja avalikustamise meetmed ning toetusesaajate
teavitamise meetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014
kohaselt, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning
politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje
rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;
5) komisjoni 24. juuli 2014. a rakendusmäärus nr 799/2014, millega määratakse
kindlaks rakendamise aasta- ja lõpparuande näidised Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 514/2014 kohaselt, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu
võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;
6) komisjoni 24. juuli 2014. a rakendusmäärus nr 801/2014, millega kehtestatakse liidu
ümberasustamisprogrammile Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames
vahendite eraldamise mehhanismi ajakava ja muud rakendustingimused;
7) komisjoni 30. juuli 2014. a rakendusmäärus nr 1049/2014 teavitamise ja
avalikustamise meetmete tehniliste omaduste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 514/2014 kohaselt, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu
võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;
8) komisjoni 14. novembri 2014. a rakendusmäärus nr 802/2014, millega määratakse
kindlaks riiklike programmide näidised ning komisjoni ja liikmesriikide vahelise
elektroonilise andmevahetussüsteemi tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 514/2014 kohaselt, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu
võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;
9) komisjoni 2. märtsi 2015. a rakendusmäärus nr 378/2015, milles sätestatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 rakenduseeskirjad seoses
raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli korra ja rakendusaktidega vastavuse
kontrolli korra rakendamisega;
10) komisjoni 2. märtsi 2015. a rakendusmäärus nr 377/2015, millega määratakse
kindlaks aastabilansimakse tasumiseks vajalike dokumentide vormid Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 kohaselt, millega sätestatakse
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse
tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes
kohaldatavad üldsätted;
11) komisjoni 29. mai 2015. a rakendusmäärus nr 840/2015 vastutavate asutuste
tehtavate kontrollide kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 514/2014 kohaselt, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja
3
Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu
võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted.
Fondi riiklik programm ja selle muudatused on eespool nimetatud õigusaktides sätestatuga
kooskõlas.
IV Muudatuste mõju
Riikliku programmi muutmisega luuakse lisavõimalused viia ellu fondi asutamisotsuses
kirjeldatud eesmärke kooskõlas riigisisestes arengukavades määratuga. Programmi
heakskiitmise ja elluviimisega kaasneb positiivne mõju Eesti siseturvalisusele.
V Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine
Fondi asutamisotsuse lisa 1 kohaselt on fondi rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks
1. jaanuarist 2014. aastal kuni 31. detsembrini
Euroopa Komisjoni 29. mai 2018. a teatise nr Ares(2018)2750498 järgi suureneb programmi
muudatusega AMIF-i Eesti eraldis kokku 15 486 855,00 euroni, millest ümberpaigutamisele
ja -asustamisele ette nähtud raha moodustab 4 014 000 eurot. Projektide rahastamisel on
Euroopa Liidu toetus kuni 75%. Välisabi kohustuslik 25% kaasfinantseering suureneb
3 286 348,17 euroni (varem 3 215 580,51 eurot). Kaasfinantseering kavandatakse vastavate
aastate eelarvesse riigi eelarvestrateegias ja riigieelarve koostamise käigus, arvestades riigi
rahalisi võimalusi.
Fondi raha jagatakse avatud taotlusvoorude ja otsetoetuste kaudu. Siseministeerium eraldab
toetuslepinguga kõigile toetuse saajatele kogu vajaliku raha, et katta kavandatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud. Eraldis hõlmab lisaks investeeringutele ka tehnilist
abi fondi rakendamiseks. Tehnilist abi saab rahastada täielikult fondi rahast.
VI. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kuna muudatusega kaasneb
kaasfinantseeringu suurenemine 70 767,67 euro võrra ning teistele asjassepuutuvatele
ministeeriumidele, sh Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja
Kultuuriministeeriumile.
4
VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDI
RIIKLIK PROGRAMM
Programmi teksti tõlgendamisküsimuste korral on ülimuslik programmi ingliskeelne
tekst.
Juhtimis- ja kontrollisüsteemide eest vastutavad pädevad asutused
Asutused ja nende kontaktandmed
Asutus Asutuse Asutuse juht Aadress E-posti aadress Määramis Delegeeritud
nimetus e kuupäev tegevused
Vastutav asutus Eesti Vabariigi kantsler Pikk 61,
[email protected]
Siseministeeriu 15065 Tallinn,
m Eesti
Auditeerimisasutus Eesti Vabariigi siseminister Pikk 61,
[email protected]
Siseministeeriu 15065 Tallinn,
m Eesti
Juhtimis- ja kontrollsüsteem
Eesmärk on jätkata sarnase juhtimis- ja kontrollisüsteemiga, nagu rakendati SOLID-fondide
puhul perioodil 2007–2013. Vastutav asutus vastutab põhiõigusaktides sätestatud ülesannete
täitmise eest. Vajaduse korral tellitakse osa töid (nt hindamine) väljast. Volitatud asutusi ei
ole ette nähtud. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi ka AMIF) rakendamise
üksikasjalikke protseduure kirjeldatakse juhendites (nt protseduurireeglid, auditeerimiskavad
jne).
0
CCI 2014EE65AMNP001
Pealkiri Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Eesti riiklik programm
Versioon 7.0
Esimene aasta 2014
Viimane aasta 2020
Abikõlblik alates 1. jaanuar 2014
Euroopa Komisjoni
otsuse number
Euroopa Komisjoni
otsuse kuupäev
1. JAGU
KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE
Eesti rändepoliitika aluspõhimõte on aidata kaasa nende isikute sisserändele, kelle tegevus
toob lisaväärtust Eesti ühiskonnale üldiselt ja on kooskõlas Eesti avaliku huviga, ning
takistada või edasi lükata nende isikute Eestis viibimist, kes võivad olla ohuks Eesti avalikule
korrale ja julgeolekule. Riiklikus programmis kehtestatud eesmärgid vastavad riiklike
arengukavade eesmärkidele.
Varjupaigataotlejate arv on aja jooksul suurenenud. Võttes arvesse ka hiljutisi rändetrende
maailmas, on oluline, et Eesti oleks valmis varjupaigataotluste arvu suurenemiseks ning
tagaks taotlejatele vajalikud vastuvõtutingimused ja -teenused. Need tingimused peavad
integreerumise esimese etapina looma eeldused rahvusvahelise kaitse saaja kohanemiseks ja
edasiseks integreerumiseks Eestis.
Eesti on kehtestanud kaks varjupaigavaldkonna üldist eesmärki: 1) heade vastuvõtutingimuste
ja tugiteenuste tagamine ning edasiarendamine, 2) ühetaolise ja kõrge kvaliteediga
varjupaigamenetluse tagamine ja edasiarendamine.
Need eesmärgid on kavandatud saavutada „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja
„Siseministeeriumi arengukava 2014–2017“ elluviimise abil. Kavandatud tegevused võib
jagada kahte rühma: suute loomine ning kestlike kvaliteetsete vastuvõtu- ja tugiteenuste
pakkumine. Tegevusi viiakse ellu koostöös riigi, majutusteenusepakkujate,
kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning kohaliku omavalitsuse
üksustega.
Selle tulemusena täiustatakse varjupaiga taotlemise protseduuri ja see on hõlpsasti
ligipääsetav. Koolitatud asjatundjad langetavad kiireid otsuseid kvaliteetsete ja kontrollitud
andmete põhjal, varjupaigataotlejatel ja rahvusvahelise kaitse saajatel on lihtne ligi pääseda
tugiteenustele ning nende majutustingimused on head.
1
9. juunil 2015. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti osalemise ümberpaigutamise ja
ümberasustamise skeemides ning kinnitas 8. augustil 2015. a esialgse tegevuskava.
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020” eesmärk on saavutada suur tootlikkuse kasv, kaasates
selle saavutamisse muu hulgas kolmandate riikide kodanikud. „Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm 2011–2015” rõhutab targa sisserände vajadust. Lõimumisvaldkonna
arengukava „Lõimuv Eesti 2020” eelnõu on kavas vastu võtta 2015. aasta alguses, selle
eesmärk on kaasa aidata nii kohanemisele kui ka edasisele integratsioonile Eesti ühiskonnas.
AMIF-i raames on Eesti püstitanud alljärgnevad üldeesmärgid: 1) kolmandatest riikidest pärit
uus-sisserändajad kohanevad ja osalevad aktiivselt Eesti ühiskonnas; 2) tugevdatakse
teadmistel põhinevat lähenemisviisi rände- ja kohanemisstrateegiate arendamiseks;
3) kolmandate riikide kodanike ja määramata kodakondsusega isikute kaasamine on
suurenenud; 4) ühiskonna teadlikkus ja sallivus kolmandate riikide kodanike suhtes on
suurenenud ning on positiivne meelestatus, mis aitab kaasa kohanemisele kui integratsiooni
esimesele astmele ja edasisele integratsioonile.
Riigikogu kinnitatud „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad 2015“ määravad kindlaks
turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted ja pikaajalised eesmärgid, mida avalik ja erasektor ning
valitsusvälised organisatsioonid peavad silmas pidama (nagu ka oma rolli nende eesmärkide
saavutamisel). Nende eesmärkide hulgas on olulised tegevused, mis on mõeldud
ebaseadusliku sisserände ennetamisele, sellega võitlemisele ja selle avastamisele. Selleks et
soodustada tagasisaatmist, on Eesti sõlminud kahepoolsed rakendusprotokollid peaaegu kõigi
riikidega, kellel on tagasivõtulepingud Euroopa Liidu tasandil. Võttes arvesse ebaseadusliku
sisserände suurenemist, näeb „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2011–2015“ ette ühise
kinnipidamiskeskuse loomist varjupaigataotlejatele ja sunniviisi tagasisaadetavatele isikutele.
Järgmiste aastate turvalisuspoliitika prioriteetide kohaselt kavatsetakse suurendada
valitsusväliste organisatsioonide osalemist tagasisaatmisprotsessis ja aidata kaasa koostööle
eraettevõtetega, et pakkuda tagasisaatmisega seotud teenuseid, nagu majutusteenused,
tõlketeenused, arstiabi. AMIF-i raames on põhieesmärk edendada vabatahtlikku
tagasipöördumist ja aidata kaasa sunniviisiliste tagasisaatmistoimingute rakendamisele. Kavas
on pakkuda tagasipöördujatele vajalikke, tagasisaatmisele eelnevaid ja järgnevaid teenuseid.
Lisaks on eesmärk suurendada nende ametkondade ja organisatsioonide suudet, kes on
hõivatud tagasisaatmisega seotud küsimustega.
2. JAGU
LIIKMESRIIGI LÄHTEOLUKORD
Kokkuvõte liikmesriigi lähteolukorrast fondiga seotud valdkondadest 2013. aasta
detsembri seisuga
Euroopa ühine varjupaigasüsteem
Eestis töötab rände- ja varjupaigapoliitika välja Siseministeerium ja selle viib ellu Politsei- ja
Piirivalveamet (edaspidi PPA). Sotsiaalministeerium vastutab varjupaigataotlejate
vastuvõtmise korraldamise ning erinevate teenuste kavandamise eest, teenuseid pakutakse
koostöös partneritega avalikust, era- ja valitsusvälisest sektorist.
2
Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on siiani Eesti saanud kõige vähem
varjupaigataotlusi. Samas, alates Schengeni viisaruumiga liitumisest on Eestis esitatud
varjupaigataotluste arv stabiilselt suurenenud. 2001. aastal sai Eesti 12 ja 2013. aastal
97 varjupaigataotlust. 2013. aastal andis Eesti rahvusvahelise kaitse seitsmele kolmanda riigi
kodanikule.
Varjupaigataotlusi saab esitada PPA piiri- või teeninduspunktis. Taristu kvaliteet on praegu
kõrge, kuna kõigis PPA teeninduspunktides rakendatakse ühtset teenindusstandardit ja olemas
on eraldi üksus, kes kontrollib teeninduspunktide ja teeninduse standardile vastavust. Taotleja
privaatsust ja konfidentsiaalsust austatakse kõrgelt. Nendes punktides võetakse eelkõige vastu
taotlusi, pikad protseduurid, näiteks intervjuud ja juhtumite esmane käsitlemine, teevad
varjupaiga juhtumitöötajad PPA peakontoris.
Varjupaigataotluse keskmine menetluskiirus esimeses etapis oli 2013. aastal 2,4 kuud.
Hoolimata väikesest varjupaigataotlejate arvust, on Eesti alati püüdnud pakkuda kõrge
kvaliteediga vastuvõtuteenuseid ja olla valmis massiliseks sisserändeks. 2013. aastal
investeeriti vastuvõtu valdkonda riigieelarvest ligi 600 000 eurot.
Siseministeerium on ette valmistanud seaduseelnõu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi
rakendamiseks ja käimas on konsultatsioonid partneritega.
Euroopa Pagulasfondi rahast on aastatel 2004–2013 ellu viidud enam kui 40 projekti, et
suurendada varjupaigamenetluse kvaliteeti, parandada vastuvõtutingimusi ja suurendada
avalikkuse teadlikkust.
Ühtsete ja kõrge kvaliteediga varjupaigamenetluse tagamiseks ja edasiseks arendamiseks on
oluline, et riik jätkaks järgmiste tegevustega (nimekiri ei ole ammendav):
olemasolevate andmebaaside uuendamine ja uute IT-lahenduste väljatöötamine;
lisaseadmete (sõrmejäljeskannerid, kaamerad, arvutid jne) ja litsentside uuendamine
või ostmine, et pakkuda kõrgkvaliteetseid andmeid;
varjupaigamenetlusega seotud personali väljaõpe (kaasa arvatud
mittetulundusühingud, varjupaigataotlejate nõustamises ja kohtus esindamises riigile
õigusabi pakkuvad juristid, kohaliku omavalitsuse üksused jne) erinevatel teemadel (nt
kuidas ära tunda võimalikke varjupaigataotlejaid ja inimkaubanduse ohvreid, IT-
koolitused, keelekursused jne);
teenuste pakkumine (nt tõlkimine, juriidiline nõustamine ja esindamine jne), mida
praegu tehakse projektipõhiselt.
Varjupaigataotlejad majutatakse Vao majutuskeskusesse, mida haldab AS
Hoolekandeteenused, mis on täielikult riigi omanduses olev ettevõte. Keskus avati 2014. aasta
veebruaris ja seal on võimalik majutada korraga 35 inimest. Keskus on hästi sisustatud ja
elamistingimused head. AS Hoolekandeteenused on rajanud 23 hooldekodu üle kogu Eesti
ning erandolukordades suudab riik pakkuda teenuseid ja majutada hooldekodudesse kuni
100 varjupaigataotlejat.
Riik pakub haavatavatele isikutele (ingl vulnerable person) vajaduste hindamise alusel
spetsiaalseid vastuvõtutingimusi (lastekodud, varjupaigad). Samuti on varjupaigataotlejatele
3
olemas ajutised majutusruumid PPA hoonetes juhul, kui nad ei ole suutelised otse
majutuskeskusesse sõitma. Neis ruumides on eritingimused väikeste lastega taotlejatele
(nt pereruumid, mänguasjad).
Eestis on üks kinnipidamiskeskus, see asub Harkus. Kinnipidamisotsuse teeb üksnes
halduskohus. Varjupaigataotleja võidakse kinni pidada, kui järelevalvemeetmeid ei ole
võimalik tõhusalt rakendada. Kinnipidamine peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele ja
kinnipidamisel tuleb igal korral arvesse võtta olulisi varjupaigataotlejat puudutavaid
asjaolusid.
Alternatiivina kinnipidamisele võidakse varjupaigaprotseduuride eesmärgistatud, tõhusaks ja
otstarbekaks tegemiseks rakendada järelevalvemeetmeid.
Praegu pakuvad mittetulundusühingud, rahvusvahelised organisatsioonid ja riik
varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele erinevaid tugiteenuseid: arsti- ja
psühholoogi abi, materiaalne abi, tõlkimine, keeleõpe, vabaajategevused jne.
Heade vastuvõtutingimuste ja sotsiaalse toe tagamiseks ning edasiarendamiseks on oluline, et
riik (nimekiri ei ole ammendav):
rajaks ja täiustaks haldussüsteeme ja -võrgustikke, mis pakuvad erinevaid teenuseid
varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele;
toetaks selliseid teenuseid, nagu kirjalik ja suuline tõlge, haridus, koolitamine,
psühholoogiline ja arstiabi ning muud algatused, mis aitavad kaasa humaansetele
vastuvõtutingimustele;
pakuks materiaalset abi (rahalist toetust, ravimeid, rõivaid);
toetaks algatusi, mis tagavad majutustaristu praeguse taseme ja täiustavad seda.
Kohanemine kui esimene samm edasises integratsioonis
Eestis vastutab kohanemise soodustamise eest Siseministeerium ja välismaalaste
integreerimise eest Kultuuriministeerium. Kohanemist (esimesed viis aastat pärast saabumist,
mil välismaalane saab alusteadmised ja -oskused riigis tegutsemiseks) peetakse rändepoliitika
osaks ja see on esimene samm edasisel integreerumisel ühiskonda, st suureneb kaasatus
ühiskonna protsessidesse. Kuigi edukas kohanemine pärast saabumist on edasise eduka
integratsiooni jaoks kõige tähtsam, ei tähenda kohanemine kohest integratsiooni.
2013. aastal suunas Eesti riigieelarvest integratsiooniks 4 501 894 eurot. Haridus- ja
kultuuriintegratsiooniks suunati 1 855 514 eurot, sotsiaal- ja majandusintegratsiooniks
1 596 411 eurot, juriidiliseks ja poliitiliseks integratsiooniks 312 506 eurot ning
integratsiooniprotsessi haldamiseks 737 463 eurot. Kohanemisteenuste pakkumiseks anti
2013. ja 2014. aastal 247 118 eurot.
Arengukava „Lõimuv Eesti 2020” seab kolm eesmärki: 1) lõimumist hõlbustavate suhtumiste
ja väärtushinnangute kujundamine ühiskonnas, 2) määratlemata kodakondsusega isikute
aktiivse osaluse suurendamine ühiskonnas, suurendades kodakondsuse omandamiste arvu, ja
3) uus-sisserändajate kohanemise ja edasise integratsiooni toetamine. Ajavahemikul
2014−2017 on kavandatud eraldada riigieelarvest raha määratlemata kodakondsusega isikute
4
integratsiooniks 1 271 895 eurot ning suhtumiste ja väärtushinnangute muutmiseks
ühiskonnas 938 769 eurot.
Kohanemine esimese astme integratsioonina
PPA andmete kohaselt andis Eesti aastatel 2010–2012 välja keskmiselt 2340 ajutist
elamisluba aastas. See võimaldab ennustada, et praeguste rändevoogude juures saabub
aastatel 2015–2020 kolmandatest riikidest Eestisse keskmiselt 2930 isikut aastas.
Rahvusvahelist kaitset pakuti aastatel 2010–2012 keskmiselt 14 inimesele aastas.
Uus-sisserändajatele pakutakse praegu kohanemisteenustest tugiisikuteenust ja
kohanemisprogrammi, mis on suunatud kolmanda riigi kodanikule, kes elab seaduslikult
Eestis, välja arvatud Euroopa Liidu kodanikud ja rahvusvahelise kaitse saajad.
Eri uuringud näitavad, et kohanemise hõlbustamiseks on sihtrühmale rohkem vaja pakkuda
spetsiifilisi teenuseid. Tähelepanu tuleks pöörata ka sihtrühmadele mõeldud
kommunikatsioonile ja teadmistel põhineva lähenemisviisi tugevdamisele valdkonna poliitika
arendamiseks, rakendamiseks, seireks ja hindamiseks. Erinevates uurimistöödes on esile
toodud, et uus-sisserändajad (nii Euroopa Liidu kodanikud kui ka kolmandate riikide
kodanikud) seisavad Eestis vastamisi järgmiste probleemidega:
1) kohanemiskursuste puudumine;
2) praktilise teabe ja (tasuta) keelekursuste puudus;
3) vähe võimalusi lülituda koos eestlastega ühiskondlikesse võrgustikesse;
4) pereliikmete piiratud võimalused saada haridust, omandada kvalifikatsioon ja leida
tööd.
AMIF-i raames kavandatakse muuta olukorda, pakkudes kolmandatest riikidest pärit
uus-sisserändajatele, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajatele (nende seas isikud, kes
saabuvad ümberasustamise ja -paigutamise skeemide kaudu), kohanemisteenuseid. Suuremat
osa kohanemisprogrammist rahastatakse siiski Euroopa Sotsiaalfondist.
Edasine integratsioon
Nagu näitavad rändevood kolmandatest riikidest Eestisse, on paljud kolmandatest riikidest
pärit uus-sisserändajad sarnase kultuuri- ja keeletaustaga, nagu määratlemata kodakondsusega
isikud, kes on halvasti või väheintegreerunud. See tõstab esile vajaduse kaasata AMIF-i kaudu
ka viimatinimetatud. Integratsiooni valdkonnas on kolm põhiprobleemi:
1) sotsiaalsed erinevused väärtushinnangutes ja suhtumistes;
2) erinevused eestlaste, kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega
isikute vahel ühiskonnas ja tööturul osalemises;
3) takistatud on naturalisatsioon.
Kuigi AMIF keskendub peamiselt kolmandatest riikidest pärit uus-sisserändajatele, on kavas
korraldada mõned tegevused, mille eesmärk on propageerida üldist avatust ühiskonnas.
AMIF-i meetmed, mis on suunatud määratlemata kodakondsusega isikutele, abistavad ka
kolmandatest riikidest pärit uus-sisserändajaid ja on viimastele tõhusa kohanemise ja edasise
integratsiooni eeltingimuseks, kuna neid kahte protsessi ei ole võimalik teostada, kui
5
võõrustav ühiskond ei ole avatud ja salliv. Võttes arvesse Eesti määratlemata kodakondsusega
isikute ja kolmandatest riikidest pärit uus-sisserändajate ajaloolist tausta ja etnilist koosseisu,
on tähelepanu pikaajalistele püsielanikele ja ühiskonnale ülioluline.
Tagasisaatmine
Rändesurve Eesti välispiirile on viimaste aastate jooksul stabiilseks jäänud. Aastate vältel on
Eestis kinni peetud ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike arvu
mõjutanud Vene Föderatsiooni lähedus, see on peamine päritolumaa transiidimarsruudil läbi
Eesti idast läände. 2012. ja 2013. aastal suurenes siiski märkimisväärselt ka Aasiast
(Vietnamist) ja Aafrikast pärit, ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike
arv.
Edaspidi on oodata ebaseaduslike rändevoogude intensiivistumist poliitilise ja majandusliku
olukorra tõttu Euroopa Liidu naaberriikides. Kuna Eestis ebaseaduslikult viibivate
kolmandate riikide kodanike päritoluriigid võivad erineda, eeldatakse, et
tagasisaatmisprotsess muutub senisest kulukamaks ja aeganõudvamaks.
Eesti võttis direktiivi 2008/115/EÜ (nn naasmisdirektiiv) oma riigisisesesse õigusesse üle
õigel ajal ning muudatused väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusesse (edaspidi ka
VSS) jõustusid 24. detsembril 2010. a. Selleks, et saavutada täielik vastavus naasmisdirektiivi
nõuetele, võeti 12. veebruaril 2014. a vastu seaduseelnõu, mis täpsustab VSS-i. Seadus
jõustus 1. oktoobril 2014. a.
2013. aastal tegi Eesti 614 riigist lahkumise ettekirjutust ja teostas 248 tagasisaatmist.
17 kolmandate riikide kodanikku osalesid toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja
taaslõimumise programmis.
Harku kinnipidamiskeskus loodi 2003. aastal ja seal on võimalik majutada 80 isikut.
2013. aastal majutati kinnipidamiskeskuses 88 kolmanda riigi kodanikku. 28. aprillil 2013. a
jõustus seadusemuudatus, mille järgi ei peeta kinnipidamiskeskuses kinni saatjata alaealisi.
Neile pakub Sotsiaalkindlustusamet nende Eestis viibimise ajal asenduskoduteenust.
Eestis ebaseaduslikult viibivate, kinnipidamiskeskusesse paigutatud kolmandate riikide
kodanike arv on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt suurenenud. Seetõttu on oluline
täiustada ja arendada kinnipidamistingimusi ja -teenuseid kolmandate riikide kodanikele.
Selleks, et tagada tagasisaatmisotsuste vastavus asjakohastele rahvusvahelistele nõuetele,
tuleb jätkata ametnike ja teiste teenusepakkujate regulaarse väljaõppe ja juhendamisega.
Tulevikus on ette nähtud pakkuda osaliselt lisateenuseid, nt tervishoiuteenused ja
psühholoogiline nõustamine ning majutusteenused.
Alates 2011. aastast on Eesti Punasel Ristil leping Siseministeeriumiga kolmandate riikide
kodanike sunniviisilise tagasisaatmise jälgimiseks. See hõlmab kohalolemist, kui ametnikud
viivad isikuid Harku kinnipidamisasutusest lennujaama või sihtriigi piirile, ning kinnipeetute
regulaarset külastamist kinnipidamiskeskuses. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega
on olnud väga edukas ning taganud tagasisaatmisprotsessi läbipaistvuse ja humaansuse.
6
Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja Eesti Punase Risti rakendatud tegevustega
jätkatakse.
Järgitakse õiglast ja tõhusat tagasisaatmisspoliitikat, mis aitab kaasa ebaseadusliku rändega
võitlemisele ning mille rõhuasetus on vabatahtlikul tagasipöördumisel ja tagasipöördumise
püsivusel. Tõhus tagasisaatmispoliitika hõlmab ka sunniviisilist tagasisaatmist. Siiani on
väljasaatmisi ja vabatahtlikke tagasipöördumisi osaliselt rahastanud Euroopa
Tagasipöördumisfond. Kolmandate riikide kodanike kinnipidamise kulusid on kaetud
riigieelarvest, kaasa arvatud kinnipidamiskeskuse hoolduskulud ja kinnipeetutele osutatud
teenuste kulu.
Riigieelarvest kaetakse kulud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenduseks ja
hoolduseks, reisidokumentide hankimiseks, isiku vanuse määramiseks, tõlkekulud,
lahkumisettekirjutuse vaidlustamise kulud, teised järelevalvemeetmed ja osaliselt
tagasisaatmiskulud. Kinnipidamisega seotud kulud olid 2013. aastal üle 500 000 euro.
Tegevused, mida kavatsetakse toetada AMIF-ist, vastavad „Siseministeeriumi valitsemisala
2014–2017 arengukavale“ ja „Siseturvalisuse arengukavale 2015–2020“.
7
3. JAGU
PROGRAMMI EESMÄRGID
Erieesmärk 1 – Varjupaigaküsimused
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rändepoliitikaga seotud alaeesmärk määrab kaks
ülesannet: 1) tagada vajalik tugi ja teenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele ning 2) pakkuda
rahvusvahelise kaitse saajatele teenuseid, mis looksid eeltingimused kohanemiseks ja
lõimumiseks Eestis. Lisaks näeb Sotsiaalministeeriumi arengukava 2014–2017 ette meetme
suurendada vastuvõtukeskuse võimekust, et saada paremini hakkama varjupaigataotlejate
suureneva arvuga, suurendada paindlikkust teenuste pakkumisel ja teavitada kohaliku
omavalitsuse üksusi võimalikest valikutest seoses abi pakkumisega rahvusvahelise kaitse
saajatele.
Täidetakse Euroopa Liidu määrustes ette nähtud eesmärgid Euroopa ühise varjupaigasüsteemi
tugevdamiseks ja arendamiseks (nt direktiiv 2013/32/EL, direktiiv 2013/33/EL).
Peamised riiklikud eesmärgid on:
varjupaiga taotlemise protseduuri on täiustatud ja see on hõlpsasti ligipääsetav.
Väljaõppinud professionaalid teevad otsuseid kiiresti ja kõrge kvaliteediga
kontrollitud andmete alusel;
varjupaigataotlejatel on hõlbus ligipääs tugiteenustele (nt tõlkimine, juriidiline
nõustamine ja esindamine, vaba aja tegevused jne);
rahvusvahelise kaitse saajatel on hõlbus ligipääs tugiteenustele (nt tugiisikud,
vabaajategevused, keelekursused jne);
varjupaigataotlejatele on tagatud head vastuvõtutingimused. Alati kaalutakse
kinnipidamise asemel muid võimalusi;
ühiskonna teadlikkus varjupaigaküsimustest on suurenenud.
Riiklik eesmärk 1 – Vastuvõtu-/varjupaigaküsimused
Eesmärk. Varjupaiga taotlemise protseduuri on täiustatud ja see on hõlpsasti
ligipääsetav. Väljaõppinud professionaalid teevad otsuseid kiiresti kõrge kvaliteediga
kontrollitud andmete alusel.
Võimalikud tegevused selle saavutamiseks on:
olemasolevate andmebaaside uuendamine ja uute IT-lahenduste väljatöötamine
infovahetuse toetamiseks (kasutavad ainult asjakohased asutused
varjupaigamenetlusega seotud eesmärkidel);
seadmete ja litsentside uuendamine või ostmine, et kiirendada otsustamisprotsesse ja
pakkuda kõrge kvaliteediga andmeid (kasutavad ainult asjakohased asutused
varjupaigamenetlusega seotud eesmärkidel);
PPA ametnike, mittetulundusühingute, juristide, kohtunike, saatjata alaealiste
esindajate jt varjupaigamenetlusega seotud isikute koolitamine erinevatel teemadel (nt
kuidas tunda ära võimalikke varjupaigataotlejaid ja haavatavate rühmade liikmeid,
8
IT-koolitused, keelekursused jne). Arvestatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste
Tugiameti koolituskavaga ja mõned moodulid tõlgitakse eesti keelde;
töötatakse välja vahend varjupaigataotlejate haavatavate rühmade tuvastamiseks,
sellistele rühmadele pakutakse vajalikku abi ja tuge.
Eesmärk. Varjupaigataotlejatel on hõlbus ligipääs tugiteenustele.
Võimalikud tegevused selle saavutamiseks on:
kõrge kvaliteediga suuline tõlge, juriidiline nõustamine ja esindamine, arstiabi ja
psühholoogiline nõustamine, vabaajategevused jne, mida pakuvad riik,
mittetulundusühingud või rahvusvahelised organisatsioonid;
kohaliku omavalitsuse üksuste ametnike, õpetajate, mittetulundusühingute jne
koolitamine tugiteenuste pakkumise teemadel.
Eesmärk. Rahvusvahelise kaitse saajatel on hõlbus ligipääs tugiteenustele.
Võimalikud tegevused selle saavutamiseks on:
tugiisikute koostöövõrgustik, vabaajategevused, keelekursused jne, mida pakuvad riik,
mittetulundusühingud või rahvusvahelised organisatsioonid;
kohaliku omavalitsuse üksuste ametnike, õpetajate, mittetulundusühingute jne
koolitamine tugiteenuste pakkumise teemadel.
Eesmärk. Varjupaigataotlejatele on tagatud head vastuvõtutingimused (majutus,
materiaalne abi jne).
Võimalikud tegevused selle saavutamiseks on:
toetatakse algatusi, mis kindlustavad majutustaristu praeguse taseme ja parendavad
seda.
Eesmärk. Ühiskonna teadlikkus varjupaigaküsimustest on suurenenud.
Võimalikud tegevused selle saavutamiseks on:
teavituskampaaniad;
töötoad ajakirjanikele, õpetajatele, õpilastele jne.
Lisaks jätkab riik järgmiste tegevuste rahastamist: ajutise majutuse tagamine
varjupaigataotlejatele PPA hoonetes ja majutuskeskuses (hoonete hoolduskulud,
vastuvõtudokumendid ja transport), reisi- ja isikut tõendavate dokumentide väljaandmine,
keele- ja vanuseekspertiis, teenused inimkaubanduse ohvritele, teenused saatjata alaealistele ja
seksuaalselt väärkoheldud alaealistele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hoolduskulud.
AMIF-i ja riigi rahastatavate võimalike tegevuste nimekirjad ei ole ammendavad.
Riiklik eesmärk 2 – Hindamine
9
AMIF-i raames on kavas rahastada:
uurimusi, mis toetavad varjupaigataotlemise protseduuride hindamist või aitavad
kaasa selle valdkonna praeguse poliitika ja praktika hindamisele. Kasutatakse Euroopa
Varjupaigaküsimuste Tugiameti vahendeid;
mõjuhindamist (nt pärast teavituskampaaniate tegemist);
päritolumaa informatsiooni otsimisega seotud tegevusi.
Lisaks rahastab riik ka edaspidi varjupaigapoliitika väljatöötamise suute parendamist
(nt ametnike koolitamine, osalemine varjupaigapoliitikaga seotud koosolekutel jne) ning
strateegiliste ja järelevalvemeetmete rakendamist.
AMIF-i ja riigi rahastatavate võimalike tegevuste nimekirjad ei ole ammendavad.
Riiklik eesmärk 3 – Ümberasustamine
Ümberasustamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
Erieesmärk 2 – Kolmandate riikide kodanike integratsioon ja seaduslik ränne
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärk on suurendada Eestis tootlikkust ja tööhõivet.
Üks meetmeid selle saavutamiseks on luua Eestis koostöös erinevate organisatsioonidega
koordineeritud talendipoliitika, mille eesmärk on rahvusvaheliste talentide Eestisse õppima
või tööle tulek. „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ rõhutab vajadust arendada kohanemise
hõlbustamiseks tugisüsteemi ja keskkonda. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti
2020“ prioriteedid on toetada kohanemist kui lõimumise esimest sammu ja uus-sisserändajate
edasist integratsioonis (riiklik arengukava hõlmab nii Euroopa Liidu kodanikke kui ka
kolmandate riikide kodanikke), tugevdada määratlemata kodakondsusega isikute aktiivset
osalemist ühiskonnas, suurendades kodakondsuse omandamiste arvu ja andes ühiskonnast
uusi teadmisi, ning kujundada integratsioonile kaasaaitavaid suhtumisi ja väärtushinnanguid.
Riigieelarvest rahastatakse avalik-õigusliku ringhäälingu inglis- ja venekeelseid programme,
suurendatakse teadlikkust vähemuskultuuridest ja rahastatakse valdkonna organisatsioone,
keeleõpet, praktilist kultuurikümblust, mitmesuguseid koostööalgatusi, teavitatakse senisest
sagedamini näiteks kodakondsuse saamise võimalustest jne.
Lisaks ülalnimetatud dokumentidele toob „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2011–2015“
esile vajaduse pakkuda nutikat ja teadmistele tuginevat sisserändepoliitikat, mis pöörab
tähelepanu kõrge kvalifikatsiooniga tööjõule ja üliõpilastele, et suurendada Eesti
konkurentsivõimet.
Samuti rõhutatakse soosiva keskkonna toetamise ja loomise olulisust, et Eesti arenguks väga
olulised isikud Eestis kohaneksid ja ühiskonda integreeruksid. Selleks on vaja arendada
tugiteenuseid, mis pakuvad praktilist teavet, teadmisi Eesti ühiskonna ja riigi kohta üldiselt,
keeleõpet ja muud tuge. Samuti on olulised eesmärgid esitatud järgmistes riiklikes
arengukavades: „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“, „Eesti ettevõtluspoliitika
2007–2013“, „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ ja „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad
aastani 2015“.
10
Rahastamisprioriteedid on seotud teenustega, mis aitavad kaasa kolmandatest riikidest pärit
uus-sisserändajate ja määratlemata kodakondsusega isikute kohanemisele kui
integratsiooniprotsessi esimesele sammule. Samuti pööratakse tähelepanu tegevustele, mis on
seotud teadmistele tuginevate andmete analüüsimise ja kogumisega, kaasa arvatud
hindamisteenused, mida pakutakse kohanemise hõlbustamiseks. Prioriteedid hõlmavad ka
tegevusi, mille eesmärk on kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega
isikute aktiivse kaasatuse parandamine ühiskonnas ja avalikkuse teadlikkuse suurendamine
uute saabujate, kuid ka teiste ühiskonnaliikmete kohanemise ja edasise integratsiooni
toetamiseks. Tegevused AMIF-i raames hõlmavad nii kolmandatest riikidest pärit
uus-sisserändajaid, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajaid, kui ka määratlemata
kodakondsusega isikuid.
Riiklik eesmärk 1 – Seaduslik ränne
Eesti ei kavatse selle eesmärgi saavutamiseks AMIF-i vahendeid kasutada.
Riigieelarvest rahastatavad tegevused on suunatud sellele, et saada ühtne ülevaade
rändepoliitikaga seotud asutustest ja nende tegevustest. See hõlmab riiklike arengukavade
väljatöötamist (talentide Eestisse meelitamine ja Eestis hoidmine, siseturvalisus). Samuti on
Siseministeeriumi tööplaani järgi kavandatud analüüsida ja kavandada vajalikke tegevusi ja
meetmeid seadusliku rände valdkonnas.
Riiklik eesmärk 2 – Integratsioonimeetmed
Eesmärk. Kolmandatest riikidest pärit uus-sisserändajad kohanevad Eesti
ühiskonnas ning on tööturul ja ühiskonnas üldiselt aktiivsed.
Võimalik tegevus selle saavutamiseks: pakutakse teenuseid, mis toetavad kolmandatest
riikidest pärit uus-sisserändajate kohanemist (tervitusprogramm ja baastaseme, st kuni
A1-taseme keeleõpe).
Eesmärk. Kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute
osalemine ühiskonnas suureneb individuaalse ja organisatsioonilise ühistegevuse
kaudu.
Võimalik tegevus selle saavutamiseks: aidatakse kaasa sellele, et kolmandate riikide
kodanikud osaleksid ühiskonnas (koostöö edendamine kohaliku omavalitsuse üksuste ja
valitsusväliste organisatsioonide vahel, kodanikuhariduse projektide toetamine).
Eesmärk. Teadlikkus ja sallivus ühiskonnas kolmandate riikide kodanike suhtes
suureneb.
Võimalik tegevus selle saavutamiseks: suurendatakse ühiskonna teadlikkust kolmandate
riikide kodanikest, suurendatakse kolmandate riikide kodanike teadmisi Eesti ühiskonnast
ning neile antakse toetust kohanemist ja integratsiooni soosiva keskkonna loomisel (toetus
ühiste sotsiaalsete väärtushinnangute arendamiseks, audio-visuaal- ja trükimeedia ning
veebimeedia projektid).
11
Kavas on pakkuda teenuseid, mis aitavad kaasa kolmandate riikide kodanike kohanemisele
(nt tervitusprogramm, infoteenused). Samuti aidatakse kaasa isikute aktiivsele osalemisele
ühiskonnas ja ühiskonna teadlikkuse suurendamisele kolmandate riikide kodanikest, muu
hulgas toetab see sellise keskkonna loomist, mis võimaldab kohanemist ja edasist
integratsiooni.
Riiklik eesmärk 3 – Praktiline koostöö ja suutlikkuse suurendamise meetmed
Eesmärk. Teadmistel põhinev lähenemisviis kolmandate riikide kodanike rände- ja
kohanemispoliitika arendamisele on tugevnenud.
Selleks, et tugevdada teadmistel põhinevat lähenemisviisi rände- ja kohanemispoliitikale,
kasutatakse eksperdiarvamust, seiret ja teadustööd (mis on aluseks hästi kirjeldatud
rändestrateegiatele). Kui vajalik, kaasatakse tegevusse valdkonna poliitika kujundajad ja
teised osalised, toetatakse kultuuridevahelises suhtluses pädevate ametnike, koolitajate ja
konsultantide väljaõpet.
Alates 2011. aastast on integratsiooni seires regulaarselt jälgitud (üks kord kolme aasta
jooksul) kolmandatest riikidest pärit uus-sisserändajaid. Integratsiooniseiret rahastatakse
riigieelarvest.
AMIF-i raames arendatakse suudet analüüsida sügavamalt kolmandatest riikidest pärit
uus-sisserändajaid. Arendatakse teabe kogumist rändevoogude kohta ja rände haldamise
vahendeid, vastavate arengukavade väljatöötamist ja analüüsimist. Nende tegevuste
tulemusena on kergem mõista rändevoogusid, analüüsida rände haldamise strateegiaid,
poliitikaid ja meetmeid ning suurendada rändevoogude haldamise suudet. Selline haldamine
muutub järjest tõhusamaks, tuues suuremat kasu Eesti riigile ja majandusele.
AMIF-ist rahastatakse järgmisi tegevusi:
analüüsitakse kolmandatest riikidest pärit uus-sisserändajate rändevoogusid, tehakse
uurimistöid rakendatavate strateegiate ja tegevuste kohta ning vajaduse korral
töötatakse välja uued meetmed (mille eesmärk on hallata rännet, hõlbustada
kolmandatest riikidest pärit uus-sisserändajate kohanemist ja edasist integratsiooni);
mõju üle arutlemisse, plaanimisse ja hindamisse ning erialateadmiste jagamisse
kaasatakse eksperdid valdkonna poliitika kujundajate, avalikkuse jne hulgast.
Aidatakse kaasa rändepoliitika tõhususele ja kultuuridevahelisele suhtlusele, suurendades
poliitika kujundajate, ametnike, koolitajate jne kompetentsust.
Kolmandate riikide kodanikele suunatud tegevusi rahastatakse AMIF-ist. Riigieelarve
vahendeid eraldatakse üldise ülevaate saamiseks rändevoogudest ja suurema ühtsuse
loomiseks erinevate arengukavade, nende hindamise ja planeerimise vahel. Need tegevused
on lisatud välisspetsialistide Eestisse meelitamise ja hoidmise tegevusplaani (ei ole veel vastu
võetud). Samuti rahastatakse mõnda tegevust siseturvalisuse arengukavast.
Erieesmärk 3 – Tagasisaatmine
12
Riigikogu kinnitatud „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad 2015“ määravad turvalisuspoliitika
ühtsed põhimõtted ja pikaajalised sihid, mida avalik, valitsusväline ja erasektor peavad silmas
pidama (samuti nende roll nende sihtide saavutamisel). Nende eesmärkide saavutamisel on
olulised tegevused, mille siht on ebaseadusliku rände ennetamine, sellega võitlemine ja selle
avastamine. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ eesmärk on vähendada riigis
ebaseaduslikult viibivate isikute arvu.
Tõhus migratsioonijärelevalve Eestis põhineb piirikontrolli integreeritud mudelil – riigisisene
ja rahvusvaheline koostöö viib seadusliku aluseta Eestis viibiva kolmanda riigi kodaniku
avastamise ja kiire tagasisaatmiseni. Selleks, et hõlbustada tagasisaatmist, on Eestil
kahepoolsed rakendusprotokollid peaaegu kõigi riikidega, kes on sõlminud
tagasivõtulepingud Euroopa Liidu tasemel. Lisaks jõustus 17. mail 2013. a tagasivõtuleping
Eesti ja Kosovo1 vahel koos rakendusprotokolliga. Koostöö tugevdamine kolmandate riikide
ja Schengeni riikidega, kaasa arvatud osalemine koostöölepingutes ja praktilistes projektides
(koolitus, ühisprojektid), on tulevastel aastatel ebaseadusliku rändega võitlemisel Eesti
prioriteet.
Ebaseadusliku rände suurenemise tingimustes näeb „Vabariigi Valitsuse tegevuskava
2011−2015“ ette ühise kinnipidamiskeskuse loomise varjupaigataotlejatele ja isikutele, kelle
suhtes kohaldatakse sunniviisilist tagasisaatmist. Kinnipidamiskeskuse valmimise tähtajaks on
määratud 2018. aasta. Kinnipidamiskeskuses on 120 kohta. Selle ajani pakutakse sihtrühmale
teenuseid praeguses kinnipidamiskeskuses Harkus.
Turvalisuspoliitika järgmiste aastate ühe põhieesmärgi järgi on kavas suurendada
valitsusväliste organisatsioonide osalust tagasisaatmisprotsessis. Valitsusvälised
organisatsioonid ja rahvusvaheline organisatsioon on juba hõivatud toetatud vabatahtliku
tagasipöördumise ja taaslõimumise programmi elluviimise ja sunniviisilise tagasisaatmise
operatsioonide jälgimisega. Ohvriabi seaduse muudatused ja teised sellega seotud õigusaktid,
mis jõustusid 28. aprillil 2013. a, PPA-l leida teise partneri saatjata alaealiste esindamiseks
tagasisaatmistoimingute tegemisel. PPA kavatseb ka aidata kaasa koostööle eraettevõtetega,
et pakkuda tagasisaatmisega seotud teenuseid, nagu majutamine enne ja pärast tagasisaatmist,
tõlketeenused ja arstiabi.
Riiklik eesmärk 1 – Tagasisaatmismenetlustega kaasnevad meetmed
AMIF-i eesmärk on pakkuda tagasipöördujatele ulatuslikku teenusevalikut ja nõustamist,
kaasa arvatud eriabi haavatavatele isikutele.
Võimalikud tegevused selle saavutamiseks on (nimekiri ei ole täielik):
majutuse pakkumine isikutele, kes ootavad tagasipöördumist väljaspool
kinnipidamisasutust ja kellel puuduvad vahendid majutuskulude kandmiseks;
meditsiinilise ja psühholoogilise abi pakkumine kinnipeetavatele isikutele ja
tagasipöördujatele väljaspool kinnipidamisasutust;
1
See nimetus ei piira Kosovo staatust puudutavaid seisukohti ja on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu
resolutsiooniga 1244/1999 ja ÜRO rahvusvahelise kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
13
tõlketeenuse pakkumine sihtrühmale (isikute arv, kes ei valda inglise ega vene keelt,
kasvab pidevalt). Õigeaegselt tuleb kindlustada vähem levinud keeltest eesti keelde
tõlkivate tõlkide kättesaadavus. Eesti osaleb kaugtõlketeenuste katseuuringus, mida
rahastatakse Euroopa Liidu meetmetest. Katseuuringu raames pakutav teenus on tõhus
esmaste protseduuride või isiku tuvastamise puhul. Pikemateks sihtrühma küsitlusteks
on vaja kasutada kohalikke tõlketeenuseid või piirkonnas saadaolevaid teenuseid;
tingimuste parandamine kinnipidamiskeskuses koos teenuste pakkumisega (sealhulgas
vabaajategevuste arendamine), tagades sellega keskuses olevate inimeste õige
kohtlemise. Vajaduse korral tuleb hooldada ja parandada kinnipidamistaristut;
pädevate asutuste personali koolitamine tagasisaatmisvaldkonna üldise
kompetentsustaseme tõstmiseks;
sunniviisilise tagasisaatmise seiresüsteemi rakendamine ja sõltumatu organisatsiooni
kaasamine seiretegevustesse.
Riigieelarvest rahastatakse järgmisi tegevusi (nimekiri ei ole täielik): investeeringud
ebaseaduslikult riigis viibivate isikute kinnipidamisse (k.a kinnipidamisasutuse
ülalpidamiskulud, kulud kinnipeetavatele isikutele (nt arstiabi jne), tagasisaatmisega tegeleva
personali palgakulu, IT-süsteemide arendamine, ettevalmistus tagasisaatmiseks
(k.a reisidokumentide hankimine), osaliselt tõlkekulud, naasmisdirektiivi nõuete rakendamine
(v.a sunniviisiliste tagasisaatmise seire) jne.
Riiklik eesmärk 2 – Tagasisaatmismeetmed
Sujuva tagasisaatmise eeldus on vajalike protseduuride tegemine, nt kolmanda riigi kodaniku
tuvastamine, vajaduse korral tema pereliikmete otsimine ja reisidokumentide
ettevalmistamine.
Üks AMIF-i eesmärke on toetada kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku
tagasipöördumist ja taaslõimumist päritolumaal. Alates 2009. aastast on toetatud vabatahtliku
tagasipöördumise ja taaslõimumise programmi rahastatud Euroopa Tagasipöördumisfondist.
Vaja on arendada olemasolevat programmi ja laiendada pakutavate teenuste valikut.
Esmatähtis on suuta pakkuda asjakohaseid ja kõrge kvaliteediga teenuseid tagasipöördujatele,
kaasa arvatud nõustamine vabatahtliku tagasipöördumise ja taaslõimumise vallas, arstiabi,
eriabi haavatavatele isikutele, abistamine tagasipöördumise ettevalmistamisel ja vajalike
dokumentide hankimisel, piiratud rahaline abi (rahalised stiimulid), majutus enne ja pärast
tagasisaatmist jne. Tagasipöördumise püsivuse saavutamiseks on vaja aidata inimestel nende
päritolumaal taaslõimuda. Vajaduse korral pakutakse tagasipöördujatele perekonna otsimise
ja teisi neile sel ajal vajalikke teenuseid. Samuti on oluline anda võimalikele sihtrühmadele ja
pädevate asutuste personalile vabatahtliku tagasipöördumise kohta asjakohast teavet.
Sunniviisiline tagasisaatmine on osa tõhusast tagasisaatmispoliitikast. AMIF-i raames
rahastatakse sunniviisilisi tagasisaatmisi vaid osaliselt. Lisaks reisi organiseerimisele
sunniviisilise tagasisaatmise korral on oluline pakkuda sihtrühmale vajalikku abi, kaasa
arvatud piiratud rahaline abi esmaste kulude katmiseks pärast tagasisaatmist, ja spetsiaalset
tuge haavatavatele isikutele.
14
AMIF-ist toetatakse sunniviisilist tagasisaatmist ja piiratud rahalise abi pakkumist
tagasisaadetud isikutele. Vajaduse korral pakutakse sihtrühmale teisi vajalikke teenuseid
(nt arstiabi jne). Haavatavatele isikutele pakutakse täiendavat abi.
Tegevused AMIF-ist täiendavad riigieelarvest rahastatavaid tegevusi. Riigieelarvest
rahastatakse järgmisi tegevusi (nimekiri ei ole täielik): tagasisaatmise ettevalmistamine,
kolmanda riigi kodaniku tuvastamine, reisidokumentide hankimine, tagasisaadetava
perekonna otsimine, osaliselt tagasisaatmisoperatsioonid, kolmandate riikide kodanike
abistamine, kes pöörduvad tagasi vabatahtlikult väljaspool toetatud vabatahtliku
tagasipöördumise programmi jne.
Riiklik eesmärk 3 – Praktilise koostöö ja suutlikkuse suurendamise meetmed
Tõhusa tagasisaatmispoliitika üks eeldus on kiire koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide ja
kolmandate riikidega. Tagasisaatmisprotsessi saab kiirendada ja selle edukuse tagada tõhusa
koostöö abil päritoluriikidega. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb luua uusi ja tugevdada
olemasolevaid kontakte nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega.
AMIF-i eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid, lihtsustada infovahetust pädevate
asutuste vahel, aidata reisidokumentide hankimisel ja kindlustada tagasi saadetud isiku
korralik vastuvõtt päritoluriigis. Võimalikud tegevused on ühisseminarid, külaskäigud jts.
Tehakse teemakohaseid uuringuid, et vajaduse korral kindlustada tagasisaatmispoliitika
edasine arendamine.
Riigieelarvest rahastatakse järgmisi tegevusi: koostöö Eesti ja Vene piiriesindajate vahel
tagasisaatmisprotseduuride tegemiseks kiirema protseduuri alusel ning kahepoolne koostöö
kolmandate riikidega, et toetada tagasivõtulepingute ja rakendusprotokollide rakendamist.
Erimeede 5 – Ühised tagasisaatmistoimingud, sealhulgas ühismeetmed
Euroopa Liidu tagasivõtulepingute rakendamiseks
1. EURINT-i võrgustik – suurendada kolmandate riikide kohustusi tagasisaatmisel,
parandada operatiivset koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Liidu
asutuste vahel ning jagada parimaid tavasid isikute tuvastamise ja ühiste
tagasisaatmisoperatsioonide elluviimise valdkonnas.
Eesti osaleb EURINT-i võrgustiku tegevustes järgmiselt:
määrab riikliku kontaktisiku, kes osaleb võrgustiku seirekomitees ja tegutseb riigis
kontaktisikuna, kaasates pädevad asutused võrgustikutöösse;
juhib või osaleb spetsiaalses kolmandate riikide töögrupis;
juhtib või osaleb kinnitatud tegevustes (sissetulevad ja väljaminevad visiidid);
juhtib või osaleb valdkonna ekspertide töötubades;
panustab aktiivselt operatiivinfo vahetamisse FOSS-i abil;
kaasrahastab EURINT-i võrgustikku.
15
2. EURLO – on Euroopa tagasisaatmise kontaktametnike võrgustik. Selle eesmärk
on suurendada ühiste tagasisaatmisoperatsioonide arvu tuvastamise ja tagasisaatmise
vallas ning parandada päritoluriigi kõikehõlmavat operatiivset koostööd
tagasisaatmisel EL/EFTA liikmesriikide, Euroopa Komisjoni, kolmandate riikide
partnerasutuste, Frontexi, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste
organisatisoonide vahel.
Eesti osaleb EURLO tegevuses järgmiselt:
osaleb EURLO juhtrühmas;
määrab personali, kes tegutseb nagu EURLO, ja loob nende määramiseks vajalikud
riiklikud protseduurid. Standarditud vormide kaudu tuleb tagada aruandlus määratud
tegevuste kohta;
tagab korrektsed administratiivsed ja rahalised järelmeetmed EURLO sekretariaadile;
kaasrahastab EURLO tegevust (annab rahalise panuse või pakub riiklikult tasutud
suudet nagu EURLO).
Erieesmärk 4 − Solidaarsus
Vabariigi Valitsus kiitis 9. juunil 2015. a heaks Eesti osalemise ümberpaigutamise skeemis
ning kinnitas 8. augustil 2015. a esialgse tegevuskava. Tegevuskava eesmärk on
ümberpaigutamise ja ümberasustamise suutlikkuse kaardistamine, vajalike tegevuste ja
vahendite kirjeldamine ja kavandamine, et tagada Eesti valmisolek selgelt rahvusvahelist
kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamiseks ja –asustamiseks.
2016. ja 2017. aasta jooksul paigutatakse Itaaliast ja Kreekast ümber 329 inimest. Eesti ja
Itaalia sõlmisid 2. oktoobril 2015. a kahepoolse koostöökokkuleppe. Eesti saadab Itaaliasse
sideohvitseri ja vajaduse korral ka tõlgid inimeste ümberpaigutamist ette valmistama.
Riiklik eesmärk 1 – Ümberpaigutamine
Ümberpaigutatutel on õigus kõigile meetmetele, mis on ette nähtud rahvusvahelise kaitse
saajatele, ja seetõttu raporteeritakse keeleõpe, kohanemisprogramm, tugiisikuteenus jts
vastavalt kas varjupaiga või integratsiooni eesmärkide all. Kõik lahkumiseelsete tegevustega
kaasnevad kulud Itaalias või Kreekas kaetakse riigieelarvest.
16
SOOVITUSLIK AJAGRAAFIK
Erieesmärk Riiklik eesmärk Põhi- Meetme nimetus Kavanda Tegevuse Lõpeta-
tegevus mise algus mine
algus
Erieesmärk 1 – RE1 – 1 Kvaliteetsed 2014 2015 2022
Varjupaik Vastuvõtt/varjupaik vastuvõtuteenused
varjupaigataotlejatele
Erieesmärk 1 – RE1 – 2 Kvaliteetsed tugiteenused 2014 2015 2022
Varjupaik Vastuvõtt/varjupaik varjupaigataotlejatele ja
rahvusvahelise kaitse
saajatele
Erieesmärk 1 – RE1 – 3 Võimekuse loomine 2014 2015 2022
Varjupaik Vastuvõtt/varjupaik
Erieesmärk 1 – RE2 – Hindamine 1 Uuringud 2016 2016 2022
Varjupaik
Erieesmärk 1 – RE2 – Hindamine 2 Mõjuhinnang 2017 2017 2022
Varjupaik
Erieesmärk 1 – RE2 – Hindamine 3 Hindamised 2017 2017 2022
Varjupaik
Erieesmärk 1 – RE3 − Ümberpaigutamine 2015 2016 2018
Ümberpaigutamine
Varjupaik
Erieesmärk 2 – RE2 – Integratsioon 1 Kohanemisprogrammi 2014 2015 2022
Integratsioon/ seaduslik rakendamine
ränne
Erieesmärk 2 – RE2 – Integratsioon 2 Kolmandate riikide 2014 2015 2022
Integratsioon/ seaduslik kodanike ja määratlemata
ränne kodakondsusega isikute
Eesti ühiskonnas
osalemisele kaasaaitamine
Erieesmärk 2 – RE2 – Integratsioon 3 Ühiskonna teadlikkuse 2014 2015 2022
Integratsioon/ seaduslik suurendamine kolmandate
ränne riikide kodanikest
Erieesmärk 2 – RE3 – Võimekus 1 Rändevoogude analüüs ja 2015 2016 2022
Integratsioon/ seaduslik uuringud
ränne
Erieesmärk 2 – RE3 – Võimekus 2 Kolmandatest riikidest 2015 2016 2022
Integratsioon/ seaduslik pärit uus-sisserändajate
ränne analüüs ja uuringud
Erieesmärk 2 – RE3 – Võimekus 3 Võimekuse suurendamise 2015 2016 2022
Integratsioon/ seaduslik tegevused, mis on mõeldud
ränne ametnikele, poliitika-
kujundajatele, ekspertidele
jne
Erieesmärk 3 – Riiklik eesmärk 1 – 1 Teenused 2014 2015 2022
Tagasisaatmine Kaasnevad meetmed tagasipöördujatele (sh
kinnipidamiskeskuses
17
Erieesmärk Riiklik eesmärk Põhi- Meetme nimetus Kavanda Tegevuse Lõpeta-
tegevus mise algus mine
algus
tingimuste parandamine)
Erieesmärk 3 – Riiklik eesmärk 1 – 2 Koolitused pädevate 2014 2015 2022
Tagasisaatmine Kaasnevad meetmed asutuste töötajatele
Erieesmärk 3 – Riiklik eesmärk 1 − 3 Sunniviisiliste 2014 2015 2022
Tagasisaatmine Kaasnevad meetmed tagasisaatmiste seire
Erieesmärk 3 – Riiklik eesmärk 2 – 1 Toetatud vabatahtliku 2014 2015 2022
Tagasisaatmine Tagasisaatmismeetmed tagasipöördumise
rakendamine
Erieesmärk 3 – Riiklik eesmärk 2 – 2 Taaslõimumise 2014 2015 2022
Tagasisaatmine Tagasisaatmismeetmed rakendamine
Erieesmärk 3 – Riiklik eesmärk 2 – 3 Sunniviisilise 2014 2015 2022
Tagasisaatmine Tagasisaatmismeetmed tagasisaatmise
rakendamine
Erieesmärk 3 – Riiklik eesmärk 3 – 1 Koostöö rakendamine 2015 2016 2022
Tagasisaatmine Koostöö Euroopa Liidu
liikmesriikidega
Erieesmärk 3 – Riiklik eesmärk 3 – 2 Koostöö rakendamine 2015 2016 2022
Tagasisaatmine Koostöö kolmandate riikidega
Erieesmärk 3 – Riiklik eesmärk 3 – 3 Uuringud ja analüüsid 2015 2016 2022
Tagasisaatmine Koostöö tagasisaatmisvaldkonnas
Erieesmärk 4- Riiklik eesmärk 1 − 1 Ümberpaigutamine 2015 2016 2018
Solidaarsus Ümberpaigutamine Itaaliast
Eireesmärk4 - Riiklik eesmärk 1 − 2 Ümberpaigutamine 2015 2016 2018
Solidaarsus Ümberpaigutamine Kreekast
18
4. JAGU
ERIJUHUD
4.1. Ümberasustamine
Ümberasustatavate isikute arvu põhjendus
Vabariigi Valitsus kiitis 9. juunil 2015. a heaks Eesti osalemise ümberasustamise ja
ümberpaigutamise skeemis. Eesti tegutseb Euroopa Liidu Nõukogu 20. juulil 2015. a
toimunud kohtumise järelduste alusel, millega otsustati mitmepoolsete ja riigitasandi
skeemide abil ümber paigutada 20 000 inimest, kellel on selge vajadus rahvusvahelise kaitse
järele; Euroopa Komisjoni 8. juuni 2015. a ümberasustamise soovituste alusel; Euroopa
Nõukogu 14. septembri 2015. a otsuse nr (EL) 1015/1523 alusel, millega kehtestatakse
rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks; ja Euroopa
Nõukogu 22. septembri 2015 otsuse nr (EL) 2015/1601, millega kehtestatakse rahvusvahelise
kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks.
7. novembril 2016. aastal esitati Euroopa Komisjonile muudetud programm täiendavalt 160
isiku ümberasustamiseks Türgist vastavalt Nõukogu otsusele (EL) 2016/1754.
Uue kohustuste kava alusel muudetud programm kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 14.
detsembril 2017. a ning Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni poolt 19. jaanuaril 2018.
a.
Kohustuste kava
Haavatavad rühmad ja ühtsed Euroopa 2014–2015 2016–2017 2018–2020
Liidu ümberasustamise prioriteedid
(põhisumma 10 000 eurot ümberasustatud
isiku kohta)
Ohustatud naised ja lapsed 15
Saatjata alaealised 5
Süüria pagulased regioonis 80
Liidu prioriteedid kokku 20 80
Kõik kokku 20 80
4.2. Üleviimine ja ümberpaigutamine
Kust Kuhu 2014–2015 2016–2017 2018–2020
Üleviimine 0
19
Kust Kuhu 2014–2015 2016–2017 2018–2020
Ümberpaigutamine (2015/1523) Kreeka Eesti 0 52
Ümberpaigutamine (2015/1523) Itaalia Eesti 0 78
Ümberpaigutamine (2015/1601) Kreeka Eesti 0 152
Ümberpaigutamine (2015/1601) Itaalia Eesti 0 47
4.3 Vastuvõtt Türgist (2016/1754)
Kohustuste kava: Türgist vastu võetavate isikute arv
2014–2015 2016–2017 2018–2020
Vastuvõtt 160
20
5. JAGU
ÜLDISED JA PROGRAMMIPÕHISED NÄITAJAD
ERIEESMÄRK 1 – Varjupaik
Indikaator Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas
C1 – sihtrühma isikute arv, kes on saanud abi Arv 0 600 Projekti aruanded
vastuvõtmisvaldkonna projektide ja fondi
toetatud varjupaigasüsteemide kaudu
C2.1 – kooskõlas Euroopa Liidu õigustikus Arv 0 20 Projekti aruanded
määratud vastuvõtutingimuste miinimum-
nõuetega rajatud uue vastuvõtu majutustaristu
ja samade nõuetega kooskõlas parandatud
olemasoleva vastuvõtu majutustaristu
mahutavus (st kohtade arv) fondist toetatud
projektide tulemusena
C2.2 – osatähtsus vastuvõtu majutuse % 0 25 Projekti aruanded
kogumahutavusest
C3.1 – isikute arv, keda on fondi abil Arv 0 500 Projekti aruanded
varjupaigaga seotud teemadel koolitatud
C3.2 – osatähtsus neil teemadel koolitatud % 0 0 Projekti aruanded
personali koguarvust
C4 – päritoluriigi infotoodete ja faktide Arv 0 0 Projekti aruanded
leidmise missioonide arv, mis on tehtud fondi
abil
C5 – sellest fondist toetatavate projektide arv Arv 0 3 Projekti aruanded
varjupaigapoliitikate arendamiseks, seireks ja
hindamiseks Euroopa Liidu liikmesriikides
C6 – selle fondi toel ümberasustatud isikute Arv 0 260 Isikute
arv ümberpaigutamise eest
vastutav asutus
Erieesmärk 2 – Integratsioon/ seaduslik ränne
Indikaator Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas
C1 – sihtrühma isikute arv, kes osalesid Arv 0 0 Projekti aruanded
lahkumiseelsetes meetmetes, mida see fond
toetab
C2 – sihtrühma isikute arv, keda see fond aitas Arv 0 3000 Projekti aruanded
integratsioonimeetme kaudu riiklike, kohalike
ja regionaalsete arengukavade raames
C3 – kohalike, piirkondlike ja riiklike Arv 0 2 Projekti aruanded
strateegiliste raamistike, meetmete ja
vahendite arv, mis on kehtestatud kolmandate
riikide kodanike integreerimiseks ning mis
hõlmavad tsiviilühiskonda, rändajate
kogukondi ja teisi olulisi huvirühmasid, sellest
fondist toetatavate meetmete tulemusena
21
Erieesmärk 2 – Integratsioon/ seaduslik ränne
Indikaator Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas
C4 – koostööprojektide arv teiste Euroopa Arv 0 0 Projekti aruanded
Liidu liikmesriikidega kolmandate riikide
kodanike integreerimisel, mida toetatakse
sellest fondist
C5 – sellest fondist toetatavate projektide arv Arv 0 1 Projekti aruanded
Euroopa Liidu liikmesriikide
integratsioonipoliitikate arendamiseks, seireks
ja hindamiseks
Erieesmärk 3 – Tagasisaatmine
Indikaator Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas
C1 – isikute arv, kes on saanud fondi toetusel Arv 0 120 Projekti aruanded
tagasisaatmiskoolitust
C2 – tagasisaadetute arv, kes said fondist Arv 0 105 Projekti aruanded
kaasrahastatud tagasisaatmiseelset või -järgset
abi
C3 – tagasisaadetute arv, kelle tagasisaatmist Arv 0 210 Projekti aruanded
kaasrahastati fondist ja kelle tagasipöördumine
toimus vabatahtlikult
C4 – tagasisaadetute arv, kelle tagasisaatmist Arv 0 310 Projekti aruanded
kaasrahastati fondist ja kes saadeti riigist välja
C5 – selliste jälgitud väljasaatmistoimingute Arv 0 250 Projekti aruanded
arv, mida fondist kaasrahastati
C6 – fondist toetatud selliste projektide arv, Arv 0 1 Projekti aruanded
mille eesmärk on välja töötada, jälgida ja
hinnata liikmesriikide tagasisaatmispoliitikat
Erieesmärk 4 – Solidaarsus
Indikaator Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas
C1 – fondi toetusel ühest liikmesriigist teise Arv 0 0 Projekti aruanded
viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja/või
saajate arv
C2 – fondi toetusel koos teiste Arv 0 0 Projekti aruanded
liikmesriikidega teostatud selliste
koostööprojektide arv, mille eesmärk on
suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust
ja vastutuse jagamist
22
6. JAGU
PROGRAMMI LIIKMESRIIGIPOOLNE ETTEVALMISTAMISE JA
RAKENDAMISE RAAMISTIK
6.1. Partnerite kaasamine riikliku programmi ettevalmistamisse
Siseministeerium vastutab partnerite kaasamise eest riikliku programmi ettevalmistamisse.
Partneriteks on peamiselt vastavat valdkonda juhtiv või seal tegutsev ministeerium või teised
riigiasutused. Samuti on programmi ettevalmistamisse kaasatud mittetulundus- ja
rahvusvahelised organisatsioonid. Ülalnimetatud organisatsioonid on tihti fondist toetuse
saajad, seetõttu on oluline vältida huvide konflikte ja tagada kõigile võrdsed võimalused.
Siseministeerium on kokku kutsunud töörühma, mis koosneb valdkonnas tegutsevate
ministeeriumite (Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium,
Haridus- ja Teadusministeerium) ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajatest. Töörühma
ülesanne on olnud tuvastada riiklikud vajadused ja eesmärgid fondi eesmärkide ja abikõlblike
tegevuste kohta. Esitatud ettepanekute alusel on Siseministeerium koostanud riikliku
programmi eelnõu. Eelnõu avaldati Siseministeeriumi veebilehel 2013. aasta juunis ja kõik
valdkonnas aktiivsed organisatsioonid said esitada arvamusi ja ettepanekuid. Eelnõu saadeti
e-posti teel ka suurematele mittetulundus- ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.
Ettepanekud esitati Siseministeeriumile ja Siseministeeriumi vastused avaldati veebilehel.
Partnerid on kaasatud ka programmi elluviimisesse.
6.2. Järelevalvekomitee
Riikliku programmi elluviimiseks luuakse järelevalvekomitee. Selle ülesanded võivad
hõlmata osalemist toetuse saajate ja projektide valimisel ning vajaduse korral vastutava
asutuse toetamist programmi meetmete rakendamise ettevalmistamisel ja tulemuste
hindamisel. Programmi elluviimises osalevate komiteede ülesandeid kirjeldatakse fondi
protseduurireeglites. Komitee koosneb partneritest (nt teised ministeeriumid jne).
6.3. Ühine järelevalve- ja hindamisraamistik
Fondi järelevalve- ja hindamissüsteem sarnaneb eelmise perioodi omaga. Vastutav asutus teeb
toetatavate projektide üle järelevalvet, kindlustades, et projektide deklareeritavad kulutused
on ka tegelikult kantud ja vastavad Euroopa Liidu ja riiklikele reeglitele. Lisaks tehakse
kohapealseid kontrolle toetuse saajate juures. Vastutav asutus kogub regulaarselt seireinfot ja
andmeid projekti indikaatorite täitmise kohta.
Hindamise eesmärk on pakkuda programmi rakendamise tulemuste, mõju ja tõhususe
eksperdihinnangut nii Eestis kui ka Euroopa Liidu tasandil üldiselt. Vajaduse korral korraldab
Siseministeerium allhanke, et leida sõltumatu väline hindaja.
Projekti elluviijad on kohustatud regulaarselt esitama vastutavale asutusele projekti kohta
tegevus- ja finantsaruandeid. Fondi järelevalve- ja hindamissüsteemi kirjeldatakse fondi
protseduurireeglites.
23
6.4. Partnerite kaasamine riikliku programmi rakendamisse ning järelevalve- ja
hindamistegevusse
Partnereid kaasatakse programmi rakendamisse vajadust mööda, välditakse igasugust huvide
konflikti tekke võimalust. Ministeeriumid on kaasatud programmis kavandatud meetmete
ettevalmistamisse, nende elluviimisesse ja tulemuste hindamisse. Mittetulundus- ja
rahvusvahelised organisatsioonid kaasatakse vastavalt vajadusele. Vastutav asutus tagab, et
kui kaasatud on erinevad organisatsioonid, välditakse huvide konflikte ja tagatakse töö
läbipaistvus ja poolte võrdne kohtlemine.
6.5. Teave ja avalikustamine
Vastutav asutus jagab fondi kohta teavet ja tagab kaasrahastamise läbipaistvuse.
Siseministeeriumi veebilehe (www.siseministeerium.ee) kaudu teavitatakse taotlejaid, toetuse
saajaid ja avalikkust kaasrahastamise võimalustest. Siseministeeriumi veebilehel
avalikustatakse riiklik programm, taotlusvoorud, kaasfinantseeritud projektid jne. Avatud
taotlusvoorude korral korraldatakse taotlejatele mõeldud infoüritused. Täpsed avalikustamise
nõuded toetuse saajatele määratakse toetuslepingutes.
6.6. Koordineerimine ja vastastikune täiendavus muude vahenditega
Vastutav asutus tagab fondist ning teistest riigisisestest ja Euroopa rahastamisvahenditest
saadud kaasrahastamise vastastikuse täiendavuse. Sel eesmärgil koordineerib asutus koostööd
ja infovahetust teiste fondidega, mille puhul eeldatakse sarnaste tegevuste rahastamist.
Peamiselt tehakse koostööd ametkondadega, kes vastutavad Euroopa Sotsiaalfondi toetatud
meetmete eest, näiteks Kultuuriministeerium, kes vastutab integratsioonitegevuste eest Eestis.
Koordineerimine on vajalik eriti kohanemisprogrammi korral, mis on mõeldud kolmandatest
riikidest pärit uus-sisserändajatele, seda rahastatakse nii AMIF-ist kui ka Euroopa
Sotsiaalfondist. Siseministeerium vastutab kohanemisprogrammi arendamise, elluviimise ja
hindamise eest. Vajaduse korral luuakse töörühmad asutuste vahel teabe vahetamiseks.
Seoses tegevustega kolmandates riikides kavandatakse AMIF-i raames ainult taaslõimumise
pakkumist tagasipöörduvatele kolmandate riikide kodanikele. Vajaduse korral arendatakse
selles valdkonnas koostööd teiste Euroopa Liidu riikide ja Euroopa Liidu delegatsioonidega.
6.7. Toetuse saajad ja otselepingud
6.7.1. Nimekiri viiest peamisest AMIF-ist toetuse saaja liigist
riigiasutused
kohalikud avalik-õiguslikud asutused
mittetulundusühingud
rahvusvahelised avalikud-õiguslikud organisatsioonid
haridus- ja teadusasutused
24
6.7.2. Otsetoetus (kui kohaldub)
Vastutav asutus ei korralda avalikku taotlusvooru tegevuste elluviimiseks, kui teatud
institutsioonidel on de jure monopol teatud tegevustele. Otsetoetust pakutakse ka projektidele,
mis kestavad mitu aastat, ja projektidele, mis on välja valitud varasemate konkursside või
hangete käigus.
Riiklike spetsiifiliste integratsioonieesmärkide saavutamiseks määratakse toetused osaliselt
otse projektide elluviijatele. Mitmed partnerorganisatsioonid on olnud seotud kolmandatest
riikidest pärit uus-sisserändajate kohanemisprogrammi väljatöötamisega. Kuna varasema
kogemuse ja vajaliku suutega teenusepakkujaid on piiratud arv, antakse toetus programmi
elluviimiseks otse toetuse saajale. Nende projektide valimise protsessi, mille puhul on õigus
saada otsetoetust, kirjeldatakse fondi protseduurireeglites.
25
7. JAGU
PROGRAMMI RAHASTAMISKAVA
Tabel 1. Programmi rahastamiskava
Erieesmärk, riiklik eesmärk, erimeede Kokku (eurodes)
Erieesmärk 1. Riiklik eesmärk 1. Vastuvõtu- ja
2 512 087,00
varjupaigaküsimused
Erieesmärk 1. Riiklik eesmärk 2. Hindamine 52 000,00
Erieesmärk 1. Riiklik eesmärk 3. Ümberasustamine 0,00
Varjupaigaküsimustele kokku 2 564 087,00
Erieesmärk 2. Riiklik eesmärk 1. Seaduslik ränne 0,00
Erieesmärk 2. Riiklik eesmärk 2. Integratsioon 3 146 482,60
Erieesmärk 2. Riiklik eesmärk 3. Võimekus 289 873,27
Integratsiooni- ja seadusliku rände valdkonnale kokku 3 436 355,87
Erieesmärk 3. Riiklik eesmärk 1. Kaasnevad meetmed 910 000,00
Erieesmärk 3. Riiklik eesmärk 2. Tagasisaatmismeetmed 2 918 601,65
Erieesmärk 3. Riiklik eesmärk 3. Koostöö 30 000,00
Tagasisaatmise valdkonnale kokku 3 858 601,65
Erieesmärk 4. Riiklik eesmärk 1. Ümberpaigutamine 0,00
Solidaarsusele kokku 0,00
Tehniline abi 1 613 810,48
Erijuhud kokku 4 014 000,00
KOKKU 15 486 855,00
26
Tabel 2. Kohustused erijuhtude korral
Erijuhtumite tagatised 2014. a 2015. a 2016. a 2017. a 2018. a 2019. a 2020. a Kokku
Ümberasustatud kokku 100 000,00 100 000,00 266 667,00 266 667,00 266 666,00 1 000 000,00
Ümberpaigutamine
390 000,00 390 000,00 780 000,00
(2015/1523) kokku
Ümberpaigutamine
(2015/1601) kokku 597 000,00 597 000,00 1 194 000,00
Ümberpaigutamine kokku 0,00 0,00 0,00
Vastuvõtt Türgist
(2016/1754) kokku 520 000,00 520 000,00 1 040 000,00
KOKKU 0,00 0,00 1 607 000,00 1 607 000,00 266 667,00 266 667,00 266 666,00 4 014 000,00
Tabel 3. Kokku Euroopa Liidu kohustused aastas (eurodes)
Iga-aastased EL kohustused selguvad riikliku programmi heakskiitmisel.
EE 27 ET
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/18-0671 - Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Eesti riikliku programmi heakskiitmine ajavahemikuks 2014–2020
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 26.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0632e1d-8d8c-475a-ba0d-9f522f986835
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0632e1d-8d8c-475a-ba0d-9f522f986835?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main