dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Kultuuriministeerium · 19. juuni 2018
Viit
11-2/1020-2
Registreeritud
19. juuni 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
11 Lõimumispoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
11-2 Kirjavahetus kultuurilise mitmekesisuse ning lõimumispoliitika kavandamise ning rakendamise küsimustes
Toimik
11-2/2018 Kirjavahetus kultuurilise mitmekesisuse ning lõimumispoliitika kavandamise ning rakendamise küsimustes
Vastutaja
Anne-Ly Reimaa

Failid

  • 📎11-21020-2 19.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc1177 KB

Sisu (failidest)

Sven Mikser Teie 17.04.2018 nr 15.2-4/2330 Välisministeerium Islandi väljak 1 Meie 19.06.2018 nr 11-2/1020-2 Eesti 12. ja 13. perioodiline aruanne rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komiteele Lugupeetud minister, Vastuseks Välisministeeriumi pöördumisele saadame vastavalt oma valitsemisalale aruande sisendi ÜRO Eesti 12. ja 13. perioodilisse aruandesse rassilise diskrimineerimise komiteele, vastused komitee 10. ja 11. perioodilise aruande lõppjäreldustele ja lisaküsimustele punktis 13. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Lisa 1 Kultuuriministeeriumi sisend ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee Eesti 12. ja 13. perioodilisse aruandesse 26 lehel. Anne-Ly Reimaa 6282217 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Lisa 1 Kultuuriministeeriumi sisend ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee Eesti 12. ja 13. perioodilisse aruandesse. 1.Vastuseks komitee lõppjärelduste punktile 9 selgitame Eesti Lõimimiskava 2008-2013 mõjusid lõimumisvaldkonna arengule nimetatud perioodil. Osalisriik on seisukohal, et lõimumisprotsessi oluline komponent on eesti keelest erineva emakeelega alaliste elanike riigikeele oskus, kuid samaväärselt tähtis ka nende kultuuriline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik ja poliitiline lõimumine. Keeleõppes keskendutakse paindlikele lahendustele, et tagada õppevormide mitmekesisus ja senisest suuremad võimalused riigikeele praktiseerimiseks. Eesti Lõimumiskava 2008-2013 täitmiseks planeeriti aastateks riigieelarvelisi finantsvahendeid kokku summas 64 535 043 eurot. Tegelik finantsvahendite kasutus lõimumiskava tegevuste elluviimiseks oli 70 % planeeritust ehk 45 164 654 eurot. 2008.aastal seati eesmärgiks täita vähemalt 90% tegevusest vastavalt esialgselt kavandatud tegevuse indikaatorile ja eelarvele. Eesti Lõimumiskava 2008-2013 raames viidi ellu 200 erinevat lõimumist toetavat tegevust vastavalt planeeritule. Lõimumiskava üldeesmärgi saavutamiseks püstitati arengukavas kuus strateegilist eesmärki (eesti keele oskus, inimestevahelised kontaktid, naturalisatsiooniprotsess, ühiskondlikud hoiakud, ühine teabeväli, tööturg) ja kolm valdkondlikku (hariduslik ja kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik, õiguslik ja poliitiline valdkond) üldeesmärki ning kolmteist valdkondlikku alaeesmärki. Arengukava strateegilised eesmärgid täideti kultuurilise ning õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkonnas, osaliselt haridusliku lõimumise valdkonnas ning täitmata jäid sotsiaalse ja majandusliku valdkonnaga seotud eesmärgid. Arvestades 2008-2010. aastal alanud majanduskriisi negatiivset mõju ühiskonna majandusele võib „Lõimumiskava 2008–2013” ellurakendamise tulemusi pidada rahuldavaks. Lõimumiskava tähtsamad juhtimismeetmed olid kava elluviimise halduskorralduse tagamine, juhtimiseks vajalike monitooringute ja analüüside tegemine, rakendajate koolitamine ning osapoolte ja avalikkuse teavitamine arengukavast. Eesmärgiks oli saavutada lõimumisega seotud partnerite võimekus ja pädevus ning eri tasandite tegevuste tulemuslikkuse analüüs ja planeerimine ning osapoolte nõustamine. 2008. ja 2011. aastal läbi viidud integratsioonimonitooringud aitasid mõista sihtrühma kvalitatiivsest ja heterogeenset olemust. Sellest tulenevalt konstrueeriti kolme lõimumismõõtme abil (kodanikuidentiteet, eesti keele oskus ja osalus ühiskonnaelus) viis lõimumise klastrit (vt joonis 1), mis eeldab suuremat rõhuasetust sihtgruppide eripära arvestamisel lõimumispoliitikas. 1 Allikas: EIM 2011, lk 9. Lõimumiskava elluviimise perioodil 2018-2013.aastal toimusid järgmised positiivsed arengud: 1) paranes eesti keele oskus põhikoolis ja gümnaasiumis, suurenes eesti keelest erineva keelega laste arv eestikeelsetes lasteaedades; 2) suurenesid kontaktid eestlaste ja muust rahvusest inimeste vahel; 3) vähenes määratlemata kodakondsusega isikute arv; 4) suurenes eesti keelest erineva emakeelega elanike usaldus Eesti riigi suhtes; 5) suurenes eestlaste valmisolek kaasata teiste rahvuste esindajaid senisest enam otsustusprotsessidesse ning arvestada nende arvamusega; 6) Eesti meediaväljaanded muusid teistest rahvustest elanike hulgas jälgitavamaks ning kasvas usaldus Eesti meediaväljaannete vastu, seda eriti noorte hulgas; 7) eri rahvusest kutsekooli lõpetanud noored omasid võrdseid võimalusi õpingute jätkamiseks või tööle asumisel; 8) madalama taseme keeleeksami tulemused paranesid oluliselt ja tõusis teisekeelse elanikkonna eesti keele oskus suhtlustasandil . Valdkonniti oli eelarveliselt kõige suurema eelarvelise osakaaluga haridusliku ja kultuurilise valdkonna finantsvahendid 41%, järgnes sotsiaalne ja majanduslik valdkond 26% ning arengukava juhtimistegevused 20%. Õigusliku ja poliitilise valdkonna rahastus moodustas 13% Lõimumiskava eelarvest. Vaatamata sellele, et osa arengukava indikaatoreid täideti osaliselt või mõnes valdkonnas jäid täitmata, püsis üldine olukord lõimumisvaldkonnas püsinud vaatusalusel perioodil stabiilsena. Hariduslik- ja kultuuriline lõimumine Haridusvaldkonnas viidi ellu tegevusi kõikides haridusastmetes, samuti mitteformaalses õppes. Paranes eesti keele oskus põhikoolis ja gümnaasiumis. Kasvas sotsiaalne tellimus eestikeelsele alusharidusele: kui 2008. aastal pooldas 59% vene või muu emakeelega inimestest kõige rohkem varianti, kus kõik lapsed käivad ühises eestikeelses lasteaias, milles teisest rahvusest lastele on nende emakeelt valdavad abikasvatajad, siis 2012. aastal oli selliste vastajate osakaal 65%. 2008. aastal õppis muu emakeelega lastest 19% eestikeelsetes lasteasutustes. 2013. aastaks kasvas nende osakaal 26%-ni. Perioodil 2005-2014 kahekordistus keelekümblusprogrammis osalejate arv. 2013/2014.a. aasta seisuga oli keelekümblusprogrammiga liitunud 45 lasteaeda, sh 1799 õpilast ja 2013/2014. õppeaastal 39 üldhariduskooli, sh. 4907 õpilast. 2008.a. osales programmis vastavalt 23 lasteaeda ja 868 õpilast ning 15 üldhariduskooli ja 3295 õpilast. Programmi eesmärk on tagada õpilaste hea ettevalmistus kõikides ainetes vastavalt riiklikule õppekavale ning eesti, vene ja vähemalt ühe võõrkeele kõrge funktsionaalne valdamine. Programmi eduteguriteks on olnud õpetajate ja koolijuhtide mahukas koolitus nii teises keeles õpetamise metoodika kui muudatuste juhtimise ja koolikeskkonna kujundamise osas. Eestis rakendatakse programmi enamasti vene õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides. 2017. aasta lõpuks oli keelekümblusprogrammiga liitunud 63 lasteaeda ja 37 kooli ning programmis osaleb 2018.aastal üle 10 000 õpilase. Põhikoolilõpetajate eesti keele tase püsis lõpueksamite 2 tulemuste põhjal stabiilsena. Keskharidust omandavate noorte eesti keele tase on riigieksamite tulemuste järjepidevalt tõusnud. Jätkuvalt vajab tähelepanu eesti keele õppe kvaliteet vene õppekeelega kutsekoolides. Lõimumiskava raames püstitati 2018.aastal eesmärgiks, et Eestis kutsehariduse omandanu valdab eesti keelt oma haridustasemele ja kvalifikatsiooninõuetele vastavalt ning on konkurentsivõimeline Eesti tööjõuturul. 2007. aastal jätkas 87% eesti ja 90% vene õppekeelega lõpetanute hulgast õpinguid või asus tööle. Võrreldes 2007. aastaga vähenes 2013. aastaks vene õppekeeles kutsehariduse lõpetanute osakaal, kes töötasid või jätkasid õpinguid, 90%-lt 83%-ni. Kutseõppurite keeleoskus oli eesti keelest erineva emakeelega gümnaasiumiõpilastest madalam, jäädes tihti allapoole põhikooli lõpetajalt eeldatavat B1 taset. Kõige olulisemaks hariduse valdkonda puudutavaks teemaks oli 2011. aasta septembris lõppenud vene õppekeelega koolide üleminek 60%-le eestikeelsele õppele. Riik toetas täiendavalt eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikke tegevusi, sh eesti keele õpet õpetajatele, täiendavate õppematerjalide, käsiraamatute ja ainesõnastike koostamist ja soetamist. 1. septembril 2013 jõustus uus kutseõppeasutuse seadus, milles sätestatakse üldharidusega analoogne üleminek eestikeelsele kutsekeskharidusele. Uue seaduse kohaselt peab hiljemalt 2020. aasta 1. septembriks kutsekeskhariduse õppekavadel toimuma vähemalt 60 % õppest eesti keeles. Säte puudutab riigi- ja munitsipaalkoole, erakoolidega seonduvat reguleerib erakooliseadus. Lõimumiskava raames toetati kutseharidusasutuste pedagoogide professionaalset arengut, õppematerjali koostamist ning keeleõppe- ja kohanemisprogrammidega seotud arendustegevust vastavalt planeeritule. Pöörati tähelepanu erialaõppe eestikeelse materjali väljatöötamisele ning õpetajate, koolijuhtide ja praktikajuhendajate koolitamisele, sh eesti keele õppe toetamisele. Kõrghariduses ei olnud 2013.aastal noorte puhul suuremaid rahvusest- või emakeelest tingitud erinevusi: nii eestlaste kui muust rahvusest tudengite õpingute katkestajate näitaja oli võrreldavas suurusjärgus (10%). Eesti kõrgkoolides korraldati täiendavat keeleõpet kõigile üliõpilastele, kes soovisid õppida eestikeelsete õppekavade alusel vastavalt üliõpilase valitud õppekava ainekursustele. Täiskasvanud eesti keele õppijate hulk püsis stabiilsena ja õppurite hinnanguline eesti keele oskus paranes. Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal tõusis oluliselt tasemetel A2 ja B1, kuid tasemetel B2 ja C1 jäi tulemus soovitust väikemaks.1 Riik toetas täiendavalt eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikke tegevusi, sh eesti keele õpet õpetajatele, täiendavate õppematerjalide, käsiraamatute ja ainesõnastike koostamist ja soetamist. Täiskasvanute eesti keele õppijate hulk püsis stabiilsena. Paranesid madalama taseme keeleeksami tulemused ja suhtlustasandi keeleoskus. 2008. aastal sooritas algtaseme eksami edukalt 52% registreerinutest, 2013. aastal sooritas A2 ja B1 tasemeeksami vastavalt 75% ja 64% eksamile registreerunutest. Samas vähenes võrreldes 2008.aastaga 2013. aastaks B2 (st keskastme) edukalt sooritanute osakaal 43%-lt 33%-ni. Kõrgtaseme ehk C1 tasemeeksami edukalt sooritajate arv vähenes samuti 52%-lt 2007. aastal 34%-ni 2013. aastal. Kultuurilise lõimumise eesmärgiks oli luua Eestis elavatele muukeelsetele elanikele ja uussisserändajatele võimalusi õppida tundma oma emakeelt ja kultuuri, säilitada oma etnilis-keelelist identiteeti ning seda tutvustada. Lisaks oli eesmärgiks luua Eestis elavatele eri rahvusest noortele ja täiskasvanutele võrdsed õpi- ja eneseteostusvõimalused väljaspool formaalharidussüsteemi. Tähelepanu pöörati eri rahvuste kaasamisele eesti kultuuriellu ning Eesti kultuuriruumi tutvustamisele. Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide (sh katusorganisatsioonid) ja pühapäevakoolide arv kasvas perioodil 2008–2013 17-lt 27-le, seltside arv 153-lt 230-le. Eestis tegutsevad vene, valgevene, ukraina, armeenia, korea, usbeki, türgi, aserbaidžaani, gruusia, tatari, 1 Alates 2009. aastast lähtutakse eesti keele oskuse mõõtmisel Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete kirjeldustest. Vastavalt Keeleseaduse §-le 39 loetakse algtaseme keeleoskus vastavaks B1-tasemel, kesktaseme keeleoskus vastavaks B2-tasemel ja kõrgtaseme keeleoskus vastavaks C1- tasemel keeleoskusele. 3 kabardiini, lesgiini jt pühapäevakoolid. Lisaks korraldati pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitusi Eestis ja etnilisel kodumaal, sh toetati reisikulude hüvitamist kodumaal õppimiseks. Kultuuriministeerium toetas Peipsiveere kultuuriprogrammi 2013–2016 kaudu piirkonna vanausuliste ja piirkonna vene kultuuriseltside tegevust eesmärgiga säilitada piirkonna ajalooliste rannakülade kultuuri ja identiteeti. Toetati Fenno-Ugria Asutuse kui kompetentsikeskuse tegevust soome-ugri rahvaste kultuuri ja hariduse edendamisel. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel anti välja põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele sarja „Rahvused Eestis”. Koostöötegevuste ja mitteformaalse õppe raames korraldati noorsootöötajatele täiendkoolitusi, sh tööpraktikat ning eesti ja vene keele õpet noorsootöötajatele. Toetati noorteühenduste tegevusi, mis aitasid kaasa erinevast kodakondsusest noorte kaasamisele koostöötegevustesse. Eesti Lõimumiskava 2008-2013 toel tihenesid kontaktid eestlaste ja muust rahvusest inimese vahel. Poole võrra vähenes nende Eestis elavate teistest rahvustest inimeste, peamiselt venelaste arv, kellel puudusid kontaktid teiste rahvustega. Sotsiaalne ja majanduslik lõimumine Sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonna eesmärkide indikaatoreid jäid täitmata või täideti osaliselt, erandiks keelekursustel osalejate arv, mis sai võimalikuks tänu planeeritust suuremas mahus ellu viidud keeleõppeprogrammidele. Valdkonna enam tähelepanu nõudvateks näitajateks võib pidada sotsiaal-majandusliku lõhe säilimist eri rahvusgruppide vahel. Töötuse määr (s.o töötute osakaal kõigist tööturul aktiivsetest inimestest) kasvas eesti keelest erineva emakeelega rahvustest inimeste seas aruandeperioodil kiiremini kui eestlaste seas. 2008-2010.a. majanduskriisi tõttu kannatasid osalisriigis eeskätt tööstus ja ehitus ehk valdkonnad, kus töötas valdav osa muust rahvusest inimestest. Sihtgrupi töötuse kasvu mõjutas ka muust rahvusest inimeste ebasoodne ametialane struktuur. Majanduskriisi-järgne töötuse langus toimus teistest rahvustest inimeste seas kiiremini. Sellest hoolimata säilisid eestlaste ja muust rahvusest inimeste töötuse lõhe, samuti erinevused sissetulekutes ja ametitasemete lõikes muust rahvusest inimeste kahjuks. 2013. aastal oli eestlaste töötuse määr 6,8% ja muust rahvusest inimeste töötuse määr 12,4 % ehk 5,6 protsendipunkti, mis oli suurem näitaja kui 2007. aastal. Eestlaste ja teisest rahvusest elanike ekvivalentnetosissetuleku erinevused säilisid ning ei vähenenud alla 10%, nagu seda prognoositi 2008. aastal. Kui 2008. aastal teenisid muust rahvusest inimeset 1288 eurot aastas vähem, siis aastaks 2012 suurenes vahe 330 euro võrra. 2012. aasta seisuga oli muust rahvusest inimeste sissetulek keskmiselt 1618 eurot aastas väiksem kui eestlastel. 4 Tööturul konkurentsivõime tõstmiseks korraldati tasuta keelekursusi, toetati tööjõuvahetusprogramme, hüvitati keeleõppe kulusid, õpetati erialakeelt, toetati mentori juhendamisel individuaalset keeleõpet. Tegevuste käigus arendati õppevara, sh eesti keele õppekavasid vastavalt Euroopa Keeleõppe Raamdokumendi keeleoskuse tasemetele ning korraldati keeleõpetajate täienduskoolitusi. Samuti toetati uussisserändajate eesti keele õpet ja Eesti ühiskonnaga kohanemise programmi loomist ja rakendamist. 2011.a integratsiooni monitooringu näitas, et Eesti Vabariigi kodanikest eestlased ja muust rahvusest inimesed hindasid oma majanduslikku olukorda peaaegu sarnaselt: 83% eestlastest ja 72% muust rahvusest inimestest tuli lahedasti või rahuldavalt toime. Majanduslikku olukorda hindas raskeks 16% eestlastest ja 28% muust rahvusest Eesti Vabariigi kodanikest, määratlemata kodakondsuse ja Vene Föderatsiooni kodakondsusega inimestest aga vastavalt 32% ja 33%. Õiguslik ja poliitiline lõimumine Valdkonda iseloomustas stabiilselt jätkunud, kuid aeglustunud naturalisatsiooniprotsess. Perioodil 2008–2013 kasvas Eesti kodakondsuse saanud inimeste osakaal 49%-lt 51%-ni. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes rahvastikus 9%-lt 2007.aastal 6,5%-ni 2014. aastal. 2008.aastal planeeriti, et 2013. aastaks saab naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsuse 2100 inimest aastas. 2008-2013 sooritas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami keskmiselt 888 inimest aastas. Vähenes Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritajate arv. Läbividud uuringud tõid põhjustena esile raskused riigikeele omandamisel ja kodakondsuseksami sooritamisel, samuti motivatsiooni puudumise, sest kodakondsuse puudumine ei tekita määratlemata kodakondsusega isikutel probleeme oma eluga toimetulekul osalisriigis. 5 Vaatlusalusel perioodil pöörati tähelepanu kohaliku omavalitsuse tasandi kaasamisele lõimumisalastesse tegevustesse: viidi läbi koolitusi riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikele ning parandati teabe ja avaliku teenuse kättesaadavust eri emakeelt kõnelevate inimeste jaoks. 2008. ja 2011.aastal läbi viidud integratsiooni monitooringud näitasid, et eesti keelest erineva emakeelega inimeste seas suurenes usaldus Eesti riigi suhtes – 23%-lt 36%-ni. Positiivne muutus toimus ka eestlaste hinnangus vajadusele kaasata teiste rahvuste esindajaid senisest enam otsustusprotsessi ning nende arvamusega arvestada. Kui 2008. aastal arvas 64%, et muust rahvusest inimeste kaasamine on oluline, siis 2011. aastal arvas seda 70% eestlastest. Eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris ei olnud olulisi erinevusi, samuti vähenes ebavõrdse kohtlemise taju. Lõimumiskava seatud eesmärk täideti poliitilise 6 kaasatuse osas, kus eeldati poliitilises kaasatuse kasvavat trendi määratlemata kodakondsusega isikute ja teiste riikide kodanike seas2. Toetati Eesti venekeelse meedia arengut ja koostööd eesmärgiga suurendada eri emakeelega eestimaalaste infovälja ühisosa. Planeeritud tulemust vastavalt 2008.aastal seatud sihttasemele ei saavutatud, milles oli Eesti Rahvusringhäälingut jälgimine 70% ulatuses venekeelsest elanikkonnast. 2013. a kuulas venekeelset Raadio 4-a 46,2% ja Eesti Rahvusringhäälingu telekanaleid vaatas 8,9% muust rahvusest inimesi (allikas: TNS Emor, 2014). 2011.aastal läbi viidud Eesti Integratsiooni Monitooring näitas, et Eesti meediaväljaanded muutusid teistest rahvustest elanike hulgas jälgitavamaks ning neid usaldati rohkem kui kunagi varem, seda eriti noorte hulgas.3 2011. küsitluse põhjal jälgis eestikeelseid telesaateid, ajalehti ja portaale ligikaudu pool teistest rahvustest inimestest, usaldas ligikaudu kolmandik. 2.Vastuseks komitee palvele lõppjärelduste punktis 10 esitada täiendavat infot keeleoskusest tingitud tööhõivemäära ja palgalõhe vähendamisega seonduvatest meetmetest, selgitame järgmist. Eesti keelest erineva emakeelega isikute pikaajalise töötuse põhjused ei erine üldistest töötuse põhjustest. Nende tööturule sisenemist takistavad täiendavalt ebapiisav või puudulik eesti keeleoskus, tööturu võimaluste ebapiisav tundmine, põlisrahvastikust eraldi toimivad sotsiaalvõrgustikud, hariduse mittevastavus tööturu vajadustele ning töökollektiivide rahvuspõhine eraldatus. Samuti on teisest rahvusest elanike tööturu olukorra kujunemisel selge regionaalne ja sektoraalne komponent. Töötute arv vähenes aastail 2013–2015 teisest rahvusest elanike seas kiiremini kui eestlaste seas, vastavalt 10 500 ja 6000 inimese võrra. 2013. aastal oli kahe rühma töötuse määra erinevus 1,82 korda, 2015. a vähenes see 1,48 korrani, ületades arengukavas Lõimuv Eesti 2020 seatud sihttaset. Tööhõive määr kasvas võrreldes 2013. a tulemustega eestlaste seas kiiremini kui teisest rahvusest elanike hulgas: 2013. a olid tööga hõivatud 63% eestlastest ja 60,3% teisest rahvusest elanikest; 2015. a olid vastavad näitajad 66,7% ja 61,8 %. Muust rahvusest elanike olukord tööturul 2017. aastal paranes: suurenes hõivatute arv ja vähenes töötus, kuid eestlastega võrdluses suurenesid nii hõivelõhe kui töötuse lõhe.4 2016. aastal oli tööga hõivatud 67,6% eestlastest ja 61,4% teisest rahvusest elanikest, 2017. aastal olid vastavad näitajad 69,6% ja 63,0%. Statistikaameti andmetel on töötuse määr suurim Ida-Virumaal, kus see on peamiselt seotud sealse suurtööstuse ehk põlevkivi tootmise majandusraskustega. 2016.aastal alustati täiendavate tööturuteenuste pakkumist Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (EGF) projekti raames neile, kes on töö kaotanud või on koondamisohus Ida-Virumaa põlevkiviettevõtetes (AS Eesti Energia, AS Nitrofert või AS Viru Keemia Grupp või nende tütarettevõtted) toimunud suurkoondamiste käigus 2015-2016.aastal. Toetuse eesmärk oli soodustada töökohtade loomist Ida-Virumaal ja töötute tööle asumist. 2 2011.a. Integratsiooni monitooringu andmeil osales 2011. aastal Riigikogu valimistel 63% muust rahvusest Eesti Vabariigi kodanikke (eestlaste osakaal oli 70%). 2009. aasta Europarlamendi valimistel osales neid 55 % Europarlamendi valimistel (eestlaste osakaal oli 59%). 2011. aastal osales 63% määratlemata kodakondsusega isikuid kohalikel valimistel (2005. aastal oli osakaal 50%), Venemaa kodanikest 75% inimesi (2005. aastal oli osakaal 54%). 3 Võrreldes 2008. aastaga kasvas 2011. aastaks eestikeelse meedia jälgijate arv 26%-lt 50%-ni. Samuti kasvas sel ajavahemikul eestikeelse meedia usaldajate arv 19%-lt 30%-ni. Märkimisväärne on ka see, et eestikeelseid portaale jälgis venekeelsetest noortest 57%, telesaateid 52%, ajalehti 46%. 2008. a jälgis eestikeelset meediat 37% teistest rahvustest inimestest, 27% pidas seda usaldusväärseks. 4 2016. aastal oli töötuse määr eestlastel 5,5% ning muu emakeelega elanike töötuse määr 9,7% (erinevus 1,76 korda), 2017. aastal oli erinevus kahekordne (eestlastel 4,4% ja teistel rahvustel 8,8%). 7 Erialaoskuste ja töökogemuseta noorte tööle aitamiseks osutab töötukassa noortegarantii raames alates 01.01.2015 teenust „Minu esimene töökoht“, mille raames hüvitatakse tööandjale palgatoetusena osaliselt noore töötaja palgakulud esimesel tööaastal ning tööalase koolituse kulu (kuni 2500 eurot) kahe esimese tööaasta jooksul tingimusel, et tööandja sõlmib noorega töölepingu tähtajatult või tähtajaga vähemalt 2 aastat. Sihtrühmaks on 17-29-aastased noored, kes on töötuna registreeritud vähemalt neli kuud, kellel puudub erialane haridus (on alg-, põhi- või üldkeskharidus), kellel on puudub või on lühiajaline töökogemus. Noorte töötuse ennetamiseks viiakse koolides 8.-12. klasside õpilastele läbi tööturgu ja tööelu tutvustavaid töötubasid. Teisest rahvusest inimeste tööturule toomiseks ja tööle aitamiseks jätkatakse individuaalsetest vajadustest lähtuvate tööturuteenuste pakkumust. 2014. aastal kasutas Töötukassa andmetel tööturuteenuseid 15 785 eesti keelest erineva suhtluskeelega isikut, 2015.aastal, 2016.aastal osales tööturuteenustes 16 913 isikut ja 2017.aastal 18 121 töötut. Töötud, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel, osalesid kõige enam tööturukoolitustes, karjäärinõustamises ja tööotsingute töötubades. Tööturuteenuseid rahastatakse Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2014. aastal töötati välja ja kinnitati 30.01.2015 haridus- ja teadusministri käskkirjaga tegevuskava "Eesti keelest erineva ema- või kodukeelega täiskasvanute keeleõppe arendamine 2015-2018 (2020)“, mille alusel rahastatakse eesti keele õpivõimaluste pakkumist avalikus sektoris töötavatele inimestele, keeleõppekulude hüvitamist, avaliku ja kolmanda sektori töötajate ja liikmete riigikeele omandamist. Täiendavalt toetatakse ka täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteedi tagamise- ja järelevalvesüsteemi kujundamist Keeleinspektsiooni vastutusalas ning eesti keele digitaalse õppevara loomist. Digitaalse õppevara osas jätkati B1-B2 taseme elektrooniliste õppematerjalide „Keeletee“ loomist ja tagati eesti keele 0-A2 tasemel keeleõppe keskkonna „Keeleklikk“ toimimine. Kursused on kättesaadavad aadressil www.keeleklikk.ee ja https://www.keeletee.ee . 2017.aastal võeti kasutusele ka täiendavaid keeleppevõimalused (näiteks Speakly: www.speakly.me). Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi raames valmistas Haridus- ja Teadusministeerium 2014.aastal ette järgmised tegevused õpilastele, kes on põhihariduse omandanud eesti keelest erinevas keeles. Neile pakutakse täiendavat eesti keele õpet ja praktikavõimalusi eestikeelses keskkonnas, kutsekoolides rakendatakse toetusprogramme eestikeelsele õppele üleminekuks. Kõrgkoolide õppuritele pakutakse täiendavat akadeemilist ja erialast eesti keele õpet, mis tagab parema ligipääsu eestikeelsele kõrgharidusele ja toetab õppes toimetulekut. Tegevuste sisuks on nii keelekursused ja - klubid, samuti mitmed teised õpivalmidust suurendavad tegevused. Tulenevalt 2015.aasta Eesti Integratsiooni Monitooringu tulemustest ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015-2019 eesmärkidest alustas Kultuuriministeerium mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamise ning eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalusi toetavate tegevuste arendamist koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutusega. Selleks viidi ellu teavitustegevusi ja sotsiaalkampaania eesti keelest erineva emakeelega inimeste karjäärivõimalustest avalikus sektoris. 2016. a viidi ellu infoseminaride sari, koostati teavitusmaterjale tööandjatele ning muukeelsetele tööealistele Eesti elanikele. Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium liitusid 2015.aasta detsembris Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse kokkuleppega, et toetada ja väärtustada töökohal mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kokkuleppega ühinemine aitab kaasa võrdset kohtlemist väärtustava organisatsioonikultuuri teadvustamisele avalikus sektoris, sh ministeeriumide valitsemisalas ja ka ühiskonnas laiemalt. Selleks et parandada ebapiisava riigikeeleoskusega inimeste toimetulekut tööturul, loodi Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel keelepraktika ja stažeerimise võimalused piirkondades, kus on selle järele kõige suurem vajadus. Toetatavad keeleõppetegevused on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi elukestva õppe strateegia „Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmist“. 2016. aastal käivitus Eestis töövõimereform, millega loodi uus töövõime toetamise süsteem. Muutuste eesmärk on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida, pakkuda nõustamist ja tööturuteenuseid nii tööotsijatele ja töötajatele kui tööandjatele. Lisaks maksab Töötukassa mobiilsustoetust oma klientidele, kes ei ole kuue kuu jooksul leidnud sobivat tööd oma elukoha lähedal. Toetust makstakse neljal esimesel töötamise kuul. Uus tööturuteenus annab inimestele suurema võimaluse kandideerida töökohtadele, mis asuvad kodust kaugemal. 8 3.Vastuseks komitee palvele lõppjärelduste punktis 11 esitada täiendavat infot püüdluste kohta vähendada määratlemata kodakondsusega isikute arvu, edastab osalisriik alljärgneva info. Määratlemata kodakondsusega isikutele on tagatud Eesti kodanikega võrdsed sotsiaalsed õigused. Kehtiva elamisloaga määratlemata kodakondsusega ja kehtivate elamisõiguse ja elamislubadega isikuid, kelle elukoht on registreeritud Eestis oli rahvastikuregistri andmetel 01.05.2018 seisuga 76 566 isikut. Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud.5 Alates taasiseseisvumisest on Eesti kodakondsus antud ja taastatud kokku enam kui 160 000 inimesele. Rahvastikuregistri andmetel jaotub Eesti elanikkond 2018.aastal kodakondsuse alusel järgmiselt: 84,4% on Eesti kodanikud, 6,5 % on Venemaa kodanikud, 3,4 % muude riikide kodanikud ja 5,7 % on määratlemata kodakondsusega isikud. Kodakondsusetute vähenemise peamised põhjused on Eesti kodakondsuse omandamine, mõne teise riigi kodakondsuse omandamine või isiku surm. 13. veebruaril 2015. a jõustus kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus, mille eesmärk on reguleerida nende alaealiste õiguslik seisund, kes alla 18-aastasena on omandanud nii Eesti kui mõne muu riigi kodakondsuse, olenemata sellest, kas kodakondsused on omandatud sünniga või saadud naturalisatsiooni korras. Jõustunud kodakondsuse seaduse kohaselt said alla 15-aastased alaealised, kes on Eestis sündinud või kes asuvad kohe pärast sündi koos vanematega Eestisse püsivalt elama, sünni hetkest alates naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Samuti said naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikute lapsed. Naturalisatsioonile aitas kaasa kodakondsuse omandamise menetluslike nõuete lihtsustamine: kaotati 6-kuuline ooteaeg ja loobuti nõudest, et taotleja peab püsivalt Eestis elama viis järjestikust aastat. Seadusemuudatus lihtsustab samuti eesti keele eksami sooritamise tingimusi üle 65-aastastele Eesti kodakondsuse taotlejatele. Tulenevalt kodakondsuse seaduse muudatustest 2015.aastal korraldas Kultuuriministeerium septembris ja oktoobris 2015 valdkondlikke kohtumisi ja ümarlaudu, mis keskendusid määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamise ja Eesti kodakondsuse väärtustamise teemale. Kohtumiste tulemusel koostas Integratsiooni Sihtasutus 2016. a tegevuskava kodakondsuse täiendavaks taotlusvõimaluste tutvustamiseks. Tegevuskava elluviimisel tehti aktiivset koostööd Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Innove ning Harju- ja Ida-Virumaa kodanikuühenduste ja kohalike omavalitsustega. Lõimumisprogrammi raames pakuti naturaliseerumiseks ettevalmistumise koolitusi, eesti keele ja kultuuri kümblust. Lisaks keeleõppe auditoorsetele kursustele pakub Integratsiooni Sihtasutus võimalusi keelepraktikaks eesti keele- ja kultuuriklubides ja keelekohvikutes riigi eri piirkondades. Keeleõpet pakutakse eelkõige Integratsiooni Sihtasutuse veebilehe kaudu kursustele registreerunutele ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise ettevalmistuskursustel osalejatele ja kodakondsuse taotlejatele. Määratlemata kodakondsus ei piira üldjuhul inimeste võimalusi tööturul, küll on aga on see nõutud osadel avalikus halduses ja tööturu hierarhias keskmisest kõrgematel ametikohtadel. Osalisriigi valitsus kiitis 2017.a.heaks ettepaneku, mille kohaselt saavad tulevikus Eesti kodakondsust taotleda soovivad inimesed tasuta eesti keele õpet vabatahtliku kodaniklepingu alusel, kes on seaduslikul alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja vastavad kodakondsuse saamise nõuetele. Ühekordset tasuta eesti keele õpet pakutakse 3–5 aasta jooksul kuni tasemeni B1, samuti on kokkuleppel tööandjaga võimalik saada õppepuhkuse ajal keeleõppestipendiumi 20 kalendripäeva eest keskmise palga alusel. Muudatusi jõustava seaduseelnõu valmistab Siseministeerium ette 2018. aastal. Selle rakendamine on planeeritud 2019.aastasse. 2017.aasta Eesti Integratsiooni monitooringu andmetel oli võrreldes 2015. aastaga vähenenud määratlemata kodakondsusega ja Vene kodakondsusega isikute arv, kelle hinnangul kodakondsuseksam on liiga keeruline (2015. aastal 57% ja 2017. aastal 46%). Samuti on vähenenud nende arv, kes ei suuda õppida eesti keelt (2015. aastal 51% ja 2017. aastal 39%). Üha sagedasema põhjusena tuuakse esile, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist (2015. aastal 34% 5 1992. a ulatus määratlemata kodakondsusega inimeste arv s 32%-ni, 2018.aastal on see 5,7 %. 9 ja 2017. aastal 41%). Lisaks on 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel Eestis hulk kriminaalkorras karistatud isikuid (15 248), kes üldjuhul kodakondsust taotleda ei saa. 2015. aastal omandas Eesti kodakondsuse 898 ja 2014. aastal 1615 inimest. 2016. aastal omandas Eesti kodakondsuse 1771 inimest, sh 758 alla 15-aastast määratlemata kodakondsusega last ning lisaks sünnihetkest alates 206 last. 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel 878 inimest, sh naturalisatsiooni teel sünnihetkest alates 169 last. Jätkub 2008. aastast alates kodakondsustunnistuste kätteandmise pidulike tseremooniate elluviimine, mille eesmärgiks on tunnustada naturalisatsiooniprotsessi läbinud uusi Eesti Vabariigi kodanikke. Kodakondsustseremooniate elluviimise eest vastutavad Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalve Amet. Õigusteadlikkuse suurendamiseks laiendas Justiitsministeerium veebilehe www.juristaitab.ee kasutajate ringi venekeelse elanikkonna seas. Pakutakse tasuta õigusabi vene keeles. Kõikidel eesti keelest erineva õppekeelega üldhariduskoolide õpilastel on eesti keele kui teise keele lõpueksam ühitatud eesti keele B1-taseme eksamiga, mis tähendab, et kodakondsuse taotlemisel eraldi keeletesti sooritamist ei nõuta. Lisaks kodakondsuse seaduses ette nähtud keeleõppe kulude hüvitamisele on laiendatud ka eesti keele tasuta õppimise võimalusi. Integratsiooni Sihtasutus jätkab määratlemata kodakondsusega isikute personaalset nõustamist tööhõive, hariduse, sotsiaalsete teenuste, õigusabi, sotsiaalhoolekande, tervishoiu, riiklike toetuste, keeleõppe, kohanemiskursuste, kodakondsuse taotlemise võimaluste kohta. Töötab tasuta infotelefon 800 9999. Integratsiooni Sihtasutus pakub lõimumisalast nõustamisteenust kahes nõustamiskeskuses – Tallinnas (aadressil Lõõtsa tn 2a) ja Narvas (Kerese 3, Narva). Lõimisalase teabe levitamiseks tehakse koostööd Eesti Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveameti, kohalike omavalitsuste, raamatukogude, noorsootöö organisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltsidega. 2010.aastal vastu võetud Välismaalaste seaduse muudatusega lisandunud A2-taseme eesti keele oskuse nõue hakkab kehtima nende välismaalaste puhul, kes on elanud Eestis töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat ja kes taotlevad uut tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks. Seoses pagulaskriisiga Euroopa Liidus kohandati olemasolevaid lõimumisteenuseid ka sellele sihtgrupile. Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium pakuvad pagulastele oma vastutusvaldkonnas kohanemisprogrammi ja esmaseid teenuseid. Selgituseks patronüümide kasutamise kohta, on osalisriigis need asendunud perekonnanimedega ning ei ole ametlik osa inimese nimest. 4.Vastuseks komitee palvele lõppjärelduste punktis 13 esitada täiendavad andmed roma päritolu laste suunamise kohta hariduslike erivajadustega laste koolidesse edastame alljärgneva info. Rahvastikuregistri andmetel (2018) on Eesti elanikest end romana määratlenud 649 inimest (0,05% elanikkonnast). Roma elanikkond elab hajutatult üle Eesti. Roma asumeid Eestis ei ole. Kõige suurem romade kogukond oli 2018. a Valga vallas (209 roma), Tallinnas (70 roma) ja Tartus (68 roma). Teistes omavalitsusüksustes jääb romade arv alla 50. Eesti saartel ei ole romasid registreeritud. Eestis õpivad roma päritolu lapsed eesti või vene õppekeelega koolis kõrvuti eesti keelt emakeelena või vene keelt emakeelena rääkivate õpilastega. Eestis ei ole koole ega klasse, kus õpiksid ainult roma päritolu lapsed. Roma päritolu lapsed õpivad ühtsete riiklike õppekavade alusel ja neid ei eraldata teistest õpilastest. Eesti Hariduse Infosüsteemi märgitakse õpilase ema- või kodune keel lapse või vanema ütluse alusel, seega on oma emakeele või esimese keele määratlemine inimese vaba valik. Rahvastikuregistri andmetel koolikohustuslikus eas (7-16 a) roma lapsi oli 2018. a. 62, kellest kõik ei pruugi olla veel või enam koolikohuslased. 2017/2018. õppeaasta andmete põhjal on roma keele kui koduse keele alusel end määratlenud 55 üldhariduskoolide õpilast. Nimetatud 55 õpilasest 50 õpivad põhikooli riikliku õppekava alusel tavakoolis, 3 õpilast põhikooli lihtsustatud õppekava alusel samuti tavakoolis ja kaks õpilast põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel hariduslike erivajadustega laste koolis. Gümnaasiumiastmes õppivate roma noorte kohta statistika puudub, ükski gümnaasiumiõpilane ei ole oma emakeeleks roma keelt märkinud. 10 Erikoolidesse määramine Eestis toimub meditsiiniliste näidustuste alusel ja see saab toimuda üksnes vanema või seadusliku hooldaja nõusolekul ja meditsiiniliste hinnangute alusel. Roma laste suunamine hariduslike erivajadustega laste kooli või põhikooli lihtsustatud õppekava alusel õppima toimub ühtsetel alustel, st roma laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine ja vajalike meetmete soovitamine toimub samadel alustel nagu seda tehakse eesti või muu emakeelega laste puhul. Haridusliku erivajaduse väljaselgitamise ja vajalike tugimeetmete, sh suunamise hariduslike erivajadustega laste kooli võib algatada vanem, vanema nõusolekul ka haridusasutus. Võttes arvesse romade osakaalu Eesti rahvastikust ja seda, et Eesti rahvusvähemuste kaasamisprotsess on üles ehitatud valdkondade, mitte rahvusrühmade põhiselt, peab Eesti sobivaks lahenduseks romade osas jätkata lõimumiskavas sätestatud erinevate poliitikavaldkondade asjakohaste meetmete rakendamist, mis hõlmab erinevate rahvusgruppide haridus- ja kultuurialast tegevust, tööhõiveküsimusi, sotsiaalset kaasatust, meediaalaseid tegevusi jms, mitte eraldi rahvuspõhise strateegia koostamist. Prioriteetseks suunaks on koostöö piirkondlike ja kohaliku tasandi ametiasutuste kui ka kodanikuühiskonna ning asjaomaste sidusrühmadega. 2016. aastal alustas Kultuuriministeeriumi juures tööd romade lõimumise nõukoda, kelle pädevusse kuulub romade lõimumisküsimuste (mh haridusliku lõimumise) analüüs ja sellest tulenevalt asjaomastele organisatsioonidele ettepanekute tegemine valdkonnaga seotud küsimuste lahendamiseks ja romade lõimumise edendamiseks. Aastatel 2014-2016 viidi ellu projekt „Uusimmigrant-lastele ja roma lastele suunatud õppenõustamise kvaliteedi parandamine“ eesmärgiga parandada uusimmigrant-lapsi ja roma lapsi õpetavatele pedagoogidele suunatud õppenõustamisteenuseid ning tõsta tugispetsialistide pädevust valdkonnas selleks, et oleks tagatud õppenõustamisteenuste kvaliteet ning kättesaadavus kohalikul tasandil. Projekti käigus viidi läbi supervisiooniseminarid õpetajatele, koolijuhtidele, nõustamiskeskuste spetsialistidele ja teistele seotud asutuste esindajatele, kus osales 242 spetsialisti. Viidi läbi täiendkoolitusi 73 õpiabi- ja nõustamiskeskuste spetsialistile, et luua jätkusuutlik nõustamissüsteem, mis toimiks edasi ka pärast projekti lõppu. Projekti käigus loodi SA INNOVE kodulehe alamleht uusimmigrant ja roma päritolu õpilaste õppenõustamise teemal, et teemaga seonduv info oleks püsivalt kättesaadav ühest kohast internetis. Projekti tulemusena suurenes koolide kindlus töös uusimmigrantlastega ja roma päritolu lastega. 2017. aastal käivitas Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni rahastusel 12-kuulise projekti romade lõimumist toetava siseriikliku võrgustiku arendamiseks. Projekti tegevused on suunatud kõigile lõimumise sidusrühmadele: ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusasutustele, kuid eelkõige roma noortele ja roma naistele. Projekti põhieesmärkideks on ärgitada koostööd romade lõimumist toetavate sidusrühmade vahel, tuvastada noored romad, kes on huvitatud aktiivsest osalusest kodanikuühiskonnas ja seda toetavatest koolitustest eesmärgiga saada tulevikus roma kogukonna eestkõnelejaks ja/või roma laste haridustee toetajaks/kultuuritõlgiks koolide ja kohalike omavalitsuste ning roma perede ja roma kogukonna vahel. Projekti raames viiakse muuhulgas läbi küsitlus roma lastega töötavate õpetajate ja tugispetsialistide seas ning seminar parimate praktikate jagamiseks. 5.Vastuseks komitee palvele lõppjärelduste punktis 14 esitada täiendavad rahvusvähemuste osalemise kohta avalikus ja poliitilises elus edastame alljärgneva info. Osalisriik jätkab jõupingutusi, et tagada rahvusvähemuste suurem osalus avalikus elus ning tagada rahvusvähemuste osalus kõikidel võimutasanditel. 2014. aasta juunis kiitis osalisriigi valitsus heaks üleilmse avatud valitsemise partnerluse algatuse Eesti tegevuskava.6 Riigijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks nähakse ette tegevusi kaasamiseks, läbipaistvuseks, ning avalike teenuste arendamist. 2014. aasta detsembris kiitis osalisriigi valitsus heaks riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamatu7, millega juurutatakse esimest korda riigiülene personalijuhtimine. Võrdse kohtlemise ja 6 Avatud Valitsemise Partnerlus. Riigikantselei. https://riigikantselei.ee/et/avatud-valitsemise-partnerlus (30.09.2015) 11 soolise võrdõiguslikkuse edendamine ning töötajaskonna mitmekesistamine on raamatu eesmärkides olulisel kohal. Riigi kui tööandja kuvandi kujundamise ühe osana soovitakse tekitada vene või muu emakeelega elanike sihtgrupis huvi avaliku sektori töö vastu. Selleks plaanitakse vähem esindatud sihtgruppide paremini teavitada, et eri rahvusgruppide esindatus avaliku sektori töötajaskonnas oleks suurem. Tegu on olulise edasiminekuga avalikus sektoris, seda eriti situatsioonis, riigistruktuurid ei peegelda elanikkonna koosseisu. 2015. aasta septembris käivitas Teeme Ära Sihtasutus koos Väitlusseltsi ja mitme teise partneriga EMP Vabaühenduste fondi toel uue kogukondliku e-otsustamise platvormi Citizen OS, mis laseb igaühel arutelusid algatada, neis osaleda ja otsused digitaalselt allkirjastada.8 Keskkond avab uusi võimalusi petitsiooniõiguste kasutamiseks ja e-teenuste kasutamiseks. 1. märtsil 2015. aastal toimusid Riigikogu valimised. Eesti Inimõiguste Keskuse eksperdid analüüsisid erakondade valimisprogramme inimõiguste kaitse valguses. Sallivuse edendamise ja diskrimineerimise vältimise valdkond leidis kajastatust mitmete erakondade valimisprogrammides, kuid kõige laiema teemakäsitlusega paistsid silma Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisplatvormid.9 Kõikidesse Eestis tegutsevate parteide koosseisu kuulub ka eesti keelest erineva emakeelega inimesi. Rahandusministeerium töötas 2016.aastal välja metoodika, kuidas mõõta avalike teenistujate rahvuslik-keelelist koosseisu. Avalike teenistujate rahvuslik-keelelise koosseisu analüüs on viidi läbi 2017. aastal. Selle tulemused avalikustatakse 2018. aasta II pooles. 2015.aastal töötas Integratsiooni Sihtasutus välja pilootprogrammi Ida-Virumaa noortele eesmärgiga kaasata neid enam ühiskondlikesse tegevustesse ning tutvustada eneseteostusvõimalusi Eestis, mida sihtasutus viis ellu koostöös MTÜ Ida-Viru Noorteakadeemiaga. 2016.-2017.aastal viis Integratsiooni Sihtasutus läbi mitmekesise töökoha teavituskampaania, mille sihtrühmadeks olid eesti keelest erineva emakeelega Eesti elanikud vanuses 18–30 eluaastat, sh vene keelt kõnelevad noored, kes valdavad vähemalt kesktasemel eesti keelt ja riigisektori tööandjad – tippjuhid ja personalitöötajad. Eesmärgiks oli julgustada eesti keelest erineva emakeelega noori kandideerima tööle riigisektorisse. Projekti raames valmisid kampaanialeht www.karjeravestonii.ee, samanimeline Facebooki lehekülg, kampaania alamleht venekeelses Delfis (http://rus.delfi.ee/daily/career/), välireklaamid, telesaatesari „Varju päev“, kus esitleti edulugusid, avaldati lühivideosid ja ilmusid vastavasisulised artiklid. Korraldati infopäevi ja –seminare. 2017.aastal läbi viidud Eesti Integratsiooni Monitooring näitas, et riigi sisepoliitika vastu tunnevad eestlased (69%) rohkem huvi kui teistest rahvustest elanikud (54%). Valimistel osalemine on rahvuseti suhteliselt võrdne ja see trend ei ole võrreldes eelmise (2015) monitooringuga muutunud. Kohalike omavalitsuste valimistel on teistest passiivsemad elanikud, kellel ei ole Eesti kodakondsust. Kõige passiivsem on noorem vanuserühm (18–24aastased), seda nii eestlaste kui ka teistest rahvustest elanike puhul. Kuulumine ühendustesse või seltsidesse on sarnane kõigis ühiskonnarühmades: ühtegi ühendusse ei kuulu 83% eestlastest ega 87% teistest rahvustest Eesti kodakondsusega elanikest. 92 % määratlemata kodakondsusega elanikke ei ole ühegi seltsi ega ühenduse liige. 2016. aastal alustas Kultuuriministeeriumi juures tööd romade lõimumise nõukoda. Nõukojas on esindatud roma organisatsioonide, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajad. Kultuuriministeeriumi juures tegutseb alates 2008. a kultuuriministri konsultatiivorganina rahvusvähemuste kultuurinõukoda. Nõukoda teeb ettepanekuid rahvusvähemuste kultuuritegevuse edendamise, samuti lõimumisvaldkonna arendamise küsimustes. Nõukoja istungitel käsitletakse eri ministeeriumite haldusalas olevaid lõimumisega seotud teemasid, samuti edastatakse infot valdkonda 7 Riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamat. Vastu võetud 02.12.2014. Arvutivõrgus kättesaadav: http://eelnoud.valitsus.ee/main#Z3LppPQm. 8 https://citizenos.com (30.09.2015) 9 Valimisprogrammid inimõiguste valguses. Eesti Inimõiguste Keskus. 5.02.2015. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights/2015/02/valimisprogrammid-inimoiguste-valguses/. 12 puudutavate arengute ja taotlusvoorude kohta. Nõukoda oli aktiivselt kaasatud Kultuuripoliitika põhialuste Kultuur 2020 koostamise protsessi 2013.aastal, samuti kehtiva lõimumisvaldkonna arengukava Lõimuv Eesti 2020 koostamisse ja elluviimisesse. Nõukojal on aktiivne roll uue lõimumisvaldkonna arengukava 2020-2030 koostamisprotsessis. Nõukoja istungitel käsitletakse eri ministeeriumite haldusalas olevaid lõimumisega seotud teemasid, samuti edastatakse infot valdkonda puudutavate arengute ja taotlusvoorude kohta. Alates 1995.aastast tegutseb Ida-Virumaal rahvusvähemuste konsultatiivorgan - rahvusvähemuste kultuuriseltside ümarlaud. Tallinnas tegutseb dialoogiplatvormina Kodurahufoorum. Hea praktika näidetena tõstab osalisriik esile Paides 2016. ja 2017. aasta arvamusfestivale, kus aruteluteemadeks olid mitmed lõimumisvaldkonda puudutavad teemad: eesti keele majade kontseptsiooni loomine, Eesti kodakondsuse taotlejatele tasuta keeleõppe võimaldamise meetme ettevalmistamine, aga ka mitmed regionaalseid üritusi, kus osalesid eesti keelest erineva emakeelga noored. 2015.aastast alates toimuvad Narvas iga-aastased kultuurifoorumid ja mitmed teised aruteluplatvormid (näiteks 2017.algatatud Bazar Narvas, lõimumisvaldkonna häkatoni jm). Ellu viiakse mitmeid tegevusi Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasamiseks eesmärgiga luua laiapinnalised dialoogiplatvormid koostööks kultuuri-, hariduse- ja noorsootöö valdkonnas, suurendada Ida-Viru piirkonna sotsiaalset sidusust, algatada uusi arenguprojekte. Toetatakse noorte omaalgatusi ja – projekte, eri rahvusest noorte omavahelisi kohtumisi, eri õppekoolide vahelist õpilasvahetust. Selleks, et suurendada Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasatust poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse, viib Kultuuriministeerium Ida-Virumaale mitmeid uusi asutusi: sealhulgas Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Keele Maja ja Narva komplekse kultuuriteenuste keskuse Vaba Lava ning toetab ka eripalgelisi kultuurisündmusi, mis toovad Ida-Virumaale inimesi teistest Eesti piirkondadest ning aitavad kaasa ettevõtluse arengule piirkonnas. 6.Vastuseks komitee palvele lõppjärelduste punktis 19 tihendada konsultatsioone kodanikuühiskonna organisatsioonidega inimõiguste kaitse valdkonnas edastame alljärgneva info. Inimõiguste Instituut teavitab läbi inimõigustealase hariduse ja inimõigustealase nõustamise, rahvusvaheliste ja siseriiklike projektide kaudu õigusest kaitsele rassilise diskrimineerimise eest (projektid FRALEX, FWC COM Lot 1). Instituut korraldab seminare ja teavitusüritusi EL Nõukogu direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EU kohta Ida-Virumaal ja Tallinnas. Instituut on tõlkinud nimetatud direktiivid ka vene keelde. Integratsiooni Sihtasutus toetas 2014-2015.aastal Eesti Inimõiguste Keskuse ja arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni Mondo inimõiguste valdkonna arendustegevusi. Ellu on viidud võrdse kohtlemise teemaline konverentse, antud välja infomaterjale, korraldatud eesti- ja venekeelsetes koolides inimõiguste-alaseid töötubasid. Samuti anti välja organisatsiooni Amnesty International inimõiguste kursusel põhinev venekeelne õppematerjal ning viidi läbi materjali kasutamist tutvustavad koolitused õpetajatele ja noorsootöötajatele. Inimõiguste valdkonnas toetas Integratsiooni Sihtasutus 2015.aastal projekti vene ja eesti keelt kõnelevatele Ida-Virumaa erivajadustega inimestele ja omastehooldajatele. 2015. a detsembris avaldas Eesti Inimõiguste Instituut uuringu „Keelised inimõigused“10, mis kaardistab üldist keeleliste inimõiguste teadlikkust kui ka seda mõjutavate sihtrühmade käitumist. Uuringus käsitleti venekeelse elanikkonna lõimumist Eestis õiguslikus, keelelises, kultuurilises, meedia- ja infotarbimises, välis- ja julgeolekupoliitilises aspektis. Uuringu järeldustest selgus, et keelebarjäär eestivenelaste ja eestlaste vahel on üks suurimaid takistusi ühiskondliku lõimumise protsessis. Eesti Inimõiguste Keskus viib ellu järjepidevat seiret inimõigustega seotud arengute osas Eestis läbi õigusaktide ja praktika analüüse, mis toetavad lõimumist. Keskuse tegevused tõstavad Eesti avalikkuse teadlikkust võrdse kohtlemise teemal. Eesti Inimõiguste Keskus on välja töötanud koolitusmaterjale tööandjatele võrdset kohtlemisest töökeskkonnas. 10 http://aastakonverents.humanrightsestonia.ee/wp/wp-content/uploads/2015/12/Keelelised-inimoigused_0112- Tulemused.pdf 13 Koostöös UNHCR’ga pöörab Eesti Inimõiguste Keskus tähelepanu ka Euroopa Nõukogu otsuste ja vastavate riiklike programmide tegevuse põhjal osalisriiki rahvusvahelise kaitse alusel Eestisse ümberasustatud või -suunatud isikutega seotud juhtumitele. Eesti Inimõiguste Keskus panustab ka riiklike huvirühmade (sealhulgas Eesti Politsei- ja Piirivalveameti, kohtusüsteemi ja advokaatide või juristide) koolitusprogrammide ja -seminaride organiseerimisse. 2017.aastal töötas Eesti Inimõiguste Keskus koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja mitmekesise töökoha märgise. Mitmekesisuse märgis on kvaliteedimärk, mis näitab, et ettevõte on atraktiivne tööandja. Alates 2013.aastast tähistatakse aprillis osalisriigis Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel mitmekesisuse päeva, mille eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii ettevõtetes ja organisatsioonides kui ühiskonnas laiemalt. 7.Täiendav info konventsiooni artiklite 2-7 kohta Valdkondlik arengukava Lõimuv Eesti 2020 2014.aastal kiitis osalisriigi valitsus heaks lõimumisvaldgkonna arengukava ja selle rakendusplaani Lõimuv Eesti aastateks 2014-2020. Rakenduspaani elluviimise kohta teeb valitsusele iga-aastaseid ülevaateid valdkonda koordineeriv Kultuuriministeerium. Arengukava elluviimisele aitavad kaasa 8 ministeeriumit11 ja riigikantselei. Lõimumiskava strateegiline juhtimine toimub kollegiaalsete organite – lõimumiskava juhtkomitee12 ja -rühma13 kaasabil, kihu kuuluvad kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja kodanikuühendustega, sh rahvusvähemuste konsultatiivorganite esindajad. Arengukavas sätestatud tegevuste üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Arengukava seab lõimumise valdkonnas kuus alaeesmärki, mis toetavad: 1) kogu ühiskonna avatust ja lõimumist toetavaid hoiakuid; 2) eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike lõimumist ühiskonnas; 3) uussisserändajate kui kasvava sihtrühma kohanemist ja lõimumist Eesti ühiskonnas; 4) eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimeliste teadmiste omandamist oskusi eestikeelses keskkonnas toimetulekuks; 5) eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivselt osalust noorsootöös ja kontakte eestikeelsete eakaaslastega; 6) eesti keelest erineva emakeelega tööealistele võimalusi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul. Tähelepanu pööratakse rahvusvahelise kaitse saanud inimeste lõimumise toetamisele. Keelelis- kultuurilistest kogukondadest pööratakse tähelepanu romadele haridus-, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. Toetatakse osalisriigi ühiskonna mitmekultuurilisust ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlikku toimimiste ja süsteemset arendamist. Oluliseks teemaks valdkonnas on vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste informeerituse ja ühtse inforuumi kujundamine, milles kannab olulist rolli 2015.aastal avatud Eesti avalik-õiguslik venekeelne telekanal ETV+. 2018.aastal alustatakse ettevalmistusi on uue valdkondliku arengukava koostamiseks aastateks 2020- 2030. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringute tulemused 2015. ja 2017.aastal. 11 Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium. Eestis on kokku 11 ministeeriumi. 12 Lõimumiskava juhtkomitee ülesanneteks on teha vajaduse korral kultuuriministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanekuid arengukava Lõimuv Eesti 2020 ja selle rakendusplaani muutmiseks ning algatada järgmise perioodi lõimumiskava koostamine 13 Lõimumiskava juhtrühma ülesandeks on koondada regulaarselt teavet lõimumiskava rakendusplaani, samuti seotud strateegiate elluviimise kohta ning analüüsida regulaarselt lõimumise ja sellega seotud protsesside arengut, jagada teavet arengukava elluviivatele ja kasusaavatele osapooltele ning avalikkusele. 14 Valdkonna seireks viidi 2015.aastal ja 2017.aastal läbi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringud. Mõlemad monitooringud tõid esile, et osalisriigis paraneb eesti keele oskus ja suureneb riigikeele oskuse positiivne sümboolne tähendus. Teisest rahvusest noorte usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu on lähedane eestikeelsete noorte omale ja oluliselt kõrgem võrreldes venekeelse vanema põlvkonnaga. Eesti riigiidentiteedi tugevust mõõtvad näitajad, mis on seotud teistest rahvustest Eesti inimeste kuuluvustundega ja eestlaste kaasamisvalmidusega, on head. Vähenemas on toetus keelepõhisele eristamisele haridussüsteemis. Usaldus riigiinstitutsioonide vastu on teisest rahvusest inimestel jätkuvalt madalam kui eestlastel. Teisest rahvusest inimeste positsioon tööturul on eestlastega võrreldes jätkuvalt nõrgem. Monitooringud tõid esile, et Ida-Virumaa lõimumisnäitajad on nõrgemad võrreldes teiste Eesti piirkondadega. Kodakondsuse taotlemisel on taandumas määratlemata kodakondsusega isikute suutmatus õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam. Kodakondsuse mittetaotlemise põhjusena on tõusmas seisukoht, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. Teistest rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud. Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks vähenes nende osakaal 10 %-ni. Viimase kümmekonna aastaga on teistest rahvustest inimeste hinnangud oma üldisele informeeritusele Eestis toimuvast lähenenud eestlaste omale ja kasvanud venekeelsete avalik-õiguslike meediakanalite jälgitavus. Võrreldes 2015. aasta integratsiooni monitooringuga oli 2017. a ebavõrdsuse taju teistest rahvustest elanike seas oluliselt langenud. Suuremal määral tunnetatakse võimalust rääkida kaasa poliitikas, kohaliku elu korraldamises ja kodanikuühendustes. 90% eestlastest leiab, et Eesti riik kaitseb nende õigusi ja pakub avalikke hüvesid, teiste rahvuste esindajatest on samal seisukohal 79% (2015. aastal 74%). Sealjuures ei erine hinnangud osalemisele poliitilises tegevuses Eesti kodakondsusega ja kodakondsuseta teistest rahvustest elanike vahel. Positiivsena võib nimetada, et paari viimase aastaga on 8 protsendipunkti võrra vähenenud nende teistest rahvustest inimeste osakaal, kes arvavad, et neil pole võimalik ühiskonda mõjutada (2015. aastal arvas nii 61%). Monitooringud tõid välja, et ligikaudu kümne aastaga on tähelepanuväärselt vähenenud nende elanike osakaal, kes usuvad, et rahvusel on tööl edasijõudmisele suur mõju. Eriti märgatavalt on see näitaja kahanenud teistest rahvustest inimeste puhul: 72%-lt 44%-le. 85% teistest rahvustest inimestest leiab, et Eestis on ruumi mitmesugustele keeltele ja kultuuridele.14 Ebavõrdsust tööturul, sh karjäärivõimalustes, tunnetavad rohkem nooremas tööeas teistest rahvustest elanikud, kes on ise äsja tööturule sisenenud. 2015. ja 2017.aasta monitooringud näitavad, et eestlaste hoiakud venekeelse elanikkonna kaasamise suhtes on muutunud positiivsemaks. Tugevnenud ja kinnistunud on eestlaste toetus venekeelse elanikkonna esindajate suuremale kaasamisele Eesti ühiskonna ja majanduse juhtimisse. Keelelised õigused Keelte kasutamist Eesti territooriumil reguleerib keeleseadus. Kohalikes omavalitsustes, kus vähemalt pooled alalised elanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt. Olenemata erinevate etniliste rühmade osakaalust regioonis võivad rahvusvähemused poolte kokkuleppel kasutada oma emakeelt suhtluses riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse ametniku ning töötajaga, samuti Eesti Vabariigi välisesinduses ning notari, kohtutäituri ja vandetõlgiga ning nende büroos. Kõigil ministeeriumidel ja riigiasutustel on lisaks eestikeelsele ka vene ja inglise keelne veebileht. 14 Eesti Integratsiooni Monitooring 2017. 15 Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal ilmuvad kohalike omavalitsuste ajalehed nii eesti kui vene keeles, samuti on mitmekeelsed nende omavalitsuste kodulehed. Keeleseadus lubab avaliku teabe – siltide, viitade, kuulutuste, teadaannete, reklaami jms – eestikeelse teksti kõrvale lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde tingimusel, et eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav. Piirkondades, kus elab palju eesti keelest erineva emakeelega isikuid on tagatud Töötukassa teenused ka vene keeles. Vene- ja ingliskeelne teenindus on kättesaadav ka pangandus- ja ärisektoris, meditsiinis ja politseis. Üha enam eelistavad avalikke teenuseid pakkuvad asutused värvata töötajaid, kes lisaks eesti keelele valdavad ka vene ja inglise keelt. Keeleseaduse kohaselt soodustab riik lisaks eesti keelele ka viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ja arengut. Kurdi või vaegkuulja suulisel asjaajamisel riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses tagatakse tõlketeenus. Koostöö valitsusväliste organisatsioonidega Eestis on igaühel põhiseaduslik õigus koonduda liitudesse, seltsidesse, klubidesse; kaitsta oma huve, väljendada ühiseid seisukohti. Eesti riik toetab rahvusvähemuste kultuurseltse etnilise kultuuri säilitamisel, arendamisel ja tutvustamisel. Eestis on registreeritud ligi 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja ühendust, kelle tegevuskulude katmist toetatakse alates 1991. aastast riiklikest eelarvevahenditest. Prioriteetseks tegevuseks kultuurivaldkonnas on eestlaste ning teiste rahvuste kontaktide tihendamine. Tegevuste sihtrühmaks on Eestis elavad erineva etnilise taustaga inimesed hoolimata kodakondsusest või etnilis-kultuurilisest taustast. Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonidele pakub osalisriik riigieelarvelist tegevustoetust. Ühenduste tegevuste eesmärk on suurendada inimestevahelist üksteisemõistmist ja aktiivsust kodanikeühendustes, suurendada kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondade kontakte. Lisaks toetavad vähemusrahvuste kultuurilist tegevust riigieelarvelistest vahenditest Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Vähemusrahvaste keelt ja kultuuri toetavad ka kohalikud omavalitsused. Samuti toetavad vähemusrahvusi erafondid ja välissaatkonnad. Lõimumiskava raames viivad igal aastal integratsioonialaseid tegevusi ellu koostööpartnerid, milleks on mittetulundusühingud, haridus- ja teadusasutused, kohalikud omavalitsused jt valitsusvälised organisatsioonid. Kultuuriministeeriumi juures tegutseb alates 2008. a rahvusvähemuste kultuurinõukoda kultuuriministri konsultatiivorganina. Nõukoja pädevusse kuulub seisukohtade avaldamine Eesti rahvusvähemuste kultuurielu ja -tegevuse edendamise küsimustes, sellega seonduvalt kultuuripoliitika ning lõimumisvaldkonna korraldamises ning vajadusel sellest tulenevate ettepanekute tegemine kultuuriministrile. Nõukoja istungid toimuvad neli korda aastas. Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltside ümarlaud tegutseb alates 2018.aastast Kultuuriministeeriumi juures. Kohtumised toimuvad igakuiselt Eesti ühiskonna-, kultuuri-ja poliitikategelastega, saatkondade esindajatega ning välisriikide valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning rahvuskultuuriseltsidega riigi teistest regioonidest. Koostööl valitsusväliste organisatsioonidega on osalisriigi poliitikakujundamises oluline roll ja seda väärtustatakse kõrgelt. Eesmärk on leida uusi ja aktiivseid vorme dialoogiplatvormide elluviimiseks. Näiteks 2017.aastal toimus Tallinnas esimene lõimumise häkaton, kuhu esitati kümme ideelahendust lõimumisalasteks arendustegevusteks. Ettevõtmisega sooviti otsida uudseid ja põnevaid ideid sidusama ühiskonna loomiseks noorteorganisatsioonide esindajatega. Häkatoni korraldasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus. Poliitilised õigused, sealhulgas õigus osaleda valimistel Põhiseaduse kohaselt teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas Riigikogu valimiste ning rahvahääletuse teel. Riigikogu valimistel saavad hääletada vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud. Kohalike 16 omavalitsuste volikogude valimistel saavad Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt hääletada vähemalt 18-aastased Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud. Samuti on kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hääletamisõigus välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Valijate püsielukoht, see tähendab elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, peab asuma samas vallas või linnas. Kuna kõigile alaliselt Eestis elavatele isikutele, olenemata eesti keele oskusest, on tagatud õigus osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel, on neil seeläbi tagatud võimalus mõjutada kohalikul tasandil ühiskondlikke otsuseid ja osaleda poliitilises elus. Eesti on üks vähestest riikidest maailmas, kus mittekodanikud võivad osaleda kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Peale valimiste ja rahvahääletuse on üksikisikutele ning ühendustele loodud võimalusi riigivalitsemises vahetult osaleda, näiteks osalusveebi kaudu. Õigusaktide eelnõud avaldatakse e- õiguse keskkonnas. Ettevõtjaportaali, veebipõhise kasutajakeskkonna kaudu on nii ettevõtete kui ka vabaühenduste asutamine ja aruandlus lihtne ja kiire. Õigus kuuluda poliitilisse erakonda on seadusandlikult seostatud Eesti kodakondsusega: erakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning võimu teostamine. Kuigi Riigikogusse võivad kandideerida vaid Eesti kodanikud, ei ole sellest hoolimata piiratud nende isikute muid õigusi väljendada oma poliitilisi seisukohti ja veendumusi. Kehtiv lõimumiskava ning selle rakendamise meetmed keskenduvad mitmetes tegevustes rahvusvähemuste aktiivsemale kaasamisele kodanikuühiskonna tegevustesse. Õigused majandus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas. Tegevused töötuse vähendamiseks. 2013-2014.aastal piloteeriti Tallinnas ja Narvas Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonialase nõustamisteenuse osutamise mudelit. Nõustamiskeskustes pakutakse infot tööhõive, hariduse, sotsiaalsete teenuste, õigusabi, sotsiaalhoolekande, tervishoiu, riiklike toetuste, keeleõppe, kohanemiskursuste, kodakondsuse taotlemise võimaluste kohta. Loodi eesti, inglise ja vene keelne veebilehekülg www.integratsiooniinfo.ee. Lõimisalase teabe levitamiseks tehakse koostööd Eesti Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveameti, kohalike omavalitsuste, raamatukogude, noorsootöö organisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltsidega. Tähelepanu pööratakse kultuuriteenuste väljaarendamisele, mis toetab keeleõpet ja lõimumist. Osalisriigi 14 etendusasutuses ja muuseumis toetati muukeelsete programmide väljaarendamist sünkroontõlketehnika, nutiseadmete ja -rakenduste, audiogiidide ning nende tööks vajaliku tarkvara näol. Koostöölepingud on sõlmitud järgmiste asutustega: SA Eesti Vabaõhumuuseum, SA Pärnu Muuseum, Tartu Ülikool, SA Rakvere Teatrimaja, SA Teater Vanemuine ja SA Vene Teater, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Valga Muuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, SA Vaba Lava, SA Endla Teater, SA Teater NO99, SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus ning Tartu Linnamuuseum. Muukeelse info esitamisvõimekust suurendavaid tegevusi rahastati Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest. Integratsiooni Sihtasutus pakub tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursused ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuseseaduse tundmise koolitusi. 2016.aastal alustasid tööd eesti keele- ja kultuuriklubid. 2018. ja 2019.aastal avatakse keele majad avamiseks Tallinnas ja Narvas. Eesti keele majade eesmärk on parandada ligipääsu kvaliteetsele ja paindlikule keeleõppele ning soodustada erinevate lõimumist toetavate koostöötegevuste elluviimist. Huviharidus Eestis on registreeritud ligi 40 pühapäevakooli, mis tegelevad eri rahvustest lastele päritolumaa kultuuri, keele ja kommete õpetamisega ning Eesti elanikele oma kultuuri tutvustamisega. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist. 2014/2015. õppeaastal toetas Integratsiooni Sihtasutus 23 pühapäevakooli tööd, 2015/2016. õppeaastal 29 pühapäevakooli tööd. 2017/2018 õppeaastal rahastati 30 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus 135 713 eurot. Eesti Rahvusvähemuste Pühapäevakoolide Õpetajate Ühingu liikmetele korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeseminare ja infopäevi. 17 2015.aastal töötas osalisriik välja täiendava noorte huvitegevuse toetussüsteemi, mis rakendus 2017.aastal. Selle eesmärgiks on riigi täiendava toetuse suunamine noorte osaluse suurendamiseks huviharidusse vanusegrupis 7-19 aastat ja noortele mitmekülgse, regulaarse, juhendatud ning loovust arendava huvitegevuse tagamine. Fondi kaudu toetatakse kohalikke omavalitsusi, et parandada nende elanikest lastele ja noortele huvitegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust, vähendamaks mitteosalejate osakaalu sotsiaalmajanduslikult nõrgemates elanikkonnagruppides. 2017.aastal võttis osalisriigi parlament vastu noorsootöö seaduse, erakoolisaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse. Riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele noortele suunatud huvitegevuse korraldamiseks ja toetamiseks. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks sellised komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7‒19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Õigus võrdselt osaleda kultuurielus Osalisriik austab teaduslikuks uurimistööks ja loominguliseks tegevuseks vajalikke vabadusi, selleks vajalikke rahvusvaheliste kontaktide ja koostöö edendamist ning arendamise teaduse ja kultuuri vallas. 2018.aastal läbiviidud keeleuuring tõi esile, et eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt hästi (43–54%). 2018. aastal on eesti keelt üldse mitte oskavate inimeste osakaal vanuses 15–74 väiksem kui 10%. Üle 40% eesti keelest erineva emakeelega elanikest on valmis keeleoskustaseme tõstmiseks osalema keeleklubides, keelekohvikutes, vestlusringides jm mitteformaalses keskkonnas korraldatud eesti keele õppes, mis pakub õpitud keeleoskuse säilitamiseks vajalikku keelekeskkonda.15 21. novembril 2013 kiitis osalisriigi valitsus heaks kultuuripoliitika põhialuste dokumendi, mis annab suunised Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014–2020. Strateegiadokument on jätk 1998. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustele. Kultuuripoliitika põhialuste dokumendi kinnitas lõplikult osalisriigi parlament 12. veebruaril 2014. Kultuuripoliitika põhialused lähtuvad veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel. Riikliku kultuuripoliitika üks eesmärkidest on Eestis elavate rahvusvähemuste Eesti ühiskonda ja kultuuriruumi lõimumise toetamine, soodustada samal ajal igakülgselt rahvusvähemuste kultuurilise identiteedi teadvustamist ja edendamist. Riik soodustab koostööd rahvusvähemuste ja eesti kodanikeühenduste vahel eesmärgiga tihendada kogukondadevahelisi kontakte. Saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvuste esindajad, samuti nende rahvuste esindajad, kelle arv on suurem kui 3000, võivad moodustada vähemusrahvuste kultuuriautonoomiaid. Kultuuriautonoomia seaduse järgi on kultuuriomavalitsuse moodustanud vähemusrahvustel õigus kasutada oma emakeelt asjaajamises keeleseadusega kehtestatud piires, kirjastada rahvuskeelseid trükiseid, levitada ja vahetada teavet oma emakeeles ja korraldada emakeelset õpet. Kultuuriomavalitsuse on osalisriigis moodustanud kaks vähemusrahvust: soomlased ja rootslased. Teised valimised Soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogusse toimusid 2017.aastal. 2016.aastal toimusid rootsi vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu neljandad valimised. Kultuurielus ja kultuuri loomisel osalemiseks ei esine rahvuselisi, rassilisi ega teistel tunnustel põhinevaid piiranguid. Kõik rahvusvähemuste ühingud ja kollektiivid võivad taotleda oma tegevuseks toetusi võrdsetel alustel eesti kultuuriühingutega. Eesti riik toetab rahvusvähemuste kultuurseltse etnilise kultuuri säilitamisel, arendamisel ja tutvustamisel. Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustoetust saab taotleda registreeritud kultuuriselts, mille põhikirjaliseks tegevuseks on etnilise keele ja kultuuri säilitamine. Tegevustoetust saab organisatsioon taotleda organisatsiooni püsikulude (raamatupidamine, ruumid, traditsioonilised üritused jne) katmiseks. Lisaks on võimalik kõikidel kultuuriühingutel taotleda ka erinevaid projektitoetusi. 15 Rakendusuuring „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, Tallinna Ülikool.Tallinn, 2018 18 Osalisriik toetab vähemusrahvuste kultuuriseltside tegevust erinevate toetusmeetmete, sh nii projektipõhise rahastuse kui tegevuskulusid katvate toetusprogrammide abil. 24. septembril tähistatakse osalisriigis 1988.aastal Eestimaa Rahvuste Ühenduse asutamisega seotud rahvuste päeva ja iga aasta oktoobrikuu kolmandal pühapäeval riikliku tähtpäevana hõimupäeva. Osalisriigis on registreeritud ligi 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja ühendust, kelle tegevuskulude katmist toetatakse riiklikest eelarvevahenditest. Tegutsevad seltsid on koondunud 18 katusorganisatsiooni. Eestis on veidi üle saja vene kultuuriühingu, mis on koondunud 7 katusorganisatsiooni ja mille põhikirjaline tegevus on vene kultuuri ja keele säilitamine. Vene kultuuri ühingud moodustavad vähemusrahvuste kultuurühenduste arvust ligi poole.16 Alates 2015. aastast toetab Integratsiooni Sihtasutus rahvusvähemuste katusorganisatsioone kolmeaastase tegevustoetuse raamlepingutega, mis vähendab oluliselt organisatsioonide halduskoormust. Riigieelarveline toetusmeetme maht oli 2018.aastal 452 000 eurot. See on suurima mahuga arengukava Lõimuv Eesti 2020 kultuurilist mitmekesisust toetav programm. 2017.aastal Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbiviidud uuring näitab, et riigipoolset rahvusvähemuste kultuuride toetust peetakse väga oluliseks ja seda väärtustatakse. Toetus annab seltside tegevusele stabiilsuse ja loob tugistruktuure rahvusvähemuste kultuurialasele tegevusele.17 Üheks oluliseks riigipoolseks ülesandeks on anda rahvusvähemustele võimalus oma emakeele säilitamiseks ja kultuuri edendamiseks. Kultuuriministeeriumi eelarvest rahastatakse projektikonkurssidena mitmeid rahvusvähemuste kultuuripärandi säilitamisele suunatud riiklikke programme: Riiklik programm “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018”, mis toetab kirikute ja pühamute restaureerimist, valdkondlik programm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019”, mis toetab muuhulgas ka eestirootsi pärandkultuuri Lääne-Eestis, “Peipsiveere kultuuriruum 2017– 2020“, mis toetab piirkonna kultuuripärandi säilitamist Ida-Eestis rõhuasetusega vene ja vanausuliste ning vadja rahvuse juurtega Kodavere kihelkonna murdeala kultuuripärandi säilitamist ja tutvustamist. Kultuuriministeerium toetab järjepidevalt rahvusvähemuste professionaalseid ja harrastusteatreid, kontserdikorraldajaid, muuseume, kirjastamisprojekte, samuti rahvusvähemuste kirjandusürituste, festivalide jt kultuuriürituste korraldamist Eestis. Riigieelarvest toetatakse Vene Teatrit ja avalik- õiguslikus Rahvusringhäälingu venekeelseid kanaleid ja programme. Eesti Vabaõhumuuseumi Paljurahvuselise Eesti keskus tegeleb Eestis elavate erinevate vähemusrahvuste kultuuri, ajaloo ja kunsti tutvustamisega. 2015.aastal avati muuseumis Eesti taluarhitektuuri näidise setu talu ja peipsivene maja. Paljurahvuselise Eesti keskuses tähistatakse erinevaid eri rahvuste kalendri tähtpäevi, korraldatakse erinevaid kultuure tutvustavaid teemapäevi, õpitubasid, laatasid jne. Lõimumisalaste koostöötegevuste koordineerib ka Eesti Folkloorinõukogu koostöös nõukogu vähemusrahvuste töörühmaga. Kaunite kunstide valdkonnas on riigieelarvest enim toetatud venekeelne teatritegevus, toetust on saanud ka vene süvamuusika kollektiivid. Rahvusvähemuste kultuuri tutvustavad mitmed muusikafestivalid, näitused, kirjandus- ja rahvakultuuriüritused. Tegutsevad eestivene kunstnikeühendused Tallinnas ja Ida-Virumaal, omavalitsuste toel munitsipaalsed muusika- ja kunstikoolid, kus pakutakse ka venekeelset õpet. Tallinnas töötavad Vene muuseum, Vene Kultuurikeskus, Ukraina kultuurikeskus, Eesti Juudi muuseum. Peipsi äärsetes omavalitsustes asuvad mitmed vanausuliste ajalugu ja kultuuri tutvustavad muuseumid ja külastuskeskused, Haapsalus tegutseb rannarootsi kultuuripärandit tutvustav muuseum 16 Suurimate liikmeskondadega katuseorganisatsioonid Eestis on Eestimaa Rahvuste Ühendus (asutatud 1988.a), Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra (asutatud1992.a). MTÜ Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit (asutatud 1923, mis taasalustas tegevust 1992.a, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus (asutatud 2001.a, Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi (asutatud 2008.a). 17 Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile. Integratsiooni Sihtasutus. Tallinn,2017 19 ja Tallinnas EELK Rootsi-Mihkli kirikus Eestirootslaste kirikumuuseum. Baltisaksa kultuuripärand on esindatud renoveeritud ja taastatud mõisahoonete näol, millest paljud tegutsevad turismikeskuste ja koolidena. Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum etnograafiamuuseumina talletab Eestis elavate vähemusrahvuste ajaloo- ja kultuuripärandit. Igal aastal toimuvad Eestis mitmed rahvusvähemuste kultuuri ja kultuuripärandit tutvustavad festivalid, näitused, käsitöölaadad, kirjandusüritused, mis leiavad laialdast kajastust ka meedias. Rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatele korraldatakse ümarlaudu ja seminare, koolitus- ja nõustamistegevusi, soodustatakse koostööd teiste osalisriigi kodanikeühendustega. Spordialad, -rajatised, spordivõistlused ja sportimisvõimalused on Eestis avatud kõigile. Sõltumata rassist, seksuaalsest sättumusest või sooidentiteedist on igal inimesel võimalus Eestis kasutada erinevaid sise- ja välispordirajatisi, harrastada talle sobivat spordiala, osaleda võistlejana või pealtvaatajana teda huvitaval spordivõistlusel ning moodustada soovitud spordiklubi spordiala edendamiseks. Sõltumata valitud esindaja rahvuslikust või sooidentiteedist on igal spordiklubil võimalus ja õigus esitada ka taotlus oma spordiklubi ürituse või tegevuse rahastamiseks avaliku sektori poolt. Eesti on heaks kiitnud Jalgpallivõistluste ja Teiste Spordiürituste Pealtvaatajate Vägivalda ning muid Korrarikkumisi Käsitleva Euroopa Konventsiooni ning spordiürituste korraldajad koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga järgivad konventsioonis sätestatud põhimõtteid. Homofoobsete ja transfoobsete sõnumite skandeerimise korral spordiüritustel või spordiüritustega seoses sekkuvad ürituse korraldajad ning Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud või turvatöötajad ja rikkujad kutsutakse korrale või kõrvaldatakse ürituselt ning neile määratakse karistus vastavalt kehtestatud korrale. Lisaks eelpool toodud konventsioonile järgivad Eesti spordialaliidud ka Olümpiaharta põhimõtet, mille kohaselt ei tohi isikut diskrimineerida rassi, usu, poliitika või soo alusel või mõnel muul viisil. Rahvusringhääling rassiliste eelarvamuste tõkestajana Arengukava Lõimuv Eesti 2020 üks prioriteetidest on kommunikatsiooni ja teaberuumi süsteemne arendamine, et suurendada eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna adekvaatset informeeritust. Selleks toetatakse venekeelse esmase info edastamist ning veebilehtede ja kodanikeühenduste infokirjade tõlkimist vene keelde, eesti- ja venekeelsete meediakanalite ajakirjanike koostööd ja koolitusi, Eesti meediakanalite tegevust venekeelse elanikkonnale, meediaprogrammide tootmist, mis kajastavad lõimumisvaldkonda ja lõimumist kui kahepoolset protsessi. Osalisriigi avalik-õiguslikku raadiot ja televisiooni rahastatakse riigieelarvest. Eesti Rahvusringhääling edastab venekeelseid tele- ning raadiosaateid ja subtitreeritud eestikeelseid telesaateid. Tagatud on Rahvusringhäälingu veebiportaalide töö eesti-, vene- ning inglise keeles. Üha suuremat rolli mängib meediatarbimises sotsiaalmeedia, mis on teistest rahvustest noorte puhul muutunud kõige olulisemaks infoallikaks. Eesti Integratsiooni monitooringu (2017) andmetel on teadlikkuse erinevus oma kodukohas toimuvast rahvusrühmade vahel kadunud (85% eestlastest ja 83% teistest rahvustest inimesi peavad seda heaks või väga heaks). 28. septembril 2015. a alustas tööd Eesti Rahvusringhäälingu venekeelne telekanal ETV+. 2016.aasta veebruaris alustas tööd piirkondlik Narva venekeelse telekanali ETV+ telestuudio. Kanal pakub nädalas enam kui 20 tundi omaprogrammi, sh uudiseid, arutelusaateid, meelelahutust, sporti. Rahvusringhäälingu (ERR) venekeelse telekanali ETV+ käivitumisega kastavas 2016.aastal ERR-i telekanalite vaadatavus venekeelse elanikkonna seas kasvanud ligi viis korda. Eesti- ja venekeelsete infoväljade ühtlustamine toetub uudistele ja nende analüüsile, mida ETV+ tagab paralleelselt tele- eetris, digitaalplatvormidel ja sotsiaalvõrgustikes. Erinevate rahvusgruppide kaasamiseks algatab telekanal laiapinnalisi, erinevaid rahvusgruppe hõlmavaid meediaprojekte. Kui 2015. a septembri alguses vaatas kanaleid ETV ja ETV2 vähemalt 15 minutit nädalas 4,3 % venekeelsest elanikkonnast, siis 2018. a maikuus vaatas ETV+ nädalas 23,7% ehk 84 000 muu koduse keelega inimestest. ETV+ peavad oluliseks infoallikaks 44% elanikest ja usaldusväärseks 62% kanali jälgijatest. Kui vanemate põlvkondade seas on ETV+ omaks võtnud umbes pooled venekeelsetest inimestest, siis kuni 35-aastastest on selle kanali enda jaoks avastanud ainult alla kolmandiku; nende jaoks on emakeelsest telekanalist info saamisel olulisemad isegi eestikeelsed veebiportaalid. Venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid (71%), PBK (70%) ja ERRi venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (62%). 2017.aasta uuringutulemustest joonistub välja, et 20 teistest rahvustest elanike meediakasutuses moodustab suurima ühisosa kohalik venekeelne meedia: vähemalt üht kohalikku venekeelset kanalit peab oluliseks 89% kõigist vastanutest. Eestis tegutsevatest venekeelsetest raadiojaamadest on kuulatvaim ja originaaltoodangu mahult suurim venekeelne avalik-õiguslik raadiojaam Raadio 4. Raadio 4 eesmärk on jääda usaldusväärseimaks võõrkeelseks raadiojaamaks Eesti meediamaastikul, jätkates üldhuvikanalina, mille ülesanne on vahendada muu emakeelega elanikele olulisi sündmusi Eestis ja maailmas. Lisaks venekeelsetele saadetele jätkab Raadio 4 saateid ukraina ja valgevene keeles. Kord kuus on eetris saated aserbaidžaani, tatari ja tšuvaši keeles ning kolm korda kuus saade „Šolom aleihhem!“ Kantar Emori Raadioauditooriumi päevikuuringu andmetel kuulas 2017. aastal Raadio 4 nädalas keskmiselt 137 tuhat inimest vanuses 12-74. Iga päev kuulas Raadio 4 keskmiselt 85 000 inimest. Mõlema näitaja poolest oli Raadio 4 aastal 2017 venekeelsetest raadiojaamadest esikohal. 12-74- aastaste muust rahvusest inimeste seas on Raadio 4 kuulajaid 39,9% ning eelmise aastaga võrreldes on kuulajate osakaal selles sihtrühmas kasvanud. Samuti on Raadio 4 selles sihtrühmas kõige kuulatavam raadiojaam. Raadio 4 kuulab 46% Ida-Virumaa muu emakeelega elanikest. Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) arengukava 2019-2022 sätestab, et avalik õigusliku meediakanali ja ajakirjanduse kui institutsiooni roll on meediaülesannete täitmisel väga oluline, kuna tagab tasakaalustatud infovälja Eesti keeleruumi ja ühiskonna jaoks. Telekanali ETV+ seab tegevuste eesmärgiks algatada ja hoida dialoogi eestlaste ja teise emakeelega elanikkonna vahel. Lisaks kasutab ETV+ ristmeedialahendustest, mis kaasab aktiivselt auditooriumi ja aitab kaasa riigiidentiteedi tugevdamisele. Eesti Rahvusringhäälingu meediasüsteemi mitmekesisus tagab avalikkusele tasakaalustatud informatsiooni, sidustab erinevaid ühiskonnagruppe ning hoiab ära äärmuslike ideede võimendumise. Tegutsetakse suuremata elanikkonna sidustamise ning tasakaalustatud infoväljas tegutsemise nimel. 18 Inimõiguste printsiipide tutvustamine läbi meedia Televisiooni- ja raadioprogrammide keele valikule saab osalisriigi Kultuuriministeerium seada keelenõude. Eesti tegevusloaga tegutseb 2018.aastal osalisriigis 55 meediateenust, neist 13 üleriigilist ja 17 regionaalset raadioteenust, 1 rahvusvaheline raadioteenus (venekeelne raadio Ali), kolm ajutist raadioteenust (millest üks on soomekeelne raadio). Üks vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus (Tallinna Televisioon), 22 üleriigilist televisiooniteenust, 2 tellitavat audiovisuaalmeedia teenust. Eesti tegevusloaga töötab 3 venekeelset televisiooni- ja 8 raadioprogrammi.19 Seadusega on tagatud televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus. Teisest riigist pärit televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata. Eesti Rahvusringhäälingu ETV-kanalil on iganädalaselt kavas välispoliitikasari Välisilm ja Välisilma toimetuse valitud dokumentaalfilmid, kus on käsitletud inimõiguste olukorda välisriikides, näiteks Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Aserbaidžaanis ning inimkaubandusega seotud teemasid. Inimõiguste teemat käsitletakse pisteliselt ka iganädalases arutelusaates „Vabariigi kodanikud“. Raadio 4 analüütilised vestlussaated („Keerdkäigud, „Vaatleja“) pakuvad tuge päevakajaliste sündmuste mõtestamisel ja annavad võimaluse arvamust avaldada (saated „Vaateväljas“, „Siin ja praegu“). Jätkuvad sarjad „Uus Vana Maailm“ ning „Euroopa täna“, mis on otsesaade Strasbourgist parlamendi istungjärgult. Võrdse kohtlemise teematika leiab käsitlemist paljudes arutelusaadetes, eriti arvestades, et Raadio 4 on võõrkeelne (venekeelne) raadio. Raadio 2018. aasta programmi lisanduvad uued saated, mis on pühendatud EV 100. sünnipäevale ja Euroopa kultuuripärandiaastale. Raadio 4 seab eesmärgiks turundada raadiojaama noorema auditooriumi hulgas ja püüab seeläbi muuta oma kuvandit. 2018. aasta lõpus käivitab Raadio 4 internetis alternatiivse veebiplatvormi noorema põlvkonna kaasamiseks. Jätkuvalt on Raadio 4 18 Eesti Rahvusringhäälingu arengukava: http://files.err.ee/files/ERR_arengukava_2019-2022.pdf 19 Kommertssaadete FM-lainealas kuus venekeelset raadiojaama: kontsernile (Sky Media) kuuluvad Sky Radio ja Russkoje Radio; samuti Narodnoje Radio ja Dinamit FM, Volna ja religioosne Semeinoje Radio. 21 fookuses haridus („Tark kool“). Eneseharimisvõimalusi pakuvad kultuurisaated „Eesriie!“, „Kinosaal“. ETV+ pakub vaatajale igapäevast informatsioonisaadet „Kofe+“ (Кофе+), mille põhisisuks on uudised, päevakajaliste sündmuste analüüs ja kommentaar otse sündmuste keskelt või asjaosaliste käest. 2018. aastal jätkub saatesari „Народу важно“ (Rahvale tähtis) koos iganädalase Ida-Virumaa päevakajaliste sündmuste analüüsiga. Jätkub uuriva ajakirjanduse formaat „Insight“. 2018. a jaanuarist võib ETV+ kanalis vaadata debattšõud "Kes keda?", kus väitlevad Eesti tuntud poliitikud ja arvamusliidrid. Tegutsevad venekeelsed kultuuriajakirjad Tallinn, Võšgorod ja Plug), kirjastustelt KPD ja Aleksandra ilmub venekeelne ilukirjandus, välja antakse 2 nimetust venekeelseid ajalehti, 19 nimetust venekeelseid ajakirju. Lisaks ilmub rida kohalike omavalitsuste ajalehti eesti ja vene keeles. Venekeelne regionaalne ajakirjandus on olemas praktiliselt kõikjal Eestis, kus asub suuremaarvulisem vene keelt kõnelev elanikkond. Suuremateks väljaanneteks on Narvskaja Gazeta, Narva, Gorod, Viru Prospekt, Severnoje Poberežje, Sillamjaeski Vestnik, Panorama Ida-Virumaal; Tšudskoje Poberežje Peipsi ääres; Valk Valgamaal jt. Kõige populaarsem venekeelne munitsipaalajaleht on pealinnas Tallinnas ilmuv Stolitsa, tiraaž 55 000 eksemplari (2017). Lisaks ilmuvad rahvusvähemuste rahvuskultuuriseltside omakeelsed ajalehed ja ajakirjad, näiteks soomekeelne „Inkeri“, rootsikeelne „Estlandssvensk“, Ukraina kultuuriselts „Vodograi“ annab välja igakuist elektroonilist väljaannet „Ridna Hata“ jms. 22
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel