Sven Mikser Teie 17.04.2018 nr 15.2-4/2330
Välisministeerium
Islandi väljak 1 Meie 19.06.2018 nr 11-2/1020-2
Eesti 12. ja 13. perioodiline aruanne rassilise
diskrimineerimise kõrvaldamise komiteele
Lugupeetud minister,
Vastuseks Välisministeeriumi pöördumisele saadame vastavalt oma valitsemisalale aruande
sisendi ÜRO Eesti 12. ja 13. perioodilisse aruandesse rassilise diskrimineerimise komiteele,
vastused komitee 10. ja 11. perioodilise aruande lõppjäreldustele ja lisaküsimustele punktis 13.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
kantsler
Lisa 1 Kultuuriministeeriumi sisend ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee
Eesti 12. ja 13. perioodilisse aruandesse 26 lehel.
Anne-Ly Reimaa 6282217
[email protected]
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
Lisa 1
Kultuuriministeeriumi sisend ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee Eesti 12.
ja 13. perioodilisse aruandesse.
1.Vastuseks komitee lõppjärelduste punktile 9 selgitame Eesti Lõimimiskava 2008-2013 mõjusid
lõimumisvaldkonna arengule nimetatud perioodil.
Osalisriik on seisukohal, et lõimumisprotsessi oluline komponent on eesti keelest erineva emakeelega
alaliste elanike riigikeele oskus, kuid samaväärselt tähtis ka nende kultuuriline, majanduslik,
sotsiaalne, õiguslik ja poliitiline lõimumine. Keeleõppes keskendutakse paindlikele lahendustele, et
tagada õppevormide mitmekesisus ja senisest suuremad võimalused riigikeele praktiseerimiseks.
Eesti Lõimumiskava 2008-2013 täitmiseks planeeriti aastateks riigieelarvelisi finantsvahendeid kokku
summas 64 535 043 eurot. Tegelik finantsvahendite kasutus lõimumiskava tegevuste elluviimiseks oli
70 % planeeritust ehk 45 164 654 eurot. 2008.aastal seati eesmärgiks täita vähemalt 90% tegevusest
vastavalt esialgselt kavandatud tegevuse indikaatorile ja eelarvele. Eesti Lõimumiskava 2008-2013
raames viidi ellu 200 erinevat lõimumist toetavat tegevust vastavalt planeeritule.
Lõimumiskava üldeesmärgi saavutamiseks püstitati arengukavas kuus strateegilist eesmärki (eesti
keele oskus, inimestevahelised kontaktid, naturalisatsiooniprotsess, ühiskondlikud hoiakud, ühine
teabeväli, tööturg) ja kolm valdkondlikku (hariduslik ja kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik,
õiguslik ja poliitiline valdkond) üldeesmärki ning kolmteist valdkondlikku alaeesmärki.
Arengukava strateegilised eesmärgid täideti kultuurilise ning õigusliku ja poliitilise lõimumise
valdkonnas, osaliselt haridusliku lõimumise valdkonnas ning täitmata jäid sotsiaalse ja majandusliku
valdkonnaga seotud eesmärgid. Arvestades 2008-2010. aastal alanud majanduskriisi negatiivset mõju
ühiskonna majandusele võib „Lõimumiskava 2008–2013” ellurakendamise tulemusi pidada
rahuldavaks.
Lõimumiskava tähtsamad juhtimismeetmed olid kava elluviimise halduskorralduse tagamine,
juhtimiseks vajalike monitooringute ja analüüside tegemine, rakendajate koolitamine ning osapoolte ja
avalikkuse teavitamine arengukavast. Eesmärgiks oli saavutada lõimumisega seotud partnerite
võimekus ja pädevus ning eri tasandite tegevuste tulemuslikkuse analüüs ja planeerimine ning
osapoolte nõustamine. 2008. ja 2011. aastal läbi viidud integratsioonimonitooringud aitasid mõista
sihtrühma kvalitatiivsest ja heterogeenset olemust. Sellest tulenevalt konstrueeriti kolme
lõimumismõõtme abil (kodanikuidentiteet, eesti keele oskus ja osalus ühiskonnaelus) viis lõimumise
klastrit (vt joonis 1), mis eeldab suuremat rõhuasetust sihtgruppide eripära arvestamisel
lõimumispoliitikas.
1
Allikas: EIM 2011, lk 9.
Lõimumiskava elluviimise perioodil 2018-2013.aastal toimusid järgmised positiivsed arengud: 1)
paranes eesti keele oskus põhikoolis ja gümnaasiumis, suurenes eesti keelest erineva keelega laste arv
eestikeelsetes lasteaedades; 2) suurenesid kontaktid eestlaste ja muust rahvusest inimeste vahel; 3)
vähenes määratlemata kodakondsusega isikute arv; 4) suurenes eesti keelest erineva emakeelega
elanike usaldus Eesti riigi suhtes; 5) suurenes eestlaste valmisolek kaasata teiste rahvuste esindajaid
senisest enam otsustusprotsessidesse ning arvestada nende arvamusega; 6) Eesti meediaväljaanded
muusid teistest rahvustest elanike hulgas jälgitavamaks ning kasvas usaldus Eesti meediaväljaannete
vastu, seda eriti noorte hulgas; 7) eri rahvusest kutsekooli lõpetanud noored omasid võrdseid
võimalusi õpingute jätkamiseks või tööle asumisel; 8) madalama taseme keeleeksami tulemused
paranesid oluliselt ja tõusis teisekeelse elanikkonna eesti keele oskus suhtlustasandil .
Valdkonniti oli eelarveliselt kõige suurema eelarvelise osakaaluga haridusliku ja kultuurilise
valdkonna finantsvahendid 41%, järgnes sotsiaalne ja majanduslik valdkond 26% ning arengukava
juhtimistegevused 20%. Õigusliku ja poliitilise valdkonna rahastus moodustas 13% Lõimumiskava
eelarvest. Vaatamata sellele, et osa arengukava indikaatoreid täideti osaliselt või mõnes valdkonnas
jäid täitmata, püsis üldine olukord lõimumisvaldkonnas püsinud vaatusalusel perioodil stabiilsena.
Hariduslik- ja kultuuriline lõimumine
Haridusvaldkonnas viidi ellu tegevusi kõikides haridusastmetes, samuti mitteformaalses õppes.
Paranes eesti keele oskus põhikoolis ja gümnaasiumis. Kasvas sotsiaalne tellimus eestikeelsele
alusharidusele: kui 2008. aastal pooldas 59% vene või muu emakeelega inimestest kõige rohkem
varianti, kus kõik lapsed käivad ühises eestikeelses lasteaias, milles teisest rahvusest lastele on nende
emakeelt valdavad abikasvatajad, siis 2012. aastal oli selliste vastajate osakaal 65%. 2008. aastal õppis
muu emakeelega lastest 19% eestikeelsetes lasteasutustes. 2013. aastaks kasvas nende osakaal 26%-ni.
Perioodil 2005-2014 kahekordistus keelekümblusprogrammis osalejate arv. 2013/2014.a. aasta seisuga
oli keelekümblusprogrammiga liitunud 45 lasteaeda, sh 1799 õpilast ja 2013/2014. õppeaastal 39
üldhariduskooli, sh. 4907 õpilast. 2008.a. osales programmis vastavalt 23 lasteaeda ja 868 õpilast ning
15 üldhariduskooli ja 3295 õpilast. Programmi eesmärk on tagada õpilaste hea ettevalmistus kõikides
ainetes vastavalt riiklikule õppekavale ning eesti, vene ja vähemalt ühe võõrkeele kõrge funktsionaalne
valdamine. Programmi eduteguriteks on olnud õpetajate ja koolijuhtide mahukas koolitus nii teises
keeles õpetamise metoodika kui muudatuste juhtimise ja koolikeskkonna kujundamise osas. Eestis
rakendatakse programmi enamasti vene õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides.
2017. aasta lõpuks oli keelekümblusprogrammiga liitunud 63 lasteaeda ja 37 kooli ning programmis
osaleb 2018.aastal üle 10 000 õpilase. Põhikoolilõpetajate eesti keele tase püsis lõpueksamite
2
tulemuste põhjal stabiilsena. Keskharidust omandavate noorte eesti keele tase on riigieksamite
tulemuste järjepidevalt tõusnud.
Jätkuvalt vajab tähelepanu eesti keele õppe kvaliteet vene õppekeelega kutsekoolides. Lõimumiskava
raames püstitati 2018.aastal eesmärgiks, et Eestis kutsehariduse omandanu valdab eesti keelt oma
haridustasemele ja kvalifikatsiooninõuetele vastavalt ning on konkurentsivõimeline Eesti tööjõuturul.
2007. aastal jätkas 87% eesti ja 90% vene õppekeelega lõpetanute hulgast õpinguid või asus tööle.
Võrreldes 2007. aastaga vähenes 2013. aastaks vene õppekeeles kutsehariduse lõpetanute osakaal, kes
töötasid või jätkasid õpinguid, 90%-lt 83%-ni. Kutseõppurite keeleoskus oli eesti keelest erineva
emakeelega gümnaasiumiõpilastest madalam, jäädes tihti allapoole põhikooli lõpetajalt eeldatavat B1
taset.
Kõige olulisemaks hariduse valdkonda puudutavaks teemaks oli 2011. aasta septembris lõppenud vene
õppekeelega koolide üleminek 60%-le eestikeelsele õppele. Riik toetas täiendavalt eestikeelsele õppele
üleminekuks vajalikke tegevusi, sh eesti keele õpet õpetajatele, täiendavate õppematerjalide,
käsiraamatute ja ainesõnastike koostamist ja soetamist.
1. septembril 2013 jõustus uus kutseõppeasutuse seadus, milles sätestatakse üldharidusega analoogne
üleminek eestikeelsele kutsekeskharidusele. Uue seaduse kohaselt peab hiljemalt 2020. aasta 1.
septembriks kutsekeskhariduse õppekavadel toimuma vähemalt 60 % õppest eesti keeles. Säte
puudutab riigi- ja munitsipaalkoole, erakoolidega seonduvat reguleerib erakooliseadus.
Lõimumiskava raames toetati kutseharidusasutuste pedagoogide professionaalset arengut,
õppematerjali koostamist ning keeleõppe- ja kohanemisprogrammidega seotud arendustegevust
vastavalt planeeritule. Pöörati tähelepanu erialaõppe eestikeelse materjali väljatöötamisele ning
õpetajate, koolijuhtide ja praktikajuhendajate koolitamisele, sh eesti keele õppe toetamisele.
Kõrghariduses ei olnud 2013.aastal noorte puhul suuremaid rahvusest- või emakeelest tingitud
erinevusi: nii eestlaste kui muust rahvusest tudengite õpingute katkestajate näitaja oli võrreldavas
suurusjärgus (10%). Eesti kõrgkoolides korraldati täiendavat keeleõpet kõigile üliõpilastele, kes
soovisid õppida eestikeelsete õppekavade alusel vastavalt üliõpilase valitud õppekava ainekursustele.
Täiskasvanud eesti keele õppijate hulk püsis stabiilsena ja õppurite hinnanguline eesti keele oskus
paranes. Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal tõusis oluliselt tasemetel A2 ja B1, kuid
tasemetel B2 ja C1 jäi tulemus soovitust väikemaks.1 Riik toetas täiendavalt eestikeelsele õppele
üleminekuks vajalikke tegevusi, sh eesti keele õpet õpetajatele, täiendavate õppematerjalide,
käsiraamatute ja ainesõnastike koostamist ja soetamist.
Täiskasvanute eesti keele õppijate hulk püsis stabiilsena. Paranesid madalama taseme keeleeksami
tulemused ja suhtlustasandi keeleoskus. 2008. aastal sooritas algtaseme eksami edukalt 52%
registreerinutest, 2013. aastal sooritas A2 ja B1 tasemeeksami vastavalt 75% ja 64% eksamile
registreerunutest. Samas vähenes võrreldes 2008.aastaga 2013. aastaks B2 (st keskastme) edukalt
sooritanute osakaal 43%-lt 33%-ni. Kõrgtaseme ehk C1 tasemeeksami edukalt sooritajate arv vähenes
samuti 52%-lt 2007. aastal 34%-ni 2013. aastal.
Kultuurilise lõimumise eesmärgiks oli luua Eestis elavatele muukeelsetele elanikele ja
uussisserändajatele võimalusi õppida tundma oma emakeelt ja kultuuri, säilitada oma etnilis-keelelist
identiteeti ning seda tutvustada. Lisaks oli eesmärgiks luua Eestis elavatele eri rahvusest noortele ja
täiskasvanutele võrdsed õpi- ja eneseteostusvõimalused väljaspool formaalharidussüsteemi.
Tähelepanu pöörati eri rahvuste kaasamisele eesti kultuuriellu ning Eesti kultuuriruumi tutvustamisele.
Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide (sh katusorganisatsioonid) ja
pühapäevakoolide arv kasvas perioodil 2008–2013 17-lt 27-le, seltside arv 153-lt 230-le. Eestis
tegutsevad vene, valgevene, ukraina, armeenia, korea, usbeki, türgi, aserbaidžaani, gruusia, tatari,
1
Alates 2009. aastast lähtutakse eesti keele oskuse mõõtmisel Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete kirjeldustest. Vastavalt
Keeleseaduse §-le 39 loetakse algtaseme keeleoskus vastavaks B1-tasemel, kesktaseme keeleoskus vastavaks B2-tasemel ja
kõrgtaseme keeleoskus vastavaks C1- tasemel keeleoskusele.
3
kabardiini, lesgiini jt pühapäevakoolid. Lisaks korraldati pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitusi
Eestis ja etnilisel kodumaal, sh toetati reisikulude hüvitamist kodumaal õppimiseks.
Kultuuriministeerium toetas Peipsiveere kultuuriprogrammi 2013–2016 kaudu piirkonna vanausuliste
ja piirkonna vene kultuuriseltside tegevust eesmärgiga säilitada piirkonna ajalooliste rannakülade
kultuuri ja identiteeti. Toetati Fenno-Ugria Asutuse kui kompetentsikeskuse tegevust soome-ugri
rahvaste kultuuri ja hariduse edendamisel. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel anti välja põhikooli-
ja gümnaasiumiõpilastele sarja „Rahvused Eestis”.
Koostöötegevuste ja mitteformaalse õppe raames korraldati noorsootöötajatele täiendkoolitusi, sh
tööpraktikat ning eesti ja vene keele õpet noorsootöötajatele. Toetati noorteühenduste tegevusi, mis
aitasid kaasa erinevast kodakondsusest noorte kaasamisele koostöötegevustesse.
Eesti Lõimumiskava 2008-2013 toel tihenesid kontaktid eestlaste ja muust rahvusest inimese vahel.
Poole võrra vähenes nende Eestis elavate teistest rahvustest inimeste, peamiselt venelaste arv, kellel
puudusid kontaktid teiste rahvustega.
Sotsiaalne ja majanduslik lõimumine
Sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonna eesmärkide indikaatoreid jäid täitmata või täideti
osaliselt, erandiks keelekursustel osalejate arv, mis sai võimalikuks tänu planeeritust suuremas mahus
ellu viidud keeleõppeprogrammidele.
Valdkonna enam tähelepanu nõudvateks näitajateks võib pidada sotsiaal-majandusliku lõhe säilimist
eri rahvusgruppide vahel. Töötuse määr (s.o töötute osakaal kõigist tööturul aktiivsetest inimestest)
kasvas eesti keelest erineva emakeelega rahvustest inimeste seas aruandeperioodil kiiremini kui
eestlaste seas.
2008-2010.a. majanduskriisi tõttu kannatasid osalisriigis eeskätt tööstus ja ehitus ehk valdkonnad, kus
töötas valdav osa muust rahvusest inimestest. Sihtgrupi töötuse kasvu mõjutas ka muust rahvusest
inimeste ebasoodne ametialane struktuur. Majanduskriisi-järgne töötuse langus toimus teistest
rahvustest inimeste seas kiiremini. Sellest hoolimata säilisid eestlaste ja muust rahvusest inimeste
töötuse lõhe, samuti erinevused sissetulekutes ja ametitasemete lõikes muust rahvusest inimeste
kahjuks.
2013. aastal oli eestlaste töötuse määr 6,8% ja muust rahvusest inimeste töötuse määr 12,4 % ehk 5,6
protsendipunkti, mis oli suurem näitaja kui 2007. aastal. Eestlaste ja teisest rahvusest elanike
ekvivalentnetosissetuleku erinevused säilisid ning ei vähenenud alla 10%, nagu seda prognoositi 2008.
aastal. Kui 2008. aastal teenisid muust rahvusest inimeset 1288 eurot aastas vähem, siis aastaks 2012
suurenes vahe 330 euro võrra. 2012. aasta seisuga oli muust rahvusest inimeste sissetulek keskmiselt
1618 eurot aastas väiksem kui eestlastel.
4
Tööturul konkurentsivõime tõstmiseks korraldati tasuta keelekursusi, toetati tööjõuvahetusprogramme,
hüvitati keeleõppe kulusid, õpetati erialakeelt, toetati mentori juhendamisel individuaalset keeleõpet.
Tegevuste käigus arendati õppevara, sh eesti keele õppekavasid vastavalt Euroopa Keeleõppe
Raamdokumendi keeleoskuse tasemetele ning korraldati keeleõpetajate täienduskoolitusi. Samuti
toetati uussisserändajate eesti keele õpet ja Eesti ühiskonnaga kohanemise programmi loomist ja
rakendamist.
2011.a integratsiooni monitooringu näitas, et Eesti Vabariigi kodanikest eestlased ja muust rahvusest
inimesed hindasid oma majanduslikku olukorda peaaegu sarnaselt: 83% eestlastest ja 72% muust
rahvusest inimestest tuli lahedasti või rahuldavalt toime. Majanduslikku olukorda hindas raskeks 16%
eestlastest ja 28% muust rahvusest Eesti Vabariigi kodanikest, määratlemata kodakondsuse ja Vene
Föderatsiooni kodakondsusega inimestest aga vastavalt 32% ja 33%.
Õiguslik ja poliitiline lõimumine
Valdkonda iseloomustas stabiilselt jätkunud, kuid aeglustunud naturalisatsiooniprotsess. Perioodil
2008–2013 kasvas Eesti kodakondsuse saanud inimeste osakaal 49%-lt 51%-ni. Määratlemata
kodakondsusega inimeste arv vähenes rahvastikus 9%-lt 2007.aastal 6,5%-ni 2014. aastal. 2008.aastal
planeeriti, et 2013. aastaks saab naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsuse 2100 inimest
aastas. 2008-2013 sooritas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami
keskmiselt 888 inimest aastas.
Vähenes Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritajate arv.
Läbividud uuringud tõid põhjustena esile raskused riigikeele omandamisel ja kodakondsuseksami
sooritamisel, samuti motivatsiooni puudumise, sest kodakondsuse puudumine ei tekita määratlemata
kodakondsusega isikutel probleeme oma eluga toimetulekul osalisriigis.
5
Vaatlusalusel perioodil pöörati tähelepanu kohaliku omavalitsuse tasandi kaasamisele
lõimumisalastesse tegevustesse: viidi läbi koolitusi riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikele ning
parandati teabe ja avaliku teenuse kättesaadavust eri emakeelt kõnelevate inimeste jaoks.
2008. ja 2011.aastal läbi viidud integratsiooni monitooringud näitasid, et eesti keelest erineva
emakeelega inimeste seas suurenes usaldus Eesti riigi suhtes – 23%-lt 36%-ni. Positiivne muutus
toimus ka eestlaste hinnangus vajadusele kaasata teiste rahvuste esindajaid senisest enam
otsustusprotsessi ning nende arvamusega arvestada. Kui 2008. aastal arvas 64%, et muust rahvusest
inimeste kaasamine on oluline, siis 2011. aastal arvas seda 70% eestlastest.
Eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris ei olnud olulisi
erinevusi, samuti vähenes ebavõrdse kohtlemise taju. Lõimumiskava seatud eesmärk täideti poliitilise
6
kaasatuse osas, kus eeldati poliitilises kaasatuse kasvavat trendi määratlemata kodakondsusega isikute
ja teiste riikide kodanike seas2.
Toetati Eesti venekeelse meedia arengut ja koostööd eesmärgiga suurendada eri emakeelega
eestimaalaste infovälja ühisosa. Planeeritud tulemust vastavalt 2008.aastal seatud sihttasemele ei
saavutatud, milles oli Eesti Rahvusringhäälingut jälgimine 70% ulatuses venekeelsest elanikkonnast.
2013. a kuulas venekeelset Raadio 4-a 46,2% ja Eesti Rahvusringhäälingu telekanaleid vaatas 8,9%
muust rahvusest inimesi (allikas: TNS Emor, 2014).
2011.aastal läbi viidud Eesti Integratsiooni Monitooring näitas, et Eesti meediaväljaanded muutusid
teistest rahvustest elanike hulgas jälgitavamaks ning neid usaldati rohkem kui kunagi varem, seda eriti
noorte hulgas.3 2011. küsitluse põhjal jälgis eestikeelseid telesaateid, ajalehti ja portaale ligikaudu
pool teistest rahvustest inimestest, usaldas ligikaudu kolmandik.
2.Vastuseks komitee palvele lõppjärelduste punktis 10 esitada täiendavat infot keeleoskusest
tingitud tööhõivemäära ja palgalõhe vähendamisega seonduvatest meetmetest, selgitame
järgmist.
Eesti keelest erineva emakeelega isikute pikaajalise töötuse põhjused ei erine üldistest töötuse
põhjustest. Nende tööturule sisenemist takistavad täiendavalt ebapiisav või puudulik eesti keeleoskus,
tööturu võimaluste ebapiisav tundmine, põlisrahvastikust eraldi toimivad sotsiaalvõrgustikud,
hariduse mittevastavus tööturu vajadustele ning töökollektiivide rahvuspõhine eraldatus. Samuti on
teisest rahvusest elanike tööturu olukorra kujunemisel selge regionaalne ja sektoraalne komponent.
Töötute arv vähenes aastail 2013–2015 teisest rahvusest elanike seas kiiremini kui eestlaste seas,
vastavalt 10 500 ja 6000 inimese võrra. 2013. aastal oli kahe rühma töötuse määra erinevus 1,82
korda, 2015. a vähenes see 1,48 korrani, ületades arengukavas Lõimuv Eesti 2020 seatud sihttaset.
Tööhõive määr kasvas võrreldes 2013. a tulemustega eestlaste seas kiiremini kui teisest rahvusest
elanike hulgas: 2013. a olid tööga hõivatud 63% eestlastest ja 60,3% teisest rahvusest elanikest; 2015.
a olid vastavad näitajad 66,7% ja 61,8 %.
Muust rahvusest elanike olukord tööturul 2017. aastal paranes: suurenes hõivatute arv ja vähenes
töötus, kuid eestlastega võrdluses suurenesid nii hõivelõhe kui töötuse lõhe.4 2016. aastal oli tööga
hõivatud 67,6% eestlastest ja 61,4% teisest rahvusest elanikest, 2017. aastal olid vastavad näitajad
69,6% ja 63,0%.
Statistikaameti andmetel on töötuse määr suurim Ida-Virumaal, kus see on peamiselt seotud sealse
suurtööstuse ehk põlevkivi tootmise majandusraskustega. 2016.aastal alustati täiendavate
tööturuteenuste pakkumist Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (EGF) projekti raames
neile, kes on töö kaotanud või on koondamisohus Ida-Virumaa põlevkiviettevõtetes (AS Eesti Energia,
AS Nitrofert või AS Viru Keemia Grupp või nende tütarettevõtted) toimunud suurkoondamiste käigus
2015-2016.aastal. Toetuse eesmärk oli soodustada töökohtade loomist Ida-Virumaal ja töötute tööle
asumist.
2
2011.a. Integratsiooni monitooringu andmeil osales 2011. aastal Riigikogu valimistel 63% muust rahvusest Eesti Vabariigi
kodanikke (eestlaste osakaal oli 70%). 2009. aasta Europarlamendi valimistel osales neid 55 % Europarlamendi valimistel
(eestlaste osakaal oli 59%). 2011. aastal osales 63% määratlemata kodakondsusega isikuid kohalikel valimistel (2005. aastal
oli osakaal 50%), Venemaa kodanikest 75% inimesi (2005. aastal oli osakaal 54%).
3
Võrreldes 2008. aastaga kasvas 2011. aastaks eestikeelse meedia jälgijate arv 26%-lt 50%-ni. Samuti kasvas sel
ajavahemikul eestikeelse meedia usaldajate arv 19%-lt 30%-ni. Märkimisväärne on ka see, et eestikeelseid portaale jälgis
venekeelsetest noortest 57%, telesaateid 52%, ajalehti 46%. 2008. a jälgis eestikeelset meediat 37% teistest rahvustest
inimestest, 27% pidas seda usaldusväärseks.
4
2016. aastal oli töötuse määr eestlastel 5,5% ning muu emakeelega elanike töötuse määr 9,7% (erinevus 1,76 korda), 2017.
aastal oli erinevus kahekordne (eestlastel 4,4% ja teistel rahvustel 8,8%).
7
Erialaoskuste ja töökogemuseta noorte tööle aitamiseks osutab töötukassa noortegarantii raames alates
01.01.2015 teenust „Minu esimene töökoht“, mille raames hüvitatakse tööandjale palgatoetusena
osaliselt noore töötaja palgakulud esimesel tööaastal ning tööalase koolituse kulu (kuni 2500 eurot)
kahe esimese tööaasta jooksul tingimusel, et tööandja sõlmib noorega töölepingu tähtajatult või
tähtajaga vähemalt 2 aastat. Sihtrühmaks on 17-29-aastased noored, kes on töötuna registreeritud
vähemalt neli kuud, kellel puudub erialane haridus (on alg-, põhi- või üldkeskharidus), kellel on
puudub või on lühiajaline töökogemus. Noorte töötuse ennetamiseks viiakse koolides 8.-12. klasside
õpilastele läbi tööturgu ja tööelu tutvustavaid töötubasid.
Teisest rahvusest inimeste tööturule toomiseks ja tööle aitamiseks jätkatakse individuaalsetest
vajadustest lähtuvate tööturuteenuste pakkumust. 2014. aastal kasutas Töötukassa andmetel
tööturuteenuseid 15 785 eesti keelest erineva suhtluskeelega isikut, 2015.aastal, 2016.aastal osales
tööturuteenustes 16 913 isikut ja 2017.aastal 18 121 töötut. Töötud, kelle põhiline suhtluskeel ei ole
eesti keel, osalesid kõige enam tööturukoolitustes, karjäärinõustamises ja tööotsingute töötubades.
Tööturuteenuseid rahastatakse Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist.
2014. aastal töötati välja ja kinnitati 30.01.2015 haridus- ja teadusministri käskkirjaga tegevuskava
"Eesti keelest erineva ema- või kodukeelega täiskasvanute keeleõppe arendamine 2015-2018 (2020)“,
mille alusel rahastatakse eesti keele õpivõimaluste pakkumist avalikus sektoris töötavatele inimestele,
keeleõppekulude hüvitamist, avaliku ja kolmanda sektori töötajate ja liikmete riigikeele omandamist.
Täiendavalt toetatakse ka täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteedi tagamise- ja järelevalvesüsteemi
kujundamist Keeleinspektsiooni vastutusalas ning eesti keele digitaalse õppevara loomist.
Digitaalse õppevara osas jätkati B1-B2 taseme elektrooniliste õppematerjalide „Keeletee“ loomist ja
tagati eesti keele 0-A2 tasemel keeleõppe keskkonna „Keeleklikk“ toimimine. Kursused on
kättesaadavad aadressil www.keeleklikk.ee ja https://www.keeletee.ee . 2017.aastal võeti kasutusele
ka täiendavaid keeleppevõimalused (näiteks Speakly: www.speakly.me).
Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi raames valmistas Haridus- ja Teadusministeerium
2014.aastal ette järgmised tegevused õpilastele, kes on põhihariduse omandanud eesti keelest erinevas
keeles. Neile pakutakse täiendavat eesti keele õpet ja praktikavõimalusi eestikeelses keskkonnas,
kutsekoolides rakendatakse toetusprogramme eestikeelsele õppele üleminekuks. Kõrgkoolide
õppuritele pakutakse täiendavat akadeemilist ja erialast eesti keele õpet, mis tagab parema ligipääsu
eestikeelsele kõrgharidusele ja toetab õppes toimetulekut. Tegevuste sisuks on nii keelekursused ja -
klubid, samuti mitmed teised õpivalmidust suurendavad tegevused.
Tulenevalt 2015.aasta Eesti Integratsiooni Monitooringu tulemustest ja Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2015-2019 eesmärkidest alustas Kultuuriministeerium mitmekesise
töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamise ning eesti keelest erineva emakeelega
inimestele karjäärivõimalusi toetavate tegevuste arendamist koostöös Sotsiaalministeeriumi ja
Integratsiooni Sihtasutusega. Selleks viidi ellu teavitustegevusi ja sotsiaalkampaania eesti keelest
erineva emakeelega inimeste karjäärivõimalustest avalikus sektoris. 2016. a viidi ellu infoseminaride
sari, koostati teavitusmaterjale tööandjatele ning muukeelsetele tööealistele Eesti elanikele.
Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium liitusid 2015.aasta detsembris Eesti Inimõiguste
Keskuse mitmekesisuse kokkuleppega, et toetada ja väärtustada töökohal mitmekesisuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtteid. Kokkuleppega ühinemine aitab kaasa võrdset kohtlemist väärtustava
organisatsioonikultuuri teadvustamisele avalikus sektoris, sh ministeeriumide valitsemisalas ja ka
ühiskonnas laiemalt.
Selleks et parandada ebapiisava riigikeeleoskusega inimeste toimetulekut tööturul, loodi Euroopa
Sotsiaalfondi vahendite toel keelepraktika ja stažeerimise võimalused piirkondades, kus on selle järele
kõige suurem vajadus. Toetatavad keeleõppetegevused on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi
elukestva õppe strateegia „Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmist“.
2016. aastal käivitus Eestis töövõimereform, millega loodi uus töövõime toetamise süsteem. Muutuste
eesmärk on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida,
pakkuda nõustamist ja tööturuteenuseid nii tööotsijatele ja töötajatele kui tööandjatele. Lisaks maksab
Töötukassa mobiilsustoetust oma klientidele, kes ei ole kuue kuu jooksul leidnud sobivat tööd oma
elukoha lähedal. Toetust makstakse neljal esimesel töötamise kuul. Uus tööturuteenus annab
inimestele suurema võimaluse kandideerida töökohtadele, mis asuvad kodust kaugemal.
8
3.Vastuseks komitee palvele lõppjärelduste punktis 11 esitada täiendavat infot püüdluste kohta
vähendada määratlemata kodakondsusega isikute arvu, edastab osalisriik alljärgneva info.
Määratlemata kodakondsusega isikutele on tagatud Eesti kodanikega võrdsed sotsiaalsed õigused.
Kehtiva elamisloaga määratlemata kodakondsusega ja kehtivate elamisõiguse ja elamislubadega
isikuid, kelle elukoht on registreeritud Eestis oli rahvastikuregistri andmetel 01.05.2018 seisuga
76 566 isikut.
Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud.5 Alates
taasiseseisvumisest on Eesti kodakondsus antud ja taastatud kokku enam kui 160 000 inimesele.
Rahvastikuregistri andmetel jaotub Eesti elanikkond 2018.aastal kodakondsuse alusel järgmiselt:
84,4% on Eesti kodanikud, 6,5 % on Venemaa kodanikud, 3,4 % muude riikide kodanikud ja 5,7 %
on määratlemata kodakondsusega isikud. Kodakondsusetute vähenemise peamised põhjused on Eesti
kodakondsuse omandamine, mõne teise riigi kodakondsuse omandamine või isiku surm.
13. veebruaril 2015. a jõustus kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus, mille
eesmärk on reguleerida nende alaealiste õiguslik seisund, kes alla 18-aastasena on omandanud nii
Eesti kui mõne muu riigi kodakondsuse, olenemata sellest, kas kodakondsused on omandatud sünniga
või saadud naturalisatsiooni korras. Jõustunud kodakondsuse seaduse kohaselt said alla 15-aastased
alaealised, kes on Eestis sündinud või kes asuvad kohe pärast sündi koos vanematega Eestisse püsivalt
elama, sünni hetkest alates naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Samuti said naturalisatsiooni
korras Eesti kodakondsuse alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikute lapsed.
Naturalisatsioonile aitas kaasa kodakondsuse omandamise menetluslike nõuete lihtsustamine: kaotati
6-kuuline ooteaeg ja loobuti nõudest, et taotleja peab püsivalt Eestis elama viis järjestikust aastat.
Seadusemuudatus lihtsustab samuti eesti keele eksami sooritamise tingimusi üle 65-aastastele Eesti
kodakondsuse taotlejatele.
Tulenevalt kodakondsuse seaduse muudatustest 2015.aastal korraldas Kultuuriministeerium
septembris ja oktoobris 2015 valdkondlikke kohtumisi ja ümarlaudu, mis keskendusid määratlemata
kodakondsusega isikute arvu vähendamise ja Eesti kodakondsuse väärtustamise teemale. Kohtumiste
tulemusel koostas Integratsiooni Sihtasutus 2016. a tegevuskava kodakondsuse täiendavaks
taotlusvõimaluste tutvustamiseks. Tegevuskava elluviimisel tehti aktiivset koostööd
Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Innove ning Harju- ja
Ida-Virumaa kodanikuühenduste ja kohalike omavalitsustega.
Lõimumisprogrammi raames pakuti naturaliseerumiseks ettevalmistumise koolitusi, eesti keele ja
kultuuri kümblust. Lisaks keeleõppe auditoorsetele kursustele pakub Integratsiooni Sihtasutus
võimalusi keelepraktikaks eesti keele- ja kultuuriklubides ja keelekohvikutes riigi eri piirkondades.
Keeleõpet pakutakse eelkõige Integratsiooni Sihtasutuse veebilehe kaudu kursustele registreerunutele
ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise ettevalmistuskursustel osalejatele ja
kodakondsuse taotlejatele.
Määratlemata kodakondsus ei piira üldjuhul inimeste võimalusi tööturul, küll on aga on see nõutud
osadel avalikus halduses ja tööturu hierarhias keskmisest kõrgematel ametikohtadel.
Osalisriigi valitsus kiitis 2017.a.heaks ettepaneku, mille kohaselt saavad tulevikus Eesti kodakondsust
taotleda soovivad inimesed tasuta eesti keele õpet vabatahtliku kodaniklepingu alusel, kes on
seaduslikul alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja vastavad kodakondsuse saamise nõuetele.
Ühekordset tasuta eesti keele õpet pakutakse 3–5 aasta jooksul kuni tasemeni B1, samuti on
kokkuleppel tööandjaga võimalik saada õppepuhkuse ajal keeleõppestipendiumi 20 kalendripäeva eest
keskmise palga alusel. Muudatusi jõustava seaduseelnõu valmistab Siseministeerium ette 2018. aastal.
Selle rakendamine on planeeritud 2019.aastasse.
2017.aasta Eesti Integratsiooni monitooringu andmetel oli võrreldes 2015. aastaga vähenenud
määratlemata kodakondsusega ja Vene kodakondsusega isikute arv, kelle hinnangul
kodakondsuseksam on liiga keeruline (2015. aastal 57% ja 2017. aastal 46%). Samuti on vähenenud
nende arv, kes ei suuda õppida eesti keelt (2015. aastal 51% ja 2017. aastal 39%). Üha sagedasema
põhjusena tuuakse esile, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist (2015. aastal 34%
5
1992. a ulatus määratlemata kodakondsusega inimeste arv s 32%-ni, 2018.aastal on see 5,7 %.
9
ja 2017. aastal 41%). Lisaks on 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel Eestis hulk
kriminaalkorras karistatud isikuid (15 248), kes üldjuhul kodakondsust taotleda ei saa.
2015. aastal omandas Eesti kodakondsuse 898 ja 2014. aastal 1615 inimest. 2016. aastal omandas
Eesti kodakondsuse 1771 inimest, sh 758 alla 15-aastast määratlemata kodakondsusega last ning lisaks
sünnihetkest alates 206 last. 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel 878 inimest, sh
naturalisatsiooni teel sünnihetkest alates 169 last.
Jätkub 2008. aastast alates kodakondsustunnistuste kätteandmise pidulike tseremooniate elluviimine,
mille eesmärgiks on tunnustada naturalisatsiooniprotsessi läbinud uusi Eesti Vabariigi kodanikke.
Kodakondsustseremooniate elluviimise eest vastutavad Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalve
Amet. Õigusteadlikkuse suurendamiseks laiendas Justiitsministeerium veebilehe www.juristaitab.ee
kasutajate ringi venekeelse elanikkonna seas. Pakutakse tasuta õigusabi vene keeles.
Kõikidel eesti keelest erineva õppekeelega üldhariduskoolide õpilastel on eesti keele kui teise keele
lõpueksam ühitatud eesti keele B1-taseme eksamiga, mis tähendab, et kodakondsuse taotlemisel eraldi
keeletesti sooritamist ei nõuta.
Lisaks kodakondsuse seaduses ette nähtud keeleõppe kulude hüvitamisele on laiendatud ka eesti keele
tasuta õppimise võimalusi. Integratsiooni Sihtasutus jätkab määratlemata kodakondsusega isikute
personaalset nõustamist tööhõive, hariduse, sotsiaalsete teenuste, õigusabi, sotsiaalhoolekande,
tervishoiu, riiklike toetuste, keeleõppe, kohanemiskursuste, kodakondsuse taotlemise võimaluste
kohta. Töötab tasuta infotelefon 800 9999. Integratsiooni Sihtasutus pakub lõimumisalast
nõustamisteenust kahes nõustamiskeskuses – Tallinnas (aadressil Lõõtsa tn 2a) ja Narvas (Kerese 3,
Narva). Lõimisalase teabe levitamiseks tehakse koostööd Eesti Töötukassa, Politsei- ja
Piirivalveameti, kohalike omavalitsuste, raamatukogude, noorsootöö organisatsioonide ja
rahvusvähemuste kultuuriseltsidega.
2010.aastal vastu võetud Välismaalaste seaduse muudatusega lisandunud A2-taseme eesti keele
oskuse nõue hakkab kehtima nende välismaalaste puhul, kes on elanud Eestis töötamiseks antud
tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat ja kes taotlevad uut tähtajalist elamisluba Eestis
töötamiseks.
Seoses pagulaskriisiga Euroopa Liidus kohandati olemasolevaid lõimumisteenuseid ka sellele
sihtgrupile. Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium pakuvad
pagulastele oma vastutusvaldkonnas kohanemisprogrammi ja esmaseid teenuseid.
Selgituseks patronüümide kasutamise kohta, on osalisriigis need asendunud perekonnanimedega ning
ei ole ametlik osa inimese nimest.
4.Vastuseks komitee palvele lõppjärelduste punktis 13 esitada täiendavad andmed roma päritolu
laste suunamise kohta hariduslike erivajadustega laste koolidesse edastame alljärgneva info.
Rahvastikuregistri andmetel (2018) on Eesti elanikest end romana määratlenud 649 inimest (0,05%
elanikkonnast). Roma elanikkond elab hajutatult üle Eesti. Roma asumeid Eestis ei ole. Kõige suurem
romade kogukond oli 2018. a Valga vallas (209 roma), Tallinnas (70 roma) ja Tartus (68 roma).
Teistes omavalitsusüksustes jääb romade arv alla 50. Eesti saartel ei ole romasid registreeritud.
Eestis õpivad roma päritolu lapsed eesti või vene õppekeelega koolis kõrvuti eesti keelt emakeelena
või vene keelt emakeelena rääkivate õpilastega. Eestis ei ole koole ega klasse, kus õpiksid ainult roma
päritolu lapsed. Roma päritolu lapsed õpivad ühtsete riiklike õppekavade alusel ja neid ei eraldata
teistest õpilastest.
Eesti Hariduse Infosüsteemi märgitakse õpilase ema- või kodune keel lapse või vanema ütluse alusel,
seega on oma emakeele või esimese keele määratlemine inimese vaba valik. Rahvastikuregistri
andmetel koolikohustuslikus eas (7-16 a) roma lapsi oli 2018. a. 62, kellest kõik ei pruugi olla veel või
enam koolikohuslased.
2017/2018. õppeaasta andmete põhjal on roma keele kui koduse keele alusel end määratlenud 55
üldhariduskoolide õpilast. Nimetatud 55 õpilasest 50 õpivad põhikooli riikliku õppekava alusel
tavakoolis, 3 õpilast põhikooli lihtsustatud õppekava alusel samuti tavakoolis ja kaks õpilast põhikooli
lihtsustatud riikliku õppekava alusel hariduslike erivajadustega laste koolis. Gümnaasiumiastmes
õppivate roma noorte kohta statistika puudub, ükski gümnaasiumiõpilane ei ole oma emakeeleks roma
keelt märkinud.
10
Erikoolidesse määramine Eestis toimub meditsiiniliste näidustuste alusel ja see saab toimuda üksnes
vanema või seadusliku hooldaja nõusolekul ja meditsiiniliste hinnangute alusel. Roma laste suunamine
hariduslike erivajadustega laste kooli või põhikooli lihtsustatud õppekava alusel õppima toimub
ühtsetel alustel, st roma laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine ja vajalike meetmete
soovitamine toimub samadel alustel nagu seda tehakse eesti või muu emakeelega laste puhul.
Haridusliku erivajaduse väljaselgitamise ja vajalike tugimeetmete, sh suunamise hariduslike
erivajadustega laste kooli võib algatada vanem, vanema nõusolekul ka haridusasutus.
Võttes arvesse romade osakaalu Eesti rahvastikust ja seda, et Eesti rahvusvähemuste kaasamisprotsess
on üles ehitatud valdkondade, mitte rahvusrühmade põhiselt, peab Eesti sobivaks lahenduseks romade
osas jätkata lõimumiskavas sätestatud erinevate poliitikavaldkondade asjakohaste meetmete
rakendamist, mis hõlmab erinevate rahvusgruppide haridus- ja kultuurialast tegevust,
tööhõiveküsimusi, sotsiaalset kaasatust, meediaalaseid tegevusi jms, mitte eraldi rahvuspõhise
strateegia koostamist. Prioriteetseks suunaks on koostöö piirkondlike ja kohaliku tasandi ametiasutuste
kui ka kodanikuühiskonna ning asjaomaste sidusrühmadega.
2016. aastal alustas Kultuuriministeeriumi juures tööd romade lõimumise nõukoda, kelle pädevusse
kuulub romade lõimumisküsimuste (mh haridusliku lõimumise) analüüs ja sellest tulenevalt
asjaomastele organisatsioonidele ettepanekute tegemine valdkonnaga seotud küsimuste lahendamiseks
ja romade lõimumise edendamiseks.
Aastatel 2014-2016 viidi ellu projekt „Uusimmigrant-lastele ja roma lastele suunatud õppenõustamise
kvaliteedi parandamine“ eesmärgiga parandada uusimmigrant-lapsi ja roma lapsi õpetavatele
pedagoogidele suunatud õppenõustamisteenuseid ning tõsta tugispetsialistide pädevust valdkonnas
selleks, et oleks tagatud õppenõustamisteenuste kvaliteet ning kättesaadavus kohalikul tasandil.
Projekti käigus viidi läbi supervisiooniseminarid õpetajatele, koolijuhtidele, nõustamiskeskuste
spetsialistidele ja teistele seotud asutuste esindajatele, kus osales 242 spetsialisti. Viidi läbi
täiendkoolitusi 73 õpiabi- ja nõustamiskeskuste spetsialistile, et luua jätkusuutlik nõustamissüsteem,
mis toimiks edasi ka pärast projekti lõppu. Projekti käigus loodi SA INNOVE kodulehe alamleht
uusimmigrant ja roma päritolu õpilaste õppenõustamise teemal, et teemaga seonduv info oleks
püsivalt kättesaadav ühest kohast internetis.
Projekti tulemusena suurenes koolide kindlus töös uusimmigrantlastega ja roma päritolu lastega.
2017. aastal käivitas Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni rahastusel 12-kuulise projekti romade
lõimumist toetava siseriikliku võrgustiku arendamiseks. Projekti tegevused on suunatud kõigile
lõimumise sidusrühmadele: ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusasutustele,
kuid eelkõige roma noortele ja roma naistele. Projekti põhieesmärkideks on ärgitada koostööd romade
lõimumist toetavate sidusrühmade vahel, tuvastada noored romad, kes on huvitatud aktiivsest
osalusest kodanikuühiskonnas ja seda toetavatest koolitustest eesmärgiga saada tulevikus roma
kogukonna eestkõnelejaks ja/või roma laste haridustee toetajaks/kultuuritõlgiks koolide ja kohalike
omavalitsuste ning roma perede ja roma kogukonna vahel. Projekti raames viiakse muuhulgas läbi
küsitlus roma lastega töötavate õpetajate ja tugispetsialistide seas ning seminar parimate praktikate
jagamiseks.
5.Vastuseks komitee palvele lõppjärelduste punktis 14 esitada täiendavad rahvusvähemuste
osalemise kohta avalikus ja poliitilises elus edastame alljärgneva info.
Osalisriik jätkab jõupingutusi, et tagada rahvusvähemuste suurem osalus avalikus elus ning tagada
rahvusvähemuste osalus kõikidel võimutasanditel.
2014. aasta juunis kiitis osalisriigi valitsus heaks üleilmse avatud valitsemise partnerluse algatuse
Eesti tegevuskava.6 Riigijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks nähakse ette tegevusi kaasamiseks,
läbipaistvuseks, ning avalike teenuste arendamist.
2014. aasta detsembris kiitis osalisriigi valitsus heaks riigi kui tööandja personalipoliitika valge
raamatu7, millega juurutatakse esimest korda riigiülene personalijuhtimine. Võrdse kohtlemise ja
6
Avatud Valitsemise Partnerlus. Riigikantselei. https://riigikantselei.ee/et/avatud-valitsemise-partnerlus (30.09.2015)
11
soolise võrdõiguslikkuse edendamine ning töötajaskonna mitmekesistamine on raamatu eesmärkides
olulisel kohal. Riigi kui tööandja kuvandi kujundamise ühe osana soovitakse tekitada vene või muu
emakeelega elanike sihtgrupis huvi avaliku sektori töö vastu. Selleks plaanitakse vähem esindatud
sihtgruppide paremini teavitada, et eri rahvusgruppide esindatus avaliku sektori töötajaskonnas oleks
suurem. Tegu on olulise edasiminekuga avalikus sektoris, seda eriti situatsioonis, riigistruktuurid ei
peegelda elanikkonna koosseisu.
2015. aasta septembris käivitas Teeme Ära Sihtasutus koos Väitlusseltsi ja mitme teise partneriga
EMP Vabaühenduste fondi toel uue kogukondliku e-otsustamise platvormi Citizen OS, mis laseb
igaühel arutelusid algatada, neis osaleda ja otsused digitaalselt allkirjastada.8 Keskkond avab uusi
võimalusi petitsiooniõiguste kasutamiseks ja e-teenuste kasutamiseks.
1. märtsil 2015. aastal toimusid Riigikogu valimised. Eesti Inimõiguste Keskuse eksperdid
analüüsisid erakondade valimisprogramme inimõiguste kaitse valguses. Sallivuse edendamise ja
diskrimineerimise vältimise valdkond leidis kajastatust mitmete erakondade valimisprogrammides,
kuid kõige laiema teemakäsitlusega paistsid silma Keskerakonna, Reformierakonna ja
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisplatvormid.9 Kõikidesse Eestis tegutsevate parteide koosseisu
kuulub ka eesti keelest erineva emakeelega inimesi.
Rahandusministeerium töötas 2016.aastal välja metoodika, kuidas mõõta avalike teenistujate
rahvuslik-keelelist koosseisu. Avalike teenistujate rahvuslik-keelelise koosseisu analüüs on viidi läbi
2017. aastal. Selle tulemused avalikustatakse 2018. aasta II pooles.
2015.aastal töötas Integratsiooni Sihtasutus välja pilootprogrammi Ida-Virumaa noortele eesmärgiga
kaasata neid enam ühiskondlikesse tegevustesse ning tutvustada eneseteostusvõimalusi Eestis, mida
sihtasutus viis ellu koostöös MTÜ Ida-Viru Noorteakadeemiaga.
2016.-2017.aastal viis Integratsiooni Sihtasutus läbi mitmekesise töökoha teavituskampaania, mille
sihtrühmadeks olid eesti keelest erineva emakeelega Eesti elanikud vanuses 18–30 eluaastat, sh vene
keelt kõnelevad noored, kes valdavad vähemalt kesktasemel eesti keelt ja riigisektori tööandjad –
tippjuhid ja personalitöötajad. Eesmärgiks oli julgustada eesti keelest erineva emakeelega noori
kandideerima tööle riigisektorisse. Projekti raames valmisid kampaanialeht www.karjeravestonii.ee,
samanimeline Facebooki lehekülg, kampaania alamleht venekeelses Delfis
(http://rus.delfi.ee/daily/career/), välireklaamid, telesaatesari „Varju päev“, kus esitleti edulugusid,
avaldati lühivideosid ja ilmusid vastavasisulised artiklid. Korraldati infopäevi ja –seminare.
2017.aastal läbi viidud Eesti Integratsiooni Monitooring näitas, et riigi sisepoliitika vastu tunnevad
eestlased (69%) rohkem huvi kui teistest rahvustest elanikud (54%). Valimistel osalemine on rahvuseti
suhteliselt võrdne ja see trend ei ole võrreldes eelmise (2015) monitooringuga muutunud. Kohalike
omavalitsuste valimistel on teistest passiivsemad elanikud, kellel ei ole Eesti kodakondsust. Kõige
passiivsem on noorem vanuserühm (18–24aastased), seda nii eestlaste kui ka teistest rahvustest
elanike puhul.
Kuulumine ühendustesse või seltsidesse on sarnane kõigis ühiskonnarühmades: ühtegi ühendusse ei
kuulu 83% eestlastest ega 87% teistest rahvustest Eesti kodakondsusega elanikest. 92 % määratlemata
kodakondsusega elanikke ei ole ühegi seltsi ega ühenduse liige.
2016. aastal alustas Kultuuriministeeriumi juures tööd romade lõimumise nõukoda. Nõukojas on
esindatud roma organisatsioonide, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajad.
Kultuuriministeeriumi juures tegutseb alates 2008. a kultuuriministri konsultatiivorganina
rahvusvähemuste kultuurinõukoda. Nõukoda teeb ettepanekuid rahvusvähemuste kultuuritegevuse
edendamise, samuti lõimumisvaldkonna arendamise küsimustes. Nõukoja istungitel käsitletakse eri
ministeeriumite haldusalas olevaid lõimumisega seotud teemasid, samuti edastatakse infot valdkonda
7 Riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamat. Vastu võetud 02.12.2014. Arvutivõrgus
kättesaadav: http://eelnoud.valitsus.ee/main#Z3LppPQm.
8 https://citizenos.com (30.09.2015)
9 Valimisprogrammid inimõiguste valguses. Eesti Inimõiguste Keskus. 5.02.2015. Arvutivõrgus
kättesaadav: https://humanrights/2015/02/valimisprogrammid-inimoiguste-valguses/.
12
puudutavate arengute ja taotlusvoorude kohta. Nõukoda oli aktiivselt kaasatud Kultuuripoliitika
põhialuste Kultuur 2020 koostamise protsessi 2013.aastal, samuti kehtiva lõimumisvaldkonna
arengukava Lõimuv Eesti 2020 koostamisse ja elluviimisesse. Nõukojal on aktiivne roll uue
lõimumisvaldkonna arengukava 2020-2030 koostamisprotsessis. Nõukoja istungitel käsitletakse eri
ministeeriumite haldusalas olevaid lõimumisega seotud teemasid, samuti edastatakse infot valdkonda
puudutavate arengute ja taotlusvoorude kohta.
Alates 1995.aastast tegutseb Ida-Virumaal rahvusvähemuste konsultatiivorgan - rahvusvähemuste
kultuuriseltside ümarlaud. Tallinnas tegutseb dialoogiplatvormina Kodurahufoorum.
Hea praktika näidetena tõstab osalisriik esile Paides 2016. ja 2017. aasta arvamusfestivale, kus
aruteluteemadeks olid mitmed lõimumisvaldkonda puudutavad teemad: eesti keele majade
kontseptsiooni loomine, Eesti kodakondsuse taotlejatele tasuta keeleõppe võimaldamise meetme
ettevalmistamine, aga ka mitmed regionaalseid üritusi, kus osalesid eesti keelest erineva emakeelga
noored. 2015.aastast alates toimuvad Narvas iga-aastased kultuurifoorumid ja mitmed teised
aruteluplatvormid (näiteks 2017.algatatud Bazar Narvas, lõimumisvaldkonna häkatoni jm). Ellu
viiakse mitmeid tegevusi Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasamiseks eesmärgiga luua laiapinnalised
dialoogiplatvormid koostööks kultuuri-, hariduse- ja noorsootöö valdkonnas, suurendada Ida-Viru
piirkonna sotsiaalset sidusust, algatada uusi arenguprojekte. Toetatakse noorte omaalgatusi ja –
projekte, eri rahvusest noorte omavahelisi kohtumisi, eri õppekoolide vahelist õpilasvahetust.
Selleks, et suurendada Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasatust poliitikakujundamisse ja
otsustusprotsessidesse, viib Kultuuriministeerium Ida-Virumaale mitmeid uusi asutusi: sealhulgas
Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Keele Maja ja Narva komplekse kultuuriteenuste keskuse Vaba Lava
ning toetab ka eripalgelisi kultuurisündmusi, mis toovad Ida-Virumaale inimesi teistest Eesti
piirkondadest ning aitavad kaasa ettevõtluse arengule piirkonnas.
6.Vastuseks komitee palvele lõppjärelduste punktis 19 tihendada konsultatsioone
kodanikuühiskonna organisatsioonidega inimõiguste kaitse valdkonnas edastame alljärgneva
info.
Inimõiguste Instituut teavitab läbi inimõigustealase hariduse ja inimõigustealase nõustamise,
rahvusvaheliste ja siseriiklike projektide kaudu õigusest kaitsele rassilise diskrimineerimise eest
(projektid FRALEX, FWC COM Lot 1). Instituut korraldab seminare ja teavitusüritusi EL Nõukogu
direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EU kohta Ida-Virumaal ja Tallinnas. Instituut on tõlkinud
nimetatud direktiivid ka vene keelde.
Integratsiooni Sihtasutus toetas 2014-2015.aastal Eesti Inimõiguste Keskuse ja arengukoostöö,
humanitaarabi ja maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni Mondo inimõiguste valdkonna
arendustegevusi. Ellu on viidud võrdse kohtlemise teemaline konverentse, antud välja infomaterjale,
korraldatud eesti- ja venekeelsetes koolides inimõiguste-alaseid töötubasid. Samuti anti välja
organisatsiooni Amnesty International inimõiguste kursusel põhinev venekeelne õppematerjal ning
viidi läbi materjali kasutamist tutvustavad koolitused õpetajatele ja noorsootöötajatele.
Inimõiguste valdkonnas toetas Integratsiooni Sihtasutus 2015.aastal projekti vene ja eesti keelt
kõnelevatele Ida-Virumaa erivajadustega inimestele ja omastehooldajatele. 2015. a detsembris avaldas
Eesti Inimõiguste Instituut uuringu „Keelised inimõigused“10, mis kaardistab üldist keeleliste
inimõiguste teadlikkust kui ka seda mõjutavate sihtrühmade käitumist. Uuringus käsitleti venekeelse
elanikkonna lõimumist Eestis õiguslikus, keelelises, kultuurilises, meedia- ja infotarbimises, välis- ja
julgeolekupoliitilises aspektis. Uuringu järeldustest selgus, et keelebarjäär eestivenelaste ja eestlaste
vahel on üks suurimaid takistusi ühiskondliku lõimumise protsessis.
Eesti Inimõiguste Keskus viib ellu järjepidevat seiret inimõigustega seotud arengute osas Eestis läbi
õigusaktide ja praktika analüüse, mis toetavad lõimumist. Keskuse tegevused tõstavad Eesti
avalikkuse teadlikkust võrdse kohtlemise teemal. Eesti Inimõiguste Keskus on välja töötanud
koolitusmaterjale tööandjatele võrdset kohtlemisest töökeskkonnas.
10
http://aastakonverents.humanrightsestonia.ee/wp/wp-content/uploads/2015/12/Keelelised-inimoigused_0112-
Tulemused.pdf
13
Koostöös UNHCR’ga pöörab Eesti Inimõiguste Keskus tähelepanu ka Euroopa Nõukogu otsuste ja
vastavate riiklike programmide tegevuse põhjal osalisriiki rahvusvahelise kaitse alusel Eestisse
ümberasustatud või -suunatud isikutega seotud juhtumitele. Eesti Inimõiguste Keskus panustab ka
riiklike huvirühmade (sealhulgas Eesti Politsei- ja Piirivalveameti, kohtusüsteemi ja advokaatide või
juristide) koolitusprogrammide ja -seminaride organiseerimisse.
2017.aastal töötas Eesti Inimõiguste Keskus koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja mitmekesise
töökoha märgise. Mitmekesisuse märgis on kvaliteedimärk, mis näitab, et ettevõte on atraktiivne
tööandja.
Alates 2013.aastast tähistatakse aprillis osalisriigis Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel
mitmekesisuse päeva, mille eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii
ettevõtetes ja organisatsioonides kui ühiskonnas laiemalt.
7.Täiendav info konventsiooni artiklite 2-7 kohta
Valdkondlik arengukava Lõimuv Eesti 2020
2014.aastal kiitis osalisriigi valitsus heaks lõimumisvaldgkonna arengukava ja selle rakendusplaani
Lõimuv Eesti aastateks 2014-2020. Rakenduspaani elluviimise kohta teeb valitsusele iga-aastaseid
ülevaateid valdkonda koordineeriv Kultuuriministeerium.
Arengukava elluviimisele aitavad kaasa 8 ministeeriumit11 ja riigikantselei. Lõimumiskava
strateegiline juhtimine toimub kollegiaalsete organite – lõimumiskava juhtkomitee12 ja -rühma13
kaasabil, kihu kuuluvad kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja kodanikuühendustega, sh
rahvusvähemuste konsultatiivorganite esindajad.
Arengukavas sätestatud tegevuste üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele-
ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi.
Arengukava seab lõimumise valdkonnas kuus alaeesmärki, mis toetavad: 1) kogu ühiskonna avatust ja
lõimumist toetavaid hoiakuid; 2) eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike lõimumist
ühiskonnas; 3) uussisserändajate kui kasvava sihtrühma kohanemist ja lõimumist Eesti ühiskonnas; 4)
eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimeliste teadmiste omandamist oskusi
eestikeelses keskkonnas toimetulekuks; 5) eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivselt osalust
noorsootöös ja kontakte eestikeelsete eakaaslastega; 6) eesti keelest erineva emakeelega tööealistele
võimalusi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul.
Tähelepanu pööratakse rahvusvahelise kaitse saanud inimeste lõimumise toetamisele. Keelelis-
kultuurilistest kogukondadest pööratakse tähelepanu romadele haridus-, tööhõive- ja
sotsiaalvaldkonnas. Toetatakse osalisriigi ühiskonna mitmekultuurilisust ja eri rahvuskultuure
esindavate organisatsioonide jätkusuutlikku toimimiste ja süsteemset arendamist.
Oluliseks teemaks valdkonnas on vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste informeerituse ja ühtse
inforuumi kujundamine, milles kannab olulist rolli 2015.aastal avatud Eesti avalik-õiguslik
venekeelne telekanal ETV+.
2018.aastal alustatakse ettevalmistusi on uue valdkondliku arengukava koostamiseks aastateks 2020-
2030.
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringute tulemused 2015. ja 2017.aastal.
11
Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium. Eestis on kokku 11
ministeeriumi.
12 Lõimumiskava juhtkomitee ülesanneteks on teha vajaduse korral kultuuriministri kaudu Vabariigi Valitsusele
ettepanekuid arengukava Lõimuv Eesti 2020 ja selle rakendusplaani muutmiseks ning algatada järgmise perioodi
lõimumiskava koostamine
13 Lõimumiskava juhtrühma ülesandeks on koondada regulaarselt teavet lõimumiskava rakendusplaani, samuti seotud
strateegiate elluviimise kohta ning analüüsida regulaarselt lõimumise ja sellega seotud protsesside arengut, jagada teavet
arengukava elluviivatele ja kasusaavatele osapooltele ning avalikkusele.
14
Valdkonna seireks viidi 2015.aastal ja 2017.aastal läbi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringud.
Mõlemad monitooringud tõid esile, et osalisriigis paraneb eesti keele oskus ja suureneb riigikeele
oskuse positiivne sümboolne tähendus. Teisest rahvusest noorte usaldus Eesti riigiinstitutsioonide
vastu on lähedane eestikeelsete noorte omale ja oluliselt kõrgem võrreldes venekeelse vanema
põlvkonnaga. Eesti riigiidentiteedi tugevust mõõtvad näitajad, mis on seotud teistest rahvustest Eesti
inimeste kuuluvustundega ja eestlaste kaasamisvalmidusega, on head. Vähenemas on toetus
keelepõhisele eristamisele haridussüsteemis. Usaldus riigiinstitutsioonide vastu on teisest rahvusest
inimestel jätkuvalt madalam kui eestlastel. Teisest rahvusest inimeste positsioon tööturul on
eestlastega võrreldes jätkuvalt nõrgem.
Monitooringud tõid esile, et Ida-Virumaa lõimumisnäitajad on nõrgemad võrreldes teiste Eesti
piirkondadega. Kodakondsuse taotlemisel on taandumas määratlemata kodakondsusega isikute
suutmatus õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam. Kodakondsuse mittetaotlemise
põhjusena on tõusmas seisukoht, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist.
Teistest rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud. Kui
2008. aastal ei osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks vähenes
nende osakaal 10 %-ni.
Viimase kümmekonna aastaga on teistest rahvustest inimeste hinnangud oma üldisele informeeritusele
Eestis toimuvast lähenenud eestlaste omale ja kasvanud venekeelsete avalik-õiguslike meediakanalite
jälgitavus.
Võrreldes 2015. aasta integratsiooni monitooringuga oli 2017. a ebavõrdsuse taju teistest rahvustest
elanike seas oluliselt langenud. Suuremal määral tunnetatakse võimalust rääkida kaasa poliitikas,
kohaliku elu korraldamises ja kodanikuühendustes. 90% eestlastest leiab, et Eesti riik kaitseb nende
õigusi ja pakub avalikke hüvesid, teiste rahvuste esindajatest on samal seisukohal 79% (2015. aastal
74%). Sealjuures ei erine hinnangud osalemisele poliitilises tegevuses Eesti kodakondsusega ja
kodakondsuseta teistest rahvustest elanike vahel. Positiivsena võib nimetada, et paari viimase aastaga
on 8 protsendipunkti võrra vähenenud nende teistest rahvustest inimeste osakaal, kes arvavad, et neil
pole võimalik ühiskonda mõjutada (2015. aastal arvas nii 61%).
Monitooringud tõid välja, et ligikaudu kümne aastaga on tähelepanuväärselt vähenenud nende elanike
osakaal, kes usuvad, et rahvusel on tööl edasijõudmisele suur mõju. Eriti märgatavalt on see näitaja
kahanenud teistest rahvustest inimeste puhul: 72%-lt 44%-le. 85% teistest rahvustest inimestest leiab,
et Eestis on ruumi mitmesugustele keeltele ja kultuuridele.14 Ebavõrdsust tööturul, sh
karjäärivõimalustes, tunnetavad rohkem nooremas tööeas teistest rahvustest elanikud, kes on ise äsja
tööturule sisenenud. 2015. ja 2017.aasta monitooringud näitavad, et eestlaste hoiakud venekeelse
elanikkonna kaasamise suhtes on muutunud positiivsemaks. Tugevnenud ja kinnistunud on eestlaste
toetus venekeelse elanikkonna esindajate suuremale kaasamisele Eesti ühiskonna ja majanduse
juhtimisse.
Keelelised õigused
Keelte kasutamist Eesti territooriumil reguleerib keeleseadus. Kohalikes omavalitsustes, kus
vähemalt pooled alalised elanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle
omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole
ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka
vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei
ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku
omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele
omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt. Olenemata erinevate etniliste rühmade osakaalust
regioonis võivad rahvusvähemused poolte kokkuleppel kasutada oma emakeelt suhtluses
riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse ametniku ning töötajaga, samuti Eesti Vabariigi
välisesinduses ning notari, kohtutäituri ja vandetõlgiga ning nende büroos. Kõigil
ministeeriumidel ja riigiasutustel on lisaks eestikeelsele ka vene ja inglise keelne veebileht.
14
Eesti Integratsiooni Monitooring 2017.
15
Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal ilmuvad kohalike omavalitsuste ajalehed nii eesti kui vene
keeles, samuti on mitmekeelsed nende omavalitsuste kodulehed.
Keeleseadus lubab avaliku teabe – siltide, viitade, kuulutuste, teadaannete, reklaami jms –
eestikeelse teksti kõrvale lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde tingimusel,
et eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav.
Piirkondades, kus elab palju eesti keelest erineva emakeelega isikuid on tagatud Töötukassa
teenused ka vene keeles.
Vene- ja ingliskeelne teenindus on kättesaadav ka pangandus- ja ärisektoris, meditsiinis ja
politseis. Üha enam eelistavad avalikke teenuseid pakkuvad asutused värvata töötajaid, kes lisaks
eesti keelele valdavad ka vene ja inglise keelt.
Keeleseaduse kohaselt soodustab riik lisaks eesti keelele ka viipekeele ja viibeldud eesti keele
kasutamist ja arengut. Kurdi või vaegkuulja suulisel asjaajamisel riigiasutuses, sealhulgas Eesti
välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning
nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus,
mittetulundusühingus ja sihtasutuses tagatakse tõlketeenus.
Koostöö valitsusväliste organisatsioonidega
Eestis on igaühel põhiseaduslik õigus koonduda liitudesse, seltsidesse, klubidesse; kaitsta oma huve,
väljendada ühiseid seisukohti. Eesti riik toetab rahvusvähemuste kultuurseltse etnilise kultuuri
säilitamisel, arendamisel ja tutvustamisel. Eestis on registreeritud ligi 300 rahvusvähemuste
kultuuriseltsi ja ühendust, kelle tegevuskulude katmist toetatakse alates 1991. aastast riiklikest
eelarvevahenditest. Prioriteetseks tegevuseks kultuurivaldkonnas on eestlaste ning teiste rahvuste
kontaktide tihendamine. Tegevuste sihtrühmaks on Eestis elavad erineva etnilise taustaga inimesed
hoolimata kodakondsusest või etnilis-kultuurilisest taustast.
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonidele pakub osalisriik riigieelarvelist
tegevustoetust. Ühenduste tegevuste eesmärk on suurendada inimestevahelist üksteisemõistmist ja
aktiivsust kodanikeühendustes, suurendada kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondade kontakte.
Lisaks toetavad vähemusrahvuste kultuurilist tegevust riigieelarvelistest vahenditest
Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu
Nõukogu ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Vähemusrahvaste keelt ja kultuuri toetavad ka
kohalikud omavalitsused. Samuti toetavad vähemusrahvusi erafondid ja välissaatkonnad.
Lõimumiskava raames viivad igal aastal integratsioonialaseid tegevusi ellu koostööpartnerid, milleks
on mittetulundusühingud, haridus- ja teadusasutused, kohalikud omavalitsused jt valitsusvälised
organisatsioonid.
Kultuuriministeeriumi juures tegutseb alates 2008. a rahvusvähemuste kultuurinõukoda
kultuuriministri konsultatiivorganina. Nõukoja pädevusse kuulub seisukohtade avaldamine Eesti
rahvusvähemuste kultuurielu ja -tegevuse edendamise küsimustes, sellega seonduvalt kultuuripoliitika
ning lõimumisvaldkonna korraldamises ning vajadusel sellest tulenevate ettepanekute tegemine
kultuuriministrile. Nõukoja istungid toimuvad neli korda aastas.
Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltside ümarlaud tegutseb alates 2018.aastast Kultuuriministeeriumi
juures. Kohtumised toimuvad igakuiselt Eesti ühiskonna-, kultuuri-ja poliitikategelastega, saatkondade
esindajatega ning välisriikide valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning
rahvuskultuuriseltsidega riigi teistest regioonidest.
Koostööl valitsusväliste organisatsioonidega on osalisriigi poliitikakujundamises oluline roll ja seda
väärtustatakse kõrgelt. Eesmärk on leida uusi ja aktiivseid vorme dialoogiplatvormide elluviimiseks.
Näiteks 2017.aastal toimus Tallinnas esimene lõimumise häkaton, kuhu esitati kümme ideelahendust
lõimumisalasteks arendustegevusteks. Ettevõtmisega sooviti otsida uudseid ja põnevaid ideid
sidusama ühiskonna loomiseks noorteorganisatsioonide esindajatega. Häkatoni korraldasid
Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus.
Poliitilised õigused, sealhulgas õigus osaleda valimistel
Põhiseaduse kohaselt teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas Riigikogu valimiste ning rahvahääletuse
teel. Riigikogu valimistel saavad hääletada vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud. Kohalike
16
omavalitsuste volikogude valimistel saavad Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse
kohaselt hääletada vähemalt 18-aastased Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud. Samuti on kohalike
omavalitsuste volikogude valimistel hääletamisõigus välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku
elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Valijate püsielukoht, see tähendab elukoht, mille
aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, peab asuma samas vallas või linnas.
Kuna kõigile alaliselt Eestis elavatele isikutele, olenemata eesti keele oskusest, on tagatud õigus
osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel, on neil seeläbi tagatud võimalus mõjutada kohalikul tasandil
ühiskondlikke otsuseid ja osaleda poliitilises elus. Eesti on üks vähestest riikidest maailmas, kus
mittekodanikud võivad osaleda kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.
Peale valimiste ja rahvahääletuse on üksikisikutele ning ühendustele loodud võimalusi
riigivalitsemises vahetult osaleda, näiteks osalusveebi kaudu. Õigusaktide eelnõud avaldatakse e-
õiguse keskkonnas. Ettevõtjaportaali, veebipõhise kasutajakeskkonna kaudu on nii ettevõtete kui ka
vabaühenduste asutamine ja aruandlus lihtne ja kiire.
Õigus kuuluda poliitilisse erakonda on seadusandlikult seostatud Eesti kodakondsusega: erakond on
kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste
huvide väljendamine ning võimu teostamine. Kuigi Riigikogusse võivad kandideerida vaid Eesti
kodanikud, ei ole sellest hoolimata piiratud nende isikute muid õigusi väljendada oma poliitilisi
seisukohti ja veendumusi. Kehtiv lõimumiskava ning selle rakendamise meetmed keskenduvad
mitmetes tegevustes rahvusvähemuste aktiivsemale kaasamisele kodanikuühiskonna tegevustesse.
Õigused majandus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas. Tegevused töötuse vähendamiseks.
2013-2014.aastal piloteeriti Tallinnas ja Narvas Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel kolmandate
riikide kodanikele suunatud integratsioonialase nõustamisteenuse osutamise mudelit.
Nõustamiskeskustes pakutakse infot tööhõive, hariduse, sotsiaalsete teenuste, õigusabi,
sotsiaalhoolekande, tervishoiu, riiklike toetuste, keeleõppe, kohanemiskursuste, kodakondsuse
taotlemise võimaluste kohta. Loodi eesti, inglise ja vene keelne veebilehekülg
www.integratsiooniinfo.ee. Lõimisalase teabe levitamiseks tehakse koostööd Eesti Töötukassa,
Politsei- ja Piirivalveameti, kohalike omavalitsuste, raamatukogude, noorsootöö organisatsioonide ja
rahvusvähemuste kultuuriseltsidega.
Tähelepanu pööratakse kultuuriteenuste väljaarendamisele, mis toetab keeleõpet ja lõimumist.
Osalisriigi 14 etendusasutuses ja muuseumis toetati muukeelsete programmide väljaarendamist
sünkroontõlketehnika, nutiseadmete ja -rakenduste, audiogiidide ning nende tööks vajaliku tarkvara
näol. Koostöölepingud on sõlmitud järgmiste asutustega: SA Eesti Vabaõhumuuseum, SA Pärnu
Muuseum, Tartu Ülikool, SA Rakvere Teatrimaja, SA Teater Vanemuine ja SA Vene Teater,
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Valga Muuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum,
SA Vaba Lava, SA Endla Teater, SA Teater NO99, SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus ning Tartu
Linnamuuseum. Muukeelse info esitamisvõimekust suurendavaid tegevusi rahastati Euroopa
Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
Integratsiooni Sihtasutus pakub tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursused ja Eesti Vabariigi
põhiseaduse ja kodakondsuseseaduse tundmise koolitusi. 2016.aastal alustasid tööd eesti keele- ja
kultuuriklubid.
2018. ja 2019.aastal avatakse keele majad avamiseks Tallinnas ja Narvas. Eesti keele majade eesmärk
on parandada ligipääsu kvaliteetsele ja paindlikule keeleõppele ning soodustada erinevate lõimumist
toetavate koostöötegevuste elluviimist.
Huviharidus
Eestis on registreeritud ligi 40 pühapäevakooli, mis tegelevad eri rahvustest lastele päritolumaa
kultuuri, keele ja kommete õpetamisega ning Eesti elanikele oma kultuuri tutvustamisega. Riiklikult
on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti
kultuuri tundmaõppimist. 2014/2015. õppeaastal toetas Integratsiooni Sihtasutus 23 pühapäevakooli
tööd, 2015/2016. õppeaastal 29 pühapäevakooli tööd. 2017/2018 õppeaastal rahastati 30 erineva
pühapäevakooli tegevust kogumahus 135 713 eurot. Eesti Rahvusvähemuste Pühapäevakoolide
Õpetajate Ühingu liikmetele korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeseminare ja infopäevi.
17
2015.aastal töötas osalisriik välja täiendava noorte huvitegevuse toetussüsteemi, mis rakendus
2017.aastal. Selle eesmärgiks on riigi täiendava toetuse suunamine noorte osaluse suurendamiseks
huviharidusse vanusegrupis 7-19 aastat ja noortele mitmekülgse, regulaarse, juhendatud ning loovust
arendava huvitegevuse tagamine. Fondi kaudu toetatakse kohalikke omavalitsusi, et parandada nende
elanikest lastele ja noortele huvitegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust, vähendamaks mitteosalejate
osakaalu sotsiaalmajanduslikult nõrgemates elanikkonnagruppides.
2017.aastal võttis osalisriigi parlament vastu noorsootöö seaduse, erakoolisaduse ja huvikooli seaduse
muutmise seaduse. Riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele noortele suunatud
huvitegevuse korraldamiseks ja toetamiseks. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse
arvestamisel võetakse aluseks sellised komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv,
toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7‒19, kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.
Õigus võrdselt osaleda kultuurielus
Osalisriik austab teaduslikuks uurimistööks ja loominguliseks tegevuseks vajalikke vabadusi, selleks
vajalikke rahvusvaheliste kontaktide ja koostöö edendamist ning arendamise teaduse ja kultuuri vallas.
2018.aastal läbiviidud keeleuuring tõi esile, et eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes
pooled oskavad eesti keelt hästi (43–54%). 2018. aastal on eesti keelt üldse mitte oskavate inimeste
osakaal vanuses 15–74 väiksem kui 10%. Üle 40% eesti keelest erineva emakeelega elanikest on
valmis keeleoskustaseme tõstmiseks osalema keeleklubides, keelekohvikutes, vestlusringides jm
mitteformaalses keskkonnas korraldatud eesti keele õppes, mis pakub õpitud keeleoskuse säilitamiseks
vajalikku keelekeskkonda.15
21. novembril 2013 kiitis osalisriigi valitsus heaks kultuuripoliitika põhialuste dokumendi, mis annab
suunised Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014–2020. Strateegiadokument on jätk 1998. aastal
Riigikogus vastu võetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustele. Kultuuripoliitika põhialuste
dokumendi kinnitas lõplikult osalisriigi parlament 12. veebruaril 2014. Kultuuripoliitika põhialused
lähtuvad veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide
saavutamisel. Riikliku kultuuripoliitika üks eesmärkidest on Eestis elavate rahvusvähemuste Eesti
ühiskonda ja kultuuriruumi lõimumise toetamine, soodustada samal ajal igakülgselt rahvusvähemuste
kultuurilise identiteedi teadvustamist ja edendamist. Riik soodustab koostööd rahvusvähemuste ja eesti
kodanikeühenduste vahel eesmärgiga tihendada kogukondadevahelisi kontakte.
Saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvuste esindajad, samuti nende rahvuste esindajad, kelle arv on
suurem kui 3000, võivad moodustada vähemusrahvuste kultuuriautonoomiaid. Kultuuriautonoomia
seaduse järgi on kultuuriomavalitsuse moodustanud vähemusrahvustel õigus kasutada oma emakeelt
asjaajamises keeleseadusega kehtestatud piires, kirjastada rahvuskeelseid trükiseid, levitada ja
vahetada teavet oma emakeeles ja korraldada emakeelset õpet. Kultuuriomavalitsuse on osalisriigis
moodustanud kaks vähemusrahvust: soomlased ja rootslased. Teised valimised Soome
vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogusse toimusid 2017.aastal. 2016.aastal toimusid
rootsi vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu neljandad valimised.
Kultuurielus ja kultuuri loomisel osalemiseks ei esine rahvuselisi, rassilisi ega teistel tunnustel
põhinevaid piiranguid. Kõik rahvusvähemuste ühingud ja kollektiivid võivad taotleda oma tegevuseks
toetusi võrdsetel alustel eesti kultuuriühingutega. Eesti riik toetab rahvusvähemuste kultuurseltse
etnilise kultuuri säilitamisel, arendamisel ja tutvustamisel. Rahvusvähemuste kultuuriseltside
tegevustoetust saab taotleda registreeritud kultuuriselts, mille põhikirjaliseks tegevuseks on etnilise
keele ja kultuuri säilitamine. Tegevustoetust saab organisatsioon taotleda organisatsiooni püsikulude
(raamatupidamine, ruumid, traditsioonilised üritused jne) katmiseks. Lisaks on võimalik kõikidel
kultuuriühingutel taotleda ka erinevaid projektitoetusi.
15 Rakendusuuring „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet,
mõju ja korraldus“, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, Tallinna Ülikool.Tallinn, 2018
18
Osalisriik toetab vähemusrahvuste kultuuriseltside tegevust erinevate toetusmeetmete, sh nii
projektipõhise rahastuse kui tegevuskulusid katvate toetusprogrammide abil. 24. septembril
tähistatakse osalisriigis 1988.aastal Eestimaa Rahvuste Ühenduse asutamisega seotud rahvuste päeva
ja iga aasta oktoobrikuu kolmandal pühapäeval riikliku tähtpäevana hõimupäeva.
Osalisriigis on registreeritud ligi 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja ühendust, kelle tegevuskulude
katmist toetatakse riiklikest eelarvevahenditest. Tegutsevad seltsid on koondunud 18
katusorganisatsiooni. Eestis on veidi üle saja vene kultuuriühingu, mis on koondunud 7
katusorganisatsiooni ja mille põhikirjaline tegevus on vene kultuuri ja keele säilitamine. Vene kultuuri
ühingud moodustavad vähemusrahvuste kultuurühenduste arvust ligi poole.16
Alates 2015. aastast toetab Integratsiooni Sihtasutus rahvusvähemuste katusorganisatsioone
kolmeaastase tegevustoetuse raamlepingutega, mis vähendab oluliselt organisatsioonide
halduskoormust. Riigieelarveline toetusmeetme maht oli 2018.aastal 452 000 eurot. See on suurima
mahuga arengukava Lõimuv Eesti 2020 kultuurilist mitmekesisust toetav programm. 2017.aastal
Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbiviidud uuring näitab, et riigipoolset rahvusvähemuste kultuuride
toetust peetakse väga oluliseks ja seda väärtustatakse. Toetus annab seltside tegevusele
stabiilsuse ja loob tugistruktuure rahvusvähemuste kultuurialasele tegevusele.17
Üheks oluliseks riigipoolseks ülesandeks on anda rahvusvähemustele võimalus oma emakeele
säilitamiseks ja kultuuri edendamiseks. Kultuuriministeeriumi eelarvest rahastatakse
projektikonkurssidena mitmeid rahvusvähemuste kultuuripärandi säilitamisele suunatud riiklikke
programme: Riiklik programm “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018”, mis toetab kirikute ja
pühamute restaureerimist, valdkondlik programm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019”,
mis toetab muuhulgas ka eestirootsi pärandkultuuri Lääne-Eestis, “Peipsiveere kultuuriruum 2017–
2020“, mis toetab piirkonna kultuuripärandi säilitamist Ida-Eestis rõhuasetusega vene ja vanausuliste
ning vadja rahvuse juurtega Kodavere kihelkonna murdeala kultuuripärandi säilitamist ja tutvustamist.
Kultuuriministeerium toetab järjepidevalt rahvusvähemuste professionaalseid ja harrastusteatreid,
kontserdikorraldajaid, muuseume, kirjastamisprojekte, samuti rahvusvähemuste kirjandusürituste,
festivalide jt kultuuriürituste korraldamist Eestis. Riigieelarvest toetatakse Vene Teatrit ja avalik-
õiguslikus Rahvusringhäälingu venekeelseid kanaleid ja programme. Eesti Vabaõhumuuseumi
Paljurahvuselise Eesti keskus tegeleb Eestis elavate erinevate vähemusrahvuste kultuuri, ajaloo ja
kunsti tutvustamisega. 2015.aastal avati muuseumis Eesti taluarhitektuuri näidise setu talu ja
peipsivene maja. Paljurahvuselise Eesti keskuses tähistatakse erinevaid eri rahvuste kalendri tähtpäevi,
korraldatakse erinevaid kultuure tutvustavaid teemapäevi, õpitubasid, laatasid jne. Lõimumisalaste
koostöötegevuste koordineerib ka Eesti Folkloorinõukogu koostöös nõukogu vähemusrahvuste
töörühmaga.
Kaunite kunstide valdkonnas on riigieelarvest enim toetatud venekeelne teatritegevus, toetust on
saanud ka vene süvamuusika kollektiivid. Rahvusvähemuste kultuuri tutvustavad mitmed
muusikafestivalid, näitused, kirjandus- ja rahvakultuuriüritused.
Tegutsevad eestivene kunstnikeühendused Tallinnas ja Ida-Virumaal, omavalitsuste toel
munitsipaalsed muusika- ja kunstikoolid, kus pakutakse ka venekeelset õpet.
Tallinnas töötavad Vene muuseum, Vene Kultuurikeskus, Ukraina kultuurikeskus, Eesti Juudi
muuseum. Peipsi äärsetes omavalitsustes asuvad mitmed vanausuliste ajalugu ja kultuuri tutvustavad
muuseumid ja külastuskeskused, Haapsalus tegutseb rannarootsi kultuuripärandit tutvustav muuseum
16
Suurimate liikmeskondadega katuseorganisatsioonid Eestis on Eestimaa Rahvuste Ühendus (asutatud 1988.a),
Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra (asutatud1992.a). MTÜ Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit
(asutatud 1923, mis taasalustas tegevust 1992.a, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus (asutatud 2001.a, Kultuuriühendus Kirill
ja Meffodi (asutatud 2008.a).
17
Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile.
Integratsiooni Sihtasutus. Tallinn,2017
19
ja Tallinnas EELK Rootsi-Mihkli kirikus Eestirootslaste kirikumuuseum. Baltisaksa kultuuripärand
on esindatud renoveeritud ja taastatud mõisahoonete näol, millest paljud tegutsevad turismikeskuste ja
koolidena. Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum etnograafiamuuseumina talletab Eestis elavate
vähemusrahvuste ajaloo- ja kultuuripärandit. Igal aastal toimuvad Eestis mitmed rahvusvähemuste
kultuuri ja kultuuripärandit tutvustavad festivalid, näitused, käsitöölaadad, kirjandusüritused, mis
leiavad laialdast kajastust ka meedias.
Rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatele korraldatakse ümarlaudu ja seminare, koolitus- ja
nõustamistegevusi, soodustatakse koostööd teiste osalisriigi kodanikeühendustega.
Spordialad, -rajatised, spordivõistlused ja sportimisvõimalused on Eestis avatud kõigile. Sõltumata
rassist, seksuaalsest sättumusest või sooidentiteedist on igal inimesel võimalus Eestis kasutada
erinevaid sise- ja välispordirajatisi, harrastada talle sobivat spordiala, osaleda võistlejana või
pealtvaatajana teda huvitaval spordivõistlusel ning moodustada soovitud spordiklubi spordiala
edendamiseks. Sõltumata valitud esindaja rahvuslikust või sooidentiteedist on igal spordiklubil
võimalus ja õigus esitada ka taotlus oma spordiklubi ürituse või tegevuse rahastamiseks avaliku
sektori poolt.
Eesti on heaks kiitnud Jalgpallivõistluste ja Teiste Spordiürituste Pealtvaatajate Vägivalda ning muid
Korrarikkumisi Käsitleva Euroopa Konventsiooni ning spordiürituste korraldajad koostöös Politsei- ja
Piirivalveametiga järgivad konventsioonis sätestatud põhimõtteid. Homofoobsete ja transfoobsete
sõnumite skandeerimise korral spordiüritustel või spordiüritustega seoses sekkuvad ürituse korraldajad
ning Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud või turvatöötajad ja rikkujad kutsutakse korrale või
kõrvaldatakse ürituselt ning neile määratakse karistus vastavalt kehtestatud korrale.
Lisaks eelpool toodud konventsioonile järgivad Eesti spordialaliidud ka Olümpiaharta põhimõtet,
mille kohaselt ei tohi isikut diskrimineerida rassi, usu, poliitika või soo alusel või mõnel muul viisil.
Rahvusringhääling rassiliste eelarvamuste tõkestajana
Arengukava Lõimuv Eesti 2020 üks prioriteetidest on kommunikatsiooni ja teaberuumi süsteemne
arendamine, et suurendada eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna adekvaatset informeeritust.
Selleks toetatakse venekeelse esmase info edastamist ning veebilehtede ja kodanikeühenduste
infokirjade tõlkimist vene keelde, eesti- ja venekeelsete meediakanalite ajakirjanike koostööd ja
koolitusi, Eesti meediakanalite tegevust venekeelse elanikkonnale, meediaprogrammide tootmist, mis
kajastavad lõimumisvaldkonda ja lõimumist kui kahepoolset protsessi.
Osalisriigi avalik-õiguslikku raadiot ja televisiooni rahastatakse riigieelarvest. Eesti
Rahvusringhääling edastab venekeelseid tele- ning raadiosaateid ja subtitreeritud eestikeelseid
telesaateid. Tagatud on Rahvusringhäälingu veebiportaalide töö eesti-, vene- ning inglise keeles.
Üha suuremat rolli mängib meediatarbimises sotsiaalmeedia, mis on teistest rahvustest noorte puhul
muutunud kõige olulisemaks infoallikaks. Eesti Integratsiooni monitooringu (2017) andmetel on
teadlikkuse erinevus oma kodukohas toimuvast rahvusrühmade vahel kadunud (85% eestlastest ja
83% teistest rahvustest inimesi peavad seda heaks või väga heaks).
28. septembril 2015. a alustas tööd Eesti Rahvusringhäälingu venekeelne telekanal ETV+. 2016.aasta
veebruaris alustas tööd piirkondlik Narva venekeelse telekanali ETV+ telestuudio. Kanal pakub
nädalas enam kui 20 tundi omaprogrammi, sh uudiseid, arutelusaateid, meelelahutust, sporti.
Rahvusringhäälingu (ERR) venekeelse telekanali ETV+ käivitumisega kastavas 2016.aastal ERR-i
telekanalite vaadatavus venekeelse elanikkonna seas kasvanud ligi viis korda. Eesti- ja venekeelsete
infoväljade ühtlustamine toetub uudistele ja nende analüüsile, mida ETV+ tagab paralleelselt tele-
eetris, digitaalplatvormidel ja sotsiaalvõrgustikes. Erinevate rahvusgruppide kaasamiseks algatab
telekanal laiapinnalisi, erinevaid rahvusgruppe hõlmavaid meediaprojekte.
Kui 2015. a septembri alguses vaatas kanaleid ETV ja ETV2 vähemalt 15 minutit nädalas 4,3 %
venekeelsest elanikkonnast, siis 2018. a maikuus vaatas ETV+ nädalas 23,7% ehk 84 000 muu koduse
keelega inimestest. ETV+ peavad oluliseks infoallikaks 44% elanikest ja usaldusväärseks 62% kanali
jälgijatest. Kui vanemate põlvkondade seas on ETV+ omaks võtnud umbes pooled venekeelsetest
inimestest, siis kuni 35-aastastest on selle kanali enda jaoks avastanud ainult alla kolmandiku; nende
jaoks on emakeelsest telekanalist info saamisel olulisemad isegi eestikeelsed veebiportaalid.
Venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid (71%), PBK (70%)
ja ERRi venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (62%). 2017.aasta uuringutulemustest joonistub välja, et
20
teistest rahvustest elanike meediakasutuses moodustab suurima ühisosa kohalik venekeelne meedia:
vähemalt üht kohalikku venekeelset kanalit peab oluliseks 89% kõigist vastanutest.
Eestis tegutsevatest venekeelsetest raadiojaamadest on kuulatvaim ja originaaltoodangu mahult suurim
venekeelne avalik-õiguslik raadiojaam Raadio 4. Raadio 4 eesmärk on jääda usaldusväärseimaks
võõrkeelseks raadiojaamaks Eesti meediamaastikul, jätkates üldhuvikanalina, mille ülesanne on
vahendada muu emakeelega elanikele olulisi sündmusi Eestis ja maailmas. Lisaks venekeelsetele
saadetele jätkab Raadio 4 saateid ukraina ja valgevene keeles. Kord kuus on eetris saated
aserbaidžaani, tatari ja tšuvaši keeles ning kolm korda kuus saade „Šolom aleihhem!“ Kantar Emori
Raadioauditooriumi päevikuuringu andmetel kuulas 2017. aastal Raadio 4 nädalas keskmiselt 137
tuhat inimest vanuses 12-74. Iga päev kuulas Raadio 4 keskmiselt 85 000 inimest. Mõlema näitaja
poolest oli Raadio 4 aastal 2017 venekeelsetest raadiojaamadest esikohal. 12-74- aastaste muust
rahvusest inimeste seas on Raadio 4 kuulajaid 39,9% ning eelmise aastaga võrreldes on kuulajate
osakaal selles sihtrühmas kasvanud. Samuti on Raadio 4 selles sihtrühmas kõige kuulatavam
raadiojaam. Raadio 4 kuulab 46% Ida-Virumaa muu emakeelega elanikest.
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) arengukava 2019-2022 sätestab, et avalik õigusliku meediakanali ja
ajakirjanduse kui institutsiooni roll on meediaülesannete täitmisel väga oluline, kuna tagab
tasakaalustatud infovälja Eesti keeleruumi ja ühiskonna jaoks. Telekanali ETV+ seab tegevuste
eesmärgiks algatada ja hoida dialoogi eestlaste ja teise emakeelega elanikkonna vahel. Lisaks kasutab
ETV+ ristmeedialahendustest, mis kaasab aktiivselt auditooriumi ja aitab kaasa riigiidentiteedi
tugevdamisele. Eesti Rahvusringhäälingu meediasüsteemi mitmekesisus tagab avalikkusele
tasakaalustatud informatsiooni, sidustab erinevaid ühiskonnagruppe ning hoiab ära äärmuslike ideede
võimendumise. Tegutsetakse suuremata elanikkonna sidustamise ning tasakaalustatud infoväljas
tegutsemise nimel. 18
Inimõiguste printsiipide tutvustamine läbi meedia
Televisiooni- ja raadioprogrammide keele valikule saab osalisriigi Kultuuriministeerium seada
keelenõude.
Eesti tegevusloaga tegutseb 2018.aastal osalisriigis 55 meediateenust, neist 13 üleriigilist ja 17
regionaalset raadioteenust, 1 rahvusvaheline raadioteenus (venekeelne raadio Ali), kolm ajutist
raadioteenust (millest üks on soomekeelne raadio). Üks vaba juurdepääsuga üleriigiline
televisiooniteenus (Tallinna Televisioon), 22 üleriigilist televisiooniteenust, 2 tellitavat
audiovisuaalmeedia teenust. Eesti tegevusloaga töötab 3 venekeelset televisiooni- ja 8
raadioprogrammi.19 Seadusega on tagatud televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmise ja
taasedastamise vabadus. Teisest riigist pärit televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmist ja
taasedastamist ei piirata.
Eesti Rahvusringhäälingu ETV-kanalil on iganädalaselt kavas välispoliitikasari Välisilm ja Välisilma
toimetuse valitud dokumentaalfilmid, kus on käsitletud inimõiguste olukorda välisriikides, näiteks
Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Aserbaidžaanis ning inimkaubandusega seotud teemasid.
Inimõiguste teemat käsitletakse pisteliselt ka iganädalases arutelusaates „Vabariigi kodanikud“.
Raadio 4 analüütilised vestlussaated („Keerdkäigud, „Vaatleja“) pakuvad tuge päevakajaliste
sündmuste mõtestamisel ja annavad võimaluse arvamust avaldada (saated „Vaateväljas“, „Siin ja
praegu“). Jätkuvad sarjad „Uus Vana Maailm“ ning „Euroopa täna“, mis on otsesaade Strasbourgist
parlamendi istungjärgult. Võrdse kohtlemise teematika leiab käsitlemist paljudes arutelusaadetes, eriti
arvestades, et Raadio 4 on võõrkeelne (venekeelne) raadio.
Raadio 2018. aasta programmi lisanduvad uued saated, mis on pühendatud EV 100. sünnipäevale ja
Euroopa kultuuripärandiaastale. Raadio 4 seab eesmärgiks turundada raadiojaama noorema
auditooriumi hulgas ja püüab seeläbi muuta oma kuvandit. 2018. aasta lõpus käivitab Raadio 4
internetis alternatiivse veebiplatvormi noorema põlvkonna kaasamiseks. Jätkuvalt on Raadio 4
18 Eesti Rahvusringhäälingu arengukava: http://files.err.ee/files/ERR_arengukava_2019-2022.pdf
19
Kommertssaadete FM-lainealas kuus venekeelset raadiojaama: kontsernile (Sky Media) kuuluvad Sky Radio
ja Russkoje Radio; samuti Narodnoje Radio ja Dinamit FM, Volna ja religioosne Semeinoje Radio.
21
fookuses haridus („Tark kool“). Eneseharimisvõimalusi pakuvad kultuurisaated „Eesriie!“,
„Kinosaal“.
ETV+ pakub vaatajale igapäevast informatsioonisaadet „Kofe+“ (Кофе+), mille põhisisuks on
uudised, päevakajaliste sündmuste analüüs ja kommentaar otse sündmuste keskelt või asjaosaliste
käest. 2018. aastal jätkub saatesari „Народу важно“ (Rahvale tähtis) koos iganädalase Ida-Virumaa
päevakajaliste sündmuste analüüsiga. Jätkub uuriva ajakirjanduse formaat „Insight“. 2018. a jaanuarist
võib ETV+ kanalis vaadata debattšõud "Kes keda?", kus väitlevad Eesti tuntud poliitikud ja
arvamusliidrid.
Tegutsevad venekeelsed kultuuriajakirjad Tallinn, Võšgorod ja Plug), kirjastustelt KPD ja Aleksandra
ilmub venekeelne ilukirjandus, välja antakse 2 nimetust venekeelseid ajalehti, 19 nimetust
venekeelseid ajakirju. Lisaks ilmub rida kohalike omavalitsuste ajalehti eesti ja vene keeles.
Venekeelne regionaalne ajakirjandus on olemas praktiliselt kõikjal Eestis, kus asub suuremaarvulisem
vene keelt kõnelev elanikkond. Suuremateks väljaanneteks on Narvskaja Gazeta, Narva, Gorod, Viru
Prospekt, Severnoje Poberežje, Sillamjaeski Vestnik, Panorama Ida-Virumaal; Tšudskoje Poberežje
Peipsi ääres; Valk Valgamaal jt. Kõige populaarsem venekeelne munitsipaalajaleht on pealinnas
Tallinnas ilmuv Stolitsa, tiraaž 55 000 eksemplari (2017).
Lisaks ilmuvad rahvusvähemuste rahvuskultuuriseltside omakeelsed ajalehed ja ajakirjad, näiteks
soomekeelne „Inkeri“, rootsikeelne „Estlandssvensk“, Ukraina kultuuriselts „Vodograi“ annab välja
igakuist elektroonilist väljaannet „Ridna Hata“ jms.
22