dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 18. juuni 2018
Viit
4-10/1388-1
Registreeritud
18. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 Teabe-ja infohalduse korraldamine
Sari
4-10 Kirjavahetus infotehnoloogia küsimustes
Toimik
4-10/2018 Kirjavahetus infotehnoloogia küsimustes
Vastutaja
Maiu Merihein
Lahendamise tähtaeg
18. juuli 2018

Failid

  • 📎26-618-00935360 18.06.2018 Protokoll.bdoc2925 KB

Sisu (failidest)

NB! NÄIDETES TOODUD ANDMED ON TESTANDMED JA EI KAJASTA TEGELIKKU PILTI MIDA ON VÕIMALIK TEENUSE TEEKONNA JÄLGIJAGA JÄLGIDA (kuvade selgitused) Teenuste teekonna jälgija võimaldab kuvada kolme vaadet (koondvaade ehk suurpilt , kõik asutused (IS) kokku, asutuste lõikes, teenuste lõikes Suure pildi vaade (4. infosüsteemi koos Eesti.ee, Ehitisregister, Majandustegevuse register, Maanteeameti iseteenindus) Kui palju teenuseid tarbitakse päevas Mitu Korda on erinevaid teenuseid kasutatud Antud näite puhul (ringdiagramm) eesti.ee on kõik sagedamini kasutatav keskkond (50% kõikidest kasutajatest on viimase 10 nädala jooksul kasutanud eesti.eed, ning kõige populaarsem teenus eesti.ees oli töövõimetusleht, mida kasutati 40% kasutajatest kõikide kasutajate hulgast). Lisaks sellele on toodud ka ajatelg, mis näitab mis päeval kasutus oli kõige suurem. Kui palju on kasutajad erinevatele teenustele aega kulutanud 1 NB! NÄIDETES TOODUD ANDMED ON TESTANDMED JA EI KAJASTA TEGELIKKU PILTI Antud näite puhul (ringdiagramm) Ehitusregister on kõige aeganõudvam infosüsteem 50% koguajast mida kulutasid kasutajad kõikide teenuste peale kulus Ehitusregistri teenustele. Samas kõige aega nõudvam teenus oli töövõimetuslehtede esitamine eesti.ee kaudu 30% ajast kulus nende peale. Kui kaua viivitatakse menetluse alustamisega? Antud näitepuhul tegemist on ühe registriga Majandustegevuse register ja kahe teenusega, mille menetlemisega hakati tegeleme ametnike poolt hiljem kui esitati kliendi poolt vastav avaldus/taotlus. Kui kaua võttis menetlus aega alates avalduse/taotluse esitamisest kuni ametniku poolt tehtud otsuseni Antud näitepuhul tegemist on ühe registriga Majandustegevuse register ja viie teenusega, kus kõige pikem menetlus oli Taksoveo sõidukikaardi menetlemine. 2 NB! NÄIDETES TOODUD ANDMED ON TESTANDMED JA EI KAJASTA TEGELIKKU PILTI Kuis suurel osal teenustest esines tehnilisi vigu Teenustaseme pilt Antud vaade aitab välja selgitada, iga teenuse osas erandi, missuguses sammus klient lõpetas teenuse kasutamise. 3 Teenusepõhine juhtimine 12.06.2018 Enely Prei Kaitseministeeriumi auditi- ja arendusosakonna juhataja Teemad • Mis on teenus? Mis on protsess? Kuidas neid eristada? • Kaitseministeeriumi valitsemisala näide • NATO küberkaitsekoostöö keskuse näide (kui jõuame) • Tiigrihüppe SA näide (kui jõuame) • IKT teenuste näide (kui jõuame) • Teenusepõhise juhtimise käsitlused Eesti avaliku sektori jaoks: TERE ja TKTA Mis on teenus? Teenus on lubadus kliendile luua väärtus läbi kokkulepitud tulemite ilma, et kliendil kaasneks sellega riske või kulusid (va fikseeritud teenuse maksumus). Kuidas teenuseid luuakse? Inimesed Protsessid Partnerid Tooted Kuidas teenuseid luuakse? KLIENT OSUTAJA Ressursi- • sõnastab • kombineerib Inimesed piirangud vajaduse inimesed, tooted, Kasutajate ja • tagab rahastuse TEENUSLEPE: protsessid ja Tooted protsesside • valib teenuse Teenustase partnerid vajadused osutaja Teenuse hind • kavandab Protsessid • räägib osutajaga teenustaseme Regulatiivsed läbi • kalkuleerib nõuded Partnerid teenuse hinna • räägib kliendiga läbi Teenus ja protsess • Teenus on väärtus, mille klient saab ja tunnetab. • Protsess on see töö, mida teenuse osutaja selleks tegema peab. • Kliendi tagasisidet küsitakse teenuste, mitte protsesside kohta. • Enamasti saab teenuseid ja protsesse käsitleda maatriksina ja selle tõttu moodustub asutustes sageli maatriksstruktuur. Kliendi vaade Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 Teenus 4 Erakorraline Eriarstiabi Üldarstiabi Taastusravi Teenust osutava asutuse vaade arstiabi Protsess 1: Diagnostika X X X Protsess 2: Ambulatoorne ravi X X X X Protsess 3: Statsionaarne ravi X X Protsess 4: Kirurgiline ravi X X X Teemad • Mis on teenus? Mis on protsess? Kuidas neid eristada? • Kaitseministeeriumi valitsemisala näide • NATO küberkaitsekoostöö keskuse näide (kui jõuame) • Tiigrihüppe SA näide (kui jõuame) • IKT teenuste näide (kui jõuame) • Teenusepõhise juhtimise käsitlused Eesti avaliku sektori jaoks: TERE ja TKTA Tiigrihüppe Sihtasutuse näide Aastast 2010 TEENUSED ja PROTSESSID Teenused koolidele TikiTiiger TehnoTiiger ProgeTiiger Koolitus X X X Asutuse protsessid Õpilastööde konkurss X X X Sihtfinantseerimine X X Hankimine X X Tootearendus X PR ja teavitustöö X X X TEENUSED (30 tk) Teemad • Mis on teenus? Mis on protsess? Kuidas neid eristada? • Kaitseministeeriumi valitsemisala näide • NATO küberkaitsekoostöö keskuse näide (kui jõuame) • Tiigrihüppe SA näide (kui jõuame) • IKT teenuste näide (kui jõuame) • Teenusepõhise juhtimise käsitlused Eesti avaliku sektori jaoks: TERE ja TKTA IKT näide IKT teenused Siseveeb Finantsarvestuse Lubade menetluse infosüsteem infosüsteem Nõudlusehaldus (analüüs) X X Disain (arhitektuur) X X IT teenuste finantsjuhtimine X X X Projektijuhtimine (arendus) X X X IKT protsessid Muudatusehaldus X Testimine X X Reliisihaldus X X Infoturbehaldus X X X Vara- ja konfiguratsioonihaldus X X Tarnijate haldus X X Intsidendihaldus X X X Sündmusehaldus (monitooring) X X X Teenindussoovide haldus X X X Põhiprotsess funktsionaalse struktuuri puhul • Teenuse protsess kondab mööda osakondi ringi • Puudub inimene või meeskond, kelle motivatsioon oleks teenus kogu protsessist läbi vedada lõpuni • Korraga protsessis mitukümmend tööd • Kõik osakonnad omavahel konfliktis Põhiprotsess teenusepõhise struktuuri puhul JUHT Funktsioonipõhine struktuur JUHT JUHT JUHT Teenuse/toote põhine struktuur JUHT JUHT JUHT Teemad • Mis on teenus? Mis on protsess? Kuidas neid eristada? • Kaitseministeeriumi valitsemisala näide • NATO küberkaitsekoostöö keskuse näide (kui jõuame) • Tiigrihüppe SA näide (kui jõuame) • IKT teenuste näide (kui jõuame) • Teenusepõhise juhtimise käsitlused Eesti avaliku sektori jaoks: TERE ja TKTA Uued teenusepõhise juhtimise käsitlused Eesti avaliku sektori jaoks: RaM/TERE ehk tegevuspõhine riigieelarve MKM/TKTA ehk määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ MKM/TKTA teenuste käsitlus Otsesed Ehtsad avalikud teenused teenused RaM/TERE käsitlus (sinine) MKM/TKTA käsitlus (kollane) PÕHITEENUSED AVALIKU SEKTORI KAUDSED TEENUSED OTSESED TEENUSED TEENINDAMINE TKTA: Otsesed TKTA: Asutuse TKTA: Välised avalikud teenused, põhiülesanded tugiteenused sh proaktiivsed* SISEMISED TUGITEENUSED TKTA: Sisemised tugiteenused Otsesed teenused TERE vs TKTA otsene avalik teenus VÄÄRTUS TERE nt arstiabi, haridus, päästmine, õigus, pension, toetus, hüvitis otsene avalik teenus MuudMuudMuudMuud Menetlus: Menetlus: TKTA menetlused, menetlused, menetlused, menetlused, teenuse teenuse nt aruanded, nt aruanded, nt aruanded, nt aruanded, tarbimise taotlemine maksed maksed maksed vmsmaksed vmsvmsvms lõpetamine TERE ja TKTA metoodika väljakutsed • TERE väljakutse: teenus vs protsess • TKTA väljakutse: teenus vs teenuse kanal Kokkuvõte • Teenusepõhine juhtimine tähendab kliendi vaatenurga juhtimist • Teenused on protsesside tulem, protsesse on vaja teenuste tagamiseks • Teenusepõhine juhtimine avaldub näiteks: • asutuse struktuuris (formaalsed juhid juhivad teenuseid, mitte funktsioone) • planeerimises (planeeritakse teenuseid ehk loodavat väärtust ja sellega seostatakse protsessid ja ressursid, mitte vastupidi) • tulemuste mõõtmises (mõõdetakse teenuse kvaliteeti ehk loodud väärtust, mitte protsesse ehk ära tehtud tööd) • Iga asutuse protsessimudel on unikaalne Aitäh! Hilisemate küsimuste korral võib julgesti pöörduda: [email protected] Tel 5124185 Teenuste arenguprogramm ja koolitused poliitikakujundajatele Merilin Truuväärt 12.6.2018 Avalik teenuste arendamise programm 24 teenust ja 100 koolitatut Mida koolitusel tehakse?  Disainisprindile rajatud teoreetiline ja praktiline õpe  Võimalus harjutada kätte eluliste juhtumitega ja saavutada tegelikke muutuseid  Tagasiside tööle (iga tiimi juhendab kogenud teenusedisainer) Tiimid  Vähemalt viie liikmelised meeskonnad  Meeskonna juht võiks olla probleemi omanik  Tiim tuleks kokku panna probleemi põhiselt  Ideaalne tiim on:  motiveeritud  mitut organisatsiooni ühendav  erinevaid vaatenurki/oskuseid kombineeriv (spetsialistist juhini ja IT spetsialistist juristini, nii teenuse osutajad kui poliitikakujundajad)  lahendustele avatud  saab pakutud kuupäevadel koolitusel osaleda! Esimesed kaasused  Esimesse koolitustsüklisse laekus 20 avaldust  Valitud kaasused  Laste haridusalased tugiteenused  Riiklik elatisabi skeem  Personaalne pensioni tervikvaade  Ohtlike ilmanähtuste hoiatused  Liiklusjärelevalve teenus (LJV) Hetkeseis  Toimunud on 5 koolituspäeva 6st  Sügisel lisaks veel arendustalgute päev  Osalejate tagasiside väga positiivne  Kolm koolitustsüklit veel  Järgmistesse koolitustsüklitesse värbamine algab sügisel (rohkem aega kandideerida) Poliitikakujundajate koolitused Rohkem kui 500 koolitatut Poliitikakujundajate koolitused I Poliitikakujundaja ABC Juba kevadel! Anda ülevaade poliitikakujundamise nurgakividest ja põhiteadmised 2 päeva otsuste legitiimsuse ning mõjususe tagamiseks. II Poliitikakujundamise protsessi disaini koolitus edasijõudnutele Alates sügis 2018 Anda põhjalikumad oskused mõju hindamise ja kaasamise 3 päeva protsesside ülesehitamiseks ning juhtimiseks. III Mõjude hindamine poliitikakujundamises Alates sügis 2018 Teadmised mõjude hindamisest ja selle kohast poliitikakujundamises, 2 päeva tulu- kulu analüüs ja selle alternatiivid. IV Valikmetoodikad mõjude ja protsesside hindamiseks Alates sügis 2018 Süvateadmised matemaatiliste, ökonoomeetriliste ning kvalitatiivsete Kokku 8 päeva hindamismetoodikate kasutamiseks. Sh sissejuhatus andmeanalüüsi tarkvarasse R, visualiseerimine ja automatiseerimine R-is, kvalitatiivsed andmete kogumise ja analüüsi meetodid, regressioonanalüüs, sobitamine ja diff-in-diff analüüs, masinõppemeetodid, suurandmed, simulatsioonid jne. V Poliitikakujundamise koolitused tippjuhtidele Alates sügis 2018 Varsti hankesse. Koolitaja peaks selguma sügiseks. Maht selgub Poliitikakujundajad on need ametnikud ja vabaühenduste esindajad, kes on hõlmatud strateegilisse planeerimisse, eelarvestamisse, eelnõude ja õigusaktide ettevalmistamisse, standardite, normide ja oodatud tulemuste väljatöötamisse, poliitikate analüüsimisse ja prognoosimisse, jooksvasse seiresse, asutuste vahelise suhtluse koordineerimisse, EL ja välisasjade koordineerimisse, allasutuste abistamisse seatud eesmärkide saavutamisel jne. Teenuspõhine RIA RIA kvaliteedijuht Urve Pastarus 12.06.2018 Avalike Teenuste Nõukogu Miks protsessipõhine juhtimine? • Protsessipõhine juhtimine on väärtuse pakkumisele suunatud tõhusa töökorralduse loomine ja tagamine kogu organisatsiooni koostöös • Protsessipõhine juhtimine on eelkõige mõtteviis • Protsessipõhist juhtimist kirjeldab organisatsiooni protsessikaart Processes are rolling along in organizations, whether we attend to them or not. We have two choices – we can ignore processes and hope they do what we wish, or we can understand them and manage them. V. Daniel Hunt Protsessikaart Protsessikaart on ettevõtte tegevuste kokkuleppeline jaotus, et tagada teenuste osutamine ehk väärtuse loomine välis- või sisekliendile Kus me loome kliendile väärtust? põhiprotsessid (põhiteenused välisele Põhi-ja Tase 1 kliendile), tugiprotsessid (tugiteenused tugiprotsessid sisekliendile) Kuidas me pakume väärtust Äri- Tase 2-3 kliendile? Näiteks: Teenuste tugi ja haldamine (Tase 2), protsessid Sise-ja väliskommunikatsiooni juhtimine (Tase2) Täpsemad, standardiseeritud Tööprotsessid Tase 4 kokkulepped töökorralduses Näiteks: intsidendihaldus, muudatuste haldus, sündmuste haldus, Juhendid Sisendid: • Eesti IÜAK 2020/IÜAK rak.plaan • Riigikaitse arengukava 2017-2021/ • Küberjulgeoleku strateegia RIA visioon: Eesti digitaalne riik on toimiv, turvaline, jätkusuutlik ja alati käeulatuses Põhiprotsessid IKT projektide EL Infoühiskonna E-riigi baastaristu ja Küberturvalisuse struktuuritoetustest teadlikkuse tõstmise teenuste tagamine tagamine rahastamise toetusskeemi haldus korraldamine Tugiprotsessid Finantsplaneerimise ja Tööreeglistiku, Dokumendi – ja Hanketegevuse Strateegiline juhtimine -arvestuse Personalijuhtimine töökeskkonna ja arhiivihalduse korraldamine korraldamine töövahendite haldus korraldamine Õigusalase Sise- ja IT sisemise teadlikkuse tõstmine, Rahvusvahelise CERT IT baastaristu Kvaliteedijuhtimine väliskommunikats. baastaristu arendus nõustamine, koostöö korraldamine arendus ja haldus korraldamine ja haldus õiguskeskkonna kujundamine Riskide juhtimine ja Infoturbe halduse sisekontrolli korraldamine korraldamine Protsessid + teenused • Protsessi väljundiks on teenus (või toode), mis on suunatud kliendile. Teenus on protsesside ja tegevuste tulem ning nende väljapaistvaim osa • RIA põhiprotsessid tulenevad meie põhieesmärkidest ja on suunatud väliskliendile • RIA tugiprotsessid toetavad põhiprotsesside eesmärkide täitmist ja on suunatud sisekliendile TKTA teenused Teenuspõhine RIA - väärtuse loomisele orienteeritud • Teame oma teenuseid, tunneme oma kliente ja loome teenustega kliendile väärtust • Teame, millised on meie välistele klientidele pakutavad teenused ja selleks vajalikud tegevused. Teame, millised on organisatsiooni nn siseteenused • Teenuste haldus ja arendus lähtub kliendist ja RIA eesmärkidest, sh silmas pidades tõhusust ja kliendi rahulolu • Teenuse omanik vastutab teenuse halduse, arendamise ja kvaliteedi tagamise eest, sh selleks vajalikud ressursid (inimesed, raha) • Juhime teadlikult teenuste haldamiseks, arendamiseks ja toeks vajalikke tegevusi rakendades protsessijuhtimise põhimõtteid E-riigi baastaristu ja teenuste tagamine Eesmärk: ANDRUS KAARELSON Tagada avalike teenuste eID ja usaldusteenused Kliendi osutamist toetavate kogemus tehnoloogiliste lahenduste ja Riigiportaali keskkond ja baastaristu teenuste RIA kasutajatugi pakkumine (sh arendus –ja Põhiteenused teenused haldus), mis on vajalikud riigi infosüsteemi koosvõime Riigi andmehalduse teenused tagamiseks ning paremate avalike teenuste pakkumiseks Riigivõrgu teenused Valimiste infosüsteemide arendus Tugiteenused E-riigi baastaristu ja teenuste tagamine Taristu teenuste strateegiline Taristu teenuste arendamine ja Taristu teenuste tugi ja planeerimine ja (äriline) juhtimine juurutamine ökosüsteemis haldamine Kliendi kogemus Kliendi Kliendikogemuse hindamine ja juhtimine vajadus Eesmärk: Eesmärk: Eesmärk: Kliendi vajadustest ja RIA Kliendile väärtust loovate Kokkulepitud tingimustel strateegilistest eesmärkidest teenuste arenduste elluviimine ja teenuse toimivuse ja toe lähtuvate teenuste planeerimine kättesaadavaks tegemine tagamine ja jätkusuutlikkuse tagamine Eesmärk: Küberturvalisuse tagamine Tagada Eesti küberturvalisus, UKU SÄREKANNO kaitstes Eesti e-eluviisi ning kindlustades küberkeskkonna turvalise toimimise sh: Küberintsidendi haldus • Tagada baasturbenõuete järgimine riigiasutuste ning Infoturbe meetmete arendus ja ühiskonna seisukohalt oluliste Põhiteenused järelvalve teenuseosutajate poolt; • Koondada riigiülene ohupilt ning tõsta süsteemselt teadlikkust Kriitilise infrastruktuuri kaitse ja küberohtudest; valmisolek • Tagada valmisolek küberintsidentide ja kriiside Poliitika kujundamine ja analüüs lahendamiseks; • Tagada e-riigi seisukohalt kriitiliste lahenduste turvaline Turvaarhitektuuri nõustamine ülesehitus. Tugiteenused Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.06.2018) 18.06.2018 nr 26-6/18-0093/5360 Tallinn Algus: 14.00 Lõpp: 16.45 Juhatas: Janek Rozov – nõukogu esimehe asendaja (MKM ITAO) Protokollis: Liivi Karpištšenko (MKM ITAO) Võtsid osa: Liisi Seene – JuM esindaja asendaja Enely Prei – KaM esindaja Kätlin Mandel – KeM esindaja Maiu Merihein – KuM esindaja Urve Pastarus – RIA esindaja Merilin Olo – RM AO esindaja Olga Kuvatova – RM RO esindaja Ülle Johanson – SiM esindaja Anneli Laansoo – SoM esindaja Terje Mäesalu – VäM esindaja asendaja Puudusid: Liisa Haabpiht – HTM esindaja Sirli Kalbus – MaM esindaja Helena Kõrge – MKM esindaja Kadri Kilp – RK esindaja Raido Roop – RM RIHATO esindaja Kutsutud: Merilin Truuväärt – RK Ilona Reiljan – KaM Alar Teras – MKM ITAO Regina Sirendi – MKM ITAO praktikant 2 Päevakord: 1. Teenusepõhine juhtimine 2. Avalike teenuste arendamise programmist 3. Teenuse kasutamise teekonna jälgimise projekt: vahepeal toimunud arengud 4. Muud teemad, järgmine kohtumine. Janek Rozov avas koosoleku. 1. Teenusepõhine juhtimine Enely Prei ja Urve Pastarus rääkisid asutuse teenusepõhisest juhtimisest (slaidid lisatud). Toimus arutelu. Ühine seisukoht oli, et teenusepõhine juhtimine ei tähenda asutuse protsesside ja toimingute juhtimist, vaid selle juhtimist, millise väärtuse klient teenusega saab. Vastasel korral võib protsess töötada hästi, aga väärtusloomet ei toimu. Arutleti protsesside on mitmekihilisuse üle, kus äriprotsess – nt poliitikakujundamise protsess – on kõrgemal tasandil ja koosneb tööprotsessidest. Leiti, et suuri erinevusi on ka nt IT-teenuse ja avaliku teenuse protsessis. Oldi ühel nõul, et teenusepõhises juhtimises võib olla vaja erinevaid vaateid – teenus on üks, protsessivaateid (mudeleid) aga mitu. See on vaja läbi käia ja otsustada iga valitsemisala põhiselt. Leiti, et asutuse klient on sama olenemata sellest, kas teenust osutab asutus ise või on volitanud selle kellelgi teisele. Arutleti, kes on asutuse klient, kui ministeeriumi valitsemisala asutus osutab teenust ministeeriumi poliitika elluviimiseks. Leiti, et kuigi asutus panustab ka ministeeriumi nn suurtesse avalikesse teenustesse, ei tohi ähmastuda, kes on asutuse teenuse otsene klient. Inimene/ettevõtja on oluline. Rahulolu küsimise kohta oli erinevaid arvamusi, näiteks kas teenuse kvaliteedi kohta annab piisavalt teavet see, kui küsitakse kliendi tagasisidet protsessi või klienditeeninduse kohta. Leiti, et rahulolu küsimine oleneb vajadustest – võidakse küsida tagasisidet nii kasutajatoe kui ka teenuse enda kohta. Lühidalt peatuti mõistetel, nagu sihtrühm ja huvirühm, TERE otsene avalik teenus ja TKTA otsene avalik teenus, kanal. MKM ITAO selgitas, et TKTAs on teenuse sihtrühm ja huvirühmad. Sihtrühm on teenuse kasutajad ning huvirühm laiem grupp, sh ühiskond, kelle huvides näiteks kohustuse täitmist toetavat teenust osutatakse. RM RO lubas üle vaadata, kuidas sihtrühma mõistet on kasutatud TERE tekstides. Otseste teenuste küsimuses tõi MKM ITAO välja, et TKTAs peeti silmas, et teenuse käigus on otsekontakt kliendiga, TEREs aga, et teenus on suunatud otse kliendile. Sama teenust võidakse osutada ühe või mitme kanali kaudu. E-kanali omanikuks ei peaks olema IT, vaid IT osutab teenust SLA alusel. Arutelus toodi välja, et ministeeriumi nn suurte avalike teenuste protsess hõlmab kogu valitsemisala, samas kui TERE ja TKTA teenuseid vaadeldakse asutuse kaupa. Tõstatati küsimus, kuidas seonduvad omavahel TERE teenused, TKTA põhiprotsessid ja TKTA teenused. RM RO ja MKM ITAO esindajad selgitasid, et asutuse põhiülesande täitmise protsess (TKTAs) võib olla seotud TERE kaudse või otsese avaliku teenusega ning mõne asutuse puhul ka avaliku sektori teenindamisega. TKTA teenuste loetelu teenused on kindlasti seotud TERE otseste avalike teenustega ja avaliku sektori teenindamisega, aga mõnel juhul osutatakse neid ka kaudsete teenuse 3 puhul. Peamine on mõista, et TKTA vaade on detailsem kui TERE oma, kuna kaardistatakse kliendi otsekontaktiga seotud teenused. Kuluarvestuse infosüsteemis saab luua erinevaid vaateid (TERE, TKTA). Nõukogu liikmed märkisid, et mõnda sisemist tugiteenust võib vaadelda ühe protsessina ja mõnel juhul võib üks põhiprotsess – näiteks poliitikakujundamine – olla üks teenus. Leiti, et kui TERE teenused juba kirjeldatakse kuluarvestuse infosüsteemis, siis peaks see sisaldama kõike vajalikku ka TKTA teenuse kohta. Kui seda infot saaks masinloetavalt välja võtta, ei peaks eraldi kataloogi pidama. Küsiti, kas millal selline võimalus tekib, sest see teadmine on oluline asutustele, kel pole praegu oma haldusvahendit. Jäi seisukoht, et esmalt tuleb luua ülevaade, millistel asutustel juba on oma haldusvahend ja millistel mitte. Seejärel saab teha otsuse, kas on võimalik ära kasutada olemasolevaid lahendusi või peab looma midagi uut. Nõukogu võttis saadud info teadmiseks. 2. Avalike teenuste arendamise programmist. Merilin Truuväärt Riigikantseleist rääkis kahest teenuste arengut toetavast koolitusprogrammist (slaidid lisatud). Avalike teenuste arendamise programmi valiti erinevaid teenuseid – nii neid, kus kasutatakse ära olemasolevaid „tükke“ kui ka neid, kus loodav teenus on täiesti uus. Ei vaadatud, et teenus oleks kindlasti ka nt TERE mõistes teenus või mõne asutuse portfellis olemas. Programmi põhirõhk on õpetamisel, õpetatakse lahendama probleemi. Sooviti, et valim oleks võimalikult mitmekesine ja koolituse mahtu arvestades ei valitud väga suuri projekte. Osalejate tagasiside koolitusele on olnud väga positiivne. Mõnel valitud teenusel on palju osapooli, kuid vastutaja ehk omanik ei ole veel paigas. Väga põhjalik koolitus tehakse eraldi kolme teenuse – vähihaige teekond, transport ja õigusloome – disainimiseks. Kõik, kes valimist välja jäid, võivad esitada taotluse ka järgmisel korral, kuid teistkordsetel esitajatel ei ole eelist esmakordsete ees. Formaat jääb samaks. Meeskonna piiriks on 5–8 inimest, kuna suurema meeskonna puhul vastutus hajub. Oleks mõistlik, kui meeskonnas oleks ka teenuste koordinaator või keegi teine „laiema pildiga“ inimene, et keegi jagaks saadud teadmisi ka teistele. Poliitikakujundamise koolitus haakub kindlasti TEREga, näiteks mõõdikute seadmise osa, kuigi teenuste sisse ei minda. Kevadel oli ABC koolitus, kus registreerimisel antud info alusel komplekteeriti rühmad ja anti soovitusi mooduli valikul. Sügisel algab uus koolitus. Nõukogu leidis, et tulevikus võiks avalike teenuste programmi valida mõne asutuste ülese teenuse ja arutati, kuidas määrata siis asutuste osalus (vastutus, ressursid). Võiks tekkida jätkuprogramm edasijõudnutele, kus saaks keskenduda sündmusteenustele. Oluline on, et osalejad saaksid ajaliselt panustada. ATNis tuleks otsustada, milliste teenustega hakata üheskoos tegelema, kuidas määrata vastutaja, kuidas peaks lahendama eelarve jaotamise küsimused. Nõukogu liikmed rõhutasid, et oluline on ka efektiivsus. Olemasoleva õhemaks ja paremaks lihvimisega ei saa kaua tegeleda. Tuleb jõuda sinna, et asju tehakse põhimõtteliselt teisiti. Räägiti, et ministeeriumid saavad teenusdisaini koolitusi ka ise tellida ning KuM ja SiM ongi seda teinud. Ülle Johanson rääkis SiMi koolitusest, millega jäädi väga rahule. Saadi kogemus, et oluline on õigete miks-küsimuste esitamine (õige probleemipüstitus), väga selge ajakava ja see, et jõutakse ka lahenduseni. Grupitööd eeldavad, et inimesed on koos, seetõttu on väga oluline aja leidmine ja vastutuse võtmine: teen asja lõpuni. See kõik on ka RK programmi kandideerimisel väga oluline. 4 Otsustati: 1) nõukogu liikmed edastavad RK koolituse kohta asutustest saadud tagasiside Merilin Truuväärtile, et toetada koolituse parendamist; 2) Merilin teavitab Janek Rozovit ja Janek ATNi, kui algab taotluste esitamine ja registreerimine sügisestele koolitustele; 3) järgmisele koosolekule kutsutakse kogemusi jagama disainikoolituses osalejaid; 4) nõukogu võtab oma tegevuskavasse asutuste üleste teenuste kavandamise. 3. Teenuse kasutamise teekonna jälgimise projekt: vahepeal toimunud arengud Janek Rozov näitas projekti esimese etapi visualiseeritud tulemusi (näited lisatud). Katsetatud tööriistaga aadeldi erinevate teenuste kasutamise teekonda: eesti.ee autentimata vaade, Maanteeameti, ehitisregistri ja majandustegevuse registri teenused. E-toimik oli plaanis, kuid JuM otsustas loobuda. Iga teenuse omanik määras ära teenuse alguse, otsustuskohad ja teenuse lõpu. AKIga arutati enne teenuse tellimist andmekaitselised küsimused läbi. Oli selge, et ei tohi koguda IPsid, et inimest saaks eri andmekogude kasutamise alusel profileerida. Autenditud vaates analüüsiti anonüümitud andmeid, sh lõigati ära IP-aadress. Tööriista abil selgitati välja mitte isikuid, vaid käitumismustreid. Sama saaks kasutada ka füüsilises büroos. Kokkuvõttes selgus, et ajakulu hindamise osas rahuldab tööriist TKTA ajamõõtmist 100%-liselt: 1) ajakulu sisenemisest kuni seansi lõpuni, 2) ajakulu esitamisest kuni otsuse saamiseni. Selgus, et kõige populaarsem kanal teenusteni jõudmiseks on jätkuvalt eesti.ee, mille kaudu tarbiti 60% kõigist teenustesti. Vaadeldud teenustest oli kliendile kõige töömahukam töövõimetuslehtede täiendamine tööandja poolt. Sai vaadelda ka ajavahemikku kliendi viimase ja ametniku esimene kliki vahel. Näiteks taksoveo tegevusloa menetlemist alustati 3 päeva pärast. Puhastatud andmed saab MKM ITAO augustis, infot on võimalik tagasiulatuvalt vaadelda kuni projekti alguseni. Praegu on teenus ostetud nelja andmekogu teenuste uurimiseks, kuid augustis selgub, kas saab mõne asutuse veel projekti lülitada. Soov on ka, et kui selgub, et mõnda teenust pole kolme kuu pärast edasi mõõta mõtet, saaks loobuda. Otsuste tegemiseks ei ole alati vaja andmeid igapäevaselt koguda. Projektiga telliti uuring ja see tähendab, et uuringu tulemused jäävad MKMi omandisse, kuid nende tegemiseks kasutatud tööriist mitte. Kui selgub, et tööriist on kasutatav, siis edasine lähenemine võiks olla, et iga asutus ei pea looma oma lahendust, vaid tööriist võetakse riigis kasutusele. Üks võimalus on, et see oleks riigipilve teenus. Enne tuleb selgeks teha, millised on olulised teenused, sest igat teenust pole mõtet mõõtma hakata.. Nõukogu liikmed küsisid, kas teekonna jälgimise tööriista kasutamiseks tuleb midagi teha juba infosüsteemi arendamisel. J. Rozov vastas, et teenuse omanik ja IT peavad tegema koostööd. Infosüsteemis määratakse teatud tunnused. Põhimõtteliselt saaks IT sama asja kasutada ka IT- süsteemide seiramisel, kuid praegu vaadatakse ainult teenuse tarbimist. Otsustati: 1) nõukogu liikmed selgitavad, kas ja milliste teenuste juures oleks tööriista kasutamiseks vajadus, et projektiga võimalusel liituda; 2) järgmisel koosolekul räägitakse projekti seisust uuesti. 4. Muud teemad, järgmine kohtumine. Otsustati: 5 Järgmine koosolek toimub 4. septembril 2018. a, edaspidi iga kuu teisel teisipäeval. 4. septembri kohtumise esialgne päevakord: 1. Teenuse kasutamise teekonna jälgija 2. Riigikantselei avalike teenuste arendusprogrammi kogemused 3. Mis jääb DHSidesse ja dokumendihalduse roll 4. KaMi infohaldussüsteemi (juhtimise infosüsteemi) tutvustus. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Rozov Liivi Karpištšenko Juhataja Protokollija
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel