NB! NÄIDETES TOODUD ANDMED ON TESTANDMED JA EI KAJASTA TEGELIKKU PILTI
MIDA ON VÕIMALIK TEENUSE TEEKONNA JÄLGIJAGA JÄLGIDA (kuvade selgitused)
Teenuste teekonna jälgija võimaldab kuvada kolme vaadet (koondvaade ehk suurpilt , kõik asutused
(IS) kokku, asutuste lõikes, teenuste lõikes
Suure pildi vaade (4. infosüsteemi koos Eesti.ee, Ehitisregister, Majandustegevuse register,
Maanteeameti iseteenindus)
Kui palju teenuseid tarbitakse päevas
Mitu Korda on erinevaid teenuseid kasutatud
Antud näite puhul (ringdiagramm) eesti.ee on kõik sagedamini kasutatav keskkond (50% kõikidest
kasutajatest on viimase 10 nädala jooksul kasutanud eesti.eed, ning kõige populaarsem teenus
eesti.ees oli töövõimetusleht, mida kasutati 40% kasutajatest kõikide kasutajate hulgast). Lisaks
sellele on toodud ka ajatelg, mis näitab mis päeval kasutus oli kõige suurem.
Kui palju on kasutajad erinevatele teenustele aega kulutanud
1
NB! NÄIDETES TOODUD ANDMED ON TESTANDMED JA EI KAJASTA TEGELIKKU PILTI
Antud näite puhul (ringdiagramm) Ehitusregister on kõige aeganõudvam infosüsteem 50% koguajast
mida kulutasid kasutajad kõikide teenuste peale kulus Ehitusregistri teenustele. Samas kõige aega
nõudvam teenus oli töövõimetuslehtede esitamine eesti.ee kaudu 30% ajast kulus nende peale.
Kui kaua viivitatakse menetluse alustamisega?
Antud näitepuhul tegemist on ühe registriga Majandustegevuse register ja kahe teenusega, mille
menetlemisega hakati tegeleme ametnike poolt hiljem kui esitati kliendi poolt vastav avaldus/taotlus.
Kui kaua võttis menetlus aega alates avalduse/taotluse esitamisest kuni ametniku poolt tehtud
otsuseni
Antud näitepuhul tegemist on ühe registriga Majandustegevuse register ja viie teenusega, kus kõige
pikem menetlus oli Taksoveo sõidukikaardi menetlemine.
2
NB! NÄIDETES TOODUD ANDMED ON TESTANDMED JA EI KAJASTA TEGELIKKU PILTI
Kuis suurel osal teenustest esines tehnilisi vigu
Teenustaseme pilt
Antud vaade aitab välja selgitada, iga teenuse osas erandi, missuguses sammus klient lõpetas
teenuse kasutamise.
3
Teenusepõhine juhtimine
12.06.2018
Enely Prei
Kaitseministeeriumi auditi- ja
arendusosakonna juhataja
Teemad
• Mis on teenus? Mis on protsess? Kuidas neid eristada?
• Kaitseministeeriumi valitsemisala näide
• NATO küberkaitsekoostöö keskuse näide (kui jõuame)
• Tiigrihüppe SA näide (kui jõuame)
• IKT teenuste näide (kui jõuame)
• Teenusepõhise juhtimise käsitlused Eesti avaliku sektori jaoks: TERE ja TKTA
Mis on teenus?
Teenus on lubadus kliendile luua
väärtus läbi kokkulepitud tulemite ilma,
et kliendil kaasneks sellega riske või
kulusid (va fikseeritud teenuse
maksumus).
Kuidas teenuseid luuakse?
Inimesed
Protsessid Partnerid
Tooted
Kuidas teenuseid luuakse?
KLIENT OSUTAJA
Ressursi- • sõnastab • kombineerib Inimesed
piirangud vajaduse inimesed, tooted,
Kasutajate ja • tagab rahastuse TEENUSLEPE: protsessid ja Tooted
protsesside • valib teenuse Teenustase partnerid
vajadused osutaja Teenuse hind • kavandab Protsessid
• räägib osutajaga teenustaseme
Regulatiivsed läbi • kalkuleerib
nõuded Partnerid
teenuse hinna
• räägib kliendiga
läbi
Teenus ja protsess
• Teenus on väärtus, mille klient saab ja tunnetab.
• Protsess on see töö, mida teenuse osutaja selleks tegema peab.
• Kliendi tagasisidet küsitakse teenuste, mitte protsesside kohta.
• Enamasti saab teenuseid ja protsesse käsitleda maatriksina ja selle tõttu moodustub asutustes
sageli maatriksstruktuur.
Kliendi vaade
Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 Teenus 4
Erakorraline Eriarstiabi Üldarstiabi Taastusravi
Teenust osutava asutuse vaade
arstiabi
Protsess 1: Diagnostika X X X
Protsess 2: Ambulatoorne ravi X X X X
Protsess 3: Statsionaarne ravi X X
Protsess 4: Kirurgiline ravi X X X
Teemad
• Mis on teenus? Mis on protsess? Kuidas neid eristada?
• Kaitseministeeriumi valitsemisala näide
• NATO küberkaitsekoostöö keskuse näide (kui jõuame)
• Tiigrihüppe SA näide (kui jõuame)
• IKT teenuste näide (kui jõuame)
• Teenusepõhise juhtimise käsitlused Eesti avaliku sektori jaoks: TERE ja TKTA
Tiigrihüppe Sihtasutuse
näide
Aastast 2010
TEENUSED ja PROTSESSID
Teenused koolidele
TikiTiiger TehnoTiiger ProgeTiiger
Koolitus X X X
Asutuse protsessid
Õpilastööde konkurss X X X
Sihtfinantseerimine X X
Hankimine X X
Tootearendus X
PR ja teavitustöö X X X
TEENUSED (30 tk)
Teemad
• Mis on teenus? Mis on protsess? Kuidas neid eristada?
• Kaitseministeeriumi valitsemisala näide
• NATO küberkaitsekoostöö keskuse näide (kui jõuame)
• Tiigrihüppe SA näide (kui jõuame)
• IKT teenuste näide (kui jõuame)
• Teenusepõhise juhtimise käsitlused Eesti avaliku sektori jaoks: TERE ja TKTA
IKT näide
IKT teenused
Siseveeb Finantsarvestuse Lubade menetluse
infosüsteem infosüsteem
Nõudlusehaldus (analüüs) X X
Disain (arhitektuur) X X
IT teenuste finantsjuhtimine X X X
Projektijuhtimine (arendus) X X
X
IKT protsessid
Muudatusehaldus X
Testimine X X
Reliisihaldus X X
Infoturbehaldus X X X
Vara- ja konfiguratsioonihaldus X X
Tarnijate haldus X X
Intsidendihaldus X X X
Sündmusehaldus (monitooring) X X X
Teenindussoovide haldus X X X
Põhiprotsess
funktsionaalse struktuuri puhul
• Teenuse protsess kondab mööda osakondi ringi
• Puudub inimene või meeskond, kelle
motivatsioon oleks teenus kogu protsessist läbi
vedada lõpuni
• Korraga protsessis mitukümmend tööd
• Kõik osakonnad omavahel konfliktis
Põhiprotsess teenusepõhise struktuuri puhul
JUHT
Funktsioonipõhine
struktuur
JUHT JUHT JUHT
Teenuse/toote põhine struktuur
JUHT
JUHT
JUHT
Teemad
• Mis on teenus? Mis on protsess? Kuidas neid eristada?
• Kaitseministeeriumi valitsemisala näide
• NATO küberkaitsekoostöö keskuse näide (kui jõuame)
• Tiigrihüppe SA näide (kui jõuame)
• IKT teenuste näide (kui jõuame)
• Teenusepõhise juhtimise käsitlused Eesti avaliku sektori jaoks: TERE ja TKTA
Uued teenusepõhise juhtimise
käsitlused Eesti avaliku sektori jaoks:
RaM/TERE ehk tegevuspõhine riigieelarve
MKM/TKTA ehk määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“
MKM/TKTA teenuste käsitlus
Otsesed Ehtsad
avalikud teenused
teenused
RaM/TERE käsitlus (sinine)
MKM/TKTA käsitlus (kollane)
PÕHITEENUSED
AVALIKU SEKTORI
KAUDSED TEENUSED OTSESED TEENUSED
TEENINDAMINE
TKTA: Otsesed
TKTA: Asutuse TKTA: Välised
avalikud teenused,
põhiülesanded tugiteenused
sh proaktiivsed*
SISEMISED TUGITEENUSED
TKTA: Sisemised tugiteenused
Otsesed teenused TERE vs TKTA
otsene avalik teenus
VÄÄRTUS
TERE
nt arstiabi, haridus, päästmine, õigus, pension, toetus, hüvitis
otsene avalik teenus
MuudMuudMuudMuud Menetlus:
Menetlus:
TKTA
menetlused,
menetlused,
menetlused,
menetlused, teenuse
teenuse
nt aruanded,
nt aruanded,
nt aruanded,
nt aruanded, tarbimise
taotlemine
maksed
maksed
maksed
vmsmaksed
vmsvmsvms lõpetamine
TERE ja TKTA metoodika väljakutsed
• TERE väljakutse: teenus vs protsess
• TKTA väljakutse: teenus vs teenuse kanal
Kokkuvõte
• Teenusepõhine juhtimine tähendab kliendi vaatenurga juhtimist
• Teenused on protsesside tulem, protsesse on vaja teenuste tagamiseks
• Teenusepõhine juhtimine avaldub näiteks:
• asutuse struktuuris (formaalsed juhid juhivad teenuseid, mitte funktsioone)
• planeerimises (planeeritakse teenuseid ehk loodavat väärtust ja sellega
seostatakse protsessid ja ressursid, mitte vastupidi)
• tulemuste mõõtmises (mõõdetakse teenuse kvaliteeti ehk loodud väärtust, mitte
protsesse ehk ära tehtud tööd)
• Iga asutuse protsessimudel on unikaalne
Aitäh!
Hilisemate küsimuste korral võib julgesti pöörduda:
[email protected]
Tel 5124185
Teenuste arenguprogramm ja
koolitused poliitikakujundajatele
Merilin Truuväärt
12.6.2018
Avalik teenuste arendamise
programm
24 teenust ja 100 koolitatut
Mida koolitusel tehakse?
Disainisprindile rajatud teoreetiline ja
praktiline õpe
Võimalus harjutada kätte eluliste juhtumitega
ja saavutada tegelikke muutuseid
Tagasiside tööle (iga tiimi juhendab kogenud
teenusedisainer)
Tiimid
Vähemalt viie liikmelised meeskonnad
Meeskonna juht võiks olla probleemi omanik
Tiim tuleks kokku panna probleemi põhiselt
Ideaalne tiim on:
motiveeritud
mitut organisatsiooni ühendav
erinevaid vaatenurki/oskuseid kombineeriv (spetsialistist
juhini ja IT spetsialistist juristini, nii teenuse osutajad kui
poliitikakujundajad)
lahendustele avatud
saab pakutud kuupäevadel koolitusel osaleda!
Esimesed kaasused
Esimesse koolitustsüklisse laekus 20
avaldust
Valitud kaasused
Laste haridusalased tugiteenused
Riiklik elatisabi skeem
Personaalne pensioni tervikvaade
Ohtlike ilmanähtuste hoiatused
Liiklusjärelevalve teenus (LJV)
Hetkeseis
Toimunud on 5 koolituspäeva 6st
Sügisel lisaks veel arendustalgute päev
Osalejate tagasiside väga positiivne
Kolm koolitustsüklit veel
Järgmistesse koolitustsüklitesse värbamine
algab sügisel (rohkem aega kandideerida)
Poliitikakujundajate koolitused
Rohkem kui 500 koolitatut
Poliitikakujundajate koolitused
I Poliitikakujundaja ABC Juba kevadel!
Anda ülevaade poliitikakujundamise nurgakividest ja põhiteadmised 2 päeva
otsuste legitiimsuse ning mõjususe tagamiseks.
II Poliitikakujundamise protsessi disaini koolitus edasijõudnutele Alates sügis 2018
Anda põhjalikumad oskused mõju hindamise ja kaasamise 3 päeva
protsesside ülesehitamiseks ning juhtimiseks.
III Mõjude hindamine poliitikakujundamises Alates sügis 2018
Teadmised mõjude hindamisest ja selle kohast poliitikakujundamises, 2 päeva
tulu- kulu analüüs ja selle alternatiivid.
IV Valikmetoodikad mõjude ja protsesside hindamiseks Alates sügis 2018
Süvateadmised matemaatiliste, ökonoomeetriliste ning kvalitatiivsete Kokku 8 päeva
hindamismetoodikate kasutamiseks.
Sh sissejuhatus andmeanalüüsi tarkvarasse R, visualiseerimine ja
automatiseerimine R-is, kvalitatiivsed andmete kogumise ja analüüsi
meetodid, regressioonanalüüs, sobitamine ja diff-in-diff analüüs,
masinõppemeetodid, suurandmed, simulatsioonid jne.
V Poliitikakujundamise koolitused tippjuhtidele Alates sügis 2018
Varsti hankesse. Koolitaja peaks selguma sügiseks. Maht selgub
Poliitikakujundajad on need ametnikud ja
vabaühenduste esindajad, kes on hõlmatud
strateegilisse planeerimisse,
eelarvestamisse, eelnõude ja õigusaktide
ettevalmistamisse, standardite, normide ja
oodatud tulemuste väljatöötamisse, poliitikate
analüüsimisse ja prognoosimisse,
jooksvasse seiresse, asutuste vahelise
suhtluse koordineerimisse, EL ja välisasjade
koordineerimisse, allasutuste abistamisse
seatud eesmärkide saavutamisel jne.
Teenuspõhine RIA
RIA kvaliteedijuht Urve Pastarus
12.06.2018 Avalike Teenuste Nõukogu
Miks protsessipõhine juhtimine?
• Protsessipõhine juhtimine on väärtuse pakkumisele
suunatud tõhusa töökorralduse loomine ja tagamine kogu
organisatsiooni koostöös
• Protsessipõhine juhtimine on eelkõige mõtteviis
• Protsessipõhist juhtimist kirjeldab organisatsiooni protsessikaart
Processes are rolling along in organizations, whether we attend to
them or not. We have two choices – we can ignore processes and hope
they do what we wish, or we can understand them and manage them.
V. Daniel Hunt
Protsessikaart
Protsessikaart on ettevõtte tegevuste kokkuleppeline jaotus, et
tagada teenuste osutamine ehk väärtuse loomine välis- või
sisekliendile
Kus me loome kliendile väärtust?
põhiprotsessid (põhiteenused välisele Põhi-ja
Tase 1 kliendile), tugiprotsessid (tugiteenused tugiprotsessid
sisekliendile)
Kuidas me pakume väärtust
Äri-
Tase 2-3 kliendile?
Näiteks: Teenuste tugi ja haldamine (Tase 2), protsessid
Sise-ja väliskommunikatsiooni juhtimine (Tase2)
Täpsemad, standardiseeritud Tööprotsessid
Tase 4 kokkulepped töökorralduses
Näiteks: intsidendihaldus, muudatuste
haldus, sündmuste haldus,
Juhendid
Sisendid:
• Eesti IÜAK 2020/IÜAK rak.plaan
• Riigikaitse arengukava 2017-2021/
• Küberjulgeoleku strateegia
RIA visioon:
Eesti digitaalne riik on toimiv, turvaline, jätkusuutlik
ja alati käeulatuses
Põhiprotsessid
IKT projektide EL
Infoühiskonna
E-riigi baastaristu ja Küberturvalisuse struktuuritoetustest
teadlikkuse tõstmise
teenuste tagamine tagamine rahastamise
toetusskeemi haldus
korraldamine
Tugiprotsessid
Finantsplaneerimise ja Tööreeglistiku, Dokumendi – ja
Hanketegevuse
Strateegiline juhtimine -arvestuse Personalijuhtimine töökeskkonna ja arhiivihalduse
korraldamine
korraldamine töövahendite haldus korraldamine
Õigusalase
Sise- ja IT sisemise teadlikkuse tõstmine,
Rahvusvahelise CERT IT baastaristu
Kvaliteedijuhtimine väliskommunikats. baastaristu arendus nõustamine,
koostöö korraldamine arendus ja haldus
korraldamine ja haldus õiguskeskkonna
kujundamine
Riskide juhtimine ja Infoturbe halduse
sisekontrolli korraldamine korraldamine
Protsessid + teenused
• Protsessi väljundiks on teenus (või toode), mis on suunatud kliendile. Teenus on protsesside ja tegevuste tulem ning
nende väljapaistvaim osa
• RIA põhiprotsessid tulenevad meie põhieesmärkidest ja on suunatud väliskliendile
• RIA tugiprotsessid toetavad põhiprotsesside eesmärkide täitmist ja on suunatud sisekliendile
TKTA teenused
Teenuspõhine RIA - väärtuse loomisele orienteeritud
• Teame oma teenuseid, tunneme oma kliente ja loome teenustega kliendile
väärtust
• Teame, millised on meie välistele klientidele pakutavad teenused ja selleks
vajalikud tegevused. Teame, millised on organisatsiooni nn siseteenused
• Teenuste haldus ja arendus lähtub kliendist ja RIA eesmärkidest, sh silmas
pidades tõhusust ja kliendi rahulolu
• Teenuse omanik vastutab teenuse halduse, arendamise ja kvaliteedi
tagamise eest, sh selleks vajalikud ressursid (inimesed, raha)
• Juhime teadlikult teenuste haldamiseks, arendamiseks ja toeks vajalikke
tegevusi rakendades protsessijuhtimise põhimõtteid
E-riigi baastaristu ja teenuste
tagamine Eesmärk:
ANDRUS KAARELSON
Tagada avalike teenuste
eID ja usaldusteenused Kliendi osutamist toetavate
kogemus tehnoloogiliste lahenduste ja
Riigiportaali keskkond ja baastaristu teenuste
RIA kasutajatugi
pakkumine (sh arendus –ja
Põhiteenused
teenused
haldus), mis on vajalikud riigi
infosüsteemi koosvõime
Riigi andmehalduse teenused tagamiseks ning paremate
avalike teenuste pakkumiseks
Riigivõrgu teenused
Valimiste infosüsteemide arendus
Tugiteenused
E-riigi baastaristu ja teenuste tagamine
Taristu teenuste strateegiline Taristu teenuste arendamine ja Taristu teenuste tugi ja
planeerimine ja (äriline) juhtimine juurutamine ökosüsteemis haldamine
Kliendi
kogemus
Kliendi Kliendikogemuse hindamine ja juhtimine
vajadus
Eesmärk: Eesmärk: Eesmärk:
Kliendi vajadustest ja RIA Kliendile väärtust loovate Kokkulepitud tingimustel
strateegilistest eesmärkidest teenuste arenduste elluviimine ja teenuse toimivuse ja toe
lähtuvate teenuste planeerimine kättesaadavaks tegemine tagamine
ja jätkusuutlikkuse tagamine
Eesmärk:
Küberturvalisuse tagamine Tagada Eesti küberturvalisus,
UKU SÄREKANNO kaitstes Eesti e-eluviisi ning
kindlustades küberkeskkonna
turvalise toimimise sh:
Küberintsidendi haldus • Tagada baasturbenõuete
järgimine riigiasutuste ning
Infoturbe meetmete arendus ja ühiskonna seisukohalt oluliste
Põhiteenused
järelvalve teenuseosutajate poolt;
• Koondada riigiülene ohupilt ning
tõsta süsteemselt teadlikkust
Kriitilise infrastruktuuri kaitse ja küberohtudest;
valmisolek • Tagada valmisolek
küberintsidentide ja kriiside
Poliitika kujundamine ja analüüs lahendamiseks;
• Tagada e-riigi seisukohalt
kriitiliste lahenduste turvaline
Turvaarhitektuuri nõustamine ülesehitus.
Tugiteenused
Avalike teenuste nõukogu koosoleku
protokoll (12.06.2018)
18.06.2018 nr 26-6/18-0093/5360
Tallinn
Algus: 14.00 Lõpp: 16.45
Juhatas: Janek Rozov – nõukogu esimehe asendaja (MKM ITAO)
Protokollis: Liivi Karpištšenko (MKM ITAO)
Võtsid osa: Liisi Seene – JuM esindaja asendaja
Enely Prei – KaM esindaja
Kätlin Mandel – KeM esindaja
Maiu Merihein – KuM esindaja
Urve Pastarus – RIA esindaja
Merilin Olo – RM AO esindaja
Olga Kuvatova – RM RO esindaja
Ülle Johanson – SiM esindaja
Anneli Laansoo – SoM esindaja
Terje Mäesalu – VäM esindaja asendaja
Puudusid: Liisa Haabpiht – HTM esindaja
Sirli Kalbus – MaM esindaja
Helena Kõrge – MKM esindaja
Kadri Kilp – RK esindaja
Raido Roop – RM RIHATO esindaja
Kutsutud: Merilin Truuväärt – RK
Ilona Reiljan – KaM
Alar Teras – MKM ITAO
Regina Sirendi – MKM ITAO praktikant
2
Päevakord:
1. Teenusepõhine juhtimine
2. Avalike teenuste arendamise programmist
3. Teenuse kasutamise teekonna jälgimise projekt: vahepeal toimunud arengud
4. Muud teemad, järgmine kohtumine.
Janek Rozov avas koosoleku.
1. Teenusepõhine juhtimine
Enely Prei ja Urve Pastarus rääkisid asutuse teenusepõhisest juhtimisest (slaidid lisatud). Toimus
arutelu.
Ühine seisukoht oli, et teenusepõhine juhtimine ei tähenda asutuse protsesside ja toimingute
juhtimist, vaid selle juhtimist, millise väärtuse klient teenusega saab. Vastasel korral võib protsess
töötada hästi, aga väärtusloomet ei toimu.
Arutleti protsesside on mitmekihilisuse üle, kus äriprotsess – nt poliitikakujundamise protsess –
on kõrgemal tasandil ja koosneb tööprotsessidest. Leiti, et suuri erinevusi on ka nt IT-teenuse ja
avaliku teenuse protsessis. Oldi ühel nõul, et teenusepõhises juhtimises võib olla vaja erinevaid
vaateid – teenus on üks, protsessivaateid (mudeleid) aga mitu. See on vaja läbi käia ja otsustada
iga valitsemisala põhiselt.
Leiti, et asutuse klient on sama olenemata sellest, kas teenust osutab asutus ise või on volitanud
selle kellelgi teisele. Arutleti, kes on asutuse klient, kui ministeeriumi valitsemisala asutus osutab
teenust ministeeriumi poliitika elluviimiseks. Leiti, et kuigi asutus panustab ka ministeeriumi nn
suurtesse avalikesse teenustesse, ei tohi ähmastuda, kes on asutuse teenuse otsene klient.
Inimene/ettevõtja on oluline.
Rahulolu küsimise kohta oli erinevaid arvamusi, näiteks kas teenuse kvaliteedi kohta annab
piisavalt teavet see, kui küsitakse kliendi tagasisidet protsessi või klienditeeninduse kohta. Leiti,
et rahulolu küsimine oleneb vajadustest – võidakse küsida tagasisidet nii kasutajatoe kui ka teenuse
enda kohta.
Lühidalt peatuti mõistetel, nagu sihtrühm ja huvirühm, TERE otsene avalik teenus ja TKTA otsene
avalik teenus, kanal. MKM ITAO selgitas, et TKTAs on teenuse sihtrühm ja huvirühmad.
Sihtrühm on teenuse kasutajad ning huvirühm laiem grupp, sh ühiskond, kelle huvides näiteks
kohustuse täitmist toetavat teenust osutatakse. RM RO lubas üle vaadata, kuidas sihtrühma mõistet
on kasutatud TERE tekstides. Otseste teenuste küsimuses tõi MKM ITAO välja, et TKTAs peeti
silmas, et teenuse käigus on otsekontakt kliendiga, TEREs aga, et teenus on suunatud otse
kliendile. Sama teenust võidakse osutada ühe või mitme kanali kaudu. E-kanali omanikuks ei
peaks olema IT, vaid IT osutab teenust SLA alusel.
Arutelus toodi välja, et ministeeriumi nn suurte avalike teenuste protsess hõlmab kogu
valitsemisala, samas kui TERE ja TKTA teenuseid vaadeldakse asutuse kaupa. Tõstatati küsimus,
kuidas seonduvad omavahel TERE teenused, TKTA põhiprotsessid ja TKTA teenused.
RM RO ja MKM ITAO esindajad selgitasid, et asutuse põhiülesande täitmise protsess (TKTAs)
võib olla seotud TERE kaudse või otsese avaliku teenusega ning mõne asutuse puhul ka avaliku
sektori teenindamisega. TKTA teenuste loetelu teenused on kindlasti seotud TERE otseste avalike
teenustega ja avaliku sektori teenindamisega, aga mõnel juhul osutatakse neid ka kaudsete teenuse
3
puhul. Peamine on mõista, et TKTA vaade on detailsem kui TERE oma, kuna kaardistatakse
kliendi otsekontaktiga seotud teenused. Kuluarvestuse infosüsteemis saab luua erinevaid vaateid
(TERE, TKTA). Nõukogu liikmed märkisid, et mõnda sisemist tugiteenust võib vaadelda ühe
protsessina ja mõnel juhul võib üks põhiprotsess – näiteks poliitikakujundamine – olla üks teenus.
Leiti, et kui TERE teenused juba kirjeldatakse kuluarvestuse infosüsteemis, siis peaks see
sisaldama kõike vajalikku ka TKTA teenuse kohta. Kui seda infot saaks masinloetavalt välja võtta,
ei peaks eraldi kataloogi pidama. Küsiti, kas millal selline võimalus tekib, sest see teadmine on
oluline asutustele, kel pole praegu oma haldusvahendit. Jäi seisukoht, et esmalt tuleb luua
ülevaade, millistel asutustel juba on oma haldusvahend ja millistel mitte. Seejärel saab teha otsuse,
kas on võimalik ära kasutada olemasolevaid lahendusi või peab looma midagi uut.
Nõukogu võttis saadud info teadmiseks.
2. Avalike teenuste arendamise programmist.
Merilin Truuväärt Riigikantseleist rääkis kahest teenuste arengut toetavast koolitusprogrammist
(slaidid lisatud).
Avalike teenuste arendamise programmi valiti erinevaid teenuseid – nii neid, kus kasutatakse ära
olemasolevaid „tükke“ kui ka neid, kus loodav teenus on täiesti uus. Ei vaadatud, et teenus oleks
kindlasti ka nt TERE mõistes teenus või mõne asutuse portfellis olemas. Programmi põhirõhk on
õpetamisel, õpetatakse lahendama probleemi. Sooviti, et valim oleks võimalikult mitmekesine ja
koolituse mahtu arvestades ei valitud väga suuri projekte. Osalejate tagasiside koolitusele on olnud
väga positiivne. Mõnel valitud teenusel on palju osapooli, kuid vastutaja ehk omanik ei ole veel
paigas. Väga põhjalik koolitus tehakse eraldi kolme teenuse – vähihaige teekond, transport ja
õigusloome – disainimiseks.
Kõik, kes valimist välja jäid, võivad esitada taotluse ka järgmisel korral, kuid teistkordsetel
esitajatel ei ole eelist esmakordsete ees. Formaat jääb samaks. Meeskonna piiriks on 5–8 inimest,
kuna suurema meeskonna puhul vastutus hajub. Oleks mõistlik, kui meeskonnas oleks ka teenuste
koordinaator või keegi teine „laiema pildiga“ inimene, et keegi jagaks saadud teadmisi ka teistele.
Poliitikakujundamise koolitus haakub kindlasti TEREga, näiteks mõõdikute seadmise osa, kuigi
teenuste sisse ei minda. Kevadel oli ABC koolitus, kus registreerimisel antud info alusel
komplekteeriti rühmad ja anti soovitusi mooduli valikul. Sügisel algab uus koolitus.
Nõukogu leidis, et tulevikus võiks avalike teenuste programmi valida mõne asutuste ülese teenuse
ja arutati, kuidas määrata siis asutuste osalus (vastutus, ressursid). Võiks tekkida jätkuprogramm
edasijõudnutele, kus saaks keskenduda sündmusteenustele. Oluline on, et osalejad saaksid ajaliselt
panustada. ATNis tuleks otsustada, milliste teenustega hakata üheskoos tegelema, kuidas määrata
vastutaja, kuidas peaks lahendama eelarve jaotamise küsimused. Nõukogu liikmed rõhutasid, et
oluline on ka efektiivsus. Olemasoleva õhemaks ja paremaks lihvimisega ei saa kaua tegeleda.
Tuleb jõuda sinna, et asju tehakse põhimõtteliselt teisiti.
Räägiti, et ministeeriumid saavad teenusdisaini koolitusi ka ise tellida ning KuM ja SiM ongi seda
teinud. Ülle Johanson rääkis SiMi koolitusest, millega jäädi väga rahule. Saadi kogemus, et oluline
on õigete miks-küsimuste esitamine (õige probleemipüstitus), väga selge ajakava ja see, et jõutakse
ka lahenduseni. Grupitööd eeldavad, et inimesed on koos, seetõttu on väga oluline aja leidmine ja
vastutuse võtmine: teen asja lõpuni. See kõik on ka RK programmi kandideerimisel väga oluline.
4
Otsustati:
1) nõukogu liikmed edastavad RK koolituse kohta asutustest saadud tagasiside Merilin
Truuväärtile, et toetada koolituse parendamist;
2) Merilin teavitab Janek Rozovit ja Janek ATNi, kui algab taotluste esitamine ja
registreerimine sügisestele koolitustele;
3) järgmisele koosolekule kutsutakse kogemusi jagama disainikoolituses osalejaid;
4) nõukogu võtab oma tegevuskavasse asutuste üleste teenuste kavandamise.
3. Teenuse kasutamise teekonna jälgimise projekt: vahepeal toimunud arengud
Janek Rozov näitas projekti esimese etapi visualiseeritud tulemusi (näited lisatud).
Katsetatud tööriistaga aadeldi erinevate teenuste kasutamise teekonda: eesti.ee autentimata vaade,
Maanteeameti, ehitisregistri ja majandustegevuse registri teenused. E-toimik oli plaanis, kuid JuM
otsustas loobuda. Iga teenuse omanik määras ära teenuse alguse, otsustuskohad ja teenuse lõpu.
AKIga arutati enne teenuse tellimist andmekaitselised küsimused läbi. Oli selge, et ei tohi koguda
IPsid, et inimest saaks eri andmekogude kasutamise alusel profileerida. Autenditud vaates
analüüsiti anonüümitud andmeid, sh lõigati ära IP-aadress. Tööriista abil selgitati välja mitte
isikuid, vaid käitumismustreid. Sama saaks kasutada ka füüsilises büroos.
Kokkuvõttes selgus, et ajakulu hindamise osas rahuldab tööriist TKTA ajamõõtmist 100%-liselt:
1) ajakulu sisenemisest kuni seansi lõpuni, 2) ajakulu esitamisest kuni otsuse saamiseni. Selgus,
et kõige populaarsem kanal teenusteni jõudmiseks on jätkuvalt eesti.ee, mille kaudu tarbiti 60%
kõigist teenustesti. Vaadeldud teenustest oli kliendile kõige töömahukam töövõimetuslehtede
täiendamine tööandja poolt. Sai vaadelda ka ajavahemikku kliendi viimase ja ametniku esimene
kliki vahel. Näiteks taksoveo tegevusloa menetlemist alustati 3 päeva pärast.
Puhastatud andmed saab MKM ITAO augustis, infot on võimalik tagasiulatuvalt vaadelda kuni
projekti alguseni. Praegu on teenus ostetud nelja andmekogu teenuste uurimiseks, kuid augustis
selgub, kas saab mõne asutuse veel projekti lülitada. Soov on ka, et kui selgub, et mõnda teenust
pole kolme kuu pärast edasi mõõta mõtet, saaks loobuda. Otsuste tegemiseks ei ole alati vaja
andmeid igapäevaselt koguda.
Projektiga telliti uuring ja see tähendab, et uuringu tulemused jäävad MKMi omandisse, kuid
nende tegemiseks kasutatud tööriist mitte. Kui selgub, et tööriist on kasutatav, siis edasine
lähenemine võiks olla, et iga asutus ei pea looma oma lahendust, vaid tööriist võetakse riigis
kasutusele. Üks võimalus on, et see oleks riigipilve teenus. Enne tuleb selgeks teha, millised on
olulised teenused, sest igat teenust pole mõtet mõõtma hakata..
Nõukogu liikmed küsisid, kas teekonna jälgimise tööriista kasutamiseks tuleb midagi teha juba
infosüsteemi arendamisel. J. Rozov vastas, et teenuse omanik ja IT peavad tegema koostööd.
Infosüsteemis määratakse teatud tunnused. Põhimõtteliselt saaks IT sama asja kasutada ka IT-
süsteemide seiramisel, kuid praegu vaadatakse ainult teenuse tarbimist.
Otsustati:
1) nõukogu liikmed selgitavad, kas ja milliste teenuste juures oleks tööriista kasutamiseks
vajadus, et projektiga võimalusel liituda;
2) järgmisel koosolekul räägitakse projekti seisust uuesti.
4. Muud teemad, järgmine kohtumine.
Otsustati:
5
Järgmine koosolek toimub 4. septembril 2018. a, edaspidi iga kuu teisel teisipäeval.
4. septembri kohtumise esialgne päevakord:
1. Teenuse kasutamise teekonna jälgija
2. Riigikantselei avalike teenuste arendusprogrammi kogemused
3. Mis jääb DHSidesse ja dokumendihalduse roll
4. KaMi infohaldussüsteemi (juhtimise infosüsteemi) tutvustus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Rozov Liivi Karpištšenko
Juhataja Protokollija