EELNÕU
08.06.2018
Autoriõiguse seaduse muutmise seadus
(Marrakechi direktiivi ülevõtmine)
§ 1. Autoriõiguse seaduse muutmine
Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Autoritasu, sealhulgas rendi suurus ning selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse
kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid
esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise
kokkuleppega käesoleva seaduse IX peatükis sätestatud erisusi arvestades.“;
2) paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Erandina käesoleva seaduse §-dest 13–15, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose
tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud teost
kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata ainult käesoleva seaduse §-des 18–254
otsesõnu ettenähtud juhtudel.“;
3) paragrahvi 19 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine
puuetega inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline
kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ning käesoleva seaduse IV peatüki 21. jaos sätestatud
erisusi arvestades, välja arvatud spetsiaalselt puuetega inimeste jaoks loodud teos;“;
4) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 6 asendatakse arv „6“ arvuga „5“;
5) seaduse IV peatükki täiendatakse 21. jaoga järgmises sõnastuses:
„21. TEOSE KASUTAMINE PIMEDA, NÄGEMISPUUDEGA VÕI MUU
TRÜKIKIRJA LUGEMISE PUUDEGA ISIKU HUVIDES
§ 252. Mõisted
(1) Teos või muu kaitstud objekt käesoleva jao tähenduses on mis tahes kandjal, sealhulgas
digitaalsel kujul õiguspäraselt avaldatud raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutis ning selle
illustratsioon, samuti märgistik, sealhulgas noodileht, mida kaitstakse autoriõigusega või
autoriõigusega kaasnevate õigustega.
(2) Soodustatud isik, sõltumata muust puudest, on isik:
1) kes on pime;
2) kellel on selline nägemispuue, mille tõttu tema nägemisvõime ei ole ravitav samaväärseks
sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust puuet ei ole, ning kes seetõttu ei ole suuteline
lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole;
1
3) kellel on taju- või lugemispuue ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost
samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole, või
4) kes on füüsilise puude tõttu muul viisil võimetu raamatut hoidma või käsitsema või silmi
lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama.
(3) Ligipääsetavas vormis koopia on teose või muu kaitstud objekti koopia, mis on esitatud
tavapärasega võrreldes muul viisil või muus vormis, mis võimaldab soodustatud isikul teosele
või muule kaitstud objektile juurde pääseda, sealjuures sama lihtsalt ja mugavalt, kui seda saab
teha isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud puuet.
(4) Pädev üksus käesoleva jao tähenduses on juriidiline isik, kes mittetulunduslikel alustel
pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele.
§ 253. Lubatud kasutusviisid
(1) Teose või muu kaitstud objekti kasutamiseks käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktides 1,
2, 5, 9 ja 91, § 67 2. lõike punktides 31, 5, 6 ja 7, § 70 1. lõike punktides 1, 3, 4 ja 5, § 72 1.
lõikes, § 73 1. lõike punktides 1, 3, 4, 41 ja 5 ning § 754 2. lõikes nimetatud juhtudel, järgides
muu hulgas teose või muu kaitstud objekti terviklikkuse nõuet, ei ole vaja autori või
autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja luba selleks, et:
1) soodustatud isik või muu tema huvides tegutsev isik saaks valmistada teosest või muust
kaitstud objektist, millele soodustatud isikul on õiguspärane juurdepääs, soodustatud isiku
ainukasutuseks ligipääsetavas vormis koopia;
2) pädev üksus saaks valmistada teosest või muust kaitstud objektist, millele tal on õiguspärane
juurdepääs, ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel levitada, üldsusele
suunata või üldsusele kättesaadavaks teha, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule
või pädevale üksusele soodustatud isiku ainukasutuseks.
(2) Lepingu tingimus, mis piirab teose või muu kaitstud objekti vaba kasutust käesoleva
paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil, on tühine.
(3) Pädev üksus võib käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 nimetatud juhul valmistatud teose
või muu kaitstud objekti koopia teha ka teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuva pädeva üksuse
huvides ning saada teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvalt pädevalt üksuselt ligipääsetavas
vormis koopiaid või juurdepääsu sellistele koopiatele.
§ 254. Pädeva üksuse kohustused
(1) Pädev üksus, kes teeb käesoleva seaduse § 253 1. lõike alusel teosest või muust kaitstud
objektist koopia, peab tagama, et ta:
1) levitab koopiat, suunab selle üldsusele või teeb selle üldsusele kättesaadavaks vaid selleks,
et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule või teisele pädevale üksusele;
2) võtab asjakohased meetmed, et tõkestada ligipääsetavas vormis koopia ilma loata
reprodutseerimist, levitamist, üldsusele suunamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist;
3) tegutseb nõuetekohase hoolsusega ja säilitab andmeid teose või muu kaitstud objektiga ning
selle ligipääsetavas vormis koopiaga tehtud toimingute kohta;
4) avaldab ja ajakohastab asjakohasel juhul oma veebisaidil või muu kanali kaudu teavet selle
kohta, kuidas ta täidab käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud kohustusi.
2
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud pädev üksus esitab soodustatud isikule, teisele
pädevale üksusele, autorile või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale taotluse korral
ligipääsetaval viisil järgmise teabe:
1) selliste teoste või muude kaitstud objektide loetelu, millest tal on olemas ligipääsetavas
vormis koopiad, täpsustades, mis kujul need ligipääsetavad on;
2) nende pädevate üksuste nimed ja kontaktandmed, kellega ta on käesoleva seaduse § 253 4.
lõike alusel ligipääsetavas vormis koopiaid vahetanud.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud kohustuse täitmiseks võib pädev üksus
töödelda isiku terviseandmeid käesoleva seaduse § 252 2. lõikes nimetatud puude fakti
tuvastamiseks.“;
6) paragrahvi 756 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub käesoleva seaduse § 253 1. lõikes nimetatud
juhul.“;
7) paragrahvi 803 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse §-ga 18, § 19 punktidega 2, 3, 5 ja 6 ning §-dega 20 ja 23 lubatud teose, §
75 1. lõike punktides 1, 2, 5 ja 6 lubatud autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ning § 253
1. lõikes lubatud teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti vaba kasutamise juhtudel
peab õiguste omaja kohaldama oma teosele või muule õiguste objektile selliseid meetmeid, mis
võimaldavad õigustatud isikul kasutada seda ulatuses, mis seadusega on vabaks kasutamiseks
ette nähtud, tingimusel et vabaks kasutamiseks õigustatud isikul on seaduslik juurdepääs teosele
või muule õiguste objektile.“;
8) paragrahvi 803 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõiget ei kohaldata sellise teose ja autoriõigusega kaasnevate
õiguste objekti suhtes, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks lepingu alusel sellisel viisil, et
isik saab seda kasutada individuaalselt valitud kohas ja ajal, välja arvatud teose või muu õiguste
objekti kasutamine käesoleva seaduse § 253 1. lõikes nimetatud juhul.“;
9) seadust täiendatakse §-ga 883 järgmises sõnastuses:
„883. Pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides
tegutseva pädeva üksuse kohta teabe jagamine
(1) Käesoleva seaduse § 252 4. lõikes nimetatud pädevad üksused teavitavad Eesti
Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu, kui nad
kasutavad teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti käesoleva seaduse § 253 1. lõike
punkti 2 alusel.
(2) Eesti Pimedate Raamatukogu saadab käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel Eestis tegutsevate
pädevate üksuste kohta saadud teabe Euroopa Komisjonile siis, kui ta selle teabe saab.“;
10) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2017/1564, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate
õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid lubatud kasutusviise pimedate,
3
nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse
direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide
ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 242, 20.09.2017, lk 6–13).”.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 11. oktoobril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn.............................2018. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
.................................................
.................................................
4
08.06.2018
Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (Marrakechi direktiivi
ülevõtmine) eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse autoriõiguse seadust (edaspidi AutÕS)1, suurendades teoste ja muu
kaitstud materjali (raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja muude trükiste ning nootide ja muu
trükitud materjali) kättesaadavust, sealhulgas helikandjal, sellises vormis, mis on kasutatav
pimedate, nägemispuudega ja muu trükikirja lugemise puudega isikute (soodustatud isikute)
jaoks. Tagatakse, et kõigil soodustatud isikutel ja nende vajadustega mittetulunduslikul alusel
tegelevatel organisatsioonidel on võimalik tugineda autoriõigusest ja sellega kaasnevatest
õigustest tehtavale kohustuslikule ja Euroopa Liidu (edaspidi EL) tasandi õiguses ühtlustatud
eranditele. See võimaldab teha juba avaldatud või kasutusse antud teostest ja muust materjalist,
millele nägemuspuudega isikul üldjuhul ei ole võimalik ligi pääseda, ligipääsetavas vormis
koopiaid. Tagatakse ka, et ligipääsetavas vormis koopiaid, mis on valmistatud ühes EL-i
liikmesriigis, on võimalik levitada ja kasutada kogu Euroopa Liidus. Ligipääsetavas vormis
teose või muu materjali koopia valmistamine peab olema võimalik nii soodustatud isikul endal,
tema esindajal kui ka pädeval üksusel (s.o organisatsioon, mis pakub nägemispuudega isikutele
nt väljaõpet või kohandatud lugemist mittetulunduslikel alustel). Eelnõu seadusena jõustumise
aeg on 11. oktoobril 2018. a.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja käesoleva seletuskirja on koostanud
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Kärt Nemvalts
(
[email protected], 620 8283). Eelnõu ettevalmistuse käigus on Justiitsministeerium
konsulteerinud Kultuuriministeeriumiga.
Seletuskirja mõjude analüüsi osa on toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna
õigusloome korralduse talituse nõunik Uku-Mats Peedosk (
[email protected], 620
8187).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna
õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (
[email protected], 620 8270).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu (EL) õiguse rakendamisega. Eelnõuga võetakse üle direktiiv
2017/1564 (edaspidi ka Marrakechi direktiiv)2 ning tehakse võimalikuks määruse 2017/1563
1
RT I, 16.06.2017, 8.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1564, 13. september 2017, mis käsitleb teatavate
autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid
1
(edaspidi ka Marrakechi määrus)3 kohalduma hakkamine. EL-i liikmesriigid on kohustatud
jõustama Marrakechi direktiivi ühtlustamiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 11. oktoobriks
2018, määrust hakatakse EL-s kohaldama alates 12. oktoobrist 2018.
Muudatused tehakse AutÕS kehtivasse redaktsiooni. Juhul kui kõnesoleva eelnõuga
reguleeritakse küsimusi, mis otseselt direktiivist ei tulene, on see seletuskirjas vastava sätte
selgitustes märgitud.
Eelnõu koostamisele ei eelnenud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE)4 § 1 lõike 2 punktist 2 lähtudes
väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist on EL-i õigusest tulenevate muudatustega Eesti õiguses,
ülevõetav direktiiv on valdavas osas maksimumharmoneeriv ning eelnõu koostamise käigus
arvestati sisuliselt HÕNTE-s sätestatud nõudeid. Muudatused AutÕS-sse, mis ei tulene EL-i
õigusest, on tehnilist laadi (AutÕS § 14 lg 2 ning § 20 punkt 6 muudatused) ning seetõttu ei
olnud eelneva väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
13.09.2017 võeti vastu Marrakechi direktiiv 2017/1564, mille eesmärgiks on Euroopa Liidu
(EL) õiguse kooskõlla viimine 30.09.2016 jõustunud Maailma Intellektuaalse Omandi
Organisatsiooni (WIPO)5 Marrakechi lepingust6 tulenevate rahvusvaheliste kohustustega.
Marrakechi leping kohustab lepinguosalisi võimaldama riiklike erandite ja piirangute alusel ka
ligipääsetavas vormis koopiate piiriülest vahetamist lepinguosalisest kolmandate riikidega.
Selleks on 13.09.2017 vastu võetud Marrakechi määrus 2017/1563, millega tagatakse, et
ligipääsetavas vormis teose koopiaid on võimalik eksportida kolmandatesse riikidesse ning
vastupidi. Suhetes kolmandate riikidega on suurem roll koopiate vahendamisel ette nähtud just
pädevatele üksustele, kes võivad ligipääsetavas vormis koopiaid kolmandate riikide puudega
isikutele või sealsetele pädevatele üksustele levitada, edastada või kättesaadavaks teha.
Marrakechi määrus ja direktiiv nõuavad muudatuste tegemist kehtivasse õigusesse7, kuna
AutÕS ei sisalda kõnealuse erandi regulatsiooni direktiivi nõuetele vastavas detailsuses.
Kehtiva AutÕS § 19 punkti 6 kohaselt on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata lubatud
õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega
inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine
ei taotle ärilisi eesmärke. Marrakechi direktiivi ja määrusega lisatakse nägemispuudega isikute
lubatud kasutusviise pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega
muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise
kohta infoühiskonnas (ELT L 242, 20.9.2017, lk 6–13).
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1563, 13. september 2017, mis käsitleb teatavate
autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude objektide ligipääsetavas vormis
koopiate piiriülest vahetamist liidu ja kolmandate riikide vahel pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja
lugemise puudega isikute huvides (ELT L 242, 20.9.2017, lk 1–5).
4
RT I, 29.12.2011, 228.
5
World Intellectual Property Organisation, vt täpsemalt: http://www.wipo.int/portal/en/index.html (02.04.2018).
6
Marrakesh Treaty to Facilitate Access to Published Works for Persons Who Are Blind, Visually Impaired or
Otherwise Print Disabled. Vt lähemalt: http://www.wipo.int/treaties/en/ip/marrakesh/ (02.04.2018).
7
Marrakechi määruse kohaldamine ei nõua iseenesest eraldiseisvaid muudatusi Eesti õiguses, sest Marrakechi
direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused katavad juba ka need nõuded, mis sisalduvad Marrakechi määruses
ning mida hetkel Eesti õiguses veel ei ole.
2
huvides lubatud vaba kasutuse regulatsioonile mitmeid täpsustusi, mistõttu on vaja AutÕS IV
peatükki „Autori varaliste õiguste teostamise piiramine (teose vaba kasutamine)“ täiendada 21.
jaoga „Teose kasutamine pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isiku
huvides“.
Marrakechi direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise eesmärgiks on tagada EL-i ülese kohustusliku
erandiga paremad ja ühtlustatud võimalused pimedatele, nägemispuudega või muu trükikirja
lugemise puudega isikutele ligipääsuks raamatutele ja muudele trükistele. Ka kehtivas AutÕS-
s on vastav erand autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes kehtestatud,
Marrakechi direktiivi ja määruse valguses on vajalikud teatavad täpsustused. Muudatustega
määratletakse AutÕS-s soodustatud isik kõnealuses kontekstis, erandiga kaetavad teoseliigid,
ligipääsetavas vormis koopia ning pädevad üksused. Samuti konkretiseeritakse erandiga
lubatud kasutusviisid ning lisatakse pädevate üksuste kohustused koopiate valmistamisel ja
kasutamisel.
Eesti on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisega8 võtnud kohustuse
arendada puuetega inimeste võimalusi iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks
ühiskonnaelus. Konventsiooni artikkel 9 kohustab liikmesriike tagama puuetega inimestele
ligipääsu teistega võrdsetel alustel mh teabele ja suhtlusvahenditele (sh info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele). Marrakechi direktiivi põhjenduspunkti 16
kohaselt tagatakse sellega puudega inimestele õigus saada juurdepääs teabele ja haridusele ning
õigus osaleda kultuuri-, majandus- ja ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. ÜRO puuetega
inimeste õiguste konventsiooni kohaselt tuleb konventsiooniosalistel võtta kooskõlas
rahvusvahelise õigusega kõik asjakohased meetmed tagamaks, et intellektuaalomandi õigusi
kaitsvad õigusaktid ei takista ebamõistlikult või diskrimineerivalt puudega inimeste
juurdepääsu kultuuriteavikutele. Eelnõu toetab seega kõnealuse konventsiooni rakendamist
Eestis. Marrakechi direktiivi põhjenduspunkt 17 viitab ka EL-i põhiõiguste hartale9, millega
keelatakse liidu poolt diskrimineerimise kõik vormid, sealhulgas diskrimineerimine puude
tõttu, ning liit tunnustab selles ja austab puudega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille
eesmärk on tagada nende sõltumatus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine
ühiskonnaelus.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1. Autoriõiguse seaduse muutmine
Punktiga 1 täpsustatakse AutÕS § 14 lõike 2 sõnastust AutÕS IX peatüki valguses. Muudatus
ei ole seotud Marrakechi direktiivi ja määruse ülevõtmisega. AutÕS § 14 sisaldab sätteid autori
õiguse kohta saada autoritasu. Tasu saamise põhimõte on juba iseenesest sätestatud AutÕS
§ 13 lõikes 1 (autori varalised õigused) ning ka § 481 lõikes 2 (autorilepingu sisu), samuti
autoriõigusega kaasnevate õiguste puhul nt AutÕS § 67 lõikes 1 (esitajad), § 70 lõikes 2
(fonogrammitootjad) ja § 73 lõikes 2 (televisiooni- ja raadioteenuse osutajad). AutÕS § 14 lõike
2 kohaselt määratakse autoritasu suurus ning selle kogumise ja väljamaksmise kord kindlaks
autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega või autori volitusel autoreid esindava
kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega.
Lisatud on konkreetsed viited AutÕS IX peatüki „Õiguste kollektiivne teostamine“ sätetele.
8
RT II, 04.04.2012, 5.
9
Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT (06.04.18).
3
Arvestades kollektiivse esindamise organisatsioonide direktiiviga10 AutÕS-sse tehtud
muudatusi11, oleks korrektne jätta AutÕS § 14 lõikes 2 sisalduv viide üldsõnaliseks, sest õiguste
kollektiivse teostamisega seotud erisused võrreldes õiguste individuaalse teostamisega kehtivad
niikuinii ja teose ning autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamiseks lepingute sõlmimisel
peab nendega tervikuna arvestama (õiguste kollektiivse teostamise printsiibid, samuti
kasutajatega lepingu sõlmimise tingimused jms).
Punktiga 2 muudetakse AutÕS § 17, et kolmeastmelise testi kohaldamisala laieneks ka
pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides loodud ning
täpsustatud vaba kasutuse juhule. Säte tuleneb Marrakechi direktiivi artikli 3 lõikest 3 ning
tugineb omakorda Marrakechi lepingu artiklile 11. Erandiga hõlmatud autoriõigusega
kaasnevate õiguste kohta on kolmeastmeline test AutÕS § 75 lõikes 2 ning seda ei ole vaja
muuta, kuna kõnealune vaba kasutus nägemispuudega isikutele on hõlmatud AutÕS § 75 lõike
1 punktiga 6. Nn sui generis andmebaaside (AutÕS VIII1 peatükk) puhul sisaldub
kolmeastmelise testi nõue AutÕS § 755 lõikes 3 (vt ka kõnesolevas eelnõus sisalduvad
muudatused AutÕS § 756 täiendamiseks punktiga 4).
Punktiga 3 muudetakse AutÕS § 19 punkti 6, kus praegu sisaldub üldine puuetega inimeste
huvides kehtestatud erand õiguste omajate ainuõiguste suhtes. Selle sätte alusel toimub praegu
teostest koopiate tegemine ka pimedatele, nägemispuudega ja muu trükikirja lugemise puudega
inimestele. Kuna Marrakechi leping ning seda EL-i õigusesse ülevõtvad õigusaktid (direktiiv
ja määrus) keskenduvadki just viimati nimetatud puudega inimeste grupile, siis selle kohta on
vaja kehtestada täpsustatud regulatsioon (eelnõuga AutÕS IV peatükki lisatav 21. jagu „Teose
kasutamine pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides“).
Lisatavast 21. jaost väljajäävas ulatuses tuleks säilitada senised võimalused kõnealusele
soodustatud isikute sihtgrupile teostest ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektidest
koopiate tegemiseks. Muudatus tugineb Marrakechi direktiivi artiklile 8. Direktiivi
põhjenduspunkt 20 täpsustab, et liikmesriikidel tuleks lubada jätkuvalt kehtestada puudega
isikute huvides erandeid või piiranguid ka olukordades, mida direktiiv ei reguleeri, eeskätt
infoühiskonna direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkti b kohaselt Marrakechi direktiiviga
hõlmamata teoste ja muude kaitstud objektide ja teistsuguste puuete puhul. Samuti ei takista
Marrakechi direktiiv liikmesriike kehtestamast erandeid või piiranguid liidu autoriõigusega
ühtlustamata õiguste puhul.
Punktiga 4 muudetakse AutÕS § 20 lõike 1 punkti 6, kus parandatakse ebaõige viide.
Muudatus ei ole otseselt seotud Marrakechi direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse. Autori
nõusolekuta ja autoritasu maksmata peaks AutÕS mõtte kohaselt avalikul arhiivil, muuseumil
või raamatukogul olema muu hulgas võimalus vaba kasutuse regulatsiooni alusel oma kogusse
kuuluvat teost reprodutseerida selleks, et teha koopia kohtu- või riigiasutuse tellimusel AutÕS
§ 19 punktis 5 nimetatud eesmärgil – st teose reprodutseerimiseks õigusemõistmise või avaliku
julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või avaliku julgeoleku
tagamise vajadustele. Viitamine puuetega inimeste tarvis tehtavatele koopiatele (AutÕS § 19
punktile 6) on ebakorrektne.
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste
kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta
siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72-98)
11
Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (RT I, 01.04.2016, 2).
4
Teoste vaba kasutuse regulatsiooni üldiselt korrigeeriti AutÕS 2006. a muudatustega 12. Enne
neid muudatusi kehtinud AutÕS redaktsioonis13 viitas AutÕS § 20 lõige 4 omakorda AutÕS
§ 19 lõikele 8 ning seda loogikat ei olnud plaanis muuta, nagu nähtub muu hulgas seletuskirjast,
mis kaasnes 2006. a AutÕS kõnealuste muudatustega14 (vt viide eespool Riigikogu kodulehele).
Punktiga 5 lisatakse seaduse IV peatükki „Autori varaliste õiguste teostamise piiramine (teose
vaba kasutus)“ 21. jagu „Teose kasutamine pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja
lugemise puudega isiku huvides“. Kehtiva AutÕS vaba kasutuse peatüki struktuuris on eraldi
välja toodud üldised põhisätted (1. jagu); teose kasutamine autori nõusolekuta ja tasu
maksmiseta (2. jagu); teose kasutamine autori nõusolekuta, kuid tasu maksmisega (3. jagu) ning
orbteoste kasutamine (4. jagu)15. Kehtivas õiguses kuulub teose vaba kasutamine puudega
isikute huvides (AutÕS § 19 punkt 6) IV peatüki 2. jakku, kus on loetletud vaba kasutuse viisid,
mida õiguste omajale ei kompenseerita. Siia hulka kuulub iseenesest ka teoste vaba kasutamine
Marrakechi lepinguga reguleeritavas ulatuses ehk pimeda, nägemispuudega ja muu trükikirja
lugemise puudega isiku huvides16. Tegemist on Eestis juba hästi toimiva süsteemiga ning selle
põhialuseid ei ole uuest, täpsustatud regulatsioonist tulenevalt plaanitud muuta. Seetõttu jääb
eelnõu kohaselt ka edaspidi kõnealune vaba kasutus selliseks, et seda õiguste omajale ei
kompenseerita. Selguse ja arusaadavuse eesmärgil asub see regulatsioon nüüd AutÕS IV
peatüki eraldiseisvas jaos, mitte 2. jaos. Seda lähenemist toetab ennekõike kõnealusel eesmärgil
tehtavate koopiate arv17 ja ka erandist kasusaajate arv Eestis18, mille järgi ei ole tegemist
masskasutusega, nagu näiteks on Eesti õiguses kompenseeritavana sätestatud
raamatukogulaenutuse19 või nn tühja kasseti tasu regulatsiooni puhul20. Marrakechi direktiivi
artikli 3 lõike 6 kohaselt (tulenevalt Marrakechi lepingu artikli 4 lõikest 5) on kõnealuse vaba
kasutamise õiguste omajatele hüvitamine jäetud liikmesriikide otsustada. Direktiivi
põhjenduspunkt 14 selgitab, et kompensatsioonimehhanismide kehtestamine on vabatahtlik
ning igal juhul tuleb vältida soodustatud isikute koormamist ja pädevatele üksustele
ülemääraste nõuete esitamist. Ligipääsetavas vormis koopiate piiriülene levitamine ei tohi
samuti olla takistatud ja seetõttu on oluline, et liikmesriikide võimalusi sellise hüvitamise korra
12
Vt Riigikogu kodulehelt konkreetse eelnõu menetlust puudutav info, kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c185b2b1-7a43-3346-8d00-
9bc5616cdfe2/Autoriõiguse%20seaduse%20muutmise%20seadus (17.04.2018).
13
Vt selle kohta: https://www.riigiteataja.ee/akt/978821 (17.04.2018).
14
Vt viide 13 ülalt.
15
Kehtiv AutÕS siiski sisaldab näiteks ühe kompenseeritava vaba kasutuse ka seaduse IV peatükist väljaspool
(raamatukogulaenutus AutÕS §-s 133), kuid selliseid struktuurseid ebakõlasid ei ole plaanis kõnesoleva eelnõuga
lahendada.
16
AutÕS § 19 punkt 6 on üldsäte, mida oma konkreetses ulatuses täpsustab eriregulatsioonina 2 1. jagu.
17
Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande (kättesaadav: http://epr.ee/wp-
content/uploads/2018/03/2017_aruanne.pdf (04.04.18)) kohaselt valmistati 2017. aastal Eesti Pimedate
Raamatukogus 129 nimetust eesti- ja 12 nimetust venekeelseid heliraamatuid, mis on u 3% kõikidest Eestis
ilmuvatest raamatutest. Jätkati vanade ja väärtuslike magnetofonilintidel heliraamatute digiteerimist ning
restaureerimist. Aasta jooksul digiteeriti ja restaureeriti ning tehti lugejatele kättesaadavaks 56 eestikeelset
heliraamatut. Punktkirjas trükiseid anti välja 17 nimetust. Laenutuses oli 2017. aasta lõpul 4654 nimetust
heliraamatuid, 897 nimetust punktkirjas raamatuid, 103 puuteraamatut, 117 e-raamatut ja 33 filmi. Vt selle kohta
ka Kultuuriministeeriumi kodulehelt: http://www.kul.ee/et/uudised/igauhe-oigus-kultuurile (05.04.18).
18
Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande kohaselt (vt viide 17) oli raamatukogul oli 2017. aasta lõpul
844 lugejat, aasta jooksul lisandus 50 lugejat. 2016. a autoriõiguse reformipaketi kohta koostatud Eesti
seisukohtade kooskõlastamisel hindas Sotsiaalministeerium, et Eestis on nägemispuudega isikuid 7252 (kokku
domineeriva puudena ja liitpuude koosseisus).
19
AutÕS § 133.
20
AutÕS §-d 26 ja 27.
5
kujundamisel piiratakse (milleks kõnealune põhjenduspunkt annab ka suunised). Lisatud on ka,
et kui õiguste omajale tekkiv kahju on minimaalne, ei tohiks hüvitise maksmise kohustust
tekkida. Eesti kontekstis (vt eespool) on tõenäoline, et vastav vaba kasutus on seni olnud ja on
ka edaspidi ulatusega, mis kompensatsioonimehhanismi ei nõua.
Samuti on liikmesriikidele vabatahtlikuks jäetud ligipääsetavas vormis teoste kaubandusvõrgus
kättesaadavuse eelneva kontrolli nõude kehtestamine. Direktiivi põhjenduspunkti 14 kohaselt
tuleb silmas pidada direktiivis sätestatud erandi ainukordsust, selle spetsiifilist ulatust ja
vajadust tagada soodustatud isikute jaoks õiguskindlus, mistõttu ei peaks liikmesriikidel olema
lubatud kehtestada erandi kohaldamiseks täiendavaid, direktiivis sätestamata nõudeid, nagu
näiteks ligipääsetavas vormis teoste kaubandusvõrgus kättesaadavuse eelnev kontroll.
Marrakechi lepinguga (art 4 lg 4) antakse lepingu osalisriikidele sellise kohustuse
kehtestamiseks (või olemasoleva süsteemi jätkamiseks) küll võimalus, kuid seda ei ole EL-i
tasandil kohustuslikuna kehtestatud kui tingimust, mis võiks soodustatud isikutele teostest
koopiate tegemisele luua ebamõistlikke lisatakistusi.
Sellist lisatingimust ei sisalda ka Eesti kehtiv õigus ning toimiv süsteem ei ole andnud põhjust
selles küsimuses olemasolevate põhimõtete muutmist kaaluda.
AutÕS § 252. Mõisted
Paragrahv tugineb Marrakechi direktiivi artiklile 2, Marrakechi määruses vastab sellele
samamoodi artikkel 2 ja Marrakechi lepingus omakorda sisalduvad asjaomased definitsioonid
artiklites 2 ja 3.
Lõikega 1 määratletakse „teos või muu kaitstud objekt“, milleks eelnõuga AutÕS IV peatükki
lisatud 21. jao tähenduses on õiguspäraselt mis tahes kandjal ning ka digitaalselt avaldatud
raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutis ning nende illustratsioonid, samuti märgistikud
(süsteemne märkide kogum, ingl notation), sealhulgas noodilehed, mida kaitstakse
autoriõigusega või autoriõigusega kaasnevate õigustega. Direktiivi põhjenduspunkt 7 selgitab,
et direktiivi eesmärk on nimelt parandada ennekõike raamatute, sealhulgas e-raamatute,
ajakirjade, ajalehtede ja muude kirjutiste, muusikanootide, sealhulgas noodilehtede, ja muude
trükiste ligipääsetavust soodustatud isikutele – sealhulgas helikandjal nii digitaal- kui ka
analoogvormingus ning nii võrgus kui ka mujal. Teosena autoriõigusega kaitstavad
arvutiprogrammid ja andmebaasid21 (ka sui generis andmebaasid) on samamoodi hõlmatud.
Põhjenduspunkt 6 täiendab, et kuna Marrakechi lepingus kehtestatud erandid ja piirangud
hõlmavad ka selliseid helikandjal olevaid teoseid nagu audioraamatud, tuleb direktiivis
sätestatud kohustuslikku erandit kohaldada ka autoriõigusega kaasnevatele õigustele (sh
esitajad, fonogrammitootjad).
Õiguspärase allika kriteerium on vaba kasutuse puhul üldiseks põhimõtteks ning ka praeguses
kontekstis on seda rõhutatud Marrakechi direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides a ja b. Direktiivi
põhjenduspunkt 9 märgib, et ligipääsetavas vormis koopiaid tuleks teha üksnes sellistest
teostest ja muudest kaitstud objektidest, mis on soodustatud isikutele või pädevatele üksustele
õiguspäraselt ligipääsetavad.
21
Vt WIPO autoriõiguse lepingu (WIPO Copyright Treaty, WCT) artiklid 4 ja 5. Vt ka Maailma Intellektuaalse
Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu ratifitseerimise seadus (RT II 2006, 14, 39). Eesti sarnaselt paljude
teiste Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidega ja EL-i kui institutsiooni endaga deponeeris WCT (ja WPPT)
ratifitseerimiskirjad WIPO peakorteris 14.12.2009 ning sai lepingute liikmeks 14.03.2010. Ka erandiga piiratavate
õiguste kataloog Marrakechi direktiivi artikli 3 lõikes 1 sisaldab viiteid õigustele, mis tekivad andmebaaside ja
arvutiprogrammide loojatel.
6
Teised teoseliigid, näiteks audiovisuaalsed teosed, Marrakechi lepingu ega seda EL-i õigusesse
ülevõtvate õigusaktide kohaldamisalasse ei kuulu. Kuna aga Eestis
jääb kehtima ka AutÕS § 19 punkt 6 (vt eespool seletuskirja punkt 3), siis saab muude
teoseliikide puhul jätkata senise praktikaga näiteks filmide ja teatrietenduste kirjeldustõlkega
versioonide loomisel pimedate ja nägemispuudega inimeste tarvis. Marrakechi direktiivi
põhjenduspunkti 20 kohaselt tuleks liikmesriikidel lubada jätkuvalt kehtestada puudega isikute
huvides erandeid või piiranguid ka olukordades, mida Marrakechi direktiiv ei reguleeri, eeskätt
direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkti b kohaselt (mis on ka AutÕS § 19 punkti 6
aluseks) Marrakechi direktiiviga hõlmamata teoste ja muude kaitstud objektide ja teistsuguste
puuete puhul. Sellisel juhul ei oleks küll tegemist EL-i ülese kohustusliku erandiga hõlmatud
kasutusega ning see peaks kohalduma Eesti-sisesele kasutusele tulenevalt autoriõiguse ja
autoriõigusega kaasnevate õiguste territoriaalsest iseloomust. Niisugust tegevust toetab ka
Marrakechi lepingu artikkel 12.
Lõikega 2 määratletakse „soodustatud isik“, kelle huvides on erandi alusel võimalik teost või
autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutada. Hõlmatud on isik, kelle nägemis- (lõike
punktid 1 ja 2), taju- (lõike punkt 3) või füüsiline puue (lõike punkt 4) on soodustatud isiku
ainus puue, kuid see võib tal olla ka mõne muu puudega koos (liitpuudega isikud on ka
hõlmatud). Marrakechi direktiivi põhjenduspunkti 7 kohaselt puudutab direktiiv inimesi, kes
on pimedad või kellel on selline nägemispuue, mille tõttu tema nägemisvõime ei ole ravitav
samaväärseks sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust puuet ei ole ning kes seetõttu ei
ole suuteline lugema trükitud teoseid samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole.
Samuti on hõlmatud inimesed, kellel on taju- või lugemispuue, sealhulgas düsleksia, või muu
õpiraskus, mille tõttu nad ei saa trükiseid lugeda suuteline lugema trükitud teoseid samaväärsel
tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole. Kolmandaks on soodustatud isikuteks inimesed, kes
ei ole füüsilise puude tõttu suutelised raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks
vajalikul määral fookustama või liigutama niivõrd, et niisuguse puude tõttu ei ole nad suutelised
trükitud teoseid lugema samal tasemel nagu isikud, kellel niisugust puuet ei ole.
Lõikega 3 määratletakse „ligipääsetavas vormis koopia“. Selle kaudu peab soodustatud isikul
olema teosele või mõnele muule erandiga hõlmatud kaitstud objektile samaväärne ligipääs
isikuga, kellel lõikes 2 (soodustatud isik) nimetatud puuet ei ole (vt ka direktiivi
põhjenduspunkt 7). Ligipääsetavate vormide hulka kuuluvad näiteks raamatud, mis on
rahvusvahelises pimedate kirjas või suures kirjas, kohandatud e-raamatud, audioraamatud ja
raadioprogrammid. Erandi alusel on lubatud koopia teha algsest teosest, mis ei ole
ligipääsetavas vormis, näiteks tavalise kirjandusteose kohendamine teise vormingusse
(ligipääsetavas vormis koopiaks). Erandi alusel ei ole siiski lubatud juba ligipääsetavavas
vormis koopiast uue ligipääsetavas vormis koopia tegemine. Kõnealune loogika kehtib
iseenesest ka praegu AutÕS § 19 punkti 6 alusel, mis sätestab, et autori nõusolekuta ei ole
lubatud reprodutseerida, levitada ja kättesaadavaks teha teost, mis on spetsiaalselt loodud
puuetega inimeste jaoks.
Lõikega 4 määratletakse „pädev üksus“ AutÕS IV peatükki lisatud 21. jao tähenduses22.
Tegemist oli Marrakechi direktiivi ja määruse arutelude ajal EL Nõukogu töögruppides ühe
enim vaieldud definitsiooniga, mille puhul mõned liikmesriigid lugesid Marrakechi lepingust
tulenevaid nõudeid nii, et igal juhul on pädeva üksuse staatuse saamiseks vajalik mingi ametlik
riigipoolne kinnitus tegevusloa vms tunnustamise näol. Lõpuks jõuti siiski arusaamisele, et
tegemist ei ole ametlikkuse nõudega (vt Marrakechi direktiivi artikli 2 punkt 4), piisab tegevuse
22
Vrdl nt „pädev asutus“ AutÕS §-s 274.
7
mittetulunduslikkuse tingimuse täitmisest ning suunatusest regulatsiooniga hõlmatud
soodustatud isikutele. Tunnustamise kriteeriumi ei ole vaja definitsiooni lisada, tunnustamiseks
saab pidada ka asjaolu, et riik sellis tegevust näiteks riigieelarve kaudu toetab. Nii Marrakechi
lepingu kui ka seda EL-i õigusesse ülevõtva Marrakechi direktiivi kohaselt peaks olema
tegemist asutustega, mis tegelevad soodustatud isikute või nende vajadustega, olenemata
sellest, kas need pädevad üksused on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organisatsioonid,
nagu raamatukogud, haridusasutused ja muud mittetulundusühingud, või kas nad tegelevad
trükikirja lugemise puudega isikute vajadustega oma põhitegevuse ühe osana, institutsioonilise
kohustusena või avalikkuse huvides täidetavate ülesannete ühe osana (vt ka Marrakechi
direktiivi põhjenduspunkt 9).
Pädevate asutuste ringi peaksid Eestis kuuluma juriidilised isikud oma tegevuse iseloomu tõttu
ning nad peaksid seega erandist kasu saama. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna kuuluks
pädevate asutuste hulka nii riik kui ka kohaliku omavalitsuse üksus, kelle asutused osutavad
soodustatud isikutele asjaomaseid teenuseid (näiteks Eesti Hoiuraamatukogu ministeeriumi
hallatava riigiasutusena23, ka võivad olla hõlmatud rahvaraamatukogud kohaliku omavalitsuse
asutustena); samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes on loodud enda kohta käiva
seaduse alusel (näiteks Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikool jms). Eraõiguslike juriidiliste
isikute seas oleks ennekõike hõlmatud mittetulundusühingud, samuti sihtasutused (nt
muuseumid).
AutÕS § 253. Lubatud kasutusviisid
Eelnõuga AutÕS-sse kavandatav paragrahv nimetab konkreetsed autorile kuuluvad varalised
õigused, mida erandiga on piiratud. Paragrahv tugineb Marrakechi direktiivi artiklile 3, mis
omakorda põhineb Marrakechi lepingu artiklil 4. Marrakechi määrus lubatud kasutusviiside
kohta sätteid ei sisalda, kuna kolmandate riikidega toimuv ligipääsetavas vormis koopiate
vahetus toimub vastavalt ühtlustatud riigisisestele normidele. EL-i piires tähendab see õiguse
kohandamist vastavalt Marrakechi direktiivi ülevõtmise tõttu ja seoses suhetega Marrakechi
lepingu osaliste kolmandate riikidega. Marrakechi direktiivi põhjenduspunkti 6 kohaselt on
direktiivis ette nähtud kohustuslik erand nendest õigustest, mis on liidu õigusega ühtlustatud ja
on Marrakechi lepingu kohaldamisalasse kuuluvate kasutusviiside ja teoste seisukohast asjasse
puutuvad. Sellised õigused hõlmavad eeskätt reprodutseerimise, üldsusele suunamise, üldsusele
kättesaadavaks tegemise, levitamise ja laenutamise õigust, mis on ette nähtud direktiivides
2001/29/EÜ24, 2006/115/EÜ25 ja 2009/24/EÜ26, samuti direktiivis 96/9/EÜ27 sätestatud
vastavaid õigusi. Kuna Marrakechi lepingus kehtestatud erandid ja piirangud hõlmavad ka
selliseid helikandjal olevaid teoseid nagu audioraamatud, tuleks Marrakechi direktiivis
23
Eesti Pimedate Raamatukogu (EPR) kui peamine asutus Eestis, kes pakub mittetulunduslikel alustel soodustatud
isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele, on Kultuuriministeeriumi haldusalasse
kuuluva Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksus. Vt selle kohta kultuuriministri 01.06.2010 määrusega nr 3
kinnitatud „Eesti Hoiuraamatukogu põhimääruse“ (RT I 2010, 30, 154) § 6 lg 1 p 3 .
24
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste
teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 167, 22.06.2001, lk 230-239). Edaspidi ka
infoühiskonna direktiiv 2001/29/EÜ.
25
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ 12.12.2006 rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate
autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 376,
27.12.2006, lk 28-35). Edaspidi ka rendi- ja laenutusdirektiiv 2006/115/EÜ.
26
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ 23.04.2009 arvutiprogrammide õiguskaitse kohta
(kodifitseeritud versioon) (ELT L 111, 05.05.2009, lk 16-22). Edaspidi ka arvutiprogrammide direktiiv
2009/24/EÜ.
27
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EMÜ 11.03.1996 andmebaaside õiguskaitse kohta (ELT L 77,
27.03.1996, lk 459-467). Edaspidi ka andmebaaside direktiiv 96/9/EMÜ.
8
sätestatud kohustuslikku erandit kohaldada ka autoriõigusega kaasnevate õiguste suhtes.
Põhjenduspunkt 8 täpsustab, et reprodutseerimisõigust peaks piirama selliselt, et võimaldada
nende toimingute tegemine, mis on vajalikud teose või muu kaitstud objekti muutmiseks,
teisendamiseks või kohandamiseks nii, et sellest on võimalik teha ligipääsetavas vormis koopia,
mis muudab asjaomase teose või muu kaitstud objekti soodustatud isikule ligipääsetavaks. See
hõlmab vahendeid, mis on vajalikud teabe sirvimiseks ligipääsetavas vormis koopias. Samuti
hõlmab see muudatusi, mis võivad olla vajalikud, kui teose või muu kaitstud objekti vorm on
teatavatele soodustatud isikutele juba ligipääsetav, kuid ei pruugi olla ligipääsetav teistele
soodustatud isikutele kas teistsuguse puude või puude teistsuguse ulatuse tõttu.
Lõikes 1 loetletakse konkreetsed autorile ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale
kuuluvad varalised õigused, mida erandist kasusaamiseks on vaja piirata. Nendeks on autori
puhul AutÕS § 13 lõikes 1 sisalduvad õigused: punkt 1 (reprodutseerimine), 2 (levitamine, sh
laenutamine), 5 (töötlemine), 9 (üldsusele suunamine) ja 91 (üldsusele kättesaadavaks
tegemine). Need EL-i õigusega harmoneeritud autoritele tagatud õigused, mida Marrakechi
direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt tuleb piirata, sisalduvad vastavalt andmebaaside direktiivi
96/9/EÜ artiklis 5 (autoriõigusega kaitstavad andmebaasid); horisontaalse infoühiskonna
direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2, 3 ja 4; rendi- ja laenutusdirektiivi 2006/115/EÜ artikli 1
lõikes 1 ja artiklis 3 ning arvutiprogrammide direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4.
Marrakechi direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt on vaja piirata ka autoriõigusega
mittekaitstavate sui generis andmebaaside tegijate õigusi, mis sisalduvad andmebaaside
direktiivi 96/9/EÜ artiklis 7. Eelnõus vastab sellele viide AutÕS § 754 lõikele 2.
Samuti nähakse ette autoriõigusega kaasnevate õiguste piiramine. Eestis kehtiva AutÕS
struktuuri kohaselt reguleeritakse autoriõigusega kaasnevate õiguste piiramist peamiselt
peatükis, kus käsitletaksegi vastavate õiguste omajate kaitset (VIII peatükk „Teose esitaja,
fonogrammitootja ning televisiooni- ja raadioteenuse osutaja õigused (autoriõigusega
kaasnevad õigused)“) ning nende õiguste piiramist reguleeritakse AutÕS §-ga 75, mitte autorile
kuuluvate õiguste piiramise peatükis IV. Siiski on kõnesoleva eelnõu koostamisel ka
autoriõigusega kaasnevate õiguste piiramist käsitlevad sätted parema arusaadavuse tagamiseks
toodud AutÕS IV peatükki, kus sisaldub terviklik regulatsioon pimeda, nägemispuudega või
muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides teoste vabaks kasutamiseks. Kõnealuse vaba
kasutuse normide kahte ossa jagamine teeks seaduse rakendamise keerulisemaks ega oleks ka
sisuliselt otstarbekas. Sellise lahenduse teeb võimalikuks ka AutÕS § 75 lõike 1 punktis 6
sisalduv viide, mille kohaselt autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õigusi saab piirata ka
„muudel juhtudel, mil teoste autorite õigusi on piiratud käesoleva seaduse 4. peatükis“.
Marrakechi direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt tuleb erandist kasusaamiseks piirata
autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatele tagatud õigusi, mis sisalduvad infoühiskonna
direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2, 3 ja 4 ning rendi- ja laenutusdirektiivi 2006/115/EÜ artikli 8
lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 9. Vastavad viited kõnesoleva eelnõu kommenteeritavas lõikes on
tehtud:
1) esitajate puhul AutÕS § 67 lõike 2 punktidele 31 (esituse salvestise üldsusele
kättesaadavaks tegemine), 5 (esituse salvestise reprodutseerimine), 6 (salvestise
levitamine) ja 7 (esituse salvestise laenutamine) ning §-le 72 (üldsusele suunamine);
2) fonogrammitootjate puhul AutÕS § 70 lõike 1 punktidele 1 (reprodutseerimine), 3
(levitamine), 4 (laenutamine) ning 5 (üldsusele kättesaadavaks tegemine) ning §-le 72
(üldsusele suunamine);
3) televisiooni- ja raadioteenuse osutajate puhul AutÕS § 73 lõike 1 punktile 1 (saate
taasedastamine), punktile 3 (saate salvestise reprodutseerimine), punktile 4 (saate
üldsusele suunamine, kui see toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu
9
eest), punktile 41 (üldsusele kättesaadavaks tegemine) ja punktile 5 (saate salvestise
levitamine).
Eelnõu kohaselt peab viidatud varaliste õiguste piiramine olema võimalik selleks, et:
1) soodustatud isik või muu tema huvides tegutsev isik saaks valmistada teosest või muust
kaitstud objektist, millele soodustatud isikul on õiguspärane juurdepääs, soodustatud isiku
ainukasutuseks ligipääsetavas vormis koopia;
2) pädev üksus saaks valmistada teosest või muust kaitstud objektist, millele tal on õiguspärane
juurdepääs, ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel üldsusele suunata,
kättesaadavaks teha või levitada (sealhulgas laenutada), et võimaldada sellele juurdepääs
soodustatud isikule või pädevale üksusele soodustatud isiku ainukasutuseks.
Lisaks Marrakechi direktiivi artikli 3 lõikes 1 nimetatud EL-i tasandil harmoneeritud
ainuõigustele on kõnealuse direktiivi rakendamisel oluline ka üks seni EL-is harmoneerimata
õigus – õigus teose töötlemisele ja adapteerimisele, millele viidatakse Marrakechi direktiivi
artikli 3 lõikes 2 (vt ka direktiivi põhjenduspunkt 8) ning mis tuleneb Marrakechi lepingu artikli
4 lõikest 1a. Kõnesoleva eelnõuga piiratakse seega soodustatud isikute ja pädevate asutuste
huvides AutÕS § 13 lõike 1 punktiga 5 autoritele tagatud õigust teose töötlemisele. Marrakechi
direktiiv lisab tingimuse, et algse teose terviklikkus tagatakse võimalikult suures ulatuses. Selle
tingimuse täitmiseks on lisatud lõikesse 1 viide, et ligipääsetavas vormis koopia valmistamisel
peab silmas pidama algse teose terviklikkust. See ei välista loomulikult vajaminevaid
muudatusi teoses, et teha soodustatud isiku juurdepääs teosele võimalikuks, kuid selle
juurdepääsu peaks siiski tagama võimalikult terviklikule materjalile.
Lõikes 2 sätestatakse, et lepingu tingimus, mis piirab teose või muu kaitstud objekti vaba
kasutust kõnesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil, on tühine. Tegemist on teatud EL-i
õigusaktide puhul õiguste piiramise reguleerimisel kasutatava regulatsiooniga, mis annab
täiendava kaitse eranditest ja piirangutest kasusaajale, kuna teose vaba kasutamist eelnõuga
hõlmatud soodustatud isikute huvides ei saa õiguste omaja poolt lepinguga piirata. Senistest
EL-i direktiividest on näiteks andmebaaside direktiiv 96/9/EÜ28 ja arvutiprogrammide direktiiv
2009/24/EÜ29 lugenud samamoodi otsesõnu erandeid reguleerivad normid imperatiivseks. Seni
puudega isikute huvides õiguste piiramist reguleerinud horisontaalse iseloomuga infoühiskonna
direktiiv 2001/29/EÜ jättis probleemi sisuliselt käsitlemata. Nüüd kitsama ulatusega
Marrakechi direktiivis on see küsimus saanud oma konkreetses kontekstis jälle lahendatud (vt
direktiivi artikli 3 lõige 5). Lühidalt selgitab ka Marrakechi direktiivi põhjenduspunkt 9, et
liikmesriigid peaksid tagama, et lepingutest tulenevad sätted, millega püütakse kõnealuse
erandi kohaldamist mingil viisil piirata või takistada, ei tooks kaasa õiguslikke tagajärgi.
Lõikes 3 sätestatakse tegevuse piiriülene ulatus pädevatele üksustele, arvestades Marrakechi
direktiiviga sätestatud erandi kohustuslikku iseloomu. Pädevad üksused võivad eelnõuga
AutÕS-le lisatava § 253 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul valmistatud teose või muu kaitstud
objekti koopia teha ka teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuva pädeva üksuse huvides ning
saada teistes Euroopa Liidu liikmesriikides asuvatelt pädevatelt üksustelt ligipääsetavas vormis
koopiaid või juurdepääsu sellistele koopiatele. Säte tugineb Marrakechi direktiivi artiklile 4
(ligipääsetavas vormis koopiad siseturul) ning see omakorda tugineb Marrakechi lepingu
artiklile 5. Kolmandate riikide suhtes kohaldatakse otse vastavalt Marrakechi määruse artikleid
3 (eksport kolmandatesse riikidesse) ja 4 (import kolmandatest riikidest).
Sättest tuleneb, et ligipääsetavas vormis teoste koopiate piiriülene vahetus toimub üksnes
pädevate üksuste vahendusel. Marrakechi direktiivi põhjenduspunktid 11 ja 22 selgitavad, et
ühes liikmesriigis valmistatud ligipääsetavas vormis koopiaid peaks olema võimalik saada
28
Vt andmebaaside direktiivi 96/9/EMÜ artikkel 15, AutÕS-s vastavalt § 251 ning § 755 lg 4.
29
Vt arvutiprogrammide direktiivi 2009/24/EÜ artikkel 8, AutÕS-s vastavalt § 24 lg 5 ja § 25 lg 3.
10
kõikides liikmesriikides, et tagada nende suurem kättesaadavus kogu siseturul. See vähendaks
kogu EL-is sellise töö dubleerimist, mis seisneb samast teosest või muust kaitstud objektist
ligipääsetavas vormis koopiate tegemises. See omakorda aitaks kokku hoida kulusid ja
suurendada tõhusust. Seetõttu tuleks tagada, et mis tahes liikmesriigis pädevate üksuste poolt
valmistatud ligipääsetavas vormis koopiaid võivad soodustatud isikud ja pädevad üksused
levitada ja kasutada kogu liidu piires. Sellise piiriülese vahetuse tugevdamiseks ning pädevate
üksuste vastastikuse identifitseerimise ja koostöö hõlbustamiseks tuleks soodustada EL-is
asuvate pädevate üksuste nimede ja kontaktandmete ning võimaluse korral nende veebisaitide
andmete vabatahtlikku jagamist. Nimetatud küsimused on omakorda seotud Marrakechi
direktiivi artikliga 6 (läbipaistvus ja teabevahetus), mille kohaselt liikmesriigid peaksid
soovitama nende territooriumil asuvatel ning Marrakechi direktiivi artiklis 4 ja Marrakechi
määruse artiklites 3 ja 4 osutatud toiminguid tegevatel pädevatel üksustel teatada neile
vabatahtlikult oma nimed ja kontaktandmed. Liikmesriigid omakorda peavad edastama saadud
teabe Euroopa Komisjonile30. Komisjon teeb selle teabe veebis asuvas teabekeskuses üldsusele
kättesaadavaks ja ajakohastab seda. See aitaks pädevatel üksustel ning soodustatud isikutel ja
õiguste omajatel kooskõlas Marrakechi direktiivi ja ka Marrakechi määrusega võtta pädevate
üksustega ühendust lisateabe saamiseks. Eelnimetatud teabekeskus peaks olema täienduseks
teabepunktile, mille loob vastavalt Marrakechi lepingu artiklile 9 Maailma Intellektuaalse
Omandi Organisatsioon (WIPO) ning mille eesmärk on hõlbustada pädevate üksuste
identifitseerimist ja koostööd rahvusvahelisel tasandil. Eesti Pimedate Raamatukogu
2017. aasta aruande kohaselt31 toimus 2017. aastal raamatuvahetus välisriikide pimedate
raamatukogudega. Neile saadeti 25 heliraamatu nimetust, neist 13 eestikeelset ja 12 venekeelset
ning vastu saadi 14 venekeelset heliraamatu nimetust. Soome pimedate raamatukogult saadi 14
venekeelset heliraamatut. Välisriikide raamatukogudele saadeti 150 nimetust vähem ja neilt
saadi 4 nimetust rohkem raamatuid kui 2016. aastal.
AutÕS § 254. Pädevate üksuste kohustused
Paragrahv vastab Marrakechi direktiivi artiklile 5 ning tuleneb Marrakechi lepingu artikli 2
punktist c. Marrakechi määruses omakorda käsitleb pädevate üksuste kohustusi artikkel 5.
Marrakechi direktiivi põhjenduspunktide 12 ja 13 kohaselt peaksid pädevad üksused, selleks et
parandada juurdepääsu ligipääsetavas vormis koopiatele ning hoida ära teoste või muude
kaitstud objektide loata levitamist, täitma teatud kohustusi.
Lõike 1 kohaselt on pädevatel üksustel järgmised kohustused.
Pädevad üksused peavad esiteks levitama (sh laenutama), suunama üldsusele või tegema teose
või muu kaitstud materjali koopiad kättesaadavaks vaid selleks, et võimaldada neil juurdepääs
soodustatud isikutele või teistele pädevatele üksustele. Selleks on Eestis juba olemas kehtiv
süsteem, näiteks Eesti Pimedate Raamatukogu kasutuseeskirja32 punkti 2.2 kohaselt on lugejaks
registreerumisel vaja esitada isikut tõendav dokument või selle koopia ning tõend tavakirjas
teksti lugemist takistava puude, häire või haiguse kohta või selle koopia. Sarnaselt peaksid
käituma ka kõik pädevad üksused, kes soodustatud isikutele kaitstud objektidest koopiaid
teevad.
Teiseks peavad pädevad üksused võtma asjakohaseid meetmeid, et tõkestada ligipääsetavas
vormis koopiate ilma loata reprodutseerimist, levitamist, üldsusele suunamist ja üldsusele
30
Vt selle kohta kõnesoleva eelnõuga AutÕS-le lisatud § 883.
31
Vt viide 17, Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande lk 2 ja 5.
32
Kinnitatud Eesti Hoiuraamatukogu 30. mai 2011. a käskkirjaga nr 1. Kättesaadav: http://epr.ee/et/teenused/
(04.04.18).
11
kättesaadavaks tegemist. Tuues jälle näitena Eesti Pimedate Raamatukogu, siis sisaldab nende
kasutuseeskiri sellekohast põhjalikku regulatsiooni (punkt 3 „Teavikute kasutamise kord“),
mille punkti 2.3 alusel peab inimene lugejaks registreerumisel tutvuma raamatukogu
kasutuseeskirjaga ja ühtlasi kinnitama registreerimisavaldusel oma allkirjaga, et on tutvunud
kasutuseeskirjaga ja nõustub selle tingimusi täitma. Lisaks sätestab korra punkt 4.2, et
laenutatud teavikuid on keelatud lugejate poolt edasi anda teistele isikutele, loata kopeerida,
levitada, avalikult esitada, laenutada või müüa. Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta
aruande33 lk 7 kohaselt valmistab Eesti Pimedate Raamatukogu CD-del heliraamatuid nii
laenutuseksemplarina kui ka mittetagastatavana. Heliajalehti ja -ajakirju saadetakse soovijatele
mittetagastatavana posti teel üks kord kahe nädala järel. Heliajakirjanduse plaadile
salvestatakse kõik kahe nädala jooksul valmistatud või saadud eestikeelsed heliajalehed ja -
ajakirjad. Venekeelsed heliajakirjanduse plaadid saadeti lugejatele kord kuus. Oluline on, et
mittetagastatavate heliteavikute kasutusõigus kehtib 30 päeva.
Kolmandaks on pädevatel üksustel kohustus tegutseda nõuetekohase hoolsusega ja säilitada
andmeid teoste või muude kaitstud objektidega ning nende ligipääsetavas vormis koopiatega
tehtud toimingute kohta. Sellised andmebaasid on olemas kõigis raamatukogudes ning ka Eesti
Pimedate Raamatukogus. Viimati nimetatud asutuse 2017. aasta aruande34 kohaselt näiteks
tellis raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) kaudu EPR-lt heliraamatuid, punktkirjas
raamatuid ja kirjeldustõlkega filme Tartu Emajõe Kooli raamatukogu. 2017. aastal laenas EPR
RVL-i teel Peterburi Pimedate Raamatukogult venekeelseid punktkirjas ajakirju oma lugejate
jaoks. Eesti Pimedate Raamatukogu saatis 2017. aasta jooksul valmistatud heli- ja punktkirjas
teavikuid ning Pimedate Infoühingult Helikiri saadud audioraamatuid Tartu Oskar Lutsu
nimelisele Linnaraamatukogule ja Pärnu Keskraamatukogule, kust need pärast kataloogimist
edasi Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogule ja Pärnu Pimedate Ühingu raamatukogule
saadeti. Aasta jooksul valmistati punktkirjas materjale järgmistele asutustele: MTÜ
Tantsupeomuuseum, Eesti Kunstimuuseum (Kadrioru Kunstimuuseum ja Adamson-Ericu
Muuseum), Liivi Muuseum, Ugala Teater, Tallinna Ülikool, SA Innove, Eesti Puuetega
Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Lõuna-Eesti Pimedate Ühing.
Neljandaks peavad pädevad üksused avaldama ja ajakohastama, asjakohasel juhul oma
veebisaidil (kodulehel) või muude kanalite (nii veebipõhised kui veebivälised) kaudu teavet
selle kohta, kuidas nad täidavad punktides 1–3 nimetatud kohustusi. Eesti Pimedate
Raamatukogu veebisait (http://epr.ee/et/pealeht/) on põhjalik ning sealt on võimalik saada kõiki
vajaminevaid andmeid.
Lõike 2 alusel peab pädev üksus soodustatud isikule, teisele pädevale üksusele, autorile või
autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale taotluse korral esitama ligipääsetaval viisil selliste
teoste või muude kaitstud objektide loetelu, millest tal on olemas ligipääsetavas vormis
koopiad, täpsustades, mis kujul need ligipääsetavad on. Selle kohta sisaldab juba praegu kõigile
ligipääsetavana teavet Eesti Pimedate Raamatukogu (vt ülal) ning teave on kättesaadav ka
andmebaasi Urram kaudu35. Samuti peab pädev üksus taotluse korral esitama nende teiste
pädevate üksuste nimed ja kontaktandmed, kellega ta on § 253 lõike 4 alusel ligipääsetavas
vormis koopiaid vahetanud. Selle teabe saab ka praegu kätte vastava taotluse esitamisel ning
praktikas midagi jällegi märkimisväärselt muutma ei pea.
Lõike 3 kohaselt võib pädev üksus töödelda isiku terviseandmeid üksnes selleks, et kinnitada
lugeja kuulumine erandi sihtgruppi, mis on määratud eelnõuga AutÕS-sse lisatava § 252 lõikes
2. Pelgalt isiku kinnitusest, et ta on pime, nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega, ei
33
Vt viide 17, Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande lk 7.
34
Vt viide 17, Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande lk 6 ja 8.
35
Vt selle kohta: https://www.lugeja.ee/catalogSimpleSearch?libraryId=1251 (06.04.18).
12
piisa, sest sellisel juhul jääb paraku võimalus, et erandi alusel teeb pädev üksus koopiaid ka
isikutele, kes erandi sihtgruppi ei kuulu. See oleks aga juba vastuolus autoriõiguse
põhimõtetega, mille kohaselt autori varaliste õiguste piiramine (antud juhul nt teosest koopia
tegemine õiguste omajalt luba küsimata) saab toimuda vaid AutÕS-s otseselt ette nähtud
juhtudel (kolmeastmeline test AutÕS §-s 17). Erandi piiride laiendav tõlgendamine ei oleks
kolmeastmelise testi valguses võimalik. Seetõttu riskiks pädev üksus ilma tervisetõendita, mis
kinnitab isiku kuulumist erandi sihtrühma, teosest koopia tegemisel autorile või autoriõigusega
kaasnevate õiguste omajale kuuluvate varaliste õiguste rikkumisega. Pädevale üksusele esitatav
terviseinfo peaks sisaldama ennekõike teavet selle kohta, kas isikul on vastav puue, ega pea
tingimata nimetama konkreetset diagnoosi. Pädev üksus peab isikuandmeid töötlema vastavalt
isikuandmete kaitse üldmäärusele36, millega alates 25.05.2018 on asendatud senine
andmekaitsedirektiiv 95/46/EÜ. Marrakechi direktiivis sisaldub vastav nõue artiklis 7 ning
Marrakechi määruses artiklis 6. Samuti sisaldub Marrakechi direktiivi artiklis 7 ning
Marrakechi määruse artiklis 6 viide direktiivile 2002/58/EÜ – elektroonilise side valdkonnas
isikuandmete kaitset reguleerivale direktiivile, mis täiendab isikuandmete kaitse alast üldist
direktiivi 95/46/EÜ. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktile 173 tuleks
üldmäärust kohaldada kõigil isikuandmete töötlemise valdkonna põhiõiguste ja
-vabaduste kaitsmisega seotud juhtudel, mille suhtes ei kohaldata sama eesmärgiga
konkreetseid kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
2002/58/EÜ, sealhulgas vastutava töötleja kohustusi ja füüsiliste isikute õigusi. Pärast
isikuandmete kaitse üldmääruse vastuvõtmist tuleks selle põhjenduspunkti kohaselt ka direktiiv
2002/58/EÜ läbi vaadata, eelkõige selleks, et tagada kooskõla isikuandmete kaitse
üldmäärusega. Eesti õigusesse on direktiiv 2002/58/EÜ praegu üle võetud elektroonilise side
seadusega37.
Punktiga 6 täiendatakse AutÕS paragrahvi 756 punktiga 4, viidates, et autoriõigusega
mittekaitstavate sui generis andmebaaside tegijatele tagatud ainuõigusi (väljavõtte tegemine
andmebaasist või selle taaskasutamine) saab piirata eelnõuga AutÕS-sse kavandatud § 253
lõikes 1 nimetatud juhul. Regulatsioon on sarnane autoriõigusega kaasnevate õiguste omaga,
kus vastavate õiguste piiramine on sätestatud AutÕS IV peatükist eemal (AutÕS § 75 lõikes 1
ning selle lõike punktis 6 on viidatud, et kaasnevaid õigusi saab piirata ka AutÕS IV peatükis
sätestatud juhtudel). Sui generis andmebaaside puhul on vaja lisada asjakohane viide, kuna
AutÕS § 75 lõike 1 punktiga 6 sarnast juba olemasolevat viidet AutÕS § 756 ei sisalda.
Nägemispuudega isikute huvides tehtav erand sätestatakse omakorda eelnõuga AutÕS-sse
lisatavas 21. jaos nimetatud tingimustel.
Punktiga 7 täiendatakse tehniliste kaitsemeetmete regulatsiooni AutÕS-s. Nimelt lisatakse
AutÕS § 803 lõikele 4 viide täpsustatud erandile. Säte tugineb Marrakechi direktiivi artikli 3
lõikele 4, mis tugineb Marrakechi lepingu artiklile 7. Sätte kohaselt kohaldatakse sätestatud
erandi suhtes direktiivi 2001/29/EÜ artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat ja viiendat lõiku.
Kehtiva AutÕS §-s 803 nimetatud vaba kasutamise juhtudel, kuhu nüüd lisandub ka õiguste
objekti vaba kasutamine pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega
isikute huvides, peab õiguste omaja kohaldama oma teosele või autoriõigusega kaasnevate
õiguste objektile selliseid meetmeid, mis võimaldavad teose vabaks kasutamiseks õigustatud
36
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus).
37
RT I, 01.07.2017, 2.
13
isikul kasutada teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ulatuses, mis on vajalik
vabaks kasutamiseks seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimusel, et vabaks kasutamiseks
õigustatud isikutel oleks seaduslik juurdepääs kaitstud teosele või autoriõigusega kaasnevate
õiguste objektile. See säte on lisagarantiiks erandist kasusaajatele ning täiendab sellisena
eelnõuga AutÕS-sse kavandatud § 253 lõiget 2.
Punktiga 8 täiendatakse samamoodi AutÕS-s juba sisalduvat tehniliste kaitsemeetmete
regulatsiooni, millega kavandatakse täiendada AutÕS § 803 lõiget 5. Sätte üldise mõtte kohaselt
välistatakse lõikega 4 (öeldes, et õiguste omaja ei saa vaba kasutust tehniliste kaitsemeetmetega
takistada) vaba kasutuse juhtudest kasusaajate huvides pakutud meetmete hulgast need juhud,
kui teos või muu õiguste objekt on tehtud üldsusele kättesaadavaks lepingu alusel sellisel viisil,
et isik saab seda kasutada individuaalselt valitud kohas ja ajal. Seega kehtiva õiguse kohaselt
on õiguste omajal sisuliselt võimalik vaba kasutamist tehniliste meetmetega takistada, kui
tegemist on veebisisuga. Kuna veebisisu on järjest kasvava tähtsusega ning paljud õiguste
objektid on kättesaadavaks tehtud justnimelt võrgupõhiselt, siis oleks teoreetiliselt suur osa
võimalikust vabast kasutusest ka nägemispuudega isikute jaoks takistatud, kui õiguste omaja
on pidanud vajalikuks nt veebimaterjalist koopiate tegemist tehniliste meetmetega takistada.
Seetõttu ongi nii Marrakechi leping kui ka direktiiv probleemile tähelepanu pööranud ning
välistanud sellised takistused, öeldes, et kehtivast tehniliste kaitsemeetmete regulatsioonist ei
kohaldata kõnesoleva eelnõuga reguleeritava vaba kasutuse puhul infoühiskonna direktiivi
artikli 6 lõike 4 neljandat alalõiku. Säte tugineb Marrakechi direktiivi artikli 3 lõikele 4, mis
omakorda tuleneb Marrakechi lepingu artiklist 7.
Punktiga 9 kavandatakse AutÕS-sse rakendusnorm (§ 883), mis puudutab Eestis tegutsevaid
pädevaid üksusi. Paragrahv tugineb Marrakechi direktiivi artiklile 638.
Lõike 1 kohaselt peaksid muudatustega AutÕS-sse kavandatud määratluse (AutÕS § 252 lg 4)
kohaselt Eestis tegutsevad pädevad üksused teavitama Eesti Hoiuraamatukogu
struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu, kui nad on valmistanud või
valmistavad pimedatele, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele
ligipääsetavas vormis teoste või muude kaitstud objektide koopiaid ning kasutavad neid
AutÕS-sse lisatava § 253 lõike 1 punkti 2 kohaselt.
Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti Pimedate Raamatukogu omakorda peab teavitama nii oma
tegevusest pädeva üksusena kui talle teada antud teiste juriidiliste isikute vastavast tegevusest
Euroopa Komisjoni.
Punktiga 10 täiendatakse AutÕS normitehnilist märkust viitega ülevõetavale Marrakechi
direktiivile.
Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine
AutÕS muudatused jõustuvad 2018. aasta 11. oktoobril. See tähtaeg on seatud ülevõetava
direktiivi artikli 11 lõikega 1.
38
Vt ka käesolevas seletuskirjas esitatud kommentaare eelnõuga AutÕS-sse lisatava § 253 lõike 3 kohta.
14
Alates 12. oktoobrist 2018 hakatakse kohaldama ka Marrakechi määrust, mille riigisiseseks
sujuvaks rakendamiseks täiendavaid norme kehtestada vaja ei ole.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse üldjoontes sama terminoloogiat, mis kehtivas AutÕS-s. Kehtiv AutÕS ei
sisalda praegu eraldi paragrahvi pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega
isiku huvides õiguste piiramise kohta. Vajaduse korral on mõiste avatud konkreetset küsimust
reguleeriva paragrahvi juures. Kuna Marrakechi direktiivi nõuete ülevõtmisega uueneb teatud
määral ka ühte konkreetset vaba kasutuse juhtu käsitlev terminoloogia, on kõik IV peatüki
21. jaos kasutatavad mõisted määratletud §-s 252.
Lisaks kõnealuse vaba kasutusega hõlmatud „teoste ja muude kaitstud objektide“
täpsustamisele (§ 252 lg 1) on piiritletud ka sellest ainuõiguste piiramisest kasu saav
„soodustatud isik“ (§ 252 lg 2). Uue terminina võetakse kasutusele „ligipääsetavas vormis
koopia“ (§ 252 lg 3), mis on teose või muu kaitstud objekti koopia, mis on esitatud tavapärasega
võrreldes muul viisil või muus vormis, mis võimaldab soodustatud isikul teosele või muule
kaitstud objektile hõlpsamini juurde pääseda. Lõpetuseks määratletakse „pädev üksus“
kõnealuse jao tähenduses (§ 252 lg 4), mis on juriidiline isik, kes mittetulunduslikel alustel
pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu väljatöötamise eesmärk on viia AutÕS kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga (EL) 2017/1564, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate
õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid lubatud kasutusviise pimedate,
nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse
direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide
ühtlustamise kohta infoühiskonnas. Eelnõu on nimetatud direktiiviga kooskõlas, samuti teiste
EL-i normidega autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas. Eelnõu on
kooskõlas ka valkdonnaga seotud Marrakechi määrusega (vt eespool), millega tagatakse, et
ligipääsetavas vormis teose koopiaid on võimalik eksportida kolmandatesse riikidesse ning
vastupidi.
EL-i direktiivi ja seaduseelnõu võrdlustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1.
6. Seaduse mõjud
6.1. Kavandatav muudatus
Muudatusega tagatakse paremad ja ühtlustatud võimalused pimedatele, nägemispuudega
või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsuks raamatutele ja muudele
trükistele.
Marrakechi direktiivi ja määruse nõuetest tulenevalt lisatakse nägemispuudega isikute huvides
lubatud vaba kasutuse regulatsioonile mitmeid täpsustusi, mistõttu on vaja AutÕS IV peatükki
15
„Autori varaliste õiguste teostamise piiramine (teose vaba kasutamine)“ täiendada 21. jaoga
„Teose kasutamine pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isiku
huvides“. Määratletakse asjaomased mõisted, konkretiseeritakse lubatud kasutusviisid ning
sätestatakse pädevate üksuste kohustused teostest ja muudest kaitstud objektidest koopiate
tegemisel.
6.2. Sihtgrupid
Nägemispuudega inimesed
Suurimat kasu saavad täpsustatud ulatusega vaba kasutuse regulatsioonist muudatuste kohaselt
soodustatud isikud – pimedad, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega
isikud. Nemad saavad kohustusliku erandiga paremad võimalused pääseda ligi ligipääsetavas
vormis teoste koopiatele, mida neil on reaalselt võimalik kasutada. Muudatustega ettenähtud
tingimustel tasu selliste koopiate tegemise eest õiguste omajatele maksma ei pea.
Sotsiaalministeeriumist 2016. a saadud teabe kohaselt on nägemispuudega isikuid Eestis 7252,
Eesti Pimedate Raamatukogul on lugejaid 844. Ka seni on kehtiva õiguse alusel vastav erand
olnud üldisemal kujul tegelikult rakendatud ning see praktika ei pea märkimisväärselt
muutuma. Küll aga on uus regulatsioon kui üle EL-i kohustuslikuna sätestatud vaba kasutuse
juhtum kindlasti kasuks piiriülese koostöö parandamisele ja ligipääsetavas vormis koopiate
vahetuse ühtlustatud alustele viimisele. Sellele aitavad kaasa nii Marrakechi lepingu artikli 9
alusel WIPO poolt rahvusvahelisel tasandil loodav teabekeskus kui ka EL-i tasandi teabekeskus
(direktiivi artikkel 6). Marrakechi määrus laiendab ühtsetel alustel ligipääsetavas vormis
koopiate tegemise ja vahetamisega seotud riikide ringi kolmandate riikidega, kes ei ole EL-i
liikmesriigid, kuid on Marrakechi lepingu osalisriigid.
Pädevad üksused
Muudatustest saavad kasu soodustatud isikute vajadustega mittetulunduslikel alustel tegelevad
juriidilised isikud, kellel on võimalus teha teostest ligipääsetavas vormis koopiaid ning
neid koopiaid levitada, sh piiriüleselt (EL-is Marrakechi lepinguga liitunud riikides).
Eestis seni kehtivas õiguses sisaldunud vaba kasutus on puudutanud peamiselt Eesti Pimedate
Raamatukogu tegevust. Samas on võimalik, et ligipääsetavas vormis teoseid ja muid kaitstud
objekte tehakse ka teistes asutustes, kes pakuvad mittetulunduslikel alustel soodustatud
isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele.
Eelnõuga (tulenevalt nii Marrakechi määruse kui ka direktiivi nõuetest) sätestatakse pädevale
üksusele kohustused (§ 254), mille kohaselt peab selline asutus tagama, et ta:
1) levitab, suunab üldsusele või teeb koopiad kättesaadavaks vaid selleks, et tagada neile
juurdepääs soodustatud isikutele või teistele pädevatele üksustele;
2) võtab asjakohased meetmed, et tõkestada ligipääsetavas vormis koopiate ilma loata
reprodutseerimist, levitamist, üldsusele suunamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist;
3) tegutseb nõuetekohase hoolsusega ja säilitab andmeid teoste või muude kaitstud objektidega
ning nende ligipääsetavas vormis koopiatega tehtud toimingute kohta;
4) avaldab ja ajakohastab, asjakohasel juhul oma veebisaidil (kodulehel) või muude kanalite
kaudu (nii veebipõhised kui veebivälised), teavet selle kohta, kuidas ta täidab punktides 1–3
nimetatud kohustusi.
16
Lisaks peab pädev üksus esitama soodustatud isikule, teisele pädevale üksusele, autorile või
autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale taotluse korral ligipääsetaval viisil nii selliste teoste
või muude kaitstud objektide loetelu, millest tal on olemas ligipääsetavas vormis koopiad, kui
ka nende pädevate üksuste nimed ja kontaktandmed, kellega ta on ligipääsetavas vormis
koopiaid vahetanud.
Veel sätestab Marrakechi direktiivi artikkel 6 (läbipaistvus ja teabevahetus), et liikmesriigid
soovitavad nende territooriumil asuvatel ja ligipääsetavas vormis teoste koopiaid tegevatel
pädevatel üksustel teatada vabatahtlikult oma nimed ja kontaktandmed. Edasi on juba
liikmesriikide kohustus edastada saadud teave Euroopa Komisjonile, kes teeb selle teabe veebis
asuvas teabekeskuses üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda. Eelnõuga AutÕS-sse
lisatava § 883 lg 1 kohaselt teavitavad pädevad üksused Eesti Hoiuraamatukogu
struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu, kui nad on valmistanud või
valmistavad pimedale, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikule
ligipääsetavas vormis teoste või muude kaitstud objektide koopiaid. Marrakechi direktiivi
artikli 6 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik selle teabe edastama omakorda Euroopa Komisjonile.
Eesti Pimedate Raamatukogu oleks selle ülesande täitja Eestis (§ 883 lg 2).
Õiguste omajad
Nii kehtiv EL-i direktiiv 2001/29/EÜ kui ka AutÕS sisaldavad vaba kasutuse viisi, mille
eesmärgiks on teha nägemispuudega isikutele kättesaadavaks teoste või muu materjali
ligipääsetavas vormis koopiad. See tähendab, et puudutatud on üsna erinevate teoste õiguste
omajad (ennekõike autorid, aga ka näiteks fonogrammitootjad ja -esitajad, kuna audioraamatud
on hõlmatud), kellelt ei pea õiguste objekti vabaks kasutamiseks puudega inimeste huvides luba
küsima ega kellele tasu maksma (eelnõuga ei ole plaanis muuta kehtivat süsteemi, mille
kohaselt on tegemist vaba kasutusega, mida õiguste omajale ei kompenseerita). Erandit on
soodustatud isikute huvides ka seni praktikas kasutatud ning Marrakechi direktiivi täpsustustel
puudutatud õiguste omajate ringile märkimisväärset mõju ei ole.
6.3. Kaasnev mõju
Võrreldes kehtiva õigusega on erinevuseks asjaolu, et senine valikuline regulatsioon
nägemispuudega inimeste huvides õiguste piiramiseks infoühiskonna direktiivis 2001/29/EÜ
asendub kohustuslike sätetega EL-i tasandil (Marrakechi direktiiv) ning süsteem omakorda
põhineb rahvusvahelisel lepingul (Marrakechi leping). Seega toimub edaspidi ligipääsetavas
vormis teoste kasutamine ja vahetamine ühtsetel alustel EL-i piires ning samuti suhetes
Marrakechi lepingu liikmeks olevate kolmandate riikidega (Marrakechi määrus).
Samas on Eestis juba aastaid kehtinud puudega inimeste huvides õiguste piiramise regulatsioon
ning selle rakenduspraktikas ei ole EL-i tasandi täpsustatud regulatsiooni valguses ette näha
suuri ja põhimõttelisi muudatusi (nt turukontrolli nõue või vaba kasutuse kompenseerimine).
Marrakechi meetmetega ette nähtud pädevate üksuste tegevust puudutavad kohustused on
enamasti juba praegu toimuva praktika osaks (teabe kättesaadavus pädevate üksuste kodulehel,
koopiate valmistamine üksnes soodustatud isikutele kasutamiseks jms), seega ei ole ette näha
olulisi ressursimahukaid lisategevusi pädevatele üksustele.
Sotsiaalne mõju: mõju riskirühma kuuluvate inimeste sotsiaalsele kaasatusele.
Nägemispuudega isikute olukord eelduslikult paraneb, kuna ligipääsetavas vormis teoste valik
EL-i sisese kohustusliku erandi (Marrakechi direktiiv) ning ka Marrakechi määruse ja
17
Marrakechi lepingu abil suureneb. Eesti on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni
ratifitseerimisega võtnud kohustuse arendada puuetega inimeste võimalusi iseseisvaks eluks ja
täielikuks osalemiseks ühiskonnaelus. Konventsiooni artikkel 9 kohustab liikmesriike tagama
puuetega inimestele ligipääs teistega võrdsetel alustel mh teabele ja suhtlusvahenditele (sh info-
ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele). Nende eesmärkide täitmisele aitab
eelnõu kindlasti kaasa. Seeläbi väheneb erikohtlemist vajavate inimeste tõrjumise risk ning
paraneb nägemispuudega inimeste kaasatus ühiskonda.
Majanduslik mõju: mõju leibkondade toimetulekule.
Koopiaid tehakse Eestis üldarvuna üsna vähe, nii et muudatusel ei ole märkimisväärset
makromajanduslikku mõju, ka ei kaasne märkimisväärset mõju ettevõtluskeskkonnale. Samas
avaldub majanduslik mõju nägemispuudega inimeste toimetulekule ühiskonnas – ligipääs
tasuta teostele võib vähendada nägemispuudega inimeste leibkondade kulutusi, loob vajalikud
eeldused nägemispuudega inimeste täiendushariduseks ja parandab võimalusi ühiskondlikus
elus (ka tööelus) osalemiseks.
Laenutuses oli 2017. aasta lõpul 4654 nimetust heliraamatuid, 897 nimetust punktkirjas
raamatuid, 103 puuteraamatut, 117 e-raamatut ja 33 filmi. 2017. aastal omakorda valmistati
Eesti Pimedate Raamatukogus 129 nimetust eesti- ja 12 nimetust venekeelseid heliraamatuid,
mis on u 3% kõikidest Eestis ilmuvatest raamatutest.
Majanduslik mõju: Mõju infoühiskonna arengule
Teatud mõju võib infoühiskonna arengule avalduda, kuna laiema valiku heliraamatute
kättesaadavus paraneb, loodud on juba EPR Veebiraamatukogu39, kasutada saab DAISY-
raamatuid (Digital Accessible Information System), mis on digitaalseid heliraamatuid, mis
sisaldavad kas helifaile, tekstifaile või mõlemat korraga. DAISY standardi järgi valmistatud
heliraamat pakub selle kasutajale mitmeid funktsioone, mida teised heliraamatud ei võimalda.
Lisaks teksti kuulamisele on DAISY raamatus navigeerimiseks võimalik kasutada fraase,
peatükke ja leheküljenumbreid, lisada järjehoidjaid jm40. Selliste standardite loomisele ja
kasutamisele võib täpsustatud regulatsioon kaasa aidata, kuna tegemist on teoste piiriülese
levikuga seotud tegevusega. Loomisel on ka WIPO vastav andmebaas ligipääsetavas vormis
teoste parema leviku tagamiseks.
6.4. Mõju olulisus
Mõju olulisuse määravad neli kriteeriumi: sihtgrupi suurus, muudatuste ja kaasneva mõju
ulatus, mõju esinemise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõju vahetu sihtgrupp – nägemispuudega isikud (u 7000) ja volitatud üksused (nt Eesti
Pimedate Raamatukogu) – on ühiskonnas pigem väike. Kaudne sihtgrupp – õiguste omajad (u
5000 kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt lepingutega esindatavat, kuid ka näiteks
kirjanikud, kellel sellist organisatsiooni ei ole) – on ka pigem väike.
Mõju ulatus – pädevate üksuste senine praktika saab suures osas jätkuda, mõnede
potentsiaalselt lisanduvate kohustuste (eelnõuga AutÕS-sse lisatav § 254) täitmine ei nõua
39
Vt selle kohta: http://epr.ee/et/veebiraamatukogu/ (13.04.2018).
40
Vt selle kohta: http://epr.ee/et/kogu/ (13.04.2018).
18
märkimisväärset lisaressurssi, sest suures ulatuses on juba praegu kehtiva õiguse
rakenduspraktikas Marrakechi direktiivi ja määruse nõuded täidetud. Seega võib järeldada, et
ka mõju ulatus on muudatuste rakendumisel pigem väike.
Mõju sagedus – ligipääsetavas vormis koopiate valmistamise statistika (EPR aastaaruanne)
kohaselt ei ole tegemist märkimisväärselt mahuka tegevusega. Seega võib mõju sageduse
hinnata pigem väikeseks. Muudatus puudutab vahetult koopiate loomist, mitte niivõrd nende
kasutamist.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – eelnõu koostajate hinnangul ebasoovitavaid
kõrvalmõjusid ei kaasne.
Kuigi muudatused avaldavad eelduslikult positiivset mõju ligipääsetavas vormis teostest tehtud
koopiate piiriülesele vahetusele ja parandavad kättesaadavust, on sihtgrupp sedavõrd väike, et
ühiskonna tasandil võib avalduva mõju hinnata pigem väheoluliseks. Samas on sihtrühma jaoks
tegemist tarviliku ning positiivse muudatusega.
Muudatused ei mõjuta ettevõtjate ega inimeste halduskoormust.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu ei too riigile kaasa täiendavaid kulusid, kuna tegemist ei ole õiguste omajale
kompenseeritava vaba kasutusega.
Tulenevalt Marrakechi direktiivi artiklist 6 peab liikmesriik edastama Euroopa Komisjonile
teabe tema territooriumil tegutsevate pädevate üksuste kohta. Eelnõuga AutÕS-sse kavandatud
§ 883 kohaselt teavitavad pädevad üksused Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena
tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu, kui nad on valmistanud või valmistavad pimedatele,
nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis teoste
või muude kaitstud objektide koopiaid. Eesti Pimedate Raamatukogu edastab vastava teabe
Euroopa Komisjonile, kes teeb omakorda selle teabe veebis asuvas teabekeskuses üldsusele
kättesaadavaks ja ajakohastab seda.
8. Rakendusaktid
Rakendusakte ei ole eelnõuga ette nähtud.
9. Seaduse jõustumine
Direktiivi (EL) 2017/1564 ülevõtmistähtaeg on 11.10.2018 (artikkel 11 lg 1). Jõustumisnorm
sisaldub eelnõu §-s 2.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
19
Huvirühmad on olnud kaasatud kõnesoleva eelnõu väljatöötamisele eelnenud järgus, näiteks
toimus 24.04.2018 kohtumine Eesti Pimedate Raamatukogu esindajatega. Eelnõu saadetakse
kooskõlastamisele Kultuuriministeeriumisse, Haridus- ja Teadusministeeriumisse,
Sotsiaalministeeriumisse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ning
Rahandusministeeriumisse. Arvamuste saamiseks edastatakse eelnõu Õiguskantsleri
Kantseleisse, Riigikohtusse, Eesti Pimedate Raamatukokku, Rahvusraamatukokku, Eesti
Lugemisühingusse, Tartu Emajõe koolile, Tallinna Heleni koolile, Eesti Pimedate Liidule,
Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse, Lõuna-Eesti Pimedate Ühingusse, Tartu Ülikooli, Tallinna
Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli, Eesti Kunstiakadeemiasse, Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemiasse, Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjoni, Inimõiguste Instituuti,
Eesti Inimõiguste Keskusesse, Eesti Kirjanike Liitu, Eesti Autorite Ühingusse, Eesti Esitajate
Liitu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingusse, Eesti Audiovisuaalautorite Liitu, Rahvusarhiivi,
Eesti Ajalehtede Liitu, Eesti Ajakirjanike Liitu, Eesti Kirjastuste Liitu, samuti maakonna- ja
linnaraamatukogudele, Tallinna Keskraamatukogule, Tartu Linnaraamatukogule, Narva
Keskraamatukogule, Eesti Lastekirjanduse Keskusesse, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti
Rahvusringhäälingusse ja Eesti Ringhäälingute Liitu.
20
Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 1
08.06.2018
Direktiivi (EL) 2017/1564 vastavustabel
EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
õigusakti sisuliseks rakendamiseks
normi kehtestatavad riigisisesed
ülevõtmise õigusaktid
kohustus
Art 1 Ei - Artikkel nimetab direktiivi
reguleerimiseseme ja kohaldamisala,
ülevõtmine ei ole vajalik.
Art 2 punkt 1 Jah AutÕS § 252 lg 1
Art 2 punkt 2 Jah AutÕS § 252 lg 2
Art 2 punkt 3 Jah AutÕS § 252 lg 3
Art 2 punkt 4 Jah AutÕS § 252 lg 4
Art 3(1) Jah AutÕS § 253 lg 1
Art 3(2) Jah AutÕS § 253 lg 1
Art 3(3) Jah AutÕS § 17, § 75 lg 1 p 6,
§ 756 punkt 4
Art 3(4) Jah AutÕS § 803 lg 4 ja 5
Art 3(5) Jah AutÕS § 253 lg 2
Art 3(6) Ei Direktiiv annab liikmesriikidele
võimaluse kõnealuse vaba kasutuse
kompenseerimiseks õiguste omajale,
Eesti peab otstarbekaks jätkata kehtiva
praktikaga, mille kohaselt ei ole
tegemist hüvitatava vaba kasutusega.
Art 4 Jah AutÕS § 253 lg 3
Art 5(1) Jah AutÕS § 254 lg 1
Art 5(2) Jah AutÕS § 254 lg 2
Art 6(1) Jah AutÕS § 883 lg 1 Direktiivi kohaselt peab LR enda
territooriumil tegutsevatele pädevatele
üksustele soovitama, et nad teataks
oma nimed ja kontaktandmed, see on
eelnõus kirjutatud normina
seadusesse.
Art 6(2) Jah AutÕS § 883 lg 2 Direktiivi kohaselt peab LR enda
territooriumil tegutsevatest pädevatest
üksustest Euroopa Komisjoni
teavitama, see kohustus on eelnõuga
pandud Eesti Pimedate
Raamatukogule.
Art 7 Jah AutÕS § 254 lg 3
Art 8 Jah AutÕS § 19 punkt 6
Art 9 Ei Aruandlus - säte on suunatud Euroopa
Komisjonile.
Art 10(1) Ei Läbivaatamine - säte on suunatud
Euroopa Komisjonile.
Art 10(2) Ei Läbivaatamise jaoks peavad LR-d
sätte kohaselt Euroopa Komisjonile
esitama vajamine teabe (nii art 10 lg 1
kui art 9 osutatud nõuete täitmiseks
Euroopa Komisjoni poolt).
1
Art 10(3) Ei Sätte kohaselt võivad LR-d teavitada
Euroopa Komisjoni, kui direktiivi
rakendamine on oluliselt halvendanud
ligipääsetavas vormis teoste
kaubanduslikku kättesaadavust
soodustatud isikutele, et seda saaks
arvestada vastavate aruannete
koostamisel.
Art 11(1) Jah Eelnõu § 2, mille kohaselt jõustvad
AutÕS muudatused 2018. aasta 11.
oktoobril. Lisaks normitehniline
märkus (eelnõu punkt 10).
Art 11(2) Ei LR-d peavad sätte kohaselt esitama
direktiivi ülevõtvate riigisiseste
normide teksti.
Art 12 Ei Direktiivi jõustumissäte.
Art 13 Ei Direktiivi adressaadid.
2
Kultuuriministeerium
Sotsiaalministeerium
Meie 18.06.2018 nr 8-1/4288
Haridus- ja Teadusministeerium
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse
eelnõu saatmine kooskõlastamiseks
ja arvamuste esitamiseks
Tere,
Saadame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuste esitamiseks autoriõiguse seaduse muutmise
seaduse eelnõu (Marrakechi direktiivi ülevõtmine). Palume esitada oma ettepanekud eelnõule 15
tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
Lisad:
- Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu;
- Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri;
- Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 - direktiivi (EL) 2017/1564
vastavustabel.
Sama arvamuse avaldamiseks:
Õiguskantsleri Kantselei
Riigikohus
Eesti Pimedate Raamatukogu
Rahvusraamatukogu
Eesti Lugemisühing
Tartu Emajõe kool
Tallinna Heleni kool
Eesti Pimedate Liit
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Lõuna-Eesti Pimedate Ühing
Tartu Ülikool
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Tallinna Ülikool
Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Maaülikool
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon
Inimõiguste Instituut
Eesti Inimõiguste Keskus
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Autorite Ühing
Eesti Esitajate Liit
Eesti Fonogrammitootjate Ühing
Eesti Audiovisuaalautorite Liit
Rahvusarhiiv
Eesti Ajalehtede Liit
Eesti Ajakirjanike Liit
Eesti Kirjastuste Liit
Harju Maakonnaraamatukogu
Põltsamaa Raamatukogu
Jõhvi Keskraamatukogu
Järvamaa Keskraamatukogu
Hiiu Valla Keskraamatukogu
Lääne Maakonna Keskraamatukogu
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu
Põlva Keskraamatukogu
Pärnu Keskraamatukogu
Rapla Keskraamatukogu
Saare Maakonna Keskraamatukogu
Kõrveküla Raamatukogu
Valga Keskraamatukogu
Viljandi Linnaraamatukogu
Võrumaa Keskraamatukogu
Tallinna Keskraamatukogu
Tartu Linnaraamatukogu
Narva Keskraamatukogu
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Ringhäälingute Liit
Kärt Nemvalts 6 208 283
[email protected]
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: JUM/18-0645 - Autoriõiguse seaduse muutmise seadus
(Marrakechi direktiivi ülevõtmine)
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4684771-6e36-45be-94a1-682392b04082
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4684771-6e36-45be-94a1-682392b04082?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main