dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 18. juuni 2018
Viit
1-12/1387-1
Registreeritud
18. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Siiri Pelisaar
Lahendamise tähtaeg
9. juuli 2018

Failid

  • 📎8-14288 18.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc1849 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 08.06.2018 Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (Marrakechi direktiivi ülevõtmine) § 1. Autoriõiguse seaduse muutmine Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Autoritasu, sealhulgas rendi suurus ning selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega käesoleva seaduse IX peatükis sätestatud erisusi arvestades.“; 2) paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Erandina käesoleva seaduse §-dest 13–15, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud teost kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata ainult käesoleva seaduse §-des 18–254 otsesõnu ettenähtud juhtudel.“; 3) paragrahvi 19 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ning käesoleva seaduse IV peatüki 21. jaos sätestatud erisusi arvestades, välja arvatud spetsiaalselt puuetega inimeste jaoks loodud teos;“; 4) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 6 asendatakse arv „6“ arvuga „5“; 5) seaduse IV peatükki täiendatakse 21. jaoga järgmises sõnastuses: „21. TEOSE KASUTAMINE PIMEDA, NÄGEMISPUUDEGA VÕI MUU TRÜKIKIRJA LUGEMISE PUUDEGA ISIKU HUVIDES § 252. Mõisted (1) Teos või muu kaitstud objekt käesoleva jao tähenduses on mis tahes kandjal, sealhulgas digitaalsel kujul õiguspäraselt avaldatud raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutis ning selle illustratsioon, samuti märgistik, sealhulgas noodileht, mida kaitstakse autoriõigusega või autoriõigusega kaasnevate õigustega. (2) Soodustatud isik, sõltumata muust puudest, on isik: 1) kes on pime; 2) kellel on selline nägemispuue, mille tõttu tema nägemisvõime ei ole ravitav samaväärseks sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust puuet ei ole, ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole; 1 3) kellel on taju- või lugemispuue ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole, või 4) kes on füüsilise puude tõttu muul viisil võimetu raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama. (3) Ligipääsetavas vormis koopia on teose või muu kaitstud objekti koopia, mis on esitatud tavapärasega võrreldes muul viisil või muus vormis, mis võimaldab soodustatud isikul teosele või muule kaitstud objektile juurde pääseda, sealjuures sama lihtsalt ja mugavalt, kui seda saab teha isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud puuet. (4) Pädev üksus käesoleva jao tähenduses on juriidiline isik, kes mittetulunduslikel alustel pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele. § 253. Lubatud kasutusviisid (1) Teose või muu kaitstud objekti kasutamiseks käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktides 1, 2, 5, 9 ja 91, § 67 2. lõike punktides 31, 5, 6 ja 7, § 70 1. lõike punktides 1, 3, 4 ja 5, § 72 1. lõikes, § 73 1. lõike punktides 1, 3, 4, 41 ja 5 ning § 754 2. lõikes nimetatud juhtudel, järgides muu hulgas teose või muu kaitstud objekti terviklikkuse nõuet, ei ole vaja autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja luba selleks, et: 1) soodustatud isik või muu tema huvides tegutsev isik saaks valmistada teosest või muust kaitstud objektist, millele soodustatud isikul on õiguspärane juurdepääs, soodustatud isiku ainukasutuseks ligipääsetavas vormis koopia; 2) pädev üksus saaks valmistada teosest või muust kaitstud objektist, millele tal on õiguspärane juurdepääs, ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel levitada, üldsusele suunata või üldsusele kättesaadavaks teha, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule või pädevale üksusele soodustatud isiku ainukasutuseks. (2) Lepingu tingimus, mis piirab teose või muu kaitstud objekti vaba kasutust käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil, on tühine. (3) Pädev üksus võib käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 nimetatud juhul valmistatud teose või muu kaitstud objekti koopia teha ka teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuva pädeva üksuse huvides ning saada teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvalt pädevalt üksuselt ligipääsetavas vormis koopiaid või juurdepääsu sellistele koopiatele. § 254. Pädeva üksuse kohustused (1) Pädev üksus, kes teeb käesoleva seaduse § 253 1. lõike alusel teosest või muust kaitstud objektist koopia, peab tagama, et ta: 1) levitab koopiat, suunab selle üldsusele või teeb selle üldsusele kättesaadavaks vaid selleks, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule või teisele pädevale üksusele; 2) võtab asjakohased meetmed, et tõkestada ligipääsetavas vormis koopia ilma loata reprodutseerimist, levitamist, üldsusele suunamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist; 3) tegutseb nõuetekohase hoolsusega ja säilitab andmeid teose või muu kaitstud objektiga ning selle ligipääsetavas vormis koopiaga tehtud toimingute kohta; 4) avaldab ja ajakohastab asjakohasel juhul oma veebisaidil või muu kanali kaudu teavet selle kohta, kuidas ta täidab käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud kohustusi. 2 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud pädev üksus esitab soodustatud isikule, teisele pädevale üksusele, autorile või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale taotluse korral ligipääsetaval viisil järgmise teabe: 1) selliste teoste või muude kaitstud objektide loetelu, millest tal on olemas ligipääsetavas vormis koopiad, täpsustades, mis kujul need ligipääsetavad on; 2) nende pädevate üksuste nimed ja kontaktandmed, kellega ta on käesoleva seaduse § 253 4. lõike alusel ligipääsetavas vormis koopiaid vahetanud. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud kohustuse täitmiseks võib pädev üksus töödelda isiku terviseandmeid käesoleva seaduse § 252 2. lõikes nimetatud puude fakti tuvastamiseks.“; 6) paragrahvi 756 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub käesoleva seaduse § 253 1. lõikes nimetatud juhul.“; 7) paragrahvi 803 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-ga 18, § 19 punktidega 2, 3, 5 ja 6 ning §-dega 20 ja 23 lubatud teose, § 75 1. lõike punktides 1, 2, 5 ja 6 lubatud autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ning § 253 1. lõikes lubatud teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti vaba kasutamise juhtudel peab õiguste omaja kohaldama oma teosele või muule õiguste objektile selliseid meetmeid, mis võimaldavad õigustatud isikul kasutada seda ulatuses, mis seadusega on vabaks kasutamiseks ette nähtud, tingimusel et vabaks kasutamiseks õigustatud isikul on seaduslik juurdepääs teosele või muule õiguste objektile.“; 8) paragrahvi 803 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõiget ei kohaldata sellise teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti suhtes, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks lepingu alusel sellisel viisil, et isik saab seda kasutada individuaalselt valitud kohas ja ajal, välja arvatud teose või muu õiguste objekti kasutamine käesoleva seaduse § 253 1. lõikes nimetatud juhul.“; 9) seadust täiendatakse §-ga 883 järgmises sõnastuses: „883. Pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides tegutseva pädeva üksuse kohta teabe jagamine (1) Käesoleva seaduse § 252 4. lõikes nimetatud pädevad üksused teavitavad Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu, kui nad kasutavad teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti käesoleva seaduse § 253 1. lõike punkti 2 alusel. (2) Eesti Pimedate Raamatukogu saadab käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel Eestis tegutsevate pädevate üksuste kohta saadud teabe Euroopa Komisjonile siis, kui ta selle teabe saab.“; 10) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1564, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid lubatud kasutusviise pimedate, 3 nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 242, 20.09.2017, lk 6–13).”. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 11. oktoobril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn.............................2018. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................................................. ................................................. 4 08.06.2018 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (Marrakechi direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse autoriõiguse seadust (edaspidi AutÕS)1, suurendades teoste ja muu kaitstud materjali (raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja muude trükiste ning nootide ja muu trükitud materjali) kättesaadavust, sealhulgas helikandjal, sellises vormis, mis on kasutatav pimedate, nägemispuudega ja muu trükikirja lugemise puudega isikute (soodustatud isikute) jaoks. Tagatakse, et kõigil soodustatud isikutel ja nende vajadustega mittetulunduslikul alusel tegelevatel organisatsioonidel on võimalik tugineda autoriõigusest ja sellega kaasnevatest õigustest tehtavale kohustuslikule ja Euroopa Liidu (edaspidi EL) tasandi õiguses ühtlustatud eranditele. See võimaldab teha juba avaldatud või kasutusse antud teostest ja muust materjalist, millele nägemuspuudega isikul üldjuhul ei ole võimalik ligi pääseda, ligipääsetavas vormis koopiaid. Tagatakse ka, et ligipääsetavas vormis koopiaid, mis on valmistatud ühes EL-i liikmesriigis, on võimalik levitada ja kasutada kogu Euroopa Liidus. Ligipääsetavas vormis teose või muu materjali koopia valmistamine peab olema võimalik nii soodustatud isikul endal, tema esindajal kui ka pädeval üksusel (s.o organisatsioon, mis pakub nägemispuudega isikutele nt väljaõpet või kohandatud lugemist mittetulunduslikel alustel). Eelnõu seadusena jõustumise aeg on 11. oktoobril 2018. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja käesoleva seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Kärt Nemvalts ([email protected], 620 8283). Eelnõu ettevalmistuse käigus on Justiitsministeerium konsulteerinud Kultuuriministeeriumiga. Seletuskirja mõjude analüüsi osa on toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Uku-Mats Peedosk ([email protected], 620 8187). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected], 620 8270). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu (EL) õiguse rakendamisega. Eelnõuga võetakse üle direktiiv 2017/1564 (edaspidi ka Marrakechi direktiiv)2 ning tehakse võimalikuks määruse 2017/1563 1 RT I, 16.06.2017, 8. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1564, 13. september 2017, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid 1 (edaspidi ka Marrakechi määrus)3 kohalduma hakkamine. EL-i liikmesriigid on kohustatud jõustama Marrakechi direktiivi ühtlustamiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 11. oktoobriks 2018, määrust hakatakse EL-s kohaldama alates 12. oktoobrist 2018. Muudatused tehakse AutÕS kehtivasse redaktsiooni. Juhul kui kõnesoleva eelnõuga reguleeritakse küsimusi, mis otseselt direktiivist ei tulene, on see seletuskirjas vastava sätte selgitustes märgitud. Eelnõu koostamisele ei eelnenud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE)4 § 1 lõike 2 punktist 2 lähtudes väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist on EL-i õigusest tulenevate muudatustega Eesti õiguses, ülevõetav direktiiv on valdavas osas maksimumharmoneeriv ning eelnõu koostamise käigus arvestati sisuliselt HÕNTE-s sätestatud nõudeid. Muudatused AutÕS-sse, mis ei tulene EL-i õigusest, on tehnilist laadi (AutÕS § 14 lg 2 ning § 20 punkt 6 muudatused) ning seetõttu ei olnud eelneva väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 13.09.2017 võeti vastu Marrakechi direktiiv 2017/1564, mille eesmärgiks on Euroopa Liidu (EL) õiguse kooskõlla viimine 30.09.2016 jõustunud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO)5 Marrakechi lepingust6 tulenevate rahvusvaheliste kohustustega. Marrakechi leping kohustab lepinguosalisi võimaldama riiklike erandite ja piirangute alusel ka ligipääsetavas vormis koopiate piiriülest vahetamist lepinguosalisest kolmandate riikidega. Selleks on 13.09.2017 vastu võetud Marrakechi määrus 2017/1563, millega tagatakse, et ligipääsetavas vormis teose koopiaid on võimalik eksportida kolmandatesse riikidesse ning vastupidi. Suhetes kolmandate riikidega on suurem roll koopiate vahendamisel ette nähtud just pädevatele üksustele, kes võivad ligipääsetavas vormis koopiaid kolmandate riikide puudega isikutele või sealsetele pädevatele üksustele levitada, edastada või kättesaadavaks teha. Marrakechi määrus ja direktiiv nõuavad muudatuste tegemist kehtivasse õigusesse7, kuna AutÕS ei sisalda kõnealuse erandi regulatsiooni direktiivi nõuetele vastavas detailsuses. Kehtiva AutÕS § 19 punkti 6 kohaselt on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata lubatud õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Marrakechi direktiivi ja määrusega lisatakse nägemispuudega isikute lubatud kasutusviise pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 242, 20.9.2017, lk 6–13). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1563, 13. september 2017, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude objektide ligipääsetavas vormis koopiate piiriülest vahetamist liidu ja kolmandate riikide vahel pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides (ELT L 242, 20.9.2017, lk 1–5). 4 RT I, 29.12.2011, 228. 5 World Intellectual Property Organisation, vt täpsemalt: http://www.wipo.int/portal/en/index.html (02.04.2018). 6 Marrakesh Treaty to Facilitate Access to Published Works for Persons Who Are Blind, Visually Impaired or Otherwise Print Disabled. Vt lähemalt: http://www.wipo.int/treaties/en/ip/marrakesh/ (02.04.2018). 7 Marrakechi määruse kohaldamine ei nõua iseenesest eraldiseisvaid muudatusi Eesti õiguses, sest Marrakechi direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused katavad juba ka need nõuded, mis sisalduvad Marrakechi määruses ning mida hetkel Eesti õiguses veel ei ole. 2 huvides lubatud vaba kasutuse regulatsioonile mitmeid täpsustusi, mistõttu on vaja AutÕS IV peatükki „Autori varaliste õiguste teostamise piiramine (teose vaba kasutamine)“ täiendada 21. jaoga „Teose kasutamine pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides“. Marrakechi direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise eesmärgiks on tagada EL-i ülese kohustusliku erandiga paremad ja ühtlustatud võimalused pimedatele, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsuks raamatutele ja muudele trükistele. Ka kehtivas AutÕS- s on vastav erand autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes kehtestatud, Marrakechi direktiivi ja määruse valguses on vajalikud teatavad täpsustused. Muudatustega määratletakse AutÕS-s soodustatud isik kõnealuses kontekstis, erandiga kaetavad teoseliigid, ligipääsetavas vormis koopia ning pädevad üksused. Samuti konkretiseeritakse erandiga lubatud kasutusviisid ning lisatakse pädevate üksuste kohustused koopiate valmistamisel ja kasutamisel. Eesti on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisega8 võtnud kohustuse arendada puuetega inimeste võimalusi iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks ühiskonnaelus. Konventsiooni artikkel 9 kohustab liikmesriike tagama puuetega inimestele ligipääsu teistega võrdsetel alustel mh teabele ja suhtlusvahenditele (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele). Marrakechi direktiivi põhjenduspunkti 16 kohaselt tagatakse sellega puudega inimestele õigus saada juurdepääs teabele ja haridusele ning õigus osaleda kultuuri-, majandus- ja ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt tuleb konventsiooniosalistel võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega kõik asjakohased meetmed tagamaks, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad õigusaktid ei takista ebamõistlikult või diskrimineerivalt puudega inimeste juurdepääsu kultuuriteavikutele. Eelnõu toetab seega kõnealuse konventsiooni rakendamist Eestis. Marrakechi direktiivi põhjenduspunkt 17 viitab ka EL-i põhiõiguste hartale9, millega keelatakse liidu poolt diskrimineerimise kõik vormid, sealhulgas diskrimineerimine puude tõttu, ning liit tunnustab selles ja austab puudega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende sõltumatus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Autoriõiguse seaduse muutmine Punktiga 1 täpsustatakse AutÕS § 14 lõike 2 sõnastust AutÕS IX peatüki valguses. Muudatus ei ole seotud Marrakechi direktiivi ja määruse ülevõtmisega. AutÕS § 14 sisaldab sätteid autori õiguse kohta saada autoritasu. Tasu saamise põhimõte on juba iseenesest sätestatud AutÕS § 13 lõikes 1 (autori varalised õigused) ning ka § 481 lõikes 2 (autorilepingu sisu), samuti autoriõigusega kaasnevate õiguste puhul nt AutÕS § 67 lõikes 1 (esitajad), § 70 lõikes 2 (fonogrammitootjad) ja § 73 lõikes 2 (televisiooni- ja raadioteenuse osutajad). AutÕS § 14 lõike 2 kohaselt määratakse autoritasu suurus ning selle kogumise ja väljamaksmise kord kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega. Lisatud on konkreetsed viited AutÕS IX peatüki „Õiguste kollektiivne teostamine“ sätetele. 8 RT II, 04.04.2012, 5. 9 Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT (06.04.18). 3 Arvestades kollektiivse esindamise organisatsioonide direktiiviga10 AutÕS-sse tehtud muudatusi11, oleks korrektne jätta AutÕS § 14 lõikes 2 sisalduv viide üldsõnaliseks, sest õiguste kollektiivse teostamisega seotud erisused võrreldes õiguste individuaalse teostamisega kehtivad niikuinii ja teose ning autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamiseks lepingute sõlmimisel peab nendega tervikuna arvestama (õiguste kollektiivse teostamise printsiibid, samuti kasutajatega lepingu sõlmimise tingimused jms). Punktiga 2 muudetakse AutÕS § 17, et kolmeastmelise testi kohaldamisala laieneks ka pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides loodud ning täpsustatud vaba kasutuse juhule. Säte tuleneb Marrakechi direktiivi artikli 3 lõikest 3 ning tugineb omakorda Marrakechi lepingu artiklile 11. Erandiga hõlmatud autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta on kolmeastmeline test AutÕS § 75 lõikes 2 ning seda ei ole vaja muuta, kuna kõnealune vaba kasutus nägemispuudega isikutele on hõlmatud AutÕS § 75 lõike 1 punktiga 6. Nn sui generis andmebaaside (AutÕS VIII1 peatükk) puhul sisaldub kolmeastmelise testi nõue AutÕS § 755 lõikes 3 (vt ka kõnesolevas eelnõus sisalduvad muudatused AutÕS § 756 täiendamiseks punktiga 4). Punktiga 3 muudetakse AutÕS § 19 punkti 6, kus praegu sisaldub üldine puuetega inimeste huvides kehtestatud erand õiguste omajate ainuõiguste suhtes. Selle sätte alusel toimub praegu teostest koopiate tegemine ka pimedatele, nägemispuudega ja muu trükikirja lugemise puudega inimestele. Kuna Marrakechi leping ning seda EL-i õigusesse ülevõtvad õigusaktid (direktiiv ja määrus) keskenduvadki just viimati nimetatud puudega inimeste grupile, siis selle kohta on vaja kehtestada täpsustatud regulatsioon (eelnõuga AutÕS IV peatükki lisatav 21. jagu „Teose kasutamine pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides“). Lisatavast 21. jaost väljajäävas ulatuses tuleks säilitada senised võimalused kõnealusele soodustatud isikute sihtgrupile teostest ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektidest koopiate tegemiseks. Muudatus tugineb Marrakechi direktiivi artiklile 8. Direktiivi põhjenduspunkt 20 täpsustab, et liikmesriikidel tuleks lubada jätkuvalt kehtestada puudega isikute huvides erandeid või piiranguid ka olukordades, mida direktiiv ei reguleeri, eeskätt infoühiskonna direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkti b kohaselt Marrakechi direktiiviga hõlmamata teoste ja muude kaitstud objektide ja teistsuguste puuete puhul. Samuti ei takista Marrakechi direktiiv liikmesriike kehtestamast erandeid või piiranguid liidu autoriõigusega ühtlustamata õiguste puhul. Punktiga 4 muudetakse AutÕS § 20 lõike 1 punkti 6, kus parandatakse ebaõige viide. Muudatus ei ole otseselt seotud Marrakechi direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata peaks AutÕS mõtte kohaselt avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul olema muu hulgas võimalus vaba kasutuse regulatsiooni alusel oma kogusse kuuluvat teost reprodutseerida selleks, et teha koopia kohtu- või riigiasutuse tellimusel AutÕS § 19 punktis 5 nimetatud eesmärgil – st teose reprodutseerimiseks õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise vajadustele. Viitamine puuetega inimeste tarvis tehtavatele koopiatele (AutÕS § 19 punktile 6) on ebakorrektne. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72-98) 11 Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (RT I, 01.04.2016, 2). 4 Teoste vaba kasutuse regulatsiooni üldiselt korrigeeriti AutÕS 2006. a muudatustega 12. Enne neid muudatusi kehtinud AutÕS redaktsioonis13 viitas AutÕS § 20 lõige 4 omakorda AutÕS § 19 lõikele 8 ning seda loogikat ei olnud plaanis muuta, nagu nähtub muu hulgas seletuskirjast, mis kaasnes 2006. a AutÕS kõnealuste muudatustega14 (vt viide eespool Riigikogu kodulehele). Punktiga 5 lisatakse seaduse IV peatükki „Autori varaliste õiguste teostamise piiramine (teose vaba kasutus)“ 21. jagu „Teose kasutamine pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides“. Kehtiva AutÕS vaba kasutuse peatüki struktuuris on eraldi välja toodud üldised põhisätted (1. jagu); teose kasutamine autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta (2. jagu); teose kasutamine autori nõusolekuta, kuid tasu maksmisega (3. jagu) ning orbteoste kasutamine (4. jagu)15. Kehtivas õiguses kuulub teose vaba kasutamine puudega isikute huvides (AutÕS § 19 punkt 6) IV peatüki 2. jakku, kus on loetletud vaba kasutuse viisid, mida õiguste omajale ei kompenseerita. Siia hulka kuulub iseenesest ka teoste vaba kasutamine Marrakechi lepinguga reguleeritavas ulatuses ehk pimeda, nägemispuudega ja muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides16. Tegemist on Eestis juba hästi toimiva süsteemiga ning selle põhialuseid ei ole uuest, täpsustatud regulatsioonist tulenevalt plaanitud muuta. Seetõttu jääb eelnõu kohaselt ka edaspidi kõnealune vaba kasutus selliseks, et seda õiguste omajale ei kompenseerita. Selguse ja arusaadavuse eesmärgil asub see regulatsioon nüüd AutÕS IV peatüki eraldiseisvas jaos, mitte 2. jaos. Seda lähenemist toetab ennekõike kõnealusel eesmärgil tehtavate koopiate arv17 ja ka erandist kasusaajate arv Eestis18, mille järgi ei ole tegemist masskasutusega, nagu näiteks on Eesti õiguses kompenseeritavana sätestatud raamatukogulaenutuse19 või nn tühja kasseti tasu regulatsiooni puhul20. Marrakechi direktiivi artikli 3 lõike 6 kohaselt (tulenevalt Marrakechi lepingu artikli 4 lõikest 5) on kõnealuse vaba kasutamise õiguste omajatele hüvitamine jäetud liikmesriikide otsustada. Direktiivi põhjenduspunkt 14 selgitab, et kompensatsioonimehhanismide kehtestamine on vabatahtlik ning igal juhul tuleb vältida soodustatud isikute koormamist ja pädevatele üksustele ülemääraste nõuete esitamist. Ligipääsetavas vormis koopiate piiriülene levitamine ei tohi samuti olla takistatud ja seetõttu on oluline, et liikmesriikide võimalusi sellise hüvitamise korra 12 Vt Riigikogu kodulehelt konkreetse eelnõu menetlust puudutav info, kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c185b2b1-7a43-3346-8d00- 9bc5616cdfe2/Autoriõiguse%20seaduse%20muutmise%20seadus (17.04.2018). 13 Vt selle kohta: https://www.riigiteataja.ee/akt/978821 (17.04.2018). 14 Vt viide 13 ülalt. 15 Kehtiv AutÕS siiski sisaldab näiteks ühe kompenseeritava vaba kasutuse ka seaduse IV peatükist väljaspool (raamatukogulaenutus AutÕS §-s 133), kuid selliseid struktuurseid ebakõlasid ei ole plaanis kõnesoleva eelnõuga lahendada. 16 AutÕS § 19 punkt 6 on üldsäte, mida oma konkreetses ulatuses täpsustab eriregulatsioonina 2 1. jagu. 17 Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande (kättesaadav: http://epr.ee/wp- content/uploads/2018/03/2017_aruanne.pdf (04.04.18)) kohaselt valmistati 2017. aastal Eesti Pimedate Raamatukogus 129 nimetust eesti- ja 12 nimetust venekeelseid heliraamatuid, mis on u 3% kõikidest Eestis ilmuvatest raamatutest. Jätkati vanade ja väärtuslike magnetofonilintidel heliraamatute digiteerimist ning restaureerimist. Aasta jooksul digiteeriti ja restaureeriti ning tehti lugejatele kättesaadavaks 56 eestikeelset heliraamatut. Punktkirjas trükiseid anti välja 17 nimetust. Laenutuses oli 2017. aasta lõpul 4654 nimetust heliraamatuid, 897 nimetust punktkirjas raamatuid, 103 puuteraamatut, 117 e-raamatut ja 33 filmi. Vt selle kohta ka Kultuuriministeeriumi kodulehelt: http://www.kul.ee/et/uudised/igauhe-oigus-kultuurile (05.04.18). 18 Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande kohaselt (vt viide 17) oli raamatukogul oli 2017. aasta lõpul 844 lugejat, aasta jooksul lisandus 50 lugejat. 2016. a autoriõiguse reformipaketi kohta koostatud Eesti seisukohtade kooskõlastamisel hindas Sotsiaalministeerium, et Eestis on nägemispuudega isikuid 7252 (kokku domineeriva puudena ja liitpuude koosseisus). 19 AutÕS § 133. 20 AutÕS §-d 26 ja 27. 5 kujundamisel piiratakse (milleks kõnealune põhjenduspunkt annab ka suunised). Lisatud on ka, et kui õiguste omajale tekkiv kahju on minimaalne, ei tohiks hüvitise maksmise kohustust tekkida. Eesti kontekstis (vt eespool) on tõenäoline, et vastav vaba kasutus on seni olnud ja on ka edaspidi ulatusega, mis kompensatsioonimehhanismi ei nõua. Samuti on liikmesriikidele vabatahtlikuks jäetud ligipääsetavas vormis teoste kaubandusvõrgus kättesaadavuse eelneva kontrolli nõude kehtestamine. Direktiivi põhjenduspunkti 14 kohaselt tuleb silmas pidada direktiivis sätestatud erandi ainukordsust, selle spetsiifilist ulatust ja vajadust tagada soodustatud isikute jaoks õiguskindlus, mistõttu ei peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada erandi kohaldamiseks täiendavaid, direktiivis sätestamata nõudeid, nagu näiteks ligipääsetavas vormis teoste kaubandusvõrgus kättesaadavuse eelnev kontroll. Marrakechi lepinguga (art 4 lg 4) antakse lepingu osalisriikidele sellise kohustuse kehtestamiseks (või olemasoleva süsteemi jätkamiseks) küll võimalus, kuid seda ei ole EL-i tasandil kohustuslikuna kehtestatud kui tingimust, mis võiks soodustatud isikutele teostest koopiate tegemisele luua ebamõistlikke lisatakistusi. Sellist lisatingimust ei sisalda ka Eesti kehtiv õigus ning toimiv süsteem ei ole andnud põhjust selles küsimuses olemasolevate põhimõtete muutmist kaaluda. AutÕS § 252. Mõisted Paragrahv tugineb Marrakechi direktiivi artiklile 2, Marrakechi määruses vastab sellele samamoodi artikkel 2 ja Marrakechi lepingus omakorda sisalduvad asjaomased definitsioonid artiklites 2 ja 3. Lõikega 1 määratletakse „teos või muu kaitstud objekt“, milleks eelnõuga AutÕS IV peatükki lisatud 21. jao tähenduses on õiguspäraselt mis tahes kandjal ning ka digitaalselt avaldatud raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutis ning nende illustratsioonid, samuti märgistikud (süsteemne märkide kogum, ingl notation), sealhulgas noodilehed, mida kaitstakse autoriõigusega või autoriõigusega kaasnevate õigustega. Direktiivi põhjenduspunkt 7 selgitab, et direktiivi eesmärk on nimelt parandada ennekõike raamatute, sealhulgas e-raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja muude kirjutiste, muusikanootide, sealhulgas noodilehtede, ja muude trükiste ligipääsetavust soodustatud isikutele – sealhulgas helikandjal nii digitaal- kui ka analoogvormingus ning nii võrgus kui ka mujal. Teosena autoriõigusega kaitstavad arvutiprogrammid ja andmebaasid21 (ka sui generis andmebaasid) on samamoodi hõlmatud. Põhjenduspunkt 6 täiendab, et kuna Marrakechi lepingus kehtestatud erandid ja piirangud hõlmavad ka selliseid helikandjal olevaid teoseid nagu audioraamatud, tuleb direktiivis sätestatud kohustuslikku erandit kohaldada ka autoriõigusega kaasnevatele õigustele (sh esitajad, fonogrammitootjad). Õiguspärase allika kriteerium on vaba kasutuse puhul üldiseks põhimõtteks ning ka praeguses kontekstis on seda rõhutatud Marrakechi direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides a ja b. Direktiivi põhjenduspunkt 9 märgib, et ligipääsetavas vormis koopiaid tuleks teha üksnes sellistest teostest ja muudest kaitstud objektidest, mis on soodustatud isikutele või pädevatele üksustele õiguspäraselt ligipääsetavad. 21 Vt WIPO autoriõiguse lepingu (WIPO Copyright Treaty, WCT) artiklid 4 ja 5. Vt ka Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu ratifitseerimise seadus (RT II 2006, 14, 39). Eesti sarnaselt paljude teiste Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidega ja EL-i kui institutsiooni endaga deponeeris WCT (ja WPPT) ratifitseerimiskirjad WIPO peakorteris 14.12.2009 ning sai lepingute liikmeks 14.03.2010. Ka erandiga piiratavate õiguste kataloog Marrakechi direktiivi artikli 3 lõikes 1 sisaldab viiteid õigustele, mis tekivad andmebaaside ja arvutiprogrammide loojatel. 6 Teised teoseliigid, näiteks audiovisuaalsed teosed, Marrakechi lepingu ega seda EL-i õigusesse ülevõtvate õigusaktide kohaldamisalasse ei kuulu. Kuna aga Eestis jääb kehtima ka AutÕS § 19 punkt 6 (vt eespool seletuskirja punkt 3), siis saab muude teoseliikide puhul jätkata senise praktikaga näiteks filmide ja teatrietenduste kirjeldustõlkega versioonide loomisel pimedate ja nägemispuudega inimeste tarvis. Marrakechi direktiivi põhjenduspunkti 20 kohaselt tuleks liikmesriikidel lubada jätkuvalt kehtestada puudega isikute huvides erandeid või piiranguid ka olukordades, mida Marrakechi direktiiv ei reguleeri, eeskätt direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkti b kohaselt (mis on ka AutÕS § 19 punkti 6 aluseks) Marrakechi direktiiviga hõlmamata teoste ja muude kaitstud objektide ja teistsuguste puuete puhul. Sellisel juhul ei oleks küll tegemist EL-i ülese kohustusliku erandiga hõlmatud kasutusega ning see peaks kohalduma Eesti-sisesele kasutusele tulenevalt autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste territoriaalsest iseloomust. Niisugust tegevust toetab ka Marrakechi lepingu artikkel 12. Lõikega 2 määratletakse „soodustatud isik“, kelle huvides on erandi alusel võimalik teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutada. Hõlmatud on isik, kelle nägemis- (lõike punktid 1 ja 2), taju- (lõike punkt 3) või füüsiline puue (lõike punkt 4) on soodustatud isiku ainus puue, kuid see võib tal olla ka mõne muu puudega koos (liitpuudega isikud on ka hõlmatud). Marrakechi direktiivi põhjenduspunkti 7 kohaselt puudutab direktiiv inimesi, kes on pimedad või kellel on selline nägemispuue, mille tõttu tema nägemisvõime ei ole ravitav samaväärseks sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust puuet ei ole ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teoseid samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole. Samuti on hõlmatud inimesed, kellel on taju- või lugemispuue, sealhulgas düsleksia, või muu õpiraskus, mille tõttu nad ei saa trükiseid lugeda suuteline lugema trükitud teoseid samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole. Kolmandaks on soodustatud isikuteks inimesed, kes ei ole füüsilise puude tõttu suutelised raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama niivõrd, et niisuguse puude tõttu ei ole nad suutelised trükitud teoseid lugema samal tasemel nagu isikud, kellel niisugust puuet ei ole. Lõikega 3 määratletakse „ligipääsetavas vormis koopia“. Selle kaudu peab soodustatud isikul olema teosele või mõnele muule erandiga hõlmatud kaitstud objektile samaväärne ligipääs isikuga, kellel lõikes 2 (soodustatud isik) nimetatud puuet ei ole (vt ka direktiivi põhjenduspunkt 7). Ligipääsetavate vormide hulka kuuluvad näiteks raamatud, mis on rahvusvahelises pimedate kirjas või suures kirjas, kohandatud e-raamatud, audioraamatud ja raadioprogrammid. Erandi alusel on lubatud koopia teha algsest teosest, mis ei ole ligipääsetavas vormis, näiteks tavalise kirjandusteose kohendamine teise vormingusse (ligipääsetavas vormis koopiaks). Erandi alusel ei ole siiski lubatud juba ligipääsetavavas vormis koopiast uue ligipääsetavas vormis koopia tegemine. Kõnealune loogika kehtib iseenesest ka praegu AutÕS § 19 punkti 6 alusel, mis sätestab, et autori nõusolekuta ei ole lubatud reprodutseerida, levitada ja kättesaadavaks teha teost, mis on spetsiaalselt loodud puuetega inimeste jaoks. Lõikega 4 määratletakse „pädev üksus“ AutÕS IV peatükki lisatud 21. jao tähenduses22. Tegemist oli Marrakechi direktiivi ja määruse arutelude ajal EL Nõukogu töögruppides ühe enim vaieldud definitsiooniga, mille puhul mõned liikmesriigid lugesid Marrakechi lepingust tulenevaid nõudeid nii, et igal juhul on pädeva üksuse staatuse saamiseks vajalik mingi ametlik riigipoolne kinnitus tegevusloa vms tunnustamise näol. Lõpuks jõuti siiski arusaamisele, et tegemist ei ole ametlikkuse nõudega (vt Marrakechi direktiivi artikli 2 punkt 4), piisab tegevuse 22 Vrdl nt „pädev asutus“ AutÕS §-s 274. 7 mittetulunduslikkuse tingimuse täitmisest ning suunatusest regulatsiooniga hõlmatud soodustatud isikutele. Tunnustamise kriteeriumi ei ole vaja definitsiooni lisada, tunnustamiseks saab pidada ka asjaolu, et riik sellis tegevust näiteks riigieelarve kaudu toetab. Nii Marrakechi lepingu kui ka seda EL-i õigusesse ülevõtva Marrakechi direktiivi kohaselt peaks olema tegemist asutustega, mis tegelevad soodustatud isikute või nende vajadustega, olenemata sellest, kas need pädevad üksused on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organisatsioonid, nagu raamatukogud, haridusasutused ja muud mittetulundusühingud, või kas nad tegelevad trükikirja lugemise puudega isikute vajadustega oma põhitegevuse ühe osana, institutsioonilise kohustusena või avalikkuse huvides täidetavate ülesannete ühe osana (vt ka Marrakechi direktiivi põhjenduspunkt 9). Pädevate asutuste ringi peaksid Eestis kuuluma juriidilised isikud oma tegevuse iseloomu tõttu ning nad peaksid seega erandist kasu saama. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna kuuluks pädevate asutuste hulka nii riik kui ka kohaliku omavalitsuse üksus, kelle asutused osutavad soodustatud isikutele asjaomaseid teenuseid (näiteks Eesti Hoiuraamatukogu ministeeriumi hallatava riigiasutusena23, ka võivad olla hõlmatud rahvaraamatukogud kohaliku omavalitsuse asutustena); samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes on loodud enda kohta käiva seaduse alusel (näiteks Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikool jms). Eraõiguslike juriidiliste isikute seas oleks ennekõike hõlmatud mittetulundusühingud, samuti sihtasutused (nt muuseumid). AutÕS § 253. Lubatud kasutusviisid Eelnõuga AutÕS-sse kavandatav paragrahv nimetab konkreetsed autorile kuuluvad varalised õigused, mida erandiga on piiratud. Paragrahv tugineb Marrakechi direktiivi artiklile 3, mis omakorda põhineb Marrakechi lepingu artiklil 4. Marrakechi määrus lubatud kasutusviiside kohta sätteid ei sisalda, kuna kolmandate riikidega toimuv ligipääsetavas vormis koopiate vahetus toimub vastavalt ühtlustatud riigisisestele normidele. EL-i piires tähendab see õiguse kohandamist vastavalt Marrakechi direktiivi ülevõtmise tõttu ja seoses suhetega Marrakechi lepingu osaliste kolmandate riikidega. Marrakechi direktiivi põhjenduspunkti 6 kohaselt on direktiivis ette nähtud kohustuslik erand nendest õigustest, mis on liidu õigusega ühtlustatud ja on Marrakechi lepingu kohaldamisalasse kuuluvate kasutusviiside ja teoste seisukohast asjasse puutuvad. Sellised õigused hõlmavad eeskätt reprodutseerimise, üldsusele suunamise, üldsusele kättesaadavaks tegemise, levitamise ja laenutamise õigust, mis on ette nähtud direktiivides 2001/29/EÜ24, 2006/115/EÜ25 ja 2009/24/EÜ26, samuti direktiivis 96/9/EÜ27 sätestatud vastavaid õigusi. Kuna Marrakechi lepingus kehtestatud erandid ja piirangud hõlmavad ka selliseid helikandjal olevaid teoseid nagu audioraamatud, tuleks Marrakechi direktiivis 23 Eesti Pimedate Raamatukogu (EPR) kui peamine asutus Eestis, kes pakub mittetulunduslikel alustel soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele, on Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluva Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksus. Vt selle kohta kultuuriministri 01.06.2010 määrusega nr 3 kinnitatud „Eesti Hoiuraamatukogu põhimääruse“ (RT I 2010, 30, 154) § 6 lg 1 p 3 . 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 167, 22.06.2001, lk 230-239). Edaspidi ka infoühiskonna direktiiv 2001/29/EÜ. 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ 12.12.2006 rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28-35). Edaspidi ka rendi- ja laenutusdirektiiv 2006/115/EÜ. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ 23.04.2009 arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 111, 05.05.2009, lk 16-22). Edaspidi ka arvutiprogrammide direktiiv 2009/24/EÜ. 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EMÜ 11.03.1996 andmebaaside õiguskaitse kohta (ELT L 77, 27.03.1996, lk 459-467). Edaspidi ka andmebaaside direktiiv 96/9/EMÜ. 8 sätestatud kohustuslikku erandit kohaldada ka autoriõigusega kaasnevate õiguste suhtes. Põhjenduspunkt 8 täpsustab, et reprodutseerimisõigust peaks piirama selliselt, et võimaldada nende toimingute tegemine, mis on vajalikud teose või muu kaitstud objekti muutmiseks, teisendamiseks või kohandamiseks nii, et sellest on võimalik teha ligipääsetavas vormis koopia, mis muudab asjaomase teose või muu kaitstud objekti soodustatud isikule ligipääsetavaks. See hõlmab vahendeid, mis on vajalikud teabe sirvimiseks ligipääsetavas vormis koopias. Samuti hõlmab see muudatusi, mis võivad olla vajalikud, kui teose või muu kaitstud objekti vorm on teatavatele soodustatud isikutele juba ligipääsetav, kuid ei pruugi olla ligipääsetav teistele soodustatud isikutele kas teistsuguse puude või puude teistsuguse ulatuse tõttu. Lõikes 1 loetletakse konkreetsed autorile ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale kuuluvad varalised õigused, mida erandist kasusaamiseks on vaja piirata. Nendeks on autori puhul AutÕS § 13 lõikes 1 sisalduvad õigused: punkt 1 (reprodutseerimine), 2 (levitamine, sh laenutamine), 5 (töötlemine), 9 (üldsusele suunamine) ja 91 (üldsusele kättesaadavaks tegemine). Need EL-i õigusega harmoneeritud autoritele tagatud õigused, mida Marrakechi direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt tuleb piirata, sisalduvad vastavalt andmebaaside direktiivi 96/9/EÜ artiklis 5 (autoriõigusega kaitstavad andmebaasid); horisontaalse infoühiskonna direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2, 3 ja 4; rendi- ja laenutusdirektiivi 2006/115/EÜ artikli 1 lõikes 1 ja artiklis 3 ning arvutiprogrammide direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4. Marrakechi direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt on vaja piirata ka autoriõigusega mittekaitstavate sui generis andmebaaside tegijate õigusi, mis sisalduvad andmebaaside direktiivi 96/9/EÜ artiklis 7. Eelnõus vastab sellele viide AutÕS § 754 lõikele 2. Samuti nähakse ette autoriõigusega kaasnevate õiguste piiramine. Eestis kehtiva AutÕS struktuuri kohaselt reguleeritakse autoriõigusega kaasnevate õiguste piiramist peamiselt peatükis, kus käsitletaksegi vastavate õiguste omajate kaitset (VIII peatükk „Teose esitaja, fonogrammitootja ning televisiooni- ja raadioteenuse osutaja õigused (autoriõigusega kaasnevad õigused)“) ning nende õiguste piiramist reguleeritakse AutÕS §-ga 75, mitte autorile kuuluvate õiguste piiramise peatükis IV. Siiski on kõnesoleva eelnõu koostamisel ka autoriõigusega kaasnevate õiguste piiramist käsitlevad sätted parema arusaadavuse tagamiseks toodud AutÕS IV peatükki, kus sisaldub terviklik regulatsioon pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides teoste vabaks kasutamiseks. Kõnealuse vaba kasutuse normide kahte ossa jagamine teeks seaduse rakendamise keerulisemaks ega oleks ka sisuliselt otstarbekas. Sellise lahenduse teeb võimalikuks ka AutÕS § 75 lõike 1 punktis 6 sisalduv viide, mille kohaselt autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õigusi saab piirata ka „muudel juhtudel, mil teoste autorite õigusi on piiratud käesoleva seaduse 4. peatükis“. Marrakechi direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt tuleb erandist kasusaamiseks piirata autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatele tagatud õigusi, mis sisalduvad infoühiskonna direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2, 3 ja 4 ning rendi- ja laenutusdirektiivi 2006/115/EÜ artikli 8 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 9. Vastavad viited kõnesoleva eelnõu kommenteeritavas lõikes on tehtud: 1) esitajate puhul AutÕS § 67 lõike 2 punktidele 31 (esituse salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine), 5 (esituse salvestise reprodutseerimine), 6 (salvestise levitamine) ja 7 (esituse salvestise laenutamine) ning §-le 72 (üldsusele suunamine); 2) fonogrammitootjate puhul AutÕS § 70 lõike 1 punktidele 1 (reprodutseerimine), 3 (levitamine), 4 (laenutamine) ning 5 (üldsusele kättesaadavaks tegemine) ning §-le 72 (üldsusele suunamine); 3) televisiooni- ja raadioteenuse osutajate puhul AutÕS § 73 lõike 1 punktile 1 (saate taasedastamine), punktile 3 (saate salvestise reprodutseerimine), punktile 4 (saate üldsusele suunamine, kui see toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu 9 eest), punktile 41 (üldsusele kättesaadavaks tegemine) ja punktile 5 (saate salvestise levitamine). Eelnõu kohaselt peab viidatud varaliste õiguste piiramine olema võimalik selleks, et: 1) soodustatud isik või muu tema huvides tegutsev isik saaks valmistada teosest või muust kaitstud objektist, millele soodustatud isikul on õiguspärane juurdepääs, soodustatud isiku ainukasutuseks ligipääsetavas vormis koopia; 2) pädev üksus saaks valmistada teosest või muust kaitstud objektist, millele tal on õiguspärane juurdepääs, ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel üldsusele suunata, kättesaadavaks teha või levitada (sealhulgas laenutada), et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule või pädevale üksusele soodustatud isiku ainukasutuseks. Lisaks Marrakechi direktiivi artikli 3 lõikes 1 nimetatud EL-i tasandil harmoneeritud ainuõigustele on kõnealuse direktiivi rakendamisel oluline ka üks seni EL-is harmoneerimata õigus – õigus teose töötlemisele ja adapteerimisele, millele viidatakse Marrakechi direktiivi artikli 3 lõikes 2 (vt ka direktiivi põhjenduspunkt 8) ning mis tuleneb Marrakechi lepingu artikli 4 lõikest 1a. Kõnesoleva eelnõuga piiratakse seega soodustatud isikute ja pädevate asutuste huvides AutÕS § 13 lõike 1 punktiga 5 autoritele tagatud õigust teose töötlemisele. Marrakechi direktiiv lisab tingimuse, et algse teose terviklikkus tagatakse võimalikult suures ulatuses. Selle tingimuse täitmiseks on lisatud lõikesse 1 viide, et ligipääsetavas vormis koopia valmistamisel peab silmas pidama algse teose terviklikkust. See ei välista loomulikult vajaminevaid muudatusi teoses, et teha soodustatud isiku juurdepääs teosele võimalikuks, kuid selle juurdepääsu peaks siiski tagama võimalikult terviklikule materjalile. Lõikes 2 sätestatakse, et lepingu tingimus, mis piirab teose või muu kaitstud objekti vaba kasutust kõnesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil, on tühine. Tegemist on teatud EL-i õigusaktide puhul õiguste piiramise reguleerimisel kasutatava regulatsiooniga, mis annab täiendava kaitse eranditest ja piirangutest kasusaajale, kuna teose vaba kasutamist eelnõuga hõlmatud soodustatud isikute huvides ei saa õiguste omaja poolt lepinguga piirata. Senistest EL-i direktiividest on näiteks andmebaaside direktiiv 96/9/EÜ28 ja arvutiprogrammide direktiiv 2009/24/EÜ29 lugenud samamoodi otsesõnu erandeid reguleerivad normid imperatiivseks. Seni puudega isikute huvides õiguste piiramist reguleerinud horisontaalse iseloomuga infoühiskonna direktiiv 2001/29/EÜ jättis probleemi sisuliselt käsitlemata. Nüüd kitsama ulatusega Marrakechi direktiivis on see küsimus saanud oma konkreetses kontekstis jälle lahendatud (vt direktiivi artikli 3 lõige 5). Lühidalt selgitab ka Marrakechi direktiivi põhjenduspunkt 9, et liikmesriigid peaksid tagama, et lepingutest tulenevad sätted, millega püütakse kõnealuse erandi kohaldamist mingil viisil piirata või takistada, ei tooks kaasa õiguslikke tagajärgi. Lõikes 3 sätestatakse tegevuse piiriülene ulatus pädevatele üksustele, arvestades Marrakechi direktiiviga sätestatud erandi kohustuslikku iseloomu. Pädevad üksused võivad eelnõuga AutÕS-le lisatava § 253 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul valmistatud teose või muu kaitstud objekti koopia teha ka teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuva pädeva üksuse huvides ning saada teistes Euroopa Liidu liikmesriikides asuvatelt pädevatelt üksustelt ligipääsetavas vormis koopiaid või juurdepääsu sellistele koopiatele. Säte tugineb Marrakechi direktiivi artiklile 4 (ligipääsetavas vormis koopiad siseturul) ning see omakorda tugineb Marrakechi lepingu artiklile 5. Kolmandate riikide suhtes kohaldatakse otse vastavalt Marrakechi määruse artikleid 3 (eksport kolmandatesse riikidesse) ja 4 (import kolmandatest riikidest). Sättest tuleneb, et ligipääsetavas vormis teoste koopiate piiriülene vahetus toimub üksnes pädevate üksuste vahendusel. Marrakechi direktiivi põhjenduspunktid 11 ja 22 selgitavad, et ühes liikmesriigis valmistatud ligipääsetavas vormis koopiaid peaks olema võimalik saada 28 Vt andmebaaside direktiivi 96/9/EMÜ artikkel 15, AutÕS-s vastavalt § 251 ning § 755 lg 4. 29 Vt arvutiprogrammide direktiivi 2009/24/EÜ artikkel 8, AutÕS-s vastavalt § 24 lg 5 ja § 25 lg 3. 10 kõikides liikmesriikides, et tagada nende suurem kättesaadavus kogu siseturul. See vähendaks kogu EL-is sellise töö dubleerimist, mis seisneb samast teosest või muust kaitstud objektist ligipääsetavas vormis koopiate tegemises. See omakorda aitaks kokku hoida kulusid ja suurendada tõhusust. Seetõttu tuleks tagada, et mis tahes liikmesriigis pädevate üksuste poolt valmistatud ligipääsetavas vormis koopiaid võivad soodustatud isikud ja pädevad üksused levitada ja kasutada kogu liidu piires. Sellise piiriülese vahetuse tugevdamiseks ning pädevate üksuste vastastikuse identifitseerimise ja koostöö hõlbustamiseks tuleks soodustada EL-is asuvate pädevate üksuste nimede ja kontaktandmete ning võimaluse korral nende veebisaitide andmete vabatahtlikku jagamist. Nimetatud küsimused on omakorda seotud Marrakechi direktiivi artikliga 6 (läbipaistvus ja teabevahetus), mille kohaselt liikmesriigid peaksid soovitama nende territooriumil asuvatel ning Marrakechi direktiivi artiklis 4 ja Marrakechi määruse artiklites 3 ja 4 osutatud toiminguid tegevatel pädevatel üksustel teatada neile vabatahtlikult oma nimed ja kontaktandmed. Liikmesriigid omakorda peavad edastama saadud teabe Euroopa Komisjonile30. Komisjon teeb selle teabe veebis asuvas teabekeskuses üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda. See aitaks pädevatel üksustel ning soodustatud isikutel ja õiguste omajatel kooskõlas Marrakechi direktiivi ja ka Marrakechi määrusega võtta pädevate üksustega ühendust lisateabe saamiseks. Eelnimetatud teabekeskus peaks olema täienduseks teabepunktile, mille loob vastavalt Marrakechi lepingu artiklile 9 Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) ning mille eesmärk on hõlbustada pädevate üksuste identifitseerimist ja koostööd rahvusvahelisel tasandil. Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande kohaselt31 toimus 2017. aastal raamatuvahetus välisriikide pimedate raamatukogudega. Neile saadeti 25 heliraamatu nimetust, neist 13 eestikeelset ja 12 venekeelset ning vastu saadi 14 venekeelset heliraamatu nimetust. Soome pimedate raamatukogult saadi 14 venekeelset heliraamatut. Välisriikide raamatukogudele saadeti 150 nimetust vähem ja neilt saadi 4 nimetust rohkem raamatuid kui 2016. aastal. AutÕS § 254. Pädevate üksuste kohustused Paragrahv vastab Marrakechi direktiivi artiklile 5 ning tuleneb Marrakechi lepingu artikli 2 punktist c. Marrakechi määruses omakorda käsitleb pädevate üksuste kohustusi artikkel 5. Marrakechi direktiivi põhjenduspunktide 12 ja 13 kohaselt peaksid pädevad üksused, selleks et parandada juurdepääsu ligipääsetavas vormis koopiatele ning hoida ära teoste või muude kaitstud objektide loata levitamist, täitma teatud kohustusi. Lõike 1 kohaselt on pädevatel üksustel järgmised kohustused. Pädevad üksused peavad esiteks levitama (sh laenutama), suunama üldsusele või tegema teose või muu kaitstud materjali koopiad kättesaadavaks vaid selleks, et võimaldada neil juurdepääs soodustatud isikutele või teistele pädevatele üksustele. Selleks on Eestis juba olemas kehtiv süsteem, näiteks Eesti Pimedate Raamatukogu kasutuseeskirja32 punkti 2.2 kohaselt on lugejaks registreerumisel vaja esitada isikut tõendav dokument või selle koopia ning tõend tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haiguse kohta või selle koopia. Sarnaselt peaksid käituma ka kõik pädevad üksused, kes soodustatud isikutele kaitstud objektidest koopiaid teevad. Teiseks peavad pädevad üksused võtma asjakohaseid meetmeid, et tõkestada ligipääsetavas vormis koopiate ilma loata reprodutseerimist, levitamist, üldsusele suunamist ja üldsusele 30 Vt selle kohta kõnesoleva eelnõuga AutÕS-le lisatud § 883. 31 Vt viide 17, Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande lk 2 ja 5. 32 Kinnitatud Eesti Hoiuraamatukogu 30. mai 2011. a käskkirjaga nr 1. Kättesaadav: http://epr.ee/et/teenused/ (04.04.18). 11 kättesaadavaks tegemist. Tuues jälle näitena Eesti Pimedate Raamatukogu, siis sisaldab nende kasutuseeskiri sellekohast põhjalikku regulatsiooni (punkt 3 „Teavikute kasutamise kord“), mille punkti 2.3 alusel peab inimene lugejaks registreerumisel tutvuma raamatukogu kasutuseeskirjaga ja ühtlasi kinnitama registreerimisavaldusel oma allkirjaga, et on tutvunud kasutuseeskirjaga ja nõustub selle tingimusi täitma. Lisaks sätestab korra punkt 4.2, et laenutatud teavikuid on keelatud lugejate poolt edasi anda teistele isikutele, loata kopeerida, levitada, avalikult esitada, laenutada või müüa. Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande33 lk 7 kohaselt valmistab Eesti Pimedate Raamatukogu CD-del heliraamatuid nii laenutuseksemplarina kui ka mittetagastatavana. Heliajalehti ja -ajakirju saadetakse soovijatele mittetagastatavana posti teel üks kord kahe nädala järel. Heliajakirjanduse plaadile salvestatakse kõik kahe nädala jooksul valmistatud või saadud eestikeelsed heliajalehed ja - ajakirjad. Venekeelsed heliajakirjanduse plaadid saadeti lugejatele kord kuus. Oluline on, et mittetagastatavate heliteavikute kasutusõigus kehtib 30 päeva. Kolmandaks on pädevatel üksustel kohustus tegutseda nõuetekohase hoolsusega ja säilitada andmeid teoste või muude kaitstud objektidega ning nende ligipääsetavas vormis koopiatega tehtud toimingute kohta. Sellised andmebaasid on olemas kõigis raamatukogudes ning ka Eesti Pimedate Raamatukogus. Viimati nimetatud asutuse 2017. aasta aruande34 kohaselt näiteks tellis raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) kaudu EPR-lt heliraamatuid, punktkirjas raamatuid ja kirjeldustõlkega filme Tartu Emajõe Kooli raamatukogu. 2017. aastal laenas EPR RVL-i teel Peterburi Pimedate Raamatukogult venekeelseid punktkirjas ajakirju oma lugejate jaoks. Eesti Pimedate Raamatukogu saatis 2017. aasta jooksul valmistatud heli- ja punktkirjas teavikuid ning Pimedate Infoühingult Helikiri saadud audioraamatuid Tartu Oskar Lutsu nimelisele Linnaraamatukogule ja Pärnu Keskraamatukogule, kust need pärast kataloogimist edasi Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogule ja Pärnu Pimedate Ühingu raamatukogule saadeti. Aasta jooksul valmistati punktkirjas materjale järgmistele asutustele: MTÜ Tantsupeomuuseum, Eesti Kunstimuuseum (Kadrioru Kunstimuuseum ja Adamson-Ericu Muuseum), Liivi Muuseum, Ugala Teater, Tallinna Ülikool, SA Innove, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Lõuna-Eesti Pimedate Ühing. Neljandaks peavad pädevad üksused avaldama ja ajakohastama, asjakohasel juhul oma veebisaidil (kodulehel) või muude kanalite (nii veebipõhised kui veebivälised) kaudu teavet selle kohta, kuidas nad täidavad punktides 1–3 nimetatud kohustusi. Eesti Pimedate Raamatukogu veebisait (http://epr.ee/et/pealeht/) on põhjalik ning sealt on võimalik saada kõiki vajaminevaid andmeid. Lõike 2 alusel peab pädev üksus soodustatud isikule, teisele pädevale üksusele, autorile või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale taotluse korral esitama ligipääsetaval viisil selliste teoste või muude kaitstud objektide loetelu, millest tal on olemas ligipääsetavas vormis koopiad, täpsustades, mis kujul need ligipääsetavad on. Selle kohta sisaldab juba praegu kõigile ligipääsetavana teavet Eesti Pimedate Raamatukogu (vt ülal) ning teave on kättesaadav ka andmebaasi Urram kaudu35. Samuti peab pädev üksus taotluse korral esitama nende teiste pädevate üksuste nimed ja kontaktandmed, kellega ta on § 253 lõike 4 alusel ligipääsetavas vormis koopiaid vahetanud. Selle teabe saab ka praegu kätte vastava taotluse esitamisel ning praktikas midagi jällegi märkimisväärselt muutma ei pea. Lõike 3 kohaselt võib pädev üksus töödelda isiku terviseandmeid üksnes selleks, et kinnitada lugeja kuulumine erandi sihtgruppi, mis on määratud eelnõuga AutÕS-sse lisatava § 252 lõikes 2. Pelgalt isiku kinnitusest, et ta on pime, nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega, ei 33 Vt viide 17, Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande lk 7. 34 Vt viide 17, Eesti Pimedate Raamatukogu 2017. aasta aruande lk 6 ja 8. 35 Vt selle kohta: https://www.lugeja.ee/catalogSimpleSearch?libraryId=1251 (06.04.18). 12 piisa, sest sellisel juhul jääb paraku võimalus, et erandi alusel teeb pädev üksus koopiaid ka isikutele, kes erandi sihtgruppi ei kuulu. See oleks aga juba vastuolus autoriõiguse põhimõtetega, mille kohaselt autori varaliste õiguste piiramine (antud juhul nt teosest koopia tegemine õiguste omajalt luba küsimata) saab toimuda vaid AutÕS-s otseselt ette nähtud juhtudel (kolmeastmeline test AutÕS §-s 17). Erandi piiride laiendav tõlgendamine ei oleks kolmeastmelise testi valguses võimalik. Seetõttu riskiks pädev üksus ilma tervisetõendita, mis kinnitab isiku kuulumist erandi sihtrühma, teosest koopia tegemisel autorile või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale kuuluvate varaliste õiguste rikkumisega. Pädevale üksusele esitatav terviseinfo peaks sisaldama ennekõike teavet selle kohta, kas isikul on vastav puue, ega pea tingimata nimetama konkreetset diagnoosi. Pädev üksus peab isikuandmeid töötlema vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele36, millega alates 25.05.2018 on asendatud senine andmekaitsedirektiiv 95/46/EÜ. Marrakechi direktiivis sisaldub vastav nõue artiklis 7 ning Marrakechi määruses artiklis 6. Samuti sisaldub Marrakechi direktiivi artiklis 7 ning Marrakechi määruse artiklis 6 viide direktiivile 2002/58/EÜ – elektroonilise side valdkonnas isikuandmete kaitset reguleerivale direktiivile, mis täiendab isikuandmete kaitse alast üldist direktiivi 95/46/EÜ. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktile 173 tuleks üldmäärust kohaldada kõigil isikuandmete töötlemise valdkonna põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisega seotud juhtudel, mille suhtes ei kohaldata sama eesmärgiga konkreetseid kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/58/EÜ, sealhulgas vastutava töötleja kohustusi ja füüsiliste isikute õigusi. Pärast isikuandmete kaitse üldmääruse vastuvõtmist tuleks selle põhjenduspunkti kohaselt ka direktiiv 2002/58/EÜ läbi vaadata, eelkõige selleks, et tagada kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega. Eesti õigusesse on direktiiv 2002/58/EÜ praegu üle võetud elektroonilise side seadusega37. Punktiga 6 täiendatakse AutÕS paragrahvi 756 punktiga 4, viidates, et autoriõigusega mittekaitstavate sui generis andmebaaside tegijatele tagatud ainuõigusi (väljavõtte tegemine andmebaasist või selle taaskasutamine) saab piirata eelnõuga AutÕS-sse kavandatud § 253 lõikes 1 nimetatud juhul. Regulatsioon on sarnane autoriõigusega kaasnevate õiguste omaga, kus vastavate õiguste piiramine on sätestatud AutÕS IV peatükist eemal (AutÕS § 75 lõikes 1 ning selle lõike punktis 6 on viidatud, et kaasnevaid õigusi saab piirata ka AutÕS IV peatükis sätestatud juhtudel). Sui generis andmebaaside puhul on vaja lisada asjakohane viide, kuna AutÕS § 75 lõike 1 punktiga 6 sarnast juba olemasolevat viidet AutÕS § 756 ei sisalda. Nägemispuudega isikute huvides tehtav erand sätestatakse omakorda eelnõuga AutÕS-sse lisatavas 21. jaos nimetatud tingimustel. Punktiga 7 täiendatakse tehniliste kaitsemeetmete regulatsiooni AutÕS-s. Nimelt lisatakse AutÕS § 803 lõikele 4 viide täpsustatud erandile. Säte tugineb Marrakechi direktiivi artikli 3 lõikele 4, mis tugineb Marrakechi lepingu artiklile 7. Sätte kohaselt kohaldatakse sätestatud erandi suhtes direktiivi 2001/29/EÜ artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat ja viiendat lõiku. Kehtiva AutÕS §-s 803 nimetatud vaba kasutamise juhtudel, kuhu nüüd lisandub ka õiguste objekti vaba kasutamine pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides, peab õiguste omaja kohaldama oma teosele või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile selliseid meetmeid, mis võimaldavad teose vabaks kasutamiseks õigustatud 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 37 RT I, 01.07.2017, 2. 13 isikul kasutada teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ulatuses, mis on vajalik vabaks kasutamiseks seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimusel, et vabaks kasutamiseks õigustatud isikutel oleks seaduslik juurdepääs kaitstud teosele või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile. See säte on lisagarantiiks erandist kasusaajatele ning täiendab sellisena eelnõuga AutÕS-sse kavandatud § 253 lõiget 2. Punktiga 8 täiendatakse samamoodi AutÕS-s juba sisalduvat tehniliste kaitsemeetmete regulatsiooni, millega kavandatakse täiendada AutÕS § 803 lõiget 5. Sätte üldise mõtte kohaselt välistatakse lõikega 4 (öeldes, et õiguste omaja ei saa vaba kasutust tehniliste kaitsemeetmetega takistada) vaba kasutuse juhtudest kasusaajate huvides pakutud meetmete hulgast need juhud, kui teos või muu õiguste objekt on tehtud üldsusele kättesaadavaks lepingu alusel sellisel viisil, et isik saab seda kasutada individuaalselt valitud kohas ja ajal. Seega kehtiva õiguse kohaselt on õiguste omajal sisuliselt võimalik vaba kasutamist tehniliste meetmetega takistada, kui tegemist on veebisisuga. Kuna veebisisu on järjest kasvava tähtsusega ning paljud õiguste objektid on kättesaadavaks tehtud justnimelt võrgupõhiselt, siis oleks teoreetiliselt suur osa võimalikust vabast kasutusest ka nägemispuudega isikute jaoks takistatud, kui õiguste omaja on pidanud vajalikuks nt veebimaterjalist koopiate tegemist tehniliste meetmetega takistada. Seetõttu ongi nii Marrakechi leping kui ka direktiiv probleemile tähelepanu pööranud ning välistanud sellised takistused, öeldes, et kehtivast tehniliste kaitsemeetmete regulatsioonist ei kohaldata kõnesoleva eelnõuga reguleeritava vaba kasutuse puhul infoühiskonna direktiivi artikli 6 lõike 4 neljandat alalõiku. Säte tugineb Marrakechi direktiivi artikli 3 lõikele 4, mis omakorda tuleneb Marrakechi lepingu artiklist 7. Punktiga 9 kavandatakse AutÕS-sse rakendusnorm (§ 883), mis puudutab Eestis tegutsevaid pädevaid üksusi. Paragrahv tugineb Marrakechi direktiivi artiklile 638. Lõike 1 kohaselt peaksid muudatustega AutÕS-sse kavandatud määratluse (AutÕS § 252 lg 4) kohaselt Eestis tegutsevad pädevad üksused teavitama Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu, kui nad on valmistanud või valmistavad pimedatele, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis teoste või muude kaitstud objektide koopiaid ning kasutavad neid AutÕS-sse lisatava § 253 lõike 1 punkti 2 kohaselt. Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti Pimedate Raamatukogu omakorda peab teavitama nii oma tegevusest pädeva üksusena kui talle teada antud teiste juriidiliste isikute vastavast tegevusest Euroopa Komisjoni. Punktiga 10 täiendatakse AutÕS normitehnilist märkust viitega ülevõetavale Marrakechi direktiivile. Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine AutÕS muudatused jõustuvad 2018. aasta 11. oktoobril. See tähtaeg on seatud ülevõetava direktiivi artikli 11 lõikega 1. 38 Vt ka käesolevas seletuskirjas esitatud kommentaare eelnõuga AutÕS-sse lisatava § 253 lõike 3 kohta. 14 Alates 12. oktoobrist 2018 hakatakse kohaldama ka Marrakechi määrust, mille riigisiseseks sujuvaks rakendamiseks täiendavaid norme kehtestada vaja ei ole. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse üldjoontes sama terminoloogiat, mis kehtivas AutÕS-s. Kehtiv AutÕS ei sisalda praegu eraldi paragrahvi pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides õiguste piiramise kohta. Vajaduse korral on mõiste avatud konkreetset küsimust reguleeriva paragrahvi juures. Kuna Marrakechi direktiivi nõuete ülevõtmisega uueneb teatud määral ka ühte konkreetset vaba kasutuse juhtu käsitlev terminoloogia, on kõik IV peatüki 21. jaos kasutatavad mõisted määratletud §-s 252. Lisaks kõnealuse vaba kasutusega hõlmatud „teoste ja muude kaitstud objektide“ täpsustamisele (§ 252 lg 1) on piiritletud ka sellest ainuõiguste piiramisest kasu saav „soodustatud isik“ (§ 252 lg 2). Uue terminina võetakse kasutusele „ligipääsetavas vormis koopia“ (§ 252 lg 3), mis on teose või muu kaitstud objekti koopia, mis on esitatud tavapärasega võrreldes muul viisil või muus vormis, mis võimaldab soodustatud isikul teosele või muule kaitstud objektile hõlpsamini juurde pääseda. Lõpetuseks määratletakse „pädev üksus“ kõnealuse jao tähenduses (§ 252 lg 4), mis on juriidiline isik, kes mittetulunduslikel alustel pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamise eesmärk on viia AutÕS kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1564, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid lubatud kasutusviise pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas. Eelnõu on nimetatud direktiiviga kooskõlas, samuti teiste EL-i normidega autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas. Eelnõu on kooskõlas ka valkdonnaga seotud Marrakechi määrusega (vt eespool), millega tagatakse, et ligipääsetavas vormis teose koopiaid on võimalik eksportida kolmandatesse riikidesse ning vastupidi. EL-i direktiivi ja seaduseelnõu võrdlustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatav muudatus Muudatusega tagatakse paremad ja ühtlustatud võimalused pimedatele, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsuks raamatutele ja muudele trükistele. Marrakechi direktiivi ja määruse nõuetest tulenevalt lisatakse nägemispuudega isikute huvides lubatud vaba kasutuse regulatsioonile mitmeid täpsustusi, mistõttu on vaja AutÕS IV peatükki 15 „Autori varaliste õiguste teostamise piiramine (teose vaba kasutamine)“ täiendada 21. jaoga „Teose kasutamine pimeda, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides“. Määratletakse asjaomased mõisted, konkretiseeritakse lubatud kasutusviisid ning sätestatakse pädevate üksuste kohustused teostest ja muudest kaitstud objektidest koopiate tegemisel. 6.2. Sihtgrupid Nägemispuudega inimesed Suurimat kasu saavad täpsustatud ulatusega vaba kasutuse regulatsioonist muudatuste kohaselt soodustatud isikud – pimedad, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikud. Nemad saavad kohustusliku erandiga paremad võimalused pääseda ligi ligipääsetavas vormis teoste koopiatele, mida neil on reaalselt võimalik kasutada. Muudatustega ettenähtud tingimustel tasu selliste koopiate tegemise eest õiguste omajatele maksma ei pea. Sotsiaalministeeriumist 2016. a saadud teabe kohaselt on nägemispuudega isikuid Eestis 7252, Eesti Pimedate Raamatukogul on lugejaid 844. Ka seni on kehtiva õiguse alusel vastav erand olnud üldisemal kujul tegelikult rakendatud ning see praktika ei pea märkimisväärselt muutuma. Küll aga on uus regulatsioon kui üle EL-i kohustuslikuna sätestatud vaba kasutuse juhtum kindlasti kasuks piiriülese koostöö parandamisele ja ligipääsetavas vormis koopiate vahetuse ühtlustatud alustele viimisele. Sellele aitavad kaasa nii Marrakechi lepingu artikli 9 alusel WIPO poolt rahvusvahelisel tasandil loodav teabekeskus kui ka EL-i tasandi teabekeskus (direktiivi artikkel 6). Marrakechi määrus laiendab ühtsetel alustel ligipääsetavas vormis koopiate tegemise ja vahetamisega seotud riikide ringi kolmandate riikidega, kes ei ole EL-i liikmesriigid, kuid on Marrakechi lepingu osalisriigid. Pädevad üksused Muudatustest saavad kasu soodustatud isikute vajadustega mittetulunduslikel alustel tegelevad juriidilised isikud, kellel on võimalus teha teostest ligipääsetavas vormis koopiaid ning neid koopiaid levitada, sh piiriüleselt (EL-is Marrakechi lepinguga liitunud riikides). Eestis seni kehtivas õiguses sisaldunud vaba kasutus on puudutanud peamiselt Eesti Pimedate Raamatukogu tegevust. Samas on võimalik, et ligipääsetavas vormis teoseid ja muid kaitstud objekte tehakse ka teistes asutustes, kes pakuvad mittetulunduslikel alustel soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele. Eelnõuga (tulenevalt nii Marrakechi määruse kui ka direktiivi nõuetest) sätestatakse pädevale üksusele kohustused (§ 254), mille kohaselt peab selline asutus tagama, et ta: 1) levitab, suunab üldsusele või teeb koopiad kättesaadavaks vaid selleks, et tagada neile juurdepääs soodustatud isikutele või teistele pädevatele üksustele; 2) võtab asjakohased meetmed, et tõkestada ligipääsetavas vormis koopiate ilma loata reprodutseerimist, levitamist, üldsusele suunamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist; 3) tegutseb nõuetekohase hoolsusega ja säilitab andmeid teoste või muude kaitstud objektidega ning nende ligipääsetavas vormis koopiatega tehtud toimingute kohta; 4) avaldab ja ajakohastab, asjakohasel juhul oma veebisaidil (kodulehel) või muude kanalite kaudu (nii veebipõhised kui veebivälised), teavet selle kohta, kuidas ta täidab punktides 1–3 nimetatud kohustusi. 16 Lisaks peab pädev üksus esitama soodustatud isikule, teisele pädevale üksusele, autorile või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale taotluse korral ligipääsetaval viisil nii selliste teoste või muude kaitstud objektide loetelu, millest tal on olemas ligipääsetavas vormis koopiad, kui ka nende pädevate üksuste nimed ja kontaktandmed, kellega ta on ligipääsetavas vormis koopiaid vahetanud. Veel sätestab Marrakechi direktiivi artikkel 6 (läbipaistvus ja teabevahetus), et liikmesriigid soovitavad nende territooriumil asuvatel ja ligipääsetavas vormis teoste koopiaid tegevatel pädevatel üksustel teatada vabatahtlikult oma nimed ja kontaktandmed. Edasi on juba liikmesriikide kohustus edastada saadud teave Euroopa Komisjonile, kes teeb selle teabe veebis asuvas teabekeskuses üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda. Eelnõuga AutÕS-sse lisatava § 883 lg 1 kohaselt teavitavad pädevad üksused Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu, kui nad on valmistanud või valmistavad pimedale, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikule ligipääsetavas vormis teoste või muude kaitstud objektide koopiaid. Marrakechi direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik selle teabe edastama omakorda Euroopa Komisjonile. Eesti Pimedate Raamatukogu oleks selle ülesande täitja Eestis (§ 883 lg 2). Õiguste omajad Nii kehtiv EL-i direktiiv 2001/29/EÜ kui ka AutÕS sisaldavad vaba kasutuse viisi, mille eesmärgiks on teha nägemispuudega isikutele kättesaadavaks teoste või muu materjali ligipääsetavas vormis koopiad. See tähendab, et puudutatud on üsna erinevate teoste õiguste omajad (ennekõike autorid, aga ka näiteks fonogrammitootjad ja -esitajad, kuna audioraamatud on hõlmatud), kellelt ei pea õiguste objekti vabaks kasutamiseks puudega inimeste huvides luba küsima ega kellele tasu maksma (eelnõuga ei ole plaanis muuta kehtivat süsteemi, mille kohaselt on tegemist vaba kasutusega, mida õiguste omajale ei kompenseerita). Erandit on soodustatud isikute huvides ka seni praktikas kasutatud ning Marrakechi direktiivi täpsustustel puudutatud õiguste omajate ringile märkimisväärset mõju ei ole. 6.3. Kaasnev mõju Võrreldes kehtiva õigusega on erinevuseks asjaolu, et senine valikuline regulatsioon nägemispuudega inimeste huvides õiguste piiramiseks infoühiskonna direktiivis 2001/29/EÜ asendub kohustuslike sätetega EL-i tasandil (Marrakechi direktiiv) ning süsteem omakorda põhineb rahvusvahelisel lepingul (Marrakechi leping). Seega toimub edaspidi ligipääsetavas vormis teoste kasutamine ja vahetamine ühtsetel alustel EL-i piires ning samuti suhetes Marrakechi lepingu liikmeks olevate kolmandate riikidega (Marrakechi määrus). Samas on Eestis juba aastaid kehtinud puudega inimeste huvides õiguste piiramise regulatsioon ning selle rakenduspraktikas ei ole EL-i tasandi täpsustatud regulatsiooni valguses ette näha suuri ja põhimõttelisi muudatusi (nt turukontrolli nõue või vaba kasutuse kompenseerimine). Marrakechi meetmetega ette nähtud pädevate üksuste tegevust puudutavad kohustused on enamasti juba praegu toimuva praktika osaks (teabe kättesaadavus pädevate üksuste kodulehel, koopiate valmistamine üksnes soodustatud isikutele kasutamiseks jms), seega ei ole ette näha olulisi ressursimahukaid lisategevusi pädevatele üksustele. Sotsiaalne mõju: mõju riskirühma kuuluvate inimeste sotsiaalsele kaasatusele. Nägemispuudega isikute olukord eelduslikult paraneb, kuna ligipääsetavas vormis teoste valik EL-i sisese kohustusliku erandi (Marrakechi direktiiv) ning ka Marrakechi määruse ja 17 Marrakechi lepingu abil suureneb. Eesti on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisega võtnud kohustuse arendada puuetega inimeste võimalusi iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks ühiskonnaelus. Konventsiooni artikkel 9 kohustab liikmesriike tagama puuetega inimestele ligipääs teistega võrdsetel alustel mh teabele ja suhtlusvahenditele (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele). Nende eesmärkide täitmisele aitab eelnõu kindlasti kaasa. Seeläbi väheneb erikohtlemist vajavate inimeste tõrjumise risk ning paraneb nägemispuudega inimeste kaasatus ühiskonda. Majanduslik mõju: mõju leibkondade toimetulekule. Koopiaid tehakse Eestis üldarvuna üsna vähe, nii et muudatusel ei ole märkimisväärset makromajanduslikku mõju, ka ei kaasne märkimisväärset mõju ettevõtluskeskkonnale. Samas avaldub majanduslik mõju nägemispuudega inimeste toimetulekule ühiskonnas – ligipääs tasuta teostele võib vähendada nägemispuudega inimeste leibkondade kulutusi, loob vajalikud eeldused nägemispuudega inimeste täiendushariduseks ja parandab võimalusi ühiskondlikus elus (ka tööelus) osalemiseks. Laenutuses oli 2017. aasta lõpul 4654 nimetust heliraamatuid, 897 nimetust punktkirjas raamatuid, 103 puuteraamatut, 117 e-raamatut ja 33 filmi. 2017. aastal omakorda valmistati Eesti Pimedate Raamatukogus 129 nimetust eesti- ja 12 nimetust venekeelseid heliraamatuid, mis on u 3% kõikidest Eestis ilmuvatest raamatutest. Majanduslik mõju: Mõju infoühiskonna arengule Teatud mõju võib infoühiskonna arengule avalduda, kuna laiema valiku heliraamatute kättesaadavus paraneb, loodud on juba EPR Veebiraamatukogu39, kasutada saab DAISY- raamatuid (Digital Accessible Information System), mis on digitaalseid heliraamatuid, mis sisaldavad kas helifaile, tekstifaile või mõlemat korraga. DAISY standardi järgi valmistatud heliraamat pakub selle kasutajale mitmeid funktsioone, mida teised heliraamatud ei võimalda. Lisaks teksti kuulamisele on DAISY raamatus navigeerimiseks võimalik kasutada fraase, peatükke ja leheküljenumbreid, lisada järjehoidjaid jm40. Selliste standardite loomisele ja kasutamisele võib täpsustatud regulatsioon kaasa aidata, kuna tegemist on teoste piiriülese levikuga seotud tegevusega. Loomisel on ka WIPO vastav andmebaas ligipääsetavas vormis teoste parema leviku tagamiseks. 6.4. Mõju olulisus Mõju olulisuse määravad neli kriteeriumi: sihtgrupi suurus, muudatuste ja kaasneva mõju ulatus, mõju esinemise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõju vahetu sihtgrupp – nägemispuudega isikud (u 7000) ja volitatud üksused (nt Eesti Pimedate Raamatukogu) – on ühiskonnas pigem väike. Kaudne sihtgrupp – õiguste omajad (u 5000 kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt lepingutega esindatavat, kuid ka näiteks kirjanikud, kellel sellist organisatsiooni ei ole) – on ka pigem väike. Mõju ulatus – pädevate üksuste senine praktika saab suures osas jätkuda, mõnede potentsiaalselt lisanduvate kohustuste (eelnõuga AutÕS-sse lisatav § 254) täitmine ei nõua 39 Vt selle kohta: http://epr.ee/et/veebiraamatukogu/ (13.04.2018). 40 Vt selle kohta: http://epr.ee/et/kogu/ (13.04.2018). 18 märkimisväärset lisaressurssi, sest suures ulatuses on juba praegu kehtiva õiguse rakenduspraktikas Marrakechi direktiivi ja määruse nõuded täidetud. Seega võib järeldada, et ka mõju ulatus on muudatuste rakendumisel pigem väike. Mõju sagedus – ligipääsetavas vormis koopiate valmistamise statistika (EPR aastaaruanne) kohaselt ei ole tegemist märkimisväärselt mahuka tegevusega. Seega võib mõju sageduse hinnata pigem väikeseks. Muudatus puudutab vahetult koopiate loomist, mitte niivõrd nende kasutamist. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – eelnõu koostajate hinnangul ebasoovitavaid kõrvalmõjusid ei kaasne. Kuigi muudatused avaldavad eelduslikult positiivset mõju ligipääsetavas vormis teostest tehtud koopiate piiriülesele vahetusele ja parandavad kättesaadavust, on sihtgrupp sedavõrd väike, et ühiskonna tasandil võib avalduva mõju hinnata pigem väheoluliseks. Samas on sihtrühma jaoks tegemist tarviliku ning positiivse muudatusega. Muudatused ei mõjuta ettevõtjate ega inimeste halduskoormust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu ei too riigile kaasa täiendavaid kulusid, kuna tegemist ei ole õiguste omajale kompenseeritava vaba kasutusega. Tulenevalt Marrakechi direktiivi artiklist 6 peab liikmesriik edastama Euroopa Komisjonile teabe tema territooriumil tegutsevate pädevate üksuste kohta. Eelnõuga AutÕS-sse kavandatud § 883 kohaselt teavitavad pädevad üksused Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu, kui nad on valmistanud või valmistavad pimedatele, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis teoste või muude kaitstud objektide koopiaid. Eesti Pimedate Raamatukogu edastab vastava teabe Euroopa Komisjonile, kes teeb omakorda selle teabe veebis asuvas teabekeskuses üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda. 8. Rakendusaktid Rakendusakte ei ole eelnõuga ette nähtud. 9. Seaduse jõustumine Direktiivi (EL) 2017/1564 ülevõtmistähtaeg on 11.10.2018 (artikkel 11 lg 1). Jõustumisnorm sisaldub eelnõu §-s 2. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 19 Huvirühmad on olnud kaasatud kõnesoleva eelnõu väljatöötamisele eelnenud järgus, näiteks toimus 24.04.2018 kohtumine Eesti Pimedate Raamatukogu esindajatega. Eelnõu saadetakse kooskõlastamisele Kultuuriministeeriumisse, Haridus- ja Teadusministeeriumisse, Sotsiaalministeeriumisse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ning Rahandusministeeriumisse. Arvamuste saamiseks edastatakse eelnõu Õiguskantsleri Kantseleisse, Riigikohtusse, Eesti Pimedate Raamatukokku, Rahvusraamatukokku, Eesti Lugemisühingusse, Tartu Emajõe koolile, Tallinna Heleni koolile, Eesti Pimedate Liidule, Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse, Lõuna-Eesti Pimedate Ühingusse, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli, Eesti Kunstiakadeemiasse, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjoni, Inimõiguste Instituuti, Eesti Inimõiguste Keskusesse, Eesti Kirjanike Liitu, Eesti Autorite Ühingusse, Eesti Esitajate Liitu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingusse, Eesti Audiovisuaalautorite Liitu, Rahvusarhiivi, Eesti Ajalehtede Liitu, Eesti Ajakirjanike Liitu, Eesti Kirjastuste Liitu, samuti maakonna- ja linnaraamatukogudele, Tallinna Keskraamatukogule, Tartu Linnaraamatukogule, Narva Keskraamatukogule, Eesti Lastekirjanduse Keskusesse, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Rahvusringhäälingusse ja Eesti Ringhäälingute Liitu. 20 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 08.06.2018 Direktiivi (EL) 2017/1564 vastavustabel EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid õigusakti sisuliseks rakendamiseks normi kehtestatavad riigisisesed ülevõtmise õigusaktid kohustus Art 1 Ei - Artikkel nimetab direktiivi reguleerimiseseme ja kohaldamisala, ülevõtmine ei ole vajalik. Art 2 punkt 1 Jah AutÕS § 252 lg 1 Art 2 punkt 2 Jah AutÕS § 252 lg 2 Art 2 punkt 3 Jah AutÕS § 252 lg 3 Art 2 punkt 4 Jah AutÕS § 252 lg 4 Art 3(1) Jah AutÕS § 253 lg 1 Art 3(2) Jah AutÕS § 253 lg 1 Art 3(3) Jah AutÕS § 17, § 75 lg 1 p 6, § 756 punkt 4 Art 3(4) Jah AutÕS § 803 lg 4 ja 5 Art 3(5) Jah AutÕS § 253 lg 2 Art 3(6) Ei Direktiiv annab liikmesriikidele võimaluse kõnealuse vaba kasutuse kompenseerimiseks õiguste omajale, Eesti peab otstarbekaks jätkata kehtiva praktikaga, mille kohaselt ei ole tegemist hüvitatava vaba kasutusega. Art 4 Jah AutÕS § 253 lg 3 Art 5(1) Jah AutÕS § 254 lg 1 Art 5(2) Jah AutÕS § 254 lg 2 Art 6(1) Jah AutÕS § 883 lg 1 Direktiivi kohaselt peab LR enda territooriumil tegutsevatele pädevatele üksustele soovitama, et nad teataks oma nimed ja kontaktandmed, see on eelnõus kirjutatud normina seadusesse. Art 6(2) Jah AutÕS § 883 lg 2 Direktiivi kohaselt peab LR enda territooriumil tegutsevatest pädevatest üksustest Euroopa Komisjoni teavitama, see kohustus on eelnõuga pandud Eesti Pimedate Raamatukogule. Art 7 Jah AutÕS § 254 lg 3 Art 8 Jah AutÕS § 19 punkt 6 Art 9 Ei Aruandlus - säte on suunatud Euroopa Komisjonile. Art 10(1) Ei Läbivaatamine - säte on suunatud Euroopa Komisjonile. Art 10(2) Ei Läbivaatamise jaoks peavad LR-d sätte kohaselt Euroopa Komisjonile esitama vajamine teabe (nii art 10 lg 1 kui art 9 osutatud nõuete täitmiseks Euroopa Komisjoni poolt). 1 Art 10(3) Ei Sätte kohaselt võivad LR-d teavitada Euroopa Komisjoni, kui direktiivi rakendamine on oluliselt halvendanud ligipääsetavas vormis teoste kaubanduslikku kättesaadavust soodustatud isikutele, et seda saaks arvestada vastavate aruannete koostamisel. Art 11(1) Jah Eelnõu § 2, mille kohaselt jõustvad AutÕS muudatused 2018. aasta 11. oktoobril. Lisaks normitehniline märkus (eelnõu punkt 10). Art 11(2) Ei LR-d peavad sätte kohaselt esitama direktiivi ülevõtvate riigisiseste normide teksti. Art 12 Ei Direktiivi jõustumissäte. Art 13 Ei Direktiivi adressaadid. 2 Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium Meie 18.06.2018 nr 8-1/4288 Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu saatmine kooskõlastamiseks ja arvamuste esitamiseks Tere, Saadame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuste esitamiseks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (Marrakechi direktiivi ülevõtmine). Palume esitada oma ettepanekud eelnõule 15 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Lisad: - Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu; - Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri; - Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 - direktiivi (EL) 2017/1564 vastavustabel. Sama arvamuse avaldamiseks: Õiguskantsleri Kantselei Riigikohus Eesti Pimedate Raamatukogu Rahvusraamatukogu Eesti Lugemisühing Tartu Emajõe kool Tallinna Heleni kool Eesti Pimedate Liit Põhja-Eesti Pimedate Ühing Lõuna-Eesti Pimedate Ühing Tartu Ülikool Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Tallinna Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon Inimõiguste Instituut Eesti Inimõiguste Keskus Eesti Kirjanike Liit Eesti Autorite Ühing Eesti Esitajate Liit Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Audiovisuaalautorite Liit Rahvusarhiiv Eesti Ajalehtede Liit Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Kirjastuste Liit Harju Maakonnaraamatukogu Põltsamaa Raamatukogu Jõhvi Keskraamatukogu Järvamaa Keskraamatukogu Hiiu Valla Keskraamatukogu Lääne Maakonna Keskraamatukogu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu Põlva Keskraamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Rapla Keskraamatukogu Saare Maakonna Keskraamatukogu Kõrveküla Raamatukogu Valga Keskraamatukogu Viljandi Linnaraamatukogu Võrumaa Keskraamatukogu Tallinna Keskraamatukogu Tartu Linnaraamatukogu Narva Keskraamatukogu Eesti Lastekirjanduse Keskus Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Rahvusringhääling Eesti Ringhäälingute Liit Kärt Nemvalts 6 208 283 [email protected] EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/18-0645 - Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (Marrakechi direktiivi ülevõtmine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 09.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4684771-6e36-45be-94a1-682392b04082 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4684771-6e36-45be-94a1-682392b04082?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel