Ministeeriumid
18.06.2018 nr 1-4/18/3311-2
„Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla
võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu ning
„Võru maakonna kaitsealuste parkide ja puistu
piirid” muutmise eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määruse
nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu
koos seletuskirjaga ning Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2010. a määruse nr 162
„Võru maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” muutmise eelnõu koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Väike-konnakotka määruse eelnõu
2. Väike-konnakotka määruse seletuskiri
3. Väike-konnakotka püsielupaikade kaardid
4. Võru maakonna parkide ja puistu piiride määruse eelnõu
5. Võru maakonna parkide ja puistu piiride määruse seletuskiri
6. Vastseliina lehisepuistu kaart
Teadmiseks: Keskkonnaagentuur
Selve Pitsal
463 6839,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU 30.04.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn 2018 nr
Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2010. a määruse nr 162
„Võru maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid”
muutmine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2010. a määruses nr 162 „Võru maakonna kaitsealuste
parkide ja puistu piirid” tehakse järgmised muudatused:
1) esimest normitehnilist märkust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitsealuste parkide ja puistu välispiirid on märgitud määruse lisas esitatud kaartidel, mille
koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) LEST 97 1 mm täpsusega
(EUREF89) projektsioonis ja maakatastri andmeid. Parkide kaartidega saab tutvuda
Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee). Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel
www.envir.ee.”;
2) määruses lisas asendatakse „Lisa Vastseliina lehisepuistu” kaart käesoleva määruse lisas
esitatud kaardiga1.
§ 2. Muudatuste põhjendused
Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused kaitstava loodusobjekti välispiiri muutmise
kohta.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 4. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 18. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/168
algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 5. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Puistu välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti
(mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
2
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister Siim Kiisler
Keskkonnaminister Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa. Vastseliina lehisepuistu kaart
2
EELNÕU 20.04.2018
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2018 nr
Keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määruse nr 12
„Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine
ja kaitse-eeskiri” muutmine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määruses nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse
alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Harju maakonnas võetakse kaitse alla väike-konnakotka Rahula püsielupaik Saku vallas
Rahula külas.
(2) Ida-Viru maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad:
1) Pasti püsielupaik Alutaguse vallas Oonurme külas;
2) Uuetoa püsielupaik Alutaguse vallas Metsküla külas.
(3) Jõgeva maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad:
1) Lilastvere püsielupaik Jõgeva vallas Lilastvere ja Oti külas;
2) Pikknurme püsielupaik Põltsamaa vallas Pikknurme külas;
3) Pudivere püsielupaik Põltsamaa vallas Pudivere külas;
4) Puiatu püsielupaik Põltsamaa vallas Puiatu külas;
5) Rohe püsielupaik Jõgeva vallas Rohe külas;
6) Veia püsielupaik Mustvee vallas Veia külas.
(4) Järva maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad:
1) Jõeküla püsielupaik Türi vallas Jõeküla külas;
2) Karjaküla püsielupaik Türi vallas Karjaküla külas;
3) Lõõla püsielupaik Türi vallas Lõõla külas;
4) Mõla püsielupaik Türi vallas Karjaküla külas;
5) Rõhu püsielupaik Järva vallas Rõhu külas.
(5) Lääne maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad:
1) Kastja püsielupaik Lääne-Nigula vallas Kastja külas;
2) Laiküla püsielupaik Lääne-Nigula vallas Laiküla külas.
(6) Lääne-Viru maakonnas võetakse kaitse alla Edru väike-konnakotka püsielupaik
Väike-Maarja vallas Edru külas.
(7) Põlva maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad:
1) Nulga püsielupaik Räpina vallas Nulga külas;
2) Parapalu püsielupaik Räpina vallas Parapalu külas;
3) Prangli püsielupaik Kanepi vallas Prangli külas;
4) Vaadimäe püsielupaik Räpina vallas Raigla ja Köstrimäe külas.
(8) Pärnu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad:
1) Künnametsa püsielupaik Tori vallas Niidu külas;
2) Levi püsielupaik Tori vallas Levi külas;
3) Luuri püsielupaik Põhja-Pärnumaa vallas Luuri külas;
4) Pihke püsielupaik Saarde vallas Laiksaare külas;
5) Pärnjõe püsielupaik Põhja-Pärnumaa vallas Luuri ja Pärnjõe külas;
6) Reinumurru püsielupaik Põhja-Pärnumaa vallas Reinumurru ja Ülaste külas;
7) Saunametsa püsielupaik Saarde vallas Kikepera külas;
8) Silingi püsielupaik Pärnu linnas Põlendmaa külas;
9) Vahtra püsielupaik Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas;
10) Veelikse püsielupaik Saarde vallas Veelikse külas;
11) Viluvere püsielupaik Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas;
12) Viisireiu püsielupaik Saarde vallas Kalita ja Viisireiu külas.
(9) Rapla maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad:
1) Inda püsielupaik Märjamaa vallas Nurtu-Nõlva ja Inda külas;
2) Koogiste püsielupaik Kehtna vallas Koogiste ja Kõrbja külas;
3) Kunsu püsielupaik Märjamaa vallas Kunsu külas;
4) Laukna püsielupaik Märjamaa vallas Laukna külas;
5) Sulu püsielupaik Märjamaa vallas Sulu külas.
(10) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad:
1) Assikvere püsielupaik Peipsiääre vallas Assikvere ja Lümati külas;
2) Kõnnujõe püsielupaik Tartu vallas Kõnnujõe külas;
3) Metsanurga 2 püsielupaik Tartu vallas Siniküla külas;
4) Mudajõe püsielupaik Tartu vallas Kõduküla ja Metsanuka külas;
5) Pajukurmu püsielupaik Luunja vallas Kavastu ja Pajukurmu külas;
6) Puhja püsielupaik Elva vallas Tännassilma külas;
7) Rupsi püsielupaik Peipsiääre vallas Padakõrve ja Rupsi külas;
8) Soosilla püsielupaik Nõo vallas Nõgiaru külas ning Tartu linnas Pihva ja Rõhu külas;
9) Vara-Pilpaküla püsielupaik Peipsiääre vallas Matjama ja Vara külas;
10) Vasula 1 püsielupaik Tartu vallas Maramaa külas ja Vasula alevikus.
(11) Valga maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad:
1) Astuvere püsielupaik Elva vallas Astuvere ja Atra külas;
2) Kuiksilla püsielupaik Otepää vallas Lossiküla külas;
3) Leebiku püsielupaik Tõrva vallas Kungi ja Leebiku külas;
4) Lutsu püsielupaik Valga vallas Lepa ja Lutsu külas;
5) Lüüdiansu püsielupaik Valga vallas Iigaste külas;
6) Ratniku püsielupaik Valga vallas Õlatu külas;
7) Laane püsielupaik Tõrva vallas Jõgeveste külas;
8) Vilaski püsielupaik Valga vallas Iigaste külas.
2
(12) Viljandi maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad:
1) Jälevere püsielupaik Põhja- Sakala vallas Jälevere külas;
2) Kuhjavere püsielupaik Põhja-Sakala vallas Aimla külas;
3) Koksvere püsielupaik Põhja-Sakala vallas Maalasti külas;
4) Paaksimaa püsielupaik Põhja- Sakala vallas Paaksimaa külas;
5) Õisu püsielupaik Mulgi vallas Mõõnaste külas ja Viljandi vallas Sultsi külas.
(13) Võru maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad:
1) Juraski püsielupaik Võru vallas Hinsa ja Tsolli külas;
2) Koemetsa püsielupaik Rõuge vallas Koemetsa külas;
3) Lehise püsielupaik Võru vallas Saarde külas;
4) Perakõnnu püsielupaik Rõuge vallas Tundu külas.
(14) Püsielupaikade ja nende vööndite piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse
lisas.3”;
2) paragrahvi 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Looduskaitseseaduse § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitseja (edaspidi valitseja)
Keskkonnaamet.”;
3) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Väike-konnakotka püsielupaikade maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse, välja arvatud
Edru, Kastja, Koogiste, Kuhjavere, Kuiksilla, Kunsu, Künnametsa, Laiküla, Laukna, Leebiku,
Metsanurga 2, Nulga, Perakõnnu, Pihke, Pikknurme, Prangli, Pärnjõe, Ratniku, Reinumurru,
Saunametsa, Sulu, Uuetoa, Viisireiu ja Viluvere püsielupaik, mis kuuluvad kogu ulatuses
sihtkaitsevööndisse.”;
4) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine
ning muude metsa kõrvalsaaduste varumine 1. septembrist 14. märtsini. Muul ajal on inimeste
viibimine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja
valitsemisega seotud tegevusel ning valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.”;
5) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Püsielupaiga piiranguvööndis on lubatud valitseja nõusolekul aegjärkne ja häilraie
tingimusel, et langi suurus ei ületa 2 ha.”;
6) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Püsielupaiga piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt.
Valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.”;
7) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Vahtra püsielupaiga piiranguvööndis on valitseja nõusolekul lubatud ehitise püstitamine
1. septembrist 14. märtsini.”;
8) teist normitehnilist märkust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2 Püsielupaigad, mis on loetletud määruse § 2 lõike 2 punktis 2; lõike 5 punktides 1 ja 2;
lõikes 6; lõike 7 punktis 4; lõike 9 punktides 1, 2, 4 ja 5; lõike 10 punktis 3; lõike 11 punktis 3;
lõike 12 punktis 2 ning lõike 13 punktides 2 ja 4, asuvad Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a
3
korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”
nimetatud Natura 2000 võrgustiku aladel, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju
linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta
kehtivaid erisusi. Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja
Keskkonnaametis.”;
9) määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas 1 esitatud kaartidega1;
10) määruse lisas asendatakse Kõnnujõe 2 ja Veia püsielupaiga kaardid käesoleva määruse
lisas 2 esitatud kaartidega1.
§ 2. Muudatuste põhjendused
Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 4. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 18. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/168
algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 5. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris.
2
Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis.
Siim Kiisler
Keskkonnaminister Andres Talijärv
Kantsler
Lisa 1. Uute püsielupaikade kaardid
Lisa 2. Kõnnujõe ja Veia püsielupaiga kaardid
4
Vabariigi Valitsuse määruse
„Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2010. a määruse nr 162
„Võru maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” muutmine”
eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
kaitse alla, kehtestada ala kaitsekord ja vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase
määrusega muudetakse Vastseliina lehisepuistu (edaspidi puistu) välispiiri.
Puistu paikneb Võru maakonnas Võru vallas Saarde külas ning on kaitse alla võetud Võru rajooni
TSN Täitevkomitee 30. märtsi 1962. a otsusega nr 33 „Looduskaitse ja kultuurimälestiste kaitse
korraldamisest Võru rajoonis”. Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2010. a määrusega nr 162
„Võru maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” puistu piire ei muudetud, piire korrigeeriti
vastavalt põhikaardile. Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide,
arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” on sätestatud, et puistu maa-alal kehtib piiranguvööndi
kaitsekord nimetatud määruses esitatud erisustega.
Keskkonnaministeerium algatas väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise menetluse
18. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/168, mis sisaldas muu hulgas Lehise väike-konnakotka
püsielupaika. Keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määruse nr 12 „Väike-konnakotka
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu kohaselt muudetakse
kaitstava loodusobjekti tüüpi, kuna puistu maa-ala liidetakse osaliselt Lehise väike-konnakotka
püsielupaigaga.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse
osakonna liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist Selve Pitsal (tel 463 6839, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud looduskaitse
osakonna liigikaitse büroo juhataja Marju Erit (tel 5649 6373, e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna
peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post
[email protected]), keeleliselt toimetanud
Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]) ja kaardid on kontrollinud
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Nele Jõessar (tel 673 6636, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused
LKS § 50 lõike 2 punkti 4 alusel võetakse väike-konnakotka pesa leidmisel automaatselt kaitse alla
pesa ümbritsev 100 m raadiusega püsielupaik, kus kehtib LKS § 50 lõike 4 alusel sihtkaitsevööndi
kaitsekord, kuid see ei ole pikaajalise ja tulemusliku kaitse (väike-konnakotka soodsa seisundi)
tagamiseks piisav. „Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava”
1
(edaspidi tegevuskava)1 kohaselt tuleb väike-konnakotka esinduslikele ja jätkusuutlikele ehk
kestlikele elupaikadele tagada pikaajaline kaitse LKS § 10 lõike 2 tähenduses kaitse alla võtmise
teel.
Tegevuskava kohaselt koosnevad väike-konnakotka kestlike elupaikade kaitseks moodustatavad
looduslikke piire järgivad püsielupaigad sihtkaitsevööndist ja vajaduse korral piiranguvööndist.
Sihtkaitsevöönd hõlmab väike-konnakotka pesapaika ja seda ümbritsevat sobivat pesametsa
vähemalt 100 m raadiuses, kuid sihtkaitsevöönd võib ulatuda pesast ka 200–300 m kaugusele –
sihtkaitsevööndiga hõlmatakse kogu pesitsemiseks sobiv ühtlase vanusega pesamets, kuhu
rajatakse suure tõenäosusega varupesad. Sihtkaitsevööndisse hõlmatakse ka metsad, mis on
30 aasta perspektiivis konnakotkale sobivad pesametsad. Sihtkaitsevööndisse ei hõlmata
raiesmikke ja noori metsaeraldisi, välja arvatud siis, kui need jäävad väikeste lankidena
sihtkaitsevööndi keskele. Piiranguvööndi moodustab sihtkaitsevööndist välja jääv ala, mis jääb
kuni 300 m raadiusesse väike-konnakotka pesast.
Piiranguvööndisse tsoneeritakse nooremad (alla 50 aasta vanused) või fragmenteerunud metsad
(noorendikud vaheldumisi vanemate metsaosadega), et tagada eelkõige pesitsusaegne raierahu
ning vältida pesametsa ümber ulatuslike lageraielankide teket, mis vähendab pesa hülgamise
tõenäosust. Samuti on see oluline piisava hulga sobivate pesapuude ja kogu pesitsusala
terviklikkuse tagamiseks, mis aitab kindlustada püsielupaiga püsiva asustuse.
Väike-konnakotka kaitse (soodsa seisundi tagamise) seisukohalt on püsielupaikade kaitse alla
võtmine LKS § 10 lõike 2 tähenduses ning seejuures liigi elupaiganõudlust ja kohalikke tingimusi
arvestades eriti oluline tüüpilistes elupaikades (väike-konnakotka jaoks pikemas perspektiivis
sobivates elupaikades), kus pesa(de) säilimine ja/või ala asustamine väike-konnakotka poolt on
pikemas perspektiivis tõenäoline.
Lehise väike-konnakotka püsielupaik moodustatakse I kaitsekategooriasse kuuluva
väike-konnakotka isendite ja nende elupaiga kaitseks, et tagada liigi soodne seisund. Osaliselt
väike-konnakotka püsielupaika tsoneeritav Vastseliina lehisepuistu maa-ala on oluline osa
väike-konnakotka elupaigast ja kuna kõnealune lehisepuistu on oma väärtust kaotamas (puistu on
hooldamata, osa lehiseid on kuivanud, puistus leidub palju lamapuitu ja risu) ning
väike-konnakotka elupaik on olulisema looduskaitselise väärtusega, siis on põhjendatud
väike-konnakotkale olulise ala arvamine püsielupaiga koosseisu. Määruse muutmisega ei kaasne
puistusse kuuluva maa-ala kaitse alt välja arvamist, muutub vaid kaitstava loodusobjekti tüüp ja
täpsustub kaitsekord. Vastseliina lehisepuistust arvatakse 6,9 ha Lehise väike-konnakotka
püsielupaiga sihtkaitsevööndisse ja 1,15 ha piiranguvööndisse. Püsielupaiga sihtkaitsevööndis
lehisepuistu säilib, püsielupaiga piiranguvööndi majandamisel seab püsielupaiga valitseja
aegjärksetele ja häilraietele tingimuseks säilitada raiete käigus elujõulised lehised. Püsielupaigas
on võimalik kohaldada optimaalse suurusega alal just väike-konnakotka kaitseks vajalikke ja
kohaseid piiranguid (nt pesitsusrahu tagamise eesmärgil kehtestatavad ajalised raiepiirangud
piiranguvööndis ning inimeste viibimise keeld 15. märtsist 31. augustini sihtkaitsevööndis), mida
näiteks parkide ja puistute kaitsekord ei võimalda.
1
Keskkonnaamet, 2018. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti
peadirektori 26. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/138).
2
Eelnõu kohaselt tehakse määruses järgmised muudatused. Esimeses normitehnilises märkuses ei
kajastata maakatastri andmete seisu „seisuga aprill 2010”, kuna see ei ole ajakohane. Puistu kaardi
koostamisel on võetud aluseks maakatastri andmed seisuga jaanuar 2018. Määruse lisas
asendatakse „Lisa Vastseliina lehisepuistu” kaart, kus on esitatud muudetud välispiiriga puistu.
Muid määruse nr 162 sätteid ei ole põhjust muuta.
3. Kaitstava loodusobjekti välispiir
Varem määrusega kaitse alla võetud puistu pindala oli 19,69 ha ning see paiknes kogu ulatuses
Misso metskond 43 (katastritunnus 87401:001:0247) katastriüksusel. Määruse eelnõu kohaselt on
puistu pindala 11,32 ha (kogu ulatuses riigimaal). Puistu põhjaosa liideti Lehise väike-konnakotka
püsielupaigaga 8,05 ha ulatuses (sellest 6,9 ha jääb väike-konnakotka püsielupaiga
sihtkaitsevööndisse ja 1,15 ha piiranguvööndisse) ning mujal korrigeeriti puistu välispiiri.
Puistu välispiir piirneb põhjaosas Lehise väike-konnakotka püsielupaiga välispiiriga, ülejäänud
osas kulgeb välispiir mööda sihtide servi nii, et sihid jäävad puistust välja.
4. Menetluse kirjeldus
Keskkonnaamet on teavitanud kõiki menetlusosalisi kaitse-eeskirjast tulenevatest piirangutest kirja
teel. 11.08.2017 ja 15.08.2017 on menetlusosalistele välja saadetud kaks teavituskirja. Kaasamise
käigus ei esitatud Lehise väike-konnakotka püsielupaiga moodustamise, välispiiri, tsoneeringu ega
kaitsekorra kohta vastuväiteid, küsimusi ega põhjendatud ettepanekuid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. Vastseliina
lehisepuistu ei kuulu Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu.
6. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Vastseliina lehisepuistu on juba kaitse all, määruse eelnõu kohaselt väheneb puistu pindala 8,05 ha
(kogu ulatuses riigimaal), mis arvatakse väike-konnakotka püsielupaika. Seega puudub määruse
jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,
regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Looduskaitsepiirangute kehtestamisel lähtutakse loodusväärtustest ja nende asukohast.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine
ka kehtestatud planeeringuid. Keskkonnaametile teadaolevalt vastuolusid kehtivate
planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub.
3
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude muutumine. Kuna Vastseliina lehisepuistut ei arvata kaitse alt välja, ei suurene
kohaliku omavalitsuse (Võru vald) maamaksutulu.
Samamoodi ei suurene Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) puidukasutuse tulu.
Kuna Lehise väike-konnakotka püsielupaik on suurem kui Vastseliina lehisepuistust ja
ringikujulisest väike-konnakotka püsielupaigast määrusega kinnitatavate piiridega püsielupaika
arvatav ala, väheneb kokkuvõttes Võru valla maamaksutulu ja RMK puidukasutuse tulu. Vastavad
arvutused on esitatud väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja
muutmise määruse seletuskirjas.
Püsielupaiga valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud
Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti eelarves.
Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamise protsessis
kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. Riigieelarve strateegia
perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
8. Vaidlustamine
Käesoleva määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik
vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad
määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja
kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib
tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja
sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme
aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
4
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määruse nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine ” e elnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõikele 2 võtab ala püsielupaigana kaitse alla keskkonnaminister . Eelnõukohase määrusega muudetakse 59 olemasoleva LKS § 50 lõike 2 punkti 4 alusel moodustatud ringikujulise väike-konnakotka ( Aquila pomarina ) püsielupaiga piire ning moodustatakse neist keskkonnaministri määrusega kinnitatud 37 looduslike piiridega püsielupaika Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Põlva, Pärnu, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas ning muudetakse kahe määrusega kinnitatud püsielupaiga välis - ja tsoneeringu piire Jõgeva ja Tartu maakonnas nii, et osad moodustatavad looduslike piiridega püsielupaigad hõlmavad mitut ringikujulist püsielupaika . MTÜ Kotkaklubi tegi 28.03.2008 Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM ) ettepaneku väike konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmiseks LKS § 10 lõike 2 tähenduses. Ke M edastas väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise e ttepaneku 30.12.2009 kirjaga nr 16 1/09/14622-2 Keskkonnaametile (edaspidi KeA ) menetlusse võtmiseks ning keskkonnaregistrisse kavandatavate püsielupaikade piiride projekteeri tavate alade kihile kandmiseks. Ke M edastas 28.10.2016 kirjaga nr 7-15/16/9448-2 Ke A- le menetlusse võtmiseks 21.10.2016 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM ) ettepaneku võtta kaitse alla üks väike-konnakotka püsielupaik. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK ) tegi 01.09.2017 KeM-le ettepaneku salu- ja laanemetsa looduskaitseala moodustamiseks, täiendas oma ettepanekut ja esitas 21.11.2017 KeM-le täiendatud ettepaneku salu-, laane- ja soovikumetsa range kaitse alla võtmiseks. Need ettepanekud hõlmasid ka kaht määrusega kaitse alla võetud väike-konnakotka püsielupaika. Ettepanek sisaldas riigimaal asuvate piiranguvööndites olevate metsaeraldiste tsoneerimist sihtkaitsevööndisse, kuna praegu piiranguvööndis olev puistu on väike-konnakotkale sobiv pesapaik ning hõlmab kaitset vajavaid salumetsi ja vähesel määral ka laanemetsi. KeM palus 04.01.2018 kirjaga nr 8-2/18/45 täiendatud ettepanek KeA-l töösse võtta . Ke A analüüsis kavandatavate väike-konnakotka püsielupai k a de piiride ja tsoneeringu otstarbekust MTÜ Kotkaklubi 2008. aastal esitatud ettepaneku, M KM 2016. aastal esitatud ettepaneku ja R MK 2017. aastal esitatud ettepaneku alusel , arvestades vahepealse kümmekonna aasta jooksul toimunud muudatusi looduses ja teadmistes, uusimaid andmeid väike-konnakotka elupaiganõudluse ning kavandatavate püsielupaikade metsa vanuse, koosseisu, ulatuse, maaomandi jms kohta. KeA esitas 27.11.2017 kirjaga nr 7-4/17/7068 KeM-le keskkonnaministri 19. aprilli 2010 . a määruse nr 12 „ Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri ” muutmise algatamiseks dokumendi „ Kaitse alla võtmise ettepanek, väljatööta miskavatsus ja ekspertiis väike konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise kohta ” (edaspidi 2017. aasta ettepanek ) , mille alusel kavandatakse kaitse alla võtta 37 uut väike-konn akotka püsielupaika ja muuta kahe olemasoleva püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut . Ke M algatas nimetatud väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ja muutmise menetluse 18. märtsi 2018 . a käskkirjaga nr 1-2/18/168 . 2017. aasta ettepaneku ning määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Ke A looduskaitse osakonna liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist Selve Pitsal (tel 463 6839 , e-post
[email protected] ), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud looduskaitse osakonna liigikaitse büroo juhataja Marju Erit (tel 5649 6373, e-post
[email protected] . Eelnõu õigusekspertiisi on teinud KeA üldosakonna pea jurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e post
[email protected] lyyli.junti@ keskkonnaamet.ee ), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]) ja kaardid on kontrollinud Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Nele Jõessar (tel 673 6636, e-post
[email protected]). Eelnõu sisu , p iirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Püsielupaikade kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele LKS § 2 kohaselt lähtutakse looduse kaitsel tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõttest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Vastavalt keskkonnaministri 19. aprilli 2010 . a määruse nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiriˮ §-le 1 on Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmineˮ § 4 lõike 2 punkti 7 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi väike-konnakotka isendite väljaspool kaitsealasid asuvate püsielupaikade kaitse alla võtmise eesmär k liigi soodsa seisundi tagamine . Vastavalt LKS § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel ( eElurikkus 09.06.2013) kuulub väike konnakotkas 2008. aasta hinnangu alusel kategooriasse „ohulähedane” ( Near threatened ). Väike-konnakotkas on kantud Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku li nnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) (edaspidi linnudirektiiv ) I lisasse, mis tähendab, et tegemist on ühenduse tähtsusega linnuliigiga, kelle elupaikade kaitseks peavad liikmesriigid rakendama erimeetmeid, et kindlustada liigi säilimine ja paljunemine tema levikualal. Linnudirektiivi artikli 4 lõige 4 sätestab, et ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid tuleb liikmesriikidel vältida I lisasse kantud liikide elupaikade seisundi halvenemist. Väike-konnakotka arvukus on Eestis hi nnanguliselt 600–7 00 haudepaari ja arvukus on stabiilne (2013. aasta arvukushinnang) . Euroopa väike-konnakotka populatsiooni suuruseks hinnatakse 16 400 − 22 100 pesitsevat paari , , mis tähendab, et Eestis pesitseb 3−5% Euroopa väike konnakotka populatsioonist ja seetõttu lasub Eestil kohustus tagada selle liigi sood ne seisund , milleks tuleb kaitsemeetmeid jätkuvalt rakendada. Väike-konnakotka populatsiooni arvukuse trend on nö võtmeriikides, kus on olulise suurusega ja hästi seiratud populatsioonid, stabiilne või väikeses languses. ( Birdlife International). Kõige suurema d ohuteguri d väike-konnakotkale on pesitsusaegne häirimine eelkõige metsa majandamisel või selle tagajärjel pesapaikade hävimine ja nende soodsa seisundi kahjustamine . Väike-konnakotka elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Kodupiirkonna suurus on Eestis hinnanguliselt 2 km raadiuses ümber pesa, kus asuvad olulised toitumisalad (rohumaad, avamaakõlvikud) . Väike-konnakotkas pesitseb nii okas-, leht- kui ka segametsas , kus peapuuliigiks on enamasti kuusk ja puistu vanuseks 80–100 aastat. Pesa ehitatakse tavaliselt kuuse ülaossa. Ühe paari territooriumil on enamasti mitu pesa, mida aastati vahetatakse. Väikese häiringu korral kasutatakse pesapaika aastakümneid . Loodusobjekti kai tse alla võtmise eeldused LKS § 7 tähenduses ning viimaste vastavus kaitse eesmärgile on täidetud järgmiselt : v äike-konnakotkas on I kaitsekategooria liik, mille kõikide teadaolevate elupaikade kaitse tuleb LKS § 48 lõike 1 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega , v äike-konnakotka kaitse eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada elupaikade säilimine ja soodne seisund ning väike-konnakotkas kuulub liikide hulka , keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas , seega on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus eks ka rahvusvaheline kohustus. 2.2. Püsielupaiga kaitse alla võtmise otstarbekus LKS § 50 lõike 2 punkti 4 alusel võetakse väike-konnakotka pesa leidmisel automaatselt kaitse alla pesa ümbritsev 100 m raadiuseg a püsielupaik, kus kehtib LKS § 50 lõike 4 alusel sihtkaitsevööndi kaitse kord , kuid see ei ole pikaajalise ja tulemusliku kaitse (väike-konnakotka soodsa seisundi) tagamiseks piisav . „ V äike-konnakotka ( Aquila pomarina ) kaitse tegevuskava ” (edaspidi tegevuskava ) 5 kohaselt tuleb väike-konnakotka esinduslikele ja jätkusuutlikele ehk kestlikele elupaikadele tagada pikaajaline kaitse LKS § 10 lõike 2 tähe nduses kaitse alla võtmise teel. LKS alusel pesapuu ümber automaatselt tekkiv sihtkaitsevööndirežiimiga ring ei pruugi hõlmata kogu pesametsaks sobivat metsaala : kaitse alt võib välja jääda sobiv vana mets. A utomaatne sihtka itsevöönd hõlmab sageli ka lageraielanke, noorendikke jms, kus majandustegevuse range d piirangud ei ole väike-konnakotka kaitse seisukohast põhjendatud – pe sametsaks sobimatute puistute majandamine v ä ljaspool pesitsusaega ei m õj uta elupaiga struktuuri ega v ä ike-konnakotka pesitsust. Lisaks on ringikujulist kaitsetsooni looduses enamasti raske määrata. Nendel põhjustel on oluline püsielupaikade piiritlemine optimaalse ulatusega alal pesa ümber soodsas seisundis olevas elupaigas . Seda saab teha, kui määrata püsielupaik kindlaks LKS § 10 lõike 2 alus el keskkonnaministri määrusega. V äike-konnakotka kestlike elupaikade kaitseks moodustatavad looduslikke piire järgivad püsielupaigad koosnevad sihtkaitsevööndist ja vajaduse korral piiranguvööndist (vt täpsemalt püsielupaikade piiritlemise üld põhimõtteid punktis t 2.4 .1 ) . 22.03.2018 se isuga oli keskkonnaregistris 599 väike-konnakotka pesa, millest 40 pesa ehk 6,7 % kõigist pesadest asub looduslike piiridega ehk keskkonnam inistri määrusega kehtestatud 28 väike konnakotka püsielup aiga sihtkaitsevööndis . Määruse muudatuse jõustumisel asub 99 pesa ehk 16,5% kõikidest pesadest keskkonnaministri määrusega kehtestatud 65 püsielupaigas, mis väike-konnakotka populatsiooni seisun dit arvestades on praegu piisav. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaits tava loodusobjekti tüübiks on 37 eelnõukohaselt kaitse alla võetava ja kahe muudetava loodusobjekti puhul valitud püsielupaik , sest nende ala de peamine väärtus on väike-konnakotka elupai gad , kus tuleb määrusega sätestada piirangud sellises ulatuses ja kaitsekorraga (sh pesitsusaegsed liikumis- ja tegevuspiirangud), mis taga vad väike-konnakotka ja tema elupaik a de soodsa seisundi . Keskkonnaregistri kohaselt ei ole (piisavalt või pole üldse) kõnesolevate loodusobjektide aladel teisi loodusväärtusi, mis põhjendak sid muu kaitstava ala tüübi (nt looduskaitseala) valikut. Samuti puuduvad nende elupaikade lähiümbruses teised kaits tavad alad , millega võiks väike-konnakotka elupaikade liitmist kaaluda , v.a Lehise väike-konnakotka püsielupaik, kus Vastseliina lehisepuistu liidetakse osaliselt väike-konnakotka püsielupaigaga . Samas on väike-konnakotka kaitse seisukohalt tegemist väga oluliste aladega. Püsielupaiga tüübi valiku korral on võimalik kohaldada optimaalse suurusega alal just väike-konnakotka kaitseks vajalikke ja kohaseid piiranguid (nt pesitsusrahu tagamise eesmärgil kehtestatavad ajalised raiepiirangud piiranguvööndis ni ng inimeste viibimise keeld 15. märtsist 31. augustini sihtkaitsevööndis), mida näiteks hoiuala või pargi (puistu) regulatsioon ei võimalda. 2.4 . Püsielupaikade piirid 2.4.1. Püsielupaikade piiritlemise üldpõhimõtted Püsielupaikade piiritlemise põhimõtted on esitatud tegevuskavas 5 . Püsielupaika piiritletav e lupaik hõlmab väike-konnakotka elupaigavaliku mõistes optimaalset väike-konnakotka pesametsa, kus toimivad valdavalt looduslikud protsessid, ja piisavat puhverala selle ümber, mis on vajalik pesitsusaegse rahu tagamiseks. Oluline on, et elupaiga kvaliteeti ei ole viimastel aastakümnetel raietega oluliselt vähendatud või tehtud väikesemahulised raied ei mõjuta konnakotkale olulisi elupaigatunnuseid . Kestlikesse järjepidevalt asustatud elupaikadesse moodustatakse soovitavalt kümne aasta jooksul asustatud pesa leidmisest looduslike piiridega püsielupaigad. S ihtkaitsevöönd hõlmab väike-konnakotka pesapaika ja seda ümbritsevat sobivat pesametsa vähemalt 100 m raadiuses, kuid sihtkaitsevöönd võib ulatuda pesast ka 200 – 300 m kaugusele – sihtkaitsevööndi ga hõlmatakse kogu pesitsemiseks sobiv ühtlase vanusega pesamets, kuhu rajatakse suure tõenäosusega varupesad . Sihtkaitsevööndisse hõlmatakse ka metsad, mis on 30 aasta perspektiivis konnakotkale sobivad pesametsad. Sihtkaitsevööndi sse ei hõlmata raiesmikke ja noori metsaeraldisi, välja arvatud siis, kui ne ed jäävad väikeste lankidena sihtkaitsevööndi keskele. Piiranguvööndi moodustab sihtkaitsevööndist välja jääv ala, mis jääb kuni 300 m raadiusesse väike-konnakotka pesast. Piiranguvööndisse tsoneeritakse nooremad (alla 50 aasta vanused) või fragmenteerunud metsad (noorendikud vaheldumisi vanemate metsaosadega), et tagada eelkõige pesitsusaegne raierahu ning vältida pesametsa ümber ulatuslike lageraielankide teket, mis vähendab pesa hü lgamise tõenäosust. Tegevuskavas on välja toodud, et väike-konnakotka elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Kodupiirkonna suurus on Eestis hinnanguliselt 2 km raadius ümber pesa, kus asuvad olulised toitumisalad (rohumaad, avamaakõlvikud). T oitumisalad peavad olema pesametsa lähistel ja häiringud võimalikult kaugel. Seetõttu on pesapaik tihti kultuurmaastiku lähedal ja ümbritsetu d metsaalast. Väike-konnakotkas pesitseb valdavalt okas- ja segametsa de s ( niiskemad või viljakamad kasvukohatüübid, nagu kõdusoo, a ngervaksa, jänesekapsa, naadi ja jänesekapsa-mustika ) . Elupaigana välditakse kuivi ja liigniiskeid maastikke, kus domineerivad palu-, raba- ja nõmmemetsatüüpi männikud, kui nende lähistel puuduvad sobivad toitumisalad. Liik eelistab pesitsemiseks enamasti üle 80-aastast pesametsa, kus on suuri ja tugevaid puid. Pesitsuspuuna eelistatakse parasvöötmes ja boreaalses kliimavööndis paremaid varjetingimusi pakkuvaid okaspuid. Eestis on eelistatud pesapuuliigiks olnud kuusk, harvemini on pesapuuks olnud kask, sanglepp, mänd, haab ja saar. Pesapuud on vanemad ja rinnasdiameetrilt suuremad kui neid ümbritseva puis tu ülejäänud esimese rinde puud, seega valivad kotkad pesapuuks enamasti suurima ja tugeva i ma puu puistus . Liigi pesapaigaeelistustest lähtuvalt on oluline piisava vanusega (vähemalt 50 aastat) metsa olemasolu, kus on pesapuuks sobivaid puid. Samas peavad toitumisalad olema lähedal ja häiringud võimalikult kaugel. Seetõttu on pesapaik tihti kultuurmaastiku läh edal ja ümbritsetud metsaalast. Tegevuskavas on hinnatud väike-konnakotka jaoks suurimateks ohuteguriteks elupaikade soodsa seisundi kahjustamist ja pesitsusaegset häirimist eelkõige metsa majandamisel või selle tagajärjel. Näiteks on tegevuskavas mainitud 2005. aastal tehtud uuring ut , mille kohaselt oli 300 m ulatuses tehtud raietel ( selles uurimuses ei tuvastatud raietööde läbiviimist pesitsusajal või väljaspool pesitsusaega) väike-konnakotka pesitsusele negatiivne mõju: pesades, mille lähedal ei olnud raiutud, pesitseti edukalt 64% juhtudel, raie lähedal aga 55% juhtudel. Eriti võimendatud oli raiete tekitatud kahju saagivaestel (madala nä rilisearvukusega) aastatel : edukalt pesitseti 53% raiumata pesapaikadel, kuid vaid 38% pesapaikadel, mille lähedal oli raiutud. Seejuures häirisi d saagivaestel aastatel pesitsust oluliselt kuni 100 m kaugusel (edukaid paare vaid 38%) ja 100 − 200 m kaugusel (27% edukad) tehtavad raied, kuid 2 00 − 300 m kaugustel raietel oli märksa nõrgem mõ ju (50% paaridest edukad). Eesti väike-konnakotkaste sigimisedukuse säilitamiseks on mõistlikum vähendada inimese otsest negatiivset mõju ning kaitsta elupaiku ja tagada pesitsusaegne rahu. Pesitsusaegset häirimist saab vältida püsielupaiga optimaalse välispiiri määramisega, mis võimaldab majandustegevuse ajalist planeerimist. Tegevuskavas on esitatud ülevaade aruandest „Väike-konnakotka pesade kasutamise kestuse ja hülgamise ning uute pesade rajamise kauguste põhjuste uuring ” (edaspidi uuring ) . Uuringu kohaselt on väike-konnakotka pesad keskmiselt asustatud üle nelja aasta, mis tähendab, et nad ehitavad aeg-ajalt uusi pesi (varupesi). Kui pesamets on piisava suurusega ja sobivate pesitsustingimustega, siis ehitatakse uus pesa sageli vanale pesap aigale võimalikult lähedale (nt samasse metsatükki), vanast pesast ainult kuni mõnesaja meetri kaugusele. Kui metsamaastikus on palju lanke ja vähe vanametsatükke või kui vanal pesapaigal on palju häiringuid, siis võivad konnakotkad kolida vanast pesast ka kuni 2 km kaugusele. Siiski on 50% varupesadest vanast pesast kuni 360 m kaugusel ja 81% varupesadest on 1 km raadiuses. Analüüsi tulemusena selgus ka kaitstava ala tüübi mõju varupesade kaugusele: kaitsealade sihtkaitsevööndites on varupesad keskmiselt 378 m kaugusel (N = 30 pesa), kaitseala piiranguvööndites 594 m (N = 21 pesa) ja püsielupaikades 509 m (N = 178 pesa). Kaitseala sihtkaitsevööndites rajatakse uus pesa vanale lähemale (mediaan 225 m) kui väljaspool neid ( mediaan 370 m , piiranguvööndid ja püsielupaigad kokku ) . Kaitsealade sihtkaitsevööndi d on suure ma d majandamata ja ühtsemad metsaalad , kus varupesa rajamise väiksem kaugus on ootuspärane. Uuringus analüüsiti ka pesalähedaste , viimase kümne aasta jooksul tehtud uuendusraiete (lageraie) mõju väike-konnakotka pesapaikade asustatusele ja produktiivsusele , arvesse ei võetud raie aega (pesitsusajal või väljaspool pesitsusaega). Kuna analüü s tehti pesadest kuni 200 m kauguselt algavate raietega ja pesast 100 m raadiuses on automaatne kaitsetsoon, siis reaalselt analüüsiti vahemikus 100 – 200 m toimunut . Viimase kümne aasta jooksul on pesadest 100 – 200 m kaugusel tehtud lageraiet 36% pesade juures. Analüüsi tulemusena selgus, et pesadest 100–200 m raadiuses tehtud lageraie järel hüljati 30% pesapaikadest . Eesti keskmine pesade hülgamine ühel aastal on 23%. Tegelik erinevus on suurem, sest 23% hulgas on ka raiete jt häiringute tõttu hüljatud pesapaigad juba arvesse võetud ja pesade looduslikel põhjustel vahetamise määr on tõenäoliselt alla 20%. Seega on raiete mõju pesitsemisele suur, kuna veidi vähem kui üks kolmest konnakotkast (30%) hülgab pesast 100 – 200 m kaugusel tehtud raie järel pesapaiga ja kolib mujale pesitsema , kuid looduslikel põhjustel vahetab pesa asukohta tõenäoliselt üks paar viiest (20%) . 100 m kaitsetsooni piiril tehtud raiete korral on pesa asustatuse tõ e näosus järgmisel aastal keskmiselt 70%, seda mõjutab lisaks kaitsetsooni piiri avamise ulatus. Näiteks on kaitsetsooni piiril 50% ulatusega lageraie korral pesa kasutamise tõenäosus järgmisel aastal ainult 60%. Pesalähedase raie järel olid järgmisel aastal küll asustatud 70% pesadest, kuid samades pesades oli raie järel oluliselt väiksem produktiivsus võrreldes raie-eelse aastaga. Enne raiet oli produktiivsus keskmiselt 0,86 ja pärast raiet 0,67 poega asustatud pesa kohta – see erinevus on oluline nii kõikide raiete puhul kui ka ainult 100 m kaugusel tehtud raiete korral. Raied vähendavad asustatud pesades oluliselt produktiivsust, neil on populatsiooni arvukusele mõju ka langenud sigivuse tõttu. Uuringu tulemusena selgus, et 100 m automaatne kaitsetsoon ei taga tsooni piiril toimuvate intensiivsete raiete järel pesade pikaajalist kasutamist, pärast raiet suureneb asustamata pesade osatähtsus ja väheneb produktiivsus. Tavapärasest suurema raiesurve tõttu v äike-konnakotka kaitsetsoonide lähiümbruses ( pesad asuvad raieküpsetes metsades ) on vajalik moodustada väike-konnakotkale looduslike piirid ega püsielupaigad. Kuna 36 püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepanek on tehtud 2008. a astal ja MTÜ Kotkaklubi on püsie lupaigad piiritlenud juba 2006. a astal , siis vaatas KeA püsielupaikade piirid uuesti üle ning võttis arvesse tegevuskavas esitatud püsielupaikade piiritlemise põhimõtteid, MTÜ Kotkaklubilt saadud väike-konnakotka kavandatavate püsielupaikade tüüpilisuse/ebatüüpilisuse hinnanguid ja ajakohast kohapealse olukorra (pesade seisund, pesametsa seisund , k eskkonnaregistri kirjed jm) infot. Üle vaadati ja ajakohastati ka MKM 2016. aastal ja RMK 2017. aastal esitatud ettepanekukohased püsielupaikade piirid ja tsoneering . Püsielupaikade piiride põhjendatuse kontrollimisel ja korrigeerimisel võeti alusek s (prioriteetsuse järjekorras) k eskkonnaregister, katastriüksuste piirid seisuga jaanuar 2018, ETAK - i (Eesti topograafiline andmekogu) andmestik (2018. aasta seis, Maa-amet), metsaregister seisuga jaanuar 2018 ja ortofotod , vajaduse korra l kasutati piiritlemisel mõttelisi sirgeid. Eelneva alusel piiritleti püsielupaika üldjuhul kuni 300 m raadiuses pesapuust asuvad sobivad puistud (valdavalt kuuse- segametsad ja metsad, kus teises rindes leidub kuuske), kusjuures võimaluse korral piiritleti püsielupaik laiemana riigimaal ja välditi väikeste katastriüksuseosade kaasamist või väljajätmist püsielupaigast. Sihtkaitsevööndisse (pesast vähemalt 100 m, vajaduse korral ka 200 – 300 m raadiuses) jäeti elupaigaks (pesametsaks) sobivad vanemad metsad (üldj uhul enam kui 50-aastased kuuse segametsad ja metsad, mille teises rindes on kuusk), mis on lähima 30 aasta perspektiivis sobivad väike-konnakotkale pesitsemiseks, kus on sobivaid pesapuid ning tagada tuleb pesametsa säilimine, seega majanduskeeld. Sihtkaitsevöönditest piiritleti võimaluse korral välja lageraielangid ja noored metsad, mis pole väike-konnakotka pesapaikadena 30 aasta perspektiivis kasutatavad. Kui väikesepindalaline ebasobiv puistu (nt lageraielank) asus keset sobivaid puistuid, jäeti see piiritlemise otstarbekusest lähtuvalt siiski sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndisse (sihtkaitsevööndist välja jääv ala kuni 300 m raadiuses pesast) tsoneeriti nooremad (alla 50 aasta vanused) või fragmenteerunud metsad (noorendikud vaheldumisi vanemate metsaosadega), et tagada eelkõige pesitsusaegne raierahu ja vältida ulatuslike lageraielankide teket pesametsa ümber. Kavandatavate püsielupaikade äärealadele jäävad noorendikud ja raielangid piiritleti püsielupaikadest välja, kuna need ei sobi lähima 30 aasta perspektiivis väike-konnakotkale pesitsemiseks ning seal ei tehta raieid, mis häiriksid oluliselt kotkast. Eeldatavasti ei häiri metsakasvatus- ja hooldustööd väike-konnakotkast oluliselt, kuna need pole mürarohked ega põhjusta järske maastikuilme muutusi. Püsielupaigast jäeti välja olemasolevad õuemaad, servaaladel paiknevad põllumaad, sood ja niidud, kuna ka seal ei ole liikumispiirangute seadmine vajalik ning põllu- ja rohumaade majandamine on oluline, et säilitada konnakotkale toitumiseks sobivaid avamaastikke. Väike-konnakotka elupaigad paiknevad kohtades, kus ei ole eeldatavasti suurt arendushuvi, mistõttu võib eeldada, et püsielupaigast väljajäävatele lagealadele ei hakata ehitama uusi ehitisi ja seeläbi kotkast oluliselt häirima. Seega oleks lagealade arvamine püsielupaikadesse ennetava meetmena ebaproportsionaalselt suur piirang. Samuti ei kehti ajalised liikumispiirangud ringikujulistes püsielupaikades ega majandustegevuse piirangud LKS § 50 lõike 6 alusel kinnisasja haritaval maal, olemasoleva elamu õuemaal ja avalikus kasutuses oleval teel, samuti loodusliku rohumaa hooldamisel. Eelnõukohase määrusega kaitse alla võetavad ja muudetavad v äike-konnakotka püsielupaigad piiritleti eelkirjeldatud elupaiganõudlustest ja iga konkreetse ala eripärast lähtudes , et need oleksid looduses võimalikult hästi tuv astatavad. Võimaluse korral lähtuti katastripiiridest või looduses olevatest joonobjektidest (teed, rajad, sihid, kraavid), kasutati ka näiteks põllukõl viku piiri või tõmmati metsaeraldiste alusel mõttelisi sirgeid . 2.4.2 . Püsielupaikade pi iride kirjeldused 2.4. 2. 1 . Rahula Asukoht: Harju maa kond , Saku vald, Rahula küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on keskkonnaregistri andmetel kavandatavas püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa, kus on aastatel 2011–201 6 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ja 2017. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2005. aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga edelaosas olevast Pärnamäe katastriüksuse (tunnus 71801:003:0223) läänetipust mööda katastripiiri loode poole koordinaatpunkti 6 571 216,273 ja 532 024, 628 , edasi mõttelise sirgena kirde poole koordinaatpunkti 6 571 297,595 ja 532 106,394 kraavi lõunapoolsel kaldal, seejärel mööda kraavi kallast kirde poole koordinaatpunkti 6 571 318,123 ja 532 130,710 kraavi kagupoolsel kaldal, sealt mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunkti 6 571 175,053 ja 532 224,951 ja kirde poole koordinaatpunktidesse 6 571 238,301 ja 532 272,270 ning 6 571 354,983 ja 532 283,770 kraavi edelapoolsel kaldal. Seejärel kulgeb välispiir mööda kraavi kallast kagu ja edela poole koordinaatpunkti 6 571 033,255 ja 532 307,137 (katastripiiril) ja edasi mööda katastripiiri loode poole Pärnamäe katastriüksuse läänetippu. Püsielupaiga sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir on mõtteline sirge koordinaatpunktide 6 571 105,453 ja 532 172,881 (katastripiiril) ning 6 571 175,053 ja 532 224,951 vahel. Kõik piirikraavid jäävad püsielupaigast välja. Püsielupaiga pindala on 6,25 ha , millest sihtkaitsevöönd hõlmab 4 ha ja piiranguvöönd 2,25 ha. Püsielupaik paikneb 5,53 ha ulatuses era- (4 ha sihtkaitse- ja 1,53 ha piiranguvööndis) ja 0,72 ha ulatuses riigimaal (kogu ulatuses piiranguvööndis). Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiusega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,13 ha (2,98 ha era- ja 0,15 ha riigimaal). 2.4.2. 2. Pasti Asukoht: Ida-Viru maa kond , Alutaguse vald, Oonurme küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa, kus 2001. ja 2015. aastal on registreeritud väike-konnakotka ebaõnnestunud pesitsuskatse. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga kaguosa s olevast Pihlaka katastriüksuse (81501:001:0067) idatipust mööda katastripiiri edela poole koordinaatpunkti 6 556 208,453 ja 670 451,211 , sealt mõtteliste sirgetena lääne poole koordinaatpunkti 6 556 206,045 ja 670 428,570 , loode poole koordinaatpunkti 6 556 280,528 ja 670 349,458 , põhja poole koordinaatpunkti 6 556 439,430 ja 670 333,333 (katastripiiril), kirde poole koordinaatpunkti 6 556 622,553 ja 670 382,876 ja ida poole koordina atpunkti desse 6 556 626,431 ja 670 534,822 ning 6 556 582,351 ja 670 720,043 (katastripiiril) . Seejärel kulgeb välispiir mööda katastripiiri edela poole Pasti katastriüksuse (81501:001:0080) kagutippu, sealt mõtteliste sirgetena lõuna poole koordinaatpunkti 6 556 454,640 ja 670 689,390 ning edela poole koordinaatpunkti 6 556 345, 320 ja 670 542, 906 (katastripiiril) , sealt edasi mööda katastripiiri kag u poole Pihlaka katastriüksuse idatippu. Püsielupaiga välispiir on ühtlasi piiranguvööndi piir . Püsielupaiga s ihtkaitse - ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi lõunaosa s olevast Pasti katastriüksuse lõunatipust mõttelis t e sirge te na edela poole koordinaatpunkti 6 556 315,615 ja 670 422,279 ning loode poole koordinaatpunkti 6 556 416, 696 ja 670 391, 219 (katastripiiril) kraavi kagupoolsel kaldal , seejärel mööda kraavi kallast kagu poole koordinaatpunkti 6 556 553,733 ja 670 617,302 kraavi lõunapoolsel kaldal , sealt mõttelise sirgena lõuna poole koordinaatpunkti 6 556 435,578 ja 670 624,026 (katastripiiril) ning seejärel mööda katastripiiri edela poole Pasti katastriüksuse lõunatippu. Sihtkaitse- ja piiranguvööndi piiril olev kraav jääb piiranguvööndisse. Püsielupaiga pindala on 10,66 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 3,41 ha ja piiranguvöönd 7,25 ha. Püsielupaik asub kogu ulatuses eramaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiusega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,1 ha (kogu ulatuses eramaal). Pikknurme Asukoht : Jõgeva maa kond , P õltsamaa vald, Pikknurme küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tag ada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kaks väike-konnakotka pesa. Neist pesadest ühes on 2008. ja 2013. aastal registreeritud väike-konnakotka ebaõnnestunud pesitsuskatse ning 2017. aastal oli pesa kaunistatud. T eises pesas on 2012. ja 2016. aasta l registreeritud väike konnako tka ebaõnnestunud pesitsuskatse ning 2011. aastal oli pesa kaunistatud. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2005. aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga loodeosas olevast Käru katastriüksuse (61102:003:0460) idatipust mõtteliste sirgetena kirde poole koordinaatpunkti 6 499 455,567 ja 628 958,916 , kagu poole koordinaatpunktidesse 6 499 400, 885 ja 629 101, 728 (katastripiiril) ning 6 499 216,657 ja 629 252,819 , seejärel edela poole koordinaatpunkti 6 499 140,744 ja 629 128, 821 (katastripiiril). Edasi kulgeb välispiir mööda katastripiiri kagu poole koordinaatpunkti 6 499 109,344 ja 629 145,568 kraavi põhjapoolsel kaldal, sealt mööda kraavi kallast lääne poole nii, et kraav jääb püsielupaigast välja, koordinaatpunkti 6 499 124,639 ja 628 678,606 kraavi põhjapoolsel kaldal, seejärel mõtteliste sirgetena põhja poole koordinaatpunkti 6 499 313,059 ja 628 644,602 , kagu poole koordinaatpunkti 6 499 258,375 ja 628 783,747 ning sealt kirde poole Käru katastriüksuse idatippu. Püsielupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. P üsielupaiga pindala on 12,52 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Püsielupaik paikn eb 4,72 ha ulatuses era- ja 7,8 ha ulatuses riigimaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokk u 6,08 ha (1,56 ha era- ja 4,52 ha riigimaal). Pudivere Asukoht: Jõgeva maa kond , Põltsamaa vald, Pudivere küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa, kus 2007. ja 2009. aastal on registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning 2008. ja 2014. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2005. aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga kaguosa s olevast Sündisaare katastriüksuse (61606:001:0093) kagutipust mööda katastripiiri edela poole koordinaatpunkti 6 504 693, 167 ja 627 646,611 kraavi ida poolsel kaldal ja seejärel mööda kraavi kallast nii, et kraav jääb püsielupaigast välja, põhja poole koordinaatpunkti 6 505 145,357 ja 627 713,991 kraavi idapoolsel kaldal . Edasi kulgeb välispii r mõtteliste sirgetena kirde poole koordinaatpunkti 6 505 192,920 ja 627 862,927 , lõuna poole koordinaatpunkti 6 505 080,377 ja 627 886,594 , kagu poole koordinaatpunkti 6 505 015,168 ja 627 949,154 , edela poole koordinaatpunkti 6 504 943,340 ja 627 928,632 ning kagu poole koordinaatpunkti 6 504 851,443 ja 628 063,889 (katastripiiril) ja seejärel mööda katastripiiri edela poole Sündisaare katastriüksuse kagutippu. Püsielupaiga s ihtkaitse - ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi põhjatipu koordinaatpunktist 6 505 094,927 ja 627 713,086 kraavi idapoolsel kaldal mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunktidesse 6 504 920,353 ja 627 837,662 ning 6 504 821,131 ja 627 863,595 , sealt edasi lääne poole koordinaatpunkti 6 504 788,424 ja 627 642,383 kraavi idapoolsel kaldal . P üsielupaiga pindala on 11,17 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 3,34 ha ja piiranguvöönd 7,83 ha. Püsielupaik asub kogu ulatuses eramaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiu sega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,11 ha (kogu ulatuses eramaal). Veia Asukoht: Jõgeva maa kond, Mustvee vald, Veia küla. Veia väike-konnakotka püsielupaik ( keskkonnaregistri kood KLO3000580 ) on kaitse alla võetud määrusega, mille kohaselt oli püsielupaiga pindala 26,76 ha, millest sihtkaitsevöönd (keskkonnaregistri kood KLO3100681 ) hõlmas 6,78 ha ja piiranguvöönd (keskkonnaregistri kood KLO3101926 ) 19,98 ha. Püsielupaik paiknes 6,59 ha ulatuses era- (2,54 ha sihtkaitse- ja 4,05 ha piiranguvööndis) ja 20,17 ha ulatuses riigimaal (4,24 ha sihtkaitse- ja 15,93 ha piiranguvööndis). Püsielupaiga tsoneeringu muudatus puudutab üksnes riigimaad. Eramaa puhul (katastriüksus tunnusega 71302:001:1182) arvati püsielupaigast välja 0,03 ha piiranguvööndis olevat eramaad püsielupaiga välispiiri korrigeerimise tõttu. Määrusega võrreldes on püsielupaiga pindala suurenenud piiritäpsustuste tõttu 0,11 ha, sihtkaitsevööndi pindala on suurenenud 8,52 ha (riigimaal) ja piiranguvööndi pindala vähenenud 8,41 ha võrra (0,03 ha era- ja 8,38 ha riigimaal). Püsielupaigas on keskkonnaregistri 22.03.2018 seisuga registreeritud kaks väike-konnakotka pesa. Ühes neist pesadest on 2008., 2010. ja 2013 . aastal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus, 2014. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse ning 2011. ja 2015. aastal on pesa kaunistatud. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2 006 . aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb mööda püsielupaiga lääneosas olevate Halliku metskond 15 (71301:001:0650) ja Sootihase (71302:001:0315) katastriüksuse piiri ning katastripiiri käänupunktist mõtteliste sirgetena kirde poole koordinaatpunkti 6 517 118,826 ja 664 193,021, lõuna poole koordinaatpunkti 6 516 932,440 ja 664 173,250, kagu poole koordinaatpunkti 6 516 914,292 ja 664 207,303, kirde poole koordinaatpunkti 6 516 953,150 ja 664 232,520, kagu poole koordinaatpunkti 6 516 870,680 ja 664 277,175, lõuna poole koordinaatpunkti 6 516 814,246 ja 664 262,989, kagu poole koordinaatpunkti 6 516 761,993 ja 664 323,971 ning lõuna poole koordinaatpunkti 6 516 692,875 ja 664 309,994 (katastripiiril). Seejärel kulgeb välispiir mööda ETAK-i kõlvikuvahelist piiri (puittaimestiku ja lageda ala vaheline piir) lõuna poole koordinaatpunkti 6 516 179,850 ja 664 102,015 ning sealt edasi mõtteliste sirgetena edela poole koordinaatpunkti 6 516 100,206 ja 664 043,480 ja loode poole koordinaatpunktidesse 6 516 122,181 ja 664 011,263 ning 6 516 127,186 ja 664 007,744 (katastripiiril). Edasi kulgeb välispiir mööda Tiidu katastriüksuse (71301:002:0350) piiri loode Halliku metskond 15 katastriüksuse piirini. Püsielupaiga piiranguvöönd koosneb kolmest lahustükist. Püsielupaiga põhjapoolne piiranguvööndi lahustükk paikneb Sootihase katastriüksusel, kusjuures sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb katastripiirilt mõtteliste sirgetena kirde poole koordinaatpunktidesse 6 516 762,146 ja 663 956,700 ning 6 516 772,572 ja 663 980,698 , ida poole koordinaatpunkti 6 516 777,703 ja 664 092,413 , põhja poole koordinaatpunkti 6 516 851,025 ja 664 102,350 ning kirde poole koordinaatpunkti 6 516 932,440 ja 664 173,250 . Püsielupaiga keskosas jäävad piiranguvööndisse Saare (71301:001:0314) ja Madi (71301:001:0147) püsielupaika ulatuvad katastriüksuse osad. Püsielupaiga lõunaosas kulgeb sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir sihtkaitsevööndi edelatipu koordinaatpunktist 6 516 282,522 ja 663 896,473 (katastripiiril) mõtteliste sirgetena kirde poole koordinaatpunkti 6 516 333,422 ja 664 015,154 ning kagu poole koordinaatpunkti 6 516 259,008 ja 664 068,561 (katastripiiril), seejärel mööda katastripiiri edela poole Tiidu katastriüksuse põhjatippu ning sealt mõttelise sirgena kagu poole koordinaatpunkti 6 516 179,850 ja 664 102,015 . Püsielupaiga pindala on 26,87 ha, mill est sihtkaitsevöönd hõlmab 15,3 ha ja piiranguvöönd 11,57 ha. Püsielupaik paikneb 6,56 ha ulatuses era- (2,54 ha sihtkaitse- ja 4,02 ha piiranguvööndis) ja 20,31 ha ulatuses riigimaal (12,76 ha sihtkaitse- ja 7,55 ha piiranguvööndis) . Jõeküla Asukoht: Järva maa kond , Türi vald, Jõeküla küla. MTÜ Kotkakl ubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa, kus 2006. aastal on registreeritud väike-konnakotka ebaõnnestunud pesitsuskatse ning 2008., 2010., 2012., 2014. ja 2015. aastal väike-konnakotka edukas pesitsus. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga põhjaosas olevast Puusepa katastriüksuse (37501:004:1010) põhjatipust mööda katastripiiri kagu poole koordinaatpunkti 6 518 904,956 ja 563 946,545 kraavi põhjapoolsel kaldal, edasi mööda kraavi kallast edela ja lääne poole koordinaatpunkti 6 518 803,673 ja 563 715,095 tee loodepoolses servas . Edasi kulgeb välispiir mööda tee serva edela ja lääne poole koordinaatpunkti 6 518 743,751 ja 563 559,530 tee põhjapoolses servas , sealt mõtteliste sirgetena põhja poole koordinaatpunkti 6 518 935,710 ja 563 557,342 ning loode poole koordinaatpunkti 6 519 065,171 ja 563 494,762 (katastripiiril) , seejärel mööda katastripiiri kirde poole Puusepa katastriüksuse põhjatippu. Püsielupaiga s ihtkaitse ja piiranguvööndi vaheli seks piiriks on Kongi tee, mis jääb piiranguvööndisse, sest see on avalik tee ja seda kasutatakse mootorsõidukitega liiklemiseks . P üsielupaiga pindala on 10,46 ha, millest sihtkaitsevöönd h õlmab 8,7 ha ja piiranguvöönd 1,76 ha. Püsielupaik asub kogu ulatuses eramaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiusega sihtkaitse vööndi pindala oli 3,13 ha (2,75 ha era- ja 0,38 ha riigimaal). Karjaküla Asukoht: Järva maa kond , Türi vald, Karjaküla küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on teg emist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa, kus 2008. ja 2015. aastal on registreeritud väike-konnakotka ebaõnnestunud pesit suskatse. Teadaolevalt on väike konnakotka s asustanud territoorium i alates 2008. aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga loodeosas olevast Karjametsa katastriüksuse (83501:001:0042) põhjatipust mööda katastripiiri kagu poole koordinaatpunkti 6 513 808,184 ja 573 773,242 kraavi kagupoolsel kaldal, seejärel mööda kraavi kallast kirde poole nii, et kraav jääb püsielupaigast välja, koordinaatpunkti 6 513 904,642 ja 573 869,157 kraavi lõunapoolsel kaldal, sealt edasi mõtteliste sirgetena ida poole koordinaatpunkti 6 513 895,358 ja 574 010,540 ning lõuna poole koordinaatpunkti 6 513 757,278 ja 574 009,429 (katastripiiril). Seejärel kulgeb välispiir mööda katastripiiri lääne ja edela poole Kotka katastriüksuse (83604:001:0111) läänetippu, sealt mõtteliste sirgetena loode poole koordinaatpunktidesse 6 513 567,670 ja 573 651,246 ning 6 513 627,939 ja 573 591,548 (katastripiiril) ning edasi mööda katastripiiri kirde poole Karjametsa katastriüksuse põhjatippu. Püsielupaiga p iiranguvööndisse jääb Metsavahi katastriüksuse (83604:001:0561) püsielupaika ulatuv osa. P üsielupaiga pindala on 10,1 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 7,63 ha ja piiranguvöönd 2,47 ha. Püsielupaik asub kogu ulatuses eramaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiu sega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,12 ha (kogu ulatuses eramaal). Lõõla Asukoht: Järva maa kond , Türi vald, Lõõla küla. MTÜ Kotkakl ubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa, kus 2002., 2008., 2013. ja 2014. aastal on registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning 2015. ja 2016. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Püsielupaiga välispiir kulgeb mööda Kadaka katastriüksuse (93701 :001:0291) piiri ja mõttelise sirgena katastripiiri käänupunktide vahel. Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi läänetipu koordinaatpunktist 6 533 849,413 ja 578 029,527 (katastripiiril) mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunkti 6 533 818,650 ja 578 115,060 , lõuna poole koordinaatpunkti 6 533 723,161 ja 578 101,998 ning ida poole koordinaatpunkti 6 533 739,562 ja 578 183,375 (katastripiiril) . P üsielupaiga pindala on 4,72 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 1,79 ha ja piiranguvöönd 2,93 ha. Püsielupaik asub kogu ulatuses eramaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiu sega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,12 ha (kogu ulatuses eramaal). Mõla Asukoht: Järva maakond, Türi vald, Karjaküla küla. MTÜ Kotkakl ubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kaks väike-konnakotka pesa. Neist pesadest ühes on aastatel 2012–2015 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning 2017. aastal oli pesa kaunistatud. T eises pesas on 2004. aastal registreeritud v äike-konn akotka edukas pesitsus ja 2008. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga lõunaosas olevast Passjala katastriüksuse (83604:001:0550) kagutipust mööda katastripiiri lääne poole Passjala katastriüksuse edelatippu, sealt mõttelis t e sirge te na lääne poole koordinaatpunkti 6 514 445,963 ja 573 643,444 elektriliini st idas, põhja poole koordinaatpunkti 6 514 760,775 ja 573 667,948 , kagu poole koordinaatpunkti 6 514 744,658 ja 573 715,146 ning kirde poole koordinaatpunkti 6 514 841,422 ja 573 795,352 (katastripiiril) . Seejärel kulgeb välispiir mööda katastripiiri Metsavahi katastriüksuse (83604:001:0563) idatippu kraavi edelapoolsel kaldal , sealt mööda kraavide kaldaid koordinaatpunkti 6 514 338,012 ja 574 147,314 kraavi läänepoolse l kaldal ning edasi mõttelise sirgena loode poole Passjala katastriüksuse kagutippu. Püsielupaiga sihtkaitsevöönd koosneb kahest lahustükist. Loode poolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi edela tipu koordinaatpunktist 6 514 457,004 ja 573 644,351 tee põhjapoolses servas mööda tee serva kirde poole koordinaatpunkti 6 514 623,593 ja 573 877,740 , sealt mõtteliste sirgetena loode poole koordinaatpunkti 6 514 689,037 ja 573 827,190 , kirde poole koordinaatpunkti 6 514 725,784 ja 573 844,077 ning loode poole koordinaatpunkti 6 514 777,882 ja 573 801,406 (katastripiiril) , sealt edasi mööda katastripiiri kirde poole Metsavahi katastriüksuse idatippu. Kagupoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi v aheline piir kulgeb mööda kraavi kal last nii, et püsielupaika jääv kraaviosa jääb sihtkaitsevööndisse. P üsielupaiga pindala on 14,15 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 6,24 ha ja piiranguvöönd 7,91 ha. Püsielupaik asub kogu ulatuses eramaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokku 6,21 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 10 . Rõhu Asukoht: Järva maa kond , Järva vald, Rõhu küla. MTÜ Kotkakl ubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa, kus aastatel 2002., 2008., 2010–2011 ja 2013–2015 on registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 1999. aastast. Püsielupai ka jäävad k eskkonnaregistri andmetel II kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide eesti soojumika ( Saussurea alpina subsp . esthonica ), ainulehi s e sooval gu ( Malaxis monophyllos ) ja kuninga-kuuskjal a ( Pedicularis sceptrum-carolinum ) ning III kaitsekategooria taimeliikide vööthuul-sõrmkäp a ( Dactylorhiza fuchsii ), kahkjaspuna s e sõrmkäp a ( Dactylorhiza incarnata ) ja harilik u käoraamat u ( Gymnadenia conopsea ) kasvukohad. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga lääne osas olevast Selja katastriüksuse (31402:002:0162) põhjatipust mööda katastripiiri kagu poole sama katastriüksuse idatippu, sealt mõttelise sirgena kirde poole Uus- Tambo katastriüksuse (31402:002:0219) loodetippu, seejärel mööda katastripiiri kirde ja ida poole koordinaatpunkti 6 531 549,146 ja 620 271,072 (katastripiiril) . Edasi kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena lõuna poole koordinaatpunkti 6 531 419,692 ja 620 289,008 , ida poole koordinaatpunkti 6 531 418,431 ja 620 311,568 ning lõuna poole koordinaatpunkti 6 531 334,606 ja 620 323,542 (katastripiiril) . Seejärel kulgeb välispiir mööda katastripiiri kagu poole koordinaatpunkti 6 531 322,812 ja 620 345,851 , sealt mõtteliste sirgetena lõuna poole koordinaatpunkti 6 531 225,999 ja 620 330,250 ning lääne poole koordinaatpunkti 6 531 289,226 ja 619 992, 952 (kata s tripiiril) , edasi mööda katastripiiri edela poole Selja katastriüksuse kagutippu, sealt mõttelise sirgena loode poole koordinaatpunkti 6 531 375,869 ja 619 886,875 (katastripiiril) ning mööda katastripiiri kirde poole Selja katastriüksuse põhjatippu. Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi loodeosas olevast Uus- Tambo katastriüksuse loodetipust mööda katastripiiri lõuna ja kagu poole sama katastriüksuse lõunatippu ning sealt mõttelise sirgena ida poole koordinaatpunkti 6 531 277,912 ja 620 337,907 . P üsielupaiga pindala on 8,19 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 4,42 ha ja piiranguvöönd 3,77 ha. Püsielupaik paik neb 4,35 ha ulatuses era- (0,58 ha sihtkaitse- ja 3,77 ha piiranguvööndis) ja 3,84 ha ulatuses riigimaal (kogu ulatuses piiranguvööndis). Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiusega sihtkaitse vööndi pindala oli 3,12 ha (0,05 ha era- ja 3,07 ha riigimaal). 2.4.2. 11 . Nulga Asukoht: Põlva maa kond , Räpina vald, Nulga küla. MTÜ Kotkakl ubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregi stri andmetel püsielupaigas kaks väike-konnakotka pesa. Ühes neist pesadest on 2014. aastal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus, 2012. aastal oli pesa kaunistatud, 2013. aastal oli ebaõnnestunud pesitsuskatse. Teises pesas on registreeritud 2010. ja 2011. aastal väike-konnakotka edukas pesitsus, 2013. ja 2015. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse ning 2014. aastal oli pesa kaunistatud. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2003. aastast. Püsielu paika jääb k eskkonnaregistri andmetel I kaitsekategooria seeneliigi limatünnik u ( Sarcosoma globosum ) kasvukoht. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga edelaosas olevast koordinaatpunktist 6 442 654,089 ja 699 483,954 (katastripiiril) mõtteliste sirgetena põhja poole koordinaatpunkti 6 443 112,536 ja 699 364,956 , ida poole koordinaatpunkti 6 443 134,713 ja 699 611,888 , kagu poole koordinaatpunkti 6 443 066,024 ja 699 817,924 , lõuna poole koordinaatpunkti 6 442 417,898 ja 699 953,975 ning edela poole koordinaatpunkti 6 442 374, 205 ja 699 863, 606 (katastripiiril). Seejärel kulgeb välispiir mööda katastripiiri. Püsielupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. P üsielupaiga pindala on 26,56 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse ja asub kogu ulatuses riigimaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokku 4,22 ha (kogu ulatuses riigimaal). 2.4.2. 12 . Parapalu Asukoht: Põlva maa kond , Räpina vald, Parapalu küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kaks väike-konnakotka pesa. Üks neist pesadest oli 2012. aastal kaunistatud. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2002. aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga lõunaosas olevast Herma katastriüksuse (45401:003:0061) lõunatipust mööda katastripiiri loode poole koordinaatpunkti 6 468 294,816 ja 697 276,694 , sealt mõtteliste sirgetena kirde poole koordinaatpunkti 6 468 505,914 ja 697 505,015 ning ida poole koordinaatpunkti 6 468 511,981 ja 697 539,449 kraavi edela poolsel kaldal. Seejärel kulgeb välispiir mööda kraavi kallast kagu ja lõuna poole koordinaatpunkti 6 468 315,188 ja 697 697,726 (katastripiiril) nii, et kraav jääb püsielupaigast välja, ning sealt mööda katastripiiri lõuna poole Herma katastriüksuse lõunatippu. Püsielupaiga piiranguvöönd koosneb kahest lahustükist. Loodepoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi läänetipu koordinaatpunktist 6 468 328,705 ja 697 313,349 mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunkti 6 468 226,239 ja 697 450,749 ning lõuna poole koordinaatpunkti 6 468 175, 104 ja 697 449, 739 (katastripiiril) . Kagupoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi lõunatipu koordinaa tpunktist 6 468 139, 226 ja 697 502, 222 (katastripiiril) mõtteliste sirgetena kirde poole koordinaatpunkti 6 468 201,287 ja 697 574,203 , ida poole koordinaatpunkti 6 468 200,950 ja 697 614,893 , lõuna poole koordinaatpunkti 6 468 147,281 ja 697 614,119 ning kagu poole koordinaatpunkti 6 468 131,122 ja 697 651,841 (katastripiiril) . Püsielu paiga pindala on 10,89 ha, mill est sihtkaitsevöönd hõlmab 8,87 ha ja piiranguvöönd 2,02 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses eramaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokku 6,11 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 13 . Prangli Asukoht: Põlva maa kond , K anepi vald, Prangli küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andm etel püsielupaigas ü ks väike-konnakotka pesa , kus aastatel 2007, 2010, 2011, 2013 ja 2014 on registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning 2015. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Püsielupaiga välispiir kulgeb mööda ETAK-i kõlvikuvahelist piiri (puittaimestiku ja haritava maa vaheline piir). Püsielupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. Püsielupaiga pindala on 2,86 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu ulatuses sihtkai tsevööndisse ning as ub 0,16 ha ulatuses era- ja 2,7 ha ulatuses riigimaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiusega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,13 ha ( 0,03 ha era- ja 3,1 ha riigimaal). 2.4.2. 14 . Künnametsa Asukoht: Pärnu maa kond, Tori vald, Niidu küla . MTÜ Kotkakl ubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas viis väike-konnakotka pesa. Neist pesadest ühes on aastatel 2014 ja 2015 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Teadaolevalt on väike konnakotka s asustanud territoorium i alates 2006. aastast. Püsielupaika jääb k eskkonnaregistri andmetel ka III kaitsekategooriasse kuuluva hiireviu ( Buteo buteo ) elupaik. Püsielupaiga välispiir kulgeb valdavalt mööda Künnametsa katastriüksuse (14901:002:0220) välispiiri ja tee serva nii, et tee jääb püsielupaigast välja. Püsielupaiga lääneosas kulgeb piir katastripiiri mõttelise pikendusena loode poole koordinaatpunkti 6 490 552,494 ja 535 452,423 ning sealt kirde poole katastriüksuste nurgapunkti. Püsielupaiga lõunaosas kulgeb välispiir tee servas olevast koordinaatpunktist 6 490 241,247 ja 535 606,139 mõttelise sirgena loode poole koordinaatpunkti 6 490 281,972 ja 535 552,133 (katastripiiril). Püsielupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. Püsielupaiga pindala on 11,96 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse ja asub eramaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokku 7,81 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 15 . Levi Asukoht: Pärnu maa kond , Tori vald, Levi küla. MTÜ Kotkakl ubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kolm väike-konnakotka pesa. Neist pesadest ühes on 2016. aastal registreeritud väike-konnakotka pesitsus , 2017. aastal oli pesa kaunistatud . Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2006. aastast. Püsielupaigas on k eskkonnaregistri andmetel II kaitsekategooriasse kuuluva valgeselg-kirjurähni ( Dendrocopos leucotos ) elupaik. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga lääneosas Karuoja katastriüksuse (80802:001:0230) käänupunktist mõttelise sirgena kirde poole Jaanirahva katastriüksuse (80802 :001:0516) lõuna tippu , sealt mööda katastripiiri kirde poole koordinaatpunkti 6 483 679,164 ja 549 726,822 Jaani rahva katastriüksuse käänupunkti , edasi mööda kraavi kirde poolset kallast nii, et kraav jääb püsielupaigast välja, loode poole koordinaatpunkti 6 483 779, 103 ja 549 688,778 (katastripiiril) , seejärel mööda katastripiiri kagu poole koordinaatpunkti 6 483 677,556 ja 549 986,973 ning sealt edasi mõttelise sirgena lõuna poole koordinaatpunkti 6 483 558, 449 ja 550 008,533 (katastripiiril) . Seejärel kulgeb välispiir mööda katastripiiri kagu poole Jaanirahva katastriüksuse kagutippu, sealt mõttelise sirgena kagu poole koordinaatpunkti 6 483 519,891 ja 550 098,510 (katastripiiril) , edasi mööda katastripiiri lõuna poole koordinaatpunkti 6 483 270,349 ja 550 158,837 Karuoja katastriüksuse nurgapunkti ning sealt mööda katastripiiri loode poole koordinaatpunkti 6 483 303,418 ja 550 117,539 . Edasi on välispiir piiritletud mõtteliste sirgetena loode poole koordinaatpunktidesse 6 483 327,525 ja 550 000,082 ning 6 483 374,764 ja 549 890,306 ja edela poole koordinaatpunkti 6 483 285,054 ja 549 837,017 (katastripiiril) . Seejärel kulgeb välispiir mööda katastripiiri loode poole . Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi lääneosas olevast Jaanirahva katastriüksuse lõunatipust mööda katastripiiri kagu poole koordinaatpunkti 6 483 604,428 ja 549 741,630 , edasi mõttelise sirgena kirde poole koordinaatpunkti 6 483 655,790 ja 549 781,370 (katastripiiril) ning seejärel mööda katastripiiri kagu poole püsielupaiga välispiirini . P üsielupaiga pindala on 15,38 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 12,24 ha ja piiranguvöönd 3,14 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses eramaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokku 7,53 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 16. Luuri Asukoht: Pärnu maa kond , Põhja-Pärnumaa vald, Luuri küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas ka ks väike-konnakotka pesa, kus ühes on aastatel 2008–2015 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning 2016. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse , teises pesas on 2017. aastal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus . Teadaolevalt on väike-konnak otkas asustanud territoorium i alates 2004. aastast. Püsielupaigas on k eskkonnaregistri andmetel II kaitsekategooriasse kuuluva laanerähni ( Picoides tridactylus ) elupaik. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga lääneosas olevast Kobra-Juuli katastriüksuse (93001:002:0015) kagu tipust mööda katastripiiri loode poole koordinaatpunkti 6 504 241, 241 ja 555 834,737 kraavi idapoolsel kaldal, seejärel mööda kraavi kallast põhja ja kirde poole nii, et kraav jääb püsielupaigast välja, koordinaatpunkti 6 504 624,904 ja 555 969,747 , sealt mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunkti 6 504 574,542 ja 556 150,739 ning põhja poole koordinaatpunkti 6 504 628,901 ja 556 152,339 Kobra-Juuli katastriüksuse nurgas. Edasi kulgeb välispiir mööda Kuuse-Metsa katastriüksuse (93001:002:0035) piiri kagu tippu. Püsielupaiga piiranguvöönd koosneb kahest lahustükist. Läänepoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi loodeosas olevast koordinaatpunktist 6 504 588,256 ja 555 904,058 kraavi idapoolsel kaldal mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunkti 6 504 517,663 ja 555 943,496 , ida poole koordinaatpunkti 6 504 518,482 ja 556 004,396 , lõuna poole koordinaatpunktidesse 6 504 429,946 ja 555 981,231 ning 6 504 332,299 ja 555 980,569 , edela poole koordinaatpunkti 6 504 325,348 ja 555 961,867 , kagu poole koordinaatpunkti 6 504 218,432 ja 556 049,584 , ida poole koordinaatpunkti 6 504 232,906 ja 556 184,821 ning kagu poole koordinaatpunkti 6 504 157,109 ja 556 234,908 (katastripiiril) . Idapoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi põhjaosas olevast koordinaatpunktist 6 504 586,085 ja 556 109, 256 (katastripiiril) mööda katastripiiri lõuna poole koordinaatpunkti 6 504 381,097 ja 556 140,798 , sealt edasi mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunkti 6 504 354,642 ja 556 162,954 , ida poole koordinaatpunkti 6 504 382,561 ja 556 252,587 , loode poole koordinaatpunkti 6 504 462,219 ja 556 172,719 ning põhja poole koordinaatpunkti 6 504 574,542 ja 556 150,739 . Püsielupaiga pindala on 18,63 ha, mille st sihtkaitsevöönd hõlmab 12,35 ha ja piiranguvöönd 6,28 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses eramaal. Automaatse te ringikujulis te püsielupaikade ehk 100 m raadiusega sihtkaitsevööndi te pindala oli kattuvusi arvestades kokku 5,58 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 17 . Pihke Asukoht: Pärnu maa kond , Saarde vald, Laiksaare küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa. Selles pesas on aastatel 2008, 2011 ja 2013–2015 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning 2016. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. 2010., 2012. ja 2017. aastal oli pesa kaunistatud . Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2004. aastast. Püsielupaika jäävad k eskkonnaregistri andmetel II kaitsekategooria taimeliigi kahar a parthein a ( Glyceria lithuanica ) ning III kaitsekategooria taimeliikide roheka käokeel e ( Platanthera chlorantha ) ja lodukannike se ( Viola uliginosa ) kasvukohad. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga loodeosas olevast koordinaatpunktist 6 438 569,163 ja 542 647,159 (katastripiiril) mööda katastripiiri kirde poole koordinaatpunkti 6 438 620,447 ja 542 745,544 kraavi lõunapoolsel kaldal, sealt mööda kraavi kallast kirde poole koordinaatpunkti 6 438 767,831 ja 543 086,098 kraavi lõunapoolsel kaldal, edasi mõtteliste sirgetena lõuna poole koordinaatpunkti 6 438 597,224 ja 543 131,041 ning lääne poole koordinaatpunkti 6 438 573,467 ja 542 984,763 kraavi läänepoolsel kaldal. Seejärel kulgeb välispiir mööda kraavi kallast lõuna poole koordinaatpunkti 6 438 277,324 ja 543 041,705 (katastripiiril). Kraavid jäävad püsielupaigast välja. Sealt kulgeb piir mööda katastripiiri Rongu katastriüksuse (78201:002:0025) lõunatippu, seejärel mõtteliste sirgetena loode poole koordinaatpunkti 6 438 414,539 ja 542 653,856 ning põhja poole koordinaatpunkti 6 438 569,163 ja 542 647,159 (katastripiiril) püsielupaiga loodeosas. Püsielupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. P üsielupaiga pindala on 15,69 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Püsielupaik paikneb 4,37 ha ulatuses era- ja 11,32 ha ulatuses riigimaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiusega sihtkaitsev ööndi pindala oli 3,1 ha (1,13 ha era- ja 1,97 ha riigimaal). 2.4.2. 18 . Pärnjõe Asukoht: Pärnu maa kond , Põhja-Pärnumaa vald, Luuri ja Pärnjõe külad. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tag ada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa. Selles pesas on aastatel 2010–2016 registreeritud väike-konn akotka edukas pesitsus, 2008., 2009. ja 2017. aastal oli pesa sätitud. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2004. aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb mööda katastripiire ja kraavikaldaid nii, et kraavid jäävad püsielupaigast välja. Püsielupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. P üsielupaiga pindala on 14,18 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse ning paikneb kogu ulatuses eramaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiusega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,1 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 19 . Reinumurru Asukoht: Pärnu maa kond , Põhja-Pärnumaa vald, Reinumurru ja Ünnaste küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kolm väike-konnakotka pesa. Nimetatud pesadest üht oli 2009. aastal sätitud , aastatel 2005 ja 2008 on re gistreeritud selles pesas väike konnakotka edukas pesitsus. Teine pesa oli rajatud juba 2010 . aastal, kuid leiti üles 2011. aastal (ebaõnnestunud pesitsuskatse), 2012. aastal on seal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Kolmandas pesas on 2013. ja 2014. aastal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning 2015. ja 2016. aas tal ebaõnnestunud pesitsuskatse, 2017. aastal oli pesa kaunistatud. Püsielupaiga välispiir kulgeb mööda katastripiire ja kraavikaldaid nii, et kraavid jäävad püsielupaigast välja. Püsielupaiga loodeosas kulgeb piir mõttelise sirgena koordinaatpunktist 6 494 422, 007 ja 554 309,206 (katastripiiril) koordinaatpunkti 6 494 351,289 ja 554 292,463 kraavi põhjapoolsel kaldal. Püsielupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. P üsielupaiga pindala on 21,29 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse ning paikneb 17,29 ha ulatuses era- ja 4 ha ulatuses riigimaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokku 7,47 ha (4,13 ha era- ja 3,34 ha riigimaal). 2.4.2. 20 . Saunametsa Asukoht: Pärnu maa kond , S aarde vald, Kikepera küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa. Selles pesas on aastatel 2008–2014 ja 2016– 2017 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning 2015. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2003. aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga lõunaosas mööda katastripiiri ja lääneosas mööda kraavi kallast nii, et kraav jääb püsielupaigast välja. Koordinaatpunktist 6 459 553,081 ja 551 837,774 kraavi idapoolsel kaldal kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena ida poole koordinaatpunkti 6 459 615,035 ja 552 245,190 , edela poole koordinaatpunkti 6 459 347,213 ja 552 150,804 ning kagu poole koordinaatpunkti 6 459 309,605 ja 552 226,730 (katastripiiril). Püsielupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. P üsielupaiga pindala on 12,37 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse ning asub riigimaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiu sega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,11 ha (kogu ulatuses riigimaal). 2.4.2. 21. Silingi Asukoht: Pärnu maa kond , P ärnu linn , Põlendmaa küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa. Selles pesas on aastatel 2008–2009 ja 2011–2013 registreeritud väike-konnakotka edukas ning 2014 . aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2002. aastast. Püsielupaika jääb k eskkonnaregistri andmetel III kaitsekategooria taimeliigi lodukannike se ( Viola uliginosa ) kasvukoht. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga lääneosas mööda Taali metskond 97 katastriüksuse (56801:00 6 :0 098 ) piiri koordinaatpunkti 6 468 764, 334 ja 544 659, 436 (katastripiiril) , sealt mõttelise sirgena kirde poole koordinaatpunkti 6 468 979,767 ja 544 897,462 (katastripiiril) kraavi kagupoolsel kaldal ning edasi mööda kraavi kallast kirde poole nii, et kraav jääb püsielupaigast välja, koordinaatpunkti 6 469 062,492 ja 545 001,526 kraavi kagupoolsel kaldal. Seejärel kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunktidesse 6 469 026,158 ja 545 054,841 ning 6 468 889,579 ja 545 133,631 (katastripiiril), sealt mööda katastripiiri kirde poole koordinaatpunkti 6 468 923,636 ja 545 177,632 ning mõttelise sirgena kagu poole koordinaatpunkti 6 468 718, 666 ja 545 316, 095 (katastripiiril) . Edasi kulgeb välispiir mööda katastripiiri ja selle mõttelise pikendusena edela poole koordinaatpunkti 6 468 473,210 ja 545 201,293 ning loode poole Taali metskond 97 katastriüksuse käänupunktini. Piiranguvööndisse kuulub Aruniidu katastriüksuse (56801:0 06:0127) püsielupaika jääv osa. P üsielupaiga pindala on 22,81 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 19,29 ha ja piiranguvöönd 3,52 ha. Püsielupaik paikneb 3,52 ha ulatuses era- (kogu ulatuses piiranguvööndis) ja 19,29 ha ulatuses riigimaal (kogu ulatuses sihtkaitsevööndis). Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiusega sihtkaitsevööndi pindal a oli 3,1 ha (0,16 ha era- ja 2,94 ha riigimaal). 2.4.2. 22 . Vahtra Asukoht: Pärnu maa kond , Põhja-Pärnumaa vald, Viluvere küla. 2017. aasta ettepanekus on nimetatud kui Viluvere 2 väike-konnakotka püsielupaik. Tegemist on väike-konnakotka elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa. Nimetatud pesas on 20 15. aastal registreeritud väike konnakotka edukas pesitsus ja 2016. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga loodeosas olevast koordinaatpunktist 6 502 287, 188 ja 547 728, 287 (katastripiiril) mööda katastripiiri ida poole koordinaatpunkti 6 502 294,685 ja 547 945,270 . Seejärel kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena lõuna poole koordinaatpunkti 6 502 141,429 ja 547 936,052 , lääne poole koordinaatpunkti 6 502 136,078 ja 547 716,105 ning põhja poole koordinaatpunkti 6 502 287, 188 ja 547 728, 287 (katastripiiril) püsielupaiga loodeosas . Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi loodeosas olevast koordinaatpunktist 6 502 288, 280 ja 547 759, 911 mõttelise sirgena lõuna poole koordinaatpunkti 6 502 136,875 ja 547 748,878 . P üsielupaiga pindala on 3,32 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 2,83 ha ja piiranguvöönd 0,49 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses eramaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiu sega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,09 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 23 . Veelikse Asukoht: Pärnu maa kond , Saarde vald, Veelikse küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tag ada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kolm väike-konnakotka pesa. Ühes neist pesadest on aastatel 2010 ja 2012 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning aastatel 2011 ja 2014 ebaõnnestunud pesitsuskatse. Teises pesas on 2009. aastal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning 2007. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2003. aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga edelaosas olevast koordinaatpunktist 6 432 145,425 ja 552 819,457 kraavi põhjapoolsel kaldal mõtteliste sirgetena põhja poole koordinaatpunktidesse 6 432 276,658 ja 552 771,612 , 6 432 309,263 ja 552 788,659 , 6 432 557,353 ja 552 789,321 , 6 432 750,593 ja 552 837,221 (katastripiiril) ning 6 433 024,103 ja 552 835,909 ja kagu poole koordinaatpunkti 6 432 931,622 ja 553 073,762 (katastripiiril) . Seejärel kulgeb välispiir mööda Mõrdlaane katastriüksuse (78201:005:011 7 ) piiri ja katastripiiri käänupunktist mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunkti 6 432 661,925 ja 553 339,951 ning edela poole koordinaatpunkti 6 432 491,073 ja 553 166,421 (katastripiiril) , sealt edasi mööda katastripiiri kagu poole koordinaatpunkti 6 432 386,442 ja 553 233,229 , siis mõttelise sirgena Rootsimäe katastriüksuse ( 78201:005:0 251 ) käänupunkti ja mööda katastripiiri lõuna poole katastriüksuste nurgapunkti . Edasi kulgeb välispiir mõttelise sirgena lääne poole koordinaatpunkti 6 432 156,534 ja 552 975,968 kraavi põhjapoolsel kaldal ning sealt mööda kraavi kallast lääne poole nii, et kraav jääb püsielupaigast välja. Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi loodeosas mööda Rootsimäe katastriüksuse põhja piiri ida poole koordinaatpunkti 6 432 763,035 ja 552 902,593 , seejärel mõtteliste sirgetena põhja poole koordinaatpunkti 6 432 820,169 ja 552 898,222 , kirde poole koordinaatpunkti 6 432 873,605 ja 553 008,475 , kagu poole koordinaatpunkti 6 432 792,955 ja 553 193,645 , edela poole koordinaatpunkti 6 432 679,169 ja 553 114,096 , lõuna poole koordinaatpunkti 6 432 603,649 ja 553 138,263 , l ääne poole koordinaatpunkti 6 432 594,431 ja 553 028,308 (katastripiiri l), loode poole koordinaatpunkti 6 432 615,776 ja 552 978,823 , edela poole koordinaatpunkti 6 432 544,774 ja 552 907,443 , kagu poole koordinaatpunktidesse 6 432 346,997 ja 553 018,709 ning 6 432 272,024 ja 553 038,570 , edela poole koordinaatpunkti 6 432 243,693 ja 553 022,762 , lääne poole koordinaatpunkti 6 432 248,192 ja 552 937,778 , loode poole koordinaatpunkti 6 432 308,932 ja 552 855,026 ning lääne poole koordinaatpunkti 6 432 309,263 ja 552 788,659 . P üsielupaiga pindala on 31,21 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 13,22 ha ja piiranguvöönd 17,99 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses eramaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokku 8,47 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 24 . Viluvere Asukoht: Pärnu maa kond , Põhja-Pärnumaa vald, Viluvere küla. 2017. aasta ettepanekus on nimetatud kui Viluvere 1 väike-konnakotka püsielupaik. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kaks väike-konnakotka pesa. Neist pesadest ühes on 2015. aastal registreeritud väike-konnakotka ebaõnnestunud pesitsuskatse ning 2017. aastal oli pesa kaunistatud . Tegemist on põlise pesapaigaga ja piirkonna ainsa väga sobiva väike-konnakotka pesitsuselupaigaga. Püsielupaika jäävad k eskkonnaregistri andmetel II kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi laanerähn i ( Picoides tridactylus ) ja III kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi hiireviu ( Buteo buteo ) elupaigad . Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga lääneosas mööda katastripiiri, põhjaosas mööda tee serva nii, et tee jääb püsielupaigast välja, ja kirdeosas mööda sihi serva nii, et siht jääb püsielupaigast välja. Edasi kulgeb piir mööda sihi serva lõuna poole koordinaatpunkti 6 499 713,367 ja 549 363,021 , seejärel mõtteliste sirgetena lääne poole koordinaatpunkti 6 499 707,952 ja 549 329,460 , edela poole koordinaatpunkti 6 499 457,048 ja 549 243,066 ning kagu poole koordinaatpunkti 6 499 429,630 ja 549 299,099 sihi loodepoolses servas. Edasi kulgeb välispiir mööda sihi serva edela poole nii, et siht jääb püsielupaigast välja, koordinaatpunkti 6 499 266,097 ja 549 192,500 , seejärel mõtteliste sirgetena lääne poole koordinaatpunkti 6 499 283,930 ja 549 085,176 , põhja poole koordinaatpunkti 6 499 390,350 ja 549 069,287 , loode poole koordinaatpunktidesse 6 499 410,872 ja 549 012,850 ning 6 499 491,698 ja 548 993,025 (katastripiiril). Püsielupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. P üsielupaiga pindala on 13,64 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse ja asub riigimaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokku 5,26 ha (0,33 ha era- ja 4,93 ha riigimaal). 2.4.2. 25 . Viisireiu Asukoht: Pärnu maa kond , Saarde vald, Kalita ja Viisireiu küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kolm väike-konnakotka pesa. Neist pesadest ühes on aastatel 2011–2014 ja 2016 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning 2015. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Teises pesas on 2017. aastal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2006. aastast, tegemist on põlise pesapaigaga ja piirkonna ainsa säilinud sobiva väike-konnakotka pesitsuselupaigaga. Püsielupaik koosneb kahest lahustükist. Põhjapoolse lahustüki püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga lääneosas olevast koordinaatpunktist 6 438 767,605 ja 549 965,519 kraavi idapoolsel kaldal mõtteliste sirgetena kirde poole koordinaatpunkti 6 438 809,929 ja 550 088,295 ning põhja poole koordinaatpunkti 6 439 015,750 ja 550 062,767 kraavi lõunapoolsel kaldal, sealt mööda kraavi kallast ida poole koordinaatpunkti 6 439 020,691 ja 550 115,592 , kirde poole koordinaatpunkti 6 439 097,535 ja 550 142,103, ida poole koordinaatpunkti 6 439 104,628 ja 550 272,443 ja kagu poole koordinaatpunkti 6 439 009,200 ja 550 314,253 . Seejärel kulgeb välispiir mõttelise sirgena lääne poole koordinaatpunkti 6 438 990,247 ja 550 185,181 kraavi idapoolsel kaldal, sealt mööda kraavi kallast katastriüksuste nurgapunkti ning m ööda katastripiiri lõuna poole koordinaatpunkti 6 438 608,759 ja 550 229,136 elektriliinist põhjas . Edasi kulgeb välispiir m õttelise sirgena edela poole koordinaatpunkti 6 438 534,521 ja 549 987,848 kraavi idapoolsel kaldal ning seejärel mööda kraavi kallast põhja poole. Kõik püsielupaiga piiril (v.a idapiiril) olevad kraavid jäävad püsielupaigast välja. Lõunapoolse lahustüki püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga loodeosas olevast koordinaatpunktist 6 438 468,838 ja 549 912,917 elektriliini st lõuna s mõttelise sirgena kirde poole koordinaatpunkti 6 438 567,998 ja 550 232,452 (katastripiiril) ning mööda katastripiiri lõuna poole koordinaatpunkti 6 438 387,825 ja 550 247,111 . Seejärel kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena lääne poole koordinaatpunkti 6 438 389,383 ja 550 142,415 , lõuna poole koordinaatpunktidesse 6 438 343,055 ja 550 126,389 , 6 438 291,736 ja 550 157,973 ning 6 438 258,800 ja 550 148,373 , lääne poole koordinaatpunktidesse 6 438 244,117 ja 550 124,379 ning 6 438 237,193 ja 550 084,179 , põhja poole koordinaatpunkti 6 438 321,776 ja 550 061,510 , lääne poole koordinaatpunkti 6 438 319,382 ja 550 006,123 , edela poole koordinaatpunkti 6 438 257,476 ja 549 936,197 ning põhja poole elektriliini st lõuna s . Püsielupaiga lahustükkide välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. P üsielupaiga pindala on 16,13 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse ning asub riigimaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kokku 9,34 h a (1,23 ha era- ja 8,11 ha riigimaal). 2.4.2. 26 . Kunsu Asukoht: Rapla maa kond , Märjamaa vald, Kunsu küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kaks väike-konnakotka pesa , ühes neist on aastal 2011 ning teises aastatel 2013, 2015 ja 2016 , 2017 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus; 2014. aastal on registreeritud ebaõnnestunud pesitsuskatse. Püsielupaiga välispiir kulgeb mööda katastripiire ja kraave nii, et kraavid jäävad püsielupaigast välja. Püsielupaiga kirdeosas kulgeb piiri koordinaatpunktist 6 523 505,473 ja 527 179,709 mõttelise sirgena kagu poole koordinaatpunkti 6 523 463,436 ja 527 190,079 kraavi läänepoolsel kaldal. Püsielupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. P üsielupaiga pindala on 10,5 ha. Püsielupaik kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse ja asub eramaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokku 4,95 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 27 . Kõnnujõe Asukoht: Tartu maakond, Tartu vald, Kõnnujõe küla. Kõnnujõe 2 väike-konnakotka püsielupaik ( keskkonnaregistri kood KLO3000262) on kaitse alla võetud määrusega , mille kohaselt oli püsielupaiga pindala 25,42 ha, millest sihtkaitsevöönd (keskkonnaregistri kood KLO3100563 ) hõlmas 9,96 ha ja piiranguvöönd (keskkonnaregistri kood KLO3101915 ) 15,46 ha. Püsielupaik paiknes kogu ulatuses riigimaal . Kõnnujõe 2 väike-konnakotka püsielupaik nimetatakse ümber Kõnnujõe väike-konnakotka püsielupaigaks, 2017. aasta ettepanekus on toodud kui Kõnnujõe 2 püsielupaik. P üsielupaiga tsoneeringu muudatus puudutab üksnes riigimaad . Määrusega võrreldes on püsielupaiga pindala vähene nud piiritäpsustuste tõttu 0,06 ha, sihtkaitsevöö ndi pindala on suurenenud 12,72 ha ja piirang uvööndi pindala vähenenud 12,78 ha võrra, Püsielupaigas on keskkonnaregistri 22.03.2018 seisuga registreeritud kaks väike-konnakotka pesa. Ühes neist pesadest on 2000 . aastal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ja 2008. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse, 2017. aastal oli pesa kaunistatud. Teine pesa on leitud 2005. aastal, 2008. aastal on registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ja 2016. aastal oli pesa kaunistatud. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2 000 . aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb valdavalt mööda Kursi metskond 4 katastriüksuse (77301:001:0970) piiri ja kraaviservasid nii, et kraavid jäävad püsielupaigast välja. P üsielupaiga loodeosas olevast koordinaatpunkti st 6 492 094,967 ja 641 356,284 (katastripiiril) kulgeb välis piir mõttelise sirgena kirde poole koordinaatpunkti 6 492 435,162 ja 641 830,678 kraavi edelapoolsel kaldal ja sama kraavi kaguosas kulgeb piir koordinaatpunkti st 6 492 190,937 ja 642 023,127 mõttelise sirgena kagu poole katastriüksuste nurgapunktini. Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb katastripiiril olevast koordinaatpunktist 6 491 994,846 ja 641 429,122 mööda sihi serva kirde poole nii, et siht jääb piiranguvööndisse, koordinaatpunkti ni 6 492 049,089 ja 641 500,952 ning seejärel mõttelise sirgena kagu poole koordinaatpunkti 6 491 793, 235 ja 641 684, 319 (katastripiiril) . P üsielupaiga pindala on 25,36 ha, mille st sihtkaitsevöönd hõlmab 22,68 ha ja piirangu vöönd 2,68 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses riigimaal . 2.4.2. 28. Kuiksilla Asukoht: Valga maa kond , Otepää vald, Lossiküla küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on kavandatavas püsielupaigas k eskkonnaregistri järgi üks väike-konnakotka pesa, kus aastatel 2008, 2009, 2011–2013 ja 2017 on registreeritud väike-konnak otka edukas pesitsus ning 2010. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga kirde osas mööda katastripiiri, koordinaatpunktist 6 417 4 09 , 529 ja 638 421 , 838 (katastripiiril) mööda puittaimestiku rida edela poole koordinaatpunkti 6 417 264 , 668 ja 638 355 , 822 , sealt mõtteliste sirgetena loode poole koordinaatpunkti desse 6 417 301 , 976 ja 638 181 ,5 17 ja 6 417 353 , 962 ja 638 166 , 22 6 ning edasi katastriüksuste nurgapunkti . Püsi elupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. P üsielupaiga pindala on 3,31 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu u latuses sihtkaitsevööndisse ja asub riigimaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiusega sihtkaitse vööndi pindala oli 3,13 ha (1,24 ha era- ja 1,89 ha riigimaal). 2.4.2. 29 . Lutsu Asukoht: Valga maa kond , Valga vald, Lepa ja Lutsu küla . MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on kavandatavas püsielupaigas k eskkonnaregistri järgi kaks väike-konnakotka pesa, millest ühes on aastatel 2002 ja 2010 ning teises aastatel 2006 ja 2015 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiusega sihtkaitsevööndite pindala on kattuvusi arvestades 5,91 ha (kogu ulatuses eramaal). Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga lääneosas olevast koordinaatpunktist 6 400 911,880 ja 634 231,252 (katastripiiril) mööda katastripiiri kirde poole Kunagu katastriüksuse (77901:002:0350) põhjatippu, sealt mõttelise sirgena kagu poole koordinaatpunkti 6 401 063,316 ja 634 378,743 kraavi edelapoolsel kaldal , edasi mööda kraavi kallast kagu poole nii, et kraav jääb püsielupaigast välja, koordinaatpunkti 6 401 013,681 ja 634 456,846 kraavi edelapoolsel kaldal ja koordinaatpunkti 6 400 949,589 ja 634 523,767 kraavi kirdepoolsel kaldal (see kraaviosa jääb püsielupaika) . Seejärel kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunkti 6 400 942,750 ja 634 540,587 , kirde poole koordinaatpunktidesse 6 400 985,770 ja 634 606,090 ning 6 401 008,780 ja 634 610,720 ja kagu poole koordinaatpunkti 6 400 925,910 ja 634 731,380 kraavi läänepoolsel kaldal (kraav jääb püsielupaigast välja) . Edasi kulgeb välispiir mööda kraavi kallast kagu ja edela poole (see kraaviosa jääb püsielupaigast välja) koordinaatpunkti 6 400 840,413 ja 634 675,459 , sealt mööda ETAK - i kõlvikuvahelist (puittaimestik ja haritav maa) piiri koordinaatpunkti 6 400 676,605 ja 634 560,534 kraavi loode poolsel kaldal, seejärel mõttelise sirge na edela poole koordinaatpunkti 6 400 548,289 ja 634 345,083 kraavi põhjapoolsel kaldal (see kraaviosa jääb püsielupaigast välja) ning s ealt mööda kraavi kallast lääne ja põhja poole katastripiirini nii, et k raav jääb püsielupaigast välja. Püsielupaiga piiranguvöönd koosneb kolmest lahustükist. Läänepoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi lõunaosas olevast koordina atpunktist 6 400 569,184 ja 634 380,749 mõtteliste sirgetena loode poole koordinaatpunkti 6 400 620,543 ja 634 296,067 , põhja poole koordinaatpunkti 6 400 863,503 ja 634 287,792 , kirde poole koordinaatpunktidesse 6 400 935,332 ja 634 332,147 ning 6 400 986, 901 ja 634 432, 010 (katastripiiril) ja kagu poole koordinaatpunkti 6 400 949,589 ja 634 523,767 kraavi kirdepoolsel kaldal . Kirdepoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi kirdeosas olevast koordinaatpunktist 6 400 942,750 ja 634 540,587 mõttelise sirgena kagu poole koordinaatpunkti 6 400 876,682 ja 634 703,091 kraavi loode poolsel kaldal . Kagupoolne sihtkaitse ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb mööda kraavikallast nii, e t kraav jääb piiranguvööndisse. P üsielupaiga pindala on 17,55 ha, mill est sihtkaitsevöönd hõlmab 10,9 ha ja piiranguvöönd 6,65 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses eramaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades 5,91 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 30. Lüüdiansu Asukoht: Valga maa kond , Valga vald, Iigaste küla. MTÜ Kotkakl ubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa. See pesa oli 2010. ja 2014. aastal kau nistatud, 2008., 2011., 2015., 2016. ja 2017. aast al on registreeritud seal väike konnakotka edukas pesitsus ning 2012. ja 2013. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga loodeosas olevast koordinaatpunktist 6 411 514,627 ja 635 975,140 kraavi lõunapoolsel kaldal mööda kraavi kallast ida poole nii, et kraav jääb püsielupaigast välja, koordinaatpunkti 6 411 577,739 ja 636 308,450 kraavi lõunapoolsel kaldal ja pinnas tee läänepoolses servas ning sealt mööda tee serva lõuna poole koordinaatpunkti 6 411 426,627 ja 636 384,836 pinnas tee läänepoolses servas . Seejärel kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena edela poole koordinaatpunkti 6 411 181,253 ja 636 279,917 , loode poole koordinaatpunkti desse 6 411 232,331 ja 636 059,022 , 6 411 295,551 ja 636 021,446 ning 6 411 336,367 ja 635 943,448 ja sealt mõttelise sirgena (osaliselt mööda kraavi kallast) põhja poole nii, et kraav jääb püsielupaigast välja. Püsielupaiga piiranguvöönd koosneb kahest lahustükist. Läänepoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi lääneosas olevast koordinaatpunktist 6 411 442,420 ja 635 962,373 kraavi idapoolsel kaldal mõtteliste sirgetena ida poole koordinaatpunkti 6 411 454,334 ja 636 079,022 ning lõuna poole koordinaatpunkti 6 411 220,707 ja 636 110,456 . Idapoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb mööda katastripiiri kagu poole koordinaatpunkti 6 411 394,354 ja 636 281,279 , seejärel mõtteliste sirgetena lääne poole koordinaatpunkti 6 411 363,242 ja 636 191,253 ning kagu poole koordinaatpunkti 6 411 213,590 ja 636 293,742 . P üsielupaiga pindala on 12,22 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 5,84 ha ja piiranguvöönd 6,38 ha. Püsielupaik paikneb 9,54 ha ulatuses era- (5,84 ha sihtkaitse- ja 3,7 ha piiranguvööndis) ja 2,68 ha ulatuses riigimaal (kogu ulatuses piiranguvööndis). Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiu sega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,11 ha (2,76 ha era- ja 0,35 ha riigimaal). 2.4.2. 31 . Ratniku Asukoht: Valga maa kond , Valga vald, Õlatu küla. MTÜ Kotkakl ubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa. See pesa oli 2010. aastal kaunistaud ja 2011. aastal on seal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2002. aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb valdavalt mööda katastripiiri ja kraavikallast nii, et kraav jääb püsielupaigast välja. Püsielupaiga lõunaosas kulgeb piir koordinaatpunktist 6 427 044,215 ja 630 513,250 (katastripiiril) mõtteliste sirgetena lääne poole koordinaatpunkti 6 427 025,530 ja 630 426,567 ning loode poole koordinaatpunktidesse 6 427 161,923 ja 630 354,258 ning 6 427 196, 289 ja 630 304, 501 (katastripiiril). Püsielupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. P üsielupaiga pindala on 10,9 ha. Püsielupaiga ala kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse ja asub riigimaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiusega s ihtkaitsevööndi pindala oli 3,1 ha (0,36 ha era- ja 2,74 ha riigimaal). 2.4.2. 32 . Laane Asukoht: Valga maa kond , Tõrva vald, Jõgeveste küla. 2017. aasta ettepanekus on nimetatud kui De Tolly väike-konnakotka püsielupaik. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa, kus aastatel 2005, 2010–2011 ja 2014–2016 on registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ning 2017. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse . Püsielupaiga välispiir kulgeb mööda katastripiiri, välja arvatud lääneosas, kus välispiir kulgeb koordinaatpunkti st 6 431 450,484 ja 617 931,772 mõttelise sirgena koordinaatpunkti 6 431 796,462 ja 617 899,178 ( mõlemad koordinaatpunktid asuvad katastripiiril). Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi põhjaosas olevast koordinaatpunk tist 6 431 804,487 ja 617 969,452 (katastripiiril) mõtteliste sirgetena edela poole koordinaatpunkti 6 431 766,575 ja 617 934,011 , lõuna poole koordinaatpunktidesse 6 431 607,360 ja 617 980,021 ning 6 431 546,786 ja 617 985,151 ja ida poole koordinaatpunkti 6 431 553,686 ja 618 167,073 (katastripiiril) . P üsielupaiga pindala on 8,25 ha, mil lest sihtkaitsevöönd hõlmab 4,2 ha ja piiranguvöönd 4,05 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses eramaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiu sega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,11 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 33 . Vilaski Asukoht: Valga maa kond , Valga vald, Vilaski küla. MTÜ Kotkakl ubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kaks vä ike-konnakotka pesa. Ühes neist pesadest on aastatel 2003, 2008–2014 ja 2017 registreeritud väike-konnak otka edukas pesitsus ning 2015. aastal väike-konnakotka ebaõnnestunud pesitsuskatse. Teises pesas on 2016. aastal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga lääneosas olevast koordinaatpunktist 6 413 512,271 ja 631 893,254 pinnas tee kirdepoolses servas ja kraavi kagupoolsel kaldal mööda kraavi kallast kirde poole nii, et kraav jääb püsielupaigast välja, koordinaatpunkti 6 413 688,910 ja 632 006,880 (katastripiiril), sealt mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunkti 6 413 642,563 ja 632 217,999 ning lõuna poole koordinaatpunktidesse 6 413 420,140 ja 632 219,922 (katastripiiril) ning 6 413 320,452 ja 632 204,095 (katastripiiril). Seejärel kulgeb välispiir mööda katastripiiri loode ja edela poole koordinaatpunkti 6 413 316,871 ja 632 198,381 pinnas tee põhjapoolses servas ning sealt edasi mööda pinnas tee serva loode poole nii, et pinna stee jääb püsielupaigast välja. Püsielupaiga sihtkaitsevöönd koosneb kahest lahustükist. Põhjapoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb mööda katastripiiri ja mõttelise sirgena koordinaatpunkti st 6 413 530,456 ja 632 013,153 (katastripiiril), koordinaatpunkti 6 413 572,477 ja 631 933,337 kraavi kagupoolsel kaldal . Lõunapoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi edelaosast mõtteliste sirgetena koordinaatpunktide 6 413 339,627 ja 632 094,013 ( pinnas tee põhjapoolses servas), 6 413 370,475 ja 632 115,386 , 6 413 403,575 ja 632 147,990 , 6 413 434,690 ja 632 126,971 , 6 413 424,760 ja 632 104,297 , 6 413 425,257 ja 632 094,698 , 6 413 434,194 ja 632 085,264 , 6 413 447,765 ja 632 063,418 , 6 413 464,812 ja 632 056,632 , 6 413 490,962 ja 632 056,301 , 6 413 551,556 ja 632 078,903 , 6 413 564,280 ja 632 095,029 , 6 413 567,259 ja 632 124,654 ning 6 413 558,735 ja 632 157,159 (katastripiiril) vahel ning seejärel mööda katastripiiri püsielupaiga välipiirini. P üsielupaiga pindala on 8,53 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 3,66 ha ja piiranguvöönd 4,87 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses eramaal. Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokku 5,65 ha (5,53 h a era- ja 0,12 ha riigimaal). 2.4.2. 34 . Jälevere Asukoht: Viljandi maa kond , Põhja-Sakala vald, Jälevere küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kaks väike-konnakotka pesa. Ühes neist pesadest on 2012. aastal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ja 2011. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse. Teises pesas on 2013. aastal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2006. aastast, 2009. aastal oli territooriumil suur-konnakotkas. Püsielupaiga välispiir kulgeb lõuna- ja lääneosas mööda katastripiire, püsielupaiga lääneosas oleva Intso katastriüksuse (75901:002:1080) piiril olevast koordinaatpunkti st 6 497 250,138 ja 582 561,500 kulgeb piir mõttelise sirgena ida poole Metsa katastriüksuse (75901:002:0115) loodetippu , sealt edasi mööda katastripiiri ida poole sama kinnistu kirdetippu, seejärel mõttelise sirgena kagu poole koordinaatpunkti 6 497 197,262 ja 582 951,255 pinnas tee loodepoolses servas ning mööda pinnas tee serva edela poole koordinaatpunkti 6 497 015,559 ja 582 860,739 (katastripiiril) nii, et pinnastee jääb püsielupaigast välja . Edasi kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena kagu poole koordinaatpunkti 6 496 974,148 ja 582 969,902 ning lõuna poole koordinaatpunkti 6 496 835,948 ja 582 971,445 (katastripiiril) . Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi loodeosas Intso katastriüksuse nurgapunktist mõtteliste sirgetena ida poole koordinaatpunkti 6 497 141,917 ja 582 730, 654 (katastripiiril), kagu poole koordinaatpunktidesse 6 497 106,229 ja 582 791,389 ning 6 497 065,827 ja 582 796,561 (katastripiiril), sealt mööda katastripiiri püsielupaiga välispiirini . P üsielupaiga pindala on 13,62 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 8,08 ha ja piiranguvöönd 5,54 ha. Püsielupaik paik neb 9,85 ha ulatuses era- (5,18 ha sihtkaitse- ja 4,67 ha piiranguvööndis) ja 3,77 ha ulatuses riigimaal (2,9 ha sihtkaitse- ja 0,87 ha piiranguvööndis). Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestades kokk u 5,03 ha (4,67 ha era- ja 0,36 ha riigimaal). 2.4.2. 35 . Koksvere Asukoht: Viljandi maa kond , Põhja-Sakala vald, Maalasti küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa. Selles pesas on 2006. aastal registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus, aastatel 2008–2009 ja 2 017 oli pesa kaunistatud, 2011. aastal on registreeritud väike-konnakotka eba õnnestunud pesitsuskatse. 2016. aastal asustas väike-konnakotka s pesa (pesitsustulemused teadmata). Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga loodeosas olevast koordinaatpunktist 6 497 558, 598 ja 595 951, 424 (katastripiiril) sihi idapoolses servas (siht jääb püsielupaigast välja) mööda katastripiiri ida poole koordinaatpunkti 6 497 584,710 ja 596 237,226 , sealt mõttelise sirgena kagu poole koordinaatpunkti 6 497 450,788 ja 596 448,610 (katastripiiril) ning mööda katastripiiri ida ja kagu poole koordinaatpunkti 6 497 388,342 ja 596 549,738 . Seejärel kulgeb välispiir mõttelise sirgena kagu poole koordinaatpunkti 6 497 349,648 ja 596 591,871 kraavi läänepoolsel kaldal, edasi mööda kraavi kallast lõuna poole koordinaatpunkti 6 497 183,107 ja 596 605,046 (katastripiiril) nii, et kraav jääb püsielupaigast välja. S ealt mööda katastripiiri lääne poole koordinaatpunkti 6 497 169, 718 ja 596 461,776 , edasi mõttelise sirgena lõuna poole koordinaatpunkti 6 497 030, 613 ja 596 456, 696 (katastripiiril) ning siis mööda katastripiiri edela poole koordinaatpunkti 6 496 861,777 ja 596 125,291 . Väl ispiir jätkub mõttelise sirge na loode poole koordinaatpunkti 6 497 116,346 ja 595 915,852 sihi idapoolses servas ning seejärel mööda sihi serva põhja poole . Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb mööda katastripiire ja koordinaatpunktist 6 497 450,788 ja 596 448,610 mõttelise sirgena lõuna poole koordinaatpunkti 6 497 164,008 ja 596 400,674 (katastripiiril). P üsielupaiga pindala on 34,39 ha, mill est sihtkaitsevöönd hõlmab 14,03 ha ja piiranguvöönd 20,36 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses eramaal . Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiu sega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,13 ha (kogu ulatuses eramaal). 2.4.2. 36 . Paaksimaa Asukoht: Viljandi maa kond , Põhja-Sakala vald, Paaksima küla. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas kaks väike-konnakotka pesa. Neist pes adest ühes on aastatel 2011–2017 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Teadaolevalt on väike konnakotka s asustanud territoorium i alates 2004. aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga loodetipu koordinaatpunktist 6 496 774,536 ja 592 494,567 (katastripiiril) mööda katastripiiri ida, lõuna ja kagu poole koordinaatpunkti 6 496 655,039 ja 592 838,717 , sealt mõtteliste sirgetena edela poole koordinaatpunkti 6 496 516, 751 ja 592 769, 297 (katastripiiril) ning kagu poole koordinaatpunkti 6 496 376,216 ja 592 850,837 (katastripiiril) . Seejärel kulgeb välispiir mööda katastripiiri , edasi mõttelise sirgena Aim la metskond 211 katastriüksuse (35701:001:0063) nurgapunktide vahel ning sealt mööda katastripiiri . Villemi katastriüksuse (35701:001:1220) piiril olevast koordinaatpunkti st 6 496 631,768 ja 592 458,445 kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena kirde poole koordinaatpunkti 6 496 689,466 ja 592 531,208 ning loode poole katastripiirini. Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi kirdeosas olevast koordinaatpunktist 6 496 690,166 ja 592 776,046 (katastripiiril) mõttelise sirgena edela poole koordinaatpunkti 6 496 521, 663 ja 592 701,662 (katastripiiril), sealt mööda katastripiiri lääne poole koordinaatpunkti 6 496 525, 067 ja 592 654,772 , seejärel mõtteliste sirgetena lõuna poole koordinaatpunktidesse 6 496 486,620 ja 592 654,380 , 6 496 457,960 ja 592 641,570 ning 6 496 218,465 ja 592 585,253 ning lääne poole koordinaatpunkti 6 496 223,635 ja 592 515,362 (katast ripiiril) . P üsielupaiga pindala on 17,66 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 9,79 ha ja piiranguvöönd 7,87 ha. Püsielupaik paikneb 7,72 ha ulatuses er a- (6,58 ha sihtkaitse- ja 1,14 ha piiranguvööndis) ja 9 ,94 ha ulatuses riigimaal (3,21 ha sihtkaitse- ja 6,73 ha piiranguvööndis). Automaatsete ringikujuliste püsielupaikade ehk 100 m raadiuse ga sihtkaitsevööndite pindala oli kattuvusi arvestade s kokku 4,99 ha (2,84 ha era- ja 2,15 ha riigimaal). 2.4.2. 37 . Õisu Asukoht: Viljandi maa kond , Mulgi vald, Mõõnaste küla ja Viljandi vald, Sultsi küla . MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike-konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa. Selles pesas on aastatel 2004 ja 2008–2011 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2002. aastast . Püsielupaiga välispiir kulgeb valdavalt mööda katastripiiri ja kraavikaldaid nii, et kraavid jäävad püsielupaigast välja. Kraavi edelapoolsel kaldal olevast koordinaatpunkti st 6 454 684,386 ja 592 028,804 kulgeb piir mõtteliste sirgetena lõuna poole koordinaatpunkti 6 454 519,819 ja 592 011,199 ning edela poole Õisu metskond 198 katastriüksuse (57001:003:0065) kagutippu. Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi põhjatipu koordinaatpunktist 6 454 682,987 ja 591 615,474 kraavi kagupoolsel kaldal mõttelise sirgena kagu poole Õisu metskond 86 katastriüksuse (57001:003:4613) põhjatippu , sealt mööda katastripiiri kagu poole koordinaatpunkti 6 454 544,472 ja 591 850,528 , seejärel mõtteliste sirgetena edela poole koordinaatpunkti 6 454 504,342 ja 591 797,123 , lääne poole koordinaatpunkti 6 454 502,190 ja 591 773,621 , loode poole koordinaatpunkti 6 454 528,174 ja 591 718,343 ning edela poole koordinaatpunkti 6 454 470,298 ja 591 624,085 (katastri piiril) . Püsielupaiga pindala on 12,97 ha, mill est sihtkaitsevöönd hõlmab 3,66 ha ja piiranguvöönd 9,31 ha. Püsielupaik paikneb 8,71 ha ulatuses era- (1,69 ha sihtkaitse- ja 7,02 ha piiranguvööndis) ja 4,26 ha ulatuses riigima al (1,97 ha sihtkaitse- ja 2,29 ha piiranguvööndis). Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiusega sihtkaits evööndi pindala oli 3,13 ha (0,4 ha era ja 2,73 ha riigimaal). 2.4.2. 38 . Juraski Asukoht: Võru maa kond , V õru vald, Hinsa ja Tsolli küla . 2017. aasta ettepanekus on nimetatud kui Juraski 2 väike-konnakotka püsielupaik. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa. Selles pesas on aastatel 2006, 2010, 2011 ja 2014 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Püsielupa iga välispiir kulgeb püsielupaiga loodetipu koordinaatpunktist 6 405 169,294 ja 691 338,864 mõttelise sirge na ida poole Misso metskond 21 katastriüksuse (87401:002:0540) nurgapunkti, sealt mööda katastripiiri lõuna ja ida poole koordinaatpunkti 6 405 186,252 ja 691 733,296 , edasi mõttelise sirgena lõuna poole koordinaatpunkti 6 405 151,650 ja 691 738,522 sihi lääne poolses servas ning siis mööda sihi serva lõuna poole koordinaatpunkti 6 405 014,241 ja 691 768,460 nii, et siht jääb püsielupaigast välja. Seejärel kulgeb välispiir mööda katastripiiri , edasi mõttelise sirgena Misso metskond 21 katastriüksuse nurgapunktide vahel ning sealt mööda katastripiiri . Sama katastriüksuse nurgapunktist kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena põ hja poole koordinaatpunkti 6 405 002,871 ja 691 406,157 , lääne poole koordinaatpunkti 6 404 996,360 ja 691 368,530 ning põ hja poole püsielupaiga loodetip pu . Püsielupaiga piiranguvöönd koosneb kahest lahustükist. Põhjapoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb mööda pinnasteed ja sihti nii, et tee ja siht jää vad piiranguvööndisse. Lõunapoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb koordinaatpunktist 6 404 900,124 ja 691 413,392 mõttelise sirgena ida poole Misso metskond 21 katastripiiri nurgapunkti , edasi mööda katastripiiri ning seejärel mõttelise sirgena koordinaatpunkti 6 404 938,612 ja 691 708,227 (katastripiiril) . P üsielupaiga pindala on 1 4,16 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlm ab 7,32 ha ja piiranguvöönd 6,84 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses riigimaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiu sega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,13 ha (kogu ulatuses riigimaal). 2.4.2. 39 . Lehise Asukoht: Võru maa kond , V õru vald, Saarde küla. MTÜ Kotkakl ubi hinnangul on tegemist väike konnakotka tüüpilise elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Seisuga 22.03.2018 on k eskkonnaregistri andmetel püsielupaigas üks väike-konnakotka pesa, kus 2015. aastal on registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus. Teadaolevalt on väike-konnakotka s asustanud territoorium i alates 2002. aastast. Püsielupaiga välispiir kulgeb püsielupaiga loodetipu koordinaatpunktist 6 400 279,274 ja 701 014,866 mõttelise sirgena ida poole koordinaatpunkti 6 400 366,059 ja 701 480,035 sihi läänepoolses servas, sealt mööda sihi serva lõuna poole koordinaatpunkti 6 399 827,902 ja 701 605,563 nii, et siht jääb püsielupaigast välja, seejärel mõttelise sirgena lääne poole koordinaatpunkti 6 399 757,502 ja 701 305,826 sihi läänepoolses servas, siis mööda sihi serva põhja poole koordinaatpunkti 6 399 884,527 ja 701 276,707 nii, et siht jääb püsielupaika, ning sealt mõtteliste sirgetena lääne poole koordinaatpunkti 6 399 840,327 ja 701 073,317 ning põhja poole koordinaatpunkti 6 399 972,099 ja 701 043,001 ning püsielupaiga loodetippu. Püsielupaiga piiranguvöönd koosneb kolmest lahustükist. Läänepoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndivööndi vaheline piir kulgeb mööda sihi serva nii, et siht jääb sihtkaitsevööndisse. Kirdepoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi põhjatipu koordinaatpunktist 6 400 332,814 ja 701 301,842 mõtteliste sirgetena lõuna poole koordinaatpunkti 6 400 297,457 ja 701 311,152 , ida poole koordinaatpunkti 6 400 320,981 ja 701 408,103 , lõuna poole koordinaatpunkti 6 400 066,228 ja 701 455,126 sihi põhjapoolses servas ning sealt mööda sihi serva ida poole koordinaatpunkti 6 400 087,266 ja 701 544,405 nii, et siht jääb sihtkaitsevööndisse. Kagupoolne sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb sihtkaitsevööndi kagutipu koordinaatpunktist 6 399 806,399 ja 701 516,382 mõtteliste sirgetena põhja poole koordinaatpunkti 6 399 933,809 ja 701 491,419 ning seejärel ida poole koordinaatpunkti 6 399 953,375 ja 701 576,021 püsielupaiga välispiiril . P üsielupaiga pindala on 25,68 ha, mill est sihtkaitsevöönd hõlmab 13,22 ha ja piiranguvöönd 12,46 ha. Püsielupaik paikneb kogu ulatuses riigimaal. Automaatse ringikujulise püsielupaiga ehk 100 m raadiu sega sihtkaitsevööndi pindala oli 3,14 ha (kogu ulatuses riigimaal). Seoses Lehise väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmisega arvati Vastseliina lehisepu istu (keskkonnaregistri kood KLO1200200 ; edaspidi ka puistu ) osa liselt (põhjaosas) Lehise väike konnakotka püsielupaiga koosseisu (6,9 ha sihtkaitsevööndisse ja 1,15 ha piiranguvööndisse). Vastseliina lehisepuistu on kaitse alla võetud Võru rajooni TSN Täitevkomitee 30. märtsi 1962. a otsusega nr 33 „Looduskaitse ja kultuurimälestiste kait se korraldamisest Võru rajoonis ” . Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2010 . a määrusega nr 162 „ Võru maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid ” (edaspidi määrus nr 162 ) puistu piire ei muudetud, piire korrigeeriti vastavalt põhikaardile. Määruse nr 162 kohaselt oli puistu pindala 19,69 ha ja see paiknes kogu ulatuses riigimaal. Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ” (edaspidi määrus nr 64 ) on sätestatud, et puistu maa-alal kehtib piiranguvööndi kaitsekord nimetatud määruses esitatud erisustega. Kuna Vastseliina lehispuistu kaotab oma väärtust ( puistu on hooldamata, osa lehiseid on kuivanud, puistus leidub palju lamapuitu ja risu ) ning väike-konnakotka elupaik on olulisema looduskaitselise väärtusega, arvatakse väike-konnakotkale oluline ala püsielupaiga koosseisu. Püsielupaiga sihtkaitsevööndis lehisepuistu säilib, püsielupaiga piiranguvööndi majandamisel säilitatakse raiete käigus elujõulised lehised (vt täpsemalt ptk 2.5). Kaitsekord Väike-konnakotka püsielupaikade maa-ala kuulub kehtiva määruse kohaselt vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse , välja arvatud Edru , Kastja, Koogiste , Kuhjavere, Kuiksilla , Kunsu , Künnametsa , Laiküla, Laukna , Leebiku , Metsanurga 2, Nulga , Perakõnnu , Pihke, Pikknurme, Prangli, Pärnjõe, Ratniku , Reinumurru, Saunametsa, Sulu, Uuetoa , Viisireiu ja Viluvere püsielupaik, mis kuuluvad kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse , kus kehtib LKS § 14 lõigetes 1 ja 2 ning §- de s 30 ja 31 sätestatud kaitsekord kaitse-eeskirjas kehtestatud erisustega. Püsielupaikade kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud sellest, et väike-konnakotka peamised ohutegurid on elupaikade soodsa seisundi kahjustumine või elupaikade hävimine ja pesitsusaegne häirimine. Eelnõu kohaselt jääb kehtima keskkonnaministr i 19. aprilli 2010. a määrusega nr 12 kinnitatud väike-konnakotka püsielupaikade kaitsekord . Selguse huvides täpsustatakse määruse §-s 3, et püsielupaiga valitseja asemel kasutatakse määruses edaspidi mõistet „valitseja ” ning asendatakse § 5 lõikes 1 ning § 6 lõigetes 1 ja 3 olevad sõnastused „püsielupaiga valitseja ” , „kaitstava loodusobjekti valitseja ” ja „kaitseala valitseja ” sõnaga „valitseja ” . Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 37 lõike 2 alusel on lubatud olemasolevale sättele teise numbri andmine juhul, kui sätete loetelu ei saa uue, ülaindeksiga sättega täiendada, ilma et muutuks sätete loogiline järjestus. Arvestades, et haldusreformi tulemusel on valdav osa määrusega kaitse all olevate püsielupaikade aadress (vald või isegi maakond) käesolevaks ajaks muutunud ning uute püsielupaikade kaitse alla võtmisel lisanduvad määrusesse uued maakonnad, on otstarbekas muuta kogu määruse § 2 numeratsiooni. Lisaks varem kaitse all olnud 28 püsielupaigale lisandub §-i 2 37 uut püsielupaika. Vastavalt LKS § 30 lõike 4 punktile 3 täiendatakse määruse § 5 lõiget 1 ja lisatakse sinna „muud metsa kõrvalsaadused ” järgmiselt: „püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine ning muude metsa kõrvalsaaduste varumi ne 1. septembrist 14. märtsiniˮ . A insaks sisuliseks eelnõukohaseks kaitsekorra muudatuseks võrreldes kehtiva määrusega on Vahtra püsielupaiga piiranguvööndis valitseja nõusolekul ehitise püstitamise lubamine 1. septembrist 14. märtsini, et võimaldada seal Rail Balticu trassi ehi tamiseks vajalikke töid. Vahtra püsielupaiga piiranguvööndis lubatakse ehitamist valitseja nõusolekul, et seada ehitamisele tingimusi nii, et oleks tagatud väike-konnakotka pesapaiga säilimine maksimaalses ulatuses ja pesitsusaegne rahu. Lehise väike-konnakotka püsielupaiga piiranguvööndi kagupoolne lahustükk paiknes määruse nr 162 kohaselt Vastseliina lehisepuistu maa-alal. Määruses nr 64 on puistu kaitse-eesmärgina esitatud puistu säilitamine ning kaitsekorra kohaselt on valitseja nõusolekuta keelatud uuendusraie. Käesoleva määruse eelnõu kohaselt jääb see ala väike-konnakotka püsielupaiga piiranguvööndisse, kus uuendusraietest on valitseja nõusolekul lubatud aegjärkne ja häilraie tingimu sel, et langi suurus ei ületa 2 ha. Eeldatavasti ei kahjusta aeg- ja häilraie püsielupaiga piiranguvööndisse jäävat puistut, kui metsateatiste menetlemisel seatakse tingimuseks, et raiete käigus säilitatakse kõik elujõulised lehised. Kavanda tav kaitserežiim tagab väike-konnakotka pesapaikade säilimise ja rahu pesitsusperioodi ajal, kavandatavad piirangud on väike-konnakotka kaitseks proportsionaalsed ja vajalikud. Muude kaitsekorra sätete muutmise ettepanekut ei ole tehtud ja neid ei ole ka põhjust muuta. Eelnõu koostamisel hinnati piirangute proportsionaalsust. Eelnõukohased piirangud on sätestatud ulatuses, mis taga b väike-konnakotka ja nende elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaal ne saavutatavale efektile. Eelnõuga seatakse kitsendused Eesti Vabariigi põhiseaduse ( edaspidi PS ) § st 31 tulenevale ettevõtlusvabadusele ja § st 32 tulenevale omandiõigusele. Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvi tamise kohustus tuleneb PS § st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Piirangute seadmise eesmär k on väike-konnakotka elupaikade kaitse, et tagada liikide soodne seisund. Abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: väike-konnakotka elupaiku kahjustavate le tegevustele piirangute s eadmine aitab kaasa püsielupaikade eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Väike-konnakotka püsielupaikade regulatsiooni eesmärgi täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Püsielupaikade alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega kaitstavad loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Väike-konnakotka elupaikade säilimine on oluline eesmärk, mis kaalub üle omandiõigusele ja ettevõtlusele seatavad kitsendused. Menetluse kirjeldus Ke A on teavitanud kõiki menetlusosalisi kaitse-eeskirjast tulenevatest piirangutest kirja teel. Ajavahemikus 1 1 . – 15 .08.2017 ja 10.10.2017 on menetlusosalistele välja saadetud 85 teavitus kirja. Kaasamise käigus esitas vastuväiteid, küsimusi ja põhjendatud ettepanekuid 11 menetlusosalist 15 püsie lupaiga kohta (tabel 1) . Tabel 1. Ke A teavituskirjadele vastuseks saadud menetlusosaliste seisuk ohad ja Ke A vastused Seisukoha esitaja nimi (v.a eraisikute puhul) ja seos eelnõuga Arvamuse kokkuvõte Tulemus Kinnistu katastritunnusega 3570 1:001:1220 (Villemi) omanik, OÜ Mangeni PM, Paaksimaa püsielupaik Küsiti teavet piirangutest tulenevalt saamata jääva tulu kompenseerimise võimaluste kohta. Selgitat i maamaksusoodustuste ja Natura 2000 erametsamaa toetuse rakendumist ning kinnisasja riigile omandamise võimalust, kui püsielupaik on keskkonnaministri määrusega kaitse alla võetud. Kinnistu katastritunnusega 14901:002:0220 ( Künnametsa ), Are Vallavalitsus, Künnametsa püsielupaik Teavitati, et piirangutega kaotab vald ra haliselt maamaksu osas. Paluti a rvestada piirangute kehtestamisel looduskaitseliste objektide puhul näiteks tasandusfondi suurendamist võrdses summas. Are Vallavalitsuse ettepanek on edastatu d KeM-ile 31.08.2017 kirjaga nr 7-16/17/10007. Kinnistute katastritunnustega 78201:005:0250 (Unistuse) ja 78201:005:0251 (Rootsimäe) omanik, Veelikse püsielupaik Tehti ettepanek, et püsielupaiga piiranguvööndisse jääval alal makstakse samadel alustel Natura 2000 erametsamaa toetust kui sihtkaitsevööndisse jääval alal. Selgitati, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole Natura 2000 erametsamaa toetust võimalik maksta püsielupaiga piiranguvööndisse jäävale erametsamaale. Kinnistu katastritunnusega 81501:001:0067 (Pihlaka) omanik, Pasti püsielupaik Seoses kinnistu müügisooviga saadi teada plaanitavatest kitsendustest, küsiti soovitusi kinnistu kasutamise kohta. Selgitati kavandatavat kaitsekorda (metsa majandamise võimalusi), maamaksusoodustuste ja Natura 2000 erametsamaa toetuse rakendumist ning kinnisasja riigile omandamise võimalust, kui püsielupaik on keskkonnaministri määrusega kaitse alla võetud. Kinnistud katastritunnustega 80802:001:0230 (Karuoja), 80802:001:0516 (Jaanirahva), 80802:001:0262 (Kopli), Tori Vallavalitsus, Levi püsielupaik Anti te ada, et ei olda nõus Levi väike konnakotka püsielupaigas pesapaigast üle 100 m raadiuse sihtkaitsevööndi rakendamisega. Põhjendati Levi püsielupaiga kaitse alla võtmise otstarbekust (pikaajaliselt asustatud jätkusuutlik elupaik ) , vööndite moodustamise vajalikkust ja piiritlemise põhimõtteid, põhjendati uuendusraiete negatiivset mõju pesast 100 – 200 m raadiuses ning selgitati kavandatavat kaitsekorda (metsa majandamise võimalusi), maamaksu - soodustuste ja Natura 2000 erametsamaa toetuse rakendumist ning kinnisasja riigile omandamise võimalust, kui püsielupaik on keskkonnaministri määrusega kaitse alla võetud. Esitatud ettepanekuga ei arvestatud, püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlust jätk atakse ettepanekus esitat ud piiride ja tsoneeringuga . Kinnistu katastritunnusega 71801:003:0223 (Pärnamäe) omanik, Tornator Eesti OÜ, Rahula püsielupaik Tehti ettepanek jätta püsielupaik moodustamata ning eemaldada ringikujulised sihtkaitsevööndid, kuna v iimane teadaolev pesitsus oli 2011. aastal. Alternatiivina paluti kinnistule jääv piiranguvöönd tsoneerida sihtkaitsevööndisse. Täpsustati pesitsusandmeid : ühes pesas on 2011–2016 registreeritud väike-konnakotka edukas pesitsus ja 2017. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse ning teises pesas (leitud 2005. aastal) on 2008. ja 2009. aastal registreeritud edukas pesitsus, 2010. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse, 2011. aas tal on pesa asustamata ja 2015. aastal varisenud. Selgitati pesade arhiveerimise kriteeriume, mille alusel konkreetseid leiukohti ei arhiveerita. Selgitati, et piiranguvööndisse piiritletud ala ei ole otstarbekas tsoneerida sihtkaitsevööndisse, kuna metsaregistri andmetel piiranguvööndisse jäävatel eraldistel asuv puistu ei ole perspektiivis väike-konnakotkale pesapaigaks sobiv . Esitatud ettepanekuga ei arvestatud, püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlust jätkatakse ettepanekus esitatud piiride ja tsoneeringuga . Kinnistu katastritunnusega 81501:001:0066 ( Uuepasti ) omanik, Tornator Eesti OÜ, Pasti püsielupaik Tehti ettepanek jätta kinnistule jääv osa projekteeritavast püsielupaigast välja, kuna see kaasab ainult väikese osa ka tastriüksusest ebamõistliku ja ebaproportsionaalse piiranguvööndiga. Selgitati piiranguvööndi piiritlemise põh imõtteid ning põhjendati ala tähtsust (sh uuendusraiete negatiivset mõju pesast 100 – 200 m raadiuses) piiranguvööndisse tsoneerimisel . U u epasti kinnistu eraldised 18 ja 19 jäävad pesapuust ligikaudu 130–220 m kaugusele, see on minimaalne vajalik puhvertsoon pesametsa (sihtkaitsevööndi) kaitseks ja pesitsusaegse häirimise vältimiseks, seetõttu on oluline eraldiste 18 ja 19 väikeses osas piiritlemine püsielupaiga piiranguvööndisse. Esitatud ettepanekuga ei arvestatud, püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlu st jätkatakse ettepanekus esitatud piiride ja tsoneeringuga . Kinnistu katastritunnusega 45401:003:0061 ( Herma ) omanik, Tornator Eesti OÜ, Parapalu püsielupaik Tehti ettepanek jätta püsielupaik moodustamata ja eemaldada ringikujuline sihtkaitsevöönd, kuna pesa oli viimati asustatud 2012. aastal. Alternatiivina paluti projekteerida kogu kinnistule jääv osa sihtkaitsevööndisse, et piirangud oleks veidi rohkem proportsionaalse d. Selgitati pesade arhiveerimise kriteeriume, leiukohta ei arhiveerita, kuna elupaik on heas seisundis. Heas seisundis elupaigas, mis on asustamata alla 10 aasta (viimane teadaolev ebaõnnestunud pesitsuskatse 2012. aastal), säilitatakse ringikujuline püsielupaik ja seega ka LKS-st tulenevad piirangud, kuna kotkapaari naasmine püsielupaika lähiaastatel on tõenäoline. Lähtudes pesitsusandmetest ja ettepanekust, korrigeeriti püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut . Kuna läänepoolne pesa on 2011. aastal varisenud ja väike-konnakotkas ei ole sinna uut pesa rajanud ning on 2012. aastal kasutanud idapoolset pesapuud, siis vähendati püsielupaiga ulatust lääneosas , arvestades, et säiliks piisav puhver idapoolsele pesale. Eraldisi 30 ja 42, mis ettepaneku kohaselt jäävad valdavas osas püsielupaiga piiranguvööndisse, ei ole otstarbekas tsoneerida püsielupaiga sihtkaitsevööndisse, kuna neil eraldistel asuv puistu ei sobi perspektiivis väike-konnakotkale pesapaigaks . Eraldisel 41 on metsaregistri andmetel väike-konnakotkale sobiv pesitsuspuistu olemas, seetõttu peeti põhjendatuks eraldis 41 tsoneerida sihtkaitsevööndisse. Kinnistu katastritunnusega 35401:001:0022 ( Ede-Kimmo ) omanik, Tornator Eesti OÜ, Prangli püsielupaik Tehti ettepanek vähendada püsielupaiga ulatust ja püsielupaiga säilitamist sihtkaitsevööndina ligikaudu ringikujulise püsielupaiga ulatuses. Lähtudes pesitsusandmetest (viimane teadaolev pesitsus rohkem kui 10 aastat tagasi) ja esitatud ettepanekust, peeti põhjendatuks korrigeerida püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut , mille tulemusena püsielupaiga lõunapoolse lahustüki kaitse alla võtmise menetlusega ei jätkata. Seal säilitatakse ringikujuline püsielupaik. Korrigeeritud piiride ja tsoneeringu alusel ei jää kinnistu ettepanekukohasesse püsielupaika. Kinnistu katastritunnusega 93001:002:0015 (Kobra-Juuli), AS A&P Mets, Luuri püsielupaik Kinnistu katastritunnusega 93001:002:0035 ( Kuuse-Metsa ) omanik, AS A&P Mets, Luuri püsielupaik Tehti ettepanek Kobra Juuli kinnistul Kuuse-Metsa kinnistuga piirneval osal piiranguvööndisse tsoneeritud ala (10–20 m laiune riba) piiritleda sihtkaitsevööndisse, kuna nii kitsal alal on probleemid metsa majandam isvõtete ja metsakorraldusega . Tehti ettepanek Kobra Juuli kin nistule jääva pesa ümbruses 100 m raadiuses olev puistu tsoneerida sihtkaitsevööndisse. - Arvestati esitat ud ettepanekuga, kuna Kobra Juuli kinnistul piiranguvööndisse piiritletud ala (14–18 m laiune riba) ei ole looduses hästi tuvastatav ja ala väiksuse tõttu võivad tekkida probleemid metsa majandamisel. Kuna maaomanikul parandusettepaneku kohta vastuväiteid ei olnud, siis peeti otstarbekaks tsoneerida ala sihtkaitsevööndisse. Tsoneeringu muutmisest teavitati ka Kobra-Juuli kinnistu omanikku. Ettepanekuga ei arvestatud, kuna alal olev puistu (noorendik) ei ole väike-konnakotkale 30 aasta perspektiivis pesitsemiseks sobiv, seega ei ole ala tsoneerimine sihtkaitsevööndisse põhjendatud. Püsielup aiga idaosas korrigeeriti Kuuse Metsa kinnistule jäävat püsielupaiga välis - ja sihtkaitsevööndi piiri katastriüksuste piiride täpsustamise tõttu. Kinnistu katastritunnusega 61606:001:0093 (Sündisaare) omanik, Pudivere püsielupaik Tehti ettepanek püsielupai ga piire mitte laiendada. Väike konnakotka kaitseks piisab ringikujulisest püsielupaigast, sest kotkas on viimati pesitsenud 2010. aastal, mürahäiringute (intensiivsed tööd karjääris, öine lõhkamine ja jahitegevus, peod karjääris) tõttu ei hakka kotk as pesa enam kasutama ning leidu b üraskikahjustus. Selgitati püsielupaiga seisundit (sh edastati pesitsusandmed) ja põhjendati kaitse alla võtmise otstarbekust (pikaajaliselt asustatud jätkusuutlik elupaik ) , vööndite moodustamise vajalikkust ja piiritlemise põhimõtteid, põhjendati uuendusraiete negatiivset mõju pesast 100 – 200 m raadiuses , selgitati maamaksusoodustuste ja Natura 2000 erametsamaa toetuse rakendumist ning kinnisasja riigile omandamise võimalust, kui püsielupaik on keskkonnaministri määrusega kaitse alla võetud. Lisaks selgitati kavandatavat kaitsekorda (metsa majandamise võimalusi), toodi ülevaade üraskikahjustuse korral metsa majandamise võimalustest ja käsitleti võim alike mürahäiringute mõju väike konnakotkale. Esitatud ettepanekuga ei arvestatud, püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlust jätkatakse ettepanekus esitatud piiride ja tsoneeringuga . Kinnistu katastritunnusega 75901:002:0115 (Metsa) omanik, AS Roger Puit, Jälevere püsielupaik Tehti ettepanek mitte laiendada püsielupaiga siht- ja piiranguvööndit, ollakse nõus praeguste piirangutega (100 m raadiusega sihtkaitsevööndid) . Selgitati püsielupaiga seisundit (sh edastati pesitsusandmed) ja põhjendati kaitse alla võtmise otstarbekust (pikaajaliselt asustatud jätkusuutlik elupaik ) , vööndite moodustamise vajalikkus ja piiritlemise põhimõtted, põhjendati uuendusraiete negatiiv set mõju pesast 100 – 200 m raadiuses , kavandatavat kaitsekorda (metsa majandamise võimalusi), selgitati maamaksusoodustuste ja Natura 2000 erametsamaa toetuse rakendumist ning kinnisasja riigile omandamise võimalust, kui püsielupaik on keskkonnaministri määrusega kaitse alla võetud. Esitatud ettepanekuga ei arvestatud, püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlu st jätkatakse ettepanekus esitatud piiride ja tsoneeringuga . Kinnistu katastritunnusega 57001:003:0622 (Kaera) omanik, Õisu püsielupaik Kinnistu katastritunnusega 19202:002:0760 (Rootsi) omanik, Õisu püsielupaik Tehti ettepanek kehtestada sihtkaitsevöönd 100 m raadiuses pesast ja piiranguvöönd kuni 300 m raadiuses pesast, sest püsielupaiga moodustamine piirab oluliselt kinnistu kasutamist; pesa asub riigimaal ja riik peab tagama pesapaigaks sobiva metsaala säilimise; erama a ja riigimaa proportsioonid püsielupaigas ei ole tasakaalus; hinnang elupaiga pikas perspektiivis tõenäolise asustatuse kohta väike-konnakotka poolt on oletuslik. - Lähtudes pesitsusandmetest (viimane teadaolev väike-konnakotka pesitsus 2011. aastal) ja esitatud ettepanekust, peeti põhjendatuks korrigeerida püsielupaiga tsoneeringut , kuna sihtkaitsevööndisse piiritletud ala Kaera kinnistul ulatus pesast kuni 270 m kaugusele ning sihtkaitsevööndi kaitsekord piiraks tulevikus oluliselt ala kasutamist. Vööndite piiride korrigeerimise tulemusena sihtkaitsevöönd kinnistule ei ulatu, ettepaneku kohaselt sihtkaitsevööndisse piiritletud ala tsoneeriti piiranguvööndisse. Piiranguvööndisse tsoneeritud ala Kaera kinnistul jääb pesast ligikaudu 80–310 m kaugusele, see on vajalik pesametsa kaitseks ja pesitsusaegsete häiringute vältimiseks. Seoses püsielupaiga tsoneeringu korrigeerimisega Kaera kinnistul peeti otstarbek aks muuta tsoneeringut ka Kaera kinnistuga piirneval Rootsi kinnistul. Maaomanikule saadeti sellekohane teavituskiri. Kinnistu katastritunnusega 57001:003:0622 (Puusmetsa Villem 15) omanik (volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Veso ), Valtina püsielupaik Kinnistu katastritunnusega 82002:002:0052 ( Postupalu I) omanik (volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek V eso ), Vilaski püsielu paik Esitati vastuväide, milles tehti ettepanek jätta ettepanekukohane püsielupaik moodustamata, kuna püsielupaika piiritletud alal ei ole tegemist põlise metsaga (tegemist on endisele põllumaale kasvanud metsaga) ja tüüpilise väike-konnakotka elupaigaga , ning jätta kehtima LKS § 50 lõike 2 punkti 4 kohane 100 m raadiuses sihtkaitsevöönd ümber pesapuu. Sooviti püsielupaigas olevate pesade vaatlusandmeid ning püsielupaiga ekspertiisi . Lähtudes vastuväites esitatud põhjendusest, võttes arvesse varasemaid erinevaid seisukohti selle püsielupaiga moodustamise kohta ning arvestades MTÜ Kotkaklubi 13.10.2017 arvamust püsielupaiga moodustamise otstarbekuse kohta (püsielupai ka piiritletud pesametsas 2016. aasta suvel toimunud tormikahjustuste tõttu pole pesapaiga pikaajaline kasutamine väike-konnakotka poolt tõenäoline), ei ole ettepanekukohase püsielupaiga moodustamine otstarbekas ega põhjendatud. K aitse alla võtmise menetlus lõpetati Keskkonnaministeeriumi 18. märtsi 2018 . a käskkirjaga nr 1-2/18/169. Ringikujuline püsielupaik säilitatakse. Saadeti pesade vaatlusandmed. Püsielupaiga moodustamise kohta vastuväiteid ei olnud, püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlust jätkatakse ettepanekus esitatud piiride ja tsoneeringuga . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26. 0 1.2010, lk 7–25). Linnu d irektiivi 2009/147/EÜ artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud dire ktiiv kõikide looduslikult leidu vate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset Euroopa Liidu liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnud irektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, kasutusele vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomise, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja ve etmisega seotud vajadusi. Väike konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmisel on oluliseks kaitse-eesmärgiks direktiivi 2009/147/EÜ I lis as nimetatud linnuliigi kaitse. Moodustatavad ja muudetavad püsielupaigad ei kuulu Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab säilitada I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka ja tema elupaikade soodsa t seisundi t , mille kaudu säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda hea ja mitmekesise elukeskkonna säilimise inimestele. Kaitsealuse liigi väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määruse eelnõu kohaselt võetakse 59 automaatse sihtkaitsevööndi (LKS § 50 lõike 2 punkti 4 alusel moodustatud) ümbertsoneerimise teel kaitse alla 37 muudetud piiridega püsielupaika kogupindalaga 514,88 ha, millest 360,94 ha moodustavad sihtkaitsevööndid ja 153,94 ha piiranguvööndid. Püsielupaikade kogupindalast 321,81 ha on eramaad, sellest 200,46 ha ( 38,9 % püsielupaikade kogupindalast) on sihtkaitsevööndites ja 121,35 ha ( 23,6 %) piiranguvööndites. Riigimaal on püsielupaikade pindalast 193,07 ha, sellest 160,48 ha ( 31,2 %) sihtkaitse- ja 32,59 ha ( 6,3 %) piiranguvööndites. Kahe, varem määrusega kaitse alla võetud, püsielupaiga kogupindala oli enne määruse eelnõu jõustumist 52,18 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 16,74 ha ja piiranguvöönd 35,44 ha. Püsielupaigad paiknesid 6,59 ha ulatuses era- (2,54 ha sihtkaitse- ja 4,05 ha piiranguvööndis) ja 45,59 ha ulatuses riigimaal (14,2 ha sihtkaitse- ja 31,39 ha piiranguvööndis). Määruse eelnõu kohaselt on kahe muudetava püsielupaiga kogupindala pärast välispiiri korrigeerimist (eramaal) ja tsoneeringu muutmist (riigimaal) 52,23 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 37,98 ha ja piiranguvöönd 14,25 ha. Püsielupaigad paiknevad 6,56 ha ulatuses era- (2,54 ha sihtkaitse- ja 4,02 ha piiranguvööndis) ja 45,67 ha ulatuses riigimaal (35,44 ha sihtkaitse- ja 10,23 ha piiranguvööndis). Muudetavate püsielupaikade pindala suureneb seega 0,05 ha, millest sihtkaitsevööndite pindala suureneb 21,24 ha (kogu ulatuses riigimaal) ja piiranguvööndite pindala väheneb 21,19 ha (0,03 ha era- ja 21,16 ha riigimaal). Määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju sotsiaalvaldkon nale, riiklikule julgeolekule, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele järgmistel põhjustel. K aitse alla võetavad püsielupaigad on väikse pindalaga, enamik vahemikus 2,8 kuni 3 4,3 ha. K õnesolevad alad on seni juba osaliselt olnud automaatsete ringidena (sihtkaitsevöönditena) kaitse all, piiride muutmisega kehtestatakse piirangud vaid põhjendatud ulatuses ja väike-konnakotka kaitseks vajaliku kaitserežiimina. A lates ala kaitse alla võtmise ettepanekust on olnud võimalik LKS § 8 lg 6 alusel peatada nende haldusaktide (eeskätt metsateatiste) andmine, mis võivad mõjutada väike-konnakotka kavandatavate püsielupaikade seisundit, seega on teatud kitsendused kavandatavates püsielupaikades toiminud juba aastaid, kuid leevendusi (maamaksusoodustus, Natura 2000 erametsa toetuse taotlemise, riigile omandamise võimalus) pole seni saanud rakendada. A utomaatsete ringikujuliste püsielupaikade/sihtkaitsevööndite kogupindala on kattuvusi arvestades 166,05 ha (109,6 ha era- ja 56,45 ha riigimaal) . Arvestades 37 kaitse alla võetava püsielupaiga pindala, kahe muudetava püsielupaiga pindala muutus t ning ringikujuliste püsielupaikade pindala, suureneb määruse jõustumisel p üsielupaikade kogupindala 348,88 ha, millest 216,13 ha moodustavad sihtkaitsevööndid ja 132,75 ha piiranguvööndid. Püsielupaik ade laienduste kogupindalast 212,18 ha on eramaad, sellest 90,86 ha (26 % püsielupaikade kogupindalast) on sihtkaitsevööndites ja 121,32 ha (34,8%) piiranguvööndites. Riigimaal on püsielupaikade laienduste pinda last 13 6,7 ha, sellest 125,27 ha (35,9 %) sihtkaitse- ja 11,43 ha (3,3%) piiranguvööndites. Looduskaitsepiirangute kehtestamisel lähtutakse loodusväärtustest ja nende asukohast . Planeeringud tuleb viia kooskõlla kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Kohalikelt omavalitsustelt ei laekunud kaasamise käigus seoses planeeringutega ettepanekuid, seega Ke A- le teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. 27.01.2017 muudetud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus” alusel hüvitatakse erametsaomanikele väljaspool Natura 2000 alasid asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuval erametsamaal looduskaitseliste piirangute järgimist. Määruse eelnõu kohaselt on eramaid püsielu paikade sihtkaitsevööndites 200, 46 ha, o lemasolevate ri ngikujuliste püsielupaikade pindala on kattuvusi arvestades eramaadel 109,6 ha . Seega suureneb püsielupaikade sihtkaitsevööndite pindala eramaadel, kuhu on võimalik erametsamaa toetusi taotleda, ligikaudu 90,86 ha võrra. Siin on arvesse võetud sihtkaitsevööndi pindala kogu ulatuses ja välja pole jäetud katastriüksusi, kus metsamaa pindala on alla 0,3 ha (kui neid on), seega võib tegelikkuses toetusõigusliku maa pindala olla arvutatust veidi erinev. Riigi kulutused suurenevad eramaade arvamisel püsielupaiga sihtkaitsevöönditesse 110 euro võrra hekt ari kohta aastas ehk ligikaudu 9995 eurot aastas . Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt püsielupaiga sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt maamaksuseaduse § 5 lõikele 4 esitavad Maksu- ja Tolliametile maamaksukohustuse väljaarvutamiseks vajalikud andmed kohalikud omavalitsused. Maamaksutulu vähenemise summa selgub Maksu- ja Tolliametisse informatsiooni laekumisel. Seoses määruse jõustumisega väheneb esialgse arvestuse järgi maamaksutulu Saku vallal ligikaudu 1,48 eurot, Alutaguse vallal 1,96 eurot, Põltsamaa vallal 1,59 eurot, Mustvee vallal 6,45 eurot, Türi vallal 43,53 eurot, Järva vallal 3,81 eurot, Tori vallal 41,65 eurot, Saarde vallal 40,72 eurot, Põhja-Pärnumaa vallal 46,03 eurot, Pärnu linnal 43,93 eurot, Mä rjamaa vallal 6,96 eurot, Tartu vallal 20,44 eurot, Otepää vallal 6,05 eurot, Valga vallal 52,22 euro t, Tõrva vallal 10,55 eurot, Põhja-Sakala vallal 17,52 eurot, Mulgi vallal 2,62 eurot , Viljandi vallal 7,13 eurot ja Võru vallal 53,06 eurot (arvestatud on ka kaitse all oleva Vastseliina lehisepuistu praegust maamaksutulu) aast as ning suureneb Räpina vallal 12,05 eurot ja Kanepi vallal 1,31 eurot aastas. Kokku väheneb maamaksutulu ligikaudu 394 eurot aastas . Vastavalt LKS §-s 20 sätestatud tingimustele ja Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004 . a määrusega nr 242 kinnitatud korra „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” kriteeriumitele võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuvate eraomandis olevate katastriüksuste riigile omandamise maksumus sõltub maa asukohast. Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamise protsessis kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. Püsielupaikade piiranguvööndites ei piira kavandatav kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, seetõttu ei kuulu piiranguvööndites olev maa riigi poolt omandamisele. Püsielupaikade sihtkaitsevööndite pindala suureneb 90,86 ha võrra eramaadel , millest suurem osa on maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel on 2017. aastal tehtud tehingute väljavõtte kohaselt maatulundusmaa keskmine hind Saku vallas 8849 eurot/ha, Alutaguse vallas 2003 eurot/ha, Põltsamaa vallas 2679 eurot/ha, Mustvee vallas 2248 eurot/ha, Türi vallas 2386 eurot/ha, Järva vallas 2405 eurot/ha, Räpina vallas 2527 eurot/ha, Kanepi vallas 3044 eurot /ha , Tori vallas 2866 eurot /ha , Saarde vallas 2480 eurot /ha , Põhja-Pärnumaa vallas 2177 eurot /ha , Pärnu linna s 3632 eurot/ha, Märjamaa vallas 2687 eurot /ha , Tartu vallas 2967 eurot /ha , Otepää vallas 2798 eurot /ha , Valga vallas 2901 eurot /ha , Tõrva vallas 3170 eurot /ha , Põhja-Sakala vallas 2722 eurot /ha , Mulgi vallas 2685 eurot /ha , Viljandi vallas 2536 eurot/ha ja Võru vallas 2770 eurot/ha. Valdade kaupa on keskmiseks maksumuseks 2978 eurot/ha, seega püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuvate eraomandis olevate katastriüksuste riigile omandamise maksumus eks on hinnanguliselt kuni 261 416 eurot. Eelnõu kohaselt tsoneeritakse riigimets a püsielupaikade sihtkaitsevööndi te sse 181,72 ha. Arvestades, et juba enne eelnõukohase määruse jõustumist on rii gimetsamaa olnud LKS § 50 lõike 2 punkti 4 alusel automaa tsete sihtkaitsevöönditena 56,45 ha ulatuses kaitse all, suureneb püsielupaikade sihtkaitsevööndite kogupindala määr use jõustumisel riigimaal 125,27 ha võrra , sellest 6,9 ha Vastseliina lehisepuistu arvel (varem kaitse all piiranguvööndina) . Püsielupaikade piiranguvööndite kogupindala suureneb riigimetsamaal 10,26 ha ulatuses, arvestades, et Vastseli ina lehisepuistu maa-ala on 1,15 ha ulatuses jätkuvalt arvatud piiranguvööndisse. Sellega seoses ja arvestades R MK poolt metskondadele koostatud pikaajalistes metsa majandamise kavades esitatud infot, väheneb puidukasutuse tulu range kaitsega ehk täiendavalt sihtkaitsevöönditesse tsoneeritavate väike-konnakotka püsielupaikade alal kokku hinnanguliselt umbes 15 653 eurot aastas ning piiranguvöönditesse tsoneeritavate väike-konnakotka püsielupaikade alal 128 eurot aastas. Püsielupaiga valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud Ke M ja Ke A eelarves. Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamise protsessis kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. Riigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Vaidlustamine Käesoleva määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. E elnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlasta takse teiste ministeeriumit ega eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0646 - Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2010. a määruse nr 162 „Võru maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” muutmine ja Keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määruse nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c43b19a-1f3a-4ab1-be40-c485fe199ed0
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c43b19a-1f3a-4ab1-be40-c485fe199ed0?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main