EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0640 - Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Siseministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15210c14-bff1-4fa0-8949-29c660adcc0b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15210c14-bff1-4fa0-8949-29c660adcc0b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
14.06.2018
Eelnõu
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise
ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse arv „2002“ arvuga „2018“;
2) paragrahvi 19 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Pliivaba bensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega kuni 0,013 g/l (kaasa
arvatud), mille KNi kaheksa numbrit on 2710 12 41, 2710 12 45 või 2710 12 49.
(3) Pliibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega üle 0,013 g/l, mille KNi
kaheksa numbrit on 2710 12 51 või 2710 12 59.
(4) Lennukibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710
12 31 või 2710 12 70.“;
3) paragrahvi 19 lõiked 6–10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19
43, 2710 19 46, 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15 või 2710 20 17.
(7) Eriotstarbeline diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis on erimärgistatud
vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710
19 43, 2710 19 46, 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15 või 2710 20 17.
(8) Kerge kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19
47, 2710 19 48, 2710 20 17 või 2710 20 19.
(9) Raske kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710
19 62, 2710 19 64, 2710 20 31, 2710 20 35, 2710 19 68 või 2710 20 39.
(10) Põlevkivikütteõli käesoleva seaduse mõistes on põlevkivist valmistatud kütus, mille KNi
kaheksa numbrit on 2710 19 62, 2710 19 64, 2710 20 31, 2710 20 35, 2710 19 68 või 2710 20
39.“;
4) paragrahvi 19 lõike 14 punktis 2 asendatakse tekstiosa „3824 90 55 või 3824 90 80–3824 90
99“ tekstiosaga „3824 99 55, 3824 99 80, 3824 99 85, 3824 91 00, 3824 99 86, 3826 00 10,
3824 84 00, 3824 85 00, 3824 86 00, 3824 87 00, 3824 88 00, 3824 99 92, 3824 99 93, 3824
99 96 või 3826 00 90“;
5) paragrahvi 19 lõike 14 punkt 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„21) mille KNi kaheksa numbrit on 2711 29 00 ja mis ei ole käesoleva paragrahvi punktis 22
nimetatud biometaan, punktis 23 nimetatud veeldatud biometaan ega punktis 24 nimetatud
surubiometaan;“;
1
6) paragrahvi 19 lõiget 14 täiendatakse punktidega 22–24 järgmises sõnastuses:
„22) mis on gaasilises olekus, vastab maagaasiseaduses sätestatud maagaasi kvaliteedinõuetele
ja on toodetud biolagunevatest jäätmetest, reoveest, reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga
jäätmetest või erinevat päritolu biomassist (edaspidi biometaan);
23) mis on veeldatud olekus ja toodetud biolagunevatest jäätmetest, reoveest, reoveesettest,
põllumajandusliku päritoluga jäätmetest või erinevat päritolu biomassist (edaspidi veeldatud
biometaan);
24) mis on gaasilises olekus, vastab maagaasiseaduses sätestatud maagaasi kvaliteedinõuetele
ja on survestatud tavapäraselt maagaasitorustikus olevast kõrgema rõhuni ning toodetud
biolagunevatest jäätmetest, reoveest, reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest või
erinevat päritolu biomassist (edaspidi surubiometaan);“;
7) paragrahvi 20 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kaheksa numbrit on 2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 19 11, 2710 19 15, 2710 19
29, 2710 19 31, 2710 19 35, 2710 19 51, 2710 19 55, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00 või
2902 41 00–2902 44 00, samuti toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 3811, välja arvatud
toode, mille KNi kaheksa numbrit on 3811 21 00 või 3811 29 00.“;
8) seaduse 1. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 203 järgmises sõnastuses:
„§ 203. Gaasi-intensiivsus ja gaasi-intensiivne ettevõtja
(1) Gaasi-intensiivsus käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2
nimetatud perioodil ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete tarbitud või tarbitava maagaasi
kogumaksumuse osakaal protsentides ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest samal
perioodil.
(2) Lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse gaasi-intensiivse ettevõtja Eestis
asuvate ettevõtete ärikasum raamatupidamise seaduse lisas 2 esitatud kasumiaruande 1 või 2
kohaselt, mida on suurendatud tööjõu kulude, põhivara müügist saadud kahjumi ja põhivara
väärtuse langusest tekkinud kulu võrra ning vähendatud põhivara müügist saadud kasumi võrra.
Energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12 kalendrikuul prognoositult tekkivaks
lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse gaasi-intensiivse ettevõtja Eestis
asuvate ettevõtete käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud andmete prognoos.
(3) Gaasi-intensiivne ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes vastab kõikidele
järgmistele tingimustele:
1) ettevõtja põhitegevusala ega kõrvaltegevusala ei ole Eesti majanduse tegevusalade
klassifikaatori 2008. aasta versiooni kohaselt jao D alajaotis 35 (elektrienergia, gaasi, auru ja
konditsioneeritud õhuga varustamine);
2) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal
gaasi-intensiivsus keskmiselt vähemalt 13 protsenti või ettevõtjal on prognoositud gaasi-
intensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 13 protsenti;
3) ettevõtja vastab käesoleva seaduse § 202 lõike 3 punktides 2, 4 ja 5 sätestatule.“;
9) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 68–610 järgmises sõnastuses:
„(68) Energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud gaasi-intensiivsel ettevõtjal tekib
kohustus tasuda aktsiisi käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud määra alusel alates tema
viimase lõppenud majandusaasta algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud maagaasilt:
2
1) jäetakse täitmata käesoleva seaduse § 696 lõike 1 punktis 1 või 4 või sama paragrahvi lõikes
13 sätestatud kohustus;
2) täidetakse käesoleva seaduse § 696 lõike 13 punktis 1 sätestatud kohustus, kuid sõltumatu
vandeaudiitor ei väljenda põhjendatud kindlustunnet § 693 lõike 13 punktis 2 nimetatu suhtes;
3) täidetakse käesoleva seaduse § 696 lõike 13 punktis 1 sätestatud kohustus, kuid gaasi-
intensiivse ettevõtja arvutatud gaasi-intensiivsus, mille kohta sõltumatu vandeaudiitor andis
põhjendatud kindlustunnet väljendava arvamuse, oli viimasel lõppenud majandusaastal
keskmiselt alla 13 protsendi.
(69) Käesoleva paragrahvi lõigetes 68 ja 610 nimetatud juhtudel arvutatakse maksukohustus
soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasi koguselt tuhandetes kuupmeetrites, mis korrutatakse
tarbimise ajal kehtinud käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud maagaasi aktsiisimäära ja
§ 66 lõikes 92 sätestatud maagaasi soodusaktsiisimäära vahega.
(610) Kui esineb üksnes käesoleva paragrahvi lõike 68 punktis 3 nimetatud asjaolu ja gaasi-
intensiivne ettevõtja esitab 20 päeva jooksul selle asjaolu ilmnemisest arvates maksuhaldurile
käesoleva seaduse § 693 lõike 13 punktis 3 nimetatud sõltumatu vandeaudiitori aruande
prognoositud gaasi-intensiivsuse kohta järgmisel 12 kalendrikuul ning see on vähemalt 13
protsenti, tekib maksukohustus ainult viimasel lõppenud majandusaastal soodusaktsiisimääraga
tarbitud maagaasilt.“;
10) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:
„(25) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 68 nimetatud gaasi-intensiivne ettevõtja esitab hiljemalt 30.
päeval sama lõike punktides 1–3 nimetatud sündmusest arvates aktsiisideklaratsiooni ja maksab
aktsiisi.“;
11) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktidega 288–2810 järgmises sõnastuses:
„288) gaasisüsteemi sisestatud biometaan;
289) veeldatud biometaan;
2810) surubiometaan;“;
12) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 288 nimetatud biometaani aktsiisivabastuse aluseks
on maagaasiseaduse tähenduses gaasisüsteemi tarbimispunktis kustutatud päritolutunnistus.“;
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 289 nimetatud veeldatud biometaani ja punktis 2810
nimetatud surubiometaani aktsiisivabastuse aluseks on tarbimispunktis kustutatud
päritolutunnistus.“;
13) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Maksu- ja Tolliamet võib nõuda energia aktsiisivabastuse luba omavalt
elektrointensiivselt ettevõtjalt või gaasi-intensiivselt ettevõtjalt tagatist soodusaktsiisimääraga
tarbitavalt elektrienergialt ja maagaasilt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui on alust arvata, et
maksukohustus võib jääda täitmata või see võib suureneda.“;
14) paragrahvi 31 lõiget 5 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) energia aktsiisivabastuse loa gaasi-intensiivsest ettevõtjast omaniku puhul tema eelmisel
majandusaastal tarbitud maagaasi summaarselt koguselt või järgmisel 12 kalendrikuul tarbitava
maagaasi summaarselt koguselt;“;
3
15) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 92 ja 93 järgmises sõnastuses:
„(92) Maagaasi aktsiisimäär energia aktsiisivabastuse luba omavale gaasi-intensiivsele
ettevõtjale on 11,30 eurot 1000 m3 maagaasi kohta (edaspidi maagaasi soodusaktsiisimäär).
(93) Maagaasi soodusaktsiisimäära puhul rakendatakse riigiabiga seonduvalt käesoleva
paragrahvi lõikes 122 sätestatut.“;
16) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütuse või kütuse, mille KNi esimesed kuus
numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 12 11–2710 12 25,
2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või
2902 44 00, aktsiisimäär on 563 eurot 1000 liitri kütuse kohta.“;
17) paragrahvi 66 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(16) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29, 2710 19 31 või 2710 19 35,
aktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri kütuse kohta.“;
18) paragrahvi 692 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) gaasi-intensiivsele ettevõtjale soetada maagaasi võrguettevõtjalt või võrguväliselt ja seda
tarbida soodusaktsiisimääraga.“;
19) paragrahvi 692 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) gaasi-intensiivne ettevõtja.“;
20) paragrahvi 692 täiendatakse lõigetega 25–26 järgmises sõnastuses:
„(25) Gaasi-intensiivsel ettevõtjal loetakse energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult
eelnenud majandusaastal tarbitud maagaasi kogumaksumuse hulka maagaasi ja võrguteenuse
maksumus käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud määras maagaasi aktsiisi ja
käibemaksuga, välja arvatud mahaarvamisele kuuluv käibemaks. Maagaasi kogumaksumus
arvestatakse üksnes mõõdetud ja dokumenteeritud maagaasi kogusele, mille kohta peetakse
arvestust. Võrguväliselt soetatud maagaasile võrguteenuse maksumust ei lisata.
(26) Gaasi-intensiivsel ettevõtjal energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12
kalendrikuul prognoositult tarbitava maagaasi kogumaksumus leitakse, korrutades maagaasi
tarbitava koguse tuhandetes kuupmeetrites taotlemisele eelneva aasta kohta Statistikaameti
veebilehel avaldatud maagaasi aritmeetilise keskmise hinnaga äritarbijale vastavalt
tarbimisvahemikule, lisades hinnale käibemaksu, välja arvatud mahaarvamisele kuuluva
käibemaksu.“;
21) paragrahvi 693 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kirjalik taotlus, milles on märgitud loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha
aadress ja kontaktandmed ning aktsiisivaba kütuse, aktsiisivaba elektrienergia,
soodusaktsiisimääraga kütuse või soodusaktsiisimääraga elektrienergia kasutamise eesmärk;“;
22) paragrahvi 693 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Gaasi-intensiivne ettevõtja esitab energia aktsiisivabastuse loa taotlemiseks Maksu- ja
Tolliametile lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatule:
1) dokumendid, mis tõendavad ettevõtja energiajuhtimissüsteemi vastavust standardile EVS-
EN ISO 50001;
2) energia aktsiisivabastuse loa taotlemisel eelmise majandusaasta andmete alusel sõltumatu
vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendava aruande, milles vandeaudiitor esitab
4
järelduse gaasi-intensiivsuse arvutamiseks kasutatavate alusandmete kohta, ettevõtja arvutatud
gaasi-intensiivsuse kohta vastavalt käesoleva seaduse §-des 203 ja 692 sätestatule ning ettevõtja
mittevastavuse kohta raskustes ettevõtja definitsioonile komisjoni määruse (EL) nr 651/2014
artikli 2 lõike 18 tähenduses;
3) energia aktsiisivabastuse loa taotlemisel järgmise 12 kalendrikuu prognoosandmete alusel
sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlustunnet väljendava aruande, milles vandeaudiitor esitab
järelduse ettevõtja vastavalt käesoleva seaduse §-des 203 ja 692 sätestatule arvutatud gaasi-
intensiivsuse kohta, ja sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendava aruande
ettevõtja mittevastavuse kohta raskustes ettevõtja definitsioonile komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 artikli 2 lõike 18 tähenduses;
4) kinnituse, et taotlejal ei ole täitmata korraldust riigiabi tagasimaksmiseks, kui Euroopa
Komisjoni varasema otsusega on riigiabi tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks ning ettevõtjale on selline korraldus esitatud;
5) maagaasi mõõtmise korraldust kirjeldava dokumendi, milles kajastub ka teave selle kohta,
kus mõõtmisi tehakse, millistele nõuetele maagaasi mõõtmiseks kasutatavad mõõteseadmed
vastavad ja kuidas mõõtetulemuste üle arvestust peetakse;
6) maagaasi võrguettevõtja kinnituse energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult
eelnenud majandusaastal ettevõtjale edastatud maagaasi koguse kohta tuhandetes
kuupmeetrites.
(14) Käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 2 nimetatud gaasi-intensiivsuse arvutamiseks
kasutatavateks alusandmeteks on maagaasi kogumaksumus vastavalt käesoleva seaduse § 692
lõigetes 25–28 sätestatule ja lisandväärtus vastavalt käesoleva seaduse § 203 lõikes 2
sätestatule.“;
23) paragrahvi 695 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) gaasi-intensiivne ettevõtja ei vasta enam käesoleva seaduse § 203 lõikes 3 sätestatud
tingimustele, esineb § 24 lõike 68 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või esineb § 24 lõike 68
punktis 3 nimetatud asjaolu, ilma et gaasi-intensiivne ettevõtja oleks tähtajaks esitanud
sõltumatu vandeaudiitori § 24 lõikes 610 sätestatud nõuetele vastavat aruannet prognoositud
gaasi-intensiivsuse kohta.“;
24) paragrahvi 695 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Maksu- ja Tolliamet kontrollib aktsiisivaba kütuse ja elektrienergia ning
soodusaktsiisimääraga maksustatud kütuse ja elektrienergia eesmärgipärast kasutamist.“;
25) paragrahvi 696 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatult, soodusaktsiisimääraga maksustatult ning
aktsiisivabalt soetatud ja kasutatud kütuse koguse kohta kütuse nimetuste ja KNi kaheksa
numbri kaupa;“;
26) paragrahvi 696 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kasutama aktsiisivaba või soodusaktsiisimääraga maksustatavat kütust ainuisikuliselt
üksnes aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;“;
27) paragrahvi 696 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) teatama aktsiisilaopidajale, võrguettevõtjale või laevavarustajale energia aktsiisivabastuse
loa numbri aktsiisivaba või soodusaktsiisimääraga maksustatava kütuse soetamisel nimetatud
isikutelt ning Maksu- ja Tolliametile aktsiisivaba kütuse importimisel ja jälgima loale kantud
andmete vastavust soetatud kütuse kogusele;“;
5
28) paragrahvi 696 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) aktsiisivaba maagaasi ja elektrienergia või soodusaktsiisimääraga maksustatava maagaasi
ja elektrienergia soetamisel esitama võrguettevõtjale, kellelt maagaas või elektrienergia
soetatakse, andmed kalendrikuu jooksul aktsiisivabalt soetatud maagaasi ja elektrienergia või
soodusaktsiisimääraga soetatud maagaasi ja elektrienergia koguse kohta hiljemalt soetamisele
järgneva kalendrikuu viiendal päeval.“;
29) paragrahvi 696 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Energia aktsiisivabastuse luba omav või omanud gaasi-intensiivne ettevõtja on lisaks
kohustatud:
1) hiljemalt kuue kalendrikuu möödumisel tema viimase sellise majandusaasta lõpust, millal
tarbiti soodusaktsiisimääraga maagaasi, esitama maksuhaldurile selle aasta kohta käesoleva
seaduse § 693 lõike 13 punktis 2 nimetatud sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet
väljendava aruande;
2) viivitamata teavitama maksuhaldurit, kui loa kehtivuse ajal tema energiajuhtimissüsteem või
põhi- või kõrvaltegevusala ei vasta käesoleva seaduse § 202 lõike 3 punktis 2 või § 203 lõike 3
punktis 3 sätestatud tingimusele;
3) viivitamata teavitama maagaasi võrguettevõtjat, kui tema energia aktsiisivabastuse loa
kehtivus on peatatud või luba on kehtetuks tunnistatud;
4) esitama soodusaktsiisimääraga maagaasi tarbimisele järgneva aasta 1. veebruariks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kalendriaasta vältel soodusaktsiisimääraga
tarbitud maagaasi summaarse koguse tuhandetes kuupmeetrites ning selle põhjal arvutatud
riigiabi summa, mis leitakse korrutades maagaasi tarbimise ajal kehtinud käesoleva seaduse §
66 lõikes 10 sätestatud maagaasi aktsiisimäära ja maagaasi soodusaktsiisimäära vahe energia
aktsiisivabastuse loa alusel tarbitud maagaasi kogusega tuhandetes kuupmeetrites;
5) andma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile asjassepuutuvaid andmeid
tulenevalt talle riigiabi andmisega kaasnevatest kohustustest.“;
§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise
seaduse muutmine
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse (RT
I, …..) § 1 punktid 16, 21 ja 24 jäetakse välja.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn,..................... 2018
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ...................... 2018
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:
1) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (edaspidi ATKEAS);
2) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seadust.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi
eelnõu) üheks eesmärgiks on tõsta Eesti gaasi-intensiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet,
võimaldades neil tarbida soodusaktsiisimääraga, mis on 11,30 eurot eurot 1000 m3 kohta,
maksustatavat maagaasi. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhitegevusala või
kõrvaltegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK) 2008.
aasta versiooni kohaselt jao D alajaotis 35 ehk elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud
õhuga varustamine. Nimetatud sektor tarbib enamuse Eestis tarbitavast maagaasist.
Arvestades vajadusega minimeerida maagaasi soodusaktsiisimäära meetme negatiivset mõju
aktsiisilaekumisele ning seda, et kaugküttesektor ei ole eksportiv sektor, on selline valik
põhjendatud.
Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasi-intensiivsus olema energia aktsiisivabastuse
loa taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal keskmiselt 13% või rohkem või
prognoositud gaasi-intensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt 13% või rohkem. Gaasi-
intensiivsuse arvutust ja alusandmeid kontrollib sõltumatu vandeaudiitor. Lihtsustatult näitab
gaasi-intensiivsus ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete tarbitud või tarbitava maagaasi
kogumaksumuse osakaalu protsentides ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest.
Eestit on potentsiaalse investeeringu sihtriigina kaalunud erinevad energiamahukas sektoris
tegutsevad ettevõtted. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on kümne
suurima elektritarbimisega projekti puhul, kus Eestit on kaalutud investeeringu sihtriigina, kuid
investeeringuotsust ei ole tehtud, saanud mitmel puhul määravaks elektrienergia kõrge hinna
kõrval ka maagaasi kõrge hind ja maksuerisuste puudumine. Võrdlusena võib välja tuua, et
Lätis ja Leedus rakendatakse äritarbija, sealhulgas tööstustarbija, poolt soojuse tootmiseks
kasutatavale maagaasil ligi 9 korda madalamat aktsiisimäära võrreldes Eestiga.
Vabariigi Valitsuse tööplaani 2016–2019 punkti 2.6 kohaselt esitas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 2017. aasta 9. veebruaril valitsuskabineti istungile
memorandumi: „Mahuka energiatarbimisega ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime
parandamisest – elektri ja gaasi lõpphinna vähendamise võimalustest“. Valitsuskabineti istungil
otsustati põhimõtteliselt toetada ettepanekut lubada vähendada maagaasi aktsiisimäära Euroopa
Liidus lubavate miinimummääradeni mineraloogiatööstusest kõrgema energiamahukusega
ettevõtetele, kelle energiajuhtimissüsteem vastab standardi EVS-EN ISO 50001 (edaspidi ISO
50001) nõuetele.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sai ülesandeks esmalt konsulteerida Euroopa
Komisjoniga, kas kavandatav meede on riigiabi reeglitega kooskõlas ning positiivse otsuse
korral teha lõplik otsus lähtudes riigi eelarvelistest võimalustest. 2018. aasta alguses saadi
põhimõtteline nõusolek riigiabiga seonduvalt ning 2018. aasta 26. aprillil kiitis Vabariigi
1
Valitsus heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022, kus ühe maksukuluna lepiti ka
kokku maagaasi aktsiisisoodustuse rakendamine aastast 2019. Aastaseks kuluks riigieelarve
laekumisele arvestati 1,2 mln eurot.
Eelnõuga kaasajastatakse kütuse kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodid. Kui kehtivas
ATKEASes põhinevad energiatoodete kaubakoodid 2002. a kombineeritud nomenklatuuril, siis
muudatustega uuendatakse kõigi energiatoodete kaubakoodid 2018. a kombineeritud
nomenklatuurile. Muudatus vähendab haldamise koormust Maksu- ja Tolliameti jaoks, samuti
vähendab halduskoormust ettevõtjate jaoks, sest mitmetel juhtudel raskendas aktsiisiga
maksustamise põhinemine 2002. a kombineeritud nomenklatuuril maksuobjekti määramist.
Seda näiteks biokütuste puhul, mille kaubakoode on korduvalt muudetud ning tuli kasutada
võrdlustabeleid. Muudatus põhineb komisjoni rakendusotsusel (EL) 2018/552, 6. aprillist 2018,
millega ajakohastatakse nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ viiteid teatavate toodete koodidele
kombineeritud nomenklatuuris (ELT L 91, 09.04.2018, lk 27–29).
Eelnõus täpsustatakse biometaani, surubiometaani ja veeldatud biometaani aktsiisivabastuse
aluseid. Kehtiva seaduse kohaselt on biogaas aktsiisist vabastatud, aktsiisivabastust tõendatakse
kaubapõhiselt. Biometaan on samuti biogaas, seda lihtsalt kontsentreeritumas vormis.
Kitsaskoht tekib seejuures biometaani tarbimise tõendamisel olukorras, kui biometaan
sisestatakse gaasisüsteemi.
Esimesed biometaani kogused tarniti Eesti gaasisüsteemi 2018. aasta aprillis. 2018. aasta
maikuus väljastas Elering biometaani tootjale 353 päritolutunnistust reoveesetetest toodetud
biometaanile, mis tähendab, et 2018. aasta aprillis toodeti ja sisestati võrku 353 MWh
biometaani. See kogus tarbiti ära transpordisektoris. Maagaasiseaduse kohaselt on
päritolutunnistus elektrooniline dokument, mille süsteemihaldur Elering väljastab tootjale tema
taotluse alusel ja mis tõendab, et tootja on tootnud biometaani. Päritolutunnistuse võib osta
toodetud gaasist eraldi.
Olukorras kus maagaasi kvaliteedinõuetele vastav biometaan sisestatakse gaasisüsteemi ning
tarbitakse tavaliselt koos fossiilset päritolu maagaasiga, muutub komplitseerituks senine kauba
põhine maksustamine. Eelnõu jõustudes saab aktsiisivabastuse aluseks nii biometaani,
surubiometaani kui tulevikus veeldatud biometaani puhul päritolutunnistus, mis tõendab
nimetatud gaaside biopäritolu.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse
muutmine, millega kehtestati elektrointensiivsele ettevõtjale aktsiisivabastus, on vajalik,
jätmaks välja kolm sätet, mis samuti jõustuvad 1. jaanuaril 2019. Nimetatud kolme sätet
muudetakse käesoleva eelnõuga.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna
peaspetsialistid Lauri Lelumees (e-post:
[email protected], tel: 611 3059) koostöös
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ning majandusarengu
osakonnaga. Eelnõu mõjude hindamisel osales Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika
osakonna analüütikud Kadri Klaos (e-post:
[email protected]; tel 611 3705) ja Kristjan Pungas
(e-post:
[email protected]; tel 611 3284). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti
kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (e-post:
[email protected];
tel: 611 3549) ning eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna
keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:
[email protected]).
2
1.3 Märkused
Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse 1. jaanuaril 2019. a
jõustuvat redaktsiooni (RT I, 26.01.2018, 8).
Eelnõule väljatöötamiskavatsust ei koostatud. Eelnõuga reguleeritav gaasi-intensiivse ettevõtja
maagaasi aktsiisisoodustuse kehtestamine on kiireloomuline, sest planeeritud jõustumine on
kavandatud aastast 2019 vastavalt 2018. a 26. aprillil heaks kiidetud riigi eelarvestrateegiale
aastateks 2019–2022 ning uuendatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2016–2019.
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole antud juhul
väljatöötamiskavatsus nõutav.
Energiatoodete kaubakoodide uuendamise muudatused põhinevad komisjoni rakendusotsusel
(EL) 2018/552, 6. aprillist 2018, millega ajakohastatakse nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ
(edaspidi energiamaksustamise direktiiv) viiteid teatavate toodete koodidele kombineeritud
nomenklatuuris (edaspidi KN). Kuna liikmesriikide aktsiisiseadustes põhinevad energiatoodete
aktsiisiga maksustamise regulatsioonid nimetatud direktiivil, siis on kõigil liikmesriikidel
vajalik energiatoodete kaubakoodide uuendused üle võtta. Seega on energiatoodete
kaubakoodide uuendamine seotud EL õiguse ülevõtmisega.
Energiamahukate ettevõtete aktsiisisoodustuse osas sätestatakse liikmesriikidele
energiamaksustamise direktiivis teatav raamistik, mida elektriaktsiisi soodusmäära
rakendamisel tuleb järgida.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse
muutmine1, millega kehtestati elektrointensiivsele ettevõtjale aktsiisivabastus, on vajalik,
jätmaks välja kolm sätet, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2019.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu peamiseks eesmärgiks on tõsta kõrge energiamahukusega ettevõtete konkurentsivõimet
võimaldades neil aktsiisivabastusloa alusel tarbida soodusaktsiisimääraga maksustatavat
maagaasi, vähendades seeläbi energiale tehtavaid kulutusi.
2016. aasta detsembris Riigikogu poolt vastu võetud muudatustega tõuseb maagaasi aktsiis
aastatel 2018-2020 igal aastal 25% võrra. Nimetatud aktsiisitõusud avaldavad suurimat mõju
eelkõige energiaintensiivsetele suurtarbijatele, kellele allolevas tabelis toodu kohaselt tõuseb
maagaasi hind aastatel 2018 kuni 2020 igal aastal 3,7 kuni 5,4%.
Tabel. Maagaasi ühe kuupmeetri lõpphind eurodes koos võrguteenuse tasu, aktsiisi ja
käibemaksuga suurtarbija näitel ning aktsiisitõusu mõju lõpphinnale aastatel 2018-2020.
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1cb988a3-8b5f-4ad7-a8f1-23609869946e/Alkoholi-
,%20tubaka-,%20kütuse-
%20ja%20elektriaktsiisi%20seaduse%20ning%20tubakaseaduse%20muutmise%20seadus
3
2016 2017 2018 2019 2020
Suurtarbija näide 0,314 0,322 0,334 / mõju 0,349 / mõju 0,368 / mõju
3,7% v.e.a. 4,6% v.e.a. 5,4% v.e.a.
* - võrreldes eelmise aastaga
Maagaasi puhul tuleb arvestada täiendavalt asjaoluga, et selle tarbimine on olnud jooksvalt
vähenev (2013 – 689 mln m3 aastas, 2014 – 538 mln m3 aastas, 2015 – 478 mln m3 aastas, 2016
– 525 mln m3 aastas ja 2017 – 497 mln m3 aastas) ning seda peamiselt kaugküttesektori
taastuvenergiainvesteeringute tõttu. See omakorda tähendab, et gaasi võrgutariifid tarbija kohta
on tõusnud ja ähvardavad tõusta ka edaspidi, kui tarbimismaht ei suurene. See omakorda
mõjutaks veelgi Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisturgudel.
Eestit on potentsiaalse investeeringu sihtriigina kaalunud erinevad energiamahukas sektoris
tegutsevad ettevõtjad. Nii uute investeeringute kui ka Eestis aastaid tegutsenud
tööstusettevõtjate laienemisplaane on pärssinud kõrged energiahinnad. Gaasi-intensiivsetele
ettevõtjatele soodusaktsiisimäära kehtestamine parandab oluliselt nende konkurentsivõimet
ning Eesti atraktiivsust investeeringute sihtriigina. Gaasiaktsiisi soodustuse rakendamiseks
kasutatakse maksimaalselt ära juba toimivat energia aktsiisivabastuse lubade süsteemi,
eesmärgiga hoida soodustuse administreerimise kulud võimalikult minimaalsed.
Kütuse KNi kaubakoodide kaasajastamine 2002. a nomenklatuurilt 2018. a nomenklatuurile
muudab lähiaastatel maksuobjekti määratlemise võrreldamatult lihtsamaks. Seda eeskätt nende
energiatoodete puhul, näiteks biokütused, mille kaubakoode on viimase 16 aasta jooksul
korduvalt muudetud.
Eesmärgiks on muuta gaasisüsteemi sisestatud ja sellest tarbitud biometaani aktsiisivabastuse
põhimõtteid selliselt, et aktsiisivabastust saab kindlalt, lihtsalt ja läbipaistvalt korraldada.
Eelnõu jõustudes saab aktsiisivabastuse aluseks nii biometaani, surubiometaani kui tulevikus
veeldatud biometaani puhul päritolutunnistus, mis tõendab nimetatud gaaside biopäritolu.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse ATKEASe
muudatused, teises paragrahvis jäetakse välja ATKEASe muudatused, mis jõustuvad 1.
jaanuaril 2019 (elektrointensiivsuse eelnõu) ja kolmandas paragrahvis sätestatakse seaduse
jõustumise tähtpäev.
Eelnõuga muudetakse ATKEAS-t järgmiselt:
Eelnõu § 1 punkt 1 – paragrahvi 1 lõiget 2 muudetakse, sätestamaks, et kütuse ja
elektrienergia kaubakoodid põhinevad edaspidi 2018. a KNil. 2017. a lõpus otsustasid
liikmesriigid ühiselt toetada Euroopa Komisjoni algatust uuendada energiatoodete kaubakoodid
energiamaksustamise direktiivis 2018. a seisule. Klassifitseerimise spetsialistide töö
tulemusena koostas komisjon võrdlustabeli selle kohta, kuidas kaubakood on iga energiatoote
osas muutunud. Nimetatud võrdlustabel oli omakorda aluseks komisjoni rakendusotsusele, mis
ajakohastas energiatoodete kaubakoodid energiamaksustamise direktiivis.
Eelnõu § 1 punktid 2–4 ja 7 – paragrahvi 19 lõigete 2–4, lõigete 6–10, § 19 lõike 14 punkti
2 esimese lause ning § 20 punkti 3 muutmine on seotud kütuse ja kütusesarnaste toodete
kaubakoodide muutmisega selliselt, et need põhineksid 2018. a KNil. Kõigi energiatoodete
4
kaubakoodid ei ole muutunud võrreldes 2002. a kombineeritud nomenklatuuriga, mistõttu
puudub ka vajadus muudatusteks.
Eelnõu § 1 punkt 5 – paragrahvi 19 lõike 14 punkti 21 muudatusega täpsustatakse, et
nimetatud punktiga hõlmatud biokütuse, täpsemalt biogaasi, definitsioon ei hõlma biometaani.
Kui biogaasi aktsiisivabastus jääb endiselt kaubapõhiseks, siis biometaani aktsiisivabastuse
aluseks saab päritolutunnistus.
Eelnõu § 1 punkt 6 – paragrahvi 19 lõiget 14 täiendatakse punktidega 22, 23 ja 24. Punktis
22 defineeritakse biometaan. Biometaani definitsioon järgib maagaasiseaduse definitsiooni
biometaani kohta. Gaasisüsteemi sisestatav biometaan peab olema sama kvaliteediga, mis
fossiilset päritolu maagaas. Definitsioon määratleb biometaani tootmise tooraine, milleks on
peamiselt biomass. Biogaasist, mille metaanisisaldus sõltuvalt toorainest on tavaliselt
vahemikus 30–70%, biometaani tootmine eeldab peaaegu täielikult muude gaaside
eemaldamist selliselt, et järgi jääb üksnes metaan.
Punktis 23 defineeritakse surubiometaan järgides maagaasiseaduse definitsiooni. Erinevus
biometaani mõistest on, et surubiometaan on survestatud tavapäraselt maagaasitorustikus
olevast kõrgema rõhuni. Surubiometaani kasutatakse vaid mootorikütusena.
Punktis 24 defineeritakse veeldatud biometaan. Sellele ei ole maagaasiseadusega
kvaliteedinõudeid kehtestatud. Biometaan veeldub ehk läheb gaasilisest olekust vedelasse
olekusse üle, kui teda külmutada alla aurustumistemperatuuri (ligikaudu -160 °C). Veeldatud
olekus on metaani ruumala on umbes 600 korda väiksem kui gaasilises olekus (ja
atmosfäärirõhul) oleval metaanil, mis annab teatavad eelised selle hoiustamisel ja transpordil.
Eelnõu § 1 punkt 8 – ATKEASe 4. jagu „Kütuse ja elektrienergiaga seotud mõisted“
täiendatakse §-ga 203. Lisatava paragrahvi lõikes 1 defineeritakse gaasi-intensiivsuse mõiste.
Gaasi-intensiivsus näitab 12 kalendrikuu pikkusel perioodil, see tähendab loa taotlemisele
vahetult eelnenud majandusaastal või prognoositult järgneval 12 kalendrikuul, ettevõtja
tarbitud või prognoositult tarbitava maagaasi kogumaksumuse osakaalu protsentides ettevõtja
loodud või loodavast lisandväärtusest.
Lisatava paragrahvi lõikes 2 defineeritakse lisandväärtuse mõiste. Lisandväärtuse arvutamine
on detailsemalt lahti kirjutatud kui energiamaksustamise direktiivis. Lisandväärtuseks loetakse
ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete ärikasum raamatupidamise seaduse lisas 2 esitatud
kasumiaruande 1 või 2 kohaselt, mida on suurendatud tööjõu kulude, põhivara müügist saadud
kahjumi ja põhivara väärtuse langusest tekkinud kulu võrra ning vähendatud põhivara müügist
saadud kasumi võrra.
Energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12 kalendrikuul prognoositult tekkivaks
lisandväärtuseks loetakse ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete eelmises lauses nimetatud andmete
prognoos.
Lisatava paragrahvi lõikes 3 defineeritakse gaasi-intensiivse ettevõtja mõiste.
Energiamaksustamise direktiivi artiklis 17 kasutatakse mõistet „energiamahukas ettevõtja“,
kuid selle kasutamine ei ole antud juhul asjakohane. Nimelt on energiamaksustamise direktiivi
artiklis 17 eeldatud, et energiamahukuse arvestamisel võetakse sisendina arvesse ettevõtja poolt
kõikidele energiatoodetele (nii vedelkütustele, gaasilistele kütustele, tahketele kütustele kui
elektrienergiale) tehtavad kulutused. Eelnõuga aga kavandatakse aktsiisisoodustust üksnes
maagaasile. Termin „maagaasi mahukas“ kõlab eesti keeles liiga abstraktselt ning ei anna sisu
5
piisava täpsusega edasi, seetõttu valiti termin „gaasi-intensiivne“, lähtudes analoogiast
ATKEASes juba kasutatavast mõistest elektrointensiivne.
Lisatava lõike 3 punkti 1 kohaselt on üheks gaasi-intensiivse ettevõtja tingimuseks, et ettevõtja
põhitegevusala ega kõrvaltegevusala äriregistris ei oleks vastavalt 2008. a EMTAKile jao D
alajaotises 35 (elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine). Arvestades
vajadusega minimeerida maagaasi soodusaktsiisimäära meetme negatiivset mõju
aktsiisilaekumisele ning seda, et kaugküttesektor ei ole eksportiv sektor, on selline valik
põhjendatud.
Lisatava lõike 3 punkti 2 kohaselt on teiseks tingimuseks, et ettevõtja gaasi-intensiivsus oleks
keskmiselt 13% või rohkem loa taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal või
prognoositud gaasi-intensiivsus oleks järgneval 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 13%.
Lisatava lõike 3 punktis 3 viidatu kohaselt peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastama
standardile ISO 50001. Vastavus standardile tagab eeldatavalt, et ettevõtja on teinud kõik
selleks, et viia energiakulud miinimumini. Ebamõistlik oleks riiklikult toetada projekte, milles
ei kasutata energiat tõhusalt. Sertifitseerimise protseduur vältab paar kuud ning maksab
ettevõtjale ligi 10 000 eurot, millele lisandub energiajuhtimiskulu tulenevalt võimalikust
tööjõukulu suurenemisest. Sertifikaat antakse viieks aastaks, seejuures peab tegema
vahekontrolli iga aasta tagant. Rahaline kulu on iga-aastaselt ligi 1000 eurot.
Eelnõu koostamisel kaaluti ka teisi alternatiivseid valikuid standardi ISO 50001 kõrval, kuid
muude standardite, näiteks ISO 14001 standardi, sisu ja eesmärk on erinev, mistõttu ei saa neid
käsitada samaväärsete või ligilähedaselt samaväärsetena. ISO 50001 standard on universaalselt
kohaldatav kõigile ettevõtjatele olenemata nende suurusest.
Samuti ei tohi ettevõtja olla raskustes, mis on riigiabi andmise üks eeltingimustest ning ettevõtja
raamatupidamise sise-eeskiri peab vastama raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele.
Eelnõu § 1 punkt 9 – paragrahvi 24 täiendakse lõikega 68 sätestamaks energia
aktsiisivabastuse luba omava või omanud gaasi-intensiivse ettevõtja maksukohustuse tekkimise
maagaasi tavamäära järgi alates tema viimase lõppenud majandusaasta algusest
soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasi koguselt. Maksukohustuse tekkimise aspektist ei ole
oluline, kas gaasi-intensiivne ettevõtja on maksukohustuse tekkimise momendil loa omanik või
ta omas minevikus energia aktsiisivabastuse luba soodusaktsiisimääraga maagaasi tarbimiseks.
Maksukohustus tekib juhtudel kui jäetakse täitmata mõni oluline eelnõuga sätestatav kohustus
või langevad ära ettevõtjale maagaasi soodusaktsiisimäära andmise alused.
Lisatava lõike punkti 1 kohaselt tekib maksukohustus juhul kui:
- ettevõtja ei pea eraldi arvestust aktsiisiga maksustatult, soodusaktsiisimääraga maksustatult
ning aktsiisivabalt soetatud ja kasutatud maagaasi koguse kohta;
- ettevõtja ei kasuta aktsiisivaba või soodusaktsiisimääraga maksustatavat maagaasi
ainuisikuliselt;
- ettevõtja ei esita kuue kalendrikuu möödumisel tema viimasest majandusaastast
maksuhaldurile sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendava aruannet;
- ettevõtja jätab viivitamata esitamast maksuhaldurile informatsiooni energiajuhtimissüsteemi
mittevastavusest standardile ISO 50001 või selle kohta kui tema põhitegevusala või
kõrvaltegevusalaks on saanud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt
elektrienergia, gaasi, auru või konditsioneeritud õhuga varustamine;
- ettevõtja jätab võrguettevõtjat viivitamata teavitamast energia aktsiisivabastuse loa kehtivuse
peatamisest või kehtetuks tunnistamisest;
6
- ettevõtja jätab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitamata riigiabi summa
elektrienergia tarbimisele järgneva aasta 1. veebruariks või ei anna Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile asjassepuutuvaid andmeid tulenevalt ministeeriumile
riigiabi andmisega kaasnevatest kohustustest.
Lisatava lõike punkti 2 kohaselt tekib maksukohustus juhul, kui sõltumatu vandeaudiitori
aruanne esitatakse määratud tähtajaks, kuid sõltumatu vandeaudiitor ei väljenda põhjendatud
kindlustunnet kas gaasi-intensiivsuse arvutamiseks kasutatavate alusandmete kohta, ettevõtja
arvutatud gaasi-intensiivsuse kohta või ettevõtja mittevastavuses raskustes ettevõtja
definitsioonile.
Lisatava lõike punkti 3 kohaselt tekib maksukohustus juhul, kui elektrointensiivne ettevõtja
esitab sõltumatu vandeaudiitori aruande määratud tähtajaks, kuid vandeaudiitori põhjendatud
kindlustunnet väljendava arvamuse kohaselt oli ettevõtja gaasi-intensiivsus viimasel
majandusaastal alla 13%.
Paragrahvi 24 täiendakse lõikega 69 sätestamaks maksukohustuse arvutamine
soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasilt. Tekkiv maksukohustus arvutatakse
soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasi koguselt tuhandetes kuupmeetrites, mis korrutatakse
tarbimise ajal kehtinud maagaasi tavaaktsiisimäära ja soodusaktsiisimäära vahega.
Paragrahvi 24 täiendakse lõikega 610 sätestamaks gaasi-intensiivse ettevõtja maksukohustuse
arvutamise erijuhtum. Kui üldjuhul tekib gaasi-intensiivsel ettevõtjal maksukohustus alates
viimase lõppenud majandusaasta algusest soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasilt ning
arvestusperioodi kestvust ei sätestata, siis erandiks on üksnes § 24 lisatava lõike 68 punktis 3
oleva juhtumi esinemine. Sel juhul piirdub ettevõtja maksukohustus vaid viimase
majandusaastaga, eeldusel, et maksuhaldurile esitatakse sõltumatu vandeaudiitori piiratud
kindlustunnet väljendav aruanne enda arvutatud prognoositud gaasi-intensiivsuse, mis ületab
13%, kohta järgneval 12 kalendrikuul. Nimetatud aruanne peaks andma maksuhaldurile
kindluse, et järgmisel majandusaastal on ettevõtjal 13% gaasi-intensiivsus saavutatav ning
määra langus allapoole künnist oli ajutine.
Eelnõu § 1 punkt 10 – paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 25 sätestades energia
aktsiisivabastuse luba omava gaasi-intensiivse ettevõtja kohustuse esitada aktsiisideklaratsioon
ja maksta aktsiis hiljemalt 30. päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates. See
maksukohustuse täitmise tähtaeg võimaldab gaasi-intensiivsel ettevõtjal, kelle gaasi-
intensiivsus oli lõppenud majandusaastal alla 13%, kuid kes tõendab, et järgneval 12
kalendrikuul 13% tase tõenäoliselt saavutatakse, maksta aktsiis üksnes viimasel majandusaastal
soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasi koguselt.
Eelnõu § 1 punktid 11 ja 12 – paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktidega 288–2810 ning
lõigetega 10 ja 11. Punkti 288 ja lõike 10 koosmõjus sätestatakse, et aktsiisist on vabastatud
gaasisüsteemi sisestatud biometaan, mille aktsiisivabastuse aluseks on gaasisüsteemi
tarbimispunktis kustutatud päritolutunnistus. Kustutatud päritolutunnistus tõendab, et
tarbimispunktis on biometaan tarbitud.
Biogaas on ATKEAS § 27 lõike 1 punkti 287 kohaselt aktsiisist vabastatud. Biometaan on kõrge
metaanisisalusega biogaas, mille KN-kood on sama kui ATKEAS § 19 lõike 14 punktis 21
nimetatud biokütuse KN-kood. Seega kehtib biometaanile samuti aktsiisivabastus, kuid
aktsiisivabastuse tõendamine on olnud senise redaktsiooni kohaselt kaubapõhine. Kui
7
biometaani sisestatakse gaasisüsteemi, seguneb biometaan torugaasiga ning selle kui kauba
tarbimist ning seega ka aktsiisivabastust on seetõttu keeruline tõendada. Käesolevas eelnõus on
lahendatud olukord selliselt, et gaasisüsteemi sisestatud biometaani aktsiisivabastuse aluseks
on tarbimispunktis kustutatud biometaani päritolutunnistus. Kuna biogaasile päritolutunnistust
ei väljastata, tuleb eelnõuga tuua biometaani aktsiisivabastuse objektina eraldi välja.
Biometaan aktsiisivabastust saab tõendada päritolutunnistuse alusel. Päritolutunnistus on
defineeritud maagaasiseaduses kui elektrooniline dokument, mis tõendab et tootja on tootnud
biometaani. Päritolutunnistus väljastatakse biometaani tootjale. Tootja võib päritolutunnistuse
võõrandada kolmandale isikule, kes kustutab päritolutunnistuse gaasisüsteemi tarbimispunktis.
Päritolutunnistuste haldamine käib läbi süsteemihaldur Elering AS hallatava päritolutunnistuste
elektroonilise andmebaasi. Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul hetkest kui see
väljastati. Kuna päritolutunnistust saab väljastada ka biometaanile, mida ei sisestatud
gaasisüsteemi, saab aktsiisivabastuse aluseks olla ainult päritolutunnistus, mis tõendab
biometaani gaasisüsteemi sisestamist. Vastasel juhul tekib olukord, kus süsteemiväliselt
tarbitud biometaan saab aktsiisivabastust nii kaubapõhiselt kui gaasisüsteemis
päritolutunnistust kustutades ka päritolutunnistuse alusel. See ei ole aga eelnõu eesmärk.
Punktide 289 ja 2810 ning lõike 11 koosmõjus sätestatakse, et aktsiisist on vabastatud veeldatud
biometaan ja surubiometaan tarbimispunktis kustutatud päritolutunnistuse alusel. Veeldatud
biometaani ei saa gaasisüsteemi sisestada, see transporditakse veovahendiga tarbimiskohta,
milleks võib olla tankla või lõpptarbija. Surubiometaan ei liigu samuti gaasisüsteemis vaid see
viiakse tanklas vahetult enne tarbimist kõrge rõhu alla.
Eelnõu § 1 punkt 13 – paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 21 sätestades analoogselt teiste
energia aktsiisivabastuse loa omanikega, et maksuhaldur võib nõuda tagatist nii
elektrointensiivselt ettevõtjalt kui gaasi-intensiivselt ettevõtjalt soodusaktsiisimääraga
tarbitavalt elektrienergialt ja maagaasilt aktsiisi maksmise tagamiseks. Seda juhtudel kui
maksukohustus võib suureneda või jääda täitmata. Võrreldes aktsiisist vabastatud vedelkütuse
käitlejatega on maagaasi puhul riskid väiksemad, sest maagaasi lõpphinnas on aktsiisimaksu
osakaal suurusjärgu võrra väiksem. Siiski on õiglane kohelda energia aktsiisivabastuse loa
omanikke ühetaoliselt ning jätta võimalus maksuhaldurile küsida põhjendatud juhtudel tagatist.
Eelnõu § 1 punkt 14 – paragrahvi 31 lõiget 5 täiendatakse punktiga 12 sätestades, et
maksuhaldur arvutab energia aktsiisivabastuse luba omava gaasi-intensiivse ettevõtja tagatise
ettevõtja eelneval majandusaastal tarbitud maagaasi summaarselt koguselt või järgneval 12
kalendrikuul tarbitava maagaasi summaarselt koguselt. Tagatist küsib maksuhaldur juhul, kui
eksisteerivad riskid, et gaasi-intensiivne ettevõtja ei suuda oma maksukohustust täita. Nimelt
sätestatakse eelnõuga maagaasi tavamäära ja soodusaktsiisimäära vahe tasumise kohustus
juhul, kui tagantjärgi peaks selguma, et ettevõtja ei suuda näidata vähemalt 13%-list gaasi-
intensiivsust või esineb muu oluline rikkumine. Praktikas võib ettevõtja aga osutuda
maksejõuetuks, kui selline olukord peaks tekkima.
Gaasi-intensiivse ettevõtja tagatise arvestamise alus on veidi erinev võrreldes teiste energia
aktsiisivabastuse loa omanikega, sest potentsiaalselt tekkida võiv aktsiisimaksukohustus
kujuneb ühe aasta jooksul tarbitava maagaasi koguselt, mis korrutatakse tarbimise ajal kehtinud
maagaasi tavaaktsiisimäära ja soodusaktsiisimäära vahega.
Eelnõu § 1 punkt 15 – paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 92 ja 93. Lõikega 92 sätestatakse
maagaasi soodusaktsiisimäär gaasi-intensiivsele ettevõtjale, kes täidab ATKEAS-es sätestatud
kriteeriumid. Rakendatakse aktsiisimäära 11,30 eurot 1000 m3 maagaasi kohta, mis ületab
8
energiamaksustamise direktiivis sätestatud alammäära, kuid moodustab vaid 18% maagaasi
tavamäärast, mis 2019. aastal on 63,31 eurot 1000 m3 kohta.
Seega kriteeriume täitva ettevõtja jaoks on saadav rahaline hüve madalama aktsiisina 52,01
eurot (63,31 – 11,30) 1000 m3 maagaasi kohta. Energiamaksustamise direktiivi artiklis 17
sätestatakse lisatingimustena ka minimaalväärtused, millele ettevõtja peab vastama. Selle
kohaselt on energiamahukas ettevõte majandusüksus energiamaksustamise direktiivi artikli 11
tähenduses, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 3% toodangu
väärtusest või maksmisele kuuluv liikmesriigi energiamaks vähemalt 0,5% lisandväärtusest.
Artiklis 17 täpsustatakse, et liikmesriigid võivad eeltoodud määratluse piires kohaldada
piiravamaid põhimõtteid, sealhulgas müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi.
Eelnõus on lähtuvalt riigi eelarvelistest võimalustest otsustatud energiamaksustamise
direktiivis toodud miinimumist märkimisväärselt kõrgem lävend valida. Praktikas ei ole
Euroopa Liidu liikmesriigid mingilgi viisil kohustatud aktsiisimaksusoodustust kehtestama
maksimaalses võimalikus ulatuses. Aktsiisiga maksustamise üldiseks eesmärgiks on ennekõike
riigieelarve tulude suurendamine ning teatud juhtudel ka muud eesmärgid, näiteks tarbimise
vähendamine, keskkonnakaitse jne. Seetõttu tuleb iga maksuerandit igakülgselt kaaluda ja
kehtestada üksnes väga põhjendatud juhtudel.
Oluliste energiakandjate, sealhulgas maagaasi, kõrge lõpphind Eestis suurtarbijatele on olnud
nende rahvusvahelist konkurentsivõimet halvendavaks teguriks juba aastaid. Valdavalt on
teistes Euroopa Liidu liikmesriikides äritarbijatele, sealhulgas eriti suurtarbijatele rakendatav
maagaasi aktsiisimäär praegu madalam kui Eestis.
Lõikes 93 tehakse viide ATKEASe § 66 lõikele 122. Gaasi-intensiivsele ettevõtjale
kohaldatakse samu riigiabi regulatsioone nagu elektrointensiivsele ettevõtjale. Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L
187, 26.06.2014, lk 1‒78), artikkel 44 sätestab tingimused energiamaksustamise direktiivi
alusel antava riigiabi puhul. Nimetatud artikli 44 kohaselt võib riigiabi anda, kui
maksuvabastuse saajad valitakse välja läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel ning
nad maksavad maksu vähemalt energiamaksustamise direktiiviga ette nähtud
miinimumtasemel. Sellist riigiabi võib anda kas keskkonnamaksumäära vähendamisel või
kindla hüvitissumma maksmisel või nende kombinatsioonil. Käesolevas eelnõus sätestatu
kohaselt antakse riigiabi aktsiisimaksumäära vähendamisena.
Vastavalt konkurentsiseaduse §-le 342 peab abi andja, kelleks käesoleva eelnõu kohaselt on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, esitama Euroopa Komisjonile grupierandi
teatise hiljemalt 20 tööpäeva jooksul abimeetme (seaduse) jõustumisest arvates. Kuna tegemist
on grupierandiga hõlmatud riigiabiga, siis riigiabi loa taotlust (riigiabi teatist) Euroopa
Komisjonile eelnevalt esitada pole vaja.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt riigiabi registrisse kantavad andmed on
toodud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määruse nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registri põhimäärus“ (RT I, 10.02.2015, 14) 3. peatükis (nt abi andjaga seotud andmed, abi
saajaga seotud andmed, abi andmisega seotud andmed).
Eelnõu § 1 punkt 16 – paragrahvi 66 lõiget 13 muudetakse, sätestades bensiiniga sarnaste
energiatoodete, mis on bensiiniga sama aktsiisimääraga maksustatud, kaubakoodid vastavalt
2018. aasta KNile.
9
Eelnõu § 1 punkt 17 – paragrahvi 66 lõiget 16 muudetakse, sätestades diislikütusega sarnaste
energiatoodete, mis on diislikütusega sama aktsiisimääraga maksustatud, kaubakoodid
vastavalt 2018. aasta KNile.
Eelnõu § 1 punkt 18 – paragrahvi 692 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 sätestamaks energia
aktsiisivabastuse loa nõue gaasi-intensiivsele ettevõtjale. Energia aktsiisivabastuse luba annab
õiguse võrguettevõtjalt või võrguväliselt maagaasi soetamiseks ja tarbimiseks
soodusaktsiisimääraga.
Eelnõu § 1 punkt 19 – paragrahvi 692 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 lisamaks ATKEASes
toodud loetellu isikutest, kes võivad taotleda energia aktsiisivabastuse luba, ka gaasi-intensiivse
ettevõtja.
Eelnõu § 1 punkt 20 – paragrahvi 692 täiendatakse lõigetega 25 ja 26. Lisatava lõike 25
kohaselt loetakse juba tarbitud maagaasi kogumaksumuse hulka Eestis tarbitud maagaasi ja
võrguteenuse maksumus koos aktsiisi ja käibemaksuga, välja arvatud mahaarvamisele kuuluv
käibemaks. Olulise aspektina arvestatakse maagaasi kogumaksumus üksnes mõõdetud ja
dokumenteeritud maagaasi kogusele, mille kohta peetakse arvestust. Maagaasi soetamisel
võrguväliselt, näiteks toimub soetus tankurautoga, ei arvestata kogumaksumuse hulka
võrguteenuse maksumust.
Soodusaktsiisimääraga maksustatava maagaasi kogust tuleb mõõta kooskõlas ATKEASe
nõuetega mõõtevahenditele, dokumenteerida mõõtmise tulemused ja pidada nende arvestust.
Kui gaasi-intensiivne ettevõtja soetab maagaasi võrguettevõtjalt, siis piisab liitumispunkti
läbinud koguse mõõtmisest.
Lisatava lõike 26 kohaselt leitakse eeldatult tarbitava maagaasi kogumaksumus, korrutades
prognoositult tarbitavad tuhanded kuupmeetrid aktsiisivabastuse loa taotlemisele eelneva aasta
kohta Statistikaameti veebilehel avaldatud maagaasi aritmeetilise keskmise hinnaga äritarbijale
vastavalt tarbimisvahemikule. Sellele hinnale lisatakse käibemaks, välja arvatud
mahaarvamisele kuuluv käibemaks.
Eelnõu § 1 punkt 21 – paragrahvi 693 lõike 1 punkti 1 täiendatakse sätestades, et energia
aktsiisivabastuse loa taotlemisel tuleb gaasi-intensiivsel ettevõtjal esitada ka
soodusaktsiisimääraga soetatava ja tarbitava maagaasi kasutamise eesmärk.
Eelnõu § 1 punkt 22 – paragrahvi 693 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 sätestamaks andmed ja
dokumendid, mida gaasi-intensiivne ettevõtja energia aktsiisivabastuse loa taotlemiseks
maksuhaldurile peab esitama.
Lisatava lõike 13 punkti 1 kohaselt tuleb esitada ISO 50001 standardile vastavust tõendavad
dokumendid.
Lisatava punkti 2 kohaselt esitatakse sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet
väljendav aruanne (põhjendatud kindlus standardi ISAE 3000 alusel), milles vandeaudiitor
kontrollib ja esitab järelduse gaasi-intensiivsuse arvutamiseks kasutatavate alusandmete kohta.
Sõltumatu vandeaudiitor peab üle kontrollima talle kättesaadavad maagaasi kogumaksumuse
kujunemise alusandmed ja lisandväärtuse alusandmed. Aruandes esitatakse järeldus ka
ettevõtja arvutatud gaasi-intensiivsuse kohta ning kinnitus, et ettevõtja ei vasta raskustes
ettevõtja definitsioonile üldise grupierandi määruse artikli 2 lõike 18 mõistes.
10
Vandeaudiitori sõltumatus määratakse lähtuvalt audiitortegevuse seadusest, talle esitatavate
andmete usaldusväärsuse eest vastutab ettevõtja. Sõltumatu vandeaudiitori aruande võib anda
ka ettevõtjat tavapäraselt auditeeriv sõltumatu vandeaudiitor.
Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktile c ei tohi üldist grupierandi
määrust kohaldada raskustes ettevõtjale. Raskustes ettevõtja definitsioon on toodud sama
määruse artikli 2 lõikes 18, mille kohaselt on raskustes olevaks ettevõtjaks ettevõtja, kellel on
vähemalt üks järgmistest tunnustest:
a) kui piiratud vastutusega äriühing on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma
märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine
reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu
omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist.
Käesoleva sätte tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing” eelkõige sellistele äriühingu
liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL (1) I lisas, ning „aktsiakapital” hõlmab
vajaduse korral mis tahes ülekurssi;
b) kui on tegemist äriühinguga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtte
võlgade eest ja kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises
näidatud kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel
on piiramatu vastutus ettevõtte võlgade eest” eelkõige sellistele ettevõtete liikidele, mida on
nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas;
c) kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav
maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi
hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele;
d) kui ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole laenu veel tagasi maksnud või garantiid
lõpetanud, või on saanud ümberkorraldusabi ning ettevõtja suhtes kohaldatakse jätkuvalt
ümberkorralduskava;
e) ettevõtja puhul, mis ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul:
1) ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7,5 ja
2) ettevõtte EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on olnud alla 1,0.
Lisatava punkti 3 kohaselt tuleb gaasi-intensiivsel ettevõtjal järgneva 12 kalendrikuu
prognoosandmete kasutamisel esitada sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlustunnet
väljendav aruanne, milles vandeaudiitor esitab järelduse ettevõtja vastavalt käesoleva seaduse
nõuetele arvutatud gaasi-intensiivsuse kohta ning sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud
kindlustunnet väljendava aruande ettevõtja mittevastavuses raskustes ettevõtja definitsioonile
üldise grupierandi määruse artikli 2 lõike 18 mõistes.
Lisatava punkti 4 kohaselt tuleb ettevõtjal esitada kinnitus, et tal ei ole täitmata korraldust
riigiabi tagasimaksmiseks. Ka see nõue tuleneb üldise grupierandi määruse artiklist 1 (artikkel
1 lõige 4 punkt a).
Lisatava punkti 5 kohaselt tuleb esitada maagaasi mõõtmise korraldust kirjeldav dokument,
mille eesmärgiks on anda maksuhaldurile ammendav ülevaade, kus mõõtmisi läbi viiakse
(liitumispunkt, tootmisprotsess jne), milliseid mõõtevahendeid kasutatakse, kuidas töötajad on
mõõtmisteks instrueeritud ja koolitatud, kuidas mõõtetulemuste üle arvet peetakse ning kuidas
tervikuna tagatakse mõõtmiste usaldusväärsus.
11
Lisatavas punktis 6 nimetatud info küsimise eesmärgiks on anda maksuhaldurile usaldusväärne
info gaasi-intensiivsuse hindamise perioodil tarbitud maagaasi koguse kohta, mis
võrguettevõtjalt soetati.
Lisatavas lõikes 14 sätestatakse, mis on gaasi-intensiivsuse arvutamiseks kasutatavad
alusandmed.
Eelnõu § 1 punkt 23 – paragrahvi 695 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 sätestades energia
aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise juhul, kui gaasi-intensiivne ettevõtja jätab täitmata
kohustuse, millega kaasneb soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasilt tavaaktsiisimäära
maksmise kohustus. Erandiks on juhtum, kui gaasi-intensiivne ettevõtja esitas hiljemalt kuue
kalendrikuu möödumisel tema viimasest majandusaastast maksuhaldurile sõltumatu
vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendava aruande gaasi-intensiivsuse kohta ning
see oli alla 13%, kuid ettevõtja tõendab, et järgneval 12 kalendrikuul nõutav tase saavutatakse.
Sellisel juhul ei ole energia aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamine põhjendatud.
Eelnõu § 1 punkt 24 – paragrahvi 695 lõiget 6 täiendatakse sätestamaks, et maksuhaldur
kontrollib ka soodusaktsiisimääraga maksustatud maagaasi eesmärgipärast kasutamist. Näiteks,
et gaasi-intensiivne ettevõtja ei edastataks soodusaktsiisimääraga maksustatud maagaasi
teistele isikutele.
Eelnõu § 1 punkt 25 – paragrahvi 696 lõike 1 punkti 1 täiendatakse sätestades, et energia
aktsiisivabastuse luba omav ettevõtja peab pidama eraldi arvestust ka soodusaktsiisimääraga
maksustatult soetatud ja kasutatud maagaasi koguse kohta.
Eelnõu § 1 punkt 26 – paragrahvi 696 lõike 1 punkti 4 täiendatakse sätestades, et energia
aktsiisivabastuse luba omav ettevõtja tohib soodusaktsiisimääraga maksustatult soetatud
maagaasi kasutada ainuisikuliselt ja üksnes aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses
märgitud otstarbel.
Eelnõu § 1 punkt 27 – paragrahvi 696 lõike 1 punkti 7 täiendatakse sätestades, et energia
aktsiisivabastuse luba omav ettevõtja on kohustatud esitama soodusaktsiisimääraga tarbitava
maagaasi soetamisel võrguettevõtjale energia aktsiisivabastuse loa numbri.
Eelnõu § 1 punkt 28 – paragrahvi 696 lõike 1 punkti 9 täiendatakse kohustades gaasi-
intensiivset ettevõtjat esitama võrguettevõtjale andmed soodusaktsiisimääraga maksustatava
maagaasi koguse kohta. Esitatav info on võrguettevõtjale vajalik aktsiisimaksukohustuse
arvutamiseks ja täitmiseks.
Eelnõu § 1 punkt 29 – paragrahvi 696 täiendatakse lõiketega 13. Lisatava lõike 13 punkti 1
kohaselt on gaasi-intensiivse ettevõtja kohustuseks hiljemalt kuue kalendrikuu möödumisel
viimasest majandusaastast, millal tarbiti soodusaktsiisimääraga maagaasi, esitada
maksuhaldurile sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendav aruanne. Selleks
esitab vandeaudiitor järelduse nii gaasi-intensiivsuse arvutamiseks kasutatavate alusandmete
kohta, ettevõtja arvutatud gaasi-intensiivsuse kohta kui ka ettevõtja mittevastavuses raskustes
ettevõtja definitsioonile. Teabe esitamine on vajalik, sest annab maksuhaldurile tagantjärgi info,
kas 13% gaasi-intensiivsus tegelikkuses saavutati või mitte. Juhul kui miinimumtase jääb
saavutamata, tuleb vastavalt §-s 24 sätestatule soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasilt
maksta täismääraga aktsiisi.
12
Lisatava punkti 2 kohaselt peab energia aktsiisivabastuse luba omav gaasi-intensiivne ettevõtja
viivitamata teavitama maksuhaldurit, kui tema energiajuhtimissüsteem ei vasta enam ISO
standardile või tema põhitegevusalaks või kõrvaltegevusalaks saab EMTAKi kohaselt
elektrienergia, gaasi, auru või konditsioneeritud õhuga varustamine.
Lisatava punkti 3 kohaselt on gaasi-intensiivne ettevõtja kohustatud viivitamata teavitama
võrguettevõtjat, kui tema energia aktsiisivabastuse luba on peatatud või kehtetuks tunnistatud.
Lisatavas punktis 4 sätestatakse gaasi-intensiivse ettevõtja kohustused seonduvalt riigiabiga.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kogub gaasi-intensiivselt ettevõtjalt andmed üks
kord aastas tarbimisele järgneva aasta 1. veebruariks. Riigiabi summa arvutab ettevõtja ise,
korrutades gaasiaktsiisi tavamäära ja soodusaktsiisimäära vahe, mis 2019. aastal on 52,01 eurot
(63,31 – 11,30) 1000 m3 maagaasi kohta tarbitud tuhandete kuupmeetritega leppetingimustel.
Näiteks 52,01x1050,376 tuhat m3 = 54 630,06 €.
Lisatavas punktis 5 sätestatakse gaasi-intensiivse ettevõtja kohustuseks anda Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile asjassepuutuvaid andmeid tulenevalt talle riigiabi
andmisega kaasnevatest kohustustest. Riigiabi andmisega kaasnevate kohustuste all mõeldakse
eelkõige konkurentsiseaduse § 492 lõike 3 kohast kohustust riigiabi andjal esitada riigiabi ja
vähese tähtsusega abi registrile andmed kogu antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta.
Eelnõu §-ga 2 jäetakse 1. jaanuarist 2019 jõustuvast alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse ning tubakaseaduse muutmise seadusest välja § 1 punktid 16, 21 ja 24. Nimetatud
kolme sätet muudetakse käesoleva eelnõuga, tegemist on tehniliste muudatustega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu toob Eesti õigusruumi kaks uut terminit – gaasi-intensiivsus ja gaasi-intensiivne
ettevõtja. Gaasi-intensiivsus näitab 12 kalendrikuu pikkusel perioodil, see tähendab loa
taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal või prognoositult järgneval 12 kalendrikuul,
ettevõtja tarbitud või prognoositult tarbitava maagaasi kogumaksumuse osakaalu protsentides
ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest. Gaasi-intensiivsus on kõige olulisemaks
aluseks soodusaktsiisimääraga maksustatud maagaasi tarbimiseks. Seega on oluline, et uus
termin oleks üheseltmõistetavalt sisustatud, minimeerimaks vaidluste tekkimist soodustuse
saaja ja energia aktsiisivabastuse loa väljastaja, kelleks on maksuhaldur, vahel.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Maagaasi soodusaktsiisimäär ei ole otseselt seotud EL õiguse ülevõtmisega, kuid EL õiguses
sätestatakse liikmesriikidele teatav raamistik, mida maagaasi soodusmäära rakendamisel tuleb
järgida. Energiamaksustamise direktiivi artikli 17 lõike 1 punkt a kohaselt võib
maksuvähendust kohaldada samas direktiivis sätestatud tingimustele vastavatele
energiamahukatele ettevõtjatele. Tegemist on EL-i poolt pakutava globaalse konkurentsivõime
tagamise meetmega, mida mitmed liikmesriigid ka kasutavad.
Energiamaksustamise direktiivi artikli 17 lõike 1 punkti a kohaselt on energiamahukas ettevõte
selline majandusüksus artikli 11 tähenduses, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab
vähemalt 3% toodangu väärtusest või maksmisele kuuluv liikmesriigi energiamaks moodustab
vähemalt 0,5% lisandväärtusest. Sama säte täpsustab, et liikmesriigid võivad eeltoodud
määratluse piires kohaldada piiravamaid põhimõtteid, sealhulgas müügiväärtust,
13
tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi. Eelnõuga rakendataksegi piiravamat määratlust, kui
energiamaksustamise direktiiv maksimaalselt võimaldaks.
Energiatoodete kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodide uuendamine 2002. a KNilt 2018.
a KNile on seotud ELi õiguse ülevõtmisega. Muudatus põhineb komisjoni rakendusotsusel (EL)
2018/552.
6. Seaduse mõjud
6.1. Kavandatav muudatus: gaasi-intensiivsetele ettevõtjatele soodusaktsiisimääraga
maksustatud maagaasi tarbimise võimaldamine.
Kaasnev mõju: mõju majandusele
Sihtrühm: muudatus avaldab mõju kõigile ettevõtjatele, kes vastavad eelnõus sätestatud
tingimustele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutuste kohaselt on sihtrühm,
keda regulatsioon puudutab, 21 ettevõtjat. Praktikas kindlasti esimestel aastatel sedavõrd suurt
hulka energia aktsiisivabastuse loa taotlejaid ei tule, sest ettevõtte energiajuhtimissüsteem peab
olema efektiivne ja energiat säästev vastates standardile ISO 50001, mille taotlemisega on
ettevõtjad alles alustanud.
Samuti mõjutab soodusaktsiisimäära rakendamine neid võrguettevõtjaid, kes hakkavad
soodusaktsiisimääraga maksustatavat maagaasi gaasi-intensiivsetele ettevõtjatele edastama.
Tabel 1: ettevõtjate sihtrühm, kes võiksid potentsiaalselt täita eelnõus sätestatud tingimused
soodusaktsiisimäära saamiseks
Tarbimine m³ 2017 Gaasikulu osakaal
Ettevõtete loetelu EMTAK
aastal lisandväärtusest %
NORDKALK AS 6 903 891,00 45 8
O-I PRODUCTION ESTONIA
12 132 705,00 42 23
AS
GRÜNE FEE EESTI AS 6 392 717,00 39,7 1
REPO VABRIKUD AS 5 620 659,00 34,4 16
WIENERBERGER AS 2 751 476,00 31 23
SALUTAGUSE PÄRMITEHAS
4 770 594,00 26,2 10
AS
ELME AS 3 500 595,00 23,9 46
HORIZON TSELLULOOSI JA
5 000 000,00 20,2 17
PABERI AS
ESTONIAN CELL AS 10 342 120,00 17,5 17
TREF NORD AS 1 484 699,00 14,7 42
SCANOLA BALTIC AS 1 898 984,00 14,4 10
VOPAK E.O.S. AS 11 021 138,00 10,2 52
TTP AS 1 603 484,00 10 41
LEIBUR AS 1 716 860,00 6,8 10
ALEXELA SILLAMÄE AS 4 121 317,00 6,7 52
HKSCAN ESTONIA AS 6 479 622,00 5,6 10
THERMORY AS 1 526 330,00 5,5 16
TALLINNA TEEDE AS 1 484 676,00 4 42
14
LEMMINKÄINEN EESTI AS 1 697 973,00 3,6 42
SAKU ÕLLETEHASE AS 1 833 148,00 3,3 11
A. LE COQ AS 1 963 665,00 1,9 11
Mõju ulatus: mõju ulatus gaasi-intensiivsele ettevõtjale sõltub tema poolt tarbitava maagaasi
kogusest. Mida suurem on tarbimismaht, seda suurem on rahaline hüve summaarselt.
Soodusaktsiisimäära rakendamine toob maagaasi võrguettevõtjale kaasa soodusaktsiisimääraga
maksustatud maagaasi koguste üle arvestuse pidamise ja aktsiisi deklareerimise kohustuse.
Võimalik, et mõned võrguettevõtjad loovad selleks ka infotehnoloogilised lahendused.
Maagaasi lõpphind koosneb Eestis gaasi sisseostuhinnast, võrguteenuse hinnast, aktsiisist ja
käibemaksust (vt joonis).
Joonis. Maagaasi hind komponentide lõikes, suurtarbija
Maagaasi võrguteenuse hind on otseses sõltuvuses gaasi tarbimismahust – madalam tarbimine
suurendab proportsionaalselt ka võrguteenuse hinda. Maagaasi sisseostuhind sõltub raske
kütteõli ja teiste energiakandjate maailmaturu hindadest.
Eesti tingimustes tegutsevatest töötleva tööstuse ettevõtjatest on maagaasi hinnast
konkurentsipositsiooni enam kaotavad paberitööstuses tegutsevad ettevõtted. Seejuures on
Eestis tänu sobiliku tooraine olemasolule paberitööstuse edasiseks arendamiseks väga head
eeldused. Selliste tööstuste energiamahukus on kõrge, mis muudab toodangu hinna äärmiselt
sõltuvaks gaasi hinnast. Paberitööstus kasutab Eestis 23 mln m3 maagaasi aastas. 2017. a
aktsiismäära järgi laekub sellelt tarbimiselt aktsiisitulu 0,931 mln €. 2020. a määra järgi aga
1,82 mln €. Paberitööstus on energiaintensiivse ja kõige suurema regionaalse konkurentsiga
sektorina äärmiselt mõjutatav erineva toorme hinna tõusust.
Kulu maagaasile lisandväärtusest on paberitööstuses teiste tööstuste lõikes esikohal (13,6%
2016. a andmete alusel). Mineraalidest toodete tööstuses oli vastav näitaja 2016. a 3,6%,
seejuures on nimetatud sektor energiamaksustamise direktiivi alusel nagunii maagaasi aktsiisist
vabastatud. Ülevaade maagaasi kuludest sektorite lõikes on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Maagaasi osakaal lisandväärtusest sektorite lõikes, 2014–2016
Sektor 2014 2015 2016
15
Paberi ja pabertoodete tootmine, trükindus ja salvestiste 19,8 16,7 13,6
paljundus
Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus 13,7 11,6 7,6
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 6,3 5,0 3,6
Metallitootmine 4,3 2,5 2,2
Toiduainete tootmine, joogitootmine 2,6 2,5 2,0
Haridus 3,7 2,5 2,0
Laondus, posti- ja kulleriteenistus 2,7 1,6 1,4
Põllumajandus 1,2 1,0 1,3
Muud teenindavad tegevused 2,3 1,9 1,3
Muu tootmine 2,0 1,7 1,2
Kinnisvaraalane tegevus 1,1 1,5 1,1
keemia- ja farmaatsiatoodete tootmine 1,5 1,3 1,1
Tegevusalad kokku 1,8 1,4 1,1
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine 1,5 1,1 0,9
Puidutöötlemine 1,2 0,7 0,9
Jäätmetöötlus 0,7 0,2 0,6
Kummi- ja plasttoodete tootmine 0,6 0,4 0,5
Majutus ja toitlustus 0,6 0,5 0,5
Maismaaveondus 0,3 0,3 0,4
Tekstiili- ja rõivatootmine, nahktoodete tootmine 0,6 0,5 0,4
Ehitus 0,3 0,3 0,3
Mööblitootmine 0,5 0,4 0,2
arvutite, elektriseadmete ja transpordivahendite tootmine 0,3 0,3 0,2
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 0,5 0,3 0,2
Metalltoodete tootmine 0,6 0,5 0,2
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 0,6 0,4 0,2
Veevarustus ja kanalisatsioon 0,7 1,0 0,2
Hulgi- ja jaekaubandus 0,1 0,1 0,1
Haldus- ja abitegevused 0,2 0,1 0,1
Energiamaksustamise direktiivi kujundamise ajal sai mineraloogiatööstus aktsiisivabastuse just
kõrge energiamahukuse tõttu. Direktiivi väljatöötamisel peeti põhjendatuks jätta selline sektor
aktsiisiga maksustamise alt välja, mistõttu on põhjendatud jätta liikmesriigil aktsiisiga
maksustamata ka sellest sektorist kõrgema energiamahukusega ettevõtjad. Kuivõrd gaasi
lõpphinna kallinemine muudab sellise energiamahukusega ettevõtjad eriti haavatavaks teiste
asukohariikide soodustustest tingitud konkurentsiolukorrale, on mõistlik eriti kõrge
energiamahukusega ettevõtjatele rakendada gaasi aktsiisile lubatud miinimummäära.
Kaugküttesektor ei ole aga oma tegevuses mõjutatud teiste riikide aktsiisipoliitikast, mistõttu
ei peaks aktsiisivabastus kaugküttesektorile laienema.
Mõju olulisus: mõju majandusele tervikuna ei ole oluline. Eelnõu parandab kõrge
energiamahukusega maagaasi kasutavate ettevõtjate konkurentsivõimet ja aitab säilitada
sellistes sektorites hõivatud töökohti. Näiteks kõrge energiamahukusega paberitööstus annab
tööd ligi 1000 inimesele. Samuti muudaks madal gaasiaktsiisi määr Eestit atraktiivsemaks
täiendavatele investeeringutele.
16
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna regulatsiooni rakendades kasutatakse
maksimaalselt juba toimivat energia aktsiisivabastuse loa süsteemi soodusmääraga maagaasi
tarbimise võimaldamiseks. Vähesel määral suureneb Maksu- ja Tolliameti töökoormus,
sõltudes energia aktsiisivabastuse loa taotlejate arvust, mis esimestel aastatel on prognoositavalt
5–10 taotlejat aastas. Arvestades eelnõu kiireloomulisust ei olnud otstarbekas riigil tellida eraldi
uuringut ning kulutada lisaressurssi suures osas maagaasi aktsiisi soodustusega paratamatult
kaasnevate kontrollimeetmete mõjude uurimiseks. Maagaasiaktsiisi soodustuse nagu ka kõikide
muude aktsiisimaksusoodustuse sihtotstarbelise kasutamise kontroll ja selleks kujundatud
regulatsioonid kompleksselt on olulised vältimaks võimalikke väärkasutusi, samuti riigiabi
reeglitest tulenevate kohustuste täitmiseks. Neid ei ole võimalik vältida.
Eelnõul puuduvad muud HÕNTE §-s 46 kirjeldatud mõjud.
Mõju sihtgrupi halduskoormusele: regulatsiooni jõustumisel suureneb vähesel määral
energia aktsiisivabastuse luba taotlevate ettevõtjate halduskoormus. Esmalt loa saamiseks
vajalike kriteeriumide täitmiseks, edaspidi peamiselt seonduvalt eraldi mõõtmise ja arvestuse
pidamise kohustusega soodusmääraga tarbitud maagaasi üle. Gaasivõrguettevõtjad
aktsiisimaksjatena peavad ka praegu pidama arvestust aktsiisist vabastatud tarbijatele edastatud
gaasi osas. Lisanduv kohustus gaasi-intensiivsete ettevõtjate puhul ei nõua võrguettevõtjatelt
eeldavalt suuri ümberkorraldusi, samuti ei pruugi muudatus puudutada sugugi mitte kõiki
võrguettevõtjaid tulenevalt gaasi-intensiivsete ettevõtjate geograafilisest paiknemisest.
Arvestades seletuskirjas toodud hinnangut prognoositud taotlejate arvu kohta, mis esimestel
aastatel võiks olla ligi 5–10 taotlejat aastas, võib muudatus esimestel aastatel mõjutada
jaotusvõrguettevõtjate üldarvust (kokku on Eestis 25 jaotusvõrgu ettevõtjat) tõenäoliselt vaid
üht jaotusvõrguettevõtjat – AS Gaasivõrgud.
Maagaasi soodusaktsiisimäära rakendamine toob asjassepuutuvatele võrguettevõtjale kaasa
liitumispunkti kaudu gaasi-intensiivsetele ettevõtjale edastatud maagaasi koguse osas eraldi
arvestuse pidamise vajaduse, sest see kogus gaasi tuleb aktsiisideklaratsioonil eraldi kajastada.
Kui ettevõtja arvepidamine on elektrooniline, siis kaasnevalt eeldab see vastava
infotehnoloogilise muudatuse rakendamist.
6.2. Kavandatav muudatus: biometaani ja veeldatud biometaani aktsiisivabastuse alusena
päritolutunnistuse sätestamine
Kaasnev mõju: mõju majandusele
Sihtrühm: aktsiisivabastust kasutavad tarbijad ja maagaasi võrguettevõtjad
Mõju ulatus: laiem mõju majandusele on marginaalne. Biometaani tootmis- ning tarbimismaht
on veel väga väike võrreldes maagaasi tarbimisega.
Aastaks 2020 toodetakse Eestis prognooside kohaselt kuni 15 mln m3 biometaani. Enamus
sellest suunatakse tarbimisse transpordisektoris. Samal ajal on arenemas ka veeldatud maagaasi
kasutamine transpordis. OÜ Alexela Group on teatanud plaanist rajada Jürisse Eesti esimene
veeldatud maagaasi (LNG) tankla. Ka Eesti Gaas AS plaanib oma esimese LNG tankla rajamist.
Lisaks varustab Eesti Gaas AS juba täna LNG-ga AS Tallink Grupp laeva. Seega on turul LNG
nõudlus olemas ning vähehaaval kasvamas. Seniajani on LNG-d transporditud sõiduautodega
Venemaalt või Poolast. Üha kasvava nõudluse tõttu ei ole välistatud, et tulevikus toodetakse
LNG-d Eestis kohapeal. Eesti päritolu biometaanist toodetud LNG võib olla
17
transpordiettevõtjatele keskkonna- ja jätkusuutlikkuse küsimus, mistõttu on biometaanist
toodetud LNG vastu huvi reaalselt olemas. Olukorras, kui riik on võtnud suuna taastuvast
allikast toodetud gaasi aktsiisivabastuse suunas, peab selline käsitlus kaasnema ka biometaanist
toodetud veeldatud gaasile.
Biometaanist LNG tootmiseks on sisuliselt kaks viisi: tootmine biometaani tootmisüksuse
juures või tootmine gaasisüsteemi sisenenud biometaanist. Esimese puhul toodetakse LNG
puhtast biometaanist, teisel juhul on LNG toodetud biometaani ja maagaasi segust. Mõlemal
juhul saab aktsiisivabastuse aluseks olla päritolutunnistus ehk GO. Seejuures tuleb toonitada,
et aktsiisivabastus kaasneb ainult sellele LNG osale, mille päritolu on tõendatud biometaani
GO-dega. Aktsiisi tasub LNG puhul selle lõpptarbija. Aktsiisivabastuse aluseks on selle tarbija
tarbimispunktis kustutatud biometaani GO-d. Tarbimispunkt peab olema registreeritud Elering
AS registris. GO-dega saab kaubelda igaüks. Oluline on, et kaupleja on registreeritud
päritolutunnistuste registris.
Mõju olulisus: mõju on piiratud ja puudutab vaid sihtrühma.
Ebasoovitavate mõjude risk: puudub.
Mõju sihtgrupi halduskoormusele: biometaani, surubiometaani või veeldatud biometaani
tarbija peab kustutama tootjalt või kolmandalt isikult saadud biometaani päritolutunnistuse
Elering AS päritolutunnistuse registris. Sellega tõendab tarbija, et tarbis oma mõõtepunktis
biometaani ning on seega õigustatud saama ka tarbitud koguse pealt aktsiisivabastust. Kuivõrd
aktsiisi laekumise eest on vastutav antud juhul võrguettevõtja, mõjutab muudatus ka
võrguettevõtjat. Eelnõu kohaselt hakkab võrguettevõtja koguma mõõtepunktide raames
andmeid seal kustutatud päritolutunnistuste kohta ning kasutama seda infot arvete
väljastamisel. Tehnilised lahendused on selleks juba täna olemas (eelkõige päritoluregister ja
andmevahetusplatorm, mis on Elering AS poolt välja töötatud ning ka Gaasivõrgud AS
kasutuses).
Päritolutunnistuse registrit haldab maagaasiseaduse § 103 lõike 6 alusel Elering AS
(biometaan.elering.ee). Registris on arvel kõik Eestis väljastatud päritolutunnistused.
Biometaan loetakse tarbituks, kui päritolutunnistus on registris kustutatud. Iga arvestuskuu
lõpus väljastab Elering AS võrguettevõtjale raporti selle võrguettevõtja mõõtepunktis
kustutatud päritolutunnistuste kohta. Võrguettevõtja koondab mõõtepunktis kogutud maagaasi
mõõteandmed ja Elering AS raportist saadud biometaani tarbimise andmed ning väljastab
tulemusel baseeruva arve. Päritolutunnistuste raportis on kirjas tarbitud biometaani kogus
energiaühikutes ja mahuühikutes. Teisenduse aluseks on tootja juures teostatud
mõõtmistulemused. Arvel esitab võrguettevõtja aktsiisi ainult tarbitud maagaasi eest. Ehk kui
ühes mõõtmispunktis tarbiti kokku 1000 kuupmeetrit gaasi, millest 100 kuupmeetrit oli
päritolutunnistustega tagatud biometaan, peab tarbija tasuma aktsiisi vaid tarbitud maagaasi
ulatuses ehk 900 kuupmeetri tarbitud maagaasi eest.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Maagaasi aktsiisisoodustuse regulatsiooni jõustudes jääb riigieelarvesse laekumata alates 2019.
aastast ligikaudu 1,2 mln eurot aastas. Usaldusväärse metoodika puudumise tõttu ei ole
hinnatud gaasi-intensiivsete ettevõtjate konkurentsivõime paranemisega eeldatavalt kaasnevat
riigi maksutulu suurenemist tulevikus. Aktsiisitulude andmed on arvutatud tekkepõhiselt.
18
8. Rakendusaktid
Seadusmuudatuse jõustumisega kaasneb vajadus järgmiste rakendusaktide kehtestamiseks või
muutmiseks:
Muutmist vajab rahandusministri 19. veebruari 2003. a määrus nr 35 „Aktsiisideklaratsiooni
vormid ja nende täitmise kord“ seonduvalt maagaasi soodusaktsiisimäära rakendamisega.
Muutmist vajab rahandusministri 22. detsembri 2008. a määrus nr 58 „Energia aktsiisivabastuse
loa vorm ja selle täitmise kord“ seonduvalt energia aktsiisivabastuse loa kohaldamisega gaasi-
intensiivsele ettevõtjale.
Energiatoodete kaubakoodide uuendamine 2018. aasta seisule on tehniline muudatus, mis toob
lisaks eelnevalt nimetatud määrusele vajaduse uuendada kaubakoodid ka rahandusministri 4.
veebruari 2010. a määruses nr 8 „Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vormid ja nende
täitmise kord“. Kuivõrd muudatus on väga tehnilise iseloomuga (kaubakoodide numbrite
asendamine), siis rakendusakti kavandit käesoleva seletuskirja lisas ei esitata.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse üldine jõustumiskuupäev on 2019. aasta 1. jaanuar. Kavandatud maagaasi
aktsiisisoodustuse rakendamise kuupäev lähtub riigi eelarvelistest võimalustest.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatatakse I kooskõlastamisringil ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Gaasiliidule, Eesti
Gaasile, Maksu- ja Tolliametile, Audiitorkogule, AS-le Elering ning Eesti Biogaasi
Assotsiatsioonile.
2018. aasta 28. mail tutvustas Rahandusministeerium koos Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga maagaasi aktsiisisoodustuse kontseptsiooni eelnevalt
nimetatud ettevõtlusorganisatsioonidele ja nende liikmetele, toimus arutelu.
19
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
RAKENDUSAKTIDE KAVANDID
EELNÕU
1.06.2018
Rahandusministri 19. veebruari 2003. a määruse nr 35
„Aktsiisideklaratsiooni vormid ja nende täitmise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 25 lõike 9
alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Rahandusministri 19. veebruari 2003. a määruses nr 35 „Aktsiisideklaratsiooni vormid ja nende
täitmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Tabeli B 2 täidab gaasi-intensiivne ettevõtja, märkides andmed soodusaktsiisimääraga
tarbitud elektrienergialt juurdemakstava aktsiisisumma kohta järgmiselt:
1) veergu A märgitakse veerus B märgitud perioodil soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasi
kogus tuhandetes kuupmeetrites;
2) veergu B märgitakse märgitakse algus ja lõpukuupäev, mille vältel soodusaktsiisimääraga
maksustatud maagaasi tarbiti;
3) veergu C märgitakse veerus B märgitud perioodil kehtinud ATKEAS § 66 lõigetes 92 ja 10
sätestatud maagaasi aktsiisimäärade vahe eurodes tuhande kuupmeetri kohta;
4) veergu D märgitakse soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasilt juurdemaksmisele kuuluv
aktsiisisumma, mis leitakse soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasi tuhandetes kuupmeetrites
väljendatud koguse korrutamisel tarbimise ajal kehtinud ATKEAS § 66 lõikes 92 sätestatud
maagaasi soodusaktsiisimäära ja tarbimise ajal kehtinud ATKEAS § 66 lõikes 10 sätestatud
maagaasi aktsiisimäära vahega.“;
2) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) reale 1.5 märgitakse aktsiisivabastuse luba omavale gaasi-intensiivsele ettevõtjale
soodusaktsiisimääraga maksustatult edastatud maagaasi kogus;“;
3) paragrahvi 6 lõiget 8 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) reale 2.1 märgitakse aktsiisivabastuse luba omava gaasi-intensiivse ettevõtja ise
soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasi kogus, millelt tekkis maksukohustus;“;
4) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuar 2019. a.
20
Toomas Tõniste
Minister
Veiko Tali
Kantsler
Lisa 3 Energiatoote aktsiisideklaratsioon
Rahandusministri 19. veebruari 2003. a määruse nr 35
„Aktsiisideklaratsiooni vormid ja nende täitmise kord”
lisa 3 (muudetud sõnastuses)
NB! Esitatud ainult muudatused.
TABEL B 2. Gaasi-intensiivne ettevõtja
Soodusaktsiisimääraga Maksustamise § 66 lõigetes 92 ja 10 Aktsiis
tarbitud maagaasi periood sätestatud
kogus 1000 m 3 aktsiisimäärade vahe
A B C D
Arvutuskäigu selgitus:
KINNITAN ESITATUD ANDMETE ÕIGSUST
Nimi Ametinimetus Allkiri Kuupäev
TABEL D 1. Maagaasi võrguettevõtja
Rida Maagaas Aktsiisimäär Kogus (1000 m3) Aktsiis
A B C D E
AKTSIISIGA MAKSUSTATUD KOGUSED
1. Maksustatult edastatud kogus
kokku
1.1 Maksustatult kütteainena
tarbijale edastatud kogus
1.2 Maksustatult soojuse ja
elektrienergia tootjale
edastatud kogus
1.3 Maksustatult muul otstarbel
kui mootorikütuse või
kütteainena kasutajale
edastatud kogus
1.4 Maksustatult edastatud kogus
mineraloogilisi protsesse
teostavale isikule
1.5 Soodusaktsiisimääraga
maksustatult edastatud kogus
2. Maksustatult kütteainena ise
tarbitud kogus
21
3. Aktsiis kokku
AKTSIISIGA MAKSUSTAMATA KOGUSED
4. Aktsiisiga maksustamata
edastatud kogus kokku
4.1 Aktsiisiga maksustamata
teisele võrguettevõtjale
edastatud kogus
4.2 AV loa omanikule aktsiisiga
maksustamata edastatud
kogus: soojuse ja
elektrienergia koostootjale
4.3 AV loa omanikule aktsiisiga
maksustamata edastatud
kogus: elektrienergia
tootmiseks elektritootjale
ning soojuse ja elektrienergia
tootjale, kes ei ole koostootja
4.4 AV loa omanikule aktsiisiga
maksustamata edastatud
kogus: muul otstarbel kui
mootorikütuse või
kütteainena tarbimine
4.5 AV loa omanikule aktsiisiga
maksustamata edastatud
kogus: mineraloogilised
protsessid
5. Aktsiisiga maksustamata ise
tarbitud kogus kokku
KINNITAN ESITATUD ANDMETE ÕIGSUST
Nimi Ametinimetus Allkiri Kuupäev
TABEL D 3. Võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija
Rida Maagaas Aktsiisimäär Kogus (1000 m3) Aktsiis
A B C D E
ÜLDKOGUS
1. Võrguväliselt soetatud kogus
AKTSIISIGA MAKSUSTATULT TARBITUD
2. Soojuse tootmiseks tarbitud
kogus
2.1 AV luba omava gaasi-
intensiivse ettevõtjana ise
soodusaktsiimääraga
maksustatult tarbitud kogus
AKTSIISIGA MAKSUSTAMATA TARBITUD
3. Aktsiisiga maksustamata
tarbitud kogus
KINNITAN ESITATUD ANDMETE ÕIGSUST
Nimi Ametinimetus Allkiri Kuupäev
22
EELNÕU
1.06.2018
MÄÄRUS
Rahandusministri 22. detsembri 2008. a määruse nr 58
„Energia aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 694 lõike 4
alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Rahandusministri 22. detsembri 2008. a määruses nr 58 „Energia aktsiisivabastuse loa vorm ja
selle täitmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Loa reale „Kehtib alates“ märgitakse kuupäev (päev, kuu, aasta), millest alates võib selle
loa alusel aktsiisivaba kütust, soodusaktsiisimääraga maksustatavat maagaasi ning
elektrienergiat või soodusaktsiisimääraga maksustatavat elektrienergiat soetada või kasutada.“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 141 järgmises sõnastuses:
„(141) Loa tabelise 3 „Maagaas“ reale 5 veergu „Tegevuskoht“ märgitakse tegevuskoha aadress
või aadressid, kus gaasi-intensiivne ettevõtja kasutab soodusaktsiisimääraga maksustatavat
maagaasi.“;
3) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuar 2019. a.
Toomas Tõniste
Minister
Veiko Tali
Kantsler
Lisa Energia aktsiisivabastuse loa vorm
Rahandusministri 22. detsembri 2008. a määruse nr 58
„Energia aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise
kord” lisa (muudetud sõnastuses)
23
ENERGIA AKTSIISIVABASTUSE LUBA NR …….
1. Kehtib alates: ______________________________________________________________
2. Loa saaja nimi ja äriregistrikood: _______________________________________________
3. Ladustamise ja töötlemise koht: ________________________________________________
4. Kütuse saaja kontaktandmed: __________________________________________________
5. MTA: ____________________________________________________________________
Tabel 1. Laevavarustaja
Kütus KN
Tabel 2A. Kütusekäitleja
Kütus KN Kogus
Tabel 2B. Kütusekäitleja
Kuupäev Kütus KN Kogus ALP, RK või tolli-
deklaratsiooni nr
Tabel 3. Maagaas
Rida Kasutusala Tegevuskoht
1. Muul otstarbel kui kütteainena
2. Mineraloogilised protsessid
3. Elektrienergia tootmiseks
4. Maagaasivõrgu töös hoidmiseks
5. Gaasi-intensiivne ettevõtja
Tabel 4. Elektrienergia
Rida Kasutusala Tegevuskoht
1. Mineraloogilised protsessid
2. Elektrienergia tootmine ja tootmise suutlikkuse
säilitamine
3. Keemiline reduktsioon, elektrolüütilised ja
metallurgilised protsessid
4. Energiamahukas ettevõtja
5. Elektrointensiivne ettevõtja
24
6. Kutselise kalapüügiloa number ja kehtivus: ______________________________________
7. Võõrandatud kütus (4S2 ja 4S4): ______________________________________________
8. Kehtivuse aeg: ____________________________________________________________
Tabel 4.1 Kütuse kasutamine tootmisprotsessis
Tootmiskoht Kütus KN
Tabel 5A (kalur): kütuse kogus kalendriaastaks (4S1)
Kalalaev Kütus KN Kala kogused Kütuse
kogus (l)
Tabel 5B (kalur): kütuse kogus kalendriaastaks (4S2)
Kalalaev Võimsus Kütus KN Kütuse
kogus (l)
Tabel 5C (kalur): kütuse kogus kalendriaastaks (4S4)
Kalalaev Võimsus Kütus KN Kütuse kogus
(l)
Kinnitan sõltumatust ning vastavust komisjoni
määruses (EÜ) nr 1595/2004 väike- ja keskmise
suurusega ettevõtjate kohta sätestatud nõuetele
Tabel 5D (kalur): soetatud kütuse kogused
Kuupäev Kütus KN Kütuse ALP või kütuse AVLi või
kogus (l) kutselise kaluri AVLi või
tollideklaratsiooni nr
9. Maksuhalduri pädeva ametniku nimi ja allkiri: ___________________________________
25
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Kooskõlastustabel
Mär- Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine, sh
kuse mittearvestamise või osalise arvestamise
esitaja põhjus
26
Ministeeriumid
Meie 16.06.2018 nr 1.1-10/4922-1
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks alkoholi-, tubaka-,
kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest palume esitada oma märkused 10 tööpäeva jooksul. Eelnõu ja
seletuskiri on leitavad eelnõude infosüsteemist EIS http://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
Rahandusminister
Lisad:
1. ATKEAS_gaasi_2 soodusmäär.docx 6 lehel
2. ATKEAS_SELETUS_gaasi_2.docx 26 lehel
Sama:
Maksu- ja Tolliamet,
[email protected]; Eesti Tööandjate Keskliit,
[email protected]; Audiitorkogu,
[email protected], Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda,
[email protected]; Elering AS,
[email protected]; Eesti
Biogaasi Assotsiatsioon,
[email protected]; Eesti Gaasiliit,
[email protected]; Eesti Gaas,
[email protected];
AS Estonian Cell,
[email protected].
Teadmiseks:
Justiitsministeerium,
[email protected]
Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee /
registrikood 70000272