Kultuuriministeerium · 18. juuni 2018
Sisu (failidest)
Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts Ajakirjanduse sihtkapital: teesid sihtkapitali struktuuri, funktsioonide, oodatavate tulemuste kohta Vajadus ja eesmärgid Viimaste aastakümnete arenguid nii kogu maailmas kui Eestis iseloomustab ajakirjanduslike tekstide osakaalu vähenemine meediatekstide koguvoolus, suurenev kommertsialiseerumine, meelelahutuslikkus ja pealiskaudsus. Infotehnoloogia tormiline areng on plahvatuslikult suurendanud meedia kaudu levivate tekstide hulka ja levikiirust, mitmekesistanud väljendusvorme ja võimalusi. Ajakirjanduslik tekstiloome hõlmab järjest vähenevat osa meediatekstidest. Klikipõhise online-ajakirjanduse ja nn tõejärgse ühiskonna pealetungi tulemusel on järsult langenud ajakirjanduslike tekstide kvaliteedistandardid. Samas on kvaliteetne ajakirjandus jätkuvalt üks põhilisi demokraatliku ühiskonna olemasolu ja arengu eeltingimusi. Seetõttu on ajakirjanduslike t ekstide, sh trükiajakirjanduse kvaliteedi hoidmine ja edasiarendamine kujunenud kogu Euroopas üheks kultuurilise arengu põhiküsimuseks. Euroopas ei ole mõeldav, et mõnes selle liikmesriigis kaob kvaliteetne professionaalne ajakirjandussfäär, arutelu- ja otsustu sväljana asub toimima ajakirjanduslikest kva litee di standardi t est mittelähtuv ja m itteratsionaalsel põhjal toimiv meediaväli. Euroopa ajakirjanduse idee on selle algaegadest peale olnud ajakirjanduslik autonoomsus ja sõltumatus, vajadusel tuleb see professionaalne väli tagada huvigruppidest sõltumatu rahastusega. Demokraatliku ajakirjanduse peamiseks tunnusjooneks on toimimine mitte mõne ühiskonnagrupi või üksikisiku huvides, vaid informeeritud j a aktiivse avalikkuse huvides. Demokraatlikku ajakirjandust iseloomustab tekstiloome kõrge kvaliteet, asjatundlik ja mitmekülgne ühiskondlike olude ja arengute esiletoomine. Eesti ajakirjanduse arengu eripäraks on olnud läbi aegade tema tihe side eestikeelse kultuuri arenguga. Ehkki ajakirjandus on tugevasti läbi põimunud nii majanduse kui poliitikaga, on Eesti ajakirjanduse põhiolemus kultuuriline, kujundades ja väljendades ühiskonna põhiväärtusi, arendades eestikeelset avalikku ruumi ning selle kaudu otseselt mõjutades eesti keele säilimist ja leviku t põhilise kultuurimeediumina. Eesti ajakirjandus on ühiskonna me n taalse ruumi ja avalikkuse kandja, ajakirjanduse kvaliteet on oluliseks põhjaks Eesti ühiskonna teiste sfääride arengutele, sh kultuuri le ja kunsti le avalikkusena , nii professionaalse kui ü ldkultuurilise arutluse keskkonnana . Samas on ajakirjanduse toimimine ka Eestis järjest täielikumalt allutatud klikipõhise masstootmise standarditele, mis muudab kvaliteetse ajakirjandusliku tekstiloome majanduslikult kiratsevaks ning on seadnud väljatõrjumise ohtu nõudlikumad, rohkem aega ja ressursse vajavad ning autorilt suuremat professionaalset meisterlikkust eeldavad ajakirjanduslikud vormid, sh eeskätt uuriva ja dokumentaalajakirjanduse. Nende kultuuriliselt oht lik e tendentsi de leevendamiseks on oluline taasas utada ajakirjanduse sihtkapital Kultuurkapitali osana, mis oleks suunatud rahvusvahelise ajakirjandusstandardi hoidmisele Eestis, ajakirjandussfääri professionaalse põhja tugevdamisele, ajakirjanduslike tekstide kva liteedi hoidmisele ja parandami sele, eeskätt uuriva ja dokumentaalse ajakirjandu se ning esseistika arendamisele . Loodame selle sihtkapitali abiga tuua ajakirjanduse tagasi kultuurinähtuseks, loominguliseks professionaalseks alaks, püüdes peatada valdkonna liikumist t ootmis sfääri algoritmipõhiseks liinitööks. Sealhulgas l oodame takistad a hääbumast Eesti kultuuris säranud ajakirjandusspetsiifilis i valdkon di ja žanr e , mis praegu vaju mas varjusurma – kuuld emängude, telelavastuste, kõrgkvaliteedi huumorižanride rahastus on langenud allapoole piiri, mis tagab valdkonna professionaalsuse säilimise Eesti kultuuris . Võimalikud tegevussuunad ja –vormid Põhilised tegevusvormid oleksid ajakirjanike enesetäienduse ja arengu toetamine, ajakirjandussfääri hoidvate pro fessionaalsete institutsioonide , erialasündmuste ja publikatsioonide toetamine ( loomingulised projektid) , loominguliste toetuste (stipendiumide) jagamine ja silmapaistva ajakirjandusliku kvaliteediga loomingu esiletõstmine (premeerimine). Stipendiumid. Sihtkapital toetaks autoreid, kes soovivad ette võtta ajamahukaid nõudliku sisu ja vormiga projekte poliitika ja majanduse analüüsi, kultuuri ja ajaloo, sotsiaalsete probleemide, rahvussuhete, välispoliitika alal või muudes kvaliteetajakirjandusele omas t es teemavaldkon dade s mistahes ajakirjanduslikus formaadis. Stipendiumid võimaldaksid ajakirj andusliku loomingu sõltumatust toimetusi ahistavast majanduslikust ja sotsiaalsest painest, vähendaksid igapäevatöö koormust, võimaldaksid mõne aja jooksul täielikult pühenduda uurivale ajakirjandusele või muudele põhjalikumat ettevalmistust ja nõudlikumat teostust eeldavatele ajakirjanduslikele projektidele. Toetuse taotlejateks oleksid ajakirjanikud kui loovisikud, samuti vabakutselised või põhitööna ajakirjandusest väljaspool tegutsevad autorid, kes soovivad oma ideid teostada läbi mõne ajakirjandusliku loovprojekti. T oetust saaks taotleda trükiajakirjanduslikele projektidele kolmes valdkonnas: 1) uuriv ajakirjandus, 2) dokumentaalne ajakirjandus, 3) esseistika. Stipendiumid on ettenähtud ajakirjanduslikele projektidele 1 2 erineva s valdkon nas (ühtekokku ca 30 stipendiumi aastas) : majandus, sisepoliitika- ja välispoliitika , keskkon d sotsiaal kaitse ja tervishoi d , maaelu ja kohalik elu , eesti kogukond ade integreer umine, kultuur, tehnika ja tehnoloogia areng, sport, eesti ajakirjanduse ajalugu, laste- ja noorteajakirjandus , ajakirjanduskult u uri ja – loomingu edendami ne erinevates žanrides (sh kuuldemängud, telelavastused jm) . Lisaks trükiaja kirja ndusele saaks toetusi t aotleda ajakirjanduslike autoriprojektide ettevalmistamiseks (kuid mitte produktsiooniks) raadios ja televisioonis. Toetuse taotluses tuleks kirjeldada projekti oodatavat tulemust (ajakirjanduslikku teksti) ja selleni jõudmise üldist kava (sh vajadust lisakulutusteks), samuti seda, millises meediakanalis avaldamiseks on see mõeldud. Toetussumma makstaks välja kahes osas, osa avansina ja teine osa pärast avaldamiseks vastuvõtmist. Toetuste kestus on 1 kuust kuni 1 aastani, loomestipendium on 1000 eurot kuus. Toetuste kogusumma võiks olla orienteeruvalt 1 5 0 000 – 2 00 000 eurot aastas. Aastapreemiad. Sihtkapitali nõukogu võiks anda igal aastal välja ühe elutööpreemia (orienteeruvalt 10 000 eurot ) ja 10 autoripreemiat, neist 5 trükiajakirjanduses ilmunud loomingu eest (igas eelnimetatud valdkondadest - uuriv ajakirjandus, dokumentaaln e ajakirjandus, esseistika ja ajakirjandusteemalised muud publikatsioonid) ja 3 raadio- ja teleajakirjanduses silmapaistvate saadete (saatesarjade) eest. Aastapreemiate orienteeruv suurus võiks olla kuni 5000 eurot , preemiate kogusumma 50 000 eurot. Ajakirjanike enesetäienduse ja arengu toetused. Sihtkapitali nõukogu võiks toetada ajakirjanike erialast enesetäiendamist , professionaalse kvalifikatsiooni tõstmis t rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks ning Eesti ajakirjanduse kvaliteedi kõrgena hoi d miseks. Ajakirjanike lühiajalised enesetäienduse ja arengu toetused võiksid hõlmata õppereise väljapaistva professionaalse tasemega keskustesse välja s pool Eestit. Toetust võiks saada ka erialalise enesetäienduskoolituse ja regulaa r se te erialaseminaride korraldamine, samuti Eesti ajakirjanike ja ajakirjandustööde rahvusvaheline tutvustus. Enesetäiendustele kuluv orienteeruv su mma võiks olla 50 000 -100 000 eurot aastas. Ajakirjandusvaldkonna arend amine ( projektitoetused ) . Sihtkapitali nõukogu võiks toetada ajakirjandusvaldkonna kui eriala professionaalset arendamist ning professionaalse sõltumatuse tugevdamist, professionaalsete ühisväljaannete koostamist (sh professionaalsele arengule suunatud eriala-kirjandus, Eesti ajakirjanduse ajalugu, Eesti ringhä älingu ajalugu, aastaraamatud, ajakirjandusvaldkonna mälukogumine ja talletamine ). Ajakirjandusvaldkonna arenduse projekti toetuste kogusumma võiks olla orienteeruvalt 100 000 - 150 000 eurot aastas. Sihtkapitali aastaeelarve võiks koos administreerimiskuludega olla orienteeruvalt 500 000 eurot. Tartus, 15. veebruaril 2018
4196080 5080 0 0 Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi juhatuselt Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuselt Eesti Kultuurkapitali nõukogule Eesti Kultuurkapitali juhile Kertu Saksale Eesti Kultuuriministrile Indrek Saarele 17.06.2018 Vastuseks Kertu Saksa kirjale 28. maist 2018 Suur tänu, et olete ajakirjanduse sihtkapitali taastamise või toetusprogrammi loomise Kultuurkapitali juurde võtnud Kultuurkapitali nõukogu päevakorda. Eesti Ajakirjanduse Akadeemilise Seltsi (EAAS) ja Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) juhatus avaldavad kahetsust, et vaatamata 19. veebruaril Kultuurkapitali juhiga toimunud kohtumisel suusõnal tehtud kokkuleppele ei kutsutud ettepaneku esitajaid 15. mail toimunud arutelul osalema ega oma seisukohti põhjendama. EAASi ja EALi ettepanekute põhiline eesmärk on toetada Eesti ajakirjanduskultuuri ja ajakirjandust kui kultuuri osa. Saadud vastuse kohaselt ei tunnustata endistviisi ajakirjandust kultuuri olulise osana ning vaid kultuuriajakirjanduse ja kultuuriajakirjanike toetamine määrab ajakirjanduse teiste kultuurialade vahendajaks, mitte võrdväärseks kultuurivälja loojaks, mida see tegelikult on. Oleme teadlikud, et Kultuurkapital toetab tänagi kultuuriajakirjanduse toimimist. Regulaarne toetus SA Kultuurileht tegevusele on tähelepanuväärselt esiletõusev ja mõjukas kõigi Euroopa Liidu uusliikmete, postkommunistlik e maade ulatuses ning laiemalt . Ajakirjanduslikele projektidele, uurivale ajakirjandusele ja ajakirjanike professionaalsele enesetäiendamisele suunatav toetus on aga killustatud eri sihtkapitalide vahel, seetõttu vähe läbimõeldud ja ebajärjekindel. See jääb alla ärihuvidest lähtuva meelelahutusliku meediatoodangu survele, mida online -ajakirjanduse ja nutitehnoloogia võidukäik järjest tugevamaks muudab. Vastuskirjas öeldakse ka , et Kultuurkapital on valmis toetama ainult kultuuriajakirjanike enesetäiendamist ja ürituste külastamist. Vastuses märgite, et on olemas Kultuurkapitali väliseid kvaliteetajakirjanduse toetusvõimalusi, näiteks Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fondi (ERKF) stipendiumid, mida aga vähe kasutatakse. Oleme teadlikud, et ERKFi all on olemas Andres Küngi fond vabakutselistele ajakirjanikele, Oskar Lõvi fond spordiajakirjanikele, Päevaleht „Kalevala“ fond humanistlike taotluste toetuseks, Sini-valge Fond kirjanduse ja ajakirjanduse ning Ülo Ignatsi fond vaba ajakirjanduse toetamiseks. Samuti on Agnes Kultase fondist võimalik taotleda üliõpilaste magistri- ja doktoriõpinguid riigiteaduste, politoloogia, rahvusvaheliste suhete ning muudel riikluse arengut ja demokraatiat toetavatel aladel ka ajakirjandusüliõpilastel. Välja arvatud Andres Küngi fond ja Agnes Kultase fond, olid kõik eelnimetatud kuni eelmise jagamiskorrani väga väikesed, 100-200 euro suurused stipendiumid. Eelmisest aastast kehtestas ERKF stipendiumite piirmääraks 500 eurot. Kuid isegi 500 eurot ei ole kvaliteetajakirjandusliku projekti jaoks piisav summa – ajakirjanike keskmine palk on üle 1000 euro kuus, seega võiks sellise stipendiumiga katta üksnes maksimaalselt kahe nädala töö juhul, kui selle tööga ei kaasne muid kulusid. Pidevas languses on olnud ka Andres Küngi stipendiumi summad, mis tulenevad fon di tootlusest. Selleks, et fondi stipendium ulatuks 2017. aasta jagamisel 1000 euroni, jättis EALi juhatus ühel aastal stipendiumi välja andmata. Ilmselt jääb see ka tänavu samal põhjusel välja andmata. Lisaks on ERKFi teavitustöö stipendiumite tutvustamiseks olnud aastaid üsna märkamatu ja seda mitte ainult ajakirjandusaladel. Ka on ERKFi all ka kõigi teiste kultuurialade stipendiume välja andvad fondid, mis ei ole välistanud samade valdkondade sihtkapitale Kultuurkapitalis. Tsiteerite Halliki Harro sõnu: „ Online ’i töökoorma all ei jõua ajakirjanik süveneda ja eristada infomüra seest olulist, teavet kontrollida, arusaadavaks looks kirjutada. Tõsi, on kujunenud ka „elitaarsed osakonnad“, kus saab teha n-ö aeglast uurivat ajakirjandust,“ („Hääbuva v alvekoera asendamine“, Pm, 18.5.2018). Selle põhjal väidate, et kvaliteetajakirjandust tehakse ning ajakirjandustöötajad osalevad konverentsidel ja õppereisidel. Kuid tsitaat ütleb selgelt, et tegemist on elitaarse osaga Eesti ajakirjanikest, mis kindlasti ei rahulda kogu Eesti ajak irjanike ja ajakirjanduse vajadusi. Lisaks väidavad ajakirjanikud ise (eravestlustel EALi juhatusega ), et tööandjate toetused konverentsidel, õppereisidel ja laiemaltki välislä hetustel on alates 2009. a. märkimisväärselt vähenenud. Vastuses ütlete, et ajakirjanduse uurimisega tegelevad nii Tartu kui ka Tallinna Ülikool. Kuid kuna tegemist on akadeemiliste uurimustega, mis on ennekõike projekti- ja grandipõhised, siis see ei täida kõiki ajakirjanduskultuuri säilitamise ning ajakirjanduse kui kultuuriala edendamise vajadusi. Lisaks ei toeta kumbki ülikool arusaadavalt populaarteaduslikke uuringuid. Toote vastuses välja ka Eesti Meedia ehk SA Eesti Meedia Fondi toetused ajakirjanike haridusele. Kuigi algatus on igati tähelepanu- ja tänuväärne, siis oleme teadlikud, et äriettevõttena on Eesti Meedia muidugi huvitatud endale kõrgemalt haritud töötajate saamisest. Nagu näita b praktika, on toetuse pälvinutest saanud pärast õpinguid keskastme juhid ja mitte ajakirjanikud. Samuti on tegemist väga piiratud arvu stipendiumitega. EAASI ja EALi ettepanekute põhirõhk polnud ajakirjandustudengite bakalaureuse- ja magistriõpingute toetamisel, vaid juba ühe või mõlemad astmed Eesti haridussüsteemis läbinud töötavate ajakirjanike täiendkoolitusel, praktiliste kogemuste ja teadmiste saamisel välismaistes meediakanalites ning lühematel kursustel ülikoolides. Praeguse seisuga selliseid võimalusi Eestis ei ole. Professionaalse ajakirjanduskultuuri allakäigu leevendamiseks oleks vaja taastada ajakirjanduse sihtkapital Kultuurkapitali juures, mis järjekindlalt ja sihiteadlikult tegeleks äriliselt orienteeritud meediatoodangu mõju vähendamisega ning avalikust huvist lähtuva ajakirjanduslikkuse mõju suurendamisega. Miinimumvariandina suudaks ehk seda teha selleks loodud laiaulatuslik toetusprogramm. On muret tekitav, et Kultuurkapital välistab a priori ühiskonnakriitika v õimaluse ajakirjandusprojektide hulgast, mis ometi on uuriva kvaliteeta jakirjanduse üks põhikriteerium e ; ajakirjandus kui kultuuritegur põhineb kriitilisel avalikkusel. Teie vastuses seisab, et Kultuurkapitali ülesandeks on koguda vahendeid ja rahastada kultuuri. Kultuurkapitali seaduse põhjal on ülesanneteks toetada, edendada ja populariseerida kultuuri ja kultuuri tegijaid. Nagu meie rõhutame , on ajakirjandus, ka uuriv ja ühiskonnakriitiline ajakirjandus kultuuri oluline osa. Etteheide, et esitatud projektiideedel puudus selgus avaldamise osas, on põhjendamatu, sest vastavalt 19. veebruari kohtumisel tehtud kokkuleppele pidime esitama võim alikke teemasid ja hinnangulised rahasummad, näitamaks üldist huvi ja vajadust toetusprogrammi või sihtkapitali järele, mitte konkreetseid, lõpuni kokku lepitud ja välja töötatud projekte. Ajakirjanikel puudub huvi teha tühja tööd e hk „sahtlisse töötada“; on selge, et konkreetsete projektide puhul on oodata ka avaldamiskanalite märkimist. Preemiate osas nimetate erinevaid väljaandjate antavaid preemiaid, kuid need ei esinda alati ajakirjanike ja tegeliku kvaliteetajakirjanduse kriteeriume. Seega leiame meie, et valdkond ei ole rahastatud tasakaalukalt, vaid on väljaandjate huvide poole kaldu. Kokkuvõtteks : Kultuurkapitali nõukogu ees on põhimõtteline otsus – kas püüda ajakirjanduse sihtkapitali taastamisega või toetusprogrammi loomisega vastu seista professionaalse ajakirjanduskultuuri allakäigu tendentsidele ja kommertsialiseerinud meediatoodangu survele või mitte. Kui igatseme paremat ajakirjandust, tuleb toetada ka ajakirjanikku kui loojat. Teatavas mõttes on see otsus ajalooline. Ajakirjanduse sihtkapitali või toetusprogrammi loomata jätmine tähendab teadlikku otsust, et kommertsialiseerinud ja meelelahutusliku meediatoodangu mõju Eesti rahvuskultuurile ei ole Kultuurkapitali nõukogu arvates ohtlik ja Eesti ei vaja ajakirjanduslike tekstide osakaalu ning mõju suurendamiseks senisest suuremat Kultuurkapitali toetust. EAAS i ja EAL i nimel teeme ettepaneku ajakirjanduse sihtkapitali/toetusprogrammi teema võtta Kultuurkapitali Nõukog u järgmise istungi päevakorda ning kutsuda sinna koos lahendust otsima ka meie esindajad nagu oli kokkulepe . Lugupidamisega, EAASi juhatus Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus
0 171450 EESTI AJAKIRJANIKE LIIT ESTONIAN ASSOCIATION OF JOURNALISTS Eesti Ajakirjanike Liit ajakirjanduse sihtkapitali taastamisest Kultuurkapitalis Sihtkapitali vajadus : Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis oli Kultuurkapitali juures ka ajakirjanduse sihtkapital , mis toetas ajakirjanike õppereise, koolitusi, ajakirjanike aastaballi ja isegi Ajakirjanike Kodu ülalpidamist. Ajakirjaniku amet oli väärtustatud ja hinnatud ning avalikkus pidas loomulikuks, et teiste loominguliste kapitalide kõrval on ka ajakirjanduse sihtkapital. Ajakirjanikud kujundasid ju keskkonda ja kultuuri kõrvuti kunstnike, muusikute, kirjanikega. Tänapäeval tundub olevat unustatud, et ajakirjandus on samuti kultuurivälja osa, mitte vaid vahend kultuuri populariseerimiseks. Unustatud on ka, et nn kaunid kunstid on samamoodi kommunikatsioonivälja osad nagu ajakirjanduski. N agu ajakirjandus on peegel ühiskonna ees, peegeldab ka meedia tervis tegelikult ühiskonna vaimset tervist. Meenutame siis, et d emokraatliku, nüüdisaegse riigi oluline osa ja kriteerium on informeeritud ning aktiivne kodanikkond. Ilma kvaliteetse ja professionaalse ajakirjanduseta on seda saavutada ning hoida võimatu. Hea ajakirjanduse kaudu ja abil pannakse võimukandjad vastust andma oma tegude eest, säilitatakse liberaalse d ja humanistlikud väärtused, sel on kohusetunne oma auditooriumi ees. Seda teeb ka vilets, nn kollane ajakirjandus, kuid milliste väärtuste alusel? Nii ongi ajakirjanduse professionaliseerumise, kvaliteeditaseme ja ka vastutustunde suurendamine kõigi huvides. Sellel teel võib olulisena ära tuua järgmised vajadused : A jakirjanike senisest parem õpe ja pidev ümberõpe , enesetäiendamine . Sealhulgas vajadus saata ajakirjanikke välismaale õppima ja laiendada ka meediaõppe võimalusi Eestis. Ü hiskonnas toimuva mõistmiseks vajaliku pidev a meediaseire korraldami ne , sealhulgas tegel des ka ajakirjanike töötingimuste ja vajaduste , aga ka ajakirjandusele auditooriumi poolt esitatavate ootuste uurimisega . M eedia autonoomia, sest ajakirjandus saab oma avalikke ülesandeid ja demokraatiafunktsiooni täita ainult siis, kui ta on iseseisev. See ei tähenda ainult täielikku riigipoolset mittesekkumist , vaid ka väga mitmekülgseid võimalusi tööd teha ning seda avaldada. R ahvusvahelis ed sidemed ning kogemuste, mõtete ja projektide vahetami st ja koos tegemi st – selle Eestisse toomist ja Eestist välja viimist . Trükimeediast digitaalsesse maailma üleminekul ei vahetunud majandusmudel piisavalt kiiresti ja nüüd on nn traditsiooniline ajakirjandus hädas oma kokkukukkuva finantseerimissüsteemiga. Kuna kvaliteetajakirjandus on kallis ja ei too piisavalt tagasi otsest tulu, ehk küll maine ja usaldusväärsuse näol tekitab kaudset kasu, tuuakse see enesealalhoiuks ohvriks. Sihtkapitali toel saaksid ajakirjanikud vabaduse algatada projekte väiksemates, vähemate finantsvõimalustega kanalites; teemade l , mille jaoks ei ole vahendeid ja aega praegu nn peavoolumeedial ; ning ka moodsatel platvormidel, näiteks luua veebipõhise levikuga kajastusi, arutlusi või tekitada koguni uusi portaale. Ükski ajakirjanik ei soovi oma tehtud tööd jätta vaid endale, avaldamata. Kui on võimalus teha töö, leitakse ka lahendus avaldamiseks. Kui inimesed tahavad maailma mõista, saab ajakirjanik, kel on kogemused, haridus, aeg ja võimalused, seda neile pakkuda – kogudes kokku faktid, kontrollides neid, edastades tekste ja pilti hoolikalt ning ettevalmistatult. Kui ajakirjanik ei ole elu keskel, otseselt kontaktis inimestega ja ei saa ka uutest kogemustest ning suhetest inspireeritud, mandub ta meediatöötajaks, kes võib küll välja pritsida palju sisu, aga vähe kvaliteeti. Kvantiteet ei tekita ei usaldust ega ole tegelikult jätkusuutlik. Kui igatsetakse paremat ajakirjandust, siis tuleb toetada ka ajakirjanikku kui loojat, n - ö poputada tema kujutlusvõimet ning ideederohkust , kogemuste kogumist ning taastumist. Uued ideed, värsked vaatenurgad ja teistmoodi lahendused ei teki liinitööl. Sellest kõigest lähtudes panime kokku järgmised sihtkapitali jaotuse põhimõtted : Eesmärgid: Ajakirjanduse sihtkapitali eesmärk on professionaalse ajakirjanduskultuuri edendamine ja populariseerimine. Selle nimel toetatakse stipendiumite, toetuste ja preemiatega: Kvaliteetajakirjanduslikke projekte Ajakirjanike õppereise ja enesetäiendamist Ajakirjandus t ja ajakirjanduskultuuri edendavate üksikisikute, ühingute ja asutuste ettevõtmisi Ajakirjanduskultuuri tõstvate ja ajakirjanduse rolli populariseerivate konverentside, seminaride, loengute, meistriklasside jms ürituste korraldamist, sh rahvusvaheliste ürituste korraldamist Eestis Ajakirjanduse teemalist teadusalast tegevust ja uuringuid Ajakirjanike osalemist rahvusvahelistel üritustel Eestist väljaspool Ajakirjanduse ajaloo jäädvustamist – materjalide kogumist, dokumenteerimist, väljaandmist Sihtkapitali nõukogu võib ise üles näidata initsiatiivi ajakirjanduskultuuri edendamise ja populariseerim ise seisukohalt oluliste projektide algatamisel. Sihtkapital ei toeta vägivalda propageerivaid, avalikult inimväärikust solvavaid, rahvuste või rasside vahelist vaenu ja vihkamist õhutavaid või muul viisil seadusevastase sisuga projekte. Sihtkapital ei määra toetust, stipendiumi ja preemiat: aruandevõlglastele Kultuurkapitali võlglastele aruande esitamise tähtaja 30 päeva võrra ületanud aruandevõlglastele kahe järgneva jaotuse jooksul, st kuue kuu jooksul alates aruande laekumise kuupäevast juriidilistele isikutele, mi lle juhtkonda kuuluvad eraisikud on Kultuurkapitali ees aruandevõlglased või võlglased. Toetused: Projektitoetused mahukamale uurim i stööle, mille tulemuseks on kas raamat, tele-, raadio-, neti- või muus formaadis ajakirjanduslik projekt. Võimalik on taotleda toetust ka projekti tegemiseks ja/või esitamiseks vajalike tehniliste vahendite leidmiseks ja kasutamiseks. Toetused jagunevad pikaajalised (kuni aasta), lühemad (6-3 kuud) ja lühiprojektid. Toetuse eraldamisel võetakse arvesse taotluse eesmärgi vastavust ajakirjanduse sihtkapitali eesmärkidele panust Eesti ajakirjanduskultuuri, nii traditsioonide jätkamise kui uuenduslikkuse seisukohalt projekti mõju ühiskonnas ettevõtmise läbimõeldust Toetust võib taotleda ka ajakirjanike rühm või institutsioon ajakirjanduslike projektide teostamiseks. Toetuseavaldus peab sisaldama: projekti sisulist kirjeldust taotleja(te) loominguline CV tegevuskava ja ajaplaani toetuse kasutamise perioodi detailset eelarvet (sh. teised rahastusallikad) Ürituste projektitaotlus peab sisaldama: ü rituste korraldamise eesmärk, sisuline kirjeldus t egevuskava ja ajaplaan (sh sündmuste toimumise kuupäevad ja kohad); esinejate/lektorite nimekiri ja lühitutvustused detailne eelarve ja muud toetusallikad (kui neid on) toetuse kasutamise periood Ürituse toetuse taotlemisel on tingimuseks vähemalt 10% omaosalus Sihtkapital ei toeta vara soetamist ja põhivahendite ostmist ehitus-, remondi- või renoveerimistöid toitlustamist ja päevarahasid äriprojekte , turundustrükiseid, kommertsprojekte (üldjuhul) Taotlust ei saa esitada juba toimunud ürituse või lõpetatud projekti kulude katmiseks . Elutöö - ja loometoetused Ajakirjanduse sihtkapital võib toetada oma valdkonna teenekaid loovisikuid ühekordsete elutöötoetustega. Regulaarseid elutöötoetusi määrab sihtkapitali nõukogu eriti teenekatele ajakirjandustegelastele. Ühekordse elutöötoetuse suuruse otsustab sihtkapitali nõukogu. Sihtkapital lähtub elutöötoetuse määramisel laekunud taotluste analüüsist ning jagamiseks ettenähtud raha hulgast . Matusetoetus Matusetoetuse maksmise eesmärk on toetada valdkonna silma paistnud isiku matusega seotud kulude katmist ning tema perekonda. Matusetoetuse suurus on 640 eurot. Ettepanekut matusetoetuse määramiseks võivad esitada füüsilised ja juriidilised isikud, k.a sihtkapitali nõukogu Matusetoetus määratakse matuse korraldamisega seotud füüsilisele või juriidilisele isikule. Sihtkapital võib jätta matusetoetuse määramata. Õppe- ja reisistipendiumid : Stipendiumite eesmärk on aktiivselt tegutsevatele ajakirjanikele loomingulise arengu, elukestva õppe ja inspireerivate kogeuste võimaldamine. Stipendiume määratakse välismaa kõrgkoolides erihariduse omandamiseks, Eestis ja välismaal kursustel osalemiseks, seminaridel ja meistriklassides osalemiseks, tutvumisreisideks ajakirjandusvaldkonna institutsioonidesse. Stipendiumid jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Stipendiumi ei anta ühele ja samale isikule kaks aastat järjest. Stipendiumide arvu ja suuruse otsustab sihtkapitali nõukogu. Stipendium makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Õppe- ja reisistipendiumi saavad taotleda füüsilised isikud. Taotlus peab sisaldama: sisulist põhjendust ja õppe- või tutvusmisreisi eesmärke; konkreetse kursuse või stuudiumi puhul õppeprogrammi kavandatavaid tulemusi kulude eelarvet ja rahastamisplaani tegevuste sisulist ülevaadet taotleja viimase kahe aasta loomingulist biograafiat toetuse kasutamise perioodi Stipendium makstakse välja ühes osas. Sihtkapital lähtub stipendiumide määramisel laekunud taotluste analüüsist, hinnangust taotleja loomingulisele võimekusele ning jagamiseks ettenähtud raha hulgast. Preemiad: Preemiate rahalise suuruse ja arvu määrab sihtkapitali nõukogu. Välja antakse üks või mitu aastapreemiat ja maksimaalselt üks elutöö preemia aastas. Ajakirjanduse sihtkapitali preemiad määravad sihtkapitali nõukogu poolt kokku kutsutud žüriid sihtkapitali nõukogu kehtestatud statuutide alusel. Žürii liikmed saavad eksperditasu. Sihtkapital võib toetada asutusi ja organisatsioone aja kirjandusauhindade väljaandmisel vastavate taotlu ste alusel. 18.02.2018 Lugupidamisega Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus