dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 18. juuni 2018
Viit
1-12/1376-1
Registreeritud
18. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
21. juuni 2018

Failid

  • 📎1.2-271-1 15.06.2018 Õigusakti eelnõu.bdoc896 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 15.06.2018 nr 1.2-2/71-1 Eelnõu kooskõlastamine Palume kooskõlastada Vabariigi Valitsuse korralduse „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ eelnõu ja seletuskiri kolme tööpäeva jooksul, sest tegemist on juba käimasoleva teadusuuringuga „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ („Genomic and metabolomic study to identify factors implicated in resistance to weight gain“). Uuring kestab kuni 31. detsembrini 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. VV korralduse eelnõu 2. VV korralduse seletuskiri Ingrid Ots-Vaik 626 9168 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 7.06.2018 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea 2018 nr Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi Korraldus kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 4 alusel. 1. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Tartu Ülikool (registrikood 74001073, asukoht Tartu) esitas 30. mail 2018. a Vabariigi Valitsusele taotluse loa saamiseks Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse (edaspidi geenivaramu) kogutud 750 geenidoonori koeproovide (kuni 10 mikrogrammi DNAd ja kuni 500 mikroliitrit plasmat ühe geenidoonori kohta) säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Koeproovid soovitakse üle anda Šveitsi Konföderatsiooni ja Norra Kuningriiki teadusuuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ („Genomic and metabolomic study to identify factors implicated in resistance to weight gain“) raames. Tartu Ülikool on varem saanud Vabariigi Valitsuselt kolm korda loa koeproovide üleandmiseks välismaale nimetatud teadusuuringu raames: 1. 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 569 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 2000 geenidoonori bioloogilist materjali (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. 2. 30. juuli 2015. a korraldusega nr 309 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 500 geenidoonori koeproove (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. 3. 8. juuni 2017. a korraldusega nr 167 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 2500 geenidoonori koeproove (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. Koeproovid on antud Šveitsis asuvale Nestlé terviseteaduste instituudile (Nestlé Institute of Health Sciences S.A, Campus EPFL, Quartier de l’Innovation, Building G&H, 1015 Lausanne, Switzerland). Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 569 ja 30. juuli 2015. a korraldusega nr 309 anti Tartu Ülikoolile luba koeproovide välismaal säilitamiseks ja uurimiseks kuni 31. detsembrini 2016. a. Vabariigi Valitsuse 8. juuni 2017. a korraldusega nr 167 pikendati Tartu Ülikooli luba koeproovide välismaal säilitamiseks ja uurimiseks kuni 31. detsembrini 2018. a. Esitatud taotlusega soovib Tartu Ülikool saada luba täiendavalt 750 geenidoonori koeproovide välismaal säilitamiseks ja uurimiseks sama teadusuuringu raames kuni 31. detsembrini 2018. a. Lisaks soovitakse selle teadusuuringu raames lisada uus uurimisasutus – Norra Kuningriigis asuv teadusasutus BEVITAL (BEVITAL, Laboratoriebygget, 9 etg., Jonas Lies veg 87, 5021 Bergen, Norra Kuningriik). Rasvumine on muutunud ülemaailmseks epideemiaks: Euroopas on sõltuvalt riigist ülekaaluliste täiskasvanute osakaal 25–50%, kellest 10–40% on rasvunud. Kuna on leitud seoseid rasvumise ja paljude ainevahetushäirete vahel, nagu näiteks teise tüübi diabeet, südame isheemiatõbi, infarkt ja muud haigused, kaasa arvatud mitmed vähivormid, on Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud rasvumise epideemiaks, millel on suur mõju inimeste tervisele ja heaolule. Rasvumist põhjustavad nii keskkonna- kui geneetilised tegurid. Rasvumise geneetiliseks komponendiks loetakse umbkaudu 50% ning ülejäänud 50% on seotud erinevate keskkonnafaktoritega. Seetõttu on rasvumise ja ainevahetushäirete geneetika uurimine muutunud väga oluliseks teadussuunaks ning on tähtis komponent Euroopa Liidu programmi „Horisont 2020” tervena vananemise teadussuunas. Senistes rasvumise geneetilistes uuringutes on ennekõike võrreldud normaalkaalus inimesi ja ülekaalulisi inimesi ning tuvastatud nendevahelisi geneetilisi erinevusi. Selliste uuringute raames on leitud rohkem kui 50 geenivarianti, mis on seotud inimese kehamassiga. Paraku suudavad kõik need geneetilised variandid kombineerituna kirjeldada vaid väikest osa rasvumise kogu geneetilisest komponendist. Teadusuuring „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid” läheneb rasvumise geneetika uurimisele teisest aspektist: uuritakse alakaalulisi inimesi, kellel ei ole toitumisprobleeme. Selline probleemipüstitus aitab loodetavasti leida geneetilisi variante, mis on seotud kiire ainevahetusega või aitavad muul moel pärssida kaalutõusu. Peale geneetiliste variantide analüüsi kogutakse ka andmeid ainevahetusproduktide kohta. Nende näol on tegemist inimese rakkudes olevate ainetega, mille hulgast on perspektiivne leida biomarkereid, mis aitavad tuvastada terviseriske ning ennetada ainevahetushaigusi. Teadusuuringu eesmärk on leida geenivariante, mis aitavad pärssida kaalutõusu. Samuti analüüsitakse paljusid ainevahetusprodukte, et leida selliseid, mis on seotud kiire ainevahetusega ja kaitsevad ülekaalu eest. Sama uuringu raames genotüpiseeriti geenivaramu 4437 geenidoonori DNA ning tehti ülegenoomne assotsiatsiooniuuring (uuring, mille raames otsitakse haigusseoselisi geenivariante kogu inimese genoomist). Assotsiatsiooniuuringus tuvastati mitmeid uusi huvipakkuvaid geenivariante, mis võivad olla seotud kiirema ainevahetusega ja muude inimese kaalu mõjutavate ainevahetusprotsessidega. Selleks, et leitud geneetilised lookused siduda konkreetsete geenide ja nendes geenides olevate funktsionaalsete geenivariantidega, on peale genotüpiseeritud sagedaste geenivariantide vaja täiendavat eksoomi sekveneerimist (kogu inimese genoomi geene kandva osa kõigi geenivariantide 2 kindlakstegemist). Lisauuringud tehakse geenidoonoritele, kes valitakse vastavalt assotsiatsiooniuuringus leitud geenialleelidele, et uurida huvipakkuvaid geene süvitsi. Koeproovide välismaal uurimine on oluline teadustöö tegemiseks, sest rahvusvaheline koostöö eeldab erinevate teadmiste ja kogemustega teadlaste ühistööd. Teadusuuringu tegemist rahastatakse Šveitsi Nestlé terviseteaduste instituudi teadusgrandist. Uuring kestab 31. detsembrini 2018. a. Juhindudes inimgeeniuuringute seaduse § 29 lõikest 1 kiitis Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 20. novembri 2017. a ja 19. veebruari 2018. a otsusega (protokollid nr 275/M- 18 ja 278/M-17) heaks eespool nimetatud teadusprojekti raames täiendavate koeproovide uurimise ja säilitamise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. 2. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja võttes arvesse, et on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja nende isikuandmete kaitse ning kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle ning et koeproove ei kasutata Eesti seadusega keelatud viisil, otsustab Vabariigi Valitsus: 1) Anda Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 750 geenidoonori koeproove (kuni 10 mikrogrammi DNA-d ja kuni 500 mikroliitrit plasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Kogutud koeproove võib uurida ja säilitada väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. 2) Koeproove säilitatakse ja uuritakse Šveitsis asuvas Nestlé terviseteaduste instituudis (Nestlé Institute of Health Sciences S.A, Campus EPFL, Quartier de l’Innovation, Building G&H, 1015 Lausanne, Switzerland) ja Norra Kuningriigis asuvas teadusasutuses BEVITAL (BEVITAL, Laboratoriebygget, 9 etg., Jonas Lies veg 87, 5021 Bergen, Norra Kuningriik) uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid” („Genomic and metabolomic study to identify factors implicated in resistance to weight gain”) tegemiseks. 3) Võimaldamaks Vabariigi Valitsusel tõhusalt kontrollida inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõikes 4 kehtestatud nõuete täitmist, on Tartu Ülikool kohustatud teatama Sotsiaalministeeriumile kui Vabariigi Valitsuse esindajale 2019. aasta jaanuari jooksul järgmist: a) Tartu Ülikoolile teatavaks saanud juhtumid, kui uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid” tõttu väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning tulenevalt sellistest rikkumistest Tartu Ülikooli poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused; b) eelmisel kalendriaastal uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid” tõttu väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused; c) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid” tõttu, sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit; d) eelmisel kalendriaastal uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid” aluslepingutesse tehtud muudatused ja täiendused. 3 4) Loa kehtivus lõpeb 31. detsembril 2018. a. 3. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär 4 Vabariigi Valitsuse korralduse „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tartu Ülikool (registrikood 74001073, asukoht Tartu) esitas 30. mail 2018. a Vabariigi Valitsusele taotluse loa saamiseks Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse (edaspidi geenivaramu) kogutud 750 geenidoonori koeproovide (kuni 10 mikrogrammi DNAd ja kuni 500 mikroliitrit plasmat ühe geenidoonori kohta) säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Koeproovid soovitakse üle anda Šveitsi Konföderatsiooni ja Norra Kuningriiki teadusuuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ („Genomic and metabolomic study to identify factors implicated in resistance to weight gain“) raames. Tartu Ülikool on varem saanud Vabariigi Valitsuselt kolm korda loa koeproovide üleandmiseks välismaale nimetatud teadusprojekti raames: 1. 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 569 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 2000 geenidoonori bioloogilist materjali (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. 2. 30. juuli 2015. a korraldusega nr 309 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 500 geenidoonori koeproove (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. 3. 8. juuni 2017. a korraldusega nr 167 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 2500 geenidoonori koeproove (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. Koeproovid on antud Šveitsis asuvale Nestlé terviseteaduste instituudile (Nestlé Institute of Health Sciences S.A, Campus EPFL, Quartier de l’Innovation, Building G&H, 1015 Lausanne, Switzerland). Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 569 ja 30. juuli 2015. a korraldusega nr 309 anti Tartu Ülikoolile luba koeproove välismaal säilitada ja uurida kuni 31. detsembrini 2016. a. Vabariigi Valitsuse 8. juuni 2017. a korraldusega nr 167 pikendati Tartu Ülikooli luba koeproove välismaal säilitada ja uurida kuni 31. detsembrini 2018. a. Esitatud taotlusega soovib Tartu Ülikool saada luba täiendavalt 750 geenidoonori koeproovi säilitamiseks ja uurimiseks sama teadusuuringu raames välismaal kuni 31. detsembrini 2018. a. Lisaks soovitakse selle teadusuuringu raames lisada uus uurimisasutus – Norra Kuningriigis asuv teadusasutus BEVITAL (BEVITAL, Laboratoriebygget, 9 etg., Jonas Lies veg 87, 5021 Bergen, Norra Kuningriik). Koeproovide välismaal uurimine aitab kaasa rahvusvahelise teaduskoostöö edendamisele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik (tel 626 9168; ingrid.ots- [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 656 9271; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Tartu Ülikool on geenivaramu vastutav töötleja, kelle eesmärk vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 3 lõikele 1 on edendada geeniuuringute arengut, koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks. Kaalukas põhjus koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi on teadusuuringute tegemise vajadus. Uurimisvõimalused on teadusasutuseti erinevad, mistõttu on kogutud geneetilise materjali igakülgseks uurimiseks vajalik kasutada väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi olevaid uurimisvõimalusi. Senistes rasvumise geneetilistes uuringutes on ennekõike võrreldud normaalkaalus inimesi ja ülekaalulisi inimesi ning tuvastatud nendevahelisi geneetilisi erinevusi. Selliste uuringute raames on leitud rohkem kui 50 geenivarianti, mis on seotud inimese kehamassiga. Paraku suudavad kõik need geneetilised variandid kombineerituna kirjeldada vaid väikest osa rasvumise kogu geneetilisest komponendist. Teadusuuring „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid” läheneb rasvumise geneetika uurimisele teisest aspektist: uuritakse alakaalulisi inimesi, kellel ei ole toitumisprobleeme. Selline probleemipüstitus aitab loodetavasti leida geneetilisi variante, mis on seotud kiire ainevahetusega või aitavad muul moel pärssida kaalutõusu. Peale geneetiliste variantide analüüsi kogutakse ka andmeid ainevahetusproduktide kohta. Nende näol on tegemist inimese rakkudes olevate ainetega, mille hulgast on perspektiivne leida biomarkereid, mis aitavad tuvastada terviseriske ning ennetada ainevahetushaigusi. Teadusuuringu eesmärk on leida geenivariante, mis aitavad pärssida kaalutõusu. Samuti analüüsitakse paljusid ainevahetusprodukte, et leida selliseid, mis on seotud kiire ainevahetusega ja kaitsevad ülekaalu eest. Sama uuringu raames genotüpiseeriti geenivaramu 4437 geenidoonori DNA ning tehti ülegenoomne assotsiatsiooniuuring (uuring, mille raames otsitakse haigusseoselisi geenivariante kogu inimese genoomist). Assotsiatsiooniuuringus tuvastati mitmeid uusi huvipakkuvaid geenivariante, mis võivad olla seotud kiirema ainevahetusega ja muude inimese kaalu mõjutavate ainevahetusprotsessidega. Selleks, et leitud geneetilised lookused siduda konkreetsete geenide ja nendes geenides olevate funktsionaalsete geenivariantidega, on vaja peale genotüpiseeritud sagedaste geenivariantide täiendavat eksoomi sekveneerimist (kogu inimese genoomi geene kandva osa kõigi geenivariantide kindlakstegemist). Lisauuringud tehakse geenidoonoritele, kes valitakse vastavalt assotsiatsiooniuuringus leitud geenialleelidele, et uurida huvipakkuvaid geene süvitsi. Geenivaramu andmed sobivad sellesse uuringusse seetõttu, et geenivaramu on populatsioonipõhine andmebaas, mis sisaldab piisavalt suurt hulka uuringu tegemiseks vajalikke täpsete diagnoosidega isikute andmeid koos lisatunnustega (nagu näiteks vanus, sugu, teised põetavad haigused jne). Samas ei ole geenivaramu andmebaas kogutud spetsiaalsete haigusrühmade alusel, mis annab võimaluse hinnata ka uuritavate muutuste esinemist elanikkonnas tervikuna. Sarnaseid andmebaase ei ole maailmas väga palju. Vastutavad uurijad ja täitjad TÜ Eesti geenivaramu vastutav uurija: Andres Metspalu, M.D., Ph.D. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu direktor Riia 23b, Tartu 51010 Tel: +372 737 5066; +372 506 3088 E-post: [email protected] Nestlé terviseteaduste instituudi vastutav täitja: Jörg Hager, Ph.D. Geneetikaosakonna juht Nestlé terviseteaduste instituut Campus EPFL Quartier de l’Innovation Batiment G CH-1015 Lausanne Switzerland Tel +41 21632 6125 E-post: [email protected] BEVITAL-i vastutav täitja. Gry Kvalheim Tegevjuht, juhatuse liige BEVITAL, Laboratoriebygget, 9 etg Jonas Lies veg 87 5021 Bergen, Norway Tel +4755974694 E-post: [email protected] Projekti jooksul on seni välismaale üle antud 2500 geenidoonori DNA-d (ehk kõik planeeritud DNA-d) ning 864 geenidoonori vereplasmad. Esialgsete uurimistulemuste põhjal on leitud kaks huvipakkuvat ühenukleotiidset muutust ning üks koopia arvu muutus, mis on headeks kandidaatideks edaspidistes konstitutsionaalse ehk loomupärase kõhnuse uuringutes. Praegu toimub saadud tulemuste replikatsioon ehk kordusuuring sõltumatute andmestike põhjal. Praeguse seisuga on analüüsitud nii genotüpiseerimisandmed kui ka eksoomide sekveneerimisandmed, kuid pooleli on vereplasmade saatmine Lausanne’i, kus neist määratakse inimeste metaboliitide profiil. Metaboliitide näol on tegemist organismis leiduvate ainevahetusproduktidega, mis on vahelüliks inimese geneetika ja mitmete haiguste tekkimise vahel. Seepärast oleks oluline nimetatud uuringu raames viia lõpule nende määramine ning koosanalüüs valitud indiviidide genoomiandmetega. Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee kiitis 20. novembri 2017. a ja 19. veebruari 2018. a otsusega (protokollid nr 275/M-18 ja 278/M-17) heaks eespool nimetatud teadusprojekti raames täiendavalt 750 geenidoonori koeproovi uurimise ja säilitamise välismaal. Geenivaramus hoitakse iga geenidoonori kohta tema vereproovist eraldatud pärilikkusainet ehk DNA-d, vereplasmat ja valgeid vererakke. Neid materjale nimetatakse koeproovideks. Geenivaramu on uuringu raames saatnud kuni 2500 geenidoonori koeproovid (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) Šveitsis asuvale Nestlé terviseteaduste instituudile. Nüüd soovib geenivaramu väljastada täiendavalt 750 geenidoonori koeproovid (kuni 10 mikrogrammi DNA-d ja kuni 500 mikroliitrit plasmat ühe geenidoonori kohta) Nestlé terviseteaduste instituudile ja BEVITAL-ile. Väljastatud koeproovi kogus on arvestatud selliselt, et kogu materjal kulub analüüside tegemiseks. Kui analüüsidest jääb bioloogilist materjali üle, hävitatakse see analüüsi tegemise kohas. Koeproovid väljastatakse vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 20 lõike 1 ja § 22 lõike 4 nõuetele kodeerituna ja hulgana, mis tähendab, et nende põhjal ei saa midagi väita konkreetse geenidoonori kohta ning need on kõlblikud üksnes teaduslikuks uurimistööks. Isikulist informatsiooni koeproovidega kaasa ei anta. Koeproovide saajaga on sõlmitud leping vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõikele 3 ning proovid on väljastatud kooskõlas sama seaduse §-ga 20 ja sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määrusega nr 126 „Geenidoonori koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse väljastamise kord“. Tartu Ülikool on kontrollinud ja veendunud, et koeproovide saaja täidab kõiki Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrusega nr 43 „Geenivaramu volitatud töötlejale esitatavad nõuded“ kehtestatud tingimusi seoses koeproovide säilitamisega. Proovide saajaga sõlmitavas lepingus sätestatakse proovide saaja volituste ulatus ning kohustused ja õigused suhetes Tartu Ülikooliga. Lepingus on määratud nõuded, millele proovide saaja peab vastama, proovide kasutamise eesmärk, proovide saaja vastutus ning Tartu Ülikooli õigused geenivaramu vastutava töötlejana kontrolli tegemisel ja sanktsioonide rakendamisel. Samuti on lepingus sätestatud Tartu Ülikooli kui geenivaramu vastutava töötleja kohustuste täitmiseks, geenidoonorite isikuandmete ja õiguste kaitstuse tagamiseks ning õigusaktide sätete järgimiseks vajalikud tingimused. Tartu Ülikool on jätnud endale õiguse keelduda koeproovide väljastamise lepingu täitmisest, kui selgub, et koeproove kasutatakse vastuolus lepingu või inimgeeniuuringute seaduse sätetega või kui ilmneb, et ei ole tagatud geenidoonorite isikuandmete või õiguste kaitstus. Proovide saajaga sõlmitud lepingus on koeproovide saajale pandud kohustus järgida sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruses nr 127 „Geenidoonori kodeeritud koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“ sätestatud nõudeid, muu hulgas nõudeid säilitusruumidele, proovide säilitamiseks ettevalmistamisele ja säilitamisele ning nõuet ohutusplaani olemasoluks. Proovide saaja on võtnud endale vastutuse tagada tema säilitatavate proovide kaitsmine varguse, loata kopeerimise, hävimise ja rikkumise eest ning kohustuse hüvitada kogu kahju, mis võib tekkida seoses lepingu rikkumisega. Vastutus kolmandate osapoolte (näiteks geenidoonorite) õiguste rikkumise eest on täielikult rikkuja kanda. Seega on geenidoonoritel enda õiguste kaitseks võimalik esitada nõudeid samadel alustel nagu juhul, kui nende õigusi on rikutud Eesti Vabariigi territooriumil asuvate koeproovide kasutamisel. Koeproovide väljastamise kohta on koostatud inimgeeniuuringute seaduse § 20 lõikes 2 ja sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruses nr 126 „Geenidoonori koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse väljastamise kord“ sätestatule vastav väljastamisprotokoll, mis võimaldab geenidoonori isiku õigusvastasel avalikustamisel kõikide geenidoonori kohta käivate informatsiooniallikate hävitamist vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 10 lõikele 2. Selleks, et Vabariigi Valitsus omaks ülevaadet sellest, kellele koeproovid on väljastatud, ning saaks teha tõhusat kontrolli selle üle, et koeproove ei kasutata viisil, mida Eesti õigusaktid keelavad, kohustab Vabariigi Valitsus korraldusega Tartu Ülikooli andma iga kalendriaasta algul (jaanuaris) Sotsiaalministeeriumile Vabariigi Valitsuse esindajana teavet selle kohta, kellele on koeproove väljastatud eelmise kalendriaasta jooksul, kellele kavatsetakse koeproove väljastada ning milliseid muudatusi on eelmise kalendriaasta jooksul tehtud uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ aluslepingutesse. Koeproovide kasutamist viisil, mida Eesti seadus keelab, ei ole võimalik täielikult välistada. Seepärast on oluline, et juhul, kui ilmneb, et koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, sõltub geenidoonorite õiguste kaitstus sellest, kas rikkumised avastatakse ja kuidas neile reageeritakse. Et Vabariigi Valitsus omaks ülevaadet aset leidnud rikkumistest ja sellest, kuidas neile on reageeritud, kohustab Vabariigi Valitsus Tartu Ülikooli andma iga kalendriaasta algul Sotsiaalministeeriumile Vabariigi Valitsuse esindajana teavet avastatud rikkumistest ning rikkumistest tulenevalt ette võetud ja kavandatavatest tegevustest. Loa kehtivus koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi lõpeb 31. detsembril 2018. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat eelnõus reguleeritud ei ole. 4. Korralduse mõjud Eelnõu ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele. Eelnõuga antakse Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 750 geenidoonori koeproove (kuni 10 mikrogrammi DNA-d ja kuni 500 mikroliitrit plasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, Šveitsis asuvas Nestlé terviseteaduste instituudis ja Norra Kuningriigis asuvas teadusasutuses BEVITAL uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ tegemiseks kuni 31. detsembrini 2018. a. 5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Taotletav uurimistöö ei nõua lisatööjõu palkamist ega uuritavatele kompensatsiooni maksmist. Teadusuuringu tegemist rahastatakse Šveitsi Nestlé terviseteaduste instituudi teadusgrandist. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kõikidele ministeeriumidele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0639 - Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09ac11e7-585f-4a87-afd7-34846b9d43d9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09ac11e7-585f-4a87-afd7-34846b9d43d9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel