Ministeeriumid Meie 15.06.2018 nr 1.2-2/71-1
Eelnõu kooskõlastamine
Palume kooskõlastada Vabariigi Valitsuse korralduse „Loa andmine koeproovide
säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ eelnõu ja seletuskiri kolme
tööpäeva jooksul, sest tegemist on juba käimasoleva teadusuuringuga „Geneetiliste
variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid
faktoreid“ („Genomic and metabolomic study to identify factors implicated in resistance to
weight gain“). Uuring kestab kuni 31. detsembrini 2018. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisad:
1. VV korralduse eelnõu
2. VV korralduse seletuskiri
Ingrid Ots-Vaik 626 9168
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
7.06.2018
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn, Toompea 2018 nr
Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi
territooriumi
Korraldus kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 4 alusel.
1. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED
Tartu Ülikool (registrikood 74001073, asukoht Tartu) esitas 30. mail 2018. a Vabariigi
Valitsusele taotluse loa saamiseks Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse (edaspidi
geenivaramu) kogutud 750 geenidoonori koeproovide (kuni 10 mikrogrammi DNAd ja kuni
500 mikroliitrit plasmat ühe geenidoonori kohta) säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi. Koeproovid soovitakse üle anda Šveitsi Konföderatsiooni ja Norra
Kuningriiki teadusuuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs
leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ („Genomic and metabolomic study to
identify factors implicated in resistance to weight gain“) raames.
Tartu Ülikool on varem saanud Vabariigi Valitsuselt kolm korda loa koeproovide
üleandmiseks välismaale nimetatud teadusuuringu raames:
1. 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 569 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni
2000 geenidoonori bioloogilist materjali (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250
mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses
isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja
kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei
saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab.
2. 30. juuli 2015. a korraldusega nr 309 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 500
geenidoonori koeproove (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat
ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud
geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate
andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja
säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti
seadus keelab.
3. 8. juuni 2017. a korraldusega nr 167 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 2500
geenidoonori koeproove (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat
ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud
geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate
andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja
säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti
seadus keelab.
Koeproovid on antud Šveitsis asuvale Nestlé terviseteaduste instituudile (Nestlé Institute of
Health Sciences S.A, Campus EPFL, Quartier de l’Innovation, Building G&H, 1015
Lausanne, Switzerland).
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 569 ja 30. juuli 2015. a
korraldusega nr 309 anti Tartu Ülikoolile luba koeproovide välismaal säilitamiseks ja
uurimiseks kuni 31. detsembrini 2016. a. Vabariigi Valitsuse 8. juuni 2017. a korraldusega nr
167 pikendati Tartu Ülikooli luba koeproovide välismaal säilitamiseks ja uurimiseks kuni 31.
detsembrini 2018. a.
Esitatud taotlusega soovib Tartu Ülikool saada luba täiendavalt 750 geenidoonori
koeproovide välismaal säilitamiseks ja uurimiseks sama teadusuuringu raames kuni 31.
detsembrini 2018. a. Lisaks soovitakse selle teadusuuringu raames lisada uus uurimisasutus
– Norra Kuningriigis asuv teadusasutus BEVITAL (BEVITAL, Laboratoriebygget, 9 etg.,
Jonas Lies veg 87, 5021 Bergen, Norra Kuningriik).
Rasvumine on muutunud ülemaailmseks epideemiaks: Euroopas on sõltuvalt riigist
ülekaaluliste täiskasvanute osakaal 25–50%, kellest 10–40% on rasvunud. Kuna on leitud
seoseid rasvumise ja paljude ainevahetushäirete vahel, nagu näiteks teise tüübi diabeet,
südame isheemiatõbi, infarkt ja muud haigused, kaasa arvatud mitmed vähivormid, on
Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud rasvumise epideemiaks, millel on suur mõju
inimeste tervisele ja heaolule. Rasvumist põhjustavad nii keskkonna- kui geneetilised tegurid.
Rasvumise geneetiliseks komponendiks loetakse umbkaudu 50% ning ülejäänud 50% on
seotud erinevate keskkonnafaktoritega. Seetõttu on rasvumise ja ainevahetushäirete
geneetika uurimine muutunud väga oluliseks teadussuunaks ning on tähtis komponent
Euroopa Liidu programmi „Horisont 2020” tervena vananemise teadussuunas.
Senistes rasvumise geneetilistes uuringutes on ennekõike võrreldud normaalkaalus inimesi
ja ülekaalulisi inimesi ning tuvastatud nendevahelisi geneetilisi erinevusi. Selliste uuringute
raames on leitud rohkem kui 50 geenivarianti, mis on seotud inimese kehamassiga. Paraku
suudavad kõik need geneetilised variandid kombineerituna kirjeldada vaid väikest osa
rasvumise kogu geneetilisest komponendist.
Teadusuuring „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese
kaalutõusu pärssivaid faktoreid” läheneb rasvumise geneetika uurimisele teisest aspektist:
uuritakse alakaalulisi inimesi, kellel ei ole toitumisprobleeme. Selline probleemipüstitus aitab
loodetavasti leida geneetilisi variante, mis on seotud kiire ainevahetusega või aitavad muul
moel pärssida kaalutõusu. Peale geneetiliste variantide analüüsi kogutakse ka andmeid
ainevahetusproduktide kohta. Nende näol on tegemist inimese rakkudes olevate ainetega,
mille hulgast on perspektiivne leida biomarkereid, mis aitavad tuvastada terviseriske ning
ennetada ainevahetushaigusi.
Teadusuuringu eesmärk on leida geenivariante, mis aitavad pärssida kaalutõusu. Samuti
analüüsitakse paljusid ainevahetusprodukte, et leida selliseid, mis on seotud kiire
ainevahetusega ja kaitsevad ülekaalu eest.
Sama uuringu raames genotüpiseeriti geenivaramu 4437 geenidoonori DNA ning tehti
ülegenoomne assotsiatsiooniuuring (uuring, mille raames otsitakse haigusseoselisi
geenivariante kogu inimese genoomist). Assotsiatsiooniuuringus tuvastati mitmeid uusi
huvipakkuvaid geenivariante, mis võivad olla seotud kiirema ainevahetusega ja muude
inimese kaalu mõjutavate ainevahetusprotsessidega. Selleks, et leitud geneetilised lookused
siduda konkreetsete geenide ja nendes geenides olevate funktsionaalsete geenivariantidega,
on peale genotüpiseeritud sagedaste geenivariantide vaja täiendavat eksoomi
sekveneerimist (kogu inimese genoomi geene kandva osa kõigi geenivariantide
2
kindlakstegemist). Lisauuringud tehakse geenidoonoritele, kes valitakse vastavalt
assotsiatsiooniuuringus leitud geenialleelidele, et uurida huvipakkuvaid geene süvitsi.
Koeproovide välismaal uurimine on oluline teadustöö tegemiseks, sest rahvusvaheline
koostöö eeldab erinevate teadmiste ja kogemustega teadlaste ühistööd. Teadusuuringu
tegemist rahastatakse Šveitsi Nestlé terviseteaduste instituudi teadusgrandist.
Uuring kestab 31. detsembrini 2018. a.
Juhindudes inimgeeniuuringute seaduse § 29 lõikest 1 kiitis Tartu Ülikooli inimuuringute
eetika komitee 20. novembri 2017. a ja 19. veebruari 2018. a otsusega (protokollid nr 275/M-
18 ja 278/M-17) heaks eespool nimetatud teadusprojekti raames täiendavate koeproovide
uurimise ja säilitamise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.
2. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja võttes arvesse, et on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja
nende isikuandmete kaitse ning kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle ning et
koeproove ei kasutata Eesti seadusega keelatud viisil, otsustab Vabariigi Valitsus:
1) Anda Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 750 geenidoonori koeproove (kuni 10
mikrogrammi DNA-d ja kuni 500 mikroliitrit plasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi. Kogutud koeproove võib uurida ja säilitada väljaspool Eesti Vabariigi
territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4
tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete
kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et
koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab.
2) Koeproove säilitatakse ja uuritakse Šveitsis asuvas Nestlé terviseteaduste instituudis
(Nestlé Institute of Health Sciences S.A, Campus EPFL, Quartier de l’Innovation, Building
G&H, 1015 Lausanne, Switzerland) ja Norra Kuningriigis asuvas teadusasutuses BEVITAL
(BEVITAL, Laboratoriebygget, 9 etg., Jonas Lies veg 87, 5021 Bergen, Norra Kuningriik)
uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese
kaalutõusu pärssivaid faktoreid” („Genomic and metabolomic study to identify factors
implicated in resistance to weight gain”) tegemiseks.
3) Võimaldamaks Vabariigi Valitsusel tõhusalt kontrollida inimgeeniuuringute seaduse § 18
lõikes 4 kehtestatud nõuete täitmist, on Tartu Ülikool kohustatud teatama
Sotsiaalministeeriumile kui Vabariigi Valitsuse esindajale 2019. aasta jaanuari jooksul
järgmist:
a) Tartu Ülikoolile teatavaks saanud juhtumid, kui uuringu „Geneetiliste variantide ning
ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid” tõttu
väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning
tulenevalt sellistest rikkumistest Tartu Ülikooli poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused;
b) eelmisel kalendriaastal uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide
analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid” tõttu väljaspool Eestit säilitatud
koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused;
c) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit uuringu „Geneetiliste
variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid
faktoreid” tõttu, sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada
koeproove väljaspool Eestit;
d) eelmisel kalendriaastal uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide
analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid” aluslepingutesse tehtud
muudatused ja täiendused.
3
4) Loa kehtivus lõpeb 31. detsembril 2018. a.
3. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel
ja korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Jüri Ratas
Peaminister Heiki Loot
Riigisekretär
4
Vabariigi Valitsuse korralduse „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks
väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tartu Ülikool (registrikood 74001073, asukoht Tartu) esitas 30. mail 2018. a Vabariigi Valitsusele
taotluse loa saamiseks Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse (edaspidi geenivaramu) kogutud 750
geenidoonori koeproovide (kuni 10 mikrogrammi DNAd ja kuni 500 mikroliitrit plasmat ühe
geenidoonori kohta) säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.
Koeproovid soovitakse üle anda Šveitsi Konföderatsiooni ja Norra Kuningriiki teadusuuringu
„Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu
pärssivaid faktoreid“ („Genomic and metabolomic study to identify factors implicated in resistance
to weight gain“) raames.
Tartu Ülikool on varem saanud Vabariigi Valitsuselt kolm korda loa koeproovide üleandmiseks
välismaale nimetatud teadusprojekti raames:
1. 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 569 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni
2000 geenidoonori bioloogilist materjali (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi
vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on
tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada
võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise
ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus
keelab.
2. 30. juuli 2015. a korraldusega nr 309 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 500
geenidoonori koeproove (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe
geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud
geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate
andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja
säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus
keelab.
3. 8. juuni 2017. a korraldusega nr 167 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 2500
geenidoonori koeproove (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe
geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud
geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate
andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja
säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus
keelab.
Koeproovid on antud Šveitsis asuvale Nestlé terviseteaduste instituudile (Nestlé Institute of
Health Sciences S.A, Campus EPFL, Quartier de l’Innovation, Building G&H, 1015 Lausanne,
Switzerland).
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 569 ja 30. juuli 2015. a korraldusega nr
309 anti Tartu Ülikoolile luba koeproove välismaal säilitada ja uurida kuni 31. detsembrini 2016. a.
Vabariigi Valitsuse 8. juuni 2017. a korraldusega nr 167 pikendati Tartu Ülikooli luba koeproove
välismaal säilitada ja uurida kuni 31. detsembrini 2018. a.
Esitatud taotlusega soovib Tartu Ülikool saada luba täiendavalt 750 geenidoonori koeproovi
säilitamiseks ja uurimiseks sama teadusuuringu raames välismaal kuni 31. detsembrini 2018. a.
Lisaks soovitakse selle teadusuuringu raames lisada uus uurimisasutus – Norra Kuningriigis asuv
teadusasutus BEVITAL (BEVITAL, Laboratoriebygget, 9 etg., Jonas Lies veg 87, 5021 Bergen,
Norra Kuningriik).
Koeproovide välismaal uurimine aitab kaasa rahvusvahelise teaduskoostöö edendamisele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi
tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik (tel 626 9168; ingrid.ots-
[email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 656 9271;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Tartu Ülikool on geenivaramu vastutav töötleja, kelle eesmärk vastavalt inimgeeniuuringute
seaduse § 3 lõikele 1 on edendada geeniuuringute arengut, koguda teavet Eesti rahvastiku
tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise
parandamiseks. Kaalukas põhjus koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi on teadusuuringute tegemise vajadus. Uurimisvõimalused on
teadusasutuseti erinevad, mistõttu on kogutud geneetilise materjali igakülgseks uurimiseks vajalik
kasutada väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi olevaid uurimisvõimalusi.
Senistes rasvumise geneetilistes uuringutes on ennekõike võrreldud normaalkaalus inimesi ja
ülekaalulisi inimesi ning tuvastatud nendevahelisi geneetilisi erinevusi. Selliste uuringute raames
on leitud rohkem kui 50 geenivarianti, mis on seotud inimese kehamassiga. Paraku suudavad
kõik need geneetilised variandid kombineerituna kirjeldada vaid väikest osa rasvumise kogu
geneetilisest komponendist.
Teadusuuring „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese
kaalutõusu pärssivaid faktoreid” läheneb rasvumise geneetika uurimisele teisest aspektist:
uuritakse alakaalulisi inimesi, kellel ei ole toitumisprobleeme. Selline probleemipüstitus aitab
loodetavasti leida geneetilisi variante, mis on seotud kiire ainevahetusega või aitavad muul moel
pärssida kaalutõusu. Peale geneetiliste variantide analüüsi kogutakse ka andmeid
ainevahetusproduktide kohta. Nende näol on tegemist inimese rakkudes olevate ainetega, mille
hulgast on perspektiivne leida biomarkereid, mis aitavad tuvastada terviseriske ning ennetada
ainevahetushaigusi.
Teadusuuringu eesmärk on leida geenivariante, mis aitavad pärssida kaalutõusu. Samuti
analüüsitakse paljusid ainevahetusprodukte, et leida selliseid, mis on seotud kiire ainevahetusega
ja kaitsevad ülekaalu eest.
Sama uuringu raames genotüpiseeriti geenivaramu 4437 geenidoonori DNA ning tehti
ülegenoomne assotsiatsiooniuuring (uuring, mille raames otsitakse haigusseoselisi geenivariante
kogu inimese genoomist). Assotsiatsiooniuuringus tuvastati mitmeid uusi huvipakkuvaid
geenivariante, mis võivad olla seotud kiirema ainevahetusega ja muude inimese kaalu mõjutavate
ainevahetusprotsessidega. Selleks, et leitud geneetilised lookused siduda konkreetsete geenide
ja nendes geenides olevate funktsionaalsete geenivariantidega, on vaja peale genotüpiseeritud
sagedaste geenivariantide täiendavat eksoomi sekveneerimist (kogu inimese genoomi geene
kandva osa kõigi geenivariantide kindlakstegemist). Lisauuringud tehakse geenidoonoritele, kes
valitakse vastavalt assotsiatsiooniuuringus leitud geenialleelidele, et uurida huvipakkuvaid geene
süvitsi.
Geenivaramu andmed sobivad sellesse uuringusse seetõttu, et geenivaramu on
populatsioonipõhine andmebaas, mis sisaldab piisavalt suurt hulka uuringu tegemiseks vajalikke
täpsete diagnoosidega isikute andmeid koos lisatunnustega (nagu näiteks vanus, sugu, teised
põetavad haigused jne). Samas ei ole geenivaramu andmebaas kogutud spetsiaalsete
haigusrühmade alusel, mis annab võimaluse hinnata ka uuritavate muutuste esinemist
elanikkonnas tervikuna. Sarnaseid andmebaase ei ole maailmas väga palju.
Vastutavad uurijad ja täitjad
TÜ Eesti geenivaramu vastutav uurija:
Andres Metspalu, M.D., Ph.D.
Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu direktor
Riia 23b, Tartu 51010
Tel: +372 737 5066; +372 506 3088
E-post:
[email protected]
Nestlé terviseteaduste instituudi vastutav täitja:
Jörg Hager, Ph.D.
Geneetikaosakonna juht
Nestlé terviseteaduste instituut
Campus EPFL
Quartier de l’Innovation
Batiment G
CH-1015 Lausanne
Switzerland
Tel +41 21632 6125
E-post:
[email protected]
BEVITAL-i vastutav täitja.
Gry Kvalheim
Tegevjuht, juhatuse liige
BEVITAL, Laboratoriebygget, 9 etg
Jonas Lies veg 87
5021 Bergen, Norway
Tel +4755974694
E-post:
[email protected]
Projekti jooksul on seni välismaale üle antud 2500 geenidoonori DNA-d (ehk kõik planeeritud
DNA-d) ning 864 geenidoonori vereplasmad. Esialgsete uurimistulemuste põhjal on leitud kaks
huvipakkuvat ühenukleotiidset muutust ning üks koopia arvu muutus, mis on headeks
kandidaatideks edaspidistes konstitutsionaalse ehk loomupärase kõhnuse uuringutes. Praegu
toimub saadud tulemuste replikatsioon ehk kordusuuring sõltumatute andmestike põhjal.
Praeguse seisuga on analüüsitud nii genotüpiseerimisandmed kui ka eksoomide
sekveneerimisandmed, kuid pooleli on vereplasmade saatmine Lausanne’i, kus neist määratakse
inimeste metaboliitide profiil. Metaboliitide näol on tegemist organismis leiduvate
ainevahetusproduktidega, mis on vahelüliks inimese geneetika ja mitmete haiguste tekkimise
vahel. Seepärast oleks oluline nimetatud uuringu raames viia lõpule nende määramine ning
koosanalüüs valitud indiviidide genoomiandmetega.
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee kiitis 20. novembri 2017. a ja 19. veebruari 2018. a
otsusega (protokollid nr 275/M-18 ja 278/M-17) heaks eespool nimetatud teadusprojekti raames
täiendavalt 750 geenidoonori koeproovi uurimise ja säilitamise välismaal.
Geenivaramus hoitakse iga geenidoonori kohta tema vereproovist eraldatud pärilikkusainet ehk
DNA-d, vereplasmat ja valgeid vererakke. Neid materjale nimetatakse koeproovideks.
Geenivaramu on uuringu raames saatnud kuni 2500 geenidoonori koeproovid (kuni 30
mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) Šveitsis
asuvale Nestlé terviseteaduste instituudile. Nüüd soovib geenivaramu väljastada täiendavalt 750
geenidoonori koeproovid (kuni 10 mikrogrammi DNA-d ja kuni 500 mikroliitrit plasmat ühe
geenidoonori kohta) Nestlé terviseteaduste instituudile ja BEVITAL-ile. Väljastatud koeproovi
kogus on arvestatud selliselt, et kogu materjal kulub analüüside tegemiseks. Kui analüüsidest
jääb bioloogilist materjali üle, hävitatakse see analüüsi tegemise kohas.
Koeproovid väljastatakse vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 20 lõike 1 ja § 22 lõike 4
nõuetele kodeerituna ja hulgana, mis tähendab, et nende põhjal ei saa midagi väita konkreetse
geenidoonori kohta ning need on kõlblikud üksnes teaduslikuks uurimistööks. Isikulist
informatsiooni koeproovidega kaasa ei anta.
Koeproovide saajaga on sõlmitud leping vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõikele 3 ning
proovid on väljastatud kooskõlas sama seaduse §-ga 20 ja sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a
määrusega nr 126 „Geenidoonori koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse
väljastamise kord“. Tartu Ülikool on kontrollinud ja veendunud, et koeproovide saaja täidab kõiki
Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrusega nr 43 „Geenivaramu volitatud töötlejale
esitatavad nõuded“ kehtestatud tingimusi seoses koeproovide säilitamisega. Proovide saajaga
sõlmitavas lepingus sätestatakse proovide saaja volituste ulatus ning kohustused ja õigused
suhetes Tartu Ülikooliga. Lepingus on määratud nõuded, millele proovide saaja peab vastama,
proovide kasutamise eesmärk, proovide saaja vastutus ning Tartu Ülikooli õigused geenivaramu
vastutava töötlejana kontrolli tegemisel ja sanktsioonide rakendamisel. Samuti on lepingus
sätestatud Tartu Ülikooli kui geenivaramu vastutava töötleja kohustuste täitmiseks,
geenidoonorite isikuandmete ja õiguste kaitstuse tagamiseks ning õigusaktide sätete järgimiseks
vajalikud tingimused. Tartu Ülikool on jätnud endale õiguse keelduda koeproovide väljastamise
lepingu täitmisest, kui selgub, et koeproove kasutatakse vastuolus lepingu või inimgeeniuuringute
seaduse sätetega või kui ilmneb, et ei ole tagatud geenidoonorite isikuandmete või õiguste
kaitstus.
Proovide saajaga sõlmitud lepingus on koeproovide saajale pandud kohustus järgida
sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruses nr 127 „Geenidoonori kodeeritud koeproovi, DNA
kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“ sätestatud nõudeid, muu hulgas
nõudeid säilitusruumidele, proovide säilitamiseks ettevalmistamisele ja säilitamisele ning nõuet
ohutusplaani olemasoluks. Proovide saaja on võtnud endale vastutuse tagada tema säilitatavate
proovide kaitsmine varguse, loata kopeerimise, hävimise ja rikkumise eest ning kohustuse
hüvitada kogu kahju, mis võib tekkida seoses lepingu rikkumisega.
Vastutus kolmandate osapoolte (näiteks geenidoonorite) õiguste rikkumise eest on täielikult
rikkuja kanda. Seega on geenidoonoritel enda õiguste kaitseks võimalik esitada nõudeid samadel
alustel nagu juhul, kui nende õigusi on rikutud Eesti Vabariigi territooriumil asuvate koeproovide
kasutamisel.
Koeproovide väljastamise kohta on koostatud inimgeeniuuringute seaduse § 20 lõikes 2 ja
sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruses nr 126 „Geenidoonori koeproovi, DNA kirjelduse
ja terviseseisundi kirjelduse väljastamise kord“ sätestatule vastav väljastamisprotokoll, mis
võimaldab geenidoonori isiku õigusvastasel avalikustamisel kõikide geenidoonori kohta käivate
informatsiooniallikate hävitamist vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 10 lõikele 2.
Selleks, et Vabariigi Valitsus omaks ülevaadet sellest, kellele koeproovid on väljastatud, ning
saaks teha tõhusat kontrolli selle üle, et koeproove ei kasutata viisil, mida Eesti õigusaktid
keelavad, kohustab Vabariigi Valitsus korraldusega Tartu Ülikooli andma iga kalendriaasta algul
(jaanuaris) Sotsiaalministeeriumile Vabariigi Valitsuse esindajana teavet selle kohta, kellele on
koeproove väljastatud eelmise kalendriaasta jooksul, kellele kavatsetakse koeproove väljastada
ning milliseid muudatusi on eelmise kalendriaasta jooksul tehtud uuringu „Geneetiliste variantide
ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“
aluslepingutesse.
Koeproovide kasutamist viisil, mida Eesti seadus keelab, ei ole võimalik täielikult välistada.
Seepärast on oluline, et juhul, kui ilmneb, et koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus
keelab, sõltub geenidoonorite õiguste kaitstus sellest, kas rikkumised avastatakse ja kuidas neile
reageeritakse. Et Vabariigi Valitsus omaks ülevaadet aset leidnud rikkumistest ja sellest, kuidas
neile on reageeritud, kohustab Vabariigi Valitsus Tartu Ülikooli andma iga kalendriaasta algul
Sotsiaalministeeriumile Vabariigi Valitsuse esindajana teavet avastatud rikkumistest ning
rikkumistest tulenevalt ette võetud ja kavandatavatest tegevustest.
Loa kehtivus koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi lõpeb
31. detsembril 2018. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat eelnõus reguleeritud ei ole.
4. Korralduse mõjud
Eelnõu ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise
suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste
töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele.
Eelnõuga antakse Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 750 geenidoonori koeproove (kuni
10 mikrogrammi DNA-d ja kuni 500 mikroliitrit plasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi, Šveitsis asuvas Nestlé terviseteaduste instituudis ja Norra Kuningriigis
asuvas teadusasutuses BEVITAL uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide
analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ tegemiseks kuni 31. detsembrini 2018.
a.
5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse
rakendamise eeldatavad tulud
Taotletav uurimistöö ei nõua lisatööjõu palkamist ega uuritavatele kompensatsiooni maksmist.
Teadusuuringu tegemist rahastatakse Šveitsi Nestlé terviseteaduste instituudi teadusgrandist.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kõikidele
ministeeriumidele.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0639 - Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09ac11e7-585f-4a87-afd7-34846b9d43d9
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09ac11e7-585f-4a87-afd7-34846b9d43d9?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main