dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 29. juuni 2018
Viit
1-12/1519-1
Registreeritud
29. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
19. juuli 2018

Failid

  • 📎HTM-3186_VTK.bdoc2102 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 29.06.2018 nr 9.3-1/18/3186 Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisa: 1. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Üliõpilaskondade Liit Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Swedbank AS AS SEB Pank Luminor Bank AS AS LHV Pank Coop Pank AS Danske Bank A/S Eesti filiaal Allan Padar 735 4070 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 26.06.2018 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Õppelaenu võtjate arv on alates 2009. aastast pidevalt langenud, mis annab tunnistust sellest, et kehtiv süsteem ei pruugi enam vastata õppijate vajadustele või üleüldiselt vajadust sellisel kujul õppelaenule ei nähta. Kui 2005/2006. õa võttis õppelaenu 44% (n=27 031) kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest (n=61 463), siis 2015/2016. õa-ks langes vastav osakaal 6%-ni (õiguslikke n=55 740; õppelaenu võtjaid n=3574). Õppelaenu võtjate osakaalu langusena võib välja tuua kaks peamist põhjust. Esiteks, alates 2009. a jõustunud seadusemuudatus, millega lõpetati riigi poolne õppelaenude kustutamine riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse teenistujate ja avalik-õigusliku juriidilise isiku töötajatele. Kui aastal 2008 võeti uusi õppelaene 43,6 miljoni euro ulatuses, siis 2009 oli selleks näitajaks 30,4 miljonit eurot (joonis 1.). Teiseks, õppelaenu languse põhjus on kindlasti ka 2013/2014. õppeaastast kõrgharidusreformiga tasuta kõrghariduse omandamise võimalus täiskoormusega eestikeelsetel õppekavadel ning uue vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi rakendamine. Samuti on õppelaenu võtmise langusele kindlasti kaasa aidanud ka üldine elatustaseme tõus ja kasvanud finantskirjaoskus, mis on pannud inimesed vastutustundlikumalt laenu võtmisesse suhtuma. Õppelaenu vähenenud atraktiivsust on rõhutanud ka krediidiasutused. Vaatamata sellele on õppelaen meetmena teatud grupile õppuritest endiselt oluline - osakoormuses õppijad, erakõrgkoolides ja erakutseõppeasutustes õppivad õppurid, mitte eestikeelsetel õppekavadel õppijad, kus õpe on tasuline, välismaal õppijad ning madalama sissetulekuga peredest pärit üliõpilased, kes ei kvalifitseeru vajaduspõhisele õppetoetusele, kuid kelle sissetulekud ei ole õpingutega kaasnevate kulude katmiseks siiski piisavad. 1 Joonis 1. Antud uued õppelaenud ja nende muutus eelneva aastaga võrreldes. Allikas: Eesti Pank Õppelaenu võtjateks on seni olnud pigem 20-21 aastased kõrghariduse I astme (bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe) üliõpilased. 2015/2016. õppeaastal jagunesid 3574 õppelaenu võtjat vastavalt 487 kutseõppuri (4% laenuõiguslikest) ning 3087 kõrghariduse õppuri (7% laenuõiguslikest) vahel. Kõikide laenuvõtjate hulgas oli nimetatud aastal ka 224 (6.3% võtjatest) välisriigis õppivat Eesti õppurit. Vahemikus 2005 kuni 2015 said õppelaenu võtmisega samal aastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu keskmiselt 77% õppuritest ehk võib öelda, et suur hulk õppuritest käis tööl ja teenis lisaks veel ka isiklikku tulu. See tähendab, et enamus õppelaenu võtjatest on sellised, kes on õpingute ajal valmis töötama, suurendades samaaegselt ka oma võlakohustusi, mis viitab selgelt vajadusele parandada enda elatustaset. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on õppelaenu võtmise trende ja õppelaenu võtjaid analüüsides ning partnerite ja krediidiasutustega suheldes kaardistanud peamised probleemkohad kehtiva õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) alusel jagatava õppelaenu süsteemis. Probleemkohtadele on tähelepanu juhtinud nii Eesti Üliõpilaskondade Liit (edaspidi EÜL) kui ka õppelaenu väljastavad krediidiasutused ning need on: 1) Õppuri jaoks kõrge õppelaenu intressimäär. Õppurite seisukohast on tänane õppelaenu süsteem jäänud ajale jalgu, kuna on väga pikka aega püsinud muutumatuna. Õppelaenu intressimäär õppelaenu summalt on 1990-ndate keskpaigast olnud seadusega määratud. Kehtiva ÕÕS-i § 16 lg 5 sätestab, et riigi tagatud õppelaenu intressimäär õppelaenu summalt on 12. kuu Euribor, pluss kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Laenusaaja jaoks aga ka mitte rohkem kui 5% aastas. Võrdluseks, et 19.01.2018 seisuga oli 12 kuu Euribor -0,191%. Kui Eesti krooni kehtivuse ajal oli 5%-line intressimäär pigem soodusintress pikaajalistele laenudele, siis euro kasutusele võtmisega ning Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole 5% intress enam soodne, eriti olukorras, kus Euribor on pikka aega püsinud väga madalal tasemel. 2) Rahalised kohustused õpingute ajal. Lisaks intressimäärale võib laenusaajatele probleeme valmistada ka laenuintressi tasumisega tekkivad rahalised kohustused õpingute ajal. Oluline on optimeerida õppurite rahalisi kohustusi õpingute ajal, kuna suur osakaal õppuritest töötab õpingute ajal pelgalt selle pärast, et katta oma elamiskulusid.1 Kord aastas tekkivad rahalised kohustused intresside tasumise näol raskendavad õppurite olukorda veelgi. On esinenud ka juhtumeid, kus uus õppelaen 1 2016. aastal töötas Eesti üliõpilastest kas regulaarselt või aeg-ajalt 66% (allikas: Eurostudent VI (2017), lk 52 ja 60). 2 võetakse pelgalt eelmise õppelaenuga kaasnenud intresside tasumiseks. Õpingute ajal tekkivad liigsed rahalised lisakohustused ei mõju sageli hästi õppurite õpitulemustele ega edasijõudmisele, kuna sunnivad õppurit õpingute ajal tööle, mille arvelt väheneb õpingutele pühendatud aeg. Uuringud on õpingute katkestamise oluliste põhjustena välja toonud just liigset töökoormust õpingute ajal, mille on tinginud õppijate rahalised kohustused.2 Õpingute ja töötamise ühitamine võib olla küll positiivne, eriti kui töötatakse õpitava erialaga seotud valdkonnas, kuid sageli osutub vastupidiselt hoopis problemaatiliseks, mille tagajärjeks on tihti katkestamine, kuna koormus õppuri jaoks kasvab liigseks. Et optimeerida õppuri rahalisi kohustusi õpingute ajal, peaks ka õppelaenu peamine eesmärk olema võimaldada õpingutele pühendumist. 3) Kahe käendajaga õppelaenu tagamine. Kahe piisava sissetulekuga käendaja nõue on laenu taotlejale sageli koormav ning takistuseks õppelaenu saamisel. Eriti puudutab see nt üksikvanemaga peredest pärit õppureid, lastekodulapsi või sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras olevaid õppureid, mille tõttu on õppelaenu vajaval sihtgrupil risk sellest ilma jääda suurem.3 Ka õppelaenu väljastavate krediidiasutuste seisukohast on tänase süsteemi kitsaskohaks suhteliselt väiksemahulise laenu puhul liigne administreerimiskulu. Administreerimiskulu tekitab ÕÕS-i § 19 lg 1 tulenev nõue, et õppelaenu tagamisel on kohustuseks vähemalt kahe isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Perioodil 2005-2016 võeti keskmiselt 95% õppelaenudest käenduse alusel, mis on krediidiasutuste väitel toonud käenduste suure hulga tõttu ebamõistliku administreerimise kulu, küllaltki väiksemahulise laenu kohta - õppelaenu jääk 2017. a lõpu seisuga oli 95,4 mln eurot ning üleval olevaid õppelaenu lepinguid ligikaudu 51 tuhat (maksimaalmäär 2017/2018. õppeaastal 1920€). 4) Õppelaenu tagasimaksmise algus. Kehtiva ÕÕS-i § 18 lg 1 järgi on laenusaajal kohustus alustada laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta ei ole asunud jätkama õpinguid. Pärast õpingute lõppu seisavad üliõpilased mitmete väljakutsete ees, millest üheks on kindlasti sobiva töökoha leidmine ja iseseisva elu alustamine. „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuringu“4 järgi kulus 10%-l kuni 24. aastastel vilistlastel õpingute järgselt töö leidmiseks kas 1 aasta või kauem ning 7%-l rohkem kui pool aastat ja vähem kui 1 aasta. Seega võib lõpetamise järgselt õppelaenu laenusumma tagasimaksmise alustamiseks ette nähtud kuni 12 kuud olla küllaltki lühike periood, mis ei pruugi veel võimaldada õppuril tööd leida ega sellega seoses ka iseseisvat sissetulekut teenima hakata, mis võimaldaks õppelaenu tagasimaksmisega algust teha. Kiirelt töökoha ja püsiva sissetuleku mitte leidmine võib suurendada ka teatud perioodiks õppelaenu võtjal võimaliku õppelaenu võla tekkimist. Samuti võib kiirete rahaliste kohustuste tekkimine õpingute järgselt sundida lõpetajat valima oma erialaga mitte seotud ametikoha, pelgalt selleks, et leida sissetulek, mis võimaldaks alustada õppelaenu tagasimaksetega. 5) Õppelaenu andjate valimine konkursi korras. Kehtiva ÕÕS-i § 16 lg 2 järgi valitakse õppelaenu andjad avaliku konkursi korras, mille tingimused ja tulemused kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister, kes sõlmib riigi nimel 2 Šults. K., (2015), „Õpingute katkestamise põhjused ja õpingutega jätkamise motivatsioon“, Tallinna Tehnikaülikooli õpingud katkestanute uuring. 3 EÜL-i ja krediidiasutuste poolt välja toodud probleemkoht ning kodanike pöördumised HTM-i poole. 4 Ernst & Young, (2017), „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“ (https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/vil2015_aruanne.pdf) 3 krediidiasutustega ka õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Seni on avalikke konkursse korraldatud vaid üksikutel kordadel, kuid huvilisi õppelaenu pakkumiseks on vahepealsel perioodil olnud veelgi. Kehtivas seaduses ei ole kuidagi täpsustatud, millistele tingimustele peab krediidiasutus vastama, selleks et osaleda edukalt konkursil ning pakkuda õppelaenu. Taoline ebamäärane olukord tekitab segadusi eelkõige krediidiasutustes, kes sooviksid hakata õppelaenu väljastama. Olukorras, kus krediidiasutused peavad juba niigi Eestis tegutsemiseks taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba, ei ole mõistlik õppelaenu pakkumiseks kehtestada veel eraldi konkurssi. 6) Õppelaenu võlgnevustega seotud riigipoolsete riskide vähendamine. Kehtiva ÕÕS- i järgi on õppelaenu näol tegemist täielikult riigi poolt tagatud laenuga, sh nii õppelaenu põhiosa kui ka sellelt laekuv intress, ning laenu tasumata jätmisega seotud riskid on täielikult riigi kanda, mis ei ole proportsionaalne. 2017. a rakendus riigitagatis 90-l korral, summas 232 000 eurot. 2016. a 102-l korral, summas 258 000 eurot; 2015. a aga 144-l korral, summas 361 000; 2014. a 173 laenu ja 478 000 eurot. Õppelaenu võlglaste üldarv 2017. a lõpu seisuga on 961 (võlgade kogusumma 1 616 000 eurot), kuid nt aastal 2013 oli vastav näitaja 2927 (võlgade summa 5 601 000 eurot). 2. Sihtrühm 1) Õppelaenuõiguslikud õpilased ja üliõpilased. Vastavalt kehtiva ÕÕSi § 15 lg 1 järgi on õigus õppelaenu saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam ning kes:  on täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või  on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või  õpib välisriigis eelnevalt loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis. Isikul on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi (§ 15 lg 3). Õppelaenu ei saa taotleda akadeemilisel puhkusel viibimise ajal (§ 15 lg 4). Samuti peab õppelaenu taotlejal olema tagatis (§ 19 lg 1) ning õpilane või üliõpilane ei tohi olla õppelaenuvõlglane (§ 17 lg 2). 2015/2016. õppeaastal jõustus ÕÕSi muudatus, mis võimaldab alates 2015/2016. õppeaastast õppelaenu taotleda ka osakoormuses olevatel õppuritel. Sellega kasvas märgatavalt õppelaenuõiguslike õpilaste arv. Kui 2015/2016. õppeaastal oli õppelaenuõiguslikke õppijaid kokku 55 740 (11 120 kutsehariduse õpilast ja 44 620 üliõpilast), moodustades 73% kõikidest õppuritest, siis õppeaasta varem oli nende arv 46 915 (9273 kutsehariduse õpilast ja 37 642 üliõpilast), moodustades 58% kõikidest õppuritest (joonis 2.). Sellegi poolest ei kasvanud õppelaenu võtjate arv. Õppelaenu võtjate statistika peegeldab õpilaskonna üldist koosseisu. Viimastel aastatel on õppelaenu võtjatest kõige suurem osakaal olnud kõrghariduse I astme üliõpilased (2012 – 70%; 2013 – 67%; 2014 – 66%; 2015 – 64%). Seejärel kõrghariduse II aste (2012 – 19%; 2013 – 19%; 2014 – 19%; 2015 – 21%), kutseharidus (2012 – 10%; 2013 – 12%; 2014 – 13%; 2015 – 4 14%) ning kõige vähem võetakse õppelaenu kõrghariduse kolmandal astmel (viimasel neljal aastal 1% kõikidest õppelaenu võtjatest). Kõige suurem osa õppelaenu võtjatest moodustavad ülikoolide üliõpilased (2012 – 60%; 2013 – 58%; 2014 – 58%; 2015 – 58%), rakenduskõrgkooli õppurid (2012 – 24%; 2013 – 24%; 2014 – 24%; 2015 – 24%), kutseõppurid (2012 – 12%; 2013 – 13%; 2014 – 12%; 2015 – 12%) ning kõige väiksema osa õppelaenu võtjatest moodustavad väliskõrgkoolides õppivad õppurid (2012 – 4%; 2013 – 5%; 2014 –6%; 2015 – 6%). Joonis 2. Kutse- ja kõrghariduses õppelaenuõiguslike ja õppelaenu võtjate arv. Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem ja krediidiasutuste poolt esitatud info HTM-le 2) Õppelaenu käendajad. Õppelaenu käendajaks võib olla Eesti kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik (ÕÕS § 19 lg 1). HTM-i andmete põhjal võeti perioodil 2005-2015 keskmiselt 95% õppelaenudest käenduse alusel. 3) Õppelaenu väljastavad krediidiasutused. Vastavalt ÕÕS § 16 lg 2 järgi valitakse õppelaenu andjad avaliku konkursi korras, mille kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister. Perioodil 2005-2015 on kõige rohkem õppelaenu võtjaid olnud AS Swedbank- ist (65,9%), millele järgneb AS SEB Pank (31,9%) (allikas: Eesti hariduse infosüsteem - EHIS). Ülejäänud krediidiasutuste osakaalud on märkimisväärselt väiksemad – Nordea Bank AB Eesti filiaal (1,4%); AS Eesti Krediidipank (0,4%) ja Danske Bank A/S Eesti filiaal (0,4%). Uute võimalike konkursside tulemusel võib lisanduda uusi krediidiasutusi, kes pakuvad õppelaenu. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eesmärgid on kirjeldatud lähtuvalt käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) punktis 1 välja toodud probleemipüstitustest. 1) Alandada senini kehtivat õppelaenu intressimäära. Õppelaenu süsteemi muutmise eesmärk on anda laenusaajale võimalus võtta senisest soodsamatel tingimustel õppelaenu. Õppelaenu eesmärk peab olema õppuri igatine toetamine õppes osalemises, et ta saaks rohkem pühenduda õpingutele. Tulenevalt praegusest turuolukorrast peaks riigi poolt garanteeritud õppelaenu intressimäär olema madalam kui 5%. See tähendab, et tuleks üle vaadata laenuintressi tingimused ning laenuintressi määra alandada. Täpne intressimäär on kavas välja töötada koostöös Rahandusministeeriumi (edaspidi RaM) ja krediidiasutustega. 2) Laenuvõtjate rahaliste kohustuste optimeerimine õpingute ajal. Laenusaaja aspektist on oluline lisada süsteemi õppelaenu tagasimaksmisel paindlikkust. Seda 5 lisaks, kui krediidiasutused võimaldaksid laenuvõtjal valida, kas laenuintressi tasumist alustatakse juba õpingute ajal või makstakse pärast õpingute lõppu koos põhisummaga. Samuti võimaldaks paindlikkust lisada, kui hajutada senist aastas ühekordset intresside tasumist õpingute ajal. Valikuvõimalus võimaldaks õppuritel vähendada õppeperioodil tekkivaid kulutusi. Küll aga tuleb arvestada, et laenuintressi tagasimaksemise edasilükkamisel muutuks tagasimakstav õppelaenu kogusumma kokkuvõttes laenusaaja jaoks suuremaks. Sellegi poolest on mõistlik kaaluda paindlikke võimalusi laenu tagasimaksmiseks, mis võimaldaksid optimeerida rahalisi kohustusi õpingute ajal, mil õppurid ei pruugi omada veel üldse isiklikku sissetulekut. 3) Vähemalt üks käendaja senise vähemalt kahe käendaja nõude asemel. Vähemalt ühe käendaja nõue lihtsustab õppuri jaoks õppelaenu taotlemist. See tagab parema ligipääsu õppelaenule neile, kes seda enim vajaksid – üksikvanemaga või madala sissetulekuga peredest pärit õppurid, lastekodulapsed. Ühe käendaja vähenemine suurendab mõnevõrra riigi riski õppelaenu võlgnevus kätte saada olukordades, kus laenuvõtjalt ei ole võimalik seda kätte saada. Samas on riigile üle tulnud õppelaenude osakaal iga-aastaselt vähenenud, mis viitab õppelaenu heale tagasilaekumisele, mille tõttu ei ole rangemad tingimused mõistlikud ega sageli ka põhjendatud. Ühe käendaja nõude säilimine on siiski oluline riigi seisukohast, kuna tagab riigile õppelaenu võlgnevuse korral suurema võimaluse õppelaenu võlg kätte saada, kui käendajate puudumisel. Samuti saavad krediidiasutused anda soodsamalt laenu eeldusel, et kehtivad lihtsad reeglid ja madalad administreerimiskulud. Administratiivkulu vähendaks kahe käendaja asemel ühe käendaja nõue. 4) Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendamine. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb õppelaenu võtjal õpingute lõppedes alustada laenusumma tagasimaksmisega hiljemalt 12 kuud pärast õpingute lõppu või muul põhjusel kui ta ei ole asunud õpinguid jätkama. 12. kuu nõue võib äsja õpingud lõpetanud noore jaoks olla küllaltki lühike periood, et leida vajalik töö ning püsiv iseseisev sissetulek õppelaenu tagasimaksmise alustamiseks. Selle tõttu on mõistlik kaaluda muudatusi senises regulatsioonis ning tagasimaksmise alguse tähtaega pikendada. Kui lõpetaja on sunnitud alustama õppelaenu tagasimaksmisega olukorras, kus lõpetamise järgselt pole veel tööd leidnud, suurendab see oluliselt riski õppelaenu võlgnevuse tekkeks. Seega on plaanitava muudatuse üheks eesmärgiks ka õppelaenu võlgnevusega seotud riskide alandamine. Teiseks eesmärgiks on anda laenuvõtjale pikem stardiaeg, mis võimaldaks tal vabamalt ellu astuda. Küll aga on oluline silmas pidada, et tagasimaksmise alguse edasilükkamine muudab tagasimakstava õppelaenu kogusumma lõppkokkuvõttes laenuvõtjale suuremaks jooksvate intresside tõttu, kuna makseperiood pikeneb. 5) Õppelaenu turule sisenemise lihtsustamine krediidiasutustele. Eraldi konkursi korraldamine Finantsinspektsioonilt juba loa saanud krediidiasutustele ei ole mõistlik. Eesti Vabariigis juba tegevusloa saanud krediidiasutuste puhul on mõistlik lähtuda üldistest nõuetest krediidiasutustele. Tegevusloa saamine on juba iseenesest piisav garantii. See võimaldaks praeguse olukorraga võrreldes oluliselt lihtsamalt ja selgematel tingimustel siseneda krediidiasutustel õppelaenu turule. Samuti võimaldaks selgemate tingimuste sätestamine avada rohkem õppelaenu turgu uutele potentsiaalsetele pakkujatele. 6) Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine. Riigi seisukohast on oluline vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlgnevusega seotud riske ehk teisisõnu, 6 eesmärk on vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste hulka ning riigi kulu õppelaenu võlgade tagamiseks. Selleks tuleks: a. Kaaluda seaduses volitusnormi alusel käendajatele teatavate tingimuste kehtestamist. Nõutavale vähemalt ühele käendajale tingimuste kehtestamine annaks riigile suurema kindluse, et tekkinud õppelaenu võlgnevuse korral saavad krediidiasutused laenuvõla maksejõuliselt käendajalt tagasi enne kui rakendub riigitagatis. b. Võimaldada riigigarantii rakendumisel õppelaenu võlglastelt ja käendajatelt võla kätte saamist läbi füüsilise isiku tulumaksutagastuse. Nt enne ei tagastata riigi poolt tulumaksu, kui ei ole riigile õppelaenu võlg tasutud. Kokkuvõtteks, muudatuste eesmärk on luua senisest paindlikum õppelaenu süsteem, mis on kasulik kõigile kolmele osapoolele (laenusaaja – laenuandja – riik). Nagu öeldud, muutub muudatuste järgselt õppelaen taotlejale soodsamaks ja kogu süsteem paindlikumaks – laenuintress väheneb, laenuintressi tagasimaksmisel tekib süsteemi paindlikkus, kus krediidiasutustel on võimalus pakkuda õppuritele võimalust intresside tagasimaksmisel paindlikkust ning võimaldada tagasimakseid alles pärast õpinguid. Lisaks senise, vähemalt kahe käendaja või kinnisvara tagatise asemel hakkab kehtima vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõue, mis lihtsustab teatud grupile õppelanule ligipääsu. Eesmärk on kujundada õppelaenu süsteem rohkem õppurit toetavaks meetmeks. Küll aga tuleb arvestada, et hilisem laenuintressi tasumine muudab tagasimakstava õppelaenu summa lõppkokkuvõttes laenusaaja jaoks suuremaks. Krediidiasutustel on võimaik väljastada laene efektiivsemalt, kuna kahe käendajaga lepingu sõlmimise asemel piisab vaid ühest käenduslepingust. Samuti muudab vähemalt ühe käendaja nõue õppelaenu taotlemise lihtsamaks õppuritele, eriti kehvema sotsiaalmajandusliku olukorraga perekondadest pärit õppuritele. Riigi jaoks väheneks rahaline koormus riigitagatise rakendumisel, kuna väheneb riigile üle tulevate õppelaenu võlgade arv. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Selles VTK-s käsitletud teemad on reguleeritud järgmises õigusaktis: - õppetoetuste ja õppelaenu seadus (vastu võetud 07.08.2003). Valdkonna arengueesmärgid on määratud järgmistes strateegiadokumentides: - Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. Eesmärgiks eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu vähendamine. - Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EEÕS2020) ja selle kõrgharidusprogramm ning kutseharidusprogramm. Programmid seavad eesmärgiks õppes osaluse kasvu, õppes püsimise ning õppija toimetuleku parandamise. Tulemuseks on eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu vähenemine. - Vabariigi Valitsuse tegevuskava 2016-2019 ja tegevusprogramm. Tegevusprogramm seab eesmärgiks vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64aastased) osakaal alla 26%. 7 5. Tehtud uuringud - „Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs“.5 Uuringuga koguti infot Eesti üliõpilaste kohta sellistel teemadel nagu üliõpilaste erialavalik ja rahulolu õpingutega, ligipääs kõrgharidusele, eluolu kui ka üliõpilaste sissetulekud ja kulutused. Uuring andis kinnitust, et õppelaen on teatud gruppide jaoks endiselt oluline. Nt 24% õpirändesse minejatest rahastavad oma õpinguid välisriigis kas tavapärase Eesti õppetoetusega või Eestist saadava õppelaenu toel. Samuti moodustavad kuni 24-aastaste esimese astme üliõpilaste sissetulekutes erinevad toetused, stipendiumid ja õppelaen pea kolmandiku (29%). - 2017. aastal analüüsis HTM õppelaenu võtjate profiili. Antud VTK koostamisel on lähtutud analüüsiga selgunud statistilistest andmetest – õppelaenu võtjate arv, lepingute arv, õppelaenu õiguslike õppurite arv jne. - 2017. valmis HTM-i tellimusel „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“6, milles uuriti ka vilistlaste peamisi sissetulekuallikaid, sh oli üheks vastusevariandiks „õppelaen ja/või muud laenud“. Uuringust selgub, et õppelaen kui ühe sissetuleku allikana iseloomustab pigem nooremaid ning kõrghariduse esimese astme õppureid. - Õppelaenu temaatikat on pikemalt käsitletud ka rahvusvahelistes uuringutes. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD teeb iga-aastaselt ülevaate haridusvaldkonna indikaatoritest uuringuga „Education at a Glance“7, kus esitatakse ka riikidevaheline võrdlus õppelaenu statistika ja süsteemide kohta. Õppelaenu süsteemi muudatusi kavandades on mõistlik võtta arvesse teiste riikide parimaid praktikaid ning kogemusi, mida on VTK-d ette valmistades tehtud käesoleva VTK punktis nr 8. 6. Kaasatud osapooled Hetkel kehtivaid õppelaenu tingimusi ning probleemkohti on varasemalt arutatud ka EÜL-ga, kes on omavahelistes vestlustes juhtinud HTM-i tähelepanu vajadusele muuta õppelaenu tingimusi õppijasõbralikumaks ning paindlikumaks.8 Samuti on konsulteeritud RaM-ga võimaluste osas, kuidas õppelaenu tingimusi lihtsustada, sh vajadust muuta õppelaen õppurile soodsamaks. Enne käesoleva VTK kooskõlastusele saatmist konsulteeris HTM koos RaM-ga ka õppelaenu väljastavate krediidiasutustega, et koguda esialgset tagasisidet õppelaenu tingimuste muudatusettepanekutele. Käesolevas VTK-s esitatud ettepanekud on läbi räägitud krediidiasutustega ning tuginevad nende poolt saadud tagasisidele. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 5 Haaristo, H-S., Kirss, L., Leppik, C., Mägi, E., Haugas, S. 2017. Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. (http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/05/EUROSTUDENT-VI_Eesti-aruanne_2017.pdf). 6 Ernst & Young, „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“, (2017), (https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/vil2015_aruanne.pdf) 7 OECD, Education at a Glance 2017 (https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2017_eng.pdf) 8 Eesti Üliõpilaskondade Liit, „Eesti Üliõpilaskondade Liit: kolm ettepanekut tudengkonna nimel“, (11.11.16), (https://eyl.ee/eesti-uliopilaskondade-liit-kolm-ettepanekut-tudengkonna-nimel/). 8 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Olemasoleva olukorra säilitamine tähendaks, et kolme õppelaenu osapoole (laenusaaja, krediidiasutus ja riik) jaoks ei muutu hetkeolukorraga võrreldes midagi. Laenusaajate jaoks on endiselt tingimused koormavad, krediidiasutuse jaoks proportsionaalselt kõrged administreerimiskulud ning riigi jaoks põhjendamatult suur risk. Tõenäoliselt väheneks tulevikus õppelaenu võtjate osakaal veelgi, mille tulemusel tekiks põhjendatud küsimus, kas sellisel kujul täidab õppelaen üldse oma eesmärki ning on vajalik. Õppelaenu eesmärk on toetada kutse- ja kõrghariduse õppureid õppimisega kaasnevate rahaliste kulutuste katmisel ja sellega seoses soodustada õppesse tulekut ja seal püsimist. Seega tuleks õppelaenu käsitleda kui õppurite toetusmeedet hariduse omandamisel, mitte kui tavapärast krediidiasutuste poolt antavat tarbimislaenu teenust. Kuna regulatsioon annab ette täpsed õppelaenu tingimused, siis ei ole võimalik probleeme lahendada mitte-regulatiivsete võimalustega, mille tõttu ei ole neid ka pikemalt kaalutud. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Õppelaenu tingimused on hetkel kehtiva regulatsiooniga väga selgelt määratletud. Peame kitsaskohtade lahendamisel kõige sobivamaks muudatusi olemasolevas regulatsioonis, kuna teised võimalikud lahendusviisid ei võimalda eesmärki täiel määral täita. Probleemid tulenevad õigusnormi sisust, mistõttu on lahenduseks muudatused õigusnormis. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Iga-aastases haridusindikaatorite kogumikus „Education at a Glance“ vaadeldakse õppelaenuga seotud indikaatoreid 35. OECD liikmesriigi omavahelises võrdluses. Uuringu peamine fookus on valitsussektori panusel ja kulutustel seoses õppelaenude administreerimisega. Õppelaenu süsteeme on võrreldud kõrgkoolides kehtestatud õppemaksude süsteemiga. OECD hinnangul tuleks õppelaenu käsitleda osana õppetoetuste süsteemist. Enamikes OECD riikides (nt Itaalia, Jaapan, Holland, Šveits, Türgi, jne) on viimase kümnendi jooksul õppelaenu võtjate arv mitmekordistunud. Samas on riikides nagu Slovakkia, Ungari ja Eesti õppelaenu võtjate arv vastupidiselt vähenenud. Õppelaenu süsteem ja intressimäärad on erinevates riikides erinevalt kehtestatud. Mõnes riigis on kehtestatud erinevad intressimäärad enne ja pärast õpinguid, mõnes ei ole õppelaenul nominaalset intressi üldse või on see indekseeritud madalama turuintressi määraga või 9 võrdsustatud valitsussektori poolt võetud laenuintressi määraga või arvestatakse inflatsiooni määraga. Kanadas, Jaapanis, Uus-Meremaal ja Slovakkias ei pea tudengid laenuintressi tasuma õpingute ajal, kuid hiljem on laenuintressi määr seotud valitsussektori poolt võetud võlakohustuste intressimääraga või isegi kõrgemaga. Hollandis, Rootsis ja Taanis tuleb lõpetajatel maksta intressi, mis on väiksem või võrdne valitsussektori poolse võlakohustuse intressimääraga, kuid mitte suurem kui 1%. Norras ja USA-s on intressimäär seotud valitsussektori võlakohustuse intressimääraga, Norras on see 2,52%, kuid ainult peale koolilõpetamist ja Ameerikas on see 4,66%-7,21%. Õppelaenu tagasimaksmine on küllaltki paindlikult korraldatud nt Norras, kus õppeperioodil intresse ei arvestata ning selle tõttu sel ajal neid ka ei maksta. Intresse hakatakse arvestama alates esimesest päevast pärast lõpetamist. Samuti hakatakse intressi arvestama koheselt, kui õpingud katkestatakse või kui tudeng ei ole enam õppelaenuõiguslik. Intressimäär on kehtestatud valitsuse poolt ja see on ligilähedane turuhinnale. Inglismaal ja Walesis hakatakse õppelaenu tagasi maksma, kui lõpetamise järgselt teenitav tulu ületab 21 000 £ aastas ja tagasimakse suurus on 9% tulust. Laenu intress on seotud tarbijahinnaindeksiga. Tuleb aga kindlasti arvestada, et nii mitmeski nimetatud riigis väljastab õppelaene krediidiasutuste asemel riik ise, mis võimaldab õppelaenu tingimustega vabamalt ringi käia. Eesti õppelaenu süsteemiga sarnasemas riigis nagu Soomes, kus õppelaenu väljastavad samuti krediidiasutused, on õppelanu intress õpingute ajal 1% ning pärast õpinguid kokkuleppel krediidiasutustega (Education at a Glance 2016). OECD hinnangul on Eestis kehtestatud suhteliselt kõrge 5%-line intressimäär peamiseks põhjuseks, miks õppelaenuvõtjate arv on viimasel kümnendil vähenenud. Seega on enamikus OECD riikides õppelaenu intress laenusaajate jaoks märgatavalt soodsam ning õppelaenu tagasi maksmise süsteem küllaltki paindlik. Õppelaenu tingimuste sätestamisel on lähtutud pigem põhimõttest, et tegu on õppuri toetusmeetme, mitte tavapärase tarbimislaenuga. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1) Alandatakse õppelaenu intressimäära, mis seni on olnud 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Täpne õppelaenu intressisüsteem ja intressi määr kujundatakse koostöös RaM-i ning krediidiasutustega. 2) Õppelaenu intresside tagasimaksmise tingimustesse sätestatakse paindlikumad võimalused õppuri jaoks õpingute ajal. Tagasimaksmise tingimused on Eestis muutmata kujul kehtinud juba alates 1990-ndate keskpaigast. Oluline on võimaldada õppuritele paindlikkust ning võimaldada valik, kas laenuintressi tasumist alustatakse juba õppimise perioodil või hakatakse intressi tasuma pärast õpingute lõpetamist. Samuti on võimalus ajatada õppelaenu tasumist õpingute ajal lühema perioodi peale kui see on hetkel – kord aastas ühekordse maksena. Suurem paindlikkus laenuintressi tagasimaksmise osas annab üliõpilastele võimaluse optimeerida oma rahalisi kohustusti õpingute jooksul. Taoline praktika on küllalt levinud ka mujal riikides nagu nt Kanadas, Jaapanis, Uus-Meremaal, Soomes ja Slovakkias. Ühe alternatiivina on kaalutud ka võimalust, kus õpingute aja eest ei arvestata üldse laenuintressi. Sellisel juhul tuleks õpingute jooksul kogunenud laenuintress tasuda riigil, mis oleks täiendav kulu riigile ning suurendaks riigi kohustusi õppelaenu süsteemis, mille tõttu ei saa seda pidada mõistlikuks. 10 3) Õppelaenu käendajate arvu vähendatakse seniselt vähemalt kahelt, vähemalt ühele. Kahe käendaja asemel ühe leidmine oleks tunduvalt lihtsam õppurite ehk laenusaajate jaoks. Sageli on just kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine olnud õppuritele problemaatiline, mille tõttu on laenu saamine takerdunud. Vähemalt ühe käendaja nõude säilitamine on siiski oluline, kuna lisaks laenusaajale peab riskide maandamiseks jääma riigi jaoks täiendav tagatis, mis võimaldaks hiljem õppelaenu summa võlglastelt tagasi saada. Seega on mõistlik senise kahe käendaja või kinnisvara tagatise nõue asendada vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega. Kuna enamik õppelaene võetakse käenduse alusel, vähendaks ka krediidiasutustel kahe käendaja asemel ühe käendajaga lepingu haldamine tunduvalt halduskoormust. 4) Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendamine. Õppelaenu tagasimaksmise alguse perioodi pärast õpingute lõpetamist on kavas pikendada seniselt 12. kuult pikemale ajale. See annab lõpetajale pikema stardiaja õppelaenu tasumisega alustada ning võimaldab õppuritel lõpetamise järgselt muretumalt lõpetamisjärgne elu sisse seada, ilma et tekiks suhteliselt lühikese aja jooksul õppelaenu tasumisega seotud rahalisi kohustusi. Endiselt jääb alles võimalus õppelaenu tasumisega ka varem alustada. Täpne tagasimaksmise algus sõltub juba konkreetselt krediidiasutuse ja õppelaenu saaja vahelisest lepingust. 5) Õppelaenu annavad Eestis Finantsinspektsioonilt loa saanud krediidiasutused. Nõuete täitmisel ning Finantsinspektsioonilt Eesti Vabariigis krediidiasutusena tegutsemiseks vastava loa saamisel ja muude tehniliste nõuete täitmisel tekib krediidiasutustel õigus õppelaenu väljastada. Täpsemates krediidiasutuste ja riigi vahelistes tingimustes lepitakse ka edaspidi kokku krediidiasutuste ja riigi vahel sõlmitavas lepingus. Seega kaoks ära seni kehtinud avaliku konkursi nõue, mille kehtestas valdkonna eest vastutav minister. 6) Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine. a. Õppelaenu käendajatele kehtestada teatavaid tingimused, mis võimaldaks olla kindel nende maksevõimelisuses. Täpsemad tingimused lepitakse eelnõu koostamisel kokku koos RaM-i ja krediidiasutustega. b. Õppelaenu võlgnevuse efektiivseks kättesaamiseks tuleks võimaldada riigigarantii rakendumisel võlglastelt võla kätte saamist läbi füüsilise isiku tulumaksutagastuse. See võimaldab vähendada riigipoolseid rahalisi kohustusi õppelaenu tagamisel, sest riik saab teatud osas võla kätte iga-aastastelt tulumaksutagastustelt. Kõik eelnevalt nimetatud muudatused hakkaksid kehtima uutele võetavatele õppelaenudele alates seaduse muudatuste jõustumisest. Juba võetud õppelaenude puhul uusi tingimusi tagasiulatuvalt rakendada ei saa. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Põhiseaduse § 37 sätestab põhiõiguste peatükis õiguse haridusele, sh õiguse kõrgharidusele. Riigi kohustus korraldada kutseõpet on sätestatud PS § 29 lg-s 3. Eelnõu regulatiivsed valikud on puutumuses põhimõttega, et igaühel on õigus haridusele ning selleks tuleb teha kõigile võrdsetel tingimustel hariduse omandamine kättesaadavaks. Õppelaenu eesmärk peaks olema eelkõige õpilast toetav meede hariduse omandamisel kaasnevate kulutuste katmisel. 11 ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni art 26 lg 1 neljas lause sätestab, et tehniline ja kutseharidus peavad olema üldkättesaadavad, kõrgharidus peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile igaühe võimete kohaselt. Lisaks, Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 149 kohaselt aitab ühendus kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1 Õppelaenu intressimäära alandamine. Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid) 1.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)  Õpplaenu intressimäära alanemisel muutub õppurite jaoks õppelaenu võtmine soodsamaks. See tähendab, et tulevikus kõikide õppelaenu võtvate ning sellest kasu saavate õppurite jaoks vähenevad rahalised kohustused õppes osalemise ajal ja pärast õpingute lõppu, mil tasutakse väiksemas mahus laenuintresse. Seega on mõju sagedus regulaarne ehk muudatus puudutab kõiki tulevasi õppelaenu võtjaid. Õpingute ajal väiksema intressi tasumine võimaldab vähendada õppuril rahalisi kohustusi ka õpingute perioodil. Mõju olulisust indiviidile võib pidada seetõttu suureks. Kuna laenuintressi määr langeb, siis ebasoovitavaid mõjusid laenuvõtjatele ei ole. Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 1.2 Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)  Õpplaenu intressimäära alanemisel väheneb ühe laenusaaja poolt tagasimakstavate intresside pealt teenitav tulu krediidiasutusele. Kui lähtuda aga eeldusest, et õppuri jaoks õppelaenu tingimuste soodsamaks muutumisel kasvab ka laenuvõtjate arv, siis kokkuvõttes võib muudatus kõikide laenuvõtjate käest laenuintressidelt saadavat tulu ja absoluutsummat krediidiasutuse jaoks suurendada. Samuti suureneks õppelaenu võtjate arvelt ka krediidiasutuse klientide arv, kes suure tõenäosusega tarbivad ka muid sama asutuse poolt pakutavaid finantsteenuseid. Kokkuvõttes võib muudatusest aga eeldada krediidiasutuste jaoks väikest majanduslikku mõju, arvestades krediidiasutuste kogu laenuportfelli ja õppelaenu väikest osa sellest. Õppelaenu summa moodustab krediidiasutuste antavatest kodumajapidamise laenude laenuportfellist marginaalse osa (2016. a lõpus 1,5% - allikas Eesti Pank), kuna õppelaenu võtjate arv võrreldes nt ülejäänud tarbimislaenudega on siiski väike. Mõju olulisust sihtrühmale võib pidada seega väikseks. 12 11.2. Kavandatav muudatus 2 Õppelaenu intresside tagasimaksmise tingimustesse sätestatakse paindlikumad võimalused õppuri jaoks õpingute ajal: Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid) 2.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)  Õpplaenu tagasimaksmisel tuleks järgida mitmete riikide juurutatud praktikat (vt. VTK punkti 8) ning krediidiasutused võimaldaksid õppelaenu tagasimaksmist õppuri jaoks paindlikumalt korraldada. Muudatus võimaldaks õppuril optimeerida rahalisi kohustusti ja nende tekkimist õpingute ajal ning õppur saaks rohkem keskenduda oma õppetööle. Näiteks paremini hajutatud õppelaenu intressi tagasimaksmine võimaldab vältida ühekordsete suuremate rahaliste kohustuste tekkimist õppuri jaoks. Teisest küljest peab õppur arvestama, et laenuintresside tagasimaksmise edasilükkamine muudab tagasimakstava laenu summa lõpuks suuremaks. Mõju olulisust sihtrühmale võib kokkuvõttes pidada seega suureks. Samuti ka mõju ulatust, kuna puudutaks kõiki õppelaenu võtjaid. Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 2.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)  Krediidiasutused peavad pidama arvestust, kellelt nõuda õppelaenu intressi millisel perioodil. See võib krediidiasutuste jaoks kaasa tuua oma asutuse IT süsteemides arendusvajadusi ning sellega seoses ka lisakulu. Muudatuse jõustumisel hakkaks osa laenuintresse krediidiasutustele laekuma senisest hiljem, kuid samas suureneks selle tõttu teataval määral õppelaenu pealt saadav kogutulu. Muudatuse mõju krediidiasutustele võib pidada hinnanguliselt keskmiseks. 11.3. Kavandatav muudatus 3 Õppelaenu käendajate arvu vähendatakse seniselt vähemalt kahelt, vähemalt ühele: Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid) 3.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)  Õppurite jaoks muutub laenu taotlemine lihtsamaks. Senise vähemalt kahe käendaja või kinnisvara nõude asemel saab laenu tagada kas kinnisvara alusel või vähemalt ühe käendajaga. Seega võib mõju pidada laenusaaja jaoks suureks, kuna see võimaldab õppuril kergemalt leida omale sobiv toetusmeede õpingute alustamiseks ja jätkamiseks. Samas seniste õppelaenu võtjate trendide ja Eesti kõrgharidussüsteemi põhjal ei ole aga põhjust arvata, et laenuvõtjate arv muudatuste rakendumisel hüppeliselt kasvaks. Muudatuse peamine sihtgrupp on nt üksikvanemaga üliõpilased, kellel on keeruline kahte 13 maksejõulist käendajat leida. Viimaste jaoks on muudatuse mõju kindlasti suur. Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 3.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)  Krediidiasutustel väheneb muudatuse jõustumisel administratiivkoormus kahe käendaja nõude asendumisel ühega. Viimase kümne aasta jooksul on keskmiselt 95% õppelaenudest võetud käenduse alusel. Käendajate vähendamine annab alust eeldusele, et käenduse alusel võetud õppelaenu osakaal suureneb tulevikus veelgi. Seega võib mõju ulatust pidada suureks. Kuna õppelaenu osakaal teiste laenudega võrreldes on väga väike, on kokkuvõttes muudatuse koondmõju krediidiasutustele siiski pigem väike. Mõju sihtrühm nr 3 (riik) 3.3. Mõju valdkond A (majanduslik mõju riigile)  Ühe käendaja vähenemine suurendab mõnevõrra riigi riski õppelaenu võlgnevus kätte saada, olukordades, kus laenuvõtjalt ei ole võimalik seda kätte saada ning laenu hakatakse tagasi nõudma käendajalt. Samas on riigile üle tulnud õppelaenude osakaal iga-aastaselt vähenenud, mis viitab õppelaenu väga heale tagasilaekumisele, mille tõttu ei ole rangemad tingimused põhjendatud. Ühe käendaja nõude säilimine on siiski oluline riigi seisukohast, kuna tagab riigile õppelaenu võlgnevuse korral parema võimaluse õppelaen kätte saada. Seega võib mõju riigile hinnata pigem väikseks. Mõju sihtrühm nr 4 (õppelaenu käendajad) 3.4. Mõju valdkond A (majanduslik mõju käendajatele) Muudatuse tulemusena käendajate arv väheneb, seega puutuvad vähemad inimesed kokku õppelaenu võlgnevustega ning kokkuvõttes on mõju positiivne. Ühe käendaja vähendamine suurendab käendaja jaoks riski, et lõpuks nõutakse temalt õppelaenuvõlgnevus täielikult sisse. Samas on käendusel sätestatud ülempiir ning ka praegu kehtiva vähemalt kahe käendaja regulatsiooni puhul on tegemist solidaarvõlgnevusega, mis tähendab, et käendaja peab arvestama võimalusega, et kogu võlgnevus nõutakse ainult temalt sisse. Kui isik on valmis olema käendaja, siis ilmselt selle otsuse tegemisel ei ole määravaks, kas lisaks õppelaenu võtjale on olemas ka kolmas potentsiaalne solidaarvõlgnik. Seega kokkuvõttes mõju ulatus on väike. 14 11.4. Kavandatav muudatus 4 Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendmaine: Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid) 4.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)  Õpingute lõpetamise järgselt õppelaenu tagasimaksmise algusaja pikendamine seniselt 12. kuult pikemale perioodile annab lõpetajatele suurema stardiaja õppelaenu tasumisega alustamisel. Muudatus kergendab soovijatel lõpetamise järgset elu alustamist ega sea õppelaenu võtjaid kiirelt rahaliste kohustuste ette pärast õpingute lõppu. Seega on ka eeldus, et väheneb õppelaenu võlgnike arv. Selle tõttu on muudatuse mõju positiivne. Kavandatav muudatus puudutaks kõiki tulevasi õppelaenu võtjaid, mille tõttu on mõju sagedus suur. Samas peab laenuvõtja arvestama, et laenu tagasimaksmise alguse edasilükkamine muudab tagasi makstava laenusumma koos intressidega laenusaaja jaoks lõpuks kallimaks, kuna makseperiood pikeneb. Kuna endiselt jääks alles võimalus alustada tagasimakseid ka varem, võib mõju pidada kokkuvõttes seega keskmiseks. Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 4.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)  Õppelaenu tagasimaksmise alguse edasilükkamine pikendab makseperioodi, mis muudab laenuvõtja poolt tagasi makstava õppelaenu kogusumma lõpuks suuremaks. See tähendab pankadele teatavat tulu pikemaajaliselt makstavate intresside pealt. Arvestades aga õppelaenu lepingute arvu krediidiasutuste kogu laenuportfellis, võib pidada mõju siiski väikseks. 11.5. Kavandatav muudatus 5 Õppelaenu annavad Eestis Finantsinspektsioonilt loa saanud krediidiasutused: Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid) 5.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele) Laenuvõtjate jaoks muutub olukord mugavamaks, kuna eeldus on, et õppelaenu andjate ring laieneb, kuna muudatus võimaldab lihtsamalt õppelaenu turule siseneda ka nendel krediidiasutustel, kes täna õppelaene ei väljasta. Seega nt nende pankade kliendid, kes ei saa hetkel oma kodupangast õppelaenu võtta, kuna krediidiasutus ei ole osalenud konkursil, ei peaks enam õppelaenu võtmiseks pöörduma teise krediidiasutuse poole, mille kliendid nad ei ole. Kuna aga juba praegu on peaaegu kõigil suurematel Eestis tegutsevatel krediidiasutustel õppelaenu väljastamise õigus, siis võib mõju pidada väikseks. Õppelanu võtja jaoks ei muutu õppelaenu tingimused, mis on seaduses sätestatud. Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 15 5.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele) Täna kehtiva ÕÕS-i järgi tuleks õppelaenu väljastada soovival krediidiasutusel läbida valdkonna eest vastutava ministri poolt korraldatud konkurss, et saada väljastamise luba. Kuna aga juba täna on enamik Finantsinspektsioonilt Eestis tegutsemiseks loa saanud krediidiasutused ka õppelaenu väljastamise õigusega, võib mõju ulatust ja sagedust pidada väikseks. Eelkõige puudutab muudatus uusi krediidiasutusi, kes soovivad õppelaenu väljastada ning kelle jaoks muutub turule sisenemise protsess lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Seega on mõju positiivne. Mõju sihtrühm nr 3 (riik) Riigil kaoks ära praegu kehtiva seaduse järgi kohustus korraldada õppelaenu andjate valimiseks konkurss, mille tõttu väheneb ka riigipoolne administratiivkoormus konkursi korraldamisega. Kuna aga konkursse on seni korraldatud vaid üksikutel kordadel, mille raames enamik suuremaid krediidiasutusi juba õppelaenu andmise õiguse on saanud, on mõju sagedus ja ulatus väike. 11.6. Kavandatav muudatus 6 Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine: 1) Õppelaenu käendajatele tingimuste kehtestamine. 2) Riigile tagamiseks üle tulnud õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi tulumaksutagastuse. Mõju sihtrühm nr 1 (laenusaajad) 6.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele) 1) Selleks et vähendada õppelaenu võla tekkimise ohtu, kehtestatakse õppelaenu käendajatele teatavad tingimused, mis annaks nii riigile kui ka krediidiasutustele suurema garantii õppelaenu võla tagamisel. See tähendab, et õppelaenu taotleja peab leidma ühe käendaja, kes oleks suuteline tulevikus õppelaenu tagada. Kuna valdav enamus õppelaene võetakse käenduste alusel, on mõju ulatus ja sagedus suur. Teatavatel juhtudel võib see raskendada laenutaotlejal käendaja leidmist, kuid kuna kehtib vähemalt ühe käendaja nõue, mis seda tasakaalustab, siis võib mõju pidada tarbijale väikseks. 2) Õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi tulumaksutagastuse oleks suure mõjuga nendele võlglastele, kellel on õigus saada tulumaksutagastust, kuna riik ei väljastaks võlglastele tulumaksutagastust enne õppelaenu võla tasumist. Mõju ulatus sõltub sellest, kui suur summa oleks õigus tulumaksutagastusega saada konkreetse isiku puhul. Kuna aga riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste arv on kogu õppelaenu võtjate arvu silmas pidades äärmiselt väike (2016. a rakendus riigitagatis 102-l korral), siis võib konkreetselt selle muudatuse mõju sagedust pidada väikseks. 16 Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 6.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele) 1) Õppelaenu käendajatele tingimuste kehtestamine annab ka krediidiasutustele suurema garantii võimaliku õppelaenu võla vältimiseks. Muudatuse järgselt oleks krediidiasutustel selgemad suunised õppelaenu käendajate hindamisel, mis tekitab teatavat administreerimiskoormust. Kuna krediidiasutused hindavad aga ka juba täna käendajaid, siis muudatuse järgne mõju on väike. Muudatuse järgselt muutuksid nõuded krediidiasutuste vahel ühtlasemaks. 2) Õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi tulumaksutagastuse ei omaks krediidiasutustele mõju, kuna selleks ajaks on riigitagatis juba rakendunud. Mõju sihtrühm nr 3 (riik) 6.3. Mõju valdkond A (majanduslik mõju riigile) 1) Õppelaenu käendajatele tingimuste sätestamine oleks täiendav garantii riigi jaoks olukorras, kus rakendub riigi tagatis õppelaenu võla korral. Maksejõulisem käendaja vähendab riski, et riik ei saa tagatud õppelaenu võlga kätte ning samuti lihtsustab maksevõimelisem käendaja võla kättesaamise protsessi. Seega on mõju positiivne. Kuna üldiselt saab ka praegu riik enamiku õppelaenu võlgade puhul lõpuks võla tagasi, siis võib mõju ulatust pidada väikseks. 2) Õppelaenu võlglastelt võla kätte saamine läbi füüsilise isiku tulumaksutagastuse võimaldab vähendada riigipoolseid rahalisi kohustusi õppelaenu tagamisel, sest riik saab teatud osas võla kätte iga-aastastelt tulumaksutagastustelt. Kuna õppelaenuvõlglaste hulk on väga väike, siis kokkuvõttes on mõju ulatus väike. Mõju sihtrühm nr 4 (käendajad) 6.4. Mõju valdkond A (majanduslik mõju käendajale) 1) Otseselt konkreetse käendaja jaoks tingimuste kehtestamine käenduse kontekstis midagi ei muuda ning isik käendab õppelaenu samadel alustel. Muutub vaid see, et kõik isikud ei pruugi enam sobida käendajaks. Kuna aga juba praegu on krediidiasutustel võimalik käendajate maksevõimekust õppelaenu lepingu sõlmimisel hinnata, siis on tegemist pigem olukorra selgusega ning mõju on väike. 2) Füüsilise isiku tulumaksutagastuselt õppelaenu võla sissenõudmise mõju käendajatele võib hinnata sarnaselt mõjuga õppelaenu tarbijatele. Ehk oleks suure mõjuga nendele võlglastele, kellel on õigust saada tulumaksutagastust, kuna riik ei väljastaks käendajatele tulumaksutagastust enne õppelaenu võla tasumist. Mõju ulatus sõltub sellest, kui suur summa oleks õigus tulumaksutagastusega saada konkreetse isiku puhul. Kuna aga riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste arv on kogu õppelaenu võtjate arvu silmas pidades äärmiselt väike, siis 17 võib konkreetselt selle muudatuse mõju sagedust pidada väikseks ka käendajatele. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatuste puhul puudutab halduskoormuse vähenemine eelkõige õppelaene väljastavaid krediidiasutusi ja õppelaenu saajaid. Suurim halduskoormuse vähenemine krediidiasutustele on tingitud õppelaenu tagamisel vähemalt kahe käendaja nõude vähendamisest vähemalt ühele käendajale. Kuna keskmiselt 95% õppelaenudest võetakse käenduse alusel, on krediidiasutustele tegemist kokkuhoiuga õppelaenude pealt hallatava halduskoormuse osas. Kuna õppelaenu osakaal krediidiasutuste portfellis teiste laenudega võrreldes on väga väike, on kokkuvõttes muudatuse koondmõju krediidiasutustele siiski väike. Õppelaenu saajate jaoks muutub süsteem lihtsamaks, kuna vähemalt kahe käendaja või Eestis asuva kinnisvara tagatise asemel on edaspidi vajalik vähemalt ühe käendaja või Eestis asuva kinnisvara tagatise olemasolu. Sageli on just kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine olnud õppuritele problemaatiline, mille tõttu on laenu saamine takerdunud. Vähemalt ühe käendaja nõude säilitamine on siiski oluline riigi jaoks, kuna lisaks laenusaajale peab riskide maandamiseks jääma täiendav tagatis. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatused ei too riigile ega kohalikele omavalitsustele kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Kahe käendaja nõude vähendamine ühele suurendab küll mõnevõrra riigi riske õppelaenu võlglastelt võla kätte saamiseks, kuid ei ole võimalik hetkel hinnata, kas see ka realiseerub ega ka sellega kaasnevat potentsiaalset kulu, kuna see sõltub nii riigile üle tulevatest võlgadest kui ka selle summast. Arvestades aga senist head õppelaenu võla tagasilaekumist ei ole põhjust eeldada, et risk ka realiseeruks. 14. Edasine mõjude analüüs Täiendavaid uuringuid läbi viia ei ole kavas. Muudatuste mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt eelnõu ja eelnõu seletuskirja koostamise käigus. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Regulatiivne lahendus. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise X tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Uue tervikseaduse koostamine ei ole vajalik, sest muudatused käsitlevad vaid väikest osa muudetavas seaduses esitatud regulatsioonidest. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Muudatused tehakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Sisse viidavate muudatustega seoses tuleks teha muudatusi ka Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2004 määruses nr 284 „Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord“. 18 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTKs kirjeldatud teemade puhul on peamisteks huvigruppideks üliõpilased, kutseõppurid, õppelaenu käendajad, õppelaenu väljastavad krediidiasutused ja riik. Seaduseelnõu muudatuste väljatöötamisse kaasatakse eelkõige Rahandusministeerium ning õpilaste ja üliõpilaste esindusorganisatsioonid, et selgitada välja õpilaste täpsed ootused õppelaenu süsteemile ning kooskõlastada võimalikud süsteemi muudatuse ettepanekud. Samuti kooskõlastame seaduseelnõuga tehtavad muudatused krediidiasutustega, et leppida kokku laenuintressi määra ja tingimuste muutmise osas ning muudatustes laenuintressi tagasimaksmise põhimõtetes. Nimetatud huvipooltele saadetakse nii käesolev VTK kui ka hiljem eelnõu. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Eelnõu väljatöötamise käigus ei ole kavandatud põhjaliku mõjuanalüüsi valmimist. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Eelnõule ei ole kavas valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui kontseptsiooni koostada. järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) Võimalikke küsimusi ja lahendusi käsitletakse täpsemalt aruteludes partnerite ja huvigruppidega avalikus debatis ja seletuskirjas. 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Konsultatsioon: 2018 märts- kooskõlastamise aeg juuli; Tagasiside partneritele: 2018 august; Eelnõu kooskõlastamine: 2018 september-oktoober; Esitamine Vabariigi Valitsusele: 2018 november. 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.09.2019 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed kõrgharidusosakonna peaekspert Allan Padar ([email protected], 735 4070); kutsehariduse osakonna peaekspert Meeli Murasov ([email protected], 735 0119); õigusosakonna jurist Hardi Rikand ([email protected], 735 0146). 19 26.06.2018 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Õppelaenu võtjate arv on alates 2009. aastast pidevalt langenud, mis annab tunnistust sellest, et kehtiv süsteem ei pruugi enam vastata õppijate vajadustele või üleüldiselt vajadust sellisel kujul õppelaenule ei nähta. Kui 2005/2006. õa võttis õppelaenu 44% (n=27 031) kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest (n=61 463), siis 2015/2016. õa-ks langes vastav osakaal 6%-ni (õiguslikke n=55 740; õppelaenu võtjaid n=3574). Õppelaenu võtjate osakaalu langusena võib välja tuua kaks peamist põhjust. Esiteks, alates 2009. a jõustunud seadusemuudatus, millega lõpetati riigi poolne õppelaenude kustutamine riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse teenistujate ja avalik-õigusliku juriidilise isiku töötajatele. Kui aastal 2008 võeti uusi õppelaene 43,6 miljoni euro ulatuses, siis 2009 oli selleks näitajaks 30,4 miljonit eurot (joonis 1.). Teiseks, õppelaenu languse põhjus on kindlasti ka 2013/2014. õppeaastast kõrgharidusreformiga tasuta kõrghariduse omandamise võimalus täiskoormusega eestikeelsetel õppekavadel ning uue vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi rakendamine. Samuti on õppelaenu võtmise langusele kindlasti kaasa aidanud ka üldine elatustaseme tõus ja kasvanud finantskirjaoskus, mis on pannud inimesed vastutustundlikumalt laenu võtmisesse suhtuma. Õppelaenu vähenenud atraktiivsust on rõhutanud ka krediidiasutused. Vaatamata sellele on õppelaen meetmena teatud grupile õppuritest endiselt oluline - osakoormuses õppijad, erakõrgkoolides ja erakutseõppeasutustes õppivad õppurid, mitte eestikeelsetel õppekavadel õppijad, kus õpe on tasuline, välismaal õppijad ning madalama sissetulekuga peredest pärit üliõpilased, kes ei kvalifitseeru vajaduspõhisele õppetoetusele, kuid kelle sissetulekud ei ole õpingutega kaasnevate kulude katmiseks siiski piisavad. 1 Joonis 1. Antud uued õppelaenud ja nende muutus eelneva aastaga võrreldes. Allikas: Eesti Pank Õppelaenu võtjateks on seni olnud pigem 20-21 aastased kõrghariduse I astme (bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe) üliõpilased. 2015/2016. õppeaastal jagunesid 3574 õppelaenu võtjat vastavalt 487 kutseõppuri (4% laenuõiguslikest) ning 3087 kõrghariduse õppuri (7% laenuõiguslikest) vahel. Kõikide laenuvõtjate hulgas oli nimetatud aastal ka 224 (6.3% võtjatest) välisriigis õppivat Eesti õppurit. Vahemikus 2005 kuni 2015 said õppelaenu võtmisega samal aastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu keskmiselt 77% õppuritest ehk võib öelda, et suur hulk õppuritest käis tööl ja teenis lisaks veel ka isiklikku tulu. See tähendab, et enamus õppelaenu võtjatest on sellised, kes on õpingute ajal valmis töötama, suurendades samaaegselt ka oma võlakohustusi, mis viitab selgelt vajadusele parandada enda elatustaset. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on õppelaenu võtmise trende ja õppelaenu võtjaid analüüsides ning partnerite ja krediidiasutustega suheldes kaardistanud peamised probleemkohad kehtiva õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) alusel jagatava õppelaenu süsteemis. Probleemkohtadele on tähelepanu juhtinud nii Eesti Üliõpilaskondade Liit (edaspidi EÜL) kui ka õppelaenu väljastavad krediidiasutused ning need on: 1) Õppuri jaoks kõrge õppelaenu intressimäär. Õppurite seisukohast on tänane õppelaenu süsteem jäänud ajale jalgu, kuna on väga pikka aega püsinud muutumatuna. Õppelaenu intressimäär õppelaenu summalt on 1990-ndate keskpaigast olnud seadusega määratud. Kehtiva ÕÕS-i § 16 lg 5 sätestab, et riigi tagatud õppelaenu intressimäär õppelaenu summalt on 12. kuu Euribor, pluss kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Laenusaaja jaoks aga ka mitte rohkem kui 5% aastas. Võrdluseks, et 19.01.2018 seisuga oli 12 kuu Euribor -0,191%. Kui Eesti krooni kehtivuse ajal oli 5%-line intressimäär pigem soodusintress pikaajalistele laenudele, siis euro kasutusele võtmisega ning Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole 5% intress enam soodne, eriti olukorras, kus Euribor on pikka aega püsinud väga madalal tasemel. 2) Rahalised kohustused õpingute ajal. Lisaks intressimäärale võib laenusaajatele probleeme valmistada ka laenuintressi tasumisega tekkivad rahalised kohustused õpingute ajal. Oluline on optimeerida õppurite rahalisi kohustusi õpingute ajal, kuna suur osakaal õppuritest töötab õpingute ajal pelgalt selle pärast, et katta oma elamiskulusid.1 Kord aastas tekkivad rahalised kohustused intresside tasumise näol raskendavad õppurite olukorda veelgi. On esinenud ka juhtumeid, kus uus õppelaen 1 2016. aastal töötas Eesti üliõpilastest kas regulaarselt või aeg-ajalt 66% (allikas: Eurostudent VI (2017), lk 52 ja 60). 2 võetakse pelgalt eelmise õppelaenuga kaasnenud intresside tasumiseks. Õpingute ajal tekkivad liigsed rahalised lisakohustused ei mõju sageli hästi õppurite õpitulemustele ega edasijõudmisele, kuna sunnivad õppurit õpingute ajal tööle, mille arvelt väheneb õpingutele pühendatud aeg. Uuringud on õpingute katkestamise oluliste põhjustena välja toonud just liigset töökoormust õpingute ajal, mille on tinginud õppijate rahalised kohustused.2 Õpingute ja töötamise ühitamine võib olla küll positiivne, eriti kui töötatakse õpitava erialaga seotud valdkonnas, kuid sageli osutub vastupidiselt hoopis problemaatiliseks, mille tagajärjeks on tihti katkestamine, kuna koormus õppuri jaoks kasvab liigseks. Et optimeerida õppuri rahalisi kohustusi õpingute ajal, peaks ka õppelaenu peamine eesmärk olema võimaldada õpingutele pühendumist. 3) Kahe käendajaga õppelaenu tagamine. Kahe piisava sissetulekuga käendaja nõue on laenu taotlejale sageli koormav ning takistuseks õppelaenu saamisel. Eriti puudutab see nt üksikvanemaga peredest pärit õppureid, lastekodulapsi või sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras olevaid õppureid, mille tõttu on õppelaenu vajaval sihtgrupil risk sellest ilma jääda suurem.3 Ka õppelaenu väljastavate krediidiasutuste seisukohast on tänase süsteemi kitsaskohaks suhteliselt väiksemahulise laenu puhul liigne administreerimiskulu. Administreerimiskulu tekitab ÕÕS-i § 19 lg 1 tulenev nõue, et õppelaenu tagamisel on kohustuseks vähemalt kahe isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Perioodil 2005-2016 võeti keskmiselt 95% õppelaenudest käenduse alusel, mis on krediidiasutuste väitel toonud käenduste suure hulga tõttu ebamõistliku administreerimise kulu, küllaltki väiksemahulise laenu kohta - õppelaenu jääk 2017. a lõpu seisuga oli 95,4 mln eurot ning üleval olevaid õppelaenu lepinguid ligikaudu 51 tuhat (maksimaalmäär 2017/2018. õppeaastal 1920€). 4) Õppelaenu tagasimaksmise algus. Kehtiva ÕÕS-i § 18 lg 1 järgi on laenusaajal kohustus alustada laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta ei ole asunud jätkama õpinguid. Pärast õpingute lõppu seisavad üliõpilased mitmete väljakutsete ees, millest üheks on kindlasti sobiva töökoha leidmine ja iseseisva elu alustamine. „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuringu“4 järgi kulus 10%-l kuni 24. aastastel vilistlastel õpingute järgselt töö leidmiseks kas 1 aasta või kauem ning 7%-l rohkem kui pool aastat ja vähem kui 1 aasta. Seega võib lõpetamise järgselt õppelaenu laenusumma tagasimaksmise alustamiseks ette nähtud kuni 12 kuud olla küllaltki lühike periood, mis ei pruugi veel võimaldada õppuril tööd leida ega sellega seoses ka iseseisvat sissetulekut teenima hakata, mis võimaldaks õppelaenu tagasimaksmisega algust teha. Kiirelt töökoha ja püsiva sissetuleku mitte leidmine võib suurendada ka teatud perioodiks õppelaenu võtjal võimaliku õppelaenu võla tekkimist. Samuti võib kiirete rahaliste kohustuste tekkimine õpingute järgselt sundida lõpetajat valima oma erialaga mitte seotud ametikoha, pelgalt selleks, et leida sissetulek, mis võimaldaks alustada õppelaenu tagasimaksetega. 5) Õppelaenu andjate valimine konkursi korras. Kehtiva ÕÕS-i § 16 lg 2 järgi valitakse õppelaenu andjad avaliku konkursi korras, mille tingimused ja tulemused kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister, kes sõlmib riigi nimel 2 Šults. K., (2015), „Õpingute katkestamise põhjused ja õpingutega jätkamise motivatsioon“, Tallinna Tehnikaülikooli õpingud katkestanute uuring. 3 EÜL-i ja krediidiasutuste poolt välja toodud probleemkoht ning kodanike pöördumised HTM-i poole. 4 Ernst & Young, (2017), „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“ (https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/vil2015_aruanne.pdf) 3 krediidiasutustega ka õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Seni on avalikke konkursse korraldatud vaid üksikutel kordadel, kuid huvilisi õppelaenu pakkumiseks on vahepealsel perioodil olnud veelgi. Kehtivas seaduses ei ole kuidagi täpsustatud, millistele tingimustele peab krediidiasutus vastama, selleks et osaleda edukalt konkursil ning pakkuda õppelaenu. Taoline ebamäärane olukord tekitab segadusi eelkõige krediidiasutustes, kes sooviksid hakata õppelaenu väljastama. Olukorras, kus krediidiasutused peavad juba niigi Eestis tegutsemiseks taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba, ei ole mõistlik õppelaenu pakkumiseks kehtestada veel eraldi konkurssi. 6) Õppelaenu võlgnevustega seotud riigipoolsete riskide vähendamine. Kehtiva ÕÕS- i järgi on õppelaenu näol tegemist täielikult riigi poolt tagatud laenuga, sh nii õppelaenu põhiosa kui ka sellelt laekuv intress, ning laenu tasumata jätmisega seotud riskid on täielikult riigi kanda, mis ei ole proportsionaalne. 2017. a rakendus riigitagatis 90-l korral, summas 232 000 eurot. 2016. a 102-l korral, summas 258 000 eurot; 2015. a aga 144-l korral, summas 361 000; 2014. a 173 laenu ja 478 000 eurot. Õppelaenu võlglaste üldarv 2017. a lõpu seisuga on 961 (võlgade kogusumma 1 616 000 eurot), kuid nt aastal 2013 oli vastav näitaja 2927 (võlgade summa 5 601 000 eurot). 2. Sihtrühm 1) Õppelaenuõiguslikud õpilased ja üliõpilased. Vastavalt kehtiva ÕÕSi § 15 lg 1 järgi on õigus õppelaenu saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam ning kes:  on täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või  on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või  õpib välisriigis eelnevalt loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis. Isikul on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi (§ 15 lg 3). Õppelaenu ei saa taotleda akadeemilisel puhkusel viibimise ajal (§ 15 lg 4). Samuti peab õppelaenu taotlejal olema tagatis (§ 19 lg 1) ning õpilane või üliõpilane ei tohi olla õppelaenuvõlglane (§ 17 lg 2). 2015/2016. õppeaastal jõustus ÕÕSi muudatus, mis võimaldab alates 2015/2016. õppeaastast õppelaenu taotleda ka osakoormuses olevatel õppuritel. Sellega kasvas märgatavalt õppelaenuõiguslike õpilaste arv. Kui 2015/2016. õppeaastal oli õppelaenuõiguslikke õppijaid kokku 55 740 (11 120 kutsehariduse õpilast ja 44 620 üliõpilast), moodustades 73% kõikidest õppuritest, siis õppeaasta varem oli nende arv 46 915 (9273 kutsehariduse õpilast ja 37 642 üliõpilast), moodustades 58% kõikidest õppuritest (joonis 2.). Sellegi poolest ei kasvanud õppelaenu võtjate arv. Õppelaenu võtjate statistika peegeldab õpilaskonna üldist koosseisu. Viimastel aastatel on õppelaenu võtjatest kõige suurem osakaal olnud kõrghariduse I astme üliõpilased (2012 – 70%; 2013 – 67%; 2014 – 66%; 2015 – 64%). Seejärel kõrghariduse II aste (2012 – 19%; 2013 – 19%; 2014 – 19%; 2015 – 21%), kutseharidus (2012 – 10%; 2013 – 12%; 2014 – 13%; 2015 – 4 14%) ning kõige vähem võetakse õppelaenu kõrghariduse kolmandal astmel (viimasel neljal aastal 1% kõikidest õppelaenu võtjatest). Kõige suurem osa õppelaenu võtjatest moodustavad ülikoolide üliõpilased (2012 – 60%; 2013 – 58%; 2014 – 58%; 2015 – 58%), rakenduskõrgkooli õppurid (2012 – 24%; 2013 – 24%; 2014 – 24%; 2015 – 24%), kutseõppurid (2012 – 12%; 2013 – 13%; 2014 – 12%; 2015 – 12%) ning kõige väiksema osa õppelaenu võtjatest moodustavad väliskõrgkoolides õppivad õppurid (2012 – 4%; 2013 – 5%; 2014 –6%; 2015 – 6%). Joonis 2. Kutse- ja kõrghariduses õppelaenuõiguslike ja õppelaenu võtjate arv. Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem ja krediidiasutuste poolt esitatud info HTM-le 2) Õppelaenu käendajad. Õppelaenu käendajaks võib olla Eesti kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik (ÕÕS § 19 lg 1). HTM-i andmete põhjal võeti perioodil 2005-2015 keskmiselt 95% õppelaenudest käenduse alusel. 3) Õppelaenu väljastavad krediidiasutused. Vastavalt ÕÕS § 16 lg 2 järgi valitakse õppelaenu andjad avaliku konkursi korras, mille kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister. Perioodil 2005-2015 on kõige rohkem õppelaenu võtjaid olnud AS Swedbank- ist (65,9%), millele järgneb AS SEB Pank (31,9%) (allikas: Eesti hariduse infosüsteem - EHIS). Ülejäänud krediidiasutuste osakaalud on märkimisväärselt väiksemad – Nordea Bank AB Eesti filiaal (1,4%); AS Eesti Krediidipank (0,4%) ja Danske Bank A/S Eesti filiaal (0,4%). Uute võimalike konkursside tulemusel võib lisanduda uusi krediidiasutusi, kes pakuvad õppelaenu. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eesmärgid on kirjeldatud lähtuvalt käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) punktis 1 välja toodud probleemipüstitustest. 1) Alandada senini kehtivat õppelaenu intressimäära. Õppelaenu süsteemi muutmise eesmärk on anda laenusaajale võimalus võtta senisest soodsamatel tingimustel õppelaenu. Õppelaenu eesmärk peab olema õppuri igatine toetamine õppes osalemises, et ta saaks rohkem pühenduda õpingutele. Tulenevalt praegusest turuolukorrast peaks riigi poolt garanteeritud õppelaenu intressimäär olema madalam kui 5%. See tähendab, et tuleks üle vaadata laenuintressi tingimused ning laenuintressi määra alandada. Täpne intressimäär on kavas välja töötada koostöös Rahandusministeeriumi (edaspidi RaM) ja krediidiasutustega. 2) Laenuvõtjate rahaliste kohustuste optimeerimine õpingute ajal. Laenusaaja aspektist on oluline lisada süsteemi õppelaenu tagasimaksmisel paindlikkust. Seda 5 lisaks, kui krediidiasutused võimaldaksid laenuvõtjal valida, kas laenuintressi tasumist alustatakse juba õpingute ajal või makstakse pärast õpingute lõppu koos põhisummaga. Samuti võimaldaks paindlikkust lisada, kui hajutada senist aastas ühekordset intresside tasumist õpingute ajal. Valikuvõimalus võimaldaks õppuritel vähendada õppeperioodil tekkivaid kulutusi. Küll aga tuleb arvestada, et laenuintressi tagasimaksemise edasilükkamisel muutuks tagasimakstav õppelaenu kogusumma kokkuvõttes laenusaaja jaoks suuremaks. Sellegi poolest on mõistlik kaaluda paindlikke võimalusi laenu tagasimaksmiseks, mis võimaldaksid optimeerida rahalisi kohustusi õpingute ajal, mil õppurid ei pruugi omada veel üldse isiklikku sissetulekut. 3) Vähemalt üks käendaja senise vähemalt kahe käendaja nõude asemel. Vähemalt ühe käendaja nõue lihtsustab õppuri jaoks õppelaenu taotlemist. See tagab parema ligipääsu õppelaenule neile, kes seda enim vajaksid – üksikvanemaga või madala sissetulekuga peredest pärit õppurid, lastekodulapsed. Ühe käendaja vähenemine suurendab mõnevõrra riigi riski õppelaenu võlgnevus kätte saada olukordades, kus laenuvõtjalt ei ole võimalik seda kätte saada. Samas on riigile üle tulnud õppelaenude osakaal iga-aastaselt vähenenud, mis viitab õppelaenu heale tagasilaekumisele, mille tõttu ei ole rangemad tingimused mõistlikud ega sageli ka põhjendatud. Ühe käendaja nõude säilimine on siiski oluline riigi seisukohast, kuna tagab riigile õppelaenu võlgnevuse korral suurema võimaluse õppelaenu võlg kätte saada, kui käendajate puudumisel. Samuti saavad krediidiasutused anda soodsamalt laenu eeldusel, et kehtivad lihtsad reeglid ja madalad administreerimiskulud. Administratiivkulu vähendaks kahe käendaja asemel ühe käendaja nõue. 4) Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendamine. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb õppelaenu võtjal õpingute lõppedes alustada laenusumma tagasimaksmisega hiljemalt 12 kuud pärast õpingute lõppu või muul põhjusel kui ta ei ole asunud õpinguid jätkama. 12. kuu nõue võib äsja õpingud lõpetanud noore jaoks olla küllaltki lühike periood, et leida vajalik töö ning püsiv iseseisev sissetulek õppelaenu tagasimaksmise alustamiseks. Selle tõttu on mõistlik kaaluda muudatusi senises regulatsioonis ning tagasimaksmise alguse tähtaega pikendada. Kui lõpetaja on sunnitud alustama õppelaenu tagasimaksmisega olukorras, kus lõpetamise järgselt pole veel tööd leidnud, suurendab see oluliselt riski õppelaenu võlgnevuse tekkeks. Seega on plaanitava muudatuse üheks eesmärgiks ka õppelaenu võlgnevusega seotud riskide alandamine. Teiseks eesmärgiks on anda laenuvõtjale pikem stardiaeg, mis võimaldaks tal vabamalt ellu astuda. Küll aga on oluline silmas pidada, et tagasimaksmise alguse edasilükkamine muudab tagasimakstava õppelaenu kogusumma lõppkokkuvõttes laenuvõtjale suuremaks jooksvate intresside tõttu, kuna makseperiood pikeneb. 5) Õppelaenu turule sisenemise lihtsustamine krediidiasutustele. Eraldi konkursi korraldamine Finantsinspektsioonilt juba loa saanud krediidiasutustele ei ole mõistlik. Eesti Vabariigis juba tegevusloa saanud krediidiasutuste puhul on mõistlik lähtuda üldistest nõuetest krediidiasutustele. Tegevusloa saamine on juba iseenesest piisav garantii. See võimaldaks praeguse olukorraga võrreldes oluliselt lihtsamalt ja selgematel tingimustel siseneda krediidiasutustel õppelaenu turule. Samuti võimaldaks selgemate tingimuste sätestamine avada rohkem õppelaenu turgu uutele potentsiaalsetele pakkujatele. 6) Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine. Riigi seisukohast on oluline vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlgnevusega seotud riske ehk teisisõnu, 6 eesmärk on vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste hulka ning riigi kulu õppelaenu võlgade tagamiseks. Selleks tuleks: a. Kaaluda seaduses volitusnormi alusel käendajatele teatavate tingimuste kehtestamist. Nõutavale vähemalt ühele käendajale tingimuste kehtestamine annaks riigile suurema kindluse, et tekkinud õppelaenu võlgnevuse korral saavad krediidiasutused laenuvõla maksejõuliselt käendajalt tagasi enne kui rakendub riigitagatis. b. Võimaldada riigigarantii rakendumisel õppelaenu võlglastelt ja käendajatelt võla kätte saamist läbi füüsilise isiku tulumaksutagastuse. Nt enne ei tagastata riigi poolt tulumaksu, kui ei ole riigile õppelaenu võlg tasutud. Kokkuvõtteks, muudatuste eesmärk on luua senisest paindlikum õppelaenu süsteem, mis on kasulik kõigile kolmele osapoolele (laenusaaja – laenuandja – riik). Nagu öeldud, muutub muudatuste järgselt õppelaen taotlejale soodsamaks ja kogu süsteem paindlikumaks – laenuintress väheneb, laenuintressi tagasimaksmisel tekib süsteemi paindlikkus, kus krediidiasutustel on võimalus pakkuda õppuritele võimalust intresside tagasimaksmisel paindlikkust ning võimaldada tagasimakseid alles pärast õpinguid. Lisaks senise, vähemalt kahe käendaja või kinnisvara tagatise asemel hakkab kehtima vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõue, mis lihtsustab teatud grupile õppelanule ligipääsu. Eesmärk on kujundada õppelaenu süsteem rohkem õppurit toetavaks meetmeks. Küll aga tuleb arvestada, et hilisem laenuintressi tasumine muudab tagasimakstava õppelaenu summa lõppkokkuvõttes laenusaaja jaoks suuremaks. Krediidiasutustel on võimaik väljastada laene efektiivsemalt, kuna kahe käendajaga lepingu sõlmimise asemel piisab vaid ühest käenduslepingust. Samuti muudab vähemalt ühe käendaja nõue õppelaenu taotlemise lihtsamaks õppuritele, eriti kehvema sotsiaalmajandusliku olukorraga perekondadest pärit õppuritele. Riigi jaoks väheneks rahaline koormus riigitagatise rakendumisel, kuna väheneb riigile üle tulevate õppelaenu võlgade arv. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Selles VTK-s käsitletud teemad on reguleeritud järgmises õigusaktis: - õppetoetuste ja õppelaenu seadus (vastu võetud 07.08.2003). Valdkonna arengueesmärgid on määratud järgmistes strateegiadokumentides: - Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. Eesmärgiks eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu vähendamine. - Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EEÕS2020) ja selle kõrgharidusprogramm ning kutseharidusprogramm. Programmid seavad eesmärgiks õppes osaluse kasvu, õppes püsimise ning õppija toimetuleku parandamise. Tulemuseks on eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu vähenemine. - Vabariigi Valitsuse tegevuskava 2016-2019 ja tegevusprogramm. Tegevusprogramm seab eesmärgiks vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64aastased) osakaal alla 26%. 7 5. Tehtud uuringud - „Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs“.5 Uuringuga koguti infot Eesti üliõpilaste kohta sellistel teemadel nagu üliõpilaste erialavalik ja rahulolu õpingutega, ligipääs kõrgharidusele, eluolu kui ka üliõpilaste sissetulekud ja kulutused. Uuring andis kinnitust, et õppelaen on teatud gruppide jaoks endiselt oluline. Nt 24% õpirändesse minejatest rahastavad oma õpinguid välisriigis kas tavapärase Eesti õppetoetusega või Eestist saadava õppelaenu toel. Samuti moodustavad kuni 24-aastaste esimese astme üliõpilaste sissetulekutes erinevad toetused, stipendiumid ja õppelaen pea kolmandiku (29%). - 2017. aastal analüüsis HTM õppelaenu võtjate profiili. Antud VTK koostamisel on lähtutud analüüsiga selgunud statistilistest andmetest – õppelaenu võtjate arv, lepingute arv, õppelaenu õiguslike õppurite arv jne. - 2017. valmis HTM-i tellimusel „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“6, milles uuriti ka vilistlaste peamisi sissetulekuallikaid, sh oli üheks vastusevariandiks „õppelaen ja/või muud laenud“. Uuringust selgub, et õppelaen kui ühe sissetuleku allikana iseloomustab pigem nooremaid ning kõrghariduse esimese astme õppureid. - Õppelaenu temaatikat on pikemalt käsitletud ka rahvusvahelistes uuringutes. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD teeb iga-aastaselt ülevaate haridusvaldkonna indikaatoritest uuringuga „Education at a Glance“7, kus esitatakse ka riikidevaheline võrdlus õppelaenu statistika ja süsteemide kohta. Õppelaenu süsteemi muudatusi kavandades on mõistlik võtta arvesse teiste riikide parimaid praktikaid ning kogemusi, mida on VTK-d ette valmistades tehtud käesoleva VTK punktis nr 8. 6. Kaasatud osapooled Hetkel kehtivaid õppelaenu tingimusi ning probleemkohti on varasemalt arutatud ka EÜL-ga, kes on omavahelistes vestlustes juhtinud HTM-i tähelepanu vajadusele muuta õppelaenu tingimusi õppijasõbralikumaks ning paindlikumaks.8 Samuti on konsulteeritud RaM-ga võimaluste osas, kuidas õppelaenu tingimusi lihtsustada, sh vajadust muuta õppelaen õppurile soodsamaks. Enne käesoleva VTK kooskõlastusele saatmist konsulteeris HTM koos RaM-ga ka õppelaenu väljastavate krediidiasutustega, et koguda esialgset tagasisidet õppelaenu tingimuste muudatusettepanekutele. Käesolevas VTK-s esitatud ettepanekud on läbi räägitud krediidiasutustega ning tuginevad nende poolt saadud tagasisidele. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 5 Haaristo, H-S., Kirss, L., Leppik, C., Mägi, E., Haugas, S. 2017. Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. (http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/05/EUROSTUDENT-VI_Eesti-aruanne_2017.pdf). 6 Ernst & Young, „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“, (2017), (https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/vil2015_aruanne.pdf) 7 OECD, Education at a Glance 2017 (https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2017_eng.pdf) 8 Eesti Üliõpilaskondade Liit, „Eesti Üliõpilaskondade Liit: kolm ettepanekut tudengkonna nimel“, (11.11.16), (https://eyl.ee/eesti-uliopilaskondade-liit-kolm-ettepanekut-tudengkonna-nimel/). 8 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Olemasoleva olukorra säilitamine tähendaks, et kolme õppelaenu osapoole (laenusaaja, krediidiasutus ja riik) jaoks ei muutu hetkeolukorraga võrreldes midagi. Laenusaajate jaoks on endiselt tingimused koormavad, krediidiasutuse jaoks proportsionaalselt kõrged administreerimiskulud ning riigi jaoks põhjendamatult suur risk. Tõenäoliselt väheneks tulevikus õppelaenu võtjate osakaal veelgi, mille tulemusel tekiks põhjendatud küsimus, kas sellisel kujul täidab õppelaen üldse oma eesmärki ning on vajalik. Õppelaenu eesmärk on toetada kutse- ja kõrghariduse õppureid õppimisega kaasnevate rahaliste kulutuste katmisel ja sellega seoses soodustada õppesse tulekut ja seal püsimist. Seega tuleks õppelaenu käsitleda kui õppurite toetusmeedet hariduse omandamisel, mitte kui tavapärast krediidiasutuste poolt antavat tarbimislaenu teenust. Kuna regulatsioon annab ette täpsed õppelaenu tingimused, siis ei ole võimalik probleeme lahendada mitte-regulatiivsete võimalustega, mille tõttu ei ole neid ka pikemalt kaalutud. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Õppelaenu tingimused on hetkel kehtiva regulatsiooniga väga selgelt määratletud. Peame kitsaskohtade lahendamisel kõige sobivamaks muudatusi olemasolevas regulatsioonis, kuna teised võimalikud lahendusviisid ei võimalda eesmärki täiel määral täita. Probleemid tulenevad õigusnormi sisust, mistõttu on lahenduseks muudatused õigusnormis. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Iga-aastases haridusindikaatorite kogumikus „Education at a Glance“ vaadeldakse õppelaenuga seotud indikaatoreid 35. OECD liikmesriigi omavahelises võrdluses. Uuringu peamine fookus on valitsussektori panusel ja kulutustel seoses õppelaenude administreerimisega. Õppelaenu süsteeme on võrreldud kõrgkoolides kehtestatud õppemaksude süsteemiga. OECD hinnangul tuleks õppelaenu käsitleda osana õppetoetuste süsteemist. Enamikes OECD riikides (nt Itaalia, Jaapan, Holland, Šveits, Türgi, jne) on viimase kümnendi jooksul õppelaenu võtjate arv mitmekordistunud. Samas on riikides nagu Slovakkia, Ungari ja Eesti õppelaenu võtjate arv vastupidiselt vähenenud. Õppelaenu süsteem ja intressimäärad on erinevates riikides erinevalt kehtestatud. Mõnes riigis on kehtestatud erinevad intressimäärad enne ja pärast õpinguid, mõnes ei ole õppelaenul nominaalset intressi üldse või on see indekseeritud madalama turuintressi määraga või 9 võrdsustatud valitsussektori poolt võetud laenuintressi määraga või arvestatakse inflatsiooni määraga. Kanadas, Jaapanis, Uus-Meremaal ja Slovakkias ei pea tudengid laenuintressi tasuma õpingute ajal, kuid hiljem on laenuintressi määr seotud valitsussektori poolt võetud võlakohustuste intressimääraga või isegi kõrgemaga. Hollandis, Rootsis ja Taanis tuleb lõpetajatel maksta intressi, mis on väiksem või võrdne valitsussektori poolse võlakohustuse intressimääraga, kuid mitte suurem kui 1%. Norras ja USA-s on intressimäär seotud valitsussektori võlakohustuse intressimääraga, Norras on see 2,52%, kuid ainult peale koolilõpetamist ja Ameerikas on see 4,66%-7,21%. Õppelaenu tagasimaksmine on küllaltki paindlikult korraldatud nt Norras, kus õppeperioodil intresse ei arvestata ning selle tõttu sel ajal neid ka ei maksta. Intresse hakatakse arvestama alates esimesest päevast pärast lõpetamist. Samuti hakatakse intressi arvestama koheselt, kui õpingud katkestatakse või kui tudeng ei ole enam õppelaenuõiguslik. Intressimäär on kehtestatud valitsuse poolt ja see on ligilähedane turuhinnale. Inglismaal ja Walesis hakatakse õppelaenu tagasi maksma, kui lõpetamise järgselt teenitav tulu ületab 21 000 £ aastas ja tagasimakse suurus on 9% tulust. Laenu intress on seotud tarbijahinnaindeksiga. Tuleb aga kindlasti arvestada, et nii mitmeski nimetatud riigis väljastab õppelaene krediidiasutuste asemel riik ise, mis võimaldab õppelaenu tingimustega vabamalt ringi käia. Eesti õppelaenu süsteemiga sarnasemas riigis nagu Soomes, kus õppelaenu väljastavad samuti krediidiasutused, on õppelanu intress õpingute ajal 1% ning pärast õpinguid kokkuleppel krediidiasutustega (Education at a Glance 2016). OECD hinnangul on Eestis kehtestatud suhteliselt kõrge 5%-line intressimäär peamiseks põhjuseks, miks õppelaenuvõtjate arv on viimasel kümnendil vähenenud. Seega on enamikus OECD riikides õppelaenu intress laenusaajate jaoks märgatavalt soodsam ning õppelaenu tagasi maksmise süsteem küllaltki paindlik. Õppelaenu tingimuste sätestamisel on lähtutud pigem põhimõttest, et tegu on õppuri toetusmeetme, mitte tavapärase tarbimislaenuga. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1) Alandatakse õppelaenu intressimäära, mis seni on olnud 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Täpne õppelaenu intressisüsteem ja intressi määr kujundatakse koostöös RaM-i ning krediidiasutustega. 2) Õppelaenu intresside tagasimaksmise tingimustesse sätestatakse paindlikumad võimalused õppuri jaoks õpingute ajal. Tagasimaksmise tingimused on Eestis muutmata kujul kehtinud juba alates 1990-ndate keskpaigast. Oluline on võimaldada õppuritele paindlikkust ning võimaldada valik, kas laenuintressi tasumist alustatakse juba õppimise perioodil või hakatakse intressi tasuma pärast õpingute lõpetamist. Samuti on võimalus ajatada õppelaenu tasumist õpingute ajal lühema perioodi peale kui see on hetkel – kord aastas ühekordse maksena. Suurem paindlikkus laenuintressi tagasimaksmise osas annab üliõpilastele võimaluse optimeerida oma rahalisi kohustusti õpingute jooksul. Taoline praktika on küllalt levinud ka mujal riikides nagu nt Kanadas, Jaapanis, Uus-Meremaal, Soomes ja Slovakkias. Ühe alternatiivina on kaalutud ka võimalust, kus õpingute aja eest ei arvestata üldse laenuintressi. Sellisel juhul tuleks õpingute jooksul kogunenud laenuintress tasuda riigil, mis oleks täiendav kulu riigile ning suurendaks riigi kohustusi õppelaenu süsteemis, mille tõttu ei saa seda pidada mõistlikuks. 10 3) Õppelaenu käendajate arvu vähendatakse seniselt vähemalt kahelt, vähemalt ühele. Kahe käendaja asemel ühe leidmine oleks tunduvalt lihtsam õppurite ehk laenusaajate jaoks. Sageli on just kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine olnud õppuritele problemaatiline, mille tõttu on laenu saamine takerdunud. Vähemalt ühe käendaja nõude säilitamine on siiski oluline, kuna lisaks laenusaajale peab riskide maandamiseks jääma riigi jaoks täiendav tagatis, mis võimaldaks hiljem õppelaenu summa võlglastelt tagasi saada. Seega on mõistlik senise kahe käendaja või kinnisvara tagatise nõue asendada vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega. Kuna enamik õppelaene võetakse käenduse alusel, vähendaks ka krediidiasutustel kahe käendaja asemel ühe käendajaga lepingu haldamine tunduvalt halduskoormust. 4) Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendamine. Õppelaenu tagasimaksmise alguse perioodi pärast õpingute lõpetamist on kavas pikendada seniselt 12. kuult pikemale ajale. See annab lõpetajale pikema stardiaja õppelaenu tasumisega alustada ning võimaldab õppuritel lõpetamise järgselt muretumalt lõpetamisjärgne elu sisse seada, ilma et tekiks suhteliselt lühikese aja jooksul õppelaenu tasumisega seotud rahalisi kohustusi. Endiselt jääb alles võimalus õppelaenu tasumisega ka varem alustada. Täpne tagasimaksmise algus sõltub juba konkreetselt krediidiasutuse ja õppelaenu saaja vahelisest lepingust. 5) Õppelaenu annavad Eestis Finantsinspektsioonilt loa saanud krediidiasutused. Nõuete täitmisel ning Finantsinspektsioonilt Eesti Vabariigis krediidiasutusena tegutsemiseks vastava loa saamisel ja muude tehniliste nõuete täitmisel tekib krediidiasutustel õigus õppelaenu väljastada. Täpsemates krediidiasutuste ja riigi vahelistes tingimustes lepitakse ka edaspidi kokku krediidiasutuste ja riigi vahel sõlmitavas lepingus. Seega kaoks ära seni kehtinud avaliku konkursi nõue, mille kehtestas valdkonna eest vastutav minister. 6) Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine. a. Õppelaenu käendajatele kehtestada teatavaid tingimused, mis võimaldaks olla kindel nende maksevõimelisuses. Täpsemad tingimused lepitakse eelnõu koostamisel kokku koos RaM-i ja krediidiasutustega. b. Õppelaenu võlgnevuse efektiivseks kättesaamiseks tuleks võimaldada riigigarantii rakendumisel võlglastelt võla kätte saamist läbi füüsilise isiku tulumaksutagastuse. See võimaldab vähendada riigipoolseid rahalisi kohustusi õppelaenu tagamisel, sest riik saab teatud osas võla kätte iga-aastastelt tulumaksutagastustelt. Kõik eelnevalt nimetatud muudatused hakkaksid kehtima uutele võetavatele õppelaenudele alates seaduse muudatuste jõustumisest. Juba võetud õppelaenude puhul uusi tingimusi tagasiulatuvalt rakendada ei saa. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Põhiseaduse § 37 sätestab põhiõiguste peatükis õiguse haridusele, sh õiguse kõrgharidusele. Riigi kohustus korraldada kutseõpet on sätestatud PS § 29 lg-s 3. Eelnõu regulatiivsed valikud on puutumuses põhimõttega, et igaühel on õigus haridusele ning selleks tuleb teha kõigile võrdsetel tingimustel hariduse omandamine kättesaadavaks. Õppelaenu eesmärk peaks olema eelkõige õpilast toetav meede hariduse omandamisel kaasnevate kulutuste katmisel. 11 ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni art 26 lg 1 neljas lause sätestab, et tehniline ja kutseharidus peavad olema üldkättesaadavad, kõrgharidus peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile igaühe võimete kohaselt. Lisaks, Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 149 kohaselt aitab ühendus kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1 Õppelaenu intressimäära alandamine. Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid) 1.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)  Õpplaenu intressimäära alanemisel muutub õppurite jaoks õppelaenu võtmine soodsamaks. See tähendab, et tulevikus kõikide õppelaenu võtvate ning sellest kasu saavate õppurite jaoks vähenevad rahalised kohustused õppes osalemise ajal ja pärast õpingute lõppu, mil tasutakse väiksemas mahus laenuintresse. Seega on mõju sagedus regulaarne ehk muudatus puudutab kõiki tulevasi õppelaenu võtjaid. Õpingute ajal väiksema intressi tasumine võimaldab vähendada õppuril rahalisi kohustusi ka õpingute perioodil. Mõju olulisust indiviidile võib pidada seetõttu suureks. Kuna laenuintressi määr langeb, siis ebasoovitavaid mõjusid laenuvõtjatele ei ole. Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 1.2 Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)  Õpplaenu intressimäära alanemisel väheneb ühe laenusaaja poolt tagasimakstavate intresside pealt teenitav tulu krediidiasutusele. Kui lähtuda aga eeldusest, et õppuri jaoks õppelaenu tingimuste soodsamaks muutumisel kasvab ka laenuvõtjate arv, siis kokkuvõttes võib muudatus kõikide laenuvõtjate käest laenuintressidelt saadavat tulu ja absoluutsummat krediidiasutuse jaoks suurendada. Samuti suureneks õppelaenu võtjate arvelt ka krediidiasutuse klientide arv, kes suure tõenäosusega tarbivad ka muid sama asutuse poolt pakutavaid finantsteenuseid. Kokkuvõttes võib muudatusest aga eeldada krediidiasutuste jaoks väikest majanduslikku mõju, arvestades krediidiasutuste kogu laenuportfelli ja õppelaenu väikest osa sellest. Õppelaenu summa moodustab krediidiasutuste antavatest kodumajapidamise laenude laenuportfellist marginaalse osa (2016. a lõpus 1,5% - allikas Eesti Pank), kuna õppelaenu võtjate arv võrreldes nt ülejäänud tarbimislaenudega on siiski väike. Mõju olulisust sihtrühmale võib pidada seega väikseks. 12 11.2. Kavandatav muudatus 2 Õppelaenu intresside tagasimaksmise tingimustesse sätestatakse paindlikumad võimalused õppuri jaoks õpingute ajal: Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid) 2.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)  Õpplaenu tagasimaksmisel tuleks järgida mitmete riikide juurutatud praktikat (vt. VTK punkti 8) ning krediidiasutused võimaldaksid õppelaenu tagasimaksmist õppuri jaoks paindlikumalt korraldada. Muudatus võimaldaks õppuril optimeerida rahalisi kohustusti ja nende tekkimist õpingute ajal ning õppur saaks rohkem keskenduda oma õppetööle. Näiteks paremini hajutatud õppelaenu intressi tagasimaksmine võimaldab vältida ühekordsete suuremate rahaliste kohustuste tekkimist õppuri jaoks. Teisest küljest peab õppur arvestama, et laenuintresside tagasimaksmise edasilükkamine muudab tagasimakstava laenu summa lõpuks suuremaks. Mõju olulisust sihtrühmale võib kokkuvõttes pidada seega suureks. Samuti ka mõju ulatust, kuna puudutaks kõiki õppelaenu võtjaid. Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 2.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)  Krediidiasutused peavad pidama arvestust, kellelt nõuda õppelaenu intressi millisel perioodil. See võib krediidiasutuste jaoks kaasa tuua oma asutuse IT süsteemides arendusvajadusi ning sellega seoses ka lisakulu. Muudatuse jõustumisel hakkaks osa laenuintresse krediidiasutustele laekuma senisest hiljem, kuid samas suureneks selle tõttu teataval määral õppelaenu pealt saadav kogutulu. Muudatuse mõju krediidiasutustele võib pidada hinnanguliselt keskmiseks. 11.3. Kavandatav muudatus 3 Õppelaenu käendajate arvu vähendatakse seniselt vähemalt kahelt, vähemalt ühele: Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid) 3.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)  Õppurite jaoks muutub laenu taotlemine lihtsamaks. Senise vähemalt kahe käendaja või kinnisvara nõude asemel saab laenu tagada kas kinnisvara alusel või vähemalt ühe käendajaga. Seega võib mõju pidada laenusaaja jaoks suureks, kuna see võimaldab õppuril kergemalt leida omale sobiv toetusmeede õpingute alustamiseks ja jätkamiseks. Samas seniste õppelaenu võtjate trendide ja Eesti kõrgharidussüsteemi põhjal ei ole aga põhjust arvata, et laenuvõtjate arv muudatuste rakendumisel hüppeliselt kasvaks. Muudatuse peamine sihtgrupp on nt üksikvanemaga üliõpilased, kellel on keeruline kahte 13 maksejõulist käendajat leida. Viimaste jaoks on muudatuse mõju kindlasti suur. Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 3.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)  Krediidiasutustel väheneb muudatuse jõustumisel administratiivkoormus kahe käendaja nõude asendumisel ühega. Viimase kümne aasta jooksul on keskmiselt 95% õppelaenudest võetud käenduse alusel. Käendajate vähendamine annab alust eeldusele, et käenduse alusel võetud õppelaenu osakaal suureneb tulevikus veelgi. Seega võib mõju ulatust pidada suureks. Kuna õppelaenu osakaal teiste laenudega võrreldes on väga väike, on kokkuvõttes muudatuse koondmõju krediidiasutustele siiski pigem väike. Mõju sihtrühm nr 3 (riik) 3.3. Mõju valdkond A (majanduslik mõju riigile)  Ühe käendaja vähenemine suurendab mõnevõrra riigi riski õppelaenu võlgnevus kätte saada, olukordades, kus laenuvõtjalt ei ole võimalik seda kätte saada ning laenu hakatakse tagasi nõudma käendajalt. Samas on riigile üle tulnud õppelaenude osakaal iga-aastaselt vähenenud, mis viitab õppelaenu väga heale tagasilaekumisele, mille tõttu ei ole rangemad tingimused põhjendatud. Ühe käendaja nõude säilimine on siiski oluline riigi seisukohast, kuna tagab riigile õppelaenu võlgnevuse korral parema võimaluse õppelaen kätte saada. Seega võib mõju riigile hinnata pigem väikseks. Mõju sihtrühm nr 4 (õppelaenu käendajad) 3.4. Mõju valdkond A (majanduslik mõju käendajatele) Muudatuse tulemusena käendajate arv väheneb, seega puutuvad vähemad inimesed kokku õppelaenu võlgnevustega ning kokkuvõttes on mõju positiivne. Ühe käendaja vähendamine suurendab käendaja jaoks riski, et lõpuks nõutakse temalt õppelaenuvõlgnevus täielikult sisse. Samas on käendusel sätestatud ülempiir ning ka praegu kehtiva vähemalt kahe käendaja regulatsiooni puhul on tegemist solidaarvõlgnevusega, mis tähendab, et käendaja peab arvestama võimalusega, et kogu võlgnevus nõutakse ainult temalt sisse. Kui isik on valmis olema käendaja, siis ilmselt selle otsuse tegemisel ei ole määravaks, kas lisaks õppelaenu võtjale on olemas ka kolmas potentsiaalne solidaarvõlgnik. Seega kokkuvõttes mõju ulatus on väike. 14 11.4. Kavandatav muudatus 4 Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendmaine: Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid) 4.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)  Õpingute lõpetamise järgselt õppelaenu tagasimaksmise algusaja pikendamine seniselt 12. kuult pikemale perioodile annab lõpetajatele suurema stardiaja õppelaenu tasumisega alustamisel. Muudatus kergendab soovijatel lõpetamise järgset elu alustamist ega sea õppelaenu võtjaid kiirelt rahaliste kohustuste ette pärast õpingute lõppu. Seega on ka eeldus, et väheneb õppelaenu võlgnike arv. Selle tõttu on muudatuse mõju positiivne. Kavandatav muudatus puudutaks kõiki tulevasi õppelaenu võtjaid, mille tõttu on mõju sagedus suur. Samas peab laenuvõtja arvestama, et laenu tagasimaksmise alguse edasilükkamine muudab tagasi makstava laenusumma koos intressidega laenusaaja jaoks lõpuks kallimaks, kuna makseperiood pikeneb. Kuna endiselt jääks alles võimalus alustada tagasimakseid ka varem, võib mõju pidada kokkuvõttes seega keskmiseks. Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 4.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)  Õppelaenu tagasimaksmise alguse edasilükkamine pikendab makseperioodi, mis muudab laenuvõtja poolt tagasi makstava õppelaenu kogusumma lõpuks suuremaks. See tähendab pankadele teatavat tulu pikemaajaliselt makstavate intresside pealt. Arvestades aga õppelaenu lepingute arvu krediidiasutuste kogu laenuportfellis, võib pidada mõju siiski väikseks. 11.5. Kavandatav muudatus 5 Õppelaenu annavad Eestis Finantsinspektsioonilt loa saanud krediidiasutused: Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid) 5.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele) Laenuvõtjate jaoks muutub olukord mugavamaks, kuna eeldus on, et õppelaenu andjate ring laieneb, kuna muudatus võimaldab lihtsamalt õppelaenu turule siseneda ka nendel krediidiasutustel, kes täna õppelaene ei väljasta. Seega nt nende pankade kliendid, kes ei saa hetkel oma kodupangast õppelaenu võtta, kuna krediidiasutus ei ole osalenud konkursil, ei peaks enam õppelaenu võtmiseks pöörduma teise krediidiasutuse poole, mille kliendid nad ei ole. Kuna aga juba praegu on peaaegu kõigil suurematel Eestis tegutsevatel krediidiasutustel õppelaenu väljastamise õigus, siis võib mõju pidada väikseks. Õppelanu võtja jaoks ei muutu õppelaenu tingimused, mis on seaduses sätestatud. Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 15 5.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele) Täna kehtiva ÕÕS-i järgi tuleks õppelaenu väljastada soovival krediidiasutusel läbida valdkonna eest vastutava ministri poolt korraldatud konkurss, et saada väljastamise luba. Kuna aga juba täna on enamik Finantsinspektsioonilt Eestis tegutsemiseks loa saanud krediidiasutused ka õppelaenu väljastamise õigusega, võib mõju ulatust ja sagedust pidada väikseks. Eelkõige puudutab muudatus uusi krediidiasutusi, kes soovivad õppelaenu väljastada ning kelle jaoks muutub turule sisenemise protsess lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Seega on mõju positiivne. Mõju sihtrühm nr 3 (riik) Riigil kaoks ära praegu kehtiva seaduse järgi kohustus korraldada õppelaenu andjate valimiseks konkurss, mille tõttu väheneb ka riigipoolne administratiivkoormus konkursi korraldamisega. Kuna aga konkursse on seni korraldatud vaid üksikutel kordadel, mille raames enamik suuremaid krediidiasutusi juba õppelaenu andmise õiguse on saanud, on mõju sagedus ja ulatus väike. 11.6. Kavandatav muudatus 6 Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine: 1) Õppelaenu käendajatele tingimuste kehtestamine. 2) Riigile tagamiseks üle tulnud õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi tulumaksutagastuse. Mõju sihtrühm nr 1 (laenusaajad) 6.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele) 1) Selleks et vähendada õppelaenu võla tekkimise ohtu, kehtestatakse õppelaenu käendajatele teatavad tingimused, mis annaks nii riigile kui ka krediidiasutustele suurema garantii õppelaenu võla tagamisel. See tähendab, et õppelaenu taotleja peab leidma ühe käendaja, kes oleks suuteline tulevikus õppelaenu tagada. Kuna valdav enamus õppelaene võetakse käenduste alusel, on mõju ulatus ja sagedus suur. Teatavatel juhtudel võib see raskendada laenutaotlejal käendaja leidmist, kuid kuna kehtib vähemalt ühe käendaja nõue, mis seda tasakaalustab, siis võib mõju pidada tarbijale väikseks. 2) Õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi tulumaksutagastuse oleks suure mõjuga nendele võlglastele, kellel on õigus saada tulumaksutagastust, kuna riik ei väljastaks võlglastele tulumaksutagastust enne õppelaenu võla tasumist. Mõju ulatus sõltub sellest, kui suur summa oleks õigus tulumaksutagastusega saada konkreetse isiku puhul. Kuna aga riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste arv on kogu õppelaenu võtjate arvu silmas pidades äärmiselt väike (2016. a rakendus riigitagatis 102-l korral), siis võib konkreetselt selle muudatuse mõju sagedust pidada väikseks. 16 Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused) 6.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele) 1) Õppelaenu käendajatele tingimuste kehtestamine annab ka krediidiasutustele suurema garantii võimaliku õppelaenu võla vältimiseks. Muudatuse järgselt oleks krediidiasutustel selgemad suunised õppelaenu käendajate hindamisel, mis tekitab teatavat administreerimiskoormust. Kuna krediidiasutused hindavad aga ka juba täna käendajaid, siis muudatuse järgne mõju on väike. Muudatuse järgselt muutuksid nõuded krediidiasutuste vahel ühtlasemaks. 2) Õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi tulumaksutagastuse ei omaks krediidiasutustele mõju, kuna selleks ajaks on riigitagatis juba rakendunud. Mõju sihtrühm nr 3 (riik) 6.3. Mõju valdkond A (majanduslik mõju riigile) 1) Õppelaenu käendajatele tingimuste sätestamine oleks täiendav garantii riigi jaoks olukorras, kus rakendub riigi tagatis õppelaenu võla korral. Maksejõulisem käendaja vähendab riski, et riik ei saa tagatud õppelaenu võlga kätte ning samuti lihtsustab maksevõimelisem käendaja võla kättesaamise protsessi. Seega on mõju positiivne. Kuna üldiselt saab ka praegu riik enamiku õppelaenu võlgade puhul lõpuks võla tagasi, siis võib mõju ulatust pidada väikseks. 2) Õppelaenu võlglastelt võla kätte saamine läbi füüsilise isiku tulumaksutagastuse võimaldab vähendada riigipoolseid rahalisi kohustusi õppelaenu tagamisel, sest riik saab teatud osas võla kätte iga-aastastelt tulumaksutagastustelt. Kuna õppelaenuvõlglaste hulk on väga väike, siis kokkuvõttes on mõju ulatus väike. Mõju sihtrühm nr 4 (käendajad) 6.4. Mõju valdkond A (majanduslik mõju käendajale) 1) Otseselt konkreetse käendaja jaoks tingimuste kehtestamine käenduse kontekstis midagi ei muuda ning isik käendab õppelaenu samadel alustel. Muutub vaid see, et kõik isikud ei pruugi enam sobida käendajaks. Kuna aga juba praegu on krediidiasutustel võimalik käendajate maksevõimekust õppelaenu lepingu sõlmimisel hinnata, siis on tegemist pigem olukorra selgusega ning mõju on väike. 2) Füüsilise isiku tulumaksutagastuselt õppelaenu võla sissenõudmise mõju käendajatele võib hinnata sarnaselt mõjuga õppelaenu tarbijatele. Ehk oleks suure mõjuga nendele võlglastele, kellel on õigust saada tulumaksutagastust, kuna riik ei väljastaks käendajatele tulumaksutagastust enne õppelaenu võla tasumist. Mõju ulatus sõltub sellest, kui suur summa oleks õigus tulumaksutagastusega saada konkreetse isiku puhul. Kuna aga riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste arv on kogu õppelaenu võtjate arvu silmas pidades äärmiselt väike, siis 17 võib konkreetselt selle muudatuse mõju sagedust pidada väikseks ka käendajatele. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatuste puhul puudutab halduskoormuse vähenemine eelkõige õppelaene väljastavaid krediidiasutusi ja õppelaenu saajaid. Suurim halduskoormuse vähenemine krediidiasutustele on tingitud õppelaenu tagamisel vähemalt kahe käendaja nõude vähendamisest vähemalt ühele käendajale. Kuna keskmiselt 95% õppelaenudest võetakse käenduse alusel, on krediidiasutustele tegemist kokkuhoiuga õppelaenude pealt hallatava halduskoormuse osas. Kuna õppelaenu osakaal krediidiasutuste portfellis teiste laenudega võrreldes on väga väike, on kokkuvõttes muudatuse koondmõju krediidiasutustele siiski väike. Õppelaenu saajate jaoks muutub süsteem lihtsamaks, kuna vähemalt kahe käendaja või Eestis asuva kinnisvara tagatise asemel on edaspidi vajalik vähemalt ühe käendaja või Eestis asuva kinnisvara tagatise olemasolu. Sageli on just kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine olnud õppuritele problemaatiline, mille tõttu on laenu saamine takerdunud. Vähemalt ühe käendaja nõude säilitamine on siiski oluline riigi jaoks, kuna lisaks laenusaajale peab riskide maandamiseks jääma täiendav tagatis. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatused ei too riigile ega kohalikele omavalitsustele kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Kahe käendaja nõude vähendamine ühele suurendab küll mõnevõrra riigi riske õppelaenu võlglastelt võla kätte saamiseks, kuid ei ole võimalik hetkel hinnata, kas see ka realiseerub ega ka sellega kaasnevat potentsiaalset kulu, kuna see sõltub nii riigile üle tulevatest võlgadest kui ka selle summast. Arvestades aga senist head õppelaenu võla tagasilaekumist ei ole põhjust eeldada, et risk ka realiseeruks. 14. Edasine mõjude analüüs Täiendavaid uuringuid läbi viia ei ole kavas. Muudatuste mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt eelnõu ja eelnõu seletuskirja koostamise käigus. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Regulatiivne lahendus. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise X tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Uue tervikseaduse koostamine ei ole vajalik, sest muudatused käsitlevad vaid väikest osa muudetavas seaduses esitatud regulatsioonidest. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Muudatused tehakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Sisse viidavate muudatustega seoses tuleks teha muudatusi ka Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2004 määruses nr 284 „Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord“. 18 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTKs kirjeldatud teemade puhul on peamisteks huvigruppideks üliõpilased, kutseõppurid, õppelaenu käendajad, õppelaenu väljastavad krediidiasutused ja riik. Seaduseelnõu muudatuste väljatöötamisse kaasatakse eelkõige Rahandusministeerium ning õpilaste ja üliõpilaste esindusorganisatsioonid, et selgitada välja õpilaste täpsed ootused õppelaenu süsteemile ning kooskõlastada võimalikud süsteemi muudatuse ettepanekud. Samuti kooskõlastame seaduseelnõuga tehtavad muudatused krediidiasutustega, et leppida kokku laenuintressi määra ja tingimuste muutmise osas ning muudatustes laenuintressi tagasimaksmise põhimõtetes. Nimetatud huvipooltele saadetakse nii käesolev VTK kui ka hiljem eelnõu. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Eelnõu väljatöötamise käigus ei ole kavandatud põhjaliku mõjuanalüüsi valmimist. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Eelnõule ei ole kavas valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui kontseptsiooni koostada. järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) Võimalikke küsimusi ja lahendusi käsitletakse täpsemalt aruteludes partnerite ja huvigruppidega avalikus debatis ja seletuskirjas. 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Konsultatsioon: 2018 märts- kooskõlastamise aeg juuli; Tagasiside partneritele: 2018 august; Eelnõu kooskõlastamine: 2018 september-oktoober; Esitamine Vabariigi Valitsusele: 2018 november. 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.09.2019 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed kõrgharidusosakonna peaekspert Allan Padar ([email protected], 735 4070); kutsehariduse osakonna peaekspert Meeli Murasov ([email protected], 735 0119); õigusosakonna jurist Hardi Rikand ([email protected], 735 0146). 19 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0730 - Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b50a82b-39a3-4f16-8360-c5a2c3abd285 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b50a82b-39a3-4f16-8360-c5a2c3abd285?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel