Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid 29.06.2018 nr 9.3-1/18/3186
Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse
muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda
eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust
või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisa:
1. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus.pdf
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Rektorite Nõukogu
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu
Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Swedbank AS
AS SEB Pank
Luminor Bank AS
AS LHV Pank
Coop Pank AS
Danske Bank A/S Eesti filiaal
Allan Padar 735 4070
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
26.06.2018
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
Õppelaenu võtjate arv on alates 2009. aastast pidevalt langenud, mis annab tunnistust sellest, et
kehtiv süsteem ei pruugi enam vastata õppijate vajadustele või üleüldiselt vajadust sellisel kujul
õppelaenule ei nähta. Kui 2005/2006. õa võttis õppelaenu 44% (n=27 031) kõikidest
õppelaenuõiguslikest isikutest (n=61 463), siis 2015/2016. õa-ks langes vastav osakaal 6%-ni
(õiguslikke n=55 740; õppelaenu võtjaid n=3574). Õppelaenu võtjate osakaalu langusena võib
välja tuua kaks peamist põhjust. Esiteks, alates 2009. a jõustunud seadusemuudatus, millega
lõpetati riigi poolne õppelaenude kustutamine riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse
teenistujate ja avalik-õigusliku juriidilise isiku töötajatele. Kui aastal 2008 võeti uusi õppelaene
43,6 miljoni euro ulatuses, siis 2009 oli selleks näitajaks 30,4 miljonit eurot (joonis 1.). Teiseks,
õppelaenu languse põhjus on kindlasti ka 2013/2014. õppeaastast kõrgharidusreformiga tasuta
kõrghariduse omandamise võimalus täiskoormusega eestikeelsetel õppekavadel ning uue
vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi rakendamine. Samuti on õppelaenu võtmise langusele
kindlasti kaasa aidanud ka üldine elatustaseme tõus ja kasvanud finantskirjaoskus, mis on
pannud inimesed vastutustundlikumalt laenu võtmisesse suhtuma. Õppelaenu vähenenud
atraktiivsust on rõhutanud ka krediidiasutused. Vaatamata sellele on õppelaen meetmena teatud
grupile õppuritest endiselt oluline - osakoormuses õppijad, erakõrgkoolides ja
erakutseõppeasutustes õppivad õppurid, mitte eestikeelsetel õppekavadel õppijad, kus õpe on
tasuline, välismaal õppijad ning madalama sissetulekuga peredest pärit üliõpilased, kes ei
kvalifitseeru vajaduspõhisele õppetoetusele, kuid kelle sissetulekud ei ole õpingutega
kaasnevate kulude katmiseks siiski piisavad.
1
Joonis 1. Antud uued õppelaenud ja nende muutus eelneva aastaga võrreldes. Allikas:
Eesti Pank
Õppelaenu võtjateks on seni olnud pigem 20-21 aastased kõrghariduse I astme (bakalaureuse-
ja rakenduskõrgharidusõppe) üliõpilased. 2015/2016. õppeaastal jagunesid 3574 õppelaenu
võtjat vastavalt 487 kutseõppuri (4% laenuõiguslikest) ning 3087 kõrghariduse õppuri (7%
laenuõiguslikest) vahel. Kõikide laenuvõtjate hulgas oli nimetatud aastal ka 224 (6.3%
võtjatest) välisriigis õppivat Eesti õppurit. Vahemikus 2005 kuni 2015 said õppelaenu
võtmisega samal aastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu keskmiselt 77% õppuritest ehk võib
öelda, et suur hulk õppuritest käis tööl ja teenis lisaks veel ka isiklikku tulu. See tähendab, et
enamus õppelaenu võtjatest on sellised, kes on õpingute ajal valmis töötama, suurendades
samaaegselt ka oma võlakohustusi, mis viitab selgelt vajadusele parandada enda elatustaset.
Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on õppelaenu võtmise trende ja õppelaenu
võtjaid analüüsides ning partnerite ja krediidiasutustega suheldes kaardistanud peamised
probleemkohad kehtiva õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) alusel jagatava
õppelaenu süsteemis. Probleemkohtadele on tähelepanu juhtinud nii Eesti Üliõpilaskondade
Liit (edaspidi EÜL) kui ka õppelaenu väljastavad krediidiasutused ning need on:
1) Õppuri jaoks kõrge õppelaenu intressimäär. Õppurite seisukohast on tänane
õppelaenu süsteem jäänud ajale jalgu, kuna on väga pikka aega püsinud muutumatuna.
Õppelaenu intressimäär õppelaenu summalt on 1990-ndate keskpaigast olnud
seadusega määratud. Kehtiva ÕÕS-i § 16 lg 5 sätestab, et riigi tagatud õppelaenu
intressimäär õppelaenu summalt on 12. kuu Euribor, pluss kaks protsenti aastas, kuid
mitte vähem kui viis protsenti aastas. Laenusaaja jaoks aga ka mitte rohkem kui 5%
aastas. Võrdluseks, et 19.01.2018 seisuga oli 12 kuu Euribor -0,191%. Kui Eesti krooni
kehtivuse ajal oli 5%-line intressimäär pigem soodusintress pikaajalistele laenudele,
siis euro kasutusele võtmisega ning Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole 5%
intress enam soodne, eriti olukorras, kus Euribor on pikka aega püsinud väga madalal
tasemel.
2) Rahalised kohustused õpingute ajal. Lisaks intressimäärale võib laenusaajatele
probleeme valmistada ka laenuintressi tasumisega tekkivad rahalised kohustused
õpingute ajal. Oluline on optimeerida õppurite rahalisi kohustusi õpingute ajal, kuna
suur osakaal õppuritest töötab õpingute ajal pelgalt selle pärast, et katta oma
elamiskulusid.1 Kord aastas tekkivad rahalised kohustused intresside tasumise näol
raskendavad õppurite olukorda veelgi. On esinenud ka juhtumeid, kus uus õppelaen
1
2016. aastal töötas Eesti üliõpilastest kas regulaarselt või aeg-ajalt 66% (allikas: Eurostudent VI (2017), lk 52
ja 60).
2
võetakse pelgalt eelmise õppelaenuga kaasnenud intresside tasumiseks. Õpingute ajal
tekkivad liigsed rahalised lisakohustused ei mõju sageli hästi õppurite õpitulemustele
ega edasijõudmisele, kuna sunnivad õppurit õpingute ajal tööle, mille arvelt väheneb
õpingutele pühendatud aeg. Uuringud on õpingute katkestamise oluliste põhjustena
välja toonud just liigset töökoormust õpingute ajal, mille on tinginud õppijate rahalised
kohustused.2 Õpingute ja töötamise ühitamine võib olla küll positiivne, eriti kui
töötatakse õpitava erialaga seotud valdkonnas, kuid sageli osutub vastupidiselt hoopis
problemaatiliseks, mille tagajärjeks on tihti katkestamine, kuna koormus õppuri jaoks
kasvab liigseks. Et optimeerida õppuri rahalisi kohustusi õpingute ajal, peaks ka
õppelaenu peamine eesmärk olema võimaldada õpingutele pühendumist.
3) Kahe käendajaga õppelaenu tagamine. Kahe piisava sissetulekuga käendaja nõue on
laenu taotlejale sageli koormav ning takistuseks õppelaenu saamisel. Eriti puudutab see
nt üksikvanemaga peredest pärit õppureid, lastekodulapsi või sotsiaalmajanduslikult
keerulisemas olukorras olevaid õppureid, mille tõttu on õppelaenu vajaval sihtgrupil
risk sellest ilma jääda suurem.3
Ka õppelaenu väljastavate krediidiasutuste seisukohast on tänase süsteemi
kitsaskohaks suhteliselt väiksemahulise laenu puhul liigne administreerimiskulu.
Administreerimiskulu tekitab ÕÕS-i § 19 lg 1 tulenev nõue, et õppelaenu tagamisel on
kohustuseks vähemalt kahe isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale.
Perioodil 2005-2016 võeti keskmiselt 95% õppelaenudest käenduse alusel, mis on
krediidiasutuste väitel toonud käenduste suure hulga tõttu ebamõistliku
administreerimise kulu, küllaltki väiksemahulise laenu kohta - õppelaenu jääk 2017. a
lõpu seisuga oli 95,4 mln eurot ning üleval olevaid õppelaenu lepinguid ligikaudu 51
tuhat (maksimaalmäär 2017/2018. õppeaastal 1920€).
4) Õppelaenu tagasimaksmise algus. Kehtiva ÕÕS-i § 18 lg 1 järgi on laenusaajal
kohustus alustada laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe
lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta ei ole
asunud jätkama õpinguid. Pärast õpingute lõppu seisavad üliõpilased mitmete
väljakutsete ees, millest üheks on kindlasti sobiva töökoha leidmine ja iseseisva elu
alustamine. „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuringu“4 järgi kulus 10%-l kuni
24. aastastel vilistlastel õpingute järgselt töö leidmiseks kas 1 aasta või kauem ning
7%-l rohkem kui pool aastat ja vähem kui 1 aasta. Seega võib lõpetamise järgselt
õppelaenu laenusumma tagasimaksmise alustamiseks ette nähtud kuni 12 kuud olla
küllaltki lühike periood, mis ei pruugi veel võimaldada õppuril tööd leida ega sellega
seoses ka iseseisvat sissetulekut teenima hakata, mis võimaldaks õppelaenu
tagasimaksmisega algust teha. Kiirelt töökoha ja püsiva sissetuleku mitte leidmine võib
suurendada ka teatud perioodiks õppelaenu võtjal võimaliku õppelaenu võla tekkimist.
Samuti võib kiirete rahaliste kohustuste tekkimine õpingute järgselt sundida lõpetajat
valima oma erialaga mitte seotud ametikoha, pelgalt selleks, et leida sissetulek, mis
võimaldaks alustada õppelaenu tagasimaksetega.
5) Õppelaenu andjate valimine konkursi korras. Kehtiva ÕÕS-i § 16 lg 2 järgi
valitakse õppelaenu andjad avaliku konkursi korras, mille tingimused ja tulemused
kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister, kes sõlmib riigi nimel
2
Šults. K., (2015), „Õpingute katkestamise põhjused ja õpingutega jätkamise motivatsioon“, Tallinna
Tehnikaülikooli õpingud katkestanute uuring.
3
EÜL-i ja krediidiasutuste poolt välja toodud probleemkoht ning kodanike pöördumised HTM-i poole.
4
Ernst & Young, (2017), „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“
(https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/vil2015_aruanne.pdf)
3
krediidiasutustega ka õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Seni on avalikke
konkursse korraldatud vaid üksikutel kordadel, kuid huvilisi õppelaenu pakkumiseks
on vahepealsel perioodil olnud veelgi. Kehtivas seaduses ei ole kuidagi täpsustatud,
millistele tingimustele peab krediidiasutus vastama, selleks et osaleda edukalt
konkursil ning pakkuda õppelaenu. Taoline ebamäärane olukord tekitab segadusi
eelkõige krediidiasutustes, kes sooviksid hakata õppelaenu väljastama. Olukorras, kus
krediidiasutused peavad juba niigi Eestis tegutsemiseks taotlema
Finantsinspektsioonilt tegevusluba, ei ole mõistlik õppelaenu pakkumiseks kehtestada
veel eraldi konkurssi.
6) Õppelaenu võlgnevustega seotud riigipoolsete riskide vähendamine. Kehtiva ÕÕS-
i järgi on õppelaenu näol tegemist täielikult riigi poolt tagatud laenuga, sh nii õppelaenu
põhiosa kui ka sellelt laekuv intress, ning laenu tasumata jätmisega seotud riskid on
täielikult riigi kanda, mis ei ole proportsionaalne.
2017. a rakendus riigitagatis 90-l korral, summas 232 000 eurot. 2016. a 102-l korral,
summas 258 000 eurot; 2015. a aga 144-l korral, summas 361 000; 2014. a 173 laenu
ja 478 000 eurot. Õppelaenu võlglaste üldarv 2017. a lõpu seisuga on 961 (võlgade
kogusumma 1 616 000 eurot), kuid nt aastal 2013 oli vastav näitaja 2927 (võlgade
summa 5 601 000 eurot).
2. Sihtrühm
1) Õppelaenuõiguslikud õpilased ja üliõpilased. Vastavalt kehtiva ÕÕSi § 15 lg 1 järgi
on õigus õppelaenu saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku
elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava
järgi on kuus kalendrikuud või enam ning kes:
on täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või
kutseõppeasutuses või
on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses
või rakenduskõrgkoolis või
õpib välisriigis eelnevalt loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja
õppevormis.
Isikul on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi
(§ 15 lg 3). Õppelaenu ei saa taotleda akadeemilisel puhkusel viibimise ajal (§ 15 lg 4). Samuti
peab õppelaenu taotlejal olema tagatis (§ 19 lg 1) ning õpilane või üliõpilane ei tohi olla
õppelaenuvõlglane (§ 17 lg 2).
2015/2016. õppeaastal jõustus ÕÕSi muudatus, mis võimaldab alates 2015/2016. õppeaastast
õppelaenu taotleda ka osakoormuses olevatel õppuritel. Sellega kasvas märgatavalt
õppelaenuõiguslike õpilaste arv. Kui 2015/2016. õppeaastal oli õppelaenuõiguslikke õppijaid
kokku 55 740 (11 120 kutsehariduse õpilast ja 44 620 üliõpilast), moodustades 73% kõikidest
õppuritest, siis õppeaasta varem oli nende arv 46 915 (9273 kutsehariduse õpilast ja 37 642
üliõpilast), moodustades 58% kõikidest õppuritest (joonis 2.). Sellegi poolest ei kasvanud
õppelaenu võtjate arv.
Õppelaenu võtjate statistika peegeldab õpilaskonna üldist koosseisu. Viimastel aastatel on
õppelaenu võtjatest kõige suurem osakaal olnud kõrghariduse I astme üliõpilased (2012 – 70%;
2013 – 67%; 2014 – 66%; 2015 – 64%). Seejärel kõrghariduse II aste (2012 – 19%; 2013 –
19%; 2014 – 19%; 2015 – 21%), kutseharidus (2012 – 10%; 2013 – 12%; 2014 – 13%; 2015 –
4
14%) ning kõige vähem võetakse õppelaenu kõrghariduse kolmandal astmel (viimasel neljal
aastal 1% kõikidest õppelaenu võtjatest).
Kõige suurem osa õppelaenu võtjatest moodustavad ülikoolide üliõpilased (2012 – 60%; 2013
– 58%; 2014 – 58%; 2015 – 58%), rakenduskõrgkooli õppurid (2012 – 24%; 2013 – 24%; 2014
– 24%; 2015 – 24%), kutseõppurid (2012 – 12%; 2013 – 13%; 2014 – 12%; 2015 – 12%) ning
kõige väiksema osa õppelaenu võtjatest moodustavad väliskõrgkoolides õppivad õppurid (2012
– 4%; 2013 – 5%; 2014 –6%; 2015 – 6%).
Joonis 2. Kutse- ja kõrghariduses õppelaenuõiguslike ja õppelaenu võtjate arv. Allikas:
Eesti Hariduse Infosüsteem ja krediidiasutuste poolt esitatud info HTM-le
2) Õppelaenu käendajad. Õppelaenu käendajaks võib olla Eesti kodanik või Eestis
pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik (ÕÕS § 19 lg 1).
HTM-i andmete põhjal võeti perioodil 2005-2015 keskmiselt 95% õppelaenudest
käenduse alusel.
3) Õppelaenu väljastavad krediidiasutused. Vastavalt ÕÕS § 16 lg 2 järgi valitakse
õppelaenu andjad avaliku konkursi korras, mille kuulutab välja valdkonna eest vastutav
minister. Perioodil 2005-2015 on kõige rohkem õppelaenu võtjaid olnud AS Swedbank-
ist (65,9%), millele järgneb AS SEB Pank (31,9%) (allikas: Eesti hariduse infosüsteem
- EHIS). Ülejäänud krediidiasutuste osakaalud on märkimisväärselt väiksemad –
Nordea Bank AB Eesti filiaal (1,4%); AS Eesti Krediidipank (0,4%) ja Danske Bank
A/S Eesti filiaal (0,4%). Uute võimalike konkursside tulemusel võib lisanduda uusi
krediidiasutusi, kes pakuvad õppelaenu.
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärgid on kirjeldatud lähtuvalt käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses (edaspidi
VTK) punktis 1 välja toodud probleemipüstitustest.
1) Alandada senini kehtivat õppelaenu intressimäära. Õppelaenu süsteemi muutmise
eesmärk on anda laenusaajale võimalus võtta senisest soodsamatel tingimustel
õppelaenu. Õppelaenu eesmärk peab olema õppuri igatine toetamine õppes osalemises,
et ta saaks rohkem pühenduda õpingutele. Tulenevalt praegusest turuolukorrast peaks
riigi poolt garanteeritud õppelaenu intressimäär olema madalam kui 5%. See tähendab,
et tuleks üle vaadata laenuintressi tingimused ning laenuintressi määra alandada. Täpne
intressimäär on kavas välja töötada koostöös Rahandusministeeriumi (edaspidi RaM) ja
krediidiasutustega.
2) Laenuvõtjate rahaliste kohustuste optimeerimine õpingute ajal. Laenusaaja
aspektist on oluline lisada süsteemi õppelaenu tagasimaksmisel paindlikkust. Seda
5
lisaks, kui krediidiasutused võimaldaksid laenuvõtjal valida, kas laenuintressi tasumist
alustatakse juba õpingute ajal või makstakse pärast õpingute lõppu koos põhisummaga.
Samuti võimaldaks paindlikkust lisada, kui hajutada senist aastas ühekordset intresside
tasumist õpingute ajal. Valikuvõimalus võimaldaks õppuritel vähendada õppeperioodil
tekkivaid kulutusi. Küll aga tuleb arvestada, et laenuintressi tagasimaksemise
edasilükkamisel muutuks tagasimakstav õppelaenu kogusumma kokkuvõttes laenusaaja
jaoks suuremaks. Sellegi poolest on mõistlik kaaluda paindlikke võimalusi laenu
tagasimaksmiseks, mis võimaldaksid optimeerida rahalisi kohustusi õpingute ajal, mil
õppurid ei pruugi omada veel üldse isiklikku sissetulekut.
3) Vähemalt üks käendaja senise vähemalt kahe käendaja nõude asemel. Vähemalt
ühe käendaja nõue lihtsustab õppuri jaoks õppelaenu taotlemist. See tagab parema
ligipääsu õppelaenule neile, kes seda enim vajaksid – üksikvanemaga või madala
sissetulekuga peredest pärit õppurid, lastekodulapsed. Ühe käendaja vähenemine
suurendab mõnevõrra riigi riski õppelaenu võlgnevus kätte saada olukordades, kus
laenuvõtjalt ei ole võimalik seda kätte saada. Samas on riigile üle tulnud õppelaenude
osakaal iga-aastaselt vähenenud, mis viitab õppelaenu heale tagasilaekumisele, mille
tõttu ei ole rangemad tingimused mõistlikud ega sageli ka põhjendatud. Ühe käendaja
nõude säilimine on siiski oluline riigi seisukohast, kuna tagab riigile õppelaenu
võlgnevuse korral suurema võimaluse õppelaenu võlg kätte saada, kui käendajate
puudumisel.
Samuti saavad krediidiasutused anda soodsamalt laenu eeldusel, et kehtivad lihtsad
reeglid ja madalad administreerimiskulud. Administratiivkulu vähendaks kahe käendaja
asemel ühe käendaja nõue.
4) Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendamine. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb
õppelaenu võtjal õpingute lõppedes alustada laenusumma tagasimaksmisega hiljemalt
12 kuud pärast õpingute lõppu või muul põhjusel kui ta ei ole asunud õpinguid jätkama.
12. kuu nõue võib äsja õpingud lõpetanud noore jaoks olla küllaltki lühike periood, et
leida vajalik töö ning püsiv iseseisev sissetulek õppelaenu tagasimaksmise alustamiseks.
Selle tõttu on mõistlik kaaluda muudatusi senises regulatsioonis ning tagasimaksmise
alguse tähtaega pikendada. Kui lõpetaja on sunnitud alustama õppelaenu
tagasimaksmisega olukorras, kus lõpetamise järgselt pole veel tööd leidnud, suurendab
see oluliselt riski õppelaenu võlgnevuse tekkeks. Seega on plaanitava muudatuse üheks
eesmärgiks ka õppelaenu võlgnevusega seotud riskide alandamine. Teiseks eesmärgiks
on anda laenuvõtjale pikem stardiaeg, mis võimaldaks tal vabamalt ellu astuda. Küll aga
on oluline silmas pidada, et tagasimaksmise alguse edasilükkamine muudab
tagasimakstava õppelaenu kogusumma lõppkokkuvõttes laenuvõtjale suuremaks
jooksvate intresside tõttu, kuna makseperiood pikeneb.
5) Õppelaenu turule sisenemise lihtsustamine krediidiasutustele. Eraldi konkursi
korraldamine Finantsinspektsioonilt juba loa saanud krediidiasutustele ei ole mõistlik.
Eesti Vabariigis juba tegevusloa saanud krediidiasutuste puhul on mõistlik lähtuda
üldistest nõuetest krediidiasutustele. Tegevusloa saamine on juba iseenesest piisav
garantii. See võimaldaks praeguse olukorraga võrreldes oluliselt lihtsamalt ja selgematel
tingimustel siseneda krediidiasutustel õppelaenu turule. Samuti võimaldaks selgemate
tingimuste sätestamine avada rohkem õppelaenu turgu uutele potentsiaalsetele
pakkujatele.
6) Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine. Riigi seisukohast on oluline
vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlgnevusega seotud riske ehk teisisõnu,
6
eesmärk on vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste hulka ning riigi kulu
õppelaenu võlgade tagamiseks. Selleks tuleks:
a. Kaaluda seaduses volitusnormi alusel käendajatele teatavate tingimuste
kehtestamist. Nõutavale vähemalt ühele käendajale tingimuste kehtestamine
annaks riigile suurema kindluse, et tekkinud õppelaenu võlgnevuse korral
saavad krediidiasutused laenuvõla maksejõuliselt käendajalt tagasi enne kui
rakendub riigitagatis.
b. Võimaldada riigigarantii rakendumisel õppelaenu võlglastelt ja käendajatelt
võla kätte saamist läbi füüsilise isiku tulumaksutagastuse. Nt enne ei tagastata
riigi poolt tulumaksu, kui ei ole riigile õppelaenu võlg tasutud.
Kokkuvõtteks, muudatuste eesmärk on luua senisest paindlikum õppelaenu süsteem, mis on
kasulik kõigile kolmele osapoolele (laenusaaja – laenuandja – riik). Nagu öeldud, muutub
muudatuste järgselt õppelaen taotlejale soodsamaks ja kogu süsteem paindlikumaks –
laenuintress väheneb, laenuintressi tagasimaksmisel tekib süsteemi paindlikkus, kus
krediidiasutustel on võimalus pakkuda õppuritele võimalust intresside tagasimaksmisel
paindlikkust ning võimaldada tagasimakseid alles pärast õpinguid. Lisaks senise, vähemalt
kahe käendaja või kinnisvara tagatise asemel hakkab kehtima vähemalt ühe käendaja või
kinnisvara tagatise nõue, mis lihtsustab teatud grupile õppelanule ligipääsu. Eesmärk on
kujundada õppelaenu süsteem rohkem õppurit toetavaks meetmeks. Küll aga tuleb arvestada,
et hilisem laenuintressi tasumine muudab tagasimakstava õppelaenu summa lõppkokkuvõttes
laenusaaja jaoks suuremaks.
Krediidiasutustel on võimaik väljastada laene efektiivsemalt, kuna kahe käendajaga lepingu
sõlmimise asemel piisab vaid ühest käenduslepingust. Samuti muudab vähemalt ühe käendaja
nõue õppelaenu taotlemise lihtsamaks õppuritele, eriti kehvema sotsiaalmajandusliku
olukorraga perekondadest pärit õppuritele.
Riigi jaoks väheneks rahaline koormus riigitagatise rakendumisel, kuna väheneb riigile üle
tulevate õppelaenu võlgade arv.
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
Selles VTK-s käsitletud teemad on reguleeritud järgmises õigusaktis:
- õppetoetuste ja õppelaenu seadus (vastu võetud 07.08.2003).
Valdkonna arengueesmärgid on määratud järgmistes strateegiadokumentides:
- Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. Eesmärgiks eri- ja kutsealase hariduseta
täiskasvanute osakaalu vähendamine.
- Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EEÕS2020) ja selle
kõrgharidusprogramm ning kutseharidusprogramm. Programmid seavad
eesmärgiks õppes osaluse kasvu, õppes püsimise ning õppija toimetuleku parandamise.
Tulemuseks on eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu vähenemine.
- Vabariigi Valitsuse tegevuskava 2016-2019 ja tegevusprogramm.
Tegevusprogramm seab eesmärgiks vähendada eri- ja kutsealase hariduseta
täiskasvanute (25-64aastased) osakaal alla 26%.
7
5. Tehtud uuringud
- „Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu
EUROSTUDENT VI Eesti analüüs“.5 Uuringuga koguti infot Eesti üliõpilaste kohta
sellistel teemadel nagu üliõpilaste erialavalik ja rahulolu õpingutega, ligipääs
kõrgharidusele, eluolu kui ka üliõpilaste sissetulekud ja kulutused. Uuring andis
kinnitust, et õppelaen on teatud gruppide jaoks endiselt oluline. Nt 24% õpirändesse
minejatest rahastavad oma õpinguid välisriigis kas tavapärase Eesti õppetoetusega või
Eestist saadava õppelaenu toel. Samuti moodustavad kuni 24-aastaste esimese astme
üliõpilaste sissetulekutes erinevad toetused, stipendiumid ja õppelaen pea kolmandiku
(29%).
- 2017. aastal analüüsis HTM õppelaenu võtjate profiili. Antud VTK koostamisel on
lähtutud analüüsiga selgunud statistilistest andmetest – õppelaenu võtjate arv, lepingute
arv, õppelaenu õiguslike õppurite arv jne.
- 2017. valmis HTM-i tellimusel „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“6,
milles uuriti ka vilistlaste peamisi sissetulekuallikaid, sh oli üheks vastusevariandiks
„õppelaen ja/või muud laenud“. Uuringust selgub, et õppelaen kui ühe sissetuleku
allikana iseloomustab pigem nooremaid ning kõrghariduse esimese astme õppureid.
- Õppelaenu temaatikat on pikemalt käsitletud ka rahvusvahelistes uuringutes.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD teeb iga-aastaselt ülevaate
haridusvaldkonna indikaatoritest uuringuga „Education at a Glance“7, kus esitatakse
ka riikidevaheline võrdlus õppelaenu statistika ja süsteemide kohta. Õppelaenu süsteemi
muudatusi kavandades on mõistlik võtta arvesse teiste riikide parimaid praktikaid ning
kogemusi, mida on VTK-d ette valmistades tehtud käesoleva VTK punktis nr 8.
6. Kaasatud osapooled
Hetkel kehtivaid õppelaenu tingimusi ning probleemkohti on varasemalt arutatud ka EÜL-ga,
kes on omavahelistes vestlustes juhtinud HTM-i tähelepanu vajadusele muuta õppelaenu
tingimusi õppijasõbralikumaks ning paindlikumaks.8
Samuti on konsulteeritud RaM-ga võimaluste osas, kuidas õppelaenu tingimusi lihtsustada, sh
vajadust muuta õppelaen õppurile soodsamaks.
Enne käesoleva VTK kooskõlastusele saatmist konsulteeris HTM koos RaM-ga ka õppelaenu
väljastavate krediidiasutustega, et koguda esialgset tagasisidet õppelaenu tingimuste
muudatusettepanekutele. Käesolevas VTK-s esitatud ettepanekud on läbi räägitud
krediidiasutustega ning tuginevad nende poolt saadud tagasisidele.
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
5
Haaristo, H-S., Kirss, L., Leppik, C., Mägi, E., Haugas, S. 2017. Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise
üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
(http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/05/EUROSTUDENT-VI_Eesti-aruanne_2017.pdf).
6
Ernst & Young, „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“, (2017),
(https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/vil2015_aruanne.pdf)
7
OECD, Education at a Glance 2017 (https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2017_eng.pdf)
8
Eesti Üliõpilaskondade Liit, „Eesti Üliõpilaskondade Liit: kolm ettepanekut tudengkonna nimel“, (11.11.16),
(https://eyl.ee/eesti-uliopilaskondade-liit-kolm-ettepanekut-tudengkonna-nimel/).
8
7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
Avalikkuse teavitamine EI
Rahastuse suurendamine EI
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH
säilitamine
Senise regulatsiooni parem rakendamine EI
Muu (palun täpsusta) EI
7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
Olemasoleva olukorra säilitamine tähendaks, et kolme õppelaenu osapoole (laenusaaja,
krediidiasutus ja riik) jaoks ei muutu hetkeolukorraga võrreldes midagi. Laenusaajate jaoks on
endiselt tingimused koormavad, krediidiasutuse jaoks proportsionaalselt kõrged
administreerimiskulud ning riigi jaoks põhjendamatult suur risk. Tõenäoliselt väheneks
tulevikus õppelaenu võtjate osakaal veelgi, mille tulemusel tekiks põhjendatud küsimus, kas
sellisel kujul täidab õppelaen üldse oma eesmärki ning on vajalik. Õppelaenu eesmärk on
toetada kutse- ja kõrghariduse õppureid õppimisega kaasnevate rahaliste kulutuste katmisel ja
sellega seoses soodustada õppesse tulekut ja seal püsimist. Seega tuleks õppelaenu käsitleda
kui õppurite toetusmeedet hariduse omandamisel, mitte kui tavapärast krediidiasutuste poolt
antavat tarbimislaenu teenust.
Kuna regulatsioon annab ette täpsed õppelaenu tingimused, siis ei ole võimalik probleeme
lahendada mitte-regulatiivsete võimalustega, mille tõttu ei ole neid ka pikemalt kaalutud.
7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
Õppelaenu tingimused on hetkel kehtiva regulatsiooniga väga selgelt määratletud. Peame
kitsaskohtade lahendamisel kõige sobivamaks muudatusi olemasolevas regulatsioonis, kuna
teised võimalikud lahendusviisid ei võimalda eesmärki täiel määral täita. Probleemid tulenevad
õigusnormi sisust, mistõttu on lahenduseks muudatused õigusnormis.
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või
on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)
Iga-aastases haridusindikaatorite kogumikus „Education at a Glance“ vaadeldakse
õppelaenuga seotud indikaatoreid 35. OECD liikmesriigi omavahelises võrdluses. Uuringu
peamine fookus on valitsussektori panusel ja kulutustel seoses õppelaenude
administreerimisega. Õppelaenu süsteeme on võrreldud kõrgkoolides kehtestatud
õppemaksude süsteemiga.
OECD hinnangul tuleks õppelaenu käsitleda osana õppetoetuste süsteemist. Enamikes OECD
riikides (nt Itaalia, Jaapan, Holland, Šveits, Türgi, jne) on viimase kümnendi jooksul õppelaenu
võtjate arv mitmekordistunud. Samas on riikides nagu Slovakkia, Ungari ja Eesti õppelaenu
võtjate arv vastupidiselt vähenenud.
Õppelaenu süsteem ja intressimäärad on erinevates riikides erinevalt kehtestatud. Mõnes riigis
on kehtestatud erinevad intressimäärad enne ja pärast õpinguid, mõnes ei ole õppelaenul
nominaalset intressi üldse või on see indekseeritud madalama turuintressi määraga või
9
võrdsustatud valitsussektori poolt võetud laenuintressi määraga või arvestatakse inflatsiooni
määraga.
Kanadas, Jaapanis, Uus-Meremaal ja Slovakkias ei pea tudengid laenuintressi tasuma õpingute
ajal, kuid hiljem on laenuintressi määr seotud valitsussektori poolt võetud võlakohustuste
intressimääraga või isegi kõrgemaga. Hollandis, Rootsis ja Taanis tuleb lõpetajatel maksta
intressi, mis on väiksem või võrdne valitsussektori poolse võlakohustuse intressimääraga, kuid
mitte suurem kui 1%. Norras ja USA-s on intressimäär seotud valitsussektori võlakohustuse
intressimääraga, Norras on see 2,52%, kuid ainult peale koolilõpetamist ja Ameerikas on see
4,66%-7,21%.
Õppelaenu tagasimaksmine on küllaltki paindlikult korraldatud nt Norras, kus õppeperioodil
intresse ei arvestata ning selle tõttu sel ajal neid ka ei maksta. Intresse hakatakse arvestama
alates esimesest päevast pärast lõpetamist. Samuti hakatakse intressi arvestama koheselt, kui
õpingud katkestatakse või kui tudeng ei ole enam õppelaenuõiguslik. Intressimäär on
kehtestatud valitsuse poolt ja see on ligilähedane turuhinnale. Inglismaal ja Walesis hakatakse
õppelaenu tagasi maksma, kui lõpetamise järgselt teenitav tulu ületab 21 000 £ aastas ja
tagasimakse suurus on 9% tulust. Laenu intress on seotud tarbijahinnaindeksiga.
Tuleb aga kindlasti arvestada, et nii mitmeski nimetatud riigis väljastab õppelaene
krediidiasutuste asemel riik ise, mis võimaldab õppelaenu tingimustega vabamalt ringi käia.
Eesti õppelaenu süsteemiga sarnasemas riigis nagu Soomes, kus õppelaenu väljastavad samuti
krediidiasutused, on õppelanu intress õpingute ajal 1% ning pärast õpinguid kokkuleppel
krediidiasutustega (Education at a Glance 2016).
OECD hinnangul on Eestis kehtestatud suhteliselt kõrge 5%-line intressimäär peamiseks
põhjuseks, miks õppelaenuvõtjate arv on viimasel kümnendil vähenenud.
Seega on enamikus OECD riikides õppelaenu intress laenusaajate jaoks märgatavalt soodsam
ning õppelaenu tagasi maksmise süsteem küllaltki paindlik. Õppelaenu tingimuste sätestamisel
on lähtutud pigem põhimõttest, et tegu on õppuri toetusmeetme, mitte tavapärase
tarbimislaenuga.
9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
1) Alandatakse õppelaenu intressimäära, mis seni on olnud 12 kuu Euribor + kaks
protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Täpne õppelaenu
intressisüsteem ja intressi määr kujundatakse koostöös RaM-i ning krediidiasutustega.
2) Õppelaenu intresside tagasimaksmise tingimustesse sätestatakse paindlikumad
võimalused õppuri jaoks õpingute ajal. Tagasimaksmise tingimused on Eestis
muutmata kujul kehtinud juba alates 1990-ndate keskpaigast. Oluline on võimaldada
õppuritele paindlikkust ning võimaldada valik, kas laenuintressi tasumist alustatakse
juba õppimise perioodil või hakatakse intressi tasuma pärast õpingute lõpetamist.
Samuti on võimalus ajatada õppelaenu tasumist õpingute ajal lühema perioodi peale kui
see on hetkel – kord aastas ühekordse maksena. Suurem paindlikkus laenuintressi
tagasimaksmise osas annab üliõpilastele võimaluse optimeerida oma rahalisi kohustusti
õpingute jooksul. Taoline praktika on küllalt levinud ka mujal riikides nagu nt Kanadas,
Jaapanis, Uus-Meremaal, Soomes ja Slovakkias.
Ühe alternatiivina on kaalutud ka võimalust, kus õpingute aja eest ei arvestata üldse
laenuintressi. Sellisel juhul tuleks õpingute jooksul kogunenud laenuintress tasuda riigil,
mis oleks täiendav kulu riigile ning suurendaks riigi kohustusi õppelaenu süsteemis,
mille tõttu ei saa seda pidada mõistlikuks.
10
3) Õppelaenu käendajate arvu vähendatakse seniselt vähemalt kahelt, vähemalt
ühele. Kahe käendaja asemel ühe leidmine oleks tunduvalt lihtsam õppurite ehk
laenusaajate jaoks. Sageli on just kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine olnud
õppuritele problemaatiline, mille tõttu on laenu saamine takerdunud. Vähemalt ühe
käendaja nõude säilitamine on siiski oluline, kuna lisaks laenusaajale peab riskide
maandamiseks jääma riigi jaoks täiendav tagatis, mis võimaldaks hiljem õppelaenu
summa võlglastelt tagasi saada. Seega on mõistlik senise kahe käendaja või kinnisvara
tagatise nõue asendada vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega.
Kuna enamik õppelaene võetakse käenduse alusel, vähendaks ka krediidiasutustel kahe
käendaja asemel ühe käendajaga lepingu haldamine tunduvalt halduskoormust.
4) Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendamine. Õppelaenu tagasimaksmise alguse
perioodi pärast õpingute lõpetamist on kavas pikendada seniselt 12. kuult pikemale
ajale. See annab lõpetajale pikema stardiaja õppelaenu tasumisega alustada ning
võimaldab õppuritel lõpetamise järgselt muretumalt lõpetamisjärgne elu sisse seada,
ilma et tekiks suhteliselt lühikese aja jooksul õppelaenu tasumisega seotud rahalisi
kohustusi. Endiselt jääb alles võimalus õppelaenu tasumisega ka varem alustada. Täpne
tagasimaksmise algus sõltub juba konkreetselt krediidiasutuse ja õppelaenu saaja
vahelisest lepingust.
5) Õppelaenu annavad Eestis Finantsinspektsioonilt loa saanud krediidiasutused.
Nõuete täitmisel ning Finantsinspektsioonilt Eesti Vabariigis krediidiasutusena
tegutsemiseks vastava loa saamisel ja muude tehniliste nõuete täitmisel tekib
krediidiasutustel õigus õppelaenu väljastada. Täpsemates krediidiasutuste ja riigi
vahelistes tingimustes lepitakse ka edaspidi kokku krediidiasutuste ja riigi vahel
sõlmitavas lepingus. Seega kaoks ära seni kehtinud avaliku konkursi nõue, mille
kehtestas valdkonna eest vastutav minister.
6) Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine.
a. Õppelaenu käendajatele kehtestada teatavaid tingimused, mis võimaldaks olla
kindel nende maksevõimelisuses. Täpsemad tingimused lepitakse eelnõu
koostamisel kokku koos RaM-i ja krediidiasutustega.
b. Õppelaenu võlgnevuse efektiivseks kättesaamiseks tuleks võimaldada
riigigarantii rakendumisel võlglastelt võla kätte saamist läbi füüsilise isiku
tulumaksutagastuse. See võimaldab vähendada riigipoolseid rahalisi kohustusi
õppelaenu tagamisel, sest riik saab teatud osas võla kätte iga-aastastelt
tulumaksutagastustelt.
Kõik eelnevalt nimetatud muudatused hakkaksid kehtima uutele võetavatele õppelaenudele
alates seaduse muudatuste jõustumisest. Juba võetud õppelaenude puhul uusi tingimusi
tagasiulatuvalt rakendada ei saa.
10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
õigusega määratud raamid
Põhiseaduse § 37 sätestab põhiõiguste peatükis õiguse haridusele, sh õiguse kõrgharidusele.
Riigi kohustus korraldada kutseõpet on sätestatud PS § 29 lg-s 3. Eelnõu regulatiivsed valikud
on puutumuses põhimõttega, et igaühel on õigus haridusele ning selleks tuleb teha kõigile
võrdsetel tingimustel hariduse omandamine kättesaadavaks. Õppelaenu eesmärk peaks olema
eelkõige õpilast toetav meede hariduse omandamisel kaasnevate kulutuste katmisel.
11
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni art 26 lg 1 neljas lause sätestab, et tehniline ja kutseharidus
peavad olema üldkättesaadavad, kõrgharidus peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile igaühe
võimete kohaselt.
Lisaks, Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 149 kohaselt aitab ühendus kaasa kvaliteetse
hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades
ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust
õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist
mitmekesisust.
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.
11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
11.1. Kavandatav muudatus 1
Õppelaenu intressimäära alandamine.
Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid)
1.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
Õpplaenu intressimäära alanemisel muutub õppurite jaoks õppelaenu võtmine
soodsamaks. See tähendab, et tulevikus kõikide õppelaenu võtvate ning sellest
kasu saavate õppurite jaoks vähenevad rahalised kohustused õppes osalemise
ajal ja pärast õpingute lõppu, mil tasutakse väiksemas mahus laenuintresse.
Seega on mõju sagedus regulaarne ehk muudatus puudutab kõiki tulevasi
õppelaenu võtjaid. Õpingute ajal väiksema intressi tasumine võimaldab
vähendada õppuril rahalisi kohustusi ka õpingute perioodil. Mõju olulisust
indiviidile võib pidada seetõttu suureks. Kuna laenuintressi määr langeb, siis
ebasoovitavaid mõjusid laenuvõtjatele ei ole.
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
1.2 Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
Õpplaenu intressimäära alanemisel väheneb ühe laenusaaja poolt
tagasimakstavate intresside pealt teenitav tulu krediidiasutusele. Kui lähtuda
aga eeldusest, et õppuri jaoks õppelaenu tingimuste soodsamaks muutumisel
kasvab ka laenuvõtjate arv, siis kokkuvõttes võib muudatus kõikide
laenuvõtjate käest laenuintressidelt saadavat tulu ja absoluutsummat
krediidiasutuse jaoks suurendada. Samuti suureneks õppelaenu võtjate arvelt
ka krediidiasutuse klientide arv, kes suure tõenäosusega tarbivad ka muid
sama asutuse poolt pakutavaid finantsteenuseid.
Kokkuvõttes võib muudatusest aga eeldada krediidiasutuste jaoks väikest
majanduslikku mõju, arvestades krediidiasutuste kogu laenuportfelli ja
õppelaenu väikest osa sellest. Õppelaenu summa moodustab krediidiasutuste
antavatest kodumajapidamise laenude laenuportfellist marginaalse osa (2016.
a lõpus 1,5% - allikas Eesti Pank), kuna õppelaenu võtjate arv võrreldes nt
ülejäänud tarbimislaenudega on siiski väike. Mõju olulisust sihtrühmale võib
pidada seega väikseks.
12
11.2. Kavandatav muudatus 2
Õppelaenu intresside tagasimaksmise tingimustesse sätestatakse paindlikumad
võimalused õppuri jaoks õpingute ajal:
Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid)
2.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
Õpplaenu tagasimaksmisel tuleks järgida mitmete riikide juurutatud praktikat
(vt. VTK punkti 8) ning krediidiasutused võimaldaksid õppelaenu
tagasimaksmist õppuri jaoks paindlikumalt korraldada. Muudatus võimaldaks
õppuril optimeerida rahalisi kohustusti ja nende tekkimist õpingute ajal ning
õppur saaks rohkem keskenduda oma õppetööle. Näiteks paremini hajutatud
õppelaenu intressi tagasimaksmine võimaldab vältida ühekordsete suuremate
rahaliste kohustuste tekkimist õppuri jaoks. Teisest küljest peab õppur
arvestama, et laenuintresside tagasimaksmise edasilükkamine muudab
tagasimakstava laenu summa lõpuks suuremaks. Mõju olulisust sihtrühmale
võib kokkuvõttes pidada seega suureks. Samuti ka mõju ulatust, kuna
puudutaks kõiki õppelaenu võtjaid.
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
2.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
Krediidiasutused peavad pidama arvestust, kellelt nõuda õppelaenu intressi
millisel perioodil. See võib krediidiasutuste jaoks kaasa tuua oma asutuse IT
süsteemides arendusvajadusi ning sellega seoses ka lisakulu. Muudatuse
jõustumisel hakkaks osa laenuintresse krediidiasutustele laekuma senisest
hiljem, kuid samas suureneks selle tõttu teataval määral õppelaenu pealt
saadav kogutulu. Muudatuse mõju krediidiasutustele võib pidada
hinnanguliselt keskmiseks.
11.3. Kavandatav muudatus 3
Õppelaenu käendajate arvu vähendatakse seniselt vähemalt kahelt, vähemalt ühele:
Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid)
3.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
Õppurite jaoks muutub laenu taotlemine lihtsamaks. Senise vähemalt kahe
käendaja või kinnisvara nõude asemel saab laenu tagada kas kinnisvara alusel
või vähemalt ühe käendajaga. Seega võib mõju pidada laenusaaja jaoks
suureks, kuna see võimaldab õppuril kergemalt leida omale sobiv toetusmeede
õpingute alustamiseks ja jätkamiseks. Samas seniste õppelaenu võtjate
trendide ja Eesti kõrgharidussüsteemi põhjal ei ole aga põhjust arvata, et
laenuvõtjate arv muudatuste rakendumisel hüppeliselt kasvaks. Muudatuse
peamine sihtgrupp on nt üksikvanemaga üliõpilased, kellel on keeruline kahte
13
maksejõulist käendajat leida. Viimaste jaoks on muudatuse mõju kindlasti
suur.
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
3.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
Krediidiasutustel väheneb muudatuse jõustumisel administratiivkoormus
kahe käendaja nõude asendumisel ühega. Viimase kümne aasta jooksul on
keskmiselt 95% õppelaenudest võetud käenduse alusel. Käendajate
vähendamine annab alust eeldusele, et käenduse alusel võetud õppelaenu
osakaal suureneb tulevikus veelgi. Seega võib mõju ulatust pidada suureks.
Kuna õppelaenu osakaal teiste laenudega võrreldes on väga väike, on
kokkuvõttes muudatuse koondmõju krediidiasutustele siiski pigem väike.
Mõju sihtrühm nr 3 (riik)
3.3. Mõju valdkond A (majanduslik mõju riigile)
Ühe käendaja vähenemine suurendab mõnevõrra riigi riski õppelaenu
võlgnevus kätte saada, olukordades, kus laenuvõtjalt ei ole võimalik seda kätte
saada ning laenu hakatakse tagasi nõudma käendajalt. Samas on riigile üle
tulnud õppelaenude osakaal iga-aastaselt vähenenud, mis viitab õppelaenu
väga heale tagasilaekumisele, mille tõttu ei ole rangemad tingimused
põhjendatud. Ühe käendaja nõude säilimine on siiski oluline riigi seisukohast,
kuna tagab riigile õppelaenu võlgnevuse korral parema võimaluse õppelaen
kätte saada. Seega võib mõju riigile hinnata pigem väikseks.
Mõju sihtrühm nr 4 (õppelaenu käendajad)
3.4. Mõju valdkond A (majanduslik mõju käendajatele)
Muudatuse tulemusena käendajate arv väheneb, seega puutuvad vähemad
inimesed kokku õppelaenu võlgnevustega ning kokkuvõttes on mõju
positiivne. Ühe käendaja vähendamine suurendab käendaja jaoks riski, et
lõpuks nõutakse temalt õppelaenuvõlgnevus täielikult sisse. Samas on
käendusel sätestatud ülempiir ning ka praegu kehtiva vähemalt kahe käendaja
regulatsiooni puhul on tegemist solidaarvõlgnevusega, mis tähendab, et
käendaja peab arvestama võimalusega, et kogu võlgnevus nõutakse ainult
temalt sisse. Kui isik on valmis olema käendaja, siis ilmselt selle otsuse
tegemisel ei ole määravaks, kas lisaks õppelaenu võtjale on olemas ka kolmas
potentsiaalne solidaarvõlgnik. Seega kokkuvõttes mõju ulatus on väike.
14
11.4. Kavandatav muudatus 4
Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendmaine:
Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid)
4.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
Õpingute lõpetamise järgselt õppelaenu tagasimaksmise algusaja
pikendamine seniselt 12. kuult pikemale perioodile annab lõpetajatele
suurema stardiaja õppelaenu tasumisega alustamisel. Muudatus kergendab
soovijatel lõpetamise järgset elu alustamist ega sea õppelaenu võtjaid kiirelt
rahaliste kohustuste ette pärast õpingute lõppu. Seega on ka eeldus, et väheneb
õppelaenu võlgnike arv. Selle tõttu on muudatuse mõju positiivne.
Kavandatav muudatus puudutaks kõiki tulevasi õppelaenu võtjaid, mille tõttu
on mõju sagedus suur. Samas peab laenuvõtja arvestama, et laenu
tagasimaksmise alguse edasilükkamine muudab tagasi makstava laenusumma
koos intressidega laenusaaja jaoks lõpuks kallimaks, kuna makseperiood
pikeneb. Kuna endiselt jääks alles võimalus alustada tagasimakseid ka varem,
võib mõju pidada kokkuvõttes seega keskmiseks.
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
4.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
Õppelaenu tagasimaksmise alguse edasilükkamine pikendab makseperioodi,
mis muudab laenuvõtja poolt tagasi makstava õppelaenu kogusumma lõpuks
suuremaks. See tähendab pankadele teatavat tulu pikemaajaliselt makstavate
intresside pealt. Arvestades aga õppelaenu lepingute arvu krediidiasutuste
kogu laenuportfellis, võib pidada mõju siiski väikseks.
11.5. Kavandatav muudatus 5
Õppelaenu annavad Eestis Finantsinspektsioonilt loa saanud krediidiasutused:
Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid)
5.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
Laenuvõtjate jaoks muutub olukord mugavamaks, kuna eeldus on, et
õppelaenu andjate ring laieneb, kuna muudatus võimaldab lihtsamalt
õppelaenu turule siseneda ka nendel krediidiasutustel, kes täna õppelaene ei
väljasta. Seega nt nende pankade kliendid, kes ei saa hetkel oma kodupangast
õppelaenu võtta, kuna krediidiasutus ei ole osalenud konkursil, ei peaks enam
õppelaenu võtmiseks pöörduma teise krediidiasutuse poole, mille kliendid nad
ei ole. Kuna aga juba praegu on peaaegu kõigil suurematel Eestis tegutsevatel
krediidiasutustel õppelaenu väljastamise õigus, siis võib mõju pidada
väikseks. Õppelanu võtja jaoks ei muutu õppelaenu tingimused, mis on
seaduses sätestatud.
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
15
5.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
Täna kehtiva ÕÕS-i järgi tuleks õppelaenu väljastada soovival
krediidiasutusel läbida valdkonna eest vastutava ministri poolt korraldatud
konkurss, et saada väljastamise luba. Kuna aga juba täna on enamik
Finantsinspektsioonilt Eestis tegutsemiseks loa saanud krediidiasutused ka
õppelaenu väljastamise õigusega, võib mõju ulatust ja sagedust pidada
väikseks. Eelkõige puudutab muudatus uusi krediidiasutusi, kes soovivad
õppelaenu väljastada ning kelle jaoks muutub turule sisenemise protsess
lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Seega on mõju positiivne.
Mõju sihtrühm nr 3 (riik)
Riigil kaoks ära praegu kehtiva seaduse järgi kohustus korraldada õppelaenu
andjate valimiseks konkurss, mille tõttu väheneb ka riigipoolne
administratiivkoormus konkursi korraldamisega. Kuna aga konkursse on seni
korraldatud vaid üksikutel kordadel, mille raames enamik suuremaid
krediidiasutusi juba õppelaenu andmise õiguse on saanud, on mõju sagedus ja
ulatus väike.
11.6. Kavandatav muudatus 6
Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine:
1) Õppelaenu käendajatele tingimuste kehtestamine.
2) Riigile tagamiseks üle tulnud õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi
tulumaksutagastuse.
Mõju sihtrühm nr 1 (laenusaajad)
6.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
1) Selleks et vähendada õppelaenu võla tekkimise ohtu, kehtestatakse
õppelaenu käendajatele teatavad tingimused, mis annaks nii riigile kui ka
krediidiasutustele suurema garantii õppelaenu võla tagamisel. See
tähendab, et õppelaenu taotleja peab leidma ühe käendaja, kes oleks
suuteline tulevikus õppelaenu tagada. Kuna valdav enamus õppelaene
võetakse käenduste alusel, on mõju ulatus ja sagedus suur. Teatavatel
juhtudel võib see raskendada laenutaotlejal käendaja leidmist, kuid kuna
kehtib vähemalt ühe käendaja nõue, mis seda tasakaalustab, siis võib mõju
pidada tarbijale väikseks.
2) Õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi tulumaksutagastuse oleks
suure mõjuga nendele võlglastele, kellel on õigus saada
tulumaksutagastust, kuna riik ei väljastaks võlglastele tulumaksutagastust
enne õppelaenu võla tasumist. Mõju ulatus sõltub sellest, kui suur summa
oleks õigus tulumaksutagastusega saada konkreetse isiku puhul. Kuna aga
riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste arv on kogu õppelaenu võtjate arvu
silmas pidades äärmiselt väike (2016. a rakendus riigitagatis 102-l korral),
siis võib konkreetselt selle muudatuse mõju sagedust pidada väikseks.
16
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
6.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
1) Õppelaenu käendajatele tingimuste kehtestamine annab ka
krediidiasutustele suurema garantii võimaliku õppelaenu võla vältimiseks.
Muudatuse järgselt oleks krediidiasutustel selgemad suunised õppelaenu
käendajate hindamisel, mis tekitab teatavat administreerimiskoormust.
Kuna krediidiasutused hindavad aga ka juba täna käendajaid, siis
muudatuse järgne mõju on väike. Muudatuse järgselt muutuksid nõuded
krediidiasutuste vahel ühtlasemaks.
2) Õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi tulumaksutagastuse ei
omaks krediidiasutustele mõju, kuna selleks ajaks on riigitagatis juba
rakendunud.
Mõju sihtrühm nr 3 (riik)
6.3. Mõju valdkond A (majanduslik mõju riigile)
1) Õppelaenu käendajatele tingimuste sätestamine oleks täiendav garantii
riigi jaoks olukorras, kus rakendub riigi tagatis õppelaenu võla korral.
Maksejõulisem käendaja vähendab riski, et riik ei saa tagatud õppelaenu
võlga kätte ning samuti lihtsustab maksevõimelisem käendaja võla
kättesaamise protsessi. Seega on mõju positiivne. Kuna üldiselt saab ka
praegu riik enamiku õppelaenu võlgade puhul lõpuks võla tagasi, siis võib
mõju ulatust pidada väikseks.
2) Õppelaenu võlglastelt võla kätte saamine läbi füüsilise isiku
tulumaksutagastuse võimaldab vähendada riigipoolseid rahalisi kohustusi
õppelaenu tagamisel, sest riik saab teatud osas võla kätte iga-aastastelt
tulumaksutagastustelt. Kuna õppelaenuvõlglaste hulk on väga väike, siis
kokkuvõttes on mõju ulatus väike.
Mõju sihtrühm nr 4 (käendajad)
6.4. Mõju valdkond A (majanduslik mõju käendajale)
1) Otseselt konkreetse käendaja jaoks tingimuste kehtestamine käenduse
kontekstis midagi ei muuda ning isik käendab õppelaenu samadel alustel.
Muutub vaid see, et kõik isikud ei pruugi enam sobida käendajaks. Kuna
aga juba praegu on krediidiasutustel võimalik käendajate maksevõimekust
õppelaenu lepingu sõlmimisel hinnata, siis on tegemist pigem olukorra
selgusega ning mõju on väike.
2) Füüsilise isiku tulumaksutagastuselt õppelaenu võla sissenõudmise mõju
käendajatele võib hinnata sarnaselt mõjuga õppelaenu tarbijatele. Ehk
oleks suure mõjuga nendele võlglastele, kellel on õigust saada
tulumaksutagastust, kuna riik ei väljastaks käendajatele
tulumaksutagastust enne õppelaenu võla tasumist. Mõju ulatus sõltub
sellest, kui suur summa oleks õigus tulumaksutagastusega saada
konkreetse isiku puhul. Kuna aga riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste
arv on kogu õppelaenu võtjate arvu silmas pidades äärmiselt väike, siis
17
võib konkreetselt selle muudatuse mõju sagedust pidada väikseks ka
käendajatele.
12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatuste puhul puudutab halduskoormuse vähenemine eelkõige õppelaene väljastavaid
krediidiasutusi ja õppelaenu saajaid. Suurim halduskoormuse vähenemine krediidiasutustele on
tingitud õppelaenu tagamisel vähemalt kahe käendaja nõude vähendamisest vähemalt ühele
käendajale. Kuna keskmiselt 95% õppelaenudest võetakse käenduse alusel, on
krediidiasutustele tegemist kokkuhoiuga õppelaenude pealt hallatava halduskoormuse osas.
Kuna õppelaenu osakaal krediidiasutuste portfellis teiste laenudega võrreldes on väga väike, on
kokkuvõttes muudatuse koondmõju krediidiasutustele siiski väike.
Õppelaenu saajate jaoks muutub süsteem lihtsamaks, kuna vähemalt kahe käendaja või Eestis
asuva kinnisvara tagatise asemel on edaspidi vajalik vähemalt ühe käendaja või Eestis asuva
kinnisvara tagatise olemasolu. Sageli on just kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine
olnud õppuritele problemaatiline, mille tõttu on laenu saamine takerdunud. Vähemalt ühe
käendaja nõude säilitamine on siiski oluline riigi jaoks, kuna lisaks laenusaajale peab riskide
maandamiseks jääma täiendav tagatis.
13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud
ja tulud
Muudatused ei too riigile ega kohalikele omavalitsustele kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid.
Kahe käendaja nõude vähendamine ühele suurendab küll mõnevõrra riigi riske õppelaenu
võlglastelt võla kätte saamiseks, kuid ei ole võimalik hetkel hinnata, kas see ka realiseerub ega
ka sellega kaasnevat potentsiaalset kulu, kuna see sõltub nii riigile üle tulevatest võlgadest kui
ka selle summast. Arvestades aga senist head õppelaenu võla tagasilaekumist ei ole põhjust
eeldada, et risk ka realiseeruks.
14. Edasine mõjude analüüs
Täiendavaid uuringuid läbi viia ei ole kavas. Muudatuste mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt
eelnõu ja eelnõu seletuskirja koostamise käigus.
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
15. Valitav lahendus
Regulatiivne lahendus.
15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise X
tervikseadus seaduse struktuuris
15.3 Selgitus Uue tervikseaduse koostamine ei ole vajalik, sest muudatused käsitlevad
vaid väikest osa muudetavas seaduses esitatud regulatsioonidest.
16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid
Muudatused tehakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Sisse viidavate muudatustega
seoses tuleks teha muudatusi ka Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2004 määruses nr 284
„Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord“.
18
17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
VTKs kirjeldatud teemade puhul on peamisteks huvigruppideks üliõpilased, kutseõppurid,
õppelaenu käendajad, õppelaenu väljastavad krediidiasutused ja riik. Seaduseelnõu
muudatuste väljatöötamisse kaasatakse eelkõige Rahandusministeerium ning õpilaste ja
üliõpilaste esindusorganisatsioonid, et selgitada välja õpilaste täpsed ootused õppelaenu
süsteemile ning kooskõlastada võimalikud süsteemi muudatuse ettepanekud. Samuti
kooskõlastame seaduseelnõuga tehtavad muudatused krediidiasutustega, et leppida kokku
laenuintressi määra ja tingimuste muutmise osas ning muudatustes laenuintressi
tagasimaksmise põhimõtetes. Nimetatud huvipooltele saadetakse nii käesolev VTK kui ka
hiljem eelnõu.
18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg
Eelnõu väljatöötamise käigus ei ole kavandatud põhjaliku mõjuanalüüsi valmimist.
19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Eelnõule ei ole kavas
valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui kontseptsiooni koostada.
järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) Võimalikke küsimusi ja
lahendusi käsitletakse
täpsemalt aruteludes partnerite
ja huvigruppidega avalikus
debatis ja seletuskirjas.
20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Konsultatsioon: 2018 märts-
kooskõlastamise aeg juuli;
Tagasiside partneritele: 2018
august;
Eelnõu kooskõlastamine: 2018
september-oktoober;
Esitamine Vabariigi
Valitsusele: 2018 november.
21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.09.2019
22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed kõrgharidusosakonna
peaekspert Allan Padar
(
[email protected], 735
4070);
kutsehariduse osakonna
peaekspert Meeli Murasov
(
[email protected], 735
0119);
õigusosakonna jurist Hardi
Rikand (
[email protected],
735 0146).
19
26.06.2018
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
Õppelaenu võtjate arv on alates 2009. aastast pidevalt langenud, mis annab tunnistust sellest, et
kehtiv süsteem ei pruugi enam vastata õppijate vajadustele või üleüldiselt vajadust sellisel kujul
õppelaenule ei nähta. Kui 2005/2006. õa võttis õppelaenu 44% (n=27 031) kõikidest
õppelaenuõiguslikest isikutest (n=61 463), siis 2015/2016. õa-ks langes vastav osakaal 6%-ni
(õiguslikke n=55 740; õppelaenu võtjaid n=3574). Õppelaenu võtjate osakaalu langusena võib
välja tuua kaks peamist põhjust. Esiteks, alates 2009. a jõustunud seadusemuudatus, millega
lõpetati riigi poolne õppelaenude kustutamine riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse
teenistujate ja avalik-õigusliku juriidilise isiku töötajatele. Kui aastal 2008 võeti uusi õppelaene
43,6 miljoni euro ulatuses, siis 2009 oli selleks näitajaks 30,4 miljonit eurot (joonis 1.). Teiseks,
õppelaenu languse põhjus on kindlasti ka 2013/2014. õppeaastast kõrgharidusreformiga tasuta
kõrghariduse omandamise võimalus täiskoormusega eestikeelsetel õppekavadel ning uue
vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi rakendamine. Samuti on õppelaenu võtmise langusele
kindlasti kaasa aidanud ka üldine elatustaseme tõus ja kasvanud finantskirjaoskus, mis on
pannud inimesed vastutustundlikumalt laenu võtmisesse suhtuma. Õppelaenu vähenenud
atraktiivsust on rõhutanud ka krediidiasutused. Vaatamata sellele on õppelaen meetmena teatud
grupile õppuritest endiselt oluline - osakoormuses õppijad, erakõrgkoolides ja
erakutseõppeasutustes õppivad õppurid, mitte eestikeelsetel õppekavadel õppijad, kus õpe on
tasuline, välismaal õppijad ning madalama sissetulekuga peredest pärit üliõpilased, kes ei
kvalifitseeru vajaduspõhisele õppetoetusele, kuid kelle sissetulekud ei ole õpingutega
kaasnevate kulude katmiseks siiski piisavad.
1
Joonis 1. Antud uued õppelaenud ja nende muutus eelneva aastaga võrreldes. Allikas:
Eesti Pank
Õppelaenu võtjateks on seni olnud pigem 20-21 aastased kõrghariduse I astme (bakalaureuse-
ja rakenduskõrgharidusõppe) üliõpilased. 2015/2016. õppeaastal jagunesid 3574 õppelaenu
võtjat vastavalt 487 kutseõppuri (4% laenuõiguslikest) ning 3087 kõrghariduse õppuri (7%
laenuõiguslikest) vahel. Kõikide laenuvõtjate hulgas oli nimetatud aastal ka 224 (6.3%
võtjatest) välisriigis õppivat Eesti õppurit. Vahemikus 2005 kuni 2015 said õppelaenu
võtmisega samal aastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu keskmiselt 77% õppuritest ehk võib
öelda, et suur hulk õppuritest käis tööl ja teenis lisaks veel ka isiklikku tulu. See tähendab, et
enamus õppelaenu võtjatest on sellised, kes on õpingute ajal valmis töötama, suurendades
samaaegselt ka oma võlakohustusi, mis viitab selgelt vajadusele parandada enda elatustaset.
Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on õppelaenu võtmise trende ja õppelaenu
võtjaid analüüsides ning partnerite ja krediidiasutustega suheldes kaardistanud peamised
probleemkohad kehtiva õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) alusel jagatava
õppelaenu süsteemis. Probleemkohtadele on tähelepanu juhtinud nii Eesti Üliõpilaskondade
Liit (edaspidi EÜL) kui ka õppelaenu väljastavad krediidiasutused ning need on:
1) Õppuri jaoks kõrge õppelaenu intressimäär. Õppurite seisukohast on tänane
õppelaenu süsteem jäänud ajale jalgu, kuna on väga pikka aega püsinud muutumatuna.
Õppelaenu intressimäär õppelaenu summalt on 1990-ndate keskpaigast olnud
seadusega määratud. Kehtiva ÕÕS-i § 16 lg 5 sätestab, et riigi tagatud õppelaenu
intressimäär õppelaenu summalt on 12. kuu Euribor, pluss kaks protsenti aastas, kuid
mitte vähem kui viis protsenti aastas. Laenusaaja jaoks aga ka mitte rohkem kui 5%
aastas. Võrdluseks, et 19.01.2018 seisuga oli 12 kuu Euribor -0,191%. Kui Eesti krooni
kehtivuse ajal oli 5%-line intressimäär pigem soodusintress pikaajalistele laenudele,
siis euro kasutusele võtmisega ning Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole 5%
intress enam soodne, eriti olukorras, kus Euribor on pikka aega püsinud väga madalal
tasemel.
2) Rahalised kohustused õpingute ajal. Lisaks intressimäärale võib laenusaajatele
probleeme valmistada ka laenuintressi tasumisega tekkivad rahalised kohustused
õpingute ajal. Oluline on optimeerida õppurite rahalisi kohustusi õpingute ajal, kuna
suur osakaal õppuritest töötab õpingute ajal pelgalt selle pärast, et katta oma
elamiskulusid.1 Kord aastas tekkivad rahalised kohustused intresside tasumise näol
raskendavad õppurite olukorda veelgi. On esinenud ka juhtumeid, kus uus õppelaen
1
2016. aastal töötas Eesti üliõpilastest kas regulaarselt või aeg-ajalt 66% (allikas: Eurostudent VI (2017), lk 52
ja 60).
2
võetakse pelgalt eelmise õppelaenuga kaasnenud intresside tasumiseks. Õpingute ajal
tekkivad liigsed rahalised lisakohustused ei mõju sageli hästi õppurite õpitulemustele
ega edasijõudmisele, kuna sunnivad õppurit õpingute ajal tööle, mille arvelt väheneb
õpingutele pühendatud aeg. Uuringud on õpingute katkestamise oluliste põhjustena
välja toonud just liigset töökoormust õpingute ajal, mille on tinginud õppijate rahalised
kohustused.2 Õpingute ja töötamise ühitamine võib olla küll positiivne, eriti kui
töötatakse õpitava erialaga seotud valdkonnas, kuid sageli osutub vastupidiselt hoopis
problemaatiliseks, mille tagajärjeks on tihti katkestamine, kuna koormus õppuri jaoks
kasvab liigseks. Et optimeerida õppuri rahalisi kohustusi õpingute ajal, peaks ka
õppelaenu peamine eesmärk olema võimaldada õpingutele pühendumist.
3) Kahe käendajaga õppelaenu tagamine. Kahe piisava sissetulekuga käendaja nõue on
laenu taotlejale sageli koormav ning takistuseks õppelaenu saamisel. Eriti puudutab see
nt üksikvanemaga peredest pärit õppureid, lastekodulapsi või sotsiaalmajanduslikult
keerulisemas olukorras olevaid õppureid, mille tõttu on õppelaenu vajaval sihtgrupil
risk sellest ilma jääda suurem.3
Ka õppelaenu väljastavate krediidiasutuste seisukohast on tänase süsteemi
kitsaskohaks suhteliselt väiksemahulise laenu puhul liigne administreerimiskulu.
Administreerimiskulu tekitab ÕÕS-i § 19 lg 1 tulenev nõue, et õppelaenu tagamisel on
kohustuseks vähemalt kahe isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale.
Perioodil 2005-2016 võeti keskmiselt 95% õppelaenudest käenduse alusel, mis on
krediidiasutuste väitel toonud käenduste suure hulga tõttu ebamõistliku
administreerimise kulu, küllaltki väiksemahulise laenu kohta - õppelaenu jääk 2017. a
lõpu seisuga oli 95,4 mln eurot ning üleval olevaid õppelaenu lepinguid ligikaudu 51
tuhat (maksimaalmäär 2017/2018. õppeaastal 1920€).
4) Õppelaenu tagasimaksmise algus. Kehtiva ÕÕS-i § 18 lg 1 järgi on laenusaajal
kohustus alustada laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe
lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta ei ole
asunud jätkama õpinguid. Pärast õpingute lõppu seisavad üliõpilased mitmete
väljakutsete ees, millest üheks on kindlasti sobiva töökoha leidmine ja iseseisva elu
alustamine. „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuringu“4 järgi kulus 10%-l kuni
24. aastastel vilistlastel õpingute järgselt töö leidmiseks kas 1 aasta või kauem ning
7%-l rohkem kui pool aastat ja vähem kui 1 aasta. Seega võib lõpetamise järgselt
õppelaenu laenusumma tagasimaksmise alustamiseks ette nähtud kuni 12 kuud olla
küllaltki lühike periood, mis ei pruugi veel võimaldada õppuril tööd leida ega sellega
seoses ka iseseisvat sissetulekut teenima hakata, mis võimaldaks õppelaenu
tagasimaksmisega algust teha. Kiirelt töökoha ja püsiva sissetuleku mitte leidmine võib
suurendada ka teatud perioodiks õppelaenu võtjal võimaliku õppelaenu võla tekkimist.
Samuti võib kiirete rahaliste kohustuste tekkimine õpingute järgselt sundida lõpetajat
valima oma erialaga mitte seotud ametikoha, pelgalt selleks, et leida sissetulek, mis
võimaldaks alustada õppelaenu tagasimaksetega.
5) Õppelaenu andjate valimine konkursi korras. Kehtiva ÕÕS-i § 16 lg 2 järgi
valitakse õppelaenu andjad avaliku konkursi korras, mille tingimused ja tulemused
kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister, kes sõlmib riigi nimel
2
Šults. K., (2015), „Õpingute katkestamise põhjused ja õpingutega jätkamise motivatsioon“, Tallinna
Tehnikaülikooli õpingud katkestanute uuring.
3
EÜL-i ja krediidiasutuste poolt välja toodud probleemkoht ning kodanike pöördumised HTM-i poole.
4
Ernst & Young, (2017), „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“
(https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/vil2015_aruanne.pdf)
3
krediidiasutustega ka õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Seni on avalikke
konkursse korraldatud vaid üksikutel kordadel, kuid huvilisi õppelaenu pakkumiseks
on vahepealsel perioodil olnud veelgi. Kehtivas seaduses ei ole kuidagi täpsustatud,
millistele tingimustele peab krediidiasutus vastama, selleks et osaleda edukalt
konkursil ning pakkuda õppelaenu. Taoline ebamäärane olukord tekitab segadusi
eelkõige krediidiasutustes, kes sooviksid hakata õppelaenu väljastama. Olukorras, kus
krediidiasutused peavad juba niigi Eestis tegutsemiseks taotlema
Finantsinspektsioonilt tegevusluba, ei ole mõistlik õppelaenu pakkumiseks kehtestada
veel eraldi konkurssi.
6) Õppelaenu võlgnevustega seotud riigipoolsete riskide vähendamine. Kehtiva ÕÕS-
i järgi on õppelaenu näol tegemist täielikult riigi poolt tagatud laenuga, sh nii õppelaenu
põhiosa kui ka sellelt laekuv intress, ning laenu tasumata jätmisega seotud riskid on
täielikult riigi kanda, mis ei ole proportsionaalne.
2017. a rakendus riigitagatis 90-l korral, summas 232 000 eurot. 2016. a 102-l korral,
summas 258 000 eurot; 2015. a aga 144-l korral, summas 361 000; 2014. a 173 laenu
ja 478 000 eurot. Õppelaenu võlglaste üldarv 2017. a lõpu seisuga on 961 (võlgade
kogusumma 1 616 000 eurot), kuid nt aastal 2013 oli vastav näitaja 2927 (võlgade
summa 5 601 000 eurot).
2. Sihtrühm
1) Õppelaenuõiguslikud õpilased ja üliõpilased. Vastavalt kehtiva ÕÕSi § 15 lg 1 järgi
on õigus õppelaenu saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku
elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava
järgi on kuus kalendrikuud või enam ning kes:
on täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või
kutseõppeasutuses või
on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses
või rakenduskõrgkoolis või
õpib välisriigis eelnevalt loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja
õppevormis.
Isikul on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi
(§ 15 lg 3). Õppelaenu ei saa taotleda akadeemilisel puhkusel viibimise ajal (§ 15 lg 4). Samuti
peab õppelaenu taotlejal olema tagatis (§ 19 lg 1) ning õpilane või üliõpilane ei tohi olla
õppelaenuvõlglane (§ 17 lg 2).
2015/2016. õppeaastal jõustus ÕÕSi muudatus, mis võimaldab alates 2015/2016. õppeaastast
õppelaenu taotleda ka osakoormuses olevatel õppuritel. Sellega kasvas märgatavalt
õppelaenuõiguslike õpilaste arv. Kui 2015/2016. õppeaastal oli õppelaenuõiguslikke õppijaid
kokku 55 740 (11 120 kutsehariduse õpilast ja 44 620 üliõpilast), moodustades 73% kõikidest
õppuritest, siis õppeaasta varem oli nende arv 46 915 (9273 kutsehariduse õpilast ja 37 642
üliõpilast), moodustades 58% kõikidest õppuritest (joonis 2.). Sellegi poolest ei kasvanud
õppelaenu võtjate arv.
Õppelaenu võtjate statistika peegeldab õpilaskonna üldist koosseisu. Viimastel aastatel on
õppelaenu võtjatest kõige suurem osakaal olnud kõrghariduse I astme üliõpilased (2012 – 70%;
2013 – 67%; 2014 – 66%; 2015 – 64%). Seejärel kõrghariduse II aste (2012 – 19%; 2013 –
19%; 2014 – 19%; 2015 – 21%), kutseharidus (2012 – 10%; 2013 – 12%; 2014 – 13%; 2015 –
4
14%) ning kõige vähem võetakse õppelaenu kõrghariduse kolmandal astmel (viimasel neljal
aastal 1% kõikidest õppelaenu võtjatest).
Kõige suurem osa õppelaenu võtjatest moodustavad ülikoolide üliõpilased (2012 – 60%; 2013
– 58%; 2014 – 58%; 2015 – 58%), rakenduskõrgkooli õppurid (2012 – 24%; 2013 – 24%; 2014
– 24%; 2015 – 24%), kutseõppurid (2012 – 12%; 2013 – 13%; 2014 – 12%; 2015 – 12%) ning
kõige väiksema osa õppelaenu võtjatest moodustavad väliskõrgkoolides õppivad õppurid (2012
– 4%; 2013 – 5%; 2014 –6%; 2015 – 6%).
Joonis 2. Kutse- ja kõrghariduses õppelaenuõiguslike ja õppelaenu võtjate arv. Allikas:
Eesti Hariduse Infosüsteem ja krediidiasutuste poolt esitatud info HTM-le
2) Õppelaenu käendajad. Õppelaenu käendajaks võib olla Eesti kodanik või Eestis
pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik (ÕÕS § 19 lg 1).
HTM-i andmete põhjal võeti perioodil 2005-2015 keskmiselt 95% õppelaenudest
käenduse alusel.
3) Õppelaenu väljastavad krediidiasutused. Vastavalt ÕÕS § 16 lg 2 järgi valitakse
õppelaenu andjad avaliku konkursi korras, mille kuulutab välja valdkonna eest vastutav
minister. Perioodil 2005-2015 on kõige rohkem õppelaenu võtjaid olnud AS Swedbank-
ist (65,9%), millele järgneb AS SEB Pank (31,9%) (allikas: Eesti hariduse infosüsteem
- EHIS). Ülejäänud krediidiasutuste osakaalud on märkimisväärselt väiksemad –
Nordea Bank AB Eesti filiaal (1,4%); AS Eesti Krediidipank (0,4%) ja Danske Bank
A/S Eesti filiaal (0,4%). Uute võimalike konkursside tulemusel võib lisanduda uusi
krediidiasutusi, kes pakuvad õppelaenu.
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärgid on kirjeldatud lähtuvalt käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses (edaspidi
VTK) punktis 1 välja toodud probleemipüstitustest.
1) Alandada senini kehtivat õppelaenu intressimäära. Õppelaenu süsteemi muutmise
eesmärk on anda laenusaajale võimalus võtta senisest soodsamatel tingimustel
õppelaenu. Õppelaenu eesmärk peab olema õppuri igatine toetamine õppes osalemises,
et ta saaks rohkem pühenduda õpingutele. Tulenevalt praegusest turuolukorrast peaks
riigi poolt garanteeritud õppelaenu intressimäär olema madalam kui 5%. See tähendab,
et tuleks üle vaadata laenuintressi tingimused ning laenuintressi määra alandada. Täpne
intressimäär on kavas välja töötada koostöös Rahandusministeeriumi (edaspidi RaM) ja
krediidiasutustega.
2) Laenuvõtjate rahaliste kohustuste optimeerimine õpingute ajal. Laenusaaja
aspektist on oluline lisada süsteemi õppelaenu tagasimaksmisel paindlikkust. Seda
5
lisaks, kui krediidiasutused võimaldaksid laenuvõtjal valida, kas laenuintressi tasumist
alustatakse juba õpingute ajal või makstakse pärast õpingute lõppu koos põhisummaga.
Samuti võimaldaks paindlikkust lisada, kui hajutada senist aastas ühekordset intresside
tasumist õpingute ajal. Valikuvõimalus võimaldaks õppuritel vähendada õppeperioodil
tekkivaid kulutusi. Küll aga tuleb arvestada, et laenuintressi tagasimaksemise
edasilükkamisel muutuks tagasimakstav õppelaenu kogusumma kokkuvõttes laenusaaja
jaoks suuremaks. Sellegi poolest on mõistlik kaaluda paindlikke võimalusi laenu
tagasimaksmiseks, mis võimaldaksid optimeerida rahalisi kohustusi õpingute ajal, mil
õppurid ei pruugi omada veel üldse isiklikku sissetulekut.
3) Vähemalt üks käendaja senise vähemalt kahe käendaja nõude asemel. Vähemalt
ühe käendaja nõue lihtsustab õppuri jaoks õppelaenu taotlemist. See tagab parema
ligipääsu õppelaenule neile, kes seda enim vajaksid – üksikvanemaga või madala
sissetulekuga peredest pärit õppurid, lastekodulapsed. Ühe käendaja vähenemine
suurendab mõnevõrra riigi riski õppelaenu võlgnevus kätte saada olukordades, kus
laenuvõtjalt ei ole võimalik seda kätte saada. Samas on riigile üle tulnud õppelaenude
osakaal iga-aastaselt vähenenud, mis viitab õppelaenu heale tagasilaekumisele, mille
tõttu ei ole rangemad tingimused mõistlikud ega sageli ka põhjendatud. Ühe käendaja
nõude säilimine on siiski oluline riigi seisukohast, kuna tagab riigile õppelaenu
võlgnevuse korral suurema võimaluse õppelaenu võlg kätte saada, kui käendajate
puudumisel.
Samuti saavad krediidiasutused anda soodsamalt laenu eeldusel, et kehtivad lihtsad
reeglid ja madalad administreerimiskulud. Administratiivkulu vähendaks kahe käendaja
asemel ühe käendaja nõue.
4) Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendamine. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb
õppelaenu võtjal õpingute lõppedes alustada laenusumma tagasimaksmisega hiljemalt
12 kuud pärast õpingute lõppu või muul põhjusel kui ta ei ole asunud õpinguid jätkama.
12. kuu nõue võib äsja õpingud lõpetanud noore jaoks olla küllaltki lühike periood, et
leida vajalik töö ning püsiv iseseisev sissetulek õppelaenu tagasimaksmise alustamiseks.
Selle tõttu on mõistlik kaaluda muudatusi senises regulatsioonis ning tagasimaksmise
alguse tähtaega pikendada. Kui lõpetaja on sunnitud alustama õppelaenu
tagasimaksmisega olukorras, kus lõpetamise järgselt pole veel tööd leidnud, suurendab
see oluliselt riski õppelaenu võlgnevuse tekkeks. Seega on plaanitava muudatuse üheks
eesmärgiks ka õppelaenu võlgnevusega seotud riskide alandamine. Teiseks eesmärgiks
on anda laenuvõtjale pikem stardiaeg, mis võimaldaks tal vabamalt ellu astuda. Küll aga
on oluline silmas pidada, et tagasimaksmise alguse edasilükkamine muudab
tagasimakstava õppelaenu kogusumma lõppkokkuvõttes laenuvõtjale suuremaks
jooksvate intresside tõttu, kuna makseperiood pikeneb.
5) Õppelaenu turule sisenemise lihtsustamine krediidiasutustele. Eraldi konkursi
korraldamine Finantsinspektsioonilt juba loa saanud krediidiasutustele ei ole mõistlik.
Eesti Vabariigis juba tegevusloa saanud krediidiasutuste puhul on mõistlik lähtuda
üldistest nõuetest krediidiasutustele. Tegevusloa saamine on juba iseenesest piisav
garantii. See võimaldaks praeguse olukorraga võrreldes oluliselt lihtsamalt ja selgematel
tingimustel siseneda krediidiasutustel õppelaenu turule. Samuti võimaldaks selgemate
tingimuste sätestamine avada rohkem õppelaenu turgu uutele potentsiaalsetele
pakkujatele.
6) Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine. Riigi seisukohast on oluline
vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlgnevusega seotud riske ehk teisisõnu,
6
eesmärk on vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste hulka ning riigi kulu
õppelaenu võlgade tagamiseks. Selleks tuleks:
a. Kaaluda seaduses volitusnormi alusel käendajatele teatavate tingimuste
kehtestamist. Nõutavale vähemalt ühele käendajale tingimuste kehtestamine
annaks riigile suurema kindluse, et tekkinud õppelaenu võlgnevuse korral
saavad krediidiasutused laenuvõla maksejõuliselt käendajalt tagasi enne kui
rakendub riigitagatis.
b. Võimaldada riigigarantii rakendumisel õppelaenu võlglastelt ja käendajatelt
võla kätte saamist läbi füüsilise isiku tulumaksutagastuse. Nt enne ei tagastata
riigi poolt tulumaksu, kui ei ole riigile õppelaenu võlg tasutud.
Kokkuvõtteks, muudatuste eesmärk on luua senisest paindlikum õppelaenu süsteem, mis on
kasulik kõigile kolmele osapoolele (laenusaaja – laenuandja – riik). Nagu öeldud, muutub
muudatuste järgselt õppelaen taotlejale soodsamaks ja kogu süsteem paindlikumaks –
laenuintress väheneb, laenuintressi tagasimaksmisel tekib süsteemi paindlikkus, kus
krediidiasutustel on võimalus pakkuda õppuritele võimalust intresside tagasimaksmisel
paindlikkust ning võimaldada tagasimakseid alles pärast õpinguid. Lisaks senise, vähemalt
kahe käendaja või kinnisvara tagatise asemel hakkab kehtima vähemalt ühe käendaja või
kinnisvara tagatise nõue, mis lihtsustab teatud grupile õppelanule ligipääsu. Eesmärk on
kujundada õppelaenu süsteem rohkem õppurit toetavaks meetmeks. Küll aga tuleb arvestada,
et hilisem laenuintressi tasumine muudab tagasimakstava õppelaenu summa lõppkokkuvõttes
laenusaaja jaoks suuremaks.
Krediidiasutustel on võimaik väljastada laene efektiivsemalt, kuna kahe käendajaga lepingu
sõlmimise asemel piisab vaid ühest käenduslepingust. Samuti muudab vähemalt ühe käendaja
nõue õppelaenu taotlemise lihtsamaks õppuritele, eriti kehvema sotsiaalmajandusliku
olukorraga perekondadest pärit õppuritele.
Riigi jaoks väheneks rahaline koormus riigitagatise rakendumisel, kuna väheneb riigile üle
tulevate õppelaenu võlgade arv.
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
Selles VTK-s käsitletud teemad on reguleeritud järgmises õigusaktis:
- õppetoetuste ja õppelaenu seadus (vastu võetud 07.08.2003).
Valdkonna arengueesmärgid on määratud järgmistes strateegiadokumentides:
- Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. Eesmärgiks eri- ja kutsealase hariduseta
täiskasvanute osakaalu vähendamine.
- Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EEÕS2020) ja selle
kõrgharidusprogramm ning kutseharidusprogramm. Programmid seavad
eesmärgiks õppes osaluse kasvu, õppes püsimise ning õppija toimetuleku parandamise.
Tulemuseks on eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu vähenemine.
- Vabariigi Valitsuse tegevuskava 2016-2019 ja tegevusprogramm.
Tegevusprogramm seab eesmärgiks vähendada eri- ja kutsealase hariduseta
täiskasvanute (25-64aastased) osakaal alla 26%.
7
5. Tehtud uuringud
- „Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu
EUROSTUDENT VI Eesti analüüs“.5 Uuringuga koguti infot Eesti üliõpilaste kohta
sellistel teemadel nagu üliõpilaste erialavalik ja rahulolu õpingutega, ligipääs
kõrgharidusele, eluolu kui ka üliõpilaste sissetulekud ja kulutused. Uuring andis
kinnitust, et õppelaen on teatud gruppide jaoks endiselt oluline. Nt 24% õpirändesse
minejatest rahastavad oma õpinguid välisriigis kas tavapärase Eesti õppetoetusega või
Eestist saadava õppelaenu toel. Samuti moodustavad kuni 24-aastaste esimese astme
üliõpilaste sissetulekutes erinevad toetused, stipendiumid ja õppelaen pea kolmandiku
(29%).
- 2017. aastal analüüsis HTM õppelaenu võtjate profiili. Antud VTK koostamisel on
lähtutud analüüsiga selgunud statistilistest andmetest – õppelaenu võtjate arv, lepingute
arv, õppelaenu õiguslike õppurite arv jne.
- 2017. valmis HTM-i tellimusel „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“6,
milles uuriti ka vilistlaste peamisi sissetulekuallikaid, sh oli üheks vastusevariandiks
„õppelaen ja/või muud laenud“. Uuringust selgub, et õppelaen kui ühe sissetuleku
allikana iseloomustab pigem nooremaid ning kõrghariduse esimese astme õppureid.
- Õppelaenu temaatikat on pikemalt käsitletud ka rahvusvahelistes uuringutes.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD teeb iga-aastaselt ülevaate
haridusvaldkonna indikaatoritest uuringuga „Education at a Glance“7, kus esitatakse
ka riikidevaheline võrdlus õppelaenu statistika ja süsteemide kohta. Õppelaenu süsteemi
muudatusi kavandades on mõistlik võtta arvesse teiste riikide parimaid praktikaid ning
kogemusi, mida on VTK-d ette valmistades tehtud käesoleva VTK punktis nr 8.
6. Kaasatud osapooled
Hetkel kehtivaid õppelaenu tingimusi ning probleemkohti on varasemalt arutatud ka EÜL-ga,
kes on omavahelistes vestlustes juhtinud HTM-i tähelepanu vajadusele muuta õppelaenu
tingimusi õppijasõbralikumaks ning paindlikumaks.8
Samuti on konsulteeritud RaM-ga võimaluste osas, kuidas õppelaenu tingimusi lihtsustada, sh
vajadust muuta õppelaen õppurile soodsamaks.
Enne käesoleva VTK kooskõlastusele saatmist konsulteeris HTM koos RaM-ga ka õppelaenu
väljastavate krediidiasutustega, et koguda esialgset tagasisidet õppelaenu tingimuste
muudatusettepanekutele. Käesolevas VTK-s esitatud ettepanekud on läbi räägitud
krediidiasutustega ning tuginevad nende poolt saadud tagasisidele.
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
5
Haaristo, H-S., Kirss, L., Leppik, C., Mägi, E., Haugas, S. 2017. Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise
üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
(http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/05/EUROSTUDENT-VI_Eesti-aruanne_2017.pdf).
6
Ernst & Young, „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring“, (2017),
(https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/vil2015_aruanne.pdf)
7
OECD, Education at a Glance 2017 (https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2017_eng.pdf)
8
Eesti Üliõpilaskondade Liit, „Eesti Üliõpilaskondade Liit: kolm ettepanekut tudengkonna nimel“, (11.11.16),
(https://eyl.ee/eesti-uliopilaskondade-liit-kolm-ettepanekut-tudengkonna-nimel/).
8
7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
Avalikkuse teavitamine EI
Rahastuse suurendamine EI
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH
säilitamine
Senise regulatsiooni parem rakendamine EI
Muu (palun täpsusta) EI
7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
Olemasoleva olukorra säilitamine tähendaks, et kolme õppelaenu osapoole (laenusaaja,
krediidiasutus ja riik) jaoks ei muutu hetkeolukorraga võrreldes midagi. Laenusaajate jaoks on
endiselt tingimused koormavad, krediidiasutuse jaoks proportsionaalselt kõrged
administreerimiskulud ning riigi jaoks põhjendamatult suur risk. Tõenäoliselt väheneks
tulevikus õppelaenu võtjate osakaal veelgi, mille tulemusel tekiks põhjendatud küsimus, kas
sellisel kujul täidab õppelaen üldse oma eesmärki ning on vajalik. Õppelaenu eesmärk on
toetada kutse- ja kõrghariduse õppureid õppimisega kaasnevate rahaliste kulutuste katmisel ja
sellega seoses soodustada õppesse tulekut ja seal püsimist. Seega tuleks õppelaenu käsitleda
kui õppurite toetusmeedet hariduse omandamisel, mitte kui tavapärast krediidiasutuste poolt
antavat tarbimislaenu teenust.
Kuna regulatsioon annab ette täpsed õppelaenu tingimused, siis ei ole võimalik probleeme
lahendada mitte-regulatiivsete võimalustega, mille tõttu ei ole neid ka pikemalt kaalutud.
7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
Õppelaenu tingimused on hetkel kehtiva regulatsiooniga väga selgelt määratletud. Peame
kitsaskohtade lahendamisel kõige sobivamaks muudatusi olemasolevas regulatsioonis, kuna
teised võimalikud lahendusviisid ei võimalda eesmärki täiel määral täita. Probleemid tulenevad
õigusnormi sisust, mistõttu on lahenduseks muudatused õigusnormis.
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või
on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)
Iga-aastases haridusindikaatorite kogumikus „Education at a Glance“ vaadeldakse
õppelaenuga seotud indikaatoreid 35. OECD liikmesriigi omavahelises võrdluses. Uuringu
peamine fookus on valitsussektori panusel ja kulutustel seoses õppelaenude
administreerimisega. Õppelaenu süsteeme on võrreldud kõrgkoolides kehtestatud
õppemaksude süsteemiga.
OECD hinnangul tuleks õppelaenu käsitleda osana õppetoetuste süsteemist. Enamikes OECD
riikides (nt Itaalia, Jaapan, Holland, Šveits, Türgi, jne) on viimase kümnendi jooksul õppelaenu
võtjate arv mitmekordistunud. Samas on riikides nagu Slovakkia, Ungari ja Eesti õppelaenu
võtjate arv vastupidiselt vähenenud.
Õppelaenu süsteem ja intressimäärad on erinevates riikides erinevalt kehtestatud. Mõnes riigis
on kehtestatud erinevad intressimäärad enne ja pärast õpinguid, mõnes ei ole õppelaenul
nominaalset intressi üldse või on see indekseeritud madalama turuintressi määraga või
9
võrdsustatud valitsussektori poolt võetud laenuintressi määraga või arvestatakse inflatsiooni
määraga.
Kanadas, Jaapanis, Uus-Meremaal ja Slovakkias ei pea tudengid laenuintressi tasuma õpingute
ajal, kuid hiljem on laenuintressi määr seotud valitsussektori poolt võetud võlakohustuste
intressimääraga või isegi kõrgemaga. Hollandis, Rootsis ja Taanis tuleb lõpetajatel maksta
intressi, mis on väiksem või võrdne valitsussektori poolse võlakohustuse intressimääraga, kuid
mitte suurem kui 1%. Norras ja USA-s on intressimäär seotud valitsussektori võlakohustuse
intressimääraga, Norras on see 2,52%, kuid ainult peale koolilõpetamist ja Ameerikas on see
4,66%-7,21%.
Õppelaenu tagasimaksmine on küllaltki paindlikult korraldatud nt Norras, kus õppeperioodil
intresse ei arvestata ning selle tõttu sel ajal neid ka ei maksta. Intresse hakatakse arvestama
alates esimesest päevast pärast lõpetamist. Samuti hakatakse intressi arvestama koheselt, kui
õpingud katkestatakse või kui tudeng ei ole enam õppelaenuõiguslik. Intressimäär on
kehtestatud valitsuse poolt ja see on ligilähedane turuhinnale. Inglismaal ja Walesis hakatakse
õppelaenu tagasi maksma, kui lõpetamise järgselt teenitav tulu ületab 21 000 £ aastas ja
tagasimakse suurus on 9% tulust. Laenu intress on seotud tarbijahinnaindeksiga.
Tuleb aga kindlasti arvestada, et nii mitmeski nimetatud riigis väljastab õppelaene
krediidiasutuste asemel riik ise, mis võimaldab õppelaenu tingimustega vabamalt ringi käia.
Eesti õppelaenu süsteemiga sarnasemas riigis nagu Soomes, kus õppelaenu väljastavad samuti
krediidiasutused, on õppelanu intress õpingute ajal 1% ning pärast õpinguid kokkuleppel
krediidiasutustega (Education at a Glance 2016).
OECD hinnangul on Eestis kehtestatud suhteliselt kõrge 5%-line intressimäär peamiseks
põhjuseks, miks õppelaenuvõtjate arv on viimasel kümnendil vähenenud.
Seega on enamikus OECD riikides õppelaenu intress laenusaajate jaoks märgatavalt soodsam
ning õppelaenu tagasi maksmise süsteem küllaltki paindlik. Õppelaenu tingimuste sätestamisel
on lähtutud pigem põhimõttest, et tegu on õppuri toetusmeetme, mitte tavapärase
tarbimislaenuga.
9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
1) Alandatakse õppelaenu intressimäära, mis seni on olnud 12 kuu Euribor + kaks
protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Täpne õppelaenu
intressisüsteem ja intressi määr kujundatakse koostöös RaM-i ning krediidiasutustega.
2) Õppelaenu intresside tagasimaksmise tingimustesse sätestatakse paindlikumad
võimalused õppuri jaoks õpingute ajal. Tagasimaksmise tingimused on Eestis
muutmata kujul kehtinud juba alates 1990-ndate keskpaigast. Oluline on võimaldada
õppuritele paindlikkust ning võimaldada valik, kas laenuintressi tasumist alustatakse
juba õppimise perioodil või hakatakse intressi tasuma pärast õpingute lõpetamist.
Samuti on võimalus ajatada õppelaenu tasumist õpingute ajal lühema perioodi peale kui
see on hetkel – kord aastas ühekordse maksena. Suurem paindlikkus laenuintressi
tagasimaksmise osas annab üliõpilastele võimaluse optimeerida oma rahalisi kohustusti
õpingute jooksul. Taoline praktika on küllalt levinud ka mujal riikides nagu nt Kanadas,
Jaapanis, Uus-Meremaal, Soomes ja Slovakkias.
Ühe alternatiivina on kaalutud ka võimalust, kus õpingute aja eest ei arvestata üldse
laenuintressi. Sellisel juhul tuleks õpingute jooksul kogunenud laenuintress tasuda riigil,
mis oleks täiendav kulu riigile ning suurendaks riigi kohustusi õppelaenu süsteemis,
mille tõttu ei saa seda pidada mõistlikuks.
10
3) Õppelaenu käendajate arvu vähendatakse seniselt vähemalt kahelt, vähemalt
ühele. Kahe käendaja asemel ühe leidmine oleks tunduvalt lihtsam õppurite ehk
laenusaajate jaoks. Sageli on just kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine olnud
õppuritele problemaatiline, mille tõttu on laenu saamine takerdunud. Vähemalt ühe
käendaja nõude säilitamine on siiski oluline, kuna lisaks laenusaajale peab riskide
maandamiseks jääma riigi jaoks täiendav tagatis, mis võimaldaks hiljem õppelaenu
summa võlglastelt tagasi saada. Seega on mõistlik senise kahe käendaja või kinnisvara
tagatise nõue asendada vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega.
Kuna enamik õppelaene võetakse käenduse alusel, vähendaks ka krediidiasutustel kahe
käendaja asemel ühe käendajaga lepingu haldamine tunduvalt halduskoormust.
4) Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendamine. Õppelaenu tagasimaksmise alguse
perioodi pärast õpingute lõpetamist on kavas pikendada seniselt 12. kuult pikemale
ajale. See annab lõpetajale pikema stardiaja õppelaenu tasumisega alustada ning
võimaldab õppuritel lõpetamise järgselt muretumalt lõpetamisjärgne elu sisse seada,
ilma et tekiks suhteliselt lühikese aja jooksul õppelaenu tasumisega seotud rahalisi
kohustusi. Endiselt jääb alles võimalus õppelaenu tasumisega ka varem alustada. Täpne
tagasimaksmise algus sõltub juba konkreetselt krediidiasutuse ja õppelaenu saaja
vahelisest lepingust.
5) Õppelaenu annavad Eestis Finantsinspektsioonilt loa saanud krediidiasutused.
Nõuete täitmisel ning Finantsinspektsioonilt Eesti Vabariigis krediidiasutusena
tegutsemiseks vastava loa saamisel ja muude tehniliste nõuete täitmisel tekib
krediidiasutustel õigus õppelaenu väljastada. Täpsemates krediidiasutuste ja riigi
vahelistes tingimustes lepitakse ka edaspidi kokku krediidiasutuste ja riigi vahel
sõlmitavas lepingus. Seega kaoks ära seni kehtinud avaliku konkursi nõue, mille
kehtestas valdkonna eest vastutav minister.
6) Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine.
a. Õppelaenu käendajatele kehtestada teatavaid tingimused, mis võimaldaks olla
kindel nende maksevõimelisuses. Täpsemad tingimused lepitakse eelnõu
koostamisel kokku koos RaM-i ja krediidiasutustega.
b. Õppelaenu võlgnevuse efektiivseks kättesaamiseks tuleks võimaldada
riigigarantii rakendumisel võlglastelt võla kätte saamist läbi füüsilise isiku
tulumaksutagastuse. See võimaldab vähendada riigipoolseid rahalisi kohustusi
õppelaenu tagamisel, sest riik saab teatud osas võla kätte iga-aastastelt
tulumaksutagastustelt.
Kõik eelnevalt nimetatud muudatused hakkaksid kehtima uutele võetavatele õppelaenudele
alates seaduse muudatuste jõustumisest. Juba võetud õppelaenude puhul uusi tingimusi
tagasiulatuvalt rakendada ei saa.
10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
õigusega määratud raamid
Põhiseaduse § 37 sätestab põhiõiguste peatükis õiguse haridusele, sh õiguse kõrgharidusele.
Riigi kohustus korraldada kutseõpet on sätestatud PS § 29 lg-s 3. Eelnõu regulatiivsed valikud
on puutumuses põhimõttega, et igaühel on õigus haridusele ning selleks tuleb teha kõigile
võrdsetel tingimustel hariduse omandamine kättesaadavaks. Õppelaenu eesmärk peaks olema
eelkõige õpilast toetav meede hariduse omandamisel kaasnevate kulutuste katmisel.
11
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni art 26 lg 1 neljas lause sätestab, et tehniline ja kutseharidus
peavad olema üldkättesaadavad, kõrgharidus peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile igaühe
võimete kohaselt.
Lisaks, Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 149 kohaselt aitab ühendus kaasa kvaliteetse
hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades
ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust
õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist
mitmekesisust.
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.
11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
11.1. Kavandatav muudatus 1
Õppelaenu intressimäära alandamine.
Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid)
1.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
Õpplaenu intressimäära alanemisel muutub õppurite jaoks õppelaenu võtmine
soodsamaks. See tähendab, et tulevikus kõikide õppelaenu võtvate ning sellest
kasu saavate õppurite jaoks vähenevad rahalised kohustused õppes osalemise
ajal ja pärast õpingute lõppu, mil tasutakse väiksemas mahus laenuintresse.
Seega on mõju sagedus regulaarne ehk muudatus puudutab kõiki tulevasi
õppelaenu võtjaid. Õpingute ajal väiksema intressi tasumine võimaldab
vähendada õppuril rahalisi kohustusi ka õpingute perioodil. Mõju olulisust
indiviidile võib pidada seetõttu suureks. Kuna laenuintressi määr langeb, siis
ebasoovitavaid mõjusid laenuvõtjatele ei ole.
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
1.2 Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
Õpplaenu intressimäära alanemisel väheneb ühe laenusaaja poolt
tagasimakstavate intresside pealt teenitav tulu krediidiasutusele. Kui lähtuda
aga eeldusest, et õppuri jaoks õppelaenu tingimuste soodsamaks muutumisel
kasvab ka laenuvõtjate arv, siis kokkuvõttes võib muudatus kõikide
laenuvõtjate käest laenuintressidelt saadavat tulu ja absoluutsummat
krediidiasutuse jaoks suurendada. Samuti suureneks õppelaenu võtjate arvelt
ka krediidiasutuse klientide arv, kes suure tõenäosusega tarbivad ka muid
sama asutuse poolt pakutavaid finantsteenuseid.
Kokkuvõttes võib muudatusest aga eeldada krediidiasutuste jaoks väikest
majanduslikku mõju, arvestades krediidiasutuste kogu laenuportfelli ja
õppelaenu väikest osa sellest. Õppelaenu summa moodustab krediidiasutuste
antavatest kodumajapidamise laenude laenuportfellist marginaalse osa (2016.
a lõpus 1,5% - allikas Eesti Pank), kuna õppelaenu võtjate arv võrreldes nt
ülejäänud tarbimislaenudega on siiski väike. Mõju olulisust sihtrühmale võib
pidada seega väikseks.
12
11.2. Kavandatav muudatus 2
Õppelaenu intresside tagasimaksmise tingimustesse sätestatakse paindlikumad
võimalused õppuri jaoks õpingute ajal:
Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid)
2.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
Õpplaenu tagasimaksmisel tuleks järgida mitmete riikide juurutatud praktikat
(vt. VTK punkti 8) ning krediidiasutused võimaldaksid õppelaenu
tagasimaksmist õppuri jaoks paindlikumalt korraldada. Muudatus võimaldaks
õppuril optimeerida rahalisi kohustusti ja nende tekkimist õpingute ajal ning
õppur saaks rohkem keskenduda oma õppetööle. Näiteks paremini hajutatud
õppelaenu intressi tagasimaksmine võimaldab vältida ühekordsete suuremate
rahaliste kohustuste tekkimist õppuri jaoks. Teisest küljest peab õppur
arvestama, et laenuintresside tagasimaksmise edasilükkamine muudab
tagasimakstava laenu summa lõpuks suuremaks. Mõju olulisust sihtrühmale
võib kokkuvõttes pidada seega suureks. Samuti ka mõju ulatust, kuna
puudutaks kõiki õppelaenu võtjaid.
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
2.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
Krediidiasutused peavad pidama arvestust, kellelt nõuda õppelaenu intressi
millisel perioodil. See võib krediidiasutuste jaoks kaasa tuua oma asutuse IT
süsteemides arendusvajadusi ning sellega seoses ka lisakulu. Muudatuse
jõustumisel hakkaks osa laenuintresse krediidiasutustele laekuma senisest
hiljem, kuid samas suureneks selle tõttu teataval määral õppelaenu pealt
saadav kogutulu. Muudatuse mõju krediidiasutustele võib pidada
hinnanguliselt keskmiseks.
11.3. Kavandatav muudatus 3
Õppelaenu käendajate arvu vähendatakse seniselt vähemalt kahelt, vähemalt ühele:
Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid)
3.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
Õppurite jaoks muutub laenu taotlemine lihtsamaks. Senise vähemalt kahe
käendaja või kinnisvara nõude asemel saab laenu tagada kas kinnisvara alusel
või vähemalt ühe käendajaga. Seega võib mõju pidada laenusaaja jaoks
suureks, kuna see võimaldab õppuril kergemalt leida omale sobiv toetusmeede
õpingute alustamiseks ja jätkamiseks. Samas seniste õppelaenu võtjate
trendide ja Eesti kõrgharidussüsteemi põhjal ei ole aga põhjust arvata, et
laenuvõtjate arv muudatuste rakendumisel hüppeliselt kasvaks. Muudatuse
peamine sihtgrupp on nt üksikvanemaga üliõpilased, kellel on keeruline kahte
13
maksejõulist käendajat leida. Viimaste jaoks on muudatuse mõju kindlasti
suur.
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
3.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
Krediidiasutustel väheneb muudatuse jõustumisel administratiivkoormus
kahe käendaja nõude asendumisel ühega. Viimase kümne aasta jooksul on
keskmiselt 95% õppelaenudest võetud käenduse alusel. Käendajate
vähendamine annab alust eeldusele, et käenduse alusel võetud õppelaenu
osakaal suureneb tulevikus veelgi. Seega võib mõju ulatust pidada suureks.
Kuna õppelaenu osakaal teiste laenudega võrreldes on väga väike, on
kokkuvõttes muudatuse koondmõju krediidiasutustele siiski pigem väike.
Mõju sihtrühm nr 3 (riik)
3.3. Mõju valdkond A (majanduslik mõju riigile)
Ühe käendaja vähenemine suurendab mõnevõrra riigi riski õppelaenu
võlgnevus kätte saada, olukordades, kus laenuvõtjalt ei ole võimalik seda kätte
saada ning laenu hakatakse tagasi nõudma käendajalt. Samas on riigile üle
tulnud õppelaenude osakaal iga-aastaselt vähenenud, mis viitab õppelaenu
väga heale tagasilaekumisele, mille tõttu ei ole rangemad tingimused
põhjendatud. Ühe käendaja nõude säilimine on siiski oluline riigi seisukohast,
kuna tagab riigile õppelaenu võlgnevuse korral parema võimaluse õppelaen
kätte saada. Seega võib mõju riigile hinnata pigem väikseks.
Mõju sihtrühm nr 4 (õppelaenu käendajad)
3.4. Mõju valdkond A (majanduslik mõju käendajatele)
Muudatuse tulemusena käendajate arv väheneb, seega puutuvad vähemad
inimesed kokku õppelaenu võlgnevustega ning kokkuvõttes on mõju
positiivne. Ühe käendaja vähendamine suurendab käendaja jaoks riski, et
lõpuks nõutakse temalt õppelaenuvõlgnevus täielikult sisse. Samas on
käendusel sätestatud ülempiir ning ka praegu kehtiva vähemalt kahe käendaja
regulatsiooni puhul on tegemist solidaarvõlgnevusega, mis tähendab, et
käendaja peab arvestama võimalusega, et kogu võlgnevus nõutakse ainult
temalt sisse. Kui isik on valmis olema käendaja, siis ilmselt selle otsuse
tegemisel ei ole määravaks, kas lisaks õppelaenu võtjale on olemas ka kolmas
potentsiaalne solidaarvõlgnik. Seega kokkuvõttes mõju ulatus on väike.
14
11.4. Kavandatav muudatus 4
Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendmaine:
Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid)
4.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
Õpingute lõpetamise järgselt õppelaenu tagasimaksmise algusaja
pikendamine seniselt 12. kuult pikemale perioodile annab lõpetajatele
suurema stardiaja õppelaenu tasumisega alustamisel. Muudatus kergendab
soovijatel lõpetamise järgset elu alustamist ega sea õppelaenu võtjaid kiirelt
rahaliste kohustuste ette pärast õpingute lõppu. Seega on ka eeldus, et väheneb
õppelaenu võlgnike arv. Selle tõttu on muudatuse mõju positiivne.
Kavandatav muudatus puudutaks kõiki tulevasi õppelaenu võtjaid, mille tõttu
on mõju sagedus suur. Samas peab laenuvõtja arvestama, et laenu
tagasimaksmise alguse edasilükkamine muudab tagasi makstava laenusumma
koos intressidega laenusaaja jaoks lõpuks kallimaks, kuna makseperiood
pikeneb. Kuna endiselt jääks alles võimalus alustada tagasimakseid ka varem,
võib mõju pidada kokkuvõttes seega keskmiseks.
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
4.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
Õppelaenu tagasimaksmise alguse edasilükkamine pikendab makseperioodi,
mis muudab laenuvõtja poolt tagasi makstava õppelaenu kogusumma lõpuks
suuremaks. See tähendab pankadele teatavat tulu pikemaajaliselt makstavate
intresside pealt. Arvestades aga õppelaenu lepingute arvu krediidiasutuste
kogu laenuportfellis, võib pidada mõju siiski väikseks.
11.5. Kavandatav muudatus 5
Õppelaenu annavad Eestis Finantsinspektsioonilt loa saanud krediidiasutused:
Mõju sihtrühm nr 1 (õppurid)
5.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
Laenuvõtjate jaoks muutub olukord mugavamaks, kuna eeldus on, et
õppelaenu andjate ring laieneb, kuna muudatus võimaldab lihtsamalt
õppelaenu turule siseneda ka nendel krediidiasutustel, kes täna õppelaene ei
väljasta. Seega nt nende pankade kliendid, kes ei saa hetkel oma kodupangast
õppelaenu võtta, kuna krediidiasutus ei ole osalenud konkursil, ei peaks enam
õppelaenu võtmiseks pöörduma teise krediidiasutuse poole, mille kliendid nad
ei ole. Kuna aga juba praegu on peaaegu kõigil suurematel Eestis tegutsevatel
krediidiasutustel õppelaenu väljastamise õigus, siis võib mõju pidada
väikseks. Õppelanu võtja jaoks ei muutu õppelaenu tingimused, mis on
seaduses sätestatud.
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
15
5.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
Täna kehtiva ÕÕS-i järgi tuleks õppelaenu väljastada soovival
krediidiasutusel läbida valdkonna eest vastutava ministri poolt korraldatud
konkurss, et saada väljastamise luba. Kuna aga juba täna on enamik
Finantsinspektsioonilt Eestis tegutsemiseks loa saanud krediidiasutused ka
õppelaenu väljastamise õigusega, võib mõju ulatust ja sagedust pidada
väikseks. Eelkõige puudutab muudatus uusi krediidiasutusi, kes soovivad
õppelaenu väljastada ning kelle jaoks muutub turule sisenemise protsess
lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Seega on mõju positiivne.
Mõju sihtrühm nr 3 (riik)
Riigil kaoks ära praegu kehtiva seaduse järgi kohustus korraldada õppelaenu
andjate valimiseks konkurss, mille tõttu väheneb ka riigipoolne
administratiivkoormus konkursi korraldamisega. Kuna aga konkursse on seni
korraldatud vaid üksikutel kordadel, mille raames enamik suuremaid
krediidiasutusi juba õppelaenu andmise õiguse on saanud, on mõju sagedus ja
ulatus väike.
11.6. Kavandatav muudatus 6
Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine:
1) Õppelaenu käendajatele tingimuste kehtestamine.
2) Riigile tagamiseks üle tulnud õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi
tulumaksutagastuse.
Mõju sihtrühm nr 1 (laenusaajad)
6.1 Mõju valdkond A (majanduslik mõju tarbijatele)
1) Selleks et vähendada õppelaenu võla tekkimise ohtu, kehtestatakse
õppelaenu käendajatele teatavad tingimused, mis annaks nii riigile kui ka
krediidiasutustele suurema garantii õppelaenu võla tagamisel. See
tähendab, et õppelaenu taotleja peab leidma ühe käendaja, kes oleks
suuteline tulevikus õppelaenu tagada. Kuna valdav enamus õppelaene
võetakse käenduste alusel, on mõju ulatus ja sagedus suur. Teatavatel
juhtudel võib see raskendada laenutaotlejal käendaja leidmist, kuid kuna
kehtib vähemalt ühe käendaja nõue, mis seda tasakaalustab, siis võib mõju
pidada tarbijale väikseks.
2) Õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi tulumaksutagastuse oleks
suure mõjuga nendele võlglastele, kellel on õigus saada
tulumaksutagastust, kuna riik ei väljastaks võlglastele tulumaksutagastust
enne õppelaenu võla tasumist. Mõju ulatus sõltub sellest, kui suur summa
oleks õigus tulumaksutagastusega saada konkreetse isiku puhul. Kuna aga
riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste arv on kogu õppelaenu võtjate arvu
silmas pidades äärmiselt väike (2016. a rakendus riigitagatis 102-l korral),
siis võib konkreetselt selle muudatuse mõju sagedust pidada väikseks.
16
Mõju sihtrühm nr 2 (krediidiasutused)
6.2. Mõju valdkond A (majanduslik mõju krediidiasutustele)
1) Õppelaenu käendajatele tingimuste kehtestamine annab ka
krediidiasutustele suurema garantii võimaliku õppelaenu võla vältimiseks.
Muudatuse järgselt oleks krediidiasutustel selgemad suunised õppelaenu
käendajate hindamisel, mis tekitab teatavat administreerimiskoormust.
Kuna krediidiasutused hindavad aga ka juba täna käendajaid, siis
muudatuse järgne mõju on väike. Muudatuse järgselt muutuksid nõuded
krediidiasutuste vahel ühtlasemaks.
2) Õppelaenu võlglastelt võla sissenõudmine läbi tulumaksutagastuse ei
omaks krediidiasutustele mõju, kuna selleks ajaks on riigitagatis juba
rakendunud.
Mõju sihtrühm nr 3 (riik)
6.3. Mõju valdkond A (majanduslik mõju riigile)
1) Õppelaenu käendajatele tingimuste sätestamine oleks täiendav garantii
riigi jaoks olukorras, kus rakendub riigi tagatis õppelaenu võla korral.
Maksejõulisem käendaja vähendab riski, et riik ei saa tagatud õppelaenu
võlga kätte ning samuti lihtsustab maksevõimelisem käendaja võla
kättesaamise protsessi. Seega on mõju positiivne. Kuna üldiselt saab ka
praegu riik enamiku õppelaenu võlgade puhul lõpuks võla tagasi, siis võib
mõju ulatust pidada väikseks.
2) Õppelaenu võlglastelt võla kätte saamine läbi füüsilise isiku
tulumaksutagastuse võimaldab vähendada riigipoolseid rahalisi kohustusi
õppelaenu tagamisel, sest riik saab teatud osas võla kätte iga-aastastelt
tulumaksutagastustelt. Kuna õppelaenuvõlglaste hulk on väga väike, siis
kokkuvõttes on mõju ulatus väike.
Mõju sihtrühm nr 4 (käendajad)
6.4. Mõju valdkond A (majanduslik mõju käendajale)
1) Otseselt konkreetse käendaja jaoks tingimuste kehtestamine käenduse
kontekstis midagi ei muuda ning isik käendab õppelaenu samadel alustel.
Muutub vaid see, et kõik isikud ei pruugi enam sobida käendajaks. Kuna
aga juba praegu on krediidiasutustel võimalik käendajate maksevõimekust
õppelaenu lepingu sõlmimisel hinnata, siis on tegemist pigem olukorra
selgusega ning mõju on väike.
2) Füüsilise isiku tulumaksutagastuselt õppelaenu võla sissenõudmise mõju
käendajatele võib hinnata sarnaselt mõjuga õppelaenu tarbijatele. Ehk
oleks suure mõjuga nendele võlglastele, kellel on õigust saada
tulumaksutagastust, kuna riik ei väljastaks käendajatele
tulumaksutagastust enne õppelaenu võla tasumist. Mõju ulatus sõltub
sellest, kui suur summa oleks õigus tulumaksutagastusega saada
konkreetse isiku puhul. Kuna aga riigile üle tulevate õppelaenu võlglaste
arv on kogu õppelaenu võtjate arvu silmas pidades äärmiselt väike, siis
17
võib konkreetselt selle muudatuse mõju sagedust pidada väikseks ka
käendajatele.
12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatuste puhul puudutab halduskoormuse vähenemine eelkõige õppelaene väljastavaid
krediidiasutusi ja õppelaenu saajaid. Suurim halduskoormuse vähenemine krediidiasutustele on
tingitud õppelaenu tagamisel vähemalt kahe käendaja nõude vähendamisest vähemalt ühele
käendajale. Kuna keskmiselt 95% õppelaenudest võetakse käenduse alusel, on
krediidiasutustele tegemist kokkuhoiuga õppelaenude pealt hallatava halduskoormuse osas.
Kuna õppelaenu osakaal krediidiasutuste portfellis teiste laenudega võrreldes on väga väike, on
kokkuvõttes muudatuse koondmõju krediidiasutustele siiski väike.
Õppelaenu saajate jaoks muutub süsteem lihtsamaks, kuna vähemalt kahe käendaja või Eestis
asuva kinnisvara tagatise asemel on edaspidi vajalik vähemalt ühe käendaja või Eestis asuva
kinnisvara tagatise olemasolu. Sageli on just kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine
olnud õppuritele problemaatiline, mille tõttu on laenu saamine takerdunud. Vähemalt ühe
käendaja nõude säilitamine on siiski oluline riigi jaoks, kuna lisaks laenusaajale peab riskide
maandamiseks jääma täiendav tagatis.
13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud
ja tulud
Muudatused ei too riigile ega kohalikele omavalitsustele kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid.
Kahe käendaja nõude vähendamine ühele suurendab küll mõnevõrra riigi riske õppelaenu
võlglastelt võla kätte saamiseks, kuid ei ole võimalik hetkel hinnata, kas see ka realiseerub ega
ka sellega kaasnevat potentsiaalset kulu, kuna see sõltub nii riigile üle tulevatest võlgadest kui
ka selle summast. Arvestades aga senist head õppelaenu võla tagasilaekumist ei ole põhjust
eeldada, et risk ka realiseeruks.
14. Edasine mõjude analüüs
Täiendavaid uuringuid läbi viia ei ole kavas. Muudatuste mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt
eelnõu ja eelnõu seletuskirja koostamise käigus.
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
15. Valitav lahendus
Regulatiivne lahendus.
15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise X
tervikseadus seaduse struktuuris
15.3 Selgitus Uue tervikseaduse koostamine ei ole vajalik, sest muudatused käsitlevad
vaid väikest osa muudetavas seaduses esitatud regulatsioonidest.
16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid
Muudatused tehakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Sisse viidavate muudatustega
seoses tuleks teha muudatusi ka Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2004 määruses nr 284
„Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord“.
18
17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
VTKs kirjeldatud teemade puhul on peamisteks huvigruppideks üliõpilased, kutseõppurid,
õppelaenu käendajad, õppelaenu väljastavad krediidiasutused ja riik. Seaduseelnõu
muudatuste väljatöötamisse kaasatakse eelkõige Rahandusministeerium ning õpilaste ja
üliõpilaste esindusorganisatsioonid, et selgitada välja õpilaste täpsed ootused õppelaenu
süsteemile ning kooskõlastada võimalikud süsteemi muudatuse ettepanekud. Samuti
kooskõlastame seaduseelnõuga tehtavad muudatused krediidiasutustega, et leppida kokku
laenuintressi määra ja tingimuste muutmise osas ning muudatustes laenuintressi
tagasimaksmise põhimõtetes. Nimetatud huvipooltele saadetakse nii käesolev VTK kui ka
hiljem eelnõu.
18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg
Eelnõu väljatöötamise käigus ei ole kavandatud põhjaliku mõjuanalüüsi valmimist.
19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Eelnõule ei ole kavas
valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui kontseptsiooni koostada.
järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) Võimalikke küsimusi ja
lahendusi käsitletakse
täpsemalt aruteludes partnerite
ja huvigruppidega avalikus
debatis ja seletuskirjas.
20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Konsultatsioon: 2018 märts-
kooskõlastamise aeg juuli;
Tagasiside partneritele: 2018
august;
Eelnõu kooskõlastamine: 2018
september-oktoober;
Esitamine Vabariigi
Valitsusele: 2018 november.
21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.09.2019
22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed kõrgharidusosakonna
peaekspert Allan Padar
(
[email protected], 735
4070);
kutsehariduse osakonna
peaekspert Meeli Murasov
(
[email protected], 735
0119);
õigusosakonna jurist Hardi
Rikand (
[email protected],
735 0146).
19
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0730 - Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b50a82b-39a3-4f16-8360-c5a2c3abd285
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b50a82b-39a3-4f16-8360-c5a2c3abd285?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main