dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 29. juuni 2018
Viit
10-5/1124-6
Registreeritud
29. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-5 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-5/2018 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Mati Kaalep
Lahendamise tähtaeg
29. juuli 2018

Failid

  • 📎1.7-21681-2 28.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc223 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Teie 15.05.2018 nr 10-5/1124-1/ [email protected] Meie 28.06.2018 nr 1.7-2/1681-2 Sotsiaalministeeriumi vastus raadioteenuse osutamise tegevuslubade konkursitingimuste kujundamise kaasamisprotsessis Täname kaasamast raadioteenuse osutamise tegevuslubade konkursi ettevalmistusse. Sotsiaalvaldkonna üks olulisemaid sihte on aidata kaasa inimeste iseseisvale toimetulekule, kogukonnas elamisele ning ühiskonnaelus osalemisele. Erinevad kogukonnapõhised teenused aitavad vastata inimeste vajadustele ning suurendavad ühiskonna sidusust. Kogukonnaraadiod võimaldaksid tagada konkreetse kogukonna jaoks oluliste teemade kajastamist. Seega tervitame algatust soodustada kogukonna raadiote levikut ja leiame, et see aitaks kaasa „Heaolu arengukava 2016-2023“ (https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava- 2016-2023) eesmärkide täitmisele. Sotsiaalministeeriumi pädevuses ei ole öelda, milline peaks olema sõna- ning uudistesaadete osakaal kommertsraadiotes. Samas näeme, et raadio on oluline kanal ühiskonnale oluliste teemade avalikus diskussioonis, mistõttu peame oluliseks, et kommertsraadiod uudise- ja sõnasaateid kindlasti edastaksid. 2015. aasta lõpus Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringus „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal“ pidas end regulaarseks raadiokuulajaks 81% elanikkonnast (n=1002), 74% töövõimetuspensionäridest (n= 996) ja 89% tööandjatest (n=770), sealjuures ühiskonna haavatavama sihtgrupi ehk töövõimetuspensionäride seas oli kõige kuulatavam raadio just kommertsraadio. Elanikkonna ning töövõimetuspensionäride küsitlustes paluti vastajail etteantud nimekirjast valida ka raadiosaadete tüübid, mille kaudu saadakse peamiselt teavet päevauudiste ja aktuaalsete ühiskondlike protsesside kohta. Nende teemadega ei hoidnud 2015.a end raadiosaadete kaudu kursis vaid 21% kogu elanikkonnast ja 31% töövõimetuspensionäridest. Lisaks, arvestades küll tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad kirjaliku teksti muuta ligipääsetavaks ka näiteks nägemispuudega inimestele, ei saa alahinnata raadio kaudu edastatava päevakajalise info olulisust vaegnägijatele. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006) kohaselt, mille Eesti ratifitseeris 2012. aastal, peavad osalisriigid tegutsema selle nimel, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs muuhulgas teabele ja avalikele teenustele ning võimalus teostada oma õigust sõna- ja arvamusvabadusele. Võttes arvesse vaegkuuljate, aga ka aina suureneva vanemaealise elanikkonna erivajadusi raadioteenuse kasutamisel, võiks kaaluda raadioteenuse osutamise tegevuslubade konkursi tingimustesse ka ligipääsetavuse tagamise nõuete lisamist. Nõuded võiksid hõlmata Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 vähemalt neid raadioteenuse pakkujaid, kes võimaldavad oma programmi kuulamist ka internetis. Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) raporti „Accessibility to broadcasting services for persons with disabilities“ (https://www.itu.int/dms_pub/itu- r/opb/rep/R-REP-BT.2207-1-2011-PDF-E.pdf) kohaselt aitaks näiteks vaegkuuljate (aga ka vanemaealiste) jaoks raadioprogrammide ligipääsetavust parandada kõne tekstiks teisendamise funktsioon. Vanemaealistel, kellel võib esineda probleeme kiire kõne/dialoogi jälgimisega, aitaks programmi ligipääsetavust parandada ka kõne kiiruse kohandamise funktsioon. Ligipääsetavad peaksid olema ka ehitised ja ruumid, kus raadiosaateid tehakse, et ei oleks piiratud puuetega inimeste võimalused nii töötaja kui saatekülalisena raadioteenuse osutamises osaleda. Sellele pöörab tähelepanu ka võrdse kohtlemise seadus (§ 11 lg 2). Mis puudutab kriisi korral informeerimist, siis leiame, et see on piisaval määral reguleeritud meediateenuste seaduses (§ 18), hädaolukorra seaduses (§ 13) ja riigikaitse seaduses (§ 15 lg 4). Raadioteenuse tegevusloa omaja peab olema teadlik neist seadustest tulenevatest nõuetest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karin Volmer kommunikatsioonijuht Karin Volmer 6269 102 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel