Kultuuriministeerium · 28. juuni 2018
Sisu (failidest)
Lisa 2. Mälestise asulakoht (29998) asukoht.
Koordinaadid:
Mälestis Reg nr X Y
Asulakoht 29998 6500367.32 507842.04
6500396.79 507931.16
6500410.87 508072.56
6500305.66 508114.78
6500257.41 508124.15
6500184.37 508093.33
6500167.62 507964.67
6500199.12 507838.70
6500278.19 507825.29
6500367.32 507842.04
Lisa 1. Mälestiste kivikalmed (29986–29996), asulakoht (30002), kivikalmed (30778–
30780), linnus (30781) ja põletusmatustega kalmistu (30784) asukohad.
Koordinaadid:
Mälestis Reg nr X Y
Kivikalme 29986 6500556.00 507280.00
Kivikalme 29987 6500573.08 507300.07
Kivikalme 29988 6500561.00 507339.00
Kivikalme 29989 6500563.41 507351.52
Kivikalme 29990 6500562.17 507380.51
Kivikalme 29991 6500551.25 507390.49
Kivikalme 29992 6500567.47 507398.91
Kivikalme 29993 6500569.34 507410.13
Kivikalme 29994 6500590.23 507446.30
Kivikalme 29995 6500597.71 507366.48
Kivikalme 29996 6500605.50 507417.30
Asulakoht 30002 6500555.74 507417.50
6500544.96 507424.23
6500540.24 507413.22
6500549.90 507409.19
6500555.74 507417.50
Kivikalme 30778 6500579.15 507354.69
Kivikalme 30779 6500599.00 507246.69
6500598.29 507251.51
6500595.83 507253.95
6500585.54 507248.06
6500587.29 507241.66
6500594.30 507241.60
Kivikalme 30780 6500590.09 507253.35
6500587.16 507258.51
6500580.83 507256.45
6500582.88 507250.27
6500590.09 507253.35
Linnus 30781 6500677.00 507388.34
6500677.00 507376.44
6500666.50 507364.28
6500660.50 507364.31
6500649.00 507365.31
6500644.00 507368.31
6500640.00 507372.66
6500637.50 507383.16
6500638.50 507391.97
6500642.00 507395.97
6500646.50 507398.31
6500662.00 507403.16
6500671.50 507398.97
Põletusmatustega 30784 6500470.50 507408.56
kalmistu
6500481.50 507420.12
6500498.50 507419.12
6500511.50 507405.53
6500508.00 507345.09
6500499.50 507336.53
6500480.00 507334.00
6500472.00 507338.03
6500467.00 507352.12
Lisa 3. Mälestiste linnus (30003), kivikalmed (30004–30006) ja muistsed põllud (30007)
asukohad.
Koordinaadid:
Mälestis Reg nr X Y
Linnus 30003 6499780.21 507158.25
6499821.55 507185.16
6499787.42 507245.26
6499748 507223.15
6499736.96 507202.96
6499753.29 507163.06
6499780.21 507158.25
Kivikalme 30004 6499825.04 507219
6499829.91 507212.85
6499835.61 507210.47
6499853.96 507202.26
6499852.25 507205.58
6499841.51 507217.66
6499832.25 507227.65
6499825.32 507228
6499823.99 507224.90
6499825.04 507219
Kivikalme 30005 6499836.62 507181.82
Kivikalme 30006 6499841.48 507121.78
Muistsed põllud 30007 6499988.42 507133.07
6499954.34 507198.91
6499864.23 507195.9
6499838.54 507195.9
6499824.15 507179.96
6499786.65 507156.34
6499758.9 507148.63
6499645.25 507096.66
6499629.75 506984.34
6499874.55 506834.06
6499909.66 506922.71
6499966.21 506951.34
6500009.34 507019.2
6499988.42 507133.07
Lisa 4. Mälestiste kivikalme (30008) asukoht.
Koordinaadid:
Mälestis Reg nr X Y
Kivikalme 30008 6500271.95 507146.57
Lisa 5. Mälestise asulakoht (30775) asukoht.
Koordinaadid:
Mälestis Reg nr X Y
Asulakoht 30775 6499192.12 508379.26
6499100.58 508395.69
6499023.15 508237.67
6499098.25 508108.59
6499201.5 508066.35
6499303.2 508304.16
6499192.12 508379.26
Lisa 6. Mälestise kultusekivi (30777) asukoht.
Koordinaadid:
Mälestis Reg nr X Y
Kultusekivi 30777 6500722 507517
Lisa 7. Mälestise muistsed põllud (11764) asukoht.
Koordinaadid:
Mälestis Reg nr X Y
Muistsed põllud 11764 6500562.00 507317.31
6500472.50 507384.66
6500534.50 507448.22
6500605.50 507460.81
6500633.50 507443.19
6500638.00 507447.75
6500640.50 507455.75
6500652.50 507445.50
6500661.00 507433.34
6500672.00 507410.72
6500683.00 507385.59
6500685.50 507367.00
6500681.00 507351.16
6500681.50 507338.69
6500683.00 507327.72
6500642.00 507308.72
6500626.00 507289.28
6500617.00 507265.19
6500612.00 507244.91
6500591.00 507221.28
6500610.50 507153.50
6500556.00 507147.16
6500528.50 507079.69
6500494.00 506990.69
6500413.50 506968.69
6500343.00 506977.47
6500333.00 506989.59
6500344.00 507140.31
6500442.00 507143.59
6500469.50 507244.81
6500497.00 507230.50
Lisa 8. Kurese ja Kibura küla kultuurimälestiste ühine kaitsevöönd.
Koordinaadid:
Mälestis Reg nr X Y
Kaitsevöönd 29998 6502944.95 509226.31
6501824.62 510185.71
6501524.38 510182.42
6501420.19 510213.78
6501215.75 510273.39
6501100.42 510307.06
6501083.35 510310.6
6501063.28 510303.78
6500898.57 510313.03
6500861.78 510250.04
6500851.19 510243.24
6500819.6 510217.97
6500798.85 510198.57
6500767.12 510180.48
6500772.75 510165.09
6500772.94 510139.93
6500780.63 510000.0
6500782.65 509967.45
6500788.67 509845.0
6500792.27 509748.04
6500738.4 509707.92
6500481.9 509516.95
6500415.06 509462.83
6500299.31 509387.69
6500118.44 509249.12
6500012.12 509164.05
6499887.2 508996.95
6499919.75 508917.9
6499853.1 508872.43
6499719.05 508777.54
6499659.18 508732.36
6499581.96 508397.49
6499298.69 508471.39
6499267.95 508472.04
6499184.75 508482.62
6499182.88 508498.87
6499178.02 508509.64
6499166.2 508525.45
6499146.28 508539.24
6499132.21 508546.48
6499116.91 508549.24
6499103.38 508548.23
6499094.36 508546.51
6499060.7 508505.78
6498961.55 508340.87
6498923.27 508286.16
6498901.98 508269.99
6498795.99 508093.33
6499086.64 508040.81
6499416.77 507923.37
6499383.52 507776.94
6499237.15 507629.56
6499207.36 507584.73
6499180.78 507533.05
6499173.11 507516.22
6499171.87 507511.17
6499170.39 507504.86
6499165.51 507487.76
6499154.55 507449.86
6499129.27 507387.37
6499105.26 507348.36
6499085.83 507310.73
6499082.77 507296.14
6499159.19 507265.37
6499271.08 507220.32
6499213.34 507077.56
6499481.89 506942.87
6499823.97 506598.98
6500009.06 506343.93
6500521.57 506225.95
6500632.39 506158.59
6501093.29 506685.57
6501121.28 506731.23
6501112.89 506756.5
6501241.39 506829.21
6501327.65 507154.0
6501343.76 507206.76
6501344.49 507210.93
6501679.11 507492.06
6501875.99 507693.06
6502146.78 507971.68
6502944.95 509226.31
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 28.06.2018 nr 118
Kultuurimälestiseks
tunnistamine, kultuurimälestise nr 11764
asukoha kehtestamine
ja kultuurimälestiste ühise kaitsevööndi
kehtestamine
Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõigete 1 ja 4 alusel, arvestades
Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguid ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut.
1. Tunnistan kultuurimälestisteks mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“ järgmised
Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kurese ja Kibura külas paiknevad muistised:
Jrk Mälestis Kultuurimälestiste Asukoht (kinnistu nimetus ja
nr riiklikus registris katastriüksuse nr)
antav nr
1.1 Kivikalme 29986 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.2 Kivikalme 29987 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.3 Kivikalme 29988 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.4 Kivikalme 29989 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.5 Kivikalme 29990 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.6 Kivikalme 29991 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.7 Kivikalme 29992 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.8 Kivikalme 29993 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.9 Kivikalme 29994 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.10 Kivikalme 29995 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.11 Kivikalme 29996 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.12 Asulakoht 29998 Alt-Tõnise (33404:001:0065)
Rätsepa (33404:001:0068)
Matso-Mardi (33404:001:0067)
Hirsi (33404:001:0158)
Jürna (33404:001:0069)
Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.13 Asulakoht 30002 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.14 Linnus 30003 Jürna (33404:001:0069)
Kurese maastikukaitseala 1
(33401:001:0256)
1.15 Kivikalme 30004 Jürna (33404:001:0069)
1.16 Kivikalme 30005 Jürna (33404:001:0069)
1.17 Kivikalme 30006 Jürna (33404:001:0069)
1.18 Muistsed põllud 30007 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
Jürna (33404:001:0069)
Kurese maastikukaitseala 1
(33401:001:0256)
1.19 Kivikalme 30008 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.20 Asulakoht 30775 Matsi-Annuse (33404:001:0193)
Tõnise-Jaani (33404:001:0040)
Hansu-Jüri (33404:001:0076)
Aru (33404:001:0109)
Peitsoni (33404:001:0194)
1.21 Kultusekivi 30777 Alt-Tõnise (33404:001:0065)
1.22 Kivikalme 30778 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
1.23 Kivikalme 30779 Põlispõllu (33404:001:0113)
1.24 Kivikalme 30780 Põlispõllu (33404:001:0113)
1.25 Linnus 30781 Põlispõllu (33404:001:0113)
1.26 Põletusmatustega 30784 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
kalmistu
2. Kehtestan käskkirja punktis 1 nimetatud kultuurimälestiste asukohad vastavalt
kaartidele käskkirja lisades 1–61.
3. Kehtestan kultuurimälestise „Muistsed põllud“ (kultuurimälestiste registri nr 11764)
asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas 7.
Mälestis Kultuurimälestiste Asukoht (kinnistu nimetus ja katastriüksuse
riikliku registri nr nr)
Muistsed põllud 11764 Lülle-Rõika (33404:001:0066)
Kurese maastikukaitseala 1 (33401:001:0256)
Põlispõllu (33404:001:0113)
Varbla metskond 208 (33401:001:0262)
4. Kehtestan käskkirja punktides 1 ja 3 nimetatud kultuurimälestistele ning
kultuuriministri 01.09.1997. a määruse nr 59 punktiga 2814 kultuurimälestiseks
tunnistatud linnusele „Soontagana maalinn“ (kultuurimälestiste registri nr 11763) ühise
kaitsevööndi, mis on märgitud kaardile käskkirja lisas 8. Kaitsevöönd hõlmab
järgnevaid kinnistuid:
Jrk nr Kinnistu nimetus Katastriüksuse nr
1 Kärjesoo 33404:001:0156
2 Varbla metskond 209 33401:001:0268
3 Piiri 33404:001:0031
4 Kasemetsa 33404:001:0082
5 Varbla metskond 208 33401:001:0262
6 Ansi 33404:001:0103
7 Uuetoa 33404:001:0157
1
Mälestiste asukohad ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on
kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste
riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
8 Kureselja 33404:001:0119
9 Porgandiriisika 33404:001:0188
10 Matsitoa 33404:001:0008
11 Matso 33404:001:0152
12 Varbla metskond 220 33401:001:0272
13 Rätsepa 33404:001:0068
14 Matso-Mardi 33404:001:0067
15 Hiie-Põlde 33404:001:0070
16 Ristivälja 33404:001:0064
17 Jürna 33404:001:0069
18 Lülle-Rõika 33404:001:0066
19 Hirsi 33404:001:0158
20 Alt-Tõnise 33404:001:0065
21 Põlispõllu 33404:001:0113
22 Vastupää 33403:001:0313
23 Kurese maastikukaitseala 1 33401:001:0256
24 Mäe-Jürna 33403:001:0064
25 Uuetoa 33403:001:0228
26 Nukitsa 33403:001:0113
27 Alasi 33404:001:0130
28 Matsi-Annuse 33404:001:0193
29 Peitsoni 33404:001:0194
30 Tõnise-Jaani 33404:001:0040
31 Hansu-Jüri 33404:001:0076
32 Evardi 33404:001:0099
33 Tõnise-Jaani 33404:001:0039
Käskkirja punktides 1 ja 3 nimetatud mälestiste andmed, asukohad ja kaitsevöönd kantakse
kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti
kaardile.
Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu
ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis.
Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestiste ja kaitsevööndi omanikke või valdajaid ja viib
läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286
„Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning
kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks
tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Pärnumaal Koonga vallas asuvate Kurese ja Kibura küla maadelt on avastatud hulgaliselt
arheoloogilisi muistiseid, mille hulka kuuluvad 18 kivikalmet, kolm asulakohta, kaks linnamäge,
kaks muistsete põldude kompleksi, üks põletusmatustega kalmistu ja üks kultusekivi.
Kurese küla kui arheoloogilise terviku kohta on eksperdihinnangu koostanud arheoloog Mati
Mandel. Kibura küla muistised on osa Kurese küla pronksi- ja rauaaegsest asustuskeskusest.
Ettepaneku Kurese küla arheoloogiapärandi riikliku kaitse alla võtmiseks tegi maaomanik Urmas
Vahur. Erinevate välitööde käigus kogutud arheoloogilise teabe põhjal otsustas
Muinsuskaitseamet 2015. aastal alustada Kurese ja Kibura muististe kultuurimälestiseks
tunnistamise menetlust.
Kurese külas asub arheoloogiamälestis „Muistsed põllud“ (kultuurimälestiste riikliku reg nr
11764), mis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 1. septembri 1997. a. määruse nr
59 punktiga 2815. Nimetatud mälestise piiri ei ole kehtestatud, kuigi muistsete põldude kujul on
tegu maa-alalise mälestisega. Samuti ei ole mälestisele kehtestatud kaitsevööndit. Muistsed
põllud paiknevad ka kahel kõrvalkinnistul ning moodustavad ühe maakasutussüsteemi osana
ajaloolise terviku. Muinsuskaitseamet on olukorda hinnanud ja leidnud, et lähestikku paiknevate
muistsete põldude mälestiseks tunnistamisel on need mõistlik haarata olemasoleva samatüübilise
kultuurimälestise (11764) koosseisu, kehtestades viimasele maa-alalise piiri.
Muinsuskaitse Nõukogu vaatas Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangud läbi ja tegi
kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärand
kultuurimälestisteks ning kehtestada neile ühine kaitsevöönd.
Vastavus mälestise tunnustele
Muinsuskaitseameti eksperdihinnangute põhjal vastavad Kurese ja Kibura küla muistised
arheoloogiamälestiste tunnustele. Kurese ja Kibura külade arheoloogiapärand on ainulaadne
muististekompleks Eestis, kus on lisaks muinas- ja keskaegsele kultuurkihile säilinud ka
hilisemad paekivivundamendid, kaevud, ahjude alused, keldrid, kiviaiad jne. Piirkonnas on
asustuse kujunemist ja arengut võimalik arheoloogiliselt uurida vähemalt pronksiaja lõpust
tänapäevani.
Kivikalmed (käskkirja punktid 1.1–1.11, 1.15–1.17, 1.19, 1.22–1.24) – matmispaigale
iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni
sisaldav kultuurkiht.
Asulakohad (käskkirja punktid 1.12, 1.13, 1.20) – pronksi- ja rauaaja elupaigale iseloomulikud
hoonete konstruktsioonid, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.
Linnused (käskkirja punktid 1.14, 1.25) – linnusele iseloomulikud kaitserajatised ja -
konstruktsioonid, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.
Põletusmatustega kalmistu (käskkirja punkt 1.26) – matmispaigale iseloomulikud
kalmekonstruktsioonid, põlenud inimluud, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni
sisaldav kultuurkiht.
Kultusekivi (käskkirja punkt 1.21) – kultusekivile iseloomulikud inimtekkelised lohud, asupaik
maastikul ning arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi
lähiümbruses.
Muistsed põllud (käskkirja punktid 1.18, 3) – rauaajale iseloomulikud põlluharimisega seotud
kivikonstruktsioonid (põllukivihunnikud ja -peenrad) ning arheoloogilisi leide ja teaduslikku
informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Käskkirja punktis 3 nimetatud kultuurimälestise „Muistsed
põllud“ koosseisu haaratakse uute uuringute käigus avastatud kahel kõrvalkinnistul paiknevad
samatüübilised samade tunnustega muistised.
Kurese muististekompleks on pronksi- ja rauaaegse ühiskonna, religiooni, majanduse ja eluolu
uurimisel hindamatuks allikaks. Kuresel on võimalik uurida kalmete, linnuste, asulate ja
kultuskohtade omavahelisi seoseid ning positsiooni mineviku ühiskonnas ja elukorralduses.
Kurese muististekompleks on kõrge teadusliku ja kultuurilise väärtusega. Arheoloog Mati
Mandeli hinnangul on Kurese küla tervikuna Pärnumaa silmapaistvaim hilise pronksiaja ja
varase rauaaja (1100 eKr–50 pKr) asustuskeskus.
Kaitsevööndi määramine
Muinsuskaitseseaduse (edaspidi nimetatud MuKS) § 25 lõike 1 järgi määratakse kinnismälestise
kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva
maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis ning mälestiste
vaadeldavus. MuKS § 25 lõike 4 alusel võib ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku
asuvatele kinnismälestistele kehtestada ühise kaitsevööndi.
Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärand on pikaajalise asustuse käigus kujunenud tervik ning
seetõttu on ümbritseva ajaloolise maastiku säilitamiseks kehtestatav ühine kaitsevöönd
põhjendatud. Kaitsevööndi ulatus on määratud vastavalt väliuuringute tulemustele. Muististe
ühisesse kaitsevööndisse arvatakse ka juba kaitse all olev linnus „Soontagana maalinn“ (reg nr
11763), mis moodustab Kurese küla uute kultuurimälestistega ühise ajaloolise asustusliku
terviku. Kultuuriministri 01.09.1997. a määruse nr 59 punktiga 2814 kaitse alla võetud linnusele
„Soontagana maalinn“ eraldi kaitsevööndit kehtestatud ei ole. Ühine kaitsevöönd on vajalik
ajaloolise maastiku ja selle struktuurielementide terviklikkuse säilitamiseks.
Menetlusosaliste seisukohad
Muinsuskaitseamet teavitas maaomanikke Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärandi
mälestisteks tunnistamisest ja ühise kaitsevööndi kavandamisest 2016. a. aprillis kirjalikult. Oma
põhimõttelise nõusoleku Kurese küla arheoloogiapärandi kultuurimälestisteks tunnistamiseks ja
ühise kaitsevööndi kehtestamiseks andis telefoni teel OÜ Saare Rantso. Muististe kaitse alla
võtmist toetas ka OÜ Rõkapuu.
Kirjaliku arvamuse Kurese ja Kibura küla muististe kultuurimälestisteks tunnistamise osas esitas
RMK Vändra metskond, kes ettepanekuga nõustus, kuid soovis mälestiste ühisest kaitsevööndist
välja jätta kinnistu Varbla metskond 209. Muinsuskaitseamet on ettepanekut kaalunud ja leidnud,
et kaitsevööndi kehtestamine metsa majandamisele takistusi ei sea. Ilma riikliku kaitseta
ohustavad muistiseid aga detektorirüüste, ebaseaduslikud kaevamised ja teadmatusest tulenev
lõhkumine. Vastavalt MuKS § 30¹ lõikele 2 on otsinguvahendiga otsimine keelatud nii
kinnismälestisel kui ka selle kaitsevööndis, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või
Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks. Seega aitab mälestiseks tunnistamine tagada
võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimist ka kaitsevööndis, kus paikneb kinnistu Varbla
metskond 209.
Kurese arheoloogiapärandi kultuurimälestiseks tunnistamise ja ühise kaitsevööndi kehtestamise
kohta küsis Muinsuskaitseamet kirjalikku seisukohta Koonga Vallavalitsuselt. Kirjalikku
tagasisidet neilt ei laekunud.
Kultuuriministeerium teavitas täiendavalt maaomanikke ja kohalikku omavalitsust ning andis
võimaluse käskkirja eelnõuga tutvuda. Keskkonnaministeerium ja Koonga Vallavalitsus vastasid
nõusolekuga. Lülle-Rõika kinnistu omanik palus käskkirjas täpsustada mälestistel tehtavaid
leevendusi ning Kultuuriministeerium tegi seda. Maaomanikule anti kirjalikke selgitusi ning
täiendati vastavalt käesolevat käskkirja. Samuti märkis maaomanik, et tema algne ettepanek oli
moodustada Kurese muinsuskaitseala. Muinsuskaitseamet on seda ettepanekut kaalunud ja
leidnud, et antud juhul täidab mälestiste ühine kaitsevöönd kultuuripärandi kaitse eesmärki
piisavalt ning on maaomanike suhtes proportsionaalsem. Muinsuskaitsealal oleksid kitsendustega
koormatud kõik alale jäävad kinnistud, sh nendel paiknevad olemasolevad ehitised, mis
arheoloogiapärandi kaitsesse ei puutu. Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärandi kaitseks ühtse
kompleksina on otsustatud kehtestada mälestiste ühine kaitsevöönd, mille ülesandeks on tagada
mälestiste ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine
ruumilises kontekstis ning mälestiste vaadeldavus.
Muinsuskaitseamet on kultuurimälestiste ja ühise kaitsevööndi kohta andnud telefoni teel
selgitusi veel Aru kinnistu omanikule, kes teavitas Muinsuskaitseametit kirjalikult, et oma
kinnistul ta mälestise ja kaitsevööndiga seotud piiranguid ei soovi. Muinsuskaitseamet on
ettepanekut kaalunud ja leidnud, et kuna nimetatud kinnistul paikneb rauaaegne asulakoht, võib
seda ilma riikliku kaitseta ohustada detektorirüüste, loata kaevamised ja teadmatusest tulenev
lõhkumine. Muinsuskaitseamet selgitas maaomanikule, et puudub vajadus piirata juba välja
kujunenud maakasutust, sh maaharimist ja karjakasvatust. See tähendab, et tavapärase
maaharimise puhul ei ole Muinsuskaitseametilt vaja kirjalikku luba taotleda.
Samuti andis Muinsuskaitseamet täiendavaid selgitusi kaitsevööndisse jääva Evardi kinnistu
omanikule, kes vastas kirjalikult, et ei ole mälestise ja kaitsevööndi kehtestamisega nõus.
Muinsuskaitseamet selgitas maaomanikule veelkord, et kõnealusele kinnistule ulatub planeeritav
kaitsevöönd vaid osaliselt ja selle kehtestamine elukorraldust kuigi palju ei mõjuta.
Kaitsevööndis paiknemine ei piira juba välja kujunenud maakasutust, k.a maaharimist ja
karjakasvatust. Maaharimisega seotud tegevusteks ei ole Muinsuskaitseametilt vaja luba taotleda
ning kirjalikku luba ei pea küsima ka kaitsevööndis toimuvateks raietöödeks. Mälestisel ja selle
kaitsevööndis ei ole otseselt keelatud ka ehitustegevus, kuid hoonete asukohad tuleb valida
vastavalt arheoloogiliste uuringute tulemustele. Kuna kultuurkihi paksus ja leiutihedus võib
paiguti olla väga erinev, siis on enne suuremahulisi pinnasetöid (teede ja trasside rajamine,
ehitustöödega kaasnevad pinnasetööd) vajalik eelnevalt läbi viia arheoloogilised uuringud.
Väikesemahulisteks arheoloogilisteks uuringuteks on Muinsuskaitseametilt võimalik taotleda
toetust. Juurdepääsu tagamine mälestisele, mis asub õuealal või piiratud alal, saab samuti
toimuda ainult omaniku lubatud ajal ja korras. Muinsuskaitseameti selgitusele maaomanik
rohkem ei vastanud.
Hansu-Jüri kinnistu omanikud palusid täiendavat infot piirangute ja kaitsevööndi piiri määramise
kohta. Muinsuskaitseamet andis maaomanikele kirjalikke selgitusi.
Teiste kinnistute maaomanikud Muinsuskaitseametiga pärast teavitamist telefoni ega kirja teel
ühendust ei võtnud. Seepärast teavitas Muinsuskaitseamet neid veelkord 2017. a. Teistkordsel
teavitamisel vastasid kirjaliku nõusolekuga Metsagrupp OÜ, Tornator Eesti OÜ, Estonian
Sustainable Forestry OÜ ja Saare Rantso OÜ.
II KAITSE ALLA VÕTMINE
Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb määratleda igal üksikjuhtumil. MuKS §
2 järgi on mälestis kultuuriväärtus, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või
asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline,
linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning
see on tunnistatud mälestiseks MuKS-s sätestatud korras.
Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud
avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Kurese ja Kibura küla muistised vastavad arheoloogiamälestise tunnustele: muistised tervikuna
sisaldavad arheoloogilist ja muud teaduslikku teavet pronksiajast kuni tänapäevani ning on oma
olemuselt ainulaadsed. Nimetatud piirkond tervikuna on Pärnumaa silmapaistvaim hilise
pronksiaja ja varase rauaaja (1100 eKr–50 pKr) asustuskeskus.
Mälestisteks tunnistamise ja ühise kaitsevööndi kehtestamisega tagatakse Kurese ja Kibura küla
arheoloogiapärandi säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega maastikuobjektina.
Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud MuKS § 24 lõigetes 1 ja 2. Kaitsevööndis
kehtivad kitsendused on sätestatud MuKS § 25 lõikes 7. Kultuurimälestiseks tunnistamise järel
väljastab Muinsuskaitseamet maaomanikele MuKS § 18 järgi kaitsekohustuse teatise, milles
märgitakse arheoloogiamälestisel ja kaitsevööndis kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused.
Arheoloogiamälestiste puhul tehakse leevendus nendest kitsendustest, mis arheoloogiaga ei
seondu. MuKS § 24 lõikes 1 toodud järgmised kitsendused ei ole antud arheoloogiamälestiste
puhul ajakohased: katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja täisehitamine;
katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sh uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; ehitise ilme
muutmine, sh värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine; algupärasest
erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Loetletud kitsendustes tehakse
leevendus ja need tegevused Muinsuskaitseameti luba ei vaja. Samuti tehakse leevendus MuKS §
24 lõike 2 punktist 1 mullatööd ja maaharimine – Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on lubatud
mullatööd ja maaharimine sügavusega kuni 20 cm. Samuti tehakse leevendus MuKS § 24 lõike 2
punktist 2 (siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ja detailide
eemaldamine ja rikkumine ning konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või
nende muul viisil rikkumine). Kinnismälestise kaitsevööndis tehakse leevendus MuKS § 25 lõike
1 punktist 1 (ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning
maaparandustööd – Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on lubatud mulla- ja kaevetööd
sügavusega kuni 20 cm).
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar