dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Käskkiri

Kultuuriministeerium · 28. juuni 2018
Viit
118
Registreeritud
28. juuni 2018
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2018 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Liina Jänes

Failid

  • 📎118 28.06.2018 Ministri põhitegevus.bdoc4685 KB

Sisu (failidest)

Lisa 2. Mälestise asulakoht (29998) asukoht. Koordinaadid: Mälestis Reg nr X Y Asulakoht 29998 6500367.32 507842.04 6500396.79 507931.16 6500410.87 508072.56 6500305.66 508114.78 6500257.41 508124.15 6500184.37 508093.33 6500167.62 507964.67 6500199.12 507838.70 6500278.19 507825.29 6500367.32 507842.04 Lisa 1. Mälestiste kivikalmed (29986–29996), asulakoht (30002), kivikalmed (30778– 30780), linnus (30781) ja põletusmatustega kalmistu (30784) asukohad. Koordinaadid: Mälestis Reg nr X Y Kivikalme 29986 6500556.00 507280.00 Kivikalme 29987 6500573.08 507300.07 Kivikalme 29988 6500561.00 507339.00 Kivikalme 29989 6500563.41 507351.52 Kivikalme 29990 6500562.17 507380.51 Kivikalme 29991 6500551.25 507390.49 Kivikalme 29992 6500567.47 507398.91 Kivikalme 29993 6500569.34 507410.13 Kivikalme 29994 6500590.23 507446.30 Kivikalme 29995 6500597.71 507366.48 Kivikalme 29996 6500605.50 507417.30 Asulakoht 30002 6500555.74 507417.50 6500544.96 507424.23 6500540.24 507413.22 6500549.90 507409.19 6500555.74 507417.50 Kivikalme 30778 6500579.15 507354.69 Kivikalme 30779 6500599.00 507246.69 6500598.29 507251.51 6500595.83 507253.95 6500585.54 507248.06 6500587.29 507241.66 6500594.30 507241.60 Kivikalme 30780 6500590.09 507253.35 6500587.16 507258.51 6500580.83 507256.45 6500582.88 507250.27 6500590.09 507253.35 Linnus 30781 6500677.00 507388.34 6500677.00 507376.44 6500666.50 507364.28 6500660.50 507364.31 6500649.00 507365.31 6500644.00 507368.31 6500640.00 507372.66 6500637.50 507383.16 6500638.50 507391.97 6500642.00 507395.97 6500646.50 507398.31 6500662.00 507403.16 6500671.50 507398.97 Põletusmatustega 30784 6500470.50 507408.56 kalmistu 6500481.50 507420.12 6500498.50 507419.12 6500511.50 507405.53 6500508.00 507345.09 6500499.50 507336.53 6500480.00 507334.00 6500472.00 507338.03 6500467.00 507352.12 Lisa 3. Mälestiste linnus (30003), kivikalmed (30004–30006) ja muistsed põllud (30007) asukohad. Koordinaadid: Mälestis Reg nr X Y Linnus 30003 6499780.21 507158.25 6499821.55 507185.16 6499787.42 507245.26 6499748 507223.15 6499736.96 507202.96 6499753.29 507163.06 6499780.21 507158.25 Kivikalme 30004 6499825.04 507219 6499829.91 507212.85 6499835.61 507210.47 6499853.96 507202.26 6499852.25 507205.58 6499841.51 507217.66 6499832.25 507227.65 6499825.32 507228 6499823.99 507224.90 6499825.04 507219 Kivikalme 30005 6499836.62 507181.82 Kivikalme 30006 6499841.48 507121.78 Muistsed põllud 30007 6499988.42 507133.07 6499954.34 507198.91 6499864.23 507195.9 6499838.54 507195.9 6499824.15 507179.96 6499786.65 507156.34 6499758.9 507148.63 6499645.25 507096.66 6499629.75 506984.34 6499874.55 506834.06 6499909.66 506922.71 6499966.21 506951.34 6500009.34 507019.2 6499988.42 507133.07 Lisa 4. Mälestiste kivikalme (30008) asukoht. Koordinaadid: Mälestis Reg nr X Y Kivikalme 30008 6500271.95 507146.57 Lisa 5. Mälestise asulakoht (30775) asukoht. Koordinaadid: Mälestis Reg nr X Y Asulakoht 30775 6499192.12 508379.26 6499100.58 508395.69 6499023.15 508237.67 6499098.25 508108.59 6499201.5 508066.35 6499303.2 508304.16 6499192.12 508379.26 Lisa 6. Mälestise kultusekivi (30777) asukoht. Koordinaadid: Mälestis Reg nr X Y Kultusekivi 30777 6500722 507517 Lisa 7. Mälestise muistsed põllud (11764) asukoht. Koordinaadid: Mälestis Reg nr X Y Muistsed põllud 11764 6500562.00 507317.31 6500472.50 507384.66 6500534.50 507448.22 6500605.50 507460.81 6500633.50 507443.19 6500638.00 507447.75 6500640.50 507455.75 6500652.50 507445.50 6500661.00 507433.34 6500672.00 507410.72 6500683.00 507385.59 6500685.50 507367.00 6500681.00 507351.16 6500681.50 507338.69 6500683.00 507327.72 6500642.00 507308.72 6500626.00 507289.28 6500617.00 507265.19 6500612.00 507244.91 6500591.00 507221.28 6500610.50 507153.50 6500556.00 507147.16 6500528.50 507079.69 6500494.00 506990.69 6500413.50 506968.69 6500343.00 506977.47 6500333.00 506989.59 6500344.00 507140.31 6500442.00 507143.59 6500469.50 507244.81 6500497.00 507230.50 Lisa 8. Kurese ja Kibura küla kultuurimälestiste ühine kaitsevöönd. Koordinaadid: Mälestis Reg nr X Y Kaitsevöönd 29998 6502944.95 509226.31 6501824.62 510185.71 6501524.38 510182.42 6501420.19 510213.78 6501215.75 510273.39 6501100.42 510307.06 6501083.35 510310.6 6501063.28 510303.78 6500898.57 510313.03 6500861.78 510250.04 6500851.19 510243.24 6500819.6 510217.97 6500798.85 510198.57 6500767.12 510180.48 6500772.75 510165.09 6500772.94 510139.93 6500780.63 510000.0 6500782.65 509967.45 6500788.67 509845.0 6500792.27 509748.04 6500738.4 509707.92 6500481.9 509516.95 6500415.06 509462.83 6500299.31 509387.69 6500118.44 509249.12 6500012.12 509164.05 6499887.2 508996.95 6499919.75 508917.9 6499853.1 508872.43 6499719.05 508777.54 6499659.18 508732.36 6499581.96 508397.49 6499298.69 508471.39 6499267.95 508472.04 6499184.75 508482.62 6499182.88 508498.87 6499178.02 508509.64 6499166.2 508525.45 6499146.28 508539.24 6499132.21 508546.48 6499116.91 508549.24 6499103.38 508548.23 6499094.36 508546.51 6499060.7 508505.78 6498961.55 508340.87 6498923.27 508286.16 6498901.98 508269.99 6498795.99 508093.33 6499086.64 508040.81 6499416.77 507923.37 6499383.52 507776.94 6499237.15 507629.56 6499207.36 507584.73 6499180.78 507533.05 6499173.11 507516.22 6499171.87 507511.17 6499170.39 507504.86 6499165.51 507487.76 6499154.55 507449.86 6499129.27 507387.37 6499105.26 507348.36 6499085.83 507310.73 6499082.77 507296.14 6499159.19 507265.37 6499271.08 507220.32 6499213.34 507077.56 6499481.89 506942.87 6499823.97 506598.98 6500009.06 506343.93 6500521.57 506225.95 6500632.39 506158.59 6501093.29 506685.57 6501121.28 506731.23 6501112.89 506756.5 6501241.39 506829.21 6501327.65 507154.0 6501343.76 507206.76 6501344.49 507210.93 6501679.11 507492.06 6501875.99 507693.06 6502146.78 507971.68 6502944.95 509226.31 MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 28.06.2018 nr 118 Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestise nr 11764 asukoha kehtestamine ja kultuurimälestiste ühise kaitsevööndi kehtestamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõigete 1 ja 4 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguid ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut. 1. Tunnistan kultuurimälestisteks mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“ järgmised Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kurese ja Kibura külas paiknevad muistised: Jrk Mälestis Kultuurimälestiste Asukoht (kinnistu nimetus ja nr riiklikus registris katastriüksuse nr) antav nr 1.1 Kivikalme 29986 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.2 Kivikalme 29987 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.3 Kivikalme 29988 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.4 Kivikalme 29989 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.5 Kivikalme 29990 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.6 Kivikalme 29991 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.7 Kivikalme 29992 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.8 Kivikalme 29993 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.9 Kivikalme 29994 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.10 Kivikalme 29995 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.11 Kivikalme 29996 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.12 Asulakoht 29998 Alt-Tõnise (33404:001:0065) Rätsepa (33404:001:0068) Matso-Mardi (33404:001:0067) Hirsi (33404:001:0158) Jürna (33404:001:0069) Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.13 Asulakoht 30002 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.14 Linnus 30003 Jürna (33404:001:0069) Kurese maastikukaitseala 1 (33401:001:0256) 1.15 Kivikalme 30004 Jürna (33404:001:0069) 1.16 Kivikalme 30005 Jürna (33404:001:0069) 1.17 Kivikalme 30006 Jürna (33404:001:0069) 1.18 Muistsed põllud 30007 Lülle-Rõika (33404:001:0066) Jürna (33404:001:0069) Kurese maastikukaitseala 1 (33401:001:0256) 1.19 Kivikalme 30008 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.20 Asulakoht 30775 Matsi-Annuse (33404:001:0193) Tõnise-Jaani (33404:001:0040) Hansu-Jüri (33404:001:0076) Aru (33404:001:0109) Peitsoni (33404:001:0194) 1.21 Kultusekivi 30777 Alt-Tõnise (33404:001:0065) 1.22 Kivikalme 30778 Lülle-Rõika (33404:001:0066) 1.23 Kivikalme 30779 Põlispõllu (33404:001:0113) 1.24 Kivikalme 30780 Põlispõllu (33404:001:0113) 1.25 Linnus 30781 Põlispõllu (33404:001:0113) 1.26 Põletusmatustega 30784 Lülle-Rõika (33404:001:0066) kalmistu 2. Kehtestan käskkirja punktis 1 nimetatud kultuurimälestiste asukohad vastavalt kaartidele käskkirja lisades 1–61. 3. Kehtestan kultuurimälestise „Muistsed põllud“ (kultuurimälestiste registri nr 11764) asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas 7. Mälestis Kultuurimälestiste Asukoht (kinnistu nimetus ja katastriüksuse riikliku registri nr nr) Muistsed põllud 11764 Lülle-Rõika (33404:001:0066) Kurese maastikukaitseala 1 (33401:001:0256) Põlispõllu (33404:001:0113) Varbla metskond 208 (33401:001:0262) 4. Kehtestan käskkirja punktides 1 ja 3 nimetatud kultuurimälestistele ning kultuuriministri 01.09.1997. a määruse nr 59 punktiga 2814 kultuurimälestiseks tunnistatud linnusele „Soontagana maalinn“ (kultuurimälestiste registri nr 11763) ühise kaitsevööndi, mis on märgitud kaardile käskkirja lisas 8. Kaitsevöönd hõlmab järgnevaid kinnistuid: Jrk nr Kinnistu nimetus Katastriüksuse nr 1 Kärjesoo 33404:001:0156 2 Varbla metskond 209 33401:001:0268 3 Piiri 33404:001:0031 4 Kasemetsa 33404:001:0082 5 Varbla metskond 208 33401:001:0262 6 Ansi 33404:001:0103 7 Uuetoa 33404:001:0157 1 Mälestiste asukohad ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 8 Kureselja 33404:001:0119 9 Porgandiriisika 33404:001:0188 10 Matsitoa 33404:001:0008 11 Matso 33404:001:0152 12 Varbla metskond 220 33401:001:0272 13 Rätsepa 33404:001:0068 14 Matso-Mardi 33404:001:0067 15 Hiie-Põlde 33404:001:0070 16 Ristivälja 33404:001:0064 17 Jürna 33404:001:0069 18 Lülle-Rõika 33404:001:0066 19 Hirsi 33404:001:0158 20 Alt-Tõnise 33404:001:0065 21 Põlispõllu 33404:001:0113 22 Vastupää 33403:001:0313 23 Kurese maastikukaitseala 1 33401:001:0256 24 Mäe-Jürna 33403:001:0064 25 Uuetoa 33403:001:0228 26 Nukitsa 33403:001:0113 27 Alasi 33404:001:0130 28 Matsi-Annuse 33404:001:0193 29 Peitsoni 33404:001:0194 30 Tõnise-Jaani 33404:001:0040 31 Hansu-Jüri 33404:001:0076 32 Evardi 33404:001:0099 33 Tõnise-Jaani 33404:001:0039 Käskkirja punktides 1 ja 3 nimetatud mälestiste andmed, asukohad ja kaitsevöönd kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestiste ja kaitsevööndi omanikke või valdajaid ja viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnumaal Koonga vallas asuvate Kurese ja Kibura küla maadelt on avastatud hulgaliselt arheoloogilisi muistiseid, mille hulka kuuluvad 18 kivikalmet, kolm asulakohta, kaks linnamäge, kaks muistsete põldude kompleksi, üks põletusmatustega kalmistu ja üks kultusekivi. Kurese küla kui arheoloogilise terviku kohta on eksperdihinnangu koostanud arheoloog Mati Mandel. Kibura küla muistised on osa Kurese küla pronksi- ja rauaaegsest asustuskeskusest. Ettepaneku Kurese küla arheoloogiapärandi riikliku kaitse alla võtmiseks tegi maaomanik Urmas Vahur. Erinevate välitööde käigus kogutud arheoloogilise teabe põhjal otsustas Muinsuskaitseamet 2015. aastal alustada Kurese ja Kibura muististe kultuurimälestiseks tunnistamise menetlust. Kurese külas asub arheoloogiamälestis „Muistsed põllud“ (kultuurimälestiste riikliku reg nr 11764), mis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 1. septembri 1997. a. määruse nr 59 punktiga 2815. Nimetatud mälestise piiri ei ole kehtestatud, kuigi muistsete põldude kujul on tegu maa-alalise mälestisega. Samuti ei ole mälestisele kehtestatud kaitsevööndit. Muistsed põllud paiknevad ka kahel kõrvalkinnistul ning moodustavad ühe maakasutussüsteemi osana ajaloolise terviku. Muinsuskaitseamet on olukorda hinnanud ja leidnud, et lähestikku paiknevate muistsete põldude mälestiseks tunnistamisel on need mõistlik haarata olemasoleva samatüübilise kultuurimälestise (11764) koosseisu, kehtestades viimasele maa-alalise piiri. Muinsuskaitse Nõukogu vaatas Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangud läbi ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärand kultuurimälestisteks ning kehtestada neile ühine kaitsevöönd. Vastavus mälestise tunnustele Muinsuskaitseameti eksperdihinnangute põhjal vastavad Kurese ja Kibura küla muistised arheoloogiamälestiste tunnustele. Kurese ja Kibura külade arheoloogiapärand on ainulaadne muististekompleks Eestis, kus on lisaks muinas- ja keskaegsele kultuurkihile säilinud ka hilisemad paekivivundamendid, kaevud, ahjude alused, keldrid, kiviaiad jne. Piirkonnas on asustuse kujunemist ja arengut võimalik arheoloogiliselt uurida vähemalt pronksiaja lõpust tänapäevani. Kivikalmed (käskkirja punktid 1.1–1.11, 1.15–1.17, 1.19, 1.22–1.24) – matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Asulakohad (käskkirja punktid 1.12, 1.13, 1.20) – pronksi- ja rauaaja elupaigale iseloomulikud hoonete konstruktsioonid, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Linnused (käskkirja punktid 1.14, 1.25) – linnusele iseloomulikud kaitserajatised ja - konstruktsioonid, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Põletusmatustega kalmistu (käskkirja punkt 1.26) – matmispaigale iseloomulikud kalmekonstruktsioonid, põlenud inimluud, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Kultusekivi (käskkirja punkt 1.21) – kultusekivile iseloomulikud inimtekkelised lohud, asupaik maastikul ning arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi lähiümbruses. Muistsed põllud (käskkirja punktid 1.18, 3) – rauaajale iseloomulikud põlluharimisega seotud kivikonstruktsioonid (põllukivihunnikud ja -peenrad) ning arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Käskkirja punktis 3 nimetatud kultuurimälestise „Muistsed põllud“ koosseisu haaratakse uute uuringute käigus avastatud kahel kõrvalkinnistul paiknevad samatüübilised samade tunnustega muistised. Kurese muististekompleks on pronksi- ja rauaaegse ühiskonna, religiooni, majanduse ja eluolu uurimisel hindamatuks allikaks. Kuresel on võimalik uurida kalmete, linnuste, asulate ja kultuskohtade omavahelisi seoseid ning positsiooni mineviku ühiskonnas ja elukorralduses. Kurese muististekompleks on kõrge teadusliku ja kultuurilise väärtusega. Arheoloog Mati Mandeli hinnangul on Kurese küla tervikuna Pärnumaa silmapaistvaim hilise pronksiaja ja varase rauaaja (1100 eKr–50 pKr) asustuskeskus. Kaitsevööndi määramine Muinsuskaitseseaduse (edaspidi nimetatud MuKS) § 25 lõike 1 järgi määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis ning mälestiste vaadeldavus. MuKS § 25 lõike 4 alusel võib ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele kehtestada ühise kaitsevööndi. Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärand on pikaajalise asustuse käigus kujunenud tervik ning seetõttu on ümbritseva ajaloolise maastiku säilitamiseks kehtestatav ühine kaitsevöönd põhjendatud. Kaitsevööndi ulatus on määratud vastavalt väliuuringute tulemustele. Muististe ühisesse kaitsevööndisse arvatakse ka juba kaitse all olev linnus „Soontagana maalinn“ (reg nr 11763), mis moodustab Kurese küla uute kultuurimälestistega ühise ajaloolise asustusliku terviku. Kultuuriministri 01.09.1997. a määruse nr 59 punktiga 2814 kaitse alla võetud linnusele „Soontagana maalinn“ eraldi kaitsevööndit kehtestatud ei ole. Ühine kaitsevöönd on vajalik ajaloolise maastiku ja selle struktuurielementide terviklikkuse säilitamiseks. Menetlusosaliste seisukohad Muinsuskaitseamet teavitas maaomanikke Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärandi mälestisteks tunnistamisest ja ühise kaitsevööndi kavandamisest 2016. a. aprillis kirjalikult. Oma põhimõttelise nõusoleku Kurese küla arheoloogiapärandi kultuurimälestisteks tunnistamiseks ja ühise kaitsevööndi kehtestamiseks andis telefoni teel OÜ Saare Rantso. Muististe kaitse alla võtmist toetas ka OÜ Rõkapuu. Kirjaliku arvamuse Kurese ja Kibura küla muististe kultuurimälestisteks tunnistamise osas esitas RMK Vändra metskond, kes ettepanekuga nõustus, kuid soovis mälestiste ühisest kaitsevööndist välja jätta kinnistu Varbla metskond 209. Muinsuskaitseamet on ettepanekut kaalunud ja leidnud, et kaitsevööndi kehtestamine metsa majandamisele takistusi ei sea. Ilma riikliku kaitseta ohustavad muistiseid aga detektorirüüste, ebaseaduslikud kaevamised ja teadmatusest tulenev lõhkumine. Vastavalt MuKS § 30¹ lõikele 2 on otsinguvahendiga otsimine keelatud nii kinnismälestisel kui ka selle kaitsevööndis, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks. Seega aitab mälestiseks tunnistamine tagada võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimist ka kaitsevööndis, kus paikneb kinnistu Varbla metskond 209. Kurese arheoloogiapärandi kultuurimälestiseks tunnistamise ja ühise kaitsevööndi kehtestamise kohta küsis Muinsuskaitseamet kirjalikku seisukohta Koonga Vallavalitsuselt. Kirjalikku tagasisidet neilt ei laekunud. Kultuuriministeerium teavitas täiendavalt maaomanikke ja kohalikku omavalitsust ning andis võimaluse käskkirja eelnõuga tutvuda. Keskkonnaministeerium ja Koonga Vallavalitsus vastasid nõusolekuga. Lülle-Rõika kinnistu omanik palus käskkirjas täpsustada mälestistel tehtavaid leevendusi ning Kultuuriministeerium tegi seda. Maaomanikule anti kirjalikke selgitusi ning täiendati vastavalt käesolevat käskkirja. Samuti märkis maaomanik, et tema algne ettepanek oli moodustada Kurese muinsuskaitseala. Muinsuskaitseamet on seda ettepanekut kaalunud ja leidnud, et antud juhul täidab mälestiste ühine kaitsevöönd kultuuripärandi kaitse eesmärki piisavalt ning on maaomanike suhtes proportsionaalsem. Muinsuskaitsealal oleksid kitsendustega koormatud kõik alale jäävad kinnistud, sh nendel paiknevad olemasolevad ehitised, mis arheoloogiapärandi kaitsesse ei puutu. Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärandi kaitseks ühtse kompleksina on otsustatud kehtestada mälestiste ühine kaitsevöönd, mille ülesandeks on tagada mälestiste ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis ning mälestiste vaadeldavus. Muinsuskaitseamet on kultuurimälestiste ja ühise kaitsevööndi kohta andnud telefoni teel selgitusi veel Aru kinnistu omanikule, kes teavitas Muinsuskaitseametit kirjalikult, et oma kinnistul ta mälestise ja kaitsevööndiga seotud piiranguid ei soovi. Muinsuskaitseamet on ettepanekut kaalunud ja leidnud, et kuna nimetatud kinnistul paikneb rauaaegne asulakoht, võib seda ilma riikliku kaitseta ohustada detektorirüüste, loata kaevamised ja teadmatusest tulenev lõhkumine. Muinsuskaitseamet selgitas maaomanikule, et puudub vajadus piirata juba välja kujunenud maakasutust, sh maaharimist ja karjakasvatust. See tähendab, et tavapärase maaharimise puhul ei ole Muinsuskaitseametilt vaja kirjalikku luba taotleda. Samuti andis Muinsuskaitseamet täiendavaid selgitusi kaitsevööndisse jääva Evardi kinnistu omanikule, kes vastas kirjalikult, et ei ole mälestise ja kaitsevööndi kehtestamisega nõus. Muinsuskaitseamet selgitas maaomanikule veelkord, et kõnealusele kinnistule ulatub planeeritav kaitsevöönd vaid osaliselt ja selle kehtestamine elukorraldust kuigi palju ei mõjuta. Kaitsevööndis paiknemine ei piira juba välja kujunenud maakasutust, k.a maaharimist ja karjakasvatust. Maaharimisega seotud tegevusteks ei ole Muinsuskaitseametilt vaja luba taotleda ning kirjalikku luba ei pea küsima ka kaitsevööndis toimuvateks raietöödeks. Mälestisel ja selle kaitsevööndis ei ole otseselt keelatud ka ehitustegevus, kuid hoonete asukohad tuleb valida vastavalt arheoloogiliste uuringute tulemustele. Kuna kultuurkihi paksus ja leiutihedus võib paiguti olla väga erinev, siis on enne suuremahulisi pinnasetöid (teede ja trasside rajamine, ehitustöödega kaasnevad pinnasetööd) vajalik eelnevalt läbi viia arheoloogilised uuringud. Väikesemahulisteks arheoloogilisteks uuringuteks on Muinsuskaitseametilt võimalik taotleda toetust. Juurdepääsu tagamine mälestisele, mis asub õuealal või piiratud alal, saab samuti toimuda ainult omaniku lubatud ajal ja korras. Muinsuskaitseameti selgitusele maaomanik rohkem ei vastanud. Hansu-Jüri kinnistu omanikud palusid täiendavat infot piirangute ja kaitsevööndi piiri määramise kohta. Muinsuskaitseamet andis maaomanikele kirjalikke selgitusi. Teiste kinnistute maaomanikud Muinsuskaitseametiga pärast teavitamist telefoni ega kirja teel ühendust ei võtnud. Seepärast teavitas Muinsuskaitseamet neid veelkord 2017. a. Teistkordsel teavitamisel vastasid kirjaliku nõusolekuga Metsagrupp OÜ, Tornator Eesti OÜ, Estonian Sustainable Forestry OÜ ja Saare Rantso OÜ. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb määratleda igal üksikjuhtumil. MuKS § 2 järgi on mälestis kultuuriväärtus, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks MuKS-s sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Kurese ja Kibura küla muistised vastavad arheoloogiamälestise tunnustele: muistised tervikuna sisaldavad arheoloogilist ja muud teaduslikku teavet pronksiajast kuni tänapäevani ning on oma olemuselt ainulaadsed. Nimetatud piirkond tervikuna on Pärnumaa silmapaistvaim hilise pronksiaja ja varase rauaaja (1100 eKr–50 pKr) asustuskeskus. Mälestisteks tunnistamise ja ühise kaitsevööndi kehtestamisega tagatakse Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärandi säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega maastikuobjektina. Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud MuKS § 24 lõigetes 1 ja 2. Kaitsevööndis kehtivad kitsendused on sätestatud MuKS § 25 lõikes 7. Kultuurimälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet maaomanikele MuKS § 18 järgi kaitsekohustuse teatise, milles märgitakse arheoloogiamälestisel ja kaitsevööndis kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused. Arheoloogiamälestiste puhul tehakse leevendus nendest kitsendustest, mis arheoloogiaga ei seondu. MuKS § 24 lõikes 1 toodud järgmised kitsendused ei ole antud arheoloogiamälestiste puhul ajakohased: katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja täisehitamine; katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sh uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; ehitise ilme muutmine, sh värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine; algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Loetletud kitsendustes tehakse leevendus ja need tegevused Muinsuskaitseameti luba ei vaja. Samuti tehakse leevendus MuKS § 24 lõike 2 punktist 1 mullatööd ja maaharimine – Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on lubatud mullatööd ja maaharimine sügavusega kuni 20 cm. Samuti tehakse leevendus MuKS § 24 lõike 2 punktist 2 (siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ja detailide eemaldamine ja rikkumine ning konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine). Kinnismälestise kaitsevööndis tehakse leevendus MuKS § 25 lõike 1 punktist 1 (ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd – Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on lubatud mulla- ja kaevetööd sügavusega kuni 20 cm). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel